Eesti Elu / Estonian Life No. 29 | July 23, 2021

This newspaper was mailed on Friday, July 23, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 29, 2021

Reedel, 23. juulil — Friday, July 23

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Pärnu muusikafestivali tähthetkedest Sirje Vihma-Normet

konkursilt – oli Paavo Järvi ­alles 9-aastane ja Kristjan Järvi Pärnu muusikafestival (11.-18. alles sündimas. juulil 2021) Paavo Järvi juhaOlime siis kõik N. Liidu tusel toimus traditsiooniliselt ­ kodanikud, kellest vähestel oli väga kõrgel tasemel. Tänavuse võimalus üle „raudse eesriide“ Lepo Sumera nim preemia lennata. Neeme Järvi julge otpälvis Ülo Krigul, kelle värvi- sus 1980. aastal kogu perega ka orkestriteosega „The Bow“ emigreeruda on tagantjärele avati festivali lõppkontsert. vaadates „õnnistus eesti muusi••• kutele“. Kaheksa aastat hiljem Malemaailmameister Mihhail tuleb Neeme tagasi Eestisse Tal on öelnud, et vaadates Paul mitte ainult heade välismaa Kerese partiisid seostuvad need orkestritega, vaid tal on kaasas talle Chopini muusikaga: on ka haruldane „salarelv“ – maailtunne, et male on palju lähe- ma parimates muusikakõrgdasem muusikale kui matemaa- koolides koolitatud andekad potikale. Järvide Festivalist jad Paavo ja Kristjan. Ega neid rääkides võiks öelda ka nii – algul eriti märgatudki, sest musitseerimine, eriti aga festi- Neeme Järvi vaimustus käis valikavade koostamine on nagu nagu üheksas laine üle muu­ malemäng. „Festivali­p artii“ sikasõprade peade. võitmiseks peab olema väga hea Neeme Järvi nimel on dramaturg, et kontsert kontserdi muusikamaailmas niivõrd kõrge haaval mäng üha ­ põnevamaks kullaproov, et kui maestro hakläheks. Tänavuse festivali kul- kas Pärnus dirigentide kursusi minatsiooniks kuju­ nes belgia juhendama (Järvi Akadeemia), flöödiartisti Emma­ nuel Pahudi sõideti Eesti väikelinna õppima esinemine lõpp­kontserdil. Tema üle kogu maailma. Siit edasi on esituses viisid Mozarti ja Järvide meeskonna töö tule­ Poulenci teosed kuulajad lausa mused meie kõikide silmade ekstaasi ja teda ei raatsitud ees. kuidagi lavalt minema lasta.

Neeme Järvi mõju on tunda Lõppkontserdi teine pool oli ka festivali kavades – alati mõeldud juba publiku maha kõlab eesti muusika. Avakont­ ­rahustamiseks – kõlas Berwaldi serdil esitas Sinfonietta Riga oma nimetust vääriv sümfoonia Paavo Järvi juhatusel Arvo „Naiivne sümfoonia“. Ja siis Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri teotulid lisapalad fantastiliselt seid; järgmisel päeval kõlas ­ Eesti Festivaliorkestrilt, millise Eliisabethi kirikus Ester Mägi, kolmiku muusikaliseks lõpp­ - Tõnu Kõrvitsa, Erkki-Sven punktiks on traditsiooniliselt Tüüri ja Lepo Sumera kammerLepo Sumera „Kevadine kär­ muusika. Suur üllataja Leedust bes“. Need, kes on festivali aas- „New Ideas Chamber Or­ taid külastanud, tundsid Sumera chestra“ Gediminas Gelgotase vaimuka teose algusnoodid pub- juhatusel esitas Kristjan Järvi likulemmikult briti klarnetistilt ekstravagantse „Nebula“. Järvi Matthew Hunt`ilt kohe ära ja Akadeemia õpilaste lõppkonttervitasid muusikuid lausa vahe­ serdil kõlas Mihkel Polli ja Järvi Akadeemia Noorte Süm­ aplausiga.

Pärast lõppkontserti mere fooniaorkestri esituses Artur ääres jalutades ja mõtteid Lemba klaverikontsert, mille kogudes püüdsin mõista, kuidas igat osa dirigeeris erinev noor on ikka võimalik, et väikeses dirigent. Olla väljavalitud sellele kontserdile dirigeerima, Pärnus toimub maailmaklassi ­ suvefestival, kus esinevad oli noortele Järvi Akadeemia maail­ maklassi muusikud (Em­ õppuritele nagu kuldmedali manuel Pahudi kõrval astusid ­üleandmine.

Ja muidugi Eduard Tubin! üles ju ka haruldane viiulikunstnik Joshua Bell ning suure­ Tubin on sügavalt seotud maest­ pärane saksa pianist Lars Vogt). ro Neeme Järviga. Neeme tutMidagi pole teha, klassikutel on vus Tubina partituuridega juba õigus: traditsioonid seisavad gi- 1950ndatel aastatel ja oli neist gantide õlgadel. Kui Peterburi suures vaimustuses. Kui Tubin võimsa koolkonna kasvandik tuli 1961. aastal Eestisse oma Neeme Järvi tõi 34-aastaselt balleti „Kratt“ sõjajärgsele esiItaaliast koju peavõidu väga etendusele „Vanemuises“, siis mainekalt konkursilt – Rooma kohtus Neeme Järvi Tubinaga Santa Cecilia Akadeemia VI ka isiklikult ning neist said rahvusvaheliselt dirigentide (Järgneb lk. 13)

Paavo Järvi Pärnu muusikafestivalil.

Foto: K. Kikkas, festivali FB-lehelt

Eesti osalusel valminud film ,,Kupee nr 6“ teenis Cannes’i filmifestivalil Grand Prix’ Möödunud nädalavahetus tõi eesti filmisõbrale naeratuse näole. Äsjalõppenud mainekal Cannes’i filmifestivalil võitis ühe Grand Prix“ film, mille valmimisse olid panustanud ka eestlased.

Nimelt olid Soome-EestiVenemaa-Saksamaa koostöö­ filmi ,,Kupee nr 6“ (,,Hytti nro 6“) stsenaristid eestlased Livia Ulman ja Andris Feldmanis ning Eesti-poolne produtsent Riina Sildos.

Linateos, mille režissöör on soomlane Juho Kuosmanen jagas ,,Grand Prix’“d Iraani ­ režissööri Asghar Farhadini ­filmiga ,,A Hero“.

Kuldse Palmioksa parima filmi eest pälvis Julia Ducournau ulmepõnevik ,,Titane“.

Produtsent Riina Sildos jagas rõõmu: ,,Oleme piiritult õnnelikud, sest täna juhtus meie elus midagi täiesti enneolematut – me võitsime ühe kõige olulisema auhinna maailma autorikino tippfestivalil. See on meeletu võit Eesti kinole ja Eesti filmi­ tegijatele, me oleme maailma ­tipus!“ ,,Kupee nr 6“ võitis festivalil ka oikumeenilise žürii eritunnustuse kui võistlusfilm, mis ,,kõneleb tundlikult kahe haa­ vatava inimese kohtumisest.

Nad on nii erinevad, et ei valiks teineteist isegi naabriks, ent saavad ometi koos üksindusest ­ üle.“ Filmi tegevus toimub 1990. aastatel. Soome arheoloogiatudeng Laura pageb ummikusse jooksnud elu eest rongiga Mosk­vast Murmanskisse. Ron­gis

on ta sunnitud jagama kupeed vulgaarse venelasest kaevuri Ljohhaga. Neiule ootamatult hakkab noormees talle ajapikku meeldima, sest mehe karmi ­kesta all on samuti lihtsalt üks haavatud hing.

Film valmis Soome, Eesti, Venemaa ja Saksamaa koostöös.

Filmi režissöör on Juho Kuosmanen, peaprodutsent on Jussi Rantamäki (Aamu Film Company, Soome), kaastootjad on Riina Sildos (Amrion OÜ, Eesti), Natalia Drozd (CTB Film Company, Venemaa) ja Jamila Wenske (Achtung Pan­ da! Media GmbH, Saksamaa).

Filmi peaosades on Seidi Haarla (Soome) ja Yuriy Borisov (Venemaa).

Režissööri Juho Kuosmaneni eelmine film ,,Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus“ võitis

2016. aastal Cannes’i filmifestivali kõrvalprogrammi ,,Un Certain Re­gard“.

Eesti poolt olid filmi mees­ konnas lisaks stsenaristidele ja kaasprodutsendile ka kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, kostüümikunstniku assistent Henri Errol Vares, grimmikunstnik Liina Pihel, režissööri 1. assistent Ralf Siig, režissööri 2. assistent Maria Kljukina ja ­ Eesti-poolne tegevprodutsent Anneli Savitski.

Linateos põhineb samanimelisel Rosa Liksomi raamatul, mis võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna. ,,Kupee nr 6“ esilinastus 10. juulil Cannes’i filmifestivali põhivõistlusprogrammis.

(ERR/EE)

,,Kupee nr 6“ stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis koos kaasprodutsent Riina Sildosega Cannes’is filmi esilinastusel.

Autor/allikas: Erlend Staub, ERR

2

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Nr. 29

Mailis Reps jätkab riigikogu lihtliikmena

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Suursaadik Kristjan Prikk.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kellele kuuluvad pargid? Üllatavalt on üle Põhja-Ameerika tänapäeva üheks teravamaks sotsiaalseks küsimuseks see, kuidas valitseda ühist kinnisvara – tänavaid ja parke. Mureks on kodutute olemasolu. Neid paistab enam ja enam olevat. Tihti on nad sõltlased, asotsiaalid. Mitte töö­ koha kaotanud, sunnitud elama nii, kuna ise tahaks.

USAst kaks head näidet – San Francisco ja Portland. Esimeses linnas olevat olukord selline, et teatud linnajagudesse ei julgeta minna. Mitte kuritegevust kartes, aga selleks, et vältida kerjuseid, rämpsu ja prügi. Portland, nagu San Franciscogi, on väga liberaalne linn.

Aga ka sealsed kodanikud ei soovi näha üha kasvavat räpaste linnaelanike laagreid.

Kanadas, Vancouveris, on olnud kaua samuti. Sotsioloogide järgi on heaoluriik küll olemas, aga olevat võimatu toetusrahadega seal linnas elada, turvalist ja puhast katusealust üürida. Pandeemia olevat olukorra isegi teravamaks teinud.

Nagu Torontoski. Hetkel, soojal suvisel ajal, tahaksid lapsed pargis mängida. Ent nemad ja nende vanemad, väga mõistlikult, mitmes piirkonnas, ei julge. Kuna kodutute laagrid on ees. Kes neid on näinud – näiteks Dufferin Grove, Trinity Bellwoods või Alexandra parkides või mujal, ei suuda uskuda, et valitsus, rääkimata politseist, lubab neil eksisteerida.

Ometi maksumaksjate rahadest on need pargid loodud, nende korrashoid tagatud. Kuna kodututel muud sissetulekut ei ole kui kerjamine – ehk ka võib-olla misjonitöö, postiaadressita ei kujuta ette, kuidas nad abiraha saaks – siis tuleb ette küsimus - miks nemad saavad arvukalt telklaagrites elada, aga lapsed mitte seal mängida. Üheks asjaks on see, et Toronto ohtrates raviinides, jõgede kallastel ehitatakse osmikuid. Kuid kas südalinnas, mitte ka sealt kaugel, seda lubada? Paraku on meie ühiskonnas liigpalju neid, kes kaitsevad nende õiguseid. See viib ebasanitaarsete olukordadeni – mitmed parkides olevad avalikud WCd on suletud nende tõttu. Siis muidugi käiakse võpsikus.

Lapsevanemad, kellele olid nende järeltulijate kaitseks parkides olevad mängualad, kus ronimist, kiikumist ja liugumist, kilkamist vanasti sai alati kuulda ja mis on olnud pandeemia tõttu suletud, on kahtlemata nõutud. Isegi avanemine ei luba mängida.

Ei kujuta paljudki vist ette, kuivõrd soositakse marginaalseid, mitte tulevikku. Praeguse Toronto parkide sellistest laagrilistest koristamine on samm, mida tuleb tervitada. Mitte üliliberaalselt laita, et on inimõiguste vastu. Kuidas on siis laste õigustega?

TÕNU NAELAPEA

Foto: välisministeerium

Eesti uus suursaadik Ameerika Ühendriikides Kristjan Prikk andis üle volikirja

Kristjan Prikk on sündinud 15. veebruaril 1977. a Tallinnas.

Tal on strateegiaõpingute ma­ gistrikraad Ameerika Ühend­ riikide Maaväe Sõjakolledžist (2013) ning Tartu Ülikooli politoloogia eriala bakalaureuse­ kraad.

Kristjan Prikk on töötanud kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina, juhtinud kaitseministeeriumis rahvusvahelist koostööd ning olnud riigikantselei julgeoleku ja rii­ ­ gikaitse koordinatsioonidirektor.

Aastatel 2010–2013 töötas Prikk Eesti saatkonnas Washing­ tonis kaitsenõunikuna. Alates 2017. a juulist jätkas ta kaitse­ ministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina, alates 17. augustist 2018 kuni suursaadiku ­kohale asumiseni oli Prikk kaitseministeeriumi kantsler. Enne kaitseministeeriumi tööle asu­ mist töötas Prikk välisministeeriumi julgeolekupoliitika osakonnas. (VMPT/EE)

Eesti teadlane sai rahvusvahelise tunnustuse

Eesti ei saada suursaadikut Valgevenesse

Tallinna tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski sai oma osaluse eest Euroopa ventilatsioonijuhiste loomisel tunnustuse rahvusvaheliselt liidult REHVA.

Välisminister Eva-Maria Liimetsa sõnul ei saada Eesti Valgevenesse uut suursaadikut. Ministri sõnul oleks see sobimatu, kuna Eesti ei pea Lukašeknkot legitiimseks rii­ gijuhiks ja volikirja esitamine tavapärases korras oleks tõlgendatav Eesti seisukoha muutusena, vahendas Eesti Päevalehes avaldatut ERR. Juuli alguses nimetas president Kersti Kaljulaid ametisse uue Valgevene suursaadiku Jaak Lensmenti, kes peaks volikirja andma üle Valgevene presidendile Aleksandr Lukašenkole.

Liimetsa sõnul on Eestil neli valikut ehk kas minna edasi tavapärases korras, vähendada ­ Eesti esindatuse taset ajutise asjuri nimetamisega, jätta volikiri üle andmata ja jätta suursaadik tööle enda pealinna või jätta edasised sammud astumata ning jätkata saatkonna vähendatud koosseisuga. ,,Uue Eesti suursaadiku tegelik ametisse astumine Valgeve­ nes, mis korraliselt peaks toimuma septembris alguses, ­ sõltub meie hinnangust sealsetele oludele. Konsulteerime sel­ leks tihedalt ka oma partnerite ja liitlastega, kes kõik näevad vajadust riikide samme oma­ vahel koordineerida ning selles küsimuses ühtsust näidata.

Välispoliitika koosnebki tuhan­ detest märgilistest detailidest,“ sõnas Liimets. (ERR/EE)

Eesti uus suursaadik Ameeri­ ka Ühendriikides Kristjan Prikk sai möödunud nädalal Washingtonis USA presiden­ dilt Joe Bidenilt kinnituse volikirjade vastuvõtmise ja Eesti täievoliliseks esindajaks tunnistamise kohta. Seeläbi on suursaadik Kristjan Prikk nüüd Eesti Vabariigi täievo­ liline esindaja Ameerika Ühendriikides. Tulenevalt ko­­ roonaolukorrast toimus voli­ kirja üleandmine kirjade vahetamise teel.

REHVA on Euroopa ainuke kütte, ventilatsiooni ja jahutuse erialaorganisatsioon, kuhu kuuluvad ainult isikud, mitte firmad – hetkel üle 120 000 inseneri.

Liikmeid on 27 riigist, sh Eesti kütte- ja ventilatsiooniinsene­ ride ühendus (EKVÜ).

REHVA ja Kurnitski olid e­simesed, kes rääkisid aerosoo­ lifüüsikast ja eelmise koroona­ viiruse SARS-CoV-1 kogemu­ sest lähtuvalt, et välistada ei saa nakatumist väljahingatavate piis­ kade aerosoolide ehk aurustumisel tekkivate peenosa­ keste sissehingamise teel.

SARS-CoV-2 viirus püsib siseõhus aktiivne kuni kolm tundi, pindadel 2–3 päeva.

Euroopa juhend hoonete ­ventilatsioonisüsteemide käitamiseks ja parema õhuvahetuse tagamiseks pandeemia ajal osutus rahvusvaheliselt mõjusaks, jõudes nii euroalal kui ka mujal paljude valitsuste töölaudadele.

See on tõlgitud seni 13 keelde ja arendatud variandini 4.1.

REHVA juhised on eelkõige töökohtadele ja muudele üld­ kasutatavatele siseruumidele.

(D/EE)

Hiljuti riigi raha väärkasutamise kahtluste alla langenud endine haridus- ja teadus­ minister Mailis Reps lahkub riigikogu fraktsiooni esimehe ning Keskerakonna aseesimehe kohalt, teatas erakond.

Keskerakond arutas sel nädalal käimasolevat uurimist Mailis Repsi osas ning otsustas, et praeguses olukorras on vajalik valida riigikogu Keskerakonna fraktsioonile uus esimees.

Samuti ei jätka Reps erakonna aseesimehena.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et fraktsiooni ja juhatuse ühisarutelu tulemusena leiti, et Repsil tuleb keskenduda enda kaitsmisele käimasolevas uurimises ning erakond tervi­ kuna saab keerulises olukorras edasi liikuda raskete, kuid vajalike muudatustega.

Keskerakonna esimees ei nimetanud teisipäeval uut erakonna aseesimeest, riigikogu Kes­ kerakonna fraktsiooni esimehe valimised toimuvad esime­ sel võimalusel. Juhatuse ettepanek fraktsioonile on valida esimeheks Jaanus Karilaid ning aseesimeesteks Kersti Sarapuu ja Andrei Korobeinik.

(ERR/EE)

Koalitsiooni soovitud presidendikandidaat Jüri Raidla loobus Reformierakonna ja Keskera­ konna ühise presidendikandidaadi leidmise läbirääkimistel kerkis eelmisel nädalal üles taasiseseisvunud Eesti esimese justiitsministri Jüri Raidla nimi.

64-aastane Raidla on õigusja riigiteadlane, kes lisaks justiitsministri ametile on olnud Eesti Vabariigi põhiseaduse ekspertkomisjoni esimees ning ­ Eesti Pangaliidu esimene tegevdirektor.

Selle nädala esmaspäeval teatas Jüri Raidla, et ei kandideeri presidendiks, põhjuseks tõi ta, et peab oma ettevalmistatust mõnedes valdkondades pre­ sidendiameti täitmiseks ebapii­ savaks.

Ettepaneku presidendiks kandideerida tegid Raidlale pea­ minister Kaja Kallas ja riigi­ kogu esimees Jüri Ratas.

(PM/ERR/EE)

Jüri Raidla. Foto: Siim Lõvi, ERR

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Üks Viljandi tunnuseid – rippsild lossimägedes.

3

Foto: EE

NYTimes soovitab puhkust Viljandis Hiljuti soovitas USA üks suurimaid väljaandeid New York Times põhjalikus reisi­ arvustuses valida puhkuseks Viljandi.

Väljaanne toob välja linna küllusliku kultuurielu ja kiidab folgipealinna taevani — tunnustust saavad Viljandi mõnus atmosfäär, põnevad inimesed ja hea toit.

