Eesti Elu / Estonian Life No. 24 | June 17, 2022

Nr. 24

EESTI ELU reedel, 17. juunil 2022 — Friday, June 17, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Tahte puudumise triumf Eesti keele õpet pärsib akadeemiline väiklus Ülikoolide uksed on eesti keele õppele siiani suletud Eesti keele õpet ülikoolides tuleb laiendada Prof. Martin Ehala (Ilmunud Postimehes, siin aval­ datud autori ja PM lahkel nõus­ olekul.) Ülikoolide suhtumise välis­ üli­ õpilaste eesti keele õpetusse võib kokku võtta kahe sõnaga: ei huvita! Ja kuni ülikoolid ei hakka võtma tõsiselt oma ko­ hustusi Eesti ühiskonna ees, pole loota, et asi paraneks. Seni on välisüliõpilaste eesti keele õpe ülikoolides olnud sümbool­ ses mahus, ja sedagi on tehtud pika hambaga ning avalikkuse surve mõjul. Sisimas on ülikoo­ lid olnud rahvusvahelistumise usku ja eesti keel on selles ettevõtmises ristiks kaelas.

Alavääristav vastandus Hea näite selle kohta pakub 2020. aastal vastu võetud Tartu Ülikooli keele ja rahvusvahelis­ tumise põhimõtete preambul, mis mainib ,,rahvusülikooli kaht vastandlikku ülesannet“: tagada eesti keele ja kultuuri kestlik­ kust ning teha rahvusvaheliselt kõrgetasemelist teadus- ja õppe­ tööd. Põhimõtete vastuvõtmine on iseenesest samm õiges suu­ nas, aga et selles vastandatakse eestikeelsust kõrgetasemelisele teadus- ja õppetööle, näitab suhtumist. Ja seda suhtumist kinnitab preambuli lõpulause, et keelepõhimõtted pole ülikoolis kellelegi kohustuslikud.

Eesti kõrgharidus on pikalt olnud alarahastatud ja ühiskond on suhteliselt ükskõikselt lask­ nud sellel ka kesta. Võimalik, et

Põhiseadus on ajale hästi vastu pidanud Jaak Juske Riigikogu sotsiaaldemokraatide frakt­siooni liige 30 aastat tagasi sündinud Eesti Vabariigi tänane põhi­ seadus lõi tugeva parlamen­ taarse riigikorra, mis on pida­ nud ajale väga hästi vastu.

1992. aasta juunikuu oli Eestis ajalooline. Käibele tuli oma raha Eesti kroon ning 28. juunil toimus põhiseaduse re­ ferendum. Hääletajatelt küsiti toona, kas nad kiidavad heaks Põhiseaduse Assamblee poolt esitatud uue põhiseaduse ja toetavad valimisõiguse laienda­ mist nende Eesti kodakondsuse taotlejatega, kes on oma taot­ luse esitanud 1992. aasta 5. ­juuniks. Uut põhiseadust toetas koguni 91,9 protsenti hääletaja­ test, samas lükkas valimisõiguse laiendamise tagasi 53,5 protsenti hääletajatest. Osavõtt põhisea­ duse küsimuses toimunud rah­ vahääletusest oli 66,8 protsenti.

Põhiseaduse vastuvõtmisel oli mõistagi oma eellugu. Pärast

ülikoolid peaksid järele mõtle­ ma, kas seda ükskõiksust pole põhjustanud nende enda hal­ vasti varjatud arrogantsus eesti keele suhtes, autonoomia sildi all ühiskonna vajadustele vilis­ tamine ja jokk-skeemidega ­eestikeelseks kõrghariduseks eraldatud raha kantimine ing­ liskeelsetele õppekavadele. Anna sellisele rohkem raha ja ta teeb kõike seda veelgi jultunumalt.

Eesti keel on liiga kallis Samas on rahapuudus üli­ koolidele andnud põhjuse eesti­ keelset õpet veelgi vähendada.

Tallinna Ülikooli rektor Tõnu Viik ennustab riigikogu kõrg­ hariduse toetusrühma raportis mullu detsembris, et ,,juurde­ pääs eestikeelsele kõrghari­ dusele väheneb ja selle kvaliteet langeb“ ning trendi jätkudes ei ole tulevikus enam eesti keelt oskavaid arste, õpetajaid ja ülikooli õppejõude. Nagu tema sõnade kinnituseks vähendas Tallinna Ülikool märtsis eesti­ keelsete õppekavade mahtu kümme protsenti.

