Eesti Elu / Estonian Life No. 22 | June 4, 2021

This newspaper was mailed on Friday, June 4, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 22, 2021

Reedel, 4. juunil — Friday, June 4

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kui Peggasus teggi seggadust 24. mail täitus 110 aastat kunstniku ja luuletaja Arno ­ Vihalemma sünnist. Selle päeva tähistamiseks korraldas Eesti Kirjandusmuuseum koostöös Väliseesti Muuseu­ miga VEMU ja Karl Ristikivi Seltsiga 26. mail ettekande­ päeva, mille kava Zoomi vahendusel täitsid Eesti Kultuuri Arhiiv ja VEMU. Ürituse nimetuse kirjaviis on laenatud päevakangelaselt.

Enam kui kolm tundi kest­ nud üritusel osales terve rida tuntud kirjandusteadlasi. Juhatas Maarja Hollo, ettekannetega esinesid Piret Noorhani Toron­ ­ tost; Joosep Susi, Marin Laak, Loone Ots ja Janika Kronberg Eestist, lisaks kirjanikud Helga ja Enn Nõu Rootsist. Ette­ kandeid jälgis hulk kirjandushu­ vilisi üle maailma. Silma hak­ kas paar osalejat Torontost, samuti juubilari poeg Peeter Vihalemm abikaasa Marju Lauristiniga.

Piret Noorhani alustas teemal

„Arno Vihalemm tagasivaates“, andes ülevaate juubilari eluloo­ lisest ja hariduslikust tagapõh­ jast. VEMU arhiivis on olemas Arvo Mägi ja Arno Vihalemma vaheline mahukas kirjavahetus.

Vihalemm ehk Vana Viha, nagu sõbrad teda tundsid, sammus kogu oma elu kahe muusaga käsikäes. Tal oli ka kaks kodu­ maad ja kaks peret. Oli tun­ nustatud raamatukujundaja, ta pealkirjas mainitud Pegasuseluuletust võib pidada iseloo­ mustavaks, luulehobu lööb sageli takka üles. Memuaristika pole tema lemmikala, tema memuaarid on rohkem telli­ mustöö, kus ta pigem vastab küsimustele, kui ise oma arva­ must pakub. Vormilt dialoog, õieti monoloog iseendaga. Ta pole loomult võitleja, vaid ­resigneerunud vaatleja. Arvab, et suur tarkus teeb lolliks ja hullu kätte ei maksa pilli anda.

Joosep Susi algas oma anti­ luulekriitilist vestet hinnanguga, et Vihalemma luules on allik­

saarelikult koos munk ja süba­ riit – raske öelda, kumba enam, kumba vähem. Selles korduvad teatud motiivid (piilupart), ise­ loomulik on veiderdamine ja laadanaljani ulatuv mänguline rämedus. Türklane taob trummi, aga türgi hing on keset türgi pugu. Issanda päike vaatab sama rõõmsalt alla lastele ja konnapoegadele. Elu areneb: Juudas saab reetmise eest sada korda rohkem seekleid, kuid kus kurat on Õnnistegija? Kõik kiidavad lippu, aga keegi ei mõtle, et varrast pole varnast ­ võtta. Ja Pegasus on ainult üks vana hobu, kellest humaansuse nimel ei saa isegi odavat vorsti.

Marin Laak näitust avades tsiteeris Vihalemma: kunstniku tee on äratundmise tee. Ta esi­ tas hulga näiteid kunstniku raa­ matukujundeist, milles esikohal Arvo Mägi ja Bernard Kangro teosed. Ka autoriraamatuid ehk oma kujundusi oma raamatuile.

(Järgneb lk. 3)

Ottawas avati Euroopa ja Kanada ühisnäitus Ülle Baum, Ottawa Tähistamaks Euroopa Liidu alalise diplomaatilise esinduse – Delegation of the European Union to Canada – 45. aasta­ päeva toimub selle aasta jook­ sul rohkesti üritusi Vahtra­ lehemaa erinevates linnades.

Neljapäeval, 3. juunil avati

ametlikult Ottawa kesklinnas parlamendi läheduses Sparks’i tänaval rändnäitus ,,Coper­ ni­ cus: Where art meets science.

Explore Canada and Europe from space“. Näituse piduli­ kust lindilõikamise tseremoo­ niast võtsid osa Euroopa Liidu suursaadik Kanadas dr.

Melita Gabrič, Ottawa linna­

pea Jim Watson ja Executive Director, Sparks Street BIA Kevin McHale.

Vastavatud näitus koosneb 24 haruldasest Euroopa ja Kanada erinevaid riike ja paiku kujuta­ vatest sateliitpiltidest, mis on tehtud Maa seire Copernicus Sentinel’ide vahendusel. Eu­roo­ (Järgneb lk. 3)

Ottawas avati 3. juunil välinäitus ,,Copernicus: Where art meets science. Explore Canada and Europe from space“. Näituse pidulikust lindilõikamise tseremooniast Ottawas võtsid osa (vas.): Ottawa linnapea Jim Watson, Euroopa Liidu suursaadik Kanadas dr. Melita Gabrič ja Sparks Street BIA tegevjuhataja Kevin McHale.

Foto: ©Ülle Baum

Peetri koguduse leerilapsed ja õpetaja.

Fotod: Peeter Põldre

EELK Toronto Peetri kirikus õnnistati seitse leerinoort Praost Mart Salumäe, koguduse õpetaja Noored alustasid ettevalmis­ tust juba 2019.a. sügisel, kuid leerikool katkes 2020. a. kevadel, kui kogu maailm, ­ sealhulgas ka kirikud, esma­ kordselt lukku pandi Covid 19 viiruse tõttu. Pidasime küll plaani, et saaks leeripüha lükata kevadest edasi sügi­ sesse, kuid pandeemia teine laine tegi ka selles lootuses muutused. Leerikooli teine osa tuligi läbi viia virtuaa­ l­ õppe vormis.

Leerieksamiks olid noored hästi valmistunud. Iga leerilaps pidi selleks koostama ette antud teemal, mis oli võetud läbitud programmist, viieminutilise ette­ kande, mille ta viimases vir­ tuaalses leeritunnis kogu rüh­ male esitas. Oli heameel tõdeda, et noorte ettekanded olid väga hästi koostatud. Eks siin aitas

kindlasti kaasa ka pandeemia­ aegne digiõppe praktika iga­ päevases koolielus. Rõõm oli jälgida, kui suure õhinaga ja samas sisukalt nad jagasid ­ üksteisele neid teadmisi, mida ­ leerikooli tundides ja koduseks tööks antud materjalist olid omandanud näiteks reformat­ siooni ajaloost, usutunnistusest, kümnest käsust, Meie Isa palvest, ristimisest, armulauast ja kristlikust kunstist.

Seekordne leeripüha tuli ­korraldada koroonapendeemia piiranguid järgides, mis tähen­ das, et iga leerilapse perele peeti oma jumalateenistus. ­ Alustasime Peetri kirikus kell 11 ning iga kolmveerand tunni järel algas järgmine jumala­ teenistus – ja niimoodi 6 korda, sest ühest perest oli kaks leeri­ last. Jumalateenistuste vahele pidi jääma ka loetud minutid vajalike pindade ja esemete (Järgneb lk. 12)

2

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

Nr. 22

Eesti kontingent langetas Afganistanis Resolute Support missiooni peakorteri ees Eesti lipu

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Taas pettumus Alles kevad jõudis, kuid iga-aastane lehtede langemine on Torontos toimunud. Paljud meist ei jälgigi elukutselist, profisporti.

Kuid Toronto hokikoondis Maple Leafs, kelle viimane Stanley karika võit oli nüüd 54 aastat tagasi (meeles, kuidas linn juubeldas, aga toona olid selliseid võite pigem oodata, kui närviliselt mänge jälgida).

Paljusid jätab kindlasti külmaks selline teadmine. Kanada staatus, kunagi vaieldamatult maailma parim hokiriik, on kõvasti langenud. Kui olümpiate kuldmedaleid kõrvale jätta, siis pole riik palju saavutanud, juba põlvkonna. Praegu käivad samaaegselt Lätis hoki MM-mängud. Kanada koondis, kus ei ole riigi parimad mängijad, suutis esimesed kolm mängu kaotada, pääses vaid noateralt veerandfinaali, oponendiks võimas Vene meeskond.

Kuid tänavu, pärast pikemat kodust aresti, olid mõnel fännil vähemalt NHL-liiga mängude suhtes kõrgemad ootused. Olid ju piirilukustamise tõttu nood Leafid saavutanud Kanada meeskondade hulgas parimad tulemused, nende koondisesse kuulub snaiper, kes võitis esimese Toronto sinist – või valget, olenevalt kelle jäähallis mäng toimub - kandvana Rocket Richardi nimelise karika, antud mängijale, kes enim suudab litrit võrku visata.

Pidavat olema lõpuks põud lõppemas. Kuid tiim, kus neli mängijat saavad tohutut palka, poole terve koondise omast, kahele makstakse enam kui $11 miljonit aastas (mängu mängimise eest), ei suutnud ikka väljakutsele vastata. Koondis pole 2004. aastast saadik suutnud ühtegi seeriat võita, veel vähem olulist viimast mängu.

Mõni võtab selliseid asju kui naeruväärseid andekate sportlaste viljatuid pingutusi. Kuid majanduslikult toovad Toronto linna profimeeskonnad palju linna taskusse. Ja ettevõtete, mis aga praegu ju suletud. Nagu restoranid ja suured trahterid, kus võib olla enam kui 1000 toetajat igat saavutust, igat eksisammu jälgi­ des. Muidugi ka baaride omanike taskusse kuldeneid tuues, ostes nii toitu ja märjukest. Paljud neist pinnale jäävad pärast pandeemia kunagist lõppu, seda ei oska keegi prognoosida.

Kui on loomulik kodulinna, oma riigi meeskondi jälgida, pöialt hoida, on elu ikka enamat kui suurte meeste mäng. Ja meelelahutust vajajatele keerulisel ajal on ju teisigi valikuid. Viimasel kümnendil on palju mälestusraamatuid ilmunud, hokimängijate saavutustest. Ehk tasub neisse süveneda, selmet kurbi pisaraid nutta tühja õllepokaali. Sest tragikomöödia kordub kindlasti ka tuleval aastal. Mis näitab, et see nii tähtis ei olegi.

TÕNU NAELAPEA

Eesti kontingent Afganistani pealinnas Kabulis asuvas Camp RS’is langetas 1. juunil Eesti lipu, märkides sellega Eesti üksuse peatset lahku­ mist riigist.

Kontingendi vanem tänas missiooni lõpetavaid sõdureid nende professionaalsuse eest. „Lipu langetamine on kurb hetk, see tähistab millegi lõppu, kuid tähendab ka uue peatüki algust. Koos sisse, koos välja,“ ütles kontingendi ülem kolonel­ leitnant Vladislav Belov.

Eesti on üks väheseid NATO riike, mis on järjepidevalt osale­ nud Afganistanis välisoperat­ sioonidel alates 2003. a. Aas­ta­ tel 2003-2014 osalesid Eesti kaitseväelased operatsioonil ISAF (International Security Assistance Force) ja aastast 2015 operatsioonil ,,Resolute Support“. 18 aasta jooksul osales missiooniüksuste koos­ seisus Afganistanis rohkem kui 2900 teenistujat.

Afganistanis langes teenis­

Eesti valitsus andis eriloa võidupüha paraadiks Neljapäeval tegi Eesti valitsus otsuse anda eriluba võidu­ püha paraadi toimumiseks.

Tänavune Kaitseliidu, Eesti ametkondade ja välisriikide relvajõude paraad toimub 23. juunil Paides.

Võidupüha paraadil osalejate arv koos üksuste liikmete, külaliste ja pealtvaatajatega on suurem kui 1000 inimest.

Paraadil osalevate kaitseliidu, kaitseväe, jõuametkondade ja liitlaste üksuste isikkooseisu suuruseks on sellest 800 ini­ mest. Ürituse toimumist toetab ter­ viseamet, kellega kaitseliit on ürituse ettevalmistamisel olnud pidevas ühenduses.

Kaitseliidu veebel Peeter Land ütles, et Kaitseliit korral­ dab samaaegselt paraadiga Paides ka rasketehnika näituse Pärnu tänaval.

Eelmisel suvel jäi Kaitseliidu võidupüha paraad koroonaolu­ korra tõttu ära.

Võidupüha on Eesti riigi­ püha, mida peetakse 23. juunil alates aastast 1934. a ja sellega tähistatakse Eesti vägede võitu Võnnu lahingus Landesveeri üle 23. juunil 1919.

Jüri Ratas ei kandideeri presidendiks Pikalt Eesti meedias kõne all olnud küsimus endise pea­ ministri, Keskerakonna esi­ mehe ja riigikogu spiikri Jüri Ratase võimalikust kandi­ deerimisest sel aastal toimu­ vatel presidendivalimistel sai sel nädalal vastuse. Jüri Ratas ütles Vikerraadiole, et tema presidendivalimistel ei kandi­ deeri, vahendas ERR. ,,Ma olen öelnud, et ma

Foto: mil.ee

tusülesannete täitmisel üheksa Eesti kaitseväelast ja on saanud vigastada mitmed sõdurid, kes väärivad austust ja mäletamist.

Rivistusel osalenud rühma ja toetuselemendi liikmetele anti üle rahvusvahelised sõjalised teenetemärgid (NATO NonArticle 5 missiooni medalid).

Eesti kaitseväelasi tunnustas ka Resolute Support missiooni ülem kindral Scott Miller.

Eesti kaitseväe Afganistani viimase kontingendi viimane

tseremoonia lõppes missiooni juhtkonna ja kontingendi ühis­ pildistamisega.

Lähemate nädalate jooksul alustavad oma teekonda koju kõik Afganistanis Resolute Support missioonil teenivad Eesti kaitseväelased. Lisaks jalaväerühmale, rahvuslikule toetuselemendile ning staabi­ ohvitserile lõpetavad missiooni ka seal teenivad sõjaväepolit­ seinikud ja meedikud.

(KVPST/EE)

Eesti maamaksud tõusevad

tulevikus suurendada maaoma­ nike leplikkust taristu talumise suhtes.

Maksutõusu mõju leeven­ damiseks nähakse maksumaks­ jale ette kaitsemehhanismid (vähendatakse lubatud maksi­ mummäärasid ja kehtestatakse aastasele kasvule 10%line piir­ määr).

2012. aastast kehtinud ko­ dualuse maa maksuvabastust laiendatakse elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maadele. Kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis sea­ duse vastuvõtmisel ei peaks koduomanikud alates 2024. ­ aastast ärimaa osa eest enam ­ maamaksu maksma.

Maamaksu laekumine on püsinud samal tasemel alates 2012. aastast ja olnud ligi 60 miljonit eurot aastas.

Maamaks laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse, kes määravad maksumäärad. Nii otsustab omavalitsus edaspidi ­ elamu- ja õuemaa, metsa-, põllu- ja rohumaa ning äri- ja ­ tootmismaa maksu, ent seda seaduses lubatud maksimaalse ­ määrani – ühegi maaomaniku maks ei saa eelmise aastaga võrreldes kerkida rohkem kui kümme protsenti. Muudatused maamaksus jõustuvad 2024. aastal. (ERR/EE)

Riigihalduse ministri algatusel kiitis valitsus heaks seaduste muudatused, mille kohaselt toimub järgmine maa kor­ raline hindamine 2022. a. ja sellest alates iga nelja aasta tagant. Uuendused ajakohas­ tavad maa väärtuse, viies maamaksu kooskõlla maa turuväärtuse põhimõtetega.

Muudatused ei puuduta seni kehtivat kodualuse maa mak­ suvabastust, mis jääb keh­ tima.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul ei ole Eestis maad hinnatud 20 aastat ning selle hind on kaugele maha jäänud tegelikust turuväärtusest. ,,Riik, omavalitsused, ettevõtted ja eraisikud vajavad oma maade väärtuse kohta õiget infot, et tehingud saaksid toimuda maa ­ väärtusega kooskõlas,“ märkis minister.

Iga katastriüksuse tegelik väärtus ehk maksustamishind on aluseks maamaksu, riigi­ maade kasutustasu ja ka tehno­ võrkude talumistasude määra­ misel. See tähendab, et maaoma­ nikud hakkavad saama oma maal asuvate tehnovõrkude ja rajatiste eest riigilt praegusest kõrgemat talumistasu, mis võib soovin viia erakonna kohalikele valimistele ja seista selle eest, et Keskerakonnal läheks hästi.

Ma olen öelnud, et tulemus on kiirusest olulisem ja ma arvan, et presidenti otsib ka täna Keskerakond nii erakonnast seest kui ka väljast ja see nimi kindlasti ei hakka minu nime­ ga,“ lausus Ratas.

Ratas lisas, et vaja on leida inimene, kes ehitab Eestis sildasid, kes ehitab Eesti ühis­ ­ konda, kes näeb Eesti sisse, ­erinevaid piirkondasid, mitte ei kaeva siin kraave. (PM/EE)

Jüri Ratas.

Foto: EE arhiiv

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

3

Eesti Muinsuskaitse Seltsile kingitud pidulik sinimustvalge kandelipp pühitseti Kolmainupüha jumalateenistusel 30. mail Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus. Riigikogu ja Eesti Lipu Seltsi kingitud lipu pühitsesid peapiiskop emeeritus Andres Põder ja õpetaja Arho Tuhkru. Lipu pühitsemisel osalesid Eesti Muinsuskaitse Seltsi (Peep Pillak, Helle-Silvia Solnask, Priit Herodes) ja Eesti Lipu Seltsi (Jüri Trei ja Trivimi Velliste) juhatuse liikmed.

Foto: Helle Solnask, EMS

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Kuna nakatumiste arv Kanadas on langenud ja vaktsineeritute arv kasvanud, on paljud provintsid tulnud välja taasavamiste plaanidega, mis on provintsiti erinevad, olenedes viirusjuhtude, hos­ pitaliseerimiste arvudest ja vaktsineerimisnäitajatest. Üle Kanada oli nädala kesk­ paigaks vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga üle 58% elanik­ konnast.

