Eesti Elu / Estonian Life No. 25 | June 25, 2021

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, June 25, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 25, 2021

Reedel, 25. juunil — Friday, June 25

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Võidupüha kese oli tänavu Paides Võidupüha on alates Eesti taasiseseisvumisest pühitsetud kõikjal Eestis, kuid selle raskuspunkt on erinevatel aastatel olnud erinevates Eesti linnades. Tänavu koondus Võidupüha kese Eestimaa südamesse Paidesse. Võidupüha eel on Kindral Johan Laidoneri Seltsi korraldu­ sel selle sajandi algusest igal aastal Võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viidud Toris Eesti Sõjameeste Mälestus­ kiri­ ku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuli läbi mitme maa­ konna vastava aasta paraadi­ linna. Maratonijooksjad viisid tule Torist Pärnu Iseseisvuse välja­ kule, kust see 22. juuni õhtul liikus kaitseväe soomukil Laidoneri Seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakes­ kuste ja suuremate asulate – Sindi, Vändra ja Türi –, kus mälestustuld tervitati Vaba­dus­ sõja ausammaste või teiste mälestus­märkide juures. Ööseks asetati Eesti sõja­ meeste mälestustuli koos samal õhtul Paide Vallimäel läidetud muinastulega Paide Püha Risti

kiriku altari ette. Võidupüha algas 23. juuni hommikul kell seitse riigi­ lippude heiskamisega Paide keskväljakul. Seejärel asetati ­ pärjad Müüsleri Vabadussõja mälestusmärgile. Sealsamas ühendati Tori mälestustuli ja Paide muinastuli võidutuleks, mille president saatis kõikidesse maakondadesse maakaitsepäe­ vadele ja Vabadussõja mäles­ tusmärkide juurde, kus soovijad said võtta tuld jaanilõkke süüta­ miseks. Müüsleris anti tuletoojatele, kelleks tänavu olid Eesti taa­ s­ iseseisvuse kaasaegsed, ehk 30-aastased naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased, üle tuletooja medalid. Võidupüha kõne pidas seal peaminister Kaja Kallas. Enne paraadi koguneti Paide kirikusse jumalateenistusele. Kalitseliidu paraadil Paide südalinnas osales ligi 800 ­kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, noorkotkast ja kodutütart val­ davalt Kirde maakaitseringkon­ na ehk Alutaguse, Jõgeva ja Järva malevaist koos liitlas­ vä­ gede esindajatega Ühend­ (Järgneb lk. 3)

Riigikogu esimees Jüri Ratas, Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Riho Ühtegi, peaminister Kaja Kallas ja president Kersti Kaljulaid.

Korp! Vironia annetus Kaitseliidu Toompea malevkonnale 20. juunil 2021 Lähenedes Eesti taasise­ seisvumise 30. aastapäevale, tunneme me, Kanada eestla­ sed, kui erilised on meie kul­ tuurilised, keelelised ja tradit­ sioonilised suhted Eestiga. Väliseestlastena oleme teadli­ kud ka sellest, kuidas Eesti­ maa vabadus vajab pidevat valvsust ja kaitset vaenlaste vastu, kes võivad üritada Balti riike ähvardada ja õõnestada. Sellega seoses on Korp! Vironia Toronto koondise init­ siatiivil asunud toetavasse rolli Kaitseliidu (KL) Tallinna male­ va Toompea malevkonnaga. Eesti Elu 6. detsembri 2019. aasta väljaandes kirjutas KL Toompea malevkonna juht kapten Ilmar Raag artikli, milles kirjeldati Kaitseliidu ajalugu ja tähtsust Eestis. Kaitseliit on vabatahtlik jõud Eesti kaitseväe struktuuris. Eesti valitsus tunnustab Kaitseliitu ka täiendava sõjalise jõuna, milles on praegu üle 35 000 inimese ja mis on Eesti kaitseväe lahuta­ matu osa, eriti üldise mobilisat­ siooni olukorra korral. Kuna Kaitseliit koosneb enamjaolt tavakodanikest, kellel on tsi­ ­ viiltöökohad ja kes elavad kogukondades, siis lasub tal lisavastutus kaitsta kohalikke ­ kogukondi ja institutsioone. Toompea malevkonnal on eriti eriline roll selles, et see ­ moodustati 4. detsembril 1924. aastal vabatahtlike meeskonna­ ga, mida juhtis pensionile jäänud kapten Otto Tief man­

daadiga kaitsta Toompead ja Riigikogu nõukogude mässu­ liste riigipöördekatse eest, mis ebaõnnestus. Paljud selle esialg­ sed liikmed olid tol ajal Riigikogu liikmed just nii nagu tänapäevalgi. KL Toompea malev­kond on alati valmis krii­ siajal meie demokraatiat kaits­ ma. Samas on aga Kaitseliidul piiratud ressursid oma liikmete varustamisel, eriti taktikalise kaitsevõime seisukohalt krii­ tilise tähtsusega spetsialiseeritud varustuse jaoks. 2020. aasta alguses asutati Toompea malevkonna abista­ misfond Northen Birch Credit Union’is, pakkudes Toronto piirkonna eestlastele võimalust rahaliselt toetada KL Toompea malevkonda. Viimase aasta jooksul on Korp! Vironia Toronto Koondis arutlenud Toompea malevkonna juhtkon­

naga, kuidas sellele eesmärgile kaasa aidata. Nende arutelude tulemusena on Korp! Vironia algatanud koos teiste Põhja­ Ameerika ja Eesti koondistega raha kogumise kampaania, mis on suunatud väga vajaliku takti­ kalise varustuse, näiteks öövaat­ lusseadmete soetamiseks. See raha kogumise kampaania päl­ vis suurt huvi ja Vironia liik­ mete toetust. Käesoleva aasta juunikuu seisuga on Korp! Vironial hea meel teatada, et kokku on kogutud üle $8,000 Toompea malevkonna toetuseks. Me loodame, et see Vironia Toronto Koondise poolt algata­ tud toetuskampaania, mis ühen­ dab eestlasi nii siin- kui sealpool ookeani, on inspiratsiooniks ka teistele väliseestlastele sarnaste koostööprojektide ellukutsumi­ sel, kaitsmaks ühiselt Eesti vaba­ dust. TOOMAS EICHENBAUM

Korp! Vironia Senior Markus Eichenbaum, major Ülo Isberg, kapten Ilmar Raag ja Vironia liige Toomas Eichenbaum.


2

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Nr. 25

Viimased Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelased jõudsid Võidupühal tagasi koju 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Piiride ületamisest Praegusel ajal on üheks lemmikuks ajakirjanduslikuks nõksuks metafoorikasse astumine. Nii on mingit mõistet mujalt üle kandes on võimalik esile manada hetkeolukorda. Hetkel loetav üritab sellest hoiduda, aga teadagi, mõjud on olemas. Sellest ka siinne pealkiri. Kas piltlik – või reaalne? Taibukas lugeja saab tihti aru, kui kirjutises minnakse üle piiri. Kuid käesolevas on praktiline küsimus. Kas tehakse õigesti, kui avatakse kahe suure kaubanduspartneri piirid, kes ka olenevad majanduslikult väga turismi plussidest, raha kulutamisest nende valitsetud maadel – seda kas vaid head ooperit kuulama minnes või nagu kirglikud kalamehed leiavad, minnes sügavasse metsa, järve juurde, kus kalu rohkem kui kärbseid? Vajab defineerimist. Kui oluline on siis keeld, et reisida tohib ainult vajadusel. Mis on ka selline sõna, mida ei saa lihtsalt sõnadega selgitada. Kui lähedase, sugulase haigus või ehk isegi surm vajab pikemat reisi, siis matustele minek on, jah, vajalik. Aga et Toronto talvest nii-nimetatud lumelinnuna pensionärid leiavad, end õigustades, et on nendel ainuõigus Arizonas või Floridas olla, päikest nautimas - see pole oluline reis. Ent kui paljud ajalehtede, neid eriti muus meediates ei ole märgata, artiklid just sellele keskendusid? Meie õigus nii teha. Ja saada, muide, veel USAs, vaktsiini, mida Kanadas nii heldelt ei jagatud. Igal olukorral oma taust. Kanada otsus tasapisi avada USA ja Vahtralehemaa piir on mitmeti küsitav. Õieti ei näe mingit õigustust meist mõnigi – kes tahaks, näiteks suvel Eestis olla – sellist reisi ette võtta. Mõni ehk peakski olema vananevate inimeste tõttu, mineviku kohustus­te tõttu olema mujal. Kuid kaine tarkus ütleb, et reisimine antud ajal ei ole tark otsus. Siiski tehakse nii, võetakse ette lennureise, kuna ollakse vaktsineeritud. Tuletaks meelde, et viimane pandeemia levis just reisimise tõttu. Ning sada aastat tagasi ei tehtud seda lennuki mugavustes. New Yorgi osariik, kus inimesi rohkem kui üheski Ka­ nada provint­sis, on alanud protseduuridega, mis lubaks ini­ mestele vabamat liikumist. Tüüpiliselt ja paraku tuttavalt, on Vahtralehemaa poliitikud arad. Pankrotti minevad ooperid, teat­ rid, isegi kalameestele mõeldud metsajärvede kõrval olevad ettevõtted, ei loe. Suure linna elanikud ehk ei julgegi liikuda kodunt palju kaugemale. Mõistlikult. Kuid piiride üle­tamine, metafooriliselt, peaks olema kaalutud otsus, kõikide, mitte ainult majanduslikult kannatavate, huvides. TÕNU NAELAPEA

Viimased Afganistanis tee­ ninud Eesti kaitseväelased jõudsid 23. juunil tagasi koju. 21. juunil langetas Eesti kontingent Afganistani pealin­ nas Kabulis asuvas Camp HKIA’s (Hamid Karzai International Airport) Eesti lipu, mis lõpetas 2003. aastal alguse saanud Eesti kaitseväe osalemise välisoperatsioonidel Afganistanis. Tseremooniast võtsid osa viimased Afganistanis operat­ sioonil Resolute Support tee­ nivad Eesti kaitseväelased. Kontingendi vanem kolonelleit­ nant Vladislav Belov tänas missiooni lõpetavaid sõjaväe­ ­ politseinikke ja meedikuid tee­

Viljandis avati uuenenud Vabaduse plats Sel nädalal avati Viljandis uuenenud Vabaduse plats rah­ vapeoga. Väljak rajati Eesti Arhitektide Liidu ning Eesti Vabariik 100 korraldustoim­ konna missiooniprojekti ,,Hea avalik ruum“ raames. Kogu töö maksis 4,7 miljonit eurot, kuid lisaks väljaku muut­ misele autovabaks on suurim muutus vana parteimaja lammu­ tamine. ,,Peamine idee oli pikendada lossimägesid siia väljakule ja tekitada Viljandile esindusväl­ jak. Kuna varasemalt oli see parkla, siin oli hoone ja lossi­

Helir-Valdor Seeder valiti tagasi Isamaa esimeheks Möödunud pühapäeval toimus Tartu lauluväljakul Isamaa suurkogu, kus valiti erakon­ nale esimees, eestseisus, revis­ jonikomisjon ja aukohus. Isamaa esimeheks valiti 784 häälega tagasi Helir-Valdor Seeder, vastaskandidaat Lavly Perling sai 367 häält. Isamaa uude eestseisusesse valiti Tõnis Lukas (312 häält), Urmas Reinsalu (284), Riina Solman (261), Priit Sibul (234), Tarmo Kruusimäe (207), Sven Sester (204), Viktoria Ladõns­

Helir-Valdor Seeder. Foto: Kaupo Kikkas, wikipedia

Eesti lipu langetamine HKIA baasis Afganistanis.

nistusülesannete pühendunult täitmise eest. „See on eriline tunne ja ka au langetada Resolute Support missioonil lehvinud viimane Eesti lipp ­ ning tuua kontingent koju. Kogu kontingent täitis oma teenistusülesandeid professio­ naalselt ja meil on põhjust oma soorituse üle uhked olla“ ütles

kolonelleitnant Belov. Lisaks mais Eestisse tagasi jõudnud demineerimismeeskon­ nale ning paari nädala eest kodumaale naasnud jalaväerüh­ ­ male lõpetasid oma missiooni ja jõudsid möödunud nädalal koju ka rahvusliku toetuselemendi ülem ning kortermeister.

mäed ei olnud näha. Et kõik siduda ühtseks tervikuks, see oli peamine kontseptsioon,“ selgi­ tas Vabaduse platsi projekteeri­ nud arhitektide grupi liige Diana Taalfeld. Üks oluline element sellelt väljakult on veel puudu. Viljan­ dimaa vabadussõdalastele pü­ hen­datud ausammas taastatakse Amandus Adamsoni kavandite järgi. Selle töö võtab ette osaühing Kivikoda. Ausammas peaks valmima kahe aasta pärast, selle maksumus on 665 000 euro ümber. Viljandi uus keskväljak on avatud erinevatele sündmustele. Linnavalitsus lasi sinna paigal­ dada traadita interneti, et välja­ kut saaks kasutada ka välikon­ torina. (ERR/EE)

Vene kaitseministeerium: relvajõud tegid Briti sõjalaeva suunas hoiatuslaske

kaja-Kubits (195), Heiki Hepner (188), Harri-Juhani Aaltonen (174), Marja-Liisa Veiser (174), Aivar Kokk (173), Juhani Jaeger (170), Andres Metsoja (170), Helen Hääl (164), Siim Valmar Kiisler (156), Mart Maastik (155), Kristjan Vana­ selja (146), Kaspar Kokk (141), Mart Luik (135) ja Indrek Luberg (119). Isamaa aukohtusse valiti Mari-Ann Kelam, Avo Üprus, Andres Luus, Priit Humal, Katrin Heele Anderson, Tarmo Linnas, Kati Kuusk, Agu Laius, Pille Lill. Isamaa võttis vastu ka põhikirja muudatuse. Esimest korda Isamaa ajaloos toimus suurkogu lageda taeva all. Vaatamata palavusele jagati valimismandaate välja 1169. Oma kandidaadikõnes sõnas esimees, et konkreetsetes küsi­ ­ mustes on erakond valmis aruteludeks, ent mitte nendega, kellega põhiküsimused ja väär­ tused ei kattu. Kuigi parempoolsed soovisid ka e-hääletamise võimalust, said oma hääle anda vaid koha­ letulnud. (ERR/EE)

(KVPST/EE)

Kolmapäeval vahendas ERR teadet Venemaa kaitseminis­ teeriumilt, mille kohaselt Vene relvajõud avasid Mustal merel hoiatustule Briti miinilaeva suunas, kui see väidetavalt Vene territoriaalvetesse sise­ nes. Suurbritannia kaitse­ ministeerium ei kinnitanud väiteid hoiatuslaskude kohta. ,,Hävitajat (eskaadri miini­ laev – toim.) esmalt hoiatati Venemaa riigipiiri rikkumise eest. Aga see ei reageerinud hoiatusele,“ teatas Venemaa kaitseministeerium kolmapäe­ val. Seejärel tulistas Vene piiri­ valvelaev kell 12.06 hoiatus­ laske ning kell 12.19 heitis Vene sõjalennuk Su-24M neli fugasspommi Briti sõjalaeva kursile, teatas Vene kaitse­ ministeerium. Intsident toimus Venemaa poolt Ukrainalt annekteeritud Krimmi poolsaare lõunaosas Fiolenti neeme juures, mis asub Sevastooli sõjasadamast lõunas. Suurbritannia kaitseministee­ riumi teatel ei tehtud Briti mereväelaeva suunas ühtki hoiatuslasku, samuti eitas mi­ nis­ teerium pommide heitmist laeva teele. ,,Me usume, et venelased korraldasid Mustal merel laske­ harjutusi ja hoiatasid meren­ duskogukonda oma tegevusest,“ selgitas Briti kaitseministee­ rium. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca


Nr. 25

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Eesti ja USA allkirjastasid arengukoostöö vastastikuse mõistmise memorandumi.

Eesti ja USA allkirjastasid arengukoostöö vastastikuse mõistmise memorandumi Eesti ja USA allkirjastasid 21. juunil virtuaalsel tseremoonial vastastikuse mõistmise memo­ randumi arengukoostööks Ukrainas. Memorandumi allkirjastasid välismajanduse ja arengu­ koostööküsimuste asekantsler Andres Rundu ja USA saatkon­ na Eestis ajutine asjur Brian Roraff.

Memorandumiga kinnitati kuus USA algatatud arengu­ koostöö partnerluse programmi Ukraina vooru võitnud Eesti projekti, millega alustatakse tänavu suvel ja sügisel.

Pärnumaal avastati suur kanepikasvatus

seinikud pidasid eelmisel tei­ sipäeval, 15. juunil Tallinnas ja Harjumaa eri paikades kinni neli meest, keda kahtlustatakse narkootikumide käitlemises. Läbiotsimised toimusid meeste elukohtades ning Pärnumaal asuvas hoonekompleksis, kuhu oli püsti pandud mastaapne kanepikasvatus. Tegemist on viimaste aastate suurima kanepikasvatusega. (ERR/EE)

Pärnumaal avastati narkoku­ riteos kahtlustavate meeste uurimisel viimaste aastate suurim kanepikasvatus. Taimi oli kokku ligi 600. Lisaks leidis politsei hoonetest ka kümme kilo purustatud kujul kanepit. Põhja prefektuuri narkopolit­

Projekte toetatakse kokku 845 453 euroga. Eesti ja USA katavad kumbki kogusummast poole. (VMPT/EE)

ESK stipendiaat

Max Tuju Max Tuju on üks Kanada eesti üliõpi­ lastest, kes sai 2020. aasta ESK stipen­ diumi. Max lõpetab bakalaureusekraadi geograafias Lakeheadi Ülikoolis. Jõe­ kääru suvelaager andis Maxile olulise võimaluse tunda ühendust oma juurtega. Max ei ole veel kindel, mis talle tulevik peale ülikooli lõpetamist toob. Eestlaseks olemise kohta: Peale seda, kui 2015. aastal Eestis käisin, mõistan ja hindan ma rohkem seda, mida tähendab olla eestlane. Juba see, et sain reisida maale, mis on täna­päe­val tugev, vaatamata arvukatele varem toimunud välismaistele sissetungidele ja oku­patsioo­ni­dele, annab mulle tunnistust meie rahvuse tuge­ vusest ja ­vastupidavusest isamaal. Just vastu­pidiselt – oleme säilitanud oma kultuurilise identiteedi ja püsinud ühtsena kui rahvas, ü­ kskõik kuhu me maailmas ka sattusime. Isiklikud ja perekonna kogemused on mulle õpetanud, mida tähendab üheskoos eestlane olla. See tähendab, et me oleme vastupidav ja tugev rahvas, kes on valmis oma eesmärkide nimel jätkama, olenemata sel­lest, millega me sil­ mitsi sei­same. Saan erilist jõudu teadmisest, et meie rahvas mitte ainult ei jää ellu, vaid lausa õ­ itseb tänapäeva maailmas. ESK rolli kohta: Eesti Sihtkapital Kanadas on kogukonnale oluline, kuna ta on Kanada eestlastele organisat­sioon, mis toimib nurgakivina laiema Eesti diasporaa ühendamiseks, teavitamiseks ja tee­ nindamiseks Kanadas ning a­nnab kogukonnale ühise ees­ märgi tunde. Isikliku kogemuse põhjal näen, miks Eesti Sihtkapital Kanadas eesmärk jääb eluliselt tähtsaks, kuna olen paremini aru saanud sellest, mida mulle ja minu perele tähendab Eesti päritolu.

