Eesti Elu / Estonian Life No. 20 | May 22, 2020

This newspaper was mailed on Friday, May 22, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 20, 2020 Reedel, 22. mail — Friday, May 22

Sajandi sünnipäev – ka eriolukorras

Juubilar Edgar Marten õnnitlejaid tervitamas.

Oleme end ikka harjunud pidama sitkeks, vastupida­ vaks, leidlikuks ja raskusi üle­ tada suutvaks rahvaks. Need eelpool loetletud (ja mitmed loetlemata) iseloomustavad sõnad said kinnitust möödu­ nud pühapäeval, mil 100. elu­ aasta täitus kauaaegsel To­ ­ ronto Eesti Seltsi Täiendus­ koolide õpetajal ja juhatajal, soomepoisil Edgar Martenil.

Edgar on olnud loendama­ tutele perekondadele Torontos ja selle lühiümbruses oluliseks inimeseks ja eeskujuks. Just oma tegevuse tõttu täien­ duskoolides, kus puutus kokku mitme põlvkonnaga koolinoor­ test nende vanemate ja vanava­ nemateni. Hea suhtlejana on ta hoidnud niimoodi sidet kooli ja perede vahel, ühtlasi sidudes ja ühendades meid niimoodi kogu­ konnana. Et see on inimestele hinge läinud, näitas 17. mai hommik.

Teeveer Old Kingston Roadil oli tihedalt täis autosid, mis ootasid ­sünnipäevaparaadi algust.

Foto: K. Kiilaspea

Foto: K. Kiilaspea

Nimelt selleks päevaks, Edgari sünnipäevaks, olid tema lapsed teatanud, et soovijaid võivad tulla juubilari õnnitlema.

Jah, traditsioonilist sünnipäeva­ pidu rikkalikult kaetud pidulaua taga, rohkete šampanjatoostide ja tordisöömisega ning uhkete pidukõnedega sel korral ko­ roonaviirusest tingitud eriolu­ korra tõttu pidada ei saanud, kuid samaväärne, aga isegi eri­ lisem autodeparaad õnnitlejate­ ga sai teoks küll. Kokkulepitud kellaajaks kogunes Toronto ääre­ linna, Old Kingston Road­ ile, Ehatarest ida poole jääva pargi servale muljetavaldav au­ toderivi, mis siis aegamööda Ehatare eest läbi sõitis – tulede vilgutades, signaali andes ja au­ todest juubila­ rile tervitusi hõi­ gates, autodel kaunistuseks sini­ mustvalged lipud, õhupallid, lindid, plakatid õnnesoovidega.

Ja Edgar neile kõikidele vastu lehvitamas!

Lühikese vaimuliku sisuga sõnavõtu pidas Toronto Baptisti koguduse pastor Jüri Puusaag, põimides kristlike väärtuste esiletoomise kõrvale ka hetki ­ elust ning unustamata mainida Neeme küla, kust Edgat pärit.

Tänuks liigutavate sõnade eest ulatas Edgar Jürile käe, mille too ka lahkelt vastu võttis – kuid praeguste eeskirjade koha­ selt jäi tänulik käepigistus süm­ boolseks. Kohalolnud tervitasid juubilari võimsa ,,Ta elagu!“ lauluga ja Edgar tänas omalt poolt kõiki, kes teda meeles ­pidasid.

Lisaks paljudele isiklikele (Järgneb lk. 13)

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

LEP 2021 – 35. Lääneranniku Eesti Päevad – Seattle 16.–18. juuli 2021 Oleme väga elevil ning o­ otame põnevusega kõiki meie koju Seattle’isse, et Teiega jagada Vaikse ookeani loodeosa erakordseid ning hingematvaid paiku ja loodust. Käsi, südameid ning hääli liites saame koos tähistada Eesti kultuuri LEP2021 ürituse raames. Alates 1953. aastast on lääneranniku eestlased saanud kokku, et laulda, tant­ sida ja kohtuda vanade ning uute sõpradega. Lääneran­ni­ku Eesti Päevad või LEP2021 on festival, mis tähistab kõike, mis on Eestiga seotud.

Lääneranniku Eesti Liiga (WCEL / EOLL) loodi 1954. aastal. Selle põhieesmärk oli Lääneranniku Eesti päevade ettevalmistamine ja läbiviimine. Läbi aastate on see kasvanud 13 asutavast liikmesorganisatsioo­nist praeguseks 22. Juhatus ja organisatsioon vahetub iga kahe aasta tagant viie suurema lääneranniku asutuskeskuse vahel (Los Angeles, San Fran­ cisco, Portland, Seattle ja Vancouver, BC). Esimene sel­line festival toimus San Fran­ciscos tööpüha nädalavahetusel ja tõi kokku üle 600 osaleja. 2019. aastal andis Portland üle juhtimise Seattle’ile.

LEP2021 ajal saab meie koduks Suquamish Clearwater Puhkemaja ja Kasiino. Clear­water asub Agate Passage’i kallastel ning on Seattle’ist vaid lühikese maalilise praamisõidu kaugusel.

Praam sõidab üle Puget Sound’i ning viib meid Suquamishi hõimu traditsioo­nilistele maadele.

Kaunis keskkond loob festivali ürituste jaoks ainulaadse atmosfääri, alates ametlikest üritustest ning lõpetades erinevate vabaaja tegevustega. Ürituste hulka kuulub Rahvapidu, mis algab lau­ lu- ja tantsupeoga ja jätkub koos publikuga, kes saab kaasa laulda ning jalga keerutada meile kõi­ gile tuntud rahvalaulude saatel. Tegevusi leidub igale ühele, olgu see siis võistlemine spordi­päeval või osavõtt ballist. Võib täiesti juhtuda, et kohapeale on tulemas ratastel saun.

Hoia end meie tegemistega kursis ning jälgi uudiseid!

JÄTA OMA JÄLG LEP-i tegevusaastate jooksul on ürituse logod mänginud suurt rolli, olles sümboliks igale festivalile individuaalselt.

Kolmekümne viies LEP kutsub osalema LOGO kon­kursil, andes võimaluse jätta oma jälg Lääneranniku Eesti Päevade ajalukku. Konkursi võitjat ootav auhind on hea näide eestlaste leidlikkusest, sealhulgas ootab teda pilet LEP2021 festivalile. Eesti ette­võte Click and Grow on võistluse võitjale lahkelt annetanud Smart Garden nutiaia. Auhind sisaldab ka rukkilillekaps­ leid, et saaksid tükikese Eestit oma koju tuua.

Rohkem infot ja juhiseid l­eiate ürituse kodulehel – www.lep2021.com/logo-contest.

Tähtaeg on pikendatud kuni 28. juunini.

Jälgi meie Facebooki ja veebilehte, et viimaste uudiste ning infoga kursis olla.

Ootame Teid LEP 2021 – Lääneranniku Eesti Päeva­dele!

SEATTLE LEP 2021­ KORRALDUSKOMMITEE info@lep2021.com

LEP 2015 in Whistler.

Foto: Heli Ojamaa

Eelmiste aastate võidulogod.

2

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

Nr. 20

Eesti ja Poola kaitseministrid olid ühisel meelel regiooni julgeoleku tugevdamise osas

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

Kaitseminister Jüri Luik aru­ tas sel nädalal videosilla vahendusel Poola kaitseminis­ ter Mariusz Blaszczakiga Covid-19 mõjusid kaitsevald­ konnale ning juunis toimuva NATO kaitseministrite kohtu­ mise teemasid. Minister Luik tänas Poolat nende panuse eest Balti õhuturbemissioonil.

Mõlemad ministrid rõhuta­ sid, et vaatamata viiruse levi­ kule ei ole julgeolekuohud muutunud, mistõttu on vaja tagada NATO heidutushoiaku tugevus ning jätkata tööd NATO vägede valmisoleku suurenda­ misel. „Viiruse levik ei ole meie geopoliitilist asukohta ega jul­ geolekuohte muutnud, mistõttu ei saa teha järeleandmisi kait­ sekulutustes, mis Euroopas alles viimastel aastatel tõusule pöörasid ning oluline on nende

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Heade uudiste põud Kevad on ehk ainus aastaaeg, mil inimkond nii leiab lootust, asetab tegevuse tulevikule. Külvates seemneid sügisviljade saaki oodates, mugulaid mulda pannes asendamatule kartulipõllule, et elaks taas talve üle.

Kuid Anno Domini 2020, jah, Jumala aastal, need kõik on kingitud, ei ole positiivsust palju leida. Sellist, mis isegi kõige kiuste asetab põllumehe hambad risti. Küll Taara avitab. Ning künnab külmal, vihmasel aovalgel videvikuni välja. Ülehomse nimel.

Meie moodne maailm on unustanud tõiga, et pole inimkonna otsustada, mis ümber toimub. Oleme harjunud, et uudised on nupule vajutades, olgu see nutitelefoni või raadio, kohe kõik vajalik saadaval. Ent mis on saanud headest uudistest, ilma milleta ehk ei trotsi praegust realiteeti? Aina halbu uudiseid, loe kas Inglismaa, Saksamaa, Eesti, Kanada ajalehti võrgus, muud pole. Kuula, kuidas üleaaedne kurdab, õnneks on aga tara vahel, vajalik kaks meetrit on olemas. Ei saa isegi pühamus istu­da, suunata kasvõi ühel hommikul nädalas mõtteid sõnumile, mis on ju lootusele ehitatud, kõige kurja vastu.

Kena on küll kuulda virtuaalsetest üritustest. Kuidas suudetakse 100-aastast juubilari austada ja tervitada tänapäeval paraadiga, eemal­ oleku reeglitega arvestades. Tuleb ju tänada, hinnata pikka, produktiivset rahvushuvides elatud elu.

Teleuudiseid paljud enam ei malda vaadata, isegi kui igal õhtul on mingi pannide-pottide lusikaga tagumine ära toodud, kinnituseks, et elamu­piirkond peab vastu. Need vähesed sekundid ei suuda juhtida tähelepanu eelnevast, surmade ja nakkuste raportitest. Majanduslikust katastroofist. Tühistest muredest, nagu kas tänavu elukutselised pesapalli mängivad. Jah, just mängivad, saavad palka miljonites ning nõuavad, kuna olukord on eluohtlik, lisaraha. Publikut ei lubata küll ligi, korea­lased aga tulid geniaalsele ideele, täispuhutavaid nukukesi staa­ dioni istmetele asetades, kui sportlased palliväljakul üksteist nakatasid.

Mitte võitu otsides, aga võimalikult viirustega.

Koreast tulnud uudised, sarnased, pakuvad muigeid, irvitusi, mida on antud olukorras hädavajalikud. Kas tõesti on vaja lugeda nelja Apokalüpsise ratsaniku kohta? Ajalugu meenutades nii rõhutades, neile, kes hirmu, ängistust põevad, et sõda, nälg, katk ja siis surm on teel. Ent me aastad on ju piiratud, ei ela keegi Metuusala vanuseks. Abiks tuleb nalja otsida, tulgu või pussnuge taevast alla. See on meie iseloomus.

Vajalik igapäevasele. Mitte, et annaksime kurjusele alla.

Tehnikaülikooli uueks rektoriks valiti Tiit Land Esmaspäeval valis Tallinna Tehnikaülikooli nõukogu üli­ kooli uueks rektoriks prae­ guse Tallinna Ülikooli rektori Tiit Landi.

Tiit Landi kandidatuuri esitas rühm Teaduste Akadeemia aka­ deemikuid. Tema vastaskan­ didaadid olid praegune TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ja profes­ sor Jarek Kurnitski.

Nõukogu valis rektori salaja­ sel hääletusel koosseisu kahe­ kolmandikulise häälteenamuse­ ga. Igal nõukogu liikmel oli üks hääl.

Tiit Land asub TTÜ rek­ torina ametisse 1. septembril.

Rektori ametiaeg on viis aastat.

Tiit Land on sündinud 25. septembril 1964, hariduselt bio­ keemik. Ta on alates 2011. aas­ tast Tallinna Ülikooli rektor.

Veebruaris 2016 valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.

Land lõpetas 1982. a Võru 1.

Keskkooli ja 1989. a Tartu Riikliku Ülikooli füüsika­-kee­ miateaduskonna. Aastatel 1990– 1994 oli Stockholmi Ülikooli doktorant.

Land kaitses 1994 Stock­ holmi Ülikoolis filosoofiadok­ tori (PhD) väitekirja teemal ,,Galanin receptor ligands: ago­ nists and the first antagonists“.

Aastatel 1994–1999 oli tea­ duriks USA riiklikus tervise­ instituudis. Aastatel 1999–2006 Stockholmi Ülikooli Neuro­ keemia ja Neurotoksikoloogia Instituudi teadur ja õppejõud.

Aastail 2007–2011 töötas ta Tallinna Ülikoolis keemia õppe­ tooli professorina.

Kaitseminister Jüri Luik kohtus videosilla vahendusel Poola kaitsemi­ nistri Mariusz Błaszczakiga.

Foto: kaitseministeerium

säilitamine absoluutväärtuses,“ ütles kaitseminister Luik, kelle sõnul on oluline, et NATO riikide investeeringud kaitsesse ­ ei langeks kriisi tagajärjel.

Samuti arutasid kaitseminist­ rid senist kaitsekoostööd Eesti ja Poola vahel. Eestil on Poolaga tõhus kaitsekoostöö, lisaks Poola panusele Balti ­ õhuturbemissioonil ja Eestis

asuva NATO küberkaitsekoos­ töö keskuses osaleb Poola ka Balti kaitsekolledžis ning Tal­ linnas asuvas NATO staabiele­ mendis. Lisaks on Poola ja Eesti kaitseväelased teeninud koos välisoperatsioonidel Afga­ nistanis ja Iraagis. Varasemalt on Poola aktiivselt osalenud ka Eesti kaitseväe suurõppustel Siil ja Kevadtorm. (KMPT/EE)

Riigikogu liikmed saavad täiskogu istungitel osaleda elektrooniliste vahendite kaudu

metele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne istungi toimumist. Kaa­ luka põhjuse korral võib ette­ teatamise aeg olla ka lühem.

Riigikogu täiendas sel nädalal toimunud istungil kodu- ja töökorra seadust. Edaspidi ei pea täiskogu istungitel riigi­ kogu liikmed olema füüsiliselt istungiruumis koos ning nad saavad istungil osaleda elekt­ rooniliste vahendite abil.

Kaugosalusega istungi toi­ mumise otsustab riigikogu ­juhatus, kui selleks on kaalukas põhjus ning sellest teatab riigi­ kogu esimees parlamendi liik­

Põhiseaduskomisjoni alga­ tatud riigikogu kodu- ja töökor­ ra seaduse muutmise seaduse (176 SE) kohaselt võib kaug­ osalusega istungit läbi viia siis, kui riigikogu liikmel on võima­ lus eemal viibides reaalajas is­ tungit jälgida, võimalik ­esitada eelnõusid, pidada ette­ kandeid, esitada suulisi küsi­ musi, esine­ da sõnavõtuga, protestida ja hääletada.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 89 riigikogu liiget.

(PM/EE)

Eestis harjutab NATO 1. alaline miinitõrjegrupp

ning miinitraaler HNOMS Otra.

Eestist toetavad õppust mii­ nijahtijad Admiral Cowan ja Ugandi ning staabilaev Wam­ bola.

Möödunud nädalal saabus Eestisse NATO 1. alaline miinitõrjegrupp, kes kuni 27. maini kestva õppuse raames harjutab koos Eesti mereväe laevadega Saaremaa ja Hiiu­ maa põhjaosas miinijahtimist, erinevaid koostöö manööver­ damis-harjutusi ning miini­ traalimist.

Eesti merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupis üle küm­ ne aasta, panustades iga pool­ aas­ ta vältel üksuse koosseisu ühe sõjalaevaga. NATO 1. alalist miinitõrjegruppi (SNMCMG1) juhtis alates 2016. aasta juunist kuni 2017. aasta juunini esma­ kordselt ajaloos Eesti mere­ väeohvitser – kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. 2017. aasta esimesel poolaastal olid ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased.

Eestit külastav NATO 1. ala­ lisse miinitõrjegruppi kuuluvad laevad on lipulaev FGS Donau, miinijahtijad FGS Fulda, HMS Ramsey ja HNLMS Willemstad

(KVPST/EE)

Mõni leiab huumorist tuge, teine Pühakirjast. Kaaluksime nende negatiivsete uudistediktorite, murelike naabrite taustal, mida leiame Matteus 15:11. „Mitte see, mis suust sisse läheb, ei rüveta inimest, vaid see, mis suust väljub“. Õpiksime hea sõna, nalja väärtusest, hoiduksime halba ütelust, hullemat kartmast. Kallistame kunagi niikuinii.

TÕNU NAELAPEA Foto: mil.ee

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

3

Aeglane pöördumine normaalsusesse Lea Kreinin

Sander Kukk (p.) ja abiline pakuvad suppi kirjasaatjale. Foto: Agu Ets

Sander Kukk (keskel põidlad püsti) ja TT abilised näitavad, kuidas hoitakse kahemeetrist distantsi.

Foto: Agu Ets

Hommikusöögiks suppi Ühel maikuu varahommikul siirdusin Tallinna keskturule, kus heategev organisatsioon MTÜ Tänavatöö (TT) jagas suppi abivajajatele. Aktuaalse Kaamera uudistes oli hiljuti teave TT tööst ja murest. TT juhataja Sander Kukk rääkis, et abivajajaid on rohkem, kui TT suudab aidata. Vaja oleks veel kahte suurt termost.

Sellel päikesepaistelisel päeval polnud palju abivajajaid oota­ mas ja ma astusin supilaua juurde. Tutvustasin ennast ning andsin edasi tervituse Eesti Ameerika Fondilt, kelle juhatus oli saadet näinud ja kaks 24 liitrilist termost muretsenud selle olulise töö jaoks.

Kohe pakuti mulle suppi, mis oli maitsev, aga pisut soolane minu maitsele. Taheti tervet liit­ rist anumat täita, aga leppisin 300 grammiga. Supp tublisti täitis kõhtu ning sellest sai minu reedene hommikusöök.

Söömise ajal jäin TT eestvedaja Sander Kukega juttu ajama, hoides omavahel soovitatud ­kahemeetrist distantsi.