Nova Scotias registreeriti tei­ sipäeval 12 uut viirusjuhtu ning aktiivsete juhtude arv oli lan­ genud 369 peale, provints sisenes sel nädalal taasavamise esimesse faasi; tohib taas ka terve provintsi piires reisida.

Newfoundlandis ja Labradoris registreeriti teisipäeval kuus, New Brunswickis viis ja Prince Edward Islandil mitte ühtegi uut viirusjuhtu; saareprovintsis oli teisipäeval aktiivseid juhte neli.

Eelmisel suvel loodi nelja Atlandi-äärse provintsi vahel nn. Atlandi mull vabaks reisi­ miseks nende provintside vahel, tänavu tulevad vastavad avami­ sed ilmselt provintsiti erinevad.

Eelmisel nädalal tutvustas PEI oma taasavamisplaani, mis al­ gab 6. juunil mitmete piirangute leevendamisega; juuni lõpust saavad reisijad teistest Atlandiäärsetest provintsidest tulla PEI-le ilma eneseisolatsiooni ­ jäämiseta, kui ollakse saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini.

Quebecis oli teisipäeval uusi nakatumisi 208; ka Montreali ja

S P ORT

Heas hoos Zirk täitis Tokyo olümpianormi Kregor Zirk ujus eelmisel nädalavahetusel Mare Nostru­ mi Monaco etapil 200 meetri vabaltujumises välja Tokyo olümpiamängude A-normi, võites finaalujumise ajaga 1.47,01, mis oli olümpia A-normist kiirem ühe sajandi­ ku võrra.

Lavali regioonide inimestel on peatselt võimalus nautida taas toitu restoranide siseruumides ja käia spordiklubides; mujal piirkondades leevendati piiran­ guid juba varem.

Albertas, kus oli esmaspäeval 263 uut juhtu, algas 1. juunil ­taasavamise esimene faas, mille seas on võimalus einestada restoranide väliterrassidel, käia taas juuksuris ning koguneda õues kuni 10-inimeselise grupi­ ga.

Manitobas (teisipäevane uute viirusjuhtude arv 232) on olu­ kord haiglates endiselt kriitiline – patsiente on viidud ravile teistesse provintsidesse.

Ontarios on uute viirusjuh­ tude arvud viimasel nädalal ol­ nud järgmised: neljapäeval, 27. mail 1135, reedel 1273, lau­ päeval 1057, pühapäeval 1033, esmaspäeval 916, teisipäeval 699 (madalaim alates 18. ok­ toobrist, testide positiivsusnäita­ ja 3,6%), kolmapäeval 733 (po­ sitiivsusnäitaja 2,8%). Provintsi seitsme päeva keskmine oli selleks päevaks 978, nädal va­ ­ rem 1622; vähenenud on ka hospitaliseeritute arv – haiglara­ vil oli kolmapäeval 708 inimest, kellest 576 intensiivravil.

Kolmapäeval sai läbi üle­provintsiline stay-at-home order, kuid taasavamise esimene järk ei alga ilmselt enne 14. juunit.

Ontario koolid jäävad õppeaasta lõpuni suletuks.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Sel nädalal püstitas 21 aas­ tane Zirk Prantsusmaal Cane­­ ten-Roussillonis välibasseinis toimunud võistlusel 200 m ­ vabaltujumises uue Eesti rekor­ di ajaga 1.46,90, mis oli 11 sa­ jandikku kiirem kui Tokyo olümpia A-normi täites.

Zirk parandas samal võistlu­ sel 2015.aastast enda nimele kuulunud 800 m vabaltujumise Eesti rekordit lausa 25 sekundi võrra. Aeg 7.57,88 andis Zirgile 3. koha. (ERR/EE)

Ottawas avati…

(Algus lk. 1)

pa Liidu Copernicus juhtpro­ grammi raames kasutatakse ­uusimat radaraltrimeetrilist teh­ noloogiat, et koguda andmeid ookeanide topograafia kohta, et mõõta meretaseme tõusu jm.

Need andmed on asendamatu globaalse tähtsusega kliima­ muutuste uuringutes ja looduse kaitseks.

See programm kannab kuul­ sa renessansiajastu astronoomi ja matemaatiku Mikolaj Koper­ niku (Nicolaus Copernicus, 1473-1543) nime.

Euroopa Liidu suursaadik Kanadas dr. Melita Gabrič ütles näitust tutvustavas videotervi­ tuses: ,,We invite you to discover Canada and Europe’s majestic beauty from a different perspective, in a new light, through a collection of 24 satellite images.

These images were captured by Copernicus Sentinels – a set of dedicated satellites orbiting the Earth since 2014, as part of the EU’s Earth Observation Pro­ gramme. Canada and the European Union are strong believers in data sharing and ­ open science – and we have gained new understanding of the importance of science, ­research and innovation in the wake of the pandemic.“ See rändnäitus kü­las­tab aasta jooksul ka Torontot, Edmontoni, Montreali, Halifaxi ja Vancou­ verit. Neid unikaalseid fotosid tutvustavat videot ning rohkem informatsiooni leiab veebilehelt: euincanada.ca Ottawas oli see EL foto­ näitus korraldatud European Commission’s Directorate-Ge­ neral for Defence Industry and Defence ja Delegation of the European Union to Canada poolt ning see jääb avatuks ­augustikuuni. (Ülle Baumi fotogalerii Eesti Elu veebilehel: eestielu.ca)

www.eestielu.ca

Kui Peggasus…

(Algus lk. 1)

Esitusele tuli ka näiteid Viha­ lemma kirjavahetusest Bernard Kangro, Arvo Mägi, Valev Uibopuu, Aleksis Ranniti ja Eesti Kirjanike Kooperatiiviga.

Kõneleja tähendas, et Viha­ lemmal pole matusepaika, tema tuhk puistati järve, ta lemmik­ kalapüügikohta.

Loone Ots võrdles Viha­ lemma Eduard Wiiraltiga, küsides: kui pikad on Taavet ja Koljat? Viimatimainituks oli muidugi meie kuulus graafik, kuid Taaveti heidetud lingukivi tabas siiski täpselt. Mõõka Taavetil käes ei olnud, pealegi võitles ta särgiväel, raudrüü oli talle ebamugav. Vihalemm on vaimukas, teda on lõbus lugeda, esitab palju toredaid ühesõna­ viiteid.

Janika Kronberg käsitas oma ettekandes Vihalemma esseed „Noor Kangro“, milles ta teeb etteheiteid Ivar Ivaskile luule­ näidete valiku pärast. Vihalemm rõhutab: meie ei tee pagulaskir­ jandust, vaid eesti kirjandust.

Esimene hääbub, teine jääb pü­ sima. Ühes punktis saavutavad Vihalemm ja Ivask siiski üks­ meele: Bernard Kangro sonetid on originaalsemad kui Heiti Talviku „Palavik“.

Viimasena kõneles kirjani­ kepaar Helga ja Enn Nõu isik­ likest kokkupuudetest Viha­lem­ maga. Helga mainis esimest silmast silma kohtumist, mil ­ tema noore neiuna ei julgenud läheneda kunstnikule, kes juhtus olema pahas tujus oma kunst­ näituse üles seadmisega seoses olevate takistustega. Tutvus jäi­ gi sõlmimata, kuid 1967. aastal saabus äkki bravuurikalt sõbra­ lik kiri Vihalemmalt kui kaas­ pärnakalt. See asjaolu tuli ilm­ siks Helga novellikogu „Kord kolmapäeval“ kaudu, mis äratas Vihalemmas kolkapatrioodi.

Sellest arenes paar aastat kest­

Arno Vihalemm

nud kirjavahetus, millest Helga luges katkeid. Enn omalt pool lisas mälestusi külaskäigust Vihalemma kodulinna Ystadi a.

1967, kus kõneldi peamiselt kunstist ja mille tema jäädvus­ tas filmis „Eesti pagulaskultuur ja muu tegevus Rootsis“.

Kõik ettekanded olid harivad ja huvipakkuvad. Oleks vaid oodanud pärastise arutelu osas rohkem küsimusi kuulajaskon­ nalt. Nende vähesus võis olla põhjustatud ürituse kogupikku­ sest. Teine ja ehk olulisem põh­ jus oli läbiviimise moodus.

Tänapäeva tehnoloolgia võimal­ dab ühelt poolt küll luua globaalse auditooriumi, kuid teiselt poolt võtab auditooriumis osalejailt tiivustava küünarnu­ kitunde.

EERIK PURJE (Järelvaadatav kanalil.)

VEMU YouTube’i

Pärnu saab uue hotelli Pärnusse rajatakse aadressil Esplanaadi 10, kus asus Uue Kunsti Muuseum, kinnis­ varaarendaja Novira Capitali poolt 60 korteriga aparte­ ment-hotelli Aparts.

Investeeringu kogumaht on üle viie miljoni euro ja hoone valmib 2022. aasta suvel, teatas ettevõte.

Valdavalt rajatakse hoonesse ühe- ja kahetoalised korterid.

Hoone välisilme lahenduse arhitekt on Kalle Vellevoog ja sisearhitekt Tiiu Truus. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

Nr. 22

Eesti Õppetöö Keskuse virtuaalne aastakoosolek 20. mail toimus Zoomi vahen­ dusel Eesti Õppetöö Keskuse (Estonian Studies Centre – ESC) aastakoosolek, kus osales 17 liiget (members) + 1 volitusega (proxy, ESC-l on 20 liiget). Koosolekut juhatas Tartu College’i president Jaan Meri, tutvustades koosoleku päevakorda ning kinnitades, et kõik saabuvad annetused lähevad VEMU kapitalifondi ehk muuseumi ehitamiseks; erandiks on, kui keegi anne­ tab teatud eriprogrammi ­toetuseks.

Ta näitas ajaloolist fotot ESC esimesest nõukogu koosolekust, kus teiste seas ka dr. Jüri Daniel, kes sai hiljuti 98-aas­ taseks ning on vaatamata kõr­ gele eale heas vormis.

J. Meri kõneles ESC viimase aja saavutustest, mille hulgas 2019. a. oktoobris kinnitatud leping Estonian Arts Centre’iga (EAC), mille kohaselt EAC andis 2020. a oma kunstikogu ­ ja rahalised ressurssid ESC-le; rahalisi ressursse, mis saadi EAC-lt, kasutatakse ainult kunstikogu jaoks, täites nõnda ­ annetanute soove.

Edasi tutvustas J. Meri fotot, milline võib Tartu College’i ümbrus ja Bloor Street välja näha viie aasta pärast. Linn on andnud välja mitmeid ehi­ tuslubasid ja järgnevail aastail võib TC ümbruses näha rohket ehitustegevust, mõjutatud saab ilmselt parkimine ja ka ligipääs TC-le. Kaks hoonet lähiümbru­ ses võivad tulevikus kerkida TC-st kõrgemaks.

Rääkides aastast 2020 ütles Jaan Meri, et see on tema TC presidendiks oleku 12 aasta jooksul olnud kindlasti kõige raskem. TC sissetulek vähenes oluliselt ja nii eelmisel kui sel aastal tuli vähendada TC toetust ESC-le. Kuigi praegusel ajal on raske ennustada tulevikku, on TC eelarves plaanitud, et maja on septembrist 65% ulatuses täidetud.

Järgnevalt oli juttu VEMU ehitamisest. J. Meri sõnul on ESC nõukogu kinnitanud, et minnakse edasi projekti esimese faasiga: on vaja teha palju plaane, insenerijooniseid, otsus­

tada omaniku staatus jm., ­millega loodetakse saada valmis järgmise aasta alguseks; sellele järgneb kriitilise tähtsusega ­rahakogumise (fundraising) pe­ riood.

Seejärel andis ESC peaar­ hivaar Piret Noorhani ülevaate aastategevusest. Ta kõneles lae­ kumistest ja kogumistööst: eelmisel aastal laekus VEMU kogudesse peaaegu poole vähem materjale kui tavaliselt.

Seevastu toodi VEMUsse mahu­ kas EAC kunstikogu, see on pildistatud ja kirjeldatud.

Möödunud aastal toimunud TC 50.a juubeli puhul viidi läbi 36 intervjuud inimestega, kes on poole sajandi vältel olnud TC-ga seotud: töötajad, elani­ kud, vabatahtlikud. Viidi läbi ka kaks uut kogumisaktsiooni: koroonapärimuse ja Kanada ­ eestlaste koolipärimuse kogu­ mine. Vaatamata keerulisele ajale on siiski olnud võimalik ­ teha natuke ka näitusi ja näi­ tustevahetust – VEMU näitusi on olnud võimalik näha Eestis ja New Yorgi Eesti Majas.

Uutest tegevustest mainis P. Noorhani keelenädalale pühen­ datud aknanäitust septembris.

2020. a. korraldas VEMU tervelt 43 üritust – 16 kevad­ hooajal ja 17 sügisel, neist 20 veebis. Toimus loenguid, õpi­tu­ basid, filmivaatamisi, Estonian Music Week (EMW) kontserte ja nagu ikka, Tartu Ülikooli aastapäeva tähistamine. Nii ­ Elmar Tampõllu 100.a kui TC 50.a juubelit tähistati virtuaal­ selt. Esmakordselt osaleti Eesti muuseumiöö üritusel – viie­ tunnise virtuaalprogrammiga.

Digikultuuri aasta raames posti­ tati arhiivilindistusi ja korraldati kolm veebiviktoriini. Tänu veebiprogrammile on kasvanud ­ vaatajaskond ning VEMU YouTube’i kanali kaudu lisan­ dunud järelvaatamisvõimalus – seal on kokku 70 videot. Kõige populaarsemaks on osutunud Ene Timmuski leivaküpsetamise video. Kahjuks on pidanud ­siiski mitmed varem planeeritud üritused ka ära jääma – 2020.a.

VEMU tuluõhtu, Eesti Rahvus­ arhiivi arhivaaride töövisiit jm.

Järgnevalt rääkis J. Meri

KESKUS tiim täieneb!

KESKUS International Esto­ nian Centre’it vedav tiim kogub juurde jõudusid kes aitavad hoonel ehitatud ja operatiivseks saada. KES­ KUSe disain on juba pälvinud Canadian Architect’i preemia ja asukoht on tal PõhjaAmeerika 4-s kõige suurima linna südamikus, s.t. Toronto Bloor ja Spadina avenüüde põhiristmiku vahetus lähedu­ ses. Pühendunud inimesi tuleb aina juurde, et meile kõigile kerkiks Eesti kujuga kaa­ saegne hoone.

KESKUSe vundamendiks pole pelgalt vaid betoon ja raud, vaid ka inimjõud ning neid on juurde tulnud mitmest vald­ konnast: Taimi Hooper on liitunud Estonian Arts Centre’s (EAC)

raha­ listest aruannetest, kulu­ dest-tuludest jm.

Valimiste osas tuli tagasi valida kolm direktorit, kelle ­ valimisperiood oli lõppemas.

Kõik kolm – Käbi Lokk, Andres Kasekamp ja Anne Agur – olid valmis jätkama. Revi­ dendiks valiti tagasi MNP. Koosoleku lõppedes tänas Jaan Meri kõiki annetajaid ning avaldas lootust, et järgmisel aastal on võimalik tulla kokku juba Tartu College’i suures ­saalis. (EE)

Töökuulutus Eesti Sihtkapital Kanadas otsib KONTORI JUHATAJAT, kelle ülesandeks on korraldada selle üleriigilise heategevusorganisatsiooni turundust, kommunikatsiooni ja suhteid kogukonna ning annetajatega.

Sobiv kandidaat juhib Sihtkapitali kontori tööd ja juhendab ühte poole kohaga töötajat. Lisaks muudele kohustustele, jälgib ja juhib rahastamistaotluse programmi (vastavalt juhatuse direktiivile), korraldab ja haldab kampaaniaid raha kogumiseks ja kogukonna teadlikkuse tõstmiseks. Kavandab ja kirjutab materjale ESK veebilehe, sotsiaalmeedia platvormide ja kogukonna ajalehe jaoks.

Kandidaadil peavad olema suurepärased projektijuhtimise kogemused, hea kirjutamis- ja suhtlemisoskus ning tavatasemel eesti keeles suhtlemine. Kasuks tulevad teadmised eesti kogukonnast Kanadas. See positsioon võib pakkuda paindlikku tööaega ja võib tulevikus areneda. Oleme Teist huvitatud, kui Teil on enamik nendest oskustest või olete nõus neid omandama. Kompensatsioon töö eest on võrdeline kogemustega. Palun saatke oma resümee 18. juuniks 2021 aadressil president@estonianfoundation.ca Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevusorganisatsioon, mis toetab Eesti kultuuri­ pärandiga seotud tegevusi üle Kanada.

haldamaks annetustega seotud küsimusi. Taimi enda sünd­ muste korraldusfirma, Porch­ light Media asub Cambridge, Ontarios. Hedy Läets, meedia tehnoloogia tudeng Toronto Centennial College’is toetab KESKUSe kapitali kogumise kampaaniat tehnilisest küljest ning töötab koos Mark Gryfe’iga, EAC kapitali kogu­ mise konsultandiga.

Hiljuti tutvustasime Emily Baillie’it kes veab KESKUSe digiturustamist ja selle stratee­ gia arendamist nii ehitamis­ järgus kui ka sealt edasi. Viivi Sillart-Metsala hoolitseb raama­ tupidamise eest ning arveldused ja räpordid on korrapäraselt nõukogu poolt ülevaadatud ning revideeritud enne audiitorile andmist. EAC nõukokku määra­ misega lõppes Urve Tambergi amet KESKUSe Juhtkomitee abistamisega. Ellen Valter, kes tegutses mitu aastat KESKUSe Juhtkomitee esinaisena nõustab projekti juriidiliste ja üldjuhti­ mise küsimustes ja toetab KESKUSt ka kommunikat­ siooni ja kapitalikogumise tee­ madel. Northern Birch Credit Union nõukogu esinaisena, ­taandub ta ennast arutlustest ja otsustest milles ühispanga ja KESKUSe kaubandushuvid võivad ristuda. David Kalm ­jätkab Projekti­juhina ning seda lähedalt koos Ehitusjuhi Bill Watersiga ja KESKUSe arhi­ tekti Alar Kon­ gatsiga. Lisaks jätkavad mitmed eesti pärit­ oluga konsuldandid oma ame­ tialastes töödes KESKUSe pro­ jektiga.