Artikli autor Gabriel Leigh

sai soovituse külastada Viljan­ dit, kui oli külas Tallinnas oma sõbral. Leigh leiab oma artiklis, et eesti inimesed on rõõmsad ja muretud ning toob välja, et võrreldes Skandinaavia naaber­ riikidega on siin kõik poole hinnaga. Mees veetis Viljandis ­ päevi, käis muuhulgas Soomaal kanuutamas ja suitsusaunas ning lendas tagasi Ameerikasse puhastunud hingega. (PM/EE)

Kliimamuutusega on Šveitsi Alpidesse tekkinud üle 1000 järve

Afganistanist evakueeritud tõlgid paigutatakse sõjaväebaasi Virginias Erakondade edetabel Afganistanist USA vägede muutusteta

Kliimamuutused on Šveitsi Alpide piirkonda oluliselt muutnud ning see on toimu­ nud arvatavast kiiremini, sest sulavate jääliustike tulemusel on Alpidesse tekkinud juurde üle tuhande järve, selgus hiljuti avaldatud uurimusest. Šveitsi mägijärvede loendamisel selgus, et alates väikese jääaja lõpust 1850. aastatel on Šveitsi Alpidesse tekkinud juurde pea 1200 uut järve, millest umbes 1000 on alles, selgus Šveitsi föderaalse veeteaduse- ja tehnoloogia instituudi (Eawag) avaldatud uurimusest.

Teadlaste sõnul on nii uute järvede arv kui nende tekkimise kiirus üllatavad, ainuüksi viimase kümnendi jooksul on lisandunud 80 järve.

Eawag’i uuringust selgus, et aastatel 1946 kuni 1973 oli mägijärvede tekkimise esimene tippaeg, mil tekkis juurde keskmiselt kaheksa uut järve aastas.

Langusperioodi järel suure­ nes järvede teke aastatel 2006 kuni 2016, mil igal aastal tuli keskmiselt juurde 18 uut järve ning veepinna suurus kasvas aastas üle 400 ruutmeetri.

Kõigi alates 1850. aastatest tekkinud 1200 järve kohta tuvastasid teadlased järvede asukoha, kõrguse, kuju ja pindala erinevatel perioodidel, lisaks järvepõhja koostise.

Eawag hoiatas, et mägijär­ vede kasvav arv suurendab riske, ka järve tühjaksvoolamise võimalust ning seab ohtu järvedest allpool olevad asustatud piirkonnad. (PM/EE)

www.eestielu.ca

lahkumise järel evakueeritud tõlgid paigutatakse Fort Lee sõjaväebaasi Virginias.

Umbes 20 000 Afganistanis ameeriklaste tõlgina töötanud inimest on taotlenud Ühend­ riikides varjupaika, teatas möödunud nädalal Valge Maja pressisekretär Jen Psaki. Psaki sõnul töötasid tõlgid relvajõudude ja Talibani sihtmärgiks olnud poolte heaks. Ühendriigid rahuldavad ka tõlkide perekondade evakuatsioonitaotlused.

Afganistani julgeolekuolukorda mõjutab rahvusvaheliste vägede lahkumine ja Talibani pealetungi hoogustumine.

(PM/EE)

S P ORT

Rally Estonia võitis Kalle Rovanperä Möödunud nädalal LõunaEesti teedel toimunud Rally Estonia, mis on ametlikult WRC-etapp, eestlastele loodetud rõõmu ei pakkunud.

Ott Tänak ja Martin Järveoja (Hyundai) ei suutnud eelmise aasta võitu kaitsta, sest pidid reedel teelt väljasõidu ja rehvide purunemise järel päeva katkestama. Kuigi laupäeval näidati head kiirust ja võideti üheksast kiiruskatsest kuus ning pühapäeval ka punktikatse, ei saa nii etappi võita.

Rallil tegi ajalugu 20aastane Kalle Rovanperä (Toyota), kes edestas teisena lõpetanud Craig Breeni (Hyundai) pea minutiga ja kellest sai ajaloo noorim WRC etapi võitja. Seni oli noorima võitja tiitel kuulunud Toyota tiimipealikule Jari-Matti Latvalale. (PM/EE)

Viimasest Ühiskonna­uurin­ gute Instituudi tellitud Nors­ tat Eesti küsitlusest selgub, et Reformierakonna populaarsuse langus on suvekuudel peatunud, teisel kohal kindlalt Eesti Konservatiivne Rah­ vaera­kond (EKRE).

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29%, EKREt 23,2% ja Keskerakonda 18,4% valimisõiguslikest koda­ nikest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (12,6%), Sotsiaaldemok­ raatlik Erakond (SDE) (7,6%) ning Isamaa 5,8%-se toetusega.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,4 ja opositsioonierakondi 36,6 protsenti. (ERR/EE)

Hiina pole nõus WHO koroonaviiruse tekkeuuringu teise etapi kavaga Peking ei ole nõus Maailma Terviseorganisatsiooni WHO teise etapi kavaga koroona­ viiruse päritolu uurimiseks, ütles Hiina riikliku tervishoiukomitee aseminister Zeng Yixin neljapäeval.

WHO teatas 16. juulil, et koroonaviiruse päritolu uurimise teine etapp peaks hõlmama täiendavaid uuringuid Hiinas ja auditeid sealsetes laborites.

USA president Joe Biden a­ndis mais eriteenistustele korralduse kolme kuu jooksul kindlaks teha, kas COVID-19 ­ hakkas Hiinas esialgu levima loomade kaudu või laborilekke tõttu. (ERR/EE)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Esmaspäeval teatas föderaalvalitsus, et Kanada hakkab lubama riiki täielikult vaktsi­ neeritud Ameerika reisijaid alates 9. augustist ja laiendab piiriületuse lihtsustamist teiste riikide elanike jaoks 7. septembril. Samuti suurenda­ takse praeguselt neljalt üheksale lennuväljade arvu, mis võtavad vastu rahvusvahelisi lende.

USA teatas kolmapäeval, et pikendab oma piiripiiranguid kuni 21. augustini.

Kanadas oli kolmapäevase seisuga CTVNews vaktsineerimistracker’i kohaselt saanud ühe vaktsiinidoosi üle 69% ja kaks doosi üle 51% elanik­ konnast.

Ontarios registreeriti kolma­ päeval 135 uut viirusjuhtu; tegemist oli 13. järjestikuse päevaga, mil uute juhtude arv alla 200. Teistel päevadel olid arvud järgmised: neljap., 15. juulil 143, reedel 159, laup., 176, pühap., 177, esmasp., 130, teisip., 127. Seitsme päeva keskmine oli kolmapäeval 150 ­ (nädal varem 164), haiglates intensiivravil oli 145 patsienti ­ (nädal varem 180). Provintsi täiskasvanud elanikkonnast on saanud esimese vaktsiinidoosi umbes 80% ja kaks doosi 65%.

Ontario on taasavamise plaa­ ni kolmandas astmes. Provintsi kõrgeim terviseametnik dr.

Kieran Moore ütles teisipäeval, et nakkavam Delta variant on jätkuvalt ohuks progressile, mis provints on teinud, kuni umbes 90% sobilikest elanikest saab täielikult vaktsineeritud.

Provintsivalitsus teatas nädala algul, et kolledžid ja üli­koo­ lid peaksid olema valmis naasma sügisel kontaktõppe-vormi

ja tegevuste juurde, järgides rahvatervise reegleid ja ette­ kirjutusi, samuti olema valmis plaanideks, kuidas jätkub õpe, kui peaks tulema viiruspuhang.

Albertas registreeriti teisi­ päeval 69 uut viirusjuhtu ja esmakordselt alates oktoobrist ­ on haiglaravi vajavate patsientide arv alla 100 – 98, neist 27 intensiivravil.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 76 ja kolmapäeval 103 uut viirusjuhtu.

Alates 18. juulist saavad täielikult vaktsineeritud kanadalased taas reisida Prince Edward Islandile, ilma isolatsiooninõudeta – selleks tuleb taotleda eelnevalt P.E.I. pass. Saare­ ­ provintsi turismitööstus on taas valmis vastu võtma turiste lisaks Kanadale alates 9. augustist ka Ameerika Ühendriikidest.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

NATO hävitajad saatsid nädalaga kuuel korral Vene sõjalennukeid Baltimaade õhuturbemissioonil osalevad NATO hävitajad saatsid eelmisel nädalal Läänemere kohal rahvusvahelises õhuruu­ mis Vene sõjalennukeid kuuel korral, teatas esmaspäeval Leedu kaitseministeerium.

Suurem osa Vene lennukitest ei esitanud lennuplaani ja lendas transponderit sisse lülitamata ning raadiosidet pidamata.

(PM/EE)

4

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Annetaja tutvustus: Erik ja Sandra Küttis Eesti vaim ja sihikindlus innustavad KESKUSt entusiastlikult toetama

Merepäevad Tallinnas Mailis Sütiste-Gnannt Selle aasta Eesti suurim merepidu – Tallinna Merepäevad Sail Tallinn toimusid 16.–18. ­juulini, Vanasadama kruiisialal, Kalaranna kvartalis, Patarei merekindluses, Lennusadamas ja Noblessneri sadamalinnakus pakuti kolme päeva jooksul linnarahvale meelelahutust nii ­ maal kui merel. Avatud olid välikohvikud, lastealad, kalaturg, käsitöölaat ning sadamast sadamasse viis pidulisi mere­ takso.

Merepäevade pidulik ava­ mine toimus 16. juuli õhtul Vanasadama Admiralsi laval, kus päeval esinesid Ewert and the Two Dragons, Gerli Padar ja Kelli Uustani, Inger, Laura, Stig Rästa, Carlos ja Raul Ukareda, Aarne Saluveeri laululapsed ning õhtu tõmbenumbriks kujunes Queen Tribute Show, kus publik sai Queeni aegumatute hittide saatel kaasa laulda-tant­ sida ja pärast lava kõrval artistidega ka fotosid klõpsutada.

Sealsamas avati ka 300 m pikkune kruiisilaevade ala ja promenaad, kust avaneb imeilus vaade Tallinna siluetile, lauluväljakule, teletornile ja merele.

Kruiisilaevade kail avas oma uksed ka uus restoran Ocean 11, kus soovijad said nautida klaasikest veini ja maitsvaid mereandidest roogi.

Lennusadamas sai külastada mitmeid külalislaevu. Pilku­ püüd­ vamaiks teiste hulgas oli Poola purjelaev Fryderyk Chopin (pildil), mis on iga-aastane osaleja The Tall Ships Races ­regattidel, kuid teeb õppesõite ka aastaringselt. Laeval on ­pikkust 55,47 meetrit, laiust 8,5 meetrit ja süvis 4 meetrit.

Purjelaev Fryderyk Chopin

Süvisega võrreldes kõrguvad mastid muljetavaldavalt 37 meet­rit ja purjeid on laeval kokku 21 tükki, millel purjepinda 1200 ruutmeetrit.

Juba üheksandat aastat loodi Vanasadama alale Disainitänav, mis tõi kokku disainerid, et tutvustada huvilistele parimat ­ eesti moe-, aksessuaari-, too­ tekui ka sisustusdisaini.

Lapsed said Linnamuuseumi juhendajatega meisterdada Vidriku lastealal, kus neid tervitas maskott Vidrik ja oli üles pandud batuudimaailm. Ringi sõitis ka Tallinna Keskraa­ ma­ tukogu jalgratas.

Merel sai sõita erinevate sõidukitega. Proovida sai banaani- ja kajakisõitu, Wakesurfi ja SUP-lauda. Nautilus purjetamiskool kutsus merele ka kõiki neid, kel eelnev purjetamis­ kogemus veel puudus. Nüüd oli ainukordne võimalus soovijatel esimest korda ise purjekat juhtida ja sooti sikutada.

Lennusadamas oli avatud tellingute all Lennusadama ­ muuseum. Toimusid helikopteri­ lennud. Helikopterisse Robin­ son R44 mahtus lisaks piloodile veel kolm lendajat ning lend ­toimus 300 meetri kõrgusel.

PIPI lastealal toimusid Pipi mängud ja võistlused: svammi­ sõda, vilekommi puhumise võistlus, aaretelaeka mäng, pa­ berlennukite lennutamise võistlus, puzzle kokkupanemine, ­täringuveeretamine.

Keskkonnake rääkis, kuidas hoida loodus puhtana, kuidas sorteerida pakendeid ning kui tähtis on puhas vesi ja õhk.

Samuti ka sellest, kui tähtsad on elus sõprus ja perekond. Lapsed said tantsida lastediskol.

Traditsiooniliselt leidis aset Tallinn Race regatt purjeklassides RS Feva, 29er ja 49er, Optimist ja F18.

Noblessneri sadamas olid avatud kõik Noblessneri sada­ malinnaku toitlustusalad, kus rõhk oli tasemel tänavatoidul ja valikut jätkus igale maitsele.

Joogivalik oli rikkalik: alko­ vabadest naturaalsest kokteili­ dest kuni kvaliteetse kohvi ja veinideni.

Külastada sai PROTO avastustehast, kus oli väikeste leiu­ tajate ala ja sai õppida leiutamise kunsti. Töötubade alal said lapsed ehitada veesõiduki proto­ tüübi ja seda vees testida. Sai proovida, kas ja kuidas erinevatest materjalidest veesõidukid upuvad või ujuvad. Tutvuti

kõige veidramate leiutistega, mis on välja mõeldud ohutuks ujumiseks või vee peal sõitmiseks. Kogu perega sai avastada Noblessneri sadamalinnakut ja mängida seiklusmängu „Allveelaevade pommitamine“.

Iglupargis said saunahuvi­ lised nautida tunnisauna ja saunarituaale ning leida värs­ ­ kendust mereveest.

Külastajatele olid avatud külalislaevad STS Kapitan Borchardt, BRABANDER, fregatt Shtandart ja mitmed teised.

Lapsed said nautida tradit­ sioonilist Kolme Põrsakese ­teadusshow’d, mis oli põnev ja hariv teadusetendus, kus nägi nii tossu kui tuld.

Patarei Merekindluses oli end sisse seadnud mõnus ja päikseline MereHoovi Lounge, kus sai chillida rannatoolides ja nautida linna parimat tänava­ toitu. Hoovis ootasid väliterrassidega food-truckid, millede valikust olid friikad, BBQ ja ­ cubanosed kuni austriteni välja.

Värskendava joogivaliku garanteerisid pop-up baarid.

Laval esines Reigo Ahven trummietendusega. Toimusid ­erinevad töötoad.

Nimekad kalakokad Vla­ dislav ja Kaarel Koržets ning Hanno Kask valmistasid publiku silme all mitut erinevat kalarooga, jagati retsepte ning õpetusi ning näpunäiteid, kuidas valmib üks hõrk roog. Kõike sai ka maitsta.

Müstika Tantsustuudio õpetas flow ehk tuletantsu lastele ja täiskasvanutele, toimusid erinevad töötoad.

Pühapäeva, 18. juuli peale­ lõunal kogunes Baltic Regatta laevastik Tallinna lahel, kus toimus uhke purjelaevade paraad, milles osalesid külalislaevad ning meie kohalikud purjekad, kaatrid ja muud veesõidukid.

Vägevat vaatepilti sai nautida Vanasadama kruiisiala promenaadilt, Linnahalli katuselt, kõikidest kesklinna sadamatest ­ ning ka Pirita teelt.

Esinesid Frankie Animal ja Swingers, kus solistidena astu­ sid üles Tanja Mihhailova-Saar, Birgit Sarrap ja Ott Lepland.

Pühapäeval toimus Tallinn Race purjeregati autasustamine ja tore järelpidu.

Merepäevade ajal õnnestus meie suurel perel üle pika aja Tallinnas kokku saada ja osale­ sime kõik päikeseloojangu purjetamisel, mis jääb meie ­ pere suurtele ja väikestele oma ilusate vaadetega nii Tallinnale kui merele veel kauaks ajaks meelde.

Pikaajaline armastus loomade vastu ja tugev ettevõtlusvaim ajendasid Erik ja Sandra Küttist rakendada oma visioo­ ni edukaks ettevõtmiseks.

Nüüd saavad nad oma $100,000 annetusega Kalevi­ poja Laud tasemel KESKUS International Estonian Centre’i rahastamiskampaaniale aidata veel ühe visiooni täideviimisega: kindlustada kaasaegne majakas eestlusele ka järgmisele põlvkonnale. ,,Oleme uhked ja põnevil, et saame selles kampaanias osaleda,“ ütles Erik. ,,See on kindel edasiviiv tee, et tagada meie ­tulevase põlvkonna jätkusuutlik tulevik.“ Abielupaaril on poeg Nikolas (23) ja tütar Kira (21) ja nad elavad Waterloo lähedal asuvas asulas St.Agathas. Nende lapsed on uhked oma eesti pärandi üle ja ootavad uue keskuse kaudu selle tugevdamist. Pere on koos reisinud Eestisse ja oma kodus vastu võtnud paljusid külalisi Eestist. „Uus tipptasemel hoone on loogiline järgmine samm ja ülioluline, et hoida meie pärandit elujõulisena väljaspool Eestit. Ärikiirendiga kultuurikeskus peegeldab täpselt seda, kes me oleme. Eestlased on tehnoloogia eestvedajad maailmas ning esirindel ka kultuuri­ tegevuses nt koorimuusikas.

KESKUS kajastab imeliselt seda kahte külge!“ Paar innustab teisigi samamoodi toetavat sammu astuma. ,,KESKUSe ehitamise otsus on langetatud ja nüüd peavad kõik pardale tulema, hoolimata varasematest eriarvamustest,“ ütleb Erik. ,,Igal eestlasel peaks südame peal olema KESKUS projekti toetamine mitte ainult Kanadas vaid kogu maailmas.“ Erik ja Sandra on TLC lemmikloomatoidu omanikud. Pü­ hen­dunud lemmikloomaomanik Erik alustas äritegevust 1994. aastal pärast seda, kui oli pettunud levinumate lemmiklooma toitude kvaliteedis. Eestlasele omasel moel nuputas ta välja parema toote. Ta töötas koos tipp-toitumisspetsialistidega uue toidu loomisel ja oli esimene lemmiklooma toidufirma, mis hakkas pakkuma tellimisi interneti teel ja ostjale tellimuse koju toimetamist. Äri lõi õitsele ning nende koera- ja kassitooteid tarnitakse nüüd üle PõhjaAmeerika.

Nr. 29

Mõlemad Eriku vanemad Jaan ja Katrin Küttis sündisid Eestis ja asusid pärast Kanadasse saabumist lõpuks Kitchenerisse elama. Ta meenutab, kuidas nad sõidutasid teda ja tema venda Andret igal laupäeva hommikul Eesti Majja Kalevi skaudi koondustele. ,,Ehkki me elasime Torontost üle tunni autosõidu kaugusel Kitcheneris, oli kultuurilise side hoidmine perekonnale oluline,“ meenutab ta.

Erik käis iga suvi, neljakuni viieteist aastaseni Jõekääru suvelaagris ja osales ka skautlaagris Kotkajärvel. ,,Oma annetusega austame seda verd, higi ja pisaraid, mida valasid eelmised põlvkonnad.

Kujutada saab vaid ette seda pühendumust, mis oli olemas meie esivanematel, ehitamaks seda vundament, millele me täna tugineme – Eesti Maja, kolm laagrit koos suurte maa­ aladega, koolid, ühispank, aja­ lehed ja toiduärid,“ ütles ta. ,,Nüüd on meie kord teatepulk kätte võtta, et austada neid ja ehitada tulevikku silmas pida­ des!“ ,,Oleme tänulikud, et mängime oma väikest osa ja suu­ name tohutu tänu eestvedajatele ja kogukonna juhtidele, kes jätkavad selle projekti läbiviimist.“ Aita toetada meie ühist tulevikku ja hakka annetajaks!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kale­ vip­oja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni $10 000. Seniste annetajate nimekiri loetav www.estoniancentre.ca/capital-campaign.

Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärtpaberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun helistada +1.647.250.7136 või ­ pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca.

Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu soodustuse tõend.

