Eesti Elu / Estonian Life No. 27 | July 9, 2021

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, July 9, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 27, 2021

Reedel, 9. juulil — Friday, July 9

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Abrukal peeti väikesaarte laulupidu Mailis Sütiste-Gnannt Eelmisel nädalavahetusel, 3.-4. juulil, toimus juba üheteistkümnes Väikesaarte laulupidu, mis sedapuhku peeti Abrukal ja tõi saarele kokku üle kahesaja pidulise. Toredaks faktiks on asjaolu, et Abruka on suuruselt üheteistkümnes Eesti saar. Lauljate, pillimeeste ja tant­ sijate jaoks tehti mitmeid eri­ reise liinilaev Abro ja purjelaev Hoppetiga, et kõik pidulised ja nende muusikainstrumendid saarele toimetada. Väikesaarte laulupeo korral­ damine käib kordamööda ja seekordse peo korraldas Eesti Rahvusringhäälingu segakoor. Pidulised tulid Abrukale kokku üle Eesti. Lisaks ERRi segakoo­ rile osalesid laulupeol Pagana segakoor, Tartu Rahvaülikooli segakoor, Tartu Rahvaülikooli

Uueks kindralkuberneriks nimetati Mary Simon Ülle Baum 6. juulil avati Vahtralehemaa ajaloos uus lehekülg. Nimelt Ottawast üle jõe Quebeci provintsis asuvas Kanada Aja­ loomuuseumi saalis määras Kanada peaminister Justin Trudeau ametisse uue kindral­ kuberneri. Järgmisel kuul asub 30. Kanada kindralkubernerina

jazzkoor, puhkpilliorkester Saku ja rahvatantsuansambel Tarbatu. Laval oli lauljate hulgas ka Abruka segakoori 15 lauljat, kusjuures püsielanikke olevat saarel vaid 10. Saarevaht Rein Lember koos abikaasa Kristaga majutasid Vahtra talus 46 Pagana sega­ koori lauljat, kelle hulgas ka ­allakirjutanu koos tütrega välis­ paganatena seekord kaasa sai laulda. Ka kõik teised Abruka majutusasutuste pidajad majuta­ sid nädalavahetusel erinevate kooride lauljaid ja tantsijaid. Külalistemaja Must Pärl pi­ dajad Kuldar Allese ja Geili Tedrema hooleks oli kogu lau­ lupeoseltskonna toitlustamine. Pakuti traditsiooniliselt suppi ja ka pajarooga. Musta Pärli tuba­ des ja telkimisplatsil said ööma­ ja üle 120 pidulise.

Abruka laulupeo ühendkoor ja rahvatantsuansambel Tarbatu koos esinemas.

(Järgneb lk. 4)

ametisse Mary Simon, kes 21. augustil tähistab oma 74. sünni­ päeva. Mary Simon, kes on endine diplomaat, ajakirjanik, põlisrah­ vaste õiguste edendaja ja riikli­ ku poliitilise inuitide organisat­ siooni Inuit Tapiriit Kanatami president, saab Briti kuninganna Elizabeth II ametlikuks esinda­ jaks Kanadas. Mary Simon on esimene Kanada pärismaalane, kes asub täitma Kanada kind­ral­ kuberneri ametikohustusi. Mary Simon vahetas välja peaminister Trudeau eelmise valiku kindralkuberneri ameti­ kohale, Kanada endise astronau­ di Julie Payette’i, kes astus oma ametikohalt alla kuus kuud ta­ gasi seoses temale esitatud süüdistustega ahistamises, ag­ ­ ressiivses käitumises ja alanda­ vates mär­ kustes Rideau Hall’is töötava personali suhtes. Kanada esimese pärismaala­ sest kindralkuberneri ametisse määramine toimub aga ajal, kui üleriigiliselt toimub Vahtralehe­ maa minevikus toimunud traa­ giliste sündmuste tunnistamine. Hiljuti on avalikuks tulnud Briti Kolumbias Kamloopsi lähedal, Saskatchewani provintsis Marie­ val Indian internaadi juures ja St. Eugene Missioni kooli juu­ res Cranbrookis Briti Kolum­ bias üle 1,500 märgistamata laste hauda, kes olid omal ajal (Järgneb lk. 3)

Laulupidu algas rongkäiguga, fotol Pagana segakoor.

Peterburis peeti kinni ja kuulutati persona non grataks Eesti konsul Teisipäeval pidas Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB) Peterburis kinni Eesti konsuli Mart Lätte, vahendasid Eesti meediaväljaanded RIA Novosti teadet. Eesti välisministeerium kin­ nitas samal päeval Lätte ­kinnipidamist. ,,Täna päeval on toimunud selline intsident, et Eesti diplomaat, Eesti konsul Peterburis, kes viis ellu oma tavapäraseid tööülesandeid, ­peeti kinni Venemaa julgeoleku­ teenistuse poolt pooleteiseks tunniks. Tema suhtes on Vene­ maa poolt esitatud süüdistused,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets kommentaaris uudiste­ saatele ,,Aktuaalne kaamera“. Eesti välisministeeriumi ava­ like suhete osakonna juht Aari Lemmik selgitas ERR-ile, et kinnipidamise eel oli Lätte töö­ kohtumisel Peterburi riiklikus

polütehnilises ülikoolis. ,,Ta peeti kohtumiselt lah­ kudes pooleteiseks tunniks FSB poolt kinni. Teda süüdistati tundlike materjalide omastami­ ses,“ selgitas Lemmik. Liimetsa sõnul ei viita miski, et süüdistused tõele vastaksid. ,,Selles osas meie küll ei näe siin mingeid asjaolusid, mis sellele viitaksid. Ta viis ellu ­ tavapäraseid diplomaadi töö­ üles­ andeid ja need süüdistused on meie vaates küll alusetud,“ sõnas minister. 7. juulil Venemaa välisminis­ teeriumi kodulehel avaldatud teates on kirjas, et kolmapäeval kutsuti Venemaa välisministee­ riumi vaibale sealse Eesti saat­ konna poliitikadiplomaat Ulla Uibo. Venemaa esindajad mõist­ sid hukka Mart Lätte väidetava luuretegevuse, Konsul Lätte kuulutati seejärel persona non

grata’ks ning tal tuleb riigist 48 tunni jooksul lahkuda. Venemaa laitis Eesti välis­ ministeeriumi, kelle sõnul on Mart Lätte selline kinnipida­ mine FSB poolt provokatsioon ning tõendid osutusid võltsi­ tuteks. Venemaa sõnul on vastu­ võetamatu, et Eesti üritab Lätte väidetavat luuretegevust näidata vales valguses. ,,Rõhutasime, et me peame Tallinna ametlikku positsiooni küsimuses ääretult küüniliseks, kuivõrd meil on ümberlükkamatuid tõendeid Eesti diplomaadi tegevuse koh­ ta, kes tabati otse teolt,“ seisab teates. Eesti peaminister Kaja Kallas ütles, et Eesti saadab vastusammuna Eesti konsuli Mart Lätte Venemaalt välja saatmisele riigist välja Eestis töötava Venemaa diplomaadi. ,,Rahvusvahelise suhtluse praktikas on tavaline, et kui üks pool saadab diplomaadi välja, (Järgneb lk. 2)


2

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

Nr. 27

Kongresmenid kinnitasid toetust USA-Eesti julgeoleku-partnerlusele

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Mõttetu ametikoht Kindral-kuberner on Kanadas olnud olemas 1867. a saadik, kui riik sai omavalitsemise õiguse. Ent kuninganna Victoria jäi riigi­ peaks. Tänapäeva maailmas on see anakronism. Tuletaks meelde, et just siis, Victoria valitsemise ajal, oli inglise impeerium selline, kus öeldi, et seal päike kunagi ei looju. Tänu kolooniatele. Just need tegid Inglismaa kuningakoja ülirikkaks. Ajalugu räägib nende orjapidamisest. Mõtelge, mida Indias tehti. Buuride sõja ajal ajaloo esimesed koonduslaagrid afrikaneritele. Ja palju muud Victoria ajastul. Sel nädalal nimetas peaminister Justin Trudeau ametisse uue kindralkuberneri (edaspidi k-k). Mis peegeldab praegust poliitilist korrektsust, aga ka esitab mitu küsimärki. Mary Simon on inuk, kogemustega palju enam eelkäijast, kes oli rahvale teada kui astro­naut. Kuid Julie Payette’i iseloom ei olnud tseremooniale keskenduvale ametikohale sobiv, teda põhiliselt sunniti tagasi astuma. Simon paistab iga näitaja järgi olevat inimene, kes täidab normi. Peale ühe teguri – ta ei valda teist riigi ametlikku keelt, prantsuse keelt. Mis on olnud üheks hiljutiseks määrajaks, keda kinnitatakse kuninganna esindajaks. Küll on ta bilingue, nii nagu kirjeldatakse prantsuse keeles mõlema riigikeele rääkijat. Aga ta teine keel on inuktituk. Simon väitis, et talle keelati (!) võimalus koolis käies prantsuse keelt õppida. Võib muidugi õppida nüüd, aga tema eas, sündinud 1947. a. Nunavikis, ei tule alati uus keel lihtsalt. Poliitiline korrektsus on dikteerinud viimaste k-kde valikut. On olnud Haitist pärit ja enne teda hiina päritolu naisterahvad. Sel sajandil vaid üks mees, David Johnston, kes suhtes tasemel prantsuse keeles. Kuid üks küsimus vajab vastamist. Kas a. 2021 on üldsegi vaja sellist kolonialistlikku ametikohta? Esimesed k-kd olid kõik jõukad inglise aadlid. Kolonialistid, teisisõnu. Ehk oli ka nende hulgas orjapidajaid. Kolonialism on pahe, mida visatakse riigile ette. Kuid tänased kodanikud pole selles süüdi. Mullu muretseti mustade elude üle, tänavu indigeenide. Miks aga ajalugu revideerides, soovides seda muuta nagu näiteks Toronto linna tänavate nimesid, tohutute kuludega, ei tühistata k-k kohta? Peegeldaks seda, et Kanada on ju suve­­ räänne. Ja kaotaksime kanadalaste jaanipäeva, Victoria Day, millega tähistakse seda, et suvi on tulemas. Pidutsedes. Mitte nagu Canada Day’l tänavu. Kuna too kuninganna valitses ühel väga võikal ajastul. Simoni vastu ei ole midagi. Aga tema ametikoht on tänapäeval mõttetu. TÕNU NAELAPEA

Eestit külastanud Ameerika Ühendriikide Kongressi liikmed kinnitasid USA tugevat pühendumust piirkondlikule julgeolekule, sealhulgas NATO-le ja pikaajalist partnerlust Eestiga, edastas USA saatkond. Kongressi delegatsioon kü­ lastas Eestit 6. – 8. juulil, visii­ di käigus kohtus delegatsioon Eesti peaministri Kaja Kalla­ sega, välisminister Eva-Maria Liimetsaga, endise presidendi Toomas Hendrik Ilvesega ja rii­

Parvlaev Estonia vraki juures tehakse eeluuringuid Sel nädalal liigub parvlaev Estonia hukupaika Eesti transpordiameti laev, millega alustatakse kümme päeva kest­vaid merelisi eeluuringuid vraki juures. Eeluuringutega kogutakse infot põhiuuringute tegemiseks järgmisel aastal. Laeva EVA-316 meeskonnas on mitukümmend inimest, li­ saks alalisele meeskonnale ka eksperdid, dokumentalistid ning omaste esindaja nii Rootsist kui ka Eestist. ,,Eesmärk ongi tuvastada, kus on vigastused, kui suured on need vigastused ja mis on ka nende vigastuste erilisus, et kui me läheme järgmisel aastal põhiuuringuid tegema, siis mil­ list tehnoloogiat on meil vaja, et juba täpselt uurida nende vigas­ tuste iseloomu,“ selgitas ohu­ tusjuurdluse keskuse juhataja Rene Arikas. Uuritavad Estonia vigastused tulid ilmsiks möödunud aastal avaldatud Rootsi dokumentaal­ sarjast, kus selgus, et Estonia keres on varem teadmata avad. (ER/EE)

Rootsi peaministriks sai taas Stefan Löfven Rootsi parlament toetas kolmapäeval Stefan Löfveni uuesti peaministriks saamist. Kahe nädala eest lahkus Löfven ametist, kui kaotas parlamendis umbusaldushää­ letuse. Rootsi 349-liikmelises parla­ mendis hääletas 176 liiget Löfveni ametisse naasmise poolt või hoidus hääletamisest. Löfvenit toetasid tema Sot­ siaaldemokraadid, Rohelised ning üks sõltumatu saadik, hääletamata jätsid Keskpartei ja Vasakpartei. Uuesti peaminist­ riks saamise eeltingimus oli, et enamik ehk vähemalt 175 saadi­ kut ei hääletaks tema vastu, va­ hendasid Reuters ja The Local. Järgmised üldvalimised toi­ muvad Rootsis 2022. a sep­ tembris. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

gikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga. Dele­ gatsioon käis ka Narvas, kus nad kohtusid kohaliku kogukon­ na juhtidega. Delegatsioon esindas USA Euroopa julgeoleku ja koostöö komisjoni, USA valitsuse sõltu­ matut komisjoni, mis edendab piirkondlikku julgeolekut inim­ õiguste, demokraatia ning ma­ jandusliku, keskkonna-alase ja sõjalise koostöö edendamise kaudu. (ERR/EE)

Hispaania peaministri pressikonverentsi Leedus katkestas Vene sõjalennuk Hispaania peaministri Pedro Sancheze ühise pressikonve­ rentsi koos Leedu presidendiga neljapäeval Šiauliai õhuväebaasis katkestas Vene sõjalennuk, mida pidid minema tuvastama baasis teenivad Hispaania hävituslendurid. Hispaania hävitaja kõrval peetud pressikonverentsil lähe­ nesid Leedu presidendi Gitanas Nauseda sõnavõtu ajal San­ chezele Hispaania õhuväelased ja ütlesid midagi, misjärel pressikonverents katkestati ning sellega seotud inimesed juhatati eemale. Samuti asetati eemale ürituse taustaks seatud lipud ning esinejate kõnepuldid. NATO õhuturbemissiooni raa­ mes Leedus viibivate His­ paania hävitajate õhkutõusmise järel jätkati pressikonverentsi. Hävitajad suundusid tuvastama Venamaalt Kaliningradi oblas­ tist õhku tõusnud sõjalennukit, millel puudus lennuplaan ning transponder ei olnud sisse lüli­ tatud. (ERR/EE)

Reformierakonna edu EKRE ees kahanes Hiljutisest Norstati küsitluste tulemustest selgub, et kuigi Reformierakonna toetus pole eelmisest küsitlusest vähe­ ne­ nud, on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus veelgi kasvanud, mistõttu on vähenenud nende vahe peaministriparteiga. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,2%, EKRE-t 22,4% ja Keskerakonda 19,9% valimisõiguslikest koda­ nikest. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 oma 12,5%, Sotsiaal­ demokraatlik Erakond (SDE) 7,9% ning Isamaa 5,4% toetu­ sega. Koalitsioonierakondi toetab kokku 48,1 ja opositsiooniera­ kondi 35,7 protsenti. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös toi­ munud küsitlusperiood hõlmab nädalati vahemikku 1. juunist 7. juulini, kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku. (ERR/EE)

Martin Helme. Foto: Ave Maria Mõistlik, Vikipedia

EKRE esimehena jätkab Martin Helme Eesti Konservatiivne Rahva­ erakond (EKRE) valis nädalavahetusel toimunud kongressil Alexela Kontserdimajas esimeheks tagasi Martin Helme. Ainsana esimehe kohale kan­ dideerinud Martin Helme sai kongressi 443 hääletanud dele­ gaadi seas 429 häält. Aseesimeesteks valitud Mart Helme sai 339, Henn Põlluaas 264 ja Jaak Madison 248 häält. Aseesimeesteks kandi­dee­ risid ka Anti Poolamets, Kert Kingo ja Alar Laneman. (PM/EE)

Eesti sai esimesed miljardärid Eestlaste asutatud finants­ tehnoloogiaettevõtte Wise tu­­ ru­ väärtus tõusis kolmapäeval Londoni börsil alanud kauplemisel 8,2 miljardi naela ehk 9,6 miljardi euroni. Firma asutajatest Kristo Käärman­ nist ja Taavet Hinrikusest said väärtuse tõusu tõttu Eesti esimesed miljardärid. 2011. a TransferWise nime all asutatud ettevõtte väärtuseks on varem hinnatud viis miljardit naela ehk 5,85 miljardit eurot. Wise’il on maailmas üle kuue miljoni kliendi ning ligikaudu 2400 töötajat. Erinevalt paljudest teistest fi­ nantstehnoloogiaettevõtetest, kellel on probleeme kasumi tekitamisega, on Wise kasumis püsinud juba 2017. a saadik. (ERR/EE)

Peterburis… (Algus lk. 1)

siis sellele on sümmeetriline vastus ka teiselt poolt. Jah, meil on ka plaan selline samm astu­ da,“ lausus Kallas valitsuse pressikonverentsil neljapäeval. Kallase sõnul oli Peterburis aset leidnud intsident Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) provokatsioon Eesti diplomaatilise esindaja vastu. ,,See esindaja tegi sihtriigis oma tavapärast tööd vastavuses õigus­ aktidega, mis sellist tege­ vust reguleerivad. Me mõistame sellise tegevuse hukka,“ sõnas ­ Kallas. Eestil on Peterburis peakon­ sulaat. Peakonsul on Carl Eric Laantee Reintamm, lisaks on Eestil kolm konsulit: Mart Lätte, Marika Kõiv-Urm ja Margus Haugas. (ERR/PM/D/EE)


Nr. 27

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

3

Teaduste akadeemia saab järgmisel aastal rahvusvahelise teadusnõukoja eesistujaks Eesti Teaduste Akadeemia asub järgmisest aastast ülemaailmse teadusorganisat­ sioonide ühenduse ISC (In­­ ternational Science Council) Euroopa sektsiooni eesistujaks. Teaduste akadeemia presi­ dendi Tarmo Soomere hinnan­ gul on tegemist loogilise jätku­ ga akadeemia liikmete panusele Euroopa kui terviku teaduse ökosüsteemi arendamisse. Sel­ listesse rollidesse kutsutakse vaid neid, kes on selgelt demonstreerinud suutlikkust maailma korrastada ja paremaks muuta. Kutse sammasteks on tema hinnangul seda tüüpi saavutused nagu oli akadeemik Jüri Engelbrechti töö Euroopa tea­ duste akadeemiate föderatsiooni ALLEA presidendina 2006– 2011 ja akadeemik Mart Saar­

