Eesti Elu / Estonian Life No. 30 | July 30, 2021

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, July 30, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 30, 2021

Reedel, 30. juulil — Friday, July 30

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Eesti naisvehklejad tulid Tokyost olümpiakullaga Jaapani pealinnas Tokyos möödunud reedel avatud XXXII suveolümpiamängud, mis pidanuks toimuma juba eelmisel suvel, algasid Eestile rõõmusõnumiga. Juba esi­ mesel täispikal võistluspäeval eelmisel laupäeval tuli Maar­ jamaa spordisõbrale rõõmus­ tav teade – naiste epeevehk­ lemise individuaalturniiril võitis pronksmedali Katrina ­ Lehis. Veel enam suutis mõned päevad hiljem Kaido Kaabermaa juhendatav vehk­ lemisnaiskond, kui epeenelik suutis välja vehelda LõunaKorea vastu olümpia kirkai­ ma – kuldse – medali. Nii sai Eesti ühekorraga juurde neli olümpiavõitjat – Irina Embrich, Julia Beljajeva, Erika Kirpu ja naiskonnavõist­ luses ankrunaiseks olnud Katrina Lehis. See oli eestlaste­ le esimene olümpiakuld pärast 2008.a Gerd Kanteri ­kettaheitevõitu Pekingis ja nais­ sportlastele esimene kuldmedal pärast 1992.a Erika Salumäe võitu jalgratta trekisõidus Barecelonas. Üldse oli Eestil seni olümpia naiskuldmedaliste vaid kolm: Svetlana TširkovaLozovaja vehklemises 1968 ja 1972; Erika Salumäe jalgratta trekisõidus 1988 ja 1992 ning suusataja Kristina Šmigun 2006.a. Torinos. Eestlaste ootused olid kõrgel ka sõidjate paarisaerulise nelja­

paadi finaalvõistlusel, kus meie mehed jõudsid küll läbi lohu­ tussõidu finaali, kuid aegade kiireimas olümpia finaalsõidus tuli leppida 6. kohaga. Allpool kiirülevaade eestlaste senistest tulemustest Tokyos. Esimese Eesti ratsasportlase­ na olümpiamängudel võistles Dina Ellermanni koolisõidus oma hobuse Donna Annaga, teenitud 65,435 punkti vaba­ kavale ei viinud. Vibulaskja Reena Pärnat alustas OM-i 53. kohaga (626 ­ silma), duell-laskmises teenis ta 17. koha – Eesti kõrgeim koht olümpial vibuspordis. Eesti esitennisist Anett Kon­ taveit avaringist edasi ei pääsenud, kaotades kreeklan­ nale Maria Sakkarile (WTA 19.) 5:7, 2:6. Maanteeratturite 234-kilo­ meetrises grupisõidus Peeter Pruus katkestas, Tanel Kangert oli 46. Individuaalvõistluse (44,2 km) lõpetas Kangert 38. kohaga. Laskmises oli Peeter Olesk oma kõrvalalal õhupüstoli lask­ mises 10 meetrilt kvalifikatsioo­ nis 264 punktiga 33. ega pääsenud finaali. Kregor Zirk, kes ujus mitut distantsi, uuendas kaks korda Eesti rekordit ja ületas enda ­rekordeid. Zirk sai tulemusteks – 400 m vabalt 15. koha (uus Eesti rekord 3.47,05); 200 m vabalt (uus Eesti rekord

Ain Anger juubeldas Saaremaal Sirje Vihma-Normet Ain Angeri 50. a juubelile pühendatud kontserdid toi­ musid Kihelkonna kirikus (Mustjala festivalil) ja Kures­ saare lossihoovi hiiglaslikus ooperitelgis (Saaremaa Oope­ ri­päevadel). Juubelikingi­tuse­na mõjub ka Angeri debüüt

­al­gaval hooajal Metropolitan Opera’s. New Yorgi muusika­ publikule pole Angeri nimi tundmatu, kui vaid meenu­ tada tema peaosa Rodion Štšedrini ooperi „Võlutud rändur“ kontsertettekandes (koos New Yorgi Filharmooni­ kutega, mida dirigeeris Lorin Maazel). • Saaremaa Ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk ja peakorraldaja Jüri Leiten ei varjanud oma rahulolu, et Ain ­ Angeri juubeliaastal suudeti Saaremaale tuua maailmamaine­ ga muusikateater – Peterburi kammerooper. Korraldajad rõõ­ mustasid, et kõik laabus kenasti – eelmisel aastal jäi koroona­ pandeemia tõttu festival ju üldse ära. Peterburi kammerooperi esi­

Eesti kuldne epeenaiskond: Irina Embrich, Katrina Lehis, Julia Beljajeva ja Erika Kirpu suure sinimustvalgega – olümpiakoondisele andis meie rahvuslipud kaasa traditsiooniliselt Eesti Lipu Selts. Neljapäeval kiitis ­valitsus kabinetinõupidamisel heaks ettepaneku heisata 8. augustil Eesti lipud, et tähistada Eesti sportlaste edukat osalemist Tokyo suveolümpiamängudel ning austada kõiki olümpiamängudel osalenud Eesti sportlasi. Foto: EOK/ELS

1.46,10), jõudmine poolfinaali ja eestlaste parim taasiseseis­ vuse­ aja koht ujumises – 13.; 200 m liblikujumises tuli 25. koht; 100 m liblikadistantsil 41. koht, isikliku rekordi parandus – 52.82. 14-aastane Eneli Jefimova jõudis oma põhialal 100 m rin­ nuliujumises poolfinaali ja sai lõpuks 16. koha; poole pikemal võistlusmaal oli lõpptulemus 27. koht. Martin Allikvee lõpetas 200 (Järgneb lk. 13)

tuses sai publik neljal õhtul nautida ooperiklassikat: ette­ kandele tulid Gounod’ ,,Faust“, Rossini „Sevilla habemeajaja“, Donizetti „Lucia di Lammer­ moor“ ja Puccini „Madama Butterfly“. Ooperipäevade kul­ minatsiooniks oli Ain Angeri juubeligala, milleks oli Saare­ maale sõitnud meie rahvus­ orkester ERSO Olari Eltsi juha­ tusel. Minul õnnestus peale Angeri juubeligala vaadata Butterfly-etendust Juri Alek­ sand­rovi ja Tatjana Karpatšjova lavastuses. Dirigeeris Maksim Valkov. Kõik Peterburi lauljad olid juba ettearvatavalt staa­ ri­ klassist ja pikka, ligi kolm tundi kestnud traagilist muusika­d­ raamat kuulas publik suure süvenemisega. Siinkohal võiks meenutada, et just Juri Aleksandrovi lavas­ tajakäe all alustas oma karjääri (Järgneb lk. 14)

EVK kapten Margus Kalda läbis Kanadas aastase õppekursuse Eesti Vabariigi Kaitseväe kapten Margus Kalda läbis Kingstonis (ONT) Canadian Army Command and Staff College’is (CACSC) aastase kursuse Primary Reserve Army Operations Course (P Res AOC), mille eduka lõpetamise märgiks anti 23. juulil sealsa­ mas toimunud tseremoonial üle sellekohane tunnistus. Kuigi selles õppeasutuses on õppinud eestlasi varemgi, on

kapten Margus Kalda teada­ olevalt esimene ohvitser Eestist, kes on läbinud nn. Kanada kait­ seväe majorikursuse. Enam kui aasta kestnud koroona-pandee­ mia tõttu peeti ingliskeelne kur­ sus valdavalt interneti kaudu, kohapeal toimus ainult viimase kolme nädala osa. Kokku oli kursuse lõpetajaid 84, neist 81 olid Kanada kaitse­ väe kaptenid, kaks kap­ tenit Taanist ning kapten Margus Kalda Eestist. Kursusel osalejad olid ohvit­ serid tegevväest ja reservist. Juuresoleval pildil on kapten Margus Kalda õppeasutuse väraval Kingstonis, Ontarios.

Foto: EVK major Ülo Isberg


2

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Nr. 30

Välisministeerium avaldas protesti Iraani sõjalaeva Eesti merepiiri rikkumise üle

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Asjatu ja ebavajalik Kanadas pole kaua olnud valitsust, mida enamus, see tähendab rohkem kui pooled kodanikud oleks ametisse asetanud oma toetu­ sega. Mitme partei, erakonna süsteem tähendabki seda, et on raske sellist saavutada. Praegune peaminister, kes üllatavalt, kuna vastasparteid pole suutnud tasemel juhte valida, on juba kuuendat aastat Ottawas otsuseid langetanud. Nüüd kaalub ta vähemusvalitsus uute valimiste väljakuulutamist. Mis on mõttetu ning ebavajalik. Alles olid valimised, vähem kui kahe aasta eest. Kuid liberaalid loodavad ära kasutada hetkeseisu, toetust on neil miskipärast enam kui teistel parteidel. Selline otsus oleks kui mitte enesekeskselt olukorra kuritarvitamine, siis kindlasti riigi huve mitte kaaludes. Esiteks kulud. Viimased, 2019. a. valimised läksid maksma enam kui pool miljardit dollarit – $504 miljonit. Kuid liberaalid on tuntud laristamise poolesr, aga praeguses eriolukorras, kus riigi rahadest sõltuvad nii paljud maksumaksjad, on selline kulutamine lubamatu. Vähemusvalitsus küll, aga seaduse järgi poleks järgmisi valimisi vaja välja kuulutata enne oktoobrit aastal 2023. Kuna parlamendimäel pole muud kui lahkhelisid, konservatiivid on killustunud äärmustesse, sotsialistlik NDP ei suuda ühist rinnet esi­ tada, siis Trudeau näeb võimalust konsolideerimiseks, enamusvalitsuse saavutamiseks. Kui juba küsimusi esitada, oleks hea teada, miks ajastul, kui mineviku patud kummitavad avaliku elu inimesi (heaks näiteks Tokyo olümpiamängude avatseremoonia peakorraldaja pidi vahetult enne mänge tagasi astuma, kuna oli 23 aastat tagasi laval esitanud polii­ tiliselt ebakorrektse nalja), siis miks on Trudeau ikka ametis? Keskkooli-õpetajana oli ta enese näo mustaks värvinud õpilaste peol ju nalja pärast. Ent see on tänapäeval rassistlik tegu. Kuidas saab sellist asja õigustada tänapäeva minevikku muutmise kultuuris? Vaid üks poliitik, NDP juht Jagmeet Singh, on olnud julgelt kärme astuma ennatlike valimiste välja kuulutamise vastu. Singh kirjutas värskele, vaid esmaspäevast ametis olnud kindral-kubernerile, Mary Simonile, et arvestades pandeemiaga, kõikide muredega, mis eksis­ teerivad tagamaks turvalisi valimispunkte, ka kampaaniaid, kogunemisi, oleks see demokraatia vastane. Mitte ainult seadusandluses, parlament kaaluvat olulisi uusi seadusi. Mis jääks kinnitamata vali­ miste tõttu. Irooniana püsib Trudeau pukis just NDP toetuse tõttu. Kuigi sotsia­listide platvorm paljudele ei sobi, tuleks võtta kuulda nende seisukohta. TÕNU NAELAPEA

Läänemerele sisenenud Iraani sõjalaev Sahand sõitis eelmise reede õhtul loata Eesti territo­ riaalvetesse, kuid lahkus sealt pärast Eesti võimude korral­ dust. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) pressiesindaja Andra Jundase selgituse kohaselt võivad laevad rahvusvahelise mereõiguse reeglite järgi rahu­ meelselt teise riigi territo­ riaalmerd läbida, kuid Eesti riigipiiri seadusest tulenevalt ­ peavad välisriigi sõjalaevad läbisõidust teavitama välis­ ministeeriumit vähemalt 48 tun­ di enne. Seda Sahand ei teinud.

Pärast Eesti-poolset korral­ dust lahkus Sahand Eesti terri­ toriaalvetest ja suundus tagasi [Eesti] majandusvööndisse. Järgmisel hommikul sisenes laev Venemaa vetesse. Välisministeerium andis sel nädalal Iraani saatkonna aju­ tisele asjurile Helsingis Ahmad Haji Hosseinile üle noodi 23. juulil toimunud Eesti merepiiri rikkumise kohta Iraani sõjalaeva Sahand poolt. Eesti seisukohast ei ole sel­ line rikkumine aktsepteeritav, tegemist on kahetsusväärse va­ hejuhtumiga, mis loodetavasti ei kordu. (VMPT/PM/EE)

Eesti valitsus karmistab koroonapiiranguid

Piirarvudest rohkem osale­ jaid võib üritustel ja tegevustes olla siis, kui on tagatud külasta­ jate nakkusohutus ja selle kont­ roll. See tähendab, et üritustel ja tegevustes saavad osaleda ­üksnes vaktsineerimiskuuri läbi­ nud, COVID-19 haiguse läbi põdenud või negatiivse tes­ titulemusega inimesed. Sise­ tingi­ mustes võib sel juhul olla kuni 6000 ja välitingimustes kuni 12 000 külastajat. Valitsus annab eriloa Eesti iseseisvuse taastamise 30. aasta­ päeva kontserdi „Vaba Eesti!“ korraldamiseks Tallinna laulu­ väljakul 20. augustil. Kontserdile oodatakse kuni 10 000 pealtvaatajat ning 650 esinejat ja korraldajat. Pealt­ vaatajad on kontserdil sektorite kaupa hajutatud ja sissepääsu juures kontrollitakse COVID-19 tõendit. Kohapeal on kiirtesti tegemise võimalus. Iseseisvuse taastamise 30. aasta­­p äeva ürituste info: https://30aastat.ee/

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel karmis­ tada mõningaid koroona­ piiran­ guid. Üheks neist on langetada alates 9. augustist veelgi nakkusohutuse kontrol­ lita üritustel ja tegevustes osalejate piirarve, muuda­ tused hakkavad kehtima ka toitlustusasutustes; samuti taastub alates 2. augustist ühistranspordis maskikand­ mise kohustus. Valitsus on juba varem otsus­ tanud, et alates 2. augustist võib sisetingimustes toimuvatel nak­ kusohutuse kontrollita üritustel ja tegevustes osaleda kokku kuni 500 ja väljas kuni 1500 inimest. Uue kokkuleppe koha­ selt on alates 9. augustist sise­ ruumides toimuvatel üritustel ja tegevustes lubatud kuni 50 ning õues kuni 100 osalejat.

Avatud talusid külastas rekordarv huvilisi Möödunud nädalavahetusel, 24. ja 25. juulil peeti järje­ kordseid Avatud talude päevi. Külastajatele oli avatud 299 talu, kuhu tehti nädalavahetu­ sel üle 234 000 külastuse. See on praeguseks seitsmel jär­ jestikusel aastal toimunud avatud talude päeva külastus­ rekord. „Avatud talude päevast on nende aastatega kujunenud suurepärane võimalus külastada nädalavahetusel kogu perega Eestimaa erinevaid piirkondi, saada osa maaelu pakutavast mitmekesisusest ning näha oma silmaga, kus ja kuidas toode­ takse Eesti toitu ja millega üldse maal tegeleda saab,“ ­l­ausus maaeluminister Urmas Kruuse. Suurima külastajatearvuga oli Andre Farm Tartumaal (üle 5300 külastuse), järgnesid Viljapuuaia talu Harjumaal ja Andri-Peedo talu Võrumaal (üle 4000 külastuse). Üle 3000 külastuse tehti Hobusaare tallu ja Murimäe veinikeldrisse Val­ gamaal, Saaremaa veiniteha­ sesse, Nopri talumeiereisse Võrumaal, Suureoja tallu

Harjumaal, Kase ja Viinamärdi tallu Tartumaal, Paasiku Koer­ temõisa Harjumaal ning Suuretüki tallu Lääne-Virumaal. Külastuste arv sisuliselt ka­ hekordistus võrreldes eelmise aastaga Hiiu- ja Saaremaal ning Valgamaal. Vähem oli külastusi Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaal. Teistes maakondades püsis külastuste arv sama või mõnevõrra kasvas võrreldes 2020. aastaga. 2020. aastal oli avatud talude päeval avatud 281 talu ja maaettevõtet ning külastuste arv ületas 213 000 piiri. 2019. a olid vastavad näitajad 310 ja 195 000. (ML/EE)

Leedus hakkab migrantide elupaiku valvama sõjavägi Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas ütles sel nädalal ajakirjanikele, et lähiajal hak­ kab paiku, kuhu asustatakse seadusvastased sisserändajad, valvama sõjavägi. Ministri sõnul hakkab sõja­ vägi valvama tosinat paika, kuhu sisserändajad asustati, sealhulgas piirivalvekordone. Anušauskas ei avaldanud, kui palju sõjaväelasi parasjagu piiri valvamas on. (ERR/EE)

Kanadas esimese kohapeal resideeriva Eesti suur­ saadikuna ametis olnud Gita Kalmet. Foto: ©Ülle Baum

Eesti suursaadikuks Tšehhis saab Gita Kalmet Eesti määras uueks suur­ saadikuks Tšehhis kogenud diplomaadi Gita Kalmeti, eelmine saadik Tšehhis EvaMaria Liimets on praegu Eesti välisminister. President Kersti Kaljulaid allkirjastas 15. juulil otsuse, millega nimetas Eesti suursaadi­ kuks Tšehhis Gita Kalmeti. Gita Kalmet on sündinud 1959. a Tallinnas, lõpetanud 1984. a Tallinna Riikliku Kon­ servatooriumi, õppinud Eesti diplomaatide koolis ja Oxfordi ülikoolis. Välisministeeriumi teenistuses on Kalmet olnud alates 1993. aastast. Aastatel 1999–2002 töötas ta Eesti saatkonnas Pariisis. See­ järel töötas ta Euroopa Liidu osakonnas üldasjade büroo di­ rektorina ning alates 2006. a suursaadikuna Hollandis. 2013. a sai Kalmetist esimene Kanadas resideeriv Eesti suur­ saadik. (ERR/EE)

Küberkurjategija laadis alla ligi 300 000 dokumendifotot ERRi portaal vahendas sel nädala Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) teadet, mille kohaselt sai küberründaja eelmisel nädalal ligi 286 438 isikut tõendava dokumendi fotole. RIA sulges ligipääsu sama päeva õhtul. Politsei tabas reedel ka rünnakus kahtlustatava mehe. RIA juhi Margus Noormaa sõnul laaditi fotosid alla 9000 eri Eesti ja välismaa IPaadressilt, kasutades robotvõr­ gustikku ja võltsitud digitaal­ seid sertifikaate. ,,Fotod olid juhuvalikuga, siin mingisugust muud eesmärki ei olnud, kui fotod kätte saada,“ sõnas Noormaa. Rünnati RIA kasutuses ole­ vat andmebaasi teenust, mille kaudu on dokumendifotod üle võrgu dokumendi omanikule endale kättesaadavad. Ründaja oli esmalt saanud avalikust vee­ bist kätte inimeste isikukoodid ja nimed, mis võimaldas ligi­ pääsu ka fotodele, milleni pääsemiseks tegi ta üksikpärin­ guid. Noormaa rõhutas, et ründaja pääses ligi vaid fotode vahen­ damise teenusele, ta ei pääse­ nud ligi ühelegi andmebaasile. Samuti ei ole võimalik olema­s­ olevate andmete ehk nime, isi­ kukoodi ja pildiga, pääseda ligi ühelegi riigi teenusele. (ERR/EE)


Nr. 30

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

3

Ehatare hooldekodule valitsuselt üle $350,000 toetust Kanada infrastruktuuri-pro­ gramm teatas, et koos pro­ vintsi toetusega rahastatakse Ehatare hooldekodu taotlus mitme projekti läbiviimiseks. Sellega saab teostada mitmeid vajalikke projekte, mis paran­ davad ja kindlustavad turvali­ sust ja ligipääsetavust Ehatare hooldekodule. Muuhulgas saab hooldekodusse paigaldada uued õhujahutus- ja ventilat­ sioonisüsteemid, turvakaame­ rad ja täiuslikult uuendatud info-tehnoloogia infrastruk­ tuur. Samuti saab muuta välisümbruse turvalisemaks ja ligipääsetavuse hooldekodule kõnniteel ja sõiduteel pare­ maks. Sellele lisaks on Ehatare saanud valitsuselt Covid-19 na­ katavuse kontrolli all hoidmi­ seks lisaraha. Sellega on muret­ setud regulaarsed Covid-19 testid, maskid ja muud PPE ­ (personal protective equipment) vahendid, palgatud juurde puhastajaid ja ukse valvet. ­ Hooldekodu sai uued voodid ja

tõstukid ning hooldekodu ela­ nike kasutusaladel sai vaibad asendatud pestava põrandaga, paigaldati automaat-veekraanid ja ilus uus pestav mööbel, et kõik saaks täiesti puhta hoitud. Lisatakse ka valgustust ener­ giatsäästvate LED lampidega. Ehatares pole Covid põh­ justanud selliseid kohutavaid kaotusi, nagu on olnud paljudes teistes hoolde- ja puhkekodu­ des. Ehatares korraldatakse järje­ pidevalt huvitavaid tegevusi Janne Laanemaa juhendusel. Esitatud on konserte otseüle­ kandega Eestist Skype’i vahen­ dusel suurel ekraanil; esinenud on Ivo Linna, Ott Lepland, Karl Madis, Mart Sander, Peeter Kaljumäe ja mitmed teised. Eesti noored Laas ja Lief Kolga, kes on sel suvel Ehatares tööl Kanada suvetöö-programmi kaudu, valivad, tutvustavad ja mängivad heliplaate muude tööde kõrval. Kuna esinejaid ei tohi Covid’i tõttu majja tuua, siis suvel saab õues esinemisi nautida. Hiljuti käis Ehatares esinemas mobiilooper!