Siit leiab teavet projekti kohta:

• Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi KESKUSe uudiseid Face­bookis @EestiKeskus, Ins­ tagramis @keskus.iec, Twitteris @keskus

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Ükssarvikute kultuuriline jalajälg Prof. Martin Ehala, Postimees Tehnoloogiasektori kiire areng ohustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust globaalses ula­ tuses. Probleemi lahendamiseks on vaja eeskätt muutust suhtu­ mises, aga ka täiesti konkreet­ seid meetmeid mõju vähenda­ miseks.

Jalajälg on suurim valdkonnas, kus majanduslik areng on kõige tormilisem. Kui varem kaasnes suur kultuuriline jalajälg tööstuse ja töölisklassi mobiilsusega, siis tänapäeval ­ kaasneb see tehnoloogiasektori ja digitaalsete nomaadide mobiilsusega. Ökoloogilise jalajälje vähendamine on kohustuslik osa ettevõtlusest, olgu siis süsinikukvootide või muude maksustamismehhanismide läbi. Sa­ma­ sugust suhtumist oleks vaja ka kultuurilise jalajälje vähendamisel.

Läbi ajaloo on innovatsiooniga alati kaasas käinud inimese jalajälje suurenemine. Ale­põ­le­ ta­misel on suurem ökoloogiline jalajälg kui korilusel, aurumajandusel suurem kui hobumajandusel, naftamajandusel suu­ rem kui aurumajandusel. Alles nüüd oleme hakanud tähelepanu pöörama sellele, et innovatsioo­ ni abil ökoloogilist jalajälge vähendada.

Nii nagu innovatsioon jätab ökoloogilise jalajälje, jätab see ka kultuurilise jalajälje. Rooma impeerium põhjustas keldi keelte ja baski sugulaskeelte hääbumise. Suur maadeavastamine tõi kaasa lugematute põliskultuuride hävitamise ja ­ hävimise Põhja- ja LõunaAmeerikas, Austraalias ning Venemaa aladel. Seal, kus kultuurid ei hävinenud nagu Indias ja Aafrikas, tõi kolonisatsioon kaasa Euroopa keelte dominee­ rimise, mis piirab kohalike keelte arenguvõimalusi siiani.

Kultuuriline jalajälg nagu ökoloogilinegi on majandustegevuse tagajärg. Näiteks tööstuse eelisarendamisega Eestis nõukogude okupatsiooni ajal kaasnes tugev vene keele mõju kasv. See oli tingitud struk­ tuursest ebavõrdsusest, mis ­valitses nõukogude impeeriumis vene ja ülejäänud kultuuride vahel. Sisserännanud tööjõul ­ polnud vaja omandada kohalikku keelt, neile loodi venekeelne infrastruktuur nagu koolid ja lasteaiad ning tagati venekeel­ sed teenused. Põhimõtte­liselt oli sel mobiilsel töölisklassil võimalik elada kõikjal Nõu­ kogude Liidu territooriumil ilma, et nad oleks pidanud muretsema kultuurilise kohanemise pärast.

Jalajälg on alati suurim valdkonnas, kus majanduslik areng on kõige tormilisem. Kui pool sajandit tagasi kaasnes suur kultuuriline jalajälg tööstuse ja ­ töölisklassi mobiilsusega, siis tänapäeval kaasneb see tehnoloogiasektori ja seal töötavate digitaalsete nomaadide mobiil-

susega. Praegu annab tehnoloogiasektor Eestis kolm protsenti SKTst, kuid valdkonna arendajad usuvad, et see võib kümne aasta pärast olla umbes 33 prot­ senti ja seal hõivatud töötajate arv kuni 40 000.

Nii suur tehnoloogiasektori areng on võimalik vaid laiene­ des. Transferwise’i (praegu Wise) asutaja Taavet Hinrikus ütles mõne kuu eest saates Esimene stuudio: „Meie toe­ tame avatud Eestit. Ma arvan, kui Eesti on väike riik ja kui me ehitame siia suured müürid ümber, siis see kuidagi ei tööta parema Eesti nimel“. Tema sõnul on digivaldkond arengu mootoriks ja meil oleks vaja avatumat migratsioonipoliitikat, sest probleemid algavad siis, kui talendid otsa saavad.

Et kiirelt areneda, kasutavad ka rahvusvahelised tehnoloogia­ ettevõtted oma laienemisel ära ühiskondades valitsevat struk­ tuurset ebavõrdsust – nad leiavad atraktiivse sotsiaalse ­ keskkonna, mis on turvaline, ­ kus on arenenud infrastruktuur, suhteliselt haritud elanikkond ja vägivalla või ekstremismi tase madal. Sellisse keskkonda ollakse valmis investeerima, sest tegutsemis-tingimused on head.

Oluline on ka, et selles keskkonnas saaks laieneda minimaalsete kultuuriliste investeeringutega, st saabujatel pole vaja näha vaeva keskkonnaga kohanemiseks, põhiliselt selle pärast, et piirkond on valmis strukturaalse ebavõrdsuse tõttu ise muganduma ettevõtte kul­ tuurile sobivaks.

Sotsiolingvistilised uuringud on näidanud, kuidas kohalikes võrgustikes laieneb inglise keele kasutus, kui sinna lisandub liikmeid, kes kohalikku keelt ei valda. Et kolleegi või tuttavat vestlusest mitte välja lülitada või tema vastu ebaviisakas olla, lähevad kõik ülejäänud üle inglise keelele. See näitab, ­ kuidas tänapäeva digitaalsed ­ nomaadid, kellel on head professionaalsed oskused ja kes valdavad inglise keelt, jätavad oma otsese kultuurilise jalajälje kohalikule ühiskonnale, kus nad toimivad. Nad pole selles otseselt süüdi, sest süsteem lihtsalt toimib niimoodi.

Asja teeb iseäranis loomulikuks veel see, et rahvusvahelised korporatsioonid soosivad ja toetavad töötajate mobiilsust – inimesed ei jää ühte piirkonda samale ametile kuigi kauaks, vaid liiguvad mõne aja pärast edasi mujale, kus on uus eri­ a­lane väljakutse. Loomulikult ei ole neil motivatsiooni õppida kohalikku keelt, kui nad ei kavatse jääda paigale pikemalt.

See on ekvivalent ekstensiivsele majandusele – kohaliku ühiskonna hüvesid kasutatakse loomuliku iseenesestmõistetavusega, muret tundmata kul­ tuurilise jalajälje pärast, mille nende tegevus keskkonnale jätab. Laias laastus ei erine selline käitumine palju kolo­ niaalsest.

Kui vaadata tehnoloogiasektori hoiakuid, siis puudub siin taju kultuurilise jalajälje tunne­ tamisest – Eesti IT hariduses on juhtfiguure, kes ütlevadki, et IT keel on inglise keel, justkui see oleks piisav õigustus mitte hoolida oma jalajäljest kohalikule kultuurikeskkonnale. Olgu näiteks sügisel avatav täiskasvanute täiendõppeks mõeldud Jõhvi tehnoloogiakool, mille koduleht on üksnes inglis­ keelne. Keegi ei vaidlusta, et rahvusvahelise tehnoloogiaette­ võtte või ka kooli töökeel on ­inglise keel. Küsimus on selles arrogantses ükskõiksuses kohalike keelte (vene ja eesti) suh­ tes, mis sellelt kodulehelt vastu vaatab.

Kuid see on vaid mündi üks külg. Ühiskondadel, mis pole tehnoloogiasektori arendami­ seks soodsad, olgu siis ühis­ kondliku ebastabiilsuse või puuduva infrastruktuuri tõttu, ei jää innovatsiooniga kaasas käimiseks muud üle, kui eks­ ­ portida oma ajusid. Tänu mobiilsusele saavad tehnoloogia­ ettevõtted kasutada seda inimressurssi seal, kus see on neile kasulik. Vaid osa äravoolanud ajude ettevalmistamisse tehtud investeeringutest jõuab tagasi need investeeringud teinud ­ühiskondadesse.

Seega lõikavad tehnoloogia­ ettevõtted kasu niihästi heast ettevõtlikkuskeskkonnast, mida nad ise pole rajanud kui ka töötajate haridusest, millesse nad ise pole investeerinud.

Tehnoloogiaettevõtetel ei ole mingit kohustust, et maailm areneks ühtlaselt ja ebavõrdsus ei suureneks nende tegevuse kaudu. Vastupidi, koondades oma investeeringuid piirkondadesse, mis on valmis mängi-

ma nende reeglite järgi ja tõmmates ajusid ära mujalt, ­ suurendavad nad globaalset ebavõrdsust.

Tänu strukturaalsele eba­ võrd­ susele on ühiskondadel väga vähe võimalusi sellele ekspluateerimisele vastu seista ­ – nad peavad olema kas valmis taluma kultuurilist jalajälge ja ise tegelema selle tagajärgede tasandamisega või laskma oma ajudel ära voolata.

On selge, et inimtegevus jätab jalajälje, olgu ökoloogilise või kultuurilise, selle vastu pa­ raku ei saa. See on paratamatu ja varasemalt on inimkond rikkunud majandustegevuse käigus nii loodus- kui kultuurikesk­ konda, pidades seda igati loomulikuks. Nüüd on arenenud maailm mõistnud, et ökoloogilise jalajälje vähendamine on kohustuslik osa ettevõtlusest, olgu siis süsinikukvootide või muude maksustamismehhanismide läbi. Samasugune suhtumist oleks vaja ka kultuurilise jalajälje vähendamisel.

Rahvusvahelised ettevõtted ja organisatsioonid peaks mõistma ja tunnistama oma kultuurilist jalajälge ja leidma viise selle vähendamiseks. Olgu selleks siis intensiivsed keele ja kultuuriprogrammid, et uued töötajad omandaks niihästi kultuuriteadlikkuse kui ka kohaliku keele tasemel, mis võimaldaks hakkama saada – enne veel, kui nad asuvad tööle. See on ettevõtetele küll lisakulu, aga see on täiesti hädavajalik, et vähendada oma kultuurilist jalajälge keskkonnale, kus nad toimivad. On tore, et Eestis toimivad ükssarvikud on selles osas ka üht-teist teinud.

Suhtumise muutust on vaja ka ühiskonnas, andes keelt alles

Ühest pööripäevast

Kujutage ette, et hõljute maailmaruumis ja vaatlete eemalt, kuidas maakera mööda ringikujulist orbiiti ümber Päi­ kese käib. Üks tiir annab meile aasta mõiste ja orbiit defineerib tasapinna, milles maakera lii­ gub. Lisaks pöörleb Maa 24 tunni jooksul oma telje ümber ja tulemuseks on päev ja öö.

Kui nüüd Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasapinna suhtes vertikaalne, siis keskpäeval maakeralt Päikest vaadeldes paistaks see alati samal kõrgusel: ekvaatorielanikel alati pea kohal, põhja- ja lõunapooluse rahval alati horisondil, teistel kusagil vahepeal, olenedes nende laiuskraadist. Poleks ka mingeid aastaaegu. Nüüd aga on Maa telg sellest ideaalpositsioonist 23.5° viltu. Päikese ümber tiireldes ei muutu see nurk ega telje suund (on enamvähem meile tuntud tähe Põhjanaela suunas). Seetõttu on orbiidil liikudes Maa põhjaosa juunis enam Päikese poole pööratud (meil suvi), detsemb­ ris aga lõunaosa (neil suvi). Nii muutub Päikese näiline asukoht taevas aasta jooksul 2 x 23.5 = 47° võrra.

Võib veel küsida, mis on

Äsjamöödunud 21. juuni on meile eestlastele pööripäev mitmes mõttes. Oli ta ju saatuslik moment, mil aastal 1940 varises kokku suurte lootustega rajatud esimene Eesti Vabariik. Tuli üle poole sajandi oodata ja raskeid ohvreid kanda, enne kui omariiklus ja vabadus taastati.

Jääb vaid loota, et see pööripäev kunagi enam ei kordu.

Nüüd aga on 21. juuni ka teist laadi pööripäevaks, mis igal aastal kordub. Nimelt jõuab sel päeval Päike kõige kõrgemasse punkti meie põhjapoolkeral. Naudime suve. 21. detsembril on seisund vastupidine: meie siin külmetame, kuid Austraalias valitseb suvekuumus.

Kuidas seda seletada?

Teaduslikult on põhjuseks, et maakera pöörlemistelg pole tema tiirlemisorbiidi tasapinna suhtes perpendikulaarne (ld k. perpendicularis – risti olev, ­rist-; ristloodne).

Struktuurne ebavõrdsus Struktuurne ebavõrdsus on ühiskonnas vaikimisi kehtiv privileegide süsteem, mis tagab teatud inimrühmadele teistest paremad võimalused elus h­akkamasaamiseks. Näi­ teks on maaelanikele juurde­ pääs haridusele, arstiabile ja avalikele teenustele halvem kui linnaini­mestel, naiste kar­ jäärivõimalu­sed on perekohus­ tuste tõttu halvemad kui mees­ tel, keeleliste vähemuste sei­ sund tööjõuturul on halvem keelenõuete tõttu jne.

Struktuurse ebavõrdsuse tõttu on väiksearvuliste rah­ vaste keelelised ja kultuuri­ lised või­ malused ahtamad.

Näiteks ei ole tootearendajatel kasulik töötada välja nendes keeltes omakeelset laiatarbe tarkvara, kõnetuvastuse või kõnesünteesi mooduleid ja muid keelelise ja kultuurilise komponendiga ra­k endusi.

Vajadus õppida domineerivaid keeli nõuab neilt e­kstra aega ja pingutust ning sellele vaata­ mata on neil nendes keeltes raske sama veenvalt argumen­ teerida kui seda teevad ema­ keelekõnelejad.

Struktuurset ebavõrdsust pole võimalik ühiskonnast täie­ likult kõrvaldada, küll aga saab seda poliitikate ja toetusmeet­ mete vähendada. õppivatele inimestele rohkem võimalusi seda praktiseerida ja suhtudes sellesse kannatlikult ja toetavalt. Võõrkeeles kõneldes kannavad ju nemad keelebarjääri ületamisel suuremat koormat. Praegu minnakse sellistes olukordades liiga kergekäeliselt üle inglise keelele.

Päikese keskpäevane maksimaalne kõrgus eri kohtades?

See oleneb koha laiuskraadist, s.t. kus ta ekvaatori ja pooluse vahel asub. Allpool mõned näited põhjapoolkera kohta suvel ja talvel.

Miami: 88° (suvel) 41° (talvel) Los Angeles: 80° (suvel) 33° (talvel) New York: 73° (suvel) 26° (talvel) Toronto: 70° (suvel) 23° (tal­vel) Tartu: 55° (suvel) 8° (talvel) Tallinn ja Stockholm: 54° (su­ vel) 7° (talvel) Hammerfest (Norra): 42° (su­ vel) Allpool horisonti (talvel) Pole siis ime, et Eestis talvised päevad on sedavõrd ­ lühikesed.

RAUL PETTAI

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust“ Jäneda mõisas Mailis Sütiste-Gnannt Jäneda Pullitalliteatris esietendus 10. juulil 2021 suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust. Jäneda viimase mõisa­ proua lugu“, kus lavastaja Madis Kalmet on oskuslikult sidunud ja lavale toonud traa­gi­ lised ajaloosündmused, keeru­ lised inimsuhted ning samas lihtsa, ürgse vajaduse armastuse järele, mis segunevad nii Eesti kui Euroopa kultuurilooga.

Lavastus põhineb ajaloolisel materjalil Jäneda viimase mõisa­ proua Maria Zakrevs­ kaja-Benckendorff-Budbergi elust, mis oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid selliste kuulsate meestega nagu R. B. Lockhard, M. Gorki ja H. G. Wells jt Benckendorffide ehitatud ongi praeguseni säilinud mõisa peahoone ning abi- ja kõrvalhooned.

Peaosa mängis Ursula Ratasepp, teistes osades olid Jaune Kimmel, Markus Luik,

Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe, kes kõik pakkusid vaatajatele suure­ ­ pärase teatrielamuse.

Lavastuses püütakse lahti muukida salapärast naist, keda tuntakse nii Maria Ignatjevna Zakrevskaja, paruness Bud­ bergi, proua Benckendorffi kui ka lihtsalt Mura nime all.

Salamander on väga raskesti tabatav kiskja, kes muudab ­ värvi vastavalt keskkonnale ­ ning suudab vaenlasi haavata oma mürgise nahaga. Ohuolu­ korras jätab ta saba maha ja kasvatab hiljem uue. Mura poliitilis-geograafiline haare ulatus eelmise sajandi esimesel poolel Venemaast Inglismaani, hõlmates seal vahepeal ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad ja teisi riike. Ajaloolased vaidle­ vad tänaseni, kas ja millise riigi spioon Zakrevskaja ikkagi oli ning kuidas tuli ta näiliselt puhtalt välja nii mõnestki sõjast ja revolutsioonist. Mura eriline anne seisnes meeste äravõlumises, ta pani endasse armuma

130 aastat legendaarse keelemehe Villem Ernitsa sünnist 16. juulil möödus 130 aastat legendaarse keelemehe ja polügloti Villem Ernitsa sünnist. Villem Ernits (1891-1982) veetis enamiku oma elust Tartus, kus temast kui õppejõust, karskustegelasest ja esimese asutava kogu liikmest ringleb siiani värvikaid mälestusi. Ernits oli igati aktiivne Tartu akadeemilises ja kul­ tuurielus, tihti meenutatakse tema legendaarseid sõnavõtte ülikooli akadeemiliste kraadide kaitsmistel.

Villem Ernitsa 130. sünni­ aastapäevaks valmis raamat ,,Villem Ernits“. Teose koostaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ott Kurs annab põhjaliku ülevaate Ernitsa elust ja tegevusest. Raamatu teises osas on mälestused eakaaslastelt, sugulastelt, kolleegidelt ja õpilastelt.

Teiste seas meenutavad Ernitsa värvikat isikut soome keeleteadlane Lauri Kettunen, kirjanik Ain Kaalep, teadlased Peeter

Tulviste, Mall Hiiemäe, Malle Salupere ja paljud teised.

Arvuka fotomaterjaliga illust­ reeritud raamatu on kujunda­nud Artur Kuus, väljaandjaks Liivi Muuseum. ,,Aateid, millele Villem Ernits truuks jäi, oli ligikaudu neli. Absoluutne karskus ilma tänitava moraalilugemiseta, sotsiaaldemokraatlik veendumus inimeste võrdsusest lahus sel­ lest, kui suur kapitalist keegi on. Uskumine, et teadus kui tõe avastamise viis peab olema ­sõltumatu, tema huvi teadusliku täpsuse vastu pisiasjades oli lapselikult siiras. Ja lõpuks arvamine, et inimene on oma loomult hea“, meenutab Peeter Olesk raamatus ,,Villem Ernits“.

Ernitsa sünniaastapäevaks paigaldati Tartu linna toel Tähtvere parki ka Villem Ernitsale pühendatud pink.

Pingi pidulik avamine toimus 16. juulil Tähtveres, Hurda tänava alguses. (ERR/EE)

130. sünniaastapäevaks sai tuntud keelemees Tartus omanimelise pingi.

Eesti kaunid raamatud

Lavastaja Madis Kalmet Torontos.

Foto: EE arhiiv

nii Gorki, Wellsi kui ka hilisema James Bondi prototüübi Robert Bruce Lockharti.

Madis Kalmetil on õnnes­ tunud lavale tuua väga heade osatäitjatega tõeline meistriteos.

Kes Eestisse tulemas, soovitan soojalt Jänedale teatrisse sõita, et selles oma silmaga veenduda.

Lavastaja Madis Kalmet Autor Kristiina Jalasto Kunstnik Karmo Mende Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala teater) Valguskujundaja Emil Kallas Produtsendid Enno Must ja Elo Kallas

Suri näitleja Aleksander Eelmaa 21. juulil suri 74-aastaselt armastatud näitleja Alek­ sander Eelmaa.