Need on lisaks üha pikemaks venivale vabatahtlike nimekir­ jale kelle panustusi on tunda mitmest küljest: International Estonian Centre Inc. (IECI) nõukogu liikmed kui ka EAC nõukogu liikmed, artiklite tõlki­ jad, neid kes intervall foto­ montaaži loovad talletamaks ehitustöid, disaini nõustajad, ­ hangetega abistajaid nagu Hans Kukk ja teisigi. KESKUSel on kavas rohkemaid vabatahtlikuid tutvustada lähikuudel. Lisaks neile on ka märgilised pingu­ tused kapitalikogumise kampaa­ nia jaoks mida President Ilves, Mihkel Liik, Andy Prozes ja Riina and Allan Hess pakuvad, ja need mida teevad annetajad, vabatahtlikud, nõustajad, julgus­ tajad. Neli asutavat organisat­

siooni kes KESKUSele vunda­ mendi lõid, Estonian House in Toronto Limited, Northern Birch Credit Union, Estonian Foundation of Canada ja Tartu College jätkavad KESKUSe tugisammastena.

KESKUSe projekt on heades kätes ja IECI nõukogu rakendab hoolsat järelvalvet. Kopp läheb peatselt maa sisse 9 Madison Avenue’l, Torontos, et KES­ KUSest saab Eesti PõhjaAmeerika visiitkaart mille üle me kõik võime uhkust tunda!

Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on Kalevi­ poja Laud üle $100 000 suu­ ruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osa­ ­ dele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle $10 000 suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni $10 000.

Kungla Rahvas annetuste alga­ mine toimub käesoleva aasta ­juunis.

Toetuse tegemiseks pöördu aadressile donations@estonian­ centre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse ­välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta KESKUS veebilehte www.estoniancentre.ca • Registreeru veebilehel uudis­ kirja saajaks • Jälgi meid Facebookis @ EestiKeskus, Instagramis @kes­ kus.iec, Twitteris @keskus

Picasso teose eest maksti 103,4 miljoni dollarit Hiljutisel oksjonil oli enampak­ kumisel Pablo Picasso teos ,,Naine aknal“ (,,Woman sitting by a window“/,,Marie­-Therese“).

Teos sai uue omaniku 103,4 miljoni USA dollari eest, teatas oksjonimaja Christie’s.

1932. aastal valminud maali pakkumised lõppesid 90 miljoni dollari juures. Tasude ja vahen­ dustasude lisamisel sai hinnaks 103,4 miljonit dollarit.

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Pilt Ameerika tänapäeva seisundist Raul Pettai On soovitatud, et kirjutaksin järjekordse loo elu-olust USAs. Püüan seda nüüd teha, kuid kuna ma pole eriteadlane, siis on alljärgnev arutelu peami­ selt ülevaade, mitte detailne analüüs. Seegi on piiratud, sest vaatlusala on lai, nii ruumilises kui sisulises mõt­ tes. Alustan seepärast kõige akuutsema teemaga: koroona­ viiruse levik Ameerikas ning ta katastroofiline mõju rahva elule.

Esimesi jälgi epideemiast märgati 2020. aasta veebruaris, aga juba aprillis ületas USA-s haigete arv ühe miljoni ja surma­ohvrite arv jõudis 60,000 juurde. Tänaseks, aasta hiljem, on arvud vastavalt 30 miljonit ja 605,000 ehk teiste sõnadega 9% ja 0.2% USA rahvastikust.

Arvud üksi ei anna veel täielikku pilti, sest lisaks inimkaotustele andis kiirelt leviv viirus kogu Ameerika elule, eelkõige töös­ tus ja majandus, suure löögi.

Kuna uue viiruse vastu mingeid ravimeid veel polnud ja kuna ta levib eeskätt hingeõhu ning ­otsese puudutuse kaudu, siis oli ainsaks kaitseks kanda vastavat

Pandeemia õppetunnid

maski ning vältida kontakte teiste inimestega. See omakorda tähendas, et tühjenesid tänavad, ärid, tööstused, bürood jne., mis pani kogu USA majandusele ennenägematu piduri, sest ini­ mühiskonna areng on ju rajatud kollektiivsele tegevusele. Nii olid tagajärjed vastavalt rängad.

Pruukis vaid lugeda igahommi­ kust ajalehte, et näha olukorra tõsidust.

Kuidas siis Ameerika asjaga toime tuli? Hoolimata rohketest ohvritest ja tagasilöökidest on praeguseks tehtud suuri edu­ samme, kui mõelda kas või laiaulatuslikule virtuaaltegevu­ sele igal alal. Tänu kiirelt aren­ datud vaktsiinidele nagu Pfizer ja Moderna, pandi viirusele esi­ mene, teoreetiline piir. Vaktsiini tegelik jaotamine üle kogu Ameerika ja miljonite süstide organiseerimine on aga olnud kolossaalne ettevõtmine, mis ikka veel jätkub. Kõigele vaata­ mata on siiski vaktsineeritud juba 40% USA elanikkonnast, mis on tähelepanuväärne saa­ vutus, arvestades rahvastiku suurust. Eks siingi on eriar­ vamusi, sest on fanaatikuid ja pimeusklikke, kes vaktsiini ei

targemini elada. Nii sünnivad leidlikud ideed ja lahendused, mis võivad olulist rolli mängida järgmise kriisi ennetamisel.

Üks vähestest võitjatest pan­ Karl Herbert Grabbi, deemia ajal on olnud loodus. ­tehnoloogia- ja ärikonsultant Üllatavalt palju tõendeid näita­ Mida õpivad riik ja tema sid, kuidas õhureostus vähenes, kodanikud läbi raskete ae­ ­ loomad said uuesti rahus elada gade? Pandeemia ränk võim ja erinevad taimed hakkasid kenasti õitsema. Keskkonna paratamatult loob sügavaid ­ muudatusi inimloomuse põ­­hi­ positiivsed tulemused ei ole eeldustes. Igapäevased käitu­ iialgi juhuslikud saavutused. mismustrid, inimeste väär­ Inimeste käitumismustri muuda­ tused ja ühiskonna juhtivad tused ilmselgelt mõjutasid loo­ põhimõtted võivad kõik pan­ duse taasärkamist. Seetõttu deemia tõttu kaduda teadma­ peaks iga inimene nüüd enda tusse. Loomulik reaktsioon on käest kriitiliselt küsima: mida mõelda, kas need muudatused ma tegin viimase aasta jooksul, on ajutised või permanent­ mis aitas keskkonda? Kas sõit­ sed? Sellised kriitilised olu­ sid vähem autoga, tarbisid korrad paraku külvavad vähem, istutasid uue puu? hirmu ja ebakindlust. Viimase Peamine õppetund oli see, mida aasta koroonaviiruse puhke­ iganes tegid sellel ajal, peaks mise kaos kuulub sellesse edasi tegema. Kui laiemalt vaa­ ka­ tegooriasse. Õnneks, vaa­ delda, on jätkusuutliku elustiili dates viimase paari kuu jook­ peaeesmärk planeeti säilitada sul ilmunud teaduse andmeid mitte vaid endale, vaid enda vis-à-vis vaktsineerimiste ja lastele ja lastelastele. See on õilis missioon, mille poole koroonajuhtumite trendi on ­ lõpuks näha valgust tunneli peaksime kõik oma igapäevae­ lus pürgima. lõpus. Ükski olukord ei kesta iga­ vesti ning mõne aja pärast jäävad maskid ja sotsiaalse dis­ tantseerumise reeglid ajalukku.

Enne kui tormata edasi helgesse tulevikku, tuleks natuke mõtis­k­ leda viimase pooleteise aasta sündmuste üle. Sügav peegel­ dumine mängib elementaarset rolli kollektiivse vaimse tervise tasakaalustamisel. Ta aitab inimestel paremini mõtestada elu olemust ja suhtumist raske­ tesse teemadesse rahulikult.

Tuleb mõelda, arutada ja võidelda selle nimel, et aidata inimestel edasipidi paremini ja

Viimase aasta võitlus koroona vastu tõi välja näite, kuidas terve maailm võitles ühise vaenlase vastu. Ükski inimene, sõltumatu vanusest, soost, ras­ sist, usust või majanduslikust olukorrast ei olnud kaitstud ­viiruse eest. Kõik inimesed olid absoluutselt võrdsel tasandil.

Selline võitlus osutus üpris ­harukordseks, kuna inimesed on läbi ajaloo harjunud võitlema üksteisega ja teiste gruppide vastu. Sellel korral vaenlane oli nähtamatu ja kiire, kuid õnneks siiski mitte võitmatu. Erakord­ sel tasandil ühise vaenlase võim

usalda või on sellele põhimõtte­ liselt vastu.

Teiseks, nüüd, kus igakuine viiruseohvrite arv on tunduvalt vähenemas, tuleb lisaks võidel­ da kasvava passiivsusega vaktsi­ neerimise alal. Nagu inimeste puhul ikka – kui oht on vähene­ mas, lüüakse käega, sest soov on tasa teha nurjaläinud 2020. aasta suvi. Loodame vaid, et esile ei kerkiks mõni viiruse ­ uus variant, millele senised vaktsiinid ei mõju.

Majanduses on näha hoogsat tõusu, nagu NY-i börsiteade (Dow-Jones) näitab, sest Ameerikale omast optimismi on laialt, ehkki on osalt tegemist n.ö. seebimulli fenomeniga – tõuseb täna, lõhkeb homme, vastavalt viimastele uudistele.

Muidugi on üldine pilt ma­ janduselule veel segane, sest näiteks Washingtoni poolt antud abirahad töötutele on paljusid motiveerinud paremat töökohta otsima ja tagajärjeks on, et uuestiavatud ärid ja ettevõtted kannatavad tööjõu puuduse all!

Vaatleme lühidalt ka epi­dee­ mia mõju USA sisepoliitikale, sest viirus tabas Ameerikat ülimalt ebasobival ajal. Juba ­ 2020.a alguses, paralleelselt epideemia kasvuga, algas sügi­ sese presidendivalimise võitlus.

Nii süvenes segadus kiirelt, ehkki president Trump lubas ­ haigusele kolme nädalaga piiri panna! Kui siis novembris tehti lõpp Trumpi kontroversiaalsele valitsusele, jätkus äge käärimine rahva hulgas (meenutagem 6. jaa­nuari meeleavaldust Washing­­ tonis!), mille kõrval viirus jät­ kas oma hävitustööd. Nii pidi uus president Biden riigilaeva tüüri üle võtma ajal, mil need kaks tormi erilise hooga märat­ sesid. Tema sülle langes seega mitte ainult tavaline uue admi­ nistratsiooni ametisse seadmine, vaid kogu riigi stabiliteedi restaureerimine. Kui arvestada, et president Biden oli ametisse astudes juba 78, siis hoolimata kõigest pean talle tunnustust avaldama ja soovima edu, sest tema kingades ma küll olla ei tahaks.

Lisaks kõigele on USA-s pead tõstmas mitmekülgne rassi­probleem. Senisele, minevi­ kust päritud mustade/valgete probleemile on lisandumas aa­ sialaste vihkamine ning laienev antisemitism. Peamiseks põh­ juseks siin näib olevat inimeste üldine ebakindlustunne. Eks ole harjutud kauaaegse USA esiko­ hal olekuga, kuid nüüd on üha enam närvepingutav vahekord Hiina, Lähis-Ida, Venemaa ja

EESTI SPORDIS ON JUTUKS...

Võrkpallimehed valmistuvad EM-finaalturniiriks

Selle viimase veel ässpallinguga 18:16.

Kuldliiga jätkub nädala Eesti on sügisel üks Euroopa pärast Lätis, kui samade vas­ meeste võrkpallimeistrivõist­ tastega kohtutakse teist korda. luste alagruppide korraldajaid ja Alagrupi võit viiks Eesti Bel­ muidugi soovitakse Tallinnas giasse Kuldliiga finaaletapile. kodupubliku ees vääriliselt Võistluskarussellis on Eesti ­esineda. Vastasteks tulevad vollenaiskondki.

Kõigepealt üri­ Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, tati Minskis lunastada pääset Slovakkia ja Horvaatia.

EMi peaprooviks või nii-­ EM-finaalturniirile ja see ei õn­ öelda peenhäälestuseks sobib nestunud, sest tugevale Valge­ suurepäraselt praegu kestev venele kaotati kaks korda 0:3 Euroopa Kuldliiga turniir ja hea ning Šveitsile mõnevõrra oota­ meel on tõdeda, et Eesti mehed matult 2:3 ja 1:3. Seejärel alus­ tas naiskond Euroopa Hõbe­ on kaotuseta oma grupi liidrid. liigat, kus praeguseks kirjas 3:0 Esimene ring mängiti Tartus võit Läti ja 3:2 Bosnia ning (veel tühjade tribüünide ees, Hertsegoviina üle, aga ka 2:3 aga juba juuni keskpaigast saab kaotus Portugalilt.

Eestis rahvas saalidesse), vas­ tasteks Läti, Hispaania ja Tokyo olümpia on ukse all Belgia. Kui lätlased ja hispaan­ Mängudeni, mis mullu pan­ lased alistati 3:0, siis mõni aeg deemia süül tänavusse lükati, tagasi Euroopa võrkpalliriikide on nüüd jäänud vaid seitse reitingus kolmandana seisnud nädalat.

Uudiseid, kes olümpia­ Belgiaga läks mäng väga põne­ normid täitnud või kvalifikat­ vaks. Eesti kaotas kaks esimest sioonisõelast läbi pugenud, tu­ geimi, siis leidis oma mängu leb iga päev. tänu õnnestunud vahetustele üles ja võitis nii kaks järgmist Suur rõõm oli, kui mai kes­ geimi kui ka viienda geimi. kel said viimasel katsel olümpi­

galvaniseeris terve inimkonna erilisse koostöösse sama ees­ märgi nimel.

Psühholoogia näitab, et kui võidelda koos teiste inimestega, siis kipub tekkima nende inimeste vastu lugupidamine ja austus. Sõdurid jõuavad koju sõjast mitte võõrastena, vaid vendadena. Just sellel printsiibil peaks ühiskond edasi liikuma: üheskoos kõik koos! Isiklikud

vimmad, riiud ja kaklused jäägu minevikku, aega, kui viirus hakkas kogukonde hävitama. ­ Piltlikult öeldes, kui oleme kord elevandiga võidelnud ja hakka­ ma saanud, miks siis uuesti hakata võitlema sääskedega.

Pandeemia õpetas meile: laien­ da silmaringi, ava oma süda, näita kaastunnet ning ohjelda egoistlikke mõtteid. Kuldne kü­ simus: kas see õppetund kestab?

teistega. Nõrgemad meie hul­ gast haaravad siis relva järele ja ründavad kõiki, kes ette juhtu­ vad. Enamus vaatab olukorrale siiski kainelt, kuigi on ilmne, et seisame uue ajastu, uute elu­ tingimuste lävel, millega tuleb harjuda.

Isiklikult arvan, et ameerik­ lased tulevad probleemidega toime, sest ootamatult nõud­ ­ likke aegu on olnud varemgi.

Eks aitab, et siinne rahvas, tänu oma konstitutsioonile, ei kaldu äärmuslikesse lahendustesse.

Jah, raskusi ja kisa-kära on rohkelt, kuid lõpuks jäädakse siiski keskteele, ei kalduta kraa­ vi vasakul ega paremal. Loo­dan, et olen eelnenud arutlusega ­andnud lugejaile küllaldase pil­ di USA hetkelisest seisundist.

Lõpuks paar mõtet siinse eestlaskonna kohta, sest on möödunud 70 aastat, kui Ameeri­kasse saabusime. Midagi aga ei kesta igavesti ja nii on ka meie ühiskonnast suur osa la­ valt lahkunud. Siiski, tänu eesti meelele kannavad nooremad generatsioonid eesti ettevõtteid tänuväärselt edasi, ka kui eesti kirjakeelega on raskusi. Olen seepärast kindel, et kui kord ­viirusehäda USA-s vaibub, elus­ tuvad taas siinsed eesti üritused.

ENN HALLIK ale Eesti sõudjad, 2016. aastal Rio de Janeiros pronksi päl­ vinud neljapaadimehed. Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Jüri-Mikk Udam võitsid Šveitsis Luzernis va­ likregati ja saavad nüüd rahu­ likult vormile lihvi anda.

Muuseas, Endreksonile on see juba viies olümpia.

Hiljuti sai vaevast lahti ka ujuja Kregor Zirk, kes ujus 200 m krooli 1.47,02ga ja alistas ühe sajandiksekundiga (!) olüm­ pianormi. Eesti Olümpiakomi­ teesse tulid teated sellegi kohta, et olümpiale kvalifitseerusid maastikurattur Janika Lõiv ning sulgpallurid Kristin Kuuba ja Raul Must.

On neidki, kel polnud õnne, kes loobus või kelle Tokyo šanss on veel kahtlane. Nii läks kehvasti raskekaalutõstjal, mõne aasta taguse MMi hõbedal Mart Seimil. Vägilane haigestus ke­ vadel koroonasse, taastus ja treenis, aga kui kavatses jälle võistelda, siis selgus, et võist­ lusi koroonavangis maailmas ­lihtsalt enam ei toimu ja Seim ei saagi olümpiapiletiks vaja­ likku tulemust näidata.

Loobujate kirja läks jalgrat­ tur Rein Taaramäe. Mõni päev tagasi Itaalia velotuuri lõpeta­ nud Taaramäe leidis, et ülihead vormi tal pole, Tokyo rattavõist­ luste trassi profiil talle ei sobi, ja parem on valmistuda augustis toimuvaks Hispaania velotuu­ riks.

Mis saab maadluse kahe­ kord­sest maailmameistrist, 2012.

(Järgneb lk. 11)

6

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

Nr. 22

Tallinna kirjandusfestival Head Read (28.–30. mai) toimus sel aastal õues Tekst ja fotod Lea Kreinin 2008. aastal sai Tallinnas alguse rahvusvaheline kirjandusfestival Head Read. See üritus on aasta­ tega aina kuulsust juurde kogunud. Eelmisel kevadel jäi festival koroonaviiruse tõttu toi­ mumata, kuid tänavu oli kirjan­ duse sõpradel taas võimalus kokku tulla – seekord välitingi­ mustes. Kolme festivalipäeva mahtus mitmeid toredaid koh­ tumisi.

Seekord polnud kohal rah­ vusvahelisi suurkujusid (eelmis­ tel aastatel on festivali­ külalisteks olnud Margaret Mitchell, Sofi Oksanen, David Mitchell, Tom Stoppard, Margaret Atwood, jmt). Kuid esinesid meie „omad“ välismaa­ lased – luuletajad-tõlkijad Adam Cullen (USA-st) ja Øyvind Rangøy (Norrast) ning muinasjutuvestja-tõlkija Kriszta Tóth (Ungarist), kes kõik praegu Eestis elavad.

Siinkirjutaja sattus Ungari Kultuuri Instituudis Kriszta Tóthi jutuõhtule „Kus isegi ­linnud ei käi...“. Mahlakad mui­ nasjutud-pajatused olid maitses­ tatud aktuaalsete naljade ja

v­ahemärkustega. Ei saa jätta imetlemata Tartu Ülikoolis un­ gari keele ja kirjanduse lektori­ na töötava esineja väga head eesti keele oskust. Kuulajaid oli ohtralt ja elati südamest kaasa nii vapra möldri Põhjamere põhjast kuuvalguse otsimisele kui kavala Géza Rohutirtsu seiklustele kuninga õukonnas.

Samal õhtul esitleti ka sarjas Ungari Taskuraamat ilmunud uut eestikeelset ungari naiskir­ janike lühiproosa kogumikku, mille väljaandjaks oli Ungari Kultuuri Instituut.

Festivalil on juba traditsioo­ niks saanud kirjanduslikud jalu­ tuskäigud. Seekord jalutasid rahvaga vanalinnas kirjandus­ teadlane Elle-Mari Talivee ja ajaloolane Josef Kats. Kala­ maja kalmistupargis mõtiskles festivali üks algatajaist, kirjanik Jan Kaus ilukirjanduse ja ae­ dade-parkide teemal.

Kuna terve festival toimus õues, siis oli sel aastal kavas tore uus üritus – „Leia kirja­ nik!“. Igal festivalipäeval olid teatud piirkonnas liikvel kolm kirjanikku ning esimestele kir­ janiku „leidjatele“ olid kingiks raamatud. Siinkirjutaja sättis

Lastekirjanik Jaanus Vaiksoo kirjutab Piip ja Tuut Teatri ees oma kõige hilisemasse raamatusse „King nr 40“ pühendust.

Festivali raames avati Dmitri Kotjuhi fotonäitus Tallinna kesklinnas Tammsaare pargis. Esiplaanil mõned aastad tagasi Head Read esinejana Tallinnas viibinud kanada kirjaniku Margaret Atwoodi portree.

Kirjanikud Jaanus Vaiksoo (vasakul), Head Read korraldustoimkonna liige, kirjanik Indrek Koff (vas. kolmas) koos klounidega Piip (Haide Männamäe) ja Tuut (Toomas Tross). Piip ja Tuut Teater asub Toompeal Kanada saatkonna kõrval ja seal on külas käinud ka Toronto Koolikoor 2017. noortelaulupeo ajal. Samuti on Piip ja Tuut esinenud Tartu College’is. Nende tegemistest saab rohkem teada veebilehelt: piipjatuut.ee

end Toompeale Piip ja Tuut Teatri juurde Jaanus Vaik­soo­ ga kohtuma ning tegi kirjani­ kuhärraga ka pisut juttu.

Jaanus Vaiksooga ilmus Eesti Elus siinkirjutajalt pikem usut­ lus mullu juunis, rubriigis „Nädala portree“ (vt EE # 23, 12.06.2020, lk 4). Siis oli tema lasteraamat „King nr 39“ saanud äsja Kultuurkapitali aastapreemia. Selle raamatu ­ peategelasteks on viienda klassi lapsed. Juba siis tekkis mõte samade tegelastega jätkata – ­ nende tegemistesse elad sisse ja siis ei raatsi veel lõpetada.

Nüüdseks ongi ilmunud raamat „King nr 40“ (Autor saatis ühe eksemplari koos oma pühen­ dusega ka Toronto Eesti Täienduskoolile.)

Kui kaua kavatseb kirjanik jätkata kinganumbrite kasvata­ mist? Jaanus Vaiksoo seda sala­ dust veel ei reeda, aga tal olevat oma peas juba plaanid tehtud.

Kui kõik õnnestub, siis tegeleb kirjanik veel nende kingadega pisut edasi. Praegu kirjutab Jaanus Vaiksoo (kes 2021-2023. aastatel saab ka Eestis kirjani­ kupalka) oma raamatutele iga­ tahes järge.

Koroona-aeg on eriti lastekir­ janikele olnud raske, sest päris palju käiakse ju muidu oma noorte lugejatega kohtumas. On olnud vaid mõni üksik kohtu­ mine Zoomis. Aga see pole ikka sama kui vahetu, silmast silma üritus. Jaanus Vaiksoo on rõõmus, sest ta sõidab järgmisel nädalal Peipsi äärde oma noorte lugejatega kohtuma.

Piip ja Tuut Teatri ees sattus koos klounidega kaamera ja diktofoni ette ka Head Read korraldustoimkonna liige, kir­ janik Indrek Koff, kes nõustus „Eesti Elu“ lugejaile paari sõna­ ga festivali tutvustama. Kuna eelmisel aastal jäi festival ära, siis sel kevadel otsustati see iga hinna eest ära teha. Siseüritusi koroona tõttu ei juletud planeerida, aga õnneks on olnud ilusad ilmad.

Sel aastal on traditsioonilise­ maid üritusi nagu luuleõhtud ja

Fotograaf Dmitri Kotjuh pildistamas Vabamus David Vseviovi ja Eneken Laanest.

linnaekskursioonid, aga Tallinna rahvale võib-olla kõige nähta­ vam on Tammsaare pargis üles pandud Dmitri Kotjuhi fotonäitus festivalikülalistest – ­ seal on väliskirjanikud fotodel esindatud! Iga kirjaniku teostest on valitud foto juurde ka lühike tsitaat. Sel näitusel teevad festi­ vali raames ringkäiku tõlkija Krista Kaer ning kirjanikud Jan Kaus ja Igor Kotjuh ­(fotograafi vend).

Edaspidi aga panevad korral­ dajad kaks kätt kokku, vaatavad üles taeva poole ja loodavad, et järgmistel aastatel on võimalik jälle täies mahus festival teha.

Ehk hakkab vaktsineerimine mõjuma ja elu taastub enamvähem endisena. Krista Kaera poole on juba pöördunud paljud välisautorid ja küsinud, kas järgmisel aastal festival ikka toimub. Nad on üsna kannata­ ­ matud ja tahaksid kangesti Tallinnasse tulla.

Sel aastal on tunda publiku vähesust – inimesed pole veel harjunud üritustel käima. Pole nii massiliselt osalejaid, kui on olnud varem, kui mõnel üritusel on olnud saal puupüsti rahvast täis. Ka raamatupoes pole veel hakatud korralikult käima.

Peame harjuma, et nüüd on jälle selleks võimalus – et kultuur ja sealhulgas kirjandus on veel olemas. Samas on Indrek Koff optimistlik, et küll publik tagasi tuleb.

Millised on Indrek Koffi ja teiste kirjanike suveplaanid?

Pärnus toimub suvel kunsti­ nädal, kus kirjanikel on koos­

töös kunstnike, muusikute ja tantsijatega tulemas kolmel ­korral etendus. Lisaks sellel on „Vabamu“ muuseumisse kavan­ datud suvine luuleürituste sari. „Vabamusse“ seadis kol­ mandal festivalipäeval oma sammud ka siinkirjutaja. Seal oli televisioon oma kaamerad juba üles seadnud, et lindistada vestlust „Eesti kirjandus mine­ viku vangis“, kus kirjandustead­ lane Eneken Laanes ja ajaloo­ lane David Vseviov uurisid ajaloo ja kirjanduse seoseid.

Kas Eesti kirjandus on liigselt ajalookeskne? Ajaloolised ro­ maanid on üks asi, aga ajalugu tungib kirjandusse ju muudelgi juhtudel. Praegu kirjutatud teos on kümne aasta pärast juba ajalugu. Kirjandus võib aja­ loolisi tõsiasju ka pisut moonu­ tada, sest hea kirjandus suudab ka siis olustikku ja tunnet edasi anda. Seda huvitavat vestlust saab sügisel Eesti Televisoonis näha.

Dmitri Kotjuhi fotonäitus Tammsaare pargis jääb üles 10. juunini. Loodame, et järgmisel aastal taastab festival oma ­kunagise hiilguse. Festivali toi­ mumise ja üritustel osalemise võib koroonaviirus küll halvata, aga raamatud on tänu kirjani­ kele õnneks ikka olemas ning pakuvad meile head seltskonda.

Selle jutu lõpetuseks sobivadki ehk lord Byroni sõnad: „Kui saaksin pidevalt lugeda, ei tunneks ma kunagi puudust ­ seltskonnast“.

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1056 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 24

26

9

10

11

28

29

30

44

45

31

32

33

34

35

36

37 40

41

38

42

39

43

46

47

50

51

52

53

54

55

PAREMALE:

1. 1. _____k, äkiline märatsushoog.

5. Sik-_____.

8. Kergelt krobeline, mitte sile.

12. Pajats, veiderdaja.

13. Piirkond.

14. Linna kindlapiiriliste tunnustega osa.

15. _____ Lauda, Austria vormeli­ sõitja, 3kordne F1 maailmameister (1949–2019).

16. Ühesugused kaashäälikud.

17. Sõiduk.

18. Põhja-Ameerika indiaanihõim.

20. Taevassinine.

22. Ühesugused kaashäälikud.

23. ,,Kuula“ (jaapani k.).

24. Riiklik Akadeemiline Teater.

26. _______s, ajalooline linn Türgi kesklõunaosas.

28. Kehaosa.

31. Küla TallinnaPärnu maanteel.

32. _______s, rahutus, ärevus; elevus.

33. Hiina pikkusühik.

34. Motor Vehicle Records.

35. N______, äsja väeteenistusse

48

49

võetud isik.

36. ______t, kalapüügivahend.

37. ______n, hoog, ind, vaimustus.

38. National Institute of Education.

40. Lauluga meremehi hukutav nümf vanakreeka pärimuses.

43. Eesti Vabariigi aupeakonsul, Eesti Elu ingliskeelse osa toimetaja.

46. T.S. E______, inglise kirjanik (1888–1965).

47. In _____, lootuses (ld.k.).

49. Väike (püstijala) söögi-joogikoht.

50. Järv P.-Am. suurjärvistus.

51. Kartlik.

52. International Air Transport Association.

53. Sadamakai (ingl.k.).

54. Märg maa-ala.

55. Tüvi, vars (ingl.k.).

ALLA:

1. Aastal (ld.k.).

2. Peamine, põhi(ingl.k.).

3. Muusikute kollektiiv.

4. Raske olukord; pöördeline hetk.

5. Nuhk.

6. Mitte peal.

7. _______s, embus.

8. Abikaasa (argik.).

9. Teat. hautatud lihatoit.

10. Tänav Tallinnas Toompeal.

11. Kantar ______, turu-uuringute­ firma Eestis.

19. Ameerika nais­ kirjanik, elus enimmüüdud autor, snd 1947 (eesn. täht+perek.nimi).

21. Teravalt päeva­ korral olev.

23. Teat. ämblik.

24. Rahvusmeeskoor (lüh.).

25. Koosneb numbritest.

27. USA osariik.

28. Kesvamärjukese hoidmise nõu.

29. Naisenimi.

30. Kadakamarjaviin (ingl.k.).

37. Raadiolainete levimise keskkond.

39. Vanaaja egiptlaste püha lind.

40. ______p, pikk kleidisaba.

41. Meri Eroopas.

42. Ribi.

43. Taani ettevõtte kokkupandavate plastmassist mänguasjade sari.

44. Üleva mõtte.

45. Rööbastel liikuv ühistranspordi­ vahend (ingl.k.).

48. Eest, asemel; poolt (ld. k.).

Austraalia teadlased selgitasid maailma arvukaima linnuliigi

50 miljardit lindu. See teeb iga inimese kohta natuke rohkem kui kuus lindu, kodu­ linnud lisaks.

Austraalia teadlased uurisid välja, et maakeral elab umbes

Uuringus vaadeldud vabadest looduslindudest on maailmas kõige rohkem koduvarblasi – neid on maailmas umbes 1,6 miljardit, vahendasid Viker­ raadio teadusuudised.

Naljanurk Õpetaja korteris heliseb keset ööd telefon. ,,Magad?“ küsib helistaja. ,,Magan,“ vastab õpetaja uniselt. ,,Aga meie õpime!“ teatab helistaja vihaselt.

T

Paremale: 1. Arak, 5. Laap, 9. Ava,

21

27

S

Ristsõna nr. 1055 LAHENDUS

23

25

I

Miljardi piiri ületab veel kolme linnuliigi arvukus. Need on harilik kuldnokk, PõhjaAmeerikas elutsev vöötnokk-ka­ jakas ja ka eestlaste rahvuslind suitsupääsuke. (PM/EE)

12. Kino. 13. Airi, 14. Sai, 15. Niit, 16.

Transiit, 18. Esil, 19. DNA, 20. Eest, 24. Alias, 28. Kentauri, 32. Amet, 33.

Asi, 34. Stoik, 36. Era, 37. Siss, 39.

Kolumbus, 41. Skunk, 43. Nisu, 44.

Ian, 46. Usin, 50. Kontsert, 55. Sama, 56. Ani, 57. (Sinna ja) siia, 58. Imab, 59. Ine, 60. Alai, 61. Kabi.

Alla: 1. Akne, 2. Riis, 3. Anii(s), 4.

Kot­­let, 5. LAT, 6. Air, 7. Arad, 8. Pin­ na, 9. Asi, 10. Vai, 11. Ait, 17. Sala, 21. EAS, 22. Sutk(a), 23. Troon, 25.

Imeb, 26. Aeru, 27. Stas(i), 28. Kass, 29. Esik, 30. Nisu, 31. Iili, 35. Kus, 38.

Snit(t), 40. Muusik, 42. Kassa, 45.

Neil, 47. Sama, 48. Imab, 49. Nabi, 50. Kai, 51. Onn, 52. NIE, 53. RIA, 54.

Tai.

Nädala retsept

Hernesupp kardemoniga Marika Blossfeldt Mõnus toitev terviktoidu supp, milles põimuvad India (ingver, kardemon) ja Eesti (odra) mait­ sed. kuuele Vaja läheb: 500 g kuivatatud kollaseid herneid, osa tervelt, osa pooli­tatult; leotada üle öö, nõrutada ja loputada 2,5 l vett 1 tass odrakruupe 2 sibulat, hakkida 3 porgandit, lõigata pikuti pooleks, siis seibideks 1 sl kooritud ja peeneks hakitud ingverijuurt 2 tl jahvatatud kardemoni 2 sl oliiviõli 1 suur või 2 väikest porrulauku, lõigata 1 cm paksusteks tük­ kideks soola ja pipart Valmistamine: 1. Pane herned ja vesi potti ning aja keema. Riisu vaht pealt. Lisa kruubid ja keeda keskmisel kuumusel 1½ tundi, aeg-ajalt segades.

2. Kuumuta sibul, porgand, ingver ja kardemon õlis 5–10 minutit.

3. Kui herned hakkavad peh­ meks saama, lisa kuumutatud köögiviljad ja keeda veel 10 minutit.

4. Lisa porrulauk ja hauta veel 3 minutit. Maitsesta soola ja pipraga.

Serveeri rukkileiva ja võiga.

7

KARLA KALENDRISABA

Idiotentsuse kriis Ma pole kindel, kas te kõik seda pikka sõna seal pääliskir­ jas tunnete, äkki pean seletama. Ega ma ise kah ei tund, aga Kata oli ühe noore hakateemilise tuttava käest kuuld ja kohe minu aridust kah täiendama. Naisterahva asi, noh. Äbeneb maavillase mühaka kõrval elada.

Vata see idiotentsus pidada tähendama seda, et sa tead täpselt, kes sa oled. Kui ei tea vai on kahtlusi ja kõhklusi, siis ongi kriis. Kui kahtlusi küllalt kähku ei kõrvalda, võib kriis nii kõvaks minna, et paneb naisterahva kombel kriis­ kama. No minul omateada pole kunagi nisukest probleemi old. Olen sihantseid inimesi elus kohand küll, kes ei tea, kas ta on Juuli vai Juulius, aga mina olen Karla ja selge sott. Aga Kata alles mineva nädali kinnitas mulle, et mõnel maal olevat Karla oopis naisterahva nimi. No kriis mis­ sugune. On ikke ilmas idiotente!

Tegelikult on perismure oopis mujal. Seesama taame, kes mind Kata kaudu koolitas, oli mu kallilt kaasalt küsind, kas tema mees on kirjanik vai ajakirjanik. No Katal oli tolku vasta küsida, mis seal vahet on. Ja siis see noor ja nipsakas neiu oli poetand oma aritud uulte vahelt nisukese tehvinitsijooni: ajakirjandus on see, mis lugeda ei kõlba; kirjandus on see, mida keski ei loe. No ole sa lahke, misukest tarkust nüütsel ajal ülikoolis kompluuteri abil õpetatasse.

Mina arvan, et olen ikke olnd nii üks kui teine, aga nüid pole enam kumpki. Olen ülendust saand, vat mis. Mina olen tähele pand, et mida pikem ja keerulisem nimetus, seda tähtsam amet. Iga ülendusega läheb tiitel pikemaks.

Kõigepealt olin lihtsalt kirjanik. Kui seitung mulle oma isikliku kalendrisaba lubas, siis sai minust ajakirjanik. Ja nüid siis olen polevajakirjanik. Keski on mulle salaja veel ülendust and.

Aga üks asi ei anna mulle ikke rahu. Kuda see noor inime teab, et ajaleht lugeda ei kõlba, kui ta seda lugend ei ole? Ja kui ta ise kirjandust ei loe, miks ta siis kohe arvab, et keski teine kah ei loe? Mulle paistab, et ta ise on oopis isevärki kirjanik. Silmakirjanik, noh. Ühe asja tegi mu õnnis isa mulle küll juba noorest peast selgeks. Oiatas üht sorti kirjanduse eest. See on allkirjan­ dus. Niipea kui vekslile allkirja antsid, pold su idiotentsus­ es enam mingit kahtlust. Kui veksel protesti läks, kaotasid oma talu kogu tavaariga. Ei jäetud sulle keppi ega kottigi, et saaksid kerjama minna.

KARGU KARLA

Tõrvas avati Eesti esimene liivaskulptuuride park Mai lõpus avati Tõrvas Eesti esimene liivaskulptuuride park, kus vaatajad võivad ära tunda Tõrvas sündinud ja kasvanud odaviskaja Magnus Kirdi, glamuuritari Anu Saagimi ja muusikud Anne Veski, Ivo Linna, Koit Toome, Genka ning mulgi kaabuga Elina Netšajeva oma kõmu­ lises Eurovisiooni seelikus.

Olenevalt ilmast on liiva­ skulptuuride park vaatajatele avatud kuni sügiseni. „Meie kultuuri- ja spordi­ tegelaste tegevust on koroona­ piirangud kõvasti räsinud – otsustasime kuulsused tuua ­ ­liivaskulptuuridena Tõrva kui ajaloolisesse suvituslinna puh­ kama. Siinkohal tuleb mainida, et täielikku sarnasest otsida ei

maksa, vaid need on lihtsalt kaunid liivakujud,“ rääkis idee algataja, Tõrva vallavanem, Maido Ruusmann.

Parki aitasid luua kolm Läti hinnatud liivaskulptuuride skulptorit, kes töötasid taieseid tehes 10 päeva. Lätis on Jelgava linnas samuti liivaskulptuure ­esitatud, kuid Eestis pole sellist liivakujude parki varem tehtud.

Tõrva tähistab tänavu 95 aasta möödumist linnaõiguste ­ saamisel. (D/EE)

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

kontoris: 416-424-4900 • isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6

8

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

Nr. 22

Canada, Estonia, part of new Military Mobile project English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Truth, lies, gullibility Putin, Lukashenka, Xi Jinping, Kim Jong-un and others of the same ilk are well aware that truth is their enemy. The predominant culture of falsehood and ­ deception was inherent in Communist totalitarianism, especially in countries such as Russia, North Korea and China.

Manipulated discourse was not rooted in reality, and did not help to distinguish lies from truth.

The 15,000 to 30,000 lies that hugely prolific Mr. Trump was able to generate and ­disseminate (the totals vary be­ tween numerous fact-check groups) during four years have now been crowned with a flag­ ship lie, “The Big Lie”, that the election was stolen from him through massive fraud.

As an Estonian, this writer is saddened that an established ­political party, EKRE is actively perpetuating The Big Lie even in the face of overwhelming evidence that negates it. Just ­ recently, EKRE’s on-line news ­ portal, Uued Uudised, claimed that an audit of an electoral district’s election results in ­ Arizona had uncovered that some computer files had been deleted and then found by the auditor, when in fact they had always existed and had never been deleted.

This seemingly unimportant momentary by-pass of the cor­ rect facts is just one in a con­ tinuing series of articles in Uued Uudised that legitimizes Mr. Trump’s accusations that those who speak the truth are liars, traitors and purveyors of ­ “fake news”. Uued Uudised car­ ried at least 27 articles between the US elections of November 7, 2020 and the assault on the US Capitol on January 6 that supported Mr. Trump’s Big Lie. EKRE’s internet voice has obviously decided not to pub­ lish election-related news that 60 court decisions have dis­ missed accusations of voter fraud by Mr. Trump’s lawyers for lack of any evidence. An Uued Uudised posting states the exact opposite, headlined, “Trump’s team has won most of court cases regarding the elec­ tions”. One decision favoured Mr. Trump’s court appeals, but

it did not involve voter fraud.

No fraud has been discovered by the numerous election audits and recounts. This information is vitally news­ worthy, some­ thing that Uued Uudised claims to present but does not share with its readers.

A substantial number of Uued Uudised postings support­ ing the Big Lie narrative origi­ nate from the Epoch Times, now wielding one of the largest social media followings of any news outlet. The Epoch Times ownership has close ties with the Falun Gong, a spiritual movement exposing human rights violations and opposing totalitarianism in China.

Before Mr. Trump’s ascen­ dancy, the Epoch Times had a righteous mission, the fight for democracy. Now it’s in lock step with Mr. Trump’s agenda – peddling conspiracy theories, ­ the Deep State, Fake News, etc.

In a similar fashion as with Uued Uudised, the truth-based messages that Epoch Times also advances are seriously damaged by this close affiliation. A pity.

One is perplexed by the size of following of the Big Lie. Within the Republican party alone, fully three quarters of its membership is willing to be­ lieve this unlikely proposition with no evidence supporting it.

They are easily manipulated into accepting something being true when it clearly isn’t.

In studying mass gullibility elsewhere, we witness a glaring contradiction: billionaires thrive in China, where the Communist regime promises to protect the worker against unbridled capi­ talism. The billionaire must ­display allegiance to a brutally authoritarian political leader­ ship. This loyalty does not stem from persuasion by the ­regime, but rather self-interest, as peo­ ple seek to ingratiate with those in power, or on the c­ontrary, fear their wrath.

There has never been a more gullible political following than Mr. Trump’s supporters. They believe anything he says, no matter how outrageous or in­ consistent. Only a liar, with real contempt for his supporters, would insist that he had the “the largest inauguration crowd ever” when aerial photos prove otherwise. Mr. Trump’s minions have soaked up this and thousands of other lies like a ­ sponge.

Just like Americans, Esto­ nians struggle to fully under­

Toomas Lukk, Ambassador, Republic of Estonia In today’s geopolitical realm the arc of instability spans from the Middle East to North Africa and from Asia to the Americas. The world faces threats of terrorism, climate change, refugee crises, covid19 pandemic, and also irre­ sponsible and destabilizing behaviors of authoritarian regimes.

On May 6th 2021, the Ministers of Defense of the European Union accepted the request of the United States, Canada and Norway to parti­ cipate in the Permanent Structured Cooperation (PESCO) Military Mobility project.

PESCO is the part of the European Union’s security and defense policy, a strategic plat­ form that pursues the structural integration of the national armed forces.

Ministers of Defense meet­ ing in September 2017, in Tallinn (Estonia), during the Estonian Presidency of the Council of the European Union, paved the way for launching PESCO in December of that same year, and the PESCO Military Mobility project in 2018. The prelude to this deci­ sion was the changing security environment, which stimulated efforts to enhance cooperation of developing defense capabili­ ties.

Over the last decade, Russia has proven to be the single biggest source of instability in ­ Europe. Russia’s war against Georgia in 2008 exposed its ­aggressiveness and indicated the changing security environment in Europe. Illegal Russian annexation of Crimea and the ­ invasion of Eastern Ukraine in 2014 opened a new geopolitical chapter shifting from peaceful post-Cold War years in Europe to a more turbulent stage.

Russia, however, uses NJET=NO or total denial policy, well expressed in Russian ­foreign minister Sergei Lavrov’s derisive comment to Interfax on May 6th, regarding the EU’s decision to impose restrictive

stand complex policy issues and nuanced political aspects of a global community. It’s natural to focus on what we can actually grasp, what we can act on and who is to blame for our suffer­ ing.

Mr. Trump may have the rhetorical skills of a talented ­ demagogue. But anyone who can convince us that there is a shortcut to a solution or mani­ pulate their hopes with empty promises is dangerous. And for Uued Uudised not to distin­ guish Mr. Trump’s lies from truth is sad.

LAAS LEIVAT

The receipt by the Estonian Muinsuskaitse Selts of the Estonian tri-colour on the anniversary of Flag Day received religious invocation at the Bishopric Toomkirik in Tallinn. The gift was presented by the Estonian Flag Society, represented by Jüri Trei and Trivimi Velliste. Representing the Muinsuskaitse Selts were Peep Pillak, Helle-Silvia Solnask, Priit Herodes. Presiding at the service were Archbishop emeritus Andres Põder and Rev. Arho Tuhkru.

Photo: Helle Solnask, EMS

measures against Russia as ­“illegal and for no reason”.

The recent escalation of tensions on the Ukrainian ­ border and in the Black Sea, ­ clearly show that challenges are no longer limited to the military sphere. The challenges spill over into the information, tech­ nological, economic, and other domains attempting to impact domestic and foreign audiences.

The developing security ­situation in Europe requires an adequate response, new tools and approaches. The EU, expanding beyond traditional ­ territory, advances its defense capabilities and reinforces the European pillar within NATO. NATO, strengthening its re­ sponse to disinformation, terror­ ism and cyber-attacks, bolsters the EU’s activities in the civilian domain. NATO remains the cor­ nerstone of the Trans-Atlantic security.

Military mobility, however, is a major factor for the cre­ dibility of European defense in response to this changing se­ curity environment. Partici­ pation of Canada, USA and Norway, key NATO and Euro­ pean partners, in PESCO’s work constitutes a vital de­ velopment significantly aug­ menting the transatlantic bond and contributing to the EU and NATO cooperation. The PESCO projects also include co­ operation in other areas such as medical services, training, cyber response, disaster relief, mari­ time and space surveillance, and intelligence. The PESCO Military Mobility project ad­ vances preparedness, resilience and interoperability. The majori­

ty of PESCO projects respond to NATO priorities.

For Canada, NATO and the European Union play a central role in its foreign policy. NATO is Canada’s most important multilateral security ally and the European Union is Canada’s strategic partner. Thus, Canada welcomed the EU’s decision allowing third-party participa­ ­ tion in PESCO and expressed satisfaction with the possibility to work closer with European partners.

Canada’s strategic interests in Europe began long before NATO or the European Union were established. During the two World Wars, Canada’s men and women sailed across the Atlantic to defend Europe. After the occupation of Eastern Europe by the Soviet Union, Canada became a destination for refugees. Since then, many Europeans have found new homes in Canada, and gone on to contribute to its history and success.

PESCO’s ambition is to ­become an “instrument to foster common security and defense” providing Europe with “a co­ herent full spectrum force pack­ age, in complementarity with NATO”. Extending the invita­ tion for participation to the key partners increases the effective­ ness of military partnerships, improves logistical capabilities, and bolsters conventional deter­ rence. Partners’ input will help PESCO to reach its potential and goals.

Canada stands firmly with its European partners. Thus, Canada and Europe are entwined in their past and future.

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

9

Opinion: U.S. pipeline hack and concerns about Canadian cyber security Marcus Kolga The Toronto Star, May 2021 A Russian criminal hacker group behind a major attack against a major U.S. oil and gas pipeline has caused sub­ stantial disruptions through­ out the Eastern United States, and its effects could trickle into Canada as well. The Russian cyber criminals, known as DarkSide, hacked into the Colonial Pipelines network this month, leading the company to shut down all of its operations for nearly a week.

The fuel shortages affecting the entire Eastern United States demonstrate the potential threats from malign foreign ­actors against critical infrastruc­ ture. The situation also raises questions about whether Canada is prepared to defend against these actors.

Colonial Pipelines was tar­ geted with what is commonly known as a ransomware attack.

As the name suggests, criminal hackers identify and exploit vulnerabilities in a targeted system to access and seize ­ ­control of data and even entire networks and systems and a ransom is demanded to release them. In the Colonial Pipelines case, Russian hackers stole over 100GB of data from the Georgia-based company and then locked up part of the pipe­ line, after which the criminal hacker group demanded a ­ransom.

The Colonial Pipelines sys­ tem stretches from Texas to Maine, supplying gasoline, die­ sel and jet fuel supplies to the entire Eastern US. Its near weeklong shutdown has forced the U.S. government to approve alternate methods to transport oil and fuel across the region, including railways and roads.

The Wall Street Journal ­reported Colonial paid $4.4 mil­ lion in ransom. Cyber criminals in past hacks have demanded amounts ranging from as little

as a few thousand to millions of While the Russian govern­ dollars in order to release data ment has denied involvement and hijacked systems. In Octo­ and there is yet no hard evi­ ber 2019, a Canadian insurance dence pinning the crime at the company reportedly paid $1.3 Kremlin’s feet, those of us who million to recover 20 servers have watched Russia closely and 1,000 workstations. have a running joke: we Over the past several years, shouldn’t believe anything, until cyber security experts have the Kremlin denies it. warned about the vulnerability Just as we ourselves are be­ of Canada’s critical infrastruc­ coming more reliant on the ture to foreign hackers and cy­ “Internet of things,” so too are ber criminals. In its 2020 threat the operations of our critical assessment report, Canada’s ­ infrastructure. The threat of Centre for Cyber Security noted hacking or interference in the that “cyber threat actors will functioning of our hospitals, intentionally seek to disrupt power grids, traffic networks ­ Canadian critical infrastructure and beyond could put countless and cause major damage.”

Canadian lives at risk, to say In July 2020, Russian nothing of the devastating government hackers attempted ­economic costs. ­ to steal COVID-19-related vac­ The consensus amongst cine research from facilities in ­ experts is that much of the Canada. The Communications Western world and indeed Security Establishment (CSE) Canada are unprepared to de­ identified the hackers as be­ fend against these threats. longing to the Russian intelli­ CSE has developed baseline gence APT-29 cyber warfare cyber security guides for small teams, known as “The Dukes” to medium sized businesses to and “Cozy Bear,” whose goal help them secure their net­ was to hinder Canadian response works.

However, it’s unknown efforts to COVID. how many businesses have In December, Russian a ­ dopted these security protocols. government hackers infiltrated ­ critical updates of Solar Winds Greater personal cyber literacy software. The hack affected and the promotion of simple large parts of the U.S. govern­ habits like adopting two-factor ment, NATO and multiple tech authentication, at a minimum, should be promoted among and utility companies.

Canadians, and at all levels of This attack may have been government and business. thwarted if a strikingly simple The cost of engaging in solution was used – strong c ­ yber and digital information password protocols. According warfare against Canada and our to the New York Times, an allies by malign foreign states intern at Solar Winds set the ­ and actors is extremely low. company’s password to its Without strong deterrence – and master updating system to ­ the ability of our intelligence SolarWinds123. The easily community to actively defend hacked password contributed to against and to proactively neu­ one of the biggest cyber attacks tralize threats – we invite fur­ on record. ther attacks against us.

The cost While it is unclear whether the Colonial Pipelines hack can of that may soon be counted not be attributed to the Russian just in millions of dollars, but government, Russian pro-­ultimately, in lives lost. democracy and human rights (Marcus Kolga is director of activist, Garry Kasparov, tweeted DisinfoWatch.org and is a that “no Russian hackers … Senior Fellow at the Mac­ would operate without his donald-Laurier Institute and the [Vladimir Putin’s] sanction.”

CDA Institute.)

Toronto candle lighting for the victims of the June 1941 Soviet deportations TORONTO – The Baltic communities in Canada will ­ commemorate the 80th anni­ versary of the Soviet depor­ tations in Estonia, Latvia and Lithuania on June 14, 1941 and will honour the tens of thousands of victims – mostly women and children – with a candle lighting commemora­ tion at Toronto’s Nathan Phillips Square at 7 pm, June 14th, 2021.

In August 1939, the Soviet Union signed a friendship treaty with Nazi Germany that faci­ litated the coordinated start of WWII, when Stalin’s Red Army and Hitler’s forces attacked Poland. The treaty, known as

the Molotov-Ribbentrop Pact, carved up Europe between the Soviets and Nazis, whereby Estonia, Latvia and Lithuanian were assigned to Stalin for violent annexation and coloni­ ­ zation.

In order to break down resis­ tance against Soviet coloniza­ tion, Stalin ordered mass arrests and deportations to forcibly ­displace indigenous populations and secure the illegal Soviet annexation of all three Baltic ­ nations.

The violent terror that Stalin imposed on the Baltic States provoked a mass exodus of ­refugees in 1944, who fled the return of advancing Soviet forces

– which brought with it mass human rights abuses and a new wave of repressions.

Millions fled, many arriving in Canada, where they found refuge and have contributed to building the prosperous, just and tolerant nation we know ­today.

Respecting COVID social distancing protocols, members of the Baltic communities are invited to individually place a candle at Nathan Phillips Square in Toronto between 7–8 pm, in memory of the over 40,000 people deported on the night of June 14, 1941.

Photo: tokyoweekender.com

Kaido Höövelson — the Baltic Champion of Sumo Wrestling Vincent Teetsov Years ago at a hotel restau­ rant in Tallinn, I recall seeing people glued to a TV screen over by the bar. In between bites of a late breakfast, they were watching a wrestling match. Not the Olympics, not WWE. It was sumo wrestling, broadcast six hours ahead from Japan. The centre of their attention was a wrestler by the name of Kaido Höövelson, and for a moment, his breath, the spectators’ breath, and the breath of those diners, was held all at once…

The pressure and tension around a sumo ring is palpable.

At times, voices may call out and cheer from the back rows, but at the front, you will find the most serious, concentrated faces. There is a certain deco­ rum in sumo, where you won’t see a coach or their assistants running around the ring yelling out to their wrestler.

The ring is also treated as hallowed ground. It’s call a ­dohyo, which refers to the clay and surrounding bundles of rice straw that make up the ring.

Among other rituals, the clay is swept and sumo wrestlers begin each “bout”, or round, with an act of purification, by throwing salt into the air. Then they stomp their feet on the clay to vanquish evil spirits and take a drink of water. Sumo may not technically be a martial art, as it doesn’t originate from warfare or the military. But as with other Japanese fighting sports, ­ it is a deeply respected and meaningful art that is connected to Shinto rituals like these, stemming from its traditional ties to Japanese festivals.

For Kaido Höövelson, known in the ring as Baruto Kaito (re­ lating to the name of the Baltic Sea in Japanese), these rituals and this sport were his life from 2004 to 2013. He’s the most famous Estonian to have par­ ­ taken in sumo wrestling in Japan, which, historically, was not so open to non-Japanese athletes. Others have come from outside into the sport, including Fiamalu Penitani (known pro­ fessionally as Musashimaru Kōyō), who was born in Ameri­ can Samoa. That being said, Höövelson is one of only two Estonians to have done so, the other being his friend Ott Juurikas.

Höövelson started out in the sport in his adolescence, in addition to practicing judo; ­ maximizing his stature and six feet and six and half inches of height for a career in wrestling.

By age 20, he was ready to ascend up the sumo wrestling ­ rankings in the sport’s home­ land.

Despite being from else­ where, Höövelson was accepted into the Mihogaseki heya ­(usually translated as “stable” in English) for training. In compe­ tition, he wore a mawashi loin­ cloth and had the traditional long hair tied up into a chonmage bun on top of his head.

From his starting point, his ­career was marked with impres­ sive climbs in the rankings and divisions of professional sumo.

In 2010, he attained the ­second-highest rank of sumo – ozeki. At any one time, there are normally only three to five ozeki. All that remained was the highest rank, yokuzuna, a rank­ ing that less than 100 sumo wrestlers have obtained since records were written down.

An athlete won’t always win, though. By nature, sumo wrest­ ling matches zip by very quick­ ly, typically in a few seconds, and a handful of minutes in ex­ ceptional cases. Wrestlers will sometimes skid around on the clay before being toppled off their feet or pushed out. One minor mistake could put a wrestler into a compromising position that launches them in the air towards the edge of the ring, like when Höövelson faced off against grand cham­ pion Asashōryū Akinori at the Tokyo Sumo Tournament in 2010. That may be another ­reason why viewing each match is so intense, because each ­moment counts.

Sloping off from huge wins, health challenges and injuries brought Höövelson down again, as he had to contend with the regulations and ranking rules of sumo tournaments. These wrest­ lers aren’t given the luxury of extensive time to heal and reha­ bilitate.

One’s strengths can also become damaging. One of ­ Höövel­ son’s best moves, pick­ ing up his opponent cleanly off the ground with his arms and placing them outside of the ring boundary, exacerbated a knee injury he had. But he always (Continued on page 10)

10

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

Hope and concern surrounding stem cell treatments in Estonia and Canada Vincent Teetsov In September 2013, The Baltic Times reported a successful stem cell operation in which a young woman regained the “ability to move her left hand and use her fingers” after 12 years. The surgery, in which the patient’s own stem cells were injected into her hand, was conducted by Dr. Romek Märtsin at the Hospital of Reconstructive Surgery in Tallinn. The Baltic Times added that within six months, she could “…freely move the hand that was restricted earlier by scar tissue on her ­ arm…”

60 years after stem cells were first discovered, they con­ tinue to make quite a stir within the international medical com­ munity. This is due to the hope that stem cell treatments may regenerate the body and treat injuries and diseases with faster recovery times, but also due to the concern that they may ­create further health challenges for patients.

So how does stem cell ­therapy work? In simple terms, a stem cell is a cell that is not yet differentiated. It doesn’t have a specific purpose, like a brain cell or blood cell.

However, within the human body and under controlled laboratory conditions, stem ­ cells can make copies of them­ selves, or make cells of a ­specific type.

Stem cells can be found in a few different places. A hemato­ poietic stem cell is a type of adult stem cell found in bone marrow, which can produce new blood cells. Umbilical cords may be donated after the birth of a child as a source of stem cells. They can be collect­ ed from human blood. It is also possible to take stem cells from embryos up to five days old that are unneeded after in vitro ­fertilization procedures.

For treatments, stem cells ­enter the body intravenously or are injected into parts of the body affected with disease or injury, to replace damaged cells.

Stem cells were discovered

by two Canadians, the cellular biologist Ernest McCulloch and biophysicist James Till, at the University of Toronto in 1961.

It was an accidental discovery, when bone marrow cells were injected into mice during re­ search on the effects of radia­ tion. By 1981, the embryonic stem cells of mice were grown for the first time in a lab. This moved on to human embryonic stem cells in 1998. Though the use of stem cells in therapy actually predates their 1961 ­ discovery – the first bone ­ ­marrow transplant took place in the 50s. By 2012, one million stem cell transplants had been performed around the world.

In Estonia, patients seeking stem cell treatment are able to go to the North Estonia Medical Centre in Tallinn. The Centre has noted that at their location, treatments are done with a ­patient’s own stem cells, while at Tartu University Hospital, the therapy can be done with either one’s own cells or donor cells.

It was at this latter hospital that Estonia’s first marrow trans­ plant was done in 1993, followed by Estonia’s first ­ ­haematopoietic stem cell trans­ plants in 1997.

As explained by Tiina Titma, a researcher at Tallinn Uni­ versity of Technology, in Estonia, “requirements relating to quality and safety for the procurement and handling of cells, tissues and organs … are regulated under the Procure­ ment, Handling and Trans­plan­ tation of Cells, Tissues and Organs Act.” Likewise, stem cell research is regulated so that consent is required from anyone donating cells, tissues, and or­ gans. The high cost of treat­ ments limits them from being sought out more widely, though.

In Canada, there has been caution surrounding stem cell therapy. Only three stem cell treatments have been approved in Canada, for Graft V Host Disease, acute lymphoblastic leukemia, and Adult B-cell Lymphoma.

In May 2019, Health Canada warned against unauthorized cell treatments offered by some

Canada Summer Job Program

Canada Summer Job Program

• • • •

Opportuni�es at the Estonian House in Toronto Ltd. 8 week – 2 month Summer Term Applicants must be between 15-30 years of age and Canadian ci�zens or permanent residents Basic knowledge of Estonian language

Job Title: Archival Assistant Archival Technician

If you are interested in this opportunity, please send a cover le�er and your resume to info@estohouse.com

Nr. 22

Employment Opportunity The Estonian Foundation of Canada seeks an OFFICE MANAGER who will lead marketing, communications and community/donor relations for this national charity.

The successful candidate will manage the Foundation’s office and one part time employee.

The Manager will oversee and lead the funding applications program (as directed by the Board), create and manage fundraising and community awareness campaigns, and ideally plan and write content for the EFC website, social media platforms and community news outlets, and assume other duties.

The applicant must have excellent project management skills, good writing and communication skills, as well as a basic understanding of Estonian. Familiarity with the Estonian community in Canada would be an asset. This position can provide flexible hours and could evolve in future. We are interested in hearing from you if you have most of these skills or willing to learn. Compensation commensurate with experience. Please apply with resume by June 18, 2021 to president@estonianfoundation.ca.

Estonian Foundation of Canada is a registered charity that supports Estonian cultural and heritage initiatives across Canada.

clinics and health care prac­ titioners. They advised that “Unauthorized treatments have not been proven to be safe or effective and may cause life threatening or life altering risks, such as serious infections.”

Health Canada asserts that “…v most cell therapies are still experimental. This means that they may be administered to Canadians only if the health care practitioner is conducting a clinical trial authorized by Health Canada.” Authorized treatments and clinical trials are found on the Drug Product Database and Clinical Trials Database.

The eagerness for stem cell treatments grows, and patients in both Estonia and Canada have sought these types of treat­ ments; but it will take increased clinical observation and re­ search before a consensus can be reached in the medical com­ munity on the therapy’s use.

While there is still much to understand within the field of stem cell research, it is clear that there are many remarkable possibilities we have yet to un­ cover after the initial discovery of stem cells 60 years ago.

Kaido Höövelson…

(Continued from page 9)

put his best effort in to get back up again and keep at it.

In 2013, he retired as Baruto Kaito, culminating in a ceremo­ ny where his topknot was cut by 200 people, one hair at a time. At this point, he embarked on a new path as a business­ man. In terms of sports, he di­ rected his combat skills into mixed martial arts rings, fight­ ing in the super heavyweight class. He also sought to expand his career further, into politics.

In March 2019, back in Estonia, he was elected as a member of parliament. His Japanese lan­ guage skills are still sharp, too; acting in a TV drama and speaking in a 2019 discussion about cryptocurrency, for in­ stance.

The wrestling ring reminds its adherents of a tried and true lesson. As Baruto Kaito has shown us: stand firm, keep your head in the game, and always get back up.

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Keili Moore Keili Moore is an Estonian-Canadian university student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the new Martin & Heljo Mäeks Fund. Keili is currently in the final year of a B.A. in International Development with a minor in Psychology at McGill University. Her degree and rewarding volunteer ex­ ­ periences at home in Canada and inter­ nationally in Lima, Peru and Accra, Ghana, have helped Keili make ambi­ tious plans for her future. She would like to pursue a career at a start-up whose objective is to make a contribution to society. But first – she plans to teach English in Asia and work in Tallinn for a few years before getting her MBA. On being Estonian Being Estonian means having the duty to preserve the Estonian heritage by being committed to our community. I cannot imagine my life without our Estonian community. My deepest sense of fulfillment comes from striving to build last­ ing relationships with fellow Estonians, celebrate our tradi­ tions, foster our culture and give back to our Estonian com­ munity. Practically my whole life has revolved around my heritage and it has allowed me to develop a strong sense of identity. All of my Estonian-related experiences and memo­ ries have played an important role in my life and play a big part in defining who I am today.

It is inspiring to witness our community play such a huge role in our lives despite having a relatively small presence in the world. While the size of our community does not reflect our large passion for upholding our cultural values and tradi­ tions, it does bring up a concern for our future. I believe that this has been a driving force in maintaining the strength of our ­community, and that we have proven that power does not only persevere by strength in n­ umbers.

Our community truly is a second family to me. A large part of my life will always be dedicated to ensuring a bright future for our Estonian community as it is something that I am deeply passionate about. I am and will always be a proud Canadian-Estonian.

On the role of EFC It is vitally important for our community to preserve our culture and heritage, celebrate our traditions and encourage active involvement in the community itself. …our community truly acts like one big family connected by our roots. The Estonian Foundation of Canada is this connecting factor that provides the tools to bring our community together in any way possible. It maintains the strength of our community by celebrating our past in order to ensure a future in Canada.

••• Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foun­dation of Canada has granted 150 scholarships to CanadianEstonian students since 2000.

Scholarship details and applications available at www.estonianfoundation.ca/en/efc-scholarships or by contacting the EFC office at 416-465-5600 or info@estonianfoundation.ca

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

NOORTE NURK

Kui hästi tunned Kalevipoega? (II) Seitsmenda klassi teadmistekontroll Kalevipoja teemal (vt I osa EE # 21, 28.5.2021, lk 11 ja 15) Ühe Tallinna 7. klass kirjandus/ tunni Kalevipoja teadmiste/ kont­rolli küsimuste jätk. Noored tegid tutvust rahvus/eepose looga Eno Raua ümber/jutus­ tuse kaudu. (Kalevipoeg, Fr. R. Kreutzwaldi järgi jutustanud Eno Raud, Tammer/raamat, 2018, 120 lk, 11-14 €) 15. Kalevipoeg tellib Soome sepalt väärilise mõõga ja saab: a) tuli/uue tõhusa relva b) vana väärika relva c) oma isale Kalevile sepistatud suur/suguse relva 16. Endale uhke relva saanud Kalevipoeg joob liikudel (al­ koholiga kostitamine soori­ tuse, saavutuse, kokku/leppe või muu sellise puhul) liiga palju alkoholi ja tekkinud tüli

käigus: a) tapab mõõga meisterdanud sepa süütu poja b) tapab mõõga meisterdanud süütu sepa c) tapab mõõga meisterdanud sepa ja tema poja 17. Kalevipoeg saab eesti/ maalaste kuningaks, kuna: a) ta suudab juua rohkem alko­ holi kui tema vennad b) ta on tapnud rohkem vaen­ lasi kui tema vennad c) ta on targem kui tema ven­ nad d) ta viskab Tallinna lahe ääres kivi kaugemale kui tema vennad e) eesti/maalased valivad ta endale kuningaks f) see amet satub talle loosi tahtel 18.

Kalevipoeg jääb oma uhkest mõõgast ilma, kui: a) Peipsi sorts varastab tukkuva mehe mõõga, ei jõua seda aga kaugele vedada ja pillab Kääpa jõkke b) Soome sepp varastab tukkuva mehe mõõga, ei jõua seda aga

Kristjan Raua joonistus „Kalevipoeg kivi viskamas“ (1935) Tartu Kunstimuuseum.

Edward von Lõngus, ,,Kalevipoeg 3.0“ Tartu Vabadussillal. (Leidke pil­dilt ka siil!)

Foto: Vikipeedia

kaugele vedada ja pillab Kääpa jõkke c) tema vanem vend varastab tukkuva mehe mõõga, ei jõua seda aga kaugele vedada ja pillab Kääpa jõkke d) Lapu tark varastab tukkuva mehe mõõga, ei jõua seda aga vedada ja pillab Kääpa jõkke 19. Kalevipoeg aitab ehitada Tallinna linna, mis saab esi/ algu nimeks: a) Taara/linn b) Reval c) Lindanise 20. Kord laua/koormaga Peip­ si tagant tulles satub Kalevi­ poeg põrgusse, mis on: a) tuli/kuum tõrva/katel, kus on palju kannatavaid hingi b) tavaline talu/maja, kus on palju kulda ja raha c) uhke loss, kus on palju kulda ja raha 21. Kalevipoeg kasutab Sar­ vik-taadi võitmiseks: a) küüntest tehtud nähtamatuks muutvat kübarat b) rammu/leent c) kellukesega sõrmust 22. Kalevipoeg kinkis oma isa Kalevi tarkuse/raamatu: a) Soome sepale b) Sarvik-taadile c) Lapu targale Varrakule d) oma vendadele 23. Kalevipoeg päästab põr­ gu/piigad, kelle Sarvik-taat röövinud oli, ja neist saavad: a) Kalevipoja, Alevipoja, Sule­ vi­poja ja Olevipoja naised b) Alevipoja, Sulevipoja ja Olevipoja naised c) Kalevipoja vendade naised 24. Alevipoeg ja Sulevipoeg: a) saavad raud/meestega võidel­ des surma b) pääsevad raud/meeste käest ja põgenevad Vene/maale c) upuvad maa/ilma otsa sõites d) elavad õnnelikult kõrge vanuseni 25. Kalevipoeg sureb vere/ kaotusesse, kui: a) tema Kääpa jõkke kukkunud mõõk tal jalad alt lõikab b) raud/mehed ta ümber piira­ vad ja raskete mõõga/löökidega tapavad c) Sarvik-taat enda nõiutud mõõgaga torkab d) kätte/maksu/himuline saare/ piiga teda mõõgaga ründab 26. Taara/tarkade tahtel saab Kalevipojast pärast surma: a) eestlaste kangelane b) Eesti valvur, kes suures hädas oma rahvale appi tõttab c) põrgu valvur, kes suures hädas oma rahvale appi tõttab d) taeva valvur, kes suures hädas oma rahvale appi tõttab 27. „Kalevipoeg“ on eestlaste: a) eepos ehk kangelas/laul b) muinas/jutt c) muistend d) müüt 28. Kalevipoeg on inimlike nõrkustega suur kangelane, sest: a) temast sai eestlaste kuningas b) ta on küll alkoholi/lembeline ja kergesti ärrituv, aga võitleb ennast/salgavalt vabaduse eest ning kogub teadmisi c) juba tema isa Kalev oli kangelane.

Vastused lk. 13.

Vahendas RIINA KINDLAM

11

ALPAKA pakub sooja ka kevadel Meie pood pärast piiranguid taas avatud

ALPAKASHOP nüüd AASTARINGSELT CF Sherway Gardens, Toronto Tel. 514 562 3040; sales@alpakashop.ca

Palju suviseid pakkumisi kuni -50% Luksuslik, vastupidav ja haruldane: alpakade soojast ja pehmest villast valmistatud sallid, mütsid, kampsunid jpm.

WARMEST OF EMOTIONS by ALPAKA! 100% sure and safe – curbside pickup

www.alpakashop.ca

Eesti spordis…

(Algus lk. 5)

aasta Londoni olümpia hõbe­ damehest Heikki Nabist, pole siiani päris selge. Nabi andis aasta alguses halva leiuga dopinguproovi, sai uurimise ajaks reeglitekohase ajutise võistluskeelu (mis tähendas se­ dagi, et temaga treeningul keegi maadelda ei tohi), aga protestis selle advokaatide abiga. Selgi­ tas, et dopingu kogus proovis oli nii mikroskoopiline, et võis sattuda temasse näiteks isegi keelatud ainet pruukinud vas­ tase higiga. Nüüd võeti Nabilt ajutine spordikeeld maha, aga kas teda ka Tokyosse lubatakse (pääse on tal MMi pronksime­ hena olemas), on lahtine.

Rallimehed ameerika mägedel Kahe aasta tagune autoralli maailmameister Ott Tänak koos oma kaardilugeja Martin Järveojaga on tänavuse MMi koondtabelis 45 kogutud punk­ tiga alles neljas. Juhib seitsme­ kordne maailmameister Sebas­ tien Ogier, kel punkte 75. Otil on tänavu vaid üks rallivõit, kaks katkestamist tehnika süül…

Viimatisel Portugali liiva- ja kruusarallil läks Otil esialgu Hyundai roolis hästi. Ta võitis ralli esimesel täispikal päeval neli kiiruskatset, siis aga äkki jäi tee äärde seisma ja katkestas võistluse. Mis seal auto taga­ osas katki läks, ei olegi Hyun­ dai tiim selgitanud. Viimaseks päevaks saadi auto jälle korda ja Tänak tõestas punktikatset võites, et oli siiski selle ralli kiireim mees kiireimas autos.

Paraku punktide poolest tühja kukruga. Järgmine MM-ralli

t­ uleb 3.–6. juunini Itaalias Sardiinias, siis on ees Keenia ralli ja juulis Eesti rallisõprade maiuspala MM-etapp LõunaEestis ning Tartumaal. Tänaku punktiseis pole küll kiita, aga ligi kümme rallit on veel ees ja tiitlijaht pole kaugeltki lõppe­ nud.