USA uus suursaadik EL-is on Mark Gitenstein

Eesti noored Laas ja Lief Kolga, kes on sel suvel Ehatares tööl, valivad, tutvustavad ja mängivad heliplaate muude tööde kõrval.

Sel nädala nimetas USA presi­ dent Joe Biden Euroopa Liidu uueks suursaadikuks Mark Gitensteini. Gitenstein on endine Rumeenia suursaadik (2009-2012) ja Bideni nõusta­ ja. ,,Gitenstein on viimase kümnendi keskendunud Keskja Ida-Euroopale. Rumeenias suursaadikuna keskendus ta korruptsioonivastasele võitlusele ja demokraatlike institutsioo­ nide edendamisele,“ teatas Valge Maja. Biden nimetas ka uue Hispaania suursaadiku, kelleks on Julissa Reynoso Pantaleoni. Reynoso on hetkel presidendi nõunik. Samuti on ta Valge Maja soolise võrdõiguslikkuse nõukogu kaasjuhataja. Varem oli Reynoso Uruguay suursaa­ dik. Presidendi suursaadikute va­ likud peab kinnitama senat.

Ehatares uus pestav mööbel ja põrand.

Ehatare pere õues esinemist nautimas kuna Covid piirangud seda lubavad.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Ontarios on viimase nädala uute Covid-19 nakatumiste arvud olnud järgmised: nel­ jap., 22. juulil 185, reedel 192, laup., 170, pühap., 172, es­ ­ masp., 119, teisip., 127, kol­ map., 158. Seitsme päeva ­keskmine oli sel päeval võrrel­ des nädala taguse ajaga tõus­ nud (vastavad arvud 160 ja 155). Testide positiivsusnäitaja oli kolmapäeval 0,8% ja intensiivravil viibis 122 pat­ sienti. Raporteeritud on mär­ kimisväärset tõusu rohkem nakkavama Delta variandi esinemises. Provints teatas, et varsti hakatakse andma rohkem regu­ laarset teavet, kui palju on vii­ rusjuhte vaktsineeritud ja vakt­ sineerimata inimeste seas. Ontario kõrgeim terviseamet­ nik dr. Kieran Moore ütles teisi­ päeval, et septembris, kui algab uus kooliaasta, tulevad vaktsi­ neerimata õpilastele erinevad isolatsioonireeglid kui vaktsi­ neeritutele. Toodi välja, et provintsis on enam kui 300.000 sobivat õpilast, kes ei ole saanud esimest vaktsiinidoosi. Ontario peaminister Doug Ford ütles kolmapäeval, et provints tutvustab laiaulatuslik­ ku kooli tagasimineku plaani, kus on suurendatud turvalisuse protokollid jm., uue nädala al­ gul. Provintsi koolid olid teata­ vasti alates aprillikuust kuni kooliaasta lõpuni virtuaalõppel. Toronto linnapea John Tory ütles kolmapäevasel briifingul, et linn sulgeb 22. augustil viis mass-vaktsineerimiskliinikut lin­ nas ning fookus suunatakse rohkemate mobiilsete kliinikute kaudu nendele linna piirkon­ dadele, kus vaktsineerimisnäita­ jad on madalamad. (Torontos

oli selleks päevaks saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini 71% elanikest, kuid see protsent varieerub piirkonniti.) Linna terviseametnik dr. Eileen de Villa sõnul on mass-vaktsineeri­ miskliinikud töötanud väga edu­ kalt, kuid nüüd on käes aeg, kus vaktsiine tuleb hakata viima inimeste juurde, et saavutada jätkuvat vaktsiiniga kaetust ka seal, kus nähakse selleks vaja­ dust. Albertas registreeriti teisi­ päeval 134 uut viirusjuhtu ning terviseekspertide sõnul on naka­ tumiste kasvu kiirus alarmeeriv. Alberta Health andmetel oli alates pühapäevast R-value (mis näitab, kui mitmele inimesele üks nakatunu seda edasi annab) 1,48 (see tähendab, et 100 ini­ mest annavad seda edasi 148-le), olles viimaste nädalate jooksul kahekordistunud. Briti Kolumbias on päevaste uute juhtude arvud viimase kolme nädala jooksul kolme­ kordistunud ning Delta variant on saanud kõige domineeriva­ maks tüveks. Ekspertide sõnul on vaktsineerimisnäitajad pro­ vintsis küll kõrged, kuid jaotu­ nud ebaühtlaselt. Quebecis registreeriti kolma­ päeval 133 uut viirusjuhtu, mis kõrgeim alates juuni keskpai­ gast. COVID-19 vaktsineerimis­trackeri andmetel oli üle Kanada kolmapäevaks saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini 70,4% elanikkonnast, täielikult vaktsineeritute protsent oli 56,5. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)


4

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Nr. 30

Tagasivaade ülemaailmsele soomeugri rahvaste VIII kongressile Tartus 16.-18. juunil peetud üleilmne soomeugri rahvaste VIII kongress arutas rahvaste tuleviku keskseid küsimusi. Viimasel päeval tehti kokku­ võtted: koostati nelja töörühma ettepanekud ja ka kongressi ­otsus. Kuna soomeugri rahvaste küsimused on mõnes osas sar­ ­ nased väliseesti keskkonnas keele – kultuuri arendamisega, avaldame siin nelja töörühma ettepanekud ja kongressi kokku­ võtte. I – keeled ja kodanikuühiskond Keele töörühm peab oluliseks keele pärandamist järgmistele põlvkondadele ning soovitab selleks: • koolitada noori lapsevane­ maid, et nad oma peres säili­ taksid ja kasutaksid laste kasva­ tamisel emakeelt, oleksid val­ mis kasvatama lapsi kakskeel­ seteks, •  suhelda põliskeeltes oma vanematega, oma peres, sugu­ võsas ning ühiskonna organisat­ sioonides, •  vajalik on põliskeelne haridus igal tasemel, eelkoolist kuni kõrgkooliõpetuseni, emakeelse õpetuse puudumine viib keele kasutuse lõppemiseni •  toetada noorte endi initsiatiivi kaitsta oma põliskeelt • tänapäevane kaugõppimine inteneti teel arendab soomeugri koostööd keele- ja kultuuriõpe­ tuses, • kasutada aktiivsemalt kõiki tehnovõimalusi ning laiendada soomeugri koostööd globaalselt maailma diasporaade arenda­ misel, • regionaal- ja riigi tasandil toetada põliskeeli ja kultuure süsteemselt finantsiliselt, või­ maldada nende arengut; seda

vastutust ei saa riik ega regioon lükata perekondadele ega MTÜdele • põliskeelte õpetust ja õpikute publitseerimist tuleb teha pro­ fessionaalselt kõigil tasanditel, valmistada ette professionaal­ seid õpetajad, • võimaldada põlisrahvastel töid riigisektoris; tööturul tuleb nõuda ja eelistada kohalike keelte oskust, keelte rikkus on riigi ja maa rikkus. II – kultuur – traditsioonilised ja uued vormid Kultuuri ja looduse suhted on laiem biorikkuse teema, ­põhjarahvaste eripära. •  tuleb hoida kultuuritraditsioo­ nide mitmekesisust, suulist tra­ ditsiooni ja muusikat, ajalugu, • väärtustada mittemateriaalset kultuuri perekondades, hoida kohalikku koloriiti ja korraldada kohalikke festivale identiteeti tugevdamiseks, • mittemateriaalne kultuur – süstematiseerida kultuurikand­ jate mitmekesisusust • populariseerida põlisrahvaste kultuuri elektroonilisel info­ väljal, • hoida kultuuriruumi looduse baasi kohaliku kultuuri aren­ damiseks, •  mittemateriaalne kultuur peab funktsioneerima ja arenema põlvkonnalt põlvkonnale, selle edasiandmist ajaloolisel elualal kultuurikandjatelt peab kaitsma kui kultuuriprotsessi keskkonda, •  väärtustada ja uurida rahvaste arhiivimaterjale; iga rahvas peab saama arendada oma rah­ vusmuuseumi ja mälu. Tuleb korraldada mälukogumise võist­ lusi, haarata noori huvituma. III – looduskeskkond Lugupidav suhtumine loodu­ sesse, vaba juurdepääs tradit­

Soomeugri rahvaste lipud, müütilise karu taustal.

sioo­nilistele loodusressurssidele ja nende mõistlik tarbimine on finnougri ja samojeedi rahvaste identiteedi ja väärtussüsteemi olulised elemendid. Looduskeskkonnaga lahuta­ matu ühenduse tagamine, vaba juurdepääs traditsioonilistele loodusvaradele ja toidusüstee­ midele on rahvaste kultuuride säilitamise protsessi põhialus. Immateriaalse kultuuripäran­ di kandmine põlvkonnalt põlv­ konnale on esmajoones võima­ lik inimeste traditsiooniliste elupaikade aladel, kus kultuuri kandjad ise otseselt osalevad selle territooriumiga seotud ot­ sustamises ja nende huvides. Ligipääsetava sotsiaal-kultuuri­ lise looduskeskkonna, kultuuri­ kandjate jaoks soodsa kesk­ konna säilimine on kohustuslik eeltingimus igasuguse majan­ dustegevuse korraldamiseks oma elualadel. Viimased aastakümned on ise­loomustanud loodusmaastike aktiivset ümberkujundamist, bio­ loogilise mitmekesisuse vä­ henemist ning loodusobjektide kadumist, mille põhjuseks on suurenenud antropogeeniline mõju. Intensiivne tööstuslik areng uutel territooriumidel ning nen­ dega seotud ehitustegevuse ja reostusega vetes kahjustab otse­ selt kohalike inimeste füüsilist ja emotsionaalset heaolu kohta­ des, mida asustavad soomeugri ja samojeedi rahvad. Keskkonna halvenemine ja traditsiooniliste toidusüsteemide kahjustamine kätkeb negatiivseid demograa­ filisi tagajärgi ning ohtu geeni­ basseini säilimisele. Keskkon­ na­ hariduse arendamine kõigi ühiskonnaliikmete jaoks for­ maalsete ja mitteformaalsete haridussüsteemide alusel on ­ muutumas eriti oluliseks. Soomeugri VIII maailmakongress:

Artikli autor soomeugri kongressi märgi juures.

1. Kutsub soomeugri ja samo­ jeedi rahvaste asustatud riike ja piirkondi üles rakendama vaba, eelneva, moodustatud nõusoleku (FPIC) põhimõtet. 2.  Kutsub riike ja piirkondi üles praktiliselt tagama nende rahvaste esindajate osalemise ­ regulatiivse raamistiku, prog­ rammide, piirkondliku majan­ dusliku ja sotsiaalse arengu strateegiate väljatöötamise prot­ sessides ning investeerimis­ kavades, et tagada kohaliku ela­ nikkonna huvide täitmine.

3. Kutsub riike üles tagama, et soomeugri ja samojeedi rah­ vaste huvid kajastuksid ÜRO 2030. a säästva arengu ees­ märkide rakendamise tegevus­ kavade elluviimisel. 4.  Kutsub riike üles pühenduma kliima neutraalsuse saavuta­ misele 2050. aastaks või varem, et vältida kliimamuutuse võima­ likke laastavaid tagajärgi. 5. Pädevad riigi – ja munitsi­ paalasutused hindavad ühiselt traditsiooniliseks ressursi-kasu­ tuseks ette nähtud territooriu­ mide ja vete olemasolu ja seisu­ korda avalik-õiguslike organi­ satsioonide osalusel, et seejärel kehtestada eripiirangud, et tagada territooriumide ja vete piisavus ja puutumatus, et taga­ da kohaliku elanikkonna tingi­ musteta juurdepääs traditsioo­ nilistele loodusvaradele. 6.  Kutsub elanikke üles eelista­ ma kaupu ja teenuseid, mida pakuvad kõige keskkonnasõbra­ likumad meetodid ja/või tradit­ sioonilist majandustegevust ­teostavad kohalikud tootjad. 7. Kutsub soomeugri asustatud riike ja piirkondi üles kehtesta­ ma nõudeid, et võtta arvesse kavandatava investeerimistege­ vuse territooriumil elava kohali­ ku elanikkonna arvamust ning materiaalse ja immateriaalse kultuuri objektide kahjustamise kui eeltingimuste puudumist ning investeerimiskavade raken­ damiseks lubade saamist. 8. Rõhutab, et looduse kui elukeskkonna, toidusüsteemi ja vaimse valgustuse keskse rolli tõttu on inimeste noorematele põlvkondadele keskkonnahari­ duse andmine nende rahvaste ellujäämiseks ülioluline. 9. Kutsub haridusasutusi üles täielikult lisama õpetused tradit­ sioonilise looduskasutuse ja austava suhtumise kohta loodu­ sesse formaalse hariduse õppe­ kavadesse ning tegema koos­ tööd mitteformaalse hariduse pakkujatega, et tagada elanik­ konna laialdane juurdepääs ­vastavale haridusele. 10. Soovitab haridus- ja kesk­ konnaasutustele vahetada pari­ maid tavasid, metoodikaid ja materjale keskkonnahariduse andmiseks. IV – Meedia töörühm Tuleb kasutada meedia võima­ lusi, kuidas keeled funktsio­nee­ rivad traditsioonilistes kanalites ja infotehno areng aitab säilita­ da ja arendada keeli:

• arendada transformatsiooni traditsiooniliselt moodsatele ristmeedia kanalitele, multimee­ diale, viia kõik ajalehed ja väl­ jaanded uutele platvormidele, • noorte platvormidel leida uut värsket sisu, mis takistab assi­ mileerumist, • populariseerida professionaal­ selt rahvusvahelist koostööd, • tutvustada üksteise paremaid praktikaid, kuidas arendada emakeelt ning anda saavutuste eest rahvusvahelisi preemiad, •  teha üldine soomeugri kultuu­ riväli kultuurikalendri vormis, et kõik kultuurid oleksid ühiselt esil. Põhiseisukoht, finnougri rahvaste VIII maailmakongressi resolutsioon Meie, finnougri rahvad VIII maailmakongressi delegaadid, väljendame oma toetust maail­ ma finnougri rahvaste vahelise koostöö põhimõtetele, ees­ mär­ kidele ja eesmärkidele, mis ­võeti vastu finnougri I maailma­ kongressil (Syktyvkar, 1992) ning tunnustame Maailma Kongresside pidamise tähtsust, mis on omandanud autoriteetse staatuse kodanikuühiskonnas, kultuuriliikumises ja ühiskon­ dades. Maailmakongress hindab positiivselt teadlaste seisukohta, kes on tõestanud finnougria ja samojeedi rühma rahvaste sugu­ lust. Tunnustame maailmakong­ ressi ja finnougri rahvaste konsultatiivkomitee olulist rolli ­ me rahvaste tõhusa koostöö arendamisel üle poliitpiiride, ­ mis on kestnud aastakümneid ja jätkub tulevikus. Nõuandekomitee ja maailma­ kongress on olulised vahendid piiriüleste rahvaste koostöö toetamisel. Konsultatiivkomitee osales aktiivselt kahes ÜRO töö­ rühmas: põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni (1995–2000) ­vii­mistlemisel ja ÜRO põlisrah­ vaste õiguste alalise foorumi (ÜRO PFII) loomisel. Maailmakongress on rahvus­ vahelise üldsuse platvorm, et mõista Ungari naaberriikides oma asupaikades elavate ungar­ laste probleeme. Setode vastuvõtmine nõuan­ de-komiteesse oli märkimis­ väärne toetus setode kui rahva rahvusvahelisele tunnustamisele. Konsultatiivkomitee aktiivne (Järgneb lk. 12)


Nr. 30

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Milleks siis sellist sõna, lisaks erakordse kiirusega korraldatud tippkohtumist?

Kõverpeeglis Keelel, väljendustel on oma mõju, sõltuvalt sellest, kuidas väljendusi, lauseid rakenda­ takse. Varemgi päevikusse kirjutatud, kuivõrd valesti siin riigis leitakse, et siin või seal on foobiad. Korrates, foo­ bia on vaimse tervisega seotud termin, tähendab ebaseleta­ matut hirmu, kartust, ebarat­ sionaalset lähenemist, käitu­ mist. Möödunud nädalal toimus Québeci linnas föderaalse valit­ suse korraldatud üleriiklik tipp­ kohtumine, millel loodeti leida lahendusi jällegi vääralt nime­ tatud foobiale, mis vohavat kõikjal. Islamofoobia. Jah, on olnud üksikuid juhtumeid Kanadas, hiljuti ühe vaimuhaige inimese autoroolis olles ühe perekonna mõrvamine. Selgelt mitte normaalne tegu, valdav üldsus seda küll ei teeks. Aga see olevat mitte vaid ühe vigase mõtlemisega asotsiaali – mil­ lisena teda kirjeldati – kuritegu, vaid peegeldavat ühiskondlikku lähenemist. Ei saa aru kuidas. Riik on meil üldiselt tolerantne, islamiusulised on vastu võetud võrdsetena, ei saa ju keegi kainelt ütelda, et üleriiklikult, ­ kõikjal, suur enamus nii suhtub.