Uute viirusjuhtude arvud Kanadas on jätkuvas languses ning vaktsineerimistempo on üle riigi edukas. Selle nädala algul teatati, et Kanada eemal­dab alates 5. juulist ena­ muse rahvusvahelistest reisi­ piiranguist riiki sisenevate kanadalaste ja Kanada ala­ liste elanike jaoks, kes on täie­ likult vaktsineeritud Health Canada poolt heakskiidetud vaktsiiniga. See puudutab karantiinihotelli ja isolatsioo­ niga seonduvat, kuid jääb nõue olla asümptomaatiline ning Covid-testimine. Reisija enese kohustus on kõik ette planeerida, olla teadlik reeg­ litest, samuti tuleb kontrolli­ da, millised on reeglid külas­ tatavas riigis. Kanada-USA piir jääb sule­ tuks mitte-olulise reisimise ja­ oks kuni 21. juulini. Kolmapäevaks oli üle Kana­ da saanud vähemalt ühe vakt­ siinidoosi 66,3% ja täielikult vaktsineeritud 21,4% elanikkon­ nast. Quebecis registreeriti teisi­ päeval 84 ja kolmapäeval 127 uut viirusjuhtu; peaminister Francois Legault teatas edasis­ test piirangute leevendamisest: alates reedest võivad kahe doo­ siga vaktsineeritud inimesed kohtuda siseruumides ilma mas­ kita ja väljas toimuvatele festi­ validele on lubatud maksi­ maalselt 3500 inimest. Alates esmaspäevast siseneb terve provints rohelisse tsooni, mis tähendab rohkem võimalusi kogunemiste ja vabaaja-spordi ­ osas. Manitobas registreeriti teisi­ päeval 69 uut nakatumist, jätka­ tes allapoole liikuvat trendi. Provints, mis sai viiruse kol­ manda laine ajal tugeva löögi – haiglate ülekoormuse tõttu tuli patsiente viia ravile teistesse provintsidesse – liigub nüüd ­taasavamiste esimesse faasi. Albertas oli teisipäeval uute juhtude arvuks 57. Provintsi peaminister Jason Kenney teatas eelmisel nädalal, et provints liigub taasavamiste 3. järku 1. ­ juulil, mil peaaegu kõik rahva­ tervise-alased piirangud eemal­ datakse. Teatud olukordades, nagu transiit, hooldekodud jm. jääb edasi maskide kandmise kohustus. Briti Kolumbias oli teisi­ päeval uusi juhte 56. Ontarios on viimasel nädalal olnud uusi nakatumisi järgmi­ selt: neljapäeval, 17. juunil 370, reedel 345, laupäeval 355, pühapäeval 318, esmaspäeval 270, teisipäeval 296, kolma­ päeval 255. Seitsme päeva kesk­ mine oli sel päeval 316 (nädal varem 443), testide positiivsus­ näitaja 1,2%, aktiivsete juhtude arv provintsis 3032, intensiiv­ ravil 305 patsienti. Tervise­ minister Christine Elliott teatas kolmapäeval, et enam kui 25% Ontario üle 18-aastastest elani­ kest on kahe doosiga vaktsi­ neeritud. Ontario on oma taasa­

Pärgade asetamine Müüsleri Vabadussamba jalamile.

Võidupüha… (Algus lk. 1)

kuning­riigist ja Prantsusmaalt. Liputoimkondade ja -grup­ pidega olid väljas Kaitseliidu koostööpartnerid päästeametist, politsei- ja piirivalveametist ning vanglateenistusest. Paraadil tegid muusikat kaitseväe orkester, Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester ja TallinnaJõgeva maleva ühendorkester. Kõnedega esinesid Vabariigi President Kersti Kaljulaid (vt. ka tänane leht lk 5) ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral

vamistega praegu esimeses jär­ gus ja teine pidi algama 2. juulil, kuid kolmapäeval teatati, et see saab alguse kaks päeva plaanitust varem, 30. juunil, mis toob kaasa rohkem piirangute leevendusi, kaasa arvatud muu­ datusi inimeste arvus ko­ gunemiste osas jm., ning saab taas ka juuksurisse jt. ilu­ teenustesse minna. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Riho Ühtegi. Paidest lendasid üle NATO Balti õhuturbemissiooni hävita­ jad, kaks Itaalia hävituslennukit F35, kaks Hispaania hävituslen­ nukit Eurofighter Typhoon, kaks Eesti reaktiivlennukit L39, kümme Suurbritannia reaktiiv­ lennukit Hawk (vigurlennu­ grupp Red Arrows). Paide kesklinnas oli väljas ka militaartehnika näitus, kus sai uudistada Ühendkuningriigi jalaväe lahingumasinat Warrior, lahingutanki Challenger 2 ja ­liikursuurtükki AS90, PRA lahingutanki Leclerc, jalaväe ­ ­lahingumasinat VBCI ning EST soomustransportööri Pasi XA188 ja EST jalaväe lahingumasinat CV90. (ERR/Kindral Johan Laidoneri Selts/EE; fotod Ken Mürk ja Olev Kenk, ERR)

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.


4

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Nr. 25

Roman Toi – 105 (II) Mõned mõtted kirjavahetuse kohale kummardudes Ivar-Jaak Salumäe (Ilmunud väljaandes Eesti Kirik, siin ära toodud autori ja Eesti Kiriku lahkel nõusolekul.) Algus EE # 24, 18.06.2021 Selge koguduselaul Veel ligemale aasta hiljem (1. sept. 1985) tuleb Roman Toi sellesama laulu juurde tagasi ja kirjutab nii: Ma ikka mõmisen selle „Nüüd tulge kummar­ dage“ asjus, sest nii viis kui sõna on värsijala ja muusika rütmi poolest segane. Millal on siis melismaatikat vaja kasutada ja millal mitte – sellest saabki kogudusele jäädav peavalu. Tõsi, inglased on seda laulu ­niisuguses „mulgikapsa“ korras nii kaua aega laulnud, et nemad enam ei saagi aru, et mõni salm on jambiline ja mõni trohäuses. Võibolla tulen selle teema juurde kunagi päris konkreetse ettepanekuga tagasi. Ka siin on tehtud üks tõlge, mis ka aktsep­ teerib seda ebajärjekindlust luule rõhkudes. Mitmes kirjas tõstab Roman Toi üles fermaadi küsimuse, mis Punscheli noodiraamatu jär­ gi on lauluviisi ära hakkinud ja tükeldanud üksikuteks viisijup­ pideks, nii et laulmine hakkab venima ja laulu mõtte jälgimine katkeb. Kuna selge ja sujuv kogudu­ selaul on talle oluliselt tähtis,

teeb ta oma 2. märtsi 1986. a kirjas sellest teemast lühikese ja praktilise kokkuvõtte. Kõneldes koraalitraditsioo­ nist, olen tuhninud teisi kul­ tuuriuurijate kirjutusi, samuti jälginud – eriti saksakeelset dis­ kussiooni – ja selguse asemel paiskunud veel rohkem sega­ dusse. Küsimuses on meie koraalilaulmise traditsioon. - - Kokkuvõtlikult võiks ütelda, et koraale lauldakse niisama selge traditsiooniga nagu eesti keele kohta öeldakse, et „kirjutatakse just nõnda nagu räägitakse“. Eriliseks valulapseks on muidu­ gi tempo ja veel enam see kuri­ kuulus fermaat. Viimasega liiga ausalt ümber käimine purustab kogu koraali astmaatiliseks, üksikute lausete muusikaliselt mitte enam üksteise juurde kuu­ luvaks seeriaks. Olen siin katse­ tanud komade kohal mitte fer­ maati pidada, et kogudus saab sellest aru ka! ja laulab keele­ lise lause ilusaks tervikuks. Helivältuse pikendamisest Ka oma 20. juuni 1987. a kirjas ei pääse Roman Toi fer­ maadi-teemast mööda, kuna koguduselaul ja selle paranda­ mine on tema põhiline süda­ memure. Olen sõnade osas palju vähem murelik, kui lauluVI­ ISIDE asjus. Meil on laulmise asjus tekkinud vist õige palju traditsioone, olgu tempode, fra­ seerimise ja eriti fermaatide suhtes. Olen siin nüüd mitu loengut pidanud fermaatide ­ küsimuse lahendamiseks. Need ­ kõik suunduvad väitesse, et fer­ maat, mida kohtame Punschelis (õnnetuseks), ei ole muusikaline vaid lihtne muusikaliste fraa­ side eraldamise märk. Kui me fermaadi muusikalise märgina ametisse tooksime, siis muutub mõnigi laul lausa astmaati­ li­ seks, koomilisekski. Eesti keele lauseehituse valguses tekib nende „fermaatide“ läbi hoopis tarbetut, jutu mõtet segamini paiskavat praaki. – Võibolla sellest edaspidi pikemalt. Ma arvan, et siinkohal oleks sobiv igaks juhuks meelde tule­ tada, mis tähendus on fermaadil noodipildis muusikalise märgina.

Roman Toi Tartus 2014.

Toronto Eesti Meeskoor oma 15. aastapäeval Massey Hall’is 1965. a.

Kabal foto

Toronto Eesti Meeskoorilt Roman Toi 105. sünniaastapäeva puhul

Eesti Meeskoor oli juba asu­ tatud. Peatselt kutsuti teda ka juhatama laulupidudel, nii Austraalias kui ka Rootsis, ja aastal 1990 oma kodumaal. Nii kujunes temast meie lauluisa.

,,Tahaksin mälestada Roman Toid kui üht erilist eesti ilo­ tegijat laulu alal. See, mida Roman Toi saavutas Toronto Eesti Meeskoori dirigendina 20 aasta jooksul nii sagedasti Massey Hall’i kõlavas kont­ sertsaalis, oli asendamatu. Meeslaulu hääled, oma heli­ sageduste tõttu, on koorilaulu seades looduslikult tihedalt kokku sulatatud. Need laulu­ ­ kõlad pakuvad tulemuse, mida

teised koorid ei saavuta. Mee­ nutagem populaarseid meeskoo­ rilaule nagu ,,Kuu“ ja ,,Koduko­ tus“. Kas ei tee need südame soojaks? Roman Toi – veel nooremas eas – saavutas meeslaulu pinnal tõelise tasandi sõjajärgsel Sak­ samaal peetud laulupäevadel ja -pidudel. Sellel alusel teda paluti 50. aastate algusel tulla Montrealist Torontosse, siis kui Toronto

Mälestushetked Metsakalmistul

Roman Toist ja Roman Toiga ning samuti mahtus selle hulka videosild Tallinna Metsakal­ mistult, mida aitasid põhijoon­ tes korraldada Ene Salumäe, Hirvo Surva ja Margus Saar. Metsakalmistu suurte puude all laulsid Hirvo Surva noor­ meestekoori lauljad kolm laulu, pikema sõnavõtuga esines Kooriühingu esimees Hirvo Surva, tervitamas oli Viljandi linna ja Sakala meeskoori poolt Vaiki Toi õepoeg ning ühistege­

Möödunud reedel, 18. juunil meenutasid paljud laulu­ sõb­ rad nii Kanadas kui Eestis, aga ka mujal maailmas maes­t­ro Roman Toid tema 105. sünniaastapäeval. Roman Toi sünniaastapäeva märkis Torontos VEMU mitme­ päevase virtuaalüritusena, mille käigus sai kuulata intervjuusid

Elagu Toist!“

mälestus

Roman

Roman Toi 105. sünniaasta­ päeva puhul Toronto Eesti Meeskoori nimel, lauluvend Andres Raudsepp, vastuvõetud meeskoori koosseisu Helsingi kontsertsaali laululaval aastal 1964.

vusest Roman Toiga rääkis Tõnis Nõmmik. Ette sai loetud ka maestro pojalt Ants Toilt ja tema perelt Torontost saadetud südamlik tervitus. Mälestushet­ ked lõpetas Torontos Peetri kogudust teeninud ja praegu Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Roman Toi mälestushetki on võimalik järele vaadata nii ERRi portaalis kui Eesti Elu ja Vemu koduleheküljel avaldatud linkidelt.

(Järgneb lk. 14)

Foto: Georg Jakob Salumäe

Roman ja Vaiki Toi

Foto: Georg Jakob Salumäe


Nr. 25

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

EV President Kersti Kaljulaidi kõne Võidupüha paraadil 23. juunil 2021 Paides (lüh.) Head kaitseliitlased, hea Eesti rahvas siin Paides ja kõigis kodudes! Täna saame pärast sunnitud pausi taas tähistada võidu­ püha nagu kord ja kohus – Paide kesk­ väljakule on paraadiks kogu­nenud sajad kaitse­liitlased, noorkotkad, kodu­ tütred ja liit­ lassõdurid. Et rääkida meile meie kaitsetah­test ja kaitsevõim­ est. Ja sellest, et viiruskriis on vaibunud. Eesti inimesed saavad taas kokku tulla. Tähistada nii 102 aasta tagust võitu Landes­ wehri üle kui kõleda pandee­ miatalve seljatamist. Ent nagu kaitsevõimet tuleb kogu aeg ja järjekindlalt luua ja kaitsetahet kasvatada, ei lõpe ka meie võitlus viirusega. Me vii­ ruskaitsevõime sõltub samuti me kaitsetahtest – kas suudame Eesti ühiskonna niimoodi ära vaktsineerida, et edaspidi ükski koolipäev ei jääks pidamata, ­ükski elu elamata? Ka selles la­ hingus on igaüks meist lahingu­ väljal sõdur – ise ennast kaitstes aitame kogu Eestit. Ka selles lahingus tuleb kaitsevõimet ­ arvatavasti aasta-aastalt juurde ­ luua – esimestele vaktsineeri­ misringidele peavad järgnema uued, et hoida me ühiskonna kaitsevõimet või luua seda uute ja muutunud tüvede vastu. Me veel ei tea, kuidas läheb, aga viirustega toimetulek on muu­ tunud mõneks ajaks laiapindse riigikaitse kõige päevakajalise­ maks osaks. Võidutuled ei jäänud ka möödunud aastal süütamata ja üle Eesti laiali kandmata. Tule viisid Kadriorust kaasa iga maa­ konna parimad noored kotkad ja kotkajuhid. See oli ilus tsere­ moonia oludes, kus enamat ei võinud. /…/ Head eestlased, meie riigikaitsemudel on maailmas üsna unikaalne. Kait­ se­liidu-sarnaseid vabatahtlikke riigikaitseorganisatsioone ning kohustuslikku ajateenistust leidub muidugi ka mujal. Kuid vähe on riike, kus praktiliselt

Foto: Ken Mürk

kõik sõjaajaks ettenähtud üksu­ sed koosnevad reservväelastest ja kaitseliitlastest. Kus tavalistele kodanikele, mitte kutselistele kaitseväelastele, on usaldatud enamat kui üksikvõitleja üles­ anded. Nende ülesanne on ja­ gude ja rühmade juhtimine ja väga keeruliste relvasüsteemide kasutamine. Just lõpetas oma teenistuse ja arvati reservi esi­ mene lend reservväelasi, kes raketisüsteemiga Spike (Spaik) ­ viisid meie kaitseväe tankitõrje­ võime täitsa uuele tasemele. Kaitseliitlased harjutasid mai­ kuus Nurmsis ja mujal Eestis koos liitlaste õhudessantväelaste ja erioperaatoritega. Nad ei paistnud meie liitlastele kuskilt otsast amatööridena. Nad ongi professionaalid, seda oma vaba­ tahtlikus töös. Au neile! Au teile – täna siin Paides rivis seisjad ja kümned tuhan­ ded reservväelased kodudes –, teie kaitsetegi Eestit. Nii suures ulatuses reservil põhinevad kaitsejõud pole mitte Eesti väiksusest ja keerulisest geopoliitilisest asukohast tule­ nev sundvalik, vaid võimalus mehitada meie vägi parimate ja motiveeritud kodanikega, kes rahuajal eelistavad töötada mõ­ nes muus põnevas valdkonnas. Kuid selline riigikaitsemudel toimib vaid siis, kui need ko­ ­ danikud kohtuvad regulaarselt oma õpetajatega – ülematega; ja kaasvõitlejatega – teiste reserv­ väelastega. Asi pole mitte vahe­ peal ära jäänud paraadides. Ärgem unustagem, et poole­ teise­ aastane kroonviiruse kriis on tühistanud palju plaanitud tavapäraseid ja lisaõppekogune­ misi. Aga õppused on väga va­ jalikud meie reservüksuste val­ miduse ja võitlusvõime harjuta­ miseks. Tean, et Kaitsevägi ja Kaitseliit on võitlusvõimet nuti­ kalt hoidnud ka kriisis, aga ootavad väga võimalust ka ­ suurõppusteks jälle kokku tulla. /…/ Head eestimaalased! Meie riik ja ühiskond on tervishoiukriisi ületades saanud ­ viimase pooleteise aastaga väga õpetliku, kuigi ränga kogemuse. On inimlik ja loomulik, et soo­ vime nüüd hingetõmbepausi. Puhkust viimase aasta mure­ dest, vaevadest ja hingevalust. Kuid puhates ei tohi me muutu­ da päris muretuks. Sest maailm väljaspool nakatumisnäitajate tabeleid ja vaktsineerimiste statistikat pole muutunud rahu­ likumaks ja turvalisemaks. Nä­ da­ latagune NATO tippkohtu­ mine kinnitas küll liitlaste ühist hoolt me alliansi tuleviku osas ning suurt tahet kohaneda 21. sajandi muredega. Ent kuskile pole kadunud need jõud ja rii­ gid, kes Euroopa julgeolekule pidevalt väljakutseid esitavad. /…/ Kui me harjutame Eesti kaitsmist – vahet pole, kas

