Eesti Elu / Estonian Life No. 28 | July 16, 2021

This newspaper was mailed on Friday, July 16, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–9)

Alates / since 2002 Nr. 28, 2021

Reedel, 16. juulil — Friday, July 16

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

„Jah ja aamen“, Looja kiituseks Vana-Andrese koguduse leeripüha ,,Vahimees, ons palju veel ööd,“ küsib kannatuse kat­ kemisel usurändaja. (Jesaja 21.11) Ja ootamisest väsinu usku kinnitatakse: „Kui te vaiksed oleksite, siis te saate abi,“ rahus ja lootuses oleks teie jõud. (Jesaja 30.15). Just nende usutunnetuslikult tä­ ­ henduslike algussalmidega alustas õpetaja Kalle Kadakas juulikuu kahel möödunud pühapäeval – 4. ja 11. juulil – Vana Andrese koguduse pere­ keskseid leeripühateenistusi lahkes Agricola kodukirikus.

Viirusliku ööna on möödunud ligi poolteist aastat, vaikses ootuses elava maailma elus.

Kaitselmuses, samm-sammu haa­val taas avanev ühiskond lubas koguduse kolmel leerilapsel Christhopher William Tensudal ning Maarika Kiiri ja Kalev Amadeus Negesil tänumeeles astuda kodukiriku altari ette.

Meile peale pandud aega trotsides kinnitati rõõmsa südamega Looja ja lähedaste ees Püha

Ristiusku. „Jah see on tõe poolest üks õnnistav usk, mil­ lesse teie armsad vanemad, head ristivanemad kord meid kord ristitisite. Jah me tõotame Kiriku liikmeina selles usus ­elada. Jah me tahame kindlaks jääda igaveseks.“ Leerilaste seljataha oli jää­ nud üks kummaline leerimatk, mis sõnul seletamatultki meel­ dejääv.

Koos alustati leeritunde juba hingedekuul: kohtuti nii reaalselt kui virtuaalselt, päriselt ja arvutikuvaril. Läbitud vaimuverstade arv oli leeriklassil ­erinev: poolest tosinast rohkem kui tosina tunnini, Agricola kiriku Toppila hallist Ehatare südasuviselt õitsva pargini, koguduseõpetaja Kalle Kadaka ja leeriõpetaja Heli Koptiga, eesti ja inglise keeles, osavõtlikult usu ABC’d õppides. Loode­ tavasti kinnitas see leeriaeg ­õpilastes kristliku kannatlikkuse vooruse ja Püha Sõna sidusust.

Viimaks kas usku ongi võimalik

kohe lõpuni selgeks õppida.

Vahest on tõsi tarkadel Elu­ õpetajatel, kes sõnavad, et oma usueksami Jumala ja ligimese ees sooritab igaüks meist oma usus püsiva elatud eluga.

Jah „hoidkem neile pöialt“.

Eestpalvetagem, et kaunimad unistused võiksid täituda ja südamerõõmus usk kannaks neid elu tasastel teeradadel. Kauni­ mad lillede kimbud värskete koguduse liikmete süles olid südame soovide elavaks tun­ ­ nistajaks. „Õnnista ja hoia vaimuga meid võia,“ laulsid perekonnad oma lastele. On ajamärk seegi, et kogudus pidi jääma sel pühal oma suvilaisse ja kodudesse.

Lohutuseks ehk seegi, et kaa­ meramees Karel Tutsu jäädvus­ tatu juba selleks pühapäevaks koguduse liikmest filmihuviliseni jõuab. Õnnistust leerilastele soovib kogudus „Eesti Elu“ veergude vahendusel.

Jah ja aamen, hea lugeja !

Maarika Kiiri Neges ja Kalev Amadeus Neges Agricola kirikus leeripüha jumalateenistusel.

Foto: Riina Klaas

VANA-ANDRESE KOGUDUSE KIRJASAATJA

Imetore esimene nädal Seedrioru päevalaagris Koroonaviirus on põntsu teinud meile kõikidele. Selle tõttu ei saanud Seedrioru ­lastelaager 2020. aastal tegut­ seda. Tänavu on esimest korda Seedrioru ajaloos päevalaager, mis toimub esmaspäevast reedeni kolmel nädalal.

Erinevaid reegleid ja piiranguid on kuhjaga, kuid kui neljapäeval, 8. juulil kohale ­ ilmusin käsitööd õpetama, nägin et korraldajad on kõigega hiigla hästi toime tulnud. Nii kasvatajad kui kasvandikud olid

Mudilased valmistavad konni.

reeglitega nii harjunud, nagu oleks alati nii olnud. Jälle­ nägemisrõõm oli laste vahel suur!

Vaatamata sellele, et laagri­ päevad on tavalisest lühemad, on esimese viie päeva jooksul palju huvitavat tegevust pakutud nii kasvatajate kui vabataht­ likute juhendamisel. Lapsed käisid ujumas ja loodusmatkadel, tegid joogat, maalisid, valmistasid ehteid, joonistasid, mängisid malet ja ujumisnuud­ litega mänge nagu mädamuna,

Foto: M. Koger

kull ja ,,manhunt“. Värviti ka linnumaju, tehti puupõletamist, õpiti Eesti metsalilledest ja rahvariietest, tantsiti rahva­ tantsu, lauldi ja tehti origamit. Pea käib ringi kohe!

Mudilaspere on sel aastal üllatavalt suur, koguni kümme ­ tüdrukut esimese nädala jooksul. Kasvataja Tiiu Remmel ja abilised Carmen Poolakese, Marja Leena Kiik, Hendrik ja Anisa Nõmmik pakkusid pisi­ kestele palju huvitavat. Värviti kive, küpsetati koos Kadri Mun­ roga pirukaid, mängiti liivakastis, sai kiikuda, ronida, pilte joonistada, putukaid püüda, helmestest käe­võrusid valmistada, aardekaste värvida ja aaretega täita, ujuda ja takistusradaga tegeleda. Ja ei tohi unustada suurtest kastidest tehtud losse, kuhu sai isegi sisse ronida ja seal printsessi mängida. Tõesti kuhjaga põnevat t­egevust!

Minule teeb rõõmu viimastel aastatel külalisena lastega käsi­ tööd teha. Sel aastal valisin mudilaste teemaks konnad.

Valmistasime pabertorudest konni ja õppisime konnatantsu.

Tants oli kiiremas korras selge ja konnahüpped vägevad! Teised kasvandikud olid kahte rühma

Christopher William Tensuda ja koguduseõpetaja Kalle Kadakas pärast jumalateenistust.

Foto: Riina Klaas

jagatud, suured ja väikesed.

Nendele õpetasin pisut Eesti metsalilledest ja tegime pärjakesi: väikesed valmistasid paberist karikakardest ja suured paberist rukkililledest pärjad. Noored olid hiigla tähelepanelikud ja töötasid hoolega. Lust oli ­nendega tegeleda!

Vabatahtlike oli teisigi. Jaak Järve õpetas maalimist ja malemängu (vt Eesti Elu nr 27, 09.07.21., lk 9), Lia Hess õpetas rahvariietest ja kaera­ jaani, Evi Pertens rääkis merevaigust ja valmistas lastega ehteid. Tal oli isegi merevaiku näidata, kus on igavikuks säilinud kaks tervet putukat. Mär­ kilaskmist korraldasid laske­ tiirul TEPP (Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi) liikmed ja abilised Markus Alliksaar, Toomas Aasa, Mati Raudsepp, Margus Jukkum, Marika Kull, Lia Hess ja Trevor Crossman.

Leila Hess pakkus Kalevi­ poja joogat. Mis tegemist on Kalevipojal joogaga, võivad lugejad küsida? Aga kui seda

pealt vaatasin, peaaegu unus­ tasin hingamise. Leila luges Kalevipoja loo ette, samal ajal sujuvalt sobivaid joogaliigutusi ja -asendeid tehtes, mida kas­ vandikud järele tegid. Sobiv muusika saatis vaikselt. See oli tõesti midagi uut ja lausa (Järgneb lk. 12)

Rukkilillepärja valmistamine.

Foto: M. Koger

2

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

Nr. 28

Sada aastat diplomaatilisi suhteid Rooma ja Vatikaniga Sel nädalal tegi välisminister Eva-Maria Liimets visiidi Rooma ja Vatikani, tähista­ maks Eesti diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva.

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vaktsineerimispassid – jaa või ei?

Teatavasti on hetkel Kanadas Covidi viirusjuhtude arvud vähenemas ja vaktsineerimise näitajad suurenemas, toimub enam taasavamisi ja inimesed hakkavad tasapisi naasma oma varasemate tegevuste juurde, olgu selleks siis kohtumised pereliikmete ja sõpradega, restoranikülastus, regulaarne sporditegevus vm. Kes kui valmis ja turvaliselt end mingi tegevuse juures tunneb, oleneb igaühe enese ja lähikondsete sisetundest, võimalike riskide hindamisest jm. Üheks läbivaks küsimuseks paljude tegevuste taasavamiste teema juures on inimeste vaktsineerimis-staatusega seonduv.

Kanada meedias on olnud viimasel ajal päevakorral potentsiaalsete vaktsineerimispasside teema, mis on toonud kaasa debatte ja erinevaid arvamusavaldusi. On neid, kes peavad selle sisseviimist äärmiselt vajalikuks, aga ka teisi, kes mitte, mitmetel erinevatel põhjustel. Ka provintsiti on olukord erinev. Quebeci provints on teatanud võimalikest vastavatest passidest nn. mitte-oluliste tegevuste jaoks, kui tuleb COVID-19 neljas laine; Manitoba annab välja immuniseerimistõestusega kaardi elanikele, kes on täielikult vaktsineeritud.

Alberta peaminister Jason Kenney teatas nädala algul, et provints vaktsiinipasside sisseviimist ei plaani.

Ontarios on samuti vastaval teemal erinevaid seisukohti. Provintsi ametnikud on öelnud, et vajadust ja kavatsust vaktsiinipassi sisseviimiseks provintsis ei ole. Toronto Region Board of Trade tõstis sel nädalal esile vaktsiinipasside vajadust suurte ürituste, nagu ärikonve­ rentside jm. turvaliseks taasavamiseks ja turismi elustamiseks. Sellise passi vajadust märkis ka Toronto linnapea John Tory.

Kanada peaminister Justin Trudeau ütles teisipäeval, et föderaalvalitsus töötab koos provintsidega, et vaadata võimalusi vaktsiinisertifikaadi väljatöötamiseks rahvusvahelise reisimise jaoks, kuid jätab provintside sisesed valikud provintsivalitsuste otsustada. Üks asi on ametlikud otsused, kuid teised igapäevaelus üles­ kerkivad küsimused ja teemad. Teatavasti on kanadalased väga viisakas rahvas. Tänamine ja vabandamine on igapäevases praktikas väga levinud, samuti viisakad vestlused. Seoses viiruse vastu võitlemisega küsivad nüüd mitmed, kust läheb eetiline piir, kas ja kuidas uurida tuttavatelt või isegi võõrastelt nende vaktsineerimisstaatust ja kuidas mingi vastuse korral käituda; kas küsimine on kellegi privaatsusesse sissetung või pandeemia tingimustes loomulik.

Hiljuti avaldas CTVNews huvitava artikli, kus eksperdid arutlesid väljakujuneva käitumisetiketi üle vastaval teemal. Artiklist jäi kõlama, et küsimusele tuleb läheneda delikaatselt, nii rahvatervise kui sotsiaalse harmoonia huvides, laskuda vestlustesse ja kui on erinevaid seisukohti, leida parim strateegia lahendusteks.

KAIRE TENSUDA

Välisminister kohtus Itaalia välisministri Luigi Di Maio, Itaalia senati esimehe Maria Elisabetta Casellatiga, Püha Tooli välisministri Paul Richard Gallagheriga ja Malta ordu suurkantsleri Albrecht von Boeselageriga. Välisminister avas Roomas ka Eesti saat­konna uue hoone. „See oli pikalt kavandatud ja oodatud visiit – tänavu tähistame Eesti ja Itaalia diplomaa­ tiliste suhete 100. aastapäeva,“ sõnas minister Liimets. „Eesti ja Itaalia suhted on tihedad paljudes valdkondades, alates ­ julgeoleku- ja kaitsekoostööst ning lõpetades kultuurikoostöö ja majandussuhetega, huvi on ka digi- ja küberkoostöö vastu.

Oleme Itaaliale tänulikud Balti õhuturbes osalemise eest Äma­ ris. Praegu patrullivad Eesti taevas Itaalia hävitajad. Eesti ­ osaleb rände- ja politseikoostöö raames Itaalias FRONTEXi ­ühisoperatsioonil Jo Themis.“

Kohtumisel Itaalia välis­ ministri Luigi Di Maio ja Itaalia senati spiikri Maria Elisabetta Casellatiga arutati kahepoolseid suhteid, aga ka Euroopa Liidu ja NATO aktuaalseid teemasid, Atlandi-üleseid suhteid, Vene­ maa ja Valgevenega seotud arenguid, samuti lõunanaabruse ja rändeproblemaatikaga seonduvat.

Vatikanis kohtus Liimets Püha Tooli välisministri Paul Richard Gallagheriga. „Tänavu oktoobris tähistavad Eesti ja Vatikan diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Heameel oli tõdeda, et minister Gallagher oli Eesti eluga väga hästi kursis.

Vahetasime arvamusi ka päevakajalistel teemadel, kinnitasin Eesti tahet ÜRO Julgeoleku­ nõukogu valitud liikmena osaleda aktiivselt globaalse rahu ja julgeoleku tagamises.“ Kohtumisel Malta ordu suurkantsleri Albrecht von Boese­ lageriga arutati 2020. a diplomaatilised suhted sõlminud Eesti ja Malta ordu koostöö­ võimalusi humanitaarabi ja arengukoostöö vallas, rõhuasetusega digikoostööl. (VMPT/EE)

Eesti saatis välja Venemaa diplomaadi

Eesti nelikud ristiti Naissaarel

Eesti välisministeerium kutsus neljapäeval välja Venemaa suursaadiku Eestis Aleksandr Petrovi, et anda talle üle noot selle kohta, et üks Venemaa suursaatkonna diplomaat on kuu­lutatud persona non gra­ ta’ks.

Tegemist on vastusammuga Eesti konsuli väljasaatmisele Venemaalt, nii nagu on diplomaatias rahvusvaheliselt tavaks ja lähtudes vastastikkuse põhi­ mõttest. (VMPT/EE)

Üle poolesaja aasta sündisid Eestis 2017. a juulis nelikud, kes said nimedeks Loore, Luise, Leene ja Lagle. Tänavu said tüdrukud Naissaarel ris­ titud. Igal õel on erinevad ris­ tivanemad ning ristivanemate seas on näiteks endine rahvas­ tikuminister Riina Solman ja sumomaadleja Baruto (Kaido Höövelson).

EKRE toetus jätkuvalt tõusmas Hiljutine Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlus näitab, et Eesti Konservatiivse Rahvaera­kon­ na (EKRE) toetus on jätku­ valt tõusutrendis ning vahe Reformierakonnaga väheneb.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,2%, EKRE’t 23% ja Keskerakonda 19,1% valimisõiguslikest koda­ nikest.

Reformierakonna toetus pole viimasel kahel nädalal muutunud, kuid EKRE on jõudnud 5,2% kaugusele peaministriparteist. Nii väike pole nende kahe erakonna vahe Norstati küsimustes varem olnud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,1%, Sotsiaaldemokraat­ lik Erakond (SDE) 7,9% ning Isamaa 5,7%ga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,3% ja opositsioonierakondi 36,6% vastanuist.

(ERR/EE)

Tüdrukud ristiti Naissaarel Püha Maarja kirikus 3. juulil.

Ristimistalituse viis läbi pea­ piiskop Urmas Viilma.

Ema Tiina Nirgi tõdes, et a­lgul oli lastega keeruline.

Tüdrukud sündisid enneaegselt ning nende tervis polnud beebieas just kiita. Nüüdseks on neist sirgunud aga rõõmsad mudilased, kes üheskoos mängida armastavad. (ERR/EE)

Venemaal tõuseb koroonasurmade arv Sel nädalal on Venemaal kol­ mel päeval järjest registreeri­ tud rekordilised koroonasur­ made arvud. Teisipäeval re­gistreeriti 780, kolmapäeval 786 ja neljapäeval 791 koroo­ nasurma ööpäeva jooksul.

Enim koroonasurmasid re­ gist­reeriti neljapäeval Peterburis – 108, Moskvas suri 101 koroonahaiget. Ööpäevaga tuvastati 25 293 uut koroonanakkuse juhtu, tea­ tas operatiivstaap neljapäeval.

Venemaal on kokku regist­ reeritud 5 882 295 koroonaviirusega nakatumist, surnud 146 069 koroonahaiget. (ERR/EE)

Eesti saatkonna uus hoone Roomas. Foto: välisministeerium

Eesti ja Saksamaa tähistasid sadat aastat diplomaatilisi suhteid Möödunud reedel tähistasid Eesti ja Saksamaa diplo­ maatiliste suhete loomise sajandat aastapäeva. 9. juulil 1921 tunnustas Saksamaa de jure Eesti iseseisvust. Tegemist oli sammuga, mis pani aluse kahe riigi ametlikule diplo­ maatilisele suhtlusele.

Saksamaa ja Eesti ajalooline ühisosa on suur ning riikidevahelised suhted on möödunud sajandi jooksul teinud läbi palju muutusi. Praeguseks on Eesti ja Saksamaa head koostööpartne­ rid nii Euroopa Liidus kui ka NATOs jagades ühiseid põhi­ väärtusi.

Mitmekülgse kultuuriloo ühiste tahkude tutvustamiseks korraldas Eesti saatkond Ber­ liinis loengutesarja Eesti-Saksa­ maa diplomaatilistest suhetest läbi aegade. Esimese loengu pidas Tartu ülikooli lähiajaloo ­ professor dr Eero Medijainen, käsitledes Eesti rahvusvahelist tunnustamist aastatel 1920– 1922.

100. aastapäeva ametlikul tähistamisel toimus Eesti saatkonnas Saksamaal Berliinis pidulik kontsertüritus, kus as­ tusid spetsiaalse kavaga üles Kadri Voorand ja Mihkel Mäl­ gand. Pidurüü sai selga saatkonna ees asetsev karuskulptuur Buddy Bär, millele õmbles rii­ ded Eesti moelooja Reet Aus. (VMPT/EE)

Eesti on ainus EL-i riik, kus vaesus vähenes Eesti oli eelmisel aastal ainus Euroopa Liidu riik, kus vae­ susriskis elanike osakaal võr­ reldes 2019. aastaga vähenes, selgus Eurostati ülevaatest.

Suuremas osas EL-i liikmesriikidest jäi vaesusriskis tööea­ liste inimeste osakaal samaks, kuid Iirimaal, Portugalis, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Kreekas, Sloveenias, Rootsis ja Bulgaarias see suurenes. Ainsa riigina vähenes 18-64-aastaste vanuserühmas vaesusriskis ela­ nike osakaal Eestis, selgub Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat esialgsest hinnangust.

Vaesusriskis olevaks peetakse inimesi, kelle sissetulek on 100125 protsenti vaesuspiirist.