Viljandis 6. novembril 1946. a sündinud Eelmaa töötas näitlejana 1976–1981 Noorsoo­ teatris, 1981–1990 Vanalinna­ stuudios, 1990–2006 Eesti Draamateatris, 2007–2014 Tal­ linna Linnateatris ning alates 2015. aastast jälle Draama­ teatris.

Aleksander Eelmaa on mänginud paljudes filmides ning telelavastustes. Paljude lemmikuks on ta saanud Eesti kõige kauem kestnud telesarjas ,,Õnne 13“ tegelaskuju Ülu ­kehastajana.

Eelmaa viimaseks tööks jäi teisipäeval Saueaugu taluteatris esietendunud ,,Kadunud kodu“, mis põhineb Ernst Enno tekstidel.

Toronto teatrisõbrad nägid Aleksander Eelmaad möödunud aasta veebruaris Tartu Col­ lege’is etendunud monoetendu­ ses ,,Sümfoonia ühele“.

Eelmaad on vääristatud mitmete auhindadega, teiste hulgas Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2004. aastal.

Aleksander Eelmaa veebruaris 2020 Tartu College’is monotükis ,,Sümfoonia ühele“.

Foto: EE

Nr. 29

Eestis on kultuuri alal loodud rohkelt väärtusi, palju enam kui karmi saatuse all kannatanud rahvalt oodata võiks. Üks selline saavutus on ajakirjad ning raamatud. ­ Ajakirjade alal pruugib vaid vaadelda väljaandeid nagu ,,Horisont“, ,,Eesti Loodus“ jt.

– huvitav sisu, kvaliteetne kujundus, kriitpaber, esma­ klassiline värvitrükk ja fotod.

Eesti raamatud on sama esinduslikud, nii kujunduse, paberi kui köitekunsti poolest.

Aga ikkagi oli üllatuseks, kui mulle möödunud aastal Eestist kingiks toodi raamat ,,Eesti rah­ vusmaastikud sõnas ja pildis“, 112 lk., välja antud Eesti Looduskaitse Seltsi poolt Tallinnas 2018. Autoriteks on Juhani Püttsepp (tekst) ja Ingmar Muusikus (fotod). Üht­ lasi on teos mõeldud Eesti loodushoiu suurkuju Jaan Eilarti (1933-2006) mälestuseks (ta ­kodutalu pilt on lk. 3).

See erakordne raamat on mõjuv juba välise kujunduse ­ poolest, alates fotoga esikaanel, lisaks üldine suurus (12” x 14.5”) ja paberi ning köite kvaliteet. Teost võib nimetada ekskursiooniks läbi terve Eesti, kuid üle saja suurepärase värvifoto mõte pole vaid anda ülevaadet Eesti loodusest. Igale pildile on juurde lisatud lühike essee, mis seob antud vaate sealse rahva ning tema ajalooga.

Sellest siis tiitel ,,Rahvusmaas­ ti­kud“ ja autorite väljendus, et ,,see maa on kallis“ kõigega, mis tal on pakkuda.

Raamatu sisu on organiseeritud matkana läbi kogu Eesti.

Teekond algab Järvamaal, A.H.Tammsaare kodutalus, te­ ma ,,Tõde ja õigus“ sünnimaal.

Siit siirdume Eesti kaljusele põhjakaldale, Kuremäe, põlev­ kivimaa ja Narva jõgi. Järg­ misena on O. Lutsu ,,Kevade“ kodu Jõgevamaal, Tartu Toomemägi, Emajõe mitmed osad, Peipsi kallas ja Taevas­ koja kaljud. Lõuna-Võrumaa, Haanja ja Rõuge kaudu jõuame Läti piirini, siit Mulgimaale ja Võrtsjärve kaldale. Siis tervitavad Lääne-Eesti rannik ja kõik sealsed Eesti saared, alates Saare- ja Hiiumaaga ja lõpe­ tades Kihnu ning Ruhnuga.

Teekond jätkub üle Pärnumaa randade ja soode Järvamaale, Pandivere kõrgustikule. Viima­ sena vaatleme Jägala juga ja lõpp-punktiks on Toompea ­Tal­linnas.

Raamatu saamiseks tuleb pöörduda Eesti Looduskaitse Seltsi poole, sest raamat ilmus koostöös Keskkonnaminis­tee­ riumiga ning seda ei saa äridest osta. Küll aga saab teda Eesti Looduskaitse Seltsist, saates neile toetuse. ELS kontaktandmed on: Eesti Looduskaitse Selts, Koidu 80, 10139 Tallinn; https://elks.ee/kontakt/ Soovitan teost kõigile (näi­ teks täienduskoolid jt.) kes soovivad Eestist meeldejäävat pilti saada.

RAUL PETTAI

Kultusfilm ,,Siin me oleme“ saab uusversiooni

Suri legendaarse ansambli Apelsin asutaja Tõnu Aare

Ajaleht ,,Saarte Hääl“ vahendas teadet, mille kohaselt algavad augustikuus Saare­ maal kultusfilmi ,,Siin me oleme“ uusversiooni võtted.

Omaaegne Sulev Nõmmiku lavastatud ,,Siin me oleme“ põhineb Juhan Smuuli mono­ loogi ,,Suvitajad“ ainetel.

Uue filmi režisööri Ergo Kulla sõnul tehakse headest teostest ikka uusi versioone. ,,Tegu on kihvti teosega ja sellest saab edukalt teha täna­ ­ päeva sotsiaalse tausta ja ühiskondliku närviga uus komöö­ dialugu,“ lisas ta.

Uusversiooni tegevus tuuakse praegusesse aega. Loo tegevustik toimub jaanipäeva paiku.

Kavas on ka suurem publiku­ stseen, kuhu kaasatakse koha­ likke. Kulla sõnul tuuakse võimalusel filmi ka 1978. aastast pärineva linateose näitleja Lauri Nebel. Osades mängivad Kaire Vilgats, Meelis Rämmeld, Eva Koldits, Sepo Seeman, Pääru Oja ja Kristel Elling.

Filmi tegevprodutsent on Saaremaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Olev Sten Erik Jõgi, kes on alates 2015. a mänginud telesarjades ja töötanud ka ­operaatori assistendina.

Linateos peaks valmima 2022. a esimeses pooles. (ERR/EE)

Kolmapäeval lahkus muusik, ansambli Apelsin asutaja ja juhtfiguur Tõnu Aare (25.07.­ 1953–21.07.2021), teatas tema perekond.

Apelsin sai alguse 1974. aastal. Tõnu Aare mängis ansamblis kitarri, suupilli, mandoliini ja astus teatud lugudes üles ka laulusolistina. Ta oli lisaks Ants Nuudile teine algkoosseisu liige, kes ansamblis siiani kaasa tegi.

Tõnu Aare oli tunnustatud laululooja, kelle paljud laulud said tuntuks ansambli ,,Apelsin“ esituses, nt. „Aeg ei peatu“, ­ „Sügistuuled“, „Matkalaul“, „Illusioon“, „Jaaniöö“.

Samuti on ta loonud muu­si­ kat filmidele („Keskea rõõ­ mud“, dokumentaalfilm „Korst­ napühkija“, joonisfilm „Tol­ muimeja“) ja kuuldemängule („Šeherezade“, „1001 ööd“).

Foto: Avjoska, Vikipedia

6

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1063 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22

23 28

32

33

34

30

40

50

51

10

11

25

26

27

44

45

39

41 46

9

36

38 42 47 52

43 48

53

54

55

56

57

58

59

60

61

PAREMALE:

1. Kirjastus Eestis.

4. Vaba.

8. Viljatera seemne­ kest.

12. Karel Čapeki ulmeteos 13. Inimtõug.

14. Kaldtee.

15. Verine haav.

16. ______m, teadmistekontroll; test.

17. Lai, suuremõõtmeline.

18. Millegi küljest ära kaabitud aine.

20. Komplekt, sett (ingl.k.)..

22. Lääne-Eesti vee­ rohkeim jõgi.

24. Malend.

28. Ainus, üks.

31. Ontario Library Association.

32. Vanaisa; vanamees.

35. Sülg.

36. Hea käitumise ja maitsega intelligentne naine.

37. (Tuule)puhang.

38. Lennukikuur.

40. Hulgaliselt, suurel arvul.

42. Kaantega, kokku­ köidetud väljaanne.

46. Piirkond, territoorium.

48. Vandumis- ja kiru-

missõna.

49. Rootsi auto.

52. Linnavalitsus.

55. Märgis rahvus­ vaheliste sõitude veokitel.

56. Jaapani saarte põlisasukas.

57. Talent.

58. Ühesugused kaashäälikud.

59. Soome-ugri rahva liige.

60. Jala osa.

61. Estonian Security Service.

ALLA:

1. Rõhk, surve; hoog; ka teat. sorti nööp.

2. _______sia, suurim manner.

3. _______ Maiste, eestlasest tuntud (jazz)pianist Kanadas (snd 1929).

4. ______a, PõhjaAmeerika rohtla.

5. Rakvere Ametikool (lüh.).

6. International Space Station.

7. Isane.

8. Pisuhänd, varavedaja.

9. Lõuna-Aafrika Vabariik.

10. Ekstrakt.

11. Intellectual property rights.

19. Väike kohvik või restoran.

21. Ühesugused vokaalid.

23. Inisemine.

25. Vorm sõnast ,,tuba“.

26. Omapäi, ise, vabalt.

27. Rahvusmeeskoor (lüh.).

29. Ulgumine.

30. Osa ringjoonest.

32. Väga tähtis isik (ingl.k. lüh.).

33. Vorm sõnast ,,aed“.

34. Mitte peal.

36. Jõgi Aafrikas.

38. Väike sukelpart.

39. (Peidetud) varandused.

41. Arulage, tobe.

43. Eitust väljendav sõna.

44. A_____, algteadmiste raamat.

45. Heliredeli kolmas aste.

47. Teat. kange alkohool­ne jook.

49. Pagaritoode.

50. Vankri osa.

51. Naisenimi.

53. Üles-, peale-; taas-.

54. Naisenimi.

Naljanurk Kaks röövlit peatavad möödakäija. ,,Palun andke meile kümme senti.“ ,,Milleks teile kümme senti?“ küsib kinnipeatatu samal ajal raha otsides. ,,Me viskame kulli ja kirja, kumb meist saab teie rahakoti ja kumb ülejäänu,“ vastab röövel.

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON • HAMILTON • NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

T

Paremale: 1. Kari, 5. Sau, 8. Seps(is),

31

35

37

49

29

S

Ristsõna nr. 1062 LAHENDUS

21 24

I

12. Pint, 13. Õlu, 14. Meie, 15. Taba, 16. (Ergas L)eps, 17. Uluk, 18. Atla, 20. Lukk, T., 21. Kalla, 24. Kell, 26.

Uusim, 27. Ase, 28. Kel, 31. Draama, 33. Eirama, 35. EAK, 36. Arp, 38.

Viisa, 39. Onku, 40. Aimas, 41.

Koiot(t), 44. Unts, 46. ANIB, 47. Ida, 48. Ilus, 52. EKRE, 53. SEB, 54. Kaur, 55. Suir, 56. Ala, 57. Oslo.

Alla: 1. Kpt, 2. Aia, 3. Rnb, 4. Itaalia, 5. Sõel, 6. Alpaka, 7. Uus, 8. Smuul, 9. EELK, 10. Piuk(s), 11. Sekt, 19.

Tamman, T., 20. L. Leivat, 21. Kude, 22. Aura, 23. LSAK, 25. Ese, 28.

Kaim, 29. EMSA, 30. Laas, 32. Ark, 34. Riisiko, 37. Puudel, 39. Oober, 41.

Kaes, 42. Onku, 43. Iiri, 45. Naba, 47.

Isa, 49. Las, 50. (M)uul, 51. Sro.

Nädala retsept

Chef Paul Lillakas tutvustas teisipäeval CTV hommikuprog­ ­ rammis taas oma uuemat toi­ duloomingut, mille retsepti ta lahkelt jagab alljärgnevalt Eesti Elu lugejatega. Head isu!

Charred Flank Steak Lettuce Wraps with Magic Peanut Sauce Hands on time: 45 minutes Total Time: 45 minutes Makes: 12 lettuce wraps Tip: Peanut sauce isn’t just for delicious on lettuce wraps, it’s also perfect for dipping chicken satays, drizzling over crispy fried chicken and it adds welcomed spicy richness to noodle and rice dishes or even on grilled fish.

Ingredients: Peanut Sauce: 1 cup creamy peanut butter 1 cup + 2 tbsp room temperature water 3 tbsp sodium-reduced soy sauce 2 cloves garlic, minced 2 tbsp Sriracha sauce 2 tbsp white vinegar 2 lb flank steak 2 tbsp canola oil 1 1/2 tsp salt freshly cracked black pepper 12 large Boston bibb lettuce leaves 3 cups shaved red cabbage banana pepper rings chopped peanuts 6 green onions, thinly sliced lime wedges Add peanut butter to medium heat-proof bowl. Microwave for 15-20 seconds to soften. To bowl, add water, soy sauce, garlic, Sriracha and vinegar; whisk until completely combined.

Thin with additional water, added 1 tbsp at a time, if ­ ­needed. Note: Sauce will thicken when refrigerated.

Drizzle flank steak with oil and sprinkle with salt; rub to coat. Transfer to greased and preheated grill on high heat.

Grill steak, flipping as needed

7

KARLA KALENDRISABA

Kaks võimalust Kas teate, see vabadus pole ikke kedagi asi. Kõik muutkui kiidavad teda, aga tegelikult on vabadus see kõige suurem orjus. Sa pead ju kõik tähtsad otsused ise tegema ja kui va­ leste otsustad, siis kedagi teist süidistada ei saa. Aga no kudas mina vana tudi tean, kudapidi ea ja õige on. Tik-taktuuri oleks vaja, siis oleks kõik lihtne ja selge. Vata kui see vuntsidega krusiin veel Venemaad valitses ja Eestimaad kah, siis pold muud kui litsu ennast ligi maad ja oia pea madalas. Kes pead kergitas, see pea kaotas. Irmus elu, aga lihtne.

Nüid siin vabal maal on vabal mehel igavene äda.

Ommukust õhtani muutkui otsusta ja alati on sul kaks võimalust. Nende kahe vahel pead valima ja sa võid kindel olla, et valid valeste, nisuke on Mörhvi seadus. Kes see Mörhvi on ja miks just tema seadusi tegema panti, seda mina ei tea, aga kõik temast kõnelevad, ju need kõnelejad siis teavad.

Teed ommuku voodis silmad lahti, kohe on sul kaks võimalust: tõused ülesse vai jääd voodisse vedelema.

Tõused ülesse, on jälle kaks võimalust: paned püksid jalga vai jääd paljaste reitega. Paned jalga, on kaks võimalust: paned pikad vai lühikesed. Paned lühikesed, võib olla kena lahe, aga võid ka kodarad ära külmetada. Külmetad ära ja jääd aigeks, ikke kaks võimalust: saad terveks vai sured ära. Sured ära, ei tea, kas pääsed taeva vai satud põrgu.

Satud põrgu, jälle kaks võimalust: kas pannasse katlasse vai katla alla tuld tegema. No arendage selle koha pealt ise edesi neid võimalusi. Mina enam ei viitsi, põrgus on ju pea sama palav kui viimane kuu aega Eestimaal.

Kui Ärman veel noorem oli ja viitsis minuga läbi käia, siis tema ikke vilusohveeris ja püidis lihtsaid asju keerulisemaks teha nigu tarkadel kombeks. Tema oleks minu prae­ gaste tilemmade kohta öeld, et eks see sõltub. Temal kõik asjad muutkui sõltusid, nigu see oleks otsustamise kergemaks teind. No näituseks, kui küsisid, kas tuhat tollarit nädalis on nüütsel ajal ea vai kehv palk, siis tema vastas, et see sõltub sellest, kas oled tööline vai tööandja. No arusaadav. Eks minuti pikkus sõltub kah sellest, kummal pool kemmergu ust sa seisad. Ikke kaks võimalust.

Tegin veikse pause, Kata õikas sööma. Kaesin taldrekule, kudagi imelik nägi välja see tänane kokandus. Kata märkas minu kõõrdi pilku ja ütles resuluutselt, et sul on kaks võimalust: sööd ja kiidad vai lased soolikatel koriseda. No see tegi valiku lihtsamaks küll.

Tea nüüd, kas see tänane lora kõlbab ültse lehte panna.

Einoh, lehte võib panna küll, aga kas ta lugeda kõlbab? Eks see sõltub sellest, kas oled autor vai lugeja. KARGU KARLA

until charred and meat thermo­ meter reads 135F when inserted into thickest part of meat.

Remove from grill sprinkle with pepper and tent with foil; rest for at least 10 minutes. Slice steak thinly against the grain.

Assembly: arrange lettuce leaves on large platter or wood board. Fill leaves with sliced steak, drizzle with peanut sauce and top with cabbage, pepper rings, chopped peanuts and green onions. Drizzle with more sauce. Serve with lime wedges on the side.

Vegan Option: For a Vegan version, marinate extra firm tofu in equal parts soy sauce, rice vinegar and brown sugar for at least 1 hour or overnight.

Grill on greased grill until caramelized. Slice and use in ­ place of flank steak.

Tallinn on Time’i valikus aasta 100 parima sihtkoha seas USA ajakiri ja uudistesait Time valis Tallinna selle aasta 100 parima sihtkoha hulka, tuues välja, et Eesti pealinnas on palju ilusaid kohti, millega tutvust teha, vahendas ERRi portaal.

Väljaanne soovitab külastada muidugi Tallinna vanalinna, kus põimuvad nii ajalugu kui ka tänapäev, aga külastamisväärsena tuuakse välja ka Tallinna sadam ja Tallinna lähistel olevad matkarajad.

Nimekirja aitasid koostada Time’i korrespondendid ja kaastöötajad, kes pidasid eelkõige silmas, et valitud sihtkohad pakuksid uusi ja põnevaid kogemusi. Samuti arvestati koroonapandeemiast tingitud olukorda, kus reisimist on piiratud ja turis­ miettevõtted on tavapära­ sest keerulisemas olukorras.

Lisaks Tallinnale on teiste väljavalitute hulgas ka Helsingi, Oslo ja Reykjavik. (ERR/EE)

8

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Nr. 29

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian friendly persuasion, not recognized as recruitment (II) Journalists like A.N. are most suitable as confidential contacts, they know a lot of important people, especially in nigh ranking government jobs. If in the capital city, they are members of the ­government-accredited press corps, where sensitive scuttlebutt is picked up that might be useful to Russians and ­others.

But be they journalists, often cultivated as confidential contacts, with unclassified information, or working in some other capacity with access to controlled, classified or sensitive proprietary information, they are all potential targets.

It’s likely that targets won’t know they are being nurtured until the process is in its final stages. In setting the process in motion, Russian intelligence looks for any legitimate activity where they can meet and evaluate targets that have info ­ they are seeking – a business/ scientific conference, a trade show, a diplomatic reception for instance. The Russian operative then becomes part of that ­activity.

To keep this phase as normal as possible, tradecraft is to be avoided – no clandestine meetings, no dead drops. One rule that governs any stage of the recruitment process – do not ­ rush the growth of trust.

In fact a long-time KGB recruiter has observed that a ­ typical recruitment may start with 1000 initial contacts that lead to 100 operational contacts of which 10 survive as developmental contacts that produce three trusted sources from which one solid recruit is established.

Although the above could be an exaggeration, many have suggested that usually nine out of ten initial approaches do not make it to that last successful phase of productive collaboration.

When a targeted individual is finally willing to talk about topics or people of interest to ­ the recruiter – this is considered to be the indicator of a completed recruitment process. The topics need not be secret, but rather, useful.

At this stage, emphasis is placed on building friendship

and trust. The recruiter must provide some sense of personal interest and satisfaction in maintaining contact. The recruiter develops a sense of obligation in the recruit, by asking, for instance, for professional advice, for articles from professional journals, technical information not easily available but not restricted, etc.