Kaks talispordiuudist Eesti laskesuusakoondist hak­ kab 2022. aasta Pekingi tali­ olümpia eel juhendama valge­ venelane Fjodor Svoboda.

Mees, kes viis Valgevene nais­ konna olümpiakullale, loodab aidata eestlasigi paremale tase­ mele ja on juba teeninud sport­ laste usalduse.

Eesti curlingumängijad käi­ sid kahel maailmameistrivõist­ lusel, paraku hästi ei läinud.

Neljaliikmeline naiskond pääses esimest korda võistlema maail­ ma paremikuga, aga võitis seal tosinast matšist vaid ühe. Marie Turman ja Harri Lill üritasid Šotimaal segapaaride MMil olümpiapääset, aga seekord jäi see veel saamata. ENN HALLIK

Götzise kümnevõistluse võitis kanadalane Warner Nädalavahetusel peetud maine­ ka Götzise kümnevõistluse või­ tis kanadalane Damian Warner, kogudes 8995 punkti – maagi­ lisest 9000 punkti piirist jäi lahutama vaid viis silma.

Eestlane Maicel Uibo sai 8157 punkti ja oli üheksas, edestades kümnendana lõpetanud ja isikli­ ku rekordi (8156 p) püstitanud Risto Lillemetsa vaid ühe punk­ tiga. Kolmas eestlane Kristjan Rosenberg (8032 p) lõpetas 13. kohaga. (ERR/EE)

12

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

Esilinastus komöödiafilm ,,Eesti matus“ 1. juunil esilinastus Ülemiste Apollo kinos Andrus Kivi­ rähki samanimelise näidendi ainetel valminud ja Rene Vilbre lavastatud komöödia ,,Eesti matus“.

Film põhineb Andrus Kivirähki paarkümmend aastat tagasi kirjutatud menukal näi­ dendil, kuid selle tegevus on toodud tänapäeva.

Esialgsete plaanide kohaselt pidi ,,Eesti matuse“ filmiver­ sioon esilinastuma juba jaanuari lõpus, kuid lükkus veebruaris pea poole aasta võrra edasi 20. augustile. ,,Tegime suure otsuse ja võtame riski, tuues juuni algu­ ses ,,Eesti matuse“ kinodesse.

Publik on seda filmi pikisilmi oodanud ja ei saa vaatajat alt vedada,“ ütles filmi üks produt­ sente Tanel Tatter maikuus.

Filmis mängivad Jan Uuspõld, Ago Anderson, Merle Palmiste, Tambet Tuisk, Hilje Murel, Peeter Oja, Sandra Ashilevi, Markus Habakukk ja Anna Sergejeva. Film valmis Taska Filmi, Apollo Film Productionsi ja Filmivabriku koostootmisel.

Lisaks ,,Eesti matusele“ jõu­ dis kinodesse ka lühianimatsioon Andrus Kivirähki raamatust ,,Kaka ja kevad“, mille režis­ söör on samuti Rene Vilbre, produtsent on Kristel Tõldsepp. ,,Kaka ja kevad“ on järgmise aasta sügisel kinodesse jõudva viiest lühifilmist koosneva filmi­kasseti pilootosa. Film rää­ gib melodramaatilise loo igat­ susest, sõprusest, armastusest ning selle sünnist ja surmast.

Kakale andis hääle Mait Malmsten. (ERR/EE)

EELK Toronto…

(Algus lk. 1)

desinfitseerimisteks ja fotode tegemiseks. Perede kaupa sise­ neti kirikusse kantselei välisuk­ sest, seati end valmis naisringi toas ning pärast jumalateenis­ tust lahkuti kirikust peaukse kaudu. Nii sai vältida liigseid kontakte, aga samas osa saada leeriõnnistamises ja leeripühast nii hästi ja südamlikult, kui ­hetke olud vähegi võimaldavad.

Leeripäev tervikuna oli too­ kord nii peredele kui kiriku palgalistele ja vabatahtlikele ­ töötegijatele omamoodi keeru­ kas logistikaoperatsioon, mida tuli hakata ette valmistama pikalt enne sündmuse algust. ­ Tänusõnad kuuluvad selle ettevalmistuse ja läbiviimise abilistele – Leena Liivetile, Naani Holsmerile, Kairi Taul Hemingwayle, Marta Kivikule, Eda Ojale, Rita Ziedinale ja meie ustavale fotograafile dr.

Peeter Põldrele.

Kuna kiriku ümbruskond on just viimase aasta jooksul muutunud rahutuks ja eba­ ­ turvaliseks, tuli mitmed asjad ka sellest aspektist läbi kaaluda.

Näiteks kiriku peaukse ette leeripäevaks istutatud lilled tuli pühapäeva hommikuni varjule

Nr. 22

Sõir saab geograafilise tähisena kaitse jäljendajate vastu 1. juunil jõudis lõpule Eesti teise geograafilise tähise „Sõir“ registreerimisprotsess.

Geograafilise tähise taotlus­ protsessi algatas Eesti sõira­ tootjatest koosnev huvirühm.

Euroopa Liidu geograafiliste tähiste puhul on tegemist kollektiivse intellektuaaloman­ diga, mis tagab toodetele kaitse jäljendamise ja väärkasutamise eest. Liidus on üle 3200 geograafilise tähise, mõned tun­ tumad on „Champagne“, „Par­ migiano Reggiano“, „Prosciutto di Parma“ ja „Cognac“.

Kaitstud geograafilise tähise märgise puhul pärineb toode kindlast piirkonnast ning sellel on omadused, mis tulenevad geograafilisest päritolust.

Sõir on traditsiooniline laa­ gerdumata kohupiimajuust, mi­ da tuntakse ennekõike ajalooli­ sel Võrumaal ja Setomaal. Sõir koosneb piimast, kohupiimast, munadest, võist, köömnetest ja soolast ning järeltöötlus võib hõlmata ka küpsetamist. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on 2010. a kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Eesti esimene kaitstud geograafilise tähisega toode on „Estonian vodka“ 2019. a märt­ sist. Nimetust „Estonian vodka“ võib kasutada toote märgistusel vaid juhul, kui viin on toodetud tehnilises toimikus sätestatud nõudeid järgides. (PM/EE)

Ehatare elanikud aias päikesevarjus mõnusat suveilma nautimas.

Ehatare uudiseid Juunikuu on käes ja sellega paremad ilmad. Küll oli kole eelmisel nädalal vaadata kui sadas lund! Ja oli külm! Seda harilikult maikuus ei juhtu!

Aga õnneks on häid uudiseid ka. Nüüd on võimalik külastada Ehatare elanikke ja istuda koos nendega meie hoovis olevatel pinkidel. Eeskirjad lubavad kuni viis täiskasvanut koos istuda maske kandes. Ka tohib oma armsa pereliikme viia Ehatarest kaugemale mõneks ajaks – ­samad eeskirjad kehtivad nendel koosviibimistel. Kas ei ole tore nendele ja nende armsamatele koos olla üle pika aja! Ilusa ­ilmaga saab istuda päikese käes või päikese-sirmi all. Need, kellel ei ole võimalik kohale ­ sõita, võivad ikka ZOOMi või SKYPEi kaudu kallimaid külas­ tada.

Aga kõikideks juhtumisteks

Lõbus Pärastlõuna ,,suumiseb“ suvega

viia, sest naabrusesse majutatud rahutu rahvas jõudis need kohe istutamise järgsel ööl ära rüüstata.

Oma lühikeses kõnes leeri­ lastele ja nende lähedastele rõhutasin, et see püha on mit­ mes mõttes eriline ja suure tähendusega. Esiteks seepärast, et see näitab, kuidas ka keeru­ listes oludes on Jumalal oma tee inimeste juurde. Teiseks seepärast, et praegusel sekulari­ seerunud ajal ei ole noorel inimesel sugugi kerge leida teed usu juurde, kuna see vajab ise­ seisvalt mõtlemise ja otsuse tegemise julgust. Aga läbi ae­ gade on kirik püsinud mitte suurtel kaasatulijate hulkadel vaid Jumala armul, mis annab inimesele julguse olla Kristuse tunnistaja.

LEERILAPSED 30. mail 2021 Peetri kirikus: Roland Kitchener Hamilton Brookes Elizabeth Adelheid Callum Stephen Theo Jenkins Laas Johan Otto Kolga Lief Jürgen Kolga Liam Kalle Robert McFarlane Marc-André Sébastien Perron (Peeter Põldre fotogalerii Eesti Elu veebilehel)

Lõbusa Pärastlõuna organi­ seerijad loodavad sügise peale, et pärast kahte vakt­ siinisüsti ja provintsi peaarsti loaga saaksime uuesti kokku tulla. Toimkond on proovinud ühen­ dust hoida „Pärast­ lõunast“ osavõtjatega peami­ selt telefoni teel. Üks Lõbusa Pärastlõuna korraldajatest Erika Jõgi, isegi ­ jagas ühiskonna-aias enda kasvatatud rohket aedviljasaaki ­ seltskonna liikmetega eelmisel suvel. Toimkonna liikmed on käinud aedu korrastamas nen­ del, kellel on seda abi vaja ­olnud. Jõuludeks ja kevadpüha­ deks saatis toimkond välja spet­ siaalselt disainitud pühadekaar­ did Marie Underi ja Betti Alveri meeleolukate luuletustega.

Nüüd proovime midagi uut, nimelt telefoni teel või kom­ puutris Zoomi programmi vahendamisel lõbusat jututuba ­ pidada reedeti kella 15-16.

Need, kes mäletavad ,,party line“ telefoniteenust, siis see jututuba on natukene sarnane. ­ Kui jutuajamisest aega üle jääb, siis kulub ära kas lühikene vik­ toriin või mälumäng. Huvilised võivad registreeruda, helistades Maimu Mölderile numbril 416-421-3812 või kirjutades epostiaadressile: maimu@ molder.ca.

Aga mis on see Zoom?

Zoom (hääldatud ,,suum“) on

– palun helistage KINDLASTI ette ning registreerige oma külaskäik, kui teil on plaanis tulla – ei tahaks, et kohti enam ei ole ja peate nukralt koju minema.

Hakkame varsti ka Ehatares pakkuma ,,take-out“ lõuna- ja õhtusööki ümbruskonna elani­ kele. Mäletan hästi, kui minu ema elas Eesti Kodus ja käis tihti Ehatares lõunat söömas – ­ ta tõi alati supi ja magustoidu koju omale õhtusöögiks nauti­ miseks. Kuna meil ei ole praegu külalistel luba sees istuda ja süüa, palume, et teeksite ette­ tellimise oma eine saamiseks eelmisel päeval, et see valmis oleks, kui te järele tulete. Meie menüü haarab neli nädalt, valik on suur! Plaanis on igal teisel neljapäeval lõunaks erinev külmlaud ja pakkuda kord kuus

videkonverentside platvorm, mida saab kasutada heli- ja ­videokõnesid kasutavate ini­mes­ tega ühenduse loomiseks. See võimaldab kasutajatel suhelda oma sõpradega.

Zoom nõuab kõnede korral­ damiseks kas tavalist telefoni, mobiiltelefoni, kompuutrit või tahvelarvutit koos interneti­ühendusega. Zoom on hiljuti kogu maailmas populaarsust ­kogunud pandeemia tõttu, kuna paljud inimesed on sunnitud te­ gutsema kodus ja olema lähe­ dastest kaugel.

Foto: Janne Laanemaa

reedeti pirukaid. Eesti Kodu elanikele on pandud üles vasta­ vad kuulutused menüüga nende teadetetahvlile, teistel huvilistel palutakse lähemaks infoks ­helistada Ehataresse.

Meil on juunikuus ees ela­ nikkudega võidupüha ja jaani­ päeva pühitsemine – peale­ lõunal. Oleme SKYPE’I vahen­ dusel otseülekandes Eestis korralda­tava jaanipäeva ürituse­ ga, kus osaleb palju erinevaid ansamb­leid ja lõunatame väljas telkide ja sirmide all! (loomili­ kult, kui ilm on ilus). Päev enne seda austab Ehatare oma töölisi – ,,staff appreciation“ on aeg, kui pakume lõunat, täname töölisi ja kingime hüvitusi. See lõuna tuleb meile pikk, kuna tahame, et kõik töölised saavad osaleda, aga elanikke ei tohi un­ ustada.

Ootame ilusasti suve algust ja loodame, et meie pered tule­ vad meid külastama! Oleks tore teid näha!

PK

osalejaid näha ja korraldada erinevaid mänge ja küsitlusi. ­ Kui on selle kohta küsimusi, siis võib ka Maimu Mölderi käest küsida.

Nii et loodame teilt kuulda või näha reedeti! Kõik on tere­ tulnud osalema!

LÕBUSA PÄRASTLÕUNA KORRALDAJAD

Erinevalt FaceTime’ist (teine suhtluse platform) on Zoom saadaval praktiliselt igal plat­ vormil, olgu see siis tavaline telefon, iPhone, Android, Windows või Mac. Kui Zoom on laetud kom­ puutrisse, mobiiltelefonisse või tahvelarvutisse, siis see võimal­ dab lisaks rääkimisele ja kuu­ lamisele ka teisi konverentsil

Erika ühe pärastlõunalise aias abiks.

Maimu (ees ): meenutus eelmisest ja lootus uueks hooajaks – kohtuda päriselt Lõbusal Pärastlõunal.

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

Valgevene diplomaatide ligipääs NATO peakorterile on piiratud

31. mail olid Eesti ja Kanada lipud pooles mastis Tartu College’i juures – ühineti üle Kanadalise põlisrahvaste internaatkoolides terrorit kannatanud lapsohvrite mälestamispäevaga.

Foto: K. Kiilaspea

Kamloopsis avastati 215 lapse masshaud Kanada on šokis ja leinas hiljutise kohutava avastuse ­ pärast Briti Kolumbias: Tk’emlúps te Secwépemc First Nation’i teatel leiti endise Kamloopsi Indian Residential School’i ümbru­ sest 215 põlisrahvusest lapse masshaud. Arvatakse, et tegemist on dokumenteeri­ mata surmadega.

Nimetatud internaatkoolis õppisid põlisrahva lapsed, kes olid eraldatud oma peredest ja kultuurist, kool tegutses aastatel 1890-1969; föderaalvalitsus võttis seejärel kooli administ­ ­ reerimise üle katoliku kirikult ja see tegutses päevakoolina kuni aastani 1978.

Omaaegne internaatkoolide

Eesti osalusel valminud film pääses Cannes’i filmifestivali põhivõistlusele Eesti filmisõpradel on põhjust rõõmustada. Maineka rahvus­ vahelise Cannes’i filmifestivali tänavuses põhivõistluskavas on peaauhinnale ehk Kuldsele Palmioksale kandideerimas ka Soome režissööri Juho Kuosmaneni rahvusvaheline koostööfilm „Kupee nr 6“, mille stsenaristid on eestlased Andris Feldmanis ja Livia Ulman ning Eesti-poolne ­produtsent Riina Sildos. „Kupee nr 6“ („Compartment Nr 6“) tegevus toimub 1990ndatel aastatel. Soome ar­ heoloogiatudeng Laura pageb ummikusse jooksnud elu eest rongiga Moskvast Murmans­ kisse. Rongis on ta sunnitud jagama kupeed vulgaarse vene­ lasest kaevuri Vadimiga. Neiule ootamatult hakkab noormees talle ajapikku meeldima, sest mehe karmi kesta all on samuti

(residential schools) süsteem, kus osales hinnanguliselt umbes 150.000 First Nations’i, Inuiti ja Métis’i last, on jätnud sügava jälje põlisrahvastele, nende peredele ja kogukondadele. ­ Tingimused ja kohtlemine olid sageli rasked ja neis koolides kasvanud/elanud on tunnistanud nii füüsilist, vaimset kui hinge­ list vägivalda. Umbes 4100 last neis koolides ka surid ega saanud naasta enam kunagi oma perede juurde.

Kanada valitsus vabandas 2008.a. omaaegsete põlisrahva internaatkoolide eest. Viimane vastav kool suleti 1996. a.

Hiljutise kohutava avastuse ohvreid mälestatakse üle Kanada langetatud lippude, leinaminutite ja memoriaalide­ ga, kuhu tuuakse väikseid kingi, visualiseerimaks selle tragöödia ulatust. Oma austust ja kaastun­ net on avaldanud paljud poliiti­ kud jt. (CBC/CTVNews/EE)

lihtsalt üks haavatud hing.

Lõpuks ei oska kumbki leitud lähedusega midagi peale hakata ja nad lahkuvad hüvasti jätmata.

Film on valminud Soome, Eesti, Venemaa ja Saksamaa koostöös. Peaprodutsendiks on Jussi Rantamäki (Aamu Film Company, Soome), kaastootjad on Riina Sildos (Amrion OÜ, Eesti), Natalia Drozd (CTB Film Company, Venemaa) ja Jamila Wenske (Achtung Pan­ da! Media GmbH, Saksamaa).

Peaosalisi kehastavad Seidi Haarla (Soome) ja Yuriy Borisov (Venemaa).

Filmi režissööri Juho Kuos­ maneni eelmine film „Kõige õnnelikum päev Olli Mäki elus“ võitis 2016. aastal Cannes’i filmifestivali kõrvalprogrammi „Un Certain Regard“.romaanist.

Lisaks stsenaristidele ja kaasprodutsendile on meeskon­ nas Eesti poolt kostüümikunst­ nik Jaanus Vahtra, grimmikunst­ nik Liina Pihel, režissööri 1. ­assistent Ralf Siig ja 2. assistent Maria Kljukina ning Eestipoolne tegevprodutsent Anneli Savitski. (ÕL/EE)

NATO on piiranud Valgevene diplomaatide ligipääsu oma Brüsseli peakorterile, vahen­ das ERR erinevate meediaal­ likate teadet selelst nädalast. ,,Me oleme otsustanud piira­ ta Valgevene personali ligipääsu NATO peakorterile,“ ütles alli­ ansi peasekretär Jens Stolten­ berg. Ühe NATO ametniku sõnul ei ole privilegeeritud ligipääsu kohtumistele enam viiel Valge­ vene saadikul, nende seas suur­ saadikul. ,,Nad saavad endiselt siseneda, aga ainult külastajate­ na, kellel on päevaluba ja saatja,“ ütles ta, kirjeldades ­ ­protokolli, millest peavad kinni pidama mitteametlikud külas­ tajad.

Kuigi Valgevene ei ole NATO liige, on tal alates 1998. a alliansi juures diplomaatiline esindus. See on osa EuroopaAtlandi partnerlusnõukogust, mis koordineerib liitlaste ja mitteliikmete koostööd kriisi­ ­ juhtimise ja relvastuskontrolli valdkonnas.

Esmaspäeval tehtud otsus on suuresti sümboolne, kuid pee­ geldab Lääne pahameelt presi­ dent Aleksandr Lukašenko ot­ suse peale sundida Ryanairi reisilennuki dissidendi vahista­ ­ miseks maanduma.

NATO peakorter võõrustab 14. juunil tippkohtumist, kus osaleb teiste riigipeade seas ka USA president Joe Biden.

Kohtumise päevakorras on kõrgel kohal Venemaa, mis on ­ Valgevene peamine liitlane.

(ERR/EE)

13

Armast sõpra

Helle-Mai Jõgi Mälestavad kurbuses LYA ILVES ja TAIMO

Puhka rahus

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Helle-Mai Jõgi ja avaldame kaastunnet omastele EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE

Lahkus

Helle Sepp

sündinud BAUMEISTER 24. veebruar 1943 – 14. mai 2021 Mälestame ühte meie kallist liiget ja avaldame kaastunnet omastele KORP! FILIAE PATRIAE VANCOUVER

Mälestame kauaaegset sõpra

dr. Nadia Walter von Tschishevsky née HENSCHEL sündis 1922 Altais Siberis suri 2021 Torontos TEA, AGO, NORMA ja MARK PETERS

Kui hästi tunned Kalevi­poega? II osa vastused: (küsimused lk. 11) 15. c – oma isale Kalevile sepis­tatud suur/suguse relva; 16. a – tapab mõõga meister­ danud sepa süütu poja; 17. d – ta viskab Tallinna lahe ääres kivi kaugemale kui tema vennad, (Kivi/viskamine toimus mitmes kohas, nii Tallinna lahe ääres kui ka Peipsi järve kaldal üle järve); 18. a – Peipsi sorts varastab tukkuva mehe mõõga, ei jõua seda aga kaugele vedada ja pillab Kääpa jõkke; 19. c – Lindanise (rahvaluules, k.a. selles eeposes ka Linda­ nisa); 20. b – tavaline talu/maja, kus on palju kulda ja raha; 21. b – rammu/leent; 22. c – Lapu targale Varrakule; 23. b – Alevi/poja, Sulevi/poja ja Olevi/poja naised; 24. a – saavad raud/meestega võideldes surma; 25. a – tema Kääpa jõkke kuk­ kunud mõõk tal jalad alt lõikab; 26. c – põrgu valvur, kes suures hädas oma rahvale appi tõttab; 27. a – eepos ehk kangelas/laul 28. b – ta on küll alkoholi/lem­ beline ja kergesti ärrituv, aga võitleb ennast/salgavalt vaba­ duse eest ning kogub teadmisi.

Lahkus kauaaegne armas lähedane perekonnasõber

Richard Prial Südamest kaastunne KADILE, KRISTALE, THOMASELE ja perekonnale

HELJU, CELESTE, SANDRA ja pere

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

14

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

LAHKUS MEIE ARMAS ABIKAASA, ISA, VANAISA, VANAVANAISA JA ONU

Aare Greenbaum sündinud 13. novembril 1934 Vihterpalus, Harjumaal surnud 28. mail 2021 Torontos, Ontarios

Nr. 22

Mälestame kurbuses meie armast perekonnasõpra ja sugulast

Aare Greenbaum’i * 13. novembril 1934 Eestis † 28. mail 2021 Torontos Avaldame südamest kaastunnet abikaasa LEHTALE ja tütar CHRISTINALE perega HEINS ja MARE TIINA ja TODD perega KALJU ja LIISA perega LEIDA PAJUR

Mälestame sügavas leinas LEHTA CHRISTINA ja DAVID JAANA ja MICHAEL HEILI ja FINLEY TOOMAS ja DEBBY

Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on Sinuga.

Mälestuste päiksekullas jääd sa ikka meiega.

Puhka rahus

Lahkus kallis

LAHKUS KALLIS EMA, VANAEMA JA VANAVANAEMA

Aare Greenbaum Saadame siiraid kaastundeid LEHTALE perega

Leida Rein

EVI SILVIA & ANDRES SILVI & ERIK

neiuna NIINEMÄE sündinud 12. septembril 1922 Tallinnas surnud 26. mail 2021 Torontos Lahkus Mälestame kurbusega Puhka rahus

tütred REET ja ANNE koos perekondadega

Aare Greenbaum Mälestan kurbuses ja avaldan kaastunnet abikaasa LEHTALE ja omastele

Saaremaal taastatakse üks teelõik ajastutruult Transpordiamet taastab 11­-kilomeetrise teelõigu Saa­ remaal Sõrves selliseks, nagu see oli 1950- ja 1960-ndatel aastatel ning nimetatud tee­ lõik hakkab kandma nimetust pärandtee.

Mööda rannikut kulgev kur­ viline tee Sõrves oli veel kuni 1970. aastani N. Liidu tähtsate maanteede nimistus, kuna oli toona riigipiiriks. Seda teed tol ajal ükski kohalik ka piiritsoo­ nis ilma loata ületada ei tohti­ nud. ,,Piirivalve oli väga tige seal peal. Nad ütlesid, et teest mere poole üldse ei tohi minna. Eks see selline kõrvaltee oli ja eks joodikud ka kasutasid seda, sellele pöörati vähe tähelepanu ­ ja miilits liikus harva seal peal, meenutas sõrulane Hans ERRile.

Transpordiamet, kes aastas ehitab ja taastab sadu kilomeet­ reid mustkattega teid, tahab aga just selle teelõigu viia ajas ­tagasi, 1950ndatesse. ,,Me vahetame välja kõik liikluskorraldusvahendid, rajame mõlemale sillale uued käsipuud.

Truupide otsad kindlustame vastavalt tollele ajale. Rajame kaks bussipaviljoni, teadetetahv­ lid mõlemasse otsa, et oleks teekasutajale arusaadav, millega on tegemist. Kindlasti paneme siia tolleaegsed piimapukid, lumeväravad ehk kõik mis tolle aja teepärandiste juurde kuu­ lus,“ rääkis transpordiameti Lääne teehoiu osakonnajuhataja Hannes Vaidla.

Selliseid valgeid ainulaadseid betoonposte on siin tee ääres säilinud ehk kümmekond, aga

NAANI HOLSMER

Lahkus igavikku armas

Aare Greenbaum Südamlik kaastunne LEHTALE ja CHRISTINALE perega Mälestavad kurbuses LIA, ASTA, VIVI SILVIA ja ANTS

Lahkus meie kauaaegne hea sõber

Aare Greenbaum Südamlik kaastunne abikaasa LEHTALE ja tütar CHRISTINALE perekonnaga

Lahkus kauaaegne perekonnasõber

Aare Greenbaum

IMBI ja REIN LAINEVOOL VIIVI VAHTRA ELLEN ja PEETER LOITE

Mälestame kurbuses

Puhka rahus!

RICHARD ja SHELLY DEBBIE, KERRY ja KARLEY KAILI ja TÕNU MEA ja RITA HELLE NANCY ja DAN perega

Avaldame südamlikku kaastunnet LEHTALE ja CHRISTINALE abikaasa ja isa

Aare lahkumise puhul

Mälestame kurbuses Ehatarest lahkunud

Tuula Keppo’t ja avaldame kaastunnet perekonnale EESTI ABISTAMISKOMITEE KANADAS ja EHATARE PERE aasta pärast on neid 286. Möldri sild valgustatakse ja taastatakse osaliselt ajalooline, praegu pei­ dus olev paekivist kaarsild.

Kogu 11-kilomeetrisel lõigu kiiruspiiranguks kehtestatakse

50 km/h.

Maanteemuuseumi, kes saab endale uue museaali, kinnitusel on tegemist üpris unikaalse ettevõtmisega ka rahvusvaheli­ selt. (ERR/EE)

MARTIN ja SHELLY ROB ja MERIKE KEN ja MONIKA TIINA ja JAMIE RIINA ja TOIVO KAY ja MICHAEL LEMBIT ja KRIS MARTIN ja LISA MARTIN ja TRIINU RALPH ja PAT TOOMAS ja INGRID PETER ja SANDY TÕNIS ja SUE ERIK MEHIS Puhka rahus, armas Aare.

Nr. 22

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Programmi koordinaator: Marika Wilbiks Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 6. juunil kell 11.00 TORONTO EESTI BAP­ TISTI KOGUDUSE 72. AASTA­ PÄEVA VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus Pastor Timo Lige. Virtuaalkoor. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 13. juunil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­ TEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 20. juunil kell 11.00 ISADEPÄEVA VI­R­TU­ A A L - J U M A L AT E E N I S T U S .

Jutlus pastor Timo Lige: „Pillav armastus’’.

Muusika TEBK ansam­bel.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Vastavalt Covidi leviku tõkestamise karmistatud reeglitele tohib kuni 20. maini 2021 kirikutes jumalateenistustel viibida kuni 10 inimest.

Kirikus viibides tuleb kanda maski ja hoida üksteisest vähemalt 2 meetrist distantsi.

Pühapäeval, 6. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­MULAUAGA. Pühapäeval, 13. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­ MULAUAGA ja MÄLESTUS­ PALVE urnimüüri juures.

SURNUAIAPÜHA JUMALA­ TEENISTUS Mount Pleasanti surnuaial ja Yorki surnuaial toi­ mub ka sellel aastal VIDEO­ jumalateenistusena.

Pühapäeval, 20. juunil kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMULAUAGA. Kuna ka koroonaeelsel ajal oli suvekuudel kirikulisi pühapäevas­ tel jumalateenistustel väga üksikuid, siis otsustas meie koguduse juhatus, et 2021. a suvekuudel (ajavahemikus 27. juunist – 5. septembrini) toimuvad jumalateenistused igal pühapäeval üksnes videosalvestustena.

Kõik meie koguduse videopalvused ja videojumalateenistused on nähtaval koguduse Facebook grupis: St.Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church Toronto.

(ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU.

Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Hing kaduva ja kadumatu vahel ,,Sest mis kasu on inimesel sel­ lest, kui ta võidaks terve maailma, aga oma hingele teeks kahju? Või mis oleks inimesel anda oma hinge lunahinnaks?“ Mt.16;26. Tekst lugemiseks Mt.16;21-27. ,,What profit is there if you gain the whole world – and lose eternal life? What can be compared with the value of eternal life?“ Matthew 16;26 Appli­ cation Bible.

Inimese hinge tervis sõltub meie elu hinnangutest. Möö­du­ nud pandeemia-aasta on teinud olulise kahju meie kõigi elavaid inimsuhteid vajavatele hinge­ dele. Kristlasi aitas sellest kriisist üle personaalne suhe ­ Jumalaga Jeesuse Kristuse läbi.

Tänane tekst viib selle üksikas­ jadeni. ,,Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist ja järgnegu mulle! Sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes kaotab oma elu minu pärast, leiab selle“ Mt. 16;24,25.

Elu ise siin maailmas on aare, kuid kaduv!. Jumala poolt pakutud igavene elu aga kadu­ matu, igavikulise väärtusega.

See kadumatu aare tuleb meil

Suri purjetaja ja Ruja liige Tiit Haagma 28. mail suri Tiit Haagma (67), kes oli tuntud purjetaja ja mängis aastaid kultusbän­ dis Ruja basskitarri. Haagma oli legendaarse Ruja liige ­aastatel 1971-1988.

Spordiringkond tundis Tiit Haagmat eduka purjetajana. Ta võitis jääpurjetamises DNklassis 1984. a maailmameist­ rivõistlustel kuldmedali, 1989. a MMil hõbemedali ning 1984. a Euroopa meistrivõistlustel hõbe­ medali.

Aastal 1984 valiti Tiit Haagma Eesti parimaks mees­ sportlaseks.

igaühel isiklikult avastada.

Jeesus oli sel teemal juba jüngritele kõnelenud tähenda­ missõnades Matteuse evangee­ liumi 13. peatükis. Ühes nen­ dest võrdleb Jeesus taevariiki kaupmehega, kes otsis vääris­ pärleid. Kui ta ühel päeval ­haruldaselt suure ja kauni pärli leidis, müüs ta kõik, mis tal oli ning ostis selle enesele. Teises tähendamissõnas on taevariiki võrreldud vaese põllumehega, kes põldu kaevates avastas sinna peidetud varanduse. ­ Leidja kattis selle kinni, müüs kõik ja ostis põllu koos selles peituva varandusega. Kadumatu aarde teemat aitab lahti mõ­ testada apostel Paulus. Tema väga keeruliste usuliste otsin­ gute järele teeb oma eluvääruste ümberhinnangu.

Filipi kirja 3. ptk kannab pealkirja ,,Kristuses hinnatakse väärtused umber: ,,Kuid mis mulle oli kasuks, seda ma olen arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah, enamgi: ma pean kõike kahjuks Issanda Kristuse Jeesuse kõikeütleva tunnetuse kõrval. Tema pärast olen ma minetanud kõik selle ja pean seda pühkmeiks, et saada ­kasuks Kristust… Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osa­ dust, saades tema surma sar­ naseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist.“ Siin on Pauluse usutunnistus, tema ideaalid ja nende teostamine.

Seda lugedes tunneme ära aardeid otsiva kaupmehe. Tark kasumiga arvestav kaupmees teeb oma elu parima investee­ ringu kadumatu aarde kasuks.

Ta on teinud oma hinge terven­

dava otsuse. On aktsepteerinud selle, kes on maksnud tema kadumatu hinge lunastushinna!

Paulus tunneb end nüüdsest saviastjana, kellesse on peidetud uus aare. Sellise aardega sa­ viastjad on suutelised üle elama ka kõik siinses kaduvas maail­ mas toimuvad sündmused. Eesti tuntud kantriansambli Robirohi repertuaaris on omalaadne pala nimega ,,Taevamiljonär“. Soo­ vitan guugeldada ja kuulata: ,,Jeesus sai kullaks minule, nüüd ilmavara jääb teistele, mu rikkus, rõõm, mis leidsin ma, miljonitega ei vaheta“.

Lõpetame Pauluse lõputervi­ tusega Tessaloonika usklikele; ,,Aga rahu Jumal ise pühit­ segu teid läbinisti ning teie VAIM ja HING ja IHU olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks!“ 1.Ts.5;23 Aamen!

Sündmuste kalender • Esmasp., 14. juunil kl 7-8 õ Nathan Phillips Square’il 80 AASTAT 1941.a JUUNI­ KÜÜDI­ TAMISEST, küünalde süütamine.

• Reede, 18. – pühap., 20. juu­ni ROMAN TOI 105, VEMU veebilehel http://vemu.ca/toi105/ • Esmasp., 21.–neljap. 24. juuni KESKUSE RAHA­KO­G U­­M IS­ KAM­ PAANIA. Info Keskuse veebil.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVI­P OEG“ KUNSTI­VÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

• Reedeti kl 3–4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTUTUBA. Registr.: Maimu Mölder, 416421-3812.

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Foto: H. Maasikmets/ERR

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 4. juunil 2021 — Friday, June 4, 2021

Nr. 22

3 PÄEVA - 72 HOURS KUTSUB SIND KAASA! June 21-24 with each day featuring fresh, fun content from Eesti, Canada, and around the world!

Kapitalikogumise kampaania eesmärk on $10miljon millest juba $7.3miljon on koos. Liitu seniste annetajatega võimendades iga annetatud* dollari, euro vms veel kolme kordseks** tänu Perekond Torokvei lahkele kingitusele KESKUSe heaks!

Let’s come together and reach our KESKUS fundraising goals and bonus, during tere KESKUS, your donation is matched 3:1!**

TO DONATE: Go to raisedays.com/terekeskus OR and donate by credit card

Call 647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca for other ways to give

Sign up for the KESKUS e-newsletter and stay in the know: estoniancentre.ca * kõik annetused Eestist, Kanadast, USAst maksusoodustuse võimalusega / all donations from Estonia, Canada, USA tax receipted. ** kuni $250,000 on annetatud / the first $250,000 raised

EestiKeskus

keskus.iec

@Keskus

Eesti I Hingamislaulupidu 20. augustil toimub Põlvamaal Valgemetsa puhkekülas Eesti esimene Hingamislaulupidu „Kas Sa armastad puhast õhku?“, et tähistada kodumaa taasiseseisvumist, ühendades hingamistöö eestlaste poolt armastatud ühislaulmise tra­ ditsiooniga.

Hingamislaulupidu seob en­ das lisaks teadliku hingamise

praktikatele ja muusikale ka pärimuskultuuri ja looduslähe­ dase eluviisi. ,,Soovime jagada tervist edendavaid teadmisi lihtsalt, kõigile kättesaadavalt, ja samas aidata suhestuda ürgse looduse ja Eesti kultuurilooga,“ selgitab üks algatajatest, hinnatud psüh­ holoog ja hingamisterapeut Tiia Lõoke.

Hingamislaulupidu on uueks kohtumispaigaks, kus saab terve päeva jooksul osaleda meistri­ klassides, praktilistes töötu­ ba­ des ning ühistegevustes, mis ei eelda varasemat kokkupuudet hingamistööga.

Päeva jooksul astuvad üles hinnatud Eesti muusikud Triinu

Taul, Rändaja, Lepaseree, Karolin Kõrre, Kadri Lepasson ning kauge külaline Eduardo Agni Brasiiliast. Päev kulmi­ neerub õhtuse ühishingamise ja -laulmisega ning peaesineja, ar­ mastatud laulja Hedvig Hansoni kontserdiga.

Alates 1. juunist saab peole

Tellige EESTI ELU!

registreeruda nii Hingamis­ laulupeo kodulehel kui Pileti­le­ vis.

Lisainfo: info@hingamislaulupidu.ee https://www.hooandja.ee/pro­ jekt/hingamislaulupidu https://hingamislaulupidu.ee/