Tänavatöö alustas kolm aas­ tat tagasi. Alul said ise hakkama väikeses koguses supikeetmi­ sega. Kui nõudlus suurenes, tuli appi Päästearmee, kellel on Koplis suur köök, mis varustab oma supijagamise punktide kõr­ val ka TT’d. Viimased kaks aastat on TT toonud Koplist ­

varahommikuti 100 liitrit suppi suurtes termostes.

Küsisin, kas Covid-19 tõttu on abivajajate arv kasvanud.

Kasvu oli küll, aga mitte hüppeliselt, sest ilmselt jagus ­ inimestel oma varudest mõneks nädalaks toitu. Nüüd nägin, kus mõni inimene tuli mitme klaas­ purgiga supi koju viimiseks. Üks vanahärra täitis neli liitrist purki supiga. TT’l piirangut polnud. Sander rääkis, et on ­kohal seni, kuni supp otsa saab, orienteeruvalt kell 9.30.

Abivajajaid on palju ja mõ­ ned nendest on saanud püsi­ klientideks. On kodutuid, isegi inimesi Lätist, Valgevenest ja mujalt, kes koroona töttu ei pääse koju (kaasaarvatud kir­ jasaatja). Enne koroonakriisi pani TT telgi üles laudade ja toolidega, et inimesed saaks rahulikult suppi nautida. Nüüd ­ oli supp ainult kaasa viimiseks, kuigi mõned inimesed kükitasid aiavundamendil ja sõid rahu­ likult. Üks tuli teist korda suppi võtma.

Supp söödud, lubasin edas­ tada tänu ja tervitused Eesti Ameerika Fondile. Astusin kodu poole, mõeldes heategevusele, mida nägin ja kogesin. Alati on neid, kes abi vajavad. MTÜ Tänavatöö on väljakutsele vas­ tanud ja annab oma tagasihoid­ liku, kuid olulise panuse.

AGU ETS USAs, hetkel Eestis

Eestis hakkab elu tasapisi tagasi minema koroonaeel­ sesse olukorda. Sel nädalal on rahvale avatud spordiklubid, muuseumid ja kirikud. Teat­ rid-kinod on veel kinni. See tundub natuke imelik, sest miks peaks spordiklubis trenni tegev inimene vähem nakata­ ma kui teatris või kinos viibiv.

Või arvatakse, et sporti tege­ vad inimesed on tervemad kui teatriskäijad? Kirikud ja muu­ seumid on arusaadav valik – need on kindlasti tüh­ jemavõitu, seal saab ka vabalt liikuda teistest (kahtlaselt köhivatest isikutest) kauge­ male.

Laevad käivad Soome vahel juba tihedalt, reisijaid olevat väga palju. Ka Balti riikidesse pääseb juba. Siiski pole tegu veel turismiga, inimesed sõida­ vad esialgu ikka töö pärast.

Palju eestlasi käib ju Soomes tööl, sest seal on suuremad pal­ gad. Samas tundub väga imelik, et Eestisse võõrtöölisi ei taheta lasta. Ometi peab ka siin keegi ju töö ära tegema. Eriti raske tuleb see suvi ilmselt põllu­ meestele.

Euroopas on murelapsed Rootsi ja Suurbritannia. Britid kehtestasid eriolukorra teistest riikidest tunduvalt hiljem, seal on nakatunuid väga palju ja koroonaviiruse tõttu surnuid ­ juba üle 35 000 inimese. Rootsi lootis haja-asustusele, elanike tugevale tervisele ja karjaim­ muunsuse tekkele. Seal ei ole­ vatki olukord väga halb, aga haigete arv ei vähenevat veel.

Eestist igatahes sinna reisida veel ei soovitata.

Eestis kardeti suuremat hai­ guse kasvu pärast emadepäeva – oli soe ilm, inimesed liikusid rohkem ringi ning tähtpäeval külastati ka (vana)emasid. Mõ­ nes peres polnud noored ja va­ nad juba mitu kuud omavahel kohtunud, kuna lapsed soovitati vanuritest kui eriti õrnast riski­ grupist eemal hoida. Tundub, et seekord läks õnneks ja haigeid ei ole pärast emadepäeva juurde tulnud.

Lauluväljakul oli viimasel eriolukorra päeval 17. mail suur digikontsert „Kevad tuli teisiti“.

Virtuaalkoor esitas laulu „Isa­ maa ilu hoieldes“. Siis esinesid Ivo Linna ja ansambel Super­ nova. Laulukaare alla sätiti üles tahvelarvutid, mitu tuhat lauljat olid ühenduses telefoni teel.

Kontserti sai vaadata teleritest või kohapeal oma autos istudes.

See olevat olnud maailmas seni suurem virtuaalkontsert. Rah­ valt küsides selgus, et kõige rohkem jäid sellega rahule televaatajad. Lauljad aga osa­ ­ lemisest elamust ei saanud.

Ollakse ju harjunud õlg õla kõrval laulukaare all seisma – ­ tehnika vahendusel polevat ikka see õige...

Esimesed epideemia-õppe­ tunnid on Eestil nüüd saadud.

Tundub, et tulime haiguse ja kõigi piirangutega päris hästi

Üle 6000 KGB tehtud foto laulva revolutsiooni ajast jõudis Rahvusarhiivi ERRis kolmapäeval eetris olnud saates ,,Pealtnägija“ teatati, et Rahvusarhiivi filmi­ arhiivile anti 20. mail üle 6000 originaalnegatiivi, mille tegi KGB laulva revolutsiooni päevil.

Filmirullid seisid ligi 30 aastat turvaettevõtja Jaanus ­ Rahumägi seifis. ,,Minu teada on taoliste filmide olemasolu üsna ainulaadne, kui mitte öelda võib-olla ainsana endises Nõukogude Liidus, kus on säili­ nud KGB poolt tehtud fotod just nendest sündmustest, mis tegelikult meid kõiki puudutasid väga sügavalt,“ kinnitas Rahu­ mägi ,,Pealtnägijale“ antud ­intervjuus.

Piltidel on näha miitinguid, pikette, demonstratsioone, mä­ lestusüritusi, kõne- ja äratus­ koo­ solekuid, isegi matuseid, teistimõtlejate väljasaatmisi, häppeninge ja muidugi olulised sündmused Hirvepargis ning Lauluväljakul. Fotodel on pea kõik tolle aja rahvaliidrid, aga ka tulevased tähed. Põhiliselt

kasutati fotosid analüütiliseks tööks.

Lahkus üks Eesti riikliku iseseisvuse taastajatest Uno Ugandi

Uno Ugandi sündis 22. j­uunil 1931 Tallinnas. Ta on lõpetanud Tallinna Kehakultuuri Tehni­ kumi, Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna ja aas­ tal 1962 arstiteaduskonna ravio­ sakonna.

Kirurgina töötanud Uno Uiga oli 1990–1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige, ta oli sot­ siaalkomisjoni aseesimees ja ta kuulus keskfraktsiooni; 20. au­ gustil 1991 hääletas ta Eesti Iseseisvuse taastamise poolt.

Lisaks oli ta Eesti Kongressi saadik. (ERR/EE)

18. mail k.a. lahkus üks Eesti riikliku iseseisvuse taastaja­ test, teenekas kirurg ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige Uno Ugandi.

toime. Kurjad keeled räägivad, et kõik ei ole veel läbi – uut haiguselainet ennustatakse su­ veks või hiljemalt sügiseks. Ehk oskame oma eluga siis juba paremini toime tulla.

Sõna sai saates ka ärkamisaja sündmusi jäädvustanud praegu 63-aastane endine KGB inse­ ner-leitnant, kes esines saates varjunime all ,,Oleg“. Tema tõe­ line nimi on avaldatud Riigi Teatajas. Eestis sündinud mees sai Nõukogude armees ette­ val­ mistuse tänases mõistes krüp­ teerimise alal, liitus enda sõnul KGB-ga vabatahtlikult 1976. aastal ja teenis suurema osa ajast 7. osakonnas, mis tegeles salajälgimisega.

Oleg oli sündmuste keskel ka 15. mail 1990 ehk täpselt 30 aastat tagasi, kui toimus kuri­ kuulus Interliikumise miiting Toompeal, mis läks üle rünna­ kuks lossile. Ehkki päevast, mis läks ajalukku Edgar Savisaare raadiopöördumisega ,,Toompead rünnatakse“, on säilinud mit­ meid reportaaže, siis KGB pilt­ nikul õnnestus eriti hästi tabada hetk, kui katuselt rebiti maha sinimustvalge. (ERR/EE)

4

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

KANADA PÄEVIKUST

Tõde ohvrikivil

pingutas raamatutes Tammsaare tõe ja õiguse mõistete definit­ Tammsaare tõeotsinguid tun­ siooni suunas. Kui võib teatud neb iga lugev eestlane. Õigust julgusega lausuda, et tõest saab otsime samuti, kuid paraku, isegi sotsiaalmeediaajastul ena­ nagu kirjaniku austajad pea­ mik aru, siis õigusest küll mitte. vad tunnistama, tõde ja õigus Inimõiguste nimel nõutakse ei ole juba kaua olnud paa­ jaburaid „vabadusi“, leitakse, et rimehed. Aeg on ehk heita mõistusel pole õiguste piirangu­ pilk kaugesse minevikku, sealt tel ühist. On aga ju. Kui piiran­ õpitud kommete kaudu jõuda guid mõistlikult rakendatakse, tervemale elulähenemisele li­ ­ pole ka penilgi klähvida, et ta on lõa otsas, mis omakorda ge­male.

Kaaluksime esivanemate tava kuudi külge on kinnitatud.

– ohvrikultust. Sõnal kultus on Süüa, juua saab, peaasi, et hau­ tänapäeval negatiivne hõng, gub põhjendatult: võõras tuleb.

Neid võõraid on palju, hau­ kahjuks on originaalne tähendus kumist rohkem kui tarvis. Oleks kaduma läinud. See oleks ja on lihtne üldistada, et hauguvad üleloomulike vägede austamine. peamiselt rumalad, kuid see Ning mis muu on praegune pole kahjuks nii. Kuna tõde pandeemia kui üleloomulik pole selge, puudub avalik vägi, mida inimsugu ei suuda arusaamine – näiteks mis põh­ kammitsaisse asetada, veel vä­ justab katke, kuidas inimetege­ hem taltsutada, rääkimata era­ dikeerimast. Nii nagu mõne vusel on nende levikus roll. Nii lastehaigusega arvati, et oli teh­ jääb kurvematel, pimedamatel tud. Kuid viirus ikka pesitses öötundidel tunne, et inimkond mahajäetud kolgastes, kuhu on rumalusele, tõele otsa vaata­ moodne arstiteadus, meditsiin, mist kartes taas määratud eba­ inimlikule katsumisele. Eba­ ravimid ei pääsenud. lik on meelega valitud Maailma vanim altar on inim­ sõna, tähendab ju mitte inimese ohvrikivi. Ürgseim, kõikjal, igas moodi käitumist. Mõistust jäl­ kultuuris mingil näol tuntud gides on suudetud üle aastatu­ paik, kuhu eesti rahvapärimuse handete vastu panna väidetele, järgi viidi pühalikute rituaalide­ mis hetkeseisus paistavad halva­ ga seotud ande, lootuses nii vat nii mõnegi intellekti. jumalaid kui loodusevõimu ra­ Pidagem meeles, et väidet huldada, tänada või lepitada.

Selleks, et saada ohvrikiviga saab võrrelda üksnes teiste väi­ seotud tervendavat jõudu. Ka detega. Mitte faktidega. Väide maaviljeluse huvides, head põl­ pole tõde. Klassikaline näide on luaastat soovides, edukat jahti lauses „lumi on valge“. See on lootes, sõja lõppu tahtes. Mõnes tõene siis – ja ainult siis – kui kultuuris, nagu ürgses Mehhi­ tahked sademed pole määrdu­ kos, ohverdati inimesi, pahatihti nud. Teoreetiliselt siis ainult neitsisid, aga need olid pigem õhus, mitte maa peal. Kuid erandid kui reeglipärasused. sealgi on lumi võimalikult sudu Ohvriallikatesse uputati samuti või suitsu tõttu hallikas, mitte elavolendeid, teades elu tähtsust valge. Nii et tõde on fakt, mida inimestele. Sõid ju loomi, linde, ümber lükata ei saa. Ent paljud aretasid karjandust just toidu, ehitavad väidetest, väärarusaa­ ellujäämise huvides. Nii olid madest, oma „tõe“, mil pole hingeliselt sellised annid sele­ põhja, alust ega isegi pahatihti tatavad. Nüüd aga elame ajas­ usutavust. Seda eriti, kui tõde ei tul, mille ohvriteks on pahatihti meeldi.

Fakt. Nn must surm, ajaloo selged mõisted. Veel hullemini, ümberlükkamatud tõed. Mis tänaseni hirmsaim katk, jõudis ennemuiste oli loomulik, nüüd meritsi Euroopasse Aasiast.

Fakt. Viimane suur katkutaud, ei ole.

Tõde sõltub mõistusest. mille algkolle oli Hongkong Filosoofiast leiame definit­ 19-sajandil, levis väljaspoole siooni: teadmine, mis kirjeldab Aasiat Euroopa sadamalinna­ tegelikku olukorda. Meie hu­ desse. Fakt. Selle sajandi nak­ vides on siin tunnetuse ja ole­ kushaigused – SARS, erinevad masolu kooskõla – kuigi ka linnutaudid, nüüd COVID-19 seda on raske absoluudiks sea­ tulid meile Hiinast. Taas jõudsid da. Sestap ongi inimkonnal sealt siia nakatanud inimeste mõisted nagu tõenäosus, mis kaudu. Inimesele jõudis võima­ käsitab võimalikkust ja tegelik­ likult näriliste, suslikute söö­ kust, nii hinnates, isegi üritades misjärgselt. Või kirbu kaudu. neist aru saada, juhuslikke Kinnitamata, tuvastamata täp­ sündmusi. Jätaks teoreetikutele selt, kuidas. Teadlased teavad, matemaatilised seletused, kui et musta surma levitasid näri­ tihti statistika iseloomustab liste kirbud, mis inimest nakata­ ­ selliseid juhtumeid. Kuid ürg­ sid hammustusega. Fakt – ­ ajal pöörduti ohvrikivi poole, COVID-19 levib inimestelt ini­ lootuses ootamatut pandeemiat mestele piisknakkusena. Fakt. või põuda, uputust, ikaldust, Vajame lähikontaktist hoidu­ valige loomulik loodusnähtus, mist. Miks aga, kui juhtida faktidele tähelepanu, on see kui mitte eemaldada, siis lõpe­ ­ ­rassismi nähtuse kinnitus? Miks tada.

Religioossed seosed on olu­ kardetakse tõde? Tõeta ei leia lised, isegi sõna altar on sügava me midagi. tähendusega. Ent usk nõuab te­ Jah, ohvrikivile, altarile vii­ gusid, ka tõe levitamist. Mida dud annid olid sümboolsed. Ent paraku tänapäeval tuleb tiku­ uskki on peamiselt sümboolne. tulega vahel otsida. Polnud Oluline on isiklik veendumus, mõni ime, et Pearu ja Andrese mis ei saa olla muu kui tõele tülide, arusaamatuste kaudu ehitatud, püstitatud, jälgitud.

Pilk minevikku.

Olev Träss meenutab Esimene üritus Tartu Col­ lege’is, Eesti Korporatsioo­ nide Liidu kevadkommerss 11. aprillil 1970, EKL 55!

Mul oli 1968./69. õppeaasta Toronto Ülikoolist vaba ja veet­ sin suure osa sellest Šveitsi teh­ nikaülikoolis, Eidgenossische Technische Hochschule, ETH, Zürichis külalisprofessorina.

See andis palju võimalusi Euroopas reisimiseks ja käigu Egiptusse ka. Kui sügisel Toron­ tosse tagasi jõudsin, oli Tartu College’i hoone kerkimas ja meie akadeemilises ühiskon­ nas paljugi toimumas. Juhtus, et samal sügisel jõudis EKLi presideerimise ülesanne Korp!

Fraternitas Liviensise, minu korporatsiooni, kätte ja mulle kohustus selle seniori ameti vastu võtmiseks. Sellest tõusid mitmed ülesanded, nende hul­ gas ka EKLi kevadkommersi korraldamine.

Neid kommersse oli varem korraldatud Eesti Maja veel üpris uues suures saalis. Mui­ dugi kerkis ka küsimus, kas ehk ei saaks valmis suur saal Tartu College’is? Arutasime küsimust mitmel korral nii esimehe Elmar Tampõlluga kui eriti Ervin Mägiga, teine sakalanus ja College’i mänedžer. Lõpuks sättisime sihi, et saal peab ole­ ma kasutuskõlblik selleks ajaks!

Ma ei tea, mis imet Ervin tegi, sest vahepeal tundus see üsna võimatu, aga saal ja fuajee olid küllalt hästi korras peo pida­ miseks, kuigi viimane lihv anti

vist alles peopäeva hommikul!

Ma ei mäleta enam kust, võimalikult Euroopast, olin saa­ nud kuulda, et Torontos tegut­ seb ka üks baltisaksa korporat­ sioon. Vastavalt otustasin nende esimehe meie harukordsele sündmusele kutsuda, esma- ja ainukordselt. Vahemärkusena nimetan, et sügisel olin kutsu­ tud nende kommersile. Kombed ja korraldus olid üpris sarnased, nagu võinukski oodata. Suurem hulk osavõtjaid seal olid Läti sidemetega, aga vähemalt üks, von zur Mühlen, rääkis eesti keelt ja õhkkond oli ülisõbralik.

Kuna olin Šveitsis tsipa saksa keelt õppinud, tulime mitme­ keelselt igati hästi toime.

Mõeldes sellele, et TC alu­ mised ruumid on ju meie kõi­ kide akadeemiliste intiimorgani­ satsioonide omad, otsustasin kutsuda kommersile ka Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehe Udo Petersoo. Udo tuli ja tegi kõik täie hooga kaasa. Baltisakslaste suhtes polnud probleemi, aga EÜSi esindaja kutsumise eest sain hiljem ägedalt pahandada... …küllap sõjaeelsete sündmuste ja vahekordade taustal. Kuna olin liiga noor, et neist aegadest ise palju midagi teada, otsusta­ sin selle kriitika lihtsalt vaikselt ignoreerida.

Kommerss ja sellele järgnev pidutsemine läksid igati ilusti.

Saal oli rahvast täis ja kõik saabujad said siiski paigutatud. Üks kaaskorporant (kes?) on teinud videofilmi Tartu Col­

S P ORT

Eesti tähtsuusataja pere otsis abi kohtult Eesti hetkel parima talisport­ lase Kelly Sildaru peres on hiljutised lahkhelid viinud suusapere kohtusse, et lahen­ dada erimeelsusi vara jaga­ mise üle.

Suusaperekonna suhted olid koos jätkamiseks liiga sassis. Ühele poole jäid isa Tõnis ja poeg Henry, teisele poole tütar Kelly ja pereema Lilian. Ühe võidu on Kelly saanud – Tallinna äärelinna ehitatud maja kanti tema nimele. Ülejäänud

jagatava vara üle otsib pere abi kohtust.

Kõik muu on puuslike, baalide, võltsiidolite ning väärjumalate kummardamine. Ürgsetel ini­ mestel puudus organiseeritud religioon nagu tänapäeva kiri­ kud. Kuid nende mõistus leidis, et teadmata jõude saab ehk kuidagi lepitada, ohverdades, mis elule oluline, asendamatu.

Etnoloog Ants Viires on põh­ japanevalt eestlaste (ja teiste rahvaste) uskumisi lahti seleta­ nud üldsusele. Tema toimetatud ja koostatud haruldasest Eesti rahvakultuuri leksikonist leiab lugeja vastuseid paljudele oma­ aegsetele rahvaelu küsimustele.

Pole meil tarvis pärglipaska (tiivistrikut, ka Teufelsdreck)

rakendada kahetamise ehk „kur­ ja silmaga“ nõiduda amuletina koroonaviiruse tõrjumiseks.

Ferula taimeperekonda kuulu­ vate liikide vartest ja juurtest saadud vaiku on antiikajast alates laialdaselt tarvitatud ravi­ mina. Tore nimetus olevat rah­ vusvaheline. Mitte ainult Eestis oli see maagiliste menetluste kaudu haiguste raviks. Kes ütleb, et see polnud mõnele ­ kasuks? Maskid keskajal ei ­ hoidnud katku eemal, tea kas nüüdki, kui hoolega ei jälgita hügieenireegleid, selget mõis­ tust. Viimane, kahjuks, nagu tõdegi, on tänapäeval defitsiit­ ­ kaup.

TÕNU NAELAPEA

Eelmisel hooajal võitis Kelly Sildaru medali noorte olümpial ning kaks medalit X-mängudelt.

Osa hooajast jäi lünklikuks ja selle lõpuosa rikkus viirusepan­ deemia. Seni Kellyt treeninud isa Tõnise asemel annab talle nõu Mihkel Ustav, aga suure osa otsustest teeb veebruaris täi­ sealiseks saanud Sildaru nüüd ise. (ERR/EE)

Nr. 20

lege’i ehitamisest, esimese augu kaevamisest hoone lõpetamise­ ni. Selle lõpuosas on üpris ilus ülevaade ka kommersist. Olen seda kord näinud, vist Elmar Tampõllu vahendusel ja loodan, et see video on nüüd dr. Endel Aruja nimelises arhiivis TCs. Ka rotalus Aruja osales muidugi kommersil. See tuletab mulle omakorda meelde, küll veidi hilisemast ajast, ühiselt tehtud otsust.

Akadeemilise Kodu ruumide jagamisel juhtus nii, et Rotalia ja Frat! Liviensis said ühise ruumi. Kuna Rotalial oli oma maja Beverley tänaval veidi lõunapool ülikoolist ja Frat!

Liviensise liikmed mahtusid ilusti kaasvendade kodudesse ka pidulikkudel aegadel, otsusta­ sime Endliga, et võime oma ruumi üle anda muudeks kasu­ tusteks. Endel oli Tartu Insti­ tuudi sekretär ja tegelik Instituudi tegevuste juht. Nii sai meie ruumist Instituudi töötuba, kus eriti äsja asutatud Biblio­ graafia Klubi sai endale tööruu­ mi arhiivitööde läbi viimise ko­ hana. Meie kahe korporatsiooni sidemed oli üsna tihedad. Minu poeg Toivo astus Rotaliasse, sest Frat! Liviensis oli Kanadas vastu võtnud otsuse noorliik­ meid mitte värvata, sest ‘noori on vähe ja organisatsioone pal­ ju... et elujõuliselt jätkata, peaksid mitmed siin nooriik­ mete vastuvõtust loobuma’.

Eeskujuks teistele tehti ka vas­ tav otsus. Mina astusin liikmeks mitte Kanadas, vaid USAs. Toivost sai varsti korp! Rotalia senior ja ta läks, pärast pidustusi Torontos, Eestisse juubelipidus­ tuste jätkamiseks... …ja nii al­ gaski tema elu Eestis, tänaseni.

Kamloopsis kukkus alla Kanada õhujõudude Snowbird Pühapäeval juhtus traagiline lennuõnnetus Kamloopsis (BC), kui eramutepiirkonnas kukkus alla Kanada õhujõudude Snowbird lennuk. Hukkus ava­ like suhete spetsialist kpt.

Jennifer Casey, raskelt sai vigastada piloot kpt. Richard MacDougall.

Vigurlende tegev Snowbirds lennutiim oli ülemaalisel tuuril ,,Operation Inspiration“, tõst­ maks elanike meeleolu ja and­ maks inspiratsiooni COVID-19 piirangute ajal. Nädal varem sai Snowbirdside ülelende jälgida Torontos.

Snowbirds’ide trikid on alati olnud ühed oodatumad iga-aastase CNE lennushow ajal. Tänavu jää­ vad koroonaviiruse tõttu ära nii CNE kui ka Air Show.

Foto: Kati Kiilaspea

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

5

6

Uus sõltuvus Praegusel ajal ei tohi mõnel teemal nalja teha. Kuid olen veendunud, et naer on tervi­ seks, naeratus, muie parem kui hirmugrimass. Nii et loo­ daks arusaamist, kui ses mõttes teatan, et tänu hetke­ seisule olen kas just nakkuse ohvriks saanud, aga kõigun sõltuvuse kuristiku äärel.

Süüdi on siin tehnoloogia ja kodusolek, mida mõistusega inimene peab nii tarvitama kui ka eeskirju ühiskonnast eemal­ damisega jälgima. Aeg, mis ­vanasti läks sellele, et ühest ko­ hast teise saada, on äkki vaba. Üllatavalt vaikses kodus on ka, vähemalt praegu, loominguline töö ladusam, saavutused jõua­ vad kiiremini lõpp-punkti. Nii, et mida nende jõudeoleku tun­ didega teha? Palju sa, hing, ikka loed?

Just lugemise tõttu sündis see uus sõltuvus. Nagu kunstni­ kel on oma, näiteks sinine või muu, periood, elasin hiljuti üle oma Viljandi, mulkide huvifaa­ si. Sellest on mujal kirjutatud, aga piisab ehk siin, et Arnold Sepa mälestusi lugedes sattusin John Pori nime otsa (Viljandi koolipoisina Johannes Porisam­ mul. Pori ei lõpetanudki kooli, läks Tallinna musitseerima.)

Teadsin, et ta oli populaarne orkestrijuht juba enne sõda ning „Viljandi paadimehe“ sõnade autor. Viis lätlaselt Alfreds Vintersilt. Sain hiljuti teada, et ka „Õllepruulija“ sõnad on Pori loonud sakslaste viisile, origi­ naali, „In München steht ein Hofbräuhaus“ esimesi ridu tun­ nevad vist paljud. Ka „Posti­ poisi“ sõnad on Porilt.

Ning siis astusin otsustava sammu. Järeltulijad, pärijad, kellele ma õpetasin arvuti ka­ sutamist algkooliaegu, kas just pilkavad, aga muigavad küll, et paps on dinosaurus. Oskab küll üht-teist virtuaalses maailmas teha, aga muidu on lootusetu, vajab nende abi, kui midagi metsa läheb. Mis kahjuks tihti juhtub. Juttu on YouTube’iga

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

sõpruse tegemisega – mis on nüüdseks käest ära läinud. Tänu just John Porile. Otsisin sealt ta salvestusi ja leidsingi. Kuid kur­ javaimud soovitavad – kui see laul sulle meeldis, siis siin on nö esitusloend ehk lisalaulude­ valik, mis teistelegi meeldisid.

Kui juba sinna satud, siis oled kadunud mees.

Kahte ülal nimetatud Pori laule sai sõpradega koos pisi­ keses ansamblis, bänd ta küll ei olnud, lauldud Tallinna Festi­ valil. Andekust aga polnud, nooruse unelm kadus, harva võtan nüüd kitarri kätte. Küll aga laulan kodus tihti salves­ tatud lauludega kaasa. Hea, et mul töötuba on teistest eemal.

Ei ma nii kedagi häiri, pean vaid meeles pidama, et mitte spontaanselt laulu valla lasta teatud kellaaegadel.

YouTube on nagu kõik need head asjad – näiteks magus ja soolane. Kui kord maitsema hakkab, siis on vahel raske piiri pidada. Eesti sõjaeelsest ja – aegsest menu- või estraadi­ muusikast, šlaagritest olen lii­ kunud moodsamasse ajastusse, ja mitte ainult Eesti rockini.

Kuigi enne Propellerit ja Singer Vingerit (ja vahelduseks sekka Sex Pistols ja Ramones) pidin ikka aega veetma Silvi Vraidi, Uno Loobi, Jaak Joala ja Marju Länikuga – teismelisena kuula­ sin neid Kanadas, kui okupeeri­ tud isamaad külastanud olid sealt mu muusikahuve teades helikassette mulle toonud, kin­ kinud. Neid kassette ei saa enam kuulata – lindid on veni­ nud ja kulunud, ka tehnika puudub. Aga YouTube ulatab abivalmis käe.

Oli teismelisena ka kantri­ faas. Seda oli lihtne kitarril mängida ning tihti olid sõnad ülinaljakad. (Üheks lemmikuks oli (tõlkes) Kuidas võin Sust puudust tunda kui Sa ära ei lähe?). Meeldis väga Hank Williams, Hank Snow ja kahtle­ mata Merle Haggard. „Okie from Muskogee“, mida mängi­ sin ja laulsin teiste tüütuseni. Ja sealt edasi arenesin bluusini,

Ilmunud on Karl Laane päevikud Hiljuti ilmus trükist kogumik ,,Vanemuise unustatud lau­ lud“, mis sisaldab Karl Laane 16 unikaalset päevikut ajava­ hemikust 7. juuli 1944 kuni 10. veebruar 1947.

Karl Laane päevikud anna­ vad hea ülevaate keerulisest ajaperioodist, milles on õpetu­ sed Eesti rahva ja kultuuri kest­ ma jäämiseks võõras maailmas, rasketes oludes.

Raamat annab ülevaate eest­ laste ränkraskest olukorrast sõja lõpul, eriti just lapseeas noorte poiste elust, kes saadeti üle­ kohtuselt lootusetutesse lahin­ gutesse surema.

Samuti saab ülevaate igapäe­ vaelu toimetustest Saksamaa vangilaagrites. Aga ka pagu­ las-Eesti välja kujunemisest Saksamaal; kultuuriüritustest, reisikirjeldustest, mis on läbi põimunud filosoofia, mäles­ tuste, igatsuste ja patriotismiga.

Raamat sisaldab ka palju omaloomingulisi luuletusi nii ­

Nr. 20

Niguliste ,,Surmatantsu“ looga saab veebis tutvuda Niguliste muuseum tõi Bernt Notke ,,Surmatantsuga“ seon­ duva loo Eesti näitlejate ja ajaloolaste abil Youtube’i, kus saab sellega tutvuda nüüd viies keeles. Teosel kujutatud seisuste tants Surmaga kulgeb erinevate tegelaste ja Surma vahelise dialoogi saatel. Esi­ mest korda saab veebis osa mõlemast – sõnast ja pildist.

Maalil oleva dialoogi teksti Surma ja tegelaste vahel on viies keeles sisse lugenud Eesti näitlejad Jaanus Rohumaa, Sergo Vares, Nikolai Bentsler ja ajaloolane Juhan Kreem.

ainus kategooria, mis mõneks aastaks kannatas kuulamist ja mängimist. Takka samuti lihtne kidral, kolme akordiga tavali­ selt.

Möödanikus elamine võib olla ohtlik. Aeg asub küll kii­ resti edasi astuma pärast elu poolesajandini jõudmist. Lap­ sepõlv on kuidagi üüratult pikk, kibeled suureks poisiks saama, kuid päevad mööduvad siis teokiirusega. Mõni tahaks neid murevabu, rõõmsaid päevi ta­ gasi. Küll on hea, et mälu kau­ du saab. Ühe asjaolu suhtes olen aga tänulik. Kui praegu võid enese teadmata sattuda kellegi teise poolt nutitelefoniga võetud videoga internetti, siis noist ­ Karukringlite, Viisi Vendade ja Umbluu päevist (kes muide laulsid ülalnimetatud John Pori laule!) vist pole ühtegi salves­ tust. Kuid mine sa tea. Jaak Järve, kellega sai nimetatud lau­

autorilt endalt kui ka kaaslastelt.

Kasaritsa vallast pärit Karl Laane (1907-1986) päevikutest on esimesed seitse varem aval­ datud pealkirja ,,Sõjamärkmi­ kud“ all 2017.a kirjastuselt Fantaasia. Samuti on ilmunud katkendeid päevikutest ajakirjas ,,Tuna“.

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Niguliste kiriku Antoniuse kabelis asuv maal ,,Surmatants“ on kõige tuntum ja hinnalisem keskaegne kunstiteos Eestis.

Tallinna ,,Surmatantsust“ on alles vaid 7,5 meetri pikkune ­ algustükk. Maal võis algselt ­ olla koguni 30-meetrine ning sellel võis olla kujutatud kuni 50 figuuri.

Maalil juhatab tantsu kants­ list sisse jutlustaja, kellele järg­ nevad torupilli mängiv Surm ja sarka kandev Surm. Esimene tantsija on paavst, surelikest ­jätkavad tantsu keiser, keisrinna, kardinal ja kuningas. Figuuride all on tekstilint, kuhu on maali­

tud alamsaksakeelne värssdia­ loog Surma ja kujutatud tege­ laste vahel. ,,Surmatantsu“ on Niguliste kirikus esimest korda mainitud 1603. a ning see telliti tõenäoliselt 15. sajandi lõpul Antoniuse kabelisse.

lupoiste/noortemeeste gruppides koos lauldud, üllatas mõne aasta eest laserkettale üle kantud ­videoga, kus sain ennast püünel teistega näha 1984. aasta Estol Elmar Maripuu lavastuses „Superesto“. (Selle näitemängu samanimelist laulu kuulsin oma rõõmuks Jõekääru kasvandike suust mõne aasta eest). Pole piinlikumat kogemust kui enese nägemist selliselt. Ning vist ei tahaks enese lauluhäält salves­ tatult kuulda kah.

Tänu alul Viljandile, John Porile ja siis sealt mitmele eri muusikalisele rännakule sattu­ mine YouTube’i vahendusel, ei peagi enam kodunt lahkuma ja kartma, et ma juhuslikult videole jääks.

Lisaks, et mõni nakkus on kasulik, polegi vaja enesekaitset leiutada. Ja kahjuks on nüüd kõrvade tähelepanu ka Spotify hõivanud. Kust kuulen just neid viise, mida sai enne järeltulijate tulekut kontsertidel nauditud.

Mida praegu teadagi küll ei saa.

Vilistades ja kaasa lauldes nii edasi elurajal astuda on mõnus, tõrjub ängi kaugele.

Lennusadama sünnipäeval esitleti raamatut vesilennukitest

TÕNU NAELAPEA

Ansambel Collage’i plaat ,,Tähemõrsja“ 1960ndatel tegevust alustanud ansambli Collage’i endised liikmed algatasid jazzfolk pro­ jekti ,,Kadunud ehted“ ning andsid välja plaadi ,,Tähe­ mõrsja“, kus on ansambli liik­ mete sõnul pööratud tähelepa­ nu eesti keelele ja rahvusele.

Plaadil kõlavate lugude autor on helilooja Aarne Vahuri.

Bändi loomingus on rahva­ viise esitatud džässilikus võt­ mes, millega käib kaasas ka ­improvisatsioon.

Plaadil on uusi lugusid, aga ka Collage’i vanemat loomingut.

(ERR/EE)

Maal on omistatud hiliskes­ kaegse Põhja-Euroopa ühele kuulsamale kunstnikule Bernt Notkele, kes maalis samateema­ lise teose 1463. a Lübecki Maarja kirikusse. Tallinna maal on ainus tänaseni säilinud lõuendile maalitud keskaegne ­ surmatants kogu maailmas.

(ERR/EE)

Tallinna Lennusadam avati 12. mail jälle pärast eriolu­ korda. Samal päeval sai Lennusadama kaheksa-aasta­ seks. Seda tähistati veebikesk­ konnas uue raamatu ,,Ve­­ si­ lennukid Lennu­sadamas“ esit­ lusega.

Raamatu koostasid Urmas Haug, Mihkel Karu ja Toomas Türk. Raamatus on ülevaade ­vesilennundusest, Lennusadama angaarides hoitud Eesti lennu­ väe lennukeist ja teadaolevalt maailma ainsa Short 184 tüüpi vesilennuki elusuuruses koopia valmistamisest. Raamat on osa Meremuuseumi uuest eesti- ja ingliskeelsest raamatusarjast ning seda illustreerib ajalooline pildimaterjal.

Tänavu möödub ka kümme aastat Lennusadama renoveeri­ mise algusest. Eesti Meremuu­ seumile on angaaride renoveeri­ mise eest omistatud Euroopa Liidu kõrgeim kultuuripärandi auhind Europa Nostra Grand Prix. (ERR/EE)

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1003

I

S

Ristsõna nr. 1002 LAHENDUS

Mõnus klassikaline rabarberikook 1. Malakas.

5. Toronto Eesti Selts.

8. Täht, number, vahemärk vm kirja­märk andmetöötluses.

12. Türgi ohvitseri tiitel.

13. T erava otsaga metallvarras.

14. ______iitsium, teat. keemil. element.

15. Talvine sõidu­ vahend.

16. Küla Läänemaal, selle kalmistule on maetud teiste hulgas R. Tobias.

18. Odra- või nisuleib.

20. Tuntud Itaalia moelooja (s. 1934) 21. Skandinaavia­ pärane mehenimi.

23. Eesti Abistamis­ komitee Kanadas.

24. Vana naine, vanaeit.

28. Eestlase oluline toit.

31. Ees olev

töötamisriba.

32. Untsus, ebaõnnestunud (kõnek.).

34. Estonian Golf Ontario.

35. Veelind.

37. Aafrika riik.

39. Vaba Eesti Sõna.

41. Sool (ingl.k.).

42. Roomakatoliku preester.

45. Saatanlik vaim.

49. Vägivaldselt vallu­ tama, okupeerima.

51. Päev tagasi.

52. Naisenimi.

53. Tegelane Piiblis.

54. Näo osa.

55. Kärnkonn (ingl.k.).

56. Hispaania härra.

57. Palun tungivalt.

ALLA:

1. Näokate.

2. Sama, mis 12. par.

3. Eesti advokaat Torontos.

4. Kanafarm.

5. Kõrgete vartega ja suurte õitega ilutaim.

6. Soome lahes paik­nev laht (ka Mungalaht).

Rootsi teeb koroonatestid kättesaadavamaks Sel nädalal teatas Rootsi, et koroonaviiruse testimine muu­ tub kättesaadavaks kergemate sümptomitega inimestele ja eluliselt tähtsate valdkondade töötajatele, et vältida nende tarbetut kojujäämist. Üleilmse koroonapandeemia ajal ei ole Rootsi kehtestanud erakorralisi liikumispiiranguid ega teisi meetmeid, kuid on kut­ sunud inimesi järgima amet­ likke soovitusi ja käituma vas­ tutustundlikult.

Seni on seal koroonateste ­tehtud peamiselt tervishoiu­töö­ tajatele ja haiglaravi vajavate patsientidele. Kõrgeima testi­

7. Nuhk.

8. Eemal.

9. Viigikaktus.

10. _____imatsioon, taaselustamine ravivõtetega.

11. Venemaa haldus­ üksus.

17. Luxury Real Estate.

19. Aste, ast.

22. Soome hotellikett.

24. Veterinaar (lüh.).

25. Ese. 26. Ülima õndsuse seisund.

27. Islamiusuliste paastukuu.

29. Igavesti, alati.

30. Teat. madu.

33. Kaunilt pikk ja sihvakas.

36. Spordijalatsid.

38. Kreeka pealinn.

40. Hulk, komplekt (ingl.k.).

42. Veesõiduk.

43. Aasta (lad. k.).

44. Koht päevitamiseks.

46. Teat. lõhkekeha.

47. Möödaläinu.

48. Sajatan.

50. Lehma häälitsus (ingl.k.).

mise prioriteediga on patsiendid haiglates ja riskirühmadesse kuuluvad inimesed. Neile järg­ nevad tervishoiutöötajad ja töö­ tajad erinevates elutähtsates valdkondades nagu korrakaitse ja taristud.

Möödunud nädalal tehti Rootsis üle 32 000 testi, kokku on testitud ligi 210 000 inimest.

Neljapäevaste andmete järgi oli Rootsis tuvastatud COVID-19 nakkus 32 100 inimesel ja selle tõttu surnud 3871 inimest.

Worldometeri andmetel tuleb praegu Rootsis 380 koroonasur­ ma miljoni elaniku kohta. Kar­ mimaid meetmeid rakendanud naaberriikides on see näitaja tunduvalt madalam – Norras 43, Taanis 95 ja Soomes 55.

(PM/EE)

Kuldsed käed

Paremale: 1. TEM, 4. Sss, 7. Tema,

Nädala retsept

PAREMALE:

Volli veste

T

8. Kaare, 10. Seeme, 11. Ümbrik, 13. Esma(späev), 14. Empaatia, 16.

Isa, 17. (M)armot, 18. Ans(ip), 19. (V) esse, 20. EMTA, 21. Tamka, 23.

Ratas, 25. Taru, 26. Aara, 27. EKB, 28. Lamas, 30. VKE, 33. Kuunarid, 35. (,,Kuningas) Lear“, 36. Suised, 37. Vedur, 38. Sisse(ütlev), 39. Tirr, 40. Tot, 41. (T)anu.

Alla: 1. Teema, 2. Emma, 3. Mae, 4.

Sampo, 5. Sabat, 6. Srra, 7. TESS, 8.

Kümme, 9. Eitama, 10. Sei, 12. Kints, 14. Ersa, 15. Asa(lea), 17. Ask, 19.

Emu, 20. ETA, 21. (Tuli) takus, 22. Arbuus, 23. Raad, 24. Ars, 25.

TEK, 26. Amide, 28. Lasso, 29. Arest, 30. Vedru, 31. Kaur, 32. ERR, 34. Niit, 35. Lein, 37. VTA.

Käes on rabarberi-aeg. Nii mõ­ nelgi kasvab neid oma aias peenral, aga rabarberivarsi saab osadest toidupoodidest ka osta.

Noored rabarberivarred sobivad hästi kevadise koogi sisse, millega nädalavahetusel peret ­ rõõmustada.

Põhi: 150 g võid (toasoe) 100 g suhkrut 1 muna 250 g jahu 0.5 tl küpsetuspulbrit pisut soola Täidis: 500 g rabarberit 100 g (või maitse järgi) suhkrut kaneeli (ja soovi korral karde­ moni)

7

Nõnna kirjeldati vanal heal Eesti ajal osavat töömeest, kes kõike oskas teha ja hästi. Nigu siin maal öeldakse, olen mina see-eest Jaak-kes-oskab-kõike-teha-kuid-põle-milleski-meis­ ter. Pidin ju raha kokkuhoidmise huvides igat asja fiksama, õppisin just nigu titt kõndima. Kukkusin tihti, aga pühkisin tolmu püksalt ja taarusin uljalt edasi, et jälle päramisele ot­ sale prantsatada. Nii see eluke on. Ei töö jänes ole, et eest ära jookseb.

Tunnen peitli ja kruvikäänaja õiget otsa. Ka kuvalda, kir­ vega enam kui kätlustutvus. Isegi elektri, bensiinimootoritega kui mitte kodus, siis vähemalt nii kaugel, et putitan ja urgit­ sen, kuni temake ütleb – messa aiga raiska. Kutsu ikke asja­ tundja kohale. Vaat, tengelpung sellist käsku kuulda ep soovi.

Milleks kallist raha maksta teisele, kui saan ise asjad korda?

Egas ma’p eile sündinu, küll saab selgeks.

Muidugi on osa tõrkest selles, et kui ma midagi tuksi keeran, siis on need omad vitsad. Kellelegi aga selle eest maksma ei pea. On ju nii, et tihti on palgatud mehed vusser­ dajad, nõuavad taalrid taskusse, kuue kuu pärast aga näi­ tuseks lekib katus jälle. Olen ise sindleid katusele toimetanud ja kinnitanud. Kuid tohter, rääkimata temakesest, käseb re­ delist hoiduda. No ei turni enam kõrgustes. Käsk vanem kui mina.

Tegemisi põle kunagi kartnud, seda õpetas juba vanalell, et vigadeta ei õpi inime mõhkugi. Kobakäpp on vaid selline, kes ei julge tundmatut tööd teha. Maakodus julgesin igat asja ehitada. Kaminasimss oli puidust. Ladusin uue. Tellised nigu prillikivid ja vuugid täpsed. Ka suitsuahi, parpiikjuu oma kätega laotud. Rõdukese lõin püsti, peitsisin, aknaid asenda­ sin, uue ukseläve hööveldasin. Elektripesade kallal nokkides olen saanud mõnusaid surinaid, kuid siinne vool ei tapa.

Tilkuvaid torusi tinutatud, veelgi. Olen pintseldanud nii toa­ seinu kui aialatte nigu pesuehtne Narva võõba.

Aga meistriks saamine on kunst. Vajab kannatust rohkem kui mõnele, nigu minule, on antud. Küll tunnen head meelt, kui edukalt lahendan ehitusmuresi. Kuid tean samas, et mõn­ da asja tuleb kuldsetele kätele usaldada. Neid kahjuks on vähe täna. Isehakanuid rohkem kui tarvis.

Ka noid, kes paberit määrivad, väärarvamusi esitavad igal võimalikul teemal. Noist viimastest tuleks lahti saada. Siis poliitikud, kes koroonaajal ausal töömehel ei luba müüri laduda, isegi ihuüksi. Või rõngassaba veristada. Või nõelarüütlil pintsakut õmmelda. Raha eest. Kuid kui nigu mina, oma lõbuks nii tegutsen, siis on asi jokk. Kas põle as­ jad viltu? Kuldsed käed peaks saama kulda. Tööl käia, võimetele vastavat palka.

VABARNA VOLLI

Kate: 4 muna 4 sl suhkrut 4 sl nisujahu Põhja taina jaoks sega ained köögikombainis ühtlaseks. Ase­ ta tainapäts pooleks tunniks külmkappi.

Rulli tainas küpsetusplaadi suuruseks ning tõsta küpsetus­ paberiga kaetud ahjuplaadile.

Küpseta 350 F kuumuses 10 minutit.

Puista hakitud ning kaneeli ja suhkruga segatud rabarberid küpsetatud põhjale.

Katte jaoks vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks.

Sõelu juurde jahu, sega ühtla­ seks ja vala koogile.

Küpseta 350F ahjus umbes 40 minutit, kuni kook on läbi küpsenud ja biskviit muutub kuldseks.

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Tartu College’i laenuraamatu­kogu on avatud esmaspäeviti kell 18.3020.30; teisipäeviti kell 12.00-15.00 ning nelja­päeviti kell 11.00-13.00.

Seoses eriolukorraga on raamatukogu ajutiselt suletud.

Koppel, Greta. Michel Sittow. Eesti maali­ kunstnik Euroopa õu­­ kondades. Eesti Kuns­ ti­­­muu­seum. KUMU Kunsti­muuseum, 2018

Raamat kaasnes Kumu kuns­ timuuseumi näitusega „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (08.06.– 16.09.2018). Tallinnast pärit maalikunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) oli 15. ja 16. saj vahetusel Euroopas nõutud ja kõrgelt hinnatud meister ja tema maalitud portreed kuuluvad renessansiajastu portreekunsti tippsaavutuste hulka. Ta töötas paljudes õukondades Hispaa­ niast Madal­ maadeni. Rändava eluviisi tõttu on jäljed Michel Sittowi tegevusest olnud laiali pillutatud, mille tulemusena vajus kunstniku isik pärast tema surma sajanditeks unustusse.

Sittowi maale omistati pikalt oma aja kuulsamatele meist­ ritele nagu Jan van Eyck, Albrecht Dürer või Hans Holbein. Tema ajalooline isik ja

Tallinna päritolu taasavastati ­alles 1940. a.

Kumu näituseks valminud eestikeelne raamat Michel Sitto­ wist annab ülevaate kunstniku elust, loomingust ja seostest Tallinnaga.

Näitus Kumu kunstimuuseu­ mis toimus koostöös Washing­ tonis asuva Rahvusgaleriiga ja sama näitus oli eksponeeritud 2018. a alguses Washingtonis.

Washingtoni näitusega kaasnes rahvusvaheline ingliskeelne näi­ tusekataloog, mille on koosta­ nud näituse kuraatorid John Oliver Hand ja Greta Koppel.

Naljanurk Sõber pärib teiselt: ,,Kuidas teil firmas re­ organiseerimine läks?“ ,,Kehvasti.“ ,,Kas palk ikka säilis?“ ,,Palk säilis küll, aga mina mitte.“

8

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

Nr. 20

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Do top PISA rankings drive Estonian innovations?

The 2018 rankings from the Programme for International Student Assessment (PISA) conducted by the Organi­ zation for Economic Co­ ­ operation and Development (OECD) placed Estonian ­students first in Europe in an aggregated score testing read­ ing mathematics and science among 36 European states.

Now it’s been revealed that the 2018 study also included the testing of the students’ financial literacy. Estonia once ­ again placed first. There’s no doubt that Estonia is the “ newest education power­ ­ house”, the absolute best in Europe!

As a triennial international survey, PISA evaluates the edu­ cational systems worldwide by testing the knowledge and skills of 15-year-old students. On a global scale Estonia scored 547, Finland – 537, and Canada – 532. The rest of the top ten were Poland, Australia, USA, Portugal, Latvia and Lithuania.

Worldwide some 600,000 15-year-old students completed the PISA assessment in 2018, representing 79 countries, in­ cluding 36 OECD states. In Estonia this was 5316, or 75 percent of those 15-year-old students. Russia had 25 percent of this group participate. While it may be a malicious sug­ gestion, some have observed that all participating countries should be required to have the same proportion of that particu­ lar student population tested – in essence most of the students rather than the least – to avoid the possibility of only handpicked high achievers compet­ ing. Also, an authentically ran­ dom selection of student would eliminate any selection of bias.

It must also be noted that Estonian students have won hundreds of medals at educa­ tional Olympiads over the last decade. The PISA results (Esto­ nia ranking first in reading, math and science in Europe and first in financial literacy glo­ bally) have implications much wider than a recognition of ex­ cellence in educational policy and methodology. The PISA results are translatable to the ­ ­international business world.

Other research has shown that Estonian students have less

fear of failure than their peers in other countries. They believe they can improve their intelli­ gence and are willing to expend what it takes to benefit them in the future. Fully 70% expect to gain post-secondary school ­education.

It’s not unexpected that Estonians are far from meek in business. In 2017 Estonia was ranked number in entrepre­ neurial activity according to the World Economic Forum. It’s not only the much touted Skype, Playtech, TransferWise and Bolt that have made their international mark, there are fully 650 startups in Estonia ready and willing to conquer the global market.

The “Tiger Leap” as pro­ moted by ex-president Toomas Hendrik Ilves became the new norm. One of first in the world in digitizing its schools and offering modern technology in ­ teaching, Estonia equipped stu­ dents with skills for the future and this ability has been pivotal in the country gaining a world class reputation for its boldness in information technology inno­ vation.

Smart solutions, such as digital textbooks, e-learning ­ materials, digital class diaries, digital assessments and digital databases have been in common use for years in the education system.

Estonia has rightfully quali­ fied for a winning brand – “Education nation – for the smartEST people in the world”.

It’s an engaging slogan which not only helps to boost education technology companies but also draws attention to the country’s competence, experiences, train­ ing, ingenuity and general know how.

Estonia’s adeptness in infor­ mation technology has been confirmed by many international assessments, including the the 2019 International Innovation Scorecard of the Consumer Technology Association. Ranked first among 61 countries, Esto­ nia even topped the USA. Estonia was followed by Switzerland and Finland, with Latvia coming in at number 22.

There’s no doubt that Esto­ nia’s success in developing IT innovations that make it through to the marketplace is

Edgar Marten, long time Estonia supplementary school principal and educational mentor, received a procession of some 75 cars greeting him on his 100th birthday on Sunday, May 17, at Ehatare. With him at the required physical distance are some of his children, grandchildren and great-grandchildren.

Photo: Estonian Life

Estonian Health Board: Crucial to keep up coronavirus best practices ERR, May 2020 The end of the government’s emergency situation (eriolu­ kord), which expired at mid­ night Sunday, May 17, does not equate to the end of required measures to deal with the coronavirus risk, the Health Board (Terviseamet)

related to its education policies.

But this achievement has also been driven by other factors.

Estonia was one of the quickest to shake off its Soviet encum­ brances and become open to the world. It immediately welcomed Western advice and policies.

Estonia had a relatively un­ hindered and peaceful transition to democratic institutions and procedures. It had no major ideological and political fault lines which may have slowed the pace of progress.

Estonia’s political leadership was considerably younger than their post-authoritarian counter­ parts – some important ministe­ rial portfolios, including that of the prime minister, filled by individuals still in their early ­ 30’s and by ex-pats from the West.

The country had a successful neighbour, its linguistic kin, Finland, whose influence can­ not be dismissed. Estonians, as opposed to all the other captive peoples of Europe were able to enjoy Western news and enter­ tainment from Finnish TV broad­ casts by simply angling their TV antennas appropriately, something that authorities could not successfully block. Estonia was known to Russians in the USSR as ‘Europe’. This must enter the equation when ex­ plaining Estonia’s progress.

Estonia’s ‘innovation culture’ is well rooted. Innovation will lead to more innovation, the pandemic notwithstanding.

LAAS LEIVAT

says.

Merike Jürilo, Director General of the Health Board, noted that the incidence of coronavirus in Estonia is cur­ rently low, but even in the emergency situation which be­ gan on March 12, the spread of the virus has not been complete­ ly halted.

The emergency situation was primarily to prevent meltdown of the healthcare sector as a whole, Jürilo noted on the Health Board’s website.

“The main idea of the ​​ emer­ gency situation from the point of view of health care was to keep the virus at a level which would not impair the work of our hospitals and ambulance services,” she said, adding that (Continued on page 10)

Dear young global Estonian!

The newly-established Es­­to­nian Worldwide Youth Net­ work (e-WYN) (Estonian: Ülemaailmne Eesti Noortevõr­ gustik – ÜENV) is organising the first-ever Youth Virtual Days, to bring together young people with Esto­nian roots from across the globe! We want to hear your thoughts!

We invite all those from ages 14–30, who speak conversa­ tional Esto­nian, to come discuss and learn with us!

Furthermore, we are keen to hear your thoughts in English and in Russian; if you are more comfortable in those lan­ guages, please do not hesitate to ask us about how best to participate.

The Virtual Days provide an opportunity for you to meet other interesting Estonian youth, discuss what it means to be Estonian, and to make your own contribution to the Esto­nian government’s Global Esto­nian commission. Our dis­cussions now are critical for the future of our communities!

The Virtual Days will take place over Zoom in roughly 2-hour sessions over two consecutive Sa­turdays: May 30 and June 6. They will begin at 17:00, Estonian time (GMT+3).

Those who par­­ticipate actively will be awarded the title of 2020 Global Estonian Youth Ambassador, which will be recognised through a certificate signed by Es­ ­ tonian Population Minis­ter, Mrs. Riina Solman.

We eagerly await input and thoughts from global Estonian youth on various topics, in­cluding on language and educa­ tion, communication, cultural exchange and cooperation, ­economic opportunities and investment, moving to Estonia, and much more!

Your input is valuable and discussions from the Virtual Days will inform the work of the aforementioned global Estonian commission of the Esto­nian government.

You may register for the Virtual Days here: http://bit.ly/ virtuaalpaevad.

If you have questions, please write us in Esto­nian, English or Russian at: noored@globalestonian.com See you at the Virtual Days!

Estonian Worldwide Youth Network (e-WYN) executive TUULI-EMILY LIIVAT – Finland JUKU (JOSH) GOLD – Canada MARTIN TIKK – Eesti KARL HERBERT GRABBI – USA NORA SÖÖT – Sweden VALERA KRINBERG – Russia

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

History, propaganda and Putin’s information warfare Marcus Kolga, Estonian World, May 2020 Marcus Kolga, an Estonian-Canadian filmmaker and journalist, who last week came under attack by a group of radicalised Russian-Canadian nationalists, writes that the r­­adicals who deny the Soviet occupation of the Baltic states and glorify the Soviet dictator Joseph Stalin, have been co-opted as part of the Krem­lin’s information warfare against Canadian critics, aided by an army of Kremlin trolls and bots.

Last week, after writing an article for a national Cana­ dian newspaper challenging the Putinist-Stalinist version of WWII and 20th century history, I came under attack by a group of radicalised Russian-Canadian national­ ists.

The attacks have come from a radicalised minority within the community of Russianspeaking Canadians who have been conditioned by Russian state propaganda to react with nationalist rage when the poli­ cies of the Russian president, Vladimir Putin, are challenged or his revised version of history – one that seeks to rehabilitate and glorify Joseph Stalin – is challenged. Some within this minority are clearly working with Russian government actors to amplify and intensify this conditioning process.

Not a new phenomenon Such was the case in Estonia in 2007, when Russian national­ ist extremists coordinated with the Russian embassy in Tallinn to violently react to the reloca­ tion of a monument to Red Army soldiers, erected by So­

viet authorities during the illegal occupation of Estonia. ­ Riots, arranged by the neo-fas­ cist Nightwatch group, threat­ ened to destabilise the country and were coordinated with cyberattacks by the Russian ­ military intelligence that crippled Estonia’s digital infrastructure for several days.

Canada’s National Security and Intelligence Committee of Parliamentarians recently issued an exhaustive report that warned of Canadian ethnocul­ tural communities being used by malign foreign actors – Russia and China specifically – to manipulate Canadian politi­ cal decision making.

In that parliamentary report, it is unambiguously stated that “states that conduct foreign interference activities pose a ­ threat to Canada and its funda­ mental institutions. The target­ ing and manipulation of ethno­ cultural communities is the primary means through which ­ these states control messages and seek to influence deci­ sion-making at all levels of government. Some individuals willingly act as agents of a foreign power for a variety of ­

Chef Paul Lillakas cooks up a daring ensemble of global flavours on Food Network Canada’s Fire Masters Vincent Teetsov On May 7th, Food Network Canada aired season two, epi­ sode four of their red hot cooking competition show Fire Masters. Three Canadian chefs took to the kitchen to duke it out for the chance to win $10,000 and become a Fire Masters champion. This time, Rebecca Russo, Matt DeMille, and our very own Paul Lillakas were on deck to cook for an esteemed panel of judges.

The challenge with impress­ ing the judges over the show’s three rounds is that they were lightning fast, unpredictable, and at the mercy of high flames coming from the many grills.

As chef Matt pointed out at the beginning, fire is something that you have to tame and work with, and all of these chefs really went in head first to cook out­ side with the scorching flames.

The first “Wildfire” round had to result in a dish that represented the chefs’ personal ­ styles. To stay true to himself, Paul opted for a seared bison ­ribeye, soy-birch syrup caramel, Jerusalem artichokes, and fire shallots. Throughout this com­

petition, Paul was clever to choose vegetables that would endure in direct contact with fire, allowing him to hone in on the intricacies of the meat and sauces. The artichoke was sliced thinly into chips, capitalizing on their high sugar content. Paul’s plating and overall creation was inspired by birch bark, making fires at the cottage, and memo­ ries of his vanaisa.

Chef Rebecca created a meat-focused Roman amatri­ ciana with pork cheek, tomato, garlic, onion, and basil that simmered with the addition of pinot grigio. This dish was nicely situated between lovingly made food from your grandma to a high impact, streamlined barbecue with sauce, crispy pork, and smoked tomato fit together in mouth-watering ­ ­l­ayers.

Chef Matt made a Tuscan panzanella salad, upgraded with smoked shrimp. Blistered and slightly charred cherry toma­ toes, smoked lemon, roasted peppers, fennel, and cool, crisp components of Greek yogurt and cucumber made for a ­balanced dish.

The show’s judges – Andrea Nicholson, Dale MacKay, and

reasons including patriotism or the expectation of reciprocal favours. These states also ­ co-opt individuals inside and ­ outside of ethnocultural com­ munities through flattery, bribery, threats and manipula­ ­ tion.”

The report goes on to state that there is clear evidence that foreign governments are harass­ ing activists in Canada and working to interfere with the freedom of media.

Glorifying Soviet militarism and violence Just as the parliamentary re­ port and other intelligence agencies have warned, a group of Russian nationalists who have been radicalised by Russian state propaganda, have now been co-opted as part of the Kremlin’s information war­ fare against Canadian critics, aided by an army of Kremlin trolls and bots.

The radicalisation is extreme and the language used echoes that of other radicalised groups.

In comments made by these extremists, the Soviet WWII ­ effort and occupation of the ­ Baltics are often referred to as a “holy” war and history. They glorify Soviet militarism and violence. Small children as ­ young as toddlers are dressed up as Red Army soldiers and given replica guns to condition them to glorify Soviet milita­ rism – even in Toronto at the Soviet Victory Day Parades.

These extremists regularly accuse critics of the Putin re­ gime of being “Ukrainian”, “Zionists”, “gay”, among other things, just as they have bom­

Kevin Bludso – were watching like hawks for how these three chefs would attend to the pro­ teins they chose to cook, as this would be the vehicle to drive all of the other flavours around.

The intense heat and billow­ ing smoke made for disorient­ ing conditions for the chefs to cook this meat, and Paul ended up taking the bison meat off the heat slightly too early, con­ cerned that it was becoming overcooked. As it turned out, though, the meat was rare, which was a negative point with the judges. From outside the kitchen, they would have waited longer to slice the meat for ­plating; but behind the grill, the 30 minute countdown was rapidly dropping and decisive ­ moves needed to be made.

At the end of the first round, Rebecca was eliminated for what the judges perceived as an overly simplistic dish. Paul won the first round, with the judges celebrating his soy-birch syrup caramel sauce.

Round two, the “Crossfire Round”, was a battle of sugar and spice between Matt and Paul. Paul’s round one victory enabled him to choose Chinese Five Spice to underscore his dish: grilled duck, coal-charred fennel, five spice ketchup, and grilled apple.

Chef Matt prepared a roasted New York strip loin with maple

9

barded me with these labels over the past days; not because they might have innocently mistaken me as being any of ­ these good things, but because they feel these are among the worst insults to attack and be­ little critics; these terms are used with extreme malice and hate.

Historical facts should be respectfully acknowledged History is at the core of this issue and it has been wea­ ponised by the Kremlin so that radicalised Russian nationalists in Canada, the United States, Europe and beyond, can use it to polarise our societies – as they do with Soviet Victory Day. These efforts are designed to marginalise and delegitimise the ethno-cultural heritage of millions of Canadians whose families fled Soviet repression and occupation in WWII and afterwards.

While Russia’s significant contribution to ending Nazi ­tyranny in Europe – as much if not more so than any other ­single allied nation – should be respectfully acknowledged, and the victims always remembered, so, too, should the suffering and the all victims of Soviet terror, before and after the war, never be forgotten or marginalised by Russian propagandists.

Russian state media and ­propaganda, which is allowed to freely broadcast in most west­ ern countries, is a major con­ tributor to this growing radicali­ sation and cult of the Soviet victory. It breeds loyalty to Putin and hate towards anyone who questions his authority and

sugar, Hollandaise sauce, roast­ ed shishito peppers, and salsa verde. While Matt was bold to make a Hollandaise under such tight time restrictions, ultimately Paul won again for his ketchup and tender duck cooked to ­perfection on the open flame.

Round three brought judge Dale MacKay to the other side of the judges’ table to cook against Paul in the “Feast of Fire”, where they would need to make a curry-themed main, sides, and a well-paired dessert.

Paul was up for the challenge once again, founded on his early exposure to Indian cui­ ­ sine. In 45 blistering minutes, he whipped up Murgh Makhani (aka butter chicken), Punjabi baingan bharta (smoky eggplant curry), cauliflower salad, and

his false historical narratives – including entire groups, such as the LGBTQ community, Ukrai­ nians and anyone of Baltic heri­ tage.

Such attacks have happened in the past, and they will con­ tinue so long as Vladimir Putin and his clan of corrupt and ­repressive kleptocrats remain in power.

Freedom-loving, tolerant Russians are the majority I am proud to have many Russian friends, who share a common love of freedom and tolerance and with whom I have the honour of working with in common cause, for human rights and democracy. They are the majority, not this rage filled mob of radicalised extremists who prostrate themselves to Putin and Stalin.

The intent of the radicalised Russian nationalists is to si­ lence the critics, regardless of ethnic background or language.

Those who stand up, become targets for smears and hate, and no one is safe. They will attack the leaders of our nation, like Chrystia Freeland (the deputy prime minister of Canada), down to the activists who criti­ cise the Putin regime and challenge his hyper-propagan­ ­ dised version of history, as the Canadian parliamentary com­ mittee has warned us.

What is clear is that those who believe in democracy, truth and justice, must stand together, and not allow regimes like those in Moscow to intimidate us into silence.

rice pudding ­mango.

with

brûléed

Chef Dale made a prawn c­ oconut curry, red tomato curry with smoked salmon, jasmine rice, and a coconut custard with mango. Dale used heat and smoke to pack sophistication into these elements, leading host Dylan Benoit to proclaim the judges’ verdict: that Dale had upheld his title of Fire Masters champion.

However, with all the dishes put away, Paul really made a mark with his take on the clas­ sic butter chicken, and his very learned approach to articulating complex, memorable flavours when the heat was on. As a great TV chef, he brought the excitement of food through to the other side of the screen.

Photo used with permission from Food Network Canada

10

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

ESTONIAN CULTURE LINKS

by Vincent Teetsov

We’re Listening with EMW: Tuulikki Bartosik’s Metsakontsert / “Forest Live” The accordion is an instru­ ment that ties together the musical traditions of many countries, not least Estonia.

May 6th happened to be World Accordion Day, and to mark the occasion, accordi­ onist and composer Tuulikki Bartosik put on a live show for everyone on Facebook, so we could enjoy music in the depths of nature from the comfort of home.

The video was set, as alluded to in the concert title, in a forest, with thick moss covering the forest floor. This verdant con­ cert hall was sparsely arranged with two microphones and a bright red chair where Tuulikki sat and performed.

She brings many dimensions

to her show for the audience to enjoy. There’s always deep and telling expression in her face when she plays, which you may find yourself reflecting when you listen. It’s all sincere and believable. Take a moment to close your eyes though, and imagine just where you are in the songs.

To balance the chords from the left hand side of her freebass accordion, she implements energetic attack in the right hand, creating striking syncopa­ tion and explosive turns during moments of register changes and refrains. I couldn’t help but let out an audible “wow” when Tuulikki warbled the notes with manual vibrato, presumably through the bellows of the ac­

Thank you Andrus Viirg!

In case you are not aware, May 31st, 2020 is the last day that Andrus Viirg will help build Estonian business work­ ing for Enterprise Estonia, Silicon Valley.

Since the summer of 2007 Andrus has helped guide hun­ dreds of Estonian Start-Ups in­ cluding Transferwise, Fortumo, Guardtime and Veriff just to name a few. When called on he has also helped presidents, prime ministers, ministers, and business people when they came to visit the USA within the last 14 years. The beauty of people like Andrus is they work hard, give service and love to Estonia and its people without any big massive payday in the end. That is why it is more than important to give a big thank you to Andrus for all his dedi­ cation to Estonia. We all benefit is some way by his work.

A personal note, we moved to California around the same time and we met at the Estonian Ski Days in China Peak around 2010 over the late night gather­ ings at the lodge restaurant.

Since then we have worked to­ gether in many fields weekly and sometimes daily. Andrus is an excellent team player and always supports the craziest ­ ideas and because of this spirit he makes things happen, even when others were negative and did not believe it would be pos­ sible. This spirit of Andrus is what we need in every field as a small country and community like Estonia.

Here our my two favorite crazy ideas that so many were doubtful could happen.

1) Estonian Prime Minister visits Los Angeles. Seems so ­

Illustration: Laani Heinar

cordion. This is an effect that would otherwise be produced by an effects pedal. It seems obvious to call her a virtuoso, as she is clearly a master of this instrument.

In her first song, there were stark tonal changes between gently sweeping, reed instru­ ment evocative right hand flour­ ishes, to growling chords and extra air pushed through the in­ strument, resembling the force of love and igatsus (longing).

Tuulikki is a one-woman band, with the ability to connect to universal musical feelings.

Her description on Instagram even starts in Japanese first, showing that mutual apprecia­

Estonian Health…

(Continued from page 8)

simple, but Estonia is almost 100 years old and there has never been an official govern­ ment visit to Los Angeles and it happened in 2017 when Prime Minister Jüri Ratas visited Los Angeles. The truth is when this idea came up very few support­ ed this. Andrus did.

2) The Estonian Consulate should open an office on the West Coast of the US. Again seems natural now, but the truth is many were against this idea.

This year the Estonian Con­ sulate will be opening in San Francisco. Andrus again gave great support when others did not.

Everyone that knows Andrus sees a great team player – they play great and it does not matter who is the coach or ­ general manager. Just to think ­ about how many times in those 14 years Enterprise Estonia has changed their leadership and also the government changes – many times... and Andrus has always been there to support them all.

Andrus is also a co-founder of Estonian Start-Up conference Latitude 59. If you see him there, make sure you thank him.

I want to personally thank you for everything you have done for Estonia. I am sure Estonians around the world and Americans and the international network in Silicon Valley feel the same way I do.

Thank you again and have fun with you next endeavor.

See you soon!

RENEE

ESTONIAN LIFE

this goal was met.

“At the same time, we must understand that the coronavirus does not think too much about the legal order and will continue to spread rapidly, where it gets the chance. This means staying sick at home, good hand hy­ giene practices and maintaining a polite distance from others must become the norm in ­society,” she went on.

Jürilo had in late April faced political pressure from Prime Minister Jüri Ratas (Center), who hit out at the board’s ­handling of the crisis.

Coronavirus primarily spreads from an infectious person to a healthy one through close contact, where the latter is ­ ­considered to be a situation of people getting closer than two meters from one another for a period of 15 minutes or more.

COVID-19 is a droplet infec­ tion caused by human-to-human sneezing and coughing, as well as the SARS-CoV-2 virus, which propagates via contaminated surfaces and unwashed hands, the board says.

Merike Jürilo noted the Health Board is to definitely continue co-operation with [chief of its crisis team] Dr. Arkadi Popov and Estonian Defense Forces (EDF) doctor, Lt-col. Ahti at least until the beginning of June. The Health ­ Board will also continue to work closely with researchers.

Jürilo also thanked the public for its behavior during the emergency situation.

“The Health Board appre­ ciates and thanks both those ­responsibly-behaving citizens, and our partners, who have ­supported us in the fight against COVID.”

Nr. 20

tion between Japanese and Nordic culture. In her forest concert, she featured her most recent album “Torm veeklassis” (“Tempest in a Teapot”), includ­ ing a song that was delightfully performed live with Japanese accordionist Kanako Kato during Tuulikki’s tour of Japan.

In between songs, she speaks in both Estonian and in English to briefly tell the stories of her songs, so listeners can imagine and adventure in their minds’ eyes. Some songs pull us to the forests of Rõuge in Võrumaa, Tuulikki’s home county, where she composes and records in the summer months.

For Tuulikki, however, spring is a special time of year to play music outside, because this is when the birds come out to listen. They’ve been known to ­ tweet and sing along to the accordion. Or otherwise fly ­ away. At one point, the camera tilts up to the treetops where they chitter chatter in response to her song. In the forest, you just need to observe.

The sea is also a source of inspiration for Tuulikki, as in her third song, about taking a

long journey by boat and return­ing home. Tumbling ­melodies rise up and flow down like waves. When these melodies move more calmly, her voice sings in synchronicity with the accordion.

She also noted that a second wave could be forthcoming in the autumn, adding that the country was better prepared than it had been for the first wave from the end of February.

“In the autumn, we will de­ ­ finitely be smarter both in Europe and Estonia, than we were in the spring of this year.”

“I sincerely hope that the habits of people during the ­crisis in terms of infection safe­ ty and hygiene have come to stay,” she added.

The Health Board has been supported in solving the crisis by, among others, employees of the Ministry of Social Affairs, the EDF and the volunteer Defense League (Kaitseliit) and its women’s corollary, Nais­ kodu­ kaitse; the Police and Border Guard Board (PPA), the Rescue Board (Päästeamet), the

State Chancellery, the Estonian Academy of Security Sciences (Sisekaitseakadeemia), hospitals and ambulance service pro­ viders, medical staff, the health insurance fund (Haigekassa), local governments, private sector firms SYNLAB Eesti ­ OÜ, AS Medicum and Adovici OÜ, the family doctor’s advice line (1220) and the crisis help­ line (1247).

The live concert also has s­ uperb multi-camera perspective with panning shots that capture the swaying music sensitively, for thousands of viewers to ­enjoy. It was a pleasant pause in the day to bask in the warm, layered music.

Tuulikki’s music can be found on Spotify and Apple Music, with CDs available for purchase on Amazon.

••• You can see talented artists like Tuulikki Bartosik perform right here in Canada as part of Estonian Music Week, in prime venues and in collaboration with high quality Canadian artists. Follow @estonianmu­ ­ sicweek on Instagram (or @ EstonianMusicWeek on Face­ book) to keep up to date on ­future shows.

I am interested in purchasing Estonian art that was created prior to WW II. Artists of interest include: Ants Laikmaa, Eerik Haa­ mer, Konrad Mägi, Oskar Kallis and Eduard Wiiralt.

If you wish to discuss a possible sale, please write to me at laurihillar@gmail.com or Hillar Lauri, 9 Baker Ave., Toronto, ON M4V 2A9.

in partnership with CANADA SUMMER JOBS is looking for 5 youth: • Student in Nursing • Student in Activation, Gerontology or Kinesiology • Student in Hospitality, Nutrition or Dietary Studies or similar • Administrative Studies (business, accounting, etc.)

• Environmental Services or Maintenance Applicants must be between 15 and 30 years of age and be legally entitled to work in Canada.

Please forward resume to info@ehatare.ca or fax 416-284-5595 Only qualified candidates will be contacted.

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

11

Rooneem Worldwide Reunion During this strange spring of 2020 as we are learning new words, ie. COVID-virus, self-isolation, social distanc­ ing, etc., it is comforting and pleasant to think back to more normal times when it was actually safe and fun for people to gather together in large groups.

And so it was last summer in August 2019, when members of the Rooneem clan were able to travel from different parts of the world to all meet at the Rooneem country home in Collingwood, Ontario. They stayed for a week in order to celebrate Aino Rooneem’s 90th birthday (although a bit belat­ ed), and to spend time with each other so cousins could get to know other cousins and to generally keep otherwise distant family ties connected and strong.

The ravages of WW II had caused many Estonians to flee to all corners of the world, where each settled as best they could. Many years later, the de­ scendants of these original refu­ gees would voluntarily re-settle, for business or other reasons, again to many different parts of the world. And so it was with the Rooneem family also. Hugo Rooneem had arrived in Canada with his two young sons, Raivo

and Vaido. Over time, these sons married, had children, and these children had children of their own. When their stepmother Aino, (now “Granny”), reached the honourable age of 90, they decided it was time to have another Family Reunion and also celebrate her birthday, Hugo having passed away some years ago. And so they came from the far sides of the world, a family of five from Australia, three from Estonia, and closer to home, eight from Alberta, four from Ottawa, and four from Toronto. Also, Aino’s friends came from Florida, Toronto, Stayner, and Colling­ wood to help celebrate.

Pastimes at the Rooneem cottage included the traditional Estonian sauna for the older braver ones, volleyball played late into dusk hours for all, and rolling big beach balls around on the lawn for the younger ones under seven. A few had at­ tended the Laulupidu in Estonia in July, and some English speakers were sufficiently inter­ ested in their roots to consider learning the difficult Estonian language. All in all, the many generations enjoyed spending time together and were even considering possibly another Reunion five years from now. elm

Rooneem family members from Australia, Estonia, Alberta, Ottawa, and Toronto in Collingwood, Ontario.

Photo: Jeff White

Kid’s Corner: Games for children at home Vincent Teetsov The sun’s been coming out more reliably with every pass­ ing week. Flowers are bloom­ ing. For those who are at home with kids, the warmer and ­longer days present a challenge.

We could all use some new fun games to keep us occupied inside, or outside if you have a garden or yard. These activities will entertain and sustain kids creatively, physically, mentally, and socially.

1) Extreme Hopscotch / “Keks” This game is ideal if you have space in your driveway or sidewalk without too much foot

traffic. You might just see your neighbours hopping around on their daily walk if you make an extra challenging hopscotch course.

Just like ordinary hopscotch, you’ll need some colourful chalk to draw out squares for where you need to move for­ ward. Numbers are written out to tell you what order to hop in.

Single squares mean you have to hop on one foot, while two squares next to each other mean you need to put one foot inside each square. You can arrange these in whatever order you like.

But where this game be­ comes exciting is when you

throw in some different moves.

For example, use a piece of chalk to draw a spiral shape and the number “3” for the third part of the hopscotch course, which will also mean that the player has to spin around three times on one foot before hop­ ping forward. You can write “5 jumping jacks” to make the player do five jumping jacks in place before continuing.

Then there’s the backwards arrow, which means you have to hop backwards with the correct moves. A “2” with a backwards arrow means you have to hop two spaces backwards. Hope­ fully you won’t land on a spin­ ning spiral.

For the most daring players out there, you can add in assort­ ed bits and pieces like tennis balls or toys, to bounce or carry as you hop from one space to the next. This can be done ­instead of tossing a stone in one of the squares and skipping over that square.

Photo: D. Sharon Pruitt

Draw a chalk outline of the object you’ll be picking up so your household of players knows where to pick up and put down the object. It’s not easy to stay on one foot while crouch­ ing down, so a special prize can be reserved for whoever suc­ cessfully gets to the end of the course and then hops back to the beginning.

2) Telephone – the drawing version: There’s no doubt you’re a­lready familiar with the party game of Telephone, but this is a variation of that game with drawing instead of just words.

Don’t worry if you’re not very good at drawing, this will make it even more funny to play!

Gather everyone that lives in your home in one place and sit in a circle. The first player thinks of a random phrase (for example, “the raccoon is sleep­ ing on top of the sauna”) and draws it on a piece of paper.

They have 30 seconds to think of their phrase and draw it.

Then, the first player has to secretly show their drawing to ­ the next player on their left.

This second player has to look at the drawing and describe it to the player on their left. They should whisper in their ear so that no one else knows.

This third player has 30 ­seconds to draw what they just had whispered to them. Then this player must show their drawing to the player on their left, who in turn has 30 seconds to describe what they see in the drawing. A burglar who fell asleep on someone’s roof? A superhero flying above a city?

This is then compared with the first drawing to show how close to or far from the original phrase everyone was. You can extend this game to include as

many people who live in your house, with the same draw-­ describe-draw-describe format.

3) Toilet Roll Puppets I hope no one has too many rolls of toilet paper lying around at home, but before you throw those cardboard tubes into the recycling bin, put some aside for an impromptu craft project.

Used cardboard toilet roll tubes are stable and easy to ­customize, making them a good candidate for creating charac­ ters. You can cut them into dif­ ferent shapes, like a character with spiky hair. You can glue on a cone-shaped hat to the card­ board body. You can carefully use scissors to cut eye, nose, and mouth openings out (draw these with pencil first and ask an adult to cut them out for you).

When you have a nice shape all ready to go, use some acrylic paint, markers, or crayons to add colour and expressions to the characters. If you’re feeling adventurous, make some cos­ tumes and props for the charac­ ters, like some pipe cleaner arms, a walking stick, or a small Estonian vöö (belt) with patterns going around the waist of the character.

Put them out for show, use them for a small living room performance – the choice is yours!

12

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

vene ja inglise keelde. Seal saab valida, mis keeles seda vaadata. „Armunud alkeemik“ on ka in­ ternetis vaadatav. See on must­ kunstiga põimitud tükk ja samu­ ti algupärand – selle loo ma kirjutasin ise. Proovide käigus ­ tegime koostööd Meelis Ku­ boga, kes on mustkunstnik ja ka ise mängib selles tükis. Aren­ dasime koos seda lugu – tema mõtles mustkunsti ja illusioo­ nide poolt ning mina mõtlesin dramaturgia poolt. See on ka väga kihvt tükk – teistmoodi ja müstiline lugu, ilma sõnadeta ja humoorikas.

Nädala portree

Vahur Keller lavastab Tallinna vanalinnas põnevusja kummituslugusid Tekst ja fotod: Lea Kreinin On emadepäeva pärastlõuna.

Istume Tallinna vanalinnas Uuel tänaval Kellerteatri hoo­ vis, räägime lavastaja Vahur Kelleriga teatri tegemistest ja tulevikuplaanidest.

Vahur Keller on lavastajana töötanud juba pikka aega.

Hetkel tegutseb ta peamiselt oma teatris ja selle kõrvalt kirjutab libretot ooperile „Naksi­ trallid“, mis tuleb peagi lavale „Estonias“. Vahuril on lavastamises magistrikraad ning ta on muuhulgas õppinud lühikest aega ka Kanadas, Montrealis Quebeci ülikoolis.

Kellerteater on ilmselt noo­ rim Eesti teater, mis avas uksed eelmise aasta kevadel – ning ühtlasi Eesti esimene põnevusteater – siin mängitakse krimilugusid, põnevikke ja müstee­ riume. Sajandeid vanas pae­ ki­ vist hoones oli kunagi püssirohuait – paksude müüridega iidne ehitis sobib selliste põnevate lugude etendamiseks väga hästi. Teatri ruumides tehakse aeg-ajalt ka kontserte ja muid toredaid üritusi.

Kuidas tekkis see mõte ja õnnestus teater teha nii ägeda koha peale?

Siin oli asjaolude kokku­ langemine ja heal õnnel oli oma osa. 2018. aastal lõppes mul töö Nukuteatris, kus olin lavastaja­ na töötanud üle 15 aasta, teinud seal (visuaalteatrite NuQ) Treff festivali ja lavastanud. Oli vali­ kute hetk – kas jääda vabakut­ seliseks, ootama pakkumisi, et mis sobib ja millal sobib. See on selline ebamäärane seisu­ kord, mis mulle natuuri poolest üldse ei sobi. Ma tahan tegutse­ da – luua ja teha. Mõtlesingi teha oma teatri, läksin 2018. a sügisel Mainori ettevõtluskooli, koostasin äriplaani ja hakkasin maailma täiesti uue pilguga nägema – peale loomingulise ala veel kõiki muid vaatenurki elule. /Naerab/ Mul oli kindel soov teha teatrit, mis on koht, mitte projektiteatrit, mis rändab siin ja seal. Tahtsin ehitada üles mingi oma atmosfääriga koha.

Teine asi, nagu öeldakse: Location, location, location! –

see peaks olema vanalinnas.

Ega siin palju teatriks sobivaid kohti valida ju pole.

Kuidas te siis selle koha leidsite?

Ma tegin kunagi mõned la­ vastused Meremuuseumis, Len­ nusadamas. See ruum oli nende laohoone ja kunagi käisime sealsete töötajatega seda ka mingil otstarbel vaatamas. Mul tuli see meelde, kirjutasin neile ja juba kahe minuti pärast tuli vastus! Hiljem kuulsin, et just samal ajal oli neil toimunud koosolek, kus arutati, mida teha selle ruumiga. Nii läkski. Loo­ mulikult nende nõukogu pidi kõik kinnitama ja projekti tege­ ma ja nii edasi. See võttis veel paar kuud aega, aga põhi­ mõt­ teliselt oli see, jah, õnnelike juhuste kokkulangevus.

Kas selle majaga oli alguses palju tööd? Tuli ju tribüün ja kohvikuosa ehitada.

Tribüünide ehitamine iseene­ sest ei võta kaua aega. Õnneks Meremuuseum valmistas meile ruumi ette – nad puhastasid ja võtsid laguneva krohvi maha.

Tegime siin ise ka päris palju – tualette oli vaja teha kenamaks ja nii edasi. Siin jätkub tööd muidugi veel.

Minu abikaasa Britt Urbla Keller on teatrikunstnik, kes on kogu kujunduse taga: sisekujun­ dus – kõik väikesed kenad detailid ja atmosfäär, aga ka ­ plakatid ja ühtne visuaal. Saime ruumi kätte veebruari keskel ja 1. märtsil oli esimene esieten­ dus. Esimene üritus oli aga juba 26. veebruaril – Edgar Allan Poe õhtu, mis oli pühendatud meie esimese lavastuse („Mõr­ vad Rue Morgue’il“) autorile.

Kuidas õnnestus vaatajas­ kond siia meelitada?

See võttis aega. Esimesed kolm etendust olid välja müü­ dud, aga siis hakkas külastata­ vus langema. Inimesed teadsid minu varasemaid lavastusi, teat­ rifännid käisid esimese hooga ära ja siis läks seis kehvemaks.

Kevad ja suvi olid väga rasked.

Aga juba detsembris ja jaanuaris läks müük tõusvas joones, meil oli keskmiselt 80% saalist välja müüdud, palju etendusi müüdi kohe välja. Esimese aastaga

Nr. 20

k­ogusime hea pagasi, hakka­ sime juba kasumisse jõudma.

Sinnamaani tuli pidevalt in­ vesteerida – laenata ja raha sisse panna. Ja siis muidugi tuli (koroona)kriis.

Hakkasite koroonakriisi alguses esimestena on-line etendusi pakkuma. Kuidas see mõte tuli?

Ma arvan, et väikestel kollektiividel on kiire reageeri­ mise ja otsustamise eelis.

Suuremad ja pikemate tradit­ sioonidega asutused on etablee­ runumad. Meie aga oleme har­ junud sellega, et tuleb mingi mõte ja kohe teemegi – saame inimesed kokku, kõigil silmad säravad. 13. märtsil oli meil siin koosolek, kus arutasime tiimiga, mida teha. Üks variant ju võiks olla online-teater, aga see on päris töömahukas asi, kui korra­ likult teha.

Puhttehniline küsimus tekkis, et kuidas saaks piletitulu küsi­ da. Jällegi täiesti õnnelik juhus oli, et samal pealelõunal helis­ tas Karel Tõnson firmast Still Frame. Kõik video- ja tehnika­ firmad jäid ju samamoodi tööst ilma. Ta pakkus välja, et võtame ühise riski ning et meil on võimekus olemas. Nad tee­ vad koostööd Television.ee –ga, kus saab teha striimi, Fientas käib piletiost ja piletikontroll.

Still Frame’il oli olemas oma võttegrupp, tehnika, režii ja kõik know-how. Leppisime ­kokku, et juhul, kui asi ebaõn­ nestub, siis lihtsalt nii on.

Rääkisin näitlejatega läbi ja kõik olid nõus, et võtame riski.

Sel hetkel me ju ei teadnud, kas keegi tahab vaadata interne­ tis teatrit – see on omamoodi natuke kummaline värk. Tege­ likult see tõesti töötab ja läks alguses hästi suure menuga.

Helistasime müügijuhiga oma­ vahel ja vaatasime, et mis toi­ mub – piletimüük kasvas iga tunniga. Esimesel korral panime piirangu peale, sest tehnilist kliendituge on suurele hulgale väga keeruline pakkuda – inimestel on erinevad seadmed ning siis nad helistavad, et miks mul ei mängi. Siis tuleb öelda, et vajuta seda nuppu ja seda nuppu ja neid toetada. /Naerab./ Panime piiriks kolmsada vaata­ jat. See müüdi kümne tunniga läbi.

Põhimõtteliselt Internet on teie suur saal ja siin Uuel tänaval on teie väike saal?

Nii on jah. Täpselt.

Teie mängite oma majas.

Kas teil on oma kindlad näitlejad või tulevad näitlejad teie etendustele kaasa tegema mujalt teatritest?

See on erinev. Mõned on va­ bakutselised, mõni töötab teises teatris. Meil on nad tööl projek­ tipõhiselt. Meil ju riiklikku ega mingit muud tuge pole. Palgal hoida pole võimalik, see oleks luksus. Hetkel on näitlejaid kus­ kil kümmekond.

Kellerteatril on olnud üks külalisetendus ka väljaspool oma maja. Mängisime Kablis Päikeseloojangu festivalil. Sinna kutsuti meid kohe peale ­ava­mist. Korraldajad käisid etendust vaatamas, olid vaimus­ tunud ja kutsusid meid festiva­ lile. Pi­dime tegema ka sel suvel Sakus ühel festivalil ühe tüki.

Kuna me oleme nii noored, siis pole veel jõudnud igale poole – kohapeal on läinud väga palju energiat. Tulevikus on mõte minna kindlasti teistesse Eesti linnadesse ja ka välismaale.

Teil on mängukavas rah­ vusvahelised õudus- ja põne­ vusklassika šedöövrid – Mõrvad Rue Morgue’il, Õuduste kool, Canterville’i kummitus jne. Tore on see, et lavastate Eesti algupärast õudust – näidendeid Indrek Harglat.

Harglaga oli jällegi tore juhus. Mulle on Indrek Hargla looming varemgi meeldinud, aga ma temaga isiklikult tuttav ei olnud. Uurisin, et kes võiks olla see, kes ise armastab Poe loomingut ja tahaks temast rääkida. Viidati Harglale. Kut­ susin ta meie esimese esieten­ duse eel Edgar Allan Poe’st rääkima. Harglale nii tohutult meeldis meie teater – see koht ja see, mida me teeme, et ta pakkus ise välja, et kirjutab ­ spetsiaalselt meie teatrile.

Mõeldes sellele saalile ja meie näitlejatele kirjutaski ta kaks lühikest kummituslugu – „Phosphorus“ ja „Nõia tütar“.

Mängime neid koondnimetuse all „Kodukäijad“, kahe vaatu­ sega.

Milline lavastus teil kõige menukam on olnud?

Kindlasti Indrek Hargla „Kodukäijad“. Lähevad väga hästi ka lastele mõeldud tükid – „Õuduste kool“ ja Canterville’i kummitus“.

Kas need on ka Internetis üleval? „Õuduste kool“ ei ole, aga „Canterville’i kummitus“ on.

See on vaadatav ka dubleerituna

Internetis olevad tükid on sobilikud ka välismaal ela­ vatele eestlastele, kes Tal­ lin­ nasse ju satuvad harva ja tavaliselt suvel. Kui nemad ­ tahavad teie teatriga tutvuda, siis nad lähevad teie kodule­ hele ja ostavad pileti. Kui keeruline on see teise riigi ja teise valuutaga arveldavale kodanikule?

Piletimüük käib läbi Fienta keskkonna, mis on Eesti alga­ tus. Vaatasin järele – seal on maksevõimalused seinast seina – pangalingid, erinevad krediit­ kaardid, pangaülekanded ja makseplatvormid. Ka info on seal eri keeltes kenasti olemas.

Millised on teatri tulevi­ kuplaanid?

Nii segane, kui see tulevik ka hetkel paistab, eks ta ükskord ikkagi tuleb. Loodame, et suu­ dame selle ajani vee peal püsi­ da. Hiljemalt sügisel peaks meil välja tulema „Mäng“, mis on Anthony Shafferi väga kuulus tükk – kahe mehe vahel toimuv psühhotriller. Sellest on tehtud kaks hästi kuulsat filmi – ’72. aastal mängis Michael Caine nooremat meest ja Lawrence Olivier mängis vanemat meest, kirjanikku. Uus versioon tehti 2007. aastal – seal Michael Caine mängis nüüd vanemat ja Jude Law nooremat meest.

Need on mõlemad väga kuulsad filmid. Meie teeme sellest nüüd teatriversiooni – Andres Roo­ sileht mängib kirjanikku ja noort meest mängib Meelis Kubo.

Kas panete veel mõne tüki veebiteatrisse üles? Üsna kindlasti paneme, aga ma arvan, et võib-olla mitte suvel. Suvi on teistmodi aeg, ­ ilmad on ilusad, inimesed on ­ rohkem väljas. Töömaht, mis läheb lavastuse internetti pane­ mise peale, on ikka päris suur.

Kuna piletitulu on kümneid kor­ di väiksem ja hetkel tulusid pole, siis lõputult ei saa kutsuda inimesi entusiasmist töötama.

Oleme ootel. Sügisest on mõte esiklavastus „Mõrvad Rue Morgue’il“ statsionaarsest män­ gukavast maha võtta. Võib-olla teeme kuskil külalisetendusi, kui kutsutakse, aga viimasest etendusest on mõte teha netiülekanne. Mõned peened mõtted on veel, aga ma ei taha neid praegu avalikustada, äkki keegi varastab ära. /Naerab/ Lisainfot saab vaadata vee­ bilehelt: https://kellerteater.ee/ ja virtuaaletendusi näeb kesk­ konnas https://kellerteater.televi­ sion.ee

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

märkmik

Riina Kindlam

Vahel juhtub imesid. Vahel lihtsalt võtab omajagu aega, kuni kauaoo­ datud ime maandub su lähedale. Ning kui sa juhtud olema piisavalt tähelepanelik, et sellest imest osa saada, on õnn õuel. Ja oksal.

Foto: Riina Kindlam

Õnn istus oksa peal, silmad kui tõllarattad Olin läinud pühapäeval juba nii palju erinevaid, erilisi linnuliike Kotkajärvel juhtunud nägema ja fotokaga püüdma, viimati vide­ viku eel veel emast kraepüüd (ruffed grouse), kes suure ragi­ naga kempsu varjava tsuuga (hemlock’i) okstesse maandus ja nii toredasti kana kombel kaela kõõlutades mind piilus. Ja siis öökulli- ehk õigemini öelduna KAKUhüü­ded. Mitte too kõige sage­ da­ mini meie metsas kuul­ dud: ,,Who cooks for you? Who cooks for you all?“, mille puhul ammu teada, et hüüdjaks on ameerika metskakk (barred owl), vaid lihtsalt üks paikapa­ nev pikk HUUUU! Lõppudes armsa kurinaga. Ja siis ta len­ das! Suur, hele kuju läbi videvi­ kulise metsa, otse meie krundist läbi Eesti teel poole. Ja mina vudinal tema kannul. (Hännal?)

Tema hüüdis, mina hüüdsin, tema hüüdis... Viipasin lapsed hiirvaikselt järele tulema.

Kuulda oli, et ta polnud kaugel.

Ja siis. Seal ta oligi. Õnneks olid puud veel nii raagus, et tema ümarat kogu polnud raske näha. Istus vahtra oksal otse tee kohal. Ikka oligi toosama ameerika metskakk, üks vähes­ test tumedate silmadega siinse mandri kakkudest (enamikul on

Sajandi sünnipäev…

(Algus lk. 1)

õnnitluskaartidele ja sõnumitele olid tulnud tervitused ja tunnus­ tused ka kaugemalt, teiste hul­ gas Eesti Vabariigi presidendilt Kersti Kaljulaidilt, rahvastiku­ ministrilt Riina Solmanilt, Kaitseväe juhatajalt Martin Heremilt, Soome kaitseväelt,

erekuldne pilk). Kuid seekord esines ta teise häälitsusega.

Aegajalt ikka too „Huuu?“ ehk „Kes?“ (te sellised olete?). Meie pilgud olid naelutatud kakule ja tema omakorda jälgis meid, kolme maasolevat kakukest, saia­ pätsikeste mõistes, kes korda­­mööda värisevate kätega üritasid temast portree(paraad!) fotosid ja videot teha. Pilgutas ­aeglaselt silmi, näitas oma era­ kordselt ulatuslikku kaela ja pil­ gu keeramise võimeid ja meie õnneks polnud tal kuhugi veel kiiret.

Kevadine konnakoor (spring peepers) hüüdis kõrgel sagedu­ sel igal pool me ümber (nad kuuluvadki nn chorus konnade hulka) ja kuulda oli ka vöötora­ va närvilist, hoiatavat kluksuta­ mist, teadagi kelle tõttu. Äkki oli jutt juba lahti pääsenud, et Jämesäärel on värskelt kodutuid hiiri, keda aidast ja paadikuurist peletatud; et õige aeg on luurata.

Kas tüdrukud saavadki aru, kuidas neil vedas? Nad ei pi­ danud üldse väga kaua ootama, et esimest öökulli looduses oma silmaga kaeda. Mina uitasin nende vanuses üksinda selles metsas ringi, binokkel kaelas, piiludes okaspuude võradesse, et äkki kunagi satun päevauina­ kut tegeva kaku peale. Nüüd siis, pool sajandit hiljem, esi­ mene magus kakuke päris oma koduõuel.

Olge terved! Unistused täitu­ vad ükskord nagunii!

Soomepoistelt ja Soome päri­ musühingult Eestis.

Eriline sünnipäeva pühitse­ mine tõi taas kokku meie kogu­ konnaliikmeid – küll distantsi hoides -, kuid taas kinnitades, et ühisele põhjale kinnitatud sidemed on tugevad ja ühenda­ vad meid ka rasketes olukor­ dades. Aitäh Edgar – palju õnne! (EE)

13

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Neljapäeva hommikuks oli Ka­­nadas registeeritud CO­­ VID-19 haigusjuhtumeid üle 80.500, Quebecis üle 44.000, Ontarios üle 24.000, mujal vähem.

Käesolev nädal on toonud kaasa majanduse taasavamisi üle Kanada, vastavalt kohalikule olukorrale.

Ontario provints alustas 19. mail majanduse taasavamise I faasiga. Teisipäeval avati mit­ meid ärisid, mis seoses pan­ deemiaga märtsis suleti. Avatud ärid peavad asuma väljaspool kaubanduskeskusi, olema täna­ valt sissepääsuga ja neis tuleb järgida rangeid füüsilise dis­ tantsi reegleid. Jätkatakse mit­ mete terviseteenuste pakkumise­ ga, samuti nõustamistega ja muude teenustega. Esialgu jää­ vad suletuks kirikud. Restoranid pakuvad jätkuvalt toidu kojutel­ limise ja kaasaostu võimalusi.

Nädalavahetusel avati golfiväl­ jakud, paadisadamad, mitmed pargid jm.

Victoria Day nädalavahetus oli üsna rahulik Ontario suvi­ tuslinnades, kus kardeti tava­ pärast, mai pikale nädalavahe­ tusele omast linnaelanike voolu.

Kuna rahvast teavitati, et rannad on suletud ja hotellid-motellid ei paku lühiajalist majutust, siis võeti seda kuulda.

Piiranguid leevendati ka mu­ jal. Albertas (registr. haigusjuh­ tumeid 18. maiks kokku 6644) näiteks tõsteti lubatud inimeste arvu vabaõhukogunemistel 15-lt 50-le. Calgary loomaaed taas­ avab uksed 23. mail, kuid teatud piirangutega. Toronto looma­ aed pakub uut drive-in kogemust, kus oma autoga saab sõita läbi loomaaia ,,tänavate“, jälgides 3,4 km teekonna vältel loomi.

Olukord üle Kanada on eri­ nev. Kui Quebecis ja Ontarios registreeritakse ikka sadu iga­ päevaseid uusi haigusjuhtumeid, siis näiteks Newfoundlandis ja Labradoris oli polnud pühapäe­ vaks kümnel järjestikusel päeval registreeritud ühtegi uut haigus­ juhtumit, kokku oli seal 18. mai seisuga 260 positiivset testi­ tulemust. Ka New Brunswickis polnud kümnel päeval uusi haigestunuid, 18. mai seisuga oli haigusjuhtude arv 120 (kõik ka paranenud). Nova Scotias registreeriti pühapäeval uusi haigusjuhte kolm (provintsis kokku 1040). Provints alustab taasavamise teist faasi, seal lu­ batakse kahe perekonna kohtu­ misi. Prince Edward Islandil polnud nädalavahetuseks 19 päeva jooksul registreeritud uusi haigusjuhtue (kokku on neid 27). PEI National Park jäi veel suletuks, aga paljud ärid ja teenused valmistusid taas­ avamisteks. Üks, millega inimestel taas­ avamiste taustal harjuda tuleb, on elustiili ümberkorraldamine.

Eksperdid soovitavad endiselt vältida kogunemisi ning lähiajal – suvel – toimuvad paljud pere­ kondlikud kokkusaamised ilm­ selt õues ja kitsamas ringis kui

Viimased kaks kuud purjekal seilanud viiemeheline meeskond koos kapten Meelis Saarlaidiga, kes aluse pikalt reisilt kodusadamasse tõid.

Foto: M. Muld/ERR

Admiral Bellingshausen jõudis tagasi koju Pärast kümnekuulist mere­ reisi jõudis Admiral Bellings­ hausen ringreisilt lõunapoo­ lusele Eestisse tagasi. 17. juulil Roomassaare sadamast Antarktika teekonda alusta­ nud purjelaev jõudis samasse sadamasse tagasi 21. mail.

Kolme kapteni, saarlaste Meelis Saarlaidi, Indrek Lepa ja Indrek Kivi juhtimise all soori­ tatud enam kui 26 000 mere­ miili pikkuse teekonnaga tähis­ tati Antarktika ekspedit­siooni 200. aastapäeva, mida vedas aastatel 1819-1821 Saaremaalt pärit Vene impeeriumi admiral Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen.

Kokku oli reisil vahetustega meeskonnas üle saja inimese.

Laevaga käis Antarktikas ka president Kersti Kaljulaid (vt EE # 3 2020).

Viimase paaril kuul viieliik­ meline meeskond ei vahetunud – maailma haaranud pandeemia tõttu suleti järjest sadamaid ning ka proviandi varumine oli seetõttu keerulisem.

enne pandeemiat. Jätkuvalt ettevaatlikud peavad olema see­ niorid ja erinevate tervise­ probleemidega inimesed.

Teisipäeval teatas Kanada peaminister Justin Trudeau Kanada ja USA kokkuleppest jätta kahe riigi vaheline piir mitteolulise reisimise jaoks suletuks 21. juunini.

Ontarios koole sel õppeaastal enam ei avata, jätkub dis­ tantsõpe. Kõik õpilased saavad tunnistused. Samuti jäävad su­ vel ära ööbimisega laagrid.

Päevalaagrite toimumise tingi­ mused ja reeglid tulevad hiljem.

Jälle on lubatud kasutada ko­ duse lapsehoidja teenuseid ja lastehoiud on avatud eesliini töötajate lastele.

British Columbias taasava­ takse koolid 1. juunil, kuid osa­ lemine on vabatahtlik. Klassid on väiksemad ja õpilased on terve päeva sama õpetajaga.

Paljudele on olnud pikka aega küsimuseks, kas väljaspool

Laevaga oli esialgu kavas sel suvel-sügisel teha ka retk põhja­ poolusele, kuid see plaan jäi kahjuks ära. ,,Midagi ei ole teha – Admiral Bellingshauseni reede­ rid otsustasid, et me jätame ära plaanitud Arktika retke ja toome laeva võimalikult kiiresti koju.

Olukord maailmas on selline, et väga raske kui mitte võimatu on siseneda praegu erinevate rii­ kide sadamatesse ja planeerida ka suve lõpuks suuri ekspedit­ sioone keerulistes vetes,“ kom­ menteeris suunamuutust laeval seilav rännumees Tiit Pruuli juba paar kuud tagasi.

Roomassaare sadamas oli tervitajaid hulgaliselt, teiste hul­ gas Meremuuseumi juhataja Urmas Dresen, peapiiskop Urmas Viilma, rännumees ja reisikorraldaja Tiit Pruuli ning muidugi pereliikmed.

Roomassaare sadamasse jõudes sõnas laeva meeskon­ naliige Jaan Tätte, et nende sõit oli erakordne ja uhke, kuna nad olid teel koju. ,,Meid ei huvita­ nud, mis pardast paistis vahe­ peal – Peruu, Ecuador, Panama – ma ei tea, mis kõik maad.

Meie vaatasime kodu poole,“ sõnas Tätte. (D/PM/ERR/EE)

kodu on vaja kanda maski.

Nagu paljud on märganud näiteks toidupoodides või mu­ jal, osa inimesi seda teevad.

Terviseametnikud soovitata­ vad nüüd avalikes kohtades viibides mittemeditsiinilist mas­ ki (või näokatet) kanda, kui pole võimalik distantsi hoida. Ühistransporti kasutades on see tugevalt soovitatud. Toronto ühistranspordi kasutajate arv on viimastel kuudel märkimisväär­ selt vähenenud, aga see võib muutuda.

Ka maski kandes tuleb hoida füüsilist distantsi, samuti on en­ diselt vajalik sagedane käte pe­ semine. Kolmapäeval ütles ka peaminister Justin Trudeau, et on hakanud kandma avalikus kohas maski ja teeb seda ka parlamendi istungitel. Teisedki poliitikud on teatanud, et jär­ givad tervishoiu-alaseid soovi­ tusi maski kandmise osas.

(Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

14

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

SURI KALLIS POEG JA VEND

Mälestame kurbuses armsat tädi ja vanatädi

Agnes (Hiiuväin) Paju

Mart Kalm sündinud 30. juulil 1954 Kitcheneris surnud 19. mail 2020 Breslaus

ja avaldame südamlikku kaastunnet perekonnale

Mälestavad leinas Tähtede taga Sul koidab kord taevas

EDA ANTS LEENA ja MARI perekondadega

Armas ENE, oled alati meil südametes.

Puhka rahus.

Ene Sutt Mälestades, MARGUS, SUSAN, PETER, KRISTI ja ERIKA ARUJA

Jüri Kukk 1.05.1940 – 27.03.1981 Teadlase kaheksakümnes sünniaastapäev „Volbripäeval sündinud” – nii on pealkirjastatud aastaid tagasi avaldatud artikkel Jüri Kukest (Eesti Loodus #5, 1990). Tänavu möödus 80 aas­ tat Tartu Ülikooli endise õppejõu ja teadlase Jüri Kuke sünnist.

Kunstlikult loodud krimi­ naal­ asja ja Nõuk. kohtu eba­ õigluse tõttu on Kukk nii Eesti Vabariigis kui ka välismaal tun­ tumaks saanud dissidendi ja vabadusvõitlejana kui oma eri­ ala spetsialistina.

J. Kukk sündis õpetajate po­ jana Pärnus. Pärnumaal Mõisa­ külas omandas ta alg- ja kesk­ hariduse. 1958. a astus Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) kee­ mia­osakonda, spetsialiseerudes elektrokeemiale. Pärast kohus­ tuslikku sõjaväeteenistust N. ar­ mees Kesk-Aasias (1963–1965) ning seal komparteisse astumist sai Kukest TRÜ õppejõud. On avaldanud paarkümmend eri­ alast teadustööd. Aastatel 19751976 võimaldati tal N Liidust sõita Prantsusmaale, kus ta ligikaudu aasta Bellevues Pariisi lähedal stažeeris keemikuna.

Sealpool „raudset eesriiet“ elamine muutis põhjalikult J. Kuke tõekspidamisi ja maailma­ vaadet. Tagasi kodumaal, jutus­ tas ta avameelselt elust-olust kapitalistlikus riigis. Näiteks sellest, kuidas Prantsusmaal saavad samas laboratooriumis rahumeelselt koos töötada kee­ mikud, kellest üks on fašist ja teine kommunist.

Seesugune avameelsus ei meeldinud mõnedele kollee­ gidele Tartus ega ka TRÜ tolle­ aegsele administratsioonile. Ha­ kati otsima ettekäändeid ja võimalusi, et ebasoosingusse sattunud keemikust lahti saada.

J. Kukk otsustas lahkuda kom­

Nr. 20

Mälestame tänutundega meie armast ,,tädi“

REET, ROSEMARIE, ELLEN, LINDA, PEET, JUHAN ja JUULIA perekondadega

Mälestame kurbuses armast emeriitvilistlast ja auvärvipaela kavaleri

Tarvo Toomes’t Rotaliaga liitus Stockholmis, coetus 1951 sündinud 14. juunil 1931 Nõmmel surnud 5. mail 2020 Torontos KORPORATSIOON ROTALIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT

Agnes Paju Avaldame kaastunnet omastele TALVI ja OLEV MARI, KAILI ja RIHO

Mälestame kauaaegset sõpra

Tarvo Toomes’t ja avaldame kaastunnet MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega

parteist, pannes 1978. a oma liikmepileti lauale (pretsedendi­ tu samm NLKP ajaloos). Otsi­ tud põhjustel J. Kukk 1979. a seniselt töökohalt ülikoolis val­ landatigi.

Kaotanud töö, esitas teadlane ja õppejõud kohalikele võimu­ dele sooviavalduse koos pere­ konnaga (abikaasa ja kaks alaealist last) okupeeritud Ees­ tist lahkumiseks, lootes erialast rakendust leida Prantsusmaal.

Alates 1979. a osales J. Kukk antisovetlikus vastupanuliiku­ mises. Näiteks 1980. a. algul käis J. Kukk Moskvas, kus an­ dis välisajakirjanikele üle Eesti, Läti ja Leedu vastupanuvõitle­ jate protestikirja N. vägede ko­ haloleku ja sõjategevuse vastu Afganistanis.

13. 03. 1980 arreteerisid KGB­ lased J. Kuke tema kodu lähedal Tartus ning heitsid ta Tallinna Patarei vanglasse. 29.

04. 1980 arreteeriti Tartus Mart Niklus. Protestiks kinnipidamise vastu alustasid mõlemad suvel 1980 näljastreiki.

Pärast ligi pool aastat kest­ nud nn eeluurimist Tallinnas korraldati 5.-8. jaanuaril 1981 Eesti NSV Ülemkohtus J. Kuke ja M. Nikluse üle kohtulavastus.

Pealtnäha avalikel, kuid tegeli­ kult suletud istungitel täitsid istekohti kohtusaalis enamasti KGB-lased. Kohtualused pi­ dasid arveteõiendust justiits­ janditamiseks, nad keeldusid kohtu küsimustele vastamast ega tunnistanud end süüdi. J. Kukke karistati 2-aastase vaba­ dusekaotusega. Eluohtlikus sei­ sundis saadeti ta peatselt karis­

tust kandma Venemaal.

Protestides justiitsterrori vas­ tu Patarei vanglas alustatud näl­ jasteigiga, hukkus Kukk Vo­ logda repressiivasutuses ööl vastu 27. märtsi 1981. Eestist kohale sõitnud lesk Silvi Kukk ja võitluskaaslased sängitasid J. Kuke põrmu Vologda linna kal­ mistusele 30. märtsil.

1989. a sügisel saadi Vene­ maalt luba J. Kuke põrmu üm­ bermatmiseks Eestisse. Tema põrm sängitati Kursi kalmistule 25. nov. 1989. Matusetalitusel osale umbes sada leinajat, südamliku järelhüüdega esines TRÜ tollane rektor Jüri Kärner (1940-2000). „Süü tõendamatuse” tõttu re­ habiliteeriti Jüri Kukk postuum­ selt detsembris 1988. „Alusetult süüdimõistetuna” rehabiliteeriti kaaskohtualune M. Niklus 15. novembril 1990.

Poliitvangistuses hukkunud J. Kuke mälestuseks on USAs välja antud tema portreega su­ veniirmark. Tema auks on nimetatud täht Draakoni tähtku­ jus. Täiendavat infot J. Kuke kohta võib leida pärast tema surma välja antud teatmeteos­ test, nt TEA entsüklopeedia, kd 11, 2014, lk 306.

Aastast 1997 korraldab Aka­ deemiline Mälestuskeskus HEREDITAS märtsis Tartu Ülikoolis Jüri Kuke mäles­ tuskonverentse. Tänavune kon­ verents jäi Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu ära.

Jüri Kuke mälestuskeskus HEREDITAS MTÜ Jüri Kuke mälestuskeskus

IVE LEESMENT, ETI KRISTINA, ANNELI MARI

Südamlik kaastunne MERIKESELE ja MARTINILE perekondadega kalli isa, vanaisa ja tulihingelise eestlase

Tarvo lahkumise puhul Mälestame leinas: PAUL, ARNO, AVA ja PIA perekondadega

Unustamatut sõpra

Tarvo’t mälestab EDA

Nr. 20

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Püha Vaimu ootus Ülestõusmisaja 7. pühapäev, 24. mai 2020

Johannese 7:37-39

Pühapäeva juhtsalmis ütleb Kristus: Kui mind maa pealt ülendatakse, siis ma tõmban kõik enese juurde! Jh 12:32 Päevapalve: Issand Jeesus Kristus, ülen­ datud Issand, kes Sa valitsed nüüd taevast ja maad kõige­ väelise Õnnistegijana Jumala paremal käel. Ära jäta meid vaeslasteks, vaid anna oma tõo­ tust mööda meile oma Vaimu ja hoia meid Tema varal osaduses Sinuga. Kujunda meid oma rõõmusõnumi kuulutajateks, kes väes Sind tunnistavad ja oma eluga Sind austavad, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti. Aamen!

1 Kuningate raamat 19:8-13 Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga ­nelikümmend päeva ja neliküm­ mend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.

Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?“ Ja ta vastas: „Ma olen tõsi­ selt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepin­ gu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.“ Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!“ Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis ­ lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, ­ aga Issandat ei olnud maaväri­ semises.

Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules.

Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?“ Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu!

Kes usub minusse, nagu üt­ leb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.“ Aga seda ta ütles Vaimu kohta, kelle pidid saama te­ masse uskujad; sest veel ei olnud Vaimu, kuna Jeesus ei ­ ­olnud veel kirgastatud.

Ootuseaja usk Nelipüha eelne pühapäev seab meie ette prohvet Eelija kogemuse. See suur jumalamees elas läbi oma suurimat kriisi.

Meeleheide rahva uskmatuse pärast ja inimlik lootusetus olid nii sügavalt võimust võtnud, et ta ei osanud näha ummikseisust muud väljapääsu, kui kõrbe ük­ sinduses lasta leetpuu all la­ mades oma eluküünlal kustuda nälga ja janusse. Eelija hing ei jaksanud enam midagi oodata.

Issandal olid aga teised plaanid. Ta saatis oma ingli, kes kõrbekuumuses nõrkenud proh­ veti üles kamandas, tema janu kustutas ja kõhu täis söötis.

Eelija pidi teele asuma, et kohtuda Jumalaga – aga mitte veel paradiisi ilus vaid maises elus.

Maailm elab hetkel läbi üht suurt kriisi. Kuigi pandeemia hakkab vaibuma, on selle taga­ järgedest üle saamise pikk tee alles käia. Miljonid väiksed ja suured unistused on luhtunud.

Paljud on kaotanud lähedasi või tööst ilma jäänud ja raskustesse sattunud. Mõnedki elud on nii oluliselt muutunud, et enam ei oska justkui midagi loota ja ­oodata.

On ka neid, kes on praeguses olukorras asunud inimesi Jumala karistusega hirmutama ning igasugu viimsepäeva teoo­ riaid levitama. Neil soovitan tähelepanelikult lugeda just selle pühapäeva Vana Testa­ mendi sõna: „Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mäge­ sid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei ­olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises. Ja maa­ värisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule

järel tuli vaikne, tasane sahin.“ Siin ongi usu imeline para­ doks. Kui nõder inimene hak­ kab endale looma ettekujutust kõikvõimsast Jumalast, siis haarab inimene mõõdupuuks looduse stiihia – maavärin, marutuli ja rajutuul ning veelgi laastavamad loodusilmingud.

Samas vaikusest ei oska me inimliku aruga midagi kõikvõi­ mast otsida.

Kuidas sellega oligi? Heli­ loo­ja Arvo Pärt on tunnistanud, et muusika sünnib VAI­ KU­ SEST. Kõige kuulsamad maali­ kunsti saavutused on alguse saanud valgest lõuendist. Kogu universumi hoomamatu avarus on alguse saanud punktist, kus Looja ütles: „SAAGU“.

Püha Vaimu ootus on seleta­ tav hoopis teistmoodi kui näiteks peatuses bussi ootamine.

Meil on enamal või vähemal määral teada, mis bussipeatu­ sesse tulemas on ning üllatus­ momendid on ka reeglina ette aimatavad. Buss kas tuleb täp­ selt või hili­ neb, on puupüsti rahvast täis või mitte jne... Püha Vaimu ootus on aga hoopis vaimne seisund. Seesmine vai­ kus ja rahu või vahel ka täielik tühjus – valmisolek mõista ja aru saada millestki, mis on seni tundmatu.

Inimese üks imelisi omadusi on kujutlusvõime. Lapsepõlvest alates sisustame olevikku tulevi­ kust unistamisega. Loome en­ dale ettekujutuse sellest, kelleks kord tahame saada, milline hak­ kab olema maailm meie ümber ja kuidas oma elu elame. Karm argipäev revideerib oluliselt meie suuri eluplaane. Omaette väärtuslik tarkus on seegi, kui õpime mõistma, et hinnalised on ka need unistused, mis pole­ gi määratud täituma. Kui oleme juba mõnda aega elutarkust ­kogunud, pöörame pilgu käidud teele ning elame oma mineviku unistused ja ootused uuesti läbi mälestusi heietades. Õnnelikud oleme, kui os­ kame minevikuks saanud kiire oleviku silmapilkudest üles leida hetki, mil aeg ja igavik on teineteisele käe ulatanud. Need on elu pühad kogemused, kir­ gastumised, mil oleme võinud kohtuda tõelise Elu endaga. Õnnistatud Püha Vaimu oo­ tust soovides: praost MART SALUMÄE

15

KIRIKUD

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Seoses COVID19 (Coronoa viirus) pandeemia poolt põhjustatud eri­ olukorraga jumalateenistusi kirikus ajutiselt ei toimu. Õpetaja Kalle Kadakas on kättesaadav ülalpool näidatud telefoninumbritel või eposti-aadressil.

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Koguduse varem välja kuulutatud jumalateenistused ja muud üritused kirikus on peatatud kuni järgmiste teadeteni.

Jooksvat informatsiooni saab koguduse koduleheküljelt www. tebk.ca ja isiklikult koguduse pastorilt, koguduse nõukogu liikmeilt.

Peatsete taaskohtumisteni oma kirikus!

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik AJUTISELT JUMALATEENIS­ TUSI EI TOIMU. Ajutiselt tühistatud ka kõik muud kiriku ruumidesse planeeritud kogunemised ja üritused.

Olukorra normaliseerudes ju­­ malateenistuste ja koguduse koos­ käimiste korrapära taastub. EELK Toronto Peetri koguduse täis­ kogu koosolek, mis oli välja kuulutatud 19. aprilliks, lükkub edas.

Uuest kuupäevast informeerime ajalehe Eesti Elu vahendusel.

Videopalvusi saab vaadata Peetri koguduse FB grupis St. Peter’s Estonian Evangelical Lutheran Church of Toronto. Kui keegi sinna gruppi veel ei kuulu, siis saatke liitumissoov ja kohe li­same gruppi.

Koguduse õpetajaga, praost Mart Salumäega saab kontakti tel. 647 340 9271 ja mob 647 273-5858 või kirjutage aadressil mart.salumae@eelk.ee Koguduse kantseleisse saab e-posti saata igal ajal: stpeterstoronto@rogers.com Kui vajate hingehoidlikku abi või vajate, et keegi Teid lihtsalt ära kuulab, siis helistage julgelt koguduse õpetajale.

Hoidkem üksteist Jumala ees igapäevastes eestpalvetes.

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Mõõdukad hinnad

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 22. mail 2020 — Friday, May 22, 2020

Nr. 20

Tellige EESTI ELU! ÜENV kutsub osalema noorte virtuaalpäevadel

Lõimeleer kutsub lapsi lugema!

On alanud registreerimine Lugemistuppa, mis on mõe­ dud üle ilma kõigile eesti las­ tele, et eesti keeles koos luge­ da ja suhelda. Luge­ mistuba on Lõimeleeri e-huviring, mida hakkame regulaarselt korraldama, esialgu püha­päe­ viti. Tahame, et eesti juurtega laste keeleoskus ja kultuu­ ritunnetus areneks, kus iganes üle maailma nad elavad ja meie Lugemistuppa kokku tulevad.

Lugemistuba juhendab Kris­ tel Kaljund, PhD, tunnustatud tõlkija, kultuuridevahelise suht­ luse koolitaja ja õppejõud ning kahe lapse ema Saksamaal.

Lõimeleer on Eesti MTÜ, kes korraldab väliseesti laste ja noorte suvelaagreid LÕIME­ LEER ning e-huviringe LÕI­ METUBA. Seal õpivad lapsed eesti keelt, pärimuskultuuri ja rahvapäraseid oskusi, saavad sõbraks eesti keele ja kultuuriga ning teiste kodu-Eesti ja väli­Eesti laste ja õpetajate ning kul­ tuuriinimestega – sel aastal tulevad lapsi juhendama jutu­ ­ vestja Piret Päär, spordiluuletaja Contra, tõlkija Kristel Kaljund jpt. MTÜ Lõimeleeri koos­ töö­ partner on Viljandi kultuuriaka­ deemia.

MTÜ Lõimeleeri pühapäeval avatav LÕIMETUBA pakub eestikeelseid e-huviringe – Lugemistuba ja Jututuba ning

Kotkajärve Metsaülikool peab pausi Enam kui 50 aastat on Kotka­ järve Metsaülikool toonud kokku eestlasi ligidalt ja kau­ gelt, üle mere, mitmelt mand­ rilt, et pakkuda mitmekülgset programmi Kotkajärve loo­ duses, kuid tänavu on Met­sa­ ülikooli juhatus otsustanud et 2020 a. augustikuu Metsaüli­ kool jääb vahele.

Hetkel ei saa ennustada, mil­ lal liikluskeelud, lennukeelud lõpevad ja millal riigipiirid ­avatakse. Praegu tundub, et see

peagi ka Kunstituba. Me ta­hame olla laste jaoks olemas ka siis, kui pole suve ja laagreid ja lapsed on oma kodudes üle ilma laiali. Siis saame kokku Inter­ netis ja seal me siis loome ja loeme ja räägime eesti keeles!

Tule Jututuppa!

Pühapäeval, 24. mail kell 17.00-18.30 (Eesti aja järgi) toi­ mub LÕIMETOAS esimene Jututuba, juhendavad tuntud jutuvestja Piret Päär ja päri­ ­ musmuusik Kulno Malva, osa­ lemine tasuta – registreerimine avatud.

Tule Lugemistuppa!

2020.-2021. õppeaastal ava­ neb Lugemistuba 2.-5. klassi õpilastele ning teine Lugemis­ tuba 6.-9. klassi õpilastele, juhendab Kristel Kaljund, PhD, tunnustatud tõlkija ja kultuuri­ devahelise suhtluse koolitaja.

Esimene Lugemistuba toimub pühapäeval, 31. mail kell 17.0018.30 (Eesti aja järgi) ja on ­tasuta – registreerige.

Regulaarsed Lugemistoad algavad augusti keskpaigast ja ­ kestavad juunini 2021.

Koduleht: www.loimeleer.com/ loimetuba PRIIT-KALEV PARTS LÕIMETUBADE korraldaja MTÜ Lõimeleer Telefon: +372 520 5230 E-post: priit.kalev.parts@gmail.com

niipea ei toimu. Kui piirangud otsa saavad, inimestel on tege­ mist oma olme-elu korda pane­ misega ja nad ei torma lennu­ kitega reisima – isegi mitte MÜsse. Inimeste töörutiinid ja koolid on segatud ja tõenäoliselt puhkuste võtmine oleks kee­ ruline kui üldse võimalik.

Järjepidevus on meile tähtis.

Sel aastal tuleb midagi uut – interaktiivne Kotkajärve MÜ. ­ Ootame häid ideid! Juhatus peab siiski koosolekuid igas kuus – Skype’i kaudu, seni kui kriis laheneb.

Kohtumiseni ­suvel!

2021.

aasta

Hea noor globaalne eestlane!

MTÜ Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik (ÜENV) kor­ raldab esimest korda Noorte Virtuaalpäevi, et tuua kokku Eesti juurtega noored kõikjalt maailmast ja teada saada Sinu mõtteid!

Kutsume kõiki aktiivseid Eesti juurtega noori vanuses 1430 eluaastat, kes räägivad eesti keelt suhtlustasandil meiega koos arutlema. Soovi korral on võimalus oma mõtteid jagada ka inglise ja vene keeles.

Virtuaalpäevadel saad tutvuda teiste huvitavate noortega, rää­ kida kaasa eestlaseks olemise teemadel ja anda oma panus üleilmse eestluse koostöökomis­ joni. See, mida nüüd arutame on tulevikus väga oluline!

Virtuaalpäevad toimuvad Zoomi keskkonnas orienteeru­ valt 2-tunniste sessioonidena kahel järjestikusel laupäeval.

30. mail ja 06. juunil algusega kell 17.00 (5 p.l.) Eesti aja ­järgi. Üritusel osalejad saavad endale nimetuse Ülemaailmse Eestluse Noorsaadik 2020 (Glo­ bal Estonian Youth Ambassador 2020), mille allkirjastab koos­ töökomisjoni juht rahvastikumi­ nister Riina Solman.

Noorte sisendit ootame järgmis­ tel teemadel: Keeleõpe ja haridus; Eesti kuvand, info ja kommunikat­ sioon; kultuurieksport ja kul­ tuuriseltside koostöö; majan­ duskoostöö ja investeeringud; konsulaarteenused ja rahva­ diplomaatia; noored ja noored täiskasvanud; rahvuskaaslaste usuline teenimine ning tagasi­ pöördumine.

Virtuaalpäevade mõtted saade­ takse Eesti valitsuse poolt kor­ raldatud üleilmse eestluse prog­ rammi, millega saad tutvuda: https://www.siseministeerium.ee/et/ eesmark-tegevused/uleilmne-eestlus.

Virtuaalpäevadele saab regis­ treerida kuni 05.06.2020 aadressil http://bit.ly/virtuaal­ paevad.

Küsimuste puhul kirjutage julgelt eesti, inglise, või vene keeles aadressile noored@ globalestonian.com Kohtumiseni Virtuaalpäeva­ del!

MTÜ Ülemaailmse Eesti Noortevõr­ gustiku juhatus TUULI-EMILY LIIVAT – Soome JUKU (JOSH) GOLD – Kanada MARTIN TIKK – Eesti KARL HERBERT GRABBI – Ameerika Ühendriigid NORA SÖÖT – Rootsi VALERA KRINBERG – Venemaa

Vaata Kungla ja Kilplaste esinemisi veebis

Toronto eesti rahvatantsijaterühm Kungla ja Vancouveri Kilplased on oma erinevates kohtades toimunud esinemistest kokku sead­ nud videod, mida saab vaadata You Tube’i kanalil. Kungla tant­ sude link on leitav: https://youtu.be/gwadL92_4uI ning Kilplaste oma: https://youtu.be/TI7aBXNlQGY. Kuni päris esinemised pole lubatud – elage meie oma tantsunoortele kaasa interneti vahen­ dusel.

Foto: P. Põldre

S P ORT

Tokyo olümpia võib ära jääda Rahvusvahelise Olümpia­ komitee (ROK) juht Thomas Bach andis märku, et kui Tokyo olümpiamänge ei peaks olema võimalik pidada ka järgmise aasta suvel, siis neid ei toimugi.

Märtsis võtsid ROK ja Jaapani valitsus vastu otsuse lükata Tokyo olümpiamängud täpselt aasta võrra edasi. Peale seda on Jaapani peaminister öelnud, et kui koroonaviiruse levik ei vähene ja seda ei saada kontrolli alla, siis mitme spor­ dialaga suuri üritusi ei toimu Jaapanis ka 2021. aastal. Olüm­ piat võõrustavas riigis on diag­ noositud 17 100 koroonaviiru­ sesse nakatunut, kellest on ­surnud 797. (ERR/EE)

Sel aastal saab Harju tänav viljapõllu Eelmisel aastal oli suur uudis Harju tänavale rajatud kartu­ lipõld. Sel aastal on kartulite asemel tärkamas odraoras.

Ettevõtja Heino Viik, kellele Harju tänava 30 kinnistu kuu­ lub, on aastaid vastuolus Tallin­ naga talle kuuluva üle.

Tüli linnaga tuleneb sellest, et omanik pole oma kinnistule saanud midagi ehitada juba kauem kui 10 aastat, sest Tallinna linnavalitsus seda tal teha ei luba. Kuna linnavalit­ susega aastate jooksul kokku­ leppele pole jõutud, siis otsus­ taski ta protesti märgiks oma kinnistule eemise aasta kevadel põllu rajada. (ÄL/EE)

Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta­ jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks te­le­ foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keeru­lisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurde­pääs.

EESTI ELU TOIMETUS

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõu­kogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu­ vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku­ le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu­ ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.