Eesti Elu / Estonian Life No. 26 | June 30, 2022

This newspaper was mailed on Thursday, June 30, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)

Alates / since 2002 Nr. 26, 2022

Neljapäeval, 30. juunil — Thursday, June 30

Ehatare 40

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kanada päevaks 2022

Paljudele on tuttav aadress 40 Old Kingston Rd. Sel aastal aga sobib aadress ,,40“ imehästi iseloomustama Ehatare tegutsemisaega.

Eestlased Torontos olid enam kui 40 aastat tagasi ettenägeli­ kud. Osati mõelda, et noorus ei ole igavene ning võõral maal oleks hea asutada koht, kuhu elama asuda siis, kui enam ise ei soovi või ei jaksa oma senises elupaigas hakka­ ma saada. Ja kus lisaks iga­ külgsele hoolitsusele oleks ka kaasmaalaste selts, et ühiseid meenutusi koos jagada ning nautida omakeelseid kultuuri­

programme ja muidugi või­ ma­likult ka meelepärast toitu.

Eesti Abistamiskomitee Ka­ nadas (EAK) üks projektidest oli just valmis saanud, kui tollane EAK esimees Alfred Sepa käivitas uue ettevõtmise.

Selle tulevase Ehatare, mis tänavu parajasse keskikka – 40 aasta vanusesse jõudnud. Aga tagasi alguse juurde.

Koguteoses Eestlased Kana­ (Järgneb lk. 10)

Peaminister Kallas: langetasime täna Madridis ajaloolised otsused NATO idatiiva tugevdamiseks ja Eesti kaitseks Madrid, 29. juuni 2022 – Peaminister Kaja Kallas kin­ nitas, et liitlaste vahel valitses kolmapäevalsel Madridi tipp­ kohtumisel täielik üksmeel ning NATO mõtteviisis on toi­ munud põhimõtteline muutus: Venemaast on saanud NATO ja liitlaste jaoks peamine oht. „Olen rahul sellega, et äsja heaks kiidetud NATO uus stra­ teegia sellisena esimest korda pärast külma sõda Venemaad käsitlebki,“ ütles Kallas. Eesti

Foto: Stenbocki maja

jaoks on eluliselt tähtis, et NATO kollektiivkaitse muutub palju tugevamaks. „Leppisime kokku, et vastusena Vene agres­ sioonile liigub NATO uuele tu­ gevdatud kaitsehoiakule, mis võimaldab esimesest rünnaku­ hetkest kaitsta igat ruutsenti­ meetrit NATO territooriumist.

Selle saavutamiseks langetati täna konkreetsed otsused ka idatiiva tugevdamiseks,“ lisas Kallas.

Kallase sõnul on kohe pärast NATO riigi- ja valitsusjuhtide otsust oluline alustada selle suu­ namuutuse elluviimist. „Eesti jaoks tähendab see koostöös liitlastega diviisi suuruse üksuse ja selle juhtimisstruktuuri aren­ damist, mis oleks valmis kohe vajadusel Eestit kaitsma,“ rõhutas Kallas.

Samuti on Kaja Kallase sõnul väga oluline, et liitlased otsustasid kutsuda Soome ja Rootsi NATO liikmeks. Liitu­ misprotokollid allkirjastatakse lähiajal.

Kaitseminister Kalle Laaneti (Järgneb lk. 3)

Foto ©Ülle Baum

Tänavu 1. juulil tähistame Kanada 155. sünnipäeva. Plaa­­nitud on pidustusi üle riigi, ilu­ ulestikke, kokku­saamisi pereringis ja sõpra­dega ning võimalik, et seekordne Kana­da päev sarnaneb kolme aasta tagusele, mil seda sai veel viimati tavapäraselt rõõmsalt tähistada.

Kahel eelmisel aastal on pühitsemist saatnud mitmed mured: pandeemia, põlisrahvaste inter­ naatkoolide teema, kui nende lähistelt leiti eelmisel aastal sadu märkimata haudu, mis varjutas 2021.a. Kanada päeva rõõmsat meeleolu. Toimus üleskutseid Kanada p­ äeva plaanitud pidustuste ärajätmiseks ja mitmel pool seda tehtigi.

Mured pole tänaseks kadu­ nud, ent on lootust leppimisele ja paranemisele. Tähtis on, et Kanada päev poleks ainult pidu ja rõõm, vaid see sisaldaks ka ajaloo õppetundi ning sissevaadet meie väärtustele, minevikule, olevikule ja tulevikule. (EE)

Laske lapsukesed minu juurde tulla Jumalateenistust ei pea tingimata sellisena välja kuu­ lutama. Mõnikord juhtub, et minnakse pühakotta sootuks teisel eesmärgil, kuid naas­ takse sealt selginud südame ja ülendatud hingega, sest oled õnnistatud. Mitte ainult usuli­ selt, vaid ka rahvuslikult.

Seda võisid kogeda need, kes

külastasid EELK Toronto Peetri kirikut pühapäeval, 26. juunil.

Torontosse saabus Eesti Raadio Laulustuudio Tütarlaste­ koor. Mainitud kuupäeval ja mainitud kohas esinesid nad kontserdiga. Juhatasid Kadri Hunt ja Kaie Tanner, klaveril saatis Erik Kreem. Nende nap­

pide lausetega on kirjamees oma ametikohustuse täitnud ja võib taas laskuda võluriiki, kuhu särasilmsed ja naerusuised tütarlapsed ta kandsid ja kust ta kuidagi lahkuda ei raatsi. Üritus algas koguduse esi­ naise Naani Holsmeri inglis­ keelse tervituse ja selgitava (Järgneb lk. 16)

Foto: Peeter Põldre

2

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Nr. 26

Kanada avab uued saatkonnad Eestis, Leedus, Slovakkias ja Armeenias 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kuidas võib Ei paku sugugi üle, kirjutades, et Eesti Raadio tütarlastekoori kontsert Peetri kirikus möödunud pühapäeval oli viimaste koroona-aastate, lisaks ehk ka normaalsemate aastakümnete koori­ laulu esituse tippelamuseks. Sellised inglid, sellised hääled, selli­ sed haruldased koorijuhid. Mida pandeemia on neile headele eestlastele, kes kinnitavad, et meie rahvas on elujõuline, andnud, on katsumusi. Kuna ei poliitikud ega kasumile suunatud ettevõtted pole suutnud tagada elu ja liikumist.

Oli teada, et noorte lend pidi jõudma Torontosse reede õhtul.

Kuid nad saabusid alles pühapäeva varahommikul, pärast kõikjal lendude tühistamisi. Otsa, kaotati markantsel arvul kohvreid. Ja siiski, noored laulsid pühamus, reisipüksid jalas mõnel, siin sai ostetud neile särke, mis käisid kokku nende esinemisriietega.

Laul aga ületas kõike. Vau! Meie keeli kiitus korda kümme.

Sellega aga ei lõppenud tragikomöödia. Pidage meeles, tegemist on lastega. Tihe tegevusprogramm oli ette nähtud, une­ tud ja närvilised ööd üle elatud. Ning ikkagi süsteem näitas noortele ja nende toetajatele pikka nina. Arusaamatu, miks nii. Ja kuidas see võib juhtuda. Kahel korral ootes olles Toronto vabatahtlikud, kes olid valmis lennuväljale minema, mõni läkski, et kadunud pagasit kohale toimetada, pidid teada saama, et pole teada, kus need kohvrid on ja millal jõuavad.

Kanada välisminister Mélanie Joly teatas kolmapäeval. 29. juunil oma pressiteates, et Kanada avab uued suursaat­ konnad Eestis, Leedus, Slo­ vak­ kias ja Armeenias ning nimetab ametisse uued suur­ saadikud kõikidesse nendesse riikidesse.

Välisminister Joly rõhutas diplomaatia suurt osatähtsust praegustes tingimustes ja seoses Venemaa agressiivsusega.

Kanada laiendab samuti oma

diplomaatilist esindust Lätis ja suurendab Lätis asuvate Kanada sõjaväe esindust NATO raames.

Seoses oluliste sammudega Kanada välispoliitikas rõhutas minister Joly: ,,We believe that diplomacy remains one of the most effective ways to support security and stability and also to respond to challenges in a world experiencing a profound geopolitical shift.“

Kyllike Sillaste-Elling: oluline on selge plaani olemasolu

Venemaa lubas reageerida USA sõjalisele laienemisele Euroopas

Portaali Delfi kolmapäevases erisaates esines välisministee­ riumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor Kyllike Sillaste-Elling, kes muuhulgas ütles: „NATO on otsustanud, et heidutusest enam ei piisa ning on vaja tugevdada idatiiva ja NATO kaitsehoiakut tervikuna.“ Sillaste-Ellingu sõnul on üks väga suur senine saavutus liit­ laste hulgas saavutatud täielik üksmeel, et Venemaa on allian­ sile ja NATO liitlastele kõige suurem oht. „Keegi ei arva, et homme tuleks Eestisse diviis või ­ brigaad, ent nüüd hakatakse seda tugevdust planeerima.

Seda nii Balti riikides kui ka teistes idatiiva riikides,“ selgitas diplomaat.

Sillaste-Ellingu sõnul on Eesti väiksust arvestades alati räägitud pigem diviisi struk­ tuurist, mitte siin alaliselt paik­ nevast diviisist. „Kunagi ei ole mõeldud seda, et terve diviis ­tuleb Eestisse. Oleme väike riik ning meil pole seda diviisi isegi kuhugi paigutada, nii nagu on sellest väga selgelt rääkinud ka kindral [Martin] Herem,“ rõhutas ta.

Eestile on oluline, et algaks reaalne töö ning määrataks ük­ sused, kes vajadusel Eestisse tuleksid. Lisaks peab tekkima ­ plaan, et kriisiolukorras teataks täpselt, kes ja kust ning kui kiiresti siia tuleb. (D/EE)

Tragid tütarlapsed, väga head noored nagu nad on, kindlasti võtsid seda kui pandeemia paratamatust. Ja laulsid edasi. Aga kus on süüdlased, kuidas neid karistada? Pole vist leida.

Ei ole asjad nii lihtsad, et näidata näpuga. Kõikjal olevat nii.

Aga miks siis poliitikud tühistasid paljusid liikumiskeeldusid?

Lennuliinid, kes on siin tõesti peamised süüdlased, aga ka lennujaamad, kus ei ole tasemel lendude vastuvõtmiste personali, pagasi mahalaadijaid, kuna pandeemia pole lubanud asendajaid – nende seletus – palgata.

Kõvemat riigikätt on tarvis. Ei sugugi soovi sellist, mida on ajaloos olnud. Aga sellist, mis inimest inimeseks peab. Pandeemia ohvreid kõikjal. Raha on tähtsam kui inimene.

Et maailm nii keerdu läks, on uskumatu. Ning et meie tuleviku tulehoidjad – emad, õed, tädid – stoiliselt, eestlastena võtavad asju, et see on nii nagu on, on kiiduväärt. Aga prooviksime olukorda muuta. Nii tehes, mitte mingi umbluuga lubades noortele, kes julgelt siin laulsid, meite omadele siin ja kõikjal, tulevikku.

TÕNU NAELAPEA

Foto: K. Kiilaspea

ÜLLE BAUM, Ottawa

Ameerika Ühendriigid raja­ vad Poola uue püsiva armee peakontori ja toovad Euroo­ passe juurde täiendavad maa-, õhu- ja merejõud vastu­ kaaluks Vene ohule, teatas USA president Joe Biden kol­ mapäeval.

Bideni sõnul lisatakse rotat­ siooni korras Rumeeniasse 3000 sõdurit ning sellele lisaks veel 2000 inimest. Balti riikidesse on kavas juurde tuua soomusük­ suseid, lennumasinaid, õhukait­ set ja eriüksuseid.

Venemaa asevälisminister Sergei Rjabkov ütles kolma­ päeval, et Moskva võtab kasutu­ sele vastumeetmed, kuna USA laiendab oma sõjalist kohal­ olekut Euroopas. (ERR/EE)

Kanada välisminister Mélanie Joly.

Foto: © Ülle Baum

Türgi toetab Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga Türgi toetab Soome ja Rootsi liitumist NATO-ga, ütles Soo­ me president Sauli Niinistö.

Kolme riigi välisministrid kir­ jutasid teisipäeva õhtul alla vastastikuse mõistmise memo­ randumile.

Soome president Sauli Niinistö ütles pärast kohtumist tehtud kirjalikus avalduses, et tal oli Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ja Rootsi peaministri Magdalena Anders­ soniga põhjalik kohtumine.

Kohtumist vahendas NATO peasekretär Jens Stoltenberg ning see läks mitu tundi üle planeeritud aja. ,,Selle kohtumise tulemusena allkirjastasid meie välisminist­ rid kolmepoolse memorandumi, mis kinnitas, et Türgi toetab sel nädalal Madridi tippkoh­ tumisel Soome ja Rootsi kutset saada NATO liikmeks,“ seisab Niinistö avalduses. (ERR/EE)

Eesti majutuskohtades on Jüri Vips jätkab Hitechis ja F2 sarjas Ukraina põgenike vormel-2 meeskond hulk vähenenud poole Hitechi kinnitas sel nädalal, et Red Bulli programmist välja hei­ võrra Ajutistes majutuskohtades on Ukraina sõjapõgenike hulk võrreldes märtsiga vähenenud ligi poole võrra. Ukrainlased saavad pikemaajalise elamis­ pinna otsimisel tuge üüritoe­ tusest.

Märtsis oli sõjapõgenike ma­ jutamiseks umbes 90 lühiajalist majutuskohta üle Eesti. Neist on tänaseks ajutisi majutuskohti alles jäänud 33.

Kui kauaks majutuskohad avatuks jäävad, ei ole teada.

Eesti Pagulasabi juhatuse liikme ja tugiteenuste juhi Anu Viltropi sõnul on näha, et suurem kriis on möödas ja olu­ kord stabiilsem.

Endiselt on ukrainlastel ras­ kusi pikaajaliste elamispindade leidmisega. Eesti Pagulasabini jõuavad keerulised üksikjuhtu­ mid, kus ei soovita sõjapõge­ nikku üüriliseks võtta.

51 kohalikus omavalitsuses ukrainlastel võimalik taotleda ühekordset üüritoetust. Toetus ulatub 1200 euroni.

Tallinna sotsiaal– ja tervisea­ meti juhataja Raimo Saadi sõnul on siiani esitatud üle 200

detud Jüri Vips jätkab nende võistkonnas hooaja lõpuni.

Hitechi teatel antakse Vipsile võimalus oma tegu heastada. ,,Ma olen langetanud pärast tõ­ sist debatti otsuse hoida Jüri Hitechi vormel-2 masina roolis hooaja lõpuni,“ teatas Hitechi võistkonna boss Oliver Oakes.

Vipsile sai saatuslikuks tema keelepruuk. Eelmisel nädalal ilmnes, et Vips kasutas video­ mängu otseülekande ajal rassist­ likke väljendeid ning video­ klipid juhtunust hakkasid ­ühismeedias ringlema.

Vips kommenteeris juhtunut oma Instagrami kontol. ,,Soovin siiralt vabandada oma solvava keelekasutuse pärast tänase ülekande ajal,“ kirjutas Vips. ,,Selline keelekasutus on täiesti vastuvõetamatu ega peegelda minu väärtuseid ja põhimõtteid.

Kahetsen oma tegu sügavalt ja see pole eeskuju, mida soovin endast jätta. Teen uurijatega iga­külgset koostööd.“ (ERR/EE)

üüritoetuse taotluse. Keskmiselt küsitakse 800 kuni 1000 eurot.

(ERR/EE)

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

3

Seattle LEP2022 Organiseerimis­komitee plaanib Clearwater Resorti külastust

Lääneranniku Eesti Päevad 2022 Rock and Roll Gala. Soovitame ühist filmivaatamist – võtke kaasa oma tekk ja kaisulelu.

Info: https://www.westcoastes­ toniandays.com/main-event-po­ hisundmus#nJkifz

Seattle – Suquamish Clearwater Casino Resort Muudame need päevad meel­ de­jäävaks!

On jäänud üks kuu LEP LEP2022 alguseni – viimaseks infoks, kaasa arvatud reisiteave: https://www.westcoastestonian­ days.com/travel-pnwor-reisi­ mine-pnw Ootame teid kõiki pikisilmi!

VABATAHTLIKUD ABILISED ON OODATUD – PANE ÕLG ALLA! Kui soovid aidata – kasuta ,,signup genius“ VOLUNTEER LINK’i, sealt leiad, kuhu saad soovi korral abi pakkuda.

Tähelepanu – pileteid on vaja osta ka vabatahtlikel!

LEP EESTI POOD Kui soovid LEP-l Rahvapeol oma Eesti kaupa pakkuda, siis palun võta ühendust: contact sales@westcoastestoniandays. com LEP2022 MERCHANDISE | KAUP Kui soovid LEP2022 kaupa,

Ontarios vannutati ametisse uus valitsuskabinet TORONTO. 2. juunil toimu­ sid Ontario provintsivalimi­ sed, kus Doug Fordi juhitud Progressiivsete Konservatii­ vide Partei saavutas teise järjestikuse enamusvalitsuse.

Provintsi peaministrina jät­ kab Doug Ford.

Reedel, 24. juunil vannutati ametisse uus, 30-liikmeline valit­ suskabinet, kus on mõnin­ gaid muudatusi ja uusi liikmeid, ent mitmed ministrid jäävad oma endistele ametikohtadele.

KOLMAPÄEVA TEGEVUSED

telli nüüd, on vaja kuni kaks nädalat selle kättetoimetami­ seks.

LEP kaupa KOHAPEAL EI MÜÜDA! Osta saab: • Limited Edition Saunalinad ($25) ja põlled ($10) logoga – tuleb ette tellida, saab kätte LEP2022 kohapeal.

Muu kaup T-särgid ($25-30), pusad Sweat-shirts ($40), müt­ sid ($25), kotid ($25-$30) saab tellida LEP poest ,,Bonfire“ veebilt ja need toimetatakse teile. LEP2022 ostud: https:// www.westcoastestoniandays. com/lep-merchandise LASTE BALL Kid’s Party samal ajal kui

Oma kohtadele jäävad hari­ dusminister Stephen Lecce, ­finantsminister Peter Beth­len­ falvy, transpordiminister Caro­ line Mulroney, munitsipaalas­ jade ja eluaseme-alane minister Steve Clark, tööminister Monte McNaughton, laste-, kogukonnaja sotsiaalteenuste alane minis­ ter Merrilee Fullerton jmt.

Terviseministri ja asepea­ ministri kohale asub endine peaprokurör Silvia Jones. Seni oli sel positsioonil Christine Elliott, kes ei kandideerinud nendel valimistel.

Peaprokuröriks saab Michael Kerzner, kes ei olnud enne valit­ suses. Uute ministritena asuvad tööle ka Michael Ford, kelle alaks kodakondsus- ja multikultuuriteemad; Graydon Smith, endine Bracebridge’i linnapea, kelle alaks naturaal­ ­ ressurssid ja metsandus; Neil Lumsden, endine Canadian Football League’i mängija, kelle alaks turism, kultuur ja sport. Täieliku nimekirja valit­ suskabinetist leiab provintsi veebilehelt. (Lüh. CTVNews, CP24)

Võta aega ja tutvu Pacific Northwest ümbrusega ja veeda aega teiste LEP osalejatega näiteks: Golf, a Native Art Tour, Nature Reserve Tour Bloedel Reserve’is etteregistreerimisel.

Info: https://www.westcoastes­ toniandays.com/main-event-po­ hisundmus#ehQRPv LEP Mati and Kati soovita­ vad: https://www.westcoastesto­ niandays.com/mati-ja-kati PILETID Põhipilet: $150+ $20 regist­ reerimine, Gala: $100, lapsed 12 ja nooremad – tasuta: https:// www.westcoastestoniandays. com/tickets-registration Küsimused: info@westcoastes­ toniandays.com

Uus veebilehekülg koondab parvlaeva Estonia huku kohta kogutud materjalid Ohutusjuurdluse keskuse (OJK) juhataja Rene Arikas ütles, et parvlaev Estonia jaoks loodud veebilehekülg on loodud laevahukuga seotud informatsiooni koondamiseks Arikas selgitas, et www.esto­ nia1994.ee loomise mõte on koondada avalikkusele kõik ­materjalid, mis OJK on esialgse hindamise käigus kogunud.

Sealt näeb fotosid, videoid, do­ kumente ja ka muid materjale. „Oleme võtnud suurema ja ambitsioonika sammu ette, et digiteerime ka need dokumen­ did, mis on paberkandjatel ar­ hiivides, et need oleksid kätte­ saadavad tulevas.tele põlve­ dele,“ selgitas Arikas (D/EE)

www.eestielu.ca

Ukraina võeti ELi kandidaadiks

Peaminister Kallas…

Möödunud neljapäeval Brüs­ selis toimunud Euroopa Ülemkogul võtsid Euroopa Liidu peaministrid ja presi­ dendid Ukraina ja Moldova ühenduse kandidaatmaadeks.

sõnul luuakse Eesti kaitseks mõeldud NATO raamistikus te­ gutseva diviisi struktuur, mille üksused ja staap koosnevad nii Eesti enda kui teiste liitlaste panustest. „Diviisi juhtimis­ struktuuri loob Eesti Ühend­ kuningriigi toetusel. Diviisi struktuuri loomisega alustatakse järgmiste kuude jooksul. Diviis hakkab paiknema NATO käsua­ helas,“ ütles Laanet.

Lisaks otsustasid liitlased kaitseminister Kalle Laaneti sõnul idatiiba tugevdada kuni brigaadi suuruse üksusega neis riikides, kus oht ja vajadus sõ­ jalise tugevduse järele on kõige suurem.

Eestisse jäävad ettenähtavas tulevikus kohale kaks Briti pa­ taljoni ning Prantsuse ja Taani kompaniid. Samuti jätkub Eestist Balti õhuturbe missioon, mida liitlased on võimelised kiiresti tugevdama.

Samuti suurendab kaitse­ minister Laaneti sõnul USA oluliselt oma sõjalist kohalolu Euroopas.

Välisministri ülesannetes ettevõtlus- ja infotehnoloogia­ minister Andres Sutt märkis, et tippkohtumisel, kus tegi pöör­ dumise ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kinnitati NATO jätkuvat toetust Ukrai­ nale ning kiideti heaks täiendav NATO toetuspakett Ukrainale.

Samuti kinnitati Suti sõnul tipp­ kohtumisel NATO avatud uste poliitika jätkumist. „Ukrainal ja ka Gruusial on endiselt NATO liikmelisuse perspektiiv nii nagu see sõnastati NATO 2008. aasta tippkohtumisel,“ ütles Sutt.

«Ajalooline hetk. Tänane tähistab otsustavat sammu teie teel ELi,» kirjutas ülemkogu president Charles Michel Twitterisse, kus sellest otsusest teatas. «Meie tulevik on ühine.»

Michel koostas sel puhul eraldi nii ukrainakeelse sõnumi Ukrainale kui ka rumeenia­ keelse Moldovale. Ülemkogu juht Charles Michel tegi Twitteris eraldi läki­ tuse ka Gruusiale, kelle veel kandidatuuri taotlust veel ei ra­ huldatud.

Ukrainaga seonduv oli Brüsselis ülemkogu avateema.