Kui muusika mängib, siis kahurid vaikivad Jüri Trei, eruohvitser ja diplomaat Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. See ütlemine ise­ loomustab suurepäraselt tek­ kinud olukorda, kus väide­ tavalt eelarve kokkuhoiukär­ bete vajadusel plaanitakse likvideerida mitmed minu arvates meie riigikaitse seisu­ kohalt olulised ja vajalikud instantsid: muusikakollektii­ vid ja vaimulikud Eesti kait­ seväes. Igapäevaseid arenguid jälgides on piinlik, et otsusta­ jad on ära unustanud tõiga, et orkestritega on lahingusse mindud ja neid ka võidetud. Kui muusika mängib, siis kahurid vaikivad. Lisaks veel, et muusika on meie riiklikus iseseisvusloos olnud määrava tähtsusega ning sama peame nentima ka vaimulike puhul. Kõige ebameeldivamal moel üllatab mind see, et on otsus­ tatud hakata hävitama osiseid kultuuriraamistikust, millel riik­ lik mõte suuresti seisab. Mure­ liku näoga küsin, mis võiks olla järgmised ettevõtmised, millega meie iseseisvuse mõttelaadi lõhutakse. Need orkestrid, mil­ lest praegu riiklikus kokkuhoiu­ poliitikas räägitakse on Eesti sümbol. Oleme tundnud nende üle uhkust, tihti on nad esin­ danud meid rahvusvahelistel üritustel, olles Eesti visiitkaar­ diks. Kaisteväe vaimulikega, kes olid meie rahvaväe innusta­ jaiks ja hingetrööstijaks Vaba­ dussõjas ning üheksakümnenda­

maastikul, staapides, Vabariigi Valitsuses, Riigikaitse Nõu­ ko­ gus, NATO ministrite kohtumis­ tel –, siis pole see kunagi nõrkuse, hirmu või tingimata täna-homme ähvardava ohu ­ ilminguks. Vastupidi – just pidev treenimine, harjutamine ja kaitsevajadusele mõtlemine, vastase võimalike tegevusplaa­ nide analüüsimine ja valmisolek neile reageerida annab meile kindluse, et oleme kaitstud. /…/ Elagu Kaitseliit! (www.president.ee, lüh.)

tel meie kaitseväe taassünni ­õnnitajaiks on sama lugu – just vastupidi me peaksim nende vastu tundma sügavat austust. Peaksime vaatama laiemat pilti, mitte hoidma fookuses kuivade arvudega täidetud Exceli tabelit, mis näitab, et kokku on võimalik hoida pool miljonit. Kokku saaks hoida kümneid miljoneid, kui targalt valitseda. Võiks palju ja kon­ kreetselt kritiseerida hoopiski tava püstitada uusi, suurehitisi, mida hiljem ei suudeta üleval pidada. Mul oli au aastaid korraldada ja nõustada meie riiklikke suurüritusi, sealhulgas ka Eesti Vabariigi aastapäevade ning Võidupühade paraade. Kui ohvitser, isamaalane ja diplo­ maat kinnitan oma kogemustele toetudes, et nullist riiklike tsere­ mooniate kava üles ehitades, ehitasime üles Eesti Vabariiki. Toonast tööd lammutama haka­ ta on vastutustundetu, aga just seda praeguse kärpestrateegia elluviimisega kavandatakse. Kui kultuur mureneb ja unustatakse meie ajalugu ning inimestelt võetakse vaimustus ideest, siis mis jääb järele? Relvad üksi ei võitle – ini­ mene, temast lugupidamine ja

tema vajaduste mõistmine on olulisemad, tegutsemise tead­ likus ning isamaa-armastus ei arene vaid õhust, see on kas­ vatus, milles meie ajaloolised sümbolid mängivad tätsat rolli. Viimast aga peab toitma ja hoidma. Niisugust inimest ei saa luua või teha riigihanke ega ajutise projekti korras. Isa­ maa­ lisuse mõtestamine ja kaitse­ tahte kasvatamine sünnib aasta­ kümnetega, hoolikalt ja targalt, kivi kivi peale ladudes. Lam­mu­ tada on lihtsam kui kord lõhutut üles ehitada. Väheste, väga väheste raha­ liste ressursside pinnalt asuta­ sime need orkestrid ja panime kaitseväkke ametisse vaimu­ likud, leidsime siis, et see kõik on oluline ja teeme seda Eesti tuleviku nimel. Kokkuhoidu ei saa teha loodut lammutades. Nõutavad on sisulised audi­ tid, et uurida, kus laristatakse ning kulutatakse lahke käega ja mõttetult maksumaksja raha. Ärgem hakakem lõhkuma vun­ damenti, millele on rajatud ohvitseride, vaimulike ning teiste isamaalikult ning riigime­ helikult mõtlevate inimeste toel Eesti riik. Ma ei näe, et enne lammutamist oleks üheksa ­korda mõõdetud.

Muudatused Ontario valitsuskabinetis

ÜRO peasekretärina jätkab Guterres

ONTARIO, KANADA. Möö­ du­ nud nädala lõpus tegi provintsi peaminister Doug Ford muudatusi valitsuskabi­ netis, mis puudutab mitmeid positsioone ja toob juurde uusi kabinetiliikmeid. Oma positsioonidele jäid edasi terviseminister Christine Elliott, rahandusminister Peter Bethlenfalvy, peaprokurör (Soli­ ci­tor General) Sylvia Jones ja haridusminister Stephen Lecce. Merilee Fullerton, senine pi­ kaaegse hoolekandeminister (kelle vastutusalas hooldekodu­ dega seonduv) viidi üle laste-, ühiskonna- ja sotsiaalteenuste ministri ametikohale. Tema ase­ mele astub Rod Phillips, endine finantsminister, kes lahkus eelmise aasta lõpus kabinetist seoses skandaali tekitanud reisi­

ÜRO liikmesriigid valisid organisatsiooni peasekretäri Antonio Guterrese uuesti ametisse. 193-liikmeline ÜRO Pea­as­samblee toetas eelmisel reedel Guterrese teist viieaastast ame­ tiaega. Endise Portugali peaministri uus mandaat ÜRO juhina algab 2022. aasta 1. jaanuaril. (ERR/EE) ga Kariibi saarele, mis oli vas­ tuolus rahvatervise reisijuhiste­ ga ja mida ta hiljem kahetses. Vastavalt muudatustele lah­ kusid mõned ministrid kabine­ tist ning uutele positsioonidele asusid mitmed erinevaid geo­ graafilisi piirkondi esindavad provintsiparlamendi liikmed. (Lüh. CTVNews)


EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

„Saadaks teid õige põrgusse!“ Ilmus Marju Kõivupuu raamat „Eesti põrgute lood“ Millal sa seda armast eestlast ikka põrgusse saadad kui mitte suvel, ütles Marju Kõivupuu Tallinnas oma raa­ matu esitlusel eelmisel näda­ lal. Ja õige ta on – Eesti loo­ duslikes põrgutes maa all on suvel hea jahe, ka pääseb neile lihtsamini ligi kui talvel suure lumega või sügisel pori­ ga. Põrgust võib rääkida geoloo­ gina (liiva- ja paekivikoobastest, maastikus olevatest looduslikest lõhedest ja aukudest), krist­­ la­ sena (taeva vastand, kuhu saade­ takse igavesti piinlema patu­sed), rahvaluuleteadlasena (allilm ja vanapagan eestlaste folklooris), kirjandusteadlasena (Põrgu Eesti kirjanike ja luule­ tajate, näiteks F.R.Kreutzwaldi või Enn Vetemaa teostes). Need mõistelised väljad paiknevad maastikul ja ka meie teadvuses üksteisega kihiti ning on tihe­ dalt läbi põimunud. Raamatus on juttu põrgust rahvapärimuses ja kirjanduses ning Eesti maas­ tikul. Marju Kõivupuu meenutas lõbusat momenti, kui tal selle raamatu kirjutamise idee tekkis. Talle helistati töö juurest. Kõnele vastas ta, et on hetkel põrgus ja jumal teab, millal sealt välja saab. See juhtunud omal ajal Tori põrgus. Tori põr­ gu on huvitav, sest asub otse kalmistu all – kurjadel kadu­ nukestel polevat vaja kaugemale minnagi. Ka kirik on sealsamas, kalmistust teisel pool. Tori põr­ gust viivat aga vanarahva ütlus­ te järgi pikad käigud otse Riia linna. Need käigud olla härja­ põlvlaste uuristatud. Põrguaukude ja -koobaste ning nende elanike kohta on rahvasuus tekkinud palju tore­ daid lugusid. Räägitakse, et ­ennevanasti elasid vanapaganad mitmel pool inimestega sõbra­ likult kõrvuti. Ristiusu levides aga olid nad sunnitud oma elu­ kohast lahkuma. Vanapagan on Eesti rahvapärimuses suure jõuga kohtlane tegelane, kes ­ üldiselt ei ole inimestele ohtlik. Paganateks aga võis olla kutsu­ tud ka ristiusust keeldunuid, kes

(ristitud) kogukonnast eraldi elades vanu kombeid au sees hoidsid. Kui vaadata raamatule lisa­ tud kaarti, siis on enamik loo­ duslikke põrguid Lõuna-Eestis. Saartel ja põhja pool on vaid üksikuid. Sellel on oma põhjus – Devoni liivakivi. Koopad on Eestis kahjuks kaduv maastiku­ pärand – neid on meelega lõhutud ja hävitatud, paljud on sisse varisenud. Mitmest põr­ guaugust teamegi ainult tänu rahvapärimusele – koobast ise ei ole enam. Seetõttu on Marju Kõivupuu raamat nii tore mat­ kajuht jahedatesse koobastesse kui ka minevikku suunatud meenutus – ärgem unustagem oma põrguid ja paganaid! Tasub see raamat kätte võtta ja Eestit uue kandi pealt avastama minna. Tekst ja fotod LEA KREININ • Mai lõpul ilmus Eestis raamatu­ kaupluste lettidele värske raa­ mat folklooriteadlaselt Marju Kõivupuult. Kirjastuse Varrak välja antud uudisteos kannab pealkirja ,,Eesti põrgute lood. Põrgu pärimuses ja maasti­ kul“. Uudisteose kaanetutvustus ütleb järgmist: ,,Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on ra­ janud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapäri­ muse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoo­padgrotid on olnud ka suurejoone­ liste mõisaparkide ehteks, pal­ jud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid ­kasutatud keldri või laona. Aja jooksul on mõnedki lii­ vakivisse uuristunud või uuris­ tatud põrgukoopad sisse lange­ nud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu foto­ sid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paika­ desse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nen­ dega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muu­ tunud.“

Nr. 25

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel kuulutati välja kaks esikohta Eesti Kirjanike Liidu ro­maa­ ni­ võistlusel anti žürii üks­ meelsel otsusel välja kaks esi­ kohta. Seekordsed laureaadid on Loone Ots käsikirjaga ,,Armastus“ ja Juta Kivimäe käsikirjaga ,,Suur tuba“. Teise koha sai Heli Kendra käsikir­ jaga ,,Kärkä“ ning kolmanda koha Taavi Liias käsikirjaga ,,Helmandi silmus“. Marju Kõivupuu oma uhiuude raamatusse autogrammi andmas.

Esilinastus Ivar Heinmaa dokfilm ,,Naised rindejoonel“

Tartu ülikooli kammerkoori juhatab alates 2001. a dirigent Triin Koch. Foto: Peeter Põldre

50 aastat Tartu Ülikooli kammerkoori Tartu Ülikooli kammerkoori 50. tegutsemisaasta tähista­ miseks anti välja album ,,Ilma hääl“ ja raamat ,,Koori sisse minek. Tartu ülikooli kam­ merkoori ajalugu“, mida esitleti 13. juunil. ,,Ilma hääl“ koori ja dirigent Triin Kochi teine ühine album pärast 14 aasta pikkust vaheae­ ga. Albumil kõlavad Cyrillus Kreegi vaimulikud rahvaviisid ja ilmalikud laulud ning Tõnu Kõrvitsa kooritsükkel ,,Canticle of the Sun“. Album on salves­ tatud 2020. a Tartus Heino Elleri muusikakooli Tubina saa­ lis, plaat valmis koostöös toon­ meistri Tanel Klesmentiga. Kammerkoori ajalugu tut­ vustava raamatu ,,Koori sisse minek. Tartu ülikooli kammer­ koori ajalugu“ autor on kam­ merkoori laulja Ken Ird. Tartu ülikooli kammerkoor on 1971. a loodud üliõpilas- ja kontsertkoor, mida alates 2001. a juhatab dirigent Triin Koch. (ERR/EE)

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) •  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Mai lõpupäevil esilinastus Tallinnas kinos Artis Ivar Heinmaa uus dokumentaal­ film ,,Naised rindejoonel“, mis räägib 2014. a kevadel puh­ kenud sõjast Ida-Ukrainas naiste pilgu läbi. ,,Naised rindejoonel“ otsib vastuseid küsimustele, mis ajendab naisi üldse rindele minema, millesse nad usuvad ja loodavad? Mis hinnaga nad seal vastu peavad? Mida naised tule­ vikult ootavad ning kas ja kui­ das nende usk ja lootused ajas muutuvad. Filmi režissöör ja operaator on Ivar Heinmaa, stsenaristid Ivar Heinmaa ja Kati Lauk­ kanen, produtsendid Margit Vremmert, Ivar Heinmaa, Ari Lehikoinen ja Marko Lönnqvist, monteerija Andres Lepasar, ­helilooja Timo Steiner. Filmi on tootnud Einmann Video ja Yleisradio, filmi toetajad on Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital. Dokumentalist Ivar Heinmaa filmograafiasse kuuluvad 2005. a valminud ,,Afganistani armid“ ning 2012. a film ,,Tšernobõli samuraid“. Heinmaa on teinud koostööd

Tõnu Kaljuste sai Eri Klasi stipendiumi Eesti Rahvuskultuuri Fond andis esimese Eri Klasi sti­ pendiumi üle dirigent Tõnu Kaljustele. Rahvuskultuuri fond tähistas oma 30. tegutsemisaastat uue stipendiumiga. Fondi ühe looja, Eri Klasi nimeline esimene sti­ pendium anti dirigent Tõnu Kaljustele pärast Pirita kloostri varemeis toimunud rahvus­ meeskoori kontserti, vahendas uudistesaade ,,Aktuaalne kaa­ mera“. Eesti ettevõtjate initsiatiivil välja antud stipendium on tun­ nustuseks senise töö eest ja in­ nustuseks edaspidiseks ning kuulutatakse välja igal aastal 7. juunil Eri Klasi sünniaasta­

Eesti Kirjanike Liidu esime­ he Tiit Aleksejevi sõnul esitati 81 käsikirja ja võidutööde tase on märkimisväärne. Neljandat korda toimuvat r­omaanivõistlust viiakse läbi kodumaise erakapitali toel. Romaanivõistluse suurtoetaja­ teks on Rahva Raamat, Liviko ja Ellex Raidla. Kirjastus Eesti Keele Sihta­ sutus ja Eesti Keele Instituut andsid välja ühise keele- ja stiiliauhinna, mille pälvis kunst­ nik Kiwa käsikirja ,,Kummilii­ miallikad“ eest. Margus Karu SA eripreemiaga tunnustati Katariina Ratasepa käsikirja ,,Ohverduste sügis“ ja Posti­ mees Kirjastus tunnustas Triin Talki käsikirja ,,Auhind õigesti elatud elu eest“. Tallinna linna­ valitsus tunnustas Eve Lauri käsikirja ,,Mis nimi loeb“. Žürii otsusel märgiti ära kaks käsikirja: Mario Pulver ,,Loko­ motiiv“ ja Meelis Kraft ,,Veealused“. Eesti Kirjanike Liidu romaa­ nivõistluse varasemad laureaa­ did: Armin Kõomägi ,,Lui Vutoon“ (2015. aastal), Vahur Afanasjev ,,Serafima ja Bog­ dan“ (2017) ja Paavo Matsin ,,Kongo tango“ (2019). (PM/EE)

paljude rahvusvaheliste tele­ kanalitega ning tema filme on näidatud mainekate tele- ja filmifestivalide programmis. (PM/EE)

päeval. Esimese stipendiumi suurus on 10 000 eurot ning sellega koos anti üle mälestusmedal, mille kujundas Eesti juurtega Peterburi kunstnik Aleksander Tenso ja mis on vermitud Ermitaaži meistrite poolt. (ERR/EE)

Foto: Peeter Põldre

6


Nr. 25

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1059 1

2

3

4

5

12

6

16

18

19

24

31

11

27

28

29

42

43

44

32

34

35

36 39

10

22

30 33

9

20

26

37

40

41

45

46

47

48

49

50

51

52

53

PAREMALE:

1. Aed.   5. Kehaosa.   8. Parim (ingl.k.). 12. W_____, tuntud BBQ mark. 13. ,,Meri“ (vana-iiri k.). 14. _____n, planeet. 15. Teat. rahvus. 17. Teat. voodipesu-ese. 18. Komplekt (ingl.k.). 19. Kõnetlussõna. 20. Vahetalitaja, esindaja. 21. ____e, paks, priske. 22. Transportation Security Administration. 23. Õige suurusega. 26. Linn Venemaal Volga jõe ääres. 30. Vene eriüksuslased. 31. ____-tak. 32. Pisike tükike, kübe. 33. Teat. toit (haril. maksast valmistatud). 35. _____loom, skunk. 36. Rootsi kroon. 37. Korea auto. 38. End. riigikontrolör ning Maaülikooli & Tartu Ülikooli rektor. 41. Mängukepp. 42. _____i, Tartu

College’i president. 45. N_____, nagamannid, põngerjad. 46. Eesti kogukonna leht P.-Am. 48. Pehme, leebe. 49. Eesti Lennuakadeemia (lüh.). 50. Mänguasi. 51. Vorm sõnast ,,maa“. 52. Eesti Kirjanduse Selts. 53. Virk, agar. ALLA:

1. Juhtmõte.   2. Katoliku vaimulik Prantsusmaal.   3. Kangast järelejäänud tükk.   4. Kunst (ingl.k.).   5. Väljak.   6. Kerge söögikord, toit.   7. Asula Pärnumaal.   8. Riik Euroopas.   9. Suur-järvistu järv P.-Ameerikas. 10. Saun (Saun (murdes). 11. Vana mees, vanamees. 16. Ehitis veekogul, millega juhitakse

veesõidukeid veekogu erineva­ tele tasemetele. 20. Osmik, onn, hütt. (murdes). 21. Muusika saatel rütmiliselt liikudes. 22. Tik- _____. 23. ____-muusika. 24. K_____, eesti rahvustoit. 25. Robot Operating System. 26. Istuma (ingl.k.). 27. S_____, talvine sõiduvahend. 28. ______n, kivihunnik, kivivare. 29. Küsima (ingl.k.). 31. Toronto Eesti koolid. 34. Mitte taga. 35. Juhatav tähis; viide. 37. Lärmas, käratses. 38. Juustehooldamise vahend. 39. Türgi ohvitseri tiitel. 40. Maksevahend. 41. Väike jalastega sõiduvahend. 42. Sugupool. 43. Naisenimi. 44. Kohitsetud täkk. 46. Ühesugused vokaalid. 47. Kaunidus.