Elame küll hirmu maailmas, tänu aga taevale, mitte nii polari­seerinult kui lõunanaabrid. Üksikud näited ei kinnita mingit reeglit. Jah, samas provintsis, kus targad inimesed esitasid sellise – nende sõnul – vohava vaimuhaiguse olema­ s­ olu, on olnud ka muid kurite­ gusid, näiteks jällegi, ühe vaimuhaige relvaga sisenemine ühte mošeesse, avades palveta­ jatele tuld, mõrvates paljusid. Ent jälle erand, kuigi väga või­ gas. Näide kinnitab seda, kuidas siin riigis puudub tasemel süsteem, mis selliste inimeste ­ vaimset tervist aitaks kas ravida või tagada. Ent mingit üldistust ei saa sellest võtta. Laias laastus on kanadalased palju aktsepteerivamad, kui näiteks oldi siin möödunud sajandil. Kui neisse Euroopast ­ immigrantidesse, kes polnud inglise, šoti, iiri taustaga, ei ­ suhtutud alati sõbralikult. Kuni nad inglise keele selgeks said. Pluralistlikus ühiskonnas, heaoluriigis, on siiski vaja oma huvide eest seista. Meil on näiteks rahvana siin esindajaks EKN, välisvõitluseks, juhtides tähelepanu sellele, mis nüüd, tänu taevale, vabal kodumaal

EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK

Olümpia, muidugi olümpia! Jaapani kuumas ja niiskes pea­ linnas Tokyos kestavad juba nädala jagu järjekordsed suve­ olümpiamängud. Midagi suurt, sest medalid ja võidud tulevad ikka sama raskelt kui olümpia­ tel alati, aga samas ka midagi erilist, sest publikut seekord tribüünidele ei lasta, sportlased annavad muudkui koroona­ proove, on aheldatud hotel­ litubadesse ja peidetud maskide taha. Ent lahingud spordiväljadel käivad karmid. Ja on õnn ning rõõm tõdeda, et eestlastele algas suur spordipidu õnnepisaratega. Eesti epeevehklemise maailmaja Euroopa meistritest koosnev naiskond jõudis lõpuks sihile ka olümpial (1996 Atlantas kaotati ootamatult avaringis, 2016 Rio de Janeiros valusalt pronksi­ matšis, medalit ei tulnud ka ­individuaalturniiridelt). Nüüd Tokyos jõudsid haap­ sal­lanna Katrina Lehis ja ­t art­l anna Julia Beljajeva ­in­divi­duaalturniiri veerandfinaa­ li, Lehis ka edasi poolfinaali, kus alistus maailma esinumbrile rumeenlanna Ana Maria Popescule. Aga võitis seejärel üsna kindlalt pronksikohtumise noore venelanna Aizanat Mur­ tazajeva vastu. Ajakirjanikud olid kohe kiired märkima, et tegemist on ajaloos neljanda eestlannast olümpiamedalisti (enne vehkleja Svetlana Tšir­ kova, jalgrattur Erika Salumäe

ja suusataja Kristina Šmigun) ja teise emana olümpiamedali teeninud eestlannaga (enne Šmigun). Ei saa jätta lisamata, et meessoost olümpiamedaliste on Eestil läbi aegade peaaegu sada. Tükk ajalugu oli Katrinal Tokyos seega tehtud, aga peagi selgus, et õitele järgnes toekas kobar marjugi. Eesti naiskond, kus Lehise ja Beljajeva kõrval Erika Kirpu ja varunaisena teenekas 41-aastane Irina Embrich, võitis veerandfinaalis torgetega 29:26 Poola. Kui poolfinaalis saadi 42:36 üsna kindlalt jagu Itaaliast, oli vähe­ malt hõbe juba käes. Aga Eesti naiste vaim oli vägev ja käsi kindel – ka Lõuna-Korea alistati 36:32 ning võidutants võis ala­ ta. Ankrunaisena kullamatšis i-le punkti pannud Katrina Lehis toonitas naiskonnas sel võistlusel valitsenud erilist üks­ teise toetamise jõudu. Ja oligi korraga Eestil juures koguni neli olümpiavõitjat! Midagi sellist pole varem juhtunud. ­ Võidukad epeenaised jõudsid kolmapäeva õhtuks Tallinna ja lennujaamas korraldati neile uhke vastuvõtt. Taas oodati, et ehk rõõmus­ tavad pöidlahoidjaid medaliga ka Rio olümpial 2016. aastal Eestile ainsa autasu (pronksi) toonud neljapaadisõudjad. Tokyos ei õnnestunud neil eelsõidust otse finaali pääseda, aga vahesõidus said nad sellega

sünnib. Nii negatiivset kui positiivset. Ja mida idanaaber teeb, vältides mineviku eest vastutust ning ikkagi soovides oma pindala laiendada, agres­ siivselt. Omaette huvitav on see, et mitmest, mitmest riigist sisse­ rännanuid ühendab just usk. Kui ka Kanadas on kristlaste organisatsioone, pole vist aga ­ sellist nagu üleriiklik islamiusu nõukogu. Mis esitas enne tipp­ kohtumist 61 muret, soovitust, kuidas selle foobiaga, mis ju olevat igas kodus, tegeleda. Arvaks, et oleme sel taustal tõesti ebatolerantsed rassistid. Ja kui tulemuste järgi otsustada, jälle väärsõnadega, on meie lahke ja helde valitsus otsusta­ nud anti-rassismi programmi nime all majandada tervenisti kaheksat eriprojekti, rakenda­ maks neid nõudmisi, vähenda­ maks vägivalda siin riigis. Ent selliste nagu Danforthi mõrvari või Yonge’i tänaval furgooniga naisi maha niitnud ­ ebastabiilse inimese tegude ­tulemused ei ole ju igapäevased. Ajakirjanduses ei toodud ära esiteks seda, kui palju tipp­ kohtumine maksma läks ja teiseks, kui palju raha suuna­ takse õilsate, aga põhjendama­ tute ideaalide majandamiseks. Jubagi oleme tasakaaluta, tohu­

end sõna tõsises mõttes pildi­ tuks (üks mees ka tohtrite hoole alla) pingutades hakkama. Finaalsõidus saadi küll superhea aeg, aga rivaalid olid veel kiire­ mad ja Eestile kuulus kuues koht. Au 42-aastasele Tõnu Endreksonile, kellele see oli koguni viies olümpiafinaal ­ (sealhulgas hõbe Pekingist 2008 ja pronks Rio de Janeirost 2016) ja kes nautis oma viima­ sel olümpial Tokyos koos ratsu­ taja Dina Ellermanniga avat­ sere­moonial Eesti lipu kandmist. Kahju, kui see teenekas paat­ kond Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Jüri-Mikk Udam nüüd aerud varna riputab, Eesti sporti ja ­eriti sõudmisse jääb järele suur auk. Muide, vehkleja Irina Embrich tõusis 13 tiitlivõistluse (OM, MM, EM) medaliga läbi aegade tituleerituimaks Eesti sportlaseks. Selles arvestuses on ka Endrekson 11, Raja 10 ja Taimsoo 9 medaliga üsna ­kõrgel kohal. Tublid on olümpial teisedki eestlased Medalistide ja finalistide kõr­ val on olümpial kiiduväärselt või vähemalt enda maksimum­ taseme lähedaselt esinenud teisedki sportlased. Ennekõike tuleb kiita ujujaid Eneli Jefimovat ja Kregor Zirki. Alles 14-aastane Sillamäelt pärit Jefimova tuli 100 meetri rinnuliujumises 16-ndaks, kor­ rates nüüd USA-s elava Jana Kolukanova 25 aasta tagust Eesti olümpiate parimat ujumis­ tulemust. Aga veel parema tulemuse tegi Tartu mees ­

tus võlas, rahade suunamisega tänu pandeemiale. Ja meie põlisrahvad, indigeenid, ei saa sugugi nuriseda, et neid majan­ duslikult ei toetata. Tänavuses riiklikus eelarves suunati $18 miljardit indigeenide kogu­ konnale. Peaminister Justin Trudeau lubas ka lepitada tänast minevikuga, korvata toonaseid otsuseid. Ja tõesti on häbi­ väärne, et mitmes paigas pole indigeenidel puhast joogivett. Ent kuhu need miljardid siis lähevad? Kas kolonialistide järeltulijad peavad neile ehitama veepuhastuse-seadeldised ma­ janduslikule toetusele otsa? See pole sugugi vihkav sei­ sukoht. Kuna foobia on ju ka mitte ainult kartus, aga viib ka vihkamiseni. Toronto linnas on nö välimuselt mitte valged inimesed juba viimase rahva­ loenduse järgi enamuses. Mida tuleb ju ka tervitada, kosmo­ poliitsus on hea asi. Aga multi­ kulturalism ei tohiks olla selline, et on ebavõrdne. Olgu ­ Jumal ja Allah erinevad, aga ikka usuinimestena peame tun­ nistama et üks ei ole parem kui teine. Tean kahe mošee olema­ so­ lust, üks suhteliselt Eesti Maja lähedal, Danforthil, teine on osa Tartu College’ist paar kilomeet­ rit läände jäävas Bloori tänaval

Kregor Zirk, kes lõpetas 200 meetri vabaujumise 13. kohal. Noor Tartu sulgpallur Kristin Kuuba (maailma reitin­ gu 51.) võitis alagrupis ühe ­vastase, teine sama ala esindaja Raul Must hakkas südikalt ­vastu eelmise olümpia võitjale, paraku mõlemad edasi ei saa­ nud. Tennisist Anett Kontaveit vandus alla kuumusele ja Kreeka palavusega harjunud Maria Sakkarile. Purjelaudur Ingrid Puusta heitleb pääsu eest esi­ kümnesse ehk medalisõitu, Laser Standard klassis purjetav Karl Martin Rammo sai kirja koguni ühe sõiduvõidu. Tublid olid, kuigi nüüdseks juba olümpiaheitlusest välja lengenud, ka ratsutaja Dina Ellermann (tegi Eesti ratsu­ tamise debüüdi olümpiatel!), maastikurattur Jaanika Lõiv, triatleet Kaidi Kivioja, maan­ teerattur Tanel Kangert. Olümpia kestab veel, ees on maadleja Epp Mäe medaliootus ja alati põnev kergejõustik. Kus ootame 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi head esinemist. Muu spordielu käib olümpia kõrval ikka ka Jalgpallis käivad Euroopa klubide sarjad, milles Paide kaotas Poola Wroclavile, Tal­ linna Flora mängib Varssavi Legiaga (esimene mäng 0:1), Levadia Iirimaa Dundalkiga. Kergejõustikus peeti Tallinnas U20 ja U23 vanuseklasside Euroopa meistrivõistlused, kus eestlased jätsid koju kaks pronk­ si (kõrgushüppes Elisa­ beth Pihela ja kolmikhüppes Viktor Morozov).

asuvas islami kultuurikeskuses, kus aastal 2021 ikka on segre­ geeritud palvetunnid. Naised eraldi meestest. Kas see on inklusiivne? Oma enese usu ­ kogukonnas on mehed võrd­ semad kui naised. Ja nende ette kogunevad mitte-islamiusklikud, eeldaks kristlased, sellele kogu­ konnale toetust andmas, plaka­ tite ja skandeerimistega. Mis on ju teretulnud ning jällegi, ei näi­ ta sugugi vihkamist ega foobiat. USAs, nagu mainitud, on kahjuks tõsine rassiprobleem, seda üleöö muuta ei saa. Siin Kanadas aga sellist ei ole, pi­ gem valitseb hoolivus, aru­ saamine. Naabritega hästi läbi saamine, vaatamata usule ja na­ havärvile. Ent muutuste kultuur eirab sellised tõiku, fakte, selget mõistust. Muidugi on neid väheseid, kes ütlevad, nagu pilt­ likult mujalgi, et jänki mine koju, siin riigis on juba küllalt – näiteks Süüriast põgenikke. Enamus neist aga kohanevad ju hästi ja kodanikud võtavad neid kui võrdseid vastu. Kahjuks sellised tippkoh­ tu­ mised, vale sõna rakendamine, jätab ehk mõnele naiivsemale mulje, et ongi olemas tõsine probleem Vahtralehemaal. Vaid­ leks jõuga vastu, et üksikud int­ sidendid ei kinnita mingi voha­ va vaimuhaiguse olemasolu. TÕNU NAELAPEA

F2 üleilmses autode vorme­ lisarjas oli Jüri Vips ühel etapil teine, on kokkuvõttes viies ja endiselt kandidaat F1 piloodi kohale. Autoralli MM-sarjas jätkub paraku 2019. aasta ­ ­maailmameistri Ott Tänaku halb õnn. Viimati kodusel Rally Estonial suutis Tänak lõhkuda nii palju rehve, et edasisõit muutus võimatuks. Nii tuli juba neljas katkestamine järjest ja MM-kuld kadus püüdmatusse kõrgusse. Eesti võrkpallimeeskond sai teada 1.-9. septembril Tallinnas peetava Euroopa meistrivõist­ luste alagrupi vastased, kelleks on mängude järjekorras Läti, Sloveenia, Saksamaa, Horvaatia ja Prantsusmaa. ENN HALLIK

Hiiumaalt saadetud pudelipost jõudis sihtkohta Facebooki grupis ,,Hiiumaa heaks“ kirjutati, et saarelt 17 aastat tagasi teele pandud pudelipost on lõpuks jõudnud sihtpaika. Ristna Surfiparadiisist 17 aastat tagasi teele saadetud pu­ delipost jõudis hiljuti pisikesele Storharuni väikelaiule Turu saarestikus. Seda kinnitas sel nädalal rootslaselt Clarissa Köhlerilt saabunud e-kiri. Kiri pudelis pandi teele 27. juunil 2004 Martini nimelise mehe poolt. Kirjas paluti pude­ liposti leidjal Surfiparadiisi sel­ lest informeerida. Juures olid ka kontaktandmed, kuidas ühen­ dust võtta. (Kroonika/EE)


6

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Nr. 30

Lõpmatusse kulgeval kurvil Helgi Vihma: Johannes Aavik – aatemees ja keeleuuendaja. Eesti Keele Sihtasutus 2021. 114 lk.

Selle ahtakese raamatu lihtsate, kuid nägusate kaante vahele on paigutatud eesti keeleuuendusli­ ku suurkuju elutee ja tööpõld. Möödunud aastal täitus tema sünnist 140 aastat. Raamatu koostaja on keeleteadlane ja Johannes Aaviku Seltsi asutaja. Kõige mõjuvam lause selles raamatus on lugupeetud keele­ mehe ütlus: „Keeleuuenduse Ooperipäevade telgis toimus kesköösdalong. kurv tuleb lõpmatuseni tõmma­ on Salmelt leitud viikingilaevad ta.“ See on tema kreedo, mis ja leiud, mis nüüdsel teema-­ teda saatis kogu elu ja millele ta aastal olid jõudnud Saaremaa iial truudust ei murdnud. See med. Pärast etenduse lõppu Mailis Sütiste-Gnannt muuseumisse ehk otse ooperi­ saab mõistetavamaks, kui sellele tänas pealavastaja ja Kammer­ Äsja lõppenud XIV Saaremaa ooperi kunstiline juht Juri päevade toimumispaika. Saare­ lisada taani teadlase Georg ooperipäevad (20.-25.07.2021) Aleksandrov Eesti publikut maa vallavanem Mikk Tuisk Brandese väljend, et keel on olid sel aastal mitmes mõttes sooja vastuvõtu eest, öeldes sõnas, et laev logol meenutab mänguriist, mida peab kord aastasajas uuesti häälestama. erilised. Eesti Kontsert kor­ komplimendina, et tal on tunne, pisut ka naeratavat suud ning et ­ rõõmustada on põhjust, sest Aavikule polnud keel mängu-, raldajana ja festivali kuns­ ti­ nagu oleks ta Peterburis. ­festivali korraldav Eesti kontsert vaid tööriist, mida teritati line juht Arne Mikk tõdesid, Kesköösalongis sai nautida regulaarselt kogu aeg, päevast tähistab sel aastal oma 80.a ­ et praegusel ajahetkel on sel­ lugusid „Sinatrast Bubléni“ päeva. Lõpule jõudmist polnud juubelit. line üritus maailmas kahtle­ Lauri Liivi Swing Bandi esituses. Samuti tähistas oma esimest sellele tegevusele ette nähtud. mata unikaalne ja lugu suvi­ Suve oodatuima ürituse toi­ juubelit maailma nimekatel Keelt kui mõtteavalduse vahen­ sest ooperisaarest kõlab lausa uskumatult, aga ooper on mumine Saaremaal oma tradit­ ­ooperilavadel laulnud Kihelkon­ dit tuleb arendada ja hooldada sioonilisel kujul oli saarlaste ja nast pärit ooperitäht Ain Anger, pidevalt. ­tulnud Saaremaale, et jääda! Siinkirjutaja autori eakaas­ Seekord oli saarlastel au Saaremaa külaliste jaoks kahtle­ kelle auks oli ooperipäevade lasena ei ole teadlane, kelle võõrustada Kuressaare lossiõues matult rõõmustav, aga festivali programmis omanimeline gala, ü ­ lesannete hulka kuulunuks paljude auhindadega pärjatud alguses, 21.07.2021 juhtunud kus Ain Angeri esituses kõlas selle tööriista lihvimine ja iga­ Peterburi Kammerooperit, mille õnnetus parvlaevaga „Tõll“, mis unustamatu „Saaremaa valss“. päevane korrashoid. Ta on aga kunstiline juht on Juri Alek­ Kuivastusse saabudes hooga Juubilar ise ütles Ooperipäevade kogu oma elu seda hooldatud sandrov. Publikule pakuti aegu­ vastu kaid sõitis, jättis kõigile ja Saaremaa kohta: „Kena koht, tööriista käsitsenud ja selle matuid ooperiklassika teoseid saarele saabujatele unustamatu sellist mujal pole!“ Eeloleval peensuste mõjuvõimu nautinud. nagu C. Gounod „Faust“, G. mulje, sest ülesõitu tuli järgne­ sügisel saab teoks Ain Angeri pa­ Donizetti „Lucia di Lammer­ vatel päevadel vaatamata eelne­ debüüt New Yorgi Metropolitan Alljärgnevalt mõned tähele­ nekud seoses Johannes Aaviku moor“ ja G.Puccini „Madama vale broneeringule oodata kuni Opera laval, mille kohta Arne Butterfly“. Ise saime ligi 2000 5-kilomeetri pikkuses üldjärje­ Mikk sõnas: „Saatku meie isikuga. Iga vaimusuurus, kelle visioon pealtvaatajat mahutavas pilgeni korras 4-5 tundi ja nii mõnigi ühised õnnesoovid Aini hüpet ulatub teistest kaugemale, täis ooperimajas vahetult osa ooperikülastaja jõudis etendu­ Kihelkonnast New Yorki!“ „Madama Butterflyst“, kus laval sele viimasel hetkel või jäi Jääme tänutundega meenu­ kogeb oma eluajal vääritimõist­ oli peategelase Cio-Cio San ehk etendus lausa nägemata. tama mõnusaid ooperielamusi mist ja alahindamist. Eesti tead­ Madama Butterfly poja rollis Saaremaa ooperipäevade oma Saaremaal ja loodame osa saada laste hulgas leidub Johannes Saaremaalt pärit 4-aastane märk – viikingilaevaga logo järgmisel suvel külakosti pak­ Aaviku kõrval vaevalt kedagi Kerret Tamm, kes vallutas oma haakus hästi tänavuse Saaremaa kuva Sileesia rahvusooperi teist, kelle tööd oleks nii puudu­ likult mõistetud. Ta sai tunda julgusega laval publiku süda­ viikingiaastaga, mille keskmes etendustest. võhikute pilget ja paljude kolleegide naeruvääristust. Oma algkooli päevist kodumaal jäi siinkirjutajale mulje, nagu oleks olemas kaks eesti keelt: Aaviku oma ja see, mida koolides õpetatakse. Saksamaa põgenikelaagri Carl Robert Jakobsoni tallu näidismajapidamise ja dusmuuseumi arhiivraamatuko­ gümnaasiumis valgustas eesti gus ning neid on külastajail (pseudonüüm C.R. Linnutaja; ajalehe ,,Sakala“ asutajat. keele õpetaja Maria Tork Aavi­ku 26.07.1841-19.03.1882) tun­ Juuli lõpupäevil märgiti võimalik kohapeal ka sirvida. fenomeni lähemalt ja mõistva­ takse tänapäeval kui ühiskon­ Jakobsoni 180. sünniaastapäeva, Soovijail on võimalik lehitseda ma vaatenurga alt. Ta tutvustas nategelast, Kurgjal asuvasse mille puhul avas Eesti Kirjan­ ka ajalehe Sakala esimest õpilastele paljusid Aaviku dusmuuseum kaheks nädalaks ­aastakäiku 1878. aastast. loodud ja üldsuse poolt omaks Kirjandusmuuseumi direktor väljapaneku tema käsikirjalisest Tõnis Lukase sõnul oli Carl pärandist. Robert Jakobson tohutu ener­ Eksponeeritud originaal­käsi­ giaga mitmekülgne mees. Eesti animafilm kirjade hulgas on tema kooli­ ,,Tema roll rahva äratajana oli aegseid vihikuid, kirju abikaa­ suur – teda võib näha Jakob võitis Los Angeleses sale, L. Koidulale ja J. Kölerile, Hurda kõrval tolle aja mõjukai­ kaks auhinda lisaks käsikirju, luuletusi, noo­ ma eestlasena. Võib ainult ette diraamatuid ning näiteid erine­ kujutada, miks ta meid vaeva­ Riho Undi animafilm ,,Tii­ vatel teemadel kirjutatud ar­ nud sakslastest jagu saami­ seks vad“ võitis 12.–16. juulini tiklitest ja peetud kõnedest. nii ülevoolavalt Vene keisrihär­ ­toimunud mainekal WICA Samuti on välja pandud C. rat kiitis, aga seegi kord selgus (World Independent Cinema R. Jakobsoni käsikirjaline kaus­ vana tõde, seda küll venesta­ Awards) festivalil Los Ange­ tik 1868. ja 1870. a Vanemuise misega pärast Jakobsoni surma, leses kaks auhinda: ühe seltsis peetud kolme isamaa­ et vanakurja peltsebuliga välja peaauhindadest, parima ani­ kõnega, mis on ilmunud raama­ ajamine võib tuua hoopis hulle­ mafilmi tiitli ja lisaks ka au­­ hinna parima animatsiooni tutena aastail 1870, 1873, 1882 mad tagajärjed.“ (ERR/EE) eest (Best Animation or ja käsikirja faksiimile-väljaan­ Animated Sequence). Ajalehe ,,Sakala“ asutaja C.R. dena ning kommentaaride ja Filmi ,,Tiivad“ aluseks on Jakobsoni kuju Viljandi südames. järelsõnaga 1991. a. Nimetatud Foto: EE trükiseid säilitatakse kirjan­ Eduard Bornhöhe kirjandus­

Saaremaa ooperipäevadelt

Kirjandusmuuseum märgib C.R. Jakobsoni 180. sünniaastapäeva väljapanekuga

võetud keeleuuendusi ning kahetses südamest, et Aaviku ­ propageeritud y-d ü asemel ka­ sutusele ei võetud. Ta juhtis ka tähelepanu võõrkeeltest tõlgitud ajaviitekirjandusele, mis ilmusid ajalehe joonealustena ja mille kaudu Aavik üritas oma loodud uudissõnu lihtrahvale tutvus­ tada. Selgeim pilt avardus aga ühe endast vanema tuttava kaudu, kes näitas mulle Aaviku käsitsi kirjutatud erakirja, mis meenu­ tas rohkem teaduslikku artiklit – täis uudissõnu ja nende sulgu­ des antud tähendusi. Mainitud isik oli Aavikule väga lähedal seisev inimene ja andis kirja sisu ja stiili üle huvitavat sele­ tust. Aavik rõhutas, et hea kaupmees peab oma kaupa üle pakkuma. Ostja valib pakutu hulgast sobiva, ühesõnaga teeb lõppotsuse. Sellest aspektist vaadelduna muutub uuendaja ­tegevus hoobilt mõistetavamaks. Teadlane võib luua kuitahes hea sõna või keeleuuenduse, selle tõeline väärtus ilmneb aga alles siis, kui rahvas selle vastu võtab. Keel kuulub kogu rah­ vale, see pole tippteadlaste eraomand. Viimane märkimisväärne tä­ helepanek Johannes Aaviku elutööst pärineb Karl Ristikivi sulest. See oli vist ajakiri Tulimuld, kus ta ühes artiklis tähendas, et Aavikut on kordu­ valt rünnatud ja halvustatud, kuid ühelgi tema mahategijaist pole võimalik oma seisukohti kirjalikult avaldada kasutamata mõnd Aaviku loodud uudissõna või grammatilist keeleuuendust. See on tõetera, mis ei vaja ühtki lisakommentaari. Autor on kõnesoleva raama­ tuga teinud aatelisele keeleme­ hele aupakliku kummarduse. Nende ridade kirjutaja poolt mitte vähem aupaklik kummar­ dus autorile. EERIK PURJE

kangelase, leiutaja Jaan Tatika kirjavahetus kuulsa Itaalia mul­ titalendi ja renessansiajastu suurkuju Leonardo da Vinci vaimuga. Meeste ühisest kirest lendamise vastu sündis enneole­ matu sõprus ja üksteisemõist­ mine. Kõiki füüsikaseadusi arvesse võttes üritasid nad võitu saada gravitatsioonijõu fenome­ nist. Riho Undi stsenaariumi järgi vändatud film valmis Stuudios Nukufilm 2020. a. Filmi ope­ raator on Ragnar Neljandi ning peaanimaator Märt Kivi.

(PM/EE)


Nr. 30

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1064 1

2

3

4

5

12

13

15

16

18

28

29

33

22

23 31 35

38

52

24

25

26

49

50

36

43 46

53

54

47

57

58

59

60

61

41. ______l, jalaga (joogi)nõu. 43. _____k, ilujumestus. 44. Esinemiskoht. 46. Laevade kodu. 51. Teat. viisil villa töötlema. 55. Sõidurada (ingl.k.). 56. Silmus. 57. Lõks, püünis (ingl.k.). 58. Ettekuulutus. 59. Soov süüa. 60. M______k, teat. ahv. 61. Rohkem, enam. ALLA:

1. Veealune kõrgendik meres.   2. Tegus, tragi.   3. Vorm sõnast ,,laud“.   4. Peruu indiaanlane.   5. Eesti Spordi Maja.   6. Teat. metsaannid.   7. Osmik, kehvas seisus ehitis.   8. K_____, paljunemiseks mune ja seemnevedelikku vette heitma.   9. Ehe. 10. Iseseisvalt. 11. Inglise-eesti

48

55

56

1. Taar, hapendatud ja kääritatud jook.   5. Küla ja samanimeline mõis LääneVirumaal, Haljala vallas.   9. Piljardimängukepp. 12. Vilja peksmisel eralduv osa; kõlgas. 13. Teat. koduloomad. 14. Asi. 15. Väga vana inimene. 16. Teat. ameti pidaja. 18. Islamiriik LähisIdas. 20. Nimi (ingl.k.). 21. Asula TallinnaPärnu maanteel. 23. Saar Tallinna lähistel. 27. Riidesööja. 30. Sete. 32. See (mitmuses). 33. Salaarmastaja. 35. Koht lillede või muude taimede kasvatamiseks. 37. Pruudi kaaslane. 38. Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop 1971– 1990. 40. _____u, proua (sks. k.).

11

40

45

PAREMALE:

10

32

39

42 44

9

20

34

41

8

sõnastik. 17. Mälestusese, suveniir. 19. Puu kodumaja õuel. 22. Vihahoog, maruviha. 24. Linn Šveitsis. 25. Lähedal, kõrval (ingl.k.). 26. Vorm sõnast ,,ader“. 27. Mööbliese. 28. Teat. küpsis. 29. Rinnalaps. 31. Olümpia vehklemisala. 34. Teater Eestis. 36. Emane siga. 39. Koloniaalriigi põhiosa. 42. Teat. ajavahemik. 45. Usin. 47. Teat. asulatüüp Eestis. 48. Taanlane, Taani elanik (ingl.k.). 49. Talent. 50. Inimese loomus, hingelaad, vaim. 51. Sadamasild. 52. Riigi Aktsiaselts (lüh.). 53. Püsi, rahu. 54. American Psychological Association.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900  •  isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

T

Paremale: 1. TEA, 4. Prii, 8. Klii, 12.

17

30

37

51

7

S

Ristsõna nr. 1063 LAHENDUS

14

19 21

27

6

I

RUR, 13. Rass, 14. Ramp, 15. Urm, 16. Eksa(m), 17. Avar, 18. Kaabe, 20. Set, 22. Kasari, 24. Ettur, 28. Ainuke, 31. OLA, 32. Vaar, 35. Ila, 36. Daam, 37. Iil, 38. Angaar, 40. Palju, 42. Raamat, 46. Ala, 48. Raibe, 49. Saab, 52. Raad, 55. TIR, 56. Ainu, 57. Anne, 58. Ttt, 59. Isur, 60. Kand, 61. ESS. Alla: 1. Trukk, 2. Euraa(sia), 3. Ar­­ mas (Maiste), 4. Preeri(a), 5. RAK, 6. ISS, 7. Isas-, 8. Kratt, 9. LAV, 10. Ima, 11. IPR, 19. Baar, 21. Eee, 23. Inin, 25. Toa, 26. Ula, 27. RAM, 29. Ulg, 30. Kaar, 32. VIP, 33. Aia, 34. All, 36. Draa, 38. Aul, 39. Aarded, 41. Jabur, 43. Mitte, 44. (A)abits, 45. Terts, 47. Arak, 49. Sai, 50. Ais, 51. Anu, 53. Ana-, 54. Ann.

Nädala retsept Möödunud nädalal juhendas Jõekääru Laste Suvekodu selle­ aastases virtuaalprogrammis laagri ,,alumni“ Chef Paul Lillakas kiiret kokandustundi. Tema pakutud kaks kiiret ret­ septi ja nende valmistamis­ õpetust on siin teile endale kodudes järeleproovimiseks – järeletegemiseks. Head isu!

Inside-Out Grilled Cheese Hands on time: 10 minutes Total Time: 10 minutes Makes: 2 servings Tip: Add a few splashes of whiskey or port while ­cara­melizing onions for a big boost of flavour! Ingredients: 4 slices sourdough or Calabrese bread 2 tbsp butter 3/4 cup shredded mozzarella 1/2 cup shredded Gruyère Optional Fillings: Caramelized Onions Baby Arugula Sliced Prosciutto Spread one side of each bread slice with butter; arrange mozzarella and other toppings (if using) on unbuttered sides of bread slices. Sandwich together. Heat large nonstick pan over medium heat. Cook sandwiches, flipping once, until golden brown and cheese is melted, about 6-8 minutes. Remove sandwiches; sprinkle half of Gruyère in two lines in pan. Press sandwiches into cheese. Cook until cheese is golden. Remove sandwiches; repeat with remaining cheese on other side. Serve with DIY ketchup (link).

Brown Butter S’mores Bars Hands on time: 10 minutes Total Time: 2 hours 10 minutes Makes: 16 servings Ingredients: 1/4 cup (1 stick) salted butter 1 box (330g) Golden Grahams Cereal 400 g mini marshmallows 2 bars (200g) frozen milk ­chocolate, roughly chopped Line 9x13 inch baking pan with parchment paper or spray with cooking spray. In large pot, over medium

7

Volli veste

Kukkuvad käod No minevikust ikke midagi meeles, sellist, millega saan noorsandi tähelepanu. Ei Ets tume ole – ta lihtsalt põle kuul­ nud mõnd väljendust mujalt ku minu huulilt. Loeb ta küll emakeeles, aga peamiselt tollelt ekraanilt, mis tal taskus alati on, raamatu saab harva pihku. Ku ma just ei anna, et ku loed, saad targemaks. No oli siis ta meil, nigu ütleb, kohalikus raamatukogus, ta­ gasi toomas lugemismaterjali, laenates uut. Istusime kase vi­ lus, suvel lubatakse kesvamärjukest kuumuse tõttu, jutt läks poliitikale. Ka Ets on pettund tolles pärisvees. Tunnistas, et valitsusejuhile andis varem toetust, aga nüüd on ta end pal­ jastanud kui vaid näitleja. Oli ju ta enne draamaõpetaja, poliitilisi kogemusi ei olnud, lasi liugu oma kuulsal pere­ nimel. Ma lõin käega. Et kik need poliitikud on sellised, kes aja­ vad kägu. Noorsandil kohe kõrvad kikkis, teadis et nüüd tu­ leb jutuke. Mida see käo ajamine tähendab? Õigemini on see käojaani ajamine – luiskamise kaksikvend. Jutt, mida uskuda ei saa, aga nii hästi esitatud, et vaid imetle. Aga miks just kägu ja Jaan, küsis ta. No vaat, oli kord hea vestekirjanik, isegi enne mu sündi, kes kirjutas Käo Jaani nime all. Alguses oli küll Jaan Kägu, aga populaarsus viis ta selleni, perenimi enne. Ja sai imekuulsaks, kuna oskas absurd­set tõelisena esitada. Populaarsus oma lühikese elu jooksul oli selline, et kooli­ poisidki pahandasid oma sõprade liialdatud juttude üle väl­ jendusega, et ära aja käojaani. Nimi oli hästi valitud – on ju kägu röövlind, laisk veel otsa, muneb teiste lindude pessa, et ise ei peaks oma järeltulijaid toitma. Ja muidugi kiusab ine­ mesi metsas oma kukkumisega, meelitab valele teele. Käo Jaani toetajad olid sellised, kes leidsid aga, et meis kõigis on olemas tema iseloom. Kas just nii, mõni ei oska ega soovi valetada. Aga vassida oskame kõik vajadusel, just nooruses luisata. Ja meeldib lugeda teiste selliste välja­ mõeldud kujude kohta. Mõtelge ometi. Mina küll naudin tänaseni Münchhauseni liialdusi, rääkimata Till Eulenspiegeli omi. Veel on ju vahva sõdur Švejk, kelle seiklusi olen ise mitu korda lugenud, ise hirnudes end herneks. No too pärisvesi ja ta ministeeriumid põle ju lapsed enam olnud kaua. Nii ütlesin Etsile. Ta noogutas, leides, et neid uskuda enam küll saa. Ja kohalikke konservatiive samuti. Ei loe, mis parteisse kuulud, ikka hämavad. Noorsand siis paluski laenuks just Švejki, lahkus naera­ tusega. Ütlen küll, et õpeta teist nagu oma poega. Huumoril on oma roll raamatus, ajalehes. Aga et poliitikas käojaani ajada, on küll liig. Vaat nii on lood siit poolt sood. VABARNA VOLLI

Eesti saatis Leetu tõkestustraati Nädala alguses saadeti Eestist Leetu esimesed ligi 50 kilo­ meetrit kaitseväe varudest eraldatud tõkestustraati, et toetada Leedu piiri tugev­ damist. Kokku eraldab Eesti Leedule kaitseväe varudest 100 kilomeetrit tõkestustraati. Eesti on ka alates 1. augus­ tist valmis Leetu saatma kolm mehitamata lennuvahendite meeskonda, et Leedu saaks parema ülevaate oma piiril toi­ muvast. heat, simmer butter, stirring frequently, until browned and ­ toasted, about 3-5 minutes. Remove from heat. Stir in all but 2 cups of marshmallows. Stir until melted. Add golden grahams and stir to mix. Let cool slightly. Add remaining marshmallows and chocolate. Stir just until combined (do not over-mix). Scrape mixture into prepared baking pan. Chill for at least 2 hours. Slice into bars!

Eesti on juba saatnud Leedule ka kümme päästeameti telki koos sisustusega. Juuli alguses alustas Leedus Drus­ ­ kininkai linna ümbruses tööd kümneliikmeline Eesti piiri­ valveüksus ESTPOL5. Leedu kuulutas 2. juulil rii­ gis välja hädaolukorra seoses suurenenud ebaseadusliku rän­ dega Valgevenest. Leedu piiri­ valve teatel on võrreldes eelmise aastaga tänavu kokku tabatud kümneid kordi rohkem ebaseaduslikke piiriületajaid. Leedu ametnike väitel on ille­ gaalide saabumise taga Valge­ vene võimude tegevus. (ERR/EE)

Naljanurk Mees seisab sillal ja viskab münte vette. ,,Miks te münte vette viskate?“ küsib mööduja. ,,Mul kukkus raha vette ja ma ei taha ühe mündi pärast külma vette ronida.“


8

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Nr. 30

Halfway Through: Estonia and Canada at the Olympics English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian-friendly persuasion, not recruitment

As a recognized opinion maker he is a regular invitee to the numerous soirées in Ottawa. At these gatherings he has often chatted with a Russian diplo­ mat, ostensibly a cultural In Russian intelligence ­ attaché, Z.V., but in reality a parlance the ‘non-recruit’ is military intelligence officer of ­ known as a ‘confidential the SVR, the Russian Foreign ­contact’ (CC). CCs are colla­ Intelligence Service. borators with whom it’s easy Over many casual contacts for Russian intelligence pro­ and usually after a couple of fessionals to develop a useful, cocktails, Z.V. discovers A.N.’s confidential relationship. personal passion – cinema, As a contrast with regular ­ e astern European cinema, recruits, very seldom are they ­including Russian. Recognizing ­ caught up in a media-energized this as enhancing friendship spy scandal. And it’s most likely ties, Z.V. makes himself an that the CC is not in violation ­expert on Russian cinema prac­ of any law of his home country tically overnight. – therefore not worried about At their next ‘unscheduled’ arrest and conviction. For CC’s encounter, Z.V. gifts A.N. with it’s substantially lower risk a DVD, a popular Russian collaboration than the co-­ ­ ­ movie, with English sub-titles. operation offered by a recruit. The gifts continue and contacts The CC is sometimes not are boosted a notch, to lunches, aware of the situation into with sufficient booze that which he has been seduced, ­ removes some social barriers. often not allowing himself to A.N. makes it known that the ­ believe the circumstances in exploitation of Soviet and which he has been caught up. ­ current Russian cinema as a And the experienced Russian propaganda vehicle for the handler knows the elegance of Kremlin is his real biding in­ this achievement. terest. Developing confidential con­ Z.V. has honed his recruit­ tacts has not been left to any ment skills at several postings spontaneity or innate adapta­ abroad under diplomatic cover bility of Russian intelligence and reveals something which he ­officers. In 1977 the KGB pub­ claims his cohorts at the em­ lished a limited 220 copies of a bassy don’t realize – his deep training manual devoted to CCs. disappointment with the Krem­ It detailed the processing, tar­ lin’s continued interference in geting and handling of them, cultural matters. Just look at the and how they are a separate desperation of Nureyev and category of collaborators from Baryshnikov when they defected ­ regular agents. decades ago and the suppres­ They don’t need clandestine sion of the anti-Putin female safeguards to pass on material rock band a few years back. to their Russian contacts and A.N. is impressed with the the material they supply is self-revealing candour of Z.V.’s usually not rated as classified. secret admissions. Even though ­ In fact they are engaged with he doesn’t need managerial ap­ their handlers in the open, go­ proval to express any personal ing about their daily routine. political views in his columns, There’s nothing odd about a A.N. identifies with Z.V.’s re­ journalist or politician having belliousness, his seeming con­ lunch with the cultural attaché cern for freedom of expression, of the Russian embassy. even if it’s done in strict confi­ Favourite CC targets for dence b­ etween the two. After a rare third lunchtime Russian intelligence are busi­ cocktail, A.N. feels sufficiently nessmen, scientists, engineers, relaxed to share some sensitive IT specialists, politicians, diplo­ information about a senior mats and of course, journalists. c ­ abinet minister’s extra-marital Consider the background of peccadilloes which A.N. has A.N., columnist for a major c ­ onfirmed to be fact, not Canadian newspaper chain and r ­ umour. veteran member of the Parlia­ mentary Press Gallery in While revealing this to any­ Ottawa. His stature as a political one other than A.N.’s editor, pundit makes him a favourite could be cause for dismissal, conversation partner by both the A.N. hasn’t violated any elected and non-elected cogni­ Canadian law. But now he’s a zanti of Ottawa society. confidential contact. He’s prob­