Lisaks juba eelnevalt enim tähelepanu tõmmanud kandi­ daatmaa tiitli andmise küsi­ musele räägiti ka näiteks ukrainlastele relvaabi andmisest ja sellest, kuidas aidata sõjas maal oma viljatoodangut ek­ sportida. (ERR/EE)

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Linnas on avatud enam kui 50 välibasseini, esialgu õhtuti ja nädalalõppudel, kuid alates 30. juunist täisajaliste tundidega. Lahtiolekuaegu saab vaadata linna veebilehelt.

(Lüh. CP24) • NIAGARA FALLS. Hiljuti ava­ tud tunnel pakub külastajatele täiesti uue vaate Niagara kosele.

Külastajad saavad jalutada läbi 2200 jala pikkuse tunneli ning astuda vaateplatvormile, nautima vaadet kosele. (Lüh. CP24)

(Algus lk. 1)

(Allikas: valitsuse ­kommunikatsioonibüroo)

4

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Nr. 26

Nädala portree

Loomaarst Kristina Lillakas: „Olen saanud hammustada ja kraapida… Aga see on suurepärane töö!“ Kristina Lillakas on loomaarst, kes omab väikeloomadele spet­ sialiseerunud veterinaarkliinikut Torontos. Lakeshore Mobile Veterinary Services sõidab abi­ vajajate juurde – k­as on tege­ mist terve looma läbi­ vaatuse, vaktsineerimise või haige looma ravimisega.

Kristina sündis Torontos ja kasvas üles Bramptonis eesti peres, tal on vanem vend Martin ja noorem vend Paul.

Terve nende pere on väga eesti­ meelne: vanavanemad Selma ja Meinhard Põldma olid tuntud Toronto eestlased, kes mängisid ka lapselaste eestikeelses kasva­ tuses väga suurt rolli.

Lapsena võttis Kristina osa paljudest eesti-alastest tegevus­ test: lasteaed, koolid, hella­ kesed, Peetri kirik, laagrid…

Kuna nende perel on suvila Jõekäärul, on see koht nende jaoks juba mitu põlvkonda ­ märkimisväärse tähtsusega, kus on viibitud igal suvel. Üles kasvades viidi Kristinat ja tema vendi Bramptonist igal nädalal Toronto Eesti Majja täiendus­

kooli, vanaisa Meinhard Põldma käis samal ajal meeskoori harju­ tusel. Pühapäeviti oli loomulik sõita Torontosse Peetri kiri­ kusse. Pere kõikidel lastel oli eesti keel esimeseks keeleks ja inglise keelt õppisid nad alles kindergartenisse minnes. Lisaks Toronto ja ümbruskonnale on neil sugulasi ka Montrealis ja Eestis, kus ka Kristina on käinud.

Eestlusega on ta seotud ka praegu: Kristina on Jõekääru ­juhatuses ning aitab kokku panna võrkpallilaagrit abidirektorina; samuti on ta Toronto Eesti Püssi- ja Püstoli Klubi liige.

Akadeemiliselt kuulub Kristina korp! Amicitia ridadesse.

Pärast keskkooli astus Kristina Yorki Ülikooli õppima kinesioloogiat, ta ei teadnud siis veel, mida oma elutööna teha soovib. Hiljem muutis ta eriala ja õppis psühholoogiat ja bio­ loo­ giat, saavutades bakalaureu­ sekraadi. Seejärel astus ta On­ tario veterinaariakooli Guelphis, kuna oli jõudnud arusaamisele, et loomaarsti eriala on just see,

Koos farmielanikega.

Kristina ja veterinaartehnik Danah, kellega ta koos töötab.

2021.a. veebruaris osales Kristina koos pereliikmetega CBC kanalil Kanada TV-saates Family Feud. Fotol vas. Paul Lillakas, Sass Põldma, Kristina Lillakas, Mihkel Põldma, Markus Põldma.

mida ta teha tahab. Juba kooli ajal reisis ta suviti ringi ja ko­ gus erialaseid kogemusi, töö­ tades vabatahtlikuna Aafrikas Ugandas kitsede projektiga ja Taimaal elevantidega; samuti koerte ja kasside päästmise orga­ nisatsiooni juures. Kooli ­lõpetades 2013. a. teadis ta, et soovib spetsialiseeruda just väikeloomade ravimisele.

Esimene töökoht oli Kristinal Ottawas ühes esmaabi-looma­ kliinikus, kus ta ravis kõiki väik­ seid loomi – kasside ja koer­te kõrval ka närilisi, reptiile ning linde. Mõne aja pärast ot­ sustas ta kolida tagasi Torontos­ se, kuna tuli kogu aeg edasi-ta­ gasi sõita: siia jäi perekond ning eesti ühiskond ja Jõekääru.

Torontos töötas Kristina esi­ algu all-linnas ühes väike­ loomade-kliinikus ning 2018.a. sügisel otsustas koos veteri­ naartehnik Danah Szaboga ava­ da oma kliiniku – Lakeshore Mobile Veterinary Services, kuna töötamise ajal oli ta avas­ tanud, kui vajalik on vahel ravi­ da loomi nende omas mugavas kodus. Kliiniku avamine oli tema sõnul üsna keeruline, kuna tal puudus äriline tagapõhi, aga 2019.a. märtsis said nad litsent­ si ja kliinik hakkas tööle. Palju tuli ise avastada ja välja mõelda, et raha kokku hoida. Rohkesti oli abi ka perekonna ja sõprade poolt. Näiteks disainis ta ise vend Pauli abiga nende kliiniku veebilehe, ema aitas raamatupi­ damisega jm. ,,See ongi see Estonian way – tuleb töötada kõvasti, pole palju raha ja ei taha suurt laenu võtta. Kõik on tulnud suure töö ja pingutuse­ ga,“ ütleb Kristina.

Just üks aasta pärast kliiniku avamist – 2020.a. märtsis saa­ bus Covidi-pandeemia ning tööalases elus tulid samuti muu­ datused. Siiski jäi nende kliinik avatuks, sest see oli esmavajalik teenus, aga mõnevõrra muutus töö iseloom. Nüüd on õnneks olukord jälle palju normaalse­ maks muutunud, kuid ikka tuleb olla väga ettevaatlik ja kinni ­pidada teatud reeglitest.

Nagu eespool mainitud, on tegemist mobiilse teenusega – Kristina ja tehnik külastavad klientide kodusid, kus tehakse

nii loomade iga-aastaseid läbi­ vaatusi, vaktsineerimisi kui ka teste, uuringuid ja protseduure.

Saab isegi läbi viia operatsioone ja hambaravi. Kristina sõnul on mobiilse kliiniku eeliseks näiteks see, et kõigil pole autot, millega loom kliinikusse tuua või siis ei ole mingil muul põh­ jusel võimalik looma kodust kliinikusse toimetada kas looma suuruse, iseloomu tõttu vm. Või on loomi mitu ja hea mõte on lasta loomaarstil neid korraga omas kodus üle vaadata, vähen­ dades stressi nii loomade kui omanike jaoks. Ja nagu selgus, oli mobiilne kliinik ka just pan­ deemia tingimustes paljude jaoks üheks suureks eeliseks. ­ Piirkond, mida nende kliinik teenindab, hõlmab Toronto, Etobicoke’i ning osa Scar­ borough’st ning loomad, kellega nad tegelevad, on koerad ja kas­ sid. Kristina klientide seas on ka eestlastest loomaomanikke.

Kodudesse loomade juurde jõudes ei tea Kristina ja tehnik kunagi ette, mis neid ees oodata võib. Teatavasti on loomad erinevate iseloomudega, mõned ­ väga kartlikud, teised jälle tund­ likud või territoriaalsed. On olnud juhuseid, kus looma ei ­ saagi peidukohast välja meelita­ da ja tuleb teine kord tagasi tulla, samuti on nad olnud ­ loomaga koos kitsas vannitoas.

Kunagi ei saa kiirustada ja ei tea ka seda, kui palju kellegi kodus aega läheb, nii et ajad tuleb panna kirja pika vahega. ­ Kristina on pidanud toime tu­

lema erinevate olukordadega, on saanud hammustada, kratsida jm. Ja nagu ta ütleb, on see töö pidev õppimine ja uute olukor­ dadega kohanemine. Varasemad psühholoogia-õpingud tulevad kindlasti siin kasuks, samuti kogemused oma lemmiklooma­ dega. Kristinal endal on kodus kaks kassi ja kaks koera.

2021.a. veebruaris võis Kristinat koos pereliikmetega näha CBC kanalil Kanada popu­laarses TV-saates Family Feud – Põldma/Lillakas pere võistles võistkonnanime Poldma all ja võistlejate hulgas olid õde ja vend Kristina ja Paul Lillakas ning onupoegadest vennad Markus, Mihkel ja Aleksander (Sass) Põldma. Nad on oma­ vahel lähedalt sugulased: Markuse, Mihkli ja Sassi isa (Mart Põldma) ning Kristina ja Pauli ema (Linda Lillakas) on vend ja õde, kelle vanemad olid Selma ja Meinhard Põldma.

Nad võitsid esimese mängu, kus nad uhkete eestlastena kandsid kõik eesti rahvariideid, saades auhinnarahaks 10.000 dollarit.

Kristina, Paul, Markus, Mihkel ja Sass otsustasid juba samal õhtul, et kui pandeemia on lõp­ penud, teevad nad perekonnarei­ si: „Me pole kunagi teinud terve pere reisi. Tahame jälle seda toredat koosolemise tunnet kogeda!“ Kahjuks pole nad ikka kestva pandeemia tõttu saanud seda reisi veel ette võtta, aga see on endiselt plaanis.

KAIRE TENSUDA Fotod Kristina Lillakase erakogust

Kristina koos oma kahe koeraga. Samuti on tal kaks kassi.

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Kaitsetahtest Riho Ühtegi Kaitseliidu ülem brigaadi­ kindral Riho Ühtegi pidas tänavusel Võidupüha paraadil Kuressaares kõne, kus rääkis kaitsetahtest. ERR avaldas selle 23.06.2022.

Me tähistame täna Võidu­ püha 103. aastapäeva ajal, mil Euroo­pas kestab juba 119. päe­ va täiemõõduline sõda. 24. veeb­ ruari hommikul, kui kait­ seväe üksused marssisid vabari­ igi ­aastapäeva paraadil, varjutas meie pidupäeva meeleolu tead­ mine, et samal hommikul rün­ dasid Vene väed oma naaber­ riiki Ukrainat. Tol päeval jõudis enamuseni meist teadmine, et põhimõtteliselt oleks võinud rünnaku sihtmärgiks olla mista­ hes teine Venemaaga piirnev riik, sealhulgas Eesti. Jah, me oleme teinud õigeid otsuseid ning NATO-liikmesus annab meile julgeolekugarantiisid, kuid hulluse vastu ei aita ükski garantii.

Olgem ausad – ega keegi, kes vähegi on kursis Ukraina rahvusliku ning sõjalise võime­ kuse arengutega, ei arvanud seda, et Venemaa otsustab jät­ kata 2014. aastal alustatut vallu­ tussõjaga Ukrainas. Ometigi see juhtus ja kuigi Vene väed on kandnud enneolematuid kaotusi

ning pole kuigi kaugele edasi jõudnud, ei ole iha võõra maa järele Venemaa juhtide peadest kuhugi kadunud. Esimesed kiired ja ambitsioonikad vallu­ tusplaanid on küll läbi kukku­ nud, kuid need on tänaseks asendunud totaalse hävitamise ja ümberasustamise kampaania­ ga. Me näeme iga päev uudis­ test neid õudusi, mis pikale veniv sõda endaga kaasa toob.

Seda ju tegelikult mõlemale sõdivale poolele. See tähendab, et me peame mõistma, et oma ambitsioonide saavutamiseks ei hooli Venemaa kaotustest – ei tsiviilohvritest rünnatavas riigis ega ka langenutest oma väge­ des.

Kuigi ennast kaitsval rahval on alati moraalne eelis, kannab ta erinevalt ründajast suuri kah­ jusid elanikkonna, majanduse ja taristu osas. Need kaotused, mis selles sõjas on osaks saanud Ukraina rahvale, tekitavad nii mõneski kõhklusi, kas ukrain­ laste patriotism ja vastupanuta­ he on ikka õigustatud, kas sõja jätkamine ikka tasub ära neid koledusi ning tagajärgi, mis see endaga kaasa toob. Sellist mõtteviisi kultiveerivad ka Vene infooperatsioonid, kus süüdis­ tatakse Ukrainat oma inimeste surmades ja linnade hävimises, sest ,,alla andes oleksid need kaotused ju olematud“. Tele­

Läti Majas jaanipäeva eel Avanes võimalus läti pensio­ näride klubi iga-neljapäeva­ sest koosviibimisest osa võtta.

Nendel, muide, osaletakse tänu Zoomile ülemaailmselt, isegi Austraaliast. Huvitas mitmeti. Kui osatakse tere­ tada ja tänada läti keeles, on julgust muigega pookida eesja perenimele s-täht lõppu, siis on lõunanaabrid pea-aegu nagu omad. Lubati Võidu­ pühal nende jaanipäeva ooda­ ta, laulda ning lasta hapukap­ sastel ja vorstidel hea maitsta.

Eestlasena aga ei julgenud meie rahvast osalejad (meid oli kaks) ütelda, et oli Või­du­ püha, oluline mõlema riigi iseseisvumise käigus. Kuna ­ eest­ l aste sõjavõit toimus nende maal.

Oli just levinud teade, et Northern Birch, eestlaste ja lät­ laste ühispankade ühinemisjärg­ selt uue nime saanud olulise majandusliku ettevõtte Eesti Majas asuv peaharu kolib Läti Majja, õige täie nimega on see nende kultuurikeskus. Koduks, muide, suuremale läti raamatu­ kogule Põhja-Ameerikas. Nii oli külastajal huvi, kuidas seda panga kolimist läbi viiakse.

Teada oli, et Tartu College’isse asutatakse samuti filiaal kahe ametnikuga.

Sai sammud seatud esmalt lõunanaabrite panka, lahke ja sõbraliku lätlannaga räägitud.

Tervitatud sai teda ta ema­ keeles. Edasi inglise. Kahjuks.

Küsisin. Et kuhu need eestlas­ test pangandustegelased asuk­

sid. Keldrisse. Suunati lätlaste ajalehe Latvija Amerika toime­ tuse/talituse tuppa. Leht jääb ikka Läti Majja, aga väikse­ masse ruumi.

Seda seletas ajalehetoas jälle­ gi sõbralik noor lätlanna, kes ei olnud toimetaja, vaid talituses ametis. Kinnitades, et eestlasi oodatakse sinna.

Tempora mutandis nos et mutamur in illis. Kauges mine­ vikus koolis õpitu tähendab, et muutused toimuvad, meie nen­ dega.

Mis Credit Union Drive’il ­toimub on huvitav. See kõik on vist vajalik, kuna esimesel kor­ rusel lihtsalt pole ruumi, et ­majutada eestlastest pangaamet­ nikke, osakonnajuhte.

Läti Maja on hea asupaik, laial linnateel, kas auto või ühistranspordiga on võimalik hõlpsalt sinna pääseda, ka on seal suur parkimisplats olemas.

Huvitav, kuidas pika-ajalisi muresid lahendatakse, praegune oktoobrine kolimine on sund­ viskes, pangakunded loodavad kahtlemata, et tehnilisi viperusi ei esine.

Aga päevakohasemast. Pen­ sionäride eeskavast. Muidu poleks ehk sinna läinud. Laulda nendega sai. Läti keel pole lauldes nii keeruline, kui on ­ pisut kõrvaga jälgimisoskust. ­ Siis veel vestlemisi. Tore oli.

Kuulsime nende jaanipäeva­kommetest, lahkeks tõlgiks oli pensionile läinud endine VanaAndrese läti koguduse õpetaja Ilze Kuplena-Ewart, kes tutta­

kanalites ning teistes meedia­ väljaannetes näidatakse kaad­ reid sellest, kuidas okupeeritud linnades on normaalne elu taas­ tunud ja inimesed on rahul.

Kahjuks on selle mürgi mõju ulatunud meienigi ning on hakanud kostma arvamusi, et sõja korral me nagunii end kaitsta ei suuda ja peaksime ­ vältima seda, mis toimub Ukrainas. No ja kuidas siis, tahaks neilt küsida.

Head inimesed, Winston Churchill on öelnud: ,,Küsite, mille nimel võitleme? Kui an­ name alla, siis saate teada.“ Aga me ju teame, mis siis juhtub. Üheksa päeva eest süütasime Eesti eri nurkades mälestustuled neile kümnetele tuhandetele, kes 1940-ndatel siit küüditati, tapeti ja hävitati mentaalselt, et välja juurida Eesti rahva iha ise­ seisvuse järele. Täna me näeme, et ajad ei ole muutunud, sest Ukraina okupeeritud aladel viib Venemaa denatsifitseerimise ­sildi all läbi küüditamisi ja tap­ misi täpselt samal moel, nagu sovetiseerimise käigus toona siin. Siis me kaotasime kümne aasta jooksul viiendiku oma väikesest rahvast tapetuna, van­ gilaagrites või teadmata kadu­ nutena. Kas tõesti sellist lahen­ dust peavad kaitsevõimesse mitte uskuvad skeptikud silmas?

Ma usun, et valdav enamus

teist on minuga nõus, et me peame olema valmis halvimaks.

Kuid Eesti Vabariigi patrioodina ja sõjaväelasena tahan ma rõhutada ka seda, et kõige selle juures ei tohi me langeda paani­ kasse ja kaevata ennast sõja ootuses kulmudeni kaeviku­ ­ tesse. Me peame edasi elama eestlastele omasel rahulikul ja jonnakal moel normaalset elu.

Me peame leidma selle tasa­ kaalu, mis tagaks tõsiseltvõetava riigikaitse, kuid ka riigi õitsen­ gu ning rahva heaolu. Sest ra­ hulolev rahvas on kaitsetahtega rahvas ning kaitsetahtega rahvas on omakorda nii tugev, et teda ei ole võimalik võita.

Taaskord tuletan meelde põhi­ seaduse 54. paragrahvis öeldut – igal kodanikul on kohus kaitsta oma riiki ja igal ­ ­kodanikul on õigus vabal tahtel seda teha omaalgatuslikult, kui muid vahendeid ei leidu. Me kipume mõnikord unustama, milline on vabast tahtest sündi­ nud algatuse jõud. Meenutagem kasvõi sündmusi, mis algasid 1980-ndate lõpul lauluväljakule kogunemistest ja lõppesid Eesti taasiseseisvumisega 1991. aastal. Üheks väärikaks vaba tahte väljenduse vormiks on Kaitseliit – riigikaitse organisatsioon, kuhu kuuluvad need kodanikud, kes on oma valiku teinud ning otsustanud olla valmis puhuks,

Tartu lähedal avastati Uus rekordsuur uus sääseliik kruiisilaev läheb otse Tartu lähedal peeti 11. ja 12. vanarauaks juunil loodusvaatluste mara­ ton. See oli ka osaks kahek­ sandast loodusfestivalist. 24 tunni jooksul tegid huvilised 42 kohas kogu Eestis 7180 loodusvaatlust. Sealhulgas leiti Tartu lähedal Lokaatori tee vaatlusalal üks seenesääse liik, keda Eestis ei ole varem märgatud – Mycomya denmax.

Uudse kahetiivalise püüdis ja määras Eesti ainuke seene­ sääskede ekspert Olavi Kurina.

Ta talletas eksemplari Eesti maaülikooli kollektsioonis.

Tänavusel maratonil tehti vaatlusi üle Eesti 42 vaatlusalal, millest 17 asuvad eramaadel ja 25 avalikel aladel. 192 vaatlejat sisestas vaatlusandmeid 1905 ­liigi või liigist kõrgema taksoni kohta ning kokku kogunes 24 tunni jooksul 7180 vaatluskirjet.

Loodusretkedest ja muust mara­ toniga seotud tegevusest sai osa üle 360 inimese.

Eelmisel aastal olid vaa­ del­

9000 reisijale mõeldud hiiglas­ lik kruiisilaev Global Dream II ei jõuagi veele, isegi enne esimesele reisile jõudmist saab sellest suurim vanaraud keset Euroopat.

Jaanuaris pankrotti läinud laevaehitaja MV Werften dokis seisev ehitusjärgus hiigellaev ei jõuagi valmis vaatamata pingu­ tustele, mida tehti alates laeva­ ehitaja pankrotistumisest. Poo­ le­liolevaid laevu üritati lisaraha leidmisega lõpuni ehitada, aga nüüd on selgunud, et see ei ­õnnestu.

Kaks kruiisilaeva tellis 2016. a firma Genting Hong Kong ning neid pidi hakkama opereerima Dream Cruises. ­ Kaks uude Global-klassi kuu­ luvat laeva on reisijate arvult

vaid eestlasi nähes otsustas meie lauda istuda. Neilgi sõna­ jalaõieotsing olemas, palju on ühist. Teada sai, et nende jaanid olid tänavu kolme päeva pik­ kusega. Esmalt vanuritele, siis järgmisel päeval (koos Eesti Majandusklubiga, nagu oli kuulda) päris jaanipäev, siis veel otsa laupäeval nende oma suvihari. Lätlastel on suur maalahmakas – 40-aakrine ­ Sidrabene, ostetud läti Vana-

Andrese koguduse poolt 1953. aastal. Bronte Creeki kaldal asutatud suvituspaikade, laste­ suvekodu, suvilate ja peosaaliga Burlingtoni lähistel, kus nende suve tervitamine toi­ mub igal aastal.

dud liikide esikolmikus taimed.

Sel aastal oli kõige enam vaadeldud liigiks metsvint.

(TPM/EE)

Lätlastega oli mõnus koos olla. Läti Majja tuleb argipäeviti minna just panga lahtioleku ajal, neil on oma poes müügil Kalevi šokolaadi. Teisalt ei oska seda hetkel leida. Head rukki­

kui Eesti on ohus. Nemad tea­ vad, et isamaa saab olla vaid üks ja meie maa vabadust tuleb hoida ja kaitsta. Need on inimesed, kes ei pea paljuks pühendada 48 tundi aastas oskuste ja teadmiste oman­ ­ damiseks, mida neil läheb vaja, et ise ellu jääda ja hakkama saada; et aidata teisi mistahes kriisis; aga ka et võidelda sõja korral vaenlase vastu. Selliseid inimesi on täna Kaitseliidus ligi 28 000, kuid ütlen ausalt – neid võiks olla märksa rohkem. Me oleme valmis siis, kui võimali­ kult paljud meist teavad, kus on nende koht ja millised nende ülesanded, kui me peaksime rünnaku alla jääma.

Täna ma võin muidugi uh­ kusega öelda, et Kaitseliiduga ja Naiskodukaitsega on viimas­ tel kuudel liitunud juba üle 3000 vabatahtliku, kes innukalt läbivad meie koolitusi ning kur­ susi. Nad on oma otsusega ra­ hul, loen seda aeg-ajalt nende postitustest sotsiaalmeedias või intervjuudes, kus nad kiidavad instruktorite professionaalsust ja toredaid kamraade, kellega koos väljaõpet läbitakse. Selline ongi vaba tahte jõud – tulla, osaleda, saada paremaks ja olla olemas, kui kodumaa meid vajab, kõik koos ühtse rahvana. /…/ Eesti eest!

(ERR)

maailma suurimad. Pardale oleks tulnud ka maailma suurim veepealne kino.