(ERR/EE)

Nr. 28

ÜEKNi tegus aasta Hoolimata pandeemiaga kaas­ nevast suletud maailmast oli 2020.-2021. hooaeg Üle­ maailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) jaoks tegus. Vir­tuaal­ sed koosolekud on osutunud vägagi efektiivseks ja 2020. a detsembris valitud uue esi­ mehe Aho Rebase juhtimisel on ÜEKN edasi liikunud oma sihtide suunas. ÜEKNi tegevuse eesmärke aitavad ellu viia organisat­ siooni-siseselt loodud toim­ konnad. Väga toimekas aasta oli välispoliitika ja suurpõgenemise toimkondadel.

Välispoliitika toimkond ees­ otsas Reet Marten-Sehriga korraldas 24. aprillil 2021 koostöös MTÜga Globaalsed Eestlased ja Ülemaailmse Eesti Noortevõr­ gustikuga esimese Eesti välispoliitika virtuaalfoorumi eest­ lastele üle maailma. Foorum, mis keskendus Eesti huvide kaitsmisele maailmas, on esi­ mene taoline Eesti välispoliitika sarjast. Järgmine üritus on plaanitud 2021.a sügisele.

Foorumit saab järelvaadata: https://youtu.be/kXCpW4oZtsg Jätkuvalt tegutses aktiivselt Iivi Zajedova juhtimisel suur­ põgenemise toimkond, mille eesmärgiks on eestlaste laiemalt teavitamine 1944. a massi­ põgenemisest. Septembrikuus 2020. a sai Läänemaal asuvale Puise ninale püstitatud Eesti Memento Liidu eestvedamisel mälestusmärk – ema ja tütar kohvriga – millega meenutati suurpõgenemises lahkuma sunnitud või hukkunud eestlasi.

Mälestusmärgi püstitamist toe­ tas rahaliselt ka ÜEKN. Koos Eesti Kultuuriseltside Ühendusega korraldas ÜEKN okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamu suurpõge­ nemise 75. aastapäeva teabeseminari ,,Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, mida juhtis Iivi ­ Zaje­ dova. Juba 2019. a tegi ÜEKN ettepaneku Eesti Vaba­ riigi valitsusele kuulutada 19. september ametlikult 1944. a nõukogude terrori eest põgenemise mälestuspäevaks, ning selle eesmärgi täitumise nimel töötab suurpõgenemise toimkond edasi.

Meedia- ja kommunikatsioo­ nitoimkond koos selle juhi Sirle Söödiga on keskendunud info jagamisele erinevate kanalite vahel. Möödunud sügisel sai loodud uus koduleht www.uekn. ee, mis hõlbustab teabe kättesaamist. Sotsiaalmeedia-kanali­

Euroopa kõige naisterohkem riik on Läti Sooline tasakaal on Euroopa riikidest kõige rohkem paigast ära Lätis, selgub EL-i statisti­ kaameti Eurostat hiljuti aval­ datud ülevaatest.

1. jaanuaril 2020 elas Euroopa Liidus 219 miljonit meest ja 229 miljonit naist, mis

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

test on lisaks Facebooki kontole tehtud ka Twitteri konto, mille kaudu on võimalik jälgida nii ÜEKNi kui ka liikmesmaade ­tegevust.

Lisaks eelmainitule tegeleb ÜEKN igapäevaselt tihedalt organisatsiooni enda küsimustega.

Nagu pikaajaliste ühingutega ikka, vajab ka ÜEKNi kodukord aeg-ajalt ülevaatamist. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi professori Katrin Nyman-Metcalf’iga plaanitakse selle aasta jooksul teha uuring kodukorra vastavusest kaa­ s­ aegsusele ning hääleõiguse ­jagunemise demokraatlikkusele.

Värskendatud kodukord muudaks ka organisatsioonisisese asjaajamise läbipaistvamaks ja lihtsamaks.

Möödunud poolaasta jooksul pakkus ÜEKN ka vajaduspõhist rahalist toetust oma liikmesmaade organisatsioonidele. Läti Eesti Selts sai toetust kodulehe loomiseks, Leedu Eesti Selts EV 30. taasiseseisvumise aasta­ päeva üritusteks ning Tšehhi Eesti Klubi juubeliväljaande ­jaoks.

Tihe koostöö on ÜEKNil aasta jooksul olnud nüüdseks Välisministeeriumi alla liikunud Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoniga, MTÜ Globaalsete Eestlastega ning teiste organisatsioonidega, mille eesmärgiks on eestlaste ühendamine ning esindamine terves maailmas. ÜEKN asutati USA-s aastal 1954 põhieesmärgiga arendada koostööd väljaspool Eestit asuvate eestlaste keskorganisatsioo­ nide vahel ja toetada Eesti ­iseseisvumise taastamist. Täna­ päeval on ÜEKNi peamisteks eesmärkideks ühendada eestlasi väljaspool Eestit, levitada infot liikmesriikide tegevuse kohta, arendada koostööd nii liikmes­ riikide kui ka valitsuse tasandil.

Tänase päeva seisuga kuulub ÜEKNi 11 liikmesmaad – Austraalia Eesti Seltside Liit, Eesti Ühiskond Saksamaa ­Liit­vabariigis, Eestlaste Kesk­ nõu­ kogu Kanadas, Eesti Rah­ vus­­komitee Ühendriikides, Ing­ lis­ maa Eestlaste Ühing, Läti Eesti Selts, Leedu Eestlaste Selts, Rootsi Eestlaste Liit, Tšehhi Eesti Klubi, Ukraina Eesti Selts, Vene Eesti Seltside Liit. Sooviavalduse liikmeks ­astumiseks on esitanud ka Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes.

MERIKE BARBORAK, ÜEKNi administraator AHO REBAS, ÜEKNi esimees

teeb 100 mehe kohta 104,7 naist ehk 4,7 protsenti rohkem naisi. Lätis oli aga naisi 16,5 protsenti rohkem kui mehi.

Leedus oli sama näitaja 14,2, Portugalis 11,9 ja Eestis 11,2 protsenti. Naisi elab kõigis EL-i riikides peale Malta, Luksem­ burgi, Rootsi ja Sloveenia rohkem kui mehi. Suurim on ­erinevus Maltal, kus 100 mehe kohta on 93,6 naist. (ERR/EE)

3

Eestit esindab Tokyos üle kolmekümne sportlase Eesti Olümpiakomitee täitev­ komitee kinnitas juuli alguses Eesti koondise Tokyo olüm­ piamängudeks. Kinnitatud koondisse kuuluvad 33 sport­ last 14 spordialalt ja 48-liik­ meline tugipersonali koosseis.

EOK täitevkomitee poolt kinnitatud Eesti koondis 2020. a Tokyo olümpiamängudeks: Jalgrattasport: Tanel Kangert, Peeter Pruus, Janika Lõiv Judo: Grigori Minaškin Kergejõustik: Ksenija Balta, Roman Fosti, Tiidrek Nurme, Rasmus Mägi, Maicel Uibo, Johannes Erm, Karel Tilga Laskmine: Peeter Olesk Maadlus: Epp Mäe, Artur Vititin Purjetamine: Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo Ratsutamine: Dina Ellermann Sulgpall: Kristin Kuuba, Raul Must Sõudmine: Tõnu Endrekson, Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Johann Poolak (varu) Tennis: Anett Kontaveit Triatlon: Kaidi Kivioja Ujumine: Eneli Jefimova, Kregor Zirk Vehklemine: Erika Kirpu, Julia Beljajeva, Katrina Lehis, Irina Embrich (varu) Vibusport: Reena Pärnat Vahetult pärast koondise kinnitamist sai õiguse olümpial startida veel üks ujuja – Martin Allikvee.

Taasiseseisvumise järgsel perioodil on senini Eesti suurim olümpiakoondis olnud 2008. a Pekingi olümpiamängudel, kuhu lähetati 47 sportlast.

Eesti koondise suurused varasematel olümpiamängudel: 1992 Barcelona – 37 sportlast, 13 spordiala 1996 Atlanta – 45 sportlast, 13 spordiala 2000 Sydney – 33 sportlast, 11 spordiala 2004 Ateena – 42 sportlast, 10 spordiala 2008 Peking – 47 sportlast, 13 spordiala 2012 London – 32 sportlast, 11 spordiala 2016 Rio de Janeiro – 46 sportlast, 13 spordiala Tokyo suveolümpiamängud algavad 23. juulil ning kestavad 8. augustini. (ERR/EE)

KANADA UUDISEID BRITI COLUMBIA. Selle nädala algul teatas Penelakut Tribe, et Penelakut Islandil (varem Kuper Island), endise internaatkooli lähedal leiti enam kui 160 märkimata hauda.

Sellel väiksel saarel asus Kuper Island School, mis tegutses aastatel 1870-1975. (Lüh. CTVNews) • TORONTO. Föderaalvalitsus investeerib $18 miljonit mitmete algatuste jaoks, mis on mõeldud toetama linna majanduslikku taastumist. Raha läheb mitmetele programmidele, toe­ tab ärisid ja kaitseb töökohti.

(Lüh. CP24)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kanada kõrgeima tervise­ amet­ niku dr. Theresa Tami sõnul on uued nakatumised üle riigi jätkuvas languses, olles teisipäeval keskmiselt 451 päevast juhtu viimase seitsme päeva jooksul.Teisi­ päevaks oli enam kui 50% kanadalastest vanuses 12+ saanud kaks doosi vaktsiini (44% Kanada elanikkonnast).

Ontario provints siseneb 16. juulil – viis päeva plaanitust varem – taasavamise kolmandasse järku, mis lubab taas avada spordiklubisid, kinosid, teatreid, muuseume jm. ning einestada restoranide siseruumides. Tõs­te­ takse ka inimeste limiiti kogu­ nemistel. Siiski jäävad kehtima maskikohustus ning füüsilise distantsi reeglid.

Ontarios on uute viirusjuhtude arvud viimasel nädalal olnud: neljap., 8. juulil 210, ree­ del 183, laup. 179, pühap. 166, esmasp. 114 (madalaim alates eelmise aasta 1. septembrist), teisip. 146, kolmap. 153.

Testide positiivsusnäitajad on olnud 0,6% ja 0,9% vahel.

Seitsme päeva keskmine uute juhtude arv oli kolmapäeval 164 (nädal varem 204).

Teisipäevase seisuga oli provintsis intensiivravil 194 patsienti. Aktiivseid viirusjuhte oli sel päeval provintsis 1548, mis madalaim alates 9. septembrist.

Terviseminister Christine Elliotti teatel on enam kui seitse miljonit Ontario elanikku saa­ nud nüüdseks kaks vaktsiinidoosi, olles seega täielikult vaktsineeritud.

Umbes 78% sobilikest Ontario elanikest on saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi.

Ontario kõrgeim terviseametnik dr. Kieran Moore ütles teisi­ päeval, et eeldatavalt tõuseb septembris taas COVID-19 juh-

tude arv – kui minnakse tagasi siseruumidesse. Ta märkis, et provints koos kohalike terviseametitega juba valmistub ette ­potentsiaalse tõusu juhuks.

Quebecis oli kolmapäevaks aktiivseid juhte 635, madalaim alates 2020.a. märtsist. Uusi juhte registreeriti sel päeval 54.

Teisteski provintsides ja terri­ tooriumidel on uute nakatumiste arv olnud varasemaga võrreldes madal.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Kuubas protesteeritakse valitsuse vastu Range kommunistliku režiimi­ ga Kuuba linnades kogunesid pühapäeval tänavatele tuhan­ ded valitsusvastased meele­ avaldajad. Suuremad meele­ avaldused leidsid aset San Antonio de los Banose linnas ja pealinnas Havannas. ,,Maha diktatuur! Me tahame vabadust!“ kõlasid loosungid.

Peamiselt noored meeleavaldajad avaldasid protesti dikta­ tuuri vastu ja karjusid solvanguid president Miguel DiazCaneli aadressil.

Meeleavaldused algasid spon­ taanselt pühapäevahommikul.

Ainsad lubatud kogunemised on riigis tavaliselt kommunistliku partei üritused.

Protesteerijate vastu astusid julgeolekujõud.

USA kutsus teisipäeval Kuu­ bat lõpetama piirangud ja vabastama kõik kinni võetud meeleavaldajad. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

Nr. 28

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Tiffany Hogg Tiffany Hogg on üks Kanada eesti üliõpilastest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumifond. Tiffany on töötanud registreeritud medõena Georgetowni haiglas peaaegu kaks aas­ tat ja nüüd lõpetab Trent Ülikoolis bakalaureuse­ kraadi põetamise alal.

Torontos üles kasvades õppis Tiffany Eesti täienduskoolis ja osales gaidides, Jõekääru suvelaagris ja töötas Seedriorul.

Eestlaseks olemise kohta: Pärast viimast esinemist Taipeis 6. dets., pööras kogu näitlejaskond ümber ja moodustas sõrmedega südame kuju kõigile, kes pilti vaatavad. Samaaegselt pani seljatagune publik oma telefonidel särama väikesed lambikesed. Järvit on pildil kerge leida – teises reas esimene vasakul. Foto: GWB Entertainment

Järvi Linda muusikalireis Aasias läbi pandeemia lõppes võidu­rõõmsalt. Tähelepanu NY Times’ilt Kahel korral, 2019. ja 2020. aastate kevadkuupäevil, il­­mu­ sid Eesti Elu veergudel oma­ pärased seikluslood, milles oli osaline balletitantsija Järvi Linda Raudsepp Torontost.

Tegemist oli Aasia pealinnades lavastunud ülipopulaarse rändmuusikaliga ,,Oope­ri­fan­ toom“. Esimeses ülevaates jäl­ gisime lugusid laval esinemis­ test ja rahvaga kokkupuuteist Manilas, Singapuris ja Kuala Lampuris. Järgnevalt oli juttu teiste Aasia pealinnade külas­ tamisest.

Järvit oli enne teatrireisi palutud tulla ettetantsimistele New Yorki, kus ta oli paari aasta jooksul endale teeninud kõrge hinnangu mitmel nn. ,,audition“ ‘il. Midagi põnevamat aga seisis veel ees. Temal olid selleks ajaks lepingute alustel esinemised Estonia Rahvusooperi ja Rhode Islandi Festival Ballet tantsutruppides ammugi seljataga ja avanenud kena karjäär Torontos. Nüüd aga algas midagi ettearvamatut.

Peaaegu kolm aastat tagasi otsustas dünaamiline Inglismaal paiknev rahvusvaheline organisatsioon GWB Entertainment populaarse muusikali, mis oli põhiliselt New Yorgis loodud lavastuse alusel, suunata Aasia ­ pealinnadesse.

Kasutame sõna rahvusvaheline, kuna peaesinejad, tantsuansambel, koorilauljad ja lava­ tagune tiim olid kokku pandud osalejatest peamiselt USAst, Inglismaalt ja Lõuna-Aafrikast.

Foto Järvist tehtud kummarduse ajal teatrilaval Seoulis, LõunaKoreas.

Foto: Bohyun Yoon

Üksikud osalejad olid aga isegi Brasiiliast, Jaapanist, Itaaliast, Austraaliast ja Lõuna-Koreast.

Järvi oli ainus Kanadast esineja nende hulgas, kes võitsid endale koha muusikali näitlejaskonnas.

Viimasel korral Järviga juttu ajades olid selja taha jäänud ka Tel Aviv, Dubai, Busan (LõunaKoreas) ja kogu aasta 2019. Ees ootas suurem osa aastast 2020.

Avame kardina ja laseme Järvil endal ette astuda. Ta vastab küsi­mustele.

Kas Lõuna-Korea oli teie näitlejaskonna viimane pea­ tus?

Oh, ei. Meil oli veel suurem ja avaram esinemine kaugel ees.

Lõuna-Koreas olime lõpuks aga peaaegu üheksa kuud. Kui möödunud aastal lõpetasime Busanis esinemise veebruari ­keskel, meid saadeti koju.

Mäletan, et siis tegime teise pikema intervjuu Eesti Elule.

Koreast oli aga kujunemas pandeemia keskus. Oli täitsa ­üllatus, et läksime tagasi ja seekord Seouli, mis on hiigel-linn.

Ilmselt oli aga Lõuna-Korea võimeline reageerima äärmiselt kiirelt kohalikule pandeemia­ ohule. Isegi kui maailmas oli see alanud. Ja me hakkasime mängima pidevalt peaaegu täissaalidele.

Kuidas oli see võimalik?

See võis kosta kui imestama panev. Aga Seoulis oli äärmiselt range hügeeniline kord. Võeti ette igasugused sammud, nii publikupoolsed kui ka esinejate suhtes. Sellest kirjutas hiljem põhjalikult, aga samuti veidi imestades, juuni alguses New York Times. Olime tol hetkel ainus muusikal maailmas, mis esines laval.

Sa möödunud korral nimeta­ sid veel ühte linna Koreas.

Jah, see oli Daegu. Võiksin öelda, et seal oli kõige uhkem teater. Aga koht, mis minule mõjus kõige rohkem, oli Taipei Taiwanis. Ja see oligi viimane koht, kus meie esinesime selle pika reisi jooksul.

Kas läksite otse Koreast Taiwani?

Oh, ei. Oli ju vaja Daegust laevaga transportida rasked kulissid, tähendab näiteseinad, mis võttis aega. Tolle aja sain

veeta lepingu alusel isiklikus isolatsioonis paar kuud ettenähtud puhkusel Inglismaal.

Mis põhjusel just Taipei sinule mõjus?

Esinesime ühes areenis kuuele tuhandele pealtvaatajale.

Kujuta ette! Tavaliselt oli ju meie publik olnud kõige roh­ kem kahetuhandeline. Põhjus, mispärast saime nii suurele publikule esineda, oli et Taiwanis puudusid peamised kitsendused pandeemia suhtes, kuna seal aprillist 2020 ei olnud mitte ühtegi pandeemia- ehk covidijuhtumit. Pealegi pidi enne Taiwani minekut iga kompanii liige olema vaba covidist, tä­ hendab pidi olema negatiivse testitulemusega.

Kas saite kohe lavale minna?

Kui me Taiwani jõudsime, olime niikuinii karantiinis kaks nädalat. Pärast karantiini tegime uued testid. Kuna olime suur rahvusvaheline kompanii, olime meedia tiheda tähelepanu sees.

See oli möödunud aasta hilissügisel.

Kuidas te saite sellise suure publiku ees esineda? Tekib ju suur avarus esinejate ja publi­ ku vahel.

Taipeis pandi kaks erakordselt suurt ekraani mõlemale poole lava kõrvale. Areen oli, jah, nii suur, et neid ekraane oli vaja. Meie ei olnud aga sellise süsteemiga küll enne harjunud.

Peale areeni ja kahe suure ekraani, räägime veel veidi Sinust ja esinemisest. Mis veel võis olla ka erakorraline teie esinemiste puhul?

Hmm. Arvan, et tantsida varvastel ja laulda samal ajal. Seda kahe pika aasta jooksul. See kombinatsioon pole üldsegi tüüpiline või isegi normaalne.

Ja on äärmiselt nõudlik. See oli kohe alguses meie ettevõtliku muusikadirektori idee, kes leidis, et meie kui tantsijad ­oskasime ka laulda.