Venemaa lubab Talibani Tadžikistanist eemal hoida Tadžikistanis sõjaväebaasi omav Venemaa teatas teisi­ päeval valmisolekust tõrjuda üle Afganistani piiri saabuda võivaid Talibani võitlejaid ning korraldas selle demons­t­ reerimiseks kopteriõppuse, mille käigus tulistati õhk-maa tüüpi rakette. Tadžikistani president Emo­ mali Rahmon käskis esmas­ päeval kutsuda teenistusse 20 000 reservväelast, et tugev­ dada kaitset Afganistani piiril, kuna nädalavahetusel sisenes riiki umbes 1200 Talibani eest põgenenud valitsusväelast. Venemaa president Vladimir Putin lubas esmaspäeval Rahmonile, et Moskva on val­ mis Tadžikistani toetama, kui see langeb NATO vägede Afga­ nistanist lahkumise järel seal võimule tõusva Talibani surve alla. Venemaa, millel on Tadži­ kistanis Ukrainalt annekteeritud Krimmi järel suuruselt teine välisriikides asuv sõjaväebaas, mis on relvastatud nii tankide, helikopterite, droonide ning ründelennukitega, aitab stabili­ seerida piiri Afganistaniga, ­öeldi Kremli avalduses. USA ja selle liitlased on lubanud hiljemalt 11. septemb­ riks Afganistanist lahkuda ning selles valguses laiendab riigis oma võimu islamiliikumine Taliban, tõrjudes välja valit­ susvägede üksusi. Interfaxi va­ hendatud andmetel kontrollib Taliban Afganistani 370 rajoon­ ist juba 110 rajooni. Samuti on teateid sellest, kuidas Afga­ nistani valitsuse sõdurid põge­ nevad Talibani üksuste eest Tadžikistani. (ERR/EE)

ma tegevus Euroopa Teadus­ nõukoja (European Research Council, ERC) asepresidendina 2013–2016. Eesistumine annab võimaluse saada varajast teavet Eestit po­ tentsiaalselt mõjutavatest või­ malustest, ohtudest ja riskidest läbi akadeemilise kvaliteedi­ kont­rolli filtri. Samuti teavitada Eesti poliitikakujundajaid, et ennetada võimalikke probleeme juba enne nende ilmnemist. Eesistuja roll on võimalus hoida päevakorras Eestile ja teistele väiksematele partneri­ tele olulisi teemasid ja edastada vajalikke sõnumeid läbi sõsa­ r­ akadeemiate. Lisaks annab ­eesistujapositsioon võimaluse vahendada infot Eesti teadlas­ test ja nende igapäevasest tööst. Eesistumine kestab kolm ­aastat ehk 2022–2024. (PM/EE)

Haiti president hukkus atentaadis Sel nädalal tungisid tundma­ tud püssimehed Haiti pre­ si­ dendi Jovenel Moise resi­dentsi ja tapsid ta, teatas riigi pea­ ministri kohusetäitja Claude Joseph kolmapäeval tehtud avalduses. Moise abikaasa sai haavata ja viibib haiglas. President polnud populaarne suure osa elanikkonna seas, kes ei pidanud tema mandaati ­õiguspäraseks. Moise juhtimisel on valimisi riigis mitu korda edasi lükatud ning presidendi vastu on kordu­ valt aset leidnud rahvarohked meeleavaldused. Lisaks poliitilisele kriisile on viimastel kuudel kasvanud inimröövid, mis peegeldavad relvastatud jõukude kasvavat mõjuvõimu riigis. Samuti seisab riik silmitsi kroonilise vaesuse­ ga ja korduvate loodusõnne­ tustega. (ERR/EE)

Tokyo olümpiamängud peetakse pealtvaatajateta Jaapani peaminister Yoshihide Suga teatas, et Tokyo olümpiamängudele ei lubata pealtvaatajaid, vahendas Postimees Jaapani uudisteagentuuri Kyodo teadet. Jaapanis kehtestati koroo­ na­ viiruse uue laine tõttu kaks nädalat enne olümpiamänge jär­ jekordne eriolukord, mis kestab 22. augustini. Publikut staadionile mitte lubamine kooskõlastati nii Rah­ vusvahelise Olümpiakomitee presidendi Thomas Bachi, kor­ ralduskomitee, Jaapani ja Tokyo valitsuste poolt. Tokyo olümpiamängud alga­ vad 23. juulil ja lõppevad 8. au­ gustil. (PM/EE)

Teaduste Akadeemia presidentTarmo Soomere. Foto: Sander Hiire, Vikipedia

Nordica kahjum oli mullu kümme miljonit eurot Nordica aktsionäride üldkoosolek kinnitas teisipäeval ettevõtte eelmise majandus­ aasta aruande, ettevõte lõpetas 2020. aasta 10,5 miljoni eurose kahjumiga. Nordica möödunud aasta müügitulu oli 61 miljonit eurot, mis oli ligi 42% vähem kui 2019. aastal. Nordica regulaarlendudel lendas 2020. aastal 22 000 reisijat (2019. a 351 000), ette­ võte tegi 1400 lendu (2019. a 7600). Nordica juht Erki Urva ütles, et endiselt pole selgust ja vaba­ dust lendude suuremahuliseks alustamiseks, kuid selge on see, et elu ei jätku ilmselt samal vii­ sil, kus see 2020. a märtsis pooleli jäi. Möödunud suvel kiitis Euroopa Komisjon heaks Nor­ dicale riigiabi andmise ning novembris tegi Eesti riik 22 ­ miljoni eurose sissemakse Nordic Aviation Group AS akt­ siakapitali. Urva sõnul ei saa välistada, et koroonakriisi jät­ kudes tuleb riigiabi ka selles ulatuses kasutusele võtta. Eelmisel aastal alustas Nordica oma kommertsplat­ vormi juurutamisega, mis võimaldab tegeleda iseseisvalt piletimüügiga. Nordica alustas lendude müüki oma kom­ mertsplatvormil mõned nädalad tagasi. (ERR/EE)

Uueks… (Algus lk. 1)

tahtevastaselt koos teiste 150,000 lapsega nendesse inter­ naatkoolidesse viidud. Kasutades oma inuktitut nime, Ningiukadluk, tutvustas Mary Simon ennast inuktituti keeles, rääkides oma perest, oma maast ja veest ning kuidas ta toob oma elukogemused uuele ametikohale kasuks. Mary Simon ütles nii inuktituti kui ka inglise keeles“ ,,During my time as Governor General, I will work every day towards promoting healing and wellness across Canadian society.“ Ta lisas, et ta ei leia, et see on ­ ,,conflict“ tema kui pärismaa­ lasest isiku elukogemuse ja ­fakti vahel, et temast saab ku­ ninganna esindaja Kanadas. Muuhulgas rõhutas pr. Simon, et tema ametikoht säilitab ­apoliitilise staatuse.

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Üle riigi on langenud uute viirusjuhtude (seitsme päeva keskmine oli nädala keskel alla 500), aktiivsete juhtude, surmade ja hospitaliseerimiste arv, samas kasvanud vakt­ sineerimise näitajad ning toimub üha enam taasavamisi. Alates 5. juulist hakkasid ­kehtima uued föderaalsed piiri­ reeglid: kanadalased ja alalised elanikud, kes on täielikult vaktsineeritud Health Canada poolt heakskiidetud vaktsiinide­ ga ja kes sisenevad Kanadasse, ei pea minema enam karantiini ning lennureisijad karantiiniho­ telli; jääb negatiivse testi ole­ masolu nõue. Siiski ei ole veel aeg massiliseks reisimiseks ega puhkuste planeerimiseks. Kana­ da-USA piiri kinniolekut mitte­olulise reisimise jaoks on piken­ datud 21. juulini. Kes plaanib suvel reisida provintsi piires või Kanada sise­ selt, peaks igal juhul enne reisi planeerimist end kurssi viima vastavate piirkondlike nõuetega, mis võivad varieeruda. Ontarios on viimase nädala uute nakatumiste arvud olnud järgmised: neljapäeval, 1. juulil 284, reedel 200, laupäeval 209, pühapäeval 213, esmaspäeval 170, teisipäeval 164, kolma­ päeval 194. Viimase kolme päe­ va testide positiivsusnäitajad on olnud: esmaspäeval 1,6%, teisipäeval 1,1%, kolmapäeval ­ 0,9%. Kolmapäev oli ka päe­ vaks, mil Ontarios ei registreeri­ tud ühtegi Covid surma alates eelmise aasta 14. oktoobrist. Intensiivravil olevate patsientide arv oli sel päeval 220 (nädal ­varem 271) ning aktiivsete juh­ tude arv provintsis 1841 (nädal varem 2257). Tutvu • Loe  • Kommenteeri

Kõrvuti nakatumiste vähene­ misega kasvavad vaktsineeri­ mise näitajad. Ontario 18+ vanustest elanikest oli kolma­ päevaks saanud ühe vaktsiini­ doosi 78,6%, kaks doosi ligi 48%. Provints on taasavamise plaani teises järgus ning kol­ mandasse sisenemise eeldata­ vaks ajaks on 21. juuli. Praegu on näiteks suletud spordiklubid ning puudub restoranide sise­ ruumides einestamise võimalus. Restora­ nide esindajad on aval­ danud selle üle nördimust, soovides, et valitsus avaks kohe­selt restora­nid, et pankroti­ ga silmitsi seisvad ärid saaksid alustada pikka teed taastumise poole. Kõikidel restoranidel pole ka väliterrassi, mis teeb nende jaoks olukorra veelgi keerulisemaks. Juuksurid jm. personaalteenused on avatud alates 30. juunist, kõik avami­ sed toimuvad muidugi koos­ kõlas tervisereeglitega ja klien­ tide mahutavuse limiite arvesse võttes. Quebecis oli kolmapäeval uute nakatumiste arvuks 103, haiglaravil oli sel päeval 103 inimest, neist 25 intensiivravil. Albertas registreeriti teisi­ päeval 33 uut viirusjuhtu, haiglaravil oli 138 inimest, neist 32 intensiivravil. Provints sisenes 1. juulil taasavamise plaani kolmandasse järku, kus kaotati ­ pea kõik piirangud, kaasa arva­ tud siseruumides kogunemiste osas. Üldine maskikandmise kohustus siseruumides kaotati ­ samuti, kuid teatud piirkon­ dades või situatsioonides võib see siiski nõutav olla. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

www.eestielu.ca


4

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

Tere, KESKUS käigus $2.8miljon KESKUSe heaks Laulupeo kunstiline juht Hirvo Surva koos peo noorima laulja Greta Gnanntiga.

Aitäh ja thank you igale anne­ tajale kolmepäevases Tere, KESKUS! kapitalikogumise kampaanias osalemise eest. Nõnda saame ellu viia KES­ KUS International Estonian Centre rajamise Toronto süda­ linna. Kampaania toimus vir­ tuaalselt 21.-24. juunini ning üleilmselt laekus annetusi mit­ metest eestlaste kogukondadest. USA, Šveits, Rootsi, Austria, Uus-Meremaa, Itaalia, Saksa­ maa, Eesti olid osa riikidest, kust laekus toetusi ja Kanadast tuli neid Vancouverist New Brunswickini välja. Lõpptulemuseks oli enam kui $2.8 miljonit, ületades algse $1 miljoni eesmärgi!

Loo autor koos õhtul esinenud Antti Kammiste ja Ivo Linnaga.

Abrukal peeti… (Algus lk. 1)

Laulupidulised saabusid saa­ rele juba 2. juulil ja pühendasid suurema osa oma ajast proo­

Purjekas Hoppetil oli suur osa selles, et peolised Abrukale ja sealt tagasi suurele Saaremaale pääseksid.

videle. Eelnevalt oli proove ­tehtud Zoomis ja vahetult enne Abrukale sõitmist toimusid proovid Tallinna lauluväljakul. Ülikuuma ilmaga otsisid lauljad proovide vahepeal jahutust suplusest merevees. 3. juulil kell 17 algas heliseva kivi juures pidulik laulupeo­ rongkäik, kus rahvariietes pidu­ lised marssisid külaelanike hõisete saatel läbi küla laulu­ lava juurde, et pidada maha laulupeokontsert, mis algas ­ ­traditsioonilise tule süütamise ja Mihkel Lüdigi „Koiduga“. Lauldi traditsioonilist tuntud repertuaari, aga ka „Viimse reliikvia“ laule ning lõpetuseks Peep Sarapiku „Ta lendab ­mesipuu poole“. Laulude vahel pakkusid silmailu Tarbatu rah­ vatantsijad ja puhkpilliorkester Saku. Laulupeo kunstiliseks juhiks oli Hirvo Surva, kelle sõnul võis peoga igati rahule

Kampaania käigus tehti üle 370 kingituse. Alates väikelas­ test, kes annetasid oma notsu­ pankadest ,,loonies“, kuni noorte peredeni ja vanavane­ mateni, kes annetasid kümneid tuhandeid dollareid: iga annetus andis hoogu juurde. Hamiltoni Eesti Selts, Vancouveri Eesti Selts ja Montreali Eesti Seltsid aitasid kaasa nii nagu ka ­akadeemilised organisatsioonid korp! Vironia, EÜS, ENÜS, korp! Amicitia, korp! Indla panid õla alla, et kampaanial sihile jõuda. KESKUSe ehi­ ­ tuskiivrist sai sümbol rahvusva­

jääda. Rahul olid ka lauljad, kes üle pika aja said nautida koos­ laulmist ja simmanit õhtul, kus tantsuks laulsid Ivo Linna ja Antti Kammiste. 4. juuli hommikul toimus meeleolukas kontsert „Kõik puhuvad“, kus esines puhk­ pilliorkester Saku ja kõik said veel kord jalga keerutada. Lõpetuseks lauldi üheskoos „Ta lendab mesipuu poole“ ja diri­ gendid istutasid lauluväljakule tammepuu. Oli imeline taas koos olla ja laulda. Täname kogu südamest korraldajaid ja vastuvõtjaid. Järgmine väikesaarte laulu­ pidu on plaanis pidada Piiris­ saarel.

helisest eestlusest ja sellele kaa­ saegse majaka ehitamise olu­ lisusest. Eriline tänu kuulub Torokvei perekonnale, kelle annetus tä­ hendas seda, et igae annetus muutus neljakordseks. Kampaa­ nia eesmärki suurendati kam­ paania esimesel päeval $1 miljonilt $2.5 miljonile tänu ­ anonüümsele annetajale, kelle täiendav $1 miljonine kingitus jätkas neljakordse mõju aval­ damist igale annetusele. Kõik see kokku aitas kampaanial ületada igasugused ootused! ­ Siinjuures eriline tänu meie anonüümsele toetajale! Tõnu Kaljuste, Erki Nool, Anett Kontaveit, President Toomas Hendrik Ilves & teisigi Kolm päeva kestnud kampaa­ nia sisaldas endas ka videotervi­ tusi ja esinemisi, mida saab endiselt järelvaatamise kaudu ­ nautida. Tere, KESKUSe vältel esinesid kuulsused, saadikud ja kogukonnaliikmed. Tervitus­te­ voorus esinesid President Toomas Hendrik Ilves, olüm­ piakuldmedali võitja Erki Nool, Eesti suursaadik Toomas Lukk, Kanada suursaadik Kevin Rex, Toronto linnavolinik Mike Layton, Grammy pälvinud diri­ gent Tõnu Kaljuste, chef Paul Lillakas, tenniseäss Anett Kontaveit, bluegrass ansambel Curly Strings, jazz esinejad Peedu Kass & Paul Daniel, lauljad Kadri Voorand ja Rita Ray ning paljud veel – isegi Islandi eestlastelt laekus tervi­ tus!

Valgevene vähendab Leedu Minski saatkonna töötajate arvu miinimumini Valgevene välisministeerium kutsus teisipäeval välja Leedu ajutise asjuri Asta Andri­ jauskiene ning teatas hiljem, et Vilniuse ebasõbralikud sammud sundisid Minskit vähendama Leedu diplomaa­ tilise esindatuse Valgevenes miinimumini. Minski erilise pahameele pälvis Vilniuse esmaspäevane otsus anda Valgevene endise presidendikandidaadi Svjatlana Tsihhanovskaja kantseleile Lee­ dus diplomaatiline staatus.