Lisaks 9000 reisijale on ­sel­lise 343 meetri pikkuse laeva pardal veel 2200 meeskonna­ liiget. 208 000-tonnise veevälja­ survega alus oleks olnud selle järgi suuruselt kuues maailmas, jäädes maha vaid Royal Caribbeani klassi viiest ning Oasis-klassi laevast.

Lõplikuks ehitusmaksumu­ seks oli planeeritud oli 1,7 mil­ jardit eurot.

Viimase hoobi laeva ostuhu­ viliste plaanidele andsid Hiinas kehtivad üliranged koroonapii­ rangud, mille lõpptähtaeg polnud veel mai lõpus selgunud. Aga just Aasias pidi uus laev sõitma hakkama. Mujal maailmas ka­ sutamiseks oleks pidanud kogu laeva ümber projekteerima, sest kajutite asetus ja tekkide planeering olid just Aasia turu jaoks tehtud.

Pooleliolev kruiisilaev jõuab otse vanarauaturule ja soovijad võivad selle ära osta tervenisti või tükkhaaval, kirjutab Auto­ evolution. (PM/EE) leiba, peenleiba saab samuti.

Pirags, meie keeles pirukad, on sutsu kallid, aga võib vahete-­ vahel enesele lubada. Meil, eestlastel, sellist oma ostu­ võimalust enam ei ole. Saab siis sügisel kombineerida nii vaja­ likku pangaskäiku kui häid läti tooteid või eestlaste magusat varuda, sõbralikus õhkkonnas.

TN

6

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Rein Rannapi „Klaver tuleb külla 25“ Sirje Vihma-Normet Kaarli kirikus Rein Rannapi vaimustavat kontserti nau­ tides mõtlesin, et seekord oleks tema viiulikunstnikust ema, ülikriitiline Ines Ran­ nap, oma päevaraamatus oma poega küll kiitnud. Suviste tuuride „Klaver tuleb külla“ viimane, kahtekümmend viit aastat kokkuvõttev kontsert oli nii kõlakvaliteedi kui dra­ maturgilisest aspektist vaada­ tes detailideni viimistletud ja muusikaliselt teostuselt väga põnev.

Rein Rannapit tuleb kuulata elavas ettekandes, siis tuleb tõeliselt esile tema isiksuse võlu, mida filmilindile tundub olevat raske jäädvustada. Kah­ juks on siiani teda portreteeritud kui konflikset isiksust, jättes tähelepanuta tema loomingu sügavamad hoovused. Rein ei ole konfliktne, vaid pigem ülinõudlik nii iseenda kui temaga koos musitseerivate muusikute ja kontserdikorralda­ jate suhtes. Temas kõlab ju publikuni jõudva esituse lõpp­ ­ tulemus ideaalis, mille poole püüdlemine nõuab oma pilli ja muusikateksti perfektset valda­

mist ning suurt süvenemist.

Olulised on ka muusikavälised detailid. Dokfilmis „Päris Rannap“ raisatakse masendavalt palju aega sellele, kuidas Reinule klaveritooli otsitakse.

Ei sobi see ega teine, lõpuks tuu­ akse klaveritool kontserdi­ paika muusiku enda kodust.

Jah, kinopublik saab suutäie naerda, aga seda, MIKS Rannap klaveritooli suhtes nii nõudlik on, saab aru vaid klaverit õp­ pinud vaataja. Ja selles pole mi­ dagi naljakat – eks katsuge ise poolteist tundi järjest ebamuga­ val (klaveri)­toolil istuda.

Selle Aleksander Otsa dokfil­ mi parimad hetked on siis, kui Rannap loeb oma viiulikunstni­ kust ema päevaraamatuid, mida ema oli lubanud pojal lugeda alles pärast ta surma. Rannap on imestunud, kui kriitiline ema ta muusikaliste ettevõtmiste suhtes on. Vaatamata sellele, et Rein sai noorima osavõtjana Eesti esimesel pianistide kon­ kursil preemia ja esikohad 1971. ja 1973. aastate Tipp­ meloodia lauluvõistlustel. Suu­ re­ päraseks saavutuseks oli ka preemia Bachi konkursil Leipzigis, millest Rannap sai osa võtta tänu sellele, et Bachi

ERMi miljones külastaja sai erilise kingi Kolmapäeva keskpäeval jõu­ dis Eesti Rahva Muuseumisse 1 000 000. külastaja. Selleks osutus Marite Rikkas. Miljo­ nikorje läks lahti 1. oktoobril 2016, mil avati Raadil ERMi uus maja.

Miljonendat külas­ tajat tervi­ tasid ERMi töötajad eesotsas direktor Kertu Saksaga. Õnnit­ lemisel anti üle ERMi tea­ duri Reet Piiri koostatud suur rah­ varõivaraamat ,,Rahvarõivas on norm“.

Võitja ei pidanud pilku raa­ matusse oma auhinna valimi­ seks heitma, sest teadis juba oma rahvarõiva-eelistusi. ,,Tant­ sin rahvatantsuansamblis Lei­ garid ja siin rühmas saavad kõik oma kandi rahvarõivaid kanda.

Mina valin Kuusalu rahva­ rõivad, sest sealt on pärit minu vanavanemad,“ ütles Marite Rikkas.

ERMi direktor Kertu Saks: ,,Kingime sellele armsale ini­ mesele vastavalt tema soovile

Kirjanik Mats Traat 1936–2022

nende hulka luges ta ka liivlasi – arengukaar kirja panna, 13. sajandist tänapäevani välja. Eel­ kõige pühendus ta aga LõunaEestie ja mitte ainult, vaid ka keeleliselt – tema murdekeele valdamine on meisterlik. Teist sellist autorit eesti kirjanduses ei ole,“ tõdes Eesti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev ERR-ile.

Traat on tuntud nii luuletaja­ na kui proosakirjutajana. Proo­ sateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisene­ mine muutuvas ajas. Tema tun­ tumad romaanid on ,,Tants au­ rukatla ümber“ (1971), ,,Inger“ (1975) ja ,,Puud olid, puud olid hellad velled“ (1979), tuntumad luulekogud on ,,Kandilised laulud“ (1962), ,,Kassiopeia“ ­ (1968) ja ,,Harala elulood“ (1976).

Proosa ja luule kõrval on ta kirjutanud ka mitu filmi­st­ senaariumit, nende hulgas ,,Ukuaru“ (1972) ja ,,Sügis“ (1990). (ERR/EE)

85-aastasena lahkus Eesti luuletaja, proosakirjanik, tõl­ kija, dramaturg ja stsenarist Mats Traat (23.11.1936– 27.06.2022). ,,Mats Traat oli fenome­ naalne autor, seda kolmel põh­ jusel: haare, töövõime, vastutus­ tunne. Traat tundis vastutust terve maa ja rahva ees ja luges oma ülesandeks eestimaalaste –

Foto: Sirp

sünnilinn oli juhuse tahtel IdaSaksamaal, mitte Lääne-Sak­ samaal nagu Beethoveni sünni­ linn Bonn. 1987. aastal Rein Rannap emigreerus ja läks studeerima Lõuna-California ülikooli prof Stephen Hartke heliloominguklassi doktori­ õppesse. Õhtut täitvat dokto­ rikraadi kontserti sai Eesti publik nautida 1996. aastal ­ Estonia kontserdisaalis.

Tarvo Mölderi dokfilmis „Eesti muld ja Eesti RUJA“ on kasutatud vanu mustvalgeid dokumentaalkaadreid RUJA al­ ­ gusaastate kontsertidest. Need on igati ehedad, kuigi filmitud tänapäeva mõistes algelise kaa­ meraga. Tore oli taaskord näha­kuulata ka Estonia katastroofis hukkunud legendaarset RUJA solisti Urmas Alenderit. An­ sambel RUJA on täiega Rein Rannapi muusikaline laps, kuigi pärast Rannapi bändist lahku­ mist on seal klahvpille män­ ginud ja ansamblit juhtinud veel Margus Kappel ja Igor Garshnek. Aga nemadki on järginud rannaplikku printsiipi­ – teha eestikeelset progres­ siivset rokki parimate eesti poeetide tekstidele, millest pee­ geldub nii looritatult kui otseko­

just selle paiga rõivad, kus on tema juured. ERM ongi ju koht, kus on juba 1909. aastast kogu­ tud rahvarõivaid ja meil on kõige täiuslikum ülevaade sel­ lest, millised on erinevad paik­ kondlikud komplektid. Oleme seda nõu andnud läbi aegade nii rahvatantsurühmadele kui laulu­ kooridele, et me laulu- ja ­tantsu­pidude traditsioon saaks rahvarõiva ilu autentselt edasi kanda.“ Esimestel aastatel külastas ERMi uut maja paarsada tuhat inimest aastas, kuid koroona aastatel langes külastuste hulk 100 000 aastas. Käesoleval aastal on külastuste arv taas ­ tõusma hakanud ning välis­ külastajad on samuti uuesti tee muuseumisse leidnud.

Suurema osa ERMi külasta­ nud välisriikide turistidest moo­ dustavad Soome, Läti, Leedu ning Saksamaa inimesed, kokku on külastajaid olnud rohkem kui 120 riigist ning 20% näituste külastajatest ongi välisturistid.

Haridusgruppe käib aastas ERMis 500 ringis ja giidituure tehakse üle 1000. Kokku toi­ mub ERMis aastas üle 500 ­ürituse. (PM/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Foto: Jüri Kaljundi, Vikipeedia

heselt edasi antud ühiskonnak­ riitika. RUJA algaastatel olid bändi kontserdid noorte seas niivõrd populaarsed, et nõu­ kogude võimu esindajad keelas­ id RUJA esinemised ära. See andis bändile populaarsust veel juurdegi ja varsti oldi sunnitud RUJA esinemised vabaks lask­ ma – kes teab, mida noored RUJA-fännid võivad muidu ette võtta. Siinkohal võiks meenuta­ da legendaarset Propelleri staa­ dionikontserti, millest vallandus niisugune möll, et aktiivsemad mässajad pandi lausa vangi.

1980ndate aastate alguse stag­ natsioon oli juba niivõrd masen­ datavatesse sügavustesse kuk­ kunud, et kõige tundlikum osa ühiskonnast – noored – hakka­ sid mässama.

Tänavu 16. juunil kõlasid Kaarli kirikus 25 aasta jooksul Rein Rannapi klaveri küllatu­

Nr. 26

lemise tuuridel kõlanud parimad lood. Sealt on Rannap saanud ka heatahtliku hüüdnime – Klaveripoeg. Rannap oli ava­ rasse Kaarli kirikusse toonud oma isikliku tiibklaveri kõrvale ka ühe vana klaveri, mille ta oli eelnevalt ära prepareerinud kõiksugu metallsete poltide ja naeltega, selleks et laivis erine­ vaid naturaalseid heliefekte saavutada. Lisaks oli laval har­ moonium, kõlasid ka eelnevalt sissemängitud muusikalõigud digitaalselt arvutist. Kõikidel pillidel mänginud Rannap oli ainuisikuliselt nagu terve orkester. Eelnevatel tuuridel osalenud lauljad seekord kont­ serdil ei esinenud, nii esitas Rannap ise ka ühe vokaalpartii.

Prepareeritud klaveri kulminat­ sioonilooks oli „Kellade juubel­ damine“. Minu jaoks helises sealt vastu ka kunagise Rannapi ansambli „Hõim“ helipilt – heakõlaliste kirikukellade kõr­ val kõlasid mõned kellad tuh­ milt nagu lehmakellad. Võrratu!

Kui siia lisada põnevalt illus­ treeritud Estonia klaveri kaas (ilmselt video abiga) ja Rannapi lühikommentaarid, siis jõudis kontserdi sõnum ilmselt adek­ vaatselt kõikide kuulajateni.

Publik polnud ka aplausi ja braavo-hüüetega kitsi.

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Raamatukogu on praegu suve­puhkusel; avatakse taas sep­tembris.

Ojalo, Hanno. Narva Teises maailma­s õjas.

Ammukaar, 2020

Ideon, Argo. Rahvusvahe­ lised mehed. Hea Lugu, 2020

Raamat annab üle­ vaate Narva linna ja selle elanike katsu­ mustest Teises maailmasõjas, suurema­ test lahingutest, linna hävingust 7. märtsi 1944 pom­ mitamises ja linnaelanike eva­ kueerimisest.

Lisaks on juttu Narva silda­ dest, eesti väeosadest linnas, Narva jõelaevandusest, ajaleh­ tedest ja olulisematest sõjas hävinud ehitistest.

Argo Ideon kirjeldab selles raamatus Eesti rahvusvahelisi mehi ja naisi, välissuhtlu­ se ­ teatud sündmusi ning protsesse doku­ mentaalses võtmes, hõlma­ tes laias laastus ajavahemikku 1994. a algusest kuni 2004. a kevadeni ehk Indrek Tarandi värbamisest välisministeeriu­ misse Mart Laari esimese valit­ suse ajal kuni selleni, mil Eestist sai Euroopa Liidu ja NATO täisliige.

Ilmub Eesti esimene äikeseplaat

Velsker, Eva ja Velsker, Mart. Vaba inimese tunne. Vestlused Ene Mihkelsoniga. EKSA, 2019

Klassikaraadio ,,Suveduuris“ käis Eesti esimesest äikese­ plaadist ja loodushelide sal­ vestamisest rääkimas helilooja Taavi Tulev, kes tõdes, et loo­ duskohti, kuhu inimtegevus ei kostu, jääb järjest vähemaks.

Tulev on loodushelide sal­ vestamisega tegelnud 15 aastat.

Kontoris töötades kuulas ta pidevalt kõrvaklappidest muu­ sikat, kuid ühel hetkel tundis, et muusika, mida ta kuulab, on väga etteaimatav ning ta vajas sellele vaheldust.

Tulev tõdes, et äike on üks keerulisemaid loodusnähtuseid, mida salvestada, sest seda ei saa eriti ette planeerida, raske on leida kohta, kus segamatult salvestada ning see on tehnili­ selt teiste helide salvestamisest keerulisem.

„Vaba inimese tun­ ne“ koon­ dab mäle­ tamisest ja mõistmis­kirest kan­ tud intervjuusid, mis Ene Mihkelson on andnud aastatel 1984–2015. Raamatu juhatavad sisse Viivi Luige eessõna ja Ene Mihkelsoni artikkel „Isiklikust kunstis“.

Muusiku sõnul proovib ta kohavaliku puhul vältida inim­ tegevuse lähedust, eriti autosid, lennukeid, ronge ja laevu. Kuigi inimkõrv kõiki helisid ei kuule, püüab mikrofon kõrvalised helid siiski kinni, mistõttu on ­ Eestis kohti, kus saab loodust salvestada, üsna vähe. Samuti tõdes ta, et salvestamisvõimalu­ si vähendab metsade ja lindude arvukuse vähenemine. (ERR/EE)

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1111 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

25

26

22

27

23

32

33

35

36

41

10

11

29

30

31

45

46

34 37

38 40

9

24

28

39

42

43

47

48

52

53

54

55

56

57

PAREMALE:

1. Sellel.

4. Vulkaan Euroopas.

8. Pilkejutt, nali.

12. H_____, kodulind.

13. Maitse, mekk.

14. Rooma armastusjumal.

15. ______p, valgusti.

16. Peruu indiaanlane.

17. Metsik, meeletu vihahoog.

18. Tuntud viiulimeistri­te perekond.

20. Leebe, vaikne (iseloomu kohta).

21. Tume vitamiini­ rohke mari.

25. Pillide kuningas.

28. Avalik kõmuline pahandus, lament.

32. Riigiaktsiaselts (lüh.).

33. Linn Soome läänerannikul.

34. Silitus.

35. Teat. seen.

37. Eesotsas olev.

38. Teat. emalind.

40. Paneb kinni.

43. Soololaul ooperis.

47. Olevikuvorm sõnast ,,elama“.

49

50

44

48. Aer. 51. (Tuule)puhang.

52. Jõgi Vooremaal.

53. Olevikuvorm sõnast ,,olama“.

54. Seeme.

55. ,,Kuningas _______,“ W. Shakespeare’i näidend.

56. Türgi ohvitser.

57. Vaba Eesti Sõna.

ALLA:

1. Nuhk.

2. Rohkem.

3. Peruu pealinn.

4. Islamimaa valitseja.

5. Päevitus (ingl. k).

6. _____e, võidujumalanna.

7. Alias, tuntud ka kui (ingl.k. lüh.).

8. Väeosade pidulik ülevaatus.

9. Lääge, magusavõitu.

10. Vorm sõnast ,,lugema“.

11. Dokument tasuda oleva summa kohta.

19. Temal.

20. Enesekohane

S

T

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 1110 LAHENDUS

20

21

I

7

51

asesõna.

22. Linn Jaapanis.

23. _____i, Aafrikas elav sõraline.

24. ______u, Bahama pealinn.

25. Kanada hokimängija (snd 1948).

26. Kala.

27. Eesootav töötamisriba.

29. Viga.

30. Vaat.

31. Naisenimi.

33. Kala.

36. Ei kasva meie maal.

37. Eesti Teaduste Akadeemia.

39. Rahvakogu Ukrainas.

40. Siin ja _____ .

41. Fantastika, fantaseering.

42. Leba!

44. Vahend toiduainete peenestamiseks.

45. Juurdekasv.

46. _____i, sepa töövahend.

48. Väljasurnud lind.

49. Kehaosa.

50. J. Smuuli näidend.

Paremale: 1. Orav, 5. Eng, 8. Kell, 12.

Tava, 13. Sei, 14. EMTA, 15. Siis, 16.

Toi, 17. Euro, 18. Eesel, 20. DEM, 22.

Miss, 25. Mille, 29. Gambiit, 32. Ikoon, 33. (P)apa, 34. Seier, 36. Rod (Stewart), 37. Liket, 39. Granada, 41. Aasta, 42.

AAAA, 43. RKA, 45. Tartu, 49. Truu, 52.

ROM, 55. Baar, 56. AIDS, 57. ETA, 58.

Erli, 59. Loik, 60. MTA, 61. Rein.

Alla: 1. Otse, 2. Raie, 3. AVIS, 4. Vasemb, 5.

EST, 6. Neo, 7. Giid, 8. Keemik, 9. Emu, 10. Ltr, 11. Lao, 19. Liistak, 21. Emiraat, 23. Sie(sta), 24. Stiga, 26. Lora, 27.

Lood, 28. Enda, 29. Gala, 30. Apia, 31.

Maks, 35. Era-, 38. Etrusk, 40. Naaber, 44. Arem, 46. Rare, 47. (Arno) Tali, 48.

Urin, 49. Tal, 50. Rio (Grande), 51. Udi, 53. Ott (Tänak), 54. Maa.

Nädala retsept

3-ingredient Chili Crisp Cheese Dip Paul Lillakas Hands on time: 5 minutes Total Time: 5 minutes Makes: 4 servings Tip: Chili crisp is a fantastic Chinese condiment that is typi­ cally comprised of chili-infused oil with crispy fried shallots, onions, garlic or other umami­rich ingredients mixed in. You can find it in Asian grocery stores or online stores.

Ingredients: 2 cups mascarpone cheese, stirred to soften 1/3 cup chili crisp (see tip) Flatbread, grilled and cut into strips In bowl, whisk mascarpone to soften. Scrape onto platter and use spoon to carve valleys and a high edge into cheese, pushing out toward edge of plate. Spoon chili crisp overtop.

Serve with grilled or warmed flatbread for dipping.

Kuninganna tegeleb jälle oma lemmikspordiga

Elizabeth II on juba lapsest peale innukas ratsutaja. Üheksa kuud pärast seda, kui arstid soovitasid daamil ratsutamine lõpetada, on 96-aastane kunin­ Tema Majesteet jätkab tegele­ ganna Windsoris hobuse seljas. mist oma lemmikharrastuse­ Täpsustamata liikumisras­ ga. Vaid mõned päevad pärast kused ei lasknud tal mitmetel kõndimiskepist loobumist ro­ ­ plaatina juubeliüritustel osaleda nis kuninganna sadulasse, et ja teda nähti avalikkuse ees tegeleda oma meelisala, rat­ jalutuskepiga. sutamisega. Üks allikas rääkis ajalehele The Sun, et kuninganna oli üheksa kuud ratsutamisest ee­ Naljanurk mal, lisades: ,,Kuningannale meeldinud taas väga oma ho­ Lapselaps õpetab vana­ buse seljas olla. Teda jälle rat­ ema arvutil töötama. sutamas näha on pärast kõiki ,,Tead, Jüri, mulle pais­ neid muresid tema tervise pärast tab, et see arvuti on minust suurepärane märk. 96-aastaselt palju kiiremini aru saanud hobuse selga ronida on päris kui mina temast.“ tähelepanuväärne.“ (PM/EE) ,,Miks sa nii arvad?“ ,,Noh, ma alles lülitasin ta sisse, aga tema tahab juba kasutajat muuta.“

Warmed Olives with Garlic and Chili Paul Lillakas Hands on time: 5 minutes Total Time: 5 minutes Makes: 8 servings Ingredients: 2 cups green olives (in oil) 1-2 red chili peppers (such as birds-eye), thinly sliced 2 cloves garlic, thinly sliced In skillet over medium heat, combine olives (along with 1/2 cup of oil from jar), sliced chili peppers and garlic. (Tip: If ­using olives in brine, strain, dry olives and add 1/2 cup of extra virgin olive oil). Cook, stirring, until warmed through, about 4-5 minutes. Serve immediately.

Surnud ring Eesti vanasõna ütleb, et kes kannatab, see kaua elab. Aga seda ta ei ütle, et kes kaua elab, saab ükskord vanaks. Ja et kes vanaks saab, see lõpuks kannatab. Noh, ja ongi ring täis. Võid seda veeretada nigu tünnivitsa nii kaua kui elad.

Vai nii kaua kui kannatad.

Mina olen nii kaua eland, et olen osand mõned segased asjad endale selgeks teha. Vähemalt ma arvan, et nad on selged. Selles näituseks olen peris kindel, et elu on nigu su­ permarket: kõik asjad leiad ülesse peale selle, mida sa ot­ sid. Esiotsa proovisin kavalusega, akkasin otsima seda, mida parajasti vaja ei ole. Jäin sellega kah jänni, ikke leitsin asju, mida veel vähem vaja on. Ja lõpuks ei mäletand, mida otsisin.

Sellest olen ma ammu aru saand, et kes iganes inimlaste­ le igasugu oskusi ja vaimuandeid jagab, ei tee seda õigla­ selt. Alati saab mõni palju rohkem kui teine. Ainukene erand on mõistus. Mitte keski ei kaeba, et temale on vähem antud kui teistele. Ja sel erandil on kah erandeid, kes on veendund, et nendele on antud rohkem kui teistele. Ühe nisukese erandiga ajasin üks õhta telehvonijuttu.

Ega ta ennevanaste minuga eriti kõnelda ei taht, aga nüid vanast peast on ädas nigu ma isegi, et pole kellegagi kõnel­ da, kõik kuulajad ammu Peetruse manu läind. No umbes samal põhjusel ma võtsin ta kõne vasta kah.

Too ammune tuttav oli juba poisikesest peast nigu noor kukk, kes arvab, et päike tõuseb ainult selleks, et tema kiremist kuulda. Kui ivake suuremaks sai, siis kelkis ikke, et tema on mees, kes iial aru ei kaota. No selles punktis ma antsin talle mõttes õiguse. Kuda sa ikke seda kaotad, mida sul kunagi pole old.