At this stage if the recruit happens to provide classified information it will be verbal only, not in any physical form.

At this stage also, the recruit may not know he is being courted by an intelligence operative, one who is tasked ­ with eventually co-opting the recruit as a knowing agent who regularly provides classified documents – memory sticks, flash drive, etc. – one who accepts money for information ­ or services rendered.

Herein the recruiter must be convinced that the subject has not reported the contact to company or state security officials.

The foreign intelligence operative must make it so easy and comfortable for the recruit to become involved, to be compromised, that he avoids alerting security personnel of the ­situation. The foreign operative is trained to ramp up his charm technique and dampen any thoughts of recruiting by blackmail or coercion. Leave the ­latter for domestic use only.

The use of organizations such as occupied Estonia’s VEKSA (Committee for Estab­ lishing Cultural Ties With Estonians Abroad) for spotting potential targets was an open secret. All (yes, ALL) who accompanied VEKSA delegations to the West on cultural exchange activities were expected to submit reports about Estonians they met abroad.

History has shown that this KGB-led program failed in its intended goal of recruiting a large cadre of recruits. But the Soviet intelligence agencies expected that if the request comes from a foreigner, but with the same ethnic, national or ­religious heritage as the potential recruit, the latter should be more willing to be helpful by responding positively. The Estonian exiles didn’t respond as expected. (to be continued) LAAS LEIVAT

Vana-Andrese congregation had their confirmation service on July 4 and 11. Leerilapsed were Maarika Kiiri Neges, Kalev Amadeus Neges and Christopher William Tensuda, pictured here with their families.

Seedrioru Week 2 Hoorei me Seed­rioru noored!

Vaba mets meil kaitseja Elu ilus oled sa!

Our second week despite a menacing weather forecast, turned out to be an absolutely beautiful week for fun in the sun!

The theme for the second week was Arts and Science and we were very fortunate to have a variety of arts represented: weaving, Viking shield making, tile making, glass decorating, tie-dying, wood burning, and a LIVE theatre presentation! Our campers were happy ones as throughout all of the presentations you could have heard a pin drop – they were so engaged in what they were ­learning and doing.

Many thanks to our own Lisa Ross – Hamilton School Board teacher – who is passionate about science and the environment who provided interesting activities like making slime, tiedye colour mixing, and fossil discovery!

Kristina Ojaperv engaged the children with the story of Vahva Toomas and how he saved the city with his bravery. The lapsed were then challenged to build towers and buildings of vana Tallinn out of paper! They were very skilled tower builders!

Kristina read the story in both English and Estonian – they were totally entranced in the story!

Tädi Anne Remmel came to us, a newcomer volunteer this year with tales of her father and his exquisite leatherwork crea­ tions. The older children were able to make pendants, bracelets learning a new Estonian voca­ bulary of words pertaining to leatherwork. The creative juices were flowing and the craftsmanship was astounding!

Tädi Rutti Yalle taught the younger children about the ­traditional art of yarn dolls and created all sorts of dolls and ­animals – they were amazing!!!

Tädi Leena Kimsto entertained our younger children talking about our Viking ancestry and how we Eestlased were important traders 600 years ago.

They made shields with a variety of Estonian patterns. ­ The older group was taught how to weave with blue-blackwhite yarn. The results were beautiful!

Tädi Silvi Aarlaht taught all of our lapsed how to recycle glass yogurt containers into beautiful votive candleholders with a variety of recycled ­materials. They were so unique and bringing more light into the world!

Tädi Kai Eichenbaum was back with us once again and instructed the older group on ­ tilemaking. Stay tuned, as she comes back next week with the tiles which have been fired.

We were entertained by ­parent Sarah Granskou and the Ewert family with a series of stories about the environment.

She brought a host of felted puppets which were beautiful to

behold and appreciate. The presentations were interactive ­ and intriguing for all the groups toddlers, younger and older children. The older children ­really appreciated the artistry of the puppets. Check out her web­ site: www.sarahgranskou.com The toddlers group enjoyed experimenting to make their (Continued on page 10)

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Foreign disinformation and genocide denial in Canada’s Senate By mimicking the rhetorical tactics of the Chinese government, a few Senators managed to erode the basic human values and principles that Canada’s Parliament is entrusted to uphold Marcus Kolga, Macdonald-Laurier Institute, July 2021 If there was any doubt that foreign propaganda is in­­ fluencing Canadian demo­ cracy, the defeat of a Senate motion to recognize the Uyghur genocide last month should remove it.

In total, 33 Canadian Senators voted to turn their backs on millions of Muslim Uyghur victims and their families and were hailed by Beijing as “people of vision” and embraced for rejecting “the ­ despicable schemes of a few ­ ­anti-China forces” for doing so.

The Senators who spoke against the motion used rhetorical tactics and narratives that bore worrying similarities to those used by Beijing. The outcome of the Senate vote clearly demonstrates that authoritarian regimes are having an impact on our democratic institutions and processes.

The capacity and will of such regimes to manipulate our perceptions and impair our ability to express our true ­ principles and values in our ­ ­decision making is nothing new.

Canada’s National Security and Intelligence Committee of Par­ liamentarians and other western intelligence experts have re­ peatedly warned that foreign ­interference represents a significant threat to our democracy and ­ society – without any significant response from the ­ current government.

The Soviets pioneered the use of disinformation and in­ fluence operations to manipulate US perceptions in the early 1920s. When concerns about Stalin’s manufactured famine in Ukraine started circulating in the West in 1932, Stalin turned to a New York Times reporter named Walter Duranty, to suppress news about the Soviet genocide that killed millions of Ukrainians. Duranty had earned his fame and a posh lifestyle by laundering Josef Stalin’s crimes in western media, declaring that Stalin’s terror and mass murder was “done with noble purpose”.

A Welsh journalist, Gareth Jones visited Ukraine at the height of the famine and in 1933, exposed the horrific mass suffering to the British public.

Duranty, ever loyal to his Soviet friends, dismissed and mar­ ginalized Jones’ account as hype and a “big scare story” – not unlike modern-day Chinese government spin about its own genocide in Xinjiang. Duranty would later outright deny the genocide, writing that the conditions in Ukraine “are bad, but

there is no famine.”

Congratulating him for his efforts to suppress the story about the Holodomor genocide, Stalin told Duranty on Christmas Day 1933, “you have done a good job in your reporting the U.S.S.R. … because you try to tell the truth about our country.”

It took decades for Duranty’s willing participation in Soviet disinformation to be formally recognized. In 1990 The New York Times admitted in an editorial that Duranty’s dispatches from the Soviet Union and the Ukrainian famine, was “some of the worst reporting to appear in this newspaper.”

Today, authoritarians in Moscow, Beijing and Tehran actively seek out modern day Durantys, to help downplay western concerns about efforts to kill human rights activists like Alexey Navalny, and spread doubts about China’s ongoing genocide in Xinjiang. In the worst cases, government officials who harbour sympathies towards those regimes – for whatever reason – adopt those narratives in order to influence decision making in our democratic institutions.

Most recently, Russian and Chinese state media have shamelessly exploited the horrific discoveries of unmarked graves of children at former Canadian residential schools to draw a false moral equivalence and deflect criticism of their own crimes using a propaganda tactic known as “whatabout­ ism”.

Walter Duranty’s modern acolytes dismiss evidence of ­ genocide in Xjnjiang as “anti­ Chinese” rhetoric and “hype”, while scolding Canadians about their hypocrisy, telling them that we have no right to criticize others.

Unlike the Chinese government, Canada will continue to address and correct its human rights legacy. However, the historical mistreatment of Indige­ nous communities does not negate Canada’s right to call ­ out China’s Uyghur genocide, mass repression in Tibet or Hong Kong and foreign intimidation of Canadian activists.

By mimicking the rhetorical tactics of the Chinese government, a few Senators managed to erode the basic human values and principles that Canada’s Parliament is entrusted to uphold.

Just as Josef Stalin lauded Waler Duranty for his denial of the Holodomor genocide, so too has President Xi’s regime ­showered praise on 33 Cana­dian Senators for turning a blind eye

9

Employment opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE AND MARKETING MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity.

The successful candidate will manage the Foundation’s office and oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets.

The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future.

We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Com­ pensation commensurate with experience. Please apply with resume to new email: estonianfoundationpresident@gmail.com Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

Managing the distance between humans and other organisms Vincent Teetsov In February 2019, a news report went viral when workers from Sindi Dam rescued what they believed to be a dog from icy water in the Pärnu river. Wrapping the animal in a blanket and carrying him into their vehicle, they went to a veterinarian and eventually found out that the “dog” was actually a one year-old wolf.

After a period of recovery in a shelter, Marko Kübarsepp of Estonia’s Keskkonnaagentuur (Environment Agency) put a GPS collar on the wolf. Within four months of being released back into the wild, however, the agency stopped receiving signals from the collar. There were worries that the wolf had died, but then again, it was observed that he might have found a comfortable habitat and a mate before contact was lost.

It’s an encouraging example of humans helping out animals, and at the same time, one is left to ponder the implications of humans intervening with animals.

Instances like the one above are fairly rare. Our contact with wild animals comes and goes very quickly. As it should; they need to maintain a certain level of caution to survive against predators, and to be independent in their seeking of food and other necessities.

Still, the expansion of urban areas and human activity into

to his genocide in Xinjiang.

Canada’s Senate now stands far apart from The House of Commons, the US Senate, and the UK and Australian par­ liaments. The denial of a well-documented genocide is not the kind of sober second thought that most Canadians ­expect from Senators appointed by the Prime Minister.

(Marcus Kolga is the director of DisinfoWatch.org and is a senior fellow at the MacdonaldLaurier Institute’s Centre for Advancing Canada’s Interests Abroad.)

the habitats of animals complicates what they must do to survive. By living alongside ­ ­animals, our level of contact is increased, and the challenges of animals expand beyond potential predators and the elements.

What can we do to limit those extra hurdles for the creatures that live among us?

Through reports on their ­activities, Eesti Metsalooma­ ühing (Estonian Wildlife Center) comes up with a few suggestions that are relevant to both Estonia and Canada.

Just as Canadians will be ­accustomed to, with moose and deer crossings, they talk about the importance of driving prudently on country roads, to ­ reduce the likelihood of a destructive collision. When cutting down trees on one’s property or when it’s done on public land, it’s a good idea to check for the nests of birds and squirrels.

Some suggestions are more endemic to Estonia. When winters are mild in Estonia and there is no ice, seals are likely to give birth on the shore, between mid February and mid March. However, these seals ­aren’t likely prepared for human company on the beach, especially people walking with dogs who might inadvertently attack.

Furthermore, if one goes too close, seal mothers may avoid moving around in that location, and if a baby is left alone there, who knows if they will be able to look after themselves. So it’s best to stay away.

The Canadian Wildlife Federation provides a plethora of ideas, too. The first step in supporting wildlife is to learn more about what’s out there.

Watch. Observe. Become acquainted with something as simple as the life forms that roam around in your local park or back yard. Naturalist clubs – of which there are dozens in Ontario Nature’s “Nature Network”, for instance – are a rewarding, social way to learn from others about the intricacies of conservation. Practices like leaving snags (standing dead trees) alone, that become a

source of insects for woodpeckers to eat. Regularly cleaning out hummingbird feeder syrup so that the birds don’t end up consuming alcohol. Letting ducks eat worms, vegetation, and aquatic food sources instead of bread, which doesn’t provide adequate nutrition.

Abiding by seasonal guidelines and catch limits when hunting or fishing.

Volunteering at wildlife ­centres can be a big help. For the Estonian Wildlife Center, the summer of 2020 was par­­ti­ cularly active. The organization’s volunteers took care of 261 hedgehogs, 128 young squirrels, 77 rabbits, and five fox cubs. This care of animals is an intense endeavour, with ­financial resources and a great deal of time expended for specific feeding formulas, nest ­ boxes, and raising the animals so that they are physically prepared for release back into the wild. Volunteers even roll up their sleeves to do things like giving baths to injured toads.

Often, these organizations operate on donations for paying staff, buying supplies, and for the upkeep of facilities. So ­financial support is helpful, too.

From time to time, Toronto Wildlife Centre will use their social media platforms to mention supplies they are in ­ need of, such as old newspapers for bathroom lining or whole walnuts for squirrels. These ­donations of supplies are valuable as wildlife centres take calls from Toronto residents and face a steady influx of local wild animals that come in when they are injured or otherwise unwell.

Estonians, as a maarahvas, have ties to the land and all that lives on it. For eons, Estonians have observed and tried to diligently manage our place to­ gether with other organisms, and these are but a few ways we can uphold that. These interventions can be seen as part of bringing some equilibrium back to the topsy-turvy situation of humans alongside animals in built-up areas.

ESTONIAN LIFE

10

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Nr. 29

EFC scholarship recipient

Aleksander Mell Aleksander Mell is an EstonianCanadian university student who re­ ceived a 2020 EFC Scholarship with funding from the new Martin & Heljo Mäeks Fund. Aleksander is currently completing the second year of a B. Sc. in Wildlife Biology and Conservation at the University of Guelph.

Even while away at Uni­ versity, Aleksander continues to volunteer in the Estonian community as a scout leader, organizing virtual scout meetings. He ­ has been a part of scouting for 14 years, including Kotkajärve camp. Aleksander also attended Estonian Kin­ dergarten, Jõekääru, Volleyball Camp.

Seedrioru…

(Continued from page 8)

own playdough, painted birdhouses, decorated flower posts and planting seeds in them to take home and watch grow, catching bugs, decorated mesi­ laste headbands, went swimming twice every day, nature walks, beading, playing games like Mis kell on Hr/Pr Hunt? and visited the resident rooster and chickens!

Many thanks to tädi Kaili Hilkawich, tädi Kairi West and tädi Carmen Poolakese for your super activities, and having so much fun with us!

On the toddlers’ last supper, the entire camp said goodbye to them, clapped for them and when asked if they were going to come back next year, they squealed Jah!!!

The whole camp also said thank you to the Kitchener Estonian Association for cooking wonderful meals for us this week: tädi Linda Montgomery, tädi Merike Hansen, tädi Krista Heap, tädi Rutti Yalle, tädi Kaila Montgomery and tädi Kadri Munro, tädi Katti Otsa and tädi Karen Must: many, many thanks!

We ended the week with the suured and vaiksed going shoot-

Solace in Schnitzel: Comforting fare at Budapest Restaurant on the Danforth Vincent Teetsov Lately, when it’s not possible to go out and do much to relax, the food you cook – or the food you order if you’re tired after a long day – is at least one way that you can spice up your day a bit; along with online events, a neighbourhood walk, or a vigorous high intensity interval training class online.

Spare your neighbours some of that stomping and techno music, though, and you’ll quickly settle on how you can put together a satisfyingly homely evening. The first ingredient is warm, hearty food.

Gravies and mild sauces, potatoes, stews, and roasted vege­ tables are all comfort foods that aide the cause of relaxation.

Then there’s schnitzel. A ­truly great schnitzel will take a hunk of meat and elevate it from being plain and ordinary to something that’s a tad audacious and festive. The act of giving it a crispy, fried exterior makes it a bit mischievous.

Nevertheless, a good schnitzel has a batter that isn’t too greasy. And texturally, it’s not demanding, with the pork, chicken, or beef being ten­ derized in preparation.

Many countries claim to have the best schnitzel, or something similar to it. There’s the Italian cotoletta. Tonkatsu in Japan. Wiener schnitzel in Austria. I would contend that it fits within Estonian cuisine, too, especially if it’s a pork cutlet,

and if it comes with hapukap­ sas (sauerkraut). Although it originated in Italy and was brought to Austria before it made its way onto the Estonian plate, it seems like a valid reflection of broader European influences, including Germanic ­ ones, on Estonian culture.

Estonians can make a mean schnitzel, but a personal portion of Estonian-made schnitzel is not so easy to come by in Toronto. Still, why would we give up just because of that?

We have only to look to our fellow Finno-Ugrians and friends east of the Danube River to achieve culinary contentment.

A number of times, for this reason, I’ve found myself at Budapest Restaurant. When they were at their original location at Woodbine and Gerrard, it felt like a secret spot that only some lucky souls were allowed to go to. I always ­ thought this first location, which was opened in 2015, was calling out to be visited. The outside sign was unassuming, but the traditional Hungarian ceramics adorning the bright red walls were intriguing. I knew I was going to taste some­ thing new. Since No­ vem­ ber 4th, 2020, they’ve been re-opened at 2183 Danforth ­ Avenue, just off of Woodbine and Danforth. The new location is more spacious, but just as much of a welcoming establishment as ever, and red is still the signature colour.

Right away, you’re warmly greeted by Lorie Ditchon, who

ing at the gun range. Many thanks to the TEPP volunteers: Trevor Crossman, Lia Hess, Markus Aliksaar, Margus Juhum, Marika Kull, Mati Raudsepp and Toomas Aasa for teaching the children gun safety and to appreciate this traditional Estonian sport.

We are so lucky to have so many volunteers that care so much about our future: our children. Memories have been ­ made, friendships renewed, and the love of our Estonian background reignited.

Stay tuned… next week: SURVIVOR WEEK!!!

Elagu Seedrioru!!!

Text & photos KAREN MUST

runs the restaurant with her wife Edit Csoma, who is in charge of the cooking. Lorie is originally from the Philippines, and Edit is from Hungary, having moved to Canada 23 ­ years ago. They met each other while working in restaurants in Toronto, got married, and ran other businesses together before they finally came across the restaurant’s first location and decided to open up there. Ever since, they’ve been serving food to Toronto’s east end that’s built on recipes that were passed onto Edit by her mother and grandmother. They put a lot of work into bringing the authentic Hungarian dining experience to Torontonians. The place creates an immersive sensation of being transported somewhere else. It’s no wonder, then, that any time I’ve had the chance to drop by the restaurant, there are tons of people inside, clinking glasses of Hungarian wine, chattering away, and digging into their meals.

An ideal meal from Budapest Restaurant would consist of the following: To start, your appetizer would be hortobagyi palacsinta (similar to a crêpe), stuffed with ground pork and with sour cream on top. If it’s a meal for two, you could also get a steamy cabbage roll and share down the middle.

The main event would be the schnitzel, of which they have six different types! You could get the “Hunter Schnitzel” with lecsó (a pepper and tomato ­ragout) on top, and mashed potatoes for the starch component.

If I didn’t convince you

On being Estonian Being Estonian in Canada means that I have access to a variety of cultural, sporting and heritage events. I know the impact of listening to thousands of people coming together singing during the Song Festival, and how meaningful community is. I am part of a community that feels pride in their history and culture. I have been able to learn about how my ancestors lived and have been able to partake in traditional Estonian events. Due to my involvement in the community I have connection to nature all year round just as other generations in ­family that have. I’ve been exposed to the peace of attending hiis (sacred natural site) during my many summers attending Kotkajärve scout camp.

I know that being part of a community is a shared responsibility and I always feel connected and accepted when in company with Estonians. Being Estonian is part of my identity. It has offered me the opportunity to maintain my heritage and to make connections I would not be able to make elsewhere.

On EFC The Estonian Foundation of Canada (EFC) provides econom­ ic support to the Estonian community in Canada. EFC ­focuses its attention on ensuring ongoing vitality of our com­ munity. EFC supports organizations and individuals. By be­ ing a central point for donations, EFC also simplifies the act of making donations to support the Estonian community in Canada. The EFC keeps our community funded, and provides the opportunity for individuals of our community to come to­ gether and celebrate being Estonian.

about schnitzel, you can instead get the pork paprikash stew with a generous helping of little dumplings on the side. Before going to the restaurant, I had never seen delicate dumplings like these before. These are what Hungarians call nokedli.

Germans call it spätzle.

For Vegetarians, there’s the mouth-watering gombapörkölt, a mushroom stew made with paprika, the MVP of Hungarian spices, and marjoram. On the side, you can order a beet salad.