Vincent Teetsov It was a sparse in-person turnout on the night of July 23rd, for the opening cere­ mony of the postponed 2020 Summer Olympics in Tokyo. Most seats were empty inside the stadium. 30 of 370 Canadian athletes were part of the parade of nations, with the others sitting on bean­ bags, watching from screens in the Olympic Village. Outside, there were protests against the continuation of the games. However, everyone who was able to be there gave a level of cheer and enthu­ siasm that endeavoured to bring viewers back to the essence of the Olympics. The Canadian athletes strolled through looking sharp in white trousers and red jackets, with white maple leaf logos on their backs. From Estonia, there was a contingent in the stadium of 13 Estonians out of 33 ­athletes sent to Tokyo. Women were wearing blue dresses and men wore blue suit jackets with a t-shirt and shorts. Each outfit included a printed design of a foggy Estonian landscape. Leading up to the lighting of the Olympic torch by tennis superstar Naomi Osaka, the ­ ­ceremony itself had a melange of national symbols featured. There were fly-over shots of tightly choreographed dancers at Shibuya Crossing. Kabuki theatre was fused together with a shower of rapid fire grand ­piano played by Hiromi Uehara. A funny skit of a lighting engineer playing around with ­ the city lights of Tokyo was nestled between motifs of in­ ternational cooperation, like a globe (formed by drones) hovering above the National ­ Stadium or the Olympic Hymn sung by a young choir. Looking up to the flames fluttering in the metallic nest of the torch, the athletes of 206 countries, including Estonia and Canada, were left to prepare

ably unaware of any status he has with the Russian embassy, even less any intelligence ­agency. He’s also unaware that he had been spotted and vetted much before he met Z.V. He might recognize the eagerness with which Z.V. had nurtured the growing relationship, but experienced Russian recruiters know when not to appear too earnest in getting closer and gaining mutual trust. For Z.V., A.N. must remain convinced that he’s a Russian diplomat who has been man­ dated to strengthen cultural ties between the two countries. (Part II was published in July 23 issue.) LAAS LEIVAT

Estonian athletes entering at the Tokyo Olympics 2020 opening ceremony. Photo: reporter.ee

themselves for one of the most public tests of their physical strength; certainly a major ­return for international sports in the minds of spectators. On this international stage, Estonia is competing in 14 d ifferent ­ sports: archery, ­ath­letics, badminton, cycling, equestrian, fencing, judo, row­ ing, sailing, shooting, swim­ ming, tennis, triathlon, and wrestling. The first Estonian to com­ pete in this year’s Olympic Games was Reena Pärnat, an archer, who achieved 53rd place with a score of 626 in the first round. The men’s quadruple scull rowing crew (made up of Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Tõnu Endrekson, and Kaspar Taimsoo) pushed their way into third place on Saturday July 24th, to earn their chance to compete in the finals. Amidst both of these events, weather conditions have been tough and haven’t done any ­favours for athletes. The scorch­ ing over-30 degree heat and 80 percent humidity of summer in Tokyo meant that Jüri-Mikk Udam needed medical attention right after racing. During an archery qualification round on ­ Friday July 23rd, an archer from the Russian Olympic Committee, Svetlana Gom­ boeva, fainted as a result of heatstroke and was taken away on a stretcher. Furthermore, athletes have rigorous COVID-19 protocols to follow. To begin with, athletes aren’t allowed inside ­ the Olympic Village until five days before they compete. Social distancing, masks, and hand sanitizer use are upheld as they go about their daily pre­ parations for events, when they go to eat, and when they rest between events. When eating in the dining hall, they sit in plexi­ glass cubicles, which must be disinfected thoroughly with wipes between uses. Additional stressors like these in the leadup to competition can be a ­burden. At the time of writing this article, Estonia has won two medals. Estonia’s first medal this year (a bronze) was won on July 24th, when Katrina Lehis was victorious over Aizanat Murtazaeva from the Russian Olympic Committee, in women’s individual épée fencing. It was a close match in the first period, but by the end of the second ­period, Lehis had taken a lead that would grow until she won

15:8 at the end. This victory was then magni­ fied when, on the 27th, Lehis – along with Julia Beljajeva, Irina Embrich, and Erika Kirpu – won the gold medal in women’s team épée. The four fencers were facing off against South Korea over the nine matches of the finals, culminating in a tense ending between Lehis and Injeong Choi. In other sports, coming up on the 4th of August, the men’s decathlon events will begin (9:00 AM Tokyo time, 8:00 PM Toronto time the day before). Team Estonia has a trio of decathletes at the Olympic games: Johannes Erm, Karel Tilga, and Maicel Uibo. The three of them have all competed for the University of Georgia Bulldogs in the US, recruited by track and field head coach Petros Kyprianou. Erm is an NCAA champion. Uibo achieved 24th place at the 2016 Rio de Janeiro Olympic Games. Tilga, who, in March 2021 achieved the second highest indoor ­heptathlon score in NCAA his­ tory, has been dubbed by various commentators as “the silent assassin” and “the Estonian ­ ­polar bear.” Tilga has voiced the dedication that goes into these competitions, from training to recovery, nutrition, and taking care of one’s body. The world is watching closely to see how the final ingredient, strength of mind, will pull them through to victory. For Canada, Maude Charron won a gold medal in weightlift­ ing. Maggie MacNeil won a gold medal in the 100m butter­ fly swimming event. A silver medal was won in the pool for the women’s 4 x 100m freestyle relay, in the women’s 100m backstroke event, and in the 3m synchronized springboard di­ ving event. Two bronze medals were won in judo, by Jessica Klimkait and Catherine Beau­ chemin-Pinard. Canada also won a bronze medal in softball against Mexico. Despite all of the hurdles (some more literal than others) faced by athletes this time around, they are keeping their eyes on the physical excellence and sportsmanship that make the Olympics a treat to observe every two years. Keep tabs on the many events by going to cbc.ca/ sports/olympics/summer or by downloading the CBC Gem app, which allows casting of video content to another screen.


Nr. 30

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Opinion: Defending and detoxifying Canada’s information environment national and international events. Today, truth itself is under siege by foreign controlled state Over the past decade, ­media and niche political plat­ Western liberal societies have forms on both the left and right, experienced an ongoing leading to distrust in all media. breakdown in public debate, However, there are steps that leading to polarization, in­ ­ we can take to detoxify our tolerance, and political vio­ ­ information environment and lence on both the left and defend it from attack by hostile right. foreign actors. This decay in our discourse First, we must limit the reach has been helped along in no of malign foreign state media in small part by hostile foreign Canada by imposing costs on ­actors who are actively exploit­ its producers. Foreign broad­ ing our democracy and social casters like Russia’s RT and media. We must immediately RTR Planeta, Belarus’ Belta, address this threat and adopt and China’s CGTN and CCTV measures to detoxify our break Canadian laws by promo­ ­in­formation environment by ting hate, conspiracy theories, ­eterring those who seek to and disinformation that are d ­undermine our democracy. intended to polarize Canadian ­ By neglecting to impose society. By placing sanctions on costs on foreign interference such entities, we can limit some and disinformation we have of our exposure to them. This ­inadvertently facilitated the nor­ includes limiting the ability of malization and domestication of foreign state media to use west­ it. A recent analysis of the ern platforms, like YouTube and Kremlin’s strategy outlines Facebook, to distribute their Moscow’s efforts to inject narratives and terminating the “media viruses” – disinforma­ revenues they generate from ­ tion narratives that are shared them. widely on social media – into Second, the Canadian gov­ American society that eventual­ ernment must follow the lead of ly become “self-sustaining and Sweden, Finland, Taiwan, and self-replicating” by domestic the Baltic states by developing actors. a whole-of-society approach to Canada’s Communications defending our information Security Establishment has re­ space. This includes basic leased a new report about ­media literacy training, starting foreign interference in Canada with school-aged children. ­ ahead of an anticipated fall Media literacy training to federal election, in which they ­ ­ defend against foreign inter­ warn that it is “very likely” that ference and influence operations “Canadian voters will encounter should be mandatory for all some form of foreign cyber elected and appointed officials i­ nterference.” and their staff. The National Governments in China, Security and Intelligence Russia and Iran have all targeted Committee of Parliamentarians issues of Canadian national should be made accountable to interest to manipulate public Parliament, and given the power ­ opinion and debate. Further­ to investigate issues and policies that will protect our more, Canadian activists who ­ democracy from foreign in­ criticize these regimes, are ­ being directly targeted with fluence operations and inter­ ­ threats and intimidation by the ference. Chinese, Russian and Iranian Third, elected officials and governments as part of their the government must be made growing transnational repres­ more accessible to Canadians. sion. A system of participatory democracy like Taiwan’s – When allowed to proliferate ­ unchallenged, foreign narratives through which Canadians can have the power to influence our directly interface with officials, democratic decision-making pro­ safely engage in meaningful cesses, as happened in Canada’s ­debate and propose ideas – is a Senate when a motion to recog­ possible antidote to help foster nize the Chinese government’s a trusted national dialogue. genocide against ethnic minority Fourth, a national foreign Uyghurs was recently rejected. ­influence registry, like the ones Social media platforms, de­ implemented in Australia and spite their benefits, are busi­ the United States, is desperately nesses and motivated by profits. needed to maintain transparency They are unreliable guardians with regards to foreign in­ against foreign disinformation. fluence. Former Canadian elec­ ted officials and diplomats For instance, in May 2021, ­ YouTube generated ad revenue who work with groups backed from a young Belarusian by Moscow, Beijing, and Tehran journalist’s forced confession, must be identified. This must ­ which was posted by Belarusian include former officials with current and past roles in cor­ state media. Twenty years ago, traditional porations and trade organiza­ mainstream media helped en­ tions linked to these regimes. sure that our national debates Finally, in the lead-up to the were based upon a commonly 2019 federal election, the agreed set of facts about local, Minister of Democratic Insti­

Marcus Kolga, The Toronto Star, July 2021

9

Employment opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE AND MARKETING MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity. The successful candidate will manage the Foundation’s office and oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets. The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Com­ pensation commensurate with experience. Please apply with resume to new email: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

Russian-EstonianFrench film vying for Venice’s Golden Lion award BNS, ERR, July 2021 “Captain Volkonogov Es­­ caped,” a co-produced film by Russia, Estonia and France, has been selected for the competition program of the ­ Venice Film Festival 2021. The film by directors Natasha Merkulova and Aleksey Chupov is the first ever film connected with Estonia to be nominated for the Golden Lion. The film was co-produced by Katrin Kissa from Homeless Bob Productions and its cine­ matography is by Mart Taniel. Taking place for the 78th time from September 1 to 11 this year, the Venice Film Festival is the world’s oldest film festival. The chairman of the jury is multiple Oscarwinning director Bong Joon-ho, the author of the film “Parasite,” and new works by Jane Campion, Pedro Almodovar, Pablo Larrain and

tutions, Karina Gould, intro­ duced several preliminary steps to protect the integrity of our elections, which were expected to be developed into a perma­ nent set of measures over the past two years. Instead, they were terminated and no co­ herent government policy on the threat of foreign inter­ ference has been articulated since that time, leaving our ­democracy exposed. In advance of the anticipated fall federal election, Canadians must assume that our democratic process will be targeted by ­foreign interference. All federal political parties should commit to detoxifying our information environment and defending our democracy and society against malign foreign manipulation. The immediate and long-term cohesion of our society and our democracy is at stake. (Marcus Kolga is the director of DisinfoWatch.org and a senior fellow at The MacdonaldLaurier Institute and CDA Institute.)

other top ­directors are also part of the competition program. Merkulova and Chupov, the directors of “Captain Volko­ no­ gov Escaped,” have been work­ ing with Estonian cinemato­ grapher Mart Taniel for a long time. In addition to his work as a cinematographer, Taniel is also a co-writer of the screen­ play. The film’s crew also includes Estonian lighting designer Taivo Tenso and sound director Matis Rei. Its special effects were ­created by Tallinn Postworks in collaboration with colleagues from Moscow-based 1-2-3 Production and the film’s graphic design is by Margus Tamm. Producer Katrin Kissa de­ scribed “Captain Volkonogov Escaped” as a collaboration which has its origins primarily in the creative match between the authors. “Mart Taniel has been with the directors since their first film, taking a step towards a deeper and deeper understand­ ing with each new film. Over time, more and more Estonians have joined Merkulova and Chupov’s team, and they have also made a significant contri­ bution to the making of the film that will premiere in Venice. We are extremely pleased that this long journey together has reached such a high level of recognition,” said Kissa. “Captain Volkonogov Es­ caped” is a fast-paced story of pre-death repentance marathon for a captain of the Soviet security service NKVD, Fedor ­ Volkonogov, set against the backdrop of the 1938 political persecutions in the USSR. The title character in “Captain Volkonogov Escaped” is played by Yuri Borisov, a rising star of Russia who also ­ played the male lead in the film “Compartment No. 6,” which was also made in co-production with Estonia and which won the Grand Prix in Cannes earlier this month. The production of “Captain Volkonogov Escaped” was sup­ ported by the Russian Ministry of Culture, Kinoprime, the Estonian Film Institute, the Cultural Endowment of Estonia and the European film fund

Taavi Kaups awarded First Class Medal of the Order of the White Rose of Finland The President of the Republic of Finland awarded Taavi Kaups with the First Class Medal of the Order of the White Rose of Finland on April 27, 2021. Taavi Kaups (pictured, with his wife Ester) fought in the Finnish Continuation War in the ranks of the Finnish Infantry Regiment 200 as an Estonian volunteer in 1943–1944. More than 3,300 Estonian volunteers fought on the Finnish fronts during the Continuation War years (1941– 1944). The Estonian volunteers, commonly referred to as Soome­ poisid (Suomen-pojat / Finnish Boys), were formed into the Infantry Regiment 200 (JR 200) in the early spring of 1944. The regiment was involved in the heavy defensive battles of the Karelian offensive. Our Defence Attaché, Col. Petteri Seppälä, presented the medal to Taavi Kaups on April 28 in his Chicago home. Text and photo: “EMBASSY OF FINLAND IN THE U.S.”­ ­FACEBOOK PAGE Published: VES May 16 2021

Eurimages. The film’s produc­ tion companies are Place of Power and LOOK FILM from Russia, Homeless Bob Pro­duc­ tion from Estonia and Kinovista from France.


10

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Nr. 30

EFC scholarship recipient

Tiffany Hogg Tiffany Hogg is an Estonian-Canadian university student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the new Martin & Heljo Mäeks Fund. Tiffany has worked as a registered nurse in the George­town Hospital for almost 2 years, and is now working on completing her B.Sc. in Nursing at Trent University. Growing up, Tiffany participated in Toronto Estonian School and Guides, attended Jõekääru and worked at Seedrioru. On being Estonian:

Lembit and Karen Jänes with their sons, from left, Spencer, Dylan and Zachary.

Donor profile: Jänes-Koppel Family Just 72 short years from Halifax Pier 21 to the $1 million donation to KESKUS Grand Hall When Lembit Jänes Sr. managed a fish processing ­ plant in a small Newfound­ land outport in the mid-1950s with no electricity, just a ­diesel-powered generator, and something went wrong with the equipment, there was no handy list of nearby profes­ sionals to consult for help. It was “do-it-yourself” more often than not. His son Lembit Jr. believes his father’s can-do attitude and his remarkable mechanical apti­ tude was the linchpin that led to the eventual creation of a frozen food empire with four manu­ facturing locations, based in Toronto, that shipped products across North America. “When you’re in a small community, you have to figure out how to do things yourself. There’s no one around to fix things for you!” Lembit laughs. The Janes brand of frozen foods is a supermarket staple well known to many consumers, and grew from the family’s humble beginnings when they emigrated to Canada in 1948 and settled on the east coast. The family is proud to support KESKUS International ­ Estonian Centre with a $1 ­million donation in memory of Lembit Sr. and Meeri (née Koppel) Jänes. The generous donation will help build the KESKUS Grand Hall, the place for celebrations, events, festivals and perfor­ mances. It will be known as the Jänes-Koppel Grand Hall to pay tribute to both his mother’s and father’s families, explained Lembit. “It’s important for a small nation to preserve its culture and build for the future,” he

said. “Canada has been incre­ dibly kind to Estonians, and we have been very fortunate. This is my family’s way of giving back.” Lembit lives in Toronto with his wife Karen (who as a child performed rhythmic gymnastics with the renowned Evelyn Koop) and sons Zachary, 25; Dylan, 24 and Spencer, 21. The family business was sold in 2012 and today Lembit is an active investor and supports many charities. Lembit, a former triathlete who competed in the Iron Man Triathlon in Hawaii, recalls how the family came to Canada from Sweden in a precarious journey. Lembit was just a baby when he came to Canada with his parents by sea from Sweden on a retrofitted fishing boat called Ostervag. The Estonian captain Evald Past and his 75 passen­ gers landed successfully at Pier 21 in Halifax in August 1948 after a two-week journey. They were subsequently detained for two months before the Canadian government eventually accepted them. Captain Past wrote a book of his life “By Land and By Sea” that describes the trip in detail. “We were among the first group of immigrants to arrive from the Baltics and the government didn’t really know what to do with us,” Lembit recalled. But on Lembit’s first birth­ day they got the green light to stay, and a welcoming cele­ bration was held for the new­ comers. The birthday boy was presented with a stuffed animal by the Halifax Fire Department and ended up with his photo on the front page of the city’s newspaper. “It was a very warm ­welcome,” he said. “My parents always remembered that mo­ ­ ment.” Lembit and Meeri were born in Estonia and met while study­ ing at Tartu University. They had four children: Lembit Jr. (born in Sweden after the ­couple fled there at the end of the war), followed by the births in Canada of Arno, Toomas and Tina. Meeri’s brother Alexei (whose children are Rein and Mare) and sister Elma Vaino

(her children are Tiit, Kersti, Toivo, Karin and Linda) also emigrated to Canada. After their detainment, the family, along with the ship’s captain, settled in Halifax. They secured a reasonably priced house/cottage (since it had no indoor plumbing), and thus began the hard work and en­ ­ trepreneurial spirit so many Estonians plunged into after ­arriving in their new country. After living and working in Halifax, the family moved to Newfoundland and stayed there until 1960, before moving to Montreal, and then Toronto. They parted company with the sea captain after they left Halifax and he relocated to Victoria, British Columbia and launched a successful career as a home builder. Lembit Sr. became the manager of a fish processing ­ plant in Trepassey, Newfound­ land and the knowledge and experience he gained led to a ­ progression of positions that ended up with the founding of Grimm’s Foods in 1969, and which later became the family­owned business, Janes Family Foods. By this time, Lembit Jr. had graduated from York University with an MBA and joined his ­father in the business. “Dad formulated and de­ veloped the food products and designed much of the specialized processing equip­ ­ ment. He ran the production and I managed the sales and ­administration,” Lembit said. As the manufacturing ramped up, the work force grew, and Lembit Sr. hired Estonians from his fraternity korp! Rotalia to take up senior positions. “Harald Mandel was the night shift supervisor and Ilmar Kaljurand supervised the day shift,” Lembit said. “The two would have a friendly competi­ tion to see whose shift would produce the most.” The business did well, grew and prospered. “We mortgaged everything we owned, ultimately bought out all the other inves­ tors and developed the Janes brand with exciting new ­products.” For Lembit’s 80th birthday the family went to Estonia for a

I value my Estonian roots. To know about my homeland, my ancestors, to learn about customs and traditions. So I could one day teach it to my children. Estonian traditions are impor­tant to me and my family … Estonian customs are dear to us, we just cannot do without them. So we learn ­every day. We learn at Estonian Kindergarten, schools and summer camps. We learn that it is good and proud to be an Estonian. We cheer for the Estonian athletes, we celebrate Estonian Independence Day. We remain connected with other Estonians in order to remain ­viable and to teach our next generations. We can teach being Estonian and our traditions to our children by baking kringel (Estonian sweet pretzel), folk dancing, making potato salad in the Estonian way or making pancakes with the family or just getting together with Estonian friends to reminisce about fun times spent at camps or Estonian school trips… We just have to find and keep what is dear to us. On EFC: Estonian Foundation of Canada plays an important role for us, Estonians living abroad. Be­­cause of it and as a proof of this, our Estonian culture s­urvives. Children may attend Estonian Kindergarten, meet other Estonian children, learn Estonian language and traditions. Youth may attend the Estonian Schools where they learn about Estonian history, folk dancing and sing Estonian songs. Everyone loves attend­ ing Estonian summer camps, volleyball and Kotkajärve camps. Thanks to the Foundation s­upport, we can enjoy Estonian Christmas, Suvihari and Estdocs film festival. We can all celebrate together and make memories for a lifetime. Let’s keep the Estonian community alive for generations. Thank you, Estonian Foundation of Canada!

visit and to see the old family farm near Mõisakula that ­borders on Latvia. His father had Alzheimer’s by then, but after 58 years, he recalled quite capably how to get to his homestead. The farm had been turned into a Soviet collective farm and the only thing left of their family home was the foundation of the root cellar. “It was a very emotional ­experience,” Lembit recalled, as his father walked around the family’s former property. Now, he says, it’s time to embrace the future with passion and enthusiasm. “I have always been proud of my roots,” he added. “I’m so pleased with the fact that Estonians from all over the world will be able to visit and be involved with KESKUS. This is coming full circle for my family.” “I encourage the community to give generously to KESKUS to make it the best it can be.”