Nüid telehvonis kah muutkui praalis, et tema elab kind­ late põhimõtete perra. Temal pidada olema terve ulk vintskeid põhimõtteid ja kõik olla mittemüidavad. Ma tegin end veel lollemaks kui olen ja küsisin ilmasüita äälega, et kas tõeste kuskilt ostjat ei leia. Tahtsin veel lisada, et mina poleks ühtegi kingituseks kah taht, aga enne viskas mu vana tuttav toru lärtsti argile. Ei kannatand mu juttu, kuigi on kaua eland.

Ega ta enam elista ja kõik mu enda süi. Kirusin ennast vaikselt ja leitsin kirumise vahelt veel ühe punkti, kus mõned asjad on tasakaalust väljas, vähemalt minu juures.

Kõnelemise sain kahe aastaga selgeks, aga keelt ammaste taga pidama pole siiamaani ära õppind. Teil, ead sõbrad, kes mulle veel perra jäänd, on kõik palju lihtsam. Võite mu lora lihtsalt lugemata jätta, ei pea lehte ära kortsutama. Ärge tellimist kah tühistage. Elame ja kannatame koos, nii kaua kui lastasse.

KARGU KARLA

Filateelia. Uus postmark.

Lastemark – saada kaart Rahvusvahelisel lastekaitse­päe­ val 1. juunil lasi Omniva (Eesti Post) käibele Priit Rea kujunda­ tud postmargi, millel kujutatud kirja postkasti ­ asetav kiisu.

Siseriiklikuks kasuta­m iseks mõel­dud 0,90 € margid on trü­ kitud trükikojas AS Vaba Maa. Läbi erinevate aegade on kestnud traditsioon rõõmustada oma lähedasi ning sõpru post­ kaartide ja kirjadega.

Euroopas algas regulaarne postivedu Franz von Taxise al­ gatusel Viini ja Brüsseli vahel aastal 1495. Eesti sai esimese regulaarse postiühenduse Root­ siga aastal 1638.

Esimene postmark anti välja 1840. aastal Inglismaal, Eestis 1918. aastal.

Kuigi praeguses digitalisee­ runud maailmas toimub ini­ mestevaheline suhtlus valdavalt elektroonilistes kanalites ja lühendite ning sümbolitega, on vaatamata sellele, postkaartidel ja kirjadel jätkuvalt väärikas koht sõnumikandjana. Oma käe­ ga kirjutatud soojad sõnumid rõõmustavad igas vanuses saajat ning annavad hea tunde saatjale – see on traditsioon, mida anda edasi ka uutele põlvedele.

(Allikas: Omniva/Eesti Post)

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Nr. 26

Koolitussari: ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal 11“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas koostöös EV Haridus- ja Teadusministeeriumiga üleil­ ma eestlastele 31. mail 2022 Zoomis 11. koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpeta­ mine välismaal“.

Esinejateks olid ema ja tütar, Ruth Raudsep ja Anneliis Kõiv.

Ruth on õpetaja Kohila Mõisa­ kooli 5. klassis ja ta tutvustas eesti keele õppematerjalideks sobivaid raamatuid ja mänge.

Allpool nendest ülevaade.

Maria Teiverlauri lasteluu­ leraamatus „Minu kodumaa“ tutvustatakse Eestimaad, meie rahvakultuuri, Eesti erinevaid linnu ja toite.

Anna Maria Tammesaare „Oskar keskaegses linnas“ ­tutvustatakse keskaega ja hansa­ linna Tartut, mille nimeks kesk­ ajal oli Tarbatu. Lydia Koidula sünnist ja kujunemisaastatest räägib Kätlin Kaldmaa „Lydia“.

Lauri Juursoo kogupereraa­ mat „Eesti oma riigiaabits“ oli kingitus EV100.a sünnipäevaks.

Raamat oli mõeldud tekitamaks huvi teiste riikide vastu.

Teaduspõhise ülevaate kõrval erinevate riikide kohta on infot erinevate maade kultuuri eri­ päradest, nt Šveitsi puhul saab teada Šveitsi kelladest ja et šveitslased söövad umbes pool ­ kilo šokolaadi nädalas.

Huvitavaks õppematerjaliks sobib „Eesti vanasõnad ja mõistatused“, sest vanasõnad ja mõistatused on Eesti rahva­ kultuuri lahutamatuks osaks, need on elutarkust täis ja tabava sisuga. „Tunne Eestit: Loomalood

ja linnulood meie metsadest“ (Jüri Jõepera, Hilli Rand) on tore raamat, kus on teaduslikult asjakohane info väga lapse­ sõbralikult esitatud. Tegevus toi­mub Eesti metsades, niitudel, mere ääres ning peategelasteks on 10 looma ja 11 lindu, suuri­ mad, kes neis paigus elavad.

Tarmo Tuule „Mets on kodu“ on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Lugeja saab osa olulistest väärtustest: loo­ dushoid, inimestevahelised head suhted, isamaa-armastus, põlv­ kondade side, tervislik toitumine, kultuur, tervis, igavikuline mõõde, meelerahu. Iga peatükk puudutab ühes kalendrikuus looduses toimuvat.

Irmgard Luchti „Looduse aastaring“ on lindude ja loomade elupaikadest ja nende elust igal kuul. Kaunite ja tõetruude piltidega raamatu fookuses on linnud, heinamaad ja metsad.

Indrek Rohtmetsa „Üks rott läks rändama“ on haarav ja hästi kirjutatud raamat, mis sobib ka täiskasvanutele.

Raamatus läheb rott Krõssu maailma rändama, käib ära kõi­ kidel mandritel ning tutvustab eri maailmajagude linde, loomi ja taimi. Krõssu on tegelikult autori alter ego. Info on teadus­ põhine, kuigi seda esitleb lusta­ kas tegelane. Lugude juures on Krõssu õpetlikud küsimused koos vastustega. Lisaks roh­ ketele loodusfotodele seikleb ­lehekülgedel ringi Anne Pikkovi joonistatud peategelane. „Koduvana taimemapp“ on küll Soome looduse kohta teavet andev, aga seda saab üle kanda ka Eesti looduse kohta.

Raamat annab juhtnööre, kuidas

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

ENN HALLIK

Läheneb kergejõustikuhooaja esimene kulminatsioon 15. juulil algavad USA-s Eugene’is kergejõustiku maail­ mameistrivõistlused. Eestist sõidab sinna suurimate lootus­ tega 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi. Ta oli Tee­ mantliiga Rabati etapil teine, võitis Soomes Paavo Nurmi mängud Eesti rekordiga 47,82.

Sel hetkel oli see hooaja kolmas aeg maailmas. Miks mitte MM-medalist unistada?

Traditsiooniliselt on Eesti maailmariik kümnevõistluses ja seekordselgi MM-il võib Eesti mehi võistelda koguni kolm.

Ning sealjuures eelmise MM-i hõbe ning Eesti selle ala vii­ maste aastate parim Maicel Uibo ei olegi nende seas, sest pole suutnud MM-normi täita.

Eestlastest parimas seisus on tänavu 8450 punkti kogunud Janek Õiglane, aga kvalifikat­ siooninorm on täis ka viimasel ajal palju haiguste ja vigastus­ tega maadelnud Karel Tilgal ning reitingupunktide abil võib

MM-ile pääseda teinegi USA üliõpilaste meister Johannes Erm. Veel loodetakse wild ­cardi 400 meetri tõkkejooksus Eesti õrnema soo rekordi teinud Marielle Kleemeierile. Hooaja teiseks kulminatsiooniks tulevad sügisel Euroopa meistrivõist­ lused.

Eesti kergejõustikus on veel üks hea ja üks kurb uudis. Hea on, et 900-päevaselt vigas­ tuspausilt tuli tagasihoidliku 73.67-ga Eesti meistrikulda võites tagasi 90-meetri odavis­ kaja, eelmisel MM-il hõbeda võitnud Magnus Kirt. Kurb, väga kurb on aga, et 75-aasta­ sena suri esimene eestlasest kergejõustiku olümpiavõitja, 1972. aastal Münchenis kõrgus­ hüppe võitnud Jüri Tarmak.

Vesistel aladel on rõõmsaid sõnumeid Ujujad võistlesid pika raja maailmameistrivõistlustel Buda­ pestis. Eesti koondis koosnes viiest sportlasest, kellest oli edukaim 15-aastane Sillamäe

teha herbaariumit.

Kristel Vilbaste „Sipelga­ hapu“ järgi on tore lapsi luge­ ma õpetada. Raamatus on vah­ vad looduse lood ja pärimused.

Vanal ajal arvati, et kooliküps on see laps, kes on kasvanud lillade õitega taime – põdra­ kanepi – pikkuseks. Tänapäeval peab kooliminev laps aga kind­ lasti lugeda oskama. Raamatust saab teada, kuidas loomad räägivad ja mida metsas suhu ­ pista. Kuidas ära tunda karva­ seid ja sulelisi, rohelisi ja õie­ lisi. Kuidas tuld teha ja kust joogivett ammutada. „Pühapaigad looduses“ tut­ vustab lastele eestlaste jaoks pühasid paiku. Saab teada, mis on allikas, kuidas märgata ja austada pühasid puid, mille poolest mõned kivid on erilised, kuidas esivanemad käisid hiies ja millised kombed neil seal olid.

Raamatus „Lummav pla­ neet Maa. Jutustused ja ainu­ laadsed kaardid“ on väga huvi­tavad kaardid, toredad lood, legendid, müstilised olendid, peidetud aarded, tundmatud mered, kadunud laevad, riukali­ kud taimed. Kõigist on kirju­ tatud 10 põnevat lugu ning joonistatud 10 ainulaadset kaarti.

Uskumatud lood ja detaili­ rohked kaardid pakuvad avasta­ misrõõmu ka täiskasvanutele.

Nende kaudu õpetatakse loo­ dust, ookeane ja mandrite ajalu­ gu ning need näitavad maailma väga erinevatest vaatenurkadest.

Lõpuks soovitas Ruth kau­ neid lasteraamatuid nagu Lewis Carrolli aegumatu „Alice imedemaal“, kus on imeilusad Made Balbati illustratsioonid ja Jaan Krossi väga hea tõlge eesti

neiu Eneli Jefimova. Ta püsti­ tas 50 meetri rinnuliujumises Eesti rekordi ja tuli finaalis kuuendaks, olles taasiseseis­ vunud Eestis alles teine pika raja MM-i finalist Jana Kolu­ kanova peaaegu 20 aasta taguse saavutuse järel. 100 meetris oli Jefimova 11. Sama 11. koha saavutas Budapestis Eesti parim meesujuja Kregor Zirk kodu­ riigi rekordit püstitades 200 meetri liblikujumises. MM-il võistles Eesti lipu all ka Kanada Toronto neiu Aleksa Gold, uju­ des 100 ja 200 meetrit nii krooli kui selili. Esines tublilt, aga kevadine haigus on tal tähtede taevast alla toomist siiski veidi pidurdanud.

Teine hea vesine uudis Jefimova finaalikoha kõrval tuli sõudjatelt. Mitukümmend aastat Eesti lipulaevaks olnud meeste paarisaeruneljane läks Poola maailma karikavõistluste etapile uue koosseisuga (Tõnu End­ reksoni ja Allar Raja kõrval Johann Poolak ja Mihhail Kuštein) ning üllatas Hiina järel teise kohaga.

Jalg-, võrk- ja korvpallist Eesti jalgpallimeeskond alus­ tas mänge Rahvuste liiga

keelde. Samuti Antoine de Saint-Exupéry „Väike Prints“, mis pole mitte ainult keeleliselt, vaid ka inimeseks olemise ­õpetuse poolest oluline raamat.

Ruth tutvustas ka mängu­ kaarte – Hilli Rand „Sõsar­ sõna – omadussõna. Mängude ja kaartide kogumik“, mis ai­ tab omandada rikkalikku sõna­ vara ja erksat keeletaju. Või nimi­sõnade mäng, kus vaja lei­ da sünonüüm kaardil olevale sõnale.

Oluline ja aktuaalne praegu­ sel ajal „Tunded. Minu mag­ netitega mängukomplekt“, kuhu kuulub karp 2 tahvli, 80 magneti ja 10 kaardiga, mille toel saab aidata lapsel oma emotsioone tundma õppida.

Anneliis Kõiv (Raplamaa Noored) rääkis teemal „Mäng on väikese inimese töö ehk tunne lihtsate asjade võlu“.

Anneliis on olnud koolijuht, ­vii­nud läbi erinevaid projekte ja sündmusi, korraldanud laagreid, kus väikesed kogukonnaliikmed tunnevad end hoituna suurte kogukonnaliikmete poolt. Anne­ liis rääkis meeskonna olulisu­ sest. Tähtis on üksteise jaoks olemas olemine, infovahetus, käe pulsil hoidmine, samuti vastutus. Sündmust kavandades tuleb kogu meeskond kaasata algusest peale. Kõigile peab olema arusaadav korraldatava

madalaimas ehk mudaliigaks kutsutavas D-divisjonis. Esi­ mesed tõkked ületati komista­ mata, võites San Marino 2:0 ja Malta 2:1. Kui nii edasi läheb, saadakse ehk jälle tagasi omasuguste sekka. Eesti pidas ­ viimasel kuul ka kaks maavõist­ lust. Albaaniaga tehti Tiranas ­ilmetu 0:0 viik, aga Hispaanias sparringut vajanud Argentina pani Eesti väga karmilt paika.

Eksmaailmameistrid lustisid eestlaste vastu nii-öelda täie raha eest, võitsid 5:0 ja kõik need viis palli lõi Eesti vära­ vasse üks mees, maailma pari­ maks vutimeheks peetav Lionel Messi.

Võrkpallis lõppesid Eesti rahvusmeeskonnal mängud Kuld­liigas ja naiskonnal Hõbe­ liigas. Eesti mehed võitsid küll viimati 3:1 Belgia, aga uks Final Fouri oli juba kinni ja vii­ mane mäng Tšehhiga jäi siiski ju veel ringleva Covidi-haiguse süül ära. Naiskond kaotas vii­ mases mängus 1:3 Portugalile ja samuti oma liiga medalimän­ gudele ei pääsenud. Nii meeskui naiskond kasutasid liiga­ mänge hea ettevalmistusena sügiseseks Euroopa meistri­ võistluste finaalturniiriks.

sündmuse eesmärk, miks ta meeskonnas osaleb, mis juhtu­ ma hakkab, tegevuskava ja ajaraam, arusaadav ülesannete ­ jaotus. Vaheetappe peaks hinda­ ma, ressursse kavandama, riske analüüsima. Iga liige on turundaja. Kõik ei pruugi alati õnnestuda, sellega tuleb leppi­ da. Kui sündmuse toimumisaeg on käes, tuleb säilitada rahu.

Osavõtjad ei tea, kuidas midagi plaanitud oli, neile peab jääma mulje, et nii nagu asi aset leiab, see peabki olema. Tänu vääri­ vad kõik meeskonnaliikmed võrdselt.

Anneliis viib läbi suvel päevalaagreid „Mäng on väi­ kese inimese töö“, kuhu on kaa­ satud 70 vabatahtlikku ja laagris saab osaleda 150 last. Nelja päeva jooksul pannakse kõik esinema. Heaks etenduseks on ­ alati „Tsirkus“, kus kõik saavad oma tugevaid külgi ja oskusi näidata. Selle suve laagri tee­ maks on „Kaardipaki kuning­ riik“. Noorimad osavõtjad on 6-aastased, grupijuhtideks on paarikümneaastased noored, abi­grupijuhid on 14-16-aasta­sed.

Laagrites on osalenud ka välis­ eesti noori.

Aitäh Heidy Eskor-Kiviloole Eesti Instituudist koostöös EV Haridus- ja Teadusministeeriu­ miga väga huvitava ja inforikka koolituse korraldamise eest.

Võrkpallis on hea uudis see­ gi, et Eesti rannavõrkpallipaar Kusti Nõlvak ja Mart Tiisaar jõudsid MM-il kaheksa parema hulka, jagades viiendat kohta.

Kordasid sellega Kristjan Kaisi ja Rivo Vesiku kunagist saavu­ tust.

Korvpalliga on lugu selline, et Eesti-siseselt käib klubides mängijate ja treenerite palka­ mine. Aga hooaeg tõotab tulla huvitav, kuna praeguse seisuga võivad Eesti ja Läti ühisliigaga ühineda ka sõjas oleva Ukraina kõrgliiga tugevad meeskonnad. Üks Eesti noor korvpallur, 22-aastane ja 205 sentimeetri pikkune Henri Drell käis end näitamas NBA klubides Utah Jazz, Chicago Bulls ja Altanta Hawks. Ta oli üles antud NBA drafti, kuid tänavu ükski klubi teda veel ei valinud. Drell jät­ kab nüüd pürgimist NBA suve­ liigas, kandes Chicago Bullsi särki.

Suurel spordil on ka põnevad ääremaad Mõned nopped siinkohal.

Väikelinn Elvas peeti sport­ keeg­li MM, Heret Ots tuli sprindivõistlusel esimese eest­ (Järgneb lk. 19)

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Mets meis kõigis

Üks Seedrioru sümboleid on Vello Hubeli kujundatud mälestussammas.

Ood Seedriorule Tahtsin küll pealkirjaks panna Seedrioru serenaad, aga meenus, et Priit Aimla kirjutas selle pealkirjaga raa­ matu, vaimustuses, kui kaunis see eestlaste maa-ala on. Just nagu meie kahel teisel kaunil suvituspaigal, ostetud noorte huvides suvekodude ja laag­ rite pidamiseks, on kõigil kol­ mel ka suvilad olemas. Nende kruntide müümine võimaldas maa-alade kinnimaksmist ja tagas igale põlvkonnale, mitte ainult lastele, võrratuid ela­ musi.

Kuna nii Seedriorul kui Jõekäärul ja Kotkajärvel saab ju matkata, jalutada, ujuda. Mis, sa hing, suvel enam tahad. Talvel aga on asjad teisiti. Ei ole ­kunagi Seedrioru talve kogenud.

Küll olen aga suusatanud Jõekääru lausmaal, Kotkajärve aga võidab, kuna seal on künkaid ja kinke, saab nautida nii hingeldades nende tippu jõudmist kui ka laskumist.

Juba lapsena suvekodu kasvandikuna paelus Seedrioru.

Mäletan väikeste poiste tares müramist, kui kasvataja läks teistega rääkima. Ning sellest ajast on kaunis ja tore mälestus. Üheks tegevuseks oli võimalus oksjonil enesele kasvataja „osta“. Mäng muidugi ja ei mäleta, mis pärast pakkumist, ostu sai. Mulle üks noor neiu meeldis, alati sõbralik ja kena veel takka. Aga aralt, häbenedes ei tahtnud esineda. Siiski tõugati ette. Näitasin neiule, nime ei nimeta, selgelt põhjendatult, teen ehk teisele, kes Torontos elab ja on meie ühiskonnas ­aktiivne, piinlikkust. Kuna pak­ kusin vaid ainult ühe näruse sendi ta eest. Muidugi kasvata­ jad pahvatasid selle peale naer­ ma.

Vanemalt sai Suviharjadel käidud, olles nii osa publikust kui ka koorilauljana ametlikus kavas. Teatud vanuses kuulsatel ööpidudel osaleda, järgmisel hommikul oli küll vaja ujuda, et peavalust lahti saada. Kooridega esinemine, skaut-/gaidorkestris mängimine, tuues rahvuslikku tunnet teistele, oli uhke. Õhtul ­ vabaõhuteatris tasemel lavastusi nautida. Tunnen neist aegadest puudust. Aga kas nüüd võhma autosõidu ette võtmiseks on, ei tea. Peopanek enam eriti ei

tõmba, laulaks aga meeleldi.

Meeskooriga Seedriorule min­ nes üüriti buss. Meeles ikka, kuidas Eedi ja Ene Rebane lau­ luvendi oma suvilas lahkelt kostitasid. Estonia kooriga aga oli sinna minek autodes, sain ikka küüti. Juba siis olin tüdi­ nud roolis olekust.

See on aga kõik eelmäng oodile. Kirjatähtedes, mitte ­ laulus. Hindan väga ka seda, ­ mida Jõekäärul ja Kotkajärvel on saavutatud. Seedrioru on südamelähedane, kuna seal ­ pulbitses ja on ikka olemas ­ väga tugevalt eestluse tähtsa­ mad ja olulisemad aspektid.

Esimesed Kanada laulupäevad peeti seal juba 30. juunil 1956. a. Kohale oli tulnud 2500 ini­ mest. Kolmandal eesti laulu­ päeval osales 13 koori, 400 lauljat ja Estonia orkester.

Publik oli paisunud 3500-ni.

Aukartust äratavad arvud.

Aktuseid saab pidada kõikjal.

Aga Suviharja ja teiste Seed­ rioru suurüritustega seotud ela­ mused viisid kuidagi selliselt sinna, et oleme mingil erakord­ sel Eesti maa-alal. Kujutage ette, esimese Suviharja publik oli nelja tuhande eestlase suurune. Tähendab, kodumaiselt omaste hulgas. Seda tunnet on raske sõnadesse panna. Kuid nii ta oli ja on.

Eeskujuks on ka sõjamehed, kes võitlesid sangarlikult sel­ leks, et Eesti ei langeks teiste küüsi. Mis kahjuks sündis.

Paguluses, vabaduses leiti sobiv ja kaunis koht, kus mäletada langenuid. Kuidagi oli noore­ male, vabaduses sündinud ini­ mesele tunne, et just Seedrioru on üks vabaduse läte. Seedriorul olek annab rahvusliku süsti.

Seedriorul on kaunimaid lange­ nute mälestussambaid üldse.

Samba kujundas Vello Hubel ja selle ette on kogunetud juba 1959. a. saadik, kui see juulis pidulikult avati. See kujutab ­altarit ja risti valge purje taoli­ sel kaarduval tagapõhjal.

Teadmine, et mida Seedrioru haldajad, head haldjad on üle pikkade aastakümnete teinud, et teha kindlaks seda, et eestlus kas paguluses, nüüd võõrsil, kui kodumaa juba kaua vaba, elaks elujõuliselt, on äärmiselt olu­ line. Eilne oli väga tähtis, nagu on ka homne.

TÕNU NAELAPEA

MÜ! Muskoka mets kõmiseb sel suvel taas Eesti keelest ja kul­ tuu­ rist. Kutsume kõi­ ki, kes tunnevad met­ sast, järvest, loengut­ est ja seltskonnast puudust, osa­ lema MÜ’l 21.-27. augustil.

Pühitseme ka 55. aasta­ päeva!

Valisime MÜ tänavuseks tee­ maks „mets meis k­ õigis“, kuna vajadus metsas käia „akusid laadimas“ on paljudele oluline, kuid kas oskame lahti selgitada, miks? Uurime nende tunnete tagamaid MÜ nädala jooksul.

Nagu tavaks on meil loen­ gud, keelekohvik (endiselt ko­ gunevad Eesti keele ja kõne (EKK) grupid) ja huviringid.

Loengute osas on meil rõõm pakkuda Baltikumi vaatevink­ lit loengupidaja Veiko Spolitise läbi. Ta on Tartus sündinud nii Eesti kui ka Läti juurtega inimene ja on parajasti Lätis ülikooli õppejõud. Ta on endine Läti parlamendi liige (20182022) ja tihti leiab teda Eestis kõnelejana üles astumas või kir­ jutamas balti-teemalisi artikleid.