Aga nüüd on see minevik. On sinul veel mingisugune mäles­ tus sellest kahe-aastasest pikast teatrireisist?

Võib-olla Aasia rahva viisakus. Nad tihti kummardavad.

Ja sõbrad omavahel moodustavad sõrmedega südame kuju enne lahkumist.

Mulle on tähtsad minu Eesti juured. Teada ajalugu minu kodumaast, minu vanavanematest, õppida kombeid ja traditsioone. Panna kõik kõrva taha, et üks päev saaksin seda õpetada oma lastele. Mulle ja minu perele on tähtsad Eesti traditsioonid… Eesti kombed on armsad, ilma nendeta lihtsalt ei saa. Nii et iga päev õpime. Õpime eesti las­ teaias, eesti koolis, eesti laagrites. Õpime, et eestlane olla on uhke ja hea!

Hoiame pöialt Eesti sportlastele, tähistame Eesti Vabariigi aasta­päeva. Hoiame kokku teiste eestlastega, et ühiselt jätkata tegutsemist ja õpetada tulevasi põlvkondi. Eestlust ja traditsioone saame õpetada oma lastele küpsetades kringlit, tantsi­ des rahvatantsu, valmistades kartulisalatit eesti moodi või tehes pannkooke pere seltsis või lihtsalt eesti sõpradega kokku saades, meenutades toredaid koosveedetud aegu laagrites või eesti kooli reisidel… Tuleb lihtsalt üles leida ja hoida, mis meile on kallis.

ESK rolli kohta: Eesti Sihtkapitalil Kanadas on suur roll meile väliseestlas­ tele. Tänu sellele ja selle tõestuseks püsib meie eesti kultuur elus. Lapsed saavad käia eesti lasteaias, saavad tuttavaks teise väliseesti lastega, õpivad eesti keelt ja traditsioone. Noored saavad käia eesti koolis, kus õpivad Eesti ajalugu, rahvatantsu ja laulavad eesti laule. Kõik armastavad käia eesti lastelaagris, võrkpallilaagris ja Kot­ ka­ järve laagris. Tänu Siht­ kapitali toetusele on elus Rahvajõulupuu, Suvihari ja Estdocs filmifestival. Meie kõik saame koos tähistada ja nii koguda mälestusi kogu eluks. Hoiame Kanadas eestlust elavana põlvkonnast põlvkonda.

Suur aitäh, Eesti Sihtkapital Kanadas!

S P ORT

Noor eestlanna võitis EMil kolm medalit Eneli Jefimova võitis eelmisel nädalal juunioride EM-il ujumises kolm medalit. Nii ­võitis 14aastane eestlanna 50 m rinnuliujumises ajaga 30,91 pronksmedali, 200 m rinnu­ liujumises ajaga 2.28,01 hõbeda ning 100 m rinnuliujumises ajaga 1.07,24 kuldmedali.

Jefimova ütles, et juunioride EM-il ei olnud vähem vaimset pinget kui mais toimunud täiskasvanute EM-il. ,,Vaimselt on minu jaoks kõik võistlused samad, pole vahet, kas on eestikad või juunioride EM.“ Jefimova esindab Eestit ka Tokyo olümpial. (ERR/EE)

Euroopa Liit ootab Ühendkuningriigilt lahkumisleppe tasumist

Euroopa Liidu teatel oodatakse Ühendkuningriigilt lahkumisleppe kohaselt 47,5 miljardi euro maksmist. Seda on mõned miljardid rohkem, kui London on arvestanud.

Briti peaministri esindaja lük­ kas nõudmise tagasi.

Euroopa Liidu 2020. a konsolideeritud eelarveraporti kohaselt võlgnevad britid selle raha EL-ile koondsummana erinevate valdkondade alt, mis lahkumisleppes paika pandi.

Briti rahandusministeerium rõhutas aga, et lahutuslepingu hind jääb endiselt 40,74 ja 45,40 miljardi euro vahele, ­vahendas Financial Times.

Euroopa Liidu nimetatud 47,5 miljardit on kõrgem, kui Ühendkuningriik on arvestanud.

Ja midagi isiklikku?

Võib-olla see, et pidin igal Briti eelarveamet prognoosis etendusel esinema solistina ühel 2018. a märtsis, et see summa meelelahutuslikul hetkel. Pidin peaks olema 41,4 miljardit.

Esimese maksena ootab EL mängima elustunud muusika­ brittidelt sel aastal 6,8 miljardi kasti ahvi, kes juhatas neljaliikeuro tasumist. Ülejäänud summelist rütmiansamblit orkestri ma peaks laekuma järgnevate taldrikutel. See oli pigem koo­ aastate jooksul. miline kui kunstipärane nagu varvastel tantsimine. Aga see Ühendkuningriigi teatel ei andis minule võimaluse ka nõustu nad ELi uue hinnanguga ­veidi ise näidelda. ning tagasimakstav kogusumma Aga tantsida sa ikka said? jääb neisse piiridesse, mis valitJa veel kuidas!! Palju, palju! sus on varasemalt paika panJa nii mitmes linnas! (EE) nud. (ERR/EE)

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Presidendist, ikka presidendist Jaak Valge, ajaloolane, riigikogu liige (EKRE) ERR Lähenev presidendivahetus on inspireerinud arutlusi riigipea rollist, sellesse ametisse sobiva isiku omadustest ja töökohale saamise protsessist ehk presi­ dendivalimisest.

Mõtteid on servast serva, allpool olen neist olulisemaid koos ajalooliste tagasipõigetega ana­ lüüsinud, tehes seda Euroopa riikide kogemuse ning seni Eesti parlamenti menetlusse esitatud presidendivalimiste korda muutvate ettepanekute taustal.

Presidentaalne riik ja presidendita riik Kõige radikaalsem ettepanek pärineb Siim Kallaselt, kes arvab, et presidendi ja pea­ ­ ministri ametikohad tuleks ühitada. ,,Väike riik. Siis ­ loomulikult saaks presidendi-valitsusjuhi otse valida. Üks must auto vähem. Lihtne ja selge.“ Kindlasti ei puudu Siim Kallase idees loogika. Täitev­ võimu kandja president-valitsusjuht saaks rahvalt otsemandaadi, Eesti valitsemissüsteem muutuks täispresidentaalseks ning parlamendi roll peaks paratamatult jääma marginaal­ seks.

Tegemist oleks aga tõesti kapitaalse muudatusega, sest ­ isegi Eesti ajaloo kõige presi­ dendikesksemas demokraatlikus 1933. a põhiseaduses oli otse­ valitud suurte volitustega riigi­ vanemale lisaks ette nähtud parlamendist sõltuv valitsus ­ ees­otsas peaministriga.

Euroopa demokraatlikest riikidest on selline süsteem, kus täitevvõim koondub ainult otsevalitud riigipeale, ainult ­ Küprosel. Ministrid nimetatakse seal parlamendi ja riigipea poolt. Ent tegemist on suure erandiga, mis tuleneb selle riigi lõhestatusest.

Isegi Venemaal ja Valgevenes pole täitevvõimuks ainult president, vaid valitsus, tõsi täiesti presidendist sõltuv valitsus.

Riigipea võib seal parlamendi laiali saata, kui peaministrikandidaat või ametisoleva pea­ ministri tegevus talle sobib, aga parlamendile ei sobi. Aga Venemaa ja Valgevene ei saa meile eeskujudeks olla, sest tegemist ei ole demokraatlike riikidega.

Demokraatiat silmas pidades tekiks suur probleem, kuidas juhul, kui täitevvõimu kehastav riigipea on otsevalitud, sättida seadusloomet ning kontrolli- ja tasakaalumehhanisme, et riik ikka demokraatlikuks jääks, ning parlament ja president kohe tülli ei läheks. Võib-olla ainult sagedaste kodanike poolt esile kutsutavate rahvahääle­ tustega nagu Eesti 1933. a põhiseaduses või praegu Šveitsis.

Igatahes tähendaks see mitte ainult senise süsteemi täielikku ümbertegemist parlamentaarsest presidentaalseks, vaid täiesti

uue süsteemi sisseseadmist.

Meie 1920. aasta põhiseaduse kehtivuse ajal presidenti polnudki. Riigipea ülesandeid täitis osalt peaminister, keda nimetati riigivanemaks, osalt rii­ gikogu esimees. Riigivanem polnud otsevalitud, vaid parlamendi poolt ametisse seatav.

Teine Euroopa presidendita riik kahe maailmasõja vahel, kui N. Liit välja jätta, oli Šveits.

Tagantjärgi on osa ajaloolasi ja õigusteadlasi leidnud, et seetõttu oli Eesti poliitiline süsteem tasakaalustamata, parlamendi ja erakondade võimu­ küllus kujunes liiga suureks ja nende kokkuleppimatuse tõttu vahetusid valitsused liiga kiiresti. Hiljem on siiski arvatud, et ebastabiilsuse algpõhjused võisid olla pigem mujal.

Presidendiameti olemasolu paljudes teistes Euroopa riikides ei kaitsnud nende riikide valitsusi veel suurema ebastabiilsuse eest. Ning kui tänapäeva naasta, siis oleks raske väita, et meie viimased kaks presidenti olek­ sid Eesti poliitilist süsteemi kuidagi tasakaalustanud, aga seda ei nuhelda kodanikele ­tagasi liiga kiire valitsuste vahetumisega.

Omaaegses Eestis oli presidendiameti kõrvalejätmise pool­ dajate argumendiks püüdlus vabade kodanike sotsiaalse võrdsuse poole. President, kelle ametikoht oli välja kasvanud monarhist, oli aristokraatia märgiks. Loomulikult peaks ka tänapäevase Eesti üheks (pea) eesmärgiks olema majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine.

Ent ka see ei tähenda, et selle Euroopas tänapäeval uni­ kaalse süsteemi elluviimiseks jätkuks Eestis poliitilist tahet ja julgust. Kodanikele on riigi­ peata süsteem võõras ning ­selleks näib puuduvat ka laiem nõudmine.

Presidendi otsevalimise kord Presidendi otsevalimise sisseseadmiseks toetus ei puudu.

Käesoleva aasta märtsis Ühis­ konnauuringute Instituudi tellitud küsitluse kohaselt vastas 33% küsitletud Eesti täisealis­ test kodanikest küsimusele, kas rahvas peaks presidenti otse valima jaatavalt ning 30% pigem jaatavalt. 21% vastas pigem ­eitavalt ja 10% selgelt eitavalt, 6% ei omanud arvamust.

Julgen arvata, et on ka polii­ tilist tahet. 1993. aastast kuni 2016. aastani parlamendi jahvatusmasinasse esitatud 11 eelnõud (neist kaks alternatiiviga), millega sätestataks presidendi otsevalimine. Ent seni tule­ museta.

Lennart Meri 2001. a esitatud eelnõus nähti ette ka muid muudatusi põhiseaduses, aga presidendivalimiste korra osas on kõik eelnõud olnud suhteliselt sarnased. Kõigis on pakutud, et kandidaadi saab esitada 10 000 Eesti Vabariigi kodanikku, viimases kuues eelnõus on

pakutud, et lisaks neile ka ­erakonnad.

Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt on antud üle poole hääletamisest osavõtnute häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, ­viiakse kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel läbi teine hääletusvoor, kus tun­ nistatakse valituks kandidaat, kelle poolt anti enam hääli.

Viimasel kaheksal aastal esitatud kolm eelnõud ning ­ neile eelnenud 2002. ja 2003. a eelnõude alternatiivid, samuti 2001. a eelnõu ja president Lennart Meri poolt samal aastal esitatud eelnõu on sisult täiesti sarnased.

Seega võib väita, et välja on kujunenud teatud ühine aru­ saam, kuidas otsevalimise pro­ ­ tseduur Eestis peaks käima.

Vähe sellest: kuigi parlamendi praeguses koosseisus pole presidendi otsevalimise eelnõud ­esitatud, on riigikogu praeguses koosseisus 27 saadikut, kes seda on varem teinud, Euroopa Liidus valitakse presidenti otse 14, st pisut rohkem kui pooltes riikides.

Nendeks on Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Iirimaa, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Prant­ susmaa, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome ja Tšehhi.

Presidendi valimise protsess on neis riikides üsna sarnane, aga sarnane ka Eestis pakutud eelnõudega. Peaaegu kõigis on samasugune ühe- kuni kaheastmeline protseduur: kui esimeses voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat enamust, toimub teine voor, kus konkureerivad esime­ ses voorus kaks kõige rohkem hääli saanud kandidaati ning teises voorus võidab see, kes saab rohkem hääli.

Esimese vooru võiduks nõutav enamus on seejuures erinev, tavaliselt on selleks hääletanute enamus, aga Bulgaarias ja Leedus on lisatingimuseks, et esimese vooru valimistel peab osalema üle 50% hääleõiguslikest kodanikest.

Erand on Iirimaa, kus toimub ainult üks valimisvoor ning seal fikseeritakse nii eelistatud kandidaat kui ka järgmised valikud.

Kui ükski kandidaat ei saa 50% hääletanute arvust, elimineeritakse kõige vähem hääli saanud kandidaat ning tehakse seda niikaua, kuni ühel kandidaadil on üle 50% häältest.

Kandidaatide ülesseadmine on riikides erinev, seda võivad teha erakonnad, valimisliidud, kodanikuühendused, teatav arv kodanikke, teatav arv parlamendi või kohalike omavalitsuste volikogude liikmeid või kandi­ daat ise. Koos või eraldi. Eestis pakutud eelnõudega kõige sarnasemad on kandidaatide üles­ seadmise ja valimiste protse­ duurid Austrias ja Soomes.

Otsevalimise vastuargument Pikka aega on presidendi otsevalimise vastu esitatud väide, et otsevalimise kehtestamine on võimatu, sest sel juhul tuleks presidendi volitusi laiendada.

Värskelt on selle kõige ke-

namini sõnastanud põhiseaduse assamblee aseesimees ja üks põhiseaduse koostajaid Lauri Vahtre, kes on küll praeguse valimiskorra suhtes mõnevõrra kriitiline, ent leiab, et kui president on n-ö poolvõimuline, siis sobib tal ka ametisse saada vaid poolvalimistega.

Presidendi otsevalimise kohta arvab ta aga, et see meetod oleks populaarne täpselt esimeste valimisteni ja mitte rohkem. ,,Valituks osutunud kandidaa­ di vastased leiaksid ilmtingi­ mata, et tehti sohki, et süüdi on salateenistused ja muidugi aja­ kirjandus. Lisaks sellele tuleks terve põhiseadus ümber teha, sest otsevalitud presidendi võim peab kindlasti suurem olema, ta ei mahuks enam oma ameti piiridesse ära. Kui põhiseadus neid piire ei laienda, siis saa­ vad kõik kõigi peale kurjaks, millega võib kaotsi minna kogu meie kallis iseseisvus.“ Kui otsevalimised eliminee­ rida kartuse tõttu, et nende usaldusväärsus kahtluse alla sea­ takse, tuleks olla järjekindel ja lõpetada ka parlamendivali­ mised ning üldse kõik vali­ mised. Kui valimistulemuste ­usaldusväärsusega on probleeme, tuleb nende usaldusväärsust suurendada, mitte valimised ära jätta.

Aga väide, et kui president valitakse otse, siis tuleks ilmtingimata tema volitusi laiendada, paika ei pea. Vähemalt teiste Euroopa Liidu riikide kogemus seda ei kinnita.

Näiteks Austria otsevalitud presidendi funktsioonid on praktikas kujunenud täiesti tse­ remoniaalseteks, ehkki de jure on tema volitused üsna suured.

Soomes muudeti konstitutsiooni 1991. a ning president sai otse­ valitavaks. Ent kuigi presidendi volitusi ei laiendatud, vaid kitsendati 1999. a, on need ikkagi suuremad kui Eesti presidendil.

Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria ja Horvaatia otsevalitud president on sisuliselt sama võimuulatusega otsevalimata Eesti presidendiga, mõningaid volitusi on neil rohkem, teisi vähem.

Presidendi pädevuse laiendamine ei ole tabuteema, vaid küsimus, mida võib samuti arutada. Igatahes on päris kindel, et presidendi volituste mõningane laiendamine, kui see ka vajalik peaks olema, ei tähenda kaugenemist demokraatiast ning see on võimalik ka põhiseadust muutmata.

Mida presidendilt oodatakse?

Urmas Reinsalu leiab, et presidendil peab olema võime tajuda teiste põhiseaduslike asutuste toimimist, et nendega dialoogi astuda ja vajadusel oma autoriteediga just kriisisituat­ sioonides aidata probleemidele lahendust leida. Presidendi ülesandeks on olla ühiskonnas ­ teemade tõstataja, lepitaja ja nõustaja, seega peaks ta olema usaldusväärne, elukogenud ja tajuma Eestit.

Martin Ehala eeldab, et

presi­dent on ka moraalne majakas, kes mõõdab poliitilist eliiti ja ühiskonda tervikuna kõrgemate ideaalide valgusel.

Lauri Vahtre eelistatud president ,,igatahes vaatab oma rahvast kõigepealt lahke pilguga ega jaga teda õigeteks ja valedeks“ ja ,,peaks sisendama ­ eneseusku ja koostöötahet, mitte näägutama poliitikuid ega erakondi.“ ,,Lühidalt, president ­ peaks olema see, kelle suus sõna ,,meie“ tähendab esiteks kogu rahvast ja teiseks kõlab usutavalt,“ leiab Vahtre.

Tuleb nõustuda nii Urmas Reinsalu kui ka Martin Ehalaga ning tõdeda, et Lauri Vahtrest paremini oleks raske öelda.

Aga küsigem, kuidas seda saavutada? Loomulikult kõige kindlamalt siis, kui president valitakse otse rahva poolt.

Mitmesaja-aastane kogemus ei ole leidnud mingit teist kindlat varianti ,,kogu rahva presidendi“ kujunemiseks. Meil ei ole kaheparteisüsteemi ning meie ühiskond ei ole teravalt kahes­ tunud nagu USA-s, kus mõni presidendivalimiste võitja jääb osa kodanike poolt seesmiselt tunnustamata.

Seega otsitakse meie presidendi otsevalimise käigus lahen­ dusi, mis sobivad võima­ likult paljudele kodanikele.

Hoidutakse teravalt polarisee­ ri­ vaist teemadest ning püstitatakse probleeme, mis on ühiskonnas olulised, kuid domineerivas parteipoliitikas seni varju jää­ nud. Presidendi otsevalimise kam­ paania eristub erakonna­põhisest parlamendi­ kampaa­ niast, sest erakonnad apellee­ri­vad eelkõige oma valijaskonnale, noolides oma prog­ rammile lähedaselt mõtlevate kodanike hääli.

Erakonnad ei apelleeri ta­ valiselt üle poole valijaskonna toetusele, otsevalitud president ­ peab seda tegema. Partei­­ kam­ paa­ nias teravdatakse maailmavaatelisi vastuolusid, presi­ dendivalimiste kampaanias otsitakse ühisosa.