Naljanurk Mees küsib raamatu­kogust raamatut ,,Kuidas saada mil­ jonäriks“. Raa­matu­­­kogu­hoidja toob küsitud teose, mees sirvib seda ja teeb pahase märkuse: ,,Sellest raamatust on ju pooled lehed välja rebitud. Ma tahaksin tervet raama­ tut.“ ,,Kas teile siis poolest miljonist ei piisa?“ küsib raama­ tukoguhoidja.

unique inc. 1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS

Tel. kontoris (416) 928-6833 kodus (416) 482-9119

T

Paremale: 1. TAM, 4. Ahter, 9. Jam,

17

25

S

Ristsõna nr. 1058 LAHENDUS

14

21

38

8

13

15

23

7

I

12. Ere, 13. Gamma, 14. Aru, 15. Me­­ teroriit, 17. (R)aad, 18. Ara, 19. Isanda, 21. Makaak, 24. Ruja, 25. Aga, 26. Aar, 28. Ralli, 31. Kapp, 33. Sat(urn), 35. Miid(uranna), 36. Salum(äe), 38. (S)aav, 40. Ngo, 41. Isad, 43. Pendel, 45. (T)sunami, 47. Era, 48. ESS, 49. Maateadus, 54. Tik(-tak), 55. Onkut, 56. Asi, 57. Uni, 58. Nandu, 59. Man. Alla: 1. TEM, 2. Are, 3. Met, 4. Agoraa, 5. Harakas, 6. Tmi, 7. Emiir, 8. Ratsur, 9. Jaanalind, 10. Arad, 11. Muda, 16. EAA, 20. Ajam, 21. Maks, 22. Agaa, 23. Kaplinski, 27. Raa, 29. Lige, 30. Idol, 32. Pusa, 34. Tapetud, 37. Mammon, 39. Veretu, 42. Diana, 44. (Nii ja) naa, 45. Setu, 46. Usin, 50. Akn, 51. Dam, 52. USA, 53. Sin.

Nädala retsept

Grilled Cajun “Boil” Chef Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 30 minutes Makes: 8 servings This recipe takes the basics of a Cajun boil and adds the high heat and caramelization of the grill! The potatoes end up like campfire-cooked spuds with crispy, charred outsides and creamy middles, the corn gets a kiss of smoke and the shrimp are perfectly cooked, ready for dunking or drizzling with Cajun butter. Ingredients: Cajun Butter: 1/2 cup salted butter 4 cloves garlic, minced 2 green onions, thinly sliced 1/4 cup cayenne pepper sauce (such as Frank’s) 2 tsp smoked paprika 2 lbs raw deveined (shell-on) jumbo shrimp 2 tbsp canola oil (divided) 1/2 tsp salt 1/2 tsp freshly cracked black pepper 4 cobs corn, each cracked into 2 halves 1 1/2 lb mini potatoes, about 20-24 pieces chopped parsley 2 lemons, halved (optional) In small pot over medium heat, melt butter; add garlic, green onions, cayenne pepper sauce, and smoked paprika. Whisk to combine. Remove from heat and set aside. In bowl, drizzle shrimp with 1 tbsp canola oil and sprinkle with pinch of salt and pepper; toss to coat. On sheet pan, drizzle corn and potatoes with remaining canola oil and sprinkle with ­remaining salt and pepper; toss to coat. Place potatoes and directly onto one half of greased grill

7

KARLA KALENDRISABA

Rehkenduse tund Sellest on nüid peris ulka aega möödas, kui mina veel koolijüts olin. Neid vanu aegasi on uvitav mäletada ja nende üle endamisi aru pidada. Meile õpetati enamalt jaolt neidsamu asju, mis nüütse aja lastelegi, aga neid kutsuti teistmoodu nimedega. No näituseks joonistamine oli sel ajal sehkendus ja võimlemine oli turnimine. Matemaatika asemel õppisime rehkendust. Mina rehkendan veel praega­ gi, ei ooli ma matist ega maatikast. Lugesin ükspäe ajaviiteks hinternetist tarkade inimeste tarku ütelusi ja akkasin omaette rehkendama, kui targad need ütelused ja ütlejad ikke on. Analüisin neid, noh, kui mootsamas keeles ütelda. Keski oli kuskil kirja pand ni­ sukese kultse lause, et rikkus pole midagi väärt, kui pole seda kellegagi jagada. No jagamine käib kah rehkenduse alla, kaeme siis seda tarkust selle vinkli alt. Kui rikkuse all mõteldasse raha, siis see ütelus küll pai­ ka ei pea. Raha ei ole kellelgi kunagi ülearu ja sellepärast ei taha keski seda ka jagada. Igaüks arvab, et raha pole mi­ dagi väärt, kui sa ei oska seda korrutada. Ikke nii, et kui sul seda täna on palju, siis omme peab olema ästi palju ja üleomme nii palju, et ei tea, kuhu panna. Just nii, et ei tea, kuhu panna, aga jagada kah ei tohi, see on kurjast. Kui aga rikkuse all mõteldasse vaimuvara, siis võib seda küll jagada. Ainuke äda on, et keski ei taha saada. Kui pa­ kud, akkavad kõik korrutama. Korrutavad ühte ja sama jut­ tu, et oh, kus ma ta panen, mul endalgi küllalt, ülearugi veel. Aga kui soovitad, et jagagu seda ülearust siis teistega, siis tuleb välja, et pole ühti. Korrutamise ja jagamisega jäin jänni. Liidetasse ainult nõukogusid ja lahutatasse abielusid, neist ma kummastki ei ooli. Kõrgemat rehkendust meie koolis ei õpetatud. Nisukest, mille jaoks loogarihmade tabelit peab kasutama. Lähen oopis eesti keele tundi. Raha jagamine on eesti keeles rahastamine, aga kudas vaimuvaraga on? Vaimu jagamine on vist vaimustamine, vara jagamine peaks siis olema varastamine. Ongi eesti keelega kah soss. Lähen oopis turnimise tundi. Upitan end kahe kargu najal püsti, turnin teise tuppa ja viskan tiivanile pikali. Minu õppimise ajad näikse läbi olevat. KARGU KARLA

Huvitavat loodusest

Galapagosel leiti väljasurnuks peetud hiidkilpkonn Hiljuti vahendasid erinevad meediakanalid teadet, mille kohaselt elab Galápagose saartel vähemalt üks hiigel­ kilp­ konn, keda teadlased pidasid juba üle sajandi välja­ surnuks. Teadlased avastasid emase kilpkonna 2019. a ekspeditsioo­ nil Galápagose Fernandina saa­ rel ning nimetasid ta leiukoha järgi Fernandaks, märgitakse Galápagose looduskaitseameti pressiteates. Galápagose looduskaitseameti

preheated to medium-high heat (450F). Close lid; cook for 15 minutes, flipping once. Place corn onto grill and shrimp onto grill basket or carefully onto other half of grill. Grill, flipping occasionally until corn is charred and shrimp shells are bright pink and meat is opaque throughout (about 6-8 minutes) and potatoes are crisp on out­ side and cooked through, about 20-25 minutes in total. Place lemons directly onto grill, flesh side down until charred, about 4-5 minutes (if using). Serve shrimp, potatoes and corn with Cajun butter and grilled lemon (if using). Sprinkle with chopped parsley.

teaduse ja looduskaitse asepre­ sidendi James Gibbsi sõnul on Fernanda saare hiidkilpkonn olnud üks Galápagose suuri­ ­ maid mõistatusi. Gibbs lisas, et võib-olla taasavastati kadunud liik veel viimasel hetkel. See­ tõttu tuleks saar tema sõnul teiste kilpkonnade leidmiseks läbi otsida. Uurijad püüavad seekord ära hoida Pinta saare kilpkonna (C. abingdoni) viimase esindaja, kuulsa Üksiku George’iga juh­ tunut. Too suri 2012. a juunis ligi 100-aastasena, olles aretus­ püüdlustele vaatamata endiselt järglasteta. Fernandina saar plaanitakse põhjalikult läbi otsida, sest teadlased on leidnud saarel asu­ valt vulkaanilt jälgi vähemalt kahest kilpkonnast, kes võivad kuuluda samasse liiki. Kui õnnestub leida sama liiki isane hiidkilpkonn, püütakse Galápagose rahvuspargi hiid­ kilpkonnade paljunduskeskuses teda Fernandaga kokku viia, et järglasi saada. Õnnestumise korral kasvatatakse noored kilp­ konnad vangistuses üles ja lastakse seejärel saarel tagasi loodusesse. Hiidkilpkonnade arvukus vähenes Galápagose saartel märkimisväärselt 19. sajandil vaalapüüdjate ja piraatide üle­ püügi tõttu, märgitakse pres­ siteates. Nüüd elab saarestikus hinnanguliselt 200 000–300 000 isendit, mis moodustab algsest arvukusest 10–15 protsenti. (ERRNovaator/EE)


8

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Victory in Integration and Collaboration

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Russian tourism and travel as weapons both at home and abroad It could be recognized as the Kremlin’s version of Western sanctions and it’s easier to deploy. Just stop Russian tourist flights for countries that have transgressed and are out of favour with the Kremlin. Since Russia sees the be­ haviour of Greece and Bulgaria as unacceptable recently, it has blockaded its tourists from visiting destinations that have ­ over the recent years become attractions for hundreds of ­thousands of Russian tourists. Statistics reveal that the Russian government has signifi­ cant control over the choices it citizens make for travel. In fact it approaches the Soviet version which had total command over who travels, where. Some 500,000 Russians visited Greece and 450,000 traveled to Bulgaria in 2019. Today the count is practically zero. Russia has simply withdrawn permis­ sion from travel companies packaging flights to these desti­ nations. Observers are convinced that the travel restrictions are not associated with the Corona ­ pandemic. Both Greece and ­ Bulgaria have infection rates much lower than Russia. In addition both countries have ­ agreed to allow entrance to all who have been vaccinated with the Russian produced vaccine, Sputnik V, that has yet to be ap­ proved by the European Union. To also disguise the tourism leverage against Turkey as a pandemic precaution is ludi­ crous. Russia has extended its travel ban extension against Turkey for no other reason than as a punishment for Ankara backing Ukraine in its conflict with Russia. Once again, as with Greece and Bulgaria, the daily number of COVID-19 cases in Russia is actually higher than in Turkey. More than 2.1 million Russian tourists visited Turkey in 2020. This decision by Moscow will be a severe blow to Turkey’s hospitality industry. Russian politicians know it and have urged the tourism card as a weapon. But is it used only against foreign adversaries and for foreign policy reasons? To ­ many analysts, these measures have actually triple objectives. First the Russian government

presents these travel sanctions to punish targeted countries, in essence as an ego-political dis­ play of control and power. Second they are meant to repos­ sess the billions of dollars in cash flow that would go else­ where. And third, perhaps more importantly, they are enforced ­ to limit the exposure of Rus­ sians to Western influences during a period the Kremlin is struggling to preserve the facade of resilience and victory against enemies itself has created through its media. In stark contrast, the US ­regulates international travel, by travel advisories to its citizens based on other criteria, mainly safety. The advisories leave the decision to the traveler. (As an exception, the COVID 19 crisis demanded direct government interference.) Statistics show that tourism from the US to Russia has grown steadily since 2014. That was the year that Russia invaded and annexed Crimea, and initiated conflict against Ukraine, which outraged the West and caused the US to impose sanctions. In 2017, Mr. Trump’s first year in office, US travel to Russia increased by fully 26%. For Russians, the collapse of the Soviet Union ended the harsh Soviet travel restrictions. The new 1993 constitution gave Russians the right to leave and return at will. Millions took this liberty to travel and/or emigrate. Russians were convinced this freedom was irreversible. But after two decades of Putin’s rule, the Kremlin has steadily opted to interfere in its citizens’ constitutional preroga­ tive to travel or leave. Putin has withheld some travel options by limiting the ability of its citizens to freely travel and leave the country. Have Russians reacted to the restrictions? The governmental Public Opinion Research Centre has in the past reported that fully 67 percent of Russians ­ believe that the government ­ should focus on supporting domestic tourism rather than ­ ensuring the safety of its ­citizens abroad. But social media speaks otherwise. Postings definitely ­ indicate a fear of further bans on travel, including the re-­

Integration and collaboration are the guarantors of freedom and through them we are stronger. When we integrate, we teach others the qualities that make us unique and learn the qualities that make others unique. When we col­ laborate, we demonstrate to others the value we add and observe the value others add. With integration and collabo­ ration comes friendship, and in friendship strength. These principles are not lost on the Republic of Estonia who, since the fall the Soviet Union, has made every effort to inte­ grate and collaborate with the West. Integrating through its membership in the UN, NATO and EU, and collaborating with the west on various projects, most notably cybersecurity. Earlier in June NATO held a summit in Brussels discussing various initiatives in which Estonia took part. As well cur­ rently, the Baltic States host NATO forces from several countries to ensure the integrity of their borders from potential Russian aggression. Through

these initiatives Estonia has safeguarded its freedom from foreign aggressors and has created an environment where ­ Estonian culture can grow and thrive internationally. However, Estonia learned the lesson of collaboration well be­ fore it regained independence in 1991, going back to the middle of the War of Independence in June of 1919. At that time Estonia had pushed the Red Army out of Southern Estonia and was advancing into Latvia, joining a Latvian Regiment outside of Võnnu (Cēsis in ­ Latvian). Together with the Latvians they would defeat pro-German forces, pushing them back to the outskirts of Riga. In that moment, Estonia learned that with collaboration comes victory. A victory Esto­ nia still commemorates every June 23rd. Here in Canada, Canadian Estonians know the value of integration and collaboration ­ very well. When we integrate with our local communities we showcase Estonian uniqueness, as well as becoming enriched

Have fun learning Estonian this summer!

to leave the participants better able to navigate their way through the traditions and ­cultural space of Estonia and to offer them language practice. The module consists of an introduction to culture (includ­ ­ ing nature, science, education, food and folk culture), a series of workshops and discussions and a range of excursions and get-togethers (visits to cultural institutions, music, club nights and more). https://www.integratsioon.ee/en/ cultural-studies

The Integration Foundation is offering a range of opportu­ nities to learn and practise Estonian this summer. They are all great ways of improving your language skills while enjoying a fun new experience. Estonian language cafés Language cafés provide sup­ port for independent Estonian studies and a chance to practise to those who want to speak the language – adding to their vocabulary, practising studying ­ independently and chatting about everyday topics in a ­relaxed environment. Situations and topics that come up on a day-to-day basis are discussed. The cafés take place all over Estonia, including in summer, and you can sign up for them at any time. https://www.integratsioon.ee/en/ estonian-language-cafes Cultural studies The aim of cultural studies is imposition of the exit visa, a ­repressive procedural nightmare of the Soviet period, signaling a return to the USSR. It would benefit Putin for Russians to be more isolated, unaware of the international outrage regarding his suppres­ sion of any political opposition, for instance. The Kremlin is seemingly intent on keeping Russians convinced of the credi­ bility of its alternative ­reality it has created. LAAS LEIVAT

Estonian language clubs Estonian language and cul­ ture clubs are a place for people to practise their Estonian and overcome their communication issues. They are designed pri­ marily for those who already speak some Estonian but need encouragement in order to communicate in the language ­ spontaneously and fluently. The clubs are open to adults who have completed an Estonian language course at least at the B2 level. The clubs operate in Tallinn, Narva, Jõhvi, KohtlaJärve and Ahtme, usually ­meeting once a week. https://www.integratsioon.ee/en/ estonian-language-and-cultureclubs Summer activities offered by the Estonian Language Centres Fun events in a relaxed envi­ ronment which are open to all language learners are organised by the Estonian Language Centres throughout summer. Participants learn and practise their Estonian on excursions and daytrips, on visits to museums and exhibitions, in workshops and at camps in Ida-Viru, Harju

Nr. 25

by learning the uniqueness of other cultures. For example, the Museum of Estonians Abroad or VEMU has been able to form a partnership with other local cultural organizations to form the Bloor St Culture Corridor. Not only can we exhibit Canadian Estonian and Inter­ national Estonian culture there, but we are also improved by exposure to the other cultures ­ that participate; French, Jewish, Italian, Japanese and First Nations. As we collaborate with other ethnic communities, we are able to amplify our voices on issues important to us. The passing of Magnitsky legisla­ tion and encouraging its use has been a collaborative effort ­involving Estonians. Victory day, on June 23rd, is a significant holiday in Estonia and is tied to our St John Day celebrations on June 24th. On Victory Day the President lights a bonfire. From this fire many other bonfires are lit in cities across the country. Bonfires lit by the flame of independence. On behalf of the Estonian Central Council in Canada, I wish you a wonderful Victory Day. Elagu Eesti Vabariik! Elagu meie eestlaste kogu­ kond Kanadas!