Eriti lahe on, et Veiko võtab osa eestikeelsest Metsaülikoolist ja ka nädal hiljem Quebecis toi­ muvast lätikeelsest kultuuritege­ vusele rajatud laagrist. See on esimene kord Metsaülikooli aja­ loos, et jagame loengupidajat lätlaste üritusega. Baltimaade teemat katab ka ajaloolane, politoloog ja autor Andres Kasekamp, kes käsitleb Vene­ maa-Ukraina sõja mõju Eestile.

Looduse teemal kuuleme Eesti Maaülikooli teadurilt Kristiina Markilt samblast ja samblikest ning ta selgitab lahti, kui väga need kaks liiki õieti erinevad, olgugi et nimed on nõnda sarnased. Eks saame neid lähemalt uurida Kotkajärvel, kus erinevaid samblaid ja samb­ likke on külluses. Looduse teemat puudutab Ando Kass oma ettekandes kogemustest mesinikuna. Ando armus sel­ lesse kutsumusse 1970. aastatel

Kaliningradi rannikule paigutati laevavastased raketisüsteemid Kaliningradi ekslaavis on juba mitmeid Vene relvasüs­ teeme, kuid viimased satelii­ dipildid näitavad uute pika­ maa raketisüsteemide lisan­ dumist Kaliningradi ranniku ligidale.

Raketisüsteemid on lisatud Kaliningradi väljaeenduvasse lääneossa, Mõs Tarani lähistele.

Kohapeale on paigutatud kaks lähestikku paiknevat laevavas­ tast raketisüsteemi, vahendas Naval Newsi teadet ERR. Üks raketisüsteem on 3K60 Bal (NATO nimetus SSC-6 Sennight), mis on sarnane ameeriklaste Harpoonile ja millest saab välja tulistada Kh35 rakette (NATO nimetus ­SS-N-25 Switchblade).

Kh-35 raketi põhjal aren­

Muskokas, kui käis lapsena oma mesinikust vanaisa suviti aitamas. Mini-loengu peab ka Helmi Hess, kes on õppinud ökotoksikoloogia ala Briti Kolumbia ülikoolis. Ta uurib mürgiste kemikaalide mõju populatsioonidele, kogukonda­ dele ning maismaa-, mageveeja mereökosüsteemidele.

Looduse teemat käsitlevad veel Viive Tork-Hiis ja Maimu Mölder, kelle loengus õpime, kuidas looduse tervendavat mõju on võimalik tuua kodu sisekujundusse biofiilse ja heaolu disainiga.

Eesti keel ja kultuur on ka kajastatud. Jaan Sudak, kes on juba tuttav mitmetele Metsaüli­ koolist osavõtjatele kui eesti keele ja pärimuskultuuri uurija ning autor, räägib meile, unest ja unenägudest eesti rahvapäri­ muses. Eesti kirjandusest rää­ gib meile Piret Noorhani, kes on hariduselt kirjandusteadlane.

Kanada-eestlaste ajalugu on puudutatud kahe loenguga.

Taimo Ilves räägib meile kui­ das Kanada-eestlastest võrk­ pallurid mõjutasid selle spordi kujunemist. Kanada-eestlaste kunsti ajalugu katab EKKT ­liige ja kunstnik Jaak Järve.

Ja neile, kes tahavad lähe­ malt teada Eesti startup firma­ de kohta, on meil ka loeng.

Vahur Orrin Eestist on tehni­ ka- ja startup-huviline, kes lii­ tus EU-Startupsiga 2016. aastal, ta on vilunud intervjueerija ning blogija, kes on teinud üle 200 videoklipi nii Latitude59 üritu­ sel ja ka mujal.

Oleme tänulikud korp! Fra­ ternitas Liviensisele, kes toob Kristjan Kannukese Metsaüli­ kooli. Noormees on andekas muusik mitmel pillil, harrasta­ des hetkel vioolat ja eksperi­ mentaalset muusikat. Ootame põnevusega ta muusikat metsas kuulda!

Järgmises artiklis toome ära põnevad tegevused, millest on võimalik osa võtta Metsaüli­ koolis. Rohkem informatsiooni on Metsaülikooli veebilehel www.eesti.ca/mu.

Nägemiseni metsas!

dasid ukrainlased välja kodu­ maise laevavastase raketi Neptuun.

Iga Bal süsteemiga käib kaa­ sas kaheksa laevavastast raketti.

Bal raketisüsteemi efektiivne ründeulatus on ligikaudu 70 meremiili (u 130 km), uuemal versioonil võib ründeulatus olla kuni 160 meremiili (peaaegu 300 km). Süsteemiga kaasas käivad raketid liiguvad ülehe­ likiirusest aeglasemalt merepin­ nale ligidal.

Teine raketisüsteem on K-300P Bastion-P (NATO nimetus SSC-5 Stooge), mis on maapeale kohandus P-800 Oniks raketisüsteemist (NATO nimetus SS-N-26 Strobile).

Bastioni ründeulatus on ligikaudu 190 meremiili (ligi­ kaudu 350 km) ja selle raketid lendavad 2,5 korda üle helikii­ ruse.

Raketisüsteemide lennuulatus on piisav, et jõuda Rootsi ranni­ kuni. Kuigi selliste süsteemide

9

Samblaja Kristiina Mark.

sambliketeadur

Muusik Kristjan Kannukene.

Eesti keele ja pärimuskultuuri uurija Jaan Sudak.

Toronto Ülikooli professor Andres Kasekamp. Foto: Priit Mürk, ERR

LÜ H I DALT K ANADAST

SCHLOSS ELMAU, SAKSA­ MAA. G7 riikide juhtide tipp­ kohtumisel teatas Kanada pea­ minister Justin Trudeau Kanada lisaabist ja laenudest Ukrainale.

(Lüh. CTVNews) • TORONTO. Esmaspäeval koh­ tus Ontario peaminister Doug Ford Toronto linnapea John Tory’ga ning andis esmakord­ selt peale uue valitsuskabineti ametisse vannutamist uudiskon­ verentsi. Ta rääkis mitmetest plaanidest, mis valitsusel ees seisavad, mille seas olulisel kohal elamispinna küsimused.

(Lüh. CP24)

paiknemine Kaliningradis ei ole saladus on nende paigutus ­ranniku ääres märk tõusnud pin­ getest lääneriikide ja Venemaa vahel. (ERR/EE)

10

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Suurem osa Ehatare külastajatest kohtub nende oluliste inimestega – Sirje Järvel Lautens, Janne Laanemaa ja praegune juhataja-peaadmi­ nistraator Veronika Viinamäe.

Ehatare 40 (Algus lk. 1)

das II on kirjas, et EAK juhatus koos arhitekt Guido Laikve ja dr Jaan Roosiga asus energili­ selt vanadekodu eeltöödele ja esitas väljavaated täiskogule 14. juunil 1979. aastal. Arhitekt oli koostanud hoone plaanid 110 inimesele kolmekorruselises majas, 76 üheiinimesetoaga ja 12 kaheinimesetoaga, lisaks söögisaal, loengutesaal ja ühis­ kondlikud ruumid.

Ehatare ehituskomitee, kuhu kuulusid eelnimetatud kolm isikut, asusid selgitama laenu­ ­ saamise võimalusi föderaalvalit­ suselt. 4. juulil 1970 esitati sooviavaldus koos plaanidega ja muu vajalikuga CMHCle mada­ laprotsendilise laenu saamiseks 2 750 000 dollari ulatuses.

CMHC eeskirjade kohaselt tuli leida hoone ehitajaks üldine tööettevõtja ja sõlmida arhitek­ tiga tööleping. Samuti tuli teha EAK põhikirjas muudatusi ja täiendusi. Sellega tegeles advo­ kaat A. Kerson. Kõik etniline tuli põhikirjast kõrvaldada, ainult eestpärane nimi Ehatare võis jääda.

15. juulil 1980 saabus valit­ suselt maksustusvaba registree­ rimisnumber ja EAK sai hakata vastu võtma $1000 sissemakse Ehataresse elama asuda soovi­ jatelt.

Ehatare ehituse algust tähistati vastava tseremooniaga 22. detsembril 1980. Nurgakivi pandi 30. mail ja maja pidi valmima 30. novembriks 1981 ning detailne lõpetamine pidi olema tehtud 31. jaanuariks 1982.

Nurgakivi paneku avas EAK esimees A. Sepa, vaimuliku tali­ tuse pidasid piiskop Karl Raudsepp ja praost Emanuel Lepik. Välisseina õõnsusesse asetati punasest vasest karp, kaunistatud Eesti värvidega, ­sisuks asjakohaseid ürikuid.

Esimesteks teenistusjateks palgati 1. dets. 1981 – Olev Tralla, juhataja, Linda Tamm, vanemõde, Aino Tihane, abiõde, Anette Haljaste-Koppel, pro­ grammijuhataja, Elna Kungla, sekretär ja büroojuhataja, Jaan Soots, raamatupidaja ja Mein­ hard Vabasalu, majahoidja.

Esimesi elanikke hakati vastu võtma alates 8. jaanuarist 1982, tulijaid ja maksjaid oli esialgu 58. Aasta lõpuks oli elanikke juba 94, neist 13 soomlast, 3 lätlast ja kolm sakslanst ning üks šveitslane.

Ehatare on olnud meie vane­ male generatsioonile selle avamisest saadik hea ja turva­ line vanaduspäevade veetmise koht. Elanike eest hoolitsemine ja nende vajaduste täitmine on olnud alati prioriteediks. Selle eest on hea seisnud Ehatare personal ja seda tõid oma ­ sõnavõtus 28. juunil Ehatare 40. aastapäeva märkimisel esile ka Abistamiskomitee juhataja Allan Meiusi ja Ehatare administraa­ tor Veronika Viinamäe, tänades kõiki osakondi ja nende juhata­ jate kaudu tervet töötajaskonda. ,,Oleme nii uhked, et meie pühendunud töötajad on või­ maldanud öelda, et võitlesite kõik koos pandeemia vastu ja võitsite. Reeglid muutusid pide­ valt, pered ei saanud külastada, päevast päeva töötajad tegid kõike mida vaja ja te näitasite meile, miks ükski põlvkond pole teisest tugevam või au­ väärsem.

Ehatare ei ole tüüpiline hoone seinte ja katusega, see on mälestustele ja traditsioonidele ehitatud Kodu. Selle vaim on see, mis teeb Ehatare jätkuvalt eriliseks. Teie juhtimine ja töö kogukonna loomisel on see põhjus, miks meie juhatus jät­ kuvalt otsib võimalusi abikäe ulatamiseks. Kaalume uusi prog­ramme ja teenuseid, et teie kodu arendada veel paremaks, samuti vaatame, mis on võima­ lik teha teie sõpradele, kes elavad veel kodus perega või ­ omaette.

Täna tähistame Ehatare 40 tegutsemise aastat ja tahame teid tänada EAK poolt... …teie jõu, juhendamise, toetuse ja usu eest meisse. Oleme igavesti tänulikud,“ ütles Allan Meiusi tänades.

Ehatare sünnipäeva tähista­ misel võtsid sõna ka aupeakon­ sul Laas Leivat, tuues taas esile, et see kodu nende elanikega on jätkuvalt üks meie siinse püsi­ mise alusmüüridest ja tänased ehatarelased on osa neist, kes praeguste generatsioonide tege­ vuse on ellukutsunud.

Baptistikoguduse emeriitpas­ tor Jüri Puusaag meenutas, et juhtus olema Kanadas, kui Ehatare avati ning tal oli au olla selle ajaloolise päeva tunnista­ jaks. Ta on nüüd järjekindlalt juba enam kui kolm aastaküm­ met käinud pidevalt Ehatares vaimulikku tuge elanikele ja­ gamas. Temalt olid ka õnnis­ tussõnad. Ehatare elanik Astrid Vaikla tuletas meelde, et posi­ tiivsus on üks olulisi aspekte, (Järgneb lk. 11)

Nr. 26

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

11

73 aastat head sõnumit 26. juunil 1949. a otsustasid 16 noort eestlast asutada Torontos eestikeelse ja -meelse baptistikoguduse. Täpselt 73 aastat hiljem pühapäeval, 26. juunil 2022, kogunes kogudus oma armsaks saanud kirikus Broadview tänaval, et tähis­ tada möödunut, väljendada tänu käesoleva eest ja vaadata usus ettepoole.

Alates möödunud sügisest on TEBK valinud nö. hübriid­töövormi, kus suur osa aastast toimuvad jumalateenistused vir­ tuaalselt, kuid 3-4 korda aastas töötab pastor Timo Lige koos abikaasaga 3 nädalat Torontos, et pidada live-jumalateenistusi, kohtuda inimestega ja salvestada materjali järgnevaks virtuaal­ perioodiks. Tegu ei ole kogu­ duse jaoks kindlasti ideaalse lahendusega, kuid praeguses ­ ajas ja koguduse kontekstis on virtuaalne töö kogudust omal moel isegi laiendanud ja elav­ danud.

Kui ei ole võimalik igal pühapäeval kogudusena kokku tulla, siis tundub iga jumala­ teenistus midagi väga erilist ja pidulikku. Mitte igas koguduses ei näe nii palju kallistusi ja rõõmsaid nägusid taaskohtumi­ sest. Olgu seda siis enne teenis­ tust kirikusaalis või teenistusele järgnenud pidulikul lõunasöögil kiriku allsaalis.

Koguduse juhatuse esimees Paul Wilbiks.

Toronto Eesti Baptisti Koguduses on muusika olnud alati väga olulisel kohal. Kaljo Raidi, Charles Kipperi, erine­ vate kooride ja pilliansamblite pärandit kannab omal moel ­edasi TEBK ansambel.

Teenistuse hingeminevaim hetk oli Marika Wilbiksi ja Joshua Boutilieri esitatud duett ,,The Prayer“. David Fosteri laul, mille laulsid kuulsaks Celine Dion ja Andrea Bocelli.

Pärast pastori sissejuhatust ­luges Monika Lige psalmist 73: ,,Aga minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi; Issanda Jumala peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu te­ gu­ sid.“, millega sai iga kogu­ duseliige südames nõustuda.

Algussõnas tuletas koguduse juhatuse esimees Paul Wilbiks ­ meelde koguduse sündi ja oma kiriku ehitamist. Ta meenutas 63 aastat tagasi tollase pastori Kaljo Raidi poolt Toronto eestlaskonnale öeldud sõnu: ,,Uude pühakotta kutsume kõiki eestlasi, olenemata kiriklikust kuuluvusest. Oled sa rikas või vaene, hea või halb, usklik või uskmatu, püha või patune, terve või haige, Sa oled südamest kutsutud. Ainsa kvalifikatsioonina oodatakse sult ainult tänu.“ Kas siis virtuaalselt või reaalselt tahab selliselt kogukonnale ­avatud olla ka tänane kogudus.

Kaljo Raid tõi esile kiriku avamisel peetud kõnes ka seda, et kuigi TEBK eesmärk on pak­ kuda eesti keelt, eesti vaimseid väärtusi ja pärimusi, siis esmalt ja kõige olulisemana soovitakse jagada Kristust ja täit evangee­ liumi sellest, et Jumal on ar­ mastus ja Jumala Poeg Jeesus Kristus on maailma päästja ning lunastaja. Paul Wilbiks tõdes, et kogudusena oleme seda püüd­ nud 73 aastat teha.

Jutluses jagas pastor Timo Lige ,,Kirkusest koguduses“, kus juhtis tähelepanu, et kuigi kogudus on läbi aegade teinud

Hetk ühisest lõunasöögist.

Timo Lige ja Jüri Puusaag

TEBK ansambel.

väga erinevaid asju – laulnud, jutlustanud, teinud laste- ja noortetööd, korraldanud laag­ reid, konverentse, ühiseid koo­s­ olemisi… eristab kogudust kõi­ gist teistest kooslustest või orga­ nisatsioonidest Jumala kir­ kus. Tema kohalolu. Tema ar­ mastus, pühadus ja vägi kogu­ duse keskel ja iga kristlase sees ning iga koguduse ja kristlase ülesanne selles maailmas on viia Jumala kirkus ja Tema ligiolu inimesteni meie ümber. ­ Pastor Lige tunnistas, et kogu­ duse suurim väärtus on muude­ tud elud läbi Jumala puudutuse, olgu see siis läbi palve, muu­ sika, jutluse või armastusekoge­ muse. Jutluse jätkuna kõlas TEBK ansambli esituses palve­ laul ,,Open The Eyes Of My Heart, Lord“, et me võiksime näha ja kogeda oma elus Tema armastust, kirkust ja au.

Teenistus lõppes Kristuse surma mälestamisega ning see­ järel suunduti kiriku allsaali, kus oli perenaiste poolt ette­ valmistatud pidulikud lauad.

Kohaletulnud said osa maitsvast lõunasöögist. Kuigi toit oli maitsev, oli võib-olla naudita­ vam osa isegi lihtsalt üksteisega rääkimine ja koos olemine.

Lõunasöögi käigus tähistati ka viimase aja sünnipäevi ja suure­ maid juubeleid.

Erilise osana oli emeriit-pas­ tor Jüri Puusaagi tänamine tehtud töö eest pikkadel aasta­ ­ kümnetel Toronto Eesti Baptisti Koguduses ja Eesti kogukonnas.

Pandeemia tõttu ei olnud varem pastor Jüri Puusaagi võimalik pidulikult emerituuri saata.

Selleks puhuks oli tellitud lausa temaatiline tort, mille pastor emeeritus ka pidulikult lahti ­lõikas.

Oli südamlik ja õnnistatud päev. Oli pisaraid, oli naeru, oli sooje taaskohtumisi ja naerma­ ajavaid meenutusi. Oli ilusat muusikat ja sügavaid vaimu­ likke mõtteid. Aitäh kõigile, kes meie pidulikust päevast osa ­võtsid ja kõigile, kes selle kor­ daminekusse panustasid.

TEBK tahab jätkuvalt olla avatud ja õnnistuseks eestlas­ konnale välismaal ja tänaste virtuaalsete kanalite kaudu ka ­ kodu-Eestis. Nii aastapäeva­ teenistust kui kõiki teisi teenis­ tusi on võimalik järgi vaadata koguduse YouTube kanalilt või kodulehelt tebk.ca. Tahame oma tunnuslause kohaselt jätkuvalt armastada Jumalat ja hoolida inimestest.

TIMO LIGE Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor

Marika Wilbiks ja Joshua Boutilier laulmas ,,The Prayer“.

Ehatare 40 (Algus lk. 10)

mis aitab ka vanemas eas end hästi tunda. Tähtis on et osa­ takse olla osa loodusest, tunda armastust kõige ja kõigi vastu ning alles hoida huumorimeel – siis on täisväärtuslikuks eluks põhiline olemas. Lõpetuseks luges ta värsiread Ernst Enno luuleklassikast.

Pidulikkust lisas sündmusele Eesti Rahvusringhäälingu tütar­ lastekoori esinemine Kaie Tanneri ja Kadri Hundi juhatu­ sel. Tütarlaste imekaunid laulu­ hääled kostsid kava mitmes osas ja olid meeldivaks vahel­ duseks sõnavõttudele.

Piduliku osa lõpetuseks tõsteti ühiselt vahuveiniklaas Ehatare ja ehatarelaste ning töötajaskonna terviseks – et ikka jaguks hoolt ja kannatlik­ kust ning rõõmsat meelt. Ka Susi Holmbergi valmistatud maitsev kringel ,,40“ oli heaks lõpetuseks pidulikule pärast­

Esineb Ehatare elanik Astrid Vaikla.

lõunale Ehatare hoovil, millega märgiti siinsete eestlaste puhke­ kodu ümmargust sünnipäeva.

Pikka iga, Ehatare!

(EE)

Pidupäeval osalesid mitmed Ehatare endised juhatajad abistamiskomitee endised ja praegused liikmed. Fotol on Einar Medri, Marju Säägi, Epp Aruja, hiljuti 100-aastast sünnipäeva tähistanud ehatare­ lane Karl Vaikla, Piret Komi, Marja Soots ja Silvia Medri.

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

12

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Putin’s and the Kremlin’s intentions were obvious years ago Russia has invaded Ukraine.

The West is now in agreement on the facts and what needs to be done. Bluntly put: The assault on Ukraine is illegal. Ukraine didn’t threaten ­ Russian national security in any possible way.

Russia has deliberately attacked civilian targets and ­ destroyed thousands of non-­ ­ military objects. Russian forces have committed war crimes.

Ukraine has no other choice than to defend its independence.

The West must provide the re­ sources for Ukraine to fight for its survival.

One crucial question on which the West has not found a unanimous answer: How to ­deter Russia from widening its aggression?

Was the West asleep, igno­ rant, naïve, too conciliatory or the victims of Russian propa­ ganda not to have detected the obvious symptoms of an expan­ sionist Russia? Putin’s long-term ambitions in Eastern Europe were perfectly apparent.

He aspired to recapture those nations, which he so “cata­ strophically” lost 30 years ago with the collapse of the Soviet Union. He wanted Russia to re­ gain the superpower status and the fearsome influence of an empire.

The warning signs were starkly visible to the countries of Eastern and Central Europe, now independent, but sup­ pressed for 50 years as captive nations. They said early on that the Kremlin was ready to ­proceed in any way suitable.

Anything that would help Russia gain its goal would be part of their arsenal – from diplomacy to cyber attacks, ­ from disinformation to outright invasion. Georgia in 2008, Crimea and eastern Ukraine in 2014 should have put the West on red alert.

Although the red line in the sand had been crossed three times by Russia, Western reac­ tion was so perfunctory that it actually emboldened Putin for the future. The lame sanctions imposed by the EU were se­ verely criticized by the legiti­ mately furious and bewildered Baltic and Polish representa­ tives.

But why play Monday morn­ ing quarterback now? Simply

put, we cannot ignore the clues in the future and wait until ­another invasion to finally sit up and take notice.

The West’s relations with Russia have been formed by its own governments and experts with no personal experience of those non-Russians living within the Soviet Bloc. While people trained as diplomats and posted to Moscow-controlled countries offer some insight into the Soviet/Russian mindset, they still lack a real understanding of Russian behaviour.

I do not here suggest that the West bears responsibility for the devastation suffered by Ukraine.

Surely Russia alone has to be held accountable. But those who had the opportunity to re­ spond in kind long before Russia’s attack must acknowl­ edge their serious shortcomings.

The West knows it should have paid closer attention to the countries with a deep, historical knowledge of the Kremlin and the utter brutality with which the Kremlin pursues its goals.

The leader of Russia’s politi­ cal “opposition” and one of the prime ministers during Putin’s rule as president, Mihhail Kasjanov, has just recently stated that after Ukraine, Putin will fo­ cus on the Baltic states.

In a TV interview with France’s news agency AFP, Kasjanov, stressed that he initially didn’t believe Putin ­ would order an actual attack.

But after an open national security council meeting three ­ days before the invasion, he saw a different Putin, one operating outside of traditional ­ political logic.

He predicted the war to last for two years, ending with a Russian victory, after which Putin will target Estonia, Latvia and Lithuania. Understandably, Kasjanov now lives in the West.

The West cannot simply ­dismiss this as the musings of a bitter, politically sidelined ex-leader. While NATO has ­bolstered its defence posture in countries bordering on Russia and is willing to increase its deterrence forces even further, ­ the West cannot couple ­enhanced military defence with reassuming commercial and ­political appeasement.

Was Germany willing to risk being held as a energy hostage

Prime Minister Kallas: we made historic decisions in Madrid on strengthening NATO’s Eastern Flank and the defence of Estonia Madrid, 29 June 2022 – Prime Minister Kaja Kallas said at last weeks’ NATO summit in Madrid, that Allies were completely united and there has been a significant shift in NATO’s mindset: Russia has become the major threat to NATO and its allies.