Get involved and help support our future Please join the growing list of capital campaign donors! KESKUS International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of $100,000 and above (including naming rights for specific ­areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an individual or family. Donations from Canada, U.S. and Estonia will be issued a tax receipt. Let’s keep in touch! • Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec


Nr. 30

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Farewell to Enn Tarto Jüri Estam Small peoples (take for exam­ ple my own Estonian identity group) face some issues that set them somewhat apart from the matters that concern larger nations. Not only do we have fewer people who attain prominence internationally, but often our great sons and daughters are little known to the rest of the world, and sometimes undeservedly so. Enn Tarto – an Estonia hero who isn’t widely known inter­ nationally – died in his home city of Tartu in southern Estonia on July 18, and it’s a shame that the global community isn’t particularly well-versed about who he was and what he did. Tarto was born in 1938, which means he couldn’t have had any personal recollection of the fabled period of Estonian independence between the years of 1918 and 1940. He was less than one year old when Adolf Hitler and Joseph Stalin signed the infamous Molotov-Ribben­ trop pact that divided up various countries of Europe between them, much like two criminals dividing the spoils of a big bank heist. Annexed by the Kremlin along with her Baltic sister countries of Latvia and Lithuania in 1940, Estonia lost her freedom as a result. The late Swedish politician

Per Ahlmark remarked on several occasions on the ­ unique­ ness of the fate of the Baltic countries, expressing astonishment that three par­ ­ liamentary democracies could be made to disappear, and so wholly that the community of Western nations barely noticed their abduction and their removal from the international map. The fact that the United States and several other nations stuck to their guns and adopted a policy of non-recognition towards the forcible incorpora­ ­ tion of the Baltic countries into the USSR was principled and even noble, but the policy itself was known largely only to diplo­ mats, politicians and his­ torians, and provided little real­life solace to the millions of Estonians, Latvians and Lithua­ nians who, as a consequence of the Stalin-Hitler “deal”, were forced to suddenly adjust to life in an alien and very rough ­totalitarian system. Although I got to know Enn Tarto well in the 1990s in newly independent Estonia, I don’t to this day fully fathom what made him choose at a tender age to take up resistance activi­ ties in the 1950s, at a time when Estonia wasn’t just cut off from the international commu­ nity, but also barely registered in the minds of the majority of the residents of what we were

New research on the history of Ruhnu examines the widespread social adaptations of Estonia’s Islanders Vincent Teetsov Last April, VEMU organized a lecture with professor Trond Ove Tøllefsen from Uppsala University. That evening, Professor Tøllefsen gave a concise overview of the lives of Estonian Swedes on the island of Vormsi from 1861 to 1887. Attendees were privy to astounding historic accounts

uncovered together with Dr. James White of Tartu Uni­ versity, as part of the Baltic Orthodoxy research project. One learned of the material and labour-based disputes with Baltic German barons; the simul­ taneous social develop­ ments and pressure to remove old traditions brought on by Swedish missionaries. Most un­ expected was hearing about the

St. Madeline’s Church on Ruhnu. Photo: Kalle Kaldoja, used under a CC BY-SA 3.0 EE license

against Estonia’s freedom fight­ ers were pitiless almost beyond description, until Stalin died in 1953, and even for a number of years after that. The late guer­ rilla fighter Alfred Käärmann is one resistance fighter (who eventually ended up in the prison camps of his sworn ­ enemy) who managed to ­ ­graphically describe, in his book of memoirs, the extremely dirty war that Russian counterinsur­ gency troops waged against Estonia’s resistance fighters.

After the end of summer in 1944, the Red Army didn’t just occupy Estonia, but also im­ prisoned the members of the national government headed by Otto Tief, suppressing the aspirations of Estonians to be­ ­ come independent again. It then took the Soviet armed forces some ten years before they were able to fully break the ­resistance of numerous Estonian guerrilla fighters in the country­ side. The methods they used

It was under these conditions – against overwhelming odds, and under circumstances that must have seemed close to hopeless – that Enn Tarto and a number of his young male and female contemporaries chose to join the struggle aimed at re­ establishing Estonian indepen­ dence. Instead of resorting to arms, the newer generation applied methods of civil diso­ ­ bedience and underground ­activism akin in some respects to the struggle that had only ­recently been waged in India by Mahatma Gandhi, but under much more challenging condi­ tions. Tarto and his colleagues collected forbidden literature, printed and distributed leaflets, and did their best to counter the propaganda spread by commu­ nist youth organizations. When news of the Hungarian uprising of 1956 broke, Enn Tarto was the head of the underground Youth League of Estonia. Pro­

means with which religious conversion was used by island­ ers to expunge the influence of outside forces. In 1886, hundreds of people from Vormsi convert­ ed to Russian Orthodoxy, which was then followed by the pur­ chase of the island by the Czar, once again shifting who had power in the area. It might seem that the ex­ periences and shrewdness of Vormsi’s residents were rather singular. However, as we see in Tøllefsen and White’s latest research, 133 kilometres away ­ on the island of Ruhnu, people were negotiating similar ­situations. The Swedish speakers of Ruhnu are thought to have come to the island in the 1200s, and managed their own affairs with autonomy. They developed their own system of gover­ nance, called the loindskap, made up of all men over 20 years old. The people of Ruhnu, who were known as “Aibo folk” just like the people of Vormsi, were relatively unencumbered by kings or armies until the early 1600s, when Swedes invaded and occupied the island. Within 50 years, though, when trying to send away a pastor who was not to their liking, the popula­ tion threatened to leave the ­island entirely. With this threat, it would seem that the Swedes deemed the island too much trouble to manage. Thus, the people of Ruhnu were given ownership of their own island. The memory of this event

lingered subsequently, and so what we see in the research project’s latest article, published in the Scandinavian Journal of History, is a repeated, uncanny ability of Estonian islanders to improvise methods of getting what they wanted. At the most basic level, if a pastor was too tough on the local people, unjust, or not ­ ­accepting of their customs, they might lock him out of the local church. They came up with new ways of making money, includ­ ing salvaging shipwrecks. When ships were destroyed in the stormy Gulf of Riga, the Aibo would go out and rescue crew members. They would then proceed to spend several days ­ scraping the boat clean of all of its valuable components and items aboard, dressed for the inclement seaside conditions ­ and equipped with special tools. This salvaged material would be paid for by the owners of ships or sold at auction. Conversion was also le­ veraged for the hope of an im­ proved quality of life. Tøllefsen and White write of how crop failures in the 1840s led to thousands of converts to Ortho­ doxy, seeking a closer connec­ tion to the Czar, and thus his assistance. This hope was weighed up against the potential of acts of retribution against those who converted. For the Russian Orthodox Church, it was necessary to communicate clearly with converts that they

Photo: Siim Lõvi/ERR

then accustomed to refer to as the Free World. This topic more broadly matters a lot in the present day as well, as we see a new standoff taking shape be­ tween big authoritarian nations and those societies that enjoy greater levels of freedom.

11

tests against repression of the Hungarians led to eight Youth League members being arrested. All of them were sent to Soviet prison camps. Enn Tarto served a total of 14 years in the forced labor camps of the USSR for his political activism, and wasn’t ­ finally released until 1988. ­ Tarto recalled that in the earliest years of his imprisonment, he and his contemporaries were so excruciatingly hungry that they resorted to eating grass and weeds. All of this took place under conditions where news of what prisoners of conscience were having to endure rarely leaked out. People who aren’t familiar with the cultures of the Baltic countries might assume that Russian ways and customs are similar to the way that things are done in the Baltic geo­ graphical area, but in fact the Estonian language doesn’t even belong to the same language group as Russian (English and Russian have more in common than Estonian and Russian), and as a result Estonians sentenced to prison time in the Gulag were destined to try to survive under conditions that were par­ ticularly trying for them. They were “kidnapped” to and im­ prisoned in a foreign land, in a system of penal colonies that was notorious for its bleakness, austerity and high mortality rate. (To be continued)

wouldn’t be rewarded materially for their conversions. Then, in 1866, many of the Swedish-Estonians on Ruhnu tried to convert in order to bring about compromise and changes from Swedish Lutheran reli­ gious bodies that had influence on local life. For instance, residents wanted to get out of ­ paying to build a new church. And whenever changes came as was hoped for, the interest in conversion went away. While spirituality was commandeered in order to control the Aibo, the Aibo used the character of this distortion to achieve their own aims. Across these island locales, we can see a range of social adaptation techniques being ­ applied. There’s also evidence ­ of how geographical factors ­affected these relationships with outsiders. Perhaps I shouldn’t be surprised any longer to hear about the persistence of these islanders, but I’m impressed by history’s countless examples of confident underdogs coming out on top or David and Goliathesque confrontations. This is just the start of all there is to learn from the output of the Baltic Orthodoxy project. Anyone interested in looking at the finer details of this research can read the Scandinavian Journal of History on Taylor & Francis Online: https://www.tandfonline.com/ doi/full/10.1080/03468755.2021 .1921840?scroll=top&needAc­ cess=true


12

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Tagasivaade…

Nädala portree

(Algus lk. 4)

Suisel ajal Saaremaalt Tuntud rahvaliku laulu sõnad, mis pärinevad Eesti suurimalt saarelt ja mida tuntakse igas Eestimaa nurgas, kuulutavad, et ,,äi paremat pole kuskil maal kut suisel ajal Saare­ maal“. Küllap need sõnad tõele vastavad, kuid erandid kinnitavad reeglit. Ühe sellise erandi tuvastamiseks saatis Eesti Elu hiljuti teele Toron­ tost idüllilisse väikelinna Port Colborne’i kolmeliikmelise delegatsiooni. Selgus, et eran­ di põhjustas aastaarvu ja poliitilise olukorra kombinat­ sioon. St. Catharines’i Eesti Seltsi esimees ja endine Sihtasutus ,,Seedrioru“ juhatuse liige Toomas Ellerbusch nägi ilma­ valgust Saaremaal 1. aprillil 1944. Pereisa Siegbert oli ettevõtlik mees, Kuressaare tööstuskooli lõpetanud. Neil oli maja Kuressaares, teine suurem talumaja Nasval. Peres oli veel Toomast poolteist aastat vanem vend Jaan. Toomas ütleb oma sünni­ kuupäeva kohta, et ta tegi emale aprillinalja. Täna võib nii öelda, kuid sel ajal eriti palju ei naer­ dud. Veel sama aasta sügisel algas suur lagunemine, kus ­ paljud tegid raske otsuse ­ kodusaarelt lahkuda. Siegberti ­ laevamehest isa Priidu oli juba enne sõda Rootsi jäänud, nüüd otsustas temagi oma kaluripaadi nina sinnapoole suunata. PisiToomas oli vaevalt poole­ aastane, tema mere vintsutada viimine tekitas vanematele kõige rohkem muret. Saatusliku otsuse aitas lange­ tada vanaema, kes jäi kodu­ saarele. Ütles noortele, et jäetagu tita tema hoolde, teil ühega tegemist küllalt. Lisas rahustavalt, et jõuludeks olete ­ tagasi niikuinii. Eks seda loot­ sid vaikselt ka lahkujad. Toomas jäi vanavanemate ja tädi kasvatada. Jõulud tulid, vanemaid ei tulnud. Jõuludki tulid teise nime all ja teisel kuupäeval, vähemalt ametlikus korras. 1949. aastal, kui Toomas oli viieaastane, leidis aset teine suurküüditamine. Tädi oli nime­ kirjas, kuid sai õigel ajal pakku. Vanavanemaid sellega ei kimbu­ tatud, kuid nad kaotasid Nasva kodu. Ühel päeval ilmus sinna üks Vene ohvitser oma perega ja lihtsalt tõstis nad oma majast välja. Maja võeti koost lahti ja viidi Kuressaarde, vanad leidsid endale külas uue korteri. Tooma esimene haridustem­ pel paiknes Mändjalas, Nasvast neli kilomeetrit Sõrve poole. See oli neljaklassiline algkool, kus üks õpetaja õpetas kõiki aineid. Paari-kolme aasta pärast see kool suleti ja Toomas jätkas oma haridusteed Kuressaares. Elas tädi juures ja käis koolis koos endast aasta vanema tädi­ pojaga. Suved veetis ta endiselt vanaema juures Nasval. Aasta 1953 tõi üheksa-aas­ tase poisi ellu kaks ootamatut sündmust. Märtsi algul suri Stalin ja kooli seintele ilmusid uute võimumeeste pildid. ,,Isa­

Nr. 30

kese“ portree toimetati kuskile kuuri alla. Toomas meenutab muiates, kuidas ta koos kaas­ lastega käis salamahti endise ebajumala näopildile omal moel ,,austust avaldamas“. Seoses võimuvahetusega Kremlis hakkasid sealtpoolt puhuma leebemad tuuled, mis julgustasid väliseestlasi üritama seni võimatuks peetut. Tooma vanemad, kes vahepeal olid Rootsist Kanadasse ümber asunud, hakkasid taotlema noorema poja nendega ühine­ mist. See tekitas elevust. Poisis, kes oma lihaseist vanemaist ei teadnud rohkem, kui et nad olid olemas ja elasid teispool ookeani, hakkas idanema jul­ tunud mõte, et ehk kuskil maal on siiski veel parem kui Saaremaal. Eriti kaugele sel mõttel areneda ei lastud, sest Moskvast anti vanemate palvele vastuseks resoluutne ühesil­ biline ,,njet“. Algas pikk vägikaikavedu visade saarlaste ja parteitruude moskvalaste vahel. Poja välja­ nõudmise palvet korrati igal aastal. Kuus aastat anti taot­ lusele sama vastus, seitsmendal tüdinesid nõukogude aparatši­ kud või avastas Kremli võimu­ koridorides keegi, et vene kee­ les on ühesilbilisi sõnu rohkem kui üks, igatahes oli vastuseks ,,da“. Nüüd muutusid ka koha­ likud ametikandjad ärevaks. Koolidirektor masseeris Too­mast õige hoolega ja püüdis teda veenda kodumaad mitte hülga­ ma, lubas isegi hoolitseda, et vanavanematele Nasva maja ­tagasi antakse. Kuueteistkümneseks saanud Toomas ei lasknud end kõiguta­ da, eelistas minna ise kontrolli­ ma, kummal pool nõukogude paradiisi müüre elu paremini sobib. Saabus see suine aeg, mil noormees muretses loa Saare­ maalt mandrile sõita. Sõitis tädi seltsis Tallinna ja lendas sealt omapead Moskvasse. Paar nädalat tuli veeta hotellis ooda­ tes passi, vahepeal nautis ringsõite Kanada saatkonna Cadillacis. Siis lõpuks algas paari-kolmepäevane lend mars­ ruudiga Moskva – Kopenhaagen – Montreal – Toronto. Saabumine Kanadasse oli esmakordse sellelaadsena sen­ ­ satsiooniks ka siinpool. Toomas oli koolis paar aastat inglise keelt õppinud, nüüd läks seda reporterite jaoks vaja. Montrea­ lis usutles teda üks soomlasest ajakirjanik. See viis ta kohvi­ kusse, kus juhtus olema üheks teenistujaks eestlanna. 1960. aasta jaanikuu esimesel päeval kallistas Toomast Toronto len­ nuväljal maandunud lennuki nina juures ta pisarais ema, isa ja vanem vend kõrval tervitus­ järge ootamas. Kohe samal suvel saadeti Toomas Jõekääru noortelaag­ risse. Kõik oli kena, kuid poisile tundus, nagu oleks ta sattunud poluvernikute hulka. Kaaslaste eesti keel oli kuidagi teistsu­ gune, sellega andis harjuda. Järgmisel suvel tabas teda taas

Toomas Ellerbusch oma maja ees Port Colborne’is.