and Pärnu counties. Events range in length from a few hours to a few days. Take a look at the event calendar for more details! https://www.inte­ gratsioon.ee/en/events If you are interested in more serious studies starting in autumn, you can choose from the following: Studying Estonian in order to apply for citizenship Anyone who has been re­ siding in Estonia legally for at least five years, who wishes to apply for Estonian citizenship and who meets the conditions for obtaining it can study Estonian at the A1, A2 and B1 levels free of charge. To this end, a language studies contract is entered into with the appli­ cant. Courses start in autumn. Applications are already open. https://www.integratsioon.ee/en/ language-training-apply-esto­ nian-citizenship Language studies for citizens of third countries The courses offered to citi­ zens of third countries are de­ signed for those who want to start their Estonian studies at the A2 level and carry on to the B1 level, as well as those who have already mastered the B1 level but wish to improve their language skills further. Studies follow the academic model, but there are also excur­ sions and study trips. Courses start in autumn. A free consulta­ tion must be completed at the Integration Foundation in order to register. Book a time now. https://integratsioon.ee/en/ estonian-language-studies­-thirdcountry-nationals (Continued on page 10)


Nr. 25

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Tiny Estonia emerges as tourist mecca Thirty years after seeing off the Soviets in a singing revolution, Estonia hums new tune as tourist mecca Andre Ramshaw, Vancouver Sun, June 2021 Fought over by powerful neighbours for centuries, the pocket powerhouse of Estonia is emerging from the shadows of the pandemic never more proud of its high-tech pedi­ gree and easily accessible his­ tory. From the money-transfer service Wise to the video­-com­ munications platform Skype, the tiny Baltic republic has plugged into emerging tech­ nologies in a big way since regaining independence in 1991 after a “singing revolu­ tion” that saw off the czars of the Soviet Union. When not busily coding the next disruptive computer appli­ cation – the Estonian capital Tallinn has Europe’s highest per capita number of startups – its young and well-educated population is busy welcoming ­ cruise-line operators, stag-andhen revellers and day-trippers to its burgeoning tourism sector. That new-found confidence and Silicon Valley glamour is reflected in the shiny sky­ scrapers dotting Tallinn’s busi­ ness district, but make no mis­ take: the roots of that success lie in the Hanseatic League, the mighty trading bloc in which Tallinn thrived upon joining way back in 1285. To the delight of tourists, much of the history remains within the walled confines of the Old Town, declared a UNESCO World Heritage Site in 1997. Luckily, too, the drab Soviet-era accommodations have been swept away in favour of primp and pamper western hotels. One amenity you won’t need is a wake-up call. Tall Hermann will take care of that. A nine-storey limestone tower, Hermann stands sentry over the Riigikogu, or Parliament build­ ings, and was built in the 14th century during Tallinn’s Han­ seatic heyday. Each morning, the blue­black-white of the Estonian flag is raised from Hermann to the strains of the national anthem. At sunset, the ceremony is re­ peated as the flag is lowered. In hotel rooms below, meanwhile, the nerves of guests are also straining – to the swelling notes of My Fatherland, My Native Land, My Pride and Joy. Mercifully, Hermann’s songand-dance is never performed before 7 a.m. or after 10 p.m. After a day or two of rude awakenings, the song becomes the welcoming signal to start another round of sightseeing. And there is no more fitting way to experience Estonia than to be roused by song, its citi­

zens still justly proud of the mass demonstrations in which Estonians lustily sang forbidden national songs and patriotic hymns, sending the Soviets packing with a ringing in their ears. It became known as the Singing Revolution, and lives on in an annual song festival. Music is worshipped every­ where: Freelance salesmen skulking among the walled ram­ parts pigeonhole tourists with pitches for everything from a Baltic Black Sabbath to Estonian Easy Listening. Always the most westernized of the former Soviet republics, Estonia – roughly the size of Nova Scotia – is taking the eco­ nomic lead among its Baltic neighbours Latvia and Lithua­nia, which all joined the European Union and NATO in 2004, as it turns its back on seven cen­ ­ turies of rule by Danes, Swedes, Germans, Poles and Russians. For the best view of where it all started, climb the spiral staircase to the top of the 15th-century Town Hall. From here, a bustling square lies ­below, while in the distance is Hermann and the 16th-century cannon tower Fat Margaret, now an acclaimed maritime ­museum. Hermann and Margaret are among roughly two dozen of the city’s original defence towers still standing. Also nearby is the Kiek-indekök fortification. Is this what really makes Tall Hermann wail like a banshee each morning? Apparently not. Its rude English connotations aside, it’s actually Low German for “peep into the kitchen” and refers to the ­voyeuristic possibilities from its upper floors. Today, as with Fat Margaret, it houses a museum and is surrounded by parkland popular with picnickers headed to the nearby Museum of Occupations and Freedom. Not surprisingly, medieval Tallinn (or Reval, as it was called then) was known as one of the most fortified settlements in northern Europe. From the Raekoja plats, or town hall square, haphazard lanes rise steeply to the Parlia­ ment buildings and Alexander Nevsky cathedral on Toompea hill. Spidering out amid these lanes is a thicket of bars and restaurants, many serving up terrific views alongside a glass of the Vana Tallinn rum-based liqueur. For those in need of a no-nonsense tavern, Estonians are fond of commandeering a few English-sounding words and tacking on an “i” or two. Hence some amusing abomina­ tions like the Buldogi Pubi. Despite its forward-looking attitude and embrace of glassand-steel corporate HQS, there are reminders of its Soviet occu­ pation in the drab apart­ ment blocks ringing the city core. But for a truly eye-opening look at Brutalist architecture,

9

Employment Opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE AND MARKETING MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity. The successful candidate will manage the Foundation’s office and one part time employee. The Manager will oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for platforms such as the EFC website and community news outlets, and assume other duties. The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume by June 30, 2021 to president@estonianfoundation.ca. Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

The thoughtful properties of Nordic glassware Vincent Teetsov ​ hen one speaks of Nordic W glassware, Iittala is one of the top names that will be brought up. Founded in Finland in 1881, the organic details and functionalist elements of their designs altered the trajectory of glass production in Europe. As with other Finnish brands, such as Arabia or Marimekko, its Nordic qualities have found a comfortable place in the homes of Estonians around the world. For instance, the undulating Aalto vase from 1932. The drinking glasses with kastehelmi (“dewdrop”) sides. Or the tree trunk-like ridges of the Ultima Thule pitcher from 1968. Estonia has its own glass ­tradition, however, that deserves to be understood. Glass manufacturing took place for the first time in Estonia in 1628, when Jakob de la Gardie, a Swedish count, ­soldier, and businessman found­ ed the Hüti glass factory on Hiiumaa. Within 16 years, the factory was among the largest of its type in the region, made

head to the Linnahall arena. Described as a cross between a nuclear bunker, a Second World War sea-fort and an “inscrutable temple to a vanished god,” it was built for the 1980 Olympics as the Lenin Palace of Culture and Sport. Now tarred with graffiti, its weed-strewn concrete crum­ bling under foot, the stadium is awaiting a planned €300 million ($440 million) reconstruction that would see it transformed into a 5,000-seat concert venue attached to a new ferry port linking Tallinn with the Finnish capital Helsinki. Fans of dark tourism will also cherish the Viru KGB Museum, located in a hotel that was one of the crowning achievements of the Stalinist “Intourist” agency through which all foreign visitors to the U.S.S.R. were shepherded.

The Kaali Meteorite Crater bowl.

possible by abundant resources nearby like sand and clay. In a 1969 issue of the Journal of Glass Studies, glass artist Maks Roosma wrote of the nascence of Estonia’s broad­ er glass industry, which fol­ lowed the Great Northern War between Tsar Peter I and the Swedish Empire. After Estonia was pulled into the Russian Empire in the early 1700s, the export of wood was restricted, and so new glass factories were opened where the wood could be used instead. One factory, in Piirsalu, Lääne County, not only supplied vast amounts of glass for “sur­ rounding estates and towns”, but “Since the new capital of St. Petersburg was under con­

Opened to great acclaim in 1972, the highrise inn quickly gave rise to rumours about spy­ ing and talk of a 23rd floor that didn’t officially exist. By the early 1990s, it was confirmed that dozens of rooms were bugged with listening equip­ ment, as were tables in the restaurant. The highlight is the KGB l­istening room on the top floor – the mythical 23rd storey – where tour guides relate enter­ taining stories of shadowy excess among racks of spy ­ gadgets, gas masks, uniforms ­ and tape recorders. With its beguiling mix of Cold War relics, digital prowess and medieval marvels, the de­ lightfully compact Tallinn will put a song in anyone’s heart – even if it’s not Baltic Black Sabbath.

Photo: glasstone.com

struction during this period, it is logical to assume that the high quality, colorless window panes produced at Piirsalu were ­marketed there.” Roosma makes a connection between the two places due to archaeological field work, which has shown that window glass was “the principal product” of Piirsalu factory. The next era of glass produc­ tion began at Meleski glass fac­ tory, founded in the late 1700s, on the border of Viljandi County and Tartu County. One of its most notable owners was Johannes Lorup, who, in 1924, took charge and pulled the factory out of decline. Lorup ­ eventually decided to move ­operations to Tallinn and invited collaborations with many differ­ ent European glass artists, look­ ing for new ways to experiment with the form and details of glass. This change brought the company to new markets in North America, western Europe, and the Mediterranean region. During the Second World War, Lorup was deported to Siberia and his company was nationalized, becoming Tarbe­ klaas. This company, in turn, was operational until 1993. The ups and downs of these glass makers can be found in the glassware on display at Meleski Klaasimuuseum. The products became more and more adventurous through the years. Some earlier designs in­ clude bent tube shapes, rounded jugs, nearly conical bottles, and serving dishes with complex swirling patterns. In 2005, a new company called Glasstone was born, on (Continued on page 10)


10

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Nr. 25

How to keep everyone happy in a sauna Vincent Teetsov Ah, the sauna. Or should I say, saun. A pillar of the Estonian way of life. Considering their placement in gyms and spas, many North Americans would logically de­ termine sauna use as a personal wellness or fitness activity. Saun is indeed good for you. The steam cleanses your skin’s pores. You sweat out impurities. The heat eases the tension of muscles and joints. Blood circu­ lation is improved. Yet, the purpose of these hot wooden ­ rooms is broader and more ­social. I don’t need to tell any Estonians how to do their saun. Still, the next time someone asks you what the deal is with Estonians and saunas, and you want to prepare them for a good Estonian sauna experience,

Estonia in top ten in innovation across European Union BNS/ERR, June 2021 Estonia falls in the top ten in a European Commission rank­ ing of member states’ innovation levels. Along with Cyprus, Greece, Italy and Lithuania, Estonia’s performance in the area has ­improved by more than 25 per­ centage points since 2014, BNS reports, with Belgium, Croatia, Finland and Sweden also seeing strong improvement. The latter is overall score­ board leader, with Finland, Denmark and Belgium occupy­ ing the next three spots. Estonia is in ninth place. The European Innovation Scoreboard, published by the European Commission, analyses performance not only within the EU, but also with states outside

don’t forget to mention some of these points. Hot, But Not Too Hot: For a classic sauna, it’s said that the ideal temperature range is between 60 and 70 degrees Celsius. In reality, Estonians will commence at 70 degrees: a starting point for a trip up to 100 degrees or more, depending on how intense one’s sauna pals are. 80 is a sweet spot, between wondering why you bothered to go inside at all and feeling like a dried apricot. This keeps it accessible for anyone with ­ ­asthma or heart disease, too. A good sauna host will be mindful of their guests’ heat tolerance levels. Keep it Steamy: I don’t know about you, but I’ve never under­ stood a dry sauna, like the ones you’ll find in some gyms. If

the union, in the field of in­ novation performance and the relative strengths and weak­ nesses of national innovation systems. The 2021 scoreboard was published Monday, while an on­ going phenomenon sees most leaders in the field concentrated in northern and western Europe and the moderate and emerging performers to be found in southern and eastern Europe. Overall, the EU is continuing to improve in innovation, this year’s results found, with the average level being a little un­ der 13 percent since 2014, and also convergence noted between the lowest-performing states and the highest-performance, the commission’s representation in Estonia says. The EU also continues to outperform both developed countries such as Australia, the U.S. and Canada, and emerging ones such as Brazil, China and Russia, the union says of itself.

Seedrioru

65 Years, 65 White Birch trees! $65.00! Täname Teid! Thank you for your support in this fundrais­ er! Trees were planted on June 5th with caring volunteers who worked safely, moving throughout Seedrioru planting and watering these beautiful paper birches under sunny skies. Thank you to the team on the golf cart, thank you to the Seedrioru päkapikk (elf) that continues to water the trees. With the help of Mother Nature and time, they will greet you when you drive in, give you shade as you watch a volleyball game or swim in our beautiful pond! This is just the beginning of growing more roots… there will be more!! Thank you to Northern Birch Credit Union for your sponsorship of this initiative! Trees were purchased at St. Jacob’s Country Nursery. Elagu Seedrioru!

SEEDRIORU JUHATUS 2021

Have fun learning… (Continued from page 8)

Free Estonian language courses

Photo: virtuoso.com

putting water on the hot stones isn’t allowed, you might as well just sit outside on a humid North American summer day! Once a desirable sauna tem­ perature has been reached, you can make steam, or leil. Whoever is sitting next to the bucket that’s been filled with water is the one in charge of scooping and splashing water onto the stones. If you decide to add some water independently, reach for the bucket and make eye con­ tact with all those around you, as though you were reaching for the last slice of a cake. If you see lots of furrowed eye­ brows, retreat back to your seated position. If faces are ­ stoic, proceed. When you add ­ water, just add a little bit at a time. Hydration: If you’re trying to keep it healthy, drink some crisp mineral water to replete what you sweat out. If the saun is being used during a celebra­ tion, beer will probably start floating around and the saun will become an additional party room. And if you really must drink Gatorade, do so when you get out of the sauna, sneaking clandestine sips when no one’s looking. Attire: Swim trunks or a bath­ ing suit might seem most suitable, but can start to feel ­ uncomfortable as the tempera­ ture soars. If you want to cover up, a towel is probably a better choice. In fact, you’ll want a towel anyway, to sit on so that your skin doesn’t sear on the wooden surfaces and to keep things hygienic. Whether it’s a mixed or separate sauna depends on the place and the crowd, but be prepared for nudity – a sauna brings every­ one to the same point as human beings! On top of this, a saunamüts (“sauna hat”) made of wool or felt is recommended to keep your head cooler, especially when you’re on the higher perches of the saun. Elevation: Speaking of the high perches, shout out to all of the tough folks up on the top levels of the saun, while the rest of us are keeping it a bit cooler lower down. If you’re a sauna host, fortu­ nate enough to have a sauna of your own to share with friends, try not to be hard on the low benchers. Sitting lower down is actually a good way to be able to linger in the saun for longer, so you can simmer at a slower pace.

Timing: When it takes between 30 and 45 minutes to get a saun to the ideal 80 degrees, you may envision staying inside longer to make it all worth it. More likely, however, is a ­session of up to 10 minutes in length. If you want, you can go in a few times with breaks in be­ tween. When you come back in, don’t let the heat out, though, by hanging out with an open door! Otherwise, you’ll hear cries of anguish as the cold air rushes in and everyone tries to get their sweat on again. Get Out Your Aggression: Ok, not really. Please be gentle when you get to the stage of hitting people with vihad (those tied up bundles of birch or oak branches used for improving circulation and more) in a sauna! Let’s assume someone has brought some pre-prepared vihad. Before the sauna session starts, dip the leafy and woody parts of the viht in cold water for half an hour each. Then, soak the leafy part again in a vessel of warm or hot water while things heat up. Give everyone ample time to sweat, and towards the end of the session, you can shake off the water from the viht over the hot stones and start the ritual. Either for yourself or for a friend, use the viht to hit the skin on the back, front, legs, and arms a couple of times. Use a bit of oomph, but not too much. The Conversation: Most people would probably rather keep conversations light in a saun. If someone starts talking business or opens their heart to you, though, make the most of that candid, trusting moment. Above all, read the room. If it’s a low key sauna, it’s worth holding off on doing that elabo­ rate aufguss routine with towel twirling, essential oils, and the Hans Zimmer soundtrack. There are other venues for this type of performance. The Cool-Off Period: When all is said and done, hopefully there’s a lake, pond, or some snow to jump into, to relish in that feeling of being invincible against the cold. If not, enjoy a cool shower and head out for something to eat and drink. By bringing up these points and any others I might have missed, let us always serve as noble ambassadors of saun to our friends!

Anyone wishing to further their Estonian has the chance to enrol in courses starting in September at the A1, A2, B1, B2 and C1 levels. Registration is via the Integration Founda­tion website (from 25 August) or an advance consultation. https://www.integratsioon.ee/en/ estonian-language-cours­ es-adults Consultations Not sure which option is right for you? The Integration Foundation offers consultation services to adults who want to learn Estonian, helping them choose the option that is best suited to them. Our consultants help to analyse each person’s needs and experience, clarify their current language level and draw up a suitable language­learning plan. They also share guidance and advice on other adaptation-related topics, in­ cluding services and support. To register for counselling, please contact us by e-mail info@integratsiooniinfo.ee or free of charge by phone 800 9999. You can also get initial answers about language learn­ ing opportunities and informa­ tion about living in Estonia via our counselling web (https://in­ t eg r a t s i o o n . e e / e n / c o u n s e l ­ ling-web).

The thoughtful… (Algus lk. 9)

the site of Johannes Lorup’s former factory. Glasstone is based in Tallinn and the com­ pany pays tribute to their prede­ cessor through their products, some of which emulate the 1930s shapes and engravings of Lorup glassware. With dramatic back lighting, their product photography em­ phasizes subtle curvature, tex­ ture, dimples, delicacy, and finely engraved imagery in cer­ tain pieces, while remaining stable and practical. For in­ stance, the Johannes wine glass, with its long stem, assertive widening and narrowing from the bowl of the glass to the rim, and solid base. One of their most impressive pieces is a heavy glass bowl called “Kaali Meteorite Crater”, which has sides that “splash” up wildly and a bottom that is a sullen green colour. Glasstone are very inventive with the way they immerse bright colours into clear glass vessels. They make glassware that, even if it’s very decorative, is able to be enjoyed on the most ordinary of occasions for the atmosphere they create, rather than storing them away in a cupboard. Here, we find a valuable core aspect of Nordic design – deco­ ration, especially striking natu­ ralistic details, can lift up even the simple moments of life.