Nr. 27

Kui ei jõudnud kampaania käigus kõike näha, siis seda saab üle vaadata KESKUSe kodulehe kaudu ning Ehatares ­ vaatamiseks tuleb sealse juha­ tuse poole pöörduda. Annetada saab ka, muidugi! Aita toetada meie ühist tulevikku ja hakka annetajaks! KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on: Kale­vi­ poja Laud üle $100 000 suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osadele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas, toetused, mida KESKUSe veebi kaudu saab teostada, on kuni $10 000. Kalevipoja Laud ja Viru Vanemad annetusteks, väärt­ paberite annetusteks või maksta annetust üle 3-5 aasta, palun pöörduda aadressile donations@ estoniancentre.ca või helistada +1.647.250.7136. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas, Eestis või USAs, antakse välja tulumaksu kviitung. Siit leiab teavet projekti kohta: • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudi­ skirja saajaks • Jälgi KESKUSt Facebookis @EestiKeskus, Instagramis @ keskus.iec, Twitteris @keskus

Leedu välisministeerium nimetas seda sümboolseks sam­ muks Valgevene vabakonna ja selle demokraatlike püüdluste õiguslikuks tunnustamiseks, kuid akrediteeritud asutust ei peeta sellegipoolest tavapäraste eesõigustega diplomaatiliseks esinduseks. Leedu välisministeerium tea­ tas kolmapäeval, et saadab vas­ tuseks Minski sammule välja suurema osa Valgevene Vilniuse saatkonnas töötavast diplomaa­ tilisest personalist. Välisminister Gabrielius Landsbergise sõnul lubas Leedu Valgevenel jätta riiki ühe kon­ sulaartöötaja ja kolm tehni­ lis-administratiivset töötajat. (ERR/EE)


Nr. 27

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Koroonapandeemia – kas tagasipöördumine normaalsusse? Tunne Kelam (Avaldatud Postimehes, siin ära toodud autori ja Postimehe lahkel nõusolekul) Oleme loodetavasti koroona pandeemia lõppfaasis. Roh­ kem kui aasta on maailma tähelepanu fokuseeritud nakkuse levikule, ohvritele, pii­ ranguile, vaktsiinidele. Hetkel terendab lootus, et raskem on seljataga ning oleme kriisist välja tulemas – tagasi normaalsusse. Valdavalt suhtume pandee­miasse nagu tsunamisse: kusagil toimus meist sõltumatu tõuge, inimkonda tabas ootamatu loo­ dusõnnetus. Järgnevalt oleme üritanud maksimaalse kontsent­ ratsiooniga katastroofi tagajärgi leevendada. Taha- või ettepoole vaatamiseks pole lihtsalt õiget momenti olnud. Ometi tuleks enne normaalsusse naasmist esitada ja püüda leida vastust ­ mõnele põhimõttelisele küsimu­ sele. Kas normaalsusse tagasipöördumine on mõeldav ja kuidas? Tuntud Saksa politoloogi Ludger Kühnhardti arvates on tegemist globaalse pöörde­ punktiga, võib-olla täiesti uue ajastu algusega inimkonna ­jaoks. „Oleme astumas koroo­na­eel­sest maailmast koroona-järg­ sesse maailma,“ tõdeb Kühn­ hardt. „Koroonapandeemia su­rus terve maailma kokku ning samal ajal kiskus selle laiali. ­ Esmakordselt ajaloos võime tõdeda, et termin „maailm“ laienes viimase pooleteise aasta vältel absoluutselt kogu pla­ needile.“ Siit lisaküsimus: kas prae­ gune erakorraline globaalne sündmus ei pane juurdlema, mida kujutas endast senine nor­ maalsus? Kas maailma areng enne pandeemiat suundus suu­ rema normaalsuse või kasvava ebanormaalsuse poole? Pandeemia mõju meie mõtlemisele, väärtustele, analüüsi- ja reaktsioonivõimele Kaine mõtlemine, valmisolek analüüsida olukorda eri seisu­ kohtade ja alternatiivide valgu­ sel, vabana emotsionaalsusest – need on strateegilised kom­ ponendid tagamaks inimkonna edasist püsimist ja uutele ohtudele tulemuslikku vastu­ seismist. Uusi globaalseid ohte aga jagub... Kas kehtib kaine analüüs pandeemiat kajastava statistika suhtes? Viimane pakub valit­ suste esitatud andmeid, mida maailma terviseorganisatsioon WHO aktsepteerib ning mida kõik meediakanalid kriitikava­ balt edastavad. Pideva tähele­ panu fookuses on olnud USA, mille koroona-surmade arv on

viimastel andmetel 615,000. Nukras loetelus järgnevad Bra­ siilia (484,000), India (368,000), Mehhiko (230,000). Pandeemia päritoluriik, maailma suurima rahvastikuga (pea poolteist mil­ jardit, ligi 18% planeedi elanik­ konnast) Hiina on jäänud selles hiiglaslikus andmekeerises just nagu musta auku. Kuid sellesse tasub teraselt vaadata. 12. juuni seisuga meldis Hiina 4636 sur­ nut ning 91000 haigestunut. Raske on silmi uskuda, kui neid arve kõrvutada kogu maailma 176 miljoni haigestunu ning 3,8 miljoni koroonasse surnuga. Pekingi loodud tehismaailma vaatevinklist jääb Hiina ohvrite arv alla isegi väikeriikidele nagu Iirimaa või Aserbaidžaan (kumbki 4900). Siit mõned järeldused, mis ei tarvitse üksteist välistada. Esiteks – praktiliselt neljandik­ ku koroonastatistikast ei saa usaldada (lisaks Hiinale veel ­ mitmed autoritaarsed riigid, mille statistika on jäägitult allu­ tatud võimulolijate poliitilistele huvidele). See seab tõsise küsi­ muse, kuidas sellise hulga moo­ nutatud andmete alusel luua mehhanisme uute epideemiate tõkestamiseks? Või on Pekingi võimudel kavas kujundada müüt superrassist, milline on 150 korda resistentsem näiteks ­ ameerik­lastest, Hiina konkuren­ tidest? Teiseks – kas on Hiina eesmärgiks andmetega manipu­ leerides juhtida tähelepanu üha enam kõrvale viiruse algallikast (pro algallikaist), esitledes Hiinat kui kõige edukamat ­pandeemia vastu võitlejat? Kust sai pandeemia alguse? Hiiglaslik ohumärk on pan­ deemia algupära rõhutatult ühekülgne tõlgendamine nii­ hästi teadusringkondades, polii­ tikute hulgas kui ka pea­ voolumeedias. See, kuidas terve maailma arvamusliidrid läksid algusest peale kaasa Hiina ­autoritaarse võimu ülimalt küsi­ tava versiooniga Wuhani turul tekkinud nakkuskoldest, on midagi pretsedenditut. Juba ­ ­tõsiasi, et Pekingi kommunistiik režiim, kelle praktikas on tõde ja vale orgaaniliselt segunenud, püüdis esimese reaktsioonina koroona vallandumise maha vaikida ning jätkas hämamist ka järgnevatel kuudel, pidanuks tekitama teravalt kriitilist suh­ tumist. Kuid hoopis vastupidi – WHO (mille juht Tedros Ghebreyesus pärineb Etioopia omaaegsest autoritaarsest või­ muladvikust, olles süüdistatud mitme kohaliku kooleraepidee­ mia mahavaikimises 2005-11), andis kohe algul õnnistuse Hiina valitsuse Wuhani turu ainuteooriale ning suhtus mõist­ valt võimude kuritegelikku vii­ vi­tusse pandeemiale reageerimi­ sel. Tulemusena viivitas WHO omakorda pandeemia väljakuu­

lutamise otsusega. Ometi on koroonaviiruse ­vallandumise põhjuste otsinguil viidatud ka teisele võimalusele. Tõsi on see, et Wuhanis asub rahvusvahelisel tipptasemel viro­ loogiainstituut, milles tea­ daolevalt uuriti ja muundati sedasama Covid19. Loogiliselt ­ on see tõsiselt arvestatav oletus, mis meenutab tuntud ütlust: kui näidendi algul nähakse seinal rippuvat püssi, siis võib lõpp­ vaatuses oodata, et too teeb ka pauku. Siiani on seletamatu, kuidas tolle „püssi“, mille rauas peitusid samade surmavate vii­ ruste laengud, võimalikku rolli ülemaailmes tragöödias on püü­ tud kõigi vahenditega ignoree­ rida. Tragöödia algusest peale hakkas kogu maailmas tooni andma hoiak: laborilekke alter­ natiiv on välistatud ning selli­ sesse võimalusse tõsiselt suh­ tujad levitavad kahjulikku ­vandenõuteooriat. Tekkis glo­ baalne sõjakas konsensus, mis terve mõistuse vastase hüstee­ riaga tampis Hiina taktikepi järgi maapõhja arvestatavad ­ ­alternatiivid: Laborileket ei saa olla!!! Täna oleme silmitsi selle väite tõenäolise läbikukkumise­ ga. Juuni kolmandal nädalal teatas isegi WHO, et peab vajalikuks uurida viiruse lekke ­ versiooni Wuhani instituudist. President Biden andis maikuu lõpul USA luuretalitustele kor­ ralduse kahekordistada uuringuid koroonaviiruse vallapääsemise selgitamiseks, kaasa arvatud selle pärinemise võimalus Wu­ hani laborist. Anthony Fauci, USA juhtiv immunoloog ja presidendi nõunik, pidi kevadel tunnistama, et ta ei ole enam veendunud, nagu arenenuks Covid19 looduslikult. Labori­ lekke versioon on tõusmas ­uuringute peavoolu teemaks. Ja see on loogiline, sest ka kõige turvalisemaks peetavad laborid võivad lekkida. Aastal 2017 hoiatas ajakiri „Nature“, et mõni Wuhani instituudis viljel­ davaist tapva potentsiaaliga viirustest võiks valla pääseda ­ ning inimesi laialdaselt nakata­ da. Pekingi viroloogia instituut tunnistab vähemasti nelja Sarsviiruse leket. Siinjuures on kohane küsida, mis on senise pooleteist aastat kestnud silmaklapitud suhtu­ mise hind? Kui kõnealuse pan­ deemia põhjusi – algallikaid ning avalikustamisega viivita­ mist – ammendavalt ei selgitata, kuidas saame olla kindlad, et uute globaalsete kriiside puhul ei takerduta analoogilisse häma­ misse ja viivitamisesse? Viiruste modifitseerimine Võtmeküsimus on aga see, mida sellistes laborites arenda­ takse. Asi ei piirdu üksnes Hiinaga. Wuhani instituut on sealt põgenenud töötajate ja autoriteetsete allikate põhjal ­ kujunenud üheks juhtivaks ­ gain-of-function (funktsioonide võimendamise) meetodi viljele­ jaks, millega modifitseeritakse viiruseid, võimendades nende toksilisust ning nende nakatu­

misvõime tõhusust. Kõnealune meetod on maailma viroloogid jaganud kahte leeri. 2014.a kutsus nn Cambridge töögrupp ­ (üle 300 teadlase) üles lõpetama potentsiaalsete pandeemiliste patogeenide aretamise seniks, kuni on läbi viidud objektiivne ja kvantitatiivne uurimus antud valdkonna riskide kohta. USA valitsus peatas aastal 2015 gainof-function uuringute rahasta­ mise (hiljem seda suhtumist modifitseeriti). Täiesti erineva seisukoha võttis pisut hiljem Scientists for Science teadlaste grupp. Selle liikmete väitel on võimalik potentsiaalselt ohtlike patogeenide uurimist turvaliselt läbi viia ning sellised uuringud on olulised mikrobioloogiliste haiguste patogeneesi, nende vältimise ja ravi edendamiseks. Pittsburgi ülikooli professori Paul Duprex’i kinnitusel olevat maailma laborite usaldusväärsus eeskujulik, väikesed erandid aga ei saavat põhjendada uuringute peatamist, mida teostatakse ­avaliku tervise huvides. Ometi tundub üha tõenäo­

lisem, et üksainus „väike erand“ muutis katsealusteks terve planeedi elanikkonna, nõudes ligi 4 miljonit ohvrit. Milliseid riske on üldse võimalik võtta ning lubada niivõrd kontrover­ siaalsetes uurimisvaldkondades? Sellisest põhimõttelisest küsi­ musest pole enam pääsu. Ja lõp­ pude lõpuks pole võimalik mööda vaadata gain-of-function uuringute topeltkasutuse võima­ lusest. Bioloogilise relva varja­ tud arendamine toimub vaata­ mata selle relva keelustamise 1972. a. konventsioonile. Vähe­ masti teame seda, et Hiina uude, 2017.a. kaitsedoktriini on lülitatud „uut liiki bioloogilise sõjapidamise potentsiaal“, mis sisaldab „spetsiifilisi, etniliselt suunatud geneetilisi rünnakuid“. See tähendab vastase DNA-le kohandatud viiruste kasutamist.

Kanada päevikust

ing Hope. The Power We Have to Renew a World in Peril. Huvitavalt tuleks siin nentida, et autorit asuti juba esimeste raa­ matute ilmumisjärgselt kirjelda­ ma kui hukatusele, viim­sele kohtupäevale keskenduvat meist­rit – mida ta sugugi ei ole. Ta viimane teos on positiivne, isegi kõigiga arvestades, mida inimkond on ise teinud, paljuti lühinägelikult.

Respektist ja hoolivusest Akadeemikutel, eriti professoritel on tihti suur eelis – neil on rohkem loomingulist aega kui paljudel teistel. Ülikoolide õppeaastad on lühemad kui tavalises koolisüsteemis ning ega igal päeval loenguid pea andma. Palk ka magus. Muidugi on ettevalmistusi, õpilastega suhtlemist, kirja­ tööde ja eksamite hindamist – aga teatud staažiga on juba selleks olemas abilised, kes ise pürgivad professuuri suunas. Mis ime siis, et paljud kirjutavad erialalisi raamatuid, mis tänu nende kogemustele ja haridusele on alati tasemel. Üheks selliseks õppejõuks, autoriks on Thomas HomerDixon. Oli Toronto Ülikoolis poliitteaduse professor, kui päe­ vikupidaja tema raamatuga The Ingenuity Gap (Lünk leidlikku­ ses) tutvus. Seda, kuna hea sõber sel ajal, kui raamat ilmus, oli lõpetamas oma doktorikraadi õpinguid seal, Homer-Dixon oli ta vahendaja, hindaja. Sai Meie Elu ingliskeelses osas Our Life kirjutatud siis ka teose tutvus­ tus, oluline raamat, mis rõhutab nupukuse rolli inimkonna aren­ gus. Homer-Dixon on nüüd õppe­ jõuks Waterloo Ülikooli Kesk­ konnafakulteedis (kuigi dokto­ri­ kraadi teenis ta rahvusvahelistes suhetes, erialaks konfliktide lahendamine ja relvastuse pii­ ­ ramine). Mullu ilmus ta sulest positiivne raamat, mis nagu 2000. a ilmunud teos, väärib lugemist, just oma positiivsuse tõttu. Osa oli kirjutatud pan­ deemia ajal, osa on mitme, mitme aasta pingutuste vili. Pealkiri ütleb kõike, kuidas meil on võim rakendada lootust ohustatud maailmas: Command­

Tagasipöördumist senisesse normaalsusse pole ette näha. Vähemasti senikaua, kuni me pole suutnud usaldusväärselt tõkestada kõnealuse ja mitme muu Pandora laeka avamist.

Keskkond kannatab inimte­ gevuse tõttu. Hetkel möllavad metsatulekahjud Briti Kolum­ bias, igal aastal Kalifornias, vii­ mastel aastatel ka Euroopas. See vaid üheks näiteks. Siis ­majanduslik stress. Need pinged vaid kasvavad, leiab autor, ajal, kui riigid tohutult viskavad raha kõikjale, et leevendada CO­ VID-19 hävitavaid mõjusid. Ning muidugi pandeemia ise on selline, mis ei ole inimkonnale uudiseks, selliseid on ajaloos olnud varemgi, kuid nüüd toi­ ­ muvad nad tihemini kui ku­ ­ nagi varem. Ka ülerahvas­ tatud ­maailm on üheks tõsiseks mu­reks. Ent Homer-Dixon pakub loo­ tust. Mida on tarvis, on et muuta mõtlemist. Mitte haliseda, mitte olla negatiivsed – nii nagu ­paljud tänapäeval on. Ette­kuju­ tusvõime on siin oluline; ka põhiväärtuste muutmine. Pea­ miseks teguriks on olla kollabo­ ratiivselt positiivne, teisi res­ pekteerida ja austada (mida Kanadas kahjuks praegu küll eriti tugevalt ei tunneta, veel ­ vähem polariseeritud USAs). Kõige olulisemaks peab autor noorema põlvkonna rakenda­ mist – mitte protestide suunas, vaid aktuaalsuse, tegude hu­ vides. Aktivism pole tingimata halb asi, aga hetkel ei too see sugugi tulemusi, mida tulevik vajab. Ka maailma majanduslik mudel vajab mitte ainult revi­ deerimist, vaid muutmist. Polii­ (Järgneb lk. 13)


6

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

Nr. 27

Virtuaalne Metsaülikool 2021 – pakume kaasaegset ja klassikat Ela kaasa! 23. – 27. august

EKKT Kalevipojateemalise võistluse võitjad Varem sel aastal oli Eesti Kunst­ ni­ke Koondis To­­ ron­tos (EKKT) kuu­lu­tanud välja kunsti­v õistluse, mille teemaks oli Kalevipoeg. Kokku esitas üksteist kunst­ nikku hindamiseks 15 huvitavat kunstitööd, mis olid valminud mitmes erinevas stiilis ja mee­ dias. Võidutööks otsustasid koh­tu­ nikud kuulutada Sylvi Oja kol­ laažiloomingu (vt juuresolev foto). Äramärkimist leidsid Villem Karja, Linda Palo ja Randel Palo. EKKT avaldab ka suurt tänu võistluse žüriile: Piret Noor­hani, Veiko Parming ja Jaak Järve. Kalevipoja teemalised kuns­ titeosed on virtuaalselt kõik näha veebilehel: https://www. estonianartiststoronto.com. Võidutöö looja Sylvi Oja tutvustab ennast ja oma tööd alljärgnevalt. Ma olen 19-aas­ tane üliõpilane, kes elab Torontos. Olen terve elu kas­va­ nud eesti kogukonnas ja mul on olnud hea võimalus veeta suurem osa oma lapsepõlvest meie Eesti Majas Broadview’l. Kalevipoja-konkursile esita­ miseks otsustasin meie oma

Sylvi Oja

Eesti kangelasest pildi loomi­ seks kasutada ainult fotosid, mida olen ise pildistanud Toronto Eesti Majast. Minu joonistuselt leiate suure saali kardinaid, originaalse ETCU tahvli, fuajee lae mõõgavalgusti ja palju muud. Minu eesmärk selles kunstiprojektis on säilita­ da ja meenutada Toronto Eesti Maja sellisena, nagu ta oli, jättes lõplikult hüvasti kohaga, mida paljud meist koduks kut­ susid. Nii nagu Kalevipoeg oma eepilises luuletuses, võib ka lahkumise põhjus olla muul ot­ starbel kehastatud. Ta oli Eesti kangelane, keda me vajasime, et hoida meie Eesti Maja elus, kuid kujutan ette, et Broad­ view’l olev Eesti Maja legend elab edasi Kalevipojaga, kes valvab välisuksi.