“I am glad that for the first time since the Cold War this is exactly how Russia is perceived in the new strategy just ap­ proved by NATO,” Kallas said.

Estonia considers it vital that NATO’s collective defence is considerably reinforced. “We agreed that in response to Russia’s aggression, NATO would move to a new forward defence posture that makes it possible to defend every square centimetre of NATO territory from the very first moments of an attack. To achieve this, concrete decisions were taken ­ today on strengthening the Eastern Flank,” Kallas added.

Kallas said it was crucial to

Nr. 26

Estonian execs together again after pandemic After the annual general meeting recently of the Estonian Business Club, the members convened for a celebration of Jaanipäev at the Latvian Cultural Centre in Toronto.

After a long pause due to ­pandemic restrictions, discourse can be lively and perhaps not necessarily reflected in the composure of the people in the photos.

Eneri Taul, Ingrid Tanner, Heidi Laikvee Kuus.

(Continued on page 15)

to the Kremlin with the Nord Stream gas pipeline? It was Radek Sikorski, Polish defence minister in 2006, who drew ­vehement criticism from short­sighted European politicians when he compared the proposed Nord Stream project as a new Molotov-Ribbentrop Pact that allowed the Nazis and the Soviets to carve Poland into two pieces.

But Sikorski’s blunt observa­ tions did have very significant historical reverberance. The Nord Stream 2 pipeline was contracted shortly after that Russia had occupied Crimea and parts of Luhansk and Donetsk regions.

It was this condescending, overbearing attitude of other European leaders who accused the former captive nations of an unnecessary anti-Russian pre­ judice. Thus, the expansionist instinct that Poland and the Baltic states had always detected within Kremlin leadership (with the possible exception of the happily inebriated Boris Yeltsin in the 1990’s) was considered to be unduly alarmist. Was he sober when he picked Putin as his successor?

In April 2007, Estonia was broadsided by Russia’s first full-scale cyber attack, after re­ locating a city-centre Soviet war ­ memorial to a military cemetery. According to former president Toomas Hendrik Ilves, a­fter briefing NATO, some ­allies said, ”Oh, you don’t know what you were talking about, you’re just being Russo­ phobic – and this by people who wouldn’t know a computer

Väino Keelman, Anne Liis Keelmann, Harry Õunapuu.

Tõnu Altosaar, Anne Altosaar, Sulev Toppi, pr. Toppi.

from a toaster.” Estonia had been internationally recognized already for some time as one of the most digitally advanced countries of Europe.

Barack Obama’s “reset but­ ton” also was a telling indicator of the naivety and unwarranted trust the West placed on a Kremlin who was expected to act within the norms of a free and open society. But Russia was and is a blatant autocracy.

This was especially evident when both Hungary and Slovakia, both governed by pro-Kremlin, far-right regimes with strong autocratic leanings opposed any meaningful sanc­ tions after Russia annexed Crimea in 2014. Even today, Hungary pays part of the mili­ tary costs for the Kremlin’s ­invasion by contributing to the $1 billion that Russia earns d aily ­ for gas exports.

(Hungary’s Viktor Orban has always been a favourite of ­

Photo: V. Einola

Estonia’s EKRE leadership.)

The intelligence services of the Baltic states are known for their competency in gaining access to and assessing poten­ ­ tial threats from their Eastern neighbour. Oftentimes these analyses are ignored. Still ­mentioned today is the Latvian intelligence services’ warning to NATO of a possible Russian incursion into Georgia’s South ­ Ossetia. In 2008 Latvia found it impossible to convince its NATO counterparts of the ­imminent invasion.

Warnings from Estonia, Lat­ via, Lithuania, Poland and others did not have to be dis­ ­ missed as paranoid vigilance.

Their geo-political location, their history of coping with foreign totalitarianism have ­ sharpened their senses and choices of who to trust or not.

They don’t cry wolf without cause. Or should it be cry bear?

LAAS LEIVAT

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

13

The 81st anniversary of the June 14th deportations Erik Kõvamees

TC Board Members at Tartu College.

Photo by Vincent Teetsov

The 2022 overview of Tartu College’s Annual Meeting of Members Vincent Teetsov On June 22nd, 2022, 14 Tartu College (TC) Board Members, in addition to six Members represented by proxy, con­ vened on-site for their Annual Meeting of the Members (AMM). While the past two years have been inordinately difficult for the not-for-profit corporation, the evening pro­ vided an optimistic outlook with regard to earnings, spending, investments, proper­ ty development, and internal operations.

Overseeing the meeting was Jaan Meri, Chair of the Board of Directors and one of two representative Members for Korporatsioon Vironia. Only the 16 korporatsioonid (fraternities and sororities), and seltsid (societies) are allowed to elect ­ Members to the AMM and all Board Directors must be Members. The sole exception is the Estonian Museum Canada which appoints 2 Directors to the TC Board bringing the total number of TC Members to 28.

Of this group, three existing Directors – Reet Oolup, Allan Meret, and Andres Meri – were proposed and unanimously elected to continue in their ­positions. Terms are soon com­ ing to an end for Peeter Einola, Jaan Meri, and Anne Õsso.

Recognizing the need for in­ volvement from new leaders, Tartu College will be encourag­ ing academic organizations to volunteer for the board this fall.

All members of fraternities, ­sororities, and societies are eli­ gible to officially represent their organizations as Members.

Among the first news circu­ lated to the Board during the meeting was regarding the Ontario Not for Profit Cor­ poration Act, legislated in the autumn of 2021. The law out­ lines rules regarding “keeping records, having annual meetings and filing annual returns” and more in the not-for-profit sector, as explained by the ­ Province of Ontario. TC’s Bylaws will need to be updated to ensure their compliance to the new legislation within the next two years.

From a financial angle, Peeter Einola gave a thorough overview of TC’s financial state­ ments and audit as con­

ducted by MNP LTD. Speaking broadly, TC’s available cash at the end of 2021 had decreased to 334 thousand Canadian dollars from 349 thousand in ­ 2020. Total debt has decreased steadily over the last three years: at the end of 2019, TC’s total debt amounted to 9,245 dollars, and at the end of 2022 it will be at 7,350 dollars. The income statement shows that revenues continued to be con­ strained, at 4.1 million dollars in 2020, and then 4.2 million dollars in 2021. Substantial Canadian government support was given: 636 thousand dollars in 2020 and 808 thousand ­dollars in 2021.

Overall, the balance sheet indicates that “during the pan­ ­ demic era, the total assets were essentially unchanged.” In addi­ tion, it was reported that TC will have their day in court on December 15th, to decide whether their property taxes should be taxed at the Resi­ dential Rate or Multi-Residential Rate.

At the prompt of Tõnu Tõsine, MNP LTD was unani­ mously voted to be TC’s external auditor for another year.

One of Tartu College’s necessary investments, adding ­ to its 40 million dollar real ­estate value, are several capital projects and developments to the amenities of Tartu College.

On the exterior, Tartu College is moving its garbage lift and expanding its garbage contain­ ­ ment area to allow access to the back parking lot, at a cost of 135 thousand dollars. A dump­ ster moving machine has also been acquired.

On the G floor, both the fra­ ternity and sorority rooms have been renovated, with a new flooring, sliding vapp (coat of arms) panels, cupboards, a multimedia TV screen, tables, ­ and chairs for the fraternity room and a new kitchen, tables, chairs, and recovered couches on the way for the sorority room. Tartu College’s G floor also has long-standing agree­ ments with non-Estonian orga­ nizations such as the Academy for Lifelong Learning, for which revenue is generated through the rental of rooms during the week.

Between the south facing student entrance and Master’s

Buffeteria entrance, Northern Birch Credit Union will be setting up a pop-up banking ­ location, with office space, ­ meeting rooms, and ATM machine. Moreover, a 10 suite ­ renovation for 2023 and mort­ gage renewal in July 2022 have both been proposed.

This is all taking place at the same time as many other developments in the neigh­ ­ bourhood surrounding Tartu College. Just next door at 300 Bloor Street West, Bloor Street United Church is in the process of constructing a condominium tower that will be twice the height of Tartu College upon completion and feature a planned automated parking garage. To the west, at 320 ­ Bloor Street West, another de­ velopment is planned, for which ScotiaBank, Pizza Pizza, and several other businesses will be replaced by a 37 storey high rise building. A new student residence is planned further south on the corner of Spadina Avenue and Sussex Avenue.

And of course, next door to the north will be KESKUS and the new planned home of Esto­ nian Museum Canada (VEMU), both designed by Kongats Architects.

With this in mind Tartu College’s General Manager, Linda Karuks, expressed her gratitude for the gradual return to normality at this time. TC is fully occupied for the school year, and now that summer language schools are operating ­ again, summer revenue will be very high as well. Over 200 people are on the waiting list for occupancy in September, attracted by the quality and ­ good value of the student ­residence.

There were many organiza­ tional achievements to celebrate.

Estonian Museum Canada has made its new legal name offi­ cial and has completed a rigorous branding exercise. ­ Estonian Museum Canada’s Chief Archivist, Piret Noorhani, was given the Valgetähe teenete­märk (Order of the White Star award) by the President of Estonia, Alar Karis, this past week.

Moreover, Eesti Elu’s web­ site is undergoing redevelop­ ment and re-design, led by Project Manager Elis Jaansoo

There is a commonly-held superstition that Friday the 13th is an unlucky day, and it appears to be the result of two different superstitions having converged1. The first superstition is that Fridays are evil days, because a Friday is the day of the week on which Jesus died. The ­second superstition is that the number 13 is a disreputable number, given that there were 13 attendees at the Last Supper.

81 years ago, in the June of 1941, there was a Friday the 13th. As Mart Laar has chro­ nicled2, on the night of June 13th towards the morning of June 14th, a deportation raid was undertaken in all parts of Estonia, intending to deport a total of 11 102 people from the country. People had gone to bed on the evening of Friday the 13th without any inkling of the upcoming raid, were woken up early by a pounding on their doors, were declared to be under arrest and subject to deportation without any court decision or legal process, were told that they had an hour to pack and that their property had been ad­ ministered for seizure, and were thereafter loaded into trucks and transported to railroad stations.

From June 14th to June 16th, the search for individuals on the deportation list continued, and in total 9 254 people were captured, including pregnant ­ women and seriously-ill elders.

It was later reported that those carrying out the deportations behaved with extreme cruelty, and on June 17th, nearly 500 cattle cars or stock cars, spe­ cially set aside for the purpose, were overloaded with human beings and began a journey out of Estonia en route to Siberia.

Many people died on their way to Siberia because of the transportation conditions, and many more died over the course of their first Siberian winter, on account of poor nourishment, the cold, and the taxing forced labour, not to mention shootings organized by on-site investiga­ tive commissions, who carried out interrogations and passed court decisions. In the end, only 4 331 people ever returned to their homeland of Estonia, or less than half of those who were abducted. And of the ­approximately 3 500 men who were dispatched to prison camps, only a couple of hundred survived, and upon ­ and the Estonian design agency called Velvet, to boost its user­friendly properties. All of these residents and organizations make for a thriving Tartu College community.

Anne Agur, along with the whole board, congratulated General Manager Linda Karuks for boldly leading Tartu College through the challenges of the

r­eturning to their homeland, many were psychologically damaged and turned to alcohol.

There are two more facts from Laar’s report worth point­ ing out. First, when the Republic of Estonia was in­ vaded, the leadership believed that surrendering the country without a fight would help them avoid the terror of the Red Army, a belief which proved to be untrue. And second, the de­ portations that were carried out were planned in a thoroughly systematic fashion (the Soviets had been collecting personal data and formulating liquidation lists already in the 1930s, for example).

81 years later, the idea be­ hind commemorating the opera­ tion that began unfolding on the evening of Friday the 13th, in the June of 1941, is to ensure that it does not happen again.

Recent events, however, have shown that patterns of be­ haviour and justification repeat: The February invasion of Ukraine has been justified by the Russian state as a necessary process of “denazification,” just like how, in 1941, the invasion of Estonia and other countries was justified as a necessary process of removing “socially ­ alien elements” from the Soviet Union.

Given this historical repeti­ tion, one could argue that com­ memorating the deportations of 1941 has been a failure. But instead of viewing these re­ ­ membrances in terms of their lack of success, one could also look at them in terms of what has been learned. Firstly, for instance, we now know that, ­ unavoidably – and for those who value human life, tragi­ cally – breaking these historical patterns of behaviour and justi­ fication will necessarily involve a dimension of physical violence and death, and that this must be prepared for accordingly. Se­ condly, we know now that, on the grand scale, the deportations and/or invasions that we have heard about and witnessed – and the subsequent physical and psychological destructiveness they have brought about – have nothing to do with opportunism or the spontaneity of a moment, but are the products of syste­ matic deliberation and imple­ mentation.

For those feeling discour­ aged, despaired, or outright hopeless, having learnt new things about the patterns of history – while these patterns ­ (Continued on page 14)

last two years, to come out on top.

Just as the Estonian commu­ nity’s physical presence in downtown Toronto is expand­ ing, one can look inside Tartu College and see a building that is bustling with positive developments, thanks to its ­ leadership.

14

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Nr. 26

A Touching Concert by the Estonian Radio Girls’ Choir the event was bright and lively.

The audience consisted of On Sunday June 26th, the younger and older generations Estonian Radio Girls’ Choir alike, teeming with anticipation performed at the St. Peter’s to hear the voices of the ac­ Estonian Evangelical Lu­ ­ claimed choir singers. theran Church during their But their anticipation would stay in Canada, putting on a have to wait. As the clock display of whimsy and joyful struck noon, signalling the nostalgia. beginning of the show, Kadri ­ The Radio Girls’ Choir, Hunt announced that the girls which consists of 30 girls from were running a little bit behind ages 14 to 19, is one of the four schedule. that makes up The Children’s It turned out that their flight Music Studio of Estonian to Canada was delayed. Instead Radio. All four choirs work of getting to Toronto the night with Kadri Hunt (artistic direc­ before as originally planned, the tor and conductor), Kaie Tanner girls arrived Sunday morning at (conductor), Külli Kiivet and 5:00 AM. If running on two Anu Aimla (vocal coaches), hours of sleep (if at all) wasn’t Märt Agu (dance teacher) and bad enough on its own, Hunt Elina Kaasik (solfeggio teacher). also said that the team was The four choirs specialize in missing most of their luggage. recording children’s music by Understandably, the girls were Estonian composers. Released very tired. But the hindrances to in 2015, their CD “Songs of their arrival, which must have Childhood,” for instance, in­ been incredibly frustrating and cludes a selection of colourful exhausting, made their specta­ instrumentals and playful cular performance all the more melodies composed by famed impressive. ­ Estonian composer Arvo Pärt.

The CD was awarded the The concert in review Golden Disc Prize as the The girls performed 15 songs best-selling CD in Estonia in that were listed on the program 2015. Other than Estonian – plus an additional extra one composers, the choir’s reper­ or two – including composers ­ toire last Sunday also included Arvo Pärt, Ester Mägi, and Ülo some from outside the country, Vinter. Singing with beautiful including American composers clarity and freshness, the girls’ Moses Hogan and George harmonies were paired with­ Gershwin. piano instrumentals by Erik ­ Kreem, providing an earful of Arriving in Canada luminous euphony.

The church’s architecture Overall, the atmosphere of

Natalie Jenkins

The 81st…

(Continued from page 13)

themselves repeat in front of the eyes – may seem like a hollow victory, as pointless as ­ learning the origins of a super­ stition. Indeed, the fact that the June 14th deportations from Estonia began on the “unlucky” date of Friday the 13th is prob­ ably nothing more than a coin­ cidental historical fact, some­ thing to be considered as an “interesting” footnote or a ­trivial observation.

But, given its origins, per­ haps this fact can also provide a bit of solace. Jesus was be­ trayed and died on a Friday; re­ mained dead on a Saturday; and came back to life on a Sunday.

Analogously, Estonia was occu­ pied and annexed during the Second World War; stayed that way for five or so decades; but regained its independence in the early 1990s. Is it not fair to ask, if one historical pattern, that of oppression, can repeat itself, then why is it the case that a different historical pattern, one of enfranchisement – or the movement from a so-called Crucifixion, to a Vigil, to a Resurrection – cannot do the same?

In the end, commemorations of the June 14th deportations from Estonia – and other com­ memorations of similar events –

should not be perceived as failures, even in the face of ­ ­recent occurrences. Instead, the ways in which remembrances expose patterns and raise awareness, for instance, may prove to play a role in the liberation of Ukraine, however ­ major or minor, especially given the relevance of disinformation in the contemporary context.

Given the progress that we have made in our understanding of history, maybe the fate of Ukraine will follow the same pattern as Estonia. But it should not be taken for granted that this will happen organically; nothing should be left to chance, or to God, or con­ sidered in terms of superstition.

Especially, no matter the date or the day of the week, and re­ gardless of whether it is seen as “good” or “bad,” the notion of luck must not be invoked.

Instead, in the fight for a cause, the activity of a remembering must trump a passivity of for­ getting; or, put differently, acts of neglect and laissez-faire must be superseded by those of Commemoration.

1. Hollywood Citizen News, July 13th, 1956. Reprinted as: Clar, Mimi 1957. Western Folklore 16(1): 62-63.

2. In a fact sheet written for the Press and Information Department for the Estonian Ministry of Foreign Affairs: Laar, Mart 2006. Estonia today: deportation from Estonia in 1941 and 1949.

Estonian radio girls choir.

also played a role in the choir’s impressive sound. Its towering ceiling possessed acoustic qualities that enhanced the ­ full-bodied, rich tone of the choir.

Music as a mode of storytelling But the choir’s impressive­ ness goes beyond their technical skill. Music is a mode of story­ telling; it breathes life into two dimensional notes on a page.

This is precisely what the choir offered, reminding its audience of the power of song and its ties

Photo: Tiina Jenkins

to keeping the Estonian spirit alive.

The choir’s spirited expres­ sions and positive attitude – ­despite all of the trials faced on their way to Canada – brought a certain optimism to their songs.

Such optimism was likely recognized and appreciated ­ even by those who didn’t speak Estonian or had trouble under­ standing the lyrics. Music ­transcends language boundaries because of its storytelling abili­ ties. Emotions can still be con­ veyed through expressions and passion in song regardless of

language. Sentimental feelings of hope and happiness lulled in the audience after the choir finished singing, even in those ­ that didn’t speak the language.

This is why it is important, especially as Estonians, to keep our habits of song alive. It is a continuing symbol of freedom and hope, and a way for Estonians to confidently say that we’re still here and we’re not going anywhere, even in the face of hardship and despair.

It’s what keeps our national spirit alive.

Contemplating Estonia’s Michelin Star Power Vincent Teetsov Estonia stunned the culinary world when, on May 25th 2022, two Estonian restau­ rants were awarded one Michelin star, five were awarded the Bib Gourmand title, and two restaurants received the Michelin green star for sustainable gastrono­ my. While the new Michelin Guide selections for Estonia do include locations across the country, the majority of award winners are in the capital, which poses some ­ questions about the awards’ criteria and the culinary scene across the country.

The high reputation of these awards is well known; but what are the qualities an eating estab­ lishment must possess to win them? For 180° by Matthias Diether (at Noblessner Marina) and NOA Restoran (at NOA Chef’s Hall), the Michelin star rated Tallinn restaurants, were evaluated based on five criteria, as explained by Michelin Guide. These are “the quality of the ingredients... the mastery of culinary techniques... the har­ mony of flavours... the perso­ nality of the chef as expressed in the dishes... consistency across the entire menu and over time...” Receiving one star means that both of these restau­ rants possess “high quality cooking, worth a stop.”

Conversely, considerations for giving a Green Star include “the provenance of the ingredi­ ents; the use of seasonal pro­ duce; the restaurant’s environ­ mental footprint; food waste systems; general waste disposal and recycling; resource man­ agement; and the communica­ tion between the team and the guests about the restaurant’s sustainable approach,” as out­

lined by Michelin Guide.

Fotografiska in Tallinn and Põhjaka Manor in central Järva County received this honour.

The Bib Gourmand title is a reference to Bibendum, the Michelin Group’s mascot made of tires, also known as the Michelin Man. This title “high­ lights good quality cooking at a great price,” recognized to be a three-course meal at 36 Euros.

The locations that fulfilled this were Fellin (in Viljandi), Härg, Lore Bistroo, Mantel ja Korste­n, and NOA. Any evaluation of food is subjective. A restaurant may hold sentimental value for one diner but be a place to com­ pletely avoid for another.

Every­ one has different tastes.

Still, the legacy of the Michelin Guide is 122 years deep.

The guide was initially ­created in 1900 as a way for the Michelin brothers, Andre and Edouard, to promote the use of automobiles in France, and therefore, the tires they manu­ factured. In the first 26 years, convenient places to fix or fuel up your car, along with dining spots and accommodation, were pinpointed across France. Yet, awarding stars was not part of the scope of the guide in this era. Nowadays, the guide has exploded to over 25 countries, and is a tastemaker when it comes to fine dining. So much so that, as is frequently cited, some restaurants have asked for stars to be removed from their restaurants because they feel it applies too much pressure on the creativity of their chefs and staff. When perfectionism runs rampant, this attention could be unwanted.

What is the reason that Estonia has not received a star before, then? Is the country

only just becoming noticed gas­ tronomically? Is the traditional food of Estonia, in contrast to western European haute cuisine, not worthy of attention? The Bib Gourmand and Michelin stars awarded elsewhere in the world negate this hypothesis.

Notably, as of June 2022, not one single Canadian restaurant has been awarded with a Michelin star. This further clouds up the reasoning behind it all. Toronto and Montréal alone are famous for their fabulous food scenes. The ex­ ­ citing news is that in the autumn of 2022, Toronto, Canada will have its own guide. Let’s hope the coverage stretches even ­further soon.

This is not all said to criti­ cize Michelin, or to otherwise be sycophantic about the brand.

Nonetheless, a household name giving recognition like this will open up opportunities for restaurants.

All those interested in visit­ ing these locations can view them on the Michelin Guide website (https://guide.michelin. com) or through their free iOS and Android apps.

Food from Põhjaka Manor.

Photo: Stina Kase

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

15

Exploring Estonia’s street art culture Natalie Jenkins Gentrification has transformed tight-knit, charming commu­ nities into wide – yet simulta­ neously unreachable – clus­ ters of sprawling concrete jungles. More frequently than not, lush, dynamic spaces once beloved by a community are forced to succumb to grey, industrial developments.

As chique and attractive as these modern buildings may be to the moneyed man’s eye, they are inaccessible to most people.

Just as Toronto is growing taller, bigger, and more recognizable, so, too, does our society’s wealth gap. Now more than ever, we are living in a time of indifference and separation, both within ourselves and ­between each other.

In this grim reality, is there anything that can bring us to­ gether? The answer is simple (and admittedly a little cliché): art. In these dull sprawls of gentrified urban areas, street art revives the heart and soul of forgotten communities. Often provocative and necessarily subversive, street art captivates ­ the collective imagination of its passersby, regardless of status or wealth.

The difference between graffiti and street art Graffiti and street art, al­ though used interchangeably, are terms that represent two different, and sometimes com­ ­ peting, worlds of self-expres­ sion. It is important to distin­ guish between them to not ­conflate the two meanings.