Nr. 25

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

11

Nädala portree Monika Roose-Kolga: õpetaja amet on toonud palju väljakutseid, aga ka rõõmsat tagasisidet Praegusel ajal pole õpetajatöö sugugi kerge. Mitte et see oleks varem kerge olnud, kuid vii­ mane aasta on pannud kõiki õpetajaid silmitsi suurte muuda­ tuste ja ümberkorraldustega ­tavapärases tööelus – motiveeri­ maks õpilasi uues olukorras kohanduma, pakkudes samal ajal akadeemiliste teadmiste kõrval ka harjumuspärast rutiini ja kindlustunnet ning ka vir­ tuaal­ set sotsiaalset elu kooli­ klassis. Oma igapäevasest tööst õpetajana nii Kanada koolis kui koolijuhataja ametist Toronto Eesti Täienduskoolis rääkis Eesti Elule Monika RooseKolga, kes on olnud alati aktiivne liige Toronto eesti ühis­ konnas. Monika sündis Torontos ja kasvas üles Scarborough’s, kesk­koolis käis Thornhillis. Tema vanemad Malle ja Uno olid lapsena põgenenud Eestist, jõudsid eri maade kaudu Kanadasse ja kohtusid ning ­abiellusid Torontos. Monikal on ka vanem vend Peter, kes läks pärast ülikooli lõpetamist 1990-ndate aastate algul Ees­ tisse ja elab seal siiani. Üles kasvades võttis Monika osa kõikvõimalikest Toronto eesti ühiskonna tegevustest: koolid, gaidlus, rahvatants, võimlemine, klaveritunnid, laagrid... 1990.a. käis ta Kungla rahvatantsijatega esmakordselt Eestis laulu- ja tantsupeol. Praeguseks on side Eestiga ja külaskäigud nende pere jaoks väga regulaarsed. Monika on abielus Marcus Kolgaga, kes on tuntud ajakir­ janik, filmitegija ja poliitiline aktivist. Nad kohtusid Torontos eesti tegevuste juures, kus

mõlemad on olnud väga ak­ tiivsed. Olles tuttavad juba lapseeast, kohtusid nad taas ­ ülikooli ajal ning abiellusid 1999.a. Peres kasvab kaks poega: Lief, kes on lõpetamas ­ keskkooli ja valmistub Guelphi ülikooli minekuks (erialaks Criminal Justice and Public Policy) ja Laas, kes on lõpeta­ mas 10. klassi. Ka nemad on ol­ nud väga tublid eesti ühiskonna liikmed – lõpetanud eesti ­koo­lid, tegutsevad skautluses, käivad laagrites jm. Lief tegeleb hokimänguga ja Laas BMX ­rattasõiduga. Huvitav on see, et nende peres räägitakse alati eesti kee­ les – lisaks sellele, et eesti keel on kodukeeleks, teevad seda ka lapsed omavahel vesteldes, mis on vist üsna haruldane – Monika sõnul nad isegi vaidlevad eesti keeles! Lisaks eesti ja inglise keelele on pois­ tel ka kolmas keel: mõlemad õpivad prantsuse koolis. Side Eestiga on neil tugev: kuna seal elab Monika vend oma perega, siis külastavad nad neid regulaarselt ja vastupidi. Väga olulisel kohal on Monika jaoks alati olnud Jõekääru. Ta oli seal ise kasvan­ dik alates neljandast eluaastast, hiljem kasvataja, ujumisõpetaja, tare-ema, juhataja. Vahepeal oli paus, aga kui oma lapsed sündisid, läks ta koos nendega tagasi – 2006. a., kui oma pojad olid 6 kuud ja 3 aastat vanad, lisaks natuke vanem külasolev vennapoeg Eestist – ja Monika oligi paljude suvede jooksul kolmele poisile emaks. Kahjuks on nüüd pandeemia tõttu tulnud paus nii Jõekääru laagrisuve­

Perega Itaalias 2019.a.: Laas, Monika, Lief, Marcus.

Monika (par.) koos Toronto Eesti Kooli õpilaste ja peredega Tallinnas Toompeal juunis 2019.

desse kui Eesti külastustesse, aga kindlasti tulevad need ajad jälle tagasi. Monika kuulub ka alates 2007. aastast Jõekääru Suvekodu juhatusse. Bakalaureuse kraadi (BSc Honours) saavutas Monika Waterloo Ülikoolist kinesioloo­ gia alal ning õpetajakraadi Yorki Ülikoolist. Juba esimestel kursustel teadis ta, et tahab rohkem spetsialiseeruda ning õpetajana tööle asudes võttis pidevalt juurde erinevaid kur­ susi – English as a Second Language, erivajadustega laste haridusteemad jm. Algul töötas Monika andekate laste program­ miga, siis aga leidis, et suurem vajadus on erivajadustega laste õpetamise järele; võttis juurde kursusi autismi jm. alal ning jäigi selle valdkonna õpetamise juurde. Monika räägib, et autismi­spektrumi arenguhäireid esineb tänapäeval väga palju, igas tei­ ses klassis on mõni selle diag­ noosiga laps ja esinemisvormid on väga erinevad. Mõni võib olla ülikõrge IQ-ga, kuid on enese väljendamise raskused, mõnel esinevad õpperaskused – need lapsed õpivad kõik tava­ klassides koos eakaaslastega, saades toetust eriharidusega õpetajailt, kes aitavad neil saa­ vutada sihte ja jõuda tulemus­ teni. Erinevat tuge vajavate lastega on Monika töötanud nüüdseks juba 20 aastat. Algul töötas ta kaks aastat Peeli, hiljem Yorki regioonis, praegune kool, kus ta õpetab, asub Markhamis. Ta õpetab kooli erivajadustega lapsi, kuid on vajadusel toeks ­ ka kõikidele teistele oma kooli õpilastele – Kindergartenist kuni 8. klassini. Palju on ka administratiivtööd – näiteks ­ õpilaste jaoks enne psühholoogi juurde minekut hinnangute kir­ jutamine jpm. See töö pole kunagi olnud ­lihtne – ja nüüd, distantsõppes, on see veelgi keerulisem, nii õpetajale kui õpilasele. Kodus­ tes tingimustes on palju asju, mis viivad lapse tähelepanu ­õppimiselt eemale – videomän­ gud, kodus olevad õed-vennad jm. Monikale endale ei sobinud kodust töötamine – ta leidis, et õpilaste jaoks on parem rutiin, kui tema õpetajana seisab ikka tühjas klassiruumis valge tahvli ees, samas keskkonnas, kus õpi­ lased on harjunud teda nägema ning jõuab video vahendusel kodudes olevate õpilasteni. See pole küll kaugeltki sama, mis

Monika, Marcus, Lief ja Laas Kolga ning Monika vanemad Malle ja Uno Roose Toronto Peetri kiriku juures tänavu 30. mail, kui toimus poiste leeriõnnistamine.

õpilasi personaalselt koolis õpetada, kuid praegustes tingi­ mustes kindlasti parim lahen­ dus. Töö on pakkunud Monikale väljakutsete kõrval ka palju rõõmsaid hetki: näha, kuidas lapsed, kel on raskusi, kasuta­ vad oma potentsiaali ja saavuta­ vad edu; samuti on hea taga­ ­ siside vanemate rõõm ja ­tänulikkus. Kuna laste areng ja vajadused on erinevad, on erine­ vad ka eesmärgid, mida soovi­ takse saavutada ja mille poole püüelda, ja samuti tulemused. Mõne jaoks on sihiks omandada teatud tasemel elementaarseid akadeemilisi ja sotsiaalseid ­oskusi, teisel jälle püüd kõrge­ mate kraadide poole. Näiteks, Monika on aastaid tagasi õpeta­ nud üht ratastoolis olevat last, kel tema haiguse tõttu ei tööta­ nud käed ega jalad ja kes sai kasutada spetsiaalset arvutisüs­ teemi jm., ning see noor inimene on olnud väga sihikin­ del ja jõudnud ülikooli. Toronto Eesti Seltsi Täien­ duskoolis alustas Monika õpeta­ mist 20 aastat tagasi; vahepeal, kui sündisid oma lapsed, tuli küll vahe sisse. Viis aastat ta­ gasi paluti teda koolijuhatajaks, millisel positsioonil ta on olnud sellest ajast saadik. Ka eesti täienduskool toimus sel õppe­ aastal virtuaalselt – möödunud suvel augustis polnud veel kin­ del, kas kooliaastat saab üldse teha, kuid vanemate poolne huvi oli suur ja nii otsustatigi selle õppevormi kasuks. Õpi­ laste arv kasvas ka geograafili­ selt: juurde tuli õpilasi

Vancouverist ja USAst. Samuti võeti kooli juurde lasteaiaklas­ sid ning kevadeks oli täien­ duskoolis 104 õpilast, 13 õpeta­ jat ning juhatus. Monika kiidab nii koolikomi­ teed kui kõiki õpetajaid, kes selle erakordse õppeaasta nii edukalt läbi viisid. Õpetajad õpetasid ja õpilased õppisid teisipäevaõhtuti oma kodudest ­ ja Monika juhatajana sai vir­ tuaalselt kõiki klassiruume külastada. Kõik pingutasid ja andsid oma parima ja tulemus­ tega võib igati rahule jääda. Mis saab eelolevast õppeaas­ tast eesti koolis, pole hetkel veel teada: keeleõppe ja selts­ konna mõttes on küll parem olla koos, aga samas ei tahaks kaotada ka kaugemal elavaid õpilasi, kel pole võimalik Torontos koolitundides käia ja ega Toronto liiklus pole ka ­õhtuti just suurepärane. Mis saab tänavusest Jõekääru suvest, pole ka veel teada, aga kindel on see, et isegi kui tava­ pärases laagrielus tuleb veel üks paus, siis ajad lähevad edaspidi kindlasti tagasi normaalseks ja vanad head laagritraditsioonid jäävad püsima. KAIRE TENSUDA Fotod MONIKA ROOSE-KOLGA erakogust

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca


12

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Nr. 25

Harukordne teos – raamat eesti kanneldajatest Andres Raudsepp Soovin lugejatele kirjeldada haruldast väljaannet, mis ise­loo­mustab eestlaste rah­vus­ kul­ tuuri, seega ka ühist vaimsust kodu-eestlaste ja välismaal tegutsevate rah­ vus­ kaaslaste vahel. Lubage alustada isiklikul tasandil. Külastades sünnimaad, kas siis Tartus või Tallinnas, viib mu tee kohe raamatukauplusse. Lihtsalt naudin vastavat õhk­ konda, olgu see siis Rahva Raamat või Apollo. Viimasel korral kodumaad külastades jäi silm ühes kaupluse kodusemas nurgas peatuma omapärasel pealkirjal: ,,100 eesti rahva­ kandlemängijat ja -meistrit XX ja XXI sajand“. Sada kandlemängijat? Haarasin köite ja imetlesin. Sada pilti ja sada lugu! Lõin kaane lahti ja panin tähele aastaarvu: 2018. Üsna värske. Keerasin paar lehekülge. Tõepoolest sada pilti ja sada lugu.Tahtsin kassapidajaga jaga­ da oma imestust, aga tema silm nagu oleks soovitanud minul ­rahuneda. Hiljem kodus Kanadas sain raamatut rahulikumalt lehitseda. Leidsin, et saja kandlemängija hulgas oli peaaegu 20 mängijat Välis-Eestist, peamiselt küll USAst, aga samuti mujalt. Lehekülgedel peitusid tuttavad inimesed: Alfred Kuus, Tiit Kao, Ain Haas ja Andres Peekna. Kodumaiste hulgas leidsin kandleõpetaja Tuule

Kandleraamatu koostaja rahvamuusika teadlane dr. Guldžahon Jussufi oma eelmise raamatu (2016) esitlusel. Arhiivifoto

Ain Haas, raamatu sisutoimetaja. Foto: Michael Maitzen

Kanni, kellega tutvusin ja sõbrunesin umbes 20 aastat va­ rem. Ta oskas minule Tallinnas tellida paraja 12-keelelise kandle. Panin siis raamatu kõrvale. Kui paar kuud tagasi, olles hakanud imetlema üht vähemalt paarkümmend aastat tagasi ilmu­nud eesti keele õpperaama­ tut, mida sotsioloog ja kandle­ meister Ain Haas (vt ka artiklit A. Raudsepp ,,Kandlemeister Ain Haas – saavutaja mitmel alal“ EE # 21, 28.05.2021) oli kohandanud inglise keelt kõnelejale, võtsin Ainiga tolle USAs ilmunud õpiku suhtes ühendust. Kirjavahetus kandus aga peatselt keeleõpikust kandle teemale. Leidsime Ainiga, et raamat rahvakandlemängijatest vajaks rohkem tähelepanu kui vaid kord nimetamist ühes artiklis. Asusin teost veelgi põhjaliku­ malt uurima. Ilmnes, et Ain oli raamatu juures teinud palju olu­ list tööd. Teda oli raamatu koostamise juurde kutsunud Kesk-Aasiast, Tadžikistanist pä­ rit etnomusikoloog Guldža­ hon Jussufi, kelle 30 aastat tagasi tõi Eestisse sealse kodusõja alguses eestlasest abikaasa. Eestis, millest on saanud tema teine kodumaa, on temast kujunenud tunnustatud rahvamuusikatead­ lane. Raamatu põhialuse moodus­ tavad teatmeallikad, mille abil oli Guldžahon Jussufil võimalik koostada suurepärane biograa­ filine ja kandlekunsti kirjeldav teos. Rahvakandlemängijate kaar­ distamise ja jäädvustamise algatajaks oli raamatu väljaand­ ja Eesti Folkloorinõukogu. Teiseks allikaks olid Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriaka­ deemia (Viljandi Kultuurikol­ ledži) uurimistööd. Kolmanda moodustavad Eesti Kirjandus­ muuseumi Rahvaluule Arhiivi, Eesti Teatri- ja Muusikamuu­ seumi ning ERRi arhiivi mater­ jalid. Võiksime lisada aja­ lehtede ja ajakirjade artiklid ning sugulaste mälestused kandlemeistritest ja -mängija­ test. Milline eesti rahvuskul­ tuuri eest hoolitsev maailm! Asume nüüd raamatu sisu juurde. Kui kohe tõmbavad mit­ metel lehekülgedel tähelepanu nii värvilised kui ka must-val­ ged pildid kandlemängijatest ja -meistritest, tuleb tähele panna raamatu alguses kirjapandud andmeid. Huvitav on lugeda meestest, kes valmistasid kand­ leid. Kodumaistest olin isiklikult varem kuulnud vaid kolmest – Väino Maala, Vassili Sepp ja Aksel Tähnas. Raamat lisab neile veel üle kolmekümne nime. Välismaiste meistrite hul­ gas tuuakse esile kolm – Alfred Kuus Inglismaalt ning Torontost ja Walter Raudkivi ning Gott­ lieb Peets Baltimore’ist. Neile lisanduvad üksikud vähem tun­ tud kandleehitajad USA ida- ja läänerannikult ning Austraaliast. Pooled raamatu esimesest 40 sissejuhtatavast leheküljest kä­

sitlevad kannelde nimetuste kõrval nende mõõtmeid ja ­ häälestamisi. On huvitav teada, et väljend ,,rahvakannel“, mis leiab kasutamist raamatu peal­ kirjas, tuli nimetusena esile alles aastal 1954, kui see kolme saatekooriga diatooniline instru­ ment Tallinna Klaverivabriku uue tootena välja tuli. Kand­ le­ mängijate seas on rohkem levinud olnud nimetus külakan­ nel, mis on käibele läinud 1950. aastatel, kui rahvapilliorkestrite loomisel tekkis vajadus eristada rahvapärast kannelt kromaatili­ sest kontsertkandlest. Tavalisel külakandlel oli vähemalt 20 viisikeelt ja saateks kolm bas­ ­ sikeelt. Aga see varieerub. Kui Lõuna-Eestis on sellisel pilli nimetuseks lihtsalt kannel või kannõl, siis Põhja-Eestis on see simmel, tsimmel või simbel. Selliseid andmeid ja paljugi muud on raamatule asjatundjana pakkunud Igor Tõnurist, kes on olnud Eesti tunnustatuim rahva­ muusika-teadlane ja etno­ graaf. Temaga on muuseas tihti kohtunud Ain Haas ja isegi mina kord ESTO Päevadel Austraalias 1988. aastal. Külakannelt on ilmselt mõ­ ned mängijad hakanud nimeta­ ma lihtsalt suureks või väike­ seks külakandleks. Siinjuures võiks mainida, et üldine nime­ tus on tulnud vanemast ajast, kui iga külapillimees tegi ise endale pilli. Välismaal nime­ tatakse külakannelt enamasti liht­ salt kandleks või suureks kandleks. Raamatu koostaja on vaevaks võtnud ka detailselt kir­ jeldada teisi huvitavaid kandle­ tüüpe, näiteks päkarauakannelt, mitme nimetusega saatekooriga (-duu­ riga) viisikannelt, saate­ kooriga poolkromaatilist kan­ nelt, saa­ te- ehk duurkannelt ja isegi basskannelt. Vaid nime­ tusena on raamatus mainitud viisi­kannel, diatooniline kannel, 3 duuriga viisikannel, valikbas­ sidega sõrm­ kannel ja akord­ kannel. Asudes kandlemängijate juurde – ja neid on sada – siis on haruldane taibata, et kirjel­ duste juurde kuuluvad ka kand­ led, mida mängijad kasutavad ja kuidas need on häälestatud. Allakirjutanul on raske otsusta­ da, keda siin esile tõsta. Valdav enamus jääb nimetamata. Tu­leks mainida, et raamatus koh­ tume ka üle kahekümne naiskannel­ dajaga. Raamatut lehitsedes sattusin kogemata Elmar Luhatsi (s. 1908) juurde (hüüdnimega Rah­ vapilli Taat). Ooperilaulja, rah­ vamuusik ja orkestrijuht, kuju­ nes temast haritud muusik, olles lõpetanud Tartu Kõrgema Muusikakooli (1937). Palju aas­ taid pühendas E. Luhats oma harrastusele – ta restaureeris ja rekonstrueeris vanu rahvapille. Mind on alati huvitanud kandlemeister Väino Maala (s. 1914), kuna tema leiutas eesti kromaatilise kandle, mis vahe­ peal võeti Tallinna Klaveri­

vabrikus tootmisse. Temast tegi juttu Eesti ,,kandle-ema“ Els Roode, kui teda külastasin 20 aastat tagasi. Olin tol ajal sellest kontsertkandlest veidi vaimus­ tatud. Nüüd aga tutvustab käes­ olev kandleraamat põhjalikult seda haruldast ja leidlikku kandlemeistrit. Mitmetahulise hariduse on omandanud noorema põlvkonna ja ajaloo esimese Vabariigi Pillimehe aunimetuse kandja Juhan Uppin (s.1984), kes on õpinguid teinud Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning TÜ Viljandi Kultuuri­ akadee­mias. Oma muusikaõpin­ guid alustas Juhan Uppin kro­ maatilise kandle erialal. Selle juurest jõudis ta iseseisvalt

r­ahvakandleni ja sealt edasi lõõtspillini, olles lõõtspillimän­ gija olnud alates 1999. aastast. Ta mängib ka päkarauakannet ja väikekannelt. Ta on mitmel pool korraldusjuht ja kunstiline juht, esinedes kõikidel suurematel pärimus- ja rahvamuusikafesti­ validel. Prominentselt on esile too­ dud tunnustatud kandlemeister Alfred Kuus Kanadast, kellelt on raamatu lisas ära toodud kaks tema artiklit, mis varem olid ilmunud Toronto ajalehes ,,Meie Elu“. Kuusi elulugu ja mängimistehnikat kirjeldab pikemalt Ain Haas. Ain Haas kirjutab ka Balti­ more’is tegutsevate kandle­ meist­ rite Walter Raudkivi (s. (Järgneb lk. 13)