Ehala kinnitab, et poliitikud ei tahagi just rahva mandaadiga presidenti, kokkuleppeid otsitakse kõige mugavama ja kahvatuma käitumisega isiku ­ valimiseks, kes olekski vaid marionett. ,,Kõige presidentlikum otsus igal enesest lugupidaval kandidaadil oleks keel­ duda kandideerimast, et meie poliitiline ladvik lõpuks pärast aastakümneid kestnud vastupunnimist mõistaks, et presidendi valimine tuleb usaldada rahvale.“ Ehalaga tuleb nõustuda, aga ainult osaliselt. Rahva mandaa­ diga presidenti ei taha osa poliitikutest. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on deklareerinud presidendi otsevalimise poolda­ mist ning valmis seda kohe praktikasse rakendama. Üleskutse, et lugupeetud inimesed keelduksid kandideerimisest, mida Ehala soovitab, on iseenesest ilus žest, aga tähendaks ameti hõivamist mõne mittelugupeetud inimese poolt.

(Järgneb lk. 7)

6

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

Nr. 28

Mustjala muusikafestival ehk külaplatsi tantsuringis „jalg valgeks“ ja siis Kärlasse Kanada„laulvat tuletõrjujat“ kuulama Pikkade traditsioonidega – juba alates 1995. aastast toimuv Mustjala muusikafestival ootas ka sel suvel muusikasõpru Saaremaale. Festivalil kõlas klassikaline ja nüüdismuusika, folk ja džäss. Helilooja 100. sünniaastapäeva puhul kõlas rohkesti Astor Piazzolla muusikat. Lisaks Eesti välja­ paistvamatele esinejatele astusid üles artistid Kanadast, Lätist, Prantsusmaalt, Rootsist, Soo­ mest ja Ungarist. Tasuta lõpp­ kontserdil Kihelkonna kirikus esines globaalse ooperipubliku suur lemmik, maailmakuulus bass Ain Anger, kes ka ise Saaremaalt Kihelkonnast pärit.

Naudi muusikat aeglases tempos Festivali tempo on mõnusalt aeglane – 25. juunist kuni 11. juulini oli keskmiselt vaid üks kontsert päevas. See aitab muusikasse paremini sisse elada ning Tallinnast tulnutel ümber häälestuda Saaremaa rahulikule rütmile. Allakirjutanul õnnestus käia seekord vaid kahel sündmusel, aga järgmisel aastal tuleb kindlasti taas platsis olla – põhjuseks on festivali erakordselt hea atmosfäär ja tippesinejad.

Kontserte võib kuulata ju ka suurlinnade uhketes saalides, aga väikesel Saaremaal on seda teha hoopis erilisem tunne.

Polegi siis imestada, et kuulus Ain Anger eelistas maailma ­tipplavadele hoopis Kihelkonna kirikus oma küla rahvale tasuta esinemist.

Mustjala festivali peakorraldaja Aare Tammesalu on tunnustatud tšellist, kes ka mitmel korral Kanadas publikut rõõmustanud.

Foto: Lea Kreinin

Kanada ,,Laulev tuletõrjuja“ Luc Robert pärast festivali teel pere juurde Tallinnasse.

Foto: Lea Kreinin

Bordoopunane draakon Saaremaa kadakate vahel Bordó Sárkány (e.k. bordoopunane draakon) on Ungari tuntud pärimus- ja vanamuusikaansambel, kes külastas Eestit neljandat korda, kuid Saaremaale tuli bänd esmakordselt. Nende kontserdil kõlas nii instrumentaalpalu kui laulu­ popurriisid, autoriloominguga vaheldumisi ungari ja teiste maade rahvalaule. Kontserdi lõpuks aga panid temperamentsed muusikud kuulajad kepsutama – 30kraadises palavuses kõlava muusika (ja ehk ka pakutud Ungari veini?) mõjul ­ tekkis tunne, nagu oleksime paariks tunniks otse madjaritemaale sattunud.

Kanada tuletõrjuja süütas saarlaste südames leegi 7. juuli oli festivalil ooperi­ muusika päralt. Kaasaegselt elegantses ja superhea akusti­ ­ kaga Kärla Rahvamajas astusid lavale ooperisolistid Silja Aalto (Soome) ja Luc Robert ning pianist Tarmo Eespere.

Kontsert läks väga menukalt, selle lõpus tõusis rahvas püsti ja aplaus ei tahtnud kuidagi vaibuda.

Võimsa häälega lüüriline ­tenor Luc Robert on pärit Kana­ dast, Quebeci provintsist. Ta töötas üle kümne aasta tule­ tõrjujana kodulinnas RouynNorandas, aga siis kaotati tema töökoht, kuna kohalik tuletõrje korraldati ümber vabatahtlikkuse printsiibil. „Laulval tule­ tõrjujal“, nagu teda kutsuti, soovitati minna ooperilaulu õppima. Juba üle kolmeküm­ ­ nene noormees, kes ei osanud noodist lauldagi, tegi sisse­ astumiseksamid kolme konservatooriumisse ja sai oma üllatuseks igale poole ka sisse! Ta õppis Gabrielle Lavigne’i juures Montrealis, hiljem laulis Canadian Opera Company’s Torontos, kus kohtus elus esi­ mest korda ka eestlastega, kes töötasid ooperiteatris tehnilise poole peal.

Torontole järgnes uskumatu tähelend maailma suurtele ooperilavadele, kuid Luc Robert valis oma koduks Tallinna. Ta võttis naiseks eestlannast viiul­ daja ja neil on 4-aastane tütreke, kes räägib soravalt eesti, prantsuse ja inglise keelt ning laulab nagu ööbik. Laulja arvates on Tallinn just paraja suurusega linn, kus on mõnus elada. Ta õpib eesti keelt ja mängib vabal ajal jäähokit.

Rahvusvahelise kuulsuse tõi Luc Robertile eelkõige Verdi ja Bizet’ loomingu esitamine.

Algselt lüüriline tenor tunneb

Ungarlaste bänd Bordó Sárkány pani publikugi tantsima.

Foto: Aare Tammesalu

aga üha enam, et ta hääl on muutumas dramaatilisemaks.

Tema suur unistus on laulda Wagnerit. Ka Othello roll oleks tore, arvab laulja, kellele tema enese hinnangul on veel jäänud 12-15 aastat karjääri suurtel ­lavadel.

Põnevad esinemiskohad üle Saaremaa Festivali ülejäänud kontserdid toimusid üle saare erinevates kirikutes, maalilises Taga­ranna kalurikülas, Loona mõisas, Triigi sadamas ja Kuressaare kultuurikeskuses. Festivali­pub­ liku lemmikuks on läbi aastate olnud 1939. aastal nõukogude sõjaväelaste rajatud Ninase rannakaitsepatarei, mille oma­ pärases õhkkonnas on aastate jooksul kõlanud mitmed maailma muusikakultuuri tippteosed.

Siin on muide üllatavalt hea akustika. Käisime seda esine­ miskohta ungarlastega ka ­vaatamas. Sel aastal esines siin kirjanik Maimu Berg oma auhinnatud novelliga „Hitler ­ Saaremaal“, lisaks kõlas Tõnis Kaumanni muusika saksofonile ja keelpillikvartetile.

Ninase rannakaitsepatarei on festivalil erilisim esinemiskoht.

Foto: Lea Kreinin

Kohalikule elanikule soodushinnaga pilet Tippartistid esitavad festivali kontsertidel maailma muusika­ pärle ja kohalikud elanikud ei pea kõrgkultuuri nautimiseks kaugetesse tõmbekeskustesse sõitma. Eriline kompliment festivali korraldajale selle eest, et (lisaks õpilastele ja pensio­nä­ri­ dele) pakutakse soodushinnaga piletit ka Saaremaa elanikele.

See on korraldajatelt väga ilus žest ja hea võimalus nautida kõrgkultuuri omaenda külas või naaberasulas. Kindlasti on kohalik elanik pealinlasest ka hinnatundlikum. Rõõm oli sellest, et inimesed kasutasid seda head võimalust rohkesti.

Kärla rahvamajas antud kontserdil esinesid Tarmo Eespere, Silja Aalto ja Luc Robert.

Foto: Aare Tammesalu

Võimsa väega mees Mustjala muusikafestivali kunstiliseks juhiks on Aare Tammesalu. Ta on korraldanud festivali juba 27 suve järge­ mööda. Mees nagu Saaremaa muistne vägilane Tõll – veab üksi rasket festivalivankrit ja samaaegselt esineb ka kontser­ tidel tšellomänguga.

Aga miks just Saaremaa? Ses imekauni ja puutumatu loodusega paigas, mis on kui loodud puhkamiseks ja kunsti nautimiseks, aitavad vaikus ja rahu

Musitserib Siim Aimla.

eemalduda töistest muredest, lõõgastuda, pühenduda iseendale ja festivalil kõlavale kau­ nile muusikale. Aare Tamme­salu toonitab kauni looduse kõrval veel saarlaste kadestamisväärset naljasoont. Siinkandis olla kombeks kuulajale surmtõsise

Foto: Aare Tammesalu

näoga (aga heatahtlikult) „hambasse puhuda“. Mandrilt tulija ei oska tavaliselt soliidses eas saarlast sellises asjas kahtlustada. Nii et kõike kuuldut ei tasuvat siin puhta kullana võtta.

Küll aga on puhas kuld festivali kontsertidel kõlanud muusika!

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1062 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18 21

22

19 24

26 31

32

35

36

33 37

41

42

11

28

29

30

49

50

51

34

44

45

46

47

48

52

53

54

55

56

57

1. Kaljurahu, kivine madalik.

5. (Valitsus)kepp.

8. ______is, vere­ mürgitus.

12. Inglise mahuühik (0.566 liitrit).

13. Alkohoolne jook.

14. Me. 15. Ripplukk.

16. Ergas L_____, eestlasest keskmaajooksja, Kanada koondise liige Rooma 1960 ja Tokyo 1964 olümpial.

17. Mets-, jahiloom.

18. Eesti läänepoolseim laht.

20. Eesti suursaadik Kanadas (perek. nimi ja eesn, täht).

21. Vala!

24. Ajanäitaja.

26. Kõige uuem.

27. (Magamis)koht.

28. Kellel.

31. Teat. näidend, lavateos.

33. Ignoreerima.

35. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

36. Nõiatrumm.

38. Sisse-, väljav läbisõiduluba.

10

40

43

PAREMALE:

9

38

39

39. Onu, onkel.

40. Arvas, tunnetas ette.

41. ______t, preeriahunt.

44. Massiühik (28,35 g).

46. Australia National Institute of Business.

47. Ilmakaar.

48. Kena, kaunis.

52. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lüh.).

53. Eestis tegutsev pank.

54. Veelind.

55. Meega segatud õietolm.

56. Piirkond.

57. Norra pealinn.

ALLA:

1. Erinevad sulghäälikud.

2. Vorm sõnast ,,aed“.

3. Rhythm and blues.

4. Riik Euroopas.

5. Köögis vajalik tarbeese.

6. Kodustatud laama.

7. Mitte vana.

8. Muhu saarelt pärit kirjanik (1922–1971).

9. Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

10. ______s, piuksuv häälitsus või heli.

Presidendist…

(Algus lk. 5)

Konstruktiivsem lähenemine on kandideerida, ent valimisprogrammiga, mille tipus on põhiseaduse ümbertegemine nii, et

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

T

Paremale: 1. Vaak, 5. Are, 8. Veri,

25

27

S

Ristsõna nr. 1061 LAHENDUS

20

23

I

11. Usulahk.

19. Inglismaal elav Eesti kirjanik (perek.nimi+ eesn. täht), snd 1948.

20. Eesti aupeakonsul Kanadas (eesn. täht+perek. nimi).

21. Kanga vm. kootud eseme struktuur.

22. Mõjujõud; muljet kujundav õhustik.

23. Latviešu Sporta Apvieniba Kanada (Läti spordiorganisatsioon Kanadas).

25. Asi. 28. Sugulane; kaaslane; vader, vennas.

29. Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing.

30. Põlismets.

32. Autoregistrikeskus (lüh.).

34. Risk.

37. Teat. koeratõug.

39. Kelner.

41. Vaatas.

42. Sama, mis 39. par.

43. Meri Euroopas.

45. Keskpunkt.

47. Lapsevanem.

49. Luba, lase!

50. M_____, hobuse ja eesli ristand.

51. Standing-room only.

järgmisel korral saaks presidenti otse valida. Põhiseaduse muudatusettepaneku tegemine on presidendi võimkonnas ning otsevalimist sätestava eelnõu ­ esitamine peaks pärast valitud saamist olema riigipea esimene töö.

See ei tähenda, et tulevikus oleks rohkem musti autosid.

Vastupidi. Otsevalitud president peaks vältima poliitilisi poole­ valikuid ja oma rahva alavääristamist, aga ka vähendama mõttetuid ja kalleid glamuurseid tseremooniaid, mis poliitladviku kokkulepetega ameti saanud kahe viimase presidendiga kaa­ sas on käinud. Sest rahva valitud president on osa oma Eesti rahvast.

12. Erni, 13. Tar, 14. Esil, 15.

Manitoba, 17. Repo, 18. U. Aava, 19. A.K.E.N., 21. Ema, 23. Keres, 27. Kaer, 30. Avar, 33. Ami, 34. Arp, 35. Paise, 36. Del, 37. Ase, 38. Papa, 39. Tare, 40. Stepp, 42. Paa, 44. (L) epik, 47. Kamee, 51. Veli, 54.

Montreal, 56. Agaa, 57. Ine, 58. Katt, 59. Lair, 60. KTM, 61. Alus.

Alla: 1. Vemu, 2. Araa(lia), 3. Anna, 4. Kiiver, 5. Ato, 6. Raba, 7. Erak, 8.

Verne, 9. Ese, 10. R.I.P., 11. Ilo, 16. TAM, 20. EKRE, 22. Aaaa, 24.

Rada, 25. Emer, 26. Sile, 27. Kaas, 28. Arst, 29. Epee, 31. VIP, 32. ASAP, 35. Pppp, 39. (Hilana) Taarka, 41.

Peiar, 43. Akt, 45. Imik, 46. Kont, 48.

Meal, 49. Eata, 50. (Olari) Elts, 51.

Val(e), 52. Ega, 53. Lai, 55. Nem(ad).

Nädala retsept

Kiirkurgid Praegusel aastaajal on toidupoodides ja taluturgudel laialdaselt saadaval väikseid värskeid kurke, mida saab marineerida või hapendada ja mis sobivad hästi ka lihtsalt värskekurgisalatisse.

Peredes levib käest kätte ja suust suhu erinevaid retsepte, kuidas kiiresti valmistada mõnu­ salt maitsestatud kurke, mis sobivad nii võileivale panekuks, sooja toidu kõrvale näiteks BBQ-d valmistades aga ka lihtsalt niisama suvekuumu­ ses värskenduseks krõmpsutada.

Alljärgnev on üks neist ret­ septidest kiire kilekotikurkide valmistamiseks.

Vaja läheb: ~ 500g väikseid kurke 0,5 sl meresoola või tavalist lauasoola tillivarsi ja õisikuid küüslauku (paar küünt) krehvtisemate kurkide valmistamiseks võib lisada maitse järgi näiteks sinepiseemneid, tšillit või tükeldatud mädarõigast (horse­radish) Valmistamine: Peske kurgid, küüslaugud ja till (mädarõigas) korralikult puhtaks. Lõigake kurkidel otsad ära ja pange paariks tunniks või kuni üleöö puhtasse vette seisma.

Tükeldage kõik maitseained ja pange koos soolaga tugevasse puhtasse kilekotti. Lisage kurgid. Siduge kott kinni ja rapu­ tage korralikult läbi ning pange paariks tunniks külmkappi seisma-maitsestuma. Vahepeal võiks kotti paar korda raputada.

Head kurgikrõmpsutamist!

Naljanurk Vaimuhaigla peaarst vestleb ühe patsiendiga. ,,Te olete viimase poole aasta jooksul teinud väga suuri edusamme,“ kiidab ta patsienti. ,,Kuidas nii?“ imestab patsient, ,,pool aastat tagasi olin ma Napoleon, aga kes ma olen nüüd?“

7

KARLA KALENDRISABA

Rahakapi võti No nisukest asja ei ole minuga veel elus juhtund, kui täna ommuku juhtus. Ma kohe pean kõnelema ja teid oiatama, see on ültsuse uvides vajalik. Vata mina olen ikke vana­ aegne eesti mees; nisuke, kes oiab oma rahakotti veel paremini kui piipu ja prillisi. Vanasti seisis mul rahakott ikke põuetaskus kahe luku taga, et taskuvaras ligi ei pääseks, aga no nüid käib kõik kompluuteri kaudu, nii raha oidmine kui varastamine.

Mina pean oma raha ikke veel selles eesti pangas, mis üle lõunapiiri Lätimaale vajus ja Põhjakasklaks ümber ristiti. Ega sest kedagi paha ole, eestlaste kõige kuulsam lahing löödi kah sealkandis, Võidupüha-Võnnu on ju Lätimaal.

Kata õiendab oma majandust kohaliku panga kaudu.

Temale on siiaibiisii rohkem meele perra. Aga ega meil kummalgi enam nisukest rahakotti ei ole, mis klõpsuga kinni käib. Meil pole muud kui tükk plastikut, raha seisab sakste juures seihvis ja seihvi võtmeks on parool ehk salasõna. Täpselt nigu sõja aegu. Siis pidi kah parool peas olema, et teaksid, kes on oma mees ja kes vaenlane.

Minul on vana arjumus oma raha aegajalt üle lugeda, sedasi on kindlam tunne. Läksin siis täna ommuku parooliga rahakapi ust lahti keerama, et kaen, kas kõik mu seitse Kanaada rubla ja kakskümmend kolm kopikat on ikke alles, aga tutki pratt, võti ei lähe lukuauku. Kompluuter jonnib vasta, et enne ma ütelgu, mis mu emapoolse vanaema nimi oli. No ma panin selle kirja, aga kompluuter paistis minu perekonna ajalugu paremini teadvat, sõimas mind vale­ likuks. Ime küll, vanaisal oli elu jooksul neli naist, mina olin Juuli asemel Krõõda oma vanaemaks tunnistand.

Läksin viga praavitama, kompluuter teise luku peale pand ja ei lase. Mõtlesin, et proovin läti keeli, aga lukk oli ikke nii kindel, et labriit kah lahti ei tee.

No mis sa ing ädaga teed? Oleks ärg, roniks kaevu, aga oled ärra, jääd ädasse. No ma võtsin telehvonitoru, et ehk keski kuuleb ja alastab mulle. Vastaski üks näitsik nii magusa äälega ja ilusas eesti keeles, et mul läks kohe süda kergemaks. Neiu ütles, et oi, Karla, ära muretse! Oota natuke, ma kohe otsin vana roostetand aidavõtme, see teeb kõik lukud lahti.

Kassa tead, tegigi. Ja kõik raha oli alles. Mul oli nii ea meel, ütlesin neiule, et ma kohe tuleks ja kallistaks sind, aga see võib parakrahvi perra olla seksuaalne ärtuässment.

Piigake luksus naerda ja inhvormeeris mind, et see on vana süüdistus. Nüid koroona tõttu on see appkreiditud ja kannab uut nimetust: ättempted mörder. Tühja kah, peaasi et raha on alles.

KARGU KARLA

Rasmus Puur sai noore kultuuritegelase preemia President Kersti Kaljulaid andis neljapäeval Kadriorus üle noore kultuuritegelase preemia heliloojale ja diri­ gendile Rasmus Puurile. „Rasmus Puuri seost laulupeoga teavad isegi need ini­ mesed, kes igapäevaselt on koorilaulust kaugel. Vajame sinusuguseid noori toimetajaid ka oma kõige pühamast pühama sündmuse juurde, mille 150. ühist pidupäeva oleme juba tähistanud,“ ütles president Kaljulaid.

Vabariigi Presidendi Kul­ tuurirahastu noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele silmapaistvale kul-

Rasmus Puur.

Foto: EE

tuuritegelasele tänuks ja tunnustuseks tehtu eest ning edasiseks innustuseks. 5000 euro suurust preemiat rahastab aastast 2018 ettevõtja Enn Kunila. Varem on preemia pälvinud näiteks dramaturg Eero Epner, luuletaja Kristiina Ehin, džässmuusik Kadri Voorand ja viimati arvu­ timänguloojad Robert Kurvitz ja Aleksander Rostov. (VPK/EE)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

Nr. 28

Fiction that shapes the physical world Vincent Teetsov

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Mart Klepp with his .22 match rifle.

Photo: Margus Jukkum

Olympic shooter Mart Klepp has joined the Toronto Rifle and Pistol Club Tauno Mölder Mart Klepp, an internationally recognized Estonian-Cana­ dian rifle shooter, has joined the Toronto Estonian Rifle and Pistol Club (TEPP).

Mart is an Olympic discipline smallbore (.22 calibre) and air rifle (.177 calibre) shooter. He specialized in the three position smallbore event (shooting kneeling, prone and standing) and the air rifle event (shooting only standing).

Some noteworthy accomplishments: • XXIV Olympic Games, 1988 Seoul, Korea, 14’th air rifle, 36’th three position • Pan American Games, 1991 Havana, Cuba, and 1987 Indianapolis USA: One Gold, Four Silver, One Bronze individual and team medals • Commonwealth Games, 1990 Auckland, New Zealand: Three Gold and One Bronze indivi­ dual and team medals • World Cups, 1988 Mexico City, one bronze medal and 1988 Munich, Germany, one bronze medal • World Cup Finals, 1988 Munich, Germany 8th • Former world and Common­ wealth Games record holder • Multiple time Canadian Champion in three position and air rifle After a prolonged hiatus, Klepp has returned to competitive shooting, taking part in Provincial and National

Championships.

“I first visited the Seedrioru range with Evald Gering in the 1980’s and I am glad to be a member so many years later. It is a wonderful facility. I am happy to see that the range and TEPP are active as target shooting is a fun, all inclusive sport enjoyed around the world.”

Klepp is the first internationally recognized shooting competitor to be a member of TEPP since Evald Gering, who represented Canada at the 1960 Rome Olympics.

TEPP has access to two shooting ranges: a 50 m outdoor range at Seedrioru and a 20-yard indoor range at the Toronto Revolver Club (TRC) At Seedrioru, TEPP members teach the summer campers to learn, practice and compete in the shooting sports. In addition to supervising the campers, the club provides beginners with personalized training in the safe handling of all types of firearms and offers individual coaching in the Olympic disciplines. TEPP also organi­ ­ zes the federally mandated ­safety courses and examinations that are required to obtain a firearms license (Possession and Acquisitions Licence PAL and RPAL).

After the Province moves to Stage 3 of reopening, anybody interested in taking part of TEPP activities can contact the club at info@teppclub.ca

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Words on the printed page can alter the bricks and mor­ tar that we are surrounded by. Platform Nine and ThreeQuarters at King’s Cross Railway Station in London is proof of this concept. On a typical day, several dozen tourists line up in an orderly queue to put on a scarf and pretend to push a trolley like Harry Potter, through the brick wall divide that se­ ­ parates the muggle universe and the steam train to Hogwarts. It’s a sliver of literature we can actually ­ touch because it captured many people’s ima­ginations.

In Estonia, consider Poku­maa (“Poku Land”) in the small town of Urvaste, nestled between Võru county and Põlva county. This theme park was opened in 2008, two years after the passing of Edgar Valter, the author of Pokuraamat (“The Poku Book”) and its two sequels, on which the park is ­ based. 14 years after the book’s publication, fans were able to see it in physical form. The creatures of his story, the pokud, are based on the grassy tussock sedge plants (carex stricta) that were all around him in Padasoomäe, the land he inhabited in the last years of life. Albeit, the characters look like tussock sedges in their later stages, when the marshland foliage is dry, shrively, and ­ droopy. Like King’s Cross prompted part of a story and then came out the other end in an augmented shape, the mar­sh­ es of southeast Estonia were assigned new meaning. And Puuko, friend of the pokud, looks suspiciously like Edgar Valter himself.

At Pokumaa, the grounds of Padasoomäe are one with the story’s surroundings. Upon parking your car, a trail walk leads you along to the peaceful patch of land. There are farm buildings constructed in the vernacular style, farm animals, ­ a smoke sauna, huts plucked right out of Valter’s imagination, and paths that trace around the theme park.

When visitors in the summer and spring weekends have had enough of walking, looking at original illustrations from the book, character sculptures, paintings, and other objects from the author’s life, they can get pannkoogid (“pancakes”) with different toppings and make their own poku as a craft souvenir. On occasion, live theatre and music shows take ­ place at Pokumaa, with the apple orchard becoming one ­ such stage.

In exchange for characters with dry, grassy hair, many Canadians are more familiar with a young girl with red braids and a straw hat – Anne Shirley. Her adopted home, Green Gables, is a perpetual

Photo: reisikirjad.gotravel.ee

draw for tourists to Prince Edward Island. Lucy Maud Montgomery, the author of Anne of Green Gables, created an immediately commercially successful book. The love of the land is a theme in these books as well, and the ­exu­berance of Anne’s character struck a chord with readers back in 1908 as it does today, luring curious fans from the ­beginning.

Green Gables Heritage Place in PEI receives visitors from far and wide, who want to see the woodlands that Anne explores in the books. Many come from Japan and South Korea, where the books are notably popular.

Just as North Americans may be transfixed with how different the traditions and heritage are in Japan and South Korea, the reverse is true.

In the vicinity, the Haunted Wood Trail leads visitors to the cemetery where L.M. Mont­ gomery is buried. For all that she wrote about this physical place, she was unable to spend much time here in her adult life. What’s now Green Gables wasn’t actually her own home.

According to the Heritage Place, “this farm was the home of David Jr. and Margaret Macneill, who were cousins of Montgomery’s grandfather. The farm was first settled in 1831...

Although L.M. Montgomery never lived here, she grew up

nearby with her grandparents.”

While this property belonged to L.M. Montgomery, it became a place forever touched by her fiction.

L.M. Montgomery lived with her husband in what’s now the Uxbridge, Ontario area, when he was called to work there as a minister. Incidentally, it’s still possible to take a tour of this residence, to learn about her life and books. Among other points, the tour sheds light on how writing was a practice of solace for her, transporting her back to the island. And, as the Heritage Site has explained, the house and grounds at Green Gables were restored to what kind of house Anne would have lived in.

When we think of the world’s most prominent theme parks, we may picture Universal Studios or Disney World. The latter, with ground breaking in 1965 and completion in 1971, has witnessed so much activity and growth that it’s effectively like its own city.

Though Pokumaa and Green Gables may be humble in comparison, and they really make the most sense to those who are familiar with the stories, they have similar immersive qualities that readers find in reading and re-reading the books. These places are reflective of fiction’s basis in reality and its ability to bend that reality.

Sofi Oksanen’s ‘Purge’ to premiere in Canada

Theater; Just Because, Bailey Yarkie is amused by the high-quality visual performance of the play and the fact that the team is following all the necessary safety measurements.

“We are waiting optimistically that ‘Purge’ will open the door to our region’s cultural life now the control over the virus is improving,” Yarkie said.

The performance features Jenny Price, Taylor Vincent, Davki Patel, Tanner Chubb and Chris Bowers.

“Purge” which has been performed in 15 languages hasn’t been performed in Canada before. It was played in New York and Washington in 2011.

Oksanen’s latest novel “The Dog Park” will be available in Canada in October. The novel will be published in the U.S. in September.

ERR, July 2021 Finnish-Estonian writer Sofi Oksanen’s play “Purge” is premiering on July 15 in Fort McMurray, Canada. The play was born in cooperation between the Keyano Theater and Theater; Just Because.

The plays with a limited audience number are taking ­ place in Keyano Theater & Arts Center from July 15–17 and ­virtual performances from July 15 to 25.

“The pandemic has been a real challenge for theaters, but I’m happy that people are able to see the play everywhere in the world,” Oksanen said.

The director of the play is a three-time winner of the Outstanding Director Award, Hanna Fridhed from Sweden.

“In the story and characters of ‘Purge’, there are a lot of layers and the character de­ velopment is great. In essence, the story is deeply humane,” Fridhed said.

The artistic director of

Sofi Oksanen. Photo: Peeter Põldre

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

9

Take a Hike!: Experience Estonia on foot through its walking trails Vincent Teetsov When considering any kind of travel to Estonia, it’s appro­ priate that at least part of a trip would include some time to go hiking.

Why? Hiking is a great way to keep fit. It works your lower body. It gets the blood pumping and is beneficial for your cardiovascular health. At the same time, it’s a low impact activity for your joints, especially on grass and natural trail surfaces.

There are a lot of those in Estonia, and the vast lengths you can cover by foot across the country are impressive.

Here are two major trails you can take. The first one is recom­ mended by RMK–Riigi­ metsa Majandamise Keskus (the State Forest Management Centre). The second one is ­suggested by Visit Estonia.

The first is the PerakülaAegviidu-Ähijärve trail (https:// loodusegakoos.ee/where-to-go/ hiking-route/perakula-aegviidu-ahijarve-hiking-route). It goes from the extreme northwest shores of the Baltic Sea to Võrumaa in the south east. At 820 kilometres long, there is around 90 hours of hiking time for you to get under your boots.

You’ll see sandstone outcrops and the Endla bog. Landmarks include the glacial drumlins of Jõgeva County that look like a basket of eggs, and Estonia’s sole operating cable ferry at Kavastu. Shops can be found at certain points along the route so that you can restock your food and water supplies. GPS and Google Earth files for navigation can be accessed from the RMK site.

The second excursion takes you on the Taevaskoda nature trail in Põlvamaa (https://www. visitestonia.com/en/taevaskoda-nature-trail). You can see imposing cliffs hovering above the Ahja River. The river percolates with the legends of mermaids, elusive tunnels, and more.

Kingfisher birds with brilliant blue feathers fly above the trails. Ahja Manor is also in the vicinity. The hiking here is definitely more abbreviated, and has a shorter section that is wheelchair accessible.

Then again, if you’re getting

Seli Bog.

around Estonia by car, you can identify points along any longer trails, park your car, and go for smaller day hikes. It may be necessary to double back to get to your vehicle. When you plan any of these routes, be sure to look at the latest updates on the web pages above, so you have the latest info on trail quality and potential diversions.

Hiking has minimal costs, apart from a good pair of shoes, food supplies, and water. There is also the cost of getting to Estonia by plane, of course. But things like lodging can be ­affordable.

Accommodation along the way isn’t too expensive. For ­example, an overnight stay at a hut in Põlva County may cost 45 euros per person, per night.

There would be parking, a wood burning stove, firewood, and sleeping space for six people. You would need to ­ bring your own bedding and water. Cheaper and even more spartan options exist in terms of lodging.

If you’re on more of a budget or want to be fully immersed in these landscapes, wild camping is legal in Estonia, which broadens your options. How­ ever, keep the following points in mind. You won’t be able to set up your tent on private land, including farmland, or in the city (you may have to go to Japan for this privilege, as the film Kintaro Walks Japan).

Each stay should be one night long, or two nights long at most. Don’t leave garbage where you go. Dig and cover over holes when you use the bathroom. Stick to marked trails. And if you build a campfire, call 1524 on your phone to check if it’s currently allowed in your area, relative to the risk of wildfires.

The trails listed above are just the beginning! You could make many more trips out of these passages. For instance, the Baltic Coastal Hiking route (known as Ranniku matkarada in Estonian) takes you all the way around Estonia, Latvia, and Lithuania’s coastlines. The ­entire Estonian portion alone is 622 kilometres long, which would require 30 days to walk fully.

Photo: loodusegakoos.ee

One inspiring source of info about hiking in Estonia when the weather is warmer is Maiu Lünekund from Maiu Takes a Hike (https://www.facebook. com/maiutakesahike/). She regu­­ larly posts practical content on how to make the most of hiking in Estonia, what you can expect, and also a bit about her off-season activity – her hikes are accompanied by scenic paintings. In the winter, she is a dog sled guide!

Finally, hiking is a meditative sport. When you do a lot of külastamine (“visiting”) with family and friends in Estonia, no doubt you’ll need some time to be quiet and soak everything up.

For all those who are able to do hiking, let’s not take for granted the immense benefits it provides physically, mentally, and in the pursuit of seeing the world. You’ll see it more slowly and closely. That pays back dividends when the fun ex­ ­ perience of travelling in Estonia often flies past you and ends before you know what happened.

Estonia ranks 9th in Female Opportunity Index 2021 BNS/TBT, July 2021 TALLINN – Estonia has ranked ninth in the world in terms of equal opportunities for women, the daily Posti­mees writes, citing an analysis carried out by German ­ ­neobank N26.

The study measured women’s opportunities and achievements around the world based on comparable data from 100 countries. The aim was to look at inequalities between men and women, both in the workplace and in society.

The top three of the index are Norway, Finland and Iceland. Estonia ranks ninth, while Latvia is even higher, in eighth position. Lithuania ranks 22nd in the index.

The top 10 also includes the United Kingdom, Germany, New Zealand, Denmark and Slovakia.

In terms of political representation, the study included data from 1970-2020 and looked at how many years a woman has run the country.

Estonia scored zero because Kaja Kallas’ term as prime ­minister did not fall within the study period.

The representation of women in higher positions and entrepreneurship, the pay gap between men and women, and women’s access to education were also examined.

Estonia stands out the most among the 100 countries with the longest period of maternity leave – 1,162 days.

Donor profile: Erik and Sandra Küttis Estonian spirit and determination inspires enthusiastic support for KESKUS A longstanding love of ani­ mals and a strong entrepre­ neurial spirit propelled Erik and Sandra Küttis to turn their vision into a successful enterprise.

Now, with their $100,000 Kalevipoja Laud donation to KESKUS International Estonian Centre’s Capital Campaign, they are able to help another vision become a reality: a ­ dynamic new home for the ­ Estonian community.

“We are so proud and ex­ cited to be involved in this ­campaign,” Erik said. “It is the way forward to ensure we have a sustainable future for the next generation.”

The couple have a son Nikolas, 23, and a daughter Kira, 21 and live in St. Agatha, a community just outside Waterloo. Their children are proud of their Estonian heritage and look forward to connecting with the new centre. The family has traveled together to Estonia and welcomed many Estonian visitors to their home.

“A new state-of the-art facility is the next step and crucial in keeping our heritage alive outside of Estonia. A cultural center with a business accelerator perfectly reflects who we are.

Estonians are world leaders in technology while also being foremost in cultural activities such as choral music and folk dancing. That amazing duality is what KESKUS is all about!”

The couple are passionate about encouraging others to step forward.

“The decision to build KESKUS has been made, and now everyone must come on board, regardless of past opinions,” Erik says. “It is in­ cumbent upon all Estonians, not only in Canada, but around the world, to support the project.”

Erik and Sandra are owners of TLC Pet Food. Erik, a dedicated pet owner, started the business in 1994 after becoming frustrated with the level of quality in commercial pet ­ foods. In true Estonian style, he thought of a better way. He worked with top nutritionists to create a new formula and, in order to make the business ­ ­viable, became the first pet food company to offer online ordering direct to the customer. The business flourished, and their dog and cat products are now

shipped across North America.

Erik’s parents Jaan and Katrin Küttis were both born in Estonia and eventually settled in Kitchener after they came to Canada. He recalls how they would drive him and his brother Andre every Saturday morning to participate in Kalev Scouts at the Estonian house.

“Even though we lived in Kitchener, over an hour away, this cultural connection was important to the family,” he ­ ­recalls.

Erik also attended Jõekääru summer camp every year from the age of four to 15 and went to scout camp at Kotkajärve as well.

“It is the blood, sweat and tears of the previous generation that we are honouring with our donation. Imagine the dedi­ cation it took for that group of immigrants to build the foundation that we have today – the Estonian House, three camps with acres of land, the schools, credit union, newspapers and food businesses,” he said. “Now it is our turn to pick up the torch to honour them and build for the future!”

“We are grateful to play our small part and send a huge thank you to the boards and community leaders who con­ tinue to guide this project.”

Get involved and help support our future Are you interested in helping build this spectacular new home for the global Estonian community? Please join our growing list of capital campaign donors!

The International Estonian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts over $100,000 (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts over $10,000, and Kungla Rahvas for gifts up to $10,000; the list of generous donors at www.estoniancentre. ca/capital-campaign.

To make a donation, call +1.647.250.7136 or email ­d onations@estoniancentre.ca.

Do­ nations may be made as a ­family gift, or in honour of an individual or family. All Cana­ dian, Estonian and U.S. donations will be issued a tax ­ receipt.

Let’s keep in touch!

• Visit the KESKUS website www.estoniancentre.ca for all the latest news • Sign up for the monthly email newsletter at www.estoniancentre.ca • Follow us on Facebook @ EestiKeskus, Instagram @keskus.iec, Twitter @keskus

10

märkmik

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

Tekst ja fotod: Riina Kindlam

Siitkaudu niitmisvõistlustele!

Kui su armas eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutsub sind teatrisse, siis õige oleks ikka minna. Pealegi polnud 5. klassi laps, keda kutsuti, ku­ nagi varem suveteatrisse ehk välietendusele jõudnudki. Õppeaasta jooksul oli klass lugenud Silvia Rannamaa väga populaarset noorsooro­ maani „Kadri“ (1959), mida Emajõe Suveteater lavastas kaks suve tagasi. Tänavu, teatri 25. hooajaks on toodud lavale „Kadri“ järg, muusika­ line vabaõhulavastus „Kasu­e­ ma“ (1963). Samad, vane­ maks sirgunud andekad noo­ red mängivad taas. Ülimenu­ katest ehk populaarsetest raamatu­test on ilmunud küm­ mekond trükki. Vaadake (suveteater.ee).

Nii me toredasse Tartusse sattusime. Laps võttis kaasa klassiõe ja ema ehk autojuhi ehk sohvri ehk minu. Esialgu Ülejõe linnaossa ehk vasakule kaldale la rive gauche. Seal, Staadioni tänav 48 hoovis tükki mängitakse. Eesti üks haruldasem puithoone, 140 aastat tagasi psühhiaatriahaiglaks ehi­ tatud maja on lavastuses laste internaatkool.