Alas, one’s Estonian culinary longings can be addressed.

To round off the feast, try their somloi galuska, a delicious trifle assembled with cream, chocolate sauce, sponge cake, and raisins.

Breakfast is also a good bet with them. Usually, you can grab a table and get a nice

o­ melette, such as the one with deberceni sausage, or eggs any way you like, with home fries alongside it.

They are beloved by the Beaches and Danforth communities, and the reviews aren’t the only proof of that. Just after they reopened at the new location, Etsuko Kimura and James Wallenberg from the Toronto Symphony Orchestra played Brahm’s Hungarian Dance No. 5 at the restaurant, as a tribute to the restaurant industry that’s been heavily impacted by the pandemic.

Budapest Restaurant is open from Monday to Saturday from 8:00 AM to 9:00 PM, and on Sunday from 9:00 AM to 8:00 PM. Orders can be made for pick-up or delivery through Uber Eats, SkipTheDishes, or DoorDash.

Photo: visitbudapestrestaurant.ca

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

11

100 aastat motospordija motoharrastust Eesti Vabariigis. 1921–2021 Iseseisva Eesti Vabariigi esi­ mene motovõistlus korraldati vaid kaks aastat pärast Vabadussõda 1921 a. Võidu­ sõidul koos autodega startis ka kaks mootorratast. Sõideti Tallinnast Raplasse ja tagasi.

Lõpetas ka hr. Kiini juhitud tsikkel, kuid teine ratas katkestas tehniliste vigade tõttu.

Motoharrastuse kasvades asutas insener F. Olbrei Eesti esimese motoklubi EMK 1928.

Esimene suurem ümber Eesti sõit korraldati a. 1931, osales juba 69 mootorratast. Sõidu võitis kaupmees E. Püüs Tartust.

Aastal 1933 võeti Eesti Rahvusvahelise Motoklubide Liidu (F.I.C.M.) liikmeks.

Tänapäeval kannab see organisatsioon nime FIM. Samal aastal hakati korraldama ka Eesti TT ringrajavöistlusi Tallinnas, Pirital. Üheks eestvedajaks oli advokaat H. Pärkma.

1936. a korraldati, seoses olümpiamängudega Berliinis, tähesõit mootorratastele. Harry Pärkma juhtis 14 mootorrattast koosnevat Eesti esindust. Tee­ konna Berliini läbisid eestlased edukalt. Ühte tsiklit juhtis ka naine – Agnessa Männi.

Kontrollpunktid Saksamaal läbiti korrektselt ning Avuse ringrajale jõuti täpselt ettenähtud ajaks. Luxemburglased olid hakanud juba oma võitu tähistama, aga võta näpust – 1936 Berliini olümpia-tähesõidu moo­ torratastele võitis ülekaalukate punktidega siiski Eesti.

Sõda seiskas mototegevuse, kuid entusiastid ei olnud siiski päris kadunud. Mitmed eestiaegsed võidusõitjad (Tomsonid, Rinaldo) jätkasid tegevust ka okupeeritud Eestis. 1947.a ­korraldati Tallinnas, Pirital taas motoringraja-võistlusi. Uue alana hakati tegelema motokrossiga ning jätkusid sõidud hipodroo­ mil.

Nõukogude Eesti aastatel olid paljudel asutustel, organisatsioonidel ja kolhoosidel omad motoklubid. Harrastuse kandepind oli väga lai. 1959. a ehitati talgute korras Tallinnas Piritale, uus spetsiaalne Kalevi Motoklubi hoone ja garaažid.

Pirita ringrajale kutsuti osalema juba noil aastatel võidusõitjaid Soomest ja punabloki riikidest.

Eesti võidusöitjad olid aja­ vahemikus 1960 – 1980 tollase punariigi ühed parimad. 1964. aastal osalesid eesti ringrajasöit-

Eesti esindus Berliinis 1936.

Eestlased Berliini tähesöidul 1936.

50ndate vene IZH 350 ringrajatsikkel.

Eestlased kaasajal Euroopas FIM rallidel.

jad Endel Kiisa ja Jüri Randla Soomes, maailmameistrivöistluste etapil.

Oma klassis, võisteldes too­ naste maailma tippudega, saavutas Kiisa kolmanda koha, Randla lõpetas seitsmendana.

Järgnevatel aastatel oli eestlas­ test ringrajal üliedukas Lembit Teesalu, kes saavutas N. Liidu meistritiitli lausa 23 korral.

Esimesed maailmameistrivõistluste punktid tõi Eestile moto­ krossis Andres Krestinov.

Edukad olid veel Jüri Raudsik ja Jüri Randla (juunior), kes osalesid ka sõitudel Mani saarel.

Pärast Eesti iseseisvumist jöudsid eestlased osaleda Dakari körberallidel ning maailmaklassi motokrossis teevad kaasa Leokite motodünastia esindajad. USA motokrossisar­ jades tegi kaasa Juss Laansoo.

Viimastel aastatel teeb motoringraja rahvusvahelisel tasemel kaasa Hannes Soomer, kes võistleb soomlaste meeskonnas.

Motomatkamine sai alguse 60. aastate lõpul, kui Kalevi motoklubi juures tegutsesid ka motomatkajad. Toona hakkas N.Liidu esindus osalema ka turismirallidel Euroopas. FIM ­ Ralli meeskonda kuulusid ka Kalevi naismootorratturid, kes 1963-1968 võitsid mitmeid ­eriauhindu. FIM rallid on 1936 Berliini olümpia-tähesõidu moo­ torratastele jätk kaasajal.

Eestlastel oli võimalus moto­ matkata kuni Jaapani mereni välja. Lääs oli praktiliselt suletud. Venemaal käidi tsiklitega palju. Üks legendaarsemaid reise tehti 1976. a Tallinnast Vladivostokki. Käidi KeskAasia kõrbetes, Kaukaasia ja Pamiiri mägedes. Silma paistsid siis Kalev Kaseoja, Enn Saik, Vadim Palm ja Toivo Kroon.

Eestlaste söidud läände lõppesid aga 1968. a FIM ralliga, kui Hille Sarapuu Viinis ,,läände hüppas“.

Allakirjutanu liitus motomatkajatega 1980.a, aktiivseks eest­ vedajaks oli siis Igor Ellisson.

Käisime palju Venemaal, Kau­ kaasias ja pöhja-aladel. Üheks meeldejäävamaks projektiks oli toonase Ida-Saksa mootorrataste MZ katsetamine Karakumi kõrbes Turkmenistanis. Aastal 1982 saime kontakti Soome motomatkajatega. Tänu neile saime infot, mis maailmas sellel alal toimub. Meie kasutuses olid põhilisekt toonases Tšehho­ slovakkias toodetud JAWA mootorrattad.

Foto: U.K.

Ajad hakkasid muutuma ja 1988. a õnnestus meil läbi murda KGB paberisõjast ning tänu kutsetele saime Soome. Jõud­ sime 20-aastase vaheaja järel taas vabade mootorratturite sekka FIM rallile Soome. Sõitsime toona veel välja taskus ,,metsa­ lise märgiga“ vene passid. Nii armastas öelda minu kadunud isa, lennuväepoiss Kaldi Kauniste. Soomes leidis aset ka tore vahejuhtum. Olime ju ametlikult justkui punavene­ ­ lased. Meie sõbrad, korraldajad, tömbasid aga alla punalipu ja asendasid selle Eesti trikolooriga!

Nüüdseks oleme ametlikult osalenud kokku 23 korral ühel maailma körgeima reitinguga motokokkutulekul FIM rallil.

Taasiseseisvunud Eesti motosport ja motoharrastus on tõusuteel. Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon korraldab mitmesuguseid võistlusi nii ringrajal, motokrossis, enduros kui söe­ rajasõidus. Pärnus täiustatakse pidevalt Audru ringrada, Võrus tegutseb motokrossi sisehall.

Tartu lähedal Ülenurmel avati hiljuti uus motokeskus. Juba tegutsevat Laitse Ralliparki ­ ­arendatakse jätkuvalt.

Eesti esimene iseseisev Eesti Motomatkajate Klubi loodi 1992. a. Klubi liitus kohe Eesti Mootorrattaspordi Föderat­sioo­ niga. Aasta varem taastati Eesti liikmelisus Rahvus­vahe­l ise Mootorrattaspordi Föderat­ sioonis (FIM). Üle Eesti tegutseb ametlikke ja mitteametlikke motoklubisid ja kooslusi, kes köik korral­ davad omi üritusi ja kokkutulekuid. Suurim ja tuntuim motokokkutulek on JÕGE­ VATREFF Jögevamaal, korraldajaks motoklubi Jõgeva MC. Sellel osaleb igal aastal umbes 2000 motoharrastajat nii Eestist kui maailmast.

Tänavu toimub aga juba 30.

Jõgevatreff Kuremaal.

Märgiksin ära ka 85 aasta möödumise Eesti võidust Berliini tähesõidul 1936.

URMAS KAUNISTE Eesti Motomatkajate Klubi asuta­ jaliige. Motoharrastaja 40 aastat.

Tšehhoslovakkia krossimootorratas CZ.

Vene ringrajamootorratas IZH 350.

12

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Nr. 29

Millal eestlased Tokyo olümpial võistlevad

Peeter Olesk.

Foto: AFP/Scanpix

Tokyo olümpial astub võistlustulle TEPPi auliige laskur Peeter Olesk Peatselt algavatel Tokyo olümpiamängudel kuulub Eesti olümpiakoondisse ka hiljutine Euroopa meister kiirlaskmises ja Toronto Eesti Püssi ja Püstoliklubi (TEPP) auliige Peeter Olesk.

TEPP on juba pikemat aega Peeter Oleski saavutustele kaasa elanud, kuid erilist tähelepanu pälvis ta oma esmakordse MK etapi võitmisega selle aasta märtsis New Delhis. Tunnus­ ta­ maks Oleski suurepärast esine­ mist, korraldas TEPP temale spetsiaalse toetusaktsiooni oma liikmete seas. Kogu summa, üle $3000, kanti üle Peeter Oleskile Eesti Laskurliidu kaudu. Samal ajal võeti Peeter Olesk ka vastu TEPP auliikmeks, mis võimal-

dab tal vajadusel treenida Seedrioru ja Toronto Revolver Club’i lasketiirudel. Mõni kuu hiljem jätkas Peeter Olesk oma head esinemist, tulles Horvaa­ tias peetud laskevõistlustel Euroopa meistriks.

Peeter Oleski esimeseks alaks olümpial on meeste 10 m õhu­ püstoli harjutuses, kui nii kvalifikatsioon kui finaal toimuvad laupäeval, 24. juulil.

Oleski põhialaks on 25m püstoli kiirlaskmine, mille kva­ lifikatsiooni esimene osa toi­ mub laupäeval, 31. juulil ning kvalifikatsiooni teine osa ja finaal peetakse pühapäeval, 1. ­ ­augustil.

Soovime Peeter Oleskile Tokyo olümpial palju edu!

Eesti lippu kannavad OM-i avatseremoonial kaks sportlast

jalugu tegeva Ellermanni kasuks,“ selgitas Raju.

Pärnakas Tõnu Endrekson (42) on kahekordne olümpia­ medalist – 2008. a võitis ta Pekingis paarisaerulisel kahepaadil hõbemedali, 2016. a Rio De Janeiros paarisaerulisel nelja­paadil pronksmedali.

40-aastane Ellermann teeb koos oma hobuse Donna An­ naga olümpiamängude debüüdi, seejuures on Eesti ratsutamine ajaloos esimest korda olümpia­ mängudel esindatud.

Eesti koondises Tokyos on 34 sportlast ja hobune.

Kanada lippu kannavad avatseremoonial korvpallikoondise veteran, 33 aastane Londonist (ON) pärit Miranda Ayim, kellele need mängud on kolmandad ja esimest korda olümpial osaleva Kanada ragbimeeskonna kaaskapten Nathan Hirayama (33), kes on pärit Victoriast (BC). Kanada saadab olümpiale 371 sportlast, mis on suurim esindus 1984.a suvemängudest saadik.

Reedel, 23. juulil toimuval XXXII olümpiamängude avatseremoonial Tokyos kannavad Eesti lippu esmakordselt kaks sportlast – esmakordselt OMil võistlev ratsutaja Dina Ellermann ja viiendat korda OMil osalev sõudja Tõnu Endrekson.

Rahvusvahelise Olümpia­ komitee reeglimuudatus lubab esimest korda olümpiamängude ajaloos ühe riigi lippu kanda mehel ja naisel korraga. EOK spordidirektori Martti Raju sõnul on see samm võrdõiguslikkuse suunas. ,,Mitte kunagi varem pole olümpiamängudel esindatud olnud nii palju naissoost sportlasi – ROK-i arvu­ tuste kohaselt on see suisa 48,8 protsenti. Selle märgiks otsus­ tati koondiste mõlemast soost sportlasel koos ka lippu kanda.

Meie valik langes sümboolselt koondise kõige kogenenuma, Endreksoni ning Eesti spordia-

Foto: EOK/ERR

(ERR/The Star/EE)

Tokyo olümpiamängudel, mis pidanuks toimuma juba eelmisel aastal, süüdatakse tuli reedel, 23. juulil. Uuest toimumisaastast hoolimata on mängude ametlik nimi Tokyo 2020.

Jaapani pealinn on olnud olümpialinnaks ka 1964. a, lisaks on Tõusva Päikese Maal 1972. a Sapporos ja 1998. a Naganos peetud taliolümpia­ mängud.

Eestlaste suurimad ootused on seotud naiste maadluse Epp Mäe, sõudmise paarisaerulise neljapaadi (Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja, Jüri-Mikk Udam), vehklemise epeenaiskonna (Julia Beljajeva, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Irina Embrich) ja kümnevõistlusega Maicel Uibo.

Reedel, 23. 07. alustab olümpiat esimese eestlasena ­vibulaskja Reena Pärnat (27), kellele see on teine olümpia pärast 2012. a Londonit.

Sõudmise eelsõitudes on veel paarisaeruline neljapaat.

Laup. 24. 07. jagatakse esimesed 11 medalikomplekti.

Olümpiadebüüdi teeb 3x3 korvpall, kui alustatakse nii naiste kui meeste alagrupimängudega.

Eestlasest võistlevad epee­ vehklemise naiskond, meeste maanteesõidu grupisõidus Tanel Kangert ja Peeter Pruus; las­ kur Peeter Olesk meeste 10 m õhupüstoli harjutuses; tennise­ turniiril alustab Anett Konta­ veit, sulgpallis võistlevad Raul Must ja Kristin Kuuba.

24. juulil tehakse ka Eesti spordiajalugu, kui esimese eestlasest ratsutajana alustab võistlust Dina Ellermann, kes hobusel Donna Anna võistleb koolisõidus.

Kregor Zirk ujub 400 m ­vabaujumise eelujumises.

Pühap., 25.07.. Olümpiade­ büüdi teeb rulasõit, kus selgita­ takse meeste tänavasõidu parimad, kokku jagatakse 10 ­medalikomplekti.

Alustatakse meeste korv­ palliturniiriga, suursoosiku USA vastane on Prantsusmaa.

Toimuvad sõudmise vahe­sõi­ dud ja jätkub ratsutamise koolisõit.

Eelujumistes ujuvad Kregor Zirk 200 m vabalt ning 14-aastane Eneli Jefimova 100 m ­rinnuli.

Jätkuvad sulgpalli alagru­ pi­ mängud ning tennise avaringi­ mängud.

Olümpiaregatti alustavad pur­ jetajad – eestlastest võist­ levad RS:X klassis Ingrid Puusta ja Laser-klassis KarlMartin Rammo.

Esmasp., 26. 07.

Algavad ragbi alagrupimängud, jagatakse medalid M olümpiakrossis maastikurattal ja triatlonis, kokku 14 alal.

Eestlastest võistlevad purjetajad ning sulgpallurid. Tennises peetakse teise ringi matšid.

Kregor Zirk ujub 200 m ­liblika eelujumises, toimuvad M 200 m vabalt ja N100 m rinnuli poolfinaalid.

Teisip., 27. 07. jagatakse

medalid sõudmises ja naiste epees.

Võistlemas triatleet Kaidi Kivioja, maastikurattakrossis Jaanika Lõiv ja 200 m rinnuli eelujumistes Martin Allikvee; jätkuvad purjetamine, sulgpall ja vibulaskmine.

Medalid jagatakse võimle­ mise N võistkondlikus mitme­ võistluses, toimub esimene pehmepalli olümpiafinaal pärast a.

2008.

Kolmap., 28. 07. ajaloo esimesed surfi OM-medalid. ­ Võõrustaja Jaapani esimene mäng pesapalliturniiril, M jalgpallis kohtuvad Hispaania ja Argentina ning käsipallis Prantsusmaa – Saksamaa.

Kokku saavad omanikud 23 medalikomplekti. Olümpiavõit­ jad selguvad 3x3 korvpallis, M ragbis ja maanteeratturite eral­ distardist sõidus, kus võistleb Tanel Kangert. Eesti sportlas­ test võistlevad veel sulgpallurid Kristin Kuuba ja Raul Must, ­vibulaskja Reena Pärnat, purje­ taja Ingrid Puusta ning 200 m rinnuliujumise eelujumises Eneli Jefimova. Võimalik ka Dina Ellermann koolisõidu GP vaba­ kavas ning Anett Kontaveit ­tennise veerandfinaalis.

Neljap., 29. 07. Olümpiat ­alustavad golfarid.

Judos võistleb kuni 100 kg kaaluvate meeste seas Grigori Minaškin, jätkub purjetamine, Kregor Zirk ujub 100 m liblika eelvõistlusel.

Sulgpalli kaheksandikfinaalid, jätkub vibulaskmine ja ­tennis.

Reedel, 30. 07. Tokyo esi­ mene medalikomplekt kergejõustikus – M 10 000 m jooksus.

Meeste 400 m tõkkejooksu eeljooksus võistleb Rasmus Mägi (Rio OM 6. koht) M tennise poolfinaalid ja N sulgpalli veerandfinaalid, sel­ gitatakse N vibulaskmise parimad.

Laup., 31. 07. N tennise finaal, M jalgpalli veerandfinaalid. Esmakordselt ajaloos selguvad võitjad teatetriatlonis, kus 2M+2N võistkondades läbib iga sportlane 300 m ujudes, 8 km jalgrattal ja 2 km joostes.

Purjetamise RS:X-klassis medalisõit, M sulgpalli veerandja N poolfinaal ning N tennise medalimängud.

Pühap., 1. 08. Üks peaaladest M 100 m finaal ja M kõrgushüppe finaal.

M 400 m tõkkejooksu poolfinaal, N kaugushüppe kvalifikatsioon – Ksenija Balta.

Algab naistemaadluse -76 kg turniir – Epp Mäe. Olümpia­ debüüdi teeb -130 kg kaalukategoorias maadleja Artur Vititin, kiirlaskmises võistleb Peeter Olesk; purjetamise Laser-klassi medalisõit.

Selgub olümpiavõitja M tennises ja N sulgpallis, poolfinaalid M sulgpallis.

Esmasp., 2. 08.

Naiste -76 kg turniiri medalimatšid; sulgpalli M medalimängud.

Kergejõustikus M 3000 m takistusjooks ja kaugushüpe; N

5000 m jooks, 100 m tõkkejooks ja kettaheide.

Algavad jalgratta trekisõit, rajaaerutamine ja sünkroonuju­ mine.

Teisip., 3. 08..

Algab sportronimine, lõpeb sportvõimlemine, selguvad me­ da­ listid poksis, korvpalli vee­ randfinaalid.

Kergejõustikumedalid: M 400 m tõkkejooks ja teivashüpe ning N 200 ja 800 m jooks, kaugushüpe ja vasaraheide.

Kolmap., 4. 08. lõpevad purjetamise ja tõstmise võistlused, algab avaveeujumine; medalid M 200 ja 800 m jooksus ning vasaraheites, N 400 m tõkke- ja 3000 m takistusjooksus.

