4
EESTI ELU reedel, 3. juunil 2022 — Friday, June 3, 2022
EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK
Erilised inimesed Ühel või teisel põhjusel ei käi kõik inimesed tavalisi radu. See võib olla nii nende endi valik kui juhus või saatus. Nii on ka spordis ja Eestiski leidub viima sel ajal toredaid mainstriimist erinejaid. Sest mida öelda näiteks k arujõuga keskkoolitüdruku Marelin Jüriado kohta, kes tuli maikuus jõutõstmises kahekord seks Euroopa meistriks ja unis tab noorte maailmarekordist. Tõstab sadu tonne rauda ja on õnnelik. Või Tanel Visnap, kes tuli kaugushüppes kurtide olüm piavõitjaks. Euroopa meistri kullad on tal juba varasemast. Aga monolestaga taas Miamis Guinnessi rekordi ujunud näkk Merle Liivand? Seekord haide ja ookeaniprügi keskel 42,2 km 11 tunni ja 54 minutiga. Erilistega edasi – Pärnu korvpallimeeskond tuli nädal tagasi Eesti meistriks. Mis siin erilist, küsite? Aga see kuld on ikka Eesti kogu 90-aastase korv palliajaloo jooksul kuu lunud kas Tartule või Tallinnale. Nüüd murdis väikelinna vaim suurte vaimu. Vormelipiloot Jüri Vips ei lõpeta suurelt unistamist ja hiljuti sai ta Barcelona GP vabatreeningul roolida Sergio Perezi F-1 autot. Eestlane F-1 autos, anomaalia. Monaco GP-l oli Vips F-2 vormelite põhisõi dus kolmas. Jätkuvalt annab kõneainet Eesti parim talisport lane freestyle-suusataja Kelly Sildaru. Nüüd sellega, et tema järgi tehti Barbie nukk. Kiiver, kindad, suusad, kõik nagu päris. Kelly ütles, et see on talle suur au, kui pisikesed plikad tema nukuga mängivad.
S P ORT AUTOSPORT. Võidusõitja Martin Rump saab järgmisel nädalal esimeseks eestlaseks, kes stardib kuulsal Le Mans’i 24 tunni sõidul. Kuna Le Mans’i kohad on tiimidele jaotatud nimeliselt, osaleb Rump ametlikult võistlu sel Team Hardpointi all, ent auto valmistab võistluseks ette Absolute Racing. Eestlase tiimi kaaslasteks on Belgia võidusõit ja Alessio Picariello ja Indo neesia sõitja Andrew Haryanto. Le Mans’is starditakse Porsche 911 RSR-19 autoga. (ERR/EE) • KERGEJÕUSTIK. Ultrasport lane Rait Ratasepp püstitas Kohtla-Nõmme kooli staadionil toimunud 24 tunni jooksu ajal Eesti 12 tunni ja 24 tunni rekor di. 12 tunniga läbis Ratasepp 308 meetri pikkuse ringi 466 korda. Eelmine Eesti tipptule mus kuulus 139,762 kilomeetri ga Vladimir Frolovile. Ratasepp ületas Frolovi nimel olnud ööpäevajooksu rekordi 237,030 km, läbides 245,168 km umbes kolm tundi enne finišiaega ning lõpetades siis võistluse. (ERR/EE)
Ja eriliste jutu lõpuks. Keegi eestlane ropz (kirjaviis õige!) võitis ägeda üleilmse CS:GO turniiri ja oli osaline poole miljoni dollari auhinnaraha jagamises. Selgub, et tegemist on Robin Kooliga, kelle mängi janimi ongi ropz, kes kuulub viie riigi noortest koosnevasse FaZe Clan arvutimängumees konda ja see ühissats võitis Antwerpis CS:GO nime kandva tulistamis- ning tagaajamismän gu Major-kategooria suurvõist luse. Tuleb välja, et ka nagu sport? Mis väidetavalt koguni pärisolümpiale pürgimas? O tempora, o mores. Kaia Kanepi ei väsi üllatamast Eesti kunagist esitennisisti Kaia Kanepit hüütakse super tippude hirmuks, sest eriti Grand Slami turniiridel on ta kustutanud paljude maailma esikümne mängijate lootused. Kaia on küll juba 38, aga jätkab samas vaimus. Viimati võitis tema, WTA 46. number, French Openi avaringis WTA 10. reketi Garbine Muguruza. Teiseski ringis oli Kaia võidukas, alista des Beatriz Hadad Maia (WTA 48.). Alles Coco Gauf (WTA 23.) suutis iginoore Kanepi kol mandas ringis peatada. Enne Pariisi Grand Slami harjus Kanepi liivaväljakuga samas linnas peetud WTA 125 tasemega turniiril, kus jõudis poolfinaali. Kaia tervis ja moti vatsioon tundub olevat eda sisekski lootust andev. Eesti praegune esimängija Anett Kontaveit (WTA 6.) see vastu pole kevadisest haigusest veel