Guldžahon Jussufi Järgnevad lühinimistud ei ole täiuslikud, olles peamiselt kirja pandud iseloomustamaks dr. Jussufi ampluaad. Peamine teenistuskäik •  Eesti Kirjandusmuuseumi Etnomuusikoloogia sektori tea­dur •  TÜ Viljandi Kultuuriaka­dee­mia muusikateoreetilise ainete dotsent •  Viljandi Muusikakooli klave­ri­õpetaja ja kontsertmeister •  Viljandi Kultuurikolledži lektor ja kontsertmeister Haridus •  doktoritöö, Pamiiri traditsio­ naalne intrumentaalmuusika, kaitsud Gnessinite-nimelises Venemaa Muusikaakadeemias (2003) Teadustöö ja arendustegevus Peamised uurimusvaldkonnad: •  eesti rahvalik muusika •  pamiiri pärimuslik instrumentaalmuusika •  eesti rahva- ja kunstmuusika omavahelised seosed •  eesti pagulasmuusikud •  eesti kandle areng viisikand­leni Olulisemad publikatsioonid (üksikud näited) •  ,,100 eesti rahvakandlemängijat ja -meistrit XX-XXI sajand“ – koostaja (Eesti Folkloori­nõu­kogu, 2018, 284 lk) •  ,,Kandle-Jussi ehk Johannes Rosenstrauchi muusikapärand“ – autor (Tartu: Eesti Kirjandus­ muuseum/TÜ Viljandi Kultuuri­ ­aka­deemia, 2016, 366 lk.) •  Eesti kannel: Väino Maala pillid (2015) •  Rahvalik muusika eesti rahvuskultuuri osana. Mäetagused (2010) •  Kuidas kujuneb pillimeeste rahvapärane repertuaar. Mäe­ ta­ gu­ sed (2007) Kuuluvus otsustuskogudesse Eesti Klaveriõpetajate Ühin­gu liige Idla Eesti Seltsi liige. Eesti Folkloorinõukogu rahvakandlemängijate kaardistamise ja jäädvustamise töörühma liige. Loometöö kõrval kuulub t­egevuse alla veel mitme magistri- ja bakalaurusetöö juhenda­mine, ühiskondlik tegevus ning avalikud esi­ nemised kontsertmeistrina ja pianistina.


Nr. 25

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

TA R T U C O L L E G E STUDENT RESIDENCE

Töökuulutus

Tartu College otsib administraatorit! Ootame oma meeskonda suurepärasele klienditeenindusele orienteeritud administraatorit, kes on professionaalne ja kiire ning leiab iga Tartu College’i tudengi soovidele ja muredele lahendused. Administraatori tööülesanneteks on muuhulgas: •  Klientide ja tudengitega suhtlemine telefoni ja meili teel •  Üürimistaotluste käsitlemine ja üliõpilaselamu tuuride läbiviimine (virtuaalselt või isikuliselt) •  Üliõpilaselamu ja kontori kommunikatsiooni juhtimine, päringute ja kaebuste käsitlemine •  Otsinguportaalide ja majutuskohtade inventuuri haldamine •  Igapäevaste rahaliste kohustuste läbiviimine (laekumiste kviitungi kontroll, hoiuste ja üüri vastuvõtmine, tulude ja kviitungite kooskõlastamine jms) •  Tartu College’i sotsiaalmeedia kontode haldamine ja veebi­ lehe uuendamine •  Finantsjuhi ja Eesti Õppetöö Keskuse assisteerimine adminis­ tratiivsete kohustuste, ürituste korraldamise ja annetuste hal­ damisel Kohale kandideerimisel eeldame: •  Väga head kontaktiloomise ja klienditeeninduse oskust •  Eelnevat kontoritöö kogemust •  Haridust raamatupidamises •  Teadmisi üldistest kontori ja raamatupidamise protseduuri­ dest •  Oskust hoolivalt ja efektiivselt suhelda klientide, tudengite ja kaastöölistega •  Head kommunikatsioonivõimet ja arvuti kasutamise oskust •  Tahet ja oskust saavutada häid töötulemusi •  Paindlikku suhtumist ja orienteeritust meeskonnatööle •  Eesti keele oskust Kandideerimiseks palume saata oma elulookirjeldus (resume) 6. juuliks k.a. aadressile: careers@tartucollege.ca Täname kõiki kandidaate ja ühendust võtame ainult väljavali­ tutega!

Harukordne… (Algus lk. 12)

1902) ja Gottlieb Peetsi (s. 1916) kohta. Walter Raudkivi kandlemängu kirjeldab Ain Haas peamiselt kanneldaja 1973. a kirja pandud mälestuste alusel. Need kirjad on raamatus avaldatud 14 leheküljel fotokoopia­ tena, nagu need on paberile pandud, kandlemeistri oma käekirjas. Lehekülgedel on palju tehnilist informatsiooni. Gottlieb Peets ise ei mängi­ nud kannelt, vaid töötas puuse­ pana ja hakkas kandleid tegema alles pensionieas, valmistades üle 30 pilli, suurem osa Raudkivi kandle eeskujul. Raudkivi oli enne surma pan­ nud kirja tööjuhised. Selliseid huvitavaid andmeid meile pakub kandleraamat. Pealkirja ,,Väliseesti kand­ lemängijad ja -meistrid“ all ilmub 18 lugu, mis on – ühe erandiga – kõik kirja pannnud Ain Haas. Erand on lugu kandlevirtuoos Johannes Ro­ senstrauchist (s.1891), rohkem tuntud Kandle-Jussina. Temast kõneleb raamatu koostaja Guldžahon Jussufi, kellelt aastal 2016 ilmus mahukas (366 lk) köide Kandle-Jussi muusika­ pärandist. Autor pakub aga ka käeolevas köites ülevaate Kandle-Jussist, kes ilmselt üritas Vabariigi ajal läbi lüüa elukut­ selisena, esinedes kandlelugude­ ga ka raadiosaadetes. Vene oku­ patsiooni eest põgenes KandleJuss 1944. a septembris Rootsi. Olgugi et kandlemängi­

jaid/-meistreid Kanadast on raa­ matus iseloomustatud vaid kaks – Alfred Kuus ja Tiit Kao –, leiduvad raamatus ka Robert Liini ja Oskar Haameri nimed. Tulevastes raamatute väljaan­ netes loodame ka näha Alfred Aasma, Hanno Bohli ja Enn Kiilaspea nimesid. Folkloori­ nõu­ kogu soovis raamatu välja anda 2018. a. EV 100. aasta­ päev puhul, nii et töö tuli kiiresti lõpule viia ja mõned kandle­ mängijad jäid selle tõttu välja. Kuigi Guldžahon Jussufi on kandleraamatu koostaja, tundub, et tema on ka peamine autor. Nagu eelpool mainitud, on au­ toriks ka nimetatud tõhus tegija Ain Haas. Kolmanda auto­ rina on nimetatud Ene LukkaJegikjan kui eestvedaja Eesti Folkloorinõukogu juures. Te­ malt on kaardistamise teemal põhjalik ülevaade. Üks kaardis­ tamise eesmärk oli saadud andmete põhjal koostada rah­ ­ vakandlemängijate andmebaas, millega on raamatus haruldaselt tuldud toime. Rohkete andmete juures leidsin ka kaks viidet seoses minu varem ilmunud ­ artiklitega Eesti Elus. Raamatu ­ ilmumise juures väärib suurimat hinnangut veel 20-liikmeline rahvakandlemängijate kaardista­ mise ja jäädvustamise töörühm, kuhu kuuluvad ka kõik kolm autorit. Kokkuvõtttes tunnetan kand­ lemängijate raamatus üht süga­ vat ajendit. Armastust ja lugu­ pidamist eesti kultuuri vastu. Lugupidamine hõlmab ka isi­ kuid, kelle süda on õigel kohal – nii tegijaid kui ka edendajaid.

13

Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT-TURUNDUSJUHTI, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogukonna ning annetajatega. Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd ja juhendab ühte poole kohaga töötajat. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahastamistaotluse programmi (vastavalt Juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe ja kogukonna ajalehe jaoks. Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised Eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee 30. juuniks 2021 aadressil president@estonianfoundation.ca Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuripärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

S P ORT

Jalgpalli EM-i kaheksandikfinalistid on selgunud Käesoleva nädala keskel lõp­ pesid jalgpalli Euroopa meist­ rivõistluste (EM) alagrupi­ kohtumised. Surmagrupiks ristitud F-alagrupist pääsesid lõpuks edasi Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal, kon­ kurentsist langes Ungari. Viimases voorus mängisid 2:2 viiki nii Saksamaa – Ungari kui ka Portugal – Prantsus­ maa. Portugali tähtmängija Cris­ tiano Ronaldo, kes kohtumises Prantsusmaaga realiseeris kaks penaltit, on nüüd selle turniiri hetke parim väravakütt viie ta­ bamusega. Portugali koondise eest on Ronaldo löönud 109 väravat ja sellega kordas ta rah­ vuskoondiste maailmarekordit. Sama arvu – 109 tabamust – on kirja saanud omal ajal ka Iraani

legend Ali Daei. Oma viiendal EM finaal­ turniiril mängiv Ronaldo on kõikide EM-finaalturniiride peale löönud seni 14 väravat, millega ta on läbi aegade edu­ kaim. Selles arvestuses on teine Michel Platini üheksa väravaga. Portugali äss tõusis ka MMide ja EM-ide peale kokku kõige rohkem väravaid löönud meheks, lüües oma finaalturnii­ ride 20. ja 21. värava, mis tõst­ sid ta ette Miroslav Klosest. Ronaldost sai ka vanim mängija, kes löönud EMfinaalturniiril ühes mängus kaks väravat. 36 aasta ja 130 päeva vanusena võttis Ronaldo rekordi Andrei Sevtšenkolt, kes lõi 2012. a EMil kaks väravat Rootsi vastu, kui oli 35 aastat ja 356 päeva vana. Ronaldo on seni ainus mängija, kes on osalenud viiel EM finaalturniiril ja tal on võimalik oma rekordeid juba eelseisvas kohtumises Belgiaga üle lüüa. Kaheksandikfinaalides kohtuvad

järgmised paarid: Belgia – Portugal Itaalia – Austria Prantsusmaa – Šveits Horvaatia – Hispaania Rootsi – Ukraina Inglismaa – Saksamaa Holland – Tšehhi Wales – Taani (D/PM/ERR/EE)

Cristiano Ronaldo. Foto: Wikipedia

Jaanimeeleolusid

Angervaksa (meadowsweet) õis põrnikaga. Kreemikasvalged ja aromaatsed õied asuvad varre tipus, kus need lehvivad tuules kui rebasesabad või unenäolised jäätisetörtsud. Fotod ja tekstid: Riina Kindlam, Karja kihelkond

Pealinnakiisu Reedik naudib Saaremaa jaanisauna leilimõnusid. Kaseviht on panges käpapärast ja vildist saunamütski läheduses, kui karvkate üle kuumenema peaks. See ei ole lavastus; kass sulandus omapäi sauna vaikellu, mis viimati lavale jäänud oli. Kuna suur kuumus ja põud olid valitsenud Eestis mitu nädalat enne pühi, siis polnud esialgu pererahval suurt isu jaaniks sauna küttagi. Võidupüha hommikul keerutas küll äike ja kõva vihm mööda saari ja ka mandrit, lubades enamikus paikades rahuliku südamega jaanituld süüdata, kuid siinne saaresaun jäigi erandkorras kassi päralt.


14

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Surnuaiapühateenistused Mt Pleasanti ja Yorki kalmistutel

Nr. 25

LAHKUS MEIE ARMAS ABIKAASA, VEND, ONU JA VANAONU

Rein Voltre sündinud 5. septembril 1936 Viljandis surnud 18. juunil 2021 Mississaugas Leinavad MURIEL    RUTT LEMBI perega LEIKI SUGULASED Eestis

LAHKUS MEIE SEEDRIORU PEREST KAUAAEGNE SÕBER JA AULIIGE

Pühapäeval, 20. juunil toimus Toronto eesti luterikoguduste ühine surnuaiapüha-teenistus Mount Pleasanti ja Yorki kalmistutel. Teenisid EELK Toronto Peetri koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe ja Toronto Vana-Andrese koguduse õpetaja Kalle Kadakas. Koraale saatis Marta Kivik. Seoses Covid-19 põhjustatud pandeemia-olukorraga jäädvustati surnuaiapühateenistus juba varem ka videosse, et kehtivatest piirangutest hoolimata oleks võimalik kõikidel soovijatel selle päeva teenistusest ja sõnumitest osa saada. Video on olnud alates 13. juunist nähtav Eesti Elu veebilehe kaudu ja linki jagati samuti koguduste oma sidevahendite kaudu. Foto: Riina Klaas

Roman Toi… (Algus lk. 4)

Praegusel ajal seletab näiteks Vikipeedia nõnda: „Fermaat on muusika noodikirja märk, mis annab muusikateose esitajale ­teosest ja muusikastiilist sõltuva võimaluse noodi või pausiga tähistatavat helivältust pikenda­ da.“ Veel 50 aastat tagasi ei oldud nii vabameelne, vaid õpetati väga selgelt, et fermaat piken­ dab noodi või pausi vältust poole võrra. Ka organiste kooli­ tati selle põhimõtte järgi. Heaks näiteks on P.157, kus noodipildi järgi tuleks laulda: Jee-sus, mei-e e-e-e-e-e-el käi Sa e-lu-te-e-e-e-e-el. Kohuse­ tundlikud organistid nii ka tegid. See tõigi kaasa olukorra, mida Roman Toi „astmaatiliseks, koomilisekski“ nimetas ja mille vastu ta võitlema asus, selgita­ des, et fermaat on üksnes fraa­ side eraldamise märk, mitte aga noodipikkuse küsimus. Tal oli väga hea meel, kui ta teada sai, et meil Eestis ongi juba asja nõnda mõistetud ja praktisee­ rima asutud. (järgneb)

Rein Voltre Avaldame sügavat kaastunnet PERELE ja õde RUTT VESKIMETSALE perega Mälestavad    SEEDRIORU PERE JA JUHATUS

Lahkus siit ilmast hea eestlane

Rootsis kukkus valitsus Rootsi parlament hääletas esmaspäeval peaminister Stefan Löfveni umbusalda­ mise poolt. Võimalikud on erakorralised valimised. Löfveni valitsuse tagan­ damise poolt hääletas 181 parla­ mendisaadikut. Vastu oli 109 saadikut. Umbusaldushääletuse algata­ sid parempoolsed Rootsi Demok­raadid ja Vasakpartei. Löfven kuulub sotsiaaldemok­ raatlikku erakonda. Tegemist on esimese korraga, kui opositsiooni esitatud umb­ usaldusavaldus kukutas Rootsi peaministri. Löfveni valitsus astus ame­ tisse 2019. aastal. Sellele eelnes kuid väldanud poliitiline võitlus tagamaks endale piisav toetus pärast 2018. aasta valimisi. Võimu kindlustamiseks sõl­ miti kokkulepe kahe tsentristli­ ku parteiga. Valitsust toetas par­ lamendis ka Vasakpartei. (ERR/EE)

Sündmuste kalender • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Reedeti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRI­MU­ SE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Rein Voltre Südamest kaastunne MURIELILE, RUTTILE, LEMBILE, LEIKILE perekondadega MAAJA ja MATI MATSOO ELLEN ja LAAS LEIVAT HELLE ja JAAN ARRO

Luterliku Maailmaliidu peasekretäriks valiti Eesti vaimulik Maailma 77 miljonit luterlast ühendavat maailmaliitu valiti juhtima Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) vaimulik Anne Burghardt. Luterliku Maailmaliidu (LML) 50-liikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad esindajad maail­ ma seitsmest piirkonnast, valis lõpphääletusel kahe kandidaadi vahel. Anne Burghardti kõrval kandideeris Zimbabwe Evan­ geelse Luterliku Kiriku vaimu­ lik dr Kenneth Mtata. Luterlikku Maailmaliitu kuu­ lub 148 liikmeskirikut, mis te­ gutsevad 99 riigis. Anne Burghardt töötab prae­ gu EELK Konsistooriumi rah­ vusvaheliste ja oikumeeniliste suhete nõunikuna ja EELK Usuteaduse Instituudi arendus­ juhina. Ühtlasi teenib ta EELK vikaarvaimulikuna peamiselt Lääne-Harju praostkonna kogu­ dusi. Aastaid on Burghadt tööta­ nud LML-i peakorteris Genfis, vastutades muu hulgas kirikute vaheliste rahvusvaheliste oiku­ meeniliste suhete korraldamise eest. Tema ja ta abikaasa, samu­ ti EELK vaimuliku Matthias Burghardti peres kasvab kaks last. Anne Burghardti esitasid

Lahkus meie kauaaegne perekonnasõber

Rein Voltre Südamlik kaastunne MURIELILE, RUTTILE, LEMBILE perega, LEIKILE MERIKE, TAAVO, TIIU IVE, ETI, ANNELI