Eestlastest alustavad KOLM! kümnevõistlejat: Maicel Uibo, Karel Tilga ja Johannes Erm. Neljap., 5. 08. alustavad karatekad ja moodsad viie­ ­ võistlejad, ajaloo esimesed sportronimise medalivõitjad; M maahokifinaal, M finalistid ­korvpallis.

Kergejõustiku-finaalid: küm­ ne­võistlus, M 400 m jooks, 110 m tõkkejooks, 20 km käimine, kolmikhüpe, kuulitõuge; N ­teivashüpe ja seitsmevõistlus.

Reede, 6.08. – iluvõimle­ mine; selguvad võitjad mh. N jalgpallis, rannavõrkpallis ja maahokis; kergejõustikus – M 5000 m jooks, 4 x 100 m teatejooks, 50 km käimine, N 400 ja 1500 m jooks, 4 x 100 m teatejooks, 20 km käimine ja ­odavise.

Laup., 7. 08. – olümpia viimane täispikk võistluspäev. M korvpalli ja jalgpalli, võrk-, käsi-, pesapalli ning rannavõrkpalli finaalid; N veepalli finaal.

Kergejõustik: M 1500 m jooks, 4 x 400 m teatejooks, odavise, N 10 000 m jooks, 4 x 400 m teatejooks, maraton ja kõrgushüpe.

Pühap., 8. august – eestlas­ test on võistlustules maratonijooksjad Roman Fosti ja Tiidrek Nurme.

2032. aasta suveolümpiamängud toimuvad Austraalias Sel nädalal peetud istungil kiitis Rahvusvahelise Olüm­ pia­ komitee (ROK) juhatus heaks Austraalias asuva Brisbane’i linna kinnitamise 2032. a suveolümpiamängude korraldajaks.

Brisbane’ist saab kolmas Austraalia linn, kus olümpia­ mänge on peetud. Varem on olümpia toimunud kahes Austraalia suurimas linnas, Melbourne’is (1956) ja Sydneys 2000. aastal.

Tokyo järel toimuvad järgmised suveolümpiamängud Pariisis (2024) ja Los Angeleses (2028). Taliolümpiamängude ­toi­mumispaikadeks on Peking (2022) ja Milano-Cortina (2026).

(ERR/PM/EE)

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

13

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogukonna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahastamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogu­ konnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda.

Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama.

Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee uue aadressil estonianfoundationpresident@gmail.com Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

Pärnu muusikafestivali…

(Algus lk. 1)

Seedrioru päevalaagri teisest nädalast Hoorei me Seedrioru noored!

Vaba mets meil kaitseja Elu ilus oled sa!

Kuigi ilmataat en­­ nustas halba ilma, olid Seedrioru päevalaagri teisel nädalal ilusad päiksepaiste­ lised päevad!

Laagri teise nädala teemaks oli ,,Kunst ja teadus“. Sellega toimus lastega palju tegevust, seal hulgas kudumine, vii­ kingite kilpide tegemine, plaa­ tide valmistamine, klaasi dekoreerimine, värvisärgi tegemine ja puupõletamise kunst. Lapsed said ka nautida teatrietendust.

Tegevustest võtsid lapsed hästi osa ja vaikselt kuulasid kasvatajate ja vabatahtlike abiliste juhtnööre. Suur tänu Lisa Rossile (elukutseliselt kooli­ õpetaja Hamiltonist), kes õpetas klasse teadusest ja värvisärkide tegemisest. Kristina Ojaperv ­esitas lastele jutu (eesti ja ing­ lise keeles) Vahvast Toomast, kes päästis linna oma julgusega; sellele järgnes paberist vana Tallinna tornide meisterdamine.

Uus vabatahtlik abiline Anne Remmel tutvustas lastele tema isa nahatöö-kunsti; suured lapsed said valmistada endale nahast käevõrusid ja ripatseid.

Rutti Yalle õpetas väikestele lastele lõnganukkude tegemist.

Leena Kimsto rääkis Eesti viikingite ajaloost. Väikesed lap­ sed valmistasid viikingite kilpe eesti mustritega ja suured kudusid sini-must-valge lõngadega. Silvi Aarlaht õpetas las­ tele, kuidas teha küünlahoidjaid klaaspurkidest. Kai Eichenbaum juhendas suurtele keraamikakunsti; tema tuleb järgmisel nädalal tagasi, kui kunstitööd

on ahjus lõpetatud. Sarah Granskou ja Ewerti pere esitasid lastele nukuteatrit looduse kaitsmise teemal; lapsed eriti nautisid käsitsi tehtud nukke.

Rohkem infot võib saada Sarah veebilehelt (www.sarahgranskou. com).

Mudilastegrupile oli erinevaid tegevusi: linnumajade värvimine, mängutaina tege­ mine, lillepottidesse seemnete istutamine, putukate leidmine, mesilate peapaelte tegemine, loodusematkad, kanade külas­ tamine ja mängude mängimine.

Suur tänu mudilaste abilistele: Kaili Hilkawich, Kairi West ja Carmen Poolakese.

Teise laagrinädala lõpul üt­le­ sime ,,nägemist“ meie mudi­ lastegrupile – mudilased ootavad põnevusega järgmise aasta laagri tegevust.

Laager tänas selle nädala toiduabilisi Kitcheneri Eesti Seltsist: Linda Montgomery, Merike Hansen, Krista Heap, Rutti Yalle, Kaila Montgomery; ka aitasid Kadri Munro, Kati Otsa ja Karen Must.

Laagrinädal lõppes lasketiiru tegevusega suurte ja väikeste lastega; sellega aitasid Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi vabatahtlikud: Trevor Cross­man, Lia Hess, Markus Alliksaar, Margus Jukkum, Marika Kull, Mati Raudsepp ja Toomas Aasa.

Laagri tegevusega on suureks abiks olnud vabatahtlikud, kes aitavad meie ühiskonna tulevikku. Lastele jäävad ilusad mälestused, nad said uuendada oma sõprusi ja õppida eesti kultuuri.

Järgmisel nädalal on kavas laagri ,,Survivor“ nädal.

Elagu Seedrioru!

KAREN MUST

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Heili Poolsaar

sõbrad kogu eluks. Neeme ­esitas Tubina muusikat ka nõu­ kogude ajal, aga alles emigree­ rudes sai ta Rootsis Göteborgi orkestriga plaadistada lõpuks kõik Tubina kümme sümfoo­ niat. Paavo Järvi võttis festiva­ liprogrammi Tubina „Muusika keelpillidele“ (1963) ja süidi balletist „Kratt“ (1961).

Heili Poolsaar on üks Kanada eesti üliõpilastest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Heili veetis oma lapsepõlve Toronto eesti kogukonnas, õppides eesti koolis, osaledes gaidides, Jõekääru ja Kotkajärve laagrites, seetõttu on Heili oma pärandiga väga tugevalt seotud.

Heili õpib Queens’i Ülikoolis maatea­ dust bakalaureuskraadi tasemel.

Põnevaks tegi asja seegi, et mõlemad Tubina teosed kõlasid kahe erineva kontserdi teises pooles. Nii saime nautida Tubina muusikat kõrvuti Mozartiga kui esimeses pooles esitas Lars Vogt Mozarti 24. klaverikontserti ja kõrvuti Dvořákiga, kui esimeses pooles esitas Dvořáki viiulikontserdi a-moll Joshua Bell. Tubina muusika ei jäänud maailma­ klassikutele karva võrdki alla – publiku vastuvõtt oli tormiline.

Nii sai Paavo Järvi kahel õhtul järjest kinnitust oma isa Neeme Järvi tõdemusele – Eduard Tubin on 20. sajandi suurimaid sümfoonikuid. Kõrvuti Stra­ vinski, Sibeliuse, Šostakovitši ja Nielseniga. Seda tõdemust on hea ka meile endile aeg-ajalt meelde tuletada.

Eestlaseks olemise kohta: Eestlane olla tähendab omada kogukonda inimesi, kellega saab jagada ühise kultuuri erilist sidet. Olen uhkusega eestlane ja osa kogukonnast, kes tähistab oma kultuuri ka meie väikesest riigist kaugel olles.

Eestlane olla tähendab uhkust olla osa meie kultuurist, keelest ja maast. See tähendab traditsioonide jätkamist, oma keeles rääkimist ja teiste eestlaste toetamist. Ehkki Eesti on väike riik, on selle mõju mulle, kogukonnale ja maailmale suurem kui sõnad suudavad kirjeldada.

Koerad suudavad avastada üle 90 protsendi koroonajuhtudest Hiljuti avaldatud Londoni Hügieeni ja Troopilise Medit­ siini Ülikooli eelretsenseerimata uuringust selgub, et koeri saab välja koolitada tuvastama üle 90% koroona­ viiruse juhtudest isegi siis, kui patsiendil pole sümptomeid, vahendas ERRi teadusportaal Novaator.

Koerad on juba tõestanud, et suudavad välja nuuskida selli­ seid haigusi, nagu vähk, malaaria ja epilepsia. Nende haistmismeel on nii märkimisväärne, et nad võivad olümpiamõõtmetega ujumisbasseinist üles leida ka pool teelusikatäit suhkrut, kirjutab AFP.

ESK rolli kohta: ESK on kogukonnale oluline, kuna see on üks põhjuseid, miks kogukond on jätkusuutlik, kuna selleks on olemas vajalikud hinnalised vahendid. ESK toetab suuresti toredaid algatusi meie kogukonnas nagu suvelaagrid, eesti kool ja üritused Eesti Majas. See toetus aitab Kanada eestlastel neid üritusi jätkata. Sihtkapital ühendab meid Eestiga hoolitsedes selle eest, et meil on siin Kanadas aktiivne kogukond ning hoides elus olulisi traditsioone nagu seda on rahvatants, koorid ja muu. Ilma Sihtkapitali abita ei oleks need võrratud üritused võimalikud.

Mitmed varasemadki uuringud on viidanud, et koerad suudavad koroonaviirust tuvastada.

Ka eelmisel aastal avaldatud prantsuse uuring näitas, et koe­ rad eristavad tervete inimeste kaenlaaluste higi koroonaviirusega nakatunute omast 95%lise kindlusega.

Londoni troopilise meditsiini kooli teadlased uurisid, kas koerad suudavad tuvastada ­ keemilistest ühenditest eralduvat lõhna, mis on seotud ini­ mesega, kes on koroonapositiiv­ sed, kuid ilma sümptomiteta.

Teadlased kogusid sümpto­ maatilistelt koroonapositiivsetelt inimestelt rõiva- ja näomas­ kiproove ning koerad suutsid edukalt tuvastada 82–94% ­koroonaviiruse proovidest.

Seejärel modelleerisid teadlased, kui tõhusalt võivad need määrad koos traditsiooniliste

PCR-testidega aidata tuvastada kergeid juhtumeid või sümptomiteta Covid-19 juhtumeid.

Nad leidsid, et kasutades k­ oeri reisiterminalides riiki sisenevate inimeste testimiseks, võib avastada 91% koroonaviiruse juhtudest. See tähendab ka 2,24 korda väiksemat viiruse levikukiirust kui ainult PCR­ testide korral.

Eelretsenseerimata uuringu autorid loodavad, et koerte kasutamine reisijate tuvastamisel võib lõpuks asendada vajaduse panna reisijad karantiini.

(ERRNovaator/EE)

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

14

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

Soomepoiss Raul Kuutma – in memoriam Üks soomepoiste kauaaegne juhtfiguur ja soomepoiste ajaloo jäädvustaja Raul Kuutma lahkus 17. juulil teispoolsusesse. Ta sündis Viru­ maal Palmse vallas Lauli külas. Lõpetanud Sagadi algkooli, õppis ta Rakvere Reaal­ koolis ja seejärel Tallinna Tehnikumis elektrotehnikat.

Soome armeesse astus ta oktoobris 1943, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalka­ las. Osales 200. jalaväerügemendi (JR 200) koosseisus tõrjelahinguis Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil.

Tuli Eestisse tagasi 19. au­ gustil 1944 koos 1752 soomepoisiga transpordilaevaga „Wartheland“ ja võitles Tartu rindel, võttes osa Pupastvere ning Pilka lahingutest, millega suudeti kolme nädala jooksul Punaarmee pealetungi tagasi hoida – see oli aeg, mil suur enamus pagulastest Eestist lahkus.

Taganenud koos kamraadidega Läti piirini, ei õnnestunud Raul Kuutmal enam Lääneran­ nikult üle mere Rootsi pääseda ja ta otsustas läbi Punaarmee poolt okupeeritud Eesti tagasi koju pöörduda. Raul Kuutma kirjutab mälestustes hetke enne kojujõudmist: „Istun tiheda kuuse alla ja lasen viimased aastad silme eest läbi. Pääse­ mine Saksa mobilisatsioonist, Soome minek, lõputud õppused, tulemöll Karjala kannasel.

Tagasitulek Eestisse, Pupastvere lahingu hurm, Pilka tapatalgud.

Aga mind on saatnud õnn.

Vabadusvõitleja Enn Tarto 1938–2021 18. juulil lahkus 82-aastasena poliitik, Kaitseliidu auliige, Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler Enn Tarto, kes oli varasest noo­ rusest pühendunud Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele.

Rahvusvaheliselt tuntud ühiskonnategelane ja vabadusvõitleja Enn Tarto sündis 1938. aasta 25. septembril Tartus. Ta õppis Kõrveküla 7-klassilises koolis, Tartu 3. keskkoolis ja Mordvas Sosnovka õhtukoolis. Õpingud Tartu Ülikoolis eesti filoloogia erialal jäid lõpetamata poliitilistel põhjustel. Vastupanuliiku­

Nr. 29

LAHKUS KALLIS VEND, ABIKAASA, ISA JA VANAISA

Mart Laagus sündinud 1. märtsil 1941 Tartus surnud 16. juulil 2021 Innisfilis Mälestavad kurbuses

Peaaegu uskumatuna tundub, et mul pole ühtegi haava, kuigi surm käis sadu kordi lähedalt minust mööda. Soe tunne on südames kogu meie rahva vastu.

Tulles ühest Eestimaa nurgast teise, anti igal pool süüa ja ­ulualust, kuigi see oli ohtlik ja võis tuua kaasa palju pahandust.

Ikka võeti lahkelt vastu, otsiti riideid, anti head nõu ja pandi teemoonagi kaasa.“ Raul Kuutma jätkas poole­ lijäänud õpinguid Tallinna Elektromehaanika Tehnikumis, mille lõpetas 1946. Siis asus ta õppima Tallinna Polütehnilisse Instituuti, mille lõpetas 1951 elektriinsenerina. Ta töötas kõigepealt Tallinna Tselluloosi­ kombinaadi peaenergeetikuna ja 1963. aastast Kehra Tselluloosi­ kombinaadis peainsenerina.

Aastatel 1972–1988 oli ta Eesti Kolhoosiehituse (EKE) tööstusvalitsuse juhataja. Selle eluperioodi kohta on Raul Kuutma kirjutanud: „Tähtis oli säilitada meelsus ja moraal, julgustada inimesi, toetada nende enesekindlust, suunata neid hariduse ja kogemuste omandamisele.

Eestlust ja eestlast sai kaitsta vaid läbi töö, läbi omaenda ­eeskuju.“ Kui soomepoisid organi-

mises osalenud Enn Tarto oli aastatel 1956–1960, 1962–1967 ja 1983–1988 nõukogude oku­ patsioonirežiimi meelsusvang.

Enam kui 14 aastat möödus tema elust sunnitöölaagrites.

Augustis 1979 kooskõlastati Tartus Enn Tarto osavõtul Eesti, Läti ja Leedu kodanike avalik märgukiri, mis pärast Läände jõudmist sai tuntuks Balti Apellina. Dokumendi peanõu­ deks oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salajaste lisaproto­ kollide avalikustamine. Olu­ line on Enn Tarto panus Eesti Kodanike Komiteede tegevuses: oli Tartu komitee esimees, Eesti Kongressi liige ja selle Tartu büroo juhataja, Eesti Komitee kahe koosseisu juhatuse liige, nii selle kui ka Põhiseaduse Assamblee riigikaitsetoimkonna esimees.

Muinsuskaitsja ja linna­ vo­ linikuna on Enn Tarto teinud ettepanekuid või korraldanud mitme mälestusmärgi paigaldamist Tartus ja toetanud seal KGB kongide muuseumi asutamist.

Tarto on kuulunud Eesti Noorte Malevasse, rahvuslikku organisatsiooni Kotkas, Eesti Rahvuslaste Liitu, Endiste Õpilasvabadusvõitlejate Liitu, Õigusvastaselt Represseeritute Ühendusse „Memento“, Eesti

ENN ja KRISTIN WANDA MART, ORA, RACHEL, JENNA PAUL, MARTINA, LIANA

seerusid Tartus Elias Lönnroti Seltsi juures, siis oli Raul Kuutma soomepoiste sektsiooni juhatuse liige. 1992. aastal loodud Soome Sõjaveteranide Eesti Ühenduses oli ta juhatuse liige, aseesimees, tegevesimees ja ajalootoimkonna esimees ning aastatel 1997–2000 esimees, seejärel valiti auesimeheks. Tema panus soomepoiste liikumisse on olnud märkimisväärne. Siinkohal tuleb kindlasti teda nimetada Tallinna Metsa­ kalmistule soomepoiste rahula rajamise ühe eestvedajana, samuti ülemaailmse soomepoiste kokkutuleku peakorraldajana 1994. aasta suvel. Ja seda loetelu võiks veel pikalt jätkata.

Erilised teened olid Raul Kuutmal Soome silla ehitamisel – tugevate sõprussidemete loomisel mitte ainult veteranide vahel, vaid ka järeltulevate põlvkondadega.

Raul Kuutma on avaldanud soomepoistest suure hulga artikleid Eesti ning Soome ajakirjanduses, esinenud raadios ja televisioonis. Ta oli 1997. aastal ilmunud raamatu ,,Vabaduse

Kaitseliitu (selle esimene au­ liige). Enn Tarto osales Esin­ damata Rahvaste Organisat­ siooni asutamisel Tartus ja selle tegevuses. Ta oli Paneuroopa Eesti ühenduse president. Enn Tarto on olnud Eesti Konser­ vatiivse Rahvaerakonna asutajaid (1990) ja esimees, ühenduse Isamaa liige, samuti Rahvaerakonna asutajaid, kuulunud Eesti Sotsiaaldemok­ raat­ likku Parteisse (endine Mõõ­ dukad), järgnevalt parteituna tegi koostööd Isamaa ja Res Publica Liiduga. Kolmel korral on Tarto olnud valitud Riigi­ kogusse, neljal korral Tartu volikogusse. Enn Tartost on tehtud portreefilm „Üksinda ja koos“ (Andres Sööt, 2002). Tarto oli aastatel 1993-2003 Kaitseliidu vanematekogu esimees. Avaliku elu tegelase ja poliitikuna valiti ta XX sajandi Eesti saja suur­ kuju hulka.

Enn Tartot on tunnustatud mitmete Eesti ja välismaiste teenetemärkidega: Riigivapi II klassi orden, Kaitseliidu Val­ geristi I klassi teenetemärk, Tartu Suurtähe teenetemärk, Ungari Vabariigi Teenistusor­ deni Ohvitseririst, Leedu Vytase Risti Ordeni Ohvitseririst, Poola Vabariigi Teenete Ordeni komandöririst. Tartu linna aukodanik aastast 2011.