Ikka ei saa veel koguneda ja nau­­ tida Kotkajärve M e t s a ü l i­k o o l i (MÜ) nagu eelnevatel aastatel. Armastatud Kotka­ järve ootab meid taas järgmisel aastal, aga see ei tähenda, et MÜ jääb sel aastal vahele! MÜ kutsub kõiki kaasa ­elama Virtuaalsele MÜ’le 23. – 27. augustini. Programm on mitmekesine nagu alati. Kavas on virtuaalsed loengud, vik­ toriin, paneel ja õpituba. •  ,,Kas eesti keel on cringe?“ Loeng on inglise keele mõjust Eesti teismeliste keele kasuta­ misele sotsiaalmeedias. Loengu esitab keeleteadlane VirveAnneli Vihman. Virve-Anneli on sündinud USAs ja on teinud pikemat aega keeleuuringuid Tartu Ülikoolis. Virve-Anneli on Marilyn Vihmani tütar, kes esines 1982. aastal MÜs laste

kakskeelsuse teemal. •  Viktoriin Metsaülikoolile – teeme koostööd Eesti Keele Instituudiga, kes on lahkelt pak­ kunud osavõtjatele teha mõnus viktoriin. Tulge ja pange pead tööle! •  Õpituba ,,Kuidas kirjutada Vikipeedia artiklit?“ Viki­pee­ dia üks administraatoritest Ivo Kruusamägi annab nippe ja juhendab, kuidas algaja saab Vikipeedia artiklit kirjutada. •  Paneelvestlus ,,Elu Eestis välismaal üleskasvanuna“ on vestlus vabas vormis Eestisse elama läinud inimestega, uuri­ maks, mida nad arvavad oma otsusest ja mis nõu nad annak­ sid teistele, kes soovivad sinna kolida. Lisaks sellele on meil rõõm teatada, et valik loenguid MÜ klassikast on nüüd digiteeritud ja ligipääsetavad alates 23. au­ gustist. Avasta – või taasavasta – MÜ klassikuid nagu Ivar

14 Lõuna-Eesti ristimetsa said kultuurimälestise staatuse

Tinnipalu ja Sarupalu ristimets, kusjuures viimane asub osaliselt ka Valga maakonnas. Lisaks saavad Valga maakonnas veel ajaloolise loodusliku pühapaiga staatuse Taheva ristipuud ja Tartu maakonnas võetakse kaitse alla Kambja ristimets. ­ Kõik need objektid asuvad rii­ gimaal, mille valdaja on Riigi­ metsa Majandamise Keskus ja vähesel määral ulatuvad mäles­ tised ka transpordimaale, mis on Transpordiameti valduses. Ristilõikamise komme ulatub tagasi vähemalt 17. sajandisse ja see on järjepidev traditsioon, mis on sajandeid katkematult kestnud. Varasemalt oli see levinud ka naabermaades Soo­ mes ja Lätis ning Eestis laie­ malt. Veel 20. sajandi esimesel poolel tehti puudele riste näiteks ka Saaremaal ja Vil­ jandi­ maal. Tänapäeval on sel­ line traditsioon praktiliselt välja surnud, välja arvatud KaguEestis, kus see on siiani matuse­ kombestiku osa. Selle tulemuse­ na on tekkinud teede äärde ­ristipuud ja -metsad, kus iga rist on seotud konkreetse matusega. Ristipuud ja -metsad pole olulised mitte ainult matuste ajal, vaid need on tavapärasest erinevad kohad, kus surnut meenutatakse ja mälestatakse ka

Kultuuriminister Anneli Ott tunnistas kultuurimälestisteks Kagu-Eestis ajaloolise loodusliku pühapaigana 14 maa-ala, kus asuvad ristipuud ja -metsad. „Ristimetsad on osa LõunaEesti matusekombestikust ja vaimsest kultuuripärandist. Ka­ gu-Eesti ristimetsad on ainsad, mis on säilinud kunagi palju laiemalt levinud traditsioonist teha matuste käigus teel kodust surnuaeda tee kõrval kasvavale puule rist,“ ütles kultuuriminis­ ter Anneli Ott. „Selleks, et see traditsioon saaks jätkuda, on vaja ristipuid ja -metsi kaitsta,“ lisas minister. Põlva maakonnas võetakse kultuurimälestistena kaitse alla kaheksa ajaloolist looduslikku pühapaika. Nüüdsest on riigi kaitse all Sabõrna ja Asovariku ristipuud ning Hinovariku, Loko, Erastvere, Aarna, Jõksi ja Krõnstali ristimetsad. Võru maakonnas tunnustatakse aja­ looliste looduslike pühapaika­ dena Tõrvapalo, Piirivariku,

Järvi Akadeemia jõuab tänavu Laulasmaale Sel suvel toimub Arvo Pärdi Keskuse ja Järvi Akadeemia koostöös uues formaadis kontsertloeng, kus nii kursusel osalejad kui ka publik saavad tutvuda kontserdil kõlavate Arvo Pärdi teoste saamisloo ja valitud arhiivimaterjali­ dega. Rahvusvaheliselt tunnustatud

Pärnu Muusikafestival ühendab endas nii kontserdiprogrammi kui ka Järvi Akadeemia raames toimuvad meistriklassid ja õpi­ toad muusikutele. Järvide pere­ kond on alati pidanud Eesti noorte muusikaharidust süda­ melähedaseks teemaks ning juba üle kümne aasta tagasi pandi alus peamiselt Pärnus

­toimuvatele laiahaardelistele meistrikursustele. 2021. aasta kursuste raames leiab Järvi Akadeemia ja Arvo Pärdi Keskuse koostöös esimest korda aset avatud kontsertloeng (10. juulil), kus Järvi Akadee­ mia sinfonietta ja dirigeerimis­ kursuslaste esituses kõlavad Arvo Pärdi teosed saavad kont­

serdil ka sõnalise täienduse. Ettekandele tulevad „Festina lente“ ja „Silouan’s Song“, teo­ seid tutvustavad muusikatead­ lased Kristina Kõrver ja Kai Kutman Arvo Pärdi Keskusest. (Arvo Pärdi Keskus)

www.eestielu.ca

Virve-Anneli Vihman. Foto: Tartu Ülikool

Ivask, Rein Taagepera, Fred Jüssi ja Ilse Lehiste, lisaks veel palju teisi. Täname Metsaülikooli pea­ sponsorit Eestis – Rahvusarhiiv (Kultuuriministeerium) ja Kana­ das – Eesti Sihtkapital Kanadas. Jälgige MÜ teateid veebile­ hel www.eesti.ca/mu, ajalehes ja sotsiaalmeedias. Kui on küsi­ musi, võib ühendust võtta epostiga: kj.metsaulikool@ gmail.com või helistada Maimu Mölderile numbril 416 421 3812. Näeme virtuaalses MÜs!

Ristipuu.

Foto: Marju Kõivupuu

hiljem. Lisaks võivad ristimetsad seonduda muu rahvapärimuse­ ga, mis kirjeldavad üleloo­ mu­ likke juhtumeid, tõrjemaa­ gilisi toiminguid jm. Ristipuid on nimetatud ka pühadeks puudeks ja nende maha lõikamist on ­traditsiooniliselt taunitud. Riikliku kaitseta ohustavad ristimetsi raie- ja teetööd. Lisaks võivad ristimetsad jääda kõrval paiknevate lageraiete tõttu tuultele avatuks ja tuulemurru ohtu sattuda. Seepärast ümbrit­ seb kultuurimälestiseks tunnis­ tatud ajaloolisi looduslikke pühapaiku üldjuhul 50 meetri laiune kaitsevöönd. Kunagistest sadadest risti­ metsadest on kas täielikult või osaliselt säilinud umbes 25 ris­ timetsa. Kultuurimälestiseks tunnistamine tagab ristipuude ja -metsade säilimise, mis võimal­ dab ristilõikamise traditsiooni jätkumist. Vastupidises olukor­ ras, näiteks kui matuste käigus pole sobilikku kohta risti tegemiseks, sureb see unikaalne traditsioon paratamatult välja. (PT/EE)


Nr. 27

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1061 1

2

3

4

5

12

8

21 28

29

30

34

35

37

38

40

23 31

52

53

32

24

25

26

39 42 45

46

54

43 47

48

58

59

60

61

rohtla. 42. Tantsusamm. 44. (L)____, lepamets. 47. Kõrgreljeefiga gemm (ehe). 51. Vend, vennas. 54. Prantsuskeelne linn Kanadas. 56. Türgi ohvitseri tiitel. 57. Inin. 58. Valkjas kiht keelel. 59. Koobas, (peidu) urgas (ingl.k.). 60. Austria mootorrataste ja sport­ autode valmistaja. 61. Baas, põhi. ALLA:

1. Väliseesti muuseum (lüh.).   2. _____lia, kuradipuu.   3. Naisenimi.   4. Kaitsev peakate.   5. Air Traffic Organization.   6. Kõrgsoo.   7. Üksiklane.   8. Prantsuse kirjanik (1828–1905).   9. Asi. 10. Puhka rahus, (ingl.k. lüh.). 11. Lust, rõõm, ilutse­ mine (harva kasut.). 16. Tartu Akadeemiline Meeskoor. 20. Eesti

KANADA UUDISED

•  BRITI KOLUMBIA. BC Wild­fire Service’i andmetel oli teisi­ ­ päeval üle provintsi 212 metsa­ tulekahjut, ohtu lisasid äikesetormid. Leegid hävitasid eelmisel nädalal enamuse Lyttoni külast (Fraser Canyoni piirkonnas), elanikud evakuee­ riti kiiresti. Lytton oli paigaks, kus eelmisel nädalal registreeriti kolmel järjestikusel päeval Kanada rekord-temperatuure, kõrgeim mõõdetud temperatuur on 49,6° C. (Lüh. CTVNews)

49

50

55

57

1. Varese häälitsus.   5. Asula TallinnaPärnu maanteel Pärnu maakonnas.   8. Kehas voolav vedelik. 12. Mehenimi. 13. Tõrv, pigi (ingl.k.). 14. Päevakorral, teoksil, esiplaanil. 15. Kanada provints. 17. Tagasiostuleping. 18. Eesti rallisõitja (snd 1979) ;,praegu Rally Estonia peakorraldaja (eesn. täht + perek. nimi). 19. Akadeemilised Kanada Eesti Naised. 21. Lapsevanem. 23. Eesti malekorüfee (1916–1975). 27. Teravili. 30. Lai, suuremõõtmeline. 33. Sõber (pr. k.). 34. Nõiatrumm. 35. Pindmine mädapõletik (kõnek.)., furunkel. 36. Delaware’i lühend. 37. Voodi, magamiskoht. 38. Isa. 39. Talu elumaja. 40. Parasvöötme

11

33

56

PAREMALE:

10

36

41 44

9

20

22

T

Paremale: 1. Münt, 5. Pak(s), 8. (A)

17 19

S

Ristsõna nr. 1060 LAHENDUS

14

16

18

51

7

13

15

27

6

I

Konservatiivne Rahvaerakond (lüh.). 22. Ühesugused vokaalid. 24. Kitsas tee. 25. Emeriit – lüh. 26. Konarusteta. 27. Mingi nõu kate. 28. Tohter, doktor. 29. Teat. vehklemis­ mõõk. 31. Väga tähtis isik (ingl.k. lüh.). 32. Nii ruttu kui saab, esimesel võimalusel (ingl.k.lüh.). 35. Ühesugused kaashäälikud. 38. Hilana ______ (1856–1933), setu lauluema. 41. Vigurimees, naljahammas. 43. Alasti inimkeha kujutis kunstis. 45. Rinnalaps. 46. Luu. 48. Eine; toiduportsjon (ingl.k.). 49. Kindla vanuseta. 50. Olari ______ (snd. 1971), Eesti dirigent. 51. ______e, mitte õige. 52. Eitav sidesõna. 53. Avar, suuremõõtmeline. 54. _____ad, nad.

•  KANADA. Uus Public Health Agency of Canada ülevaade toob välja, et umbes pooled COVID-19 patsientidest võivad kannatada mõnede COVID-i järgsete sümptomite all enam kui kolm kuud pärast positiivset testi. (Lüh. CP24) •  ONTARIO. Kolmapäeval avas Toronto lähedal Vaughanis asuv Canada’s Wonderland publikule esmakordselt üle pika aja taas oma väravad, 25%-lise mahuta­ vuse limiidiga. Park oli suletud 19 kuud, kaasa arvatud terve 2020. a hooaja. Pargi külastami­ seks tuleb teha eelnevalt reser­ vatsioon, kohapeal kehtivad distantsi hoidmise reeglid ning ­ maski kandmise nõue. (Lüh. CP24)

avik, 12. Aser, 13. Aga, 14. Lari, 15. (G)inea, 16. Gur(maan), 17. Gram, 18. Karava(n), 20. Adrena(liin), 22. Linnutee, 24. Kalev, 27. Out, 28. Nei, 31. Aher, 32. Erl, 33. Miks, 34. (Uih ja) aih, 35. Ali, 36. Rakis, 37. Kalevala, 40. Stange, 42. Askeet, 46. Aami, 47. Gas, 49. Lisa, 50. Krai, 51. Iii, 52. Elik, 53. Kass, 54. Ara, 55. Reks. Alla: 1. Maik, 2. Üsna, 3. Neer, 4. Traaler, 5. Pagan, 6. Agu, 7. Karauul, 8. (V)algre, 9. Vareenik, 10. Iran, 11. Kima(lane), 19. Viv(a), 21. DTT, 23. Noriv, 24. Kaa(r), 25. Ahi, 26. Lehkamas, 29. EKI, 30. ISS, 32. Eleegia, 33. Maakler, 35. Alg-, 36. Rls, 38. Aniis, 39. Aasia, 40. Sakk, 41. Tara, 43. Eile, 44. Esik, 45. Taks, 48. Air (Mail).

Nädala retsept

Üks võimalus, kuidas steak’i marineerida C. Tensuda Steak kuulub paljude jaoks kindlalt suvise grillimise hooaja juurde. Võimalusi selle mari­ nee­ rimiseks on mitmeid – kas üldse mitte marineerida, kasuta­ da poest ostetud marinaade või ise midagi kokku segada – ikka maitseb hästi. Vahel on huvitav katsetada ja leida enda jaoks see, mis maitseb kõige paremini. Koguseid on raske mõõta – kõike natuke, mõistlikus kogu­ ses. Valmistusained: steak (kondiga või kondita) oliiviõli sidrunimahla sidrunipipart küüslaugusoola meresoola soovi korral sibulatükke Valmistusviis: Asetada steak laia nõusse, valada peale oliiviõli ja sidruni­ mahla, määrida mõlemalt poolt. Samuti raputada mõlemale poolele maitseaineid. Teha noa­ ga liha sisse tihedalt lõikeid ning suruda sõrmede abil sisse õli- ja sidrunimahl koos mait­ seainetega, soovi korral lisada sibulatükke (mis enne BBQ peale asetamist eemaldada). Katta nõu kilega ja jätta vähe­ malt pooleks tunniks toa­ temperatuurile seisma. Seejärel grillida BBQ peal vastavalt ­eelistatud küpsusastmele.

Naljanurk Külastaja kelnerile: ,,Vaban­ dage, mida tähendab arvel rida ,,läks läbi $50““ ,,Oi, andestust – paistab, et ei läinud läbi. Tõmban kohe maha,“ on kelner abivalmis.

7

Volli veste

Päris orjus Tean küll, et tuleb kokku kirjutada. Aga siin Kanaadas ei tehta nii. Vaat, mina olen ka orjade järeltulija. Kik need vana-vana-vana-vana - ja nii edasi, oi kui kaua aega olnd nii, ärme unustame -emad, -isad, kes tsaari orjasid. Enne ainu­valitsejat pidi Orduga arvestama. Ma muidu ep teeks numbrit, aga tahan küsida miskit. Millal lõpetame siin rii­ gis minevikus sonkimise? Elaksime tänases. Vaataks tule­ vikku. Kuna olen kudagi nahavärvi järgi privileege saanud, siis see vaat ei loe. Kagu-Eestis tõmmumaks ei saanud suveti. Kuid siin - olen järsku okupant võõral maal. Kuna nii nood poliitikud on leidnud, mõne lolli surve tõttu. Elan linnas, kus on halb hais juures. Tuleb raest. Mitte minevikust, mida muuta ei saa. Mis siin maailmas on toimumas, arvan, ei kõlba koera hänna allagi. Toronto raes ei ole ainult poliitikud, keda rahvas sinna valis. Vaid seal on kuhjaga bürokraate, kes timukraatiast ei mõhkugi tia. Mugavad kohad, ei neid valitud sinna. Vaat, kui linn oli veel York, provints Upper Canada, siis oli kuninga­ koja esindajaks siin maal üks Simcoe nimeline mees. Kelle järgi on suur järvgi nimetatud, mul on seal alati olnud head kalaõnne. Tol Simcoel oli sõber, šotlane, nimega Henry Dundas. Simcoe otsustas teda austada, asu­ la nimetas tema järgi. Tee, mis sinna viis, saigi ka nimeks Dundas. Nüüd aga on keegi välja nuhkinud, et too Dundas oli poliitikas kariibides orjapidamise poolt. Ehk täpsemalt, ei soovinud seda kohe lõpetada, kartes, et tuleb rahutusi. No nii ütles Toronto linnapea ka – et rahulikult ja mõõdukalt muudame Dundase nime miskiks muuks. Mis vahet? Aastal 2021 on 97 000 inimest, kes peaksid aadres­ si muutma ning 4 500 ettevõtet samuti. Veel kinnisvaraga seotud dokumente. Palju muudki. Kalliks läheb see narrus, miljonitesse. Kaks metroo jaama vajaksid nime muutmist, kõige sellega kaasnevaga. Suunaks ometi sotsiaalprob­ leemide lahendamisele need rahad. Tolles Toronto solnitška päevalehes kirjutas, nüüd kah­ juks äsja pensionile läinud, ajakirjanik möödunud nädalil, ühes heas epistlis, et lollimat põle ta kuulnud nende aas­ takümnete jooksul, ku ta Toronto linnavalitsuse narrusi on paljastanud pööblile. On kudas on. Me ei valinud bürokraate, küll aga linna­ nõunikke. Kes peaks arvestama sellega, et tõeste põle tar­ vis kalli raha eest ühe tänava nime muuta, inemese tõttu, keda keegi ei mäleta. Ning Kanaadas paha ei teinud. Ei mahu pähe, et ka riigipeade ausambaid tiritakse maha. Küll nii mõnigi kuninganna ei olnud päris hea. Kuid milleks vandaalitseda sadu aastaid hiljem? Ei see muuda ju midagi. Tuleks ometi mõistust. VABARNA VOLLI

Filateelia. Uus postmark XXXII suveolümpiamängud Tokyo 2020 Omniva (Eesti Post) lasi 26. mail käibele rahvusvahelistele kirjadele sobiva 1.90 € väärtusega postmargi, mis on pühendatud XXXII suveolümpiamängudele Tokyos. Olümpiamargi kujundas Triin Heimann ja postmargid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. XXXII suveolümpiamängud toimuvad 23. juulist 8. augustini Jaapani pealinnas Tokyos. Alg­ selt pidid need toimuma 24. juulist 9. augustini 2020, kuid esimest korda olümpiamängude ajaloos lükati spordipidu COVID-19 pandeemia tõttu aasta võrra edasi. Tokyo on ­ Aasias esimene linn, kus suve­ mänge on korraldatud kaks ­korda. Eesti osaleb iseseisva riigina

suveolümpiamängudel 13. kor­ da. Esimese eestlasena võitis olümpiamedali maadleja Martin Klein 1912. a Stockholmis, esin­dades toona Tsaari-Vene­ maad. Esimese Eesti Vabariigi sportlasena krooniti olümpia­ võitjaks tõstja Alfred Neuland 1920. a Antwerpenis. Kokku on olümpiamängudelt võidetud 26 kuldmedalit, 22 hõbe- ja 29 pronksmedalit.