Vaatamata meeletule leitsa­ kule ja põuale, mis Eestis pikalt juba valitseb, ei ole mõtet toredast kohast suvisel laupäeva õhtul kergekäeliselt lahkuda. ­ Mõistliku hinna ja veelgi mõistlikuma (hinna sees oleva) hommikusöögiga ööbimispaiga leidsime Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis. Soovitan! Nõnda saime

tutvuda meie jaoks uue linnaosa Ropkaga. Magama minnes oli asi selge, selgelt pooleks: neiud soovisid minna kõige enam AHHAA Keskusesse (2011. a.

Tartu bussijaama kõrval avatud Baltikumi suurim teaduskeskus) ja mina Eesti Rahva Muuseu­ misse. Lootsime kõiki rahuldada.

Enne unne suikumist nägingi, et ERMis toimub juba kolmandat aastat pärimuse- ja niitmispäev võistluste, aga ka niitmistree­ ninguga. Hakkasin plaane sepitsema, et sinnagi jõuaks me päkad seada.

AHHAA Keskus on võrratu paik. Teadus ja loogika ei ole mu tugevad küljed olnud – teadsin, et seal õpin palju ja nii oligi. Kõik selgitavad tekstid olid viies keeles ja kõige enam pidin pöörama kirjeldustahvleid eesti keelde läti keelest. Lätlasi oli perekonniti meil ahhaatamas väga palju. Uusimaks näituseks on lõputult ligitõmbav „Ahhaa, gravitatsioon!“ Väga tasemel ja köitev see kõik, kuigi ma tüdrukute seltsis lae alla ennast ei tõmmanud, tsentrifuugi keerlema ei tihanud ega ka jalgrattaga köit mööda sõitma ei läinud.

Kusjuures see kõik oli jahutatud õhus. Mul meelen kuldne vikat kuumal aasal ikkagi...

Magus hein „Heinakõrs kasvand üle pea, täna küll heina niitma peab,“ laulab vaimukas ansambel, Torontos 2019. a. sügisel esi­ nenud Puuluup. Magusat niidetud heina lõhna olime maanteed mööda, põldude vahel kihutades

auto ventilatsioonisüsteemi kaudu juba tundnud mitmeid kordi tänavu, aga vikat on mulle siia­ ni võõras. Ühe pärimuspäeva korraldaja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) 8-minutilist videot vaadates (youtube.com > sari „Igaühe looduskaitse“ > Avo Rosenvald: vikatiga niitmine) tuli veidi julgust juurde, aga ka kõvasti lugupidamist selle täpsust ja eriteadmisi nõudva töö ees. Luisuga teritamine, lüsi/löe (vikati vars), vikati tera lõikamine ehk pillimine, kusjuures vikatinuga tuleb ise teha õhu­ kesest viilist...

Kahjuks ma tol päeval seda pikka vart ikka kätte ei saanud.

Jõudsime kohale veidi hilja.

Lapsed ähkisid ja oigasid (oli ka põhjust), kui ERMi parklast Raadi mõisa endise viinaköögi taha, hoidlate lähedale sammud seadsime. Juba teatati, et viimane grupp suundub hoidlatesse vanu vikateid ja hangusid vaatama ja ma olin jooksujalu nende kannul. Viipasin ruttu: „Tüdrukud, istuge nii kaua telk-katuse varju ja punuge ­pärgasid...“ Oli ka rehapulkade meisterdamise õpituba. Selle kõige peale väga entusiastlikult ei reageeritud. Kui mina sajanditagustest vikatitest hoidla järgmise toa pakk-mesipuudeni olin jõudnud, saabus taskutelefoni juba mitu ärevat kõne.

Noored ja kärsitud olid juba ERMi poe risti ja põiki (jahe­ duses) läbi vaadatud, Adeede oli herilaselt sutsata saanud ning tuju päris hapuks läinud.

Säh sulle elurikkust ja pikka heina!

Mina ajasin võimsalt omagi jonni vastu. Olin tulnud niitmisvõistlust vaatama ja seda ma jäädvustada pidin ka saama!

Kokku registreerus vikatiga niit-

Veebikonverents „Eesti keel ja kultuur maailmas VI“ Mailis Sütiste-Gnannt 29. juunil toimus Worksupi ­keskkonnas veebikonverents „Eesti keel ja kultuur maail­ mas VI“, mille avas eesti keele ja välisõppe prof. Birute Klaas-Lang, tervitasid haridusja teadusminister Liina Kersna ning välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Päevajuhi Piret Kriivani sissejuhatuse järel pidas Upp­ ­ sala ülikooli prof. Raimo Raag ettekande „Eesti keele seisun­ dist maailmas“. Tema oli ka üks aumärgi „Eesti keel ja kultuur maailmas“ laureaatidest.

Aumärk on tänuavaldus ini­ me­ sele, kes on kaasa aidanud eesti keele levitamisele ja õpetami­ sele maailmas. Märgil on kujutatud inimest, kes kannab pea kohal paati.

Budapesti ELTE ülikooli lektor Leila Kimmel rääkis teemal „Ühe eesti keele lektori ­argipäev“.

Elo Allemanni juhitud vest­ lusringis „Mida me õppisime veebiõppest?“ osalesid Eva Velsker, Maarika Teral, Marri Mariska Tammepõld ja Mare Kitsnik. Leiti, et keeleõpe toimis veebis üldiselt hästi.

Meeldis, et sai õpilasi Zoomis vestlustubadesse jagada ja chat‘is jäid küsimused, vastused

ja kommentaarid alles. Välis­ üliõpilased hindasid, et ka kaugel olles said nad mitmekülgselt tundma õppida eesti kultuuri ning et vestlustundide ajad olid paindlikud. Veebiõppe eeliseks oli, et sai vajadusel kiiresti ­materjali leida. Välisüliõpilased soovisid ka edaspidi veebis ­õppimise võimalust.

Puudusteks märgiti, et pidi liiga kaua ekraani ees istuma.

Tund tuli metoodiliselt väga vaheldusrikkalt ettevalmistada, et kõik saaksid aktiivselt osaleda. Õpilastel jäi puudu vahetust omavahelisest suhtlusest. Teine­ kord vedasid alt tehnilised võimalused ja ka õppijate tehnilised oskused ning tagasiside võttis rohkem aega. Unelmate keeleõpe võiks toimuda elades keelekeskkonnas, õppides keelt veebis ja palju lugedes. Kee­ leõpe peaks olema mänguline ja lõbus, samas peaks saama ka ise grammatika kallal pusida.

Konverentsil pakuti välja uus väljend keeleõpet veebistama.

Teises osas esines prof.

David Vseviov teemal „Missu­ guseid lugusid jutustada Eestist?“ Ta rõhutas, et lood peaks alati valima vastavalt õppijate huvidele. Kui ei ole ­ huvi, ei jää midagi meelde.

Vseviovi sõnul on ta ise „elav

näide, et eesti keele õppimine on võimalik“. Ema rääkis temaga kodus eesti keelt, aga õppinud David Vseviov eesti keelt kunagi ei ole.

Vestlusringi „Kuidas kirjel­ dada olevikku ja selgitada minevikku?“ juhtis Eesti Ins­ tituudi juhataja Katrin Maiste, osalesid Anne Türnpu, David Vseviov ja René Virks.

Arutati, kuidas alustada eesti keele õppimist, kui inimesed eesti keelest ja Eestist midagi ei tea. Varssavi Ülikoolis neli aastat eesti keelt õpetanud René Virksi arvates võiks alustada mõne näitlikustava vahendiga, raamatu või filmiga, et huvi, küsimusi ja diskussiooni tekitada. Anne Türnpu arvates peaks ka oma lastele selgitama, kes on eestlane. Oleme uurali keel­ konda kuuluv rahvas, soome­ ugrilased. Meie rahvaluulearhiiv on üks suuremaid maailmas.

Eestis võib suvalises linnas välja minnes poole tunniga jõuda metsa. Meil on seitse-kaheksa põlvkonda elanud samas kohas.

David Vseviov tuli tagasi eelneva sõnavõtu juurde, et lähtuda tuleks õppijate huvidest – ,,Püüda huvide põhjal inimesed võrku“.

Eesti märgiks on Anne Türnpule koopamaalingu stiilis

Nr. 28

Osalejaid niitmisvõistlusel.

Huvilised said uudistada vanu vikateid ja hange. ,,,,Kui aagreht wälja ei tule, lõhume mõisa pihuks!“ kriiskas Kaiu mees Otto Olander. Sellel oli heinahangu-haru, teiste tõenduste järele soldati püssi otsast ära kistud terasest tikk käes, millega ta ähwardades opmanni nina all wehkles.“ (Eduard Vilde ,,Mahtra sõda“)

mise võistlusele 35 huvilist, kellest finaali pääses 23 võistlejat, saab lugeda ELFi (elfond. ee) võrgulehe uudistest. Niit­ misvõistlusel võisteldi viies ka­ tegoorias: mehed, naised, kuni 16-a noored ning mehed ja naised alates 70. eluaastast.

Finaali edasi jõudnud täiskas­ vanud niitsid 100 m2, naised ja seeniorid 49 m2. Lisaks kii-

rusele hindas žürii stiili ja niitmisala puhtust. Meeste kate­ goorias tuli esikohale Andres Roosma ajaga 7:36. Rohkem saab lugeda: https://elfond.ee/ tuleniitma/uudised/niitmisvoistlus-laks-hasti-korda-aitah-osalejatele, kus on ka palju huvitavaid jätkuradu ehk edasisi ­linke nii niitmise kui üldisemalt looduskaitse teemal.

joonistus inimesest, kes kannab pea kohal paati. Kui mööda jõge sõita ei saa, saab kanda paati, haabjat pea kohal, kuni taas saab sõita. Keel on ka sel­ line sõiduk; kui ei ole võimalik sõita, peab seda teinekord kukil kaasas kandma. René Virksile seostus sama märk pigem Jüri Arraku ja Suure Tõlluga. David Vseviov leidis, et märk annab võimaluse erinevaid lugusid jutustada. Katrin Maiste sõnul ­ kasutame kõige rohkem Eesti lipuvärve ja meie vööde kirja.

Eesti oma väega sõnaks pakkus Katrin Maiste välja ‘maa’.

David Vseviov rääkis loo kõige laialdasemalt välismaal tuntud eesti sõnast: ‘terviseks!’ Talle endale on väega sõna ‘Käsmu männid’. René Virksi arvates peaks olema mitu sõna.

Rannarahva hulgast pärinev Anne Türnpu pakkus ‘rand’ või ‘meri’.

Eesti ajaloost räägitakse palju, kuid eestlaste elu ja ­ ajaloo raskus ei ole välistudengile alati arusaadav, kuna nad ei samastu sellega.

Eestlaste omapäradest oli kõne all eestlaste absurdihuumor, oskus iseenda ja oma olukorra üle nalja heita. Tutvustada võiks lisaks linnadele ka Eesti loodust ja väiksemaid kohti – kõigesse võiks suhtuda avatud meelega.

Üks konverentsi teema oli aumärgid „Eesti keel ja kul­ tuur maailmas“, mille laureaa­ tideks olid kauaaegne Uppsala Ülikooli lektor Raimo Raag ja Eve Raeste Tartu Ülikoolist, endine Moskva ja Vilniuse ülikooli lektor.

Piret Kriivan tänas kõiki ­eesti keele õpetajaid maailmas.

Toredad olid välismaal eesti keele õppijatega tehtud vaheklipid. Neile meeldis Eestis kõige rohkem suitsusaun, kama ja kalaroad, et Eestis on nii vähe inimesi, digitaliseerinud ühiskond, aga samas lihtne ja loodusega seotud elu, et eestla­ sed on nii head leiutajad.

Päeva lõpetasid õpitoad Zoomi keskkonnas: Aktiivõppe­ meetodid, keeleõppemängud (Rahvusraamatukogu keele­ õppemängud ja Tallinna Üli­ kooli märkamatu keeleõppe ELU projekt); Positiivne psühholoogia ja mõtlemise muutmine (prof. Toivo Aavik); Keeleõppe tööriistad ja Eesti keeletehnoloogia (Sõnaveeb ja õpetaja tööriistad; eestikeelne kõnetuvastus; eesti keele masintõlge); Tõetamm — kui tõde ­riigi käekäigust ripub puu otsas (statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski).

Suur aitäh korraldajatele põneva konverentsi korraldamise eest!

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

11

Keskaja päevad Tallinna vanalinnas Tekst ja foto Mailis Sütiste-Gnannt 8. – 11. juulil 2021.a toimusid Tallinna vanalinnas kuuma suvepäikese all järjekordsed Keskaja päevad. Raekoja plats ja Niguliste kiriku ümbrus muutusid sel puhul õitsvaks keskaegseks hansalin­ naks, kus sai osa keskaegsest melust. Keskaja päevade südameks oli traditsiooniline Meistrite turg Raekoja platsil, kus linnarahvale pakuti erine­ vaid käsitöökaupu tekstiilist keraamika-, klaasi- ja sepa­ kunsti esemeteni, maitsvat söögi- ja joogipoolist, meeleo­ lukaid kontserte ja keskaegset meelelahutust. Sel aastal oli käsitöölaat koroonast tingitult natukene väiksem ja ka toit­ lustajaid tunduvalt vähem.

Kaugemalt tulijad lihtsalt ei julgenud reisi ette võtta. Kogu vanalinn tundus olevat inim­ tühi, polnud tavapäraseid tu­ riste ja oli rohkem kuulda eesti keelt.

8. juuli pärastlõunal suundus keskaegsetesse kostüümidesse riietunud kirev seltskond avarongkäigus Viru väravate juurest

Muljeid Laagri kohvikutepäevalt Tekst ja fotod Lea Kreinin Kuuldavasti said esimesed kohvikutepäevad Eestis alguse Hiiumaalt Kärdlast 2007. aastal. Väikese Kärdla linna ela­ nikke tunti juba 19. sajan­ dil kohvilähkrite nime all.

Sellise nime olla andnud naaberkülade rahvas, kes uskunud, et küllap linnaini­ mesed hapupiima asemel kohvi lähkriga tööle kaasa võtavad.

Kodukohviku võib oma aeda teha iga inimene, siis kutsuda sõbrad-sugulased appi kooke ja võileibu tegema ning seejärel jääda külastajaid ootama. Sel suvel jääb Hiiumaal traditsioo­ niks saanud kohvikutepäev koroona-ohu tõttu ära.

Julge hundi rind on rasvane (või ehk hoopis kohvine?)!

Tallinna külje all asuva Laagri elanikud tegid viimasel hetkel vapra otsuse – oma, juba seitsmes, kohvikutepäev pidevalt muutuvatest reeglitest hoolimata ikkagi ära teha. Sel suvel peaks kohvikutepäev toimuma ka Meriväljal, Elval, Peetris, Viim­ sis ja veel paljudes muudes kohtades. See traditsioon on Eestis nii populaarne, et Wiki­ pediaski on kohvikutepäeval oma artikkel.

Laagrit on aastakümneid peetud vaid Tallinna magalaks, kus vohab valglinnastumine ­(urban sprawl). Seetõttu läksin kohvikutepäevale suure huviga – saama aimu, mida Laagri endast kujutab ja kes siin ela­ vad. Kas suure tõmbekeskuse Tallinna kõrval saab tekkida kogukonnatunne? Ja missugu­ sed on siinsed kodukohvikud? Üks eesmärk sel päeval on ju ka pääseda võõrasse aeda ja vaada-

Raekoja platsile, kus toimus Keskaja Päevade pidulik ava­ mine.

Keskaja külas, Niguliste mäel ja Harju tänaval näitasid nelja päeva jooksul oma oskusi ja pak­ kusid väärt kaupa käsitöömeistrid, sellid ja õpipoisid.

Kohal olid erinevad meistrikojad, kus puuseppade ja teiste meistrite juhendamisel oli võimalik käsitreipingiga puidust anumaid teha ning vaadata, kuidas rõngassärki kokku pan­ nakse.

Mängiti keskaegseid mänge ja liikusid ringi katkutohtrid.

Lapsed said õpetust Väikeses Rüütlikoolis. TeadusKrati ju­ hendajate abil said kõik kahe küünra (küünar – endisaegne pikkusmõõt, umbes 50 cm, toim.) pikkused tehnoloogiahuvilised poisid ja tüdrukud kahel päeval meisterdada erinevaid keskaegseid leiutisi. Oma kätega sai näiteks luua keskaegse silla mudeli, katapuldi või puugraveeringus enda valitud ­ kujundusega nimeplaadi.

Niguliste mäel toimus Revali Turniir, kus ajaloolise mõõga­ võitluse klubi Nordburg mõõ­ gavõitlejad selgitasid välja

ta üle sealne elamine – kas ikka aknad pestud ja peenrad rohitud?

Kõigepealt müts maha korraldajate ees, kelle hulgas oli ka kohalik Saue vallavalitsus.

Kohvikutepäevaks olid trükitud maitsekad roosad infovoldikud, oli loodud digitaalne kaardira­ kendus, välja pandud teisaldatavad WC-d ja kohvikute vahele sõitma kahekordsed punased bussid – kõik oli super! Oma­ valitsuse hoolimist on näha ka sellest, et ametnikud ei pidanud paljuks ise kohvikuhulluses osaleda. Väga imposantne ja igati tasemel oli kohaliku vallavalitsuse kodukohvik Valla­ (hullu)maja puhvet!

Mida siis kohalik rahvas ka pakkus ning kui palju see kõik maksis? Perenaised-mehed ja nende sõbrad olid kõvasti vaeva näinud – küpsetanud hulga kooke ja saiakesi, teinud või­ leibu. Aga pakuti ka pirukaid, jäätist, torti ja mitmete rahvaste (Mehhiko, Portugal, Prantsus­ maa, Türgi, Venemaa) rahvusroogi. Hinnaklass kohvikutes oli suhteliselt stabiilne. Koogi ja piruka sai 1,5-3 euro eest, saiake, makroon ja pulgakook olid euro ringis (1 euro on umbes 1,5 Kanada dollarit).

Kohvikuid oli kokku peaaegu kolmkümmend. Tundus, et kliente pole nii lihtne pelgalt ­ koogi-kohviga kohale meelitada, vaid peab pakkuma ka ekst­ ra-elamusi. Ühes kohas sai puhuda suuri seebimulle ja teha muid trikke. Mitmed kodukohvikud pakkusid lastele näomaalinguid, üles olid seatud toredad mängunurgad – kohale oli veetud isegi tuletõrjeauto ja sai ka koos vanematega laulda.

Muusikale oli rõhku pandud mitmel pool.

Saue valla kultuurinõunik Kaija Velmet selgitas, et hea

­parimad.

Jaak Juske juhatusel sai linna­rahvas avastada Tallinna vanalinna põnevaid kummi­ tus­ lugusid.

Laupäeva õhtul said soovijad nautida Raekoja platsil Hopneri Maja dieles (eeskojas) keskaja ja renessansiaegseid armastusja linnulaule ansambli Ron­ dellus kontserdil ,,Kui õhtul laulab ristikas“.