Lahkus kallis ema ja perekonnasõber

Maimu Veedler neiuna ILVES sündinud 22. veebruaril 1925 Võrus surnud 17. juulil 2021 Sault Ste Marie’s Mälestavad kurbuses poeg TARMO HELGI TIISLER lapsed UNO, TIIU, INNA, ANU peredega

eest. Soomepoiste lühielulood“ peatoimetaja. 2004. aastal ilmus tema koostatud raamat ,,Kolmas tee. Eesti auks, tuleviku pan­ diks“, mis on samal aastal ka soome keelde tõlgitud. Samuti on ta 2009. aastal avaldanud oma mälestused ,,Wabariigist Vabariigini“ ja selle jätku, mis on seni ilmunud vaid Eero Riuttala soomekeelses tõlkes 2011 pealkirjaga „Kaksikym­ mentä vuotta Viron-Suomen sillalla.“ Raamatu eestikeelne ­ käsikiri ootab väljaandmist.

Raul Kuutmad autasustati 1997. aastal IV klassi Soome Vabadusristi ja Eesti V klassi Kotkaristiga. 2006. aastal annetati talle III klass Kotkarist ning 2013. aastal Soome Valge

Loodusvaatluste maratonil avastati Eestis uus liik Loodusfestivali programmi kuulunud loodusvaatluste maratonil tehti 12.–13. juunil 24 tunni jooksul üle 7500 loodusvaatluse, vaadeldi üle 2000 liigi ning leiti Eestis uus liik.

Tartu ülikooli loodusmuu­ seumi ja botaanikaaia teatel on see neljandat korda toimu­ nud harrastusteaduse sündmuse vaatluste rekord.

Esmakordselt vaatlusmaratoni ajaloos avastati Eestis uus liik – muulukal elav pahklest Fragariocoptes setiger.

Uue liigi leidis Maarika Männil Raplamaalt Sõtke vaatlusalalt. Kokku sisestas vaatlusi 208 inimest, loodusretkedest ja muudest maratoniga seotud tegevustest sai osa ligi 600 ­ ­ini­mest.

Vaatlusandmete kohaselt leiti kõige rohkem liike Järvamaalt Mägede vaatlusalalt – 577 tak-

Roosi I klassi rüütlirist. Lisaks neile on tal hulgaliselt mitmete institutsioonide ja organisa­ sioonide aumärke, sealhulgas 2006. aastal annetatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi teeneterist.

Tartu soomepoisid ja vabadusvõitlejad kirjutavad järelehüüdes: „Langetame leinas pea hea sõbra, aatelise Eesti mehe, kõrgete Eesti ja Soome auta­ sudega pärjatud soomepoisi mälestuseks, kelle murdumatu isamaaline vaim ja kompromissitu kindlameelsus olid meile saatjaks pikkade aastate jooksul.“ Raul Kuutma ärasaatmine on 24. juulil kell 11 Kaarli kirikus.

PEEP PILLAK

sonit (ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide (populatsioonide) rühm, nt liik, selts, klass jne; toim.) on nüüdsest ühel maratonialal kirja pandud liikide rekord. Mara­ tonil peetakse ka individuaalset arvestust – seekord kuulus esikoht 437 taksoniga Priit ­ Zingelile, kes osales maratonil Valgamaal Riidajas. (PM/EE)

Nr. 29

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 25. juulil kell 1.30 p.l. 8. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval. 1. augustil seoses pika nädalavahetusega JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik TÄHELEPANU! Juulis ja augustis on kontor avatud E ja N 9-14; K 11-16.

Kuni 5. septembrini 2021 toi­ muvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30.

Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel.

Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost MART SALUMÄE

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 25. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Koguduse ime – andide ime”. Muusika Elli ja Alexandra.

Pühapäeval, 1. augustil seoses pika nädalavahetusega virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU. Pühapäeval, 8. augustil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Jumalakartus”. Muusika Mi­­ kaela Boutilier.

Pühapäeval, 15. augusti kell 11.00 REAAL-JUMALATEE­ NISTUS TEBK pühamus. Jutlus pastor Timo Lige: „Ülima andmine Kõrgeimale”. Muusika Timo Lige.

Jumalateenistusele järgneb ühislõunaeine, millele palume regist­ reerida osavõtu puhul: Monika Piil-Smith, tel.: 647-270-1953 või e-mail: monikapiil8@gmail.com Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Viljandi Pauluse kiriku torn sai taas tornikuke Möödunud reedel lõppes Viljandi Pauluse kiriku katuse ja tornikiivri kuus aastat kestnud restaureerimine ning oma kohale tõsteti tagasi lehtkullaga kaetud tornikera ja -kukk.

Punastest tellistest ja maa­ kivist kirikuhoone pühitseti 1866. aastal, algselt kutsuti seda Viljandi Maakirikuks.

Viljandi Pauluse kiriku restaureerimiseks saadi remondiabi ka riigilt, kuid suure panuse andsid pühamu korda­ tegemiseks kohalikud inimesed ning Austraalia eestlased Karl ja Leena Treffner oma annetus­ tega.

Ajakapslisse suleti annetajate nimekirjad, mälupulk Eesti Rahva Muuseumi kogutud rahvalugudega, aga samuti ­ väljalõiked ajalehest Sakala. ­ Siis said peatöövõtja Scandec Ehituse töömehed kuldse kera ja kuke sisse pakkida, et need tornitippu vinnata.

Suur töö on tehtud, kuid korrastamist vajavad veel aknad, uksed ja vundament. Tuleb ka kirikusaali seinu värskendada, sest neid katab 150-aastane originaalvärv. (ERR/EE)

25. juuli on Apostel Jaakobus vanema päev ehk jaagupipäev Leerilastelt olen ikka aeg-ajalt küsinud, et kes oli Sebedeuse poegade isa. Väledamatel teist on juba vastus käes. Õigesti vastanud võivad end millegi heaga premeerida.

Need Sebedeuse pojad olid kaks Jeesuse jüngrit – Jaakobus ja Johannes, kes koos Peetru­ sega kuulusid Jeesuse esimeste ja lähemate õpilaste hulka.

Jaakobuse märtrisurmast (um­ bes aastal 44) kirjutatakse Piiblis. „Aga sel ajal hakkas kunin­ gas Heroodes mõnele kogudu­ sest kurja tegema. Ta tappis mõõgaga Jaakobuse, Johannese venna.“ Ap 12:1-2 Jaakobus ja Johannes olid ka need, kes tahtsid Jumala ku­ ningriigis Jeesuse paremal ja vasakul käel istuda. Nad olid ju koos Jeesusega rännates osa saanud imetegudest ning koguni ilmutusmäe saladuslikust kir­ kuse kogemusest. Aga neilgi tuli õppida, et Kristuse tunnistaja aulisus tähendab eelkõige kannatuses Kristuse armu osa­ liseks olrmist.

Pühapäeva, 25. juuli teemaks on Tõde ja eksitus Käige nagu valguse lapsed – sest valguse vili on ju igasugu­ ses headuses ja õiguses ja tões.

Ef 5:8b,9 Eriti kaasajal on aktuaalne Pilaatuse küsimus Jeesusele ülekuulamisel enne surmamõistmist: „Mis on tõde?“ Tõe pärast on palju süütuid inimesi hukka saanud. Karta on, et märtrite veri peab veelgi kiriku seem­ neks olema. Eriti ajal, mida kutsutakse tõejärgseks ajastuks, mil iga mees võib oma tõe välja mõelda. Isegi faktid osutuvad inimese käes sageli tõe väänamise tööriistadeks. Aga asi on veelgi kurvem – mõned arvavad, et neil on õigus Pühakirja kasutada argumendina isegi oma vandenõuteooriate, ülekohtu või vihkamise õigustami­ seks.

Selle kevade kohutavaks avastuseks Kanadas on Kam­ loopsi Indian Residential Schooli lähedalt leitud massihaud 250 lapse säilmega.

Tänaseks on sarnaseid nimetuid

ADVOKAADID

laste säilmeid kokku leitud üle 700. Nende ja sarnaste kunagi tegutsenud koolidega, mis Põhja-Ameerika põlisrahva las­ test pidid valgete tsivilisatsioonile vastuvõetavaid kodanikke vorpima, on seotud paraku ka mitmed kohalikud kirikud ja neis kunagi teeninud inimesed.

See jube avastus on Kanadas põhjustanud mõistetavast mee­ le­pahast ajendatud meeleavaldusi ning isegi mõne kiriku süütamise. Tänased vaimulikud ja koguduste liikmed on šokis ning peavad kannatama häbi, mille põhjuseks on eelkäijate poolt tehtud ülekohus ja tollaste inimeste kitsarinnaline ettekujutus tsivilisatsioonist.

Selle tagajärjed on tõepoolest hirmsad, kui ennast teistest õigemaks ja paremaks pidavad inimesed manipuleerivad püha tõega vihast või küündimatusest ajendatud tegude õigustamiseks.

Kirik peab ikka ja jälle otsima eeskuju esimestest kristlastest, kes olid valmis Kristuse tõelise armastuse nimel surema, kuid mitte ajalikele valitsejatele või inimlikele arvamusliidritele meelepäraselt tõega kauplema.

Nad järgisid kõiges Jeesuse õpetust, et armastada Jumalat kõigest oma südamest ja kõigest oma jõust ja kõigest oma meelest ning armastada oma ligi­ mest nagu iseennast on enam kui Mooses ja prohvetid. Suuri­ mat käsku armastusekäsust nende jaoks ei olnud.

Palvetame: Armuline Jumal, me meenutame täna Sinu ees Sinu sulast ja apostlit Jaakobust, esimest jüngrite seas, kes suri märtrina Jeesuse nime pärast. Vala oma Kiriku peale ennastsalgava teenimise vaimu, mis Sinu väge, au ja armastust tegudega tun­ nistab. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi.

Aamen!

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑

TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 23. juulil 2021 — Friday, July 23, 2021

märkmik

Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn

Õnnestunud reklaam

Toidupoe leivariiulist vaatas otsa tuttav silmapaar, millel külge jäin kui naelutatult. Eks igaühe tähelepanu köidab erinev sõnum, olgu selleks „idandatud rukkiteradega“, eesti lipuvärvid „ehtsa“ leiva märgina või käsitööleiva maalähedasem paberümbris. Mind küll Anton Hansen Tammsaare pilk tolles ootamatus kontekstis külmaks ei jätnud. Pigem pani see endalt küsima, millal ma viimati peenleiba sõin. Vastuseks on, et ammu, kuna me pere on kindlalt rukki-koorikleibade ja sepiku usku. Kuid Tammsaare mõjutas, lausa veenis mind ja ma asetasin ta ostukorvi. Õnnestunud reklaam. Ning loomulikult oli ja on peenleib äärmiselt hea ja eriline leib ning ma sõin seda võib-olla et elus esmakordselt ka pähklivõi ja moosiga! Viimati võis selline kombinatsioon sündida Rooneeme pagari aegadel Torontos. Kusjuures pähklivõi on ka eestimaine, Tartus toodetud Natty nimeline ning talu peenleib, (mida vabalt võidakse hakata Tammsaare leivaks kutsuma) on valminud Pärnamäede pagariäris Reiu külas Pärnu külje all. P.S. Kilepakendi peal, kauni leiva taustal on kirjaniku kordumatud sõnad Tõest ja õigusest: „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.“

Toilas saab minna Oru lossi virtuaalrännakule Toilas taastatakse järk-järgult virtuaalreaalsuse abil Teises maailmasõjas hävinenud kuulsat Oru lossi, mis oli president Pätsi suveresidents.

Sel aastal on uueks elamuseks virtuaalne pilguheit lossi suurde saali.

Oru pargis möödunud suvel alanud virtuaalrännakud osutusid väga populaarseks ja nende abil on saanud ajas tagasi minna ligi 8000 inimest.

Sel aastal saab Toilas valida kahe ajarännaku vahel. ,,Teise rännaku finaal on suure saali ­rekonstruktsioon. Suurt saali me näitame tõesti väga detailselt,“ ütles Blueray tegevjuht Mairo Rääsk ERRile.

Virtuaalreaalsuse loomisel on oma infokildudega aidanud kaasa ka kohalikud mälestuste kandjad. Näiteks suure saali kroonlühtri taastamisel oli abi inimesest, kel olid olemas lühtri originaaltükid. ,,VR Toila 1938“ arendajad soovivad minna lossis ka maa­ tasapinnast allapoole ja näidata keldrikorrust, mis sai 1935.1936. a ümberehitustöödega täiesti uue ilme Olev Siinmaa ­ rahvuslikust stilistikast kantud sisekujunduse näol, mis on ka Eesti arhitektuuriloos omaette peatükk. (ERR/EE)

S P ORT

Vips langes edetabelis koha võrra

Nii nagu Eestist kaugel mõjub positiivselt, kui keefiripakil on Niguliste kiriku torn (Elwesti Kefir Tallinsky) või salaami on tituleeritud „Estonian sausage“, panevad Eestiski heldima tooted, mis tõstavad meid kuidagi esile (ja kõrvust) suures rahvusvahelises virr-varris. Igas maailmajaos toodetakse erimaitselisi kartulikrõpse rahvaste maitse-eelistuste kohaselt: Aasias näiteks kreveti- ja kalmaari (squid) maitselisi ja Kanadas on aastakümneid olnud kindel näksimise lemmik ketšupimaitselised krõpsud, mida USAs ei leidu.

Meie lettidel on sügiseti Rootsi Estrella firma kukeseenemaitselisi krõpse, mis arvatavasti Kanadas suuri laineid ei lööks ja äsja jäi silma suve eri, piiratud koguses „Suvi Läänemere kaldal“ ehk peedi-, tilli- ja hapukooremaitselised kar­tulikrõpsud. Taffeli nimi pakil kuulub Soome Ahvenamaa firmale, mis on nüüd osa Norra suurkontsern Orklast (mis omab ka Kalevi maiusetootjat) ning antud krõpse toodab Orkla läti filiaal. Tekkis tavalisest suurem huvi pärit­olumaa suhtes, kuna krõpsude nimest on välja jäänud grammatiliselt oluline artikkel „the“. Nimeks on veidi vildakas „Summer by Baltic Sea“. Huvitav, kas seda müüakse ümber kogu Läänemere ehk üheksas riigis või vaid kolmes Balti riigis. Peedi-, tilli- ja hapukooresõpru jagub siin kõikjal. Parem mõistagi maiustada ehtsa tooraine kui naljakrõpsudega, aga nalja peab ka mõõdukalt saama, pea asi et sõltlaseks ega reklaamiohvriks ei langeks ehk jätkuks alati talurahva tervet, tammsaarelikku mõistust.

Veaparandus Möödunud nädala Märkmikus, kus juttu niitmisvõistlustest Raadil, oli teemaga mitte tuttav olev autor kuuldu põhjal ekslikult kirja pandud, et vikati tera pillitakse, kuid seda siiski pinnitakse.

Pillimine on ka täitsa olemas. See on kõnekäändes nutma ehk pilli ajama.

Loos mainiti ka, et Adeede sai herilaselt sutsata, tegelikult on neiu nimi ikkagi traditsioonilisem Adeele.

Autor vabandab näpukate eest.

Möödunud nädalavahetusel peeti Silverstone’i ringrajal järjekordne F1 etapp ning sel korral olid võistlustules ka F2 masinad, millest ühe roolis on eestlane Jüri Vips.

Suurbritannia GP esimeses sprindisõidus tuli Vips teiseks, teist sõitu alustas ta üheksandana, tõusis kolm kohta ja lõpetas kuuendana. Pühapäeval toimunud põhisõidus oli eestlane seitsmes ja langes üldedetabelis neljandalt kohalt viiendale. Üldliider on Piastri – 108 punktiga, järgnevad Zhou – 103, Shwartzman – 91, Ticktum – 89 ja Vips 85 s­ ilmaga. (D/PM/ERR)

Sündmuste kalender • Kolmap., 28. juulil kl 7 õ KESKUSE UUDISED Zoom’is; info: estoniancentre.ca/news-events.

• Esmasp., 23.–reede, 27. aug.

VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE MET­SAÜLIKOOL. • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3–4 p.l.

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTU­ TUBA telefoniga või Zoomis.

Registr.: Maimu Mölder, 416-4213812. TÄHELEPANU! AUGUS­ TIS EI TOIMU! • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Nr. 29

Vana-Andrese koguduse alustas teenistustega kirikus

Ühiskonna taasavamisest rõõmustudes, tasakaaluka lootu­ sega samme seades, alustas Vana-Andrese kogudus 18. juulil taas oma pühapäevaseid harjumuspäraseid jumalateenistusi Agricola kirikus.

Issand ütleb: ,,Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen Sind nimepidi kutsunud.“ Jesaja 43.1 On nii hea, kui Keegi Sind nimepidi kutsub, kui oled silme eest kaotanud raja. Me ei pea tundma hirmu elu väljakutsete ees, mis nii mõnigi kord tunduvad ületamatuna, jutlustas õpetaja Kalle Kadakas. Oleme Jumala päralt. (Jes 43.1) Jumalateenistuse lõppedes oldi koos Toppila hallis, rõõmutseti leerilaste äsjavalminud videost ja peeti plane, ­kuidas kogudusena viirusega koos elada.

Pildil: Selma Sarapuu, Heli Kopti, Kati Marley, õp. Kalle Kadakas, Enn Kiilaspea, Ilmar Lepik.

Foto: RIINA KLAAS

Eestis on jätkuv oht sigade Aafrika katku laialdaseks levikuks Eesti Põllumajandus- ja toi­ duameti (PTA) teatel on sigade Aafrika katku leviku oht Eestis väga kõrge. Teade tuli pärast seda, kui eelmisel nädalal tuvastati Harjumaal farmis sigade Aafrika katku (SAK) juhud. ,,Selle aasta suvel on leitud viirusega nakatunud metssigu Harjumaal ja Lääne-Virumaal.

See tähendab, et vähemalt nendes maakondades on nakkuse looduslik foon (üle aastate) taas

Uus raamat Saaremaa sõpradele Eestis tuli hiljuti raamatu­ poodide lettidele järjekordne Petrone Prindi välja antud Minu-sarja raamat. Mele Pesti sulest ilmus ,,Minu Kuressaare. Uhkelt iseseisev“.

Raamatu tutvustusest saab lugeda alljärgnevat: „Mis on see pilt või sümbol, mis Kuressaare olemuse kokku võtab?“ küsib Joe äkki, kui olen juba välisuksel. Joe on New Yorgist pärit arhitekt, kes otsustas hiljuti kogu perega päriselt saarlasteks hakata. Mõtlen pikalt. „Noh, ausalt öeldes ma ei tea. Ainult klišeed hüppavad pähe: linnus, õlle­ kapp, kadakast võinuga...“ „No just! Mitte keegi ei tea!

Ma olen linna peal kõigilt juba küsinud...“ kurdab Joe. „Aga olgu, kui pilti pole, siis äkki mingi idee, mis Kuressaare ­eriliseks teeb?“ Arutame sealsamas ukse peal tund aega jutti.

Jõuame järeldusele, et ühes on need, kes pikalt saarele pidama jäävad, sarnased: nad peavad

väga kõrge ning iga väiksemgi viga kodusigade pidamiskohas rakendatavate bioturvameetme rakendamisel võib tähendada, et katk levib farmi,“ ütles (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Vee­ tamm ERRile antud usutluses.

Kui mõnest farmist katk avastatakse, siis hukatakse ja hävitatakse kõik sealsed sead.

Samuti hävitatakse ka söödad, allapanu ja muud materjalid, mida ei saa desinfitseerida.

Seejärel tehakse farmis põhjalik puhastus ja desinfektsioon, ra­ kendatakse ooteaeg 30 päeva.

Seejärel võib farmi tuua uued sead. (ERR/EE)

suutma ise kõigega hakkama saada. Nagu jändrikud kadakad linnaservas tuulepealsel maal. „Ma saan aru, et minnakse Tallinna, seal on ju äri ja Tartus on ülikool,“ ütleb Joe. „Aga mis häda pärast Kuressaarde kogu ilmast kohale tullakse?“ „Tead, Joe, mul ei ole sulle üht vastust. Aga ma kirjutan sellest parajasti raamatut, oota ära! Pealkiri on juba olemas: „Minu Kuressaare“.“