8

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

Nr. 27

The Estonian Central Council in Canada joins First Nations Indigenous communities in mourning Residential School victims

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Estonian spy bought for pocket money (II) On March 2, Estonian marine scientist Tarmo Kõuts was convicted for supplying vital NATO information to Chinese military intelligence. Forensic financial analysis indicated he had been paid 17,000 euros over three years for betraying his country and its allies. The seventeen thousand euros seemed to be rather meagre for the risk the collaborator was taking. But, as outlined by intelligence professionals, the ­ usual compensation, is surpris­ ingly low, even for delivering highly classified information to a hostile power. Chinese and Russian intelli­ gence personnel assigned to ­foreign operations are the front­ line recruiters for their agencies. Often working alongside ­counter-intelligence specialists, they know full well how most spies are detected and exposed. One personal aspect of an adversary country’s recruit that may change from his normal lifestyle is spending habits. Thus counter-intelligence inves­ tigations take a close look at a suspect’s financials. Recruiters know this and are cautious in offering high amounts of cash. However, compensation may also be made in luxury trips, flight and hotel upgrades. Intelligence operatives usually can be more discreet in making this type of payment, keeping it hidden from counter-intelligence investigators, but only if sur­ veillance is done randomly and it’s obvious to them that the subject can’t afford upgrades on a regular basis. Delivering payments them­ selves is one of the riskier aspects for both handlers and ­ spies, as are safely communi­ cating in general and maintain­ ing those contacts hidden. Planning and making contacts are also tediously time-consum­ ing. It boosts anxiety levels as do the large amounts of cash that most recruits constantly ­demand. The reward must be enough to boost the spy’s sense of ­self-importance and improve his lifestyle – in a modest way, but below that which would elicit unwanted attention. Spying for a foreign adver­ sary invites enormous risks –

just recall the poisonings of Russian intelligence defectors in the UK. Traitors in their home country can expect life sentences or execution. Except for a few dramatic exceptions, spies who are will­ ing to risk their lives do it for little or modest payment, not for ideology, personal principles or ego. Counter-intelligence professionals generally agree that greed is the most common motivator for someone to betray their country. Handlers say that spies prompted by money are much easier to control and direct than those spurred by loftier induce­ ments. Arguments with those attracted by cash usually only centre on the slow delivery of payments. While “legal coercion” is also straight forward in main­ taining handler-spy relationships, disputes with ideologically moti­ vated recruits are much more complicated. These spies need constant ego stroking and ­reassurance that their efforts are immensely appreciated. To determine the suitability of potential recruits, detailed psychological profiles are compiled for each subject. It’s ­ known that for the Soviet Union and now for Russia, this preparation often involves the ­ input of not only professional intelligence officers. For instance, during the Soviet occupation, all members of Estonia’s VEKSA delega­ tions making cultural exchange visits to the west were ordered to supply personal information on Estonians they met abroad, detailing drinking habits, wealth, their friends, political disposition, etc. In the 1990’s, having access to KGB files, this writer read hundreds of reports about in­ dividual Estonians in the west, written by civilians returning from organized cultural trips. It was clearly evident that the ­reliability and usefulness of the reports depended on the will­ ingness of the writer to comply with the KGB’s demands. Reports ranged from a two sentence meaningless submis­ ­ sion to a multi-page analysis of the target. It often currently appears that the cyber environment has become the most important unobtrusive measure in intelli­ ­ gence gathering. But for many situations, human assets are still indispensible. LAAS LEIVAT

The recent horrific discovery of hundreds of unmarked graves on the sites of former Residential Schools is deeply disturbing. The Estonian Central Council in Canada joins all First Nations Indigenous communities, and all Canadians in to mourn the victims. “The people of Canada must address this terrible historical injustice and the legacy of colonialism in Canada and beyond,” said Estonian Central Council President, Kairi Taul­ Hemingway. “The unspeakable suffering and pain experienced by Indigenous children and their families, and the discrimination they have faced must never be forgotten,” said ECC President Emeritus, Marcus Kolga.

We’re Listening with EMW: Ansambel Pärlin build upon the harmony of Viljandi Folk Music Festival Vincent Teetsov After the disappointment of the 28th Viljandi Folk Music Festival being postponed from 2020 to 2021, it was a relief for festivalgoers to hear that, as of June 28th, the festival would be going ahead, albeit with some reduction in size. With increased vaccination and the falling of infection rates, it was deemed possible to hold an event where up to 5,000 people could visit each day. From Thursday July 22nd until Sunday July 25th, 41 acts will perform on stages among the town and old castle ruins of Viljandi. Concert access is given through the purchase of four day passes and one day passes. Several names on the roster will be familiar to followers of Estonian Music Week, like Puuluup and Naised Köögis. Duo Ruut, who were spoken about within the pages of Eesti Elu last year, will be making an appearance. NOËP will even be sharing his own take on the songs of Estonian folk artists. Some new faces are appear­ ing, however, like Ansambel Pärlin. These four musicians come from different regions of Estonia (Tartu County, LääneViru County, and Harju County) but are united wherever shows and recording sessions take them, by an appreciation of folk from all over the world. In the group, Sofia-Liis Kose plays fiddle, Kert Krüsban plays squeezebox and accordion, Alex Verlin plays guitar, and Felix Verlin plays double bass. Plus, they all sing at various points. I believe it when Ansambel Pärlin say they are, most of all, a group of friends. You can see it in the way they gather around, writing and arranging songs together in a cozy living room setting. One can tell very quickly when artists are taking an organic approach to what they do. Information is relayed by mere eye contact. Smiles are genuine. There’s a looseness to their playing, where each musi­ cian trusts their fellows to catch them and interact in the undu­ lations of a song. Though Ansambel Pärlin have been together for just two years, they have been perfecting their craft in different configu­

rations leading up to now. For instance, Kert Krüsban has been in a duo with violinist Maria Mänd, performing together on ETV. There is a fantastic video online, produced by Backstage ­ Records Estonia, that shows Ansambel Pärlin playing in front of the wooden beams of St. Catherine’s Church in Tallinn. Among the setlist’s pieces is a traditional song from Kuusalu, two Siberian Estonian songs, a traditional Irish piece, and also a tune by Danish folk trio Dreamer’s Circus. They create vigorous bouts of music that will make you want to shimmy and stomp your feet to the bass and accordion rhythms and jubilant melodies bounced between the fiddle and guitar. But then they also bring out soft pieces, like “Tere õhtust, armas tütarlaps,” that you could sway to like a swing on a porch at the end of summer. Something is flowing when this quartet plays, and for that reason, I look forward to hear­ ing the original songs that will make their way onto Ansambel Pärlin’s debut album. Up until June 2021, the band have been recording the album in Tallinn, and have used crowdfunding so that they can

get physical albums out to listeners. Like Indiegogo or ­ Kickstarter, it’s a system where advanced contributions are rewarded with things like pre­ ­ mium seats, credit on the record itself, band merch, or even a private concert. On the hooandja.ee page they set up for this crowdfund­ ing push, they’ve written about their sound very descriptively, as if their approach comes from a cookbook: “1 teaspoon of ­violin”, “1 tablespoon of guitar”, a “ripe accordion”, and “3/4 double bass.” The last “ingre­ dient” is as much a measure­ ment of the tonal balance of their band as it is a little joke about the 3/4 scale of bassist Felix Verlin’s instrument. They’re specialists in their field after all! “Thyme or Scandina­ vian music” can be sprinkled on top of their songs and “Crispy Irish or Balkan melodies” eaten on the side. Estonia’s folk scene is an ­ever-growing, interconnected network of artists who are re­ flecting their ideas around. So it’s appropriate that the theme of Viljandi Folk Music Festival in 2021 is “Kokkumäng” (with an English language version ­being shared as “In Harmony”). Ansambel Pärlin are in har­ mony with this network, swept up by an irresistible genre that speaks to the core of our ­beings.

Photo: Ansambel Pärlin’s Facebook page


Nr. 27

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

9

Conductor Norman Reintamm on teachable moments and taking risks Vincent Teetsov Sometimes, on the path to achieving our dreams, there are moments where things reach a standstill, and the only way to proceed is to venture into something un­ ­ known. This is what Norman Reintamm did as a young man when he moved to a still-occupied Estonia in the late 80s. Readers of Eesti Elu will know about Reintamm’s deco­ rated career as a conductor and organist in Canada. He’s con­ ducted for the National Ballet of Canada, the Cathedral Bluffs Symphony Orchestra, and the Orpheus Choir of Toronto. But what does the path leading up to these achievements look like? Though he would laugh this off in humility, Reintamm’s memories of working in Europe show ambition and are a source of guidance for anyone today who is contemplating new career opportunities, especially young

Seedrioru July 6 On July 6th I had the pleasure of visiting the Seedrioru Estonian Children’s Summer Camp near Elora, Ontario. The purpose of my visit was two-fold. First to provide some art instruction to the campers and secondly to introduce them to the game of chess. With the art instruction I showed them perekonnamärgid (family markings from Estonia) and also some of the brands used by large cattle herd owners

artists who are interested in working abroad. Before Reintamm made the move to Estonia, there weren’t many places for him to pursue his dream of full-time operatic work outside of the Canadian Opera Company. After gaining experience through apprentice­ ships with the Vancouver Chamber Choir and Hamilton Philharmonic, he decided to write a letter to the Estonian National Opera, to see what might be possible. To his sur­ prise, they sent a letter back, saying that they could offer him a position as an assistant and pianist in the company. However, there were many challenges awaiting Reintamm. His father had concerns about the safety of living in Sovietoccupied Estonia. Then there was the language barrier: Reintamm could read through a copy of Vaba Eestlane, but his ability to speak and write in Estonian was “quite deficient.” From day one, he began

what he calls a “crash course” in the Estonian language, living with relatives while working at the Estonian National Opera. Within a year or so of spoken immersion experience, he was speaking and writing fluently. No formal lessons. No study of noun cases. Just depending on the graciousness of locals as he tried his best. Even after be­ coming fluent, he had to be adaptable. Communicating with a Lithuanian professor at the Estonian Academy of Music re­ quired the use of Italian, as it was the only language they both understood. Differences didn’t just take the form of language, though. Throughout his time in Europe, until just after the millennium, he witnessed scenes of “10 to 90 year olds, screaming their lungs out at the end of a perfor­ mance, or when somebody did a fabulous pirouette.” Even social interactions were different. At one point, Reintamm was speaking with a

to identify their livestock. Each camper was given the task to come up with their own family marking based on the first let­ ters of their first and second name. They all came up with excel­ lent designs. Next, using acrylic colours, I then asked them all to create three solid circles using primary colours and have them overlapping. Highlights were added using the black and white colours. For the older children, I also asked them to sketch both Häli and Sten wearing Viking props

like a helmet, shield and sword. We definitely have some artists in the groups.

Chess tournament winners (senior) Wynter 3rd place, Sten 3rd place, Brendan 1st place, Joosep 2nd place. Photo: Jaak Järve

After a delicious lunch of mini pizzas and salad we held two chess tournaments for the campers. Since most of the campers already knew the rules of the game, I decided to run two mini tournaments for the two age groups. Each tourna­ ment was 4 rounds of 15 minutes each. The winner was ­ decided by accumulated oppo­ nent’s pieces. The winners for the Junior campers were: Hudson 1st place, tied for second Halle and Tanner, tied ­ for third Hazel and Gwenny. The winners for the Senior campers were: Brendan 1st place, second place Joosep and tied for third place Wynter and Sten. Kudos to Karen Must and the entire Summer camp staff and counsellors for providing such an activity-laden day for the campers. Thank you to both Häli and Sten who provided piano background classical ­ music during the art sessions. ­ The music added so much to strengthen the creative spirit in each of the campers during the art session. It was a good day. JAAK JÄRVE

Norman Reintamm at the 1992 Estonian National Opera premiere of Kevade by Ülo Vinter.

member of the Estonian National Opera, working in the supplemental position of “fifth bassoon,” who asked what his plans were one evening. Reintamm told the company member about going on a date with a young choreographer, and this he did. The following morning, while talking about the previous evening, the mem­ ber proceeded to tell Reintamm about exactly where the couple had gone throughout the eve­ ning and how long they were at each place. As it turned out, this individual was associated with the KGB, whose agents had been following Reintamm throughout the evening. In these kinds of experiences and with the oppression of Soviet times on the whole, he believes there is a great deal to be remembered, so that history is not repeated. However, despite the situa­ tion, music endured as a trium­ phant force. No memory ac­ counts for this better than when Reintamm was conducting in January 1991, as Soviet tanks rolled into Vilnius and Riga, and there was fear of what ­danger might arrive in Tallinn. During one particular show, he turned around to face the ­audience and dedicated the per­ formance to free Estonia, hop­ ing that they would all make it through another day and that things would turn out for the better. In this moment, what held him together was the power of the music and the audience. When he conducts especially moving pieces of music, like the last movement of Mahler’s Symphony No. 2, he has a feel­ ing of weightlessness, and can sense things around him becom­ ing blurred. Fifteen minutes feels like a lifetime, and hun­ dreds of ­ musicians and audi­ ence members become one. He describes these moments as “communicating with God”, or like the state of nirvana. Reintamm embraces risk and the testing of limits in music, including works like Stravin­ sky’s The Rite of Spring, where intense focus is required. To be prepared for the job of conduct­ ing specifically, he considers it essential for conductors to have strong instrumental skills, parti­ cularly on the piano. If one

doesn’t have that, he argues that there will be difficulties in lead­ ing rehearsals, preparing in­ divid­ ual soloists, and putting ideas together. For preparing him in this way as a young ­pianist, Reintamm gives thanks to his mentor Armas Maiste. Reintamm espouses the ­benefits of going abroad, to get practical experience at some­ where like an opera house in Europe. Here, one may learn the rudiments of music and about working with people. But there’s more to achiev­ ing your goals than just follow­ ing one track without deviations. Reintamm advocates for things like playing tennis, going to the pub, spending time with friends, or, as he enjoys doing, teaching people how to fly small aircraft at Brantford Flight Centre. There are educational moments in all of these pursuits. Over the last two years, Reintamm has been taking a “gentle hiatus” from music. However, more recently, his wife Ingrid encouraged him to apply for a conducting position at the Georgian Bay Concert Choir, which felt just right to him. As a boy, he was a choris­ ter at Christ’s Church Cathedral in Hamilton, and so he says, “This is getting me back to my roots, with a fine choir in the [Georgian Triangle] area.” He’s also been preparing for a recital that will take place at Organ Festival Canada 2021, orga­ nized by the Royal Canadian College of Organists. Once again, he is back at the organ and piano, taking a leap into something new. Actions like these – when you continue learning, when you take chances, and when you connect with other people – always lead to ­ something memorable.

Quotes I’m writing a book. I’ve got the page numbers done. Steven Wright There is nothing better than a friend, unless it is a friend with chocolate. Linda Grayson “Fries or salad?” sums up every adult decision you have to make. Aparna Nancherla When a teacher calls a boy by his entire name, it means ­trouble. Mark Twain


10

Enno Kaarel Paat – Death in the Bullpen Enno’s father, Augustin Paat, was born 1911 in Suurmõisa vald, Hiiumaa, he had 5 siblings: Hilda Tuju, Elisabeth Vachtel, Hermeliine Paat, Maria Maar, Sinaida Paat, Linda Reistam and Alek­ sander Paat. His mother, Agnes Elfride nee Wikman was born September 12, 1923 in Noarootsi, Kallanäs, Esto­ nia, a region in western Esto­ nia where most of the inhabitants spoke Swedish. Her father was Johannes Wikman and her mother Miina, born Rakberg. Agnes’ parents divorced, each of whom remarried and had other children. Passenger list of the Cunard White Star Limited ship ‘Franconia’ January 7, 1950 shows Augus­ tin and Agnes travelling First Class to Halifax. In 1951 the Paats purchased a farm in Pitt Meadows and in 1958 Enno was born in Burnaby, British Columbia. On September 18, 2008 Enno celebrated his 50th birthday at a hotel banquet hall surrounded by his friends. Enno, a bachelor farmer, was an avid folk-dancer from youth, who led the ‘Keerutajad” group for 5 years after the previous leader stepped down. For 20 years the group met every Monday night, two hours of dancing complete with an hour’s coffee social afterwards. Enno served as Vice-President of the Estonian Church Foundation during the two years I served as its Chair. He also served as Chair on the Estonian Orthodox Church’s Board of Directors for 10 years. It rocked the Vancouver Estonian community to hear that Enno, a tall man 6’ 2” about 260 lb., was found on the barn floor May 22, 2021. Found dead in the bullpen, the coroner ruled Enno died from heart ­disease. According to U.S. Fatal Occupational Injuries data, bulls

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

averaging 1500–1800 lb. were responsible for almost half the death from cattle. Farmers tend to think that because they’ve raised the bull they know how to read it, they overlook that bulls are prey animals and don’t realize their temperament can change in an instant. Farmers are advised to keep a ring in the bull’s nose so there is some­ thing to grab in case of trouble. Farmers are advised not to work alone with a bull and at all times to remain separated by a barrier for protection. Most large farming operations opt for artificial insemination as keep­ ing a bull is risky business. Enno’s death is not a completely settled matter as ­ Michael Multan’s article in the Vancouver Sun dated December 26, 2019 states: “In B.C., coro­ ners in charge of death investi­ gation are not required to have formal medical training but they decide whether an autopsy by a pathologist is necessary. … Given the lack of formal medi­ cal training, it is difficult to be confident that the accuracy of these conclusions will always be sound.” It also raises ques­ tions about the authenticity of death statistics and what is government funded according ­ to its statistical figures. (Inci­ dentally, in Ontario coroners are physicians.) And then there is this: Enno had a farm of 60 acres, and apparently died intestate with­ ­ out a will. He had no close family – no parents, no spouse, no siblings, no children. Con­ sequently, the community mem­ bers were left floundering and the pandemic lockdown made things worse. There was no Orthodox Church service for him. He indicated to one life­ long friend he wanted to be buried but instead he was ­cremated. He told another close friend he wanted his Hiiumaa relatives on his father’s side, his closest relatives, to inherit his estate… but now amidst uncer­ tainty and confusion it looks as if the court will decide who gets what. Enno left us with some valuable lessons, the main one being to make a Last Will

Nr. 27

Ehatare folks enjoyed the traditional outdoor celebration of Võidupüha and Jaanituli. Guests were still limited to the Rev. Jüri Puusaag, Laas and Ellen Leivat, Monika Lige and the Rev. Timo Lige, from Hiiumaa who enriched the gathering with his own composition and numerous well known songs.

Inspiring others Curious, how some songs are covered by more than one artist. And bizarre is the ­ trend towards streaming bits of familiar numbers into a new composition. Or what are known as remixes, mashups. One of the strangest examples of a so-called remix is The Notorious B.I.G. rapping away with the Guess Who’s classic hit “These Eyes” entering his stream of consciousness. Check that out on YouTube, and see if you don’t agree that this is doing a great song a disservice. Estonians have long taken melodies popular elsewhere and created their own lyrics. This practice began in the 19th cen­ tury, mostly taking tunes from the Germans. This reached its apogee during the 1920s and 30s, led by bandleaders such as John Pori taking schlagers and creating their own lyrics in their mother tongue. The popular Swedish contra-alto Zarah Leander, who sang in German and became somewhat of night­ ingale in the Nazi court, saw her hits taken only recently, in 2016 and performed in Estonian as a musical. Too bad that the slimster missed that show in Estonia, which had a reasonable run on the boards.

and Testament. Enno is sadly missed and will be long remembered for being friendly, highly intelligent (he had a degree in Chemistry), his passion for his church, folk dancing and a penchant for asking and answering amusing ­ trivia questions. EVA VABASALU

During Soviet occupation years it was common to take the songs of English and American artists, have those such as Heldur Karmo, who as a lyricist was non-pareil, put words to them. Jaak Joala sang quite a few Beatles songs and more. Silvi Vrait also had hits that were popularized by others singing originally in English. And of course no royalties were paid, outright theft of material by the crooked and corrupt ­terror regime. (As an aside, the slender one has a Silvi Vrait – originally Wright – story from the last years of occupation. The lean machine, somewhat worse for the wear after an evening of ­carousing in Tallinn was at the taxi stand, when Vrait stumbled up, asking where the gracile guy was headed, hoping to share the next cab. She had also been imbibing, considerably. And then the innuendos, comeons, the impression was that she was interested in sharing more than a taxi. The slimster might be deluding himself 32 years later, but hey – no white in the hair, muscle had not yet turned into flab, and what worry lines? None. Alas, Vrait is no longer with us; some blamed hard living for her early passing ­ from this earthly orb). Then there is the wonderful ensemble Lindpriid. Singing, for example Tiki-tiki-tak, to the tune of the Pete Seeger hit “Little Boxes”. They’ve record­ ed more musical covers, in­ cluding Kris Kristofferson’s song, made into a huge hit by Janis Joplin, “Me and Bobby

McGee”. And curiously, these talented vocalists covered “Lili Marlene”. More recently a nod goes to “Mu Hobune on Tilluke” per­ formed by Bläck Rokit. This is a great song, sung techno-pop to the tune made popular by Diana Ross’ “Upside Down”. Love the lyrics – humorous, and just like Ross this will keep your fingers snapping. Do check this one out on YouTube as well. And finally our refugee com­ munity. Jüri Lipp was among the first younger performers to take popular songs and put Estonian lyrics to them. Merely three examples – the melodies of “Polly Wolly Doodle”, “Quando, Quando” and “These Boots Were Made for Walking”. All in a beautiful baritone. Sadly, Lipp, a diabetic, passed away far too young, at the age of 28. Then there were Peeter Kopvillem and Alar Kivilo, singing the Harry Nilsson ­classic “Everybody’s Talkin’” as “Inimesed Tänavatel”. Finally, if memory serves, Positiivsed mehed (Hillar Tork, Mark Teose and Erik Teose) sang a few covers along with originals at ESTO 1984, else­ where, but research did not uncover names, no recordings, ­ alas, in the overgrown collec­ tion. Nor on YouTube. A good musical tradition, when respecting the original artist. Not like B.I.G. In the swelter of summer it is genuinely fun and entertaining ­ to visit the past. OTEPÄÄ SLIM

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad


Nr. 27

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

märkmik

AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI TORONTOS

Riina Kindlam

Kadunud küla kiirtee külje all

„Ega lind pesas lendama ei õpi“ Pealkirjaks on Paistust pärit eesti vanasõna. Samast killast on „Oma pesa, kuldne pesa“. Millega seoses meenub mõis­ tagi „Oma tuba, oma luba“. Oma kuldses pesas võib unis­ tada lennust nagu ka laps oma „lubadega“ toas sängis või kirjutuslaua taga. Kuid lendama õpitakse siis, kui rindu koguneb julgust sellest turvalisest kesk­ konnast välja vopsata. Vopsa­ mine võib muidugi ka õnnetult lõppeda, parem on, kui on tiivad uhke sulestikuga lennu­ valmis, aga kes seda teab enne, kui hüpe sooritatud? Tuleb usaldada oma sisemist häält, ­ mis kõikide elusolendite puhul on õnneks instinktiivne. „Ei saa inne linnata, kui siiva kasusõ.“ (Rõuge) Siib on lõunaeesti ­murretes tiib. Ning siis hakkavad laulma Kukerpillid või Justament Jaan Tätte sõnadega ja Tõnu Raadiku viisistatud laulu „Tahan lenna­ ta“ refrääni: „Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt. Tahan lennata, aga näe, kardan kokkupõrget. Tahan lennata, aga mitte eriti kõrgelt. Tahan lennata – kuigi kindlam on vaadata lendamas tuvi või kurge.“ „Ei või laiemale lautada, kui käed annavad ega kõrgemale lennata, kui siivad kannavad.“ (Palamuse) Proovile tasub end alati panna. Julge linnu rind on puhevil. Tekst ja fotod: RIINA KINDLAM

11

Tekst ja fotod Kati Kiilaspea

Kelle pesad? Kuidagi kahtlane, et kaks lindu nii lähestikku pesa ehitaks, aga tegu võib olla linnu­ liigiga, kellel on harjumuseks koloonias pesitseda, nagu näiteks haigur (great blue heron), kormoran ehk karbas (cormorant), künnivares (rook) või hakk (jackdaw). Esimesed kaks kalastajat ihkavad veekogusid ning pesapuu taga on suisa „Seitsmejärvemaa“ ehk Rõuge järvistu. Samas näitab teeviit, et siinsamas kõrval asub Ööbikuorg... Selle ime nimeks ongi Rõuge Ööbikuoru vaatetorn „Pesapuu“. Kuna kõrgeim kahest pesast asub maapinnast 30 meetri kõrgusel, on tegu siiski ­ ilmselgelt müütilist laadi võro ööbiku ehk tsirk (t)sisaskiga, kelle nn kuldmuna öösel ülemi­ ses pesas helendab. Kes julgeb, võib pesadesse ronida. Hoiatus­ sildid manitsevad, et alumise pesa piir on 15 inimest, ülemise 25 inimest ja tüve mööda ronigu korraga vaid 10 inimest. Liinjärve äärel, ürgoru veerel on veel müütilisi olendeid: töötavad vesioinad! See on veetõste- ehk pumbaseade (hydraulic ram), mis rakendab hüdraulilise löögi energiat ega vaja töötamiseks energiat väljaspoolt. Kasutamiseks sobib küllalt suure kaldega jõgi.

Silmetisse jõudis haruldaste muldmetallide tarne USA-st

Sport

USA uraanitootja Energy Fuels tarnis 20 tonni haruldaste muldmetallide tooret NPM Silmeti Sillamäe teha­ sesse. Tegu on läbi ajaloo esimese muldmetallide toorme tarnega USA-st Euroopasse, vahendas ERR. NPM Silmeti peadirektori Raivo Vasnu sõnul tarnis Energy Fuels Sillamäele 20 ton­ ni haruldast muldkarbonaati, tegu on esimese tarnega ning neid järgneb veel. Silmet valmistab saadud toormest puhtaid muldmetalle – lantaani, praseodüümi, neo­ düümi, tseeriumi. Nende metal­ lide tarbijaks on põhiliselt elekt­ roonikatööstus ja vajadus nende järele on hüppeliselt kasvanud seoses rohepöördega, ütles Vasnu. Haruldasi muldmetalle kasu­ tatakse näiteks kõrghoonete või lennukikerede metallkonstrukt­ sioonides, kuvarites, kõlarites, optikaseadmetes, veepuhastus­ seadmetes, sõidukite katalüsaa­ torites, magnetites ning paljudes rohelise- ja taastuvenergiasead­ metes.

Kolmapäeval peeti jäähokiliiga NHL Stanley karika finaalseeria viies mäng, kus Tampa Bay Lightning kindlustas t eisel kolmandikul Ross ­ Corltoni visatud 1:0 väravaga Montreal Canadiensi üle hooaja üldvõidu. Tampa Bayle oli see teine järjestikune Stanley karikavõit. Lightning alustas nelja või­ duni peetavat finaalseeriat kolme järjestikuse võiduga. Montreal Canadiens suutis nel­ janda mängu võita, kuid seeria viiendas mängus pani Tampa Bay oma paremuse 1:0 maksma ja võitis seeria 4:1. Tampa Bay Lightningul on nüüd kolm Stanley karikavõitu, esimene aastast 2004. (CTV/EE)

Stanley karikas läks Tampa Bay Lightning’ule

Silmetis toodetud elemendid leiavad rakenduse näiteks tuu­ leturbiinides ja elektrisõidukites. Vasnu sõnul ei asenda USAst tulev toore ettevõtte pikaaja­ listelt tarnijatelt saadavat mahtu, vaid on vajalik lisakogus Silla­ mäel tootmise laiendamiseks. (ERR/EE)

Kõik on suhteline. Sellepärast võetaksegi pildistamisel tihti mõõdupuuks appi tikutoos, münt või inimese jalg. Antud mõõdupuu võiks olla pesas seisev valge toonekure poeg. Tegelikult on pesas kolm kurepoega, teised kaks jõudsid end mugavalt istuma sättida, enne kui põlluvaheteed mööda lähemale jõudsime. Noorlindude nokad on hallikas­ pruunid (täiskasvanud lindudel punane) ning ka nende jalad on tuhmima punase värvitooniga. Pojad on ka hallimad kui nende säravvalged vanemad. Puu puhul on tegemist kahe-tüvelise betoo­ nist elektripostiga ja mõttelisteks oksteks elektriliinid. Okstekuhila on kohale toonud ja sättinud pesainsenerid ise ja seda tõe­ näoliselt aastaid tagasi nõnda hästi, et vajab igal kevadel rändereisilt saabujate poolt vaid mõningast sättimist. Toonekure pesade kaardilt võib näha, et kõige enam pesasid asub Rapla­ maal, teiusel kohal on Valga ja Tartu vaheline ala (https://www. eoy.ee/valgetoonekurg/). Pildile püütud pesakond on võrokad ja kui pesas on emaseid linde, sobib neile sünniküla imeilus nimi LilliAnne! Pesast vaid ühe põllu ehk paraja konnade rivi kaugusel asub 1937. a. nurgakivi saanud Heimtali Peetri kirik, varem Peetrimõisa kirik.

Tänapäeval on Lawrence Avenue tuntud kui üks suurematest ja kindlamatest teedest Torontos, mis viib küllaltki kaugele idast-läände. Vanasti ei olnud see päris nii sirge kui tänapäeval, eriti kui sõita ida suunas Don Mills’ist, kus ta käänuliselt viis alla läbi oru, üle ühe auto laiuse silla ja vingerdas üles teisel pool natuke põhjapool, kui praegune tee jätkub. Sellel vanal ajal oligi all Doni jõe ääres väga sobiv koht asustuseks, millest pole tänapäeval enam midagi eriti järel, aga mida tutvustan natuke rohkem. Aasta oli 1827 ja Yorki, tänapäevase Toronto, piirkonnas oli endale nime teinud pioneer Alexander Milne kui töökas ja usaldusväärne ärimees. Ta otsus­ tas alustada saeveski ja puidutööstuse ning ostis suure tüki maad, mis ulatus Law­ rence’i ja Leslie edelanurgast kuni Don jõeni, seal kus Lawrence alla mäest käändus. Sinna ta rajaski veski, praeguse Edwards Gardens’i alale Wilket Creek’i äärde, aga ainult püsis seal mõned aastad, kuna oja veetase oli liiga varieeruv ning oli aeg leida uus koht. Nii asus

Milne perega 1832. aastal oma maalapi idaotsa Doni jõe ida­ kaldale ja Lawrence’ist just lõunapoole, umbes seal, kus Don Valley Parkway ja Law­ rence’i ristmik asub praegu. Esimeseks ehitati tamm üles­ pool jõge, mis tekitas väikese tiigi, kust saeveski sai oma jõu ja oli näha, et uus ­asukoht oli õige valik olnud. Lawrence oleks arvatavasti läinud mööda veskist just lõunapoolt, enne kui ta keeras üles idapoolset oru külge. Järgmiste aastatega osutusid veski ja villatööstus küllaltki edukaks ning võeti töölisi juurde, et töönõudluse ja koor­ maga paremini hakkama saada, nii tekkiski korralik küla jõe äärde, mis sai tuntud kui Milneford Mills või ka lihsalt Milneford, samanimelise asuta­ ja-perekonna järgi loomulikult. 1851. aastaks oli asustuses kuusteist ehitust ja maja, kaasa arvatud Milne’i perekond oma majaga ja lautadega, mis asusid teisel pool jõe kaldal. 1861. aastal tootis veski just üle 2,000 meetri riidematerjali aastas, tub­ li hulga selleks ajastuks, mida müüdi perekonna poes Doni jõe läänepoolsel kaldal. Saeveski tootis 400,000 jalga puitu aastas ja mitmed majad külas olid (Järgneb lk. 13)

Islandi lühendatud töönädala katsetused osutusid edukaks Kaks Islandi töötundide vähendamise uuringut osutusid väga edukaks ning lühemad töötunnid on muutunud riigi töötajate jaoks normiks.

1871. aastal ehitatud puidust maja – ainuke, mis on püsinud kadunud külakesest.

Islandis toimunud katsetuste tulemus on töötavate inimeste unelm: sama palk lühema tööaja eest, ilma tootlikkuse vähene­ miseta, vahendab Bloomberg. Ühendkuningriigi mõttekoja Autonomy ja Islandi säästva demokraatia ühingu teadlased teatasid aruandes, et mõlema tööaja lühendamise eksperimen­ di tulemused ei näidanud toot­ likkuse vähenemist ega teenuse taseme langust, samas kui töötajad täheldasid vähemat stressi ja paremat tasakaalu tööja eraelu vahel. Vastavalt aruandele oli vähe­ mate töötundide ning püsiva tootlikkuse ja teenindustaseme saavutamine seotud tööülesan­ nete täitmise ümbermõtesta­ misega. See hõlmas koosolekute lühendamist või nende asenda­ mist e-kirjadega, ebavajalike ülesannete väljajätmist ja ­vahe­tuste ümberkorraldamist.

(PM/EE)

Vana Milneford’i kaart 19. sajandi keskpaigast, sellelt näeb umbes, kuidas ehitused olid paigutatud. Pange tähele – Woodbine on veel siin olemas, praegu on selle asemel Don Valley Parkway.


12

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

Nr. 27

Support the present. Ensure the future. Toeta. Kindlusta. Anneta.

Täname. Thank you. Eesti Sihtkapital Kanadas tänab kõiki lahkeid annetajaid, kes annetasid 2020. aastal. The Estonian Foundation of Canada thanks these generous donors, who gave in 2020.

Koos saame kindlustada eestluse püsima jäämist Kanadas. Together, we can ensure an Estonian future in Canada. With your generous donations, EFC looks forward to supporting the events and organizations that are central to our Estonian-Canadian community as gatherings and activities resume: Alberta Estonian Heritage Society, Baltic Artists’ Association (Montreal), Estonia Choir, EstDocs, Estonian Music Week, Estonian Singer’s Federation in North America, Forest University/Metsaülikool, Jõekääru Children’s Camp, Hamilton Estonian Mixed Choir, Hamilton Estonian School, Independence Day/Vabariigi aastapäev, Kilplased Folk Dancing, Kungla Folk Dancing, Läänetuul Choir, Montreal Estonian Society (MES), Rahvajõulupuu/An Estonian Christmas, Seedrioru Children’s Camp, Seedrioru Suvihari/Sügishari, St. John’s Day/Jaanipäev, Toronto Estonian Men’s Choir, Toronto Estonian Kindergarten, Toronto Estonian Supplementary Schools, Vancouver Estonian Society (VES) and the EFC Scholarship Program. Endel Aak Johannes Aarlaht Tiiu Adamek Keith Alcock Vello Aleve Ellen Allas Leo Allas Kristi Allik Lembit Aloe Roland Amolins John Anderton Rein Andre Anneli Andre-Barrett Mati Annus Angela Arenberg Alliki Arro Urve Aunbu Diana Aus Enda Bardell Tiiu Tiina Bayko Evy Beraldo Asta Boyes Estate of Vilma & Heinrich Blum* Kersti & Daniel Bruining Hardy Bunn Patricia Burchell Kristy Charron Andrew Chodos William N. Covert Gunilla Creutz Merike Cuzzolino Marje Dixon Mary Donaldson Marju Drynan Marlene Eelnurme Lea Ehasoo Evelyn Eichenbaum Kai Eichenbaum Toomas Eichenbaum Eva Eichenbaum-Barnes Anne Elliot Arno Elmik Mati Epner Indrek Esken Kiira Evert Viivi Fitzgerald Evelin Fodor Mai Forma Liivi Koppel Forster Sirje Fortey Salme Foulds Tiiu Gain Janis Galster Helen Gelzins Pille & Glenn Gold Edgar Grünthal

Jan Hancock Malle Hanslep Laani Heinar Arthur & Mary Heinmaa Patricia Herdman Andrea & Kai Herrmann Lia & Erik Hess Astra Hiis* Paul Hiis Selma Hogg Naani Holsmer Toivo Holsmer Thomas Hoppe Tiina Hubel Aili Hutchings Lya Ilves Lii Isotamm Heiti Jaason Anneli Jaeggin Tiiu Jalakas Eve Järve Alexei Jernov Anu Jõe Karen Johnson Jaak Juhani Helle Kalep Veikko Kalep Salme Kaljur Tiiu Kaljurand Pia Kallas-Harvey Astrid Kalmar Hillar Kalmar Willy Kalvee Dana Kangropool Linda Karuks Ilmar & Siina Kasekamp Wirge & Henry Kasekamp Maie Kask Maret Kask-Smith Anne-Mai Kaunismaa Anne Liis Keelmann Hilda Keenleyside Richard Kerbes Heli Kich Martin Kiik Ain Dave Kiil Kai Kiilaspea Sylvia Killen Jaanika Kimsto Mai Kindlam Elli Kipper Mai Kipper Donna Kirk Vivi Kivi Marta Kivik Jaan Klaas Victor Klaas

Tiiu Klein Merike Koger Lea Kõiv Lena Kõiv Heikki Kolga Alar Kongats Jüri Koor Heli Kopti Maie Korpesio Kai Kotkas Vivian Kriik Jeanie Krupp Reet Kruus Toivo Kruusma Tiiu Kubjas Peter & Virve Kukk Anne Kulpa Vaike Külvet Helge Kurm Valmar Kurol Asko Kütti Toomas & Rita Kütti Marlene Kuutan Marje Laansoo Kaljo Laar Reet Lambur Ruth Lanno Veljo Laur Ivi Laurimaa Helgi Leesment Peeter Leis Robert Lennox Mart Lepik Rein Lepik Siiri Lepp Edgar Liik* Maret Liik Linda Liima Helgi Liinve* Leena Mai Liivet Anne Liivoja Tônis Lind Aita Lillemann Sven Lilleoru Tônis Lind Elmet Lindstrom Ülo Lindström Miku Linkruus Ene & Ken Lomp Sergio Lopez Ando Luik Allan Luiker Gary Maavara* George Macri Roy Madalvee Estate of Martin & Heljo Maeks*

Irja Mägi Tiina Mägi Talvi Maimets Sylvia Makk-Lainevool Martin Mällo Toomas Maripuu Katrin Marley Reet & Jaanus Marley Toomas Marley Ene-Liis Martens Eda Matiisen McClung Ene McGregor Estate of Elsa Meier* Ruth Merits-Patterson Robert Muru Jaak Müür Daisy Naperstkow* Erich Nõmm Eevi Novek Mary Ellen & Peter Onno Tiina Otema Harry Õunapuu Rein Pääsuke Toomas Pääsuke Ivi Pahapill Rein Pajo Jaan Pallop Toivo Pallop Kuldar Palo Veiko Parming Patricia Patni Martin Pede Mart Pedel Tiina Pedel Wendy Petersen Reet Petersoo Katrin & Jaakko Pettinen Paul Piir Lia Pikkov Valdur Pille Põhja-America Eesti Arstiteadlaste Selts Kristina Põldre Peeter Põldre Matti Prima Andres Pügi Ilo Puhm Vello Püss Varje Raid Arne Randsalu Ants Rannala Harry & Karin Rannala Vaike Rannu Vaike Rannu Väino Raun Helle-Mai Reece Norman Reintamm

Martin and Virve Reigam Trust Anne Remmel Raivo Remmel Helju Riimand Andrew Ringvee Katrin Roop Helen Roosiorg Arne Roosman Markus Rosenberg Kalev Ruberg George Rungi Luule Ruppert Õie Saar Helgo Saarkoppel Tony Saidla Tarmo Saks Eric Sehr Hilda Sepp Reet Sepp Katrin Sermat Kristina Sermat Kaili Sermat-Harding Vikas Shakyaver Alon Sharer Astrid Simmermon Joan Sinclair H. Sirkel Alar Soever Martin Sõmermaa Linda Soolepp Urmas Soomet Keto Soosaar Rein Soosalu Rosette Stamm Heili Strawbridge Matti Sünd Alar Suurkask Jüri Suurna Rein Talvak Heiki Tamm Inge Tamm Merli Tamtik Krista Tanner A. Christina Tari Kairi Taul Hemingway Eneri Taul Eero Teene Kaja Telmet Leili Terts Guy Thomas Tiina Thomas Pärja & Enn Tiislar Alison Timusk Tiina & Jaan Timusk Peter Tinits James Tirrul-Jones

Agnet Tõke Hando Tõld Peter Tõnisson Linda Toome Aarne Tork Tõnu Tõsine Rosy Tretjakewitsch Toomas Treumuth Elsi Truant Kaarel Truuvert Anu Turnbull Alli Vähi Evi Vahtra Jaan Vahtra Endla Väliste Ellen Valter Ken Valvur Heli Vanaselja Maris-Ann & Thomas Vanaselja Eva Varangu Kristi Varangu Saima Varangu Hille Varve Justin Vellend Salme Vesi Ruth Veskimets Margit Viia-Maiste Hille Viires Hilja Viirlaid Peter Vilde Madis Virro Kalju Voismaa Taimi Voksepp Rein Voltre Vello Voogjärv Heiki Walk Evi Walker Martin Weiler Roland Weiler Aili Wells Meeta Wesik Kristine Wookey Ellen Zerbe ...and numerous generous donors who prefer to remain anonymous.

* Deceased Donor


Nr. 27

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

Respektist… (Algus lk. 5)

tikuid ei saa, nagu hetkeseis kinnitab, selles usaldada. Nime­ kiri vajalikust on pikk, aga piisab sellest, et tarvitada ­ Homer-Dixoni väljendust – on tarvis kaskaadi taolisi muutusi – nagu kosest alla voolav vesi toob allajõge head, mitte tingi­ mata kahju. Teiseks positiivseks mõtle­ jaks, kelle vaid kolme aasta eest ilmunud kogutud esseede raamat The World-Ending Fire, on Wendell Berry. Kentuckys taluperesse sündinud, viis ta elutee kõrgkoolide õppejõuna New Yorki ja Washing­toni. Kuid maaviljelemine kutsus ning ta on peaaegu pool sajan­ dit, isegi nüüd eakana (sündi­ nud 1934. a.), oma ­ sün­ nitalu lähistel talu pidanud. Pere nii toites, lisasissetulekut teenides viljaka kirjanikuna. Nii ajakir­ jadele kaastööd tehes kui raa­ matutega. Ta on päevikupidajale meelt mööda mees. Kirjutab pliiatsiga paberile, just nagu allakirjutanu alustab oma mõtete ritta sead­ misega. Ent vahe on selles, et Berry ei lähe klahvlaua taha. Ta abikaasa on enam kui need 50 aastat kirjutusmasinaga toksi­ nud teksti valmis. Arvutit hülga­ vad mõlemad. Tuletab Meie Elu aegu meelde, kus tuli arvutisse kaastööd sellistest saadetistest ise sisse lüüa. Ka on Berry üldiselt tehno­ loogiat vältiv. Ikka künnab, äestab, külvab kas hobuste või muuladega – lihtsa põhjuse tõttu, et need ei reosta, saasta ­ õhku ning nendega saab pare­ mini vajalikku saavutada kui traktoriga. Ainus järeleandmine on kettsaega küttepuude maha võtmine – kuna neil keskkütet talus ei ole. Ei Berry ole mingi ludiit, tehnoloogia eiraja. Ta sõidab autoga, kuna maal elades, eriti USA oludes, ei saa selleta inimene hakkama. Kuid oma esseedes ta rõhutab just seda, et oleme sõltlased, inimkonnana. Autod, lennukid, arvutid, inter­ netid – ka teler (millist Berrydel

Kadunud küla… (Algus lk. 11)

e­hitatud, kasutades puidumater­ jali veskist. 1878. aastal hävitas hiigeluputus suurema osa ehi­ tustest külas, Lawrence’i silla ning viis ka minema kõik palgid jões ja tiigis, mis olid ootamas töötlemist ning nii hakkaski asustus kiirelt kahanema. Siiski otsustas Alexanderi poeg William uue telliskivist villa­ vabriku ja tööstuse üles ehitada, nii vägeva, et oli kolm korrust ja ka kelder, mis oli küllatki palju kõrgemal veetasemest ­sellel korral. Ehitati ka tööliste jaoks uus jagatud elamu, pood ja vankripood ning töökoda. Aga tööliste arv oli ikkagi palju kahanenud pärast uputust ning uuendatud veski ja tööstus ei olnud nii edukad kui origi­ naalsed ja nii pani Alexanderi järglane Charles kõik kinni 20. sajandi alguses. 1921. aastal põles Milne’i perekonna maja

ei ole ja puudust nad sellest ajuloputajast ei tunne) – on ­ kallid lõbud. Berry sarjab mate­ rialismi, leides, et progressi nimel on palju rumalat tehtud. Massiline tootmine, eriti asju, mida tõesti vaja ei ole (põhjus, miks nii mõnedki boikoteerivad dollaripoode), on teinud väga palju halba. Temagi muretseb, et vägivald on heaoluriikides aina kasvamas. Ahnus ja isekus on süüdi. Ent Berrygi pakub lootust, jällegi on võtmesõnaks respekt nagu Homer-Dixonil. Respek­ teeriksime mitte ainult oma naabreid, vaid ka maad, mis meile annab juua ja süüa. Hoolivus on nurgakiviks. Kul­ tuu­ ri tuleb austada, ent mitte üht üle teiste. Mis paraku on ajalooline tendents, tegur, mida hetkel mõned kuritarvitavad oma vihastes aktsioonides. Berry leiab, et kui inimkond edasi püsiks kauem kui prognoosi­ takse (mitme asjatundja arva­ musel mitte kauem kui sajan­ diks, kuna siis on praguse tarbi­ mise, saastamise, ahnuse kasvu järgi kõik maapõuevarad kas ammendatud või miljarditele kättesaamatud), siis tuleb lõpe­ tada selline ülbus, arrogantsus, mis on ehitatud vaid sellele, et oleme varem tehnoloogia abil toime tulnud, tuleme jällegi. Mõlemad raamatud on saa­ daval Toronto ülihea linnaraa­ matukogu kaudu. Võtke eesku­ ju. Istuge pingil aias, pargis või maakodus. Kiikuge võrkkiiges, raamat näpus. Ning leidke, et ühiselt, mitte üksi tegutsedes, ei tohi Pollyannalikult karta tulevikku (vältides nii tehes ­ Amazoni ja Wal-Marti aplat, ainult rahale ehitatud lähene­ mist), on võimalik tulevastele põlvkondadele tagada maailma, mis mitte ainult on jätkusuut­ likult juhitud, vaid ehitatud põhimõtetele, mis on võimal­ danud inimkonnal nii kaua ja nii hästi elada. Isiklik vastutus on vaid alguseks – tuleb meid kõik hõlmata, kuna huvid on universaalsed, mitte isiklikud. TÕNU NAELAPEA

maha ja ennetades Parkway ­ehitamist, hävitati järele jäänud majad 1954. aastal. 1950. aastatel avati vana küla kohapeal Don Valley Ski Centre, kus linnarahvas sai käia suusatamas oru idapoolsel kül­ jel kuni 1970. aastateni. Mitmed lugejad ehk mäletavad Eesti Kooli minnes või tulles pime­ das, kui suusamäe tuled kiir­ gasid ja sai mööda sõites jälgi­ da, kuidas suusatajad mäest alla laskusid. Praegusel ajal on hilissügisel ja talvel, kui puudel pole lehti, veel võimalik näha paari punast suusalifti posti mäe küljel ning ka kohta, kus lifti platvorm vanasti asus. Üks maja Milnefordist on ka siiski veel alles – ehitatud 1871. aastal, puidust tehtud ning valget vär­ vi. Selle juurde saab minna, kui keerata lõunapoole Lawrence’i pealt Charles Sauriol Conser­ vation piirkonda, just ida pool Parkway’d. Kui satute piirkonda ja on ilus päev, minge avastage ja uurige kadunud küla ala!

13

LAHKUS MEIE ARMAS VEND, ISA JA VANAISA

Ants Kütt sündinud 12. juulil 1937 Tartus surnud 8. juulil 2021 Torontos Mälestavad sügavas leinas    MAI, INGRID ILMAR, VERONICA, ANNELY ja ROSEMARIE TOOMAS, KADRI, KRISTINA ja KAILI LISA, CRAIG, KARINA ja ALEKSANDER TIIT, ERIK, RHEA ja TALIA

Puhka rahus!

Tunde tasa lööb aegade kell – jääb alles mälestus, hea ja hell… LANGETAME KURBUSES PEA KAUAAEGSE TORONTO EESTI ÜHISPANGA NÕUKOGU LIIKME

Ants Kütt’i lahkumise puhul Sügav kaastunne perele ja lähedastele

Leedu kuulutas rändevoo tõttu välja eriolukorra Leedu valitsus kuulutas eelmisel nädalal välja eriolukorra Valgevenest lähtuva rändevoo suurenemise tõttu. Leedu piirivalve pidas ööpäe­ va jooksul kinni 150 ebaseadus­ likku sisserändajat, mis on suurim 24 tunni jooksul kinni peetud illegaalsete piiriületajate hulk, teatas piirivalveteenistus eelmisel reedel. Kinni peetud migrandid on Kamerunist, Iraagist, Süüriast ja Afganistanist. Enamik neist ­taotles Leedust varjupaika. Kõigile välismaalastele te­ hakse koroonatest ja nad iso­lee­ ritakse tulemuste selgumiseni. Sel aastal on Leedus kinni peetud 822 illegaalset immi­ granti, kes on sisenenud riiki ebaseaduslikult Valgevenest. Kogu 2020. a jooksul peeti ­kinni 81 ja 2019. a 46 illegaal­ set sisserändajat. Tänavu ebaseaduslikult Lee­tu tulnud migrantide hulgas on 481 inimest, kes on iraaklased või väidavad seda. Iraani ko­ danikke on piiriületajate hulgas 57, Süüriast on pärit 51, Valgevenest 46, Venemaalt 28, Guineast 13, Türgist 12, Sri Lankalt 10 ja teistest riikidest vähem. Leedu on viimasel ajal tu­ gev­danud valvet Valgevene piiril, neid toetab nüüd ka Euroopa piirivalveagentuur Frontex. Eestist läks sel nädalal Leedule abiks 10-liikmeline ESTPOL5 meeskond. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Kolmkümmend aastat tagasi lahkus meie kallis isa

Joosep Kiik sündinud 22. mail 1922 Avinurme vallas surnud 10. juulil 1991 Torontos Mälestavad   tütar TIINA   poeg MARTIN perega

Elvi-Elle Arens snd. KÄSPER (8.07.1936 – 9.01.2009) Armastuse ja tänutundega kalli ema 85. sünniaastapäeval KAI perega

Moët’ pudelite sildid tuleb Venemaal välja vahetada

Prantsuse šampanjatööstus Moët Hennessy teatas ka, et allub Vene seadusandjate kor­ ­ raldusele ning varustab oma toodangu sildiga ,,vahuvein“.

Vene parlament kinnitas 23. juunil seaduseparandused, millega lubatakse šampanja nimetust kasutada ainult Venemaal toodetud vahuvei­ nide kohta. Pärast muudatust peatusid lühiajaliselt Moëti šampanja tarned Venemaale, teatas kau­ bamärki omav luksuskaupade grupp LVMH USA väljaandele Bloomberg. Šampanjat Vene turule tarni­ va ettevõtte Moët Hennessy Distribution Rus möödunud aasta müügitulu oli 5,5 miljardit rubla (63 miljonit eurot), aasta varem 5,8 miljardit. Ettevõtte kasum oli mullu 560 miljonit rubla (6,4 miljonit eurot), aasta varem 511 miljonit.

Šampanja-tüli ei ole esimene juhtum, kus Venemaa kasutab toiduainete väliskaubandust poliitilise relvana. Viimati keh­ testas Venemaa tomatite impor­ dikeelu Aserbaidžaanile eelmise aasta sügisel, kui see pidas Mägi-Karabahhis sõda Moskva litlase Armeeniaga. Pärast seda, kui Euroopa Liit kehtestas Krimmi annekteerimise järel Moskvale sanktsioonid, peatas Venemaa EL-i riikide mitmete toidukaupade, muuhulgas ka näiteks Hollandi Gouda, Itaalia Parma, aga ka Eesti juustude impordi. Varasemalt on Vene­ maa karistusmeetmena keelanud ka Gruusia mineraalvee ning Moldova ja Gruusia veinide ­impordi. (ERR/EE)


14

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

Nr. 27

Lahkus meie kallis täditütar

LAHKUS MEIE ARMAS EMA JA VANAEMA

Ene Lüdig

Ene Lüdig

sündinud PIKK Avaldame südamest kaastunnet KALLE ja TRACY, ANDREW ja INGRIDI perekondadele

sündinud 19. septembril 1936 Hiiumaal surnud 6. juulil 2021 Torontos

Mälestame ja mäletame kurbuses   ANU, PETER ja HILLAR peredega    TOOMAS perega VIIA perega Rootsis PÄÄRO perega Rootsis

Leinavad    KALLE, TRACY, KRISTIAN ja EVAN

MEIE PERE KESKELT ON LAHKUNUD KÕIGE KALLIM

Ene

Äkki lõppes elutee. Palju toredaid mälestusi Sinust meiega jäi. Rahu olgu Sinuga

Ene

Imeline hing ja armas vanaema. Meie südames ja mälestustes igavesti. ANDREW ja INGRID KATI ja JEAN PHILIPPE DUNCAN ELLI

Südamlik kaastunne KALLELE ja perele armsa ema ja vanaema surma puhul Mälestavad    MALL KARIN, JOSEPH, MICHAEL   ja PETER

Puhka rahus, armas Ene

MÄLESTAME LEINAS KALLIST SUGULAST

Ene Lüdig’ut

Puhka rahus, meie kallis tädi

Ene Lüdig

Kaunid mälestused temast jäävad meiega.

Südamlik kaastunne KALLELE perega ja ANDREWLE perega

Meie kaastunne Ene perele

,,…ei südamesse    miski enam mahu, on õhtu siis    ja kõikjal levib rahu…“

VIRVE ja JOHANNES    REET, JAANUS ja ELIN KARIN ja CHRIS perega TIIT ja SUSAN KARL, SANDRA ja   LENNART

Mälestavad kurbuses    MATTI, JENNIFER ja ALEKSANDER KERSTI

MERIKE ja ALAR AIDA ja CLARENCE   perega ERIC ja DIANE perega KRISTA ja DAVID perega

Lahkus armas

Õpetaja, armas õpetaja, hinges soov sind kallistada. Su mured tahaks võtta enda kanda, et su soovid viiks sind unelmate randa.

Ene Lüdig Meie südametes jäävad elama kaunid mälestused koos oldud aegadest. Saadame kaastunded KALLELE ja TRACYLE ja lastelastele LEILI SILVIA ja ANDRES perega SILVI ja ERIK perega

Lahkus meie kauaaegne hea õpetaja ja mentor

Ene Lüdig Mälestavad endised õpilased ning õpetajad

Lahkus armas

Ene Lüdig

TORONTO EESTI TÄIENDUSKOOLIDE PERE

KANADA UUDISED

Tänuavaldus Oleme südamest tänulikud kõikidele, kes minu armsa abikaasa ja isa TORONTO. Linn on sisenemas uude faasi ja lähenemas päev, mil kümned tuhanded südalinna töötajad on naasmas kontori­ hoonetesse, ütles Toronto linna­ pea John Tory kolmapäeval. Toronto linn ja Toronto Region Board of Trade on alustamas kampaaniat ‘We’re Ready Toronto’, mis keskendub taas­ avamise strateegiate, töötajate ja klientide taastuleku, turvalisuse jm. seonduvale. (Lüh. CP24)

Puhka rahus

Mälestame kurbuses    HILLO ja GAIL CAROL ja BRAD MARK ja MAGDA

AARE GREENBAUM’i ootamatu surma puhul meile toeks olid. Suurim tänu pastor Jüri Puusaagile, kes nii soojalt ja südamlikult Jumala õnnistusega Aaret tema igavikuteele saatis. Täname kõiki sõpru kaastundeavalduste eest nii kirjalikult, telefoniteel ja kaunite lilledega.

Lahkus meie keskelt kauaaegne abivalmis sõber

Rein Voltre Südamlik kaastunne abikaasa MURIEL’ile

Aitasite meie leina leevendada. Siiralt ja südamlikult LEHTA ja CHRISTINA

VILLA ESTO pere


Nr. 27

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. Pühapäeval, 11. juulil kell 1.30 p.l., 6. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMA­ LATEE­NISTUS. Leeriõnnistuse võtavad vastu: Maarika Kiiri Neges Kalev Amadeus Neges. Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua. Pühapäeval, 18. juulil kell 1.30 p.l. 7. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Covid-19 piirangute leevenemisel esimene avalik Jumala­ teenistus pärast 21. novembrit 2020 kehtinud provintsi-ülest suletust. Osavõtjate hulk kuni 35 kirikulist. Pühapäeval, 25. juulil kell 1.30 p.l. 8. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval. 1. augustil seoses pika nädalavahetusega JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Kuni 5. septembrini 2021 toi­ muvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30. Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel. Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 11. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Koguduse ime – alguse ime’’. Muusika Marika Wilbiks. Issanda surma mälestamine. Pühapäeval, 18. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Koguduse ime-armastuse ime.’’ Muusika Peter Kaups. Pühapäeval, 25. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: ,,Koguduse ime – andide ime”. Muusika Elli ja Alexandra. Pühapäeval, 1. augustil seoses pika nädalavahetusega virtuaal-jumalateenistust EI TOIMU. EELTEADE: KOGUDUSE AAS­TA-PEAKOOSOLEK toimub TEBK kiriku pühamus, vastavalt COVID’i distantsi-piirangutele, kolmapäeval, 14. juulil kell 7 õhtul. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Jumala rahva vabadusest SAAGE PÜHAKS PREES­ TER­KONNAKS, KES TOOB VAIMSEID OHVREID, MIS ON JUMALALE MEELE­ PÄRASED JEESUSE KRIS­ TUSE KAUDU. 1.Peetruse 2. 4 TEIE AGA OLETE VALI­ TUD SUGU, KUNINGLIK PREESTERKOND, PÜHA RAHVAS, PÄRISRAHVAS, ET TE KUULUTAKSITE TEMA KIIDUTEGUSID, KES TEID ON KUTSUNUD OMA PIMEDUSEST, IMELISSE VALGUSSE – TEID, KES TE MUISTE POLNUD RAHVAS, NÜÜD AGA OLETE JU­­MA­ LA RAHVAS, KELLE PEALE POLNUD HALAS­ TATUD, NÜÜD AGA ON HALASTATUD. 1. Peetruse 2. 10 Tänases kirjakohas on risti­i­nimesele omistatud rida tiitleid: „vastsündinud lapsed“, „püha­ preesterkond“, „kuninglik prees­ terkond“, „püha rahvas“, „Jumala rahvas“. Need teenekad tiitlid on Vanas Testamendis omistatud Iisraeli rahvale. Tänu Kristuse lunastusteole on risti­i­ nimenegi nende tiitlitega pär­ jatud. Need tiitlid annavad tunnistust sellest, et Jumal on ­ ristiinimesi kutsunud igaveseks õndsuseks. Ristimise kaudu on meile palju kingitud ja on loomulik, et ristiinimeselt oo­ datakse ja loodetakse rohkem kui ilmainimeselt. Kaunite tiitlite ülistus saab oma igane­ matu väärtuse iga ristitu vastu­ tustundlikus elus. Vastutustundega kipub vahel nii olema, et kui koorem raske tundub, püüame seda endalt ära veeretada, loovutades salamisi vennale raskema koorma kand­ mise rõõmu, tehes ise valikuli­ selt seda, mis meile meeldib. Oleme ju vabad? Nii sõname vabandavalt, et kõik, mis Püha­ kirjas kirjas, pole tänapäeva kristlase jaoks enam päevakaja­ line, seega justkui mitte kohus­ tuslik. Ja nii me ülistame, et see ju ristiinimese vabadus, paraku mängleva kergusega unustame vastutuse. Elanud kord rikas taluperemees, kel polnud millegipärast mahti pühapäeviti kirikus käia. Sel ajal, kui teised kirikus olid, lasknud ta sulasel enesele Piiblit ette lugeda. Kuid ta lasi seda teha erilisel viisil. Nii kostus pühapäeviti peremehe hääl: ,,Sulane Jaan, too Piibel, vaata, mis pöidla alla jääb!“ Sulane loeb ja peremees kuulab. ,,Pea! See koht tõmba maha, see mulle ei meeldi!“

katkestab peremees sulase lugemise. Aastad möödusid ja ühel päeval selles talus märgati, et polegi midagi, mis pöidla alla jääks, kõik oli, kui peremehele mitte meeldinu, kõrvale hei­detud. (Vana ametivenna poolt jutustatud lugu.) Kuidas oleks peremees talit­ lenud tänase pühakirja-kohaga? Vaevalt oleksid ta kõrvad soo­ vinud kuulata neid piiblikohti, mis millekski teda kohustavad: pange siis maha kõik kurjus ja kõik kavalus ja silmakirjat­ se­ mine, kadetsemine ja mistahes keelepeks. (1. Peetruse 2.1) Ometigi Martin Luther on öelnud: ,,Mitte kedagi pole meist ju ristitud selleks, et temast võiks vürst saada, vaid et ta võiks õndsaks saada.“ Ka tänases, iseend kummar­ davas, ilmalikustunud maailmas meeldib ajaga usinalt kaasa­ sörkival inimesel Piiblit lugeda valikuliselt. Ka tema ei soovi selle taluperemehe kombel kõi­ ki piiblikohti kuulata, sest kõik, mis pühakiri inimesest ja inimeseks olemise kohustusest kõneleb, ei tekita positiivseid emotsioone. Kas ei püüa temagi paigutada Pühakirja Sõna talle sobivasse poliitilise ideoloogia vääramatuisse rööpmeisse, jät­ tes sobimatud pöörangud luge­ mata. Kas pole uue maailma tegelikkuses avalikkuse ovat­ sioo­ nid ja tunnustus saanud ihaldusväärseimaks kui aeguma­ tute tiitlitega võetud koorma kandmise vabadus. „Moona­ mehe meel,“ oleks öelnud mu vaga vanaema. Martin Luther ütleb oma

traktaadis „Ristiinimese vabadusest“. (1520) „Ristiinimene on kõigis asjades vaba isand ega allu kellelegi.“ Ristiini­ mene on kõigile alluv sulane ja allaheitlik kõigile.“ Armas­ tus on teeniv ja allaheitlik ­sellele, keda ta armastab. Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis nai­ sest, sündis Seaduse alla, lahti ostma seadusealuseid. Galaa­ tia 4..4 -5“ Pauluse sõnadega: „Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.“ Galaatia 4.7 Inimese uuekssaamine, sün­ dimine pole üksnes uute, posi­ tiivsete emotsioonide vallan­ dumise tee. Inglise teadlane Bernhard Russel on uuesti­ sünnist mõtisklenud: „Välja arvatud neil haruldas­ tel hingedel, kes on sündinud patuta, tuleb kõigil meil enne templisse pääsemist käia läbi ühest pimedast koopast. Selle koopa sissepääs on meeleheide ja ta põrand on sillutatud luh­ tunud lootuste hauaplaatidega. Seal sureb mina, seal huka­ takse himu ja taltsutamata ihade ahnus, sest ainult nii võib hing saada vabaks saatuse võimu alt.“ Sellest koopast viib välja aga tee läbi lahti ütlemise värava jälle tarkuse päevavalgusele, mille säras hiilgavad, palverän­ duri südant rõõmustades, uus kaemus, uus rõõm, uus helgus. (Toomas Paul Postill „Kusagilt kumab valgus“ Logos 1995.)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑

OPTOMETRIST

Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Dr. Kristel Toomsalu

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

2425 Bloor St. West

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

416-604-4688

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 9. juulil 2021 — Friday, July 9, 2021

Nr. 27

Tellige EESTI ELU! Tere tulemast Jõekääru lastesuvekodu 69. suvele! Jõekääru Suve­ kodu eesmärk on – kasvatada noori Eesti keeles ning meeles! Sellel 69. su­ velaagri avami­ sel, JK laager paistab unikaalselt tühi. Kuigi Eerik Valter ja mina oleme ko­ hal, lapsed ja JK sõbrad puudu­ vad. Aga ärge muretsege, meil on ikkagi põnevad ja Jõekääru truud tegevused ja õppetunnid teile pakkuda. Valitsuse keeruliste nõuete pärast toimu­ vad JK esimesed kolm nädalat 1. juuli oli Kanada päev, mida on aastati pühitsetud riigi sünni­ virtuaalselt. Soov on, et lastel päeval vääriliselt mitmesuguste erinevate sündmustega üleriigiliselt. Tänavu jäi selle päeva märkimine tavapärasest tagasihoidlioleks lõbus olla. Eesti keeles ja kumaks. Üheks põhjuseks – nagu eelmiselgi aastal – olid Covidmeeles, kus nad näevad oma 19 leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud, mis provintsiti vanu tuttavaid, ja ka leiavad erinesid, kuid teine põhjus oli hiljutised põlisrahvaste laste märuusi eesti sõpru mitmelt maalt, gistamate haudade leiud omaaegsete internaatkoolide aladel, et nende tutvusring laieneks. mille tõttu paljud ei leidnud olevat kohase pidustusi korraldada Nii ütles Monika Roose ega pidada ning äärmuslikumad esitasid isegi üleskutse 1. juuli Kolga, kui avas selle nädala Kanada sünnipäevana hoopis annulleerida. Vaatamate kõigele a ­ lguses Jõekääru Laste Suve­ toimus aga üks kohalik tseremoonia Torontos Eesti Maja vahetus kodu tegevuse – sel aastal läheduses paikneva kortermaja ees, kus õu oli kaunistaud e ­ si­ m est korda JK ajaloos – esi­ Kanada lipukestega ja maja elaniku Kim Munshaw valmistatud algu ainult virtuaalselt. oranžide südametega, mälestamaks põlisrahvaste lapsi, kes vägivaldselt oma kodudest internaatkoolidesse viidi. Muusikat Tänavu juhib laagri tegevust šoti torupillil pakkus maja elanik Alex Thomson. Elli Kipper, kes on tublisti Foto: Ilme Lillevars töötanud JSS juhatuse liikme­ tega ja instruktoritega, et oleks rikkalik ja meeldejäädav pro­ gramm. Nii on tegevuse kavas näiteks jooga, zumba, hiphop ja rahvatants. Lastel on võimalus õppida loodusest, pangandusest, kindluse ehitamisest ja lillepär­ gade tegemisest. Vanematele ja vilistlaskogule on pakkuda hu­ vitavaid seminare (nt. graafiline disain, päev loomaarsti elus, jne) ja kokandus. Ka väikestele on mõned eratunnid. Jõekääru tegevuskalender on leitav Eesti Elu veebilehelt: https://eestielu.com/et/organisat­ sioonid/joekaeaeru/­11900-tulgejoekaeaerule-virtuaalselt-con­ nect-with-joekaaru-virtually Kui soovite pakkuda kavale täiendu­ si, palun saatke: jkvirtual2021@ gmail.com. Kui olukorrad võimaldavad, loodab laagri juhatus suve teisel poolel pakkuda päevast pro­ Eesti Elu # 24 (18.06.2021) lk 13 ilmunud teates grammi Jõekäärul ja ehk isegi ,,65 kasepuud Seedriorule“ oli ekslikult ära korraldada üleöö nädalavahe­ toodud puude istutamise aktsiooni ühe eestvetuslaagrit. daja nimi, lisaks Rutti Yallele oli teine 5. juunil Oma tervituse lõpetades ütles toimu­nud puude istutamise organiseerija HELLE Monika: Soovin koos Eerik TORM-NEWLAND. Juuresoleval fotol ongi Helle Valteriga tänada meie juhatuse koos oma perega puude istutamise talgupäeval. liikmeid – Kersti-Li Fischer, Toimetus vabandab asjaosaliste ees. Linda Karuks, Ilmar Kütt, Kristina Lillakas, Leiki Luud, Heikki Novek, Krista Spence, Inge Tamm, Lia Zifkin, kellega LÜ H I DALT K ANADAST Sündmuste kalender meie oleme töötanud, arutanud ja muudatusi teinud seaduste • Esmasp., 23.-reede, 27. aug. CALGARY. Kanada peaminis­ järgi. Aitäh sõbrad! VIRTUAALNE KOTKAJÄRVE ter Justin Trudeau saabus kol­ Samuti soovime siiralt tänada METSAÜLIKOOL. mapäeval visiidile Calgarysse, kauaaegseid toetajaid – neid, • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. esmakordselt alates 2019. aas­ GOLFITURNIIR Cardinal Golf tast. Ta kohtus Alberta pea­ kes on panustanud Suvekodusse oma ajaga, tööga ja alati vaim­ Club’is, 2740 Davis Dr W, King, minister Jason Kenneyga, selt – Heikki Kolga, Siiri Valter, ON. kellega oli jutuks ka provintsi Urmas Migur, Eevi Novek, • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕ­­BUSA ­ PÄRASTLÕUNA JUTU­ TUBA tele- turismi- ja reisisektoriga seon­ Valdeko Novek, Mart Põldma, foniga või Zoomis. Registr.: Maimu duv, ning Calgary linnapea Markus Põldma, Marissa Mölder, 416-421-3812. Naheed Nenshiga. Calgarys Põldma, Linda Lillakas, Marcus • Edgar Marteni mälestusele teatas Trudeau ka suurest fö­ ­ pühendatud KOOLIPÄRIMUSE deraalsest rahaeraldusest linna Kolga, Elva Palo, Paul Lillakas ja Anneliis Põldre. KOGUMISVÕISTLUS kanada transiidisüsteemile. Eriti suur tänu kuulub au­eestlastele – tähtaeg pikendatud sponsorile. Eesti Sihtkapitalile novembri lõpuni 2021. (Lüh. CTVNews)

Parandus

Kanadas, kes on Jõekääru laag­ rit pidevalt rahaliselt tugevalt toetanud tänu meie kogukonna annetustele. Siinjuures märku­ seks, et kõigil on võimalik annetada Jõekääru heaks Siht­ ­ kapitali veebilehe kaudu või JK veebilehe kaudu joekaaru.com Siiras tänu ka Eesti Abista­ miskomiteele Kanadas / Ehatare Retirement and Nursing Home, Akadeemilised Kanada Eesti Naised – AKEN’ile, Northern Birch Credit Unionile, Ontario valitsusele (Ontario Tourism and Travel Small Business Support Grant) ja Maimu Hellat Estate’ile, kelle lahked anne­ tused lubavad JSSil pakkuda noortele toredat programmi. Laste heaks, laste päralt!

S P ORT

Euroopa jalgpalli parima selgitavad Inglismaa ja Itaalia Sel nädalal peetud jalgpalli Euroopa meistrivõistluste poolfinaalmängudes selgitas teise finaalikoha pääsu Ing­ lismaa ja Taani kohtumine, mille Inglismaa võitis 2:1. Inglismaa pääses teist korda ajaloos suurturniiril finaali, 1966. aastal mängiti samuti Wembley’l MM-finaalis LääneSaksamaaga ja siis võideti 4:2.

Tartu Maarja kiriku hävimisest möödub 80 aastat Tartu Maarja kiriku hävimi­ sest II maailmasõjas möödub 80 aastat. Taganevate puna­ vägede süütemürsu tekitatud tulekahjus jäid püsti ainult kiriku müürid. 1961. aastal võeti Maarja kirik kasutusele võimlana, sporti tehti seal 50 aastat. Selle traagilise sündmuse mälestamiseks toimub 12. juulil 2021 Tartu Maarja kirikus mälestuspalvus-kontsert. Esma­ ette­ kandele tuleb spetsiaalselt Maarja kiriku hävimise aasta­ päevaks kirjutatud kantaat „Maarja Täht“, helilooja Alo Põldmäe, teksti autor Loone Ots. Kantaadi kannavad ette Tartu Maarja Kirikukoor ja Tartu-Maarja Kammerorkester, dirigendiks Lilyan Kaiv. Mälestuspalvuse peab EELK Tartu Maarja koguduse õpetaja Timo Švedko. Sõnavõtud Tartu linnapealt Urmas Klaasilt ning kantaadi autoritelt Alo Põld­ mäelt ja Loone Otsalt. Tartu linna päeval, 29. juunil avati Maarja kiriku ehitusae­ dadel Ants Johansoni koostatud fotonäitus „80 aastat Tartu põlemisest“. Fotodel saab näha ajaloolisi vaateid II maailma­ sõja eelsest ja pommitamise/ põlemise järgsest ajast Tartu Maarja kiriku ümbruse tänava­ tel, võrdluseks tänapäev. Näitus jääb avatuks septembrini ja seda on võimalik külastada igal ajal. Tartu Maarja kiriku taasta­ mise töid on jätkuvalt võimalik toetada. Selleks saab teha ­nimelise annetuse Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse Swedbanki kontole: EE132200221021269201. SILVIA LEIARU Tartu Maarja Kiriku Sihtasutus +372 5665 0956, silvia.leiaru@eelk.ee

11. juulil toimuvas finaal­ kohtumises on inglaste vasta­ seks Itaalia, kes oli poolfinaalis penaltiseeria järel üle Hispaa­ niast. (ERR/EE)


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.