Graffiti’s origins lay in the beginning of human civilization itself with cave drawings and abstract methods of communi­ cation. But the form that most have been acquainted with today – such as artists’ personal “tags” – was developed in the Black and Latino neighbour­ hoods of New York City in the late 1960s, catalysed by the ­invention of the aerosol spraycan.

The goal of many graffiti artists (who are usually self­ taught) is simple: to situate

Prime Minister…

(Algus lk. 12)

begin implementing this change of direction immediately after the decision by NATO heads of state and government. “For Estonia, this means cooperating with Allies on developing a division-sized unit and its ­ leadership structure, which ­ would be ready to defend Estonia in case of a conflict,” Kallas underlined.

According to Prime Minister Kaja Kallas, it is also very im­ portant that the allies decided to invite Finland and Sweden to join NATO. The accession ­protocols will be signed shortly.

“Finland and Sweden joining NATO strengthens the security of us all. We have supported

their work and message at the forefront of society’s collective consciousness. Spaces with heavy foot traffic, including subways and businesses, are commonly tagged to appeal to wide audiences.

Such accessibility is what makes graffiti unique. It transcends the boundaries of ­ typical mediums. Unlike a canvas, per se, graffiti is not ­ limited by conventional borders.

From lamp posts to bridges, ­virtually anything can pose as a setting for graffiti art. The need for supplies, studios, and galleries – which are often ­ expensive, hierarchical, pre­ ­ judiced, or otherwise inacces­ sible to most – becomes obso­ lete to the graffiti artist. It is an artform that’s accessible to a wide range of people, both in its creation and consumption.

Street art evolved out of graffiti into something more complex. Artists extracted some of graffiti’s core elements – in­ cluding accessibility and social controversy – to create provoca­ tive, image-based (rather than word-based) murals. While street artists are sometimes commissioned by governments or businesses to decorate local buildings, others still paint ille­ gally. Banksy’s emotionally and politically-charged stencil-based murals are a common example of the latter.

Artists and activists took advantage of street art’s wide ­ reach to powerfully represent social and political messages that were otherwise being neglected by mainstream dis­ ­ course. Through his expressive and stirring illustrations, New York City based street artist Keith Haring shed light on and helped dismantle the stigma surrounding HIV/AIDS during the 1980s.

At their core, street art and graffiti are some of the simplest yet simultaneously most power­ ful avenues of free expression.

either in Tartu or in other Estonian cities, artists are in­ vited to put up their creations.

According to the festival’s organisers, “...public space ­ belongs to everyone and it is ­ our job to take care of it. We believe that the purpose of street art is to enrich public space, not to spoil it.” They also note that “If you don’t like it, do it over and do better… [you should] Act according to your conscience, not according to the law.”

Now more than a decade later after Stencibility’s first ­ festival, the city is filled to the brim with lively murals that offer its neighbourhoods a ­ unique charm. Popular locations to find street art in the city are at Aparaaditehas (Widget Factory), the Karlova neigh­ bourhood, and sprinkled around downtown. Tartu’s spirited ­murals offer onlookers a certain insight into the city’s captivating allure.

Photo: estonianworld.com

“The Estonian Banksy”

Street art and graffiti first took hold of the country when Tartu held its first Stencibility festival in 2010. Every summer,

Known by his alias Edward von Lõngus (EvL), the Tartubased street artist has garnered the attention of the art world, had his work featured in exhibi­ tions, and sold in auctions.

He has been compared to Banksy for his stencil-based street art that is politically­charged and that pursues emotional, captivating subject ­ matter.

EvL’s success can be at­ tributed to his relatability. His ability to take themes connected to Estonia’s cultural history – including folk tales, nature, and various iconic children’s book characters – and infuse them with relevant political discourse or social commentary makes his art relevant to Estonian ­audiences and beyond.

Cannabeard and the WitchHunter, a stencil he produced in 2014, on a wall next to the Supreme Court of Estonia, fea­ tures the Estonian children’s book character Sammalhabe (“Mossbeard”, from Eno Raud’s novel Naksitrallid) adorned with marijuana plant leaves, ­being arrested by the police.

Finland and Sweden on their accession journey from day one and we will continue to support them throughout their process of joining NATO,” Kallas said.

According to Defence Minis­ ter Kalle Laanet, there will be a divisional structure established for the defence of Estonia in the framework of NATO, and its units and headquarters will in­ clude contributions by Estonia and Allies. “The divisional structure will be launched under the leadership of Estonia and in co-operation with the United Kingdom. Work on of the divi­ sion will begin in the coming months. The division will be under NATO chain of com­ mand,” Laanet said.

The defence minister added that the Allies decided to strengthen the Eastern Flank by

scaling up to brigade-sized units in those countries where the threat and need for military reinforcement are the greatest. ­ “The United Kingdom has ­decided to deploy an additional brigade to defend Estonia, with a force integration unit and some of its subunits set to be based in Estonia,” Laanet said.

It is crucial that elements of the United Kingdom brigade with additional capabilities will rotate to Estonia in peacetime ­ and practice the defence of Estonia in real conditions on the ground. This ensures a high level of preparedness and ­comprehensive cooperation with Estonian units in crisis and in war.

Two British battalions and French and Danish companies will remain in Estonia for the

Estonia’s street art culture

EVL’s work.

EVL’s scenic work.

Photo: streetsy.com

Provocative, eye-catching, and undoubtedly uncomfortable in the eyes of some, EvL knows how to flame the fan of contro­ versy. By taking something as innocent as a children’s cartoon and injecting it with a powerful statement on the war on drugs – both through his imagery and the space it occupies – EvL caught the attention of the Estonian government and art critics abroad.

But EvL has not stopped there. He’s breaking the bound­ aries of street art’s presen­ tability and consumption for Estonians and beyond. EvL has taken Estonia’s digital prowess as inspiration for some of his latest projects.

“When you encounter street art in real life, what’s the first thing you do? People take out their phones to create a virtual version for hundreds of others, and experiencing these artworks online is already a virtual experience. And that inspired ­

me to experiment with the form of presenting street art. That’s how I came up with the idea of using Augmented Reality or AR and implemented it in my first AR project (R)estart Reality,” said EvL. Created in 2007, (R)estart Reality was EvL’s first digital street art project, created as a testament to Estonia’s centennial anniversary. It uses augmented reality (AR) and virtual reality (VR) to bring iconic characters from the country’s past 100 years to life, creating a certain synergy between the past and the present. Through an app, users can see these characters on any wall in the world, high­ lighting the borderless and ­ever-expanding nature of graffiti and street art.

Since the dawn of human civilization, graffiti has stood the test of time. It is undeniable that street art breathes life, charm, and character into the public spaces around us.

foreseeable future. The Baltic Air Policing mission will also continue to operate in Estonia, and Allies can reinforce it quickly.

The defence minister added that the United States would significantly increase its mili­ tary presence in Europe. „The United States will also increase their rotating military presence in the Baltic countries. This decision would presumably in­ ­ clude both land and air force units, including air defence. The exact details will be worked out in collaboration with allies,“ Laanet said.

Andres Sutt, Minister of Entrepreneurship and Infor­ mation Technology and acting Foreign Minister, said the summit, which included an ­ ­address by Ukrainian President

Volodymyr Zelensky, reaffirmed NATO’s continued support to Ukraine and adopted an addi­ tional support package for Ukraine. “With the new pack­ age, Ukraine will be provided with the equipment they cur­ rently need on the battlefield and the defence forces of Ukraine will be given support in switching to NATO standards and modern Western weapons systems,” Minister Sutt said. He added the summit also reiterated the continuation of NATO’s open door policy. “Ukraine and Georgia still have a NATO membership perspective as stated at the 2008 NATO ­ ­summit,” Sutt said.

ESTONIAN GOVERNMENT COMMUNICATIONS

16

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Laske lapsukesed…

(Algus lk. 1)

sõnavõtuga. Koor, kes pidanuks kavakohaselt saabuma juba reedel, oli jõudnud Torontosse alles sama päeva varahommikul.

Tütarlastele oli vaid kaks tundi uneaega antud ja enam kui pooled neist ärkasid nukra tead­ misega, et nende kohvrite siht­ koht polnud Toronto, vaid Timbuktu või mõni teine meile tundmatu suurlinn. Milline paljutõotav algus! Globaalsete ­ koroonapiirangute järelmängu esimene vaatus.

Peadirigent Kadri Hunt lisas omalt poolt, et kooril on see ­esmakordne reis üle ookeani. Ta ise on Heinavankri koosseisus varem Torontot külastanud. Ja siis ta pani mikrofoni kõrvale ja hakkas laulma. Üksipäini, saate­ ta, kuni temaga ühinesid taga­ seinas koorilauljad, kes lõpuks sammusid koos teise dirigendi Kaie Tanneriga läbi kiriku ja rivistusid altari ette. Kontserdiks maskeeritud jumalateenistus oli alanud. Laiendatud kogudus tervitas neid võimsate tiivusta­ ­ vate ovatsioonidega.

Ainuüksi neiukeste ilmumine mõjus nagu elektrilöök. Vaate­ pilt oli ühtaegu kütkestav ja meeldivalt koomiline. Mõned vormipluusides, teised juhtunud äparduse tõttu reisiriietuses, seisid nad kooririvis nagu rühm rändavaid trubaduure. Ühtlane oli aga kõigi rõõmus naeratus ja erk silmavaade, ükski nägu ei peegeldanud unepuudust. Lau­lu­ karussell oli käima lükatud ja jätkus. Publiku kuulmenahku paitasid kordamööda armastatud muusikute helimustrid: Cyrillus Kreek, Riho Esko Maimets, Arvo Pärt, Liisi Koikson ja mitmed teised. Veljo Tormise loominguga seostub pea alati nõtke liikumine, nii seegi kord.

Ka kohaliku mandri suurmeistri George Gerschwini tempera­ ment nõudis elavat kehakeelt.

Meie oma Erik Kreem püsis ka­ valerlikult tagaplaanil, lisades vajaduse korral noorte daamide külakostile klaviatuuril näputäie kohalikku vürtsi.

Suunakem nüüd korraks punktvalgus peadirigendile, kelle loodud emakeelsed etüü­ did koori esituses kujutasid endast lausa kooliplikalikku ­ koerustükki. Eesti keel pakub sel­ listeks ulakusteks võrratuid võimalusi, mida helilooja oli osavalt ära kasutanud. Isegi vanapagan oli helipüünisesse ­ sattunud ja inglikoori laulma pandud. Laulude vahele poetas koorijuht nauditavaid seletusi, kohati sujuvalt inglise keelele üle minnes. Rahvatarkus ütleb: ära usu hundi juttu. Kuid suurtähega Hunti eesnimega Kadri oli mõnus kuulata. Tema vahendusel saime teada, et meie endi keskelt võrsunud helilooja Riho Esko Maimetsa pala „Angele Dei“ oli just sellele koorile kirjutatud ja et tütar­ lapsed kaunistasid selle helide­ ga hiljuti Riho laulatustalitust.

On põhjust õnnitleda nii koori kui ka heliloojat.

Veel üllatas publikut väike ülemeelik ansambel ja siis kõlas lõpunumbrina Ülo Vinteri pidu­ lik-harras „Laul Põhjamaast“ nagu viitsütikuga Võidupüha tervitus. Harva on kogetud nii tänulikku kontserdipublikut ja sellist vahetut südamlikku kon­ takti esinejatega. Vaatamata vaimuliku puudumisele jäi mulje, et jumalateenistus sai ­ ­siiski läbi viidud. Martin Luteri sõnade kohaselt on lauldud palve kahekordne palve. Ja pühakiri ütleb: laske lapsukesed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik.

Viimased vaimustatud kii­

Jaaniamps – lestadest merineitsikee

,,Kolm aastat järjest jaaniajal suurim lestasaak. Loodus on muutunud,“ kirjutab fotol oleva harrastuskalamehe proua võrgu­ püügist Pedase rannas. Pedase küla asub põhjarannikul Pakri saarte all.

Foto: Jette Heinlo

Nr. 26

Foto saabumispäevalt.

Foto: Sirle Sööt

Rootsis toimub noorte rahvaülikool Pühapäeval, 26. juunil algas Eesti Noorte Rahvaülikool Rootsi läänerannikul Kärr Sämstadis. Siin asub 1949. aastal loodud eestlaste suve­ kodu ELA (Eesti Laste Abistamisühing). Sellel aastal osaleb rahvaülikoolis 17 noort vanuses 14-21, neist kuus tulevad Eestist. Seitse lektorit Rootsist ja Eestist jagavad noortele nädala jooksul uusi teadmisi ja innustavad noori arutlema erinevatel teemadel ning kasutama oma loovust.

Rahvaülikooli eesmärk on arendada noorte eesti keelt ja tugevdada sidet Eesti ja Rootsi vahel.

duavaldused publiku spontaan­ selt jalule kerkides, ja siis oli aeg lausuda tänusõnu lillekim­ bukeste saatel. Peale esinejate pälvisid tunnustust hääleseadjad Külli Kiivet ja Anu Aimla ning kaks neidudega reisile tulnud hoolitsevat ema. Kohapealseist korraldajaist olid oma väärika panuse andnud Naani Holsmer ja Eda Oja. Toronto Eesti Seltsi esinaine Anne Liis Keelmann teatas, et väljas kolumbaariumi juures toimub Markus Hessi mälestamine ja jäätisemüük Ukraina vabadusvõitlejate toe­ tuseks. Kauged külalised siir­ dusid alla kiriku saali kergeks eineks, et seejärel edasi rutata, neid ootas uus laululahing Suomi Kotis.

Kirjamees ei saa veel lahku­ da, vaid peab natuke järjekorda segades korraks esitatud kava juurde naasma. Lisapalast rääki­ mine jäi teadlikult viimaseks, sest sellel oli omamoodi süm­ boolne tähendus. Kui koori esinemist võib vaadelda kui ­ liturgiat, palvet ja usutunnistust, siis Kadri Hundi hästituntud „Üksteist peab hoidma“ oli mõ­ juv jutlus. Kirikus, mille püsi­ ma jäämise küsimus on vaekau­ sil ja mille ümber möllavad kired, nautisid noorte laulu haruldases üksmeeles mõlema ­ võimaliku variandi pooldajad.

Kui tahame säilitada oma kiri­ kuhoonet ja ka kogudust, peame oskama üksteist hoida ja suut­ ma üksteist mõista. Armastus annab sooja.

EERIK PURJE

Seitsme päeva jooksul rää­ gitakse ajaloost, poliitikast, rahvus­ vahelisest õigusest, eesti keelest ja kirjandusest ning kul­ tuuriloost, toimuvad praktilised õpitoad rahvapärimuse eda­ siandmiseks. Rootsieestlastest on lektoriteks Aho ja Hain Rebas, Sirle Sööt ja Evelin Tamm. Eestist tulevad Valdur Mikita, Kristiina Ehin ja Silver Sepp.

Eesti Noorte Rahvaülikooli korraldamise traditsioon Rootsis ulatub aastasse 1958. Kuni aas­ tani 1971 peeti seda Gimo ­lossis, minister Heinrich Laretei eestvedamisel ja Rootsi Eest­ laste Esinduse korraldusel.

Hiljem on rahvaülikooli korral­ datud METROO ehk Metsaüli­ kool Rootsis nime all ja Eesti taasiseseisvumise ajal taas rah­ vaülikoolina.

Käesolevat Eesti Noorte Rahvaülikooli korraldab Rootsi Eestlaste Liit koostöös noorte­ organisatsiooniga Eesti Noored Rootsis. Rahaliselt toetab ette­ võtmist Erik ja Lia von Sydowi Fond, REL kultuurfond, Eesti Komitee Fond ja Eesti Instituut.

Päevakava ja programmi kohta leiab info: https://sverigeesterna.se/2022/­ 06/26­/ alanud-on-registreeri­ mine-eesti-noored-rootsis-rah­ vaulikooli-2/

Foto: Peeter Põldre

unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

Tellige endale Välis-Eesti ajaleht

— hea teabeallikas igale vanusegrupile!

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

17

Lahkus meie kauaaegne armas sõber

LAHKUS MEIE ARMAS ABIKAASA, ISA, VANAISA JA VANAVANAISA

Aimi Zechanowitsch

Ralf Kall sündinud 16. oktoobril 1928 Narvas surnud 21. juunil 2022 Montrealis

Mälestame kurbuses EDA EINER TOOMAS KARLSON ERNEST SINKO

Mälestavad leinas REET ANN perega PETER perega

Mälestame kurbuses kauaaegset klubiliiget

Praeguse kuumalaine ajal on mitmes Eesti paigas regist­ reeritud troopilisi öid, kus temperatuur ei ole alla 20 kraadi langenud.

Keskkonnaagentuuri ilma­ vaatluse osakonna juhtivspet­ sialist Külli Loodla rääkis ERRile, et esimesena registreeriti tänavu troopiline öö Vilsandil 26. juunil. Nüüdseks on seal selliseid öid olnud kokku kolm. Öid, kus temperatuur pole alla 20 kraadi langenud, on pärast seda registreeritud jaa­ mades üle Eesti, ehkki juunis on selline nähtus tavatu.

Troopilisi öid põhjustab kuumalaine. Kui harilikult õhk pärast päikese loojumist jahtub, siis kuumalaine ajal püsib soojus ka öösel.

Viimase kümne aasta jooksul on juunis esinenud troopilisi öid neljal korral: aastatel 2021, 2019, 2016 ja 2013. (ERR/EE) LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Neile, kes tahavad tänavu suvel reisida lõunapoole piiri, aga soovivad vältida len­ nujaamu, on hea uudis: raud­ teefirma AMTRAK teatas, et Maple Leafs Train, ühenduses VIA Rail’iga, on taas sõitmas esmakordselt alates 2020.a.

Reisijad saavad alustada ron­gi­ sõitu Toronto Union Station’ist või mõnest teisest jaamast GTA-s, ja jõuda New York City Penn Station’isse. Reis kestab umbes 12,5 tundi mitmete pea­ tustega. Enne reisi planeerimist tuleks end kurssi viia kõigi ­reeglitega. (Lüh. CTVNews) • CALGARY. Linn on nüüd ame­ tlikult koduks maailma kõrgei­ male seinamaalingule. Saksa graffiti-kunstnik Mirko Reisser, tuntud kui DAIM, kasutas pöördlava, et maalida erakord­ selt kõrge, umbes 95-meetrine kunstiteos ühele hoonele Belt­ line’is. See suur ettevõtmine oli osaks Beltline Urban Murals Project festivalist, mis vaatleb avalikke hooneid läbi kunsti.

(Lüh. CTVNews) • KANADA. Ühe küsitluse koha­ selt pole ligi pooled kodu üüri­ vatest inimesed kindlad, millal on võimelised mõtlema oma kodu ostmisele ja sisenema ­kinnisvaraturule. (Lüh. CP24)

Lahkus kaasvend

vil!

Ralf Kall,

Aimi Zechanowitsch’i

c. 1953-II

(16.10.1928 – 21.06.2022) BIBLIOGRAAFIA KLUBI

Mälestab leinas KORP! SAKALA KANADAS EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Mälestame sügavas kurbuses armast

Aimi Zechanowitsch’i

Lahkus kauaaegne perekonnasõber

Aino Müllerbeck

neiuna KIBENA VAIKE KÜLVET EDA LOO TIINA MÄGI TAMARA NORHEIM-LEHELA ANNE ORUNUK

Avaldame kaastunnet perekonnale ANNA REIDAK-GREER perekonnaga MARK REIDAK perekonnaga

Igavesti hoiame südames ilusaid mälestusi sinust.

Tartus said esimesed paigad varjendimärgistuse

Suri teleprodutsent ja filmirežissöör Toomas Kirss

Tallinnas, Tartus ja Pärnus on riik alustanud avalike varju­ miskohtade märgistamisega.

Kohti, kuhu saaksid inimesed sõjaohu või mõne muu ulatus­ liku kriisi korral varjuda, loodab päästeamet saada igasse Eesti linna.

Tallinnas saab sõjaohu korral varjuda näiteks vanadesse Bastioni käikudesse või maa-­ alustesse tunnelitesse, Tartus aga selliseid maa-aluseid käike või parklaid avaliku sektori käes pole. Ülikoolilinnas sai esimese varjendimärgistuse Herbert Masingu kooli sportimiskorrus.

Koolid on sobivad kohad, sest pakuvad kiiret varjumiskohta õpilastele, teiseks saavad sinna lihtsasti ka tänaval liiklevad ­linlased.

Kokku on praegu leitud Tallinnas 26, Tartus 18 ning Pärnus kuus varjendiks sobivat kohta. Tartus on lisaks koolidele varjendiks märgitud ka näiteks Vanemuise väikese maja kelder ning Püssirohukelder.

Kokku mahuks tartlasi prae­ gu linna varjenditesse paar tuhat.

Mahtu loodetakse suurendada erasektori abil, näiteks nagu Pärnus on juba ametlikuks varjumiskohaks ka Port Arturi ­ ostukeskused.

Sõjaohust hoiatamiseks ning inimeste varjendisse suunami­ seks peaks aasta pärast valmis saama ka üle-eestilised siree­ nisüsteemid. (ERR/EE)

28. juunil suri 63 aasta vanu­ ses legendaarne telerežissöör ja -produtsent Toomas Kirss (3.11.1958 – 28.06.2022), vahendas Postimees lahkunu Facebooki lehel avaldatud ­teadet Kirss töötas aastatel 1984 – 1995 Eesti Televisioonis režis­ söörina ning alates 1995. a tele­ produtsendi ja režissöörina. Ta on tootnud ja lavastanud tele­ sarju ,,Miss Marple“, ,,Sal­ monid“, ,,V.E.R.I“, ,,Kired“, ,,Kelgukoerad“, ,,Pilvede all“, ,,Kartulid ja apelsinid“ jt.

Kirss on teinud režissöörina ka dokumentaalfilmid ,,Jüri Järvet“ ja ,,Avatud Eesti Fond“ ning stsenaristina dokumentaal­ filmi ,,Jackpot“. Ülieduka telesarja ,,Pilvede al“» põhjal tegi Kirss ka täis­ pika mängufilmi ,,Pilvede all.

Neljas õde“. Tema viimaseks suureks lavastajatööks jäi 2020. aastal valminud mängufilm ,,Salmonid. 25 aastat hiljem“, mis oli tema sünnipäevakink Ita Everile. (Allikas: Postimees)

Mälestan kurbuses head sõpra

Aimi Zechanowitsch’it IIVI

Mälestame kurbuses lahkunud seltsiõde

Aimi Kibena Zechanowitsch’i 20. märts 1935 – 24. juuni 2022 EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

Lahkus meile armas ja lähedane

Aimi Zechanowitsch neiuna KIBENA 20.3.1935 Tallinn – 24.6.2022 Toronto

Foto: Kairit Leibold ERR

Eestisse on jõudnud troopilised ööd

NAANI ÜLLE VALLI

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

18

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Egna Miralda Kimsto sündinud JÄRVLO sündinud 9. jaanuaril 1928 Kiideval surnud 15. juunil 2022 Cambridge’is

Nr. 26

Armas

Egna Kimsto

Ilusad mälestused kestavad üle aja Sügavas leinas ja kaastundes JAANUSELE, ROBERTILE, KRISTALE ja RUTTILE ja nende peredele ERIK ja LIA HESS LEILA, RYAN HÄLI, STEN, KÄLLA, TANNER KAIRI, GRANT AILI, ELIISA

Mälestame leinas JAANUS ja LEENA ROBERT ja MARI RUTH ja FARZIN KRISTA ja ANDY perekondadega

Eestimaa, mu isamaa

Igavikku lahkus kallis perekonnasõber

LAHKUS MEIE ARMAS ISA, VANAISA, ÄI JA ONU

Kalju Jaason

Kalju Jaason sündinud 27. veebruaril 1920 Haanjas, Võrumaal surnud 23. juunil 2022 Guelphis Mälestame sügavas leinas HEITI ja VIIVE HEIKKI KALEV SUGULASED Eestis

Mälestused on igavesed.

Puhka rahus.

Leinab NORA Kaastunne perekonnale

Mälestame kurbuses

Kalju Jaason Siiras kaastunne HEITILE ja UNOLE peredega

Suvelugemist

Malemängust Olen kuulsate, isegi maailma­ kuulsate eestlastega kokku puu­ tunud, kätelnud, paar sõna vahetanud. Üks selline era­ kordne elamus, teismelisena aga on nii olulise tähtsusega, et tänapäevalgi seda meenutades on uhkus, et see mees oli meie!

Allpool täpsemalt. Huvitav, kui­ das malepisik päris noorest peast hammustab. Isal olid mag­ netitega taskumalendid, et saaks rongis mängida. Neid kasutades õpetas ühe naga juba vist viieaastaselt mängima. Tundsin poissi, kellest kujunes Kanada noortemeister males. Kellega mängimine tõi alati kaotuse. Ühe semu isa Hubert Anto oli kirglik malemängija, Toronto parimate hulgas. Andis näiteid, õpetas teooriat, aga võta näpust, hea oli kui mängisin viiki.

Võite sai varvastel lugeda.

Teismelisena, keskkoolis, kuulusin maleklubisse, mängi­ sime vist igal päeval pärast tunde vähemalt ühe partii.

Osalesin turniiridel, taas aga vähese eduga. Kui aga koolid lõpetatud, vaibus huvi. Elu

1992–2010 käibel olnud Eesti 5-kroonine raha­ täh, millel kujutatud malekorüfee Paul Keres.

Rahatähe kujundas Vladimir Taiger.

v­ajas elamist, mitte mängimist.

Viimati mängisin malet umbes kuue aasta eest, mehega, kes isegi vanaisana mängib nagu ­ teismeline – ei soovi kaotada.

Ju see on oluline igas võistlu­ ses, ka spordis. Ind peale jääda on osa kas ettureid liigutades või jalgpalli mängides.

Etturite lükkamine, vanger­ damine ja lipuks minek on sel­ line tegevus, mida tuleb aastaid õppida. Ning ei taga edu, nagu ülal kinnitatud. Küll aga sai malenurka ajalehes loetud, ise raamatutest partiisid mängitud, mõlema poole otsuseid analüü­ sides.

Tiivustas aastal 1975 meie suuruse Paul Keresega kohtu­ mine, kui ta oli Kanadas ring­ reisil, mängis Vancouveris turniiril, mille ta võitis. Kui vaadata ta vastaste nimekirja, siis oli see markantne saavutus.

Torontosse tuli ja mängis simul­ taani kaotusteta. Sai siis isegi ta kätt suruda ja saada autogrammi suurmeistri kirjutatud raama­ tusse „Maleaabits“. Kerese sulest ilmus mitu raamatut, ka ­ inglise keelde tõlgituna, millest võis palju õppida.

Kerese saatus aga, sovjeetide mahhinatsioonide tõttu, oli jää­ da alaliseks teiseks, maailma­ meistriks ta ei saanud. Eesti rahvas hindab teda tänaseni, ta pilt oli viiekroonilisel rahatähel.

Paul Keres suri kahtlastes tingi­ mustes Kanadast kodumaale naastes Helsingis. Nii mõnigi

arvab, et kuna ta siin pagulas­ tega suhtles, see punastele ei meeldinud. Mine tea, seda ar­ vamust on küll nii mõnigi esita­ nud, aga seda on raske kinni­ tada. Kena aga on teada, et Vancouveris on 46 aastat, seega kohe pärast ta surma, tema ni­ melisel mälestusturniiril maail­ matipud maletanud. Paul Kerese memoriaalturniir toimub tavali­ selt juunis.

Teine Eesti malekuulsus oli Valter Heuer, okupatsiooni ajal Eesti NSV meister aastal 1976.

Ka tema oli tuntud male kohta kirjutaja, maleajakirjanik kui ka raamatute autor. Riiulil on ta teos „Meie Keres: Kujune­ misaas­ tad“. Heuer pälvis selle eest 1978. a. Juhan Smuuli nimelise kirjanduspreemia. Ka ilmus ta sulest huvitav male­ mängu ajalugu 2008. aastal, käsitledes arengut selle sünnist kuni 1920. aastateni.

Tuleb veel mainida UusMeremaale punaste eest põge­ nenud Ortvin Sarapuud. Juba koolipoisina Tallinnas parim maletaja noorte hulgas. Terve­ nisti kokku 20-kordne UusMeremaa meister males, osales kümnel maleolümpial, rahvus­ vaheline meister, kelle saavutusi hinnati ta elu lõpu poole Briti impeeriumi ordeniga (MBE).

Ka Sarapuu kirjutas, kahjuks ­inglise keeles, aga teos on eesti keelde tõlgitud kui Minu male­ lugu. Nagu näha, male vaimne tegevus viib ka kirjutamiseni.

Eestlased hindavad oma male­ meistreid väga.

Karl-Eduard Sööt kirjutas toreda luuletuse malemängust.

Ja armastusest. Naabri Jukul oli õde, kes oskas malet hästi mängida, andis kirjutajale tuld ­ tihti. Lõpptulemuseks läks male­ mängu järgselt ka süda lõkkele.

Sellele lõi viisi Aleksander Läte, sellise lõbusa, mis tekstiga sobib, see oli kaua TEMi reper­

TIIU ja ILMAR KALJURAND perega EEVI ja VALDEKO NOVEK perega

Avaldame kaastunnet perele

Kalju Jaason’i lahkumise puhul MARCUS, MONIKA, LIEF ja LAAS KOLGA AARE ja TIIU KOLGA VAIKE KÜLVET

tuaaris. Nagu Sööt luuletas, üks armastus võib viia teiseni.

Malendid on valged ja mus­ tad; elu aga ei ole mustvalges.

Mäng ei ole alati geenides.

Oma järeltulijatele üritasin seda õpetada, ka nende vanaisa tegi seda, kui ta kodumaalt külas oli. Kuid arvutimängud paelusid enam, isegi kui teisi lauamänge perekondlikult sai pinevuse ja põnevusega, jällegi too soov võita, mängitud. Teisisõnu, oma perest vastaseid ei ole. Isaga sai küll malelahinguid peetud ning esimene võit ta vastu on ikka meeles. Malet saab ka arvutil mängida, kuigi see pole sama, kui et inimene istuks vastas.

Eriti kirglikult mängitakse vist nooruses, aga paljudele on see eluaegne mõnu ja väljakutse.

TÕNU NAELAPEA

LÜHIDALT KANADAST TORONTO. Ontario NDP vahe­ pealseks juhiks valiti Peter Tabuns, kes asendab provintsi­ valimiste järgselt oma tagasi­ astumisest teatanud Andrea Horwath’it. Ametliku oposit­ sioo­ni statuses olev partei hak­ kab valmistuma uue juhi vali­ misteks. (Lüh. CP24) • VANCOUVER. Teisipäeval tea­ tas Briti Columbia provintsi peaminister John Horgan, et kavatseb sellelt kohalt lahkuda enne järgmisi provintsivalimisi; pärast seda kui tema partei NDP on korraldanud sügisel uue juhi valimised. Horgan on olnud provintsi juht alates 2017.a (Lüh. CBC)

Nr. 26

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

KIRIKUD

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00 – 14.00, K 11.00 – 16.00 ja N 9.00 – 13.00.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja Youtube kaudu.

Pühapäevadel, 3., 10., 17. ja 31. juulil KIRIKUS jumalateenistusi EI TOIMU. Pühapäeval, 24. juulil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­­­­­MULAUAGA. Pühapäeval, 7. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 Jumala­ teenistus EHATARES. Pühapäeval, 14. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MU­­LAUAGA. Pühapäeval, 21. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Kell 15.00 PALVUS Soome Kodus.

Pühapäeval, 28. augustil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MU­LAUAGA. Eelteated: Koguduse õpetaja viibib korralisel puhkusel 21. juunist 21. juulini 2022.

Jumalateenistusi kirikus õpetaja puhkuse ajal ei toimu. Küll aga saab iga soovija koguduse FB-grupist järelvaadata sinna varem üles pandud pühapäevaste jumalateenistuste salvestusi, mida sinna on kogunenud viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt.

Sellesse ajavahemikku sattuvate matusetalituste korral on lubanud aidata baptistikoguduse pastor Jüri Puusaag.

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vt aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga.

Hea koguduse liige – õp Kalle Kadaka korralise puhkuse ajal ütleb Agricola soome kogudus ja õpetaja Sulle tere tulemast ing­ liskeelsele jumalateenistusele!

Pühapäeval, 3. juulil teenistust ei toimu.

Pühapäeval, 10. juulil kell 11.30 h Agricola soome koguduse ingliskeelne JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 21. augustil kell 1.30 pl eestikeelne JUMALA­ TEENISTUS. Õpetaja Kalle Kada­ kas.

20. juunist kuni 19. augustini viibib õp. Kalle Kadakas Eestis korralisel puhkusel. Õpetaja puhkuse ajal ütleb Vana-Andrese koguduse liikme­ tele ingliskeelsele jumalateenis­ tusele tere tulemast Agricola soome kogudus ja õpetaja Matti Kormano.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639

Eesti spordis…

(Algus lk. 19)

lasena selle ala maailmameist­ riks. Varem pole keegi poo­ diumilegi saanud.

Jõgeval peeti punnvõrride ehk abimootoriga jalgrataste kiirendusvõistlused. Võitja sai kätte kiiruse üle 80 km/h.

Rauno Heinla püstitas jõu­ tõmbes võimsa maailmarekordi, tõstes maast nõutud kõrgusele 580 kg.

Plokkvibulaskjate EM-il said õde-venda Lisell ja Robin Jäätma segapaaridest hõbeda, Robin veel individuaalpronksi.

Tallinlane Andres Petrov tuli snuukris Euroopa meist­ riks, saades lisaboonusena kutse kaheks aastaks piljardimängijate profiliigasse.

Aga lõpuks nn suurde sporti tagasi Anett Kontaveit võitis Wimbledoni tenniseturniiril esi­ mese mängu, Kaia Kanepi kaotas ja langes tabelist. Ott Tänak küll võitis juunis Sardiinia MM-ralli, aga katkes­ tas taas Keenias ja sisuliselt minetas võimalused MM-kulda teenida.

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag JUMALA­T EE­N IS­T USED ON VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI BAP­TISTI KOGUDUS“ Pühapäeval, 3. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: Seeria ,,Usukangelased”,,Tähed Aabrahami taevas!”

Muusika TEBK Ansambel.

Pühapäeval, 10. juulil kell 2 pl VABAÕHU-JUMALATEE­ NISTUS perek. Väljaste suvilas Georgian Bay ääres. Pastor Timo Lige jutlus: „Noa ja ilma tüürita laev”. Muusika Timo Lige.

Lähemaks informatsiooniks ja osavõtuks registreerimiseks palume teatada Marika Wilbiksile, tel 416-712-4311, hiljemalt 3. juuliks. Kirikus EI toimu jumalateenistust sel päeval.

Pühapäeval, 17. juunil kell 11.00 LIVE JUMALATEE­ NISTUS KIRIKUS. Pastor Timo Lige jutlus: ,,Taavet – Kuningas

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS 4. pühapäev pärast nelipüha Kadunud ja jälle leitud – Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut. Lk 19:10 Vana Testamendi lugemine: Jesaja 57: 15-21 Sest nõnda ütleb kõrge ja üllas, kes igavesti elab ja kelle nimi on püha: Ma elan kõrges ja pühas paigas ja rõhutute ning vaimult alandlike juures, et turgutada alandlike vaimu ja elustada rõhutute südameid. Sest mina ei riidle ­ mitte igavesti ega ole jäädavalt vihane, muidu nõrkeksid mu palge ees nende vaim ja hinged,

S P ORT

Eestlased said „Yukon River Quest“ aerutamismaratonil kaks esikohta Eestlased saavutasid Kanadas Yukoni jõel toimunud aeruta­ mise ultramaratonil kahes võistlusklassis esikoha.

Juba 22. korda toimunud 715 km pikkune „Yukon River Quest“ maraton sai alguse Whitehorse linnast 22. juuni hommikul ja lõppes jaanipäeval ajaloolises kullaotsijate linna­ keses Dawsonis.

Naiste seas saavutasid kaks päeva ja kolm ööd kestnud ­ultramaratonil ülekaaluka võidu Anette Baum ja Linda Tetsmann, Andres Kaju ja Indrek Kermon saavutasid esi­ koha meeste kahesüstade arves­ tuses ja jagasid üldarvestuses 2.-3. kohta. Mõlemad võidupaa­ did läbisid ekstreemvõistluse alla 43 tunniga, püstitades oma klassis maratoni rajarekordid.

Samas klassis tulid kolman­ dale kohale aerutamisföderat­ siooni president Martin Ilumets ja TV3 saatejuht Marek Lind­ maa. Mart Reimann ühesüstal sai meeste sooloklassis kolman­ da koha. Meeste kahekanuul said Rait Hutrov ja Rivo Perm 6. koha.

Võistluste korraldajate sõnul on kõigi viie Eesti paatkonna finišisse jõudmine märkimis­ väärne, kuna tavapäraselt kat­ kestavad kuni 40% maratonil osalejatest, vahendas Eesti aeru­ tamisföderatsioon. (ÕL/EE)

www.eestielu.ca

keda ma ise olen teinud.

Tema ahnuse süü pärast ma vihastasin, lõin teda, peitsin enese ja olin vihane, ent tema käis taganejana omaenese sü­ dame teed. Ma olen näinud tema teid, aga ma parandan ja juhatan teda; ja ma tasun temale troostiga ning pakun ta leina­ jaile huultevilja.

Rahu, rahu kaugel ja lähedal olijale, ütleb Issand, ja ma parandan teda. Aga õelad on otsekui mässav meri, mis ei saa rahuneda ja mille veed kobruta­ vad kõntsa ja muda. Õelatel ei ole rahu, ütleb minu Jumal.

Uue Testamendi lugemine: 1Peetruse kiri 5: 5-11 Nõn­ dasamuti teie, nooremad, alis­ tuge vanematele. Aga te kõik rüütage end alandlikkusega üksteise vastu, sest „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele annab armu“.

Alanduge siis Jumala võimsa käe alla, et tema teid ülendaks õigel ajal; heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!

Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata.

Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kan­ natusi on pandud kogema kogu kristlaskond maailmas.

Aga kogu armu Jumal, kes teid on kutsunud oma igavesse kirkusesse Kristuses Jeesuses, parandab, kinnitab, tugevdab ja toetab teid, kes te üürikest aega olete kannatanud. Tema päralt olgu võimus igavesest ajast ­igavesti! Aamen.

Evangeeliumi lugemine: Luuka 15:1-10 Aga kõik töl­ nerid ja patused lähenesid Jeesusele teda kuulama.

Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes: „Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega!“ Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna: „Missugune inimene teie seast, kui tal on sada lammast ja ta ühe neist kaotab, ei jäta neid üheksatkümmend ühek­ sat kõrbe ega lähe kadunule järele, kuni ta tema leiab? Ja kui ta on tema leidnud, siis ta võtab tema rõõmuga oma õlga­ dele ja kutsub koju jõudes ­kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile: „Rõõmustage koos minu­ ga, sest ma olen leidnud oma kadunud lamba!“ Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud ­ ­patuse pärast rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meele­ parandust.

Või milline naine, kellel on kümme drahmi ja kui ta ühe drahmi on ära kaotanud, ei läida lampi ega pühi maja ega otsi hoolega, kuni ta selle leiab? Ja kui ta selle on leidnud, kutsub ta kokku sõbrad ja naabrid, öel­ des: „Rõõmustage koos minuga, sest ma olen leidnud oma ­drahmi, mille kaotasin!“ Nõnda, ma ütlen teile, tõuseb rõõm Jumala inglite ees ühe patuse pärast, kes meelt parandab.“ Pühapäeva palve: Issand Jumal, taevane Isa, Sina ei soovi, et ükski Sinu loodud inimene hukkuks. Sina otsid meid, kui oleme eksinud Sinu teelt, ja palju enam, kui meie Sind otsime, hoolitsed Sina meie eest. Kingi meile ärksad kõrvad, et kuuleksime Sinu kut­ suvat häält. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Aamen.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

nüüd aga mitte praegu”. Muusika Alexandra Wilbiks.

Pühapäeval, 24. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Pastor Timo Lige jutlus: „Gideon - Kui meie vähe on Jumala jaoks palju”. Muusika Joshua Boutilier.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU neljapäeval, 30. juunil 2022 — Thursday, June 30, 2022

Nr. 26

Tellige EESTI ELU! Eesti Majandusklubi pühitses jaanipäeva koos lätlastega

Kuigi Ehatare elanikud on aastates inimesed, on seal alati oodatud ja teretulnud nooremate rõõm, entusiasm ja tugevad ning abivalmis töökäed. Üks neist väga tublidest noortest, kes Ehatares abiks, on Lief Kolga, kellel tänavu juba kolmas suvi Ehatares töötada – ja seda riikliku suveprogrammi raames. Lief ise ütleb, et talle meeldib inimesi aidata ja tunneb, et Ehatares on temast tõesti kasu. Lisaks on Liefil hea eesti keel ja kannatlikkus vanemate inimestega suhtlemiseks. Ehatare elanikel ja Liefi kaastöötajatel ei jätkunud talle küllalt kiidusõnu. Pildil on ta koos Ehares samuti kaua töötanud ja vabatahtlikena abiliseks olnud vanatädi Ester Mandra ja vanaema Malle Roosega.

Eesti lühifilm sai rahvusvahelisel filmifestivalil peaauhinna Eesti lühifilm „Heiki teisel pool“ võitis rahvusvahelisel konkursil YDA peaauhinna lühifilmide kategoorias.

Tegemist on musta komöö­ diaga, mis räägib loo 23-aasta­ sest Heikist, kes heidab oma hiljuti lahkunud vanaisa kodus ­ aset leidval peol liigse alkoholi tarvitamise tõttu hinge ning

leiab end teispoolsusest, kus peab silmitsi seisma surma tagajärgedega.

Film võitis rahvusvahelisel noorte režissööride konkursil Young Directors Award (YDA) žürii eriauhinna 6-30-minutiliste lühifilmide kategoorias. Kon­ kursi auhinnad anti välja 23. juunil Cannes’is paralleelselt ­ samal ajal toimunud rahvusva­ helise reklaamifestivaliga.

Filmi režissöör on Katariina Aule ja tootja Nafta Films.

Osades Ken Rüütel, Martin Veinmann ja Jarmo Reha.

(D/EE)

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor on suletud reedel, 1. juulil – Kanada päeval. Sel nädalal ilmub ajaleht neljapäeval. 30. juunil ja postitatakse samal päeval.

Suur tänu Eesti Abistamiskomiteele Kanadas / Ehatarele, kelle lahke annetus võimaldab tänase lehe tuua teile värvitrükis.

Möödunud nädala reedel, 24. juunil said Eesti Majan­ dus­ klubi Kanadas (EMK) liik­med kokku Läti Majas, 4 Credit Union Dr. Enne, kui koos läti kogukonna liikmetega jaanipäeva pühitsema sai hakata, pidas EMK aasta­ peakoosoleku, mis leidis aset Läti Maja esinduslikus nõuko­ gusaalis. Klubi liikmeid ja külalisi võttis šampusega vastu majandusklubi esimees Väino Einola. Lisaks ülevaatele eelmise aasta tegevusest ja uue hooaja plaa­ nide tutvustamisele valiti klubi juhatus. Esimehena

Uued ja vanad Hamiltoni Eesti Pensionäride Klubi liikmed võeti 14. juunil esimehe Rein Ende kodus vastu jaanipäeva grill-lõunale. Ilusat ilma, maitsvat sööki ja lõbusat seltskonda nautisid kõik. Fotol vas.

Jo-Anne Nicholas-Ray, Mati Raudsepp, Õie Saar, Ju Pallop, Pilvi Buss, Jaan Pallop, Helju Riimand, Evy Beraldo, Sandra Broudy, Toomas Saar, Toomas Koger, Rein Ende. Fotolt puuduvad Kai Eichenbaum, Selma Ester, Evi Adler, Heli Stephenson, Merike Koger.

jätkab Väino Einola, laekur on Harry Õunapuu, kirjatoimetaja Rein Lainevool ning juhatuse liikmed on Anne Altosaar, Helle Arro, Ene-Liis Martens, Ingrid Tanner ja Sulev Toppi.

Pärast hästi õnnestunud pea­ koosolekut liikus seltskond ­peosaali, kus ootas ees pidulaud ja Ingo Karlinksi poolt valmis­ tatud ,,PIG Roast“. Jaanipäe­ vaks olid lätlased valmistanud ainulaadse eeskava. Kesksuve pikima päeva märkimiseks esi­ nesid klaveril ja kandlel lauljad, kes esitasid jaanipäevaks laule, mida saime laululehtedelt jälgi­

da ja läti keeles kaasa laulda.

Pidutuju oli hea. Esinesid ka läti rahvatantsijad hoogsalt pika eeskavaga. Pärast kohvi ja ma­ gustoitu pakuti Läti tradisiooni kohaselt juustukooki. Üllatuseks pakuti kõigile ka klaas Läti õlut.

LÜ H I DALT K ANADAST

Sündmuste kalender

TORONTO. Sajad tuhanded inimesed pühitsesid pühapäeval südalinnas Pride paraadi tagasi­ tulekut, mis toimus taas peale pandeemiast tingitud kaheaas­ tast pausi. Lehvisid lipud, kõlas muusika, lauldi ja tantsiti.

Rongkäik algas kell 2 pl Bloor ja Church tänavate nurgalt ning siirdus Yonge-Dundas Square’ile.

(Lüh. CP24) • CALGARY. Linn võitis pakku­ mise pidada seal 2024.a. eri­ olümpia talvemänge (Special Olympics Canada Winter Games). Calgary on olnud varemgi suurte spordisündmuste toimumise kohaks, olles esi­ mene Kanada linn, kus toimus taliolümpia. (Lüh. Globalnews)

• Reede, 1. – pühap., 3. juuli SEEDRIORU SUVIHARI. • Laup., 2.-laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Pühap., 10. juuli – laup., 6. aug. SEEDRIORU SUVE­ KODU. • Laup., 23. – laup., 30. juuli JK/Kalev VÕRKPALLI­LAA­ GER. • Pühap., 21. – laup., 28. aug. METSAÜLIKOOL ,,METS MEIS KÕIGIS“ Kotka­järvel.

• Pühap., 25. sept. kl 11.30 h EGO 26. GOLFITURNIIR Pheasant Run Golf Club, 18033 Warden Ave, Sharon, ON.

Pidu oli lõbus ja hoogne.

Raske oli õhtule lõpp peale teha. Nii palju oli veel rääkida.

Aga lõpp tuli traditsioonilise grupipildiga ning paljulubavate ja lootusrikaste lõppsõnadega: ,,Järgmine aasta jälle!“ (VE)