Restoran Olde Hansa pidas juubelit koos Keskaja päevadega ja restorani ees kutsus keskaegseis rõivas härra linnarahvast sisse astuma ja head sööki-jooki maitsma. Keskaja ­

tasemega esineja korral aitas vald tasuda ka muusikute honorari. Praegu on pillimees­ tel-lauljatel koroona tõttu raske aeg ja on tore, kui nad saavad rahvale esineda. Vald aitas kodukohvikuid veel mitmel muul viisil, pärast töörohket kohvi­ kupäeva aga said kõik osalejad vallalt tänutäheks toreda kingituse.

Interjööri (aiakohvikute pu­ hul pigem eksterjööri) nimel olid kodukohvikud kõvasti vaeva näinud. Palaval päeval oli kõva edumaa neil, kelle maja ümber kõrguvad puud palaval päeval külalistele meeldivat varju pakkusid. Silma jäi ka toredaid varikatuseid, millest mitmed ise ehitatud. Oskus luua hubast nurgakest ei pea tingimata eeldama eriharidust. Kaltsuvaiba­ tü­ kil või kauba-alusest laua juures on meeleolukas chillida.

Asukohti oli seinast seina – kõigil pole ju suurt aeda. Üks kohvik oli humoorikas võtmes osanud ära kasutada maja remondi, välja oli pandud tore näitus maja minevikust. Vahvalt üllatasid kohvikud kortermajade hoovides ja hoonete vahelistel haljasaladel. Kõige põnevam kohvik oli püsti pandud Peeter Suure kindlustuse maa-aluste käikude sissepääsu juures (käikudes tehti ka ekskursiooni!), pererahval olid seljas lahedad vampiiri- ja nahkhiirekostüü­ mid. Ühes kohas sai külastaja tutvuda linnakanade stressivaba eluga, teisel pool läks sissetulek heategevuseks – kodutute loomade abistamiseks.

Taaskasutus on tänapäeval väga oluline teema. Korralda­ jate üleskutse tulla kohviku­ te­ päevale oma isikliku tassiga on igati kiidetav! Paljudes peredes oli mõeldud sellele, et tekiks vähem prügi. Nii mõnigi oli ühekordsete nõude asemel välja

päevade avapäeva tähistamiseks toimus Raekoja all asuva III Draakoni kõrtsi sünnipäevapidu ning sümboolne kõrtsi taasavamine kurgitünni avamise tse­ remooniaga, kus esimese kurgi püüdis Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Kõrtsi juhataja Miina Saak ütles, et Kolmanda Draakoni kurgitünn on üks kuulsamaid ja armastatumaid detaile Kolmandas Draakonis ning on meelitanud Tallinna vanalinna tuhandeid turiste ja ­ linlasi. „Kõrtsis asuvast tünnist saab joogi või toidu kõrvale ­igaüks endale ise paraja koguse soolakurki püüda – just nii

p­alju, kui palju kätte saada õnnestub või süüa jaksatakse,“ ­ rääkis ta. „See vaatamisväärsus ja atraktsioon on olnud ini­ mestele suletud kogu koroona­ piirangute aja. Nüüd, mil linn on jälle avatum, ongi just see atraktsioon heaks sümboliks Vanalinna taaskäivitumisele ning uuele hingamisele, mis pärast pikka piiranguteaega võiks ­tulla.“

otsinud emade-vanaemade aeg­ sed nõuka-vintage serviisid.

Oli tore vaadata, et kohvikute kohal lehvis ärgas kogukonnavaim – naabrid olid selle ürituse nimel kokku tulnud ning tundus, et ühistegevuse plaane jätkub neil kauemaks.

Laagri asub üsna suurel maaalal ning mõned piirkonnad on ainult paar aastat vanad – varem laiusid neis kohtades põllud ja ­ heinamaad. Rahva seas oli tun-

da mõnusat vaibi – inimesed olid lahked ja abivalmid. Nii need kogukonnad kokku kas­ vavadki, ka valglinnastunud ­magalates.

Guugeldasin ka Kanada kodukohvikuid ja sarnast festivali, aga ei leidnud midagi. Ehk ­tasuks Toronto eestlaskonnal see tore üritus omaks võtta ning olla Kanadas kõige esimene kodukohvikute festivali korral­ daja?

Keskaja päevade peakorraldaja oli Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning kultuuriprogrammi korraldas Hopneri Maja ning MTÜ Ajad ja Tavad. Suur aitäh korraldajatele!

Ko(i)dukana kohviku pererahvas.

Saue valla kultuurinõunik Kaija Velmet toimetas ka ise kohvikus.

12

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

Nr. 28

Vancouveri eestlaste surnuaiapüha Forest Lawn’i kalmistul Vancouveri eestikeelsete kogu­ duste ühine surnuaiapüha jumalateenistus, kauaaegne Vancouveri koguduste tradit­ sioon, leidis aset sellel aastal 27. juunil. Vaatamata era­ kordselt kuumale ilmale jul­ gustasid kõige eakamad ­koguduse liikmed mitte edasi lükkama jumalateenistust, vaid ikka kokku tulla Forest Lawn’i kalmistule. Õnneks kella kuue ajal õhtul said inimesed istuda puude vilus mäenõlval ja isegi õrn tuul puhus, veidi jahutades aiatoo­ lides istuvaid julgeid kohaloli­ jaid. Meenutati eelmise aasta kokkutulekut, kus oli karta vihma ja soojuskraade oli 40 asemel vaid 20!

Kui kohalolijad olid omaste ja tuttavate hauaplatsidele lilli asetanud ja kodunt kaasa toodud aiatoolides sobivad istekohad leidnud tervitas pastor Andres Rebane kõiki, teatades, et kuna laulmine pole veel lubatud, isegi õues, laulab koraale Kaili Vesik luterikoguduse ­orelimängija Cindy Leungi eelnevalt salvestatud muusika saatel. Alguslauluks oli „Rändaja, jää seisatama“ (KLPE#1480).

Algussõnade ja alguspalve järel aitasid pühakirja lugemisega kaasa kolme koguduse liikmed: Psalm 90:1-6, 10, 12 luges Anne Tork luterikogudusest, 1 Peetruse 5:6-11 luges Alar

Suurkask õigeusukogudusest ja Johannese ev. 11:21-26 luges Anne Lepik baptistikogudusest.

Sellele järgnes üldlaul „Kalla, kallis Isa käsi“, seekord saatis Kaili laulu Aarne Tork kitarril.

Pärast südamlikku jutlust pastor Andres Rebaselt toimus lahkunute mälestamine. Sel aastal lisas erilise etteaste Eesti Kultuuriühing Kanadas (EKÜK) juhatuse liige Lilian Olljum, kes luges ette EKÜK presidendi Erik Kõvamehe eelnevalt kirja­ pandud mõtteid. Oma sõnades mälestas Erik ,,eraldi ka neid, kes küüditati Eestist suurküüditamisel, mis leidis aset 14. juu­ nil 1941, 80 aastat tagasi“. Erik rõhutas ajalooliste sündmuste mäletamise tähtsust, et mitte lasta sarnaseid sündmusi tule­ vikus juhtuda. Pärast pastor Rebase mälestuspalvet ja Kaili lauldud lõpulaulu („Oh, kui ­helde on me Jeesus“) kõndisid luterikoguduse esinaine Mari Kaul-Rahiman ja koguduse abi­ esimees Aarne Tork mäenõlval asuva risti juurde ja asetasid Valve Värtina poolt korraldatud imekauni pärja risti sambale.

Pärjal oli lint sõnadega We Remember June 14, 1941.

Kõik kes tulid, tundsid rõõmu sellest, et said taas koos olla ja üheskoos mälestada meie hulgast lahkunuid nii Vancou­ veris kui ka Eestis ja mujal maailmas. (AT)

Surnuaiapühateenistusel Forest Lawn’i kalmistul.

Mälestusmärgile, mille jalami plaadil on eestikeelne tekst: ,,Rändaja seisata ja mõtle neile kes on astunud üle igaviku läve. Meil pole siin jäävat linna vaid meie otsime tulevat. Hebr 13:14“ asetati juuniküüdita­ tute mälestuseks pärg.

Merike Koger õpetab väikestele tüdrukutele konnatantsu.

Imetore esimene…

(Algus lk. 1)

liigutavat. Lõpetati tavalise jooga-kummardusega, kuid ,,Namaste“ asemel öeldi ,,nägemist“!

Nii tore laager ei ole võimalik ilma tohutu eeltööta. Töökas laagri juhataja ja peakorraldaja on Karen Must ning abijuhatajaks Lisa Ross. Tublid kas­ vatajad on Kristina Ojaperv,

Eesti kirjandusmuuseumi teadur Mare Kõiva nimetati Euroopa akadeemikuks

Foto: M.-L. Kiik

Johanna Kiik ja Lexi Ross väikestel ning Häli Puust ja Sten Puust suurtel. Maitsvat einet esimese nädala jooksul pakkusid vabatahtlikud Kadri ­ Munro, Kati Otsa, Julia Zeidler, Leila Hess ja Ryan Buchanan.

Vetelpäästjaks oli Marja Leena Kiik, keda abistas Julia Zeidler.

Palju tänu kõikidele annetajaile, kes toetasid laagri tegevust nii majanduslikult kui materiaalselt. Suure tänu on ­ pälvinud Eesti Sihtkapital

Kanadas, kes on pidevalt Seed­ rioru lastelaagrit toetanud.

Tänu­sõnad ka toetuste eest: Kai Eichenbaum (maskid), Sylvia Aarlaht (pildiraamid), Lisa ja Andy Ross (annetused särkide ja puumaterjali ostmiseks), Rob Zeidler (toolid ja kohvimasin).

Tunnustan ka veel kord kõikide vabatahtlike panust.

Lastel oli tõesti tegevusrohke ja tore esimene nädal laagris.

Soovin sama toredat laagri jätku!

MERIKE KOGER

Juunis sündis Eestis 1044 last

Henri, Kristofer, Rasmus ja Paul.

Juunis sõlmiti 584 abielu, neist 57 notarite ja 44 vaimulike poolt. Lahutati 195 abielu, neist 31 notarite poolt. Juunis registreeriti 1400 surma.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti juunis Eesti perekonnaseisuasutustes kok­ Eelmisel aastal samal ajal Üle-euroopaline loodus-, hu­ ­ ku 1044 sündi, neist 507 tütarlast ja 537 poisslast. registreeriti 1211 sündi, 1178 ma­ nitaar- ja kirjandustea­ surma, 480 abielu, ja 200 abi­ Kaksikuid registreeriti 18 duste akadeemia Academia elulahutust.

(SiMPT/EE) paari – kuus paari poisse, Europaea nimetas Eesti Kir­ jandusmuuseumi juhtivtea­ ­üheksa paari tüdrukuid ja kolm duri Mare Kõiva Euroopa segapaari. Tallinnas registreeriti KANADA UUDISED 361 sündi, Harjumaal 146, akadeemikuks.

Academia Europaea liikmeks Hiiumaal 8, Ida-Virumaal 59, valimisega tunnustatakse Kõiva Jõgevamaal 23, Järvamaal 18, rahvusvahelist teadlastööd ja Läänemaal 21, Lääne-Virumaal pia­ püsivat panust Euroopa tea- 44, Põlvamaal 17, Pärnumaal KANADA. Kanada Olüm­ dusse. Maineka Euroopa aka- 73, Raplamaal 30, Saaremaal komitee teatas teisipäeval, et deemiku tiitli on nüüdseks 22, Tartumaal 166, Valgamaal Team Canada viib Tokyo olüm10, Viljandimaal 27 ja Võru­ piamängudele 371 sportlast, mis saanud juba 17 eestlast. on riigi suurim esindus alates Mare Kõiva töötab alates maal 19 lapse sünd.

Tüdrukute eesnimedest olid 1984.a. Los Angelese olümia­ 2000. aastast Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osa- populaarsemad Alisa, Mia, mängudest. Sportlaste seas on konna juhatajana, on juhtinud Hanna ja Sofia ning poiste ka 40 olümpiamedali võitjat.

(Lüh. CBC) mitmeid suuremahulisi teadus- eesnimedest Robert, Robin, projekte ja alates 2015. aastast on ta Euroopa Regionaalarengu Fondi toel tegutseva Eestiuuringute Tippkeskuse juht.

Lisaks Mare Kõivale nime­ tati eestlastest tänavu Euroopa akadeemikuks ka Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak.

Varasemalt on Eestist akadeemia liikmeteks saanud Jaak Aaviksoo, Jüri Allik, Jaan Einasto, Jüri Engelbrecht, Marina Grišakova, Jaak Järv, Veronika Kalmus, Toivo Maimets, Ülo Mander, Helle Metslang, Viacheslav Morozov, Tarmo Soomere, Margit Sutrop, Jüri Talvet ja Rein Vaikmäe.

On käes juulikuu ja aiad ning rohumaad rikkalikult õitsemas.

Academia Europaea on 1988.

Värvilised õied meelitavad kohalikke liblikaid ning fotograafile a Londoni Kuningliku Seltsi pakub erinevate tiivuliste tabamine palju põnevust. Mõni liblikas asutatud rahvusvaheline teadus­ poseerib rahulikult, mõni proovib ennast peita, mõnda saab akadeemia, kuhu kuulub üle ainult lennates fotokaga tabada. Peeter Põldre fotogalerii liblika­ 3000 liikme ja kelle hulgas on test on Eesti Elu veebil: eestielu.ca Piltide autor lisab täiendavalt, juhtivad eksperdid paljudest et suurem osa fotodest on tehtud 210mm makroobjektiiviga. valdkondadest. (ERR/EE)

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

S P ORT

Euroopa meistriks jalgpallis krooniti Itaalia Euroopa meistriks jalgpallis tuli Itaalia, kui alistas eelmisel pühapäeval 1:1 lõppenud nor­ maal- ja lisaaja järel Inglis­ maa penaltiseerias 3:2.

Inglismaa läks Wembley lärmaka publiku ees toimunud finaali juhtima juba teisel minutil Luke Shaw löögist.

Neljandat korda finaalis mänginud Itaalia poolt lõi vastuvärava kogenud keskkaitsja Leonardo Bonucci.

Kuna ka lisaaeg lõppes väravateta, selgitati Euroopa meister penaltiseerias, kus täpsem oli Itaalia.

See oli Itaaliale teine Euroopa meistritiitel, esimene võideti a.1968.

Djokovic sai karjääri 20. suure slämmi turniiri võidu Pühapäeval sai Wimbledonis maailma esireketist Novak Djokovicist kolmas meestenni­ sist, kes on karjääri jooksul võitnud 20 suure slämmi turniiri. Serblane alistas Wimbledonis turniiri finaal­ kohtumises 6:7, 6:4, 6:4, 6:3 itaallase Matteo Berrettini.

Sama palju on suure slämmi turniire võitnud Roger Federer ja Rafael Nadal. Djokovici ­jaoks oli seekordne finaal tema karjääri 30. ning serblane on nüüd ühe finaali kaugusel Federeriga viigistamisest.

Djokovicil on sel hooajal võimalus saada esimeseks meheks, kes kalendriaasta jooksul on kõik neli suure slämmi turniiri võitnud. Selleks tuleks tal võita kuldmedal Tokyo olümpiamängudelt ning olla parim augusti lõpus algaval US Openil. ,,Kuldse slämmiga“ on varem hakkama saanud vaid Saksamaa tenniselegend Steffi Graf 1988. aastal. (ERR/EE)

13

Mälestame leinas kauaaegset head sõpra Pärast pikka haigust lahkus

Ants Kütt’i Avaldame kaastunnet MAILE, INGRIDILE, ILMARILE perekondadega PEREKOND JÕGI

nskm

Ants Kütt Põhjatäht II

Siiras kaastunne peagaid gdr INGRID KÜTT’ile nskm ILMAR KÜTT’ile perega VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIDU JUHATUS ja LIIKMED

Mälestades head laagri sõpra

Ants Kütt’i avaldame kaastunnet INGRIDILE ja ILMARILE koos perega JÕEKÄÄRU PERE

Mälestame kurbuses

Ants Kütt’i Südamlik kaastunne INGRIDILE, ILMARILE ja perele

Lahkus meie armas sugulane

Ants Kütt

PEARU, MARET ja KATRIN

Mälestame sügavas leinas ja avaldame kaastunnet INGRIDILE, ILMARILE ja õde MAILE perekondadega ning omastele ENNO ja ANNE AGUR perega ARNO ja TIIU AGUR perega PETER ja TIINA AGUR perega

Mälestame lugupeetud kauaaegset juhatuse liiget

Ants Kütt’i Siiras kaastunne INGRIDILE ja ILMARILE perega

Mälestades head perekonnasõpra

Ants Kütt’i

KOTKAJÄRVE PERE

Avaldame kaastunnet omastele KRISTIINA, ELLEN ja EERIK peredega

Mälestame vanaskautide pere Raudhabemed liiget

Ants Kütt’i Puhka rahus, skaudiveli.

Meie südamlik kaastunne perekonnale

Armast perekonnasõpra

Rudy Kehkla

RAUDHABEMETE PERE

12. jaanuar 1950 – 18. juuni 2021 mälestab kurbuses ERIKA KATTAI

Mälestame kurbuses armast koolivenda juba esimestest Kanadas elamise aastatest

Ants Kütt’i Richard Branson tegi kosmoselennu Möödunud pühapäeval lendas Briti miljardär Richard Branson (70) kosmoselaeva Virgin Galactic pardal kos­ mose piirile. Rakett eraldus kandelennukist.

Emalaev startis New Mexi­cos asuvast Space Portist umbes 8.40 h kohaliku aja järgi ja tõusis umbes tunni vältel 15 km kõrgusele, kust saatis teele selle küljes oleva tahkekütusel töötava kosmoseraketi VSS Unity.

VSS Unity tõusis umbes 93 km kõrgusele, kus selle pardal olijad said kogeda mõne minuti kaaluta olekut ja imetleda 17 aknast koduplaneeti. Seejärel naasis alus atmosfääri tihe­ da­ masse kihti ja laskus mööda maandumisrada maale. (ERR/EE)

Sügavas kaastundes perekonnale JAAN ROOS, MERIKE KALM

Mälestame kurbuses kadunud skaudivenda ja avaldame sügavat kaastunnet INGRIDILE, ILMARILE ja õde MAILE perekondadega ning omastele

Volkswagen müüb Bugatti

Rimac, vahendab Der Spiegel.

Horvaatia firma hakkab omama 55% uue Bugatti-Rimac ühisettevõtte aktsiatest.

Volkswagen müüb Horvaatia Porsche kavatseb säilitada elektriautode idufirmale Ri­ ­ 45-protsendilise vähemusosa­ mac enamusosaluse 112-aasta­ luse ühisettevõttes, mis asuta­ ses Prantsuse sportautode takse neljandas kvartalis. tootjas Bugatti.

VW sõidukimarkide puhul Sellest teatasid Porsche AG, tähendab Bugatti müük kahe­ kes vastutab Euroopa suurima teistkümnelt üheteistkümnele autokontserni VW spordisektori vähenemist. VW ostis Bugatti eest ja Bugatti uus põhiomanik 1998. a. (PM/EE)

nskm. Ants

Kütt

Põhjatäht II EESTI SKAUTIDE LIIT VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIT EESTI SKAUTMASTRITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS

14

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

ÄKITSELT LAHKUS MEIE ARMAS ISA, VANAISA JA VANAVANAISA

Nr. 28

Lahkus igavikku tädimees

Endel Lindaja

Endel Lindaja

28. märtsil 1925.a. Võrus – 12. juulil 2021.a. Torontos

Oleme kaastundes HELLE, TÕNU, KATRINI, RYANI, CAELANI, ANNELIISI ja COLINIGA

Puhka rahus, Eesti eest võitleja!