Eesti Vabariigi 103. aastapäeval selle aasta 24. veebruaril – Toomas Ellerbusch St. Catharinesi Eesti Seltsi esimehena Niagara kose juures päevakohast sõnavõttu pidamas.

uudne kogemus, kui astus Toronto Peetri koguduse leeri­ lapsena koos vennaga St. Pauli Katedraali altari ette. Reli­ gioosne õpetus oli talle tund­ matu, kuigi meenus, et vanaema oli õhtuti ikka lugenud paksu raamatut, mida piibliks kutsuti. Esimeseks õppeasutuseks Kanadas sai Malvern College, kus oli võimalik valida üheks õppeaineks vene keel. Ka Toronto ülikoolis oli üks võõr­ keelest nõutud aine, mis noorel saarlasevõsul oli pagasina kaasa toodud. Toomas meenutab ta­ gantjärele, et ülikooli astudes oli tal inglise keele hindeks 50%, vene keel aga 95%. „Sisse sain!“ naerab Toomas, „kõigest õpitust on elus kasu“. Ülikooli päevad olid sel ajal vägevalt eestilikud. Insenerifa­ kulteedis õppis viisteist eesti noormeest. Toomas lõi aktiivselt kaasa nii korp! Ugalas kui tollal tegutsenud organisatsioonis Eesti Üliõpilaskond Torontos (EÜT), kus teda valiti paar ­korda esimeheks. Paljud leidsid sealt endale elukaaslased. Toomas lõpetas tsiviilin­ senerina väga heade hinnetega, sai stipendiumi ja asus edasi õppima Bostonis, kuid katkestas õpingud ja sõitis tagasi St. Catharines’isse, kus asus tööle projektiinsenerina St. Lawrence Seaway Authority juures. Ta tegeles rongi- ja maanteetunneli

Wellandi kanali alla ehitamise­ ga, enda sõnutsi õppis seal palju. Pärast 32 aastat tegut­ ­ semist linnainsenerina St. Catharines’is, Port Colborne’is, Etobicoke’is ja Torontos kuni a. 2005 läks ta varasele pensionile ja töötas veel viis aastat maan­ teede ja sildade projektiinsene­ rina Trinidadis. Nüüd naudib pensionäripõlve koos abikaasa Heleniga oma kaunis kodus Port Colborne’is, kus ta on elanud juba ligi 40 aastat. Tütred Triina ja Aimeè esi­ mesest abielust eestlannaga on täiskavanud ja pesast välja ­lennanud. Kodumaad külastas Toomas esmakordselt aastal 2003. Nasval oli palju muutunud. Teda kasvatanud vanavanemaid ega tädi ta enam näha ei saanud, kuid tädipoeg oli veel elus, samuti hulk endisi kooli­ kaaslasi. Järgmine reis toimus kümme aastat hiljem, kui Tartus toimusid korp! Ugala 100. aasta juubelipidustused. Sest ajast alates on ta pea igal aastal uuesti Eestis käinud. „Lapsepõli ei unune, noorus­ aegsed sõbrad ei kao!“ lausub Toomas mõtlikult, nõjatades reelingule ja silmitsedes päi­ keses sillerdavat vetevälja. Peaaegu arvaks, et see on Riia laht ja mitte Erie järve kirde­ sopp. EERIK PURJE

seisukoht aitas juhtida tähelepa­ nu Liivi küsimustele Lätis. Maailmakongress märgib, et tänu saadud kogemustele ja konstruktiivsele tööle konsul­ tatiivkomitees intensiivistasid liikmed piirkondades tööd põ­ lis­ rahvaste õiguste seaduste väljatöötamisel ja vastuvõtmi­ ­ sel, rahvuskultuuri ja -käsitöö keskuste loomisel, finnougri kultuurikeskuse loomisel Vene Föderatsioonis, andis uue im­ pulsi teaduslike, hariduslike, loomeliitude, põlisrahvaste tra­ ditsioonilise majandustegevuse organisatsioonide loomiseks ja tegevuseks ning soomeugri ja samojeedi rahvaste avalike orga­nisatsioonide arendamiseks. Maailmakongress deklaree­ rib, et pühendumine inimõigus­ tele, rahvusvähemustele ja põlisrahvastele, sõnavabadus, keelte ja traditsioonilise kultuuri väärikas areng, rahvaste ja rii­ kide vastastikune austamine jäävad nõuandekomitee ja maailmakongressi tegevuse põ­ ­ hisuundadeks. Maailmakongress toetab rah­ vaste kodanikuühiskonna insti­ tutsioonide, valitsusasutuste, akadeemilise kogukonna kultuu­ ridevahelise koostöö vormide mitmekesisust, et tagada rahu, jõukus ja jätkusuutlik areng, sealhulgas soodsa keskkonna säilitamine meie rahvaste kaa­ saegsetele esindajatele ja tule­ vastele põlvkondadele. Maailmakongress tervitab konstruktiivsete arutelude kor­ raldamist nii traditsioonilistel kui ka uutel loodud platvor­ midel, mille korraldamine on suunatud vastastikuse mõistmise toetamisele ja kultuurisidemete arendamisele. Me rahvaste esindajate osale­ mine neis aitab kaasa soome­ ugri liikumise tugevdamisele. VIII maailmakongress, mille teemaks oli „Kultuuriloolised maastikud – meel ja keel“, väljendab täielikku toetust ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga (A/74/396, 12/18/2019) kuulu­ tatud rahvusvahelisele põlis­ keelte dekaadile 2022-2032. Konsultatiivkomitee teeb ti­ hedat koostööd UNESCOga, et valmistada ette rahvusvahelist põliskeelte dekaadi. Alates 2020. aastast, kesken­ dudes põlisrahvaste seas ema­ keelsete kõnelejate õigustele, tunnistades, et iga rahvas kui keele ja kultuuri kõneleja on ainulaadne ning nõuab sama unikaalset lähenemist keeleliste küsimuste lahendamiseks, osa­ lesime globaalse tegevuskava kujundamises ja praktiliste la­ henduste väljatöötamises. Maailmakongress kutsub riike üles järgima üldtunnus­ tatud standardeid rahvusvähe­ muste keelte kasutamiseks nende ajaloolise elukoha kohtades. Kongressil käis MAARJA PÄRL LÕHMUS

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca


Nr. 30

Me tulime, me mängisime, me elasime Seedrioru ,,Survivor“ nädalat Seedrioru laste­ laagri traditsiooni­ line ,,Survivor“ nädal toimus ko­ ­ roonaviiruse tõttu väiksemas koossei­ sus sel ­aastal. Kirveviskamine, pesaehitamine, metsas ööbi­ mine ja tähtede vaatamine kahjuks jäid tegemata. Aga Lisa Rossi ettevaatliku valmistamisga (koos laagri ­kasvatajatega) said lapsed siiski nautida huvitavat tegevust. Sõlmede tegemine, puuniker­ damine, toidu ja seente otsimine metsast ja vähipüümine Grand jõest andis lastele võimaluse õppida metsaelust. Ka sai õppi­ da, kuidas tuld teha. Suured lapsed said ka nautida loomali­ ha-praadi, tänu vabatahtlikule abilisele Lia Hessile. Laagri­ lapsed said ka jõel tube’i-sõitu teha. Viimasel päeval mängiti ,,Amazing Race“ teemamängu. Ka oli laagri kasvandikel ka­ sutada Seedrioru lasketiir – see oli eriti põnev neile, kellele see oli esmakordne kogemus. Seed­ rioru tänab Toronto Eesti Püssi- ja Püstolikubi liikmeid ja vabatahtlikke, kes andsid turvalist laskmisõpetust lastele. Kasvandikud ootavad põnevuse­ ga järgmise aasta laagrit. Suur tänu TEPP abilistele laagri ­kolmanadal nädalal: Markus Alliksaar, Margus Jukkum, Maarika Kull, Mati Raudsepp, Trevor Crossman, Burton Naylork, Toomas Merilo, Mark Merilo ja Toomas Aasa. Viimasel laagripäeval tänati laagri abilisi. Kadri Munro ja

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

Kati Otsa sõitsid iga päev Mississaugast kööki abiks. Ka aitasid köögis Helga Del Castillo, Aleksa Del Castillo, Laine Nõmmik, Katriina Nõmmik-Sesztak ja Karen Must. Seedrioru ka tänab kõiki ­kasvatajaid. Vetelpäästja Marja­Leena Kiik valvas, et ujumine oleks ohutu. Mudilaste kasva­ tajad Kaili Hilkawich, Tiiu Nõmmik, Carmen Poolakese, Kairi West ning vabatahtlikud Hendrik Nõmmik ja Leikki Revesz – Seedrioru tänab teid meie noorimate kasvandike nimel. Mudilased nautisid laagrit väga; minu 4-aastane lapselaps teatas pärast esimest päeva, et tema kavatseb jääma Seed­ riorule elama! Eestist kasvataja Kristina Ojaperv korraldas väikeste laste gruppi; tema sai tuua Eestist mänge ja tegevust juurde meie laagrisse. Väikeste laste abikasvatajad Johanna Kiik ja Lexi Ross tõid energili­ selt lastele toredaid mänge. Suurte laste kasvataja Häli Puust ja abi-kasvataja Sten Puust andsid noortele aktiivset tegevust, millest nemad ise ka said osa võtta. Seedrioru tänas ka laagri juhatust, kelle suure­ pärasel korraldusel sai koroona­ viiruse ajal siiski päevalaagrit korraldada. Tänamise järel sam­ mus laagripere lipuväljakule, ikka turvalise omavahelise kau­ gusega. Kuigi koroonaviirus jät­ kuvalt levib, saime siiski tulla kohale, mängida ja sõpradega koos olla. Leian sõpru hulgana! Mis tundus olevat võimatu jaanuaris, kui hakkasin laagriks ette valmistama, oli ikka võima­ lik. Miks? Sest meie laagripere tuli kokku ja toetas meie laste laagritegevust. Südamlik tänu teile kõigile! Teie koostööga saime suure ettevõtte läbi viia! Järgmise aastani, armas laagripere! KAREN MUST

13

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogu­ konna ning annetajatega. Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahasta­ mistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogu­ miseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogu­ konna ajalehe jaoks. Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtle­ misoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogu­konnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uue aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Eesti naisvehklejad… (Algus lk. 1)

m rinnuliujumise distantsi 25. kohaga, aeg 2.12,60. Sulgpallur Raul Must kaotas mõlemad eelringi-kohtumised, Kristin Kuuba võitis ühe matši. Janika Lõivu olümpiadebüüt maastikujalgrattasõidus lõppes 17. kohaga. Triatleet Kaidi Kivioja pidi oma võistluse katkestama. Kolmandatel olümpiamängu­ del osalev purjelaudur Ingrid Puusta teenis Tokyos 16. koha. Purjetamise meeste Laser klas­ sis oli Karl-Martin Rammo nelja­päevase seisuga 15. kohal. Judoka Grigori Minaškin (-100 kg) kaotas neljapäeval Mongooliat esindavale Otgon­ baatar Lkhagvasürengiinile ja edasi ei pääsenud. Kokku osaleb Tokyo suve­ olümpiamängudel Eesti koondi­ ses 34 sportlast, lisaks tree­nerid ja taustajõud. (Allikas: Erinevad Eesti ­väljaanded)

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Aleksa Gold Aleksa Gold on üks Kanada Eesti üliõpilastest, kes sai 2020. a ESK stipendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Aleksa õppis eesti täienduskoolis, oli aktiivne gaidides ning osales Jõekääru ja Kotka­järve laagrites. Aleksa õpib kolmandat aastat Toronto Ülikoolis bioloogiat. Peale selle on Aleksa tippsportlane, kes esindas Eestit ujumises nii maailma- kui Euroopa meistrivõistlustel. 2021. a veebruaris püstitas Aleksa 200 m seliliujumises uue Eesti rekordi, täites sellega Tokyo olümpiamängude B-kri­teeriumi. Eestlaseks olemise kohta: Eestlus on minule andnud palju; see on rikastanud minu elu ja avanud mitmeid uksi. Eestlus on mulle õpetanud, kui tähtis üks kogukond on… [E]estlaseks olemine tähendab, et mul on ainulaadne ajalugu ja kogemus. Mul on olnud au kasvada keskkonnas, mis õpetab lastele traditsioone ja kul­ tuuri hindama ning kogukonnas, mis toetab nende noori. Mul on vedanud, et kuigi elame suures riigis, kus on palju erinevaid kultuure, on Eesti kogukond püsinud tugevana ja võtnud endale prioriteediks hoida meid lähedal Eestile. Eestimeelsus annab mulle unikaalse identiteedi riigis ja glo­ baliseeritud maailmas, kus on üha raskem leida kuuluvust ja kogukonda. ESK rolli kohta:

Amsterdamis avati maailma esimene 3D-prinditud sild Amsterdamis avati maailma esimene 3D-prinditud terassild. 4500 kilogrammist roostevabast terasest sild sai valmis tänu robotkätele, mis keevitasid silla struktuuri valmis kiht kihi haaval, vahendas Postimees. 12 meetri pikkuse MX3D ­silla ehitasid neli tööstusrobotit ning selle trükkimiseks kulus kuus kuud. Sild asub Oudezijds Achterburgwali kanalil KeskAmsterdamis ning on avatud kasutamiseks. (PM/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Eesti Sihtkapital Kanadas (ESK) on heategevuslik organi­ satsioon, mille eesmärk on Kanada eestlaste toetamine ning eesti keele, kultuuri, traditsiooni ja meelsuse edendamine läbi Kanada Eesti kogukonna. See teeb nende missiooniks Eesti kultuuri säilitamise ja propagee­rimise Kanadas. ESK on kogukonnale oluline, sest see tagab Kanadas eestluse tuleviku… Nii suures riigis nagu Kanada on oluline püsida ühenduses meie pärandiga ja kogukonnana, et ka tu­ levased põlved saaksid kasu samadest programmidest kui meie, ja tagada meie traditsioonide edasikandmist. ESK on väga tähtis ja vajalik, kui tahame Kanadas jätkata tugevat si­ det Eestiga ja kogukonda veel ­aastaid.

Jaapani ravimifirma alustas kodus manustatava koroonaravimi testimist Jaapani ravimifirma Shionogi alustas suu kaudu manustata­ va koroonaravimi katsetusi. Ravimit saaks kodus manus­ tada. Sarnast ravimit arenda­ vad ka USA ravimifirmad Pfizer ja Merck. Shionogi teatas, et testib ravimit ja kõiki selle kõrvaltoi­ meid. Katsed algasid juulis ja jätkuvad järgmise aastani.

,,Meie eesmärk on pakkuda ohutut kodus suu kaudu manus­ tatavat ravimit. Eesmärk on vii­ rus neutraliseerida viis päeva pärast ravimi võtmist,“ ütles Shionogi tegevjuht Isao Teshi­ rogi. Uuringud näitavad, et kuigi koroonavaktsiinid toimivad, ei soovi paljud inimesed vaktsi­ neerida. Olemasolevaid koroonaravi­ meid tuleb manustada haiglates ja nende toime on lühiajaline. Ravimifirmad tahavad seetõttu välja töötada ravimi, mida saab kodus manustada. Sellised gripivastased ravimid on juba ­ olemas. (ERR/EE)


14

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

106 AASTA VANUSES LAHKUS MEIE KALLIS SUGULANE JA RISTIEMA

Helmi Kareda Kaimre sündinud URM

Nr. 30

Anname teada, et on lahkunud meie armas

Endla Väliste 27. detsember 1923 – 25. juuli 2021 Teda mälestavad

sündinud 1. aprillil 1915 Eestis surnud 5. juulil 2021 Torontos

MAARIKA, RISTO, MARIIN ja KARMEN

Kurbuses mälestavad    VELLO, SIIRI, MARJE

Suri ZZ Topi basskitarrist

Beard’iga mängiti erinevates kohalikes ansamblites. 1968. aastal kolisid Hill ja 27. juulil suri 72 aasta vanu­ Beard Houstonisse, kus liitusid selt USA rokkansambli ZZ 1969. a Gibbonsiga ansamblis Top basskitarrist Joseph ZZ Top. Ansambli koosseis on ,,Dusty“ Hill, teatasid an­ ­ kogu selle aja püsinud sama. ZZ Topis mängis Hill bass­ sambli liikmed Billy Gibbons kitarri ja ka klahvpilli, laulis ja Frank Beard. Dallases 1949. a sündinud taustalaulja, aga ka solistina. Hill mängis keskkooli ajal tšel­ Ansambli ZZ Top koosseisus lot, millelt läks üle basskitarrile. nimetati ta 2004. aastal rokk­ Koos vend Rocky ning tulevase muusika kuulsuste halli liikmeks. bändikaaslasega ZZ Topis Frank (ERR/EE)

EELK Toronto Peetri koguduse juhatuselt selgituseks EELK Toronto Peetri kogu­ dusele kuuluva leinamüüri haldamise põhikirja ja kodu­ korda tuli muuta Ontario provintsis kalmistute ja mat­ mispaikade üle järelevalvet teostava riigiasutuse (Bereave­ ment Authority of Ontario) nõudmisel. Kuna kiriku juures asuv urnimüür on keh­ tiva seaduse kohaselt avalik matmispaik, siis selle pidamist reguleerivad provintsis sätes­ tatud reeglid. Viimaste aastate jooksul on kogu kalmistuid ja matmispaiku reguleeriv sea­ dustik oluliselt täpsustunud. Just ja ainult sellest tingituna vajas ka Toronto Peetri kogu­ dusele kuuluva urnimüüri dokumentatsioon kaasajasta­ mist. Taolistest muudatustest on matmispaiga pidajal seadusega ette nähtud kohustus teavitada kohalikku elanikkonda (mitte ainult üht kohalikku etnilist kogukonda ja/või nendega seo­ tuid) avalikus ja piisava leviku­ ga riigikeelses meediaväljaan­ des. Seepärast otsustas kogudus esmalt täita seadusest tulenevat avalikustamise nõuet inglis­

keelses ajalehes, mis seaduse kohaselt kvalifitseerub ja on samas tasuliste teadete aval­ ­ damiseks kogudusele oluliselt taskukohasem. Seejärel avaldas kogudus sama teate kohalikku eestikeelset kogukonda teenin­ davas väljaandes Eesti Elu. Paraku ei ilmunud meist mitte­ olenevatel asjaoludel selle teate­ ga samaaegselt meie poolne ­selgitav informatsioon. Seepärast vajab toonitamist, et EELK Toronto Peetri kiriku juures asuva urnimüüri halda­ mise osas mingeid sisulisi ega põhimõttelisi muutusi doku­ mentatsiooni kooskõlla viimine kehtiva riikliku regulatsiooniga kaasa ei toonud. Kõik sõlmitud lepingud urnikohtade osas keh­ tivad edasi ilma mingite muuda­ tusteta. Koguduse juhatus on oma seadusliku tegevusega pari­ mal võimalikul viisil hoolit­ senud selle eest, et Toronto Peetri kiriku juures asuva kolumbaariumi haldamine oleks kõigiti kooskõlas kehtivate ­seadustega. • Kahetsusväärse arusaamatuse tõttu avaldati EE #26, 2.7.2021 lk 10 juuresolev teade ilma selgitusteta, mis võis põhjustada arusaamatusi. Toimetus vaban­ dab asjaosaliste ees.

Notice: St. Peter's Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto Columbarium St. Peter's Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto has submitted by-laws to the Registrar of the Funeral, Burial, and Cremation Services Act, 2002. Any interested parties may contact the Administrator at Tel: (416) 483-5847 for information, or to make copies. By-laws or amendments may be reviewed or copied at 817 Mt Pleasant Road, Toronto, ON M4P 2L1. These by-laws are subject to the approval of the Registrar, Funeral, Burial, and Cremation Services Act, 2002.

Ain Anger…

Lahkus meie seast

Endla Väliste Kaastunne sugulastele Eestis

(Algus lk. 1)

Maria teatris Anna Netrebko. Psühholoogiliselt veenvas, tä­ hen­ dusrikaste detailidega eten­ duses (tilluke kodumaja makett; 2. vaatuse Butterfly blond paru­ kas jne) säras eelkõige Butterfly osatäitja Sofia Nekrassova. Ainsa kriitikanoole suunaksin harakiri tehnilise teostuse suu­ nas – see tundus olevat ehk ­liiga lahmivalt teatraalne. Ain Angeri juubeligalale olid esinema ja Angerile austust avaldama tulnud meie rahvusva­ helised naisstaarid, keda kodu­ lavadel näeb suhteliselt harva – Aile Asszony, Monika-Evelin Liiv ja Mirjam Mesak. Neile ­lisaks lõid kaasa Pavlo Balakin (Estonia teatrist) ja Egils Silinš (Läti Rahvusooperist). Kohati oli isegi tunne, et kõike seda head oli liigagi palju – oleks tahtnud rohkem Ain Angerit kuulata. Publikule meeldis muidugi väga, kuidas Anger ­ Don Giovannina keelitas endale järgnema lausa kolm Zerlinat – Aile, Monika-Evelini ja Mir­ jami! Kuulajad olid vaimustu­ nud ka Lendava Hollandlase monoloogist Egils Silinši esitu­ ses. Kontserdi kulminatsiooniks oli Wotani hüvastijätt ja Tule needmine Wagneri ooperist „Valküürid“, kus Ain Angeri talent lõi eriliselt särama – tehniline täiuslikkus võimaldas ­ lauljal süveneda sõnalise mõtte täpsele edasiandmisele ja meloo­ diate tämbrilisele nüan­ sirikkusele. Niivõrd mõjuv esi­ tus ei unune vist küll kunagi! Et kuulajad tõsiste teemade juurest tagasi suveöö mõnude juurde tuua, esitasid kõik laul­ jad koos Raimond Valgre igihal­ ja laulu „Saaremaa valss“, mis sedapuhku kõlas eesti ja vene keele kõrval ka läti keeles. Dirigent Olari Elts pani ka publiku lõpuks kaasa laulma. ­ Ooperielamustele lisaks sai Kuressaare lossis uudistada põ­ nevat näitust viikingitest – Salme külast kaevasid eesti arheoloogid välja 8. sajandist ­ pärit laeva-matuse, kus viikin­ gitest sõdalaste luukerede seas on ka kuninglike hauapanustega (rõngasmõõk jne) mehe skelett. Kes see mees olla võiks, selle väljaselgitamine on alles ees. Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

EESTI KODU PERE

Lahkus armas perekonnasõber

Maimu Veedler Sügav kaastunne poeg TARMOLE ristipoeg VIIDO ja SHIRLEY perega ROBERT ja NONIE perega PAUL ja EDA perega

Mälestame kurbuses armast

Mart Laagus’t Südamlik kaastunne abikaasa WANDALE perega, ENNULE ja KRISTINILE Puhka rahus!

KANADA UUDISEID OTTAWA. Esmaspäeval kinnita­ ti ametlikult ametisse uus kind­ ralkuberner. Esimest korda on selles ametis põlisrahva inuitide hulgast pärit Mary Simon. Kindralkuberner on monarhi kuninganna Elizabeth II esinda­ ja Kanadas ja seega on riiklikult tähtsuselt kõrgemal positsioonil kui peaminister Justin Trudeau. • ONTARIO. Provintsivalitsus teatas kolmapäeval kirurgiliste jt. meditsiiniliste protseduuride võimsuse suurendamise plaanist ja selle heaks $324 miljoni suurusest rahaeraldusest, mis sisaldab investeeringuid apara­ tuurile jm., eesmärgiga leeven­ dada COVID-19 lockdowniga seoses tekkinud järjekordi. (Lüh. CP24)

MARET ja TOIVO

• TORONTO. Eelmisel reedel taasavati üle hulga aja Toronto üks populaarsemaid atraktsioone, CN Tower. Linnapea John Tory sõnul on see samm oluliseks tähiseks, tuues elavust tagasi südalinna. Tavaliselt võtab CN Tower suvel vastu 10.00012.000 külastajat päevas, kuid praeguste piirangute kohaselt müüakse päevas pileteid 2500. (Lüh. CP24) • CAMBRIDGE, ONTARIO. Linn plaanib partnerluses Waterloo Ülikooli Arhitektuuri­kooliga uurida nn. väikeste kodude (mis vastavad elanike vajadustele, kuid on vähe üleliigset ruumi) kasutusvõimalusi, et lahendada mõistliku hinnaga eluaseme probleemi. Kitcheneri linnas kiideti vastavate kodude ehitust lubav seadus heaks aprillis. (Lüh. Globalnews)


Nr. 30

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. Pühapäeval. 1. augustil seoses pika nädalavahetusega JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU. Pühapäeval, 1. augustil kell 4 pl PALVUS Soome kodus. Pühapäeval, 8. augustil kell 11 h JUMALATEENISTUS EHA­ TARES. Pühapäeval, 8. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 15. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 22. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. KIRIKUKOHV. Laulab Heli Tenno. Kõik on teretulnud. Soovitav eelteatamine: õp. Kalle Kadakas, tel 416-727-2384, epost: op.kadakas@gmail.com Pühapäeval, 29. augustil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

Renoveeriti Eesti suursaatkonna hoone Helsingis Eesti Vabariigi saatkonna hoone Helsingis läbis 2,4 mil­ joni euro eest täieliku rekon­ strueerimise, viimati remon­ diti 1930. aastatel ehitatud hoonet pea 30 aastat tagasi. Saatkonna majandus- ja mee­ dianõunik Tiina Maiberg ütles ERR-ile, et hoone rekonstruee­ rimise käigus uuendati selle fassaadi, asendati kõik tehno­ ­ süsteemid, muudeti hoone pla­ neeringut ning ruumid said uue sisearhitektuurilise lahenduse. ,,Ajalooline hoone on ehi­ tatud 1930ndate alguses ning viimane suurem remont toimus seal 1990ndate keskel. Seega on praeguse rekonstrueerimise järel hoones tänapäevased tehnosüs­ teemid ning olulise täiendusena lisandus invalift klientide pare­ maks teenindamiseks,“ ütles Maiberg, lisades, et välja vahe­ tati ka mööbel. Saatkond alustas uuendatud hoones tööd taas juuli teisel nädalal. (ERR/EE)

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 1. augustil seoses pika nädalavahetusega virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU. Pühapäeval, 8. augustil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Jumalakartus”. Muusika Mi­­ kaela Boutilier. Pühapäeval, 15. augusti kell 11.00 REAAL-JUMALATEE­ NISTUS TEBK pühamus. Jutlus pastor Timo Lige: „Ülima andmine Kõrgeimale”. Muusika Timo Lige. Jumalateenistusele järgneb ühislõunaeine, millele palume regist­ reerida osavõtu puhul: Monika Piil-Smith, tel.: 647-270-1953 või e-mail: monikapiil8@gmail.com Pühapäeval, 22. augustil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Leia oma hääl”. Muusika TEBK Ansambel. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik TÄHELEPANU! Juulis ja augustis on kontor avatud E ja N 9-14; K 11-16. Kuni 5. septembrini 2021 toi­ muvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30. Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel. Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

Kas pidu katku ajal? ,,Kui viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuu saak äpardub ja põllud ei anna toidust, lambad ja kitsed kaovad tarast ja veiseid ei ole karjaaedades, ometi rõõmustan mina Issandas, hõiskan oma pääste Jumalas“ Habakuk 3; 17,18 Ühe vana juudi prohveti mõtteavaldus kriisiaegsest käi­ tumisest. Kaasaegne maailm on olnud juba üle aasta kompleks­ ses kriisiolukorras. Domineeriv kriis kannab Covid-19 pandee­ mia nime. Nimetus tuleb kreeka sõnast pandemia, mis tõlgituna eesti keelde tähendab üldrahva­ likku laustaudi ehk veel lihtsa­ malt katku. Piiblis leiab see sõna sage­ dast kasutamist. Katkuga toime­ tulekuks on pika inimkonna ajaloo jooksul kasutatud isolee­

Ameerikas 17 aasta järel taas tsikaadideaasta Ameerika Ühendriikide ida­ rannikul tuli kevadel maa­ põuest välja miljardeid tsi­ kaade, kirjutas ERR novaator. Eesti putukateadlane Urmas Tartes ütles, et tsikaadid veeda­ vad vastsena maapõues 17 aastat selleks, et paremini ellu jääda. ,,Tsikaadid on selle poolest erilised, et neil on hästi pikk arengutsükkel,“ ütles Tartes saates ,,Terevisioon“. Mõnel tsikaadiliigil k­ulub valmikuks saamiseks 13 aastat, tänavu ilmusid USAs maapõuest välja aga 17-aastase arengutsükliga liigi esindajad. Kui 17 aastat möödub, tulevad miljonid val­ mikud ühe kevade jooksul kor­ raga välja. ,,Mõne nädala jook­ sul nad paarituvad, munevad ja järgmised 17 aastat nendest ei näe ega kuule,“ kirjeldas putu­ kateadlane tsikaadide elutsüklit. Maa all elab tsikaad puude juurte peal ja imeb seal taime­ mahla, eriti meeldivad neile lehtpuud. Inimene märkab ­ tsikaade aga nende hääle tõttu, nimelt on tegu on maailma kõige valjemini häälitsevate ­putukatega. (ERRNovaator/EE)

rimist. Oleme kõik väsinud viimase aasta isolat­sioonidest ja piirangutest. Inim­hingele on see mõjunud nii laastavalt, et vii­ mast katkuaega on hakatud lühidalt nimetama rahutuse ajastuks AA (Age of Anxiety). Anxiety ehk rahutus on tingitud hirmust teadmatuse ees. Mida ette võtta? Kas peale vaktsi­ neerimise saab veel midagi teha? Prohvet soovitab olla üle ajutisest ja keskenduda Juma­ laga seotud ajatule. Alati on põhjust ka rõõmuks! Rõõm Issandas on minu rammu, nagu kirjutab Piibel. Olgem avatud ka positiivsele meie ümber. Paar nädalat võime olla olümpiamängude lummuses. Mängude avatseremoonia tule­ tas mulle meelde väljendit Pidu katku ajal. Tühjad tribüünid, maskides sportlased, jaapanlaste enamuse vastuseis. Samas aga sportlastele kauaoodatud spor­di­ pidu! ,,Pidu katku ajal“ leiab kasutamist ebasobival ajal pi­ dutsemise puhul. Teatavasti oli spordipidu juba niigi edasi lükatud terve aasta võrra. Pandeemia lõpp on teadmata. AA on niigi kõiki kurnanud. Katku ajal tuleb osata ka pidut­ seda! Olümpia annab selleks suurepärase võimaluse. Olümpia sai alguse Kreekas 776 e.Kr. Toimusid regulaarselt iga nelja aasta järel kuni ärakeelamiseni Rooma keisri ­ Theodosius I poolt aastal 394 p.Kr. Mängudevaheline nelja­aastane periood kujunes täht­ saks ajaarvamise ühikuks nime­ ga olümpiaad. 1896. aastal taastati vahepeal katkenud ­ ­tra­ditsioon. Olümpiamängudest

pidi kujanema uuesti kogu inimkonda siduv spordipidu. 1920. aastal Antverpenis tuli kasutusele mängude deviis citius, altius, fortius. 1936. aas­ tal Berliinis muutus mängude ilme. Maailm oli taas valmis­ tumas uueks sõjaks kahe dik­ taatori Hitleri ja Stalini vahel. 1940. aasta mängud olid plaanitud Tokiosse. Tokio kao­ tas õiguse mängudele seoses 1937.a alustatud agressiooniga Hiinasse. Asendusena pakutud Soome pealinna Helsingit aga tabas NSVL alustatud talve­ sõda. Sõdade tõttu toimusid taas mängud Londonis 1948, Hel­ singis 1952 ja Tokios 1964. Ajaloos on ainult sõjad sundi­ nud mänge edasi lükkama ja tühistama. Uus pretsedent juh­ tus aga Tokio ‘20 mängudega. Maailma tabanud pikaajaline pandeemia sundis mänge aasta võrra edasi lükkama, kuid mitte tühistama! Mida sellest õppisime. Prae­ guste Tokio mängude avat­ seremoonial ilutses uus deviis citius, altius, fortius TO­ GETHER! Ka katkuajal on võimalus pidutseda üheskoos! Alustasime tänast mõtisklust vana prohveti elujaatava mõtte­ avaldusega. Kõik kriisid on ­ületatavad meie piiratud maail­ ma avardumise läbi. Habakuk pööras oma pilgu Jumalale: ,,.. ometi rõõmustan mina Issan­ das, hõiskan oma pääste Jumalas.“ Olümpiadeviisi lisa­ tud neljas sõna together on multimõõtmeline. Jumaliku mõõtme sissetoomine annab elule uue dimensiooni!

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 30. juulil 2021 — Friday, July 30, 2021

märkmik

Nr. 30

Riina Kindlam

Eesti olümpiasportlased said animekangelasteks

Montreal soovib korraldada 2026. a maanteesõidu MMi Montreali linn esitas taotluse korraldada 2026. a maantee­ rat­turite maailmameistrivõist­ lused. Tiitlivõistlused toimu­ vad septembris, nädal pärast UCI ühepäevasõite Quebecis ja Montrealis. Montrealis on aastaid korral­ datud maailmaklassi kuuluvat võistlust GP Cycliste de Montreal. Lisaks võõrustati 1974. a MMi. Need olid esime­

sed väljaspool Euroopat peetud maailmameistrivõistlused. Viimati peeti Kanadas jalg­ rattasõidu MM-i 2003. a. Montrealis jagatakse välja kuus temposõidu medalikomp­ lekti ja viis grupisõidu MMtiitlit. Võistlema oodatakse üle tuhande sportlase. Tänavune MM peetakse 19.24. septembrini Belgias. (ERR/EE)

Leedu endine poliitik mõisteti süüdi Venemaa kasuks luuramises

p­rotsessiga seotud ametnike ja kohtunike kohta ning leida Leedu ametnikke, kes esitaks Juri Meli tervise kohta vale­ tõendeid, et leevendada tolle kinnipidamisolusid.

Sel nädalal mõistis Šiauliai ringkonnakohus Venemaa jaoks luuramises süüdi Leedu Sotsialistliku Rahvarinde endise juhi Algirdas Paleckise ja saatis ta kuueks aastaks vangi.

Nõukogude sõjaväelaste kat­ sel hõivata 13. jaanuaril 1991 Vilniuse teletorn ja teleraadio­ komitee hoone hukkus 14 rel­ vastamata inimest, 31 sai ras­ kesti ja üle tuhande kergemini haavata.

Kohtualuse ülesanne oli väi­ detavalt andmete kogumine 13. jaanuari 1991. a sündmuste

Juri Mel oli Vene kodanik, kes viibis ühes teletorni rünna­ nud tankidest. (ERR/EE)

Reformierakonna toetus taas üle 30 protsendi Hiljutine Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlus näitab, et Reformierakonna toetus tõu­ sis taas üle 30 protsendi. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,2%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­ konda (EKRE) 23,7% ja Keskerakonda 17,4% valimisõi­ guslikest kodanikest. Eesti 200 sai 12,6%, Sot­ siaal­demokraatlik Erakond (SDE) 7,1% ning Isamaa 6% toetust. Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,6 ja opositsiooniera­ kondi 36,8% vastanutest. (ERR/EE)

Teade Eesti Elu kontor on esmas­ päeval, 2. augustil Civic Holiday’l SULETUD.

Kaitseväe orkester jääb väiksemaks Kaitseväe orkestri baaseelarve väheneb poole võrra ja suurem osa orkestrante hak­ kab tööle osakoormusega. Samas tekib orkestrile võima­ lus raha juurde teenida. Seni on kaitseväe orkestrit ülal pidanud kaitsevägi. Orkester jääb ka edaspidi oma praegusesse koju Tatari täna­ vale, aga stuktuuri mõttes liigub ta Eesti sõjamuuseumi katuse alla. Kaitsevägi on orkestri ülalpi­ damiseks kulutanud 1,15 mil­ jonit eurot aastas. Muudatuse järel väheneb orkestrile antav riigi toetus poole võrra. Praegu on orkestril 42 liiget, tulevikus jääb neist alles 33, kellest 30 on orkestrandid, kaks dirigendid ning üks logistik-asjaajaja. Kaitsevägi annab orkestrile kasutada vormiriietuse, katab ruumide rendi Tatari tänaval ning annab kollektiivile üle inst­rumendid. (ERR/EE)

Riigid valmistuvad põgenikelaineks Afganistanist Mitmed riigid on teatanud valmistumisest põgenikelai­ neks Afganistanis, kus islami­ liikumine Taliban on asunud USA vägede lahkumisel oma haaret tugevdama. USA president Joe Biden an­ dis eelmisel reedel loa kasutada kuni 100 miljonit dollarit Afganistani olukorraga seotud rändeprobleemide lahendami­ seks, teatas Valge Maja. Raha tuleb põgenike- ja rändeabi kriisifondist ning on ­ mõeldud kiireloomuliste põge­ nike- ja rändeprobleemide la­ hendamiseks, toetuseks konflik­ tiohvritele ja teistele inimestele, kelle elu on Afganistani olu­ korra tõttu ohus. Tadžikistan, kellel on Afga­ nis­taniga umbes 1300 kilomeet­ rit ühist piiri, teatas eelmisel nädalal, et tehes koostööd rah­ vusvaheliste organisatsioonide­ ga, on valmis vastu võtma kuni 100 000 põgenikku Afganista­ nist. Taliban on USA vägede lõp­ liku lahkumise eel asunud jõuli­ selt pealetungile ning valluta­ nud Afganistani valitsusvägede käest suured maa-alad. Kardetakse humanitaarkriisi, mille puhul vajab ÜRO hin­ nangul abi ligikaudu pool Afganistani 39 miljonist elani­ kust. (ERR/EE)

Sündmuste kalender • Neljap., 19. aug. kl 7.30 õ KONTSERT – Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel Elora Festival on-line raames (elorafestival.ca). • Esmasp., 23.-reede, 27. aug. VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOL. • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. TÄHELE­ PANU! AUGUSTIS EI TOIMU! • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Jaapani joonisfilmi kangelastena on kunstnik MONQ kujutatud kulda väärt epeevehklemise naiskonna vasakult: Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Irina Embrich ja Katrina Lehis. On äratuntavad! Viimane on päris elus kõrvalolevast naiskonna veteranist Irinast tegelikult küll pea jagu pikem. Foto: MONQ / EOK pressimaterjalid

Kõikidest anima stiilis kujutatud olümpialastest, keda on näha aja­ kirjanduses ja tänavaäärsetel plakatitel, on maadleja Epp Mäe kõige äratuntavam ja klassikalisem selles stiilis kujutatu. Foto: MONQ / EOK pressimaterjalid

Eesti Olümpiakomitee lasi Tokios* toimuvate suve­ olümpiamängude kampaa­ niaks jaa­ pani kunstnikul MONQ’il kujutada 12 täna­ vust Eesti olümpialast anima­ tegelastena. Kokku esindab Eesti koondist 34 sportlast ja hobune, aga kõiki ümberke­ hastada ei jõudnud. Anime, mille lõpu E ka ing­ lise keeles kenakesti hääldatud, sarnaneb väga sõnale animatsio­ on tähenduses anima- ehk joon­ isfilm, ning sealt see tulenebki. Anime on läänemaailmale tun­ tud kui Jaapanist pärinev ani­ mafilm, kui ka selle eraldi liiki või stiili, mis on seotud jaapani koomiksite – mangade – stiili­ ga. „Idee teha kampaaniaga kummardus Jaapani kultuurile tekkis juba mitu aastat tagasi,“ rääkis EOK kommunikatsiooni­ juht Merili Luuk. EOK kuns­ tiline juht ja disainer Mauno Meesiti sõnul välistavad selle

jaapani stiilile omased elemen­ did inimese väga äratuntavalt kujutamise ja eestlasele omased näojooned ning esiti ei olnud ta kindel, kas Eesti sportlasi võiks nii üldse kujutada. ,,Lõpuks jõudis Meesit salapärase Jaapa­ ni mangaartisti MONQ’ini, kes saatis oma muljetavaldava proo­ vitöö,“ vahendas ERRi Menu portaal. MONQ ütles, et Eesti sportlasi oli keeruline joonista­ da, kuid väljakutsed meeldivad talle ning ta ei kõhelnud korda­ gi EOK kampaanias osaleda ja soovib nüüd väga Eestit külas­ tada. RIINA KINDLAM

(* Eesti Keele Instituut annab teada, et „Jaapani pealinna nime on võimalik kirjutada kolmel viisil: Tōkyō, Tokyo ja ­ Tokio. Eelisnimi on esimene.“ Viimane kirjapilt on soome, saksa, poola, hispaania, võro ja muudeski keeltes. Välisminis­ teeriumi kohaselt on Eesti suursaatkond Tokios.)


Articles inside

Halfway Through: Estonia and Canada at the Olympics

4min
page 8

Ehatare hooldekodule valitsuselt üle $350,000 toetust

1min
page 3

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat Aleksa Gold

1min
page 13

Eesti naisvehklejad tulid Tokyost olümpiakullaga

2min
pages 1, 13

Me tulime, me mängisime, me elasime Seedrioru ,,Survivor“ nädalat

1min
page 13

Nädala portree: Suisel ajal Saaremaalt

1min
page 12

New research on Ruhnu's history examines the widespread social adaptations of Estonia’s Islanders

1min
page 11

Saaremaa ooperipäevadelt

1min
page 6

Eesti spordis on jutuks…

1min
pages 5, 15

Tagasivaade ülemaailmsele soomeugri rahvaste VIII kongressile

1min
pages 4, 12

Ain Anger juubeldas Saaremaal

1min
page 1
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.