päris üle saanud. Trenni saavat küll juba täie jaksuga rügada, aga võistlusmängus veel päris kõike Anett endast anda ei suuda. Ent tipus on tase kinni õige väheses ja õige mitmel turniiril on ta pidanud piirduma avamänguga. Nii kaotas Anett Rooma WTA 500 turniiril Petra Marticile (WTA 47.) ja Prant susmaa lahtistel meistrivõistlus tel Ajla Tomljanovicile (WTA 44.). Vaatamata kõigele tõuseb aga Kontaveit juunikuu maailma edetabelis koguni kas kolman daks või isegi teiseks. Sest eks kaota ju ka konkurendid, WTA punktisüsteem on pealegi keeru line. Jalgpallikoondist ootab Argentiina! Eesti vutimeistrivõistlustel jagavad küll kulda ja hõbedat tänavugi Tallinna klubid Flora ja Levadia, aga väikese pikse mürina põhjustas kohalikul tasandil Paide linnameeskond, kes võitis Eesti karika ning saab nüüd riiki esindada eurosarjas. Paide eest, muide, mängib nüüd oma karjääri loojangul ka Eesti läbi aegade kuulsaim jalgpallur, pikalt Inglismaal Liverpooli ja Itaalias Cagliarit esindanud Ragnar Klavan. Jalgpalli suurim uudis on aga see, et juba 5. juunil kohtub Eesti Hispaanias San Sebas tianis sõprusmängus ei kellegi muu kui mitmekordse maailma meistri Argentiinaga. Kel oli
Collegium… (Algus lk. 1)
öeldud koori taseme kohta kõik oluline. Nende laitmatu reputat sioon kõneleb ensese eest. Siiski jäi, vaatamata koori erakorralistele võimetele ja võr ratule ettekandele, kunstiline elamus puudulikuks. Kunsti täiuse saavutamiseks on vaja kolme võrdselt olulist kompo nenti: looja, interpreet ja tarbija. Looja on lähtepunkt, kelle juma likust inspiratsioonist sün nib midagi, mis on määratud inimhingi nii mõjuvalt puuduta ma, et tekitab seal rahutust. Loodud kunstiteos on muusa poolt saadetud teele eesmärgiga tarbija hingeookeani laisalt lok suvat vett ärritada. Interpreedi ülesanne on sõnum kohale toimetada. Iga live performance on kahekõne lava ja saali vahel, üks pool innustab teist. Sellest vastastikusest innustusest tekib kõrgpingest laetud ühendav sild. Seekord tugevat silda ei tekki nud. Seda põhjusel, et kontser dipubliku kui tarbija vajadustele ei olnud korraldajad pööranud piisavalt tähelepanu. Ebameeldiva üllatusena puu dus kavaleht, millelt kuulaja saanuks aimu, mis laval õieti toimuma hakkab. Seda enam, et ajalehekuulutustes oli ainult suu nitlus vastavale veebilehele ja tutvustav eelreklaam ilmus vaid Eesti Elu ingliskeelses osas. Kahjuks ei ole kõik koo rilauluhuvilised arvutikasutajad ega ingliskeelse versiooni luge jad, mistõttu Vincent Teetsovi kuu aega varem ilmunud suurepärane ja asjatundlik artik kel oli paljudele tundmatu. Programmilise muusika puhul ja eriti antud juhul, kus laulu sõnadest oli võimatu aru saada, on teatud eelhäälestus hädavaja lik. Veljo Tormise helikeel ei ole Miina Härma oma, mis eesti soost kuulaja juures kohe sood sa kõlapinna leiab. Meenub ütlus just sellesama Veljo Tormise suust loengul Tartu College’i saalis, et vokaalmuusika puhul on oluline, et kuulaja teab, millest lauldakse. Kavalehe puudumist üritati korvata dirigendi ingliskeelsete seletustega laulude vahel. Peab tunnistama, et selleilmelise ettekande puhul on see isegi sobivam moodus. Kahjuks aga saali helisüsteem ei võimalda nud seda läbi viia vajaliku efek tiivsusega. Küllaltki suur osa publikust, vast isegi enamus, oli valinud istekohaks rõdu, kuhu räägitud sõna ei jõudnud pärale või oli moonutatud avarate võl vialuste kajast. Ka siinkirjutaja
h ädasti vaja üht nii-öelda soojendusmängu ning Eesti sobis. Saab näha, kuidas Maar jamaa poisid Messi ning Co vastu saavad. Liisa-Maria Lusti tuli eikusagilt Kahel eelmisel hooajal ülla tasid Eesti kergejõustikusõpru peamiselt verinoored neiud. Kerkis terve plejaad lootust andvaid kõrgushüppajaid ja mit mevõistlejaid, kes võitsid oma vanuste MM- ja EM-medaleid.
Nr. 22
St. Catharines’i Eesti Seltsi liikmed kohtusid emadepäeva lõunalauas
Laupäeval, 7. mail said St. Catharines’i Eesti Seltsi liikmed kokku Mandarini restoranis lõunalauas, et tähis tada üheskoos emadepäeva. Ühe pika laua taha tulid kokku üle 20 liikme. Tähtsa päeva puhul jagas Madis Tambre kõikidele seltsi naisliikmetele ilusad kollased roosid koos magusa šokolaadiga. Seltsi esimees Toomas Ellerbusch mainis oma kõnes, et nüüd, kui koroonapiirangud lubavad üritusi korraldada, saab selts jälle aastaringseid kokkusaamisi tihemini organiseerida. Järgmine kokkusaamine on planeeritud 18. juunil Ants Rannala kodus Niagara-on-the-Lake’is. AIRI IFINEDO valis rõdu ega tea sellepärast öelda, kas ja kuivõrd all saalis istujate olukord oli parem. Nagu öeldud, ei tekkinud kahekõnet lava ja publiku vahel, seda asendas lavalt läkitatud monoloog. Õieti jäi mulje, et esinejad soovisid arendada dia loogi kellegi teisega. Saalis istu vad eestlased pidid nukralt tõdema, et õilis prints märkab tuhkatriinut ikkagi ainult mui nasjutus, reaalses elus või mutsevad võõrasema tütred. Tahes-tahtmata meenus Tõnu Õnne palu märkus oma popu laarses teoses „Aaker“, et teda huvitavad välismaal olles ikka see maa ise ja selle põliselani kud, miks peaks ta läbi käima seal elavate eestlastega, milleks see filter? Mõistetav seisukoht, kuid seekord koosnes koori kuulajaskond peamiselt just sellest filtrist. Kurioosumina esitas koor unustatud rahvaste
laule auditooriumile, kus suur osa publikust samuti unustatud rahvas – väliseestlased. Vaadelgem nüüd korraks ka saalipoolset külge, analüüsigem publiku reaktsiooni. Woldemar Mettus on ühes oma mälestus raamatus kujukalt iseloomusta nud aplausi ja kirjeldanud selle erivarjundeid. Käesoleval juhul kogu kontserdi vältel innustavat, tiivustavat aplausi saalist ei kostnud. Kõlas arglik, ette vaatlik aplaus, mis meenutas varbaga vee katsumist enne voogudesse sukeldumist. Alles kontserdi lõpul vabanes publik kõhkluse pingest ja kutsus lavalt lahkunud koori tagasi tunnus tava, lepitava aplausiga. Kooril on kaks esinemist, erinevate kavadega, veel ees. Tahaks südamest loota, et neid saadab jätkuv edu ja et nad leia vad oma publikuga ühise keele.
Nüüd lisandus neile veel üks, 17-aastane Liisa-Maria Lusti. Laiemale üldsusele tundmatu neiu sai eriloaga täiskasvanute mainekale mitmevõistlusele Austrias Götzises, tegi seal seitsmest alast viiel isiklikud rekordid ja purustas 5836 punk tiga Eesti kergejõustiku senise kuninganna Ksenija Balta riigi igivana U20 rekordi. Lusti oli eestlastele ka Götzise ainus rõõmutooja, sest kümnevõistle jad Hans-Christian Hausen berg ja Risto Lillemets katkes
tasid ning Maicel Uibo jäi enda margile koguni 700 punktiga alla. Küll aga esines teemantliiga etapil USA-s Eugene’is hästi 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi. Aeg 48,66 olla üks ta hooaegade alguste parimaid, aga olulisimaks pidas Rasmus seda, et sai ära näha ja proovida uue staadioni, kus juulis pee takse tänavuse maailmameistri võistlused. Rasmus ju ka eriline inimene, ei jäta midagi juhuse hooleks.
EERIK PURJE