Rahu ja vaikus on Sinuga, mälestus jääb meiega. Lahkus kauaaegne kallis perekonnasõber

Lia Tomson Sügav kaastunne PETERILE ja ESTERILE peredega nende ema kaotuse puhul HILDA ja HEINO SEPP OLAV ja GINA PETER ja AVA ALENA ja LISA peredega

LML-i peasekretäri kandidaa­ diks tema kodukirik ja Ungari Evangeelse Luterliku Kirik. LML-i Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna asepresident, EELK peapiiskop Urmas Viilma kom­ menteeris, et kogu piirkonnast ei ole kuigi kerge leida teist nii suure rahvusvahelise töö koge­ musega võimekat teoloogi kui Anne Burghardt, kes sobiks esindama Ida-Euroopa piir­ ­

konna vastuolulise minevikuga luterlikke kirikuid ja siinset kirikutraditsiooni. LML-i peasekretäri koht va­ baneb tänavu 1. novembril liidu praeguse peasekretäri Martin Junge ametivolituste lõppemise­ ga tema enda soovil. Tšiili ­luteri kiriku vaimulik dr Martin Junge on töötanud LML-i peasekretärina alates 2010. aas­ tast. (ERR/EE)


Nr. 25

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: To r o n t o - E e s t i - E v a n g e e l i u m i Luteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­TEE­ NISTUSED nähtaval Vana-Andrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga. SURNUAIAPÜHA VIDEO­ JUMALA­TEENISTUS on nähtav alates 13. juunist Eesti Elu veebilehel; eestielu.ca, samuti saadetakse teenistuse link emeiliga koguduse liikmetele. Pühapäeval 4. juulil kell 1.30 p.l., 5. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMALA­ TEE­ NISTUS. Leeriõnnistuse võ­­ tab vastu: Christopher William Tensuda. Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua. Pühapäeval, 11. juulil kell 1.30 p.l., 6. kolmainupüha järgne pühapäev. LEERIPÜHA JUMA­ LATEE­NISTUS. Leeriõnnistuse võtavad vastu: Maarika Kiiri Neges Kalev Amadeus Neges. Ontarios kehtivate Covid-19 piirangute kohaselt on teenistus vaid perekeskne. Loodame teenistuse retrospektiivi (sündmuse ülevaate) vi­deos koguduseni tuua. Pühapäeval, 18. juulil kell 1.30 p.l. 7. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Covid-19 piirangute leevenemisel esimene avalik Jumala­ teenistus pärast 21. novembrit 2020 kehtinud provintsi-ülest suletust. Osavõtjate hulk kuni 35 kirikulist. Pühapäeval, 25. juulil kell 1.30 p.l. 8. kolmainupüha järgne pühapäev. JUMALATEENISTUS. Pühapäeval. 1. augustil seoses pika nädalavahetusega JUMA­ LATEENISTUST EI TOIMU.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 SURNUAIAPÜHA JUMALA­TEE­ NISTUS Mount Pleasanti surnuaial ja Yorki surnuaial VIDEOjuma­ lateenistusena on nähtav alates 13. juunist lingi kaudu Eesti Elu veebil eestielu.ca, teenistuse linki jagatakse ka koguduse oma sidevahendite kaudu. Alates 27. juunist 2021 kuni 5. septembrini toimuvad jumalateenistused ainult virtuaalselt ja neid saab jälgida koguduse FB grupis: St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. EELK Toronto Peetri kirikus on pärast suvepausi regulaarsed armulauaga jumalateenistused taas alates 12. septembrist igal pühapäeval algusega kell 11.30. Koguduse õpetaja, praost Mart Salumäe viibib alates 23. juunist kuni 31. juulini kaugtööl ning on 1.-27. augustini puhkusel. Matuste ja teiste kiireloomuliste ametitalituste korral saab asendusvaimuliku kutsuda koguduse kantselei kaudu.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ ron­to Eesti Baptisti Ko­­gudus“ Pühapäevadel, 27. juunil ja 4. juulil jäävad virtuaal jumalateenistused ära. Pühapäeval, 11. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Koguduse ime – alguse ime’’. Muusika Marika Wilbiks. Issanda surma mälestamine. Pühapäeval, 18. juulil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Koguduse ime-armastuse ime.’’ Muusika Peter Kaups. EELTEADE: KOGUDUSE AAS­ TA-PEAKOOSOLEK toimub TEBK kirikus, vastavalt COVID’i distantsi-piirangutele, kolmapäeval, 14. juulil kell 7 õhtul. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Kandke üksteise koormaid Kandke üksteise koormaid, nõnda te täidate Kristuse sea­ dust. Gl 6:2 19. sajandi briti evangelist Henry Moorhouse tuli kord koju ja tal oli kaasas kingitus oma abikaasale. Moorhouse’i võttis vastu aga tema ratastoolis tütar, kes tahtis isa toodud ­kingitust ise emale teisele kor­ rusele viia. Kui isa küsis, kui­ das ta mõtleb seda pakki emale viia, vastas tütar: ,,Mina võtan paki enda kätte ja sina võtad mind sülle ja viid mind ema juurde.“ Just seda on teinud meiega Jeesus. Meie tunneme vahel, et meie ,,pakid“ on liiga rasked, et neid ,,teisele korrusele“ viia, kuid kui oleme oma elu Tema kätesse usaldanud, siis võime ennast leida koos oma murede ja koormatega Tema süles. Seda koges mees, kes vaatas oma elu kui jäljerada mererannas. Ta avastas, et kui muul ajal olid rannal kahed jalajäled, siis just kõige keerulisematel aegadel olid vaid ühed jäljed. Kui ta ­küsis Jumalalt, miks Ta just ras­ kustes teda üksi jättis, vastas Jumal, et Ta ei jätnud teda, vaid Ta kandis nendel hetkedel meest süles. Koormad on osa meie kõigi maisest elust. On koormaid, mis on meie osa kanda, on koor­ maid, mida saab leevendada vaid Jumal ja on koormaid, mille kandmisel me saame üks­ teist toetada. Jumal on loonud meid erinevatesse suhetesse – perekond, töökollektiiv, kogu­ dus, sõpruskond... Iga suhe on potentsiaaliga, olla üksteise

poolt toetatud ja võimestatud. 2002.a 15. juulil jäid Pennsylvanias 9 kaevurit 80 meetri sügavusele maa alla ­lõksu, kuna vesi täitis kõik kae­ vanduse väljapääsud. Nad olid suletud oma kaevandusšahti, mis oli täidetud jääkülma veega. Nad tegid koos otsuse, et nad kas pääsevad või surevad grupi­ na. Enda elus hoidmiseks ümbritsesid nad kõige rohkem alajahtunud töölise ja soojen­ dasid teda oma kehadega. Kui temasse tuli elujõud tagasi, ümbritseti järgmine, kes hakkas külma käes teadvust toetama. Nii oldi ühiselt toeks alati kõige nõrgemale. 77 tundi hiljem jõudsid päästjad nendeni ja nad kõik päästeti. Piibel kirjutab sellest, kuidas abielus aitab see pool, kes on kõrgemal, tõsta üles seda, kes on madalamal, sest järgmisel hetkel võivad rollid olla vahe­ tunud. See, kellel on paremini, saab alati toetada teda, kes on sel hetkel nõrgem. Jeesus õpetas jüngreid, et Tema kogudust tuntakse selle järele, et nende ­ keskel on on erakordne armas­ tus. Kogudus funtsioneerib läbi üksteise julgustamise, toetamise ja koormate kandmise. Püha Vaimu annidki, mis meile on antud, on koguduse ülesehita­ miseks ehk üksteise toetamiseks ja rikkamaks tegemiseks, Kaks venda kõndisid kord pikka teekonda ja ühel hetkel väsis noorem vend ja palus vanemal vennal end kanda. Vanem vend võttis noorema selga ja nii kõnniti edasi. ­ Möödudes ühest majast, hüüdis peremees vanemale vennale: ,,Vaene poiss, see on vist päris

raske!“ Poiss vastas: ,,See ei ole koorem, see on mu vend!“ Armastus ja kuulumine on need, mis muudavad teiste koormate kandmise loomuli­ kuks, mitte vaevarikkaks. Pere­ konnas, kus on terved suhted, ollakse rõõmuga valmis kandma üksteise koormaid ja üksteist igati toetama. Just selliseks organismiks on Jumal loonud ­ koguduse. Koguduses liidab Jumal inimesi oma Püha Vaimu ja armastusega üheks ihuks, kus iga liikme mure ja koorem on kõigi jaoks oluline. Jeesus on jätnud eeskuju, kui ta võttis meie koormad ja kan­ dis need meie eest ristipuul, et meie võiksime olla vabad. Just selleks on ta läkitanud ka kõiki meid – hoolima üksteisest, kõn­ dima kellegagi koos miili või kaks, pakkuma oma tähelepanu ja märkamist ning kandma ­kellegi koormat. Ja mõtelgem üksteisele, kuidas üksteist virgutada ar­ mastusele ja headele tegudele. Hb 10:24

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Jaanilaupäeval purunes 116 aasta vanune kuumarekord Käesolev nädal on Eestis olnud väga kuum. Mitmel pool on kuumarekordid purune­ nud ja inimestele tuletatakse meelde, et kuumus võib põh­ justada tervisehäireid. Kolmapäeval purunes aga Eestis 116 aastat püsinud juuni­ kuu kuumarekord (34,0°C – mõõdetud 1905. a Tartus). Nimelt mõõdeti kõrgeimad tem­ peratuurid +34,1 °C Kundas ja 34,6 °C Narvas. Eesti abso­ luutne kuumarekord (35,6 °C – mõõdetud 1992.a Võrus) jäi ­püsima. Õhutemperatuur oli rekordili­ selt kõrge paljudes vaatlusjaa­ mades ja mitmes neist on mõõ­ detud uus kuurekord, teatas sünoptik Kairo Kiitsak. Rekordiline kuumus toob tei­ salt kaasa võimaluse äikesetor­ mideks ning jaanilaupäeva pärastlõunal räsisid tugevad tuuled ja äieksevihmad eriti ­ Tallinna ja Harjumaad. Poole kolmeks pärastlõunal oli Har­ju­ maal üle 10 000 majapidamise teada andnud elektrikatkestu­ sest. (PM/D/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Nr. 25

Tellige EESTI ELU! Jaanimeeleolusid

Leeritund järve kaldal.

Foto: Sirle Sööt

Metsakodus algas rootsieestlaste leerilaager Reedel, 18. juunil algas Rootsi eestlaste skaudilaagris Metsa­ kodu 27. leerilaager. Rootsieestlaste leerilaagri on tänaseks lõpetanud juba 723 leeriõpilast, kuid niivõrd erilist leerilaagrit ei toimu ei Eestis ega Rootsis. Erakordseks teeb laagri see, et kümne päeva jook­ sul annavad oma õpetusi edasi ligi 15 õpetajat ja lektorit üle kogu maailma – Kanadast, Rootsist ja Eestist. Kogu õppe­ töö toimub eesti keeles, mis­ tõttu on üks viieteistkümnest osalejast tulnud kohale Eestist. ,,Uhke tunne on jätkata pärast 16-aastast vahepausi lee­ rilaagri traditsiooni, mis ulatub aastasse 1955. Peame tunnista­ ma, et ainuüksi oma kogukonna jõududega sellist laagrit teha ei saa. Meie moodne ja mitme­ külgne leerilaager sünnib tihe­ das rahvusvahelises koostöös,“ ütleb laagrijuhataja Sirle Sööt. Leeriõpetust koordineerib ja viib läbi EELK vikaarõpetaja Kristel Engman, kelle sõnul võiks Metsakodu XXVII leeri­

Laagrijuhataja Sirle Sööt, õpetaja Kristel Engman, Metsakodu esimees Jüri Baumann. Foto: Aili Suiste Rundin

laagrist kujuneda õnnestumise korral mudel edaspidisteks lee­ ri­ laagriteks võrgustunud üle­ ilmse eestlaskonna hulgas. ,,Kui hübriidses leeriõppes leida mõistlik tasakaal veebi- ja kon­ taktõppe ning sellega kaasne­ vate tegevuste vahel, on lootust, et leerilaagreid saab sellisel kujul korraldada ka edaspidi,“ ­ arutleb vikaarõpetaja Engman. ,,Leerilaagri esimesed päevad on olnud nagu emotsionaalne karussell“, jagab oma emot­ sioone leeriõpilane Nora Sööt. ,,Nii palju uusi avastusi ja meeldejäävaid hetki koos va­ nade ja uute sõpradega! Pärast rasket kooliaastat COVID-19

pandeemia ajal on leerilaager Metsakodus täielik paradiis!“ Leeriõnnistamine toimub 27. juunil Stockholmis Jakobi kiri­ kus. Konfirmatsiooni läbiviimi­ seks tuleb Eestist kohale dias­ poraa piiskop Tiit Salumäe ning teenistusel osaleb Rootsi praost Ingo-Tiit Jaagu, juhtliturg on õp Tiit Pädam ja kaasa teenib EELK vikaarõpetaja Kristel Engman. Rohkem infot: http://www.eestikirik.ee/e­­­ makee­­l es-ja-aate­m eeles-ko­ neldes­-kristlu­sest/?fbclid=IwA­ R3WBT­Jr

Vilsandi tuletorn avati külastajatele Alates möödunud reedest on kõikidel huvilistel võimalik külastada Vilsandi saarel ­paiknevat tuletorni. 18. juunil toimus tuletorni pidulik avamine, kuhu saabus ka mit­ meid tuntud ja tähtsaid ­isikuid. Vilsandi tuletorn on Eesti kõige läänepoolseim tuletorn. Transpordiameti poolt tellitud põhjalikud renoveerimistööd lõppesid 2019. aastal. Tuletorni renoveerimisel lähtuti Muin­ suskaitseameti poolt koostatud eritingimustest, mille eest sai ehitis tunnustuse kui hästi reno­ veeritud kultuurimälestis. „Vilsandi tuletorn on tänase­ ga 13. avatud tuletorn Eestis. Lisaks Vilsandile saavad huvi­ lised külastada ka Naissaare, Suurupi alumise ja ülemise, Pakri, Osmussaare, Saxby, Kihnu, Ruhnu, Sõrve, Ristna, Tahkuna ja Kõpu tuletorne. Meie soov on avada võimalikult

Selline nägi välja pööripäeva, 21. juuni päikeseloojang parvlaev Tõllu pardalt vahetult enne, kui see täht 22.39 silmapiiri ehk Muhu saare taha kadus, jättes Hämariku käe pikalt sirutades ootele. Kell 22.15 oli Virtsust Kuivastu sadama poole hakanud rühkima tänavuse suvise pööripäeva viimane parvlaev. Päike oli tublit tööd teinud ja paitanud palgeid antud paigas 18 tundi, 21 minutit ja 54 sekundit, mis on suurim annus, mida ta LääneEestis pakkuda jõuab. Järgmine päev oli juba 7 sekundit lühem, kuid ärgem sellesse mõttesse veel takerdugem. Pikk maa on veel suviselt rännata, nii päikesel kui meil.

palju tuletorne, et selle kaudu tutvustada Eesti merekultuuri kõigile huvilistele, eriti nüüd suvel, kus inimesed avastavad kauneid ja kaugemaid Eestimaa paiku,“ sõnas Transpordiameti peadirektori Kaido Padar. Vilsandi tuletorn on ehitatud 1809. aastal ning tegemist on vanuselt kolmanda tuletorniga Eestis peale Kõput ja Suurupi ülemist tuletorni. Tuletornis on alates 2016. aastast kasutusel Eestis välja töötatud LED latern, mis on rätseplahendusena pro­ jekteeritud lähtudes Vilsandi tuletorni navigatsioonitule töö ­ vajadustest. Tuletornis näitab tuulesuunda ka haruldane tuule­ lipp, mis sai originaali järgi valmistatud ning mis mängib olulist rolli ka torni ventileeri­ misel. (D/EE)

Üks jaanipäevaeelne maakodu projekt oli vana talumaja akendele uute võrguraamide ehitamine. Eestis ei ole siiani tavaline ei õhujahutus (nn „õhukonditsioneer“) ega ka võrgud akende ja uste ees. Siseruumide õhku on hakatud küll jahutama populaarsust koguvate õhksoojuspumpadega, mille peamiseks tööks on Eestis siiski talvine kütmine. Kärbeste ja sääskede eest on ka alati teisi kaitsevahendeid, näiteks rippuvad kärbsepaberid või veidi enam silmailu pakkuvad võrgust baldahhiinid. Säärane valge daam sai aidast välja toonud, kuid jäi rattaratsule ootama nagu müstiline ent nukker jaanipruut. Öösel kuuldavasti käis küla peal väikest sõnajalaõie otsimise kihutustööd tegemas. Hommikul turritasid rattakodaratest valged angervaksaõied. Fotod ja tekstid: Riina Kindlam, Karja kihelkond

Leedus hakkas tööle põgenikelaager

Vilsandi tuletorn. Foto: Wikipedia

Leedu võimud paigutasid äsja püstitatud põgenikelaagrisse esimesed Valgevenest saabu­ nud illegaalsed immigrandid, valdavalt Iraagi kodanikud. Pabrade lähistele rajatud laagris on 73 migranti, kellest 27 on karantiinis, vahendas Leedu rahvusringhääling piiri­ valve pressiesindajat Giedrius Mišutist. Valdav osa laagri asu­ kaid on üksikud mehed. Uudisteagentuur BNS teatas neljapäeval, et üle Valgevene piiri on sel aastal ebaseadus­ likult Leetu saabunud 405 sisse­ rändajat.

Laager on jagatud kaheks osaks, karantiiniplokk mahutab 60 inimest, tavaosas mahub ­elama kuni 290 inimest. Laagri territooriumil on ka duširuumid, pesula, tualetid ning söögiruu­ mid. Valgevenest saabunud mig­ rantide arvu järsku kasvu on seondatud sealse valitseja Aleksandr Lukašenko kättemak­ suga Leedule, mis on üks juhti­ vaid Lukašenko režiimi kriiti­ kuid. Eelmisel aastal tabati Valge­ venest ebaseaduslikult Leedusse saabumiselt 81 inimest, 2019. aastal 46 ja 2018. aastal 104 inimest. (ERR/EE)


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.