ANTS ja SUSAN KRISTINA, ZACH, OLIVE ja VIOLET ristipoeg ERIK ja SILVI VELLO, MARGUS ja VICTORIA MATTI ja AMY LEANDRA ja VINCENT

HELLE TÕSINE TÕNUGA KATRIN TÕSINE RYANIGA ANNELIIS TÕSINE COLINIGA CAELAN TAPPING

Mälestan lapsepõlvesõpra ja koolikaaslast

106 AASTA VANUSES LAHKUS MEILE KALLIS

Helmi Johanna Kareda Kaimre

Endel Lindaja’t

née URM

Avaldan kaastunnet perekonnale ja lähedastele

sündinud 1. aprillil 1915 Eestis surnud 5. juulil 2021 Torontos Helmi oli varemlahkunud ENDEL KAREDA ja RICHARD KAIMRE abikaasa ning varemlahkunud URJO KAREDA ema Teda jäävad mälestama minia SHELAGH HEWITT KAREDA ja pojatütar MAIA KAREDA

OLEV KASAK Võrus, Eestis

Lahkus Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas kauaaegne juhatuse liige ja ajalehe Võitleja kauaaegne toimetaja

ksv Endel

Lindaja

*28.03.1925 Võru – †12.07.2021 Toronto

Kanadas prügilast leitud David Bowie maal läheb oksjonile Kanadas prügijaamast leitud ja ostetud akrüülmaal osutus David Bowie tehtuks ning pannakse nüüd oksjonile, loo­ tes teenida tuhandeid Kanada dollareid.

Maali ostis anonüümseks jäänud naine Ontario prügilast viie Kanada dollariga, vahendas BBC. Oksjoni organiseerijad loodavad maali eest saada vähemalt 12 000 Kanada dollarit.

Kunstiekspertide sõnul tões­ tab maali taga olev allkiri, et tegemist on autentse David Bowie teosega ,,DHead XLVI“.

Lõuendil oli kirjas Bowie nimi ja aastaks märgitud 1997.

Teose autentsuse kinnitas ka 1978. aastast Bowie loomingule spetsialiseerunud Andy Peters.

Maal oli osa 47-osalisest seeriast nimega ,,Dead Heads“, kus iga teose nimi koosnes sõnast ,,DHead“ ja rooma numbritest.

(ERR/EE)

Cannes’i filmifestivali avafilmis astus üles eestlanna Tänavuse Cannes’i filmifestivali avas Leos Carax’ värske linateos ,,Annette“, kus tegi väikeses kõrvalosas kaasa eestlanna Kait Tenison. Tea­ daolevalt on ta ka esimene Eesti näitleja, kes Cannes’i avafilmis üles astunud, vahendas Eesti Ekspress.

Viimased 20 aastat Prant­ susmaal elanud Kait Tenison teinud kaasa kõrvalosades filmi­ des ,,Riskikuller 3“ (,,Trans­ porter 3“) ja ,,Bourne’i identiteet“ (,,The Bourne’s Identity“).

(ERR/EE)

Lahkus igavikku meie vanim liige

Helmi Johanna Kareda Kaimre 1. aprill 1915 – 5. juuli 2021 Mälestame kurbuses EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

Mälestab EESTI VABADUSVÕITLEJATE LIIT KANADAS

Mälestame kurbuses kadunud gaidjuhti ja gaidiõde

gdr. Ene

Lüdig

Põhjatäht I Mälestades head perekonnasõpra

Ene Lüdig’ut Avaldame kaastunnet omastele

Avaldame sügavat kaastunnet poeg KALLELE ja tervele perele EESTI GAIDERITE KOGU KANADA KOONDIS ENDISTE RAJALEIDJATE LIPKONNA PERE EESTI SKAUTIDE JA GAIDIDE MALEV KANADAS EESTI SKAUTMASTERITE KOGU KANADA KOONDIS VÄLIS-EESTI GAIDIDE LIIT

KRISTIINA, ELLEN ja EERIK peredega

Lahkus kauaaegne hea perekonnasõber ja lugupeetud õpetaja

Ene Lüdig Südamlik kaastunne KALLELE ja kõigile lastelastele

Ene, jääd sa mul alati ,,kindel linn ja varju paik“.

Puhka rahus kallis naaber, Expo reisi selts ja kallis sõbranna.

Mälestavad kurbuses HILDA koos LEAGA

PEREKOND MAKK

Mälestame leinas armast

Lahkus kauaaegne juur

Ene Lüdig’ut

Ene Lüdig

Avaldame südamest kaastunnet perekonnale

Kaastundeid KALLELE ja TRACYLE ning ANDREWLE ja INGRIDILE peredega

NELLY, TIINA, KALLI

REET ja INDREK peredega

Nr. 28

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Pühapäeval, 18. juulil kell 1.30 p.l. 7. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Covid-19 piirangute leevenemisel esimene avalik Jumala­ teenistus pärast 21. novembrit 2020 kehtinud provintsi-ülest suletust. Osavõtjate hulk kuni 35 kirikulist.

Pühapäeval, 25. juulil kell 1.30 p.l. 8. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval. 1. augustil seoses pika nädalavahetusega JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

Leedu saab EL-ilt rändemure lahendamiseks toetust Valgevenest lähtuva rände­ mure lahendamiseks eraldab Euroopa Komisjon Leedule kümme miljonit eurot, ütles Euroopa Komisjoni siseasjade volinik Ylva Johansson sel nädalal Euroopa Parlamendi väliskomisjoni ning kodanike vabaduse, õigus- ja siseasjade komisjoni istungil.

Sel aastal on Leedus kinni peetud 1676 ebaseaduslikku peamiselt Aafrikast ja LähisIdast pärit immigranti, kes on sisenenud riiki Valgevenest.

Kogu 2020. aasta jooksul peeti kinni 81 ja 2019. aastal 46 ebaseaduslikku sisserändajat.

Leedu on viimasel ajal ­tu­gevdanud valvet Valgevene piiril, neid toetab nüüd ka Euroopa piirivalveagentuur Fron­tex. (ERR/EE)

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik TÄHELEPANU! Juulis ja augustis on kontor avatud E ja N 1-14; K 11-16.

Kuni 5. septembrini 2021 toi­ muvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto.

EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30.

Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel.

Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 18. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Koguduse ime-armastuse ime.’’

Muusika Peter Kaups.

Pühapäeval, 25. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Koguduse ime – andide ime”. Muusika Elli ja Alexandra.

Pühapäeval, 1. augustil seoses pika nädalavahetusega virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU. Pühapäeval, 8. augustil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Jumalakartus”. Muusika Mi­­ kaela Boutilier.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Kirkusest kirkusesse Sinu kohal koidab Issand ja sinu kohal nähakse Tema auhiilgust! Js 60:2 Vahel tehakse nalja, et mõni inimene on nii püha, et hiilgab pimedas või et pea ümber nähakse juba helendavat nimbust, nagu seda on maalitud mitmetel pühapiltidel. Ei ole isiklikult ühtegi sellist inimest näinud, aga Piibli lehekülgedelt võime lugeda, kuidas Moosese pale hiilgas, kui ta naases kohtumiselt Jumalaga Siinai mäel ja samamoodi kirjelda­ takse, kuidas Jeesuse riided hiilgasid tänase Issanda muutmise püha ehk kirgastamispüha alustekstis – Muutmise mäe loos.

See tuletab meile meelde, et meie füüsiline olemine ei ole sugugi täiuslikem või lõplik. On midagi enamat, on midagi väärtuslikumat ja kestvamat. ,,...aga meid kõiki muude­ takse, äkitselt, ühe silmapilgu­ ga... Sest see kaduv peab riie­ tuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematuse­ ga.“ (1.Kr 15:51-53) Muutmise mäe lugu räägib sellest, kuidas Jeesus võttis oma lähimad jüngrid ja läks üles mäele palvetama. Palvetamise ajal muutus Jeesuse näoilme ja tema riided läksid kiirgavalt valgeks ning korraga olid nendega mäel ka Mooses ja Eelija.

See kõik oli midagi nii erilist, et Peetrus tegi ettepaneku ehitada mäele lehtmajad ja jääda sinna elama. Selle kohta on ­ öeldud, et Peetrus ei teadnud,

mida ta räägib. Kuid sellega imelised sündmused Muutmise mäel ei piirdunud. Korraga kattis neid pilv ja pilve seest kostis Jumala hääl: ,,See on minu äravalitud poeg, teda kuulake!“ ja pilve lahkudes nägid jüngrid vaid Jeesust.

See sündmus kuulutas uut ajastut. Jumal, kes oli rääkinud varasematel aegadel läbi seaduse (Mooses) ja prohvetite (Eelija), ,,on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu.“(Hb 1:1) Mooses ja Eelija taandusid ja jäi üksnes kirgastatud Jeesus. ,,Muutmise mäe“ kogemused on erilised elumuutvad vaimulikud hetked meie elus, kuid kellegi elu ei ole lõpmatu ,,Muut­ mise mäe“ ekstaas, vaid sealt mäelt tuleb alati ühel hetkel alla argielu toimetamistesse ja kohtu­ mistesse tulla. Nii ootas Jeesust ja jüngreidki mäejalamil ees isa, kes palus abi oma langetõbise poisi tervendamiseks ja sarnaselt ootas Moosest Siinai mäelt alla tulles rahvas, kes oli jõudnud 40 päevaga endale ebajumala valmistada. Aga vaatamata meie elu argisusele, on meie kõigi elus koht Jumala kirkusel, sest meid on sünnitatud Jumala kirkusest ja meid on loodud igavesse osadusse Tema kirkusega. Piibliõpetaja John Piper on ütlenud, et ,,Inimsüdame sügavaim igatsus on tunda ja kogeda Jumala au (kirkust)“.

Vahel öeldakse mõne vana ja väsinud inimese kohta, et ta on vaid iseenda vari. Piibel tuletab

meelde, et me ei ole inimestena liikumas mitte täiusest varju, vaid see, milles me täna oleme elamas on pelgalt meie tegeliku ja tõelise olemise vari. Me oleme liikumas usust näge­ misse, varjatusest kirkusesse. Ja ühel või teisel moel antakse meile sellest kirkusest eelmaitset tunda juba siin maa peal.

Paulus kirjeldab Korintose kristlastele ühte elukestvat protsessi ja vaimulikku kasvamist: ,,Aga meid kõiki, kes me katmata palgega vaatleme ­ Issanda kirkust peegeldumas, muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse.

Seda teeb Issand, kes on Vaim.“ ( 2Kr 3:18 ) Me ei saa olla Jeesusega koos Muutmise mäel ega Moosesega Siinail, aga me saame peatuda, võtta aega, et kohtuda Jeesusega Jumala Sõnas, kirikus jumalateenistusel, metsa radalel Teda appi hüüdes või põlvedel oma palvekambris. Need on läbi aegade olnud Jumala laste ­ ,,Muutmise mäe“ kogemused, kust on ammutatud jõudu ja Jumala kirkust elu argipäevas toimetamiseks. See, mida/keda me vaatame, selle nägu me oleme. Me oleme kõik ühel muutumise teel ja küll on hea teada, et ,,see, kes meis on alus­ tanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva.“ (Fl 1:6) Issand, ava me silmad nägema Sinu kirkust! Aamen.

Pärnumaalt avastati haruldane puutumata matus Ajaloomuuseumi arheoloo­ giaekspeditsioon leidis Lää­ neranna vallas Pärnumaal asuvalt Keblaste põletuskal­ mistult seni puutumata matuse, kus olid ilmselt mui­ nasaja lõpul elanud tütarlapse säil­med. Arheoloog Mati Mandli sõnul on tegemist haruldase avastusega.

Viiteid, et kunagise Keblaste küla (Mihkli) alal on muinasaja lõpuperioodist pärit põletuskalmistu, tuli juba enne teist maailmasõda, mil siit leiti kündmise käigus odaotsi, sõjanuga ja käevõrud, mis on praegu Pärnu muuseumis.

Ajaloomuuseumi arheoloog Mati Mandel avastas matmispaigas nüüd ühe põllutöödest täiesti puutumata jäänud matuse. ,,Tähelepanuväärne on see, et enamasti meil räägitakse mui­ nas­ aja lõpu matmispaikadest kui kivikalmetest, kus matused on kaetud kividega. Aga on ka olemas kalmed, kus ei ole kive peal või on neid väga vähe ja see on üks sellistest,“ lausus Mandel. (ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 16. juulil 2021 — Friday, July 16, 2021

Nr. 28

Tellige EESTI ELU! TESS pidas Kotkajärvel minitalguid

Kanadas esietendus Sofi Oksaneni näidend „Puhastus“ Neljapäeval, 15. juulil esi­etendus Fort McMurrays, Ka­nadas Sofi Oksaneni menu­ näidend „Puhastus“. Lavastus sündis Keyano Theatre ja Theatre; Just Because’i koos­ töös.

Piiratud publikuarvuga etendused toimuvad Keyano Theatre & Arts Centre kul­tuurikeskuses kuni 17. juulini ning virtuaaletendused kuni 25. juulini.

Virtuaaletenduse pileteid saab osta kultuurikeskuse kodulehel.

Ingliskeelset etendust saab pileti lunastanu vaadata ööpäeva jooksul endale sobival ajal. „Pandeemia on olnud teatritele katsumus, aga ma olen rõõmus, et nüüd saab seda etendust vaadata kõikjal maailmas,“ ütles Sofi Oksanen.

Näidendi lavastaja on kolm korda (2017, 2018 ja 2019) Outstanding Directori auhinna saanud rootsi näitleja ja lavastaja Hanna Fridhed.

Kanada lavastuse peaosades mängivad näitlejad Jenny Price (Aliide Truu 1990. aastatel), Taylor Vincent (Aliide Truu 1950. aastatel), Davki Patel

Sündmuste kalender • Kolmap., 28. juulil kl 7 õ KESKUSE UUDISED Zoom’is; info: estoniancentre.ca/news-events.

• Esmasp., 23.-reede, 27. aug.

VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE METSAÜLIKOOL. • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25.

GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­­TU­­TUBA tele­ foniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Kaido Nipernado, Tauno Mölder ja Tarmo Uukkivi.

Foto: Maimu Mölder

Andres Jeeger, Peeter Jeeger ja Allan Marley.

Foto Alrek Meipoom

(Zara), Tanner Chubb (Hans) ja Chris Bowers (Martin ja sõdur).

Juba 15 keeles etendunud „Puhastust“ on Põhja-Ameeri­ kas varem esitatud ainult Ameerika Ühendriikides. New Yorgi teatris La MaMa ja Washington DC teatris La Scena olid esietendused 2011. aastal. Näidendit on mängitud ka Chicagos ja Santa Barbaras.

Oksaneni kõige värskem romaan „Koertepark“ (Like ­ Kustannus 2019) ilmub Kana­ das Owen F. Witesmani tõlkes oktoobri alguses. Kirjastaja on House of Anansi. Ühendriikides ilmub „Koertepark“ septembris kirjastuselt Knopf ja Suurbri­ tannias kirjastuselt Atlantic Books. Ameerika Ühendriikides on Kirkus Review ja LitHub avaldanud teosest juba positiiv­ sed eelarvustused, milles kiidetakse Oksaneni tundlikku ja haaravat jutustuslaadi.

Otselink „Puhastuse“ pileti­ müügikeskkonda: https://tickets. keyano.ca/TheatreMana­g er/1/ login?event=1002 Lisainfo „Puhastuse“ etenduse ja Theatre; Just Because’i lavastuse tegijate kohta: https://www.theatrejustbecause. com/purge https://maccalendar.ca/events/ theatre-just-because-keyano-theatre-present-purge-by-sofi-oksanen-live/

Möödunud nädalavahetusel pidas Toronto Eesti Skaudi­ sõprade Selts (TESS) minital­ guid Kotkajärvel. Miks just minitalguid? Korraliste talgute pidamist takistab ikka veel COVID pandeemia. Ontarios praegu kehtivate Stage 2 reeg­ lite järgi tohib välitingimustes kokku tulla vaid maksimaal­ selt 25 inimest. Selle nädala lõpus läheb Ontario siiski üle Stage 3 reeglitele, mis suure­ mal määral taastavad nor­ maalse välitegevuse.

Kuna talguid ei ole juba pikemat aega korraldatud, siis ootas kohaletulnuid ees terve hulk mahakukkunud puid, kõrge rohi ja rohkest vihmast uuris­ tatud rajad. Kuiv ja parajalt soe ilm siiski soosis töötegemist ja suuremad murekohad said ­korda. Lisaks puude lõikamisele

Tokyos hakkab medalit jahtima 12-aastane rulasõitja Suurbritannia koondis saab ilmselt Tokyo olümpial läbi aegade noorima suvemängu­ del osaleva sportlase, sest kõik vastavad kriteeriumid on täit­ nud 12-aastane rulasõitja Sky Brown.

Brown pääses olümpiamängudele pargisõidu maailma edetabeli alusel ja paikneb hetkel kolmandal positsioonil. Juba kaheksaselt osales ta mainekal ­

Foto: Maimu Mölder

ja teede parandusele korrastasid Põhjakotka ja Põhjarada lip­ konnad ka oma taresid.

Pearu Tamm. Söögi ja joogi eest hoolitses köögitoimkond Deanna Pikkovi juhatusel.

Kohal olid skautide, gaidide, Metsaülikooli ja Toronto Eesti Püstoli- ja Püssiklubi esindajad.

Talguliste tegemisi juhatas

Järgmised talgud on praeguse seisuga plaanitud 14. au­ gustil, palun jälgige TESSi ja skautide/gaidide teateid.

Vans US Openi võistlusel ja võitis 2019. a MM-il pargi­ sõidus pronksi.

LÜ H I DALT K ANADAST

Ameerikas elava inglasest isa ja jaapanlannast ema tütar elas eelmisel aastal üle ka karmi kukkumise, kus said viga tema kolju, ranne ja käelaba.

Suurbritannia läbi aegae noorimaks olümpialaseks jääb 1932. a Lake Placidi talimängudel osalenud iluuisutaja Cecilia Colledge, kes oli tol hetkel 11-aastane. Kui Tokyo olümpiat poleks edasi lükatud, võinuks Brown tema tulemuse ületada.

(ERR/EE)

TORONTO. Esmaspäeval saadeti viimsele teele veteran-politseiohvitser Jeffrey Northrup, kes tapeti 2. juulil töökohuseid täites. Northrup töötas Toronto politseiteenistuses üle 31 aasta, oli aktiivne ühiskonnaliige ja vabatahtliku töö tegija. Ärasaatmistseremoonia toimus Torontos BMO Field’il, Covidi reegleid järgides, osavõtjate arvuks hinnati 4700 ini­ mest, nende hulgas politsei­ ohvitsere mujalt Kanadast.

(Lüh. CP24)