Eesti Elu / Estonian Life No. 15 | April 16, 2021

This newspaper was mailed on Friday, April 16, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 15, 2021

Reedel, 16. aprillil — Friday, April 16

www.eestielu.ca

Eesti Välisministeeriumi korraldatud virtuaalfoorum eestlastele üle maailma Ülle Baum Teisipäeval, 13. aprillil toimus Tallinna Kultuurikatlast es­ makordne Eesti Välisministee­ riumi poolt korraldatud vir­ tuaalfoorum eestlastele üle maailma. Sellest võttis osa ligi 2000 inimest 50 riigist. See oli teretulnud ja hästi korralda­ tud ettevõtmine pikalt kest­ nud pandeemia tingimustes ja seda ka aastal, mil tähis­ ta­ takse Eesti iseseisvuse taasta­ mise 30. aastapäeva.

Foorumi juhatas sisse mo­ deraatorina tegutsenud ajakirjanik Neeme Raud. Järgnes Eesti Vabariigi välisministri Eva-Maria Liimetsa tervitus­ kõne, kus ta muuhulgas toonitas, et Eesti riigile on kõik eestlased tähtsad, hoolimata sellest, kus nad elavad; ning et eestluses on palju kasutamata potentsiaali. Minister Liimets rõhutas, et tähtis on tihendada koostööd Eesti, eestlaste ja eesti sõprade vahel kõikjal maailmas.

Võõrsil elavad eestlased võivad omamoodi olla vabatahtlikult rahvadiplomaadid. Riikides, kus

Tiina Nirk.

Foto ©Ülle Baum

Jüri Seilenthal. Foto ©Ülle Baum

Neeme Raud.

Foto: M. Sütiste Gnannt

pole Eesti Vabariigi saatkonda, ongi seal elavad eestlased Eesti visiitkaardiks, tutvustamaks Eesti identiteeti. Eesti on avatud ja tulevikku vaatav riik, hindab kõrgelt eestlaste omavahelist koostööd kogu maailma ulatu­ ses ja soovib kaasata välismaal elavate eestlaste potsentsiaali homse Eesti loomisesse.

Tähelepanu all on muuhulgas ka välisriikides asuvate eesti koolide varustamine ja Eesti kultuuri ekspordi projekt riigi poolt.

Juriidiliste ja konsulaar­ küsimuste asekantsler Erki Kodar rääkis lähemalt Välis­ ministee­ riumi üleilmse eestluse suunalistest plaanidest ning tegevusest, tuues ära ka 2020. a. oktoobris toimunud diasporaa küsitlusuuringu tulemused.

Välisministeeriumi poolt korraldatud küsitlusest võttis osa 2000 eestlast 70 riigist. Küsitlus näitas, et Eesti identiteeti hoidvateks pidepunktideks on eesti keel ja kultuur, perekondlikud sidemed ja suguvõsa Eestis ning Eesti hea rahvusvaheline maine ja edukus.

Teistes riikides elavad eest­ lased avaldasid soovi olla kaasatud Eesti riigi arengusse ja tutvustamisesse. Hr. Kodar ütles, et kultuur on see, mis meid koos hoiab ning pööras oma sõnavõtus kultuuridiplomaatia kõrval ka tähelepanu äridiplomaatiale. Eesti ettevõtted otsivad jätkuvalt võimalusi uutele turgudele ja kõik abi on oodatud. Asekantsler teatas ka, et praegu on teoksil üleilmse eestluse erisaadiku määramine ja meeskonna loomine, et kinnitada aasta lõpuks globaalse eestluse programm, mis on kooskõlas Eesti välispoliitika arengukavaga.

Teemat ,,Mida kujutab endast küberdiplomaatia?“ tutvustas Välisministeeriumi küberdiplomaatia osakonna peadirektor ja küberjulgeoleku erivolitustega diplomaatiline esindaja Heli Tiirmaa-Klaar. Oma ettekandes selgitas pr.Tiirmaa-Klaar, kuidas 2007.a tekkis Eesti kui küber­ riigi maine maailmas ja andis ülevaate riigi küberdiplomaatia­alastest tegevustest rahvus­ vahelisel tasandil nii rahvus­ vahelistes organisatsioonides osalemisel kui ka kahepoolsete suhete arendamise vahendusel liitlasriikidega. Eesti on maailmas teine riik internetivabaduse poolest.

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Edinburghi hertsog prints Philip 1921–2021

Välisminister Eva-Maria Liimets.

Foto ©Ülle Baum

Välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal kutsus foorumil osalejaid ühinduma üleilmsete eestlaste võrgustikuga: global­ estonian.com/et ja pühendus oma ettekandes äridiplomaatiaga seotud tähtsamatele küsimustele. Tähtis on omalt poolt anda panus, et Eesti tuntus välisturgudel suureneks.

Konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk vahendas konsu­ laarteenuste mugavamaks muutmise plaanidest ja lähiaja uuendustest selles vallas. Eestlasi elab 140 välisriigis, kusjuures 37 riigis asuvad Eesti riigi amet­likud saatkonnad ja 85 riigis on aukonsulaadid. Eesti avab peatselt uued saatkonnad Singapuris ja Lõuna-Korea pealinnas Soulis. Välisministeerium kutsub välismaal elavaid eest­ lasi jagama oma teadmisi ja kogemusi ning aktiivselt osalema praegu korraldatavatel vir­ tuaalsetel üritustel.

Foorumi teises osas rääkis jurist Ellen Valter Toronto kesklinna ehitatavast modernsest Keskus’est (International Esto­ nian Centre) ning kutsus kaasa mõtlema oma küsimustega, mis on olla ,,hajala eest­ lane“ ning ,,kuidas püsida eestlasena“.

Selle järel tõi Türgis elav eestlane Hille Hanso kuulajateni oma mõtted sellest, milline võiks olla koostöö Eesti riigiga ja kuidas saaksid välismaal elavad eest­ lased panustada omalt poolt Eestimaa paremasse käe­ käiku. Pr. Hanso tõi esile uue termini ,,InimEesti“. InimEesti oleks kui sõber ja tegelane, keda oma hulka tahetakse. Pr. Hanso tõdes, et Eesti on tuntud üle maailma läbi eestlaste ja et nii paljudes maailma riikides on tükike Eestit, osake meie eestlase DNAst. Foorumi läbiviimine selgitas, et järjest suuremat tähendust omandab praegu globaalse

Foto: Peeter Põldre

Reedel, 9. aprillil teatas Buckinghami palee, et 99 aasta vanuses suri Briti kuninganna Elizabeth II abikaasa, Kuninglik Kõrgus, Edinburghi hertsogi prints Philip.

Philip sündis Kreeka ja Taani printsina, kuid loobus oma tiitlitest, et abielluda Briti printsessi Elizabethiga 1947. aastal. Elizabeth krooniti viis aastat hiljem kuningannaks ning on siiani kõige kauem valitsenud monarh Briti ajaloos.

Möödunud aasta novembris tähistas kuninglik paar 73. pulma­-aastapäeva. Kuninglikul paaril on neli last, kaheksa lapselast ja kümme lapselapselast.

Prints Philip oleks 10. juunil tähistanud oma 100. sünni­ päeva.

Prints Philipi matused toimuvad 17. aprillil Windsori los­ sis, on teatanud Buckinghami palee. Printsi soovil on tege­ mist tseremoniaalse kuningliku matusetalitusega, mitte riiklike matustega. Tulenevalt Covidiga seotud piirangutest on matu­ seliste hulk piiratud 30 isikuga. Matustel osalevad Edinburghi hertsogi lapsed ja lapselapsed ning lähisugulased.

Matuseteenistus peetakse Windsori lossi Püha Jüri kabelis ja see algab kohaliku aja järgi kell 3 p.l., siis peetakse ka üleriigiline vaikuseminut. Matuseterenoonia kantakse televisioonis üle.

Matustele eelneb kaheksa päeva kestev riiklik leina­ periood, see lõpeb matusepäeval. Leinaperioodil on riigi­ lipud pooles mastis, välja arvatud lipp palee juures, kus kuning­anna Elizabeth II parasjagu viibib. Kuninglikus perekonnas kestab ametlik leinaperiood kaks nädalat. eestluse suhete süstemaatilisuse loomine. Samuti oleks tähtis pidev informatsiooni vaheta­mine ja vähemalt kaks korda aastas uudiskirja väljasaatmine.

Süsteemse diasporaa poliitika väljakujundamine omab seega eriti suurt väärtust Eesti riigi antud arengujärgul ja sellepärast on Eesti Välisministeerium välja kuulutanud konkursi, et leida ja määrata kohale üleilmse eestluse erisaadik, kellest saab välismaal elavate eestlaste esi­ mene kõneisik. Ligi 200 000 Eesti juurtega inimest elab hetkel maailmas väljaspool ­ Eesti, ,,kellest igaüks peaks tundma, et on kodumaale oluline

ja saama võimaluse Eesti arengule kaasa aidata“. Üleilm­ se eestluse erisaadik ja tema meeskond oleksid selles suhtes suureks abiks.

Sõnavõttude vahepeal esinesid videotervitustega eestlased maailma erinevatest riikidest, teiste seas ajakirjanik, inimõiguste ja infosõja ekspert, MTÜ Globaalsed Eestlased esimees Marcus Kolga Torontost, Kana­ da valitsuse uurimisanalüütik Juku Gold Ottawast, Alli Rutto Abhaasiast, ettevõtja Raul Allikivi Jaapanist, Tuuli-Emily Liivat, Üleilmse Eesti Noorte­ võrgustiku president Soomest ja (Järgneb lk. 3)

2

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Nr. 15

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kevad ja kool On aprilli keskpaik, Ontario provintsis kestab kevadine, edasi lükatud märtsivaheaja asemel toimuv koolivaheaeg, ning nagu nädala algul teada anti, ei naase järgmisel nädalal terves pro­ vintsis koolielu taas koolimajadesse, vaid jätkub distantsõpe, millega õpilased ja õpetajad on juba varasemast tuttavad. Kuigi valitsus on rõhutanud, et koolid on viiruse edasikandumise seisukohalt olnud üsna turvalised paigad, tehti otsus koolid praegu suletuna hoida, kuna olukord muutub kiiresti, nakatumiste arv ja haiglaravi vajavate patsientide hulk provintsis on märkimisväärselt suurenenud – ning see, mis toimub ühiskonnas laiemalt, on teatavasti seotud ka koolidega.

Selles muudatuste- ja stressirohkes ajas on paljude jaoks kogu muu elukorralduse kõrval ka üheks läbivaks mureks, et hari­duse kvaliteet antud oludes kellegi jaoks ei kannataks.

Oma parima on andnud juba teist aastat nii hariduse korraldajad, õpetajad, koolitöötajad, kooliõpilased kui ka vanemad, kelle kõigi panus on selles keerulises olukorras hindamatu. Hoida jätkuvalt ka virtuaalset koolielu elava ja huvitavana, motiveeritud ja toetavat õppe­keskkonda, igapäevarutiini ja -distsipliini. Nii nagu tuleb astuda õigel ajal klassiuksest sisse, tuleb siseneda ka virtuaalsesse klassitundi, kus on omad reeglid. Iseseisva töö osakaal on paljude jaoks suurenenud ja nii mõnigi õpilane on kindlasti omandanud uusi oskusi ja tööharjumusi, kuidas oma aega planeerida, tähtaegadega toime tulla, teadmisi täiendada jne.

Nagu kooliklassiski, õpib ka virtuaalselt mõni rohkem ja teine vähem. Leidub neid, kelle jaoks on regulaarse koolielu ja klassitundide puudumine suur tühik, mille tõttu ähvardavad jääda lüngad akadeemilistesse teadmistesse.

Kevaded märgivad tavaliselt rõõmsaid koolilõpetamisi ja nende ootusi – pidusid, kauneid rõivaid ja eriliselt meeldejäävaid sündmusi – kuid nüüd juba teist aastat kestva pandeemia jooksul on olukord vägagi muutunud. Eelmisel aastal tähistasid koolide lõpetamisi virtuaalsed pidustused, majaesistele murudele kinnitatud tähised ja tervitused ning vahel ehk ka distantsilt ulatatud diplomid. Tõenäoliselt ei ole ka selleaastased koolide lõpetamised suurejoonelised ega isegi mitte laiendatud perekondlikud sündmused. Kuid tähtsaim on, et hea haridus saaks omandatud.

Ajutised raskused tuleb püüda ületada, lootuses, et pandeemia saab peatselt kontrolli alla. Me vajame ju aastakümnete pärast suurte teadmiste ja oskustega spetsialiste ja töötajaid erinevatel elu­aladel – hariduse au sees hoidmine on igal ajajärgul oluline.

KAIRE TENSUDA

Foto: välisministeerium

Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Välisminister Liimets Kiievis: Balti riigid seisavad ühiselt Ukraina iseseisvuse ja suveräänsuse eest Neljapäeval viibisid välismin­ ister Eva-Maria Liimets koos Läti ja Leedu välis­ ministrite Edgars Rinkēvičsi ja Gab­ rielius Landsbergisega ühisel visiidil Ukrainas. Visiidi eesmärk oli väljendada soli­ daarsust ja kinnitada toetust Ukrainale pingestunud olu­ korras, kus Venemaa on koon­ danud vägesid Ukraina piiril ja okupeeritud Krimmi pool­ saarel. „Seisame ühiselt Ukraina selja taga: rahvusvahelise kogukonna tahe ja panus Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse ­ terviklikkuse toetamisel püsib

kindel. Ukraina julgeolek on Euroopa julgeoleku seisukohast elulise tähtsusega,“ ütles välisminister.

Delegatsioonid kohtusid Ukraina välisministri Dmõtro Kuleba, Ülemraada spiikri Dmõtro Razumkovi, peaminister Denõss Šmõhali, Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni asepeaministri Olga Stefanõšina ja kaitseminister Andrii Taraniga.

Kohtumistel arutati Venemaa käitumisest tulenevat pingete kasvu Ukrainas ja Ukraina ümber. Kolme Balti riigi välis­ ministrid kinnitasid toetust Ukraina suveräänsusele ja terri-

Eesti välisminister vestles telefoni teel Venemaa kolleegiga Möödunud reedel toimus välisminister Eva-Maria Lii­ metsa telefonikõne Vene välis­ minister Sergei Lavroviga. „Eesti ja Venemaa on naabrid ja seetõttu tuleb meil teineteisega suhelda. Olgugi et meil on omavahel erimeelsusi ning meie arvamused lahknevad paljudes küsimustes. Telefonikõnes tõs­ ta­ tasin olulise kahepoolsete suhete teemana 2014. aastal meie riikide vahel sõlmitud pii­ rilepingu ratifitseerimise küsimuse, millega Eesti ametis olev valitsus on avaldanud valmis­ olekut edasi liikuda. Jõustunud piirileping annab Eestile ja meie liitlastele väga olulise kindluse.

See puudutab nii meie julgeolekut kui ka võitlust organiseeritud kuritegevuse, narkootikumide ja salakauba liikumise ning inimkaubandusega. Leid­ sime, et konsultatsioone tuleb jätkata,“ ütles välisminister. „Mitmed Eesti ja Venemaa jaoks olulised lepingud on veel valmimisjärgus ning nendega on samuti vaja edasi minna. Näi­teks maanteetransporti puudutavad kokkulepped, pensionikindlustust käsitleva koostöö muutmine, tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksu­ dest hoidumise tõkestamise leping ning samuti vajavad ­ muutmist raudteelepingud,“

­lisas ta.

Mõlemad ministrid leidsid, et Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö on olnud edukas. „Siin­ kohal annab hea võimaluse piiriülese koostöö uue programmiperioodi (2021–2027) praegu toimuv planeerimine ja sisustamine. Seda arvestades tegin ettepaneku mõelda koostöö ­elavdamisele keskkonna- ja kliimaküsimustes,“ rääkis minister Liimets.

Rahvusvahelistes suhetes on Eestile oluline rahvusvahelise õiguse põhimõtete järgimine, sealhulgas territoriaalse terviklikkuse ja inimõiguste austa­mine. „Väljendasin Vene kolleegile tõsist muret sõjalise eskalatsiooni pärast Ukrainas ja selle ümber.

Pean oluliseks, et Venemaa täidab endale võetud rahvusvahelisi kohustusi ning pingutab olukorra rahumeelse lahenda­ mise nimel,“ kinnitas EvaMaria Liimets.

Minister Eva-Maria Liimets tutvustas telefonikõnes ka Eesti taotlust saada Arktika Nõukogu vaatlejaliikmeks, kus Eesti soo­ vib edendada riikide teadus­ koostööd ning aidata kaasa Arktika kestliku arengu taga­ misele.

Eesti ja Venemaa välisminist­ rid kohtusid viimati 2015. aastal. (Allikas: välismisnisteerium)

toriaalsele terviklikkusele.

Nelja riigi välisministrid allkirjastasid Kiievis ühisavalduse, milles kinnitavad Ukraina, Eesti, Läti ja Leedu tiheda koostöö jätkumist ja valmisolekut seista üheskoos vastu Venemaa Föderatsiooni agressiivsele käitumisele, mis ohustab kogu Euroopa julgeolekut.

Avalduses märgitakse, et Ukraina Euro-Atlandi integratsioon tugevdab oluliselt Euroo­ pa stabiilsust ja julgeolekut ning tuuakse esile koostöö tihendamise vajadus kaitse- ja ­ julgeoleku valdkonnas.

(VMPT/EE)

Veerpalule määrati kaheaastane tegutsemiskeeld Rahvusvahelise Spordiarbit­ raaži (CAS) antidopingu osa­ kond leidis Andrus Veerpalu olevat süüdi organiseeritud dopinguskeemis osalemises ning määras kahekordsele olümpiavõitjale kaheaastase tegutsemiskeelu.

Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) sõnul rikkus Veerpalu nende antidopingu reegleid, aidates vahendada ja varjata keelatud ainete kasutamist. Rik­ kumisest tulenevalt ei tohi Veerpalu kuni 2023. aasta 17. märtsini FIS-i egiidi alla kuuluvatel võistlustel ei treeneri ega sportlasena osaleda.

Neljapäeval teatati ka, et Vabariigi President Kersti Kal­ julaidi otsusega võetakse murdmaasuusatamise kahekordselt olümpiavõitjalt Andrus Veer­pa­ lult talle antud kaks riiklikku teenetemärki.

Andrus Veerpalul tuleb tagastada talle 2002. a antud Eesti Punase Risti I klassi ja 2006. a antud Valgetähe I klassi teenetemärk. Teenetemärkide seaduse paragrahvi 13 järgi võib Vaba­ riigi President otsustada teenetemärgi ära võtta, kui inimese hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.

(ERR/EE)

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Ilmus kaitseväe aastaraamat

Eesti uus suursaadik USAs on Kristjan Prikk President Kersti Kaljulaid nimetas Kristjan Priki saadi­ kuks USA-s. Eesti senine suursaadik Jonatan Vseviov asus 8. veebruaril tööle välis­ ministeeriumi kantslerina.

Prikk on töötanud kaitse­ ministeeriumi kaitsepoliitika asekantslerina, juhtinud kaitseministeeriumis rahvusvahelist koostööd ning olnud riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor. Aas­ta­ tel 2010–2013 töötas Prikk Eesti saatkonnas Washingtonis kaitsenõunikuna. Alates 2017. a juulist jätkas ta kaitseministee­ riumi kaitsepoliitika asekantslerina, alates 17. augustist 2018 on ta olnud sama ministeeriumi kantsler.

Aastatel 2010-2013 töötas Prikk Eesti USA-saatkonnas kaitsenõunikuna ning 20072010 kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajana.

Enne kaitseministeeriumi tööle asumist töötas Prikk välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja relvastuskontrolli büroos, Eesti saatkonnas Washingtonis kaubandus- ja majandusküsimuste diplomaadina ning välisministeeriumis väliskaubandusja WTO eksperdina.

Prikil on strateegiaõpingute magistrikraad Ameerika Ühend­ riikide maaväe sõjakolledžist ning Tartu Ülikooli politoloogia eriala bakalaureusekraad.

(PM/EE)

Eesti…

(Algus lk. 1)

teised. Foorum lõppes küsi­muste ja vastuste osaga. Tuleks märkida, et seda edukat esmakordset välisministeeriumi foorumit erilistes COVID-19 pandeemia ­ tingimustes aitas korraldada Global Virtual Solutions. Kaks tundi kestnud esmakordse Eesti Välisministeeriumi virtuaalfoorumiga eestlastele üle maailma saab lähemalt tutvuda: https:// worksup.com/app#id=DIASPORAA2021 Lõpetuseks tooksin ära mõtte, mida kaugel Abhaasias elav eestlane Alli Rutto nii südamlikult oma videotervituses puhtas eesti keeles ütles: ,,Meil kõigil on üks ja ainus Eesti!“ Hoid­ kem kirglikult oma südames seda Eestit, oma sünnimaad ja oma esivanemate kodumaad.

Andkem omapoolne panus, et Eesti riik ja eesti keel edasi aastatuhandeid kaunilt õitseks. ­ Elagu Eesti!

Teisipäeval ilmunud kaitseväe aastaraamat annab ülevaate katsumusrohkest 2020. aastast ning on aruanne kaitseväe tegemistest Eesti inimestele.

Paljudes artiklites on juttu kohanemisest uue „nähtamatu vastasega“. Esialgu üle jõu käivana tundunud olukordadele suudeti siiski lahendused leida ja jätkata olulisimaga ehk ­väljaõppe korraldamisega. „Aastaraamatu lühikesed pilguheidud pööravad tähelepanu kaitseväe arengule hoolimata viiruse püüdest meid takistada,“ kirjutab kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem ­ eessõnas.

Kaitseväe luurekeskus annab kogumikus ülevaate Venemaaga seotud julgeolekupoliitilistest ja sõjalistest arengusuundadest.

Suhetes lääneriikidega valitseb Venemaa režiimis arusaam, et rahvusvaheline olukord jätkab liikumist kaose poole, mis epideemia järel kiireneb veelgi.

2020. aastal arenes jõudsalt Eesti koostöö liitlastega. Toimus mitu rahvusvahelist õppust ja kaitseväelased osalesid rahvusvahelistel sõjalistel operatsioo­ nidel. Kaitsevägi hankis uut tehnikat ja valmistas ette uusi võimeid. Paljud kaitseväelased ja kaitseliitlased aitasid eriolukorra ajal ka teisi ametiasutusi nende ülesannete täitmisel.

Aastaraamat: https://issuu.com/ kaitsevagi/docs/aastaraamat2020 Inglisekeelne aastaraamat: https://issuu.com/kaitsevagi/ docs/EDFannualreport2020

(KVPST/EE)

USA kehtestas Venemaale täiendavad sanktsioonid ja saatis välja diplomaate Ameerika Ühendriigid keh­ testasid Venemaale täiendavad sanktsioonid, mis hõlmavad finantspiiranguid ning 16 inimese ja 16 ettevõtte suhtes rakendatud piiravaid meet­ meid. Lisaks otsustas USA rii­ gist välja saata kümme Vene diplomaati.

President Joe Bideni allkirjastatud otsusega keelatakse vastuseks Kremli sekkumisele Ühendriikide valimistesse, ulatuslikule küberrünnakule ja muudele vaenulikele sammu­ dele USA finantsettevõtetel Venemaa riiklike võlakirjade omandamine. Lisaks nimetati kuus piirangute alla pandavat Vene tehnoloogiaettevõtet, mis pakuvad oma teenuseid Vene­ maa võimuasutustele, mida peetakse seotuks USA-vastaste ­ küberrünakutega.

Presidendi täitevkorraldusega keelatakse USA pankadel kaubelda Venemaa riigivõlakirjadega, saadetakse välja kümme diplomaati, kellest osa on väide­ tavalt luuretöötajad, ning kehtestatakse sanktsioonid 32 isikule, kes on püüdnud sekkuda 2020. aasta presidendi­ valimis­tesse. (ERR/EE)

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga 13. aprilli seisuga oli üle Ka­­ nada registreeritud 1,078,562 COVID-19 viirusjuhtu.

Sama päeva seisuga oli saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi üle 20% Kanada elanikest (7,689,563 inimest) – üks viiendik elanikkonnast. Täielikult vaktsineeritud (saanud kaks doosi) oli 2,1% elanikest.

Ontarios on alates eelmise nädala reedest uute nakatumiste arv taas suurenenud: nelja­ päe­ val, 8. aprillil oli see 3295, päev hiljem 4227 ning edasi alates laupäevast 3813, 4456 (rekord), 4401, 3670 ja kolmapäeval 4156. Teisipäevane testide posi­ tiivsusnäitaja oli väga kõrge – üle 10%; kolmapäeval 8,6%.

Kolmapäeval oli seitsme päeva keskmine uute juhtude arv kõigi aegade kõrgeim, 4002 – ja ka intensiivravi vajavate patsientide arv kõige kõrgem terve pandeemia jooksul – 642.

Aktiivseid viirusjuhte oli sel päeval provintsis 36,808.

Suurenenud koormuse tõttu haiglatele peatati Ontarios esmaspäevast plaaniliste, mitte ­esmaabi-operatsioonide läbiviimine. Provints teeb ümberkorraldusi haiglaravis ja lisab sadu kriitilise hoolduse voodikohti; näiteks Torontos asuv SickKids lastehaigla avas uue, kaheksakohalise intensiivraviüksuse täiskasvanute ravimiseks, ai­ da­ tes vähendada teiste haiglate koormust.

Ontarios hakkas alates eelmisest neljapäevast kehtima neljanädalane eriolukord ning stay-at-home order, kus kodust lahkuda tohib vaid esmavajalikel eesmärkidel. Koolid jäid esialgu avatuks, kuid esmas­ päeval tuli teade, et käesoleva nädala kevad-koolivaheaja järgselt jäävad need terves provint­ sis suletuks ja õppetöö läheb taas virtuaalseks.

Provintsis on loodud erinevaid võimalusi vaktsineerimi­ seks – näiteks vanuse, aga elukoha postikoodi järgi, nn. hot spot piirkondades. On rajatud pop-up vaktsineerimiskliinikuid, kus on omad kriteeriumid vanust, töökohta jm. arvesse võttes.

Hiljutise küsitluse kohaselt plaanivad saada COVID-19 vastu vaktsineeritud 80% ontariolastest – möödunud aasta ok­ toobri keskel oli see protsent umbes 63 ja tänavu veebruari algul 70. Siiski on inimesi, kes end erinevatel põhjustel vaktsi­ neerida ei plaani või ei ole ­selles soovis veel kindlad.

Quebecis registreeriti teisi­ päeval 1490 uut viirusjuhtu.

Haiglaravil olevate patsientide arv oli 643, neist intensiivravis 150. Provintsi peaminister François Legault teatas teisi­ päeval, et provints pikendab erikorraldusi kolmes regioonis kuni 25. aprillini, kuna nakatumine kasvab jätkuvalt. See tähendab, et suletuks jäävad koolid ja mittehädavajalikud ärid, samuti jääb kehtima curfew mõnes regioonis. Montrea­

Eestis on üle poole 70+ vanustest saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi

Erakondade reitingutabelit juhib jätkuvalt Reformierakond

Eesti Terviseameti andmetel 15. aprillist analüüsiti viimase ööpäeva jooksul Eestis 5287 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 572 ehk 10,8% testide koguarvust. Ööpäeva jooksul manustati 7231 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 268 428 inimesele, kellest 77 719 on saanud mõlemad doosid. Üle 70-aastaste hõlmatus vähemalt ühe vaktsiinidoosiga on 53%.

70+ vanusegruppi on üle 60% vaktsineeritud Hiiu-, Lääne-, Tartu-, Järva-, Rapla-, Jõgevaja Saaremaal.

Rahvastikuregistri andmetel laekus enim uusi positiivseid testitulemusi Harjumaale, kus koroonaviirusega nakatumine tuvastati 305 inimesel. 248 uutest Harjumaa haigusjuhtu­ ­ dest on Tallinnas. IdaVirumaale lisandus 82, LääneVirumaale 28, Viljandimaale 27, Pärnumaale 26 mujale vähem positiivset testi.

15. aprilli seisuga on terve­ nenud 99 096 inimest.

Ühiskonnauuringute Instituu­ di tellitud Norstat Eesti AS-i viimaste küsitlustulemuste põhjal toetab Reformiera­ konda 33,2, Keskerakonda 19,5 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,9 (EKRE) protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus on püsinud viis nädalat järjest kerges languses, kaotades selle ajaga 2,3 protsendipunkti.

Nädalaga tegi suurima muutuse Keskerakonna toetus, mis lan­ ges 1,4 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,4 protsendiga, Sotsiaal­ demokraatlik Erakond (SDE) 6,7 protsendiga ning Isamaa 5,7 protsendiga. Eesti 200 toetus tõusis nädalaga ühe protsen­ di­ punkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 52,7 protsenti ja opositsioonierakondi 31,3 protsenti.

lis nädalavahetusel toimunud protestide järgselt palus pea­ minister Legault noortel meeles pidada, et nende endi tervis on riski all – noorte Covidpatsientide arv haiglas on hiljuti kahekor­distunud.

Albertas registreeriti teisi­ päeval 1081 uut juhtu; kuigi arv on päev varasemaga võrreldes madalam, tõusis hospitaliseeritute arv 12 võrra.

Briti Kolumbias teatati teisipäeval 873 uuest juhust, samuti sellest, et võivad tulla lisapiirangud viiruse leviku peatamiseks.

Atlandi-äärses Kanadas on

nn. Atlandi mulli (Atlantic ­bubble) taastamine lükatud edasi kuni 3. maini, jälgimaks olukorra staatust kõigis neljas ­ provintsis. Esmakordselt rajati nn. mull eelmise aasta juulis, lubades reisijail liikuda nelja Atlandi-äärse provintsi vahel ilma karantiininõudeta; viirusjuhtude arv kõigis neis provint­ sides oli siis väga madal. Mull peatati eelmise aasta novembri lõpus riigis maad võtnud pandeemia teise laine tõttu.

(ERR/EE)

(Kanada info ja ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

4

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Nr. 15

Erakordne nädal koroonapiirangutest tüdinud Inglismaal Tiina Tamman

Saage tuttavaks KESKUS ehitusjuhiga!

2020. aasta lõpus tegeles KESKUS ehk International Estonian Centre ehitusjuhi leidmisega.

Arendusjuht David Kalm selgitab: ,,Ehitusjuht on sellise ­ ulatuse ja keerukusega projekti juures kõige tähtsamaks mees­ konna liikmeks. Me kohandasime hindamise võrgustikku, mille alusel tegime valiku võimalike kandidaatide vahel.

Saime suurepäraseid pakkumisi ja intervjueerisime kolme kandi­ daati. Otsustasime Har­ bridge+­ Cross Ltd. (H+C) kasuks.

H+C vastutab tööjooniste, pakkumiste koostamise, ohutuse tagamise ning projekti õigeaegse elluviimise eest, püsides mahu- ja eelarve piirides.“ ,,H+C oli hea valik oma kindlaksmääratud projekti maksumusega,“ kinnitab Inter­ national Estonian Centre Inc. juhatuse liige Bob Spokowski, kellel varuks 40 aastat ehitussektori kogemust, millest 20 aastat töötatud struktuuriprojekteerijana ja 20 aastat suure peatöövõtja juures (lugeda rohkem siin: https://www.estoniancentre.ca/post/iec-juhtkomitee-3). ,,Neil on pikk ajalugu kordaläinud ehituste osas.

Lisaks institutsioonilistele projektidele Ontario valitsuse, Toronto linna, OCADi ülikooli ja Toronto ülikooli heaks on KESKUSe-sarnased projektid H+C jaoks eriliselt magusaks palaks. Projekt on küllaltki suur ja keerukas ning H+C puhul on teada, et nad teevad head koostööd projekti arhitektide ja inseneridega.“ Bill Waters, P.Eng., on üks H+C omanikest. Tal on üle 33 aasta kogemust ning tunneb kõiki ehitusvaldkondi, olles LEED-akrediteeritud. Bill on H+C KESKUSe ehitustegevuse juht ning jälgib meeskonna ­ül­dist tegevust, mille alla mahuvad erinevad kalkulatsioonid, ehitusjärelevalve, tervishoid ja ohutus, raamatupidamine, projektijuhtide töö, tööjõud ja haldus. ,,Olen oma karjääris jõudnud sinna punkti, kus mulle meel­ divad keerulised projektid ja KESKUS on just üks sellistest,“ ütleb Bill. Ta märgib, et H+C on varemgi ehitanud metrootunnelite kohale ja tal on head t öösuhted Toronto Transit ­ Commissioniga, kes omab ja haldab Toronto transiiditeenu­ seid.

KESKUSe arhitekt Alar Kongats on varemgi teinud koostööd H+C ja eelkõige Bill Watersiga. Alar märgib, et 25,5 miljonit dollarit maksnud Toronto Ülikooli Mississauga, Terrance Donnelly terviseteaduste kompleksi juures oli samuti keeruline klaasmaterjali kasutamise element.

Bill Watersi hoolikas protsessi juhtimine oli auhinnatud hoone ehitustulemuste edukuse võti. ­ Alar lisab: ,,Billi metoodiline ja läbimõeldud lähenemine peegeldub kogu tema meeskonnas.

Bill Waters, Harbridge+Cross asepresident, KESKUSe ehitusjuht.

Nende põhjalikud kogemused muudavad kitsal platsil toimuva keerulise ning samas ka eelarve ja ajakavaga piiratud ehitustegevuse teostatavaks.“ KESKUSe projektiga võiks võrrelda hiljuti valminud Fort Yorgi külastuskeskust, mille H+C ehitas Toronto linna tellimusel Gardineri maantee äärde.

Ka selle projektiga oli seotud mitu erinevat gruppi, asukoht oli kitsas, arhitektuur uuenduslik ning neil oli samasugune eelarve ja ajakava.

Bill märgib veel midagi: ,,Mul on hea meel töötada koos Alar Kongatsi ja tema meeskonnaga, ning nüüd ka David Kalmi, Ellen Valteri, Veiko Parmingu, Hans Kuke ja teis­ tega. Laiendan nõnda oma suurepäraste eestlaste ringi!“ Ning ta jätkab: ,,Juba praegu on mulle muljet avaldanud Eestist saabuv insener-tehnika kardinaseina näol. Mul on rõõm ühendada KESKUSe eesmärk H+C tööga projekti kallal, kus kõigi teostatavate tahkude põhi­ mõt­ teks on ,,Eesti esmakohal“. See tähendab Eestist saabuva materjali ajastamist ehitustegevusega, et hoone peegeldaks võimalikult palju Eesti innovatsiooni, materjale, oskusi ning teadmisi.“ Osale ja aita toetada meie ühist tulevikku!

KESKUS kapitalikampaania annetajakategooriad on Kale­ vi­ poja Laud üle 100 000 dollari suuruste toetuste jaoks (kaasa arvatud erinevatele hoone osa­ dele nimepanemise õigus), Viru Vanemad üle 10 000 dollari suuruste toetuste jaoks ja Kungla Rahvas toetused, mis on kuni 10 000 dollarit. Hoidke end kursis Kungla Rahvas annetuskampaania peatse alus­ ­ tamisega.

Toetuste tegemiseks kirjutage aadressile: donations@estoniancentre.ca. Annetused võivad olla tehtud pere nimel, või austades mõnda isikut või peret. Kõigi annetuste puhul, mis on tehtud Kanadas või USAs, antakse ­välja tulumaksu kviitung.

Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte – seda uuendatakse pidevalt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Siin Londoni lähistel algas esmaspäev laia lumega. Mind see rõõmustas, ehkki Inglis­ maa jaoks on see alati suur õnnetus ja lõunaks sulas see niikuinii ära. Aga Inglismaal elades tunnen talvest puudust, sest mu talvised Eesti-visiidid on enamasti juhtunud üsna soojale ja lumetule ajale.

Lund sadas vaid vähestes kohtades, aga kõikjal tekitas elevust poodide ja juuksurisalongide avamine – esimest korda sel aastal sai osta mitte-esmatarbekaupu ja juukseid lõigata!

Läksin esmaspäeva hommikul toidupoodi ja imestasin, kui pikk saba seisis tänaval, justnagu toidupoodi sissesaamist oodates. Alles lähemale astudes sai selgeks, et saba oli tegelikult kõrvalmaja meeste juuksuri juurde, kuhu ei saanud aegu eelnevalt kinni panna. Mul endal läks õnneks kohe es­ maspäeval juuksuri juurde saada – sealsamas üle tee.

Mõlemad olime maskides, juuksur lisaks visiiriga. Salong on toolide vahele püstitanud plastseinad ja kundedel paluti kaasa võtta suur kilekott, kuhu sisse panna mantel, et vältida üldkasutatavaid nagisid. Juuksur rehkendas, et möödunud aasta märtsist alates on ta töötanud neli-viis kuud – ülejäänud aja on ta olnud riigi toetusel.

Rääkis veel, et kodune õpetaja­ töö – tal on 9-aastane poeg – on sealjuures olnud kõige raskem.

Nüüd on küll koolilapsed juba enam kui kuu tagasi koolipingis ja koroonasse nakatumised pole õnneks seeläbi suurenenud.

Poodide avamine tähendab meie väikelinna jaoks tunduvalt elavamat tänavapilti: jalutajatel on nüüd tekkinud eesmärk.

Väga pikk järjekord ootas ühte suurde odavriidepoodi (Pri­ mark) sisselaskmist – poel puu­ dub internetiteenus. Kundede arvul ja maskide kandmisel hoiab iga pood silma peal, aga mulluse olukorraga võrreldes on eelis see, et poodides lubatakse nüüd riideid selga proovida. On tuvastatud, et pindadel levib ­viirus vähe.

Esmaspäeval võisid uksed ­lahti teha ka muuseumid ja raamatukogud. Meie väikelinna kohaliku valitsuse hoonegi avas lõpuks oma ukse. Samuti võivad tegutseda need vähesed pubid ja restoranid, millel on õueruumi. Kuulu järgi olla ­väliala lauad juba ammugi ette tellitud.

Need piirangute leevenda­ mise kuupäevad – 8. märts koolide jaoks ja 12. aprill poo­ dide jaoks – on meil olnud ­teada juba veebruarist, aga need on olenenud kiiresti muutuvast olukorrast: kuidas edeneb vaktsineerimine, kuidas alaneb ­ nakatumine? Ja vaktsineerimine on läinud hästi, nakatuminegi on languses, aga eks valitsus on üliettevaatlik piirangute leevendamisel. Peaminister Boris Johnson ütles teisipäeval, et ­koroonasurmade vähenemise põhjuseks on olnud piirangud, mitte vaktsineerimine. Selle ütluse üle on imestatud, ent eks

Nädala alguses sadanud lumi kattis ka äsja õitsema hakanud magnooliaid. Õnneks vaid lühiajaliselt.

Foto: Tiina Tamman

temagi taha rahvast tagasi hoida, et me kõik ei tormaks sõpradega kohe kohtuma. Het­ kel tohivad inimesed kohtuda vaid väljas õues maksimaalselt kuuekesi (või kaks leibkonda).

Räägitakse küll, et paljud ini­ mesed eiravad seda piirangut ja minu tutvusringkonnaski on ­inimesi, kes kohtuvad toas sees, näiteks täiskasvanud lastega, ehkki see pole lubatud, isegi kui nad on kõik vaktsineeritud.

Järgmine kuupäev on 17. mai, kui on loota, et tubased kohtumised ja välismaale sõitmised muutuvad võimalikuks ning tudengid lähevad tagasi ülikooli.

Kõik ülaltoodu kehtib vaid Inglismaa kohta. Riigi teistes piirkondades on oma piirangud ja leevendused ning näiteks Põhja-Iirimaal avatakse kõik poed alles aprilli lõpus.

Sel laupäeval toimub aga selle nädala teine tippsündmus: maetakse prints Philip, kuning­ anna Elizabeth II elukaaslane.

Philip suri 99-aastasena läinud reedel. Ta on ise soovinud, et matus oleks tagasihoidlik, ent koroona teeb siinkohal oma

korrektiive: matusel on lubatud korraga osaleda vaid 30-l inimesel, olgu need kuninglikud või mitte. Nii kantakse matu­se­t­seremoonia üle televisiooni vahendusel. Järelehüüdeid Phili­ pile on olnud palju, on avaldatud ka palju uusi pilte. Minu enda üllatuseks pole Philip sugugi olnud pikk; kõige pikem kuninglikus peres on lapselaps prints William.

Matuseks on kohale tulnud ka prints Harry Kaliforniast ja loodetakse, et vanaisa surm aitab Harryl ja Williamil senistest erimeelsustest üle saada. Ku­ ­ ninganna on selleks teinud omapoolse panuse: palunud matuselistel mitte kanda sõjaväe paraadvormi, sest Ameerikasse elama asumisega kaotas Harry oma sõjaväelise kuuluvuse ega saa enam vormi kanda. Tuleval kolmapäeval on aga kuningannal endal tähtpäev: ta saab 95-aastaseks. Tavaoludes oleks see suur sünnipäev, aga nüüd tuleb see ilma Philipita.

Kuninganna on samas vahva: kolmapäeval nähti teda juba tööl, ikka kõpskingadega.

Vaimse tervise vitamiinid kuluvad kõigile ära! Eriti pärast pikka talve.

Eestlased kipuvad rääkima kevad/väsimusest. Me ju ei maga talve/und nagu karud ja päikest on talvel Eestis vähem kui Kanadas. Ehk pilvi on rohkem – Lääne/mere asi. Igal/ühel on oma/enda pea ning selle ehk vaimse tervise hooldamise nippe (hints, tricks) leiab lehelt (www. peaasi.ee). Sellel kodu/lehel on palju huvitavaid videosid ja soovitusi, kuidas ennast toetada. LIIGU, SÖÖ, TUNNE, MAGA, SUHTLE tegelased näitavad teed. Veebi/lehel võid ise teha vaimse tervise vitamiinide testi, et näha, kuidas paremini tasa/kaalu saavutada. Öeldakse, et paljud asjad on peas kinni. Seega pea (head) asi on pea (the main) asi! Tuge vajame praegu kõik, iga/üks oma/moodi. Rääkige oma mu­rest sõbrale või vanemale. Olge terved!

RIINA KINDLAM, Tallinn

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Kuidas meie valitsus eesti lastest poluvernikuid* tegemas on 2010 a. rahvaloenduse andmeil elas Venemaal veel 64 vadjalast, (Ilmus algupäraselt USAs – kuid vadja keelt oskas neist hästi Vaba Eesti Sõnas – 12. märtsil rääkida vaid kaheksa. Kümne 2021) eest ehitas Vene valitsus jõe Eestlased elavad piirkonna suudmesse tohutu fossiilsete külähistel, mis kujutab endast tuste- ja söeterminali, mis andis soomeugri rahvaste pidevalt Vadjamaale kabelimatsu. laienevat surnuaeda. Ehk siis: Kui 1926. aastal elas Kar­ soomeugri territooriumi ar­ ­ jalas rohkem kui 100 000 karvestatavad osad kujutavad jalast, siis kümne eest oli neid endast venestamise ja venelas­ seal järel 45 570. Ainult pooled tamise aina laienevat asu­ neist oskavad karjala keelt. maad.

Nemadki on tugeva venestamise Kui 17. sajandil oli liivlaste surve all ega ole kõik ,,esimeses arv 5 000 inimese ringis, siis nooruses“. end liivlastena määratlenud Erinevaid saami keeli kõneinimeste arv Lätis oli möödu­ leb tänapäeval ligikaudu 30 000 nud aastal 159 isikut. Viimane inimest.

Osa neist elab rasketes liivi emakeelega inimene suri tingimustes Venemaal. Rootsi aga 2013. aastal. ning Norra pinnal elavad saa­ Kui 1848. aastal elas mid talusid kaua diskrimineeriPeterburi kubermangus 72 323 ingerlast, siis 2002. aasta rah- vat käitumist ja neid rootsistati­valoenduse andmeil elas Vene­ norrastati süstemaatiliselt. Kolm maal vaid 314 isikut, kes saami keelt on viimase kahe sanimetasid end ingerisoom- jandi vältel välja surnud. Veel lasteks. Vähesed järelejäänud mitme saami keele saatus ripub nu­ ingerlased seal (ingerlasi elab juuksekarva otsas. Järelejää­ test kolm teevad nüüd viimaseid küll laialipaisatuna ka Soomes ja Eestis) on kas venestunud või hingetõmbeid. venestumas.

Komide, udmurtide, maride Vadjalaste vana asuala Vad­ ja mordvalaste arvud Venemaal jamaa asub Lauga jõe juures, ulatuvad neist igaühe puhul küll Eesti idapiirile üsna lähedal. sadadesse tuhandetesse, kuid

Jüri Estam

Kanada päevikust

Tõde ja ideoloogia

tõde ajastu“ on uus ja normaalne olukord demokraatiaga arvestades? (Is Post-Truth the New Normal for Democracy?).

Paikin on hea moderaator, pin­ gutades erapooletuse suunas.

Lihtsurelikuna paistavad vahel ikka välja ta isiklikud arva­ mused, mis kalduvad vasakt­ sent­ rismi. See pole ju kellegi patt. Kuid tuleb ju kõikide vaa­ tevinkleid, arvamusi kaaluda, eriti kui vaekausil on nii oluline mõiste kui tõde. Õigus on ammugi varju sattunud.

Esimene kirjeldab tegelikku olukorda. Põhineb faktidele.

Inimkonna arengus jõudsime faasi, mida on vist parim kirjeldada kui empiirilist või ­ kogemuslikku tunnetust. Mis põhineb faktide vahetule mõtestamisele. Teisisõnu mitte teoreetiline, vaid lähenemine, mida ei saa ümber lükata.

Teine ideoloogia aga põhineb pigem emotsioonidele. Selle Paneelvestluses osalesid kaks käigus faktide moonutamisele. ajakirjanikku – Toronto Stari Vahel isegi hüperboolselt – tehnoloogia-korrespondent Nav­ kunstiliste võtete, liialduste ja neet Alang ja Globe and Mail’i nähtuste, näilike ülemääraste suurendamistega. Ideoloogia kolumnist Robyn Urback. on ju vaadete ja ideede süs­ (Urbacki sulest, vahelemärkuseteem, mille varal inimkond – na, ilmus samal päeval selles või osa sellest – teadvustab ajalehes oluline artikkel, milles suhteid tegelikkusega. Nota ta esitas arvamust, et hoolde­ bene: mitte faktidele rõhku, kodudes, haiglates töötavad isegi usku asetades. Parim medõed, abijõud, põhiliselt näide on ju teoreetiline mark­ kõik, kes on palgal ja kes keel­ sism ning selle sohilaps,= duvad vaktsiinisüsti saamast, peaks lahkuma töökohalt palgakommunism.

Vaiksel neljapäeval läks eet- ta puhkusega. Selleks et kaitsta risse oluline ning huvitav saade. vanemaid, nõrgemaid. Seda TVO Agenda saatejuht Steve nädalal, kui saime teada, et Paikin juhendas paneelvestlust Ehatare on tänu just ühele selli­ (on internetis järelvaadatav). sele mitte-eestlasest töölisele Intrigeeriv teema viis tele-­ taas lukus. ekraani ette, kuhu eriti täna­ Seal on asi tõsine – toast, päeval nii tihti mõnigi meist mis on päris pisike, ei tohi lahvabatahtlikult ei istu, kuna kuda. Toit tuuakse kohale, ukse uudised on negatiivsed ja paraku taha. Katsuge kaks nädalat nii on paljudes saadetes ilmselge elada. See on päris vangistus. kalduvus kas eelarvamuste või Ning ülestõusmisepühade mär­ vildakuse poole. Sotsiaalmeedia kimiseks kavatsetud ühistegevus on teadagi selle tekke taga. jäi muidugi ära. Ka sealsete Televaataja ei tea, keda või elanike järeltulijatele on keeld, mida uskuda. et ei saa vanemaid külastada.

Agenda saate teemaks oli Ühe inimese lähenemise tõttu ­küsimus – kas meie nö „pärast- kannatab kogu hooldekodu.)

viimastel aastakümnetel on kasvanud näiteks emakeelena vene keelt kõnelevate komide hulk. Kõik nad elavad keele­ liselt survestatuna.

Meie kodumaa murretest oli käesoleva sajandi alguseks kodukeelena ja kultuurkeelena ­ jäänud püsima üksnes võru/võro keel (ligi 75 000 kõnelejat) ning kodukeelena setu/seto keel (üle 12 000 kõneleja). Lõuna Tartu murre asub aga praktiliselt ­surivoodil.

Kui ungarlased kõrvale jätta, siis ainus soomeugri või õige­ mini läänemeresoome keel ja kultuur, mis on praegu hea tervise juures ega koge (enam) otsest venestamise survet, ek­ sisteerib Soomes. Soomlasi on 5 miljoni ringis. Nendel ei tule kunagi pähe küsimust sellest, kas soome keel ja kultuur võiksid ohus olla. Kuid ka soomlastel on äärmiselt raske olnud vene mõjusfääri vältida.

See polegi neil täielikult ­õnnestunud. Üks asi on see, kui su keel välja sureb. Teine kriitiline tegur on seotud su rahva või hõimu ,,ümberkulturiseerimisega“, sündigu see televisiooni või reklaamivõtete või Insta­ grami või milliste teiste mõju­ tuste kaudu tahes.

Vähegi noorematel inimestel Eestis on kombeks tere asemel

hüüatada naljaka eesti aktsendiga ,,tšau“ (ciao), lahkudes ütelda aga pakaa (ehk nägemiseni) ja davai (ehk OK, või siis ,,lii­ gume“, selle vene keelendi paljude teiste tähenduste hulgas).

Kõige tavalisem kiljatus noorte naiste suust Eestis tänapäeval on ,,Oh my God“ (,,õumaigood“). Mina olen hakanud Viru väravate ümbrust Tallinnas tänapäeval ,,hamburgeri-alleeks“ nimetama, kuna seal asuvad praktiliselt kõrvuti Hesburger, McDonalds ja Burger King.

Siiski eksisteerib endiselt edasi selline asi, nagu ,,soome­ ugri tsivilisatsioon“. See on küll nõrk ja habras ja venelased on meid üksteisest suuresti ära lõiganud. Ometi kujutab soomeugri väike tsivilisatsioon (25 miljonit inimest, kui väga jämedalt arvestada) endast midagi kardinaalselt muud kui ­ Vahemere-hõnguline euroopa tsivilisatsioon. Läänemeresoome rahvaid on muidugi praeguseks küll kõvasti ,,euroopastatud“.

Ent eestlased on samas ka rohkem venestatud, kui siin endile üldiselt aru antakse.

Kogu see soomeugrilaste suure osa sattumine vene ikke alla algas sadade aastate eest.

Vene ekspansioon meie aladele kogus hoogu pärast Kiievi Vene­ m aa perioodi, saades tõelise hoo sisse siis, kui Peeter

esimene rajas Peterburi linna otse ingerlaste maade kukile.

Statistikaameti andmeil elas Eestis 2017. a. rohkem kui 365,000 slaavlast ehk 27,4% rahvastikust (peamiselt venela­ sed). Võrdle seda venelaste arvuga Eestis aastal 1881 (3,3% venelasi selle maa territooriu­ mil) või aastaga 1934 (venelasi 8.2%).

Okupeerivale riigile on kee­ la­ tud tuua oma asunikke okupeeritud territooriumile (,,population transfer“, aga ka ,,forced population transfer“ (mõtle küüditamiste peale).

2016. aasta alguses elas eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi Eestis 68%. Võrdluseks elab soomlasi Soomes aga 93.4%, tänu peamiselt sellele, et soomlased hakkasid sõjaliselt vastu NSV Liidule II MS ajal. (järgneb) * Täpsustuseks: poluvernikud olid vanasti Kirde-Eestis elanud eesti-vene segakeelt kõnelnud luteriusuliste, ent vene kombeist kinni pidanud, rahvakild. Polu­ vernikuiks nimetatakse loha­ kamalt ka selliseid inimesi, kes elavad tänapäeval Ida-Viru­maal, kujutades endast kahe erineva kultuuri põkkumiskohal tekki­ nud nö ,,hübriidinimesi“. Kõne­ keeles tähendab poluvernik lihtsalt poolvenelast-pooleest­ last.

Teised kaks panelisti olid Inglismaalt Matthew d’Acosta, kes on raamatu Post Truth; The New War on Truth and How to Fight Back autor. Ja USAst professor Taylor Dotson, kelle ­ sulest ilmus hiljuti teos The Divide; How Fanatical Certi­ tude is Destroying Democracy.

Mõlemad pealkirjad kinnitavad, et tõde ning demokraatia on ideoloogia, fanatismi tõttu tõsi­ ses ohus. Ning mõlemad elavad riikides, kus on killustamine, eriti polaarsus, teiste seisukohtade eiramine väga tugevalt kanda kinnitanud. Kanadas õnneks pole veel nii, aga ei olda sellest kaugel.

Põhiliselt on süüdi tõe ohusolek arusaamatustele, mis jätavad paljudele mulje, eriti ­ vähemuste (olgu see sooliselt, rassi, seksuaalvaliku või muu) veendumuste tõttu. Jällegi tuleb rõhutada, et mitte faktidele, vaid omaks võetud ideoloogiale tuginedes. Ajaloolisi pahesid, patte peab ka kaaluma ajastu kontekstis. Tänapäeval nõuda sajandite eest toimunud ülekohut majandusliku korvamisega on ju absurd. Nagu ka ekslikult väita, et mineviku tõttu on Kanadas vohamas süsteemne rassism. Mingi faktita, kinnituseta, statistikata.

Vestluses sai ilmsiks, et ülla­ tavalt paljud ei tunnista fakte.

Tõde. Tähtsam, et oleksime, ja mitte tammsaarelikult, õiged. Õigusega pole ju mingit seost.

Paikin küsis miks, kui teadlased esitavad teadmisi, arve – ­numbrid ju ei valeta, nagu sõnadega ju saab – siis on ikka neid, kes ei soovi uuringute tulemusi vastu võtta, kuna need ei ole kooskõlas isiklike maailmavaadetega.

Kõik viis inimest, kes esitasid tõesti intelligentseid mõt­ teid, nõustusid, et ei ole mingit mõtet rünnata neid, kes ei toeta fakte. Sest demokraatia on ju ehitatud sellele, et saame omi arvamusi esitada, toetada neid poliitikuid, kelle arvamine läheneb enese omale. See on osa inimese koostisest, miks me soovime omasugustega olla, nendega, kel keel ja ajalugu on ühine.

Ka leiti ühine hääl arusaa­ mises, et lahkhelisid tekitab hirm. Eriti praegusel pandeemia

ajastul. Paikin aga julges kinni­ tada, et Kanada on vasakt­ sentristlik riik ning enamuse ­kohustus on vähemusele, vali­des just konservatiivid, popu­ listid näitena, vaja eeskuju näidates, et hirmud on põhjendamatud.

D’Acosta ja Dotson aga õnneks omakorda kinnitasid, et nö progressiivsed, nagu liberaalid ­ ­ennast näevad, on palju rohkem selle taga, et tõde, tõega ei arvestata tihti. Või seda moonutatakse oma huvides. Kes võttis president Barack Obamat kuulda, kui ta ütles, et terrorismiohvreid aastas on maailmas vähem kui USAs autoavariides hukkunuid?

Seda tahtes George W. Bushi administratsiooni loodud turvameetmeid „inim­likumaks“ teha.

Paikin alustas telesaadet huvitava tsitaadiga – USA senaator Daniel Patrick Moynihanilt.

Viimane lausus ühe ta juhitud poliitikakomitee küsitluste käigus inimesele, kes selgelt tõde ei tunnistanud, et igal inimesel on õigus hoida oma arvamust, kuid mitte leiutada fakte. Nii ette aimates president Donald Trumpi kinnitamata ütlusi, et miski on liba- või valeuudis. Õieti on viimased neli Ameeri­ ka presidenti olnud süüdi selles, et esitasid valikuliselt ning osa­ liselt tõele põhinevaid arvamusi, kui mitte otse luisates rahvale.

Praeguse, Joe Bideni kohta on veel vara ütelda. Aga aitab meenutamast, et ta pidi tagasi ­ astuma presidendi-kandidaadi valimiste voorus aastal 1988, kuna avastati ta varajasemaid, mitte ainult ühel korral, plagiaate. Mis ju näitab, et inimene ei oska iseseisvalt mõtelda, kui ta varastab teistelt, allikat tun­ nistamata.

Soovitaks igale mõtlevale inimesele, kes tunneb muret demokraatia hävingu üle, tõe kadumisele, seda saadet vaa­ data. Ja otsustada ise – faktidele põhinedes – mida saame isiklikult ette võtta, et pääseda praegusest ideoloogiale ja hirmudele tuginevale olukorrast, mis kõigutab meie põhiväärtusi ja ohustab meie järeltulijate tule­ vikku.

TÕNU NAELAPEA

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

6

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Nr. 15

Sirje Vihma-Normet

Fanny de Siversi särav esseistika sai kaante vahele Eesti pariislanna Fanny de Siversi 100. a juubeliks kogus teoloogiadoktor Arne Hiob kokku Fanny kirjaliku päran­ di ja andis selle välja neljas mahukas koguteoses (kokku circa 2.200 lehekülge!). Hiobi sõnul on kavas välja anda veel ka viies köide.

Pärnu neiu Fanny Isaku elukäik on kõike muud kui ­tavaline. Õppides Tartu ülikoolis tutvus ta Siversite aadlisuguvõsast pärit noormehega – parun Hans-Georg von Siver­ siga. Noormees õppis ülikoolis õigusteadust, Fanny aga romaa­ ni keeli ja kunstiajalugu. Pärast abiellumist lahkus värske abi­ elupaar 1941. aastal Saksamaale (umsiedlungi käigus). HansGeorg mobiliseeriti sealt sõja­ väkke ja viidi Itaaliasse. Sõja lõpus langes ta venelaste kätte vangi ja seal ta ka suri.

Noor leskproua Fanny elule alla ei andnud. Ta jätkas õpinguid Würzburgi, Innsbrucki, Pariisi ja Lundi ülikoolides.

Romaani keelte filoloog Fanny kaitses oma doktorikraadi aga hoopis liivi keele alal Lundi ülikoolis (juhendajaks prof Julius Mägiste). Fanny on ka ainsa prantsuskeelse liivi keele grammatika autor. 1949. aastast alates elas keeleandeline Fanny Prantsusmaal, kus ta tegi mul­ je­t­avaldava akadeemilise karjääri, mis kulmineerus keeleteadusliku tööga Prantsuse Riik­ likus Uurimiskeskuses (CNRS), juhatades mõnda aega ka selle Euraasia osakonda. Keeletea­ dusliku leivatöö kõrvalt kirjutas ta kultuurikirju väliseesti ajakirjadele „Tulimuld“ ja „Aja Kiri“ ning Stockholmi „Eesti Päevalehele“. Aegade vabamaks muutudes saatis ta Pariisist kirju ka kodu-Eesti väljaannetele.

Tema esseedekogu „Mateeriasse kootud palve“, mis ilmus

Tallinnas 1992. aastal, oli siinmail tõeline bestseller.

Sügavalt erudeeritud Fanny de Siversi esseed on kirjutatud väga heas eesti keeles, mis väärib imetlust, sest ta elas 62 aastat oma elust prantsuskeelses keskkonnas. Mind võlusidki eelkõige tema kultuurikirjad Pariisist („Vaatlusi maailmale Pariisist.“ Kogutud teosed III).

Selles köites on ka intervjuud Fannyga, kus ta räägib oma eluteest. ,,Sattusin Siversite perekonda siis, kui Eesti Vabariigile oli juba nöör kaela pandud ja see nöör ähvardas meid kõiki.

Antud olukorras oli Eesti Vabariik mälestus minevikust, mida paljud kindlasti oma süda­ mepõhjas taga leinasid,“ räägib Fanny teda küsitlenud ajakirja­ nikule Valve Raudnaskile.

Fanny kõrvaltvaataja pilk Pariisi kultuurielule on põnev.

Ja mis eriti tänuväärne – ta kirjutab ka kõigist eestlastega ­ seotud sündmustest. Näiteks kirjutab ta rootsieestlaste päevalehele, kuidas 1983. aastal tähistati Pariisis Tartu ülikooli 350.a juubelit. Kodu-Eestis oli tollal Rootsi-aegne ülikool nõukogulikust ajaloomälust kus­ tutatud. Tänu ajalooprofessor Helmut Piirimäe missiooonitundlikule aktiivsusele ülikooli ajaloo uurijana ja tema diplomaatilisele tegevusele nõuko­ gude võimukoridorides, saadi lõpuks Moskvast luba tähistada ka okupeeritud Eestis Tartu ülikooli 350. aasta juubelit.

Sellega oli Rootsi aeg jälle tunnustatud. Praegu käivad juba ettevalmistused akadeemiliste teoste väljaandmiseks, millega tähistada Tartu ülikooli 400.a juubelit (2032.a).

Katoliiklasena mõtiskleb Fanny ka usu teemadel („Evan­ geeliumiga maailma teedel.“ Kogutud teosed IV). Fanny reli-

Uues raamatus uuritakse kihnlaste unenäo pärimust

laste unenägude uurimisest.

Raamatu andis välja kirjastus Varrak.

Hiljuti ilmus Eestis raamatu­ poodidesse folklorist Jaan Sudaki põhjalikul uurimistööl põhinev ,,Mia nägi unõs“, milles põhjalik ülevaade kihn­

Jaan Sudak, kes on olnud lektoriks ka Kotkajärve Metsa­ üli­koolis, hakkas kihnlaste une­ nägusid uurima tänu oma eelmisele tööle, mis tegeles kohalike luupainajatega. Unenä­ gude juurde juhatas teda üks kihnu vanamemm. ,,Tema ütles, et unenägusid oleks väga vaja uurida, see on Kihnus üks põline tava, aga noored ei tea enam sellest palju,“ rääkis Sudak. ,,Vanarahvas uskus, et me näeme unes seda, kus meie hing rändab. Nii võib öelda, et valmis on saanud põhjalik uurimus kihnlast hingede rännuteedeest kaugetest aega­ dest tänasesse.“ ,,Kihnu unefolkloori muudab eriliseks see, et ta paljuski sisaldab arhailist,“ ütles Sudak.

Fanny de Sivers. Foto: internetist

gioonifilosoofilisi mõtisklusi on filosoofiadoktor Marge-Marie Paas võrrelnud lausa Augus­ ti­ nuse ja Aquino Thomase kirjatöödega. Miks mitte! Selles köites on ka eraldi peatükk arvustustega (peamiselt) väliseesti kirjanike uudisloomingust.

Fanny suureks vaimustusobjektiks oli Bernard Kangro ja tema looming.

Fanny oli ka suurepärane lektor. Aastatel 1993-1995 oli ta Tartu ülikooli külalisprofessor ja tema loengutest räägitakse ­siiani legende. Minagi olen osa saanud ühest Fanny etteastest.

Tallinnas tähistati 1993. a dominiiklaste Püha (Alek­ sandria) Katariina kloostri 750. aastapäeva. Vanamuusika kontsertide, Theatrumi luuleõhtu ja artiklikogumiku „Teaduse ja religiooni dialoog“ esitluse kõrval toimus ka konverents, kus Fanny rääkis Sienast pärit Katariinast, kes elas kümme ­sajandit hiljem kui märtrisurma läinud Aleksandria Katariina.

Siena Katariina oli omas ajas (14. sajandil) erakordse elusaatusega naine. Temast sai dominiiklaste 3. ordu liige. „Katariina Sienast oli oma ise­ päise ja särava isikuga raskesti mõistetav tollases meeste maailmas,“ tõdes Fanny oma kuulaja­ tele. Praegu, ligi kolmkümmend aastat hiljem, Fanny esseid lugedes, julgeksin sama öelda ka Fanny enda kohta. Pole just kerge olla väljapaistev naisfilo­ soof selles domineerivalt meesfilosoofide maailmas.

,,Samas on unefolkloor are­ nenud edasi, nagu ka meie argikultuur on edasi arenenud. Unes nähakse endale tuttavat argisest ruumist.“ Raamatus on vaatluse all eesti unefolkloori ja unenäoen­ ded. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgenda­ takse. Raamatu tuumaks on une­ näoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike teksti­ näidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud ­materjalist Kihnu saarelt.

Kihnu unefolkloristika uurimusliku osa valmimist toetas Eesti Üliõpilaste Selts.

Eestis anti välja esimene puidule trükitud postmark 13. aprillil ilmus Eesti esi­ mene puidule trükitud post­ mark.

Eesti metsandushariduse ja -teaduse süda – Järvselja õppeja katsemetskond – sai 13. aprillil 100 aastaseks, mille puhul ilmuski eriline postmark.

Erakordseks teeb esitlemisele tuleva margi asjaolu, et kujundus on trükitud puidulehele ehk spoonile. „Keskkond, mets ja puud on Eesti inimestele alati olnud olulised ja hingelähedased. Meil on suur au tähistada Eesti metsandushariduse ja teaduse sajandat juubelit niivõrd ainulaadse postmargiga. Puidule trükitud mark on väärikas viis selle sündmuse tähistamiseks,“ ütles Omniva erakliendi segmendi juht Sandra Krusel, kelle sõnul ei ole taolist marki varem Eestis ilmunud.

Puidust mark maksab 7,50 eurot ning seda trükitakse kokku 10 000 tk. Traditsiooniliselt ilmus koos margiga ka esimese päeva ümbrik (FDC). Margi­ väljaande on kujundanud kunstnik Indrek Ilves ning puidust mark trükiti trükikojas Cartor Security Printing.

Järvselja margi kesksel kohal on kujutatud Kuningamändi, mis on Eesti üks vanimaid puid.

Suursuguse puu täpset vanust ei ole võimalik määrata, kuid ­tehtud uuringud lubavad hinnata puud umbes sama vanaks kui Tartu ülikool. Teisisõnu, umbes 389 aastat.

Margiplokile ja esimese päeva ümbrikule on lisaks männile valitud veel pildid ürgmetsa matkarajast ning taimeaiast.

Järvselja ürgmets on Eesti vanim metsakaitseala, mis jäeti aastal 1924 puutumatult seisma looduse reservaadiks. Selles 19,3-hektarilises kuuse, männi, haava ja sanglepa segapuistus on lastud loodusel omatahtsi kujuneda juba tublisti rohkem kui 100 aastat. Lisaks on Järv­ selja metsades säilinud mitmed pärandkultuuri- ja metsakatse­ objektid ning rohked loodus­ väärtused.

Taimeaed ümbriku kujundu­ ses meenutab aga fakti, et Järvselja on juba ligi poolteist sajandit olnud kohaks, kus on meie kliimas katsetatud erinevaid võõrpuuliike. Esimene taimla metsapuutaimede kasva­ tamiseks rajati Järvseljale juba

19. sajandi lõpus. Taimeaed tegutseb Järvseljal ka täna ning see on populaarne külastuspaik aiandushuviliste inimeste seas.

Marki esitles Järvselja jahilossi aias 13. aprillil metsakasvatuse ja metsaökoloogia dot­ sent Ivar Sibul. Tervitustega ­esinesid Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Järvselja õppe- ja katsemetskonna metsaülem Tanel Piir, maaülikooli metsandus- ja maaehitusinsti­ tuudi direktor Marek Metslaid ning keskkonnaminister Tõnis Mölder. Lühemate ettekannetega esinesid metsandusajaloolane Toivo Meikar, õppemetsa­ majandi omaaegne juht Heino Kasesalu, tudengielust Järvseljal kõneles loodusemees Hendrik Relve ja sealsete metsade väärtusi tutvustas professor Ahto Kangur.

Seminari lõpetas juubelipuu istutamine jahilossi aeda.

Lossiaeda istutatav puu on ­samast liigist, mille puidule on trükitud ka juubelimark.

(Allikas: Omniva-Eesti Post)

Hollandi plaadifirmalt ilmus Kadri Tegelmanni eestikeelne album Eestlannast metso-sopran Kadri Tegelmann on lõpetanud Haagi Kuningliku Konservatooriumi klassikalise laulu erialal ja temalt ilmus hiljuti Hollandi plaadifirma Zefir Recordsi sildi all eestikeelse pealkirjaga julge ja fantaasiarikas jazzi-sugemetega album ,,Laula!“, vahendas Postimees. Plaadil kõlavad eesti rahvalaulud vaheldumisi klassikaliste barokklugudega.

Albumi ilmumise taga on jazzmuusik Maarten Ornstein ja barokkmuusik Mike Fentrossa.

Solistiks on eestlannast metsosopran Kadri Tegelmann. Haagi Kuningliku Konservatooriumi klassikalise laulu erialal lõpetanud lauljatar õppis kõrvalainena samas muusikapedagoogikat.

Lauljannal on ka magistrikraad Hollandi rahvuslikust ooperi­ aka­deemiast. (PM/EE)

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1049 1

2

3

4

5

6

7

8

9

12

13

14

15

16

17

18 22

23

19

20

24

31

32 35

42

11

36

37

38

44

45

46

52

53

54

55

56

57

1. Koht.

5. Pakk, komps.

9. Nisujahust toode.

12. Mõtle välja, mõistata!

13. Lai, kaugusse ulatuv.

14. Sukelpart.

15. Tegus, usin, hakkaja.

16. Rand, plaaž (it. k.).

17. Haava jälg.

18. Äss.

20. Triibuline loom.

22. Vesimelon.

25. Electronic Travel Authorization.

26. ,,_______ võitlused“, Ed. Bornhöhe jutustus jüriöö ülestõusust.

27. Veeloom.

31. InterParliamentary Union.

32. Küsisõna.

33. Linn Lätis.

34. Ühtlaadi nõude komplekt.

37. Takso (kõnek.).

39. Eesti maatähis.

40. Viiest koosnev rühm, grupp.

41. Seisundi pidev jälgimine.

30

40

43

PAREMALE:

29

33

39 41

28

47

48

44. Endisaegne pinnamõõt (u. 1,1 hektarit).

45. Kunst (lad.k.).

46. Veealune kõrgendik.

48. Tegus, hakkaja.

52. Kõrvalhoone talus.

53. Hauderoog lihast.

54. Suitsuots.

55. Vorm sõnast ,,mesi“.

56. Okkaline loom.

57. Ettekuulutus, ettetähendus.

ALLA:

1. Tantsusamm.

2. Kartlik.

3. Seeme.

4. Eestlaste levinud köögivili.

5. Anus, küsis.

6. Autorendifirma.

7. Hull, vihane, pöörane (ingl.k.).

8. Lihtlabane (kõnek.).

9. Rootsi automark.

10. Additional Unexpired Risk Reserve.

11. _____ütlev, teat. kääne.

19. Ühesugused vokaalid.

21. Kõrv (ingl.k.).

S P ORT Kairos peetud vehklemise maail­mameistrivõistlustel tõi Susanne Lannes (Tartu Kalev) Eestile seitsme-aastase vaheaja järel medali kadettide vanu­ seklassis. Lannes teenis pronksmedali.

•••

Naljanurk Sõbrad omavahel: ,,Ei tea, millest see tuleb, et suured laevad on ena­ masti naisenimedega.“ ,,Ei tea tõesti, aga vahest sellepärast, et need nagu naisedki, on raskesti juhitavad.“

49

50

T

Paremale: 1. Saar, 5. Sup(p), 8. Tsee,

21

27

S

Ristsõna nr. 1048 LAHENDUS

25

26

34

10

I

51

22. Sama, mis 6. alla.

23. Küpsenud, valmis (ingl.k.).

24. Hägustama, laiali määrima; laialivalguv pilt (ingl.k.).

25. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

27. Skandinaavia lennufirma.

28. Teat. siseelund.

29. K______, arhitekt Torontos (19351967).

30. Asjaolu, asjalugu.

32. Komplekt (ingl.k.).

35. _____i, punane vedelik.

36. Egoistlik.

37. _____b, linnu kehaosa.

38. Üksainus.

40. Keelpill.

41. Laplane.

42. Järv suur-järvistus P.-Ameerikas.

43. Koht istumiseks.

44. Pullover (holl. k.).

47. Ese. 49. Poeg (ingl.k.).

50. Kõrts (ingl.k.).

51. National Institute of Epidemiology.

Stockholmis toimunud kõr­ getasemelisel ujumisvõistlusel ujusid eestlased uusi rekordaegu. Eneli Jefimova võitis 200 m rinnuliujumise uue Eesti rekordiga 2.26,88 (see on ka Eesti noorte ja juunioride rekord).

Aleksa Gold uuendas 200 m selili l enda nimele kuulunud Eesti rekordit, uus tipptulemus on 2.12,43 – see aeg andis neljanda koha.

Eesti segateate võistkond püstitas Eesti rekordi 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 3.51,89. Võistkonnas uju­ sid Gold, Jefimova, Zaitsev ja Zirk.

12. Agaa, 13. Ani, 14. Ramm, 15.

Keraamik, 17. EAMI, 18. Asetab, 19. Keeris, 21. Sal(l), 22. Anne, 23. Aal, 26. Aie, 28. Eemal, 31. Klas, 33. KSP, 35. Rauk, 36. Apsat, 38. Irv, 40. Ala, 41. Tare, 43. (M)eie, 45. Nae­ ris, 47. Esteet, 51. Adam, 52. Tere­ tama, 54. MEEA, 55. Asi, 56. Utik, 57.

Ends, 58. Mia, 59. Rust.

Alla: 1. Saka, 2. Ages, 3. Aare, 4.

Raats, 5. Samblik, 6. Uni, 7. Pikka, 8. Treener, 9. Saaremaa, 10. Emmi, 11. Emis, 16. Aaaa, 20. ENE, 23. Aka, 24. Alp, 25. Lasteaed, 27. Esi, 29. Aul, 30. LKA, 32. Saarmas, 34. Preeria, 37. Tri, 39. Vise, 42. Estam, 44. Ettur, 45. Name, 46. Aden, 48. Eatu, 49.

Emis, 50. Takt, 53. Esi.

Nädala retsept

7

Volli veste

Essust Vaat, enne kui keegi arvab, et vanakõbõke on kasimatu suuga, sulega, no selle nimeline küla on olemas Virumaal, Haljala kihelkonnas, Rakverest põhja poole. Minu riiulil asuv tarkus kinnitas, lisades ka ajalugu. Essu küla mainiti esmalt juba Jumala aastal 1241. Kohe mõis olla sinna ehitatud, küla ümber. Kesse selle nime valis, ep tia, ju mingi saksmannide sõna eestistatud.

Kui küla nime esimesele silbile aga rõhku asetada, siis sellest ei saanud Canis lupus familiaris (pueris) mööda minna. (Too ladinakeelne on ka riiulilt.) Poisieast saadik on koe­ rad väga meeldinud, mangusin memmelt tüütuseni, et tahan kutsikat. Eks vanalelle Nero ehk Näru, ku ta ei käitunud, Närukaupmees ku tõeste käest ära, mõjutas – paremat semu suvel ei olnud, eriti siis, ku käsutati mujale, jalus olles.

Täiskasvanuna aga pole isegi kaalunud peni peremeheks saada. Töötaval inemesel põle ju aega sellist patseerima viia, pinsjunäril seda on, aga seda trabelit toitmiste, loomaarstide juurde minekuiga, ka veel lubade eest maksmisega, noh, liigsuur koormus. Teiste koeri silitan aga hea meelega, kuigi nüüd ei lase isegi tuttavad naabrid ligigi. Egas mul kirpe küll krae vahel ole, ju koroonat kardavad.

Nigu maskidega on mõne koera omaniku suhtumine maailmasse väär. On ju seadus olemas, mis nõuab toda puup änd skuupi. Et koerajalutaja koristaks krantsi visiitkarte, viiks kenasti prükki. No kujutage mu üllatust, ku vaatasin, ennäe, aia taga on juba rohelus, tärkab mingi taim. Värati avades avastasin, et oli oopis roheline kilekott, sees, noh, koera see.

Suudeti küll kotti panna, aga mitte ära viia. Võeh.

Shawarma-Inspired Skillet Chicken Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 30 minutes Makes: 4 servings There’s nothing quite like crispy, caramelized Chicken Shawarma sliced right off the spit and into your pita! Well, you don’t need any special equipment to mimic that at home – just a large nonstick skillet, sliced chicken thighs and the guts to keep cooking it after you think it’s done! The chicken thighs won’t dry out with the extra cooking and we’re going to drench them in garlicky tahini sauce anyway!

Ingredients: 1/4 cup sodium-reduced soy sauce 2 tbsp canola oil 2 tbsp white vinegar 2 tbsp brown sugar 2 cloves garlic, minced 2 tsp ground coriander 1 tsp ground cumin 1/2 tsp chili flakes 1/2 tsp sea salt 12 boneless chicken thighs, thinly sliced Garlic Tahini Sauce: 1/2 cup warm water 1/3 cup tahini 1/3 cup mayonnaise 3 tbsp lemon juice 2 cloves garlic, minced 1/4 tsp salt curly parsley cherry tomatoes sliced red onion warm pita bread In large bowl, combine soy sauce, canola oil, vinegar, brown sugar, garlic, coriander, cumin and chili flakes and sea salt; mix until sugar dissolves.

Add chicken; mix well.

In large nonstick skillet over medium-high heat, cook chicken, stirring often, until no liquid re-

Olen sellist lähenemist ka mujal näinud, seda eriti pärast sula. Ning näen tihti inemesi, kel viis, kuus koera lõaotsas.

Elukutselised koerajalutajad. Ei saa aru, miks mõnel on kodu­loom, ku teda ei viitsita õue viia. Inemese parim sõber ju väärib seda hoolt, kontakti. Üits tore koht, kuhu sammud tihti sean, on Sunnybrook park. Sääl on suurem, taraga ümbritsetud ala, kus koerad saavad vabalt joosta, möllata ja haukuda. Küll on mõnus seal vaadata, kuda peni elu võib lõbus olla. Ku Pontu on hästi välja õpetatud, kuuleb käsku - siis tõeste toob ta rõõmu.

Ent need lohakad ja hoolimatud, kes ei korista seda, mida iga elusolend peab tegema, ütlevad, et essu kah, noh neil peaks häbi olema. Vähemalt ei ole nii, et kogemata saab saapatald määritud. Kogu see lugu kinnitab mu kauast arvamust. Enamus inimkonnast on kena, viisakas. Vaid too ülbe vähemus. Kuda ometi neist lahti saada? Või paremal juhul harida.

VABARNA VOLLI

Koomiks müüdi 3,25 miljoni dollari eest Hiljuti müüdi rekordilise 3,25 miljoni dollari eest maha koomiks, kus on esimest korda tegelaseks Superman ja mis pani aluse superkangelase žanrile.

Kõnealune ,,Action Comicsi“ väljaanne leiti 1930ndatel ilmunud filmiajakirjade kuhja alt ja oli suurepärases korras, vahendas ERR BBC uudist.

Ilmumise ajal, 1938. aastal, maksis nimetatud koomiks kümme senti. Kuigi antud väljaande tiraaž oli mitusada tuhat, on praegu tõenäoliselt alles umbes 100 eksemplari.

Koomiksis seletatakse, kuidas Superman saabus Maale teiselt planeedilt ja kuidas temast sai Clark Kent. (ERR/EE)

mains and chicken is well caramelized, about 15-20 minutes.

Meanwhile, in bowl combine water and tahini; whisk until smooth. Whisk in mayonnaise, lemon juice, garlic and salt.

Serve chicken with warm pita bread, cherry tomatoes, sliced red onion and fresh parsley. Drizzle with sauce.

Filateelia. Uus postmark

Eesti Arstide Liit 100 Omniva (Eesti Post) lasi 27. veebruaril käibele uue sise­ riiklikuks kasutamiseks mõel­ dud postmargi, mis märgib Eesti Artside Liidu 100 a juu­ belit. Margi kujundas Jaan Saar.

Eesti Arstide Liit (EAL) on suurim Eesti arstide ühendus, mis seisab rahva tervise ja arstikutse arengu eest, kaitseb ars­ tide huve, edendab meditsiinikultuuri ja arstieetikat ning ­esindab arstkonna seisukohti tervishoiupoliitika kujundami­sel.

28. veebruaril 1921. aastal loodi Eesti Arstideseltside Liit.

Võõrvõimu ajal kandis liidu ­järjepidevust Eesti Arstide Selts Rootsis, mis nüüdseks on ühine­nud EALiga. Eesti Arstide Liit taastas oma tegevuse 1988. aastal.

Arstide Liit ühendab kõigi erialade, piirkondade ja põlv­ kondade arste. Liikmeskonda kuulub 3280 arsti ja arstiteadusüliõpilaste selts.

8

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Nr. 15

Omakase sap

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Cold war era rhetoric slams Estonians in Canada Old, Soviet-style disinformation aims at EKN and ÜEKN Consider this quote: “In the 1960’s, the USSR revealed that some Estonian colla­ borators, including several Estonian Central Council in Canada (ECC/EKN) leaders, had been Nazi collaborators.

Labeling this a “soviet propa­ ganda barrage” and “smear campaign”, the ECC said all the Estonians were innocent victims and had become the “target of a Russian … attack” Canada’s media, the RCMP, top government offi­ cials and politicians like Lester Pearson all rallied to defend the Estonian allies and to vilify the Soviets for expos­ ing war criminals who were still hiding in Canada.”

It’s from the spring issue of “Press for Conversion” magazine, published by the Coalition to Oppose the Arms Trade (COAT). The 64-page issue ­carries fully 41 articles attacking Central- and Eastern European organizations, mainly in Canada, who have exhibited a determination not to be bullied by the current regime in Russia.

Two of the articles directly target the Estonian Central Council in Canada and the Estonian World Council (EWC/ ÜEKN). These two submissions were written by Richard Sanders, associated with the Canadian Centre for Policy Alternatives, a group that is considered by some to be a typical left-wing lobby, but ­ which the organization, with charitable status, describes itself as a “progressive” research and public education organization.

Among the many other contributors are: Jeremy Kuzmarov, managing editor of Covert­ Action Magazine, advocating rabidly anti-US foreign policy, a magazine that would suggest imprisoned Russian opposition leader, Alexey Navalnoi is just a prop for the US’s anti-Russian campaign; Karen Rodman, peace activist and United Church minister; Scott Taylor, editor of Esprit de Corps, known for his attacks on those that expose Russian/Chinese

propaganda and similar disinformation, and once again targeting Marcus Kolga in a recent issue.

Sanders in the recent Esprit de Corps issue quotes Kolga, who stated that Taylor echoes the Kremlin’s propaganda narrative, by misrepresenting “Ukrainian and Baltic freedom fighters who resisted Soviet occupation as Nazis”. In fact that was the consistent central theme of Soviet propaganda aimed at the Estonian refugee community in the West.

Sanders, who aimed at Estonians in the Press for Conversion magazine, is prolific in his advocacy efforts. He has also submitted articles for CovertAction. The two pieces, now published in Press for Conversion seem to be written at least over four years ago, since he refers to Markus Hess, the founder of the Black Ribbon Day movement as the president of the ECC/EKN, which he was at the time.

The annotated bibliography of the two Estonian-related Sanders articles total 94 re­ ferences to sources of information. Most of the sources date from the 1960’s and 1970’s, much from the original Esto­ nian language. This means ­having access to Estonian translation. (This writer is not up-­toscratch on the latest computerized translation technology, but a PDF is not digitally translatable.)

Sanders relies heavily on information originating from ­ Soviet-occupied Estonia. San­ ders relates the story of Alek­ sander Laak, whom the Soviets had accused of war crimes, alleging that Laak had been ­ connected to a death camp, accusations that Laak totally ­ ­denied. In 1960 Laak was found hanged in his garage. The media at that time declared it to have been a suicide.

By using Laak in an article attacking ECC/EKN, Sanders implies that Laak was a prominent ECC/EKN member. In fact, Laak lived in Winnipeg away from the hub of ECC/ EKN ­ activity, a man unknown to the rest of the Estonian community in Canada. But ECC/ EKN is sullied simply by association in the same article, a

You might have heard of omakase sushi. Omakase is a Japanese phrase, used when ordering sushi in restaurants, which means “I’ll leave it up to you”, from the jaapani/ keelne “to entrust”. The Michelin Guide writes: “Few formal dining experiences are as revered or as intimidating as omakase, a form of Japanese dining in which guests leave themselves in the hands of a chef and receive a meal which is seasonal, ele­ gant, artistic and uses the ­finest ingredients available.”

Wikipedia adds: “In the U.S., omakase usually refers to an extended sushi dinner, ideally eaten at the sushi counter, where the chef prepares one piece of fish at a time, an­ nounces its name and origin, answers your questions, and guesses what else you might enjoy and how much more you’d like to eat.” It’s a suhteliselt (relatively) new tradition that began in the 1990s.

Entrusting a waiter with choosing a dish for you at any restaurant could be considered an omakase approach. One ­turist has written: “My best omakase experience in Tallinn was with colleagues at Kaks Kokka (“Two Chefs”), where I had the waiter choose and had some amazing local fish, freshly caught that day.” Jaapanis (in Japan), omakase has even ­extended to leaving the decision of a soeng (hairstyle) up to your juuksur (stylist), or which clothes you might purchase, up to a trusted stilist.

classic propaganda technique using Soviet material and its techniques.

The Black Ribbon Day movement and many other EKN members from 50-60 years ago receive similar treatment. The objective was to discredit anyone who had become an annoyance or obstacle to the advancement of the Kremlin’s foreign policy objectives in the West.

Sidebar: This writer had occasion to speak with Imants Lesinskis, a defected former KGB officer who defected in the USA in 1978. During his 23-year career with the KGB in Latvia, Lesinskis served as editor of the newspaper Dzimtenes Balss (Voice of the Latvian Motherland, similar to occupied Estonia’s Kodumaa), and as chairman of the Latvian Com­ mittee for Cultural relations with Latvians Abroad (Sister organization to Estonia’s VEKSA). Both, according to Lesinskis were KGB fronts.

His KGB career, after training, began with directing a ­system for assembling and distributing disinformation to slander and thus discredit Latvians who were identified to be anti­Soviet. The backgrounds of Latvians, who had fled as refugees and were involved in mustering support for the cause of

Mihkli talu (farm’s) old faithful mahla/kask (sap birch). Life blood in Estonian is elu/mahl (“life juice”, sap) and this birch is a mahla/annetaja, sap donor. Birch water is believed to cleanse and invigorate the ­winter-weary body (puhastab ja kosutab).

Foto: Katrin Mandel

In Estonia, the same word has long ago been sliced in two, like a yummy piece of tuuni/ kala (tuna fish) for sushi. Here, oma kase means “one’s own birch’s”. As in the tree, Betula, birke, björk, kask, the eye­ catching one with the white bark. Not koor (bark), but ­specifically TOHT, kase/toht.

Many Estonians tap maples

Latvian independence, were researched to find some plau­ ­ sible personal connection that could be cleverly augmented.

This would be supplemented by fabricated information, with fraudulent documents and fed to useful idiots in the West, often journalists devoid of the historical context but gullible and delighted to receive a sensational scoop supported by “reliable” proof.

The Press for Conversion articles attacking ECC/EKN ­ and EWC/ÜEKN are clumsy replicas of the falsehoods and distortions of the old Soviet ­ narrative. We know that protests about the aggression against Georgia and Ukraine, the annexation of Crimea, the suppression of any possible political opposition and the consequent insistence of maintaining Western sanctions are much more than just simple irritants for the Kremlin.

Moscow’s Western proxies must silence or at least malign these sources. Moscow cannot engage in a plausible discourse to counter the legitimate concerns that the ECC/EKN, EWC/ EKN and other aligned organizations represent. Old cold-war dishonest rhetoric is the only ammunition that Russia has left.

And Press for Conversion is willing to use it. Sad. LAAS LEIVAT

(vaher, pl. vahtrad), but the art of boiling maple syrup is not widespread. People drink vahtra/mahl (maple sap) which starts to flow earlier, as well as kase/mahl straight, or they might add a splash of berry syrup or juice, or lemon. ­ Kasemahl doesn’t keep well, a week in the fridge at most, so you must either freeze it or leave it hapendama (to ferment), when it takes on a more acidic flavor. (Hapu = sour, hape = acid, hapendama = to ferment.) Hapendatuna (no connection to tuna here) is when it supposedly becomes a real power drink. Either way, it contains small traces of sugar, vitamins and minerals, and is specifically high in nutrients like magnesium and manganese.

In recent years, kasemahl has been added to many carbonated drinks and other products in (Continued on page 9)

With temperatures still having dipped below zero on much of mainland Estonia last week, the kase/mahl (birch “juice”, i.e. sap aka birch water) which overflowed from this 5 litre jar froze. It’s Mihkli farm’s oma kase (own birch’s) sap from Riisipere, Harjumaa.

Photo: Katrin Mandel

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Omakase sap (Continued from page 8)

Eesti and now the marketing of kasulik ja hõrk kase/siirup (healthy and delicious birch syrup) is also increasing, as it ­ has been for a while in North America.

Photo: toptravelsights.com

How to convince a nonEstonian that pickled herring is actually delicious In Ukraine, pickled herring is among 12 non-meat foods If one hasn’t grown up with eaten on Christmas Eve, each Estonian culture, the first one symbolizing one of the 12 ­pivotal point of any friendship Apostles. or romantic relationship with Nova Scotians eat Solomon an Estonian is the tasting of Gundy. They’ll soak the herring the country’s cuisine. Esto­ one day. The next day put the nians often have to explain cut-up pieces of herring in a jar their food choices. “Why on with vinegar, peppercorns, sugar, earth would you eat that?” and allspice with onions layered someone might ask, with their in. And on day three, it’ll go on eyebrows arched in horror. bread with cream cheese.

The dish most commonly in Perhaps the biggest herring need of defense is sült. Jellied aficionados on the planet are meat is enough to implode the Dutch, who have been many people’s interest in trying chowing down on it in large something new. However, an quantities since the 1400s. The equally provocative but less-­ most popular variety is defended food is pickled herring. Hollandse Nieuwe. To be given Changing someone’s mind this name, the fish must consist about it takes wit and ingenuity, of at least 16 percent fat. As but you could build a delectable you can see, there are plenty of gateway to the rest of the people to vouch for herring!

Estonian ethos and customs. Or Put it in mayonnaise: Com­ at least, you’ll know that person bined with boiled beets and is going to be sticking around potatoes, onion, hard-boiled in your life. eggs, and mayonnaise, you have Herringas or räim in Esto­ the classic Estonian rosolje. nian. Clupea harengus membras People eating will be so transin Latin. From the 1200s to the fixed by the magenta colour and 1400s, herring was sold in ports the miracle occurring on their all around the Baltic Sea. This taste buds that they won’t think petite silver fish would have much about what it’s made of. been caught in spring and then “It’s just like potato salad” you cured for consumption later. In can tell them. addition to wanting to eat her- Fry it: This kind of defeats the ring for longer, fluctuations in whole purpose of having pickavailability (whether due to led the herring, but, at some overfishing or the moving of point it was fermented, if only spawning grounds) also promp­ to extend its window of conted consumers to cure it in sumption. Pass it through flour. different ways. This included Deep fry it in oil. Then serve it ­ brining with a salt and water with some crispy potato wedges. solution, or pickling, which can Smother it in cheese: If this involve vinegar, salt, or sugar. individual likes anchovies on So it’s a dish born out of pizza, your job has become ­ecessity. A clever hack that much easier. Melted cheese n gave us a new flavour. Put it on goes well with pretty much a plate with some boiled anything. Just cut it into smaller potatoes and sliced onion and pieces and hide it around other ­ lunch is ready. What do you do, toppings, and you’ve made a though, if your guest is eating pizza estone. around the pickled herring?

Another alternative combinaThe Comparison Game: In tion is to put the fish in tomato Sweden, there’s surströmming. sauce, almost as if it were In this instance, the herring is skumbria. fermented for half a year or Tell them it’s healthy: What if more and canned, giving some you have nothing around to pair acidity to its flavour. Once it’s the pickled herring with? Don’t opened up, you can expect to worry, there’s still hope. You’ll singe your nostrils. You can just need to use clever psychoalways say “At least heeringas logical tricks. isn’t pungent!” Don’t think I’m Remind the person that pickpicking on Sweden, though. I led herring contains plentiful would gladly subsist on gravlax amounts of omega-3 fatty acids. and meatballs for a month if I These will slow down the could get away with it. ­clogging of arteries and reduce Strength in Numbers: Tell blood pressure. They have them how many people love to ­anti-inflammatory properties, tuck into the stuff from across thereby preventing the deterioration of the brain. You can tell cultures.

Vincent Teetsov

Dendrologist Olev Abner of Tallinna Botaanika/aed writes that puude TIKKAMINE – tapping trees for sap doesn’t ­ hurt them. The healthy tree’s läbi/mõõt (diameter) should be upwards of 20 cm though and although the sap (up tp 15 litres on a warm day) stops flowing as soon as a birch begins to leaf out, plugging up the ca 8 mm wide and 5 cm deep hole you’ve drilled seems a common courtesy in return for the special beverage you’ve received.

Supposedly any species of birch can be tapped and yellow birches produce sap with the highest levels of antioxidants.

Alas, yellow birch does not grow in Europe. But then, ­unlike any kask I’ve seen in Canada, in these parts, bark on the lower tüvi (trunk) of older kased gets tremendously furrowed, thick and grey. So much so, it gets a new name – korp / (adj.) korpas, and you would have trouble recognising it as a birch at eye level.

In the last century, a home’s or farm’s maja/hoidja puu (protective tree) was often a birch.

Is Northern Birch Credit Union our oma kase pank?

Puude kallistajad (tree huggers) have for some reason been known to collect more omakase oma kase kasemahl. Ultimately, the “chef” decides how much and what s/he will offer.

RIINA KINDLAM, Tallinn

them, “Do it for the sake of your health!”

The real experience: Not everyone would agree that herring is Estonia’s true national fish. In 2007, an article in The Wall Street Journal argued that “...few Estonians actually eat it.” This was after the Estonian National Fishery Association ran an internet opinion poll about the matter. In the article, less herring being sold in Estonia, due to the increased pollution of fishing grounds in recent years, was listed as one reason why herring might not be a suitable choice of national fish. Nevertheless, after votes were evaluated, and the debate was even brought into the Esto­ nian parliament, Baltic herring still became the national fish.

Some might say that pickled herring is the kind of flavour you need to grow up with. Or maybe you need to be a bearded lighthouse keeper on a stormy island to enjoy it. Then again, people take pride in going out and trying all kinds of different flavours than what they’re used to. Even if the person you offered it to never wants it ­ again, at least they tried it.

Though, once they try it, they’ll probably be a fan for life.

9

Estonian American Business Alliance

Q&A with the President of the Riigikogu Jüri Ratas Dear Fellow Estonians and Friends of Estonia, It is with great pleasure that on Sunday, April 18th, 10 am PST, The Estonian American Business Alliance and the Estonian Society of Los Angeles will host an infor­ mative live session with the President of the Riigikogu, Mr. Jüri Ratas. Our talk will be very informative for all of us in­ terested in Estonia.

One of the most important questions we all have on our minds will be covered, Mr. Ratas will give us an update about Covid-19 covering the following topics.

• current status • vaccination status and availability • economy, business support • education, schools, hobby,

sport • public services • road to opening • travelling Most importantly for those of us here in the United States, traveling restrictions, self-iso­ lations, summer 2021 travel.

What will this look like especially if we are vaccinated, could Estonia open borders for the vaccinated travelers from the United States of America?

Could Estonian Americans feel confident they can travel back home and this will be an opportunity to invite all Americans with the vaccine to visit and learn about the wonders of Estonia?

After Mr. Ratas’ live update, as time permits, you are welcome to participate and ask questions.

Please join us on Sunday, April 18th, 10 AM PST at www.eestiselts.com

Estonian culture organizers hope vaccine passes will increase audiences being developed in Estonia – a vaccination certificate that As the number of people who ­ gathers peoples’ data from the have recovered from the digital registry and generates a coronavirus or have been certificate that allows the per­ vaccinated for it grows, the son to travel abroad. ­ culture sector and event orga­ Marten Kaevats, digital afnizers are looking at ways to fairs adviser to the Government increase spectator capacities Office of Estonia, noted that a once a vaccination certificate traveler would not have to is put to use. worry about local restrictions ­ Although there is practically with this certificate. However, no way to put on events now, he is still not sure if it would the culture sector is already work as a domestic solution. looking for opportunities to “This has to be a greater somake the most of the post-­ cietal discussion, since there are coronavirus situation. The as- many topics touching on human sumption is that the 50 percent rights and ethics,” Kaevats spectator capacity regulation ­noted. “I personally would like will once again be imposed. to dance a little and see my Organizers are discussing friends and if we can do that among themselves if they can safely, I would love that. But it increase spectator numbers if is a wider and larger topic, some of the visitors are either there is no clear answer.” vaccinated, or have recovered Eva Saar said that spectator from the coronavirus. One of restriction discussions have also the leaders of these discussions reached healthcare experts and is Jazzkaar producer Eva Saar.

Ministry of Culture representa“We can see that it is pos­ tives. When it comes to data sible through the ticket sale protection, Saar said people system. When a ticket is would maintain the freedom to ­ bought, you can add that you not publish their vaccination have received the vaccine and ­information and instead acquire also add your vaccine certificate a regular ticket. number. In addition to your “It is a temporary solution ticket, your vaccine certificate for sure because at one point, and identity is checked on loca- we do not need to make such tion,” Saar said, adding that exemptions. Once the number both vaccinated and non-vacci- of vaccinated and recovered nated people must have the people is high enough,” Saar same opportunities. noted.

“We certainly do not want a Chancellor of Justice Ülle solution where only vaccinated Madise has assessed that dispeople would have an advan- crimination and division of tage,” she said. society is constitutionally pro­ An arrangement such as this hibited. The justice chancellor requires a safe and secure sys- also said it is also unconsti­ tem that helps prove the person tutional to create exemptions is either vaccinated or re­ based on the number of anticovered. One system is already bodies a person has.

ERR, April 2021

ESTONIAN LIFE: Your source of news about Estonia and Estonians

10

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Nr. 15

Estonian Foundation of Canada 2020 Short Story Contest Estonian Foundation of Canada 2020 Short Story Contest was a fun challenge to write a fiction or non-fiction piece with a ­connection to the Estonian-Canadian experience. It was a great way to celebrate our unique community. A panel of judges selected winners in 3 age categories – which will all be printed here in Eesti Elu and can be viewed on the EFC website at https://www.estonianfoundation.ca/en/efc-short-story-contest

Child 1st place “Stage Fright” by Imbi Uukkivi Photo: European Space Agency Sentinel-3A Satellite Imagery

The nuisances, origins, and uses of blue-green algae in the Baltic Sea Vincent Teetsov The presence of blue-green algae, or cyanobacteria, is an annoying and hazardous dis­ turbance when you want to go swimming. When enough algae accumulates, it’s con­ sidered a “bloom.” You may recognize it in its most severe form as a slimy layer on the surface of lakes, rivers, ponds, or the open sea. This type of algae also develops a putrid smell when it breaks down at the end of its life cycle. If the sight of it doesn’t deter you from swimming, then its tex­ ture and smell definitely will.

Across Estonia in the summer of 2020, on the Baltic Sea and inland bodies of water like Peipsi järv (Lake Peipus), incidences of algal blooms brought swimming to a grinding halt.

ERR reported that red flags had gone up at the beaches of Pirita, Stroomi, Kakumäe, and Haab­ neeme; declaring that swimming wasn’t allowed at that time due to the risks associated with swimming in contaminated water.

Tiia Luht, the head of the southern district of the Ter­vise­ amet (Estonia’s Health Board) said that seven species of cyanobacteria were dis­ covered on the western shore of Peipsi järv.

At the time, Luht said “there is reason to believe the entire western shore of Lake Peipus has been affected.” In 2019, Pärnu beach was another location affected by this issue; and in each of these occasions, increasing summer water temperatures and less turbulent weather have been determined as causes. A water temperature between 16 and 17 degrees Celsius is an ideal starting point for algae growth.

Fertilizer runoff from agriculture and sewage from cities and ferries is also a cause, due to the way it increases the input of phosphorus and nitrogen. I­n June 2015, approximately 150,000 cubic metres of sewage was emitted into the Baltic Sea per day from the Russian city of Kaliningrad. This was because the city was using infrastructure from 1928 that didn’t facilitate treatment. By the end of that year, a treatment plant was completed, to counter the daily waste output and improve the situation in the Baltic Sea. Some of the financing came from international organizations, including European Bank for Construction and Develop­ ment.

But this is a struggle that needs to be overcome across the

Baltic shores and the whole world. In July 2020, Laurensons Lake and Thunder Lake, two lakes in northwest Ontario, were confirmed as having bluegreen algal blooms, requiring further examination for toxins.

In 2019, blooms were found on Lake Superior, outside of Thunder Bay. In all such incidents, regardless of whether it might be caused by warmer water or pollution, authorities ask for ­ people to report it when they see it, to increase awareness and so that action to be taken.

Though it photosynthesizes and produces oxygen during the day, blue-green algae can consume oxygen in water by night, resulting in fish and even whales dying. When blue-green algae decomposes, other bac­ teria that eats it up consumes oxygen, too.

Consumption of cyanobacteria toxins in water can be fatal for livestock and pets. For humans, exposure to the toxins causes eye and skin irritation, nausea, headaches, fever, and liver damage, to name a few symptoms. Not all cyanobacteria contains toxins, and the toxins do dissipate after several weeks if they are present; but perceiving this requires more analysis than simply looking at the water. This is why caution is ­ strongly advised.

What’s most interesting is that blue-green algae has been around long before we ever worried about what harm it would do to us. In fact, these single-celled cyanobacteria, or blue-green algae, are part of what has made Earth inhabitable for us in the first place. 2.4 billion years ago, cyanobacteria triggered the Great Oxidation Event, which eventually resulted in the evolution of organisms that we see today. Organisms that are dependent on oxygen to live. What’s more, the chloroplasts in plant cells that allow for photosynthesis, are cyanobacteria.

What can be done then, to address the imbalance of cyanobacteria, that are a little too successful and productive in these various water sources? Dr. B. Maršálek from Masaryk University and Dr. R. Zbořil from Palacký University Olomouc in Czechia have experimented with the intro­ duction of “nanoparticles of ­elemental iron.” The use of potassium ferrate is also claimed to eliminate cyanobacteria with low toxicity to fish.

Is it wishful thinking to won-

Imbi Uukkivi is a 14-year-old Estonian-Canadian, who has lived in Toronto all her life.

She is in Grade 9 at Lawrence Park Collegiate Institute and attends TES Estonian Highschool. Imbi is active in Põhjarada Girl Guides where she is the assistant squad leader. Imbi was involved in Ritmika gymnastics for 10 years. She has spent 8 summers at Jõekääru and 6 summers at Kotkajärve camps. Imbi is interested in music, fashion and dance. During the Covid pandemic she became interested in creative writing.

Stage Fright I’ve always tried to get the atten­ tion of one boy. One boy who has been in all my classes since I was a baby. One boy whom everyone knows. One boy who is different from the rest. One boy who has been my best friend since we were little. His name, Taivo Kuursaar. Everyone knows him, and no one knows me.

I am invisible and he is out there.

A couple weeks before Christmas, there was an event at the Estonian House. With Estonian School, we were per­ forming. Apparently, people love to hear us sing, but I don’t think we sound all that good. I was in a classroom, with the school, waiting to be called up to sing.

I sat on the side, listening to my friend drone on about her Christmas holiday plans, as I tried not to hyperventilate, see­ ing as I hate performing.

“Ok lapsed, we will be head­ ing out in a few minutes, so please, get into your classes and line up in ­ alphabetical order.” the short, plump school director told us.

My heart started racing at the thought of being on stage.

Images of me alone on stage, in my underwear, as the crowd laughs, ran through my mind, as I walked with Kristiina, my best friend, to our class line.

“Taivo Kuursaar” our teacher called, and he walked up to his spot in line.

“Kiili Liivipuu” They called my name, and I snapped my head up, and made my way over to my spot, behind Taivo.

“Hey Kiili.” he smiled.

“Hi.” I smiled nervously.

“Don’t worry, it’s only a cou­ ple of songs, and I don’t think anyone really listens.” he told me, in a r­ eassuring tone.

Though it did help, it wasn’t

the most effective; I was still very nervous. I smiled and nod­ ded, waiting for the director to ­announce it’s time to go on.

“Ok kids, I’m going to say this in English, so everyone un­ derstands.” the director said, standing up in front of everyone, on a chair. “I need the order to be from youngest kids to oldest.”

She ­explained.

Taivo leaned over to whisper in my ear “I just think that she wants the young ones behind her so she looks taller than she actu­ ally is.”

I stifled a little laugh, before noticing classes were starting to move. Oh no.

We’ll be out there soon.

“Don’t worry yourself too much.” Taivo whispered into my ear, holding my hand in his. “I’ll be with you the whole time.”

He quickly let go and we ­followed the class out.

Seeing as we were the oldest class, we were going to be the back row, and I was not com­ plaining. As we entered the large, crowded hall, all eyes were on us.

I took a deep breath, and re­ leased it, as we walked onto the stage and stood in our spot.

After the first song, I was no better. In fact, the loud, conti­ nuous claps and cheers of the ­audience made me feel as though all eyes were on me. Like I was left alone on stage, in my under­ wear.

“Hey, you ok?” I heard a whisper from beside me, and I remembered I was not alone.

Everyone was still here.

I turned my head to find Taivo staring back at me.

Before I could say anything, the piano started, and we had to sing.

Halfway through the song, I felt something against my pinky finger. I looked down to find that it was Taivo’s pinky, rub­ bing, soothingly, against my own, giving me a small sense of

comfort. Soon enough, he had hooked our ­pinkies, only to in­ terlace our ­fingers, rubbing small circles on the back of my hand.

And this, this one small ac­ tion, made me calmer than I had been all day. My hand was warm; my heart was no longer racing from anxiety. It was racing from the simple and small gesture.

I decided to look up to him, only to find him singing, as though nothing was going on, with a wide, toothy grin on his face. Soon enough, I looked away, back to the large crowd, to sing. And for the first time in my life I didn’t mind being up here, looking at the crowd. My mind no longer heard the crowd laughing. My mind no longer saw me, alone, in my underwear, on stage.

All I saw was me. With my school. Singing.

After the last song, my class made our way off the stage, and I never let go of Taivo’s hand.

He didn’t let go of mine either.

When we got off stage, we turned to the left instead of right. I had no idea what we were doing, but I just kept fol­ lowing Taivo. Once we got into a hallway, he turned around and gave me a hug. A big, warm, I-never- wanna-let-go, fuzzy type of hug, and I hugged back right away, wrapping my arms around his waist, his around my neck and shoulders, since he was taller than me.

“You did great.” he whispered after a couple minutes of us standing there, in each other’s embrace.

“Thank you.” I said.

I thanked him for making me laugh, and for reassuring me. I thanked him for the moments on stage, when he made sure I was ok. And I thanked him for now. As he was holding me, making me feel calm. Content.

For once, I was content with everything. This was perfect.

der if engineers could harness non-toxic blue-green algae into something useful? Algae of this variety that’s grown under ­supervision has already used for supplements designed to reduce high blood pressure, though its effectiveness is not universally recognized.

Red algae, conversely, has been and continues to be used as a fertilizer for crops. It’s used for creating red dyes.

Working with researchers from Tallinn University, Berit and Janno Joosep of the cosmetics company Berrichi produced a line of creams formulated with

astaxanthin and furcellaria antioxidants from red algae.

There is an educational paradox to be found in algae, in that something so instrumental to our origins can now be a bother, but once again become more useful the more we understand it.

by Imbi Uukkivi

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

11

Chasing Estonia’s “fifth season” in Ontario’s Minesing Wetlands Vincent Teetsov Estonians in Pärnu County and Viljandi County are well aware of the viies aastaaeg, or “fifth season” that happens in their region of Estonia, but it’s only more recently that it’s started to receive attention from international media.

This visibility grew in March 2021, when the BBC shared a travel piece by Mike Mac­ Eacheran about Soomaa Na­tio­nal Park. The national park, established in 1993, is a 390 square kilometre area of forests, mea­ dows, and bogs that straddle Pärnu and Viljandi counties. Each year, as winter melts into spring, water runoff from adjacent hills floods the rivers of the national park, bringing water levels up to five and a half metres high.

As MacEacheran describes, after the last Ice Age, “Retreating glaciers left behind a great depression characterised by sedimental mires, and nowadays Soomaa remains Europe’s largest intact peat bog system – essentially a humongous natural sponge.” The yearly saturation of this “sponge” has facilitated a local industry with guides who take visitors on canoe tours through the seasonal networks of icy water, submerged pastoral scenes, and bare trees poking out in between.

Snow melt and bursting riverbanks are nothing new to ­ Canadians, but for some places in Canada, flooding is a life

Global Estonian Report: April 14–21 ERR News, April 2021 Between 165,000 and 200,000 Estonians are estimated to live outside the country right now, making around 15–20 percent of the total number of Estonians. With many communities being found worldwide, both in English-speaking countries and beyond, ERR News, in conjunction with the Integration Foun­d ation (Integratsiooni Sihta­ su­ tus), has launched a weekly Global Estonian Report, which will give a weekly window into Estonian communities and culture from around the globe.

Ministry of Foreign Affairs holds first virtual forum for global Estonians On 13 April, the very first virtual forum for Estonians around the world was held, where the Ministry of Foreign Affairs presented its activities and plans concerning the diaspora and how about how global Estonians can participate in Estonia’s development The virtual forum for global Estonians was a continuation of the survey conducted by the Ministry of Foreign Affairs among the diaspora last year

source rather than a menacing cause of property damage; just like Estonia’s “fifth season” has become an event that locals embrace, at least in recent years.

Where might we find a place like this in our local area, with similarities to Soomaa National Park? There are some technical differences, but you can witness an ecosystem like it just twenty minutes west of Barrie, Ontario, in Minesing Wetlands. Flowing into the wetlands are a collection of rivers and creeks, including the Nottawasaga River, Mad River, Willow Creek, and Bear Creek.

The rivers themselves flow over sedimentary rock that was formed by marine life, living in what was then warm water, during the Devonian Period around 400 million years ago.

Glacial activity then scraped that rock. The glacial ice melted, and over many thousands of years, the water levels fluctuated repeatedly. When water levels in the wetlands were at one of their higher points, there was an island. This is where the name Minesing comes from, as it means “island” in Ojibwe.

With a size of 60 square ­kilometres, Minesing Wetlands is quite a bit smaller than Soomaa National Park, but it’s packed full of animal and plant life that are sustained by the wetland environment. Thou­sands of migratory waterfowl pass through here each year, making the most of spring flooding.

The available habitat space means that even black bear

and is the next step in strengthen­ ing co-operation between Estonia and Estonians living abroad.

“There are nearly 200 000 people of Estonian origin across the world and they all should feel they matter to their native land and that they have a chance to contribute to Esto­nia’s development,” Foreign Minister EvaMaria Liimets said.

Estonian World Council to hold Estonian foreign policy virtual forum for global Estonians The Estonian World Council (ÜEKN) is hosting a virtual global Estonian foreign policy forum on April 24. The forum will provide an overview of current important foreign policy issues and ideas about how Estonians around the world can participate in advocacy efforts to advance Estonia’s interests abroad. This follows the virtual forum recently held by the Ministry of Foreign Affairs. The Estonian World Council represents central Estonian organizations from 12 countries around the world.

Estonian and Russian foreign ministers talk for first time in five years Estonian Minister of Foreign Affairs Eva-Maria Liimets and

Photo: Nottawasaga Valley Conservation Authority

sightings have been known to happen. You’ll hear the songs of miniature warbling songbirds with vibrant yellow feathers.

The area is also significant in Ontario for its heron population. Bring some binoculars, so you can look out for birds in the trees and among the vegetation.

North of the town of Angus, you can see these birds on the 12 foot tall wooden Minesing Waterfowl Tower, at the corner of Concession Road 2 and McKinnon Road. You’ll be looking across a place which, as explained by the Minesing Community Association, is “one of the most diverse un­ disturbed wetland tracts in Canada.” These qualities all contributed to this area becoming a designated wetland in 1996.

One difference between Minesing Wetlands and Soomaa N.P. is that the former contains several different types of wetlands: fens, swamps, marshes, and bogs. A fen is a nutrient­ rich, alkaline wetland that’s fed with groundwater from under the water table. Marshes are wetlands with grassy plant life.

Swamps have trees and shrubs.

Bogs – what you’ll find in Sooma National Park – have a high peat content, less nutrients, and are more acidic. You can find all four of these wetland types in Minesing Wetlands.

However, on the surface, there’s quite a lot in common when it comes to the eerie, magical scene you’ll be surrounded by; and in terms of what you can do in these places.

For instance, they’re both great destinations for kayaking and canoeing. On the Notta­ wasaga River that goes through Minesing Wetlands, one can paddle from Alliston to Wasaga beach on Georgian Bay. Some places you can access for boating are by the Waterfowl Tower or in the town of Angus. In normal times, excursions are ­ operated by the Friends of Minesing Wetlands. There’s snowshoeing in winter and ­paddling in the spring.

A 10 minute drive on the highway from Angus is the Tiffin Centre for Conservation, where you can park your car, play nine holes of frisbee golf, traverse 17 kilometres of trails, go for a maple syrup tour, and

then get some locally made ­syrup on the way out.

Upon securing a Notta­ wa­ saga Valley Conservation Authority (NVCA) fishing permit, you can fish for rainbow trout, northern pike, and carp – among other varieties – from one of the allowed river access points.

For any of these activities, the NVCA website has informational highlights and a PDF map of the area (https://tinyurl. com/598ey8bk), showing where you can swim, launch a boat, and more. The site also has a list of safety points to keep in mind, and recommendations of equipment to bring along, whether you’re out and about on the water or on the trail. Just like in Soomaa N.P., conditions can vary greatly from season to season. Once you’re at any of the NVCA conservation areas, parking for the whole day costs 10 dollars per vehicle, which is used to finance the upkeep of the conservation areas.

Perhaps it’s a surprise, but a destination that’s submerged underwater can offer a multitude of options for a family ­outing on a nice day.

Russian foreign minister Sergei Lavrov discussed regional issues, border ratification and ­ Ukraine during a phone call on April 9. The last meeting of the foreign ministers of Estonia and Russia was held in 2015, the Estonian Ministry of Foreign Affairs said.

collection of digital memories will last until May 10, 2021.

charge, it is offered to Esto­ nians around the world in co­ operation with the Ministry of Education and Research of the Republic of Estonia. (event in Estonian)

Members of Parliament form a global Estonian support group The aim of the new support group formed in the Estonian parliament (Riigikogu) is to network the world’s Estonian community and involve world ­ Estonians in order to help Estonian companies find new foreign markets and connect all Estonian communities in the world to a digitally unified global network. The Riigikogu’s global Estonian support group currently has 17 members.

Tallinn Song Festival Grounds collecting materials about the singing revolution This summer, Estonia celebrates its thirtieth anniversary of regaining independence. The Song Festival Grounds, where the most important and sym­ bolic events of the Singing Revolution took place in 1987 and 1988, is preparing an exhibition and collecting digital ­materials about the subject. The

Practise Estonian online with native speakers in the Language Friends Program The Integration Foundation (Integratsiooni Sihtasutus) is offering Estonian language ­ learners the opportunity to practice communication by chatting with volunteer Estonian language mentors. The initiative falls in the foundation’s Keele­ sõber (Language Friends) program, and takes place via e-channels.

Virtual conversations: Language Roulette (April 20, online) Language Roulette is a series of virtual meetings co-organized by teachers and mentors of the Estonian language houses of the Integration Foundation, which brings together people who want to practice Estonian in a new format of short conversations in the Zoom environment.

Teaching Estonian children and young people abroad (April 21, online) The Estonian Institute is organizing its second training in the series “Teaching Estonian children and young people abroad” in the Zoom environment. The training is free of

Estonian Foreign Policy Virtual Forum for Global Estonians (April 24, online) The Estonian World Council, the Global Estonian NGO and the Estonian World Youth Network will host a virtual global Estonian foreign policy forum on Saturday April 24, 7 pm (Estonian time). The forum will provide an overview of current important foreign policy issues and ideas about how Estonians around the world can participate in advocacy efforts to advance Estonia’s interests abroad.

What is Global Estonian?

Global Estonian is an online portal, in Estonian and English, and network for Estonians and friends of Estonians around the world.

Managed by the Integration Foundation, Global Estonian brings together news, events, culture, organizations, support programs, learning opportu­ nities, and a wealth of other information from Estonian ­ ­communities abroad, all in one central gateway.

12

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Saaremaalt Siberimaale Mees, kellest alljärgnevalt juttu tuleb, on korda saatnud omapärase süüteo. Teda pole aga võimalik selle eest vastu­ tusele võtta, sest seaduses pole vastavat paragrahvi. Kõige hullem on kogu asja juures see, et ma teda tegelikult karistada ei tahagi. Kuid et ta mu siseilma nii armutult segamini lõi, seda on raske andestada.

Toivo Pruul oli seitse aastat vana, kui ta 1949. aasta suurküüditamise ohvriks langes. Ühel varasel märtsihommikul sõitis nende maja ette Saare­ maal Pidula külas veoauto, kust väljus ohvitser paari sõduriga ja teatas emale, et nende pere on määratud ümberasumisele. Pak­ kimiseks anti aega kaks­ küm­ mend minutit. Toivo oli pere neljast lapsest noorim. Vend oli temast kaks aastat, kaksikud õed viis aastat vanemad. Naine löödi oma väheste kompsude ja nelja lapsega autokasti, toimetati sadamasse, kust laev viis neid Paldiskisse, sealt edasi juba rongiga Suure Kodumaa mõõtmatuisse avarustesse.

Toivo isa oli elukutselt tuu­ ker, ema kooliõpetaja. Neil oli Pidulas oma ilus maja, kartulipõld ja lapike metsa, elasid seal rahulikku elu, millesse ­esimesed mõrad lõi 1940. aastal kehtestatud nõukogude võim.

Isa läks selle võimuga vastuollu.

Temast sai metsavend, tabati ja saadeti Siberisse. Ülejäänud pere ei teadnud temast midagi, kui nad rahvavaenlastena samale teekonnale asusid. Aastaid hiljem said nad ametliku teate, et isa on vangistuses surnud. Veel hiljem saabunud ebaametliku teate kohaselt polnud ta lihtsalt surnud, vaid hukatud. Nüüd on eluaastatelt kaheksakümnele lähenev Toivo Torontos oma tütrel külas. Eestis pole tal enam rohkem omakseid kui vanem vend. Mõlemad õed on ­ lahkunud, nüüdseks ka ta abikaasa, kellega üle viiekümne aasta jagatud kõike, mis elul ­pakkuda, nii risti kui ka rõõmu.

Istume pargipingil, naudime kevadpäikest, võtame maskid eest ja vestleme.

Kõige ängistavamad mälestused on Toivol minekust. Juba laevasõit oli kardetav, sest Balti meri oli miine täis. Laintel hulpivaid miine oli võimalik ­silmata, tubli kapten loovis laeva nende vahelt läbi ja toimetas oma inimlaadungi tervelt Pal­ diski sadamasse. Sealt edasi umbes nädalane loksumine täiskiilutud loomavagunis põhkudel, tualettruumi asendamas auk vagunipõrandas. Ainsad helgemad rõõmukiired olid peatused jaamades, kus jagati ­ hernesuppi. Toivo kinnitab kelmivõitu naeratusega silmanurkades, et see on tänaseni üks ta lemmiktoite.

Novosibirski oblast saabunud rahvavaenlasi fanfaaridega vastu ei võtnud. Pidulike tervitus­ kõnede asemel hakkas kohale voorima veoautosid, kust väljusid ümbruskonna elanikud, kes vajasid abistavaid töökäsi.

Valisid saabujate hulgast sobi­ vaid, nelja lapsega ema vastu ei

tundnud keegi huvi. Jäid vii­ maseks, kuni kolhoosnik nimega Ivanov neile halastas. Või kirus end vaikselt, et jäi hiljaks ja pidi alaväärtusliku kaubaga leppima. Igatahes laeti pere taas autokasti ja pärast nelja-viietunnist logistamist olid väljasaadetud oma uues elukohas, taas põrandal põhkudel. Paari päeva pärast ilmus kohale kolhoosi brigadir, kes määras ema põllutööle, üks õdedest hakkas hoolitsema kanade eest.

Just siin ongi see punkt, kus usutleja mõttemaailmas avaneb uus aken, millest välja piiludes avaneb seninägematu pilt koos piinlikkustundega, et pole varem osanud selle vinkli alt vaadata. Elu argiste väljakutsetega rinnutsi koos olles ununevad mõned lihtsad põhitõed. Näiteks see, et igal inimesel on ainult üks lapsepõli ja et selles on alati midagi ilusat. Ja et ka kõige karmimates tingimustes omandatud lapsepõlvemälestustel on hindamatu väärtus. Et seda tajuda, selleks peab su ellu saade­ tama mõni Toivo.

Minu värske tuttav tegi varsti avastuse, et õe hoolitsuse all olevad kanad on kuldaväärt linnud. Külapoes anti talle kolme muna eest 200 grammi präänikuid. Toivo silmanurgad löövad uuesti sädelema – teine lemmiktoit, mis tänaseni maitseb.

Kohalikud suhtusid uustulnu­ kaisse sõbralikult ja heatahtlikult, lihtne vene inimene neis kardetavaid fašiste ei näinud.

Sügiseks oli poisil juba vene keel nii hästi käes, et kooli minnes hätta ei jäänud. Eesti keel jäi oma pere suhtlus­ kee­ leks, teisi eestlasi ümbruskonnas ei leidunud.

Toivo ütleb, et tundis end kõige paremini jahil käies.

Hobusesabast tõmmatud jõhvi­ dest tehti püünis, kuhu võis sisse sattuda metskana või jänes. Ka mõrrad meisterdasid nad vennaga kahekesi ja püüd­ sid kalarikkaist järvedest toidu­ lisa. Talveks tegid isegi lauda­ dest rohmakad suusad, et lumel püsida. Metsad olid täis ulu­ keid, seeni ja marju, eriti ­jõhvikaid. Hundid sörkisid küla vahel kartmatult ringi ega tülitanud inimesi. Siberi karm loodus oli ilus.

Oodi Siberis veedetud lapsepõlvele Toivo siiski ei ­laula. Ta meenutab tänuga ema taiplikkust võtta kaasa õmb­ lusmasin, mille abil valmistas kehakatet nii oma perele kui ka võõrastele, sellest tuli väärtuslik lisateenistus. Pole võimatu, et just selle masina tõttu elasime kõik need aastad üle, mõtiskleb Toivo.

Et nende väljasaadetu staatusel siiski silm peal hoiti, selgus tühisest pisiseigast. Koolis tehti vaheajal lumesõda ja Toivo visatud pall juhtus tabama akent.

Juhataja tuli välja, haaras Toivol kraest ja ähvardas: ,,Kui sa veel korra midagi sellist teed, siis saadan teid kõiki veel palju kaugemale!“ Kohalik algkool oli ainult neljaklassiline. Hiljem tuli Toivol minna teise kooli, mis paiknes kaksteist kilomeetrit ee-

mal. Sinna viidi autoga kord nädalas, kott kartulite ja muu kasina toiduvaruga kaasas.

Eluase tuli leida õpilasel endal.

See polnud just kerge. Toivol läks õnneks kohata grusiini, kes külakakluses pussitamise eest välja saadetud. See võttis eesti poisi rõõmuga vastu kui saatuskaaslase. Grusiin pidas sigu ja igakord, kui notsu veristati, ilmus tubli lihakäntsakas ka Toivo toidulauale.

Nii möödus kaheksa aastat, siis lubas Hruštšovi ,,sula“ Pruulide perel koos paljude teistega Eestisse tagasi pöörduda. Eestist oli Toivo jaoks kuju­ nenud mingi abstraktne mõiste.

Mälestused olid kustunud või tuhmunud, kuid unes oli ta seda maad näinud korduvalt. Kusagil kaugel-kaugel terendus mingi piir ja selle piiri taga paiknes ebamäärane Eesti, alateadvuse loodud Eesti.

Kummaline, kuid tagasisõidust ei mäleta Toivo peaaegu midagi. Küll aga päralejõudmi­ sest. Kodumaja oli alles, kuid sinna elama ei lastud, sellest oli saanud kolhoosikontor. Toivo onul oli Kuressaares maja, selles leidis pere ulualust. ­ Vastuvõtt kodumaal ei olnud nii lahke kui Siberis. Kojunaasnuil oli plekk küljes, neisse suhtuti umbusu ja hirmusegase ettevaatusega.

Toivol oli kindel soov ja tahtmine edasi õppida, kuid takistuseks tuli eesti kirjakeel, millega ta polnud üldse tutvust teinud. Praktilistel kaalutlustel omandas ta keskhariduse venekeelses koolis, mille lõpetas kiitusega. Siis tuli kohustuslik ­ sõjaväeteenistus ja oli ka aeg hakata tõsisemalt mõtlema tulevikule. Koos sõbraga, kes läbinud samalaadse teekonna, tekkis mõte astuda sõjakooli.

Läksidki mõlemad Riiga lennukooli. Toivole kui kiitusega lõpetanule anti võimalus valida, millises välisriigis ta tööle asub.

Toivo valis Poola, määrati heli­ kopterite polku, kus teenis välja kaptenipagunid. Ohvitseri suu­ reks eeliseks oli poolteist kuud puhkust aastas ja prii rongisõit.

Kuna ta kooliajal oli ka jõudnud abielluda, kasutas ta neid puhkusi, sõites abikaasaga Krimmi ja teistesse suvitusrajoonidesse.

Nende puhkusreisidega kassee­ ris ta nõukogude võimult sisse hüvituse oma karmide lapse­ põlveaastate eest.

Sõjaväeteenistusse ei jäänud Toivo siiski kuigi kauaks. Mõne aasta möödudes läks ta erru ja asus elama kodumaale. Nüüd istume Kanadas kõrvuti pargipingil ja tajume, et maailmas pole halba ilma heata. Oma Siberis veedetud aastaid ta ei kahetse, pigem meenutab kui üht elukooli õpetlikku faasi.

Tunnen südames vaikset kergendust, et mul polnud võima­ lust kohata ja usutleda ta kadunud ema. Tema kannatused ja hingepiinad jäid ta enda kanda.

Nr. 15

Toivo Pruul.

NOORTE NURK

Maitseb või ei maitse Maitse üle ei vaielda. Toronto eesti algkooli õpilased ei vaiel­ nudki, vaid andsid edasi oma maitse eelistusi. Õpetaja Heli Vanaselja klass avaldas oma lemmiktoite.

Julia teadis, et maitsvaks eesti toiduks on rosolje. Avani ­ teatas, et kringel on tema lemmik. Lastele maitsesid ka ­ verivorstid, piparkoogid ja eriti pirukad. Õpetaja tutvustas veel teisigi eesti toite nagu leib, ­hapukurk, seened.

Ekraanifotol olid ka Eesti tooted: kohuke, Kalevi šokolaad, mannavaht, kali, kohupiimakook