Nr. 16
EESTI ELU reedel, 22. aprillil 2022 — Friday, April 22, 2022
3
Saksamaa välisminister külastas Eestist
Virtuaalfoorum eestlastele üle maailma toimub 5. mail Virtuaalfoorum eestlastele üle maailma toimub neljapäeval, 5. mail kell 16 Eesti aja järgi. Välisministeeriumi virtuaal foorumit saab jälgida ja sellele kaasa mõelda keskkonnas Worksup mis tahes maailma punktist, eelduseks on interneti ühenduse olemasolu. Foorum tõlgitakse reaalajas nii inglise kui ka vene keelde, esinejatele saab esitada ka küsimusi. Foorumi esimeses vestlus ringis arutletakse, kuidas muu tunud julgeolekuolukord Eu roopas on mõjutanud Eestit ja
Kuninganna Elizabeth II tähistas 96. sünnipäeva 21. aprillil tähistas oma 96. sünnipäeva kuninganna Eli zabeth II. Printsess Elizabeth Alex andra Mary sündis 21. aprillil 1926 Londonis hilisema, hiljem kuningas George VI ja hert soginna Elizabethi, hiljem kun inganna Elizabeth I, vanema tütrena. Sündides sai ta tiitli tema kuninglik kõrgus Yorki printsess Elizabeth ja ta oli troonipäri misjärjekorras kolmas pärast oma onu, Walesi printsi Ed wardit ja isa. Elizabeth II sai kuningan naks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasa prints Philipiga Keenias. 9. septembril 2015 sai temast kõige kauem troonil püsinud monarh Suurbritannia ajaloos. Elizabeth II-l täitus tänavu juba 70. valitsemisaasta. Veeb ruarikuus toimunud pidulikul õhtusöögil teatas kuninganna, et kui tema pojast Charlesist saab kuningas, tunnistataks tema minia Camilla täieõiguslikuks kuningannaks.
kas Eesti on kaitstud. Teises arutelus räägime Eesti e-riigi teenustest. Mis kasu on sellest eestlasel välismaal ning kas neid võimalusi ikka piisavalt teatakse ja kasutatakse? Foorumi avab välisminister Eva-Maria Liimets ja esineb president Kersti Kaljulaid. Muusikat teeb laulja ja helilooja Mari Kalkun. Virtuaalfoorumit juhib Silver Tambur. Lähem info välisministeeriu mi kodulehel.
Mariupoli lähedasse massihauda on maetud kuni 9000 hukkunut Mariupoli linnapea Vadõm Boitšenko hinnangul võib neljapäeval avastatud Man huši küla massihaudadesse olla maetud 3000 kuni 9000 mariupollast. Ta ütles, et sellele viitab võrdlus satelliidifotodega But šast, kust leiti mõne nädala eest ühest massihauast 70 inimest. ,,Täna avaldatud satelliidifotode põhjal on Manhušist avastatud massihaud vähemalt 20 korda suurem,“ ütles Boitšenko. Venemaa president Vladimir Putin andis neljapäeval käsu Azovstali ründamine peatada, kuid blokeerida see nii, et ,,kär bes ka läbi ei pääseks“. (D/EE)
Tallinnas toimub maailma suurim küberkaitseõppus Tallinnas NATO küberkaitse keskuses toimub kuni reedeni iga-aastane maailma suurim küberkaitseõppus Locked Shields 2022, millest võtavad osa üle 2000 osaleja 32 riigist. ,,Küberrünnakud ei jää alati ühe riigi piiridesse. Seetõttu on tähtis, et Eesti ja liitlased har jutavad küberohtudele vastu seismist ühiselt koos,“ märkis õppust külastanud Eesti pea minister Kaja Kallas ühis meediapostituses. Meeskonnad treenivad tak tilise ja strateegilise tasandi koostööd ning juhtimisahela toi mimist kriisiolukorras, kus ar vukate küberfüüsiliste süstee mide kaitsmise kõrval lahen datakse ka õigusloome küsimusi ja reageeritakse infooperatsioo nidele. (PM/EE)
Saksamaa välisminister Anna lena Baerbock kohtus nel japäeval Eestis välisminister Eva-Maria Liimetsa ja pea minister Kaja Kallasega. Venemaa tegevuse ees ei saa silmi sulgeda ja Saksamaa panustab tulevikus rohkem alli ansi julgeolekusse, ütles Eestis visiidil viibinud Baerbock pressikonverentsil. Baerbock kinnitas Tallinnas, et Euroopa Liit on sanktsiooni des ühtne ega anna neis järele enne, kui Putin laseb relvadel vaikida. Välisminister ütles ka, et Saksamaa jätkab Ukraina varustamist relvade ja moonaga. ERR-i küsimusele, kas seni Ukrainale relvade andmisel kõhkleval positsioonil olnud Saksamaa annab neile sõdi miseks ka moodsaid Leopardi tanke, vastas minister, et Ukrai nale on neil kavas anda varus tust, mida saadakse vahetusena teistelt idapartneritelt. Samuti on Baerbocki väitel Saksmaal relvi ja teisi vahendeid, nagu helikopterid, napilt. (ERR/EE)
Venemaa saadab välja 36 Euroopa diplomaati Venemaa teatas teisipäeval, et saadab välja kahe Euroopa riigi 36 diplomaati, vastuseks samasugustele meetmetele Moskva diplomaatide vastu, mis on seotud sõjaga Ukrainas. Vene välisministeeriumi tea tel kuulutati soovimatuks isikuks 21 Belgia ja 15 Hollandi diplo maati, kellele anti lahkumiseks kaks nädalat. Moskva kutsus vaibale ka Luksemburgi saadiku, keda äh vardati vastumeetmetega seoses väikeriigi otsusega saata välja Vene suursaadik. (PM/EE)
Tallinnas tuli ehitustöödel välja keskaegne kaubalaev Tallinnas leiti ehitustööde käi gus Eesti seni üks suuremaid hansakogesid. Keskaegne kau balaev asub Lootsi tänava büroohoone ehitusplatsil ja on hästi säilinud, arvestades mitme sajandi jooksul selles piirkonnas toimunud ehitus töid. Hiljuti leitud koge on üks seni Eesti vanemaid ja suure maid omasarnaseid – pikkus üle 24 meetri ja laius üheksa meet rit. Seega on laev pikem ja laiem, kui Kadriorust leitud ja Paksus Margareetas näha olev koge. Koge ehituspuit on pärit 13. sajandist. Ahtriosa on veel välja kaeva mata, kuid trümmist leidsid arheoloogid kaks tünnikohta. Veel on välja tulnud teisigi leide, keskaegsete jalavarjude osi, kangatükke, puitesemete osi jm. Leiukohast mitte väga kaugel praeguse Narva maantee piir konda jääb kunagine Härjapea jõe suue, mille aladelt laevavrakk leiti. (ERRNovaator/EE)
Kasvanud on Eestisse Rünnati Eesti riigi peamisi veebilehti Venemaalt Neljapäevaõhtul korraldati tulevate Ukraina Eesti olulisematele veebileh põgenike arv on tedele küberrünnakud, mis Venemaalt saabuvate Ukraina sõjapõgenike arv kasvas eel misel nädalal märgatavalt. Kagu-Eesti piiripunktide kau du on sõja algusest peale kuni selle nädala kolmapäevani saabunud 2746 ukrainlast, kellest pooled olid transiidil. Narva piiripunkti kaudu on saabunud 7450 ukrainlast, kellest 6086 liikusid teistesse riikidesse. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Krista Aasa sõnul küsitletakse kõiki piiriületajaid, et teada saada nende edasised plaanid ja abivajadus. (ERR/EE)
Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) kinnitusel suuremat mõju ei avaldanud. RIA küberintsidentide käsi lemise osakond (CERT-EE) t uvastas ummistusrünnakud (DDoS) riiklike veebilehtede vastu. Rünnakute tõttu oli lühi ajaliselt häiritud mõne veebi lehe kasutamine. Rünnakute sihtmärgiks olid muuhulgas eesti.ee, id.ee, polit sei.ee, vm.ee, president.ee vee bid, lisaks prooviti häirida ka teiste riigiga seotud organisat sioonide veebilehtede tööd. (PM/EE)
80 aastat riigivanem Jüri Jaaksoni surmast 20. aprillil möödus 80 aastat riigivanem Jüri Jaaksoni sur mast. Sel puhul toimus Tallinna Metsakalmistul rii givanemate kenotaafi juures tema mälestusele pühendatud talitus. Hingepalve lausus EELK peapiiskop, Eesti Kirikute Nõu kogu esimees Urmas Viilma.
Mälestuskõne pidas ajaloo professor Peeter Järvelaid. Jüri Jaakson oli Eesti riigiva nem aastail 1924-1925. Aastail 1926-1940 oli ta Eesti Panga president. Jüri Jaakson on olnud ka kohtuminister ja esindanud Eestit Rahvasteliidus Genfis. Ta hukkus Venemaal Sosva vangi laagris.