Kui juba eestikeelset kõrg­ haridust vähendatakse, mis siis veel tahta välisüliõpilaste eesti keele õppest. Tegelikult on need probleemid omavahel tihedalt seotud, sest eestikeelsete kavade vähenemisega õpib järjest rohkem eesti tudengeid inglis­ keelsetel kavadel koos välis­üli­ õpilastega. Praegust suhtumist arvestades läheb nii, et ülikooli lõpetanud hakkavadki inglis­

seda, kui Eesti Vabariigi riiklik iseseisvus oli õigusliku järje­ pidevuse alusel augustis 1991 taastatud, alustas Toompea lossis tööd Põhiseaduse Assamblee.

Toonase Ülemnõukogu ja Eesti Komitee koostöös moodustatud assamblee tegutses kuni 10. aprillini 1992, pidas 30 istungit ning töötas välja uue põhisea­ duse ja selle rakendamise sea­ duse eelnõud.

1992. aasta põhiseaduse demokraatlikud ideaalid on pal­ juski kantud Eesti esimese, 1920. aasta põhiseadusest. Alus pandi tugevale parlamentaarsele riigikorrale. Samas õpiti ka esi­ mese põhiseaduse vigadest. Nii seati riigikokku pääsemiseks erakondadele viie protsendi künnis, mis aitab vältida liialt killustunud parlamenti. Taastati ka presidendi institutsioon, kuid erinevalt 1938. aasta põhisea­ dusest polnud presidendil väga palju võimu, pigem on tal tasa­ kaalustav roll.

Kolme aastakümne jooksul on põhiseadusesse kokku viidud sisse vaid viis muudatust. Neist olulisim 2003. aasta septembris, kui rahvahääletusel kiideti heaks Euroopa Liiduga ühine­ mine ja selleks vajalik põhiseaduse

keelset suhtlemist normiks pida­ ma, isegi kui nad elavad ja töötavad Eestis. Ja ega inglis­ keelsel õppekaval bakalaureuseja magistrikraadi omandanud eestlasest noor spetsialist ei suudakski lõpetamise järel end oma erialal eesti keeles soravalt väljendada.

Paraku peaks Eesti kõrg­ koolide ülesanne olema ette valmistada haritlasi ning spet­ sialiste eesti ühiskonna jaoks. Ja selle ettevalmistuse osaks on toimiv eesti keele oskus. Selle ­ tunnistamine aga eeldaks üli­ koolidelt põhimõttelist suhtu­ mise muutust eesti keele õppesse ja see peaks puudutama nii välisüliõpilasi kui ka eesti omi.

Seni on aga ülikoolid leidnud, et eesti keele oskus on üli­ õpilase või tööandja mure.

Loomulikult ei pea eesti keelt õpetama kohustuslikus korras kõigile välisüliõpilastele, kuid õppekava kohustusliku osa sees peab olema piisavas mahus valikaineid eesti keele õppi­ miseks neile, kes soovivad jääda pärast lõpetamist tööle ­ Eestisse. Sest eesti keele oskus on Eestis erialaseks tööks välti­ matult vajalik pädevus ja selle peaksid ülikoolid tagama.

pole ülikooli demokraatlikes ot­ sustusprotsessides olnud lootust isegi valikulise eesti keele õppe mahu suurendamiseks. Ülikoolid muidugi põhjenda­ vad, et eesti keele õppimist eelistavatel üliõpilastel jääks seetõttu osa vajalikke eriala­ teadmisi omandamata. Samas on igale üliõpilasele, kes soovib leida Eestist erialast tööd, eesti keele oskus kõige esmane eri­ alane oskus. Nii on välisüliõpi­ lastel eesti keele oskamatuse tõttu raske leida praktikakohta ettevõtetes ja see on õppekava täitmisel probleemiks olnud aastaid. Ülikoolid pole aga omalt poolt teinud midagi, et eesti keele õppimist üliõpilasele kättesaadavamaks teha.

Ja kordan veel kord: küsimus ei ole kohustuslikus eesti keele õppes kõigile välisüliõpilastele, vaid üksnes mõistlike võima­ luste loomises eesti keele õppeks tasemeõppe raames neile, kes soovivad end lõpetamise järel Eestiga siduda. Et ülikoolid ei ole suutnud seda võimalust ene­ seregulatsiooni korras luua, tu­ leks neid selleks administratiiv­ selt sundida. Sest see on otse­ selt Eesti riigi ja ühiskonna ­huvides.

Tahte puudumise triumph

Mõelda ka pikemas perspektiivis

Mitte miski peale tahtmise ei takista ülikoole eesti keele va­ likaineid õppekavadesse tekita­ mast. Paraku tähendaks selliste valikute olemasolu, et välis­ üliõpi­ lased hakkaks senisest rohkem õppima eesti keelt, aga see tähendaks ühtlasi, et sellega seotud õpperaha liiguks ülikooli sees erialainstituutidest eesti keelt õpetavasse üksusesse. Et erialaüksused kaotaksid raha­ liselt, kui üliõpilased valivad rohkem eesti keele õpet, siis

muudatus. See on siiani ka vii­ mane kord, kui uuel iseseisvu­s­ ajal rahvahääletust on korralda­ tud.

Kuigi aeg-ajalt on kõlanud ka ettepanekud täiesti uue põhi­ seaduse koostamiseks, ei ole selleks hetkel tungivat vajadust.

Kõik parlamentaarse riigikorra kriisid on senini leidnud põhi­ seaduse kohaselt lahenduse. Ka tänane valitsuskriis on täiesti põhiseaduspärane. Vähemus­ valit­ susi on Eestil varemgi ­olnud. Küll aga on sel kevadel palju räägitud riigikogu erakor­ raliste valimiste korraldamisest ja seda lausa nõutud. Selleks pole aga vajadust, sest läbi­rää­ kimised uue enamusvalitsuse moodustamiseks käivad. Korra­ li­ sed parlamendivalimised on niikuinii juba kaheksa kuu pärast. Siis saab kõrgeim võim ehk rahvas teha oma demok­ raatliku valiku.

Erinevalt esimesest iseseis­ vusajast oleme olnud rahvana targemad ja suutnud oma demokraatlikku riiki ja ühiskon­ da hoida. See on tänases maail­ mas väga suur väärtus. Eesti Vabariigi põhiseaduslik kord püsib kindlalt. Seda tuleb aga iga päev hoida. Meil kõigil.

Mündi teine külg on võõr­ keelsetel kavadel õppivate eesti üliõpilaste eesti keele õpe.

Ingliskeelsel kaval õppimine on tulevikus suuresti paratamatus ja ka eestikeelsetel kavadel on suur osa õppekirjandusest ning osa õppeainetest siiski inglise keeles, vaatamata sellele, et õppekava peaks kirjade järgi ­ olema eestikeelne.

Kõik see tähendab, et üliõpi­ lased vajavad erialast eesti keele

pädevust, et olla võimelised tulevikus eesti ühiskonnas ja ­ töökeskkonnas toimima. Muidu on tõesti mõne aja pärast nii, et raske on leida matemaatika või loodusainete õpetajat, kes suu­ daks oma ainet eesti keeles õpetada.

Sedavõrd, kuidas inglis­ keelne õpe laieneb, tuleks haka­ ta tõsist tähelepanu pöörama erialase eesti keele õppe laien­ damisele. Näiteks kõigil eesti üliõpilastel, kes õpivad inglis­ keelsetel bakalaureuse- ja ma­ gistrikavadel, peaks olema ko­ hustuslik osaleda eestikeelsetel lõputöö seminaridel ning kirju­ tada oma töö eesti keeles. See tagab, et nad vähemalt tunnek­ sid oma valdkonna terminoloo­ giat ja oskaksid eesti keeles ­seletada, millest nende töö on.

Suhtumine peab muutuma Lõppkokkuvõttes on eesti keele õppe küsimus ülikoolides kinni tahtmise taga ja see tule­ neb viimaste aastakümnetega kujunenud mentaliteedist, mis väärtustab rahvusvahelist mai­ net ja alavääristab eestikesksust.

Võimalik, et omal ajal oli eestikesksus tõesti tingitud provintslikust võimetusest rah­ vusvaheliselt tegutseda ja selle vastu tuli võidelda. Paraku loodi selle asemel akadeemiline kul­ tuur, mis ei väärtusta eestikesk­ set tegutsemist. See suhtumine peab muutuma.

Viimastel aastatel on võib-­ olla märgata väikest nihet pare­ muse poole. On mõningaid al­ gatusi keeleõppe võimaluste laiendamiseks doktorantidele ja teadlastele ning õppejõudude eesti keele oskuse nõuet võe­ takse tõsisemalt. Kuid põhimõt­ telist murrangut pole siiski veel toimunud.

14. juunil 1941. a Nõukogude okupatsioonivõimude poolt Eestist Siberisse küüditatud enam kui 10 000 inimese meenutuseks oli kogu päeva vältel Tallinnnas Vabaduse platsil „Pisarate vagun“.

Seekord olid pooled pisarad Ukraina lipuvärvides. Näitlejad esi­ tasid virtuaalselt eesti autorite luuletusi, milles kajastusid küüdi­ tamine, sellega seotud traumad ning küüditamisohvrite mälesta­ mine läbi aastakümnete ja erinevate olude. Muusikalisi meenutusi esitas Toomas Lunge. Keskpäeval asetasid Tallinna Memento esindajad pärjad ja lilled Linda kivi jalamile, Liiva kalmistul ase­tati pärg hukkunud riigiametnike mälestuseks ning Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali nimekoridoris paigutati uued ­ nimetahvlid, samas toimus mälestustseremoonia ja -kontsert.

Foto: Ülo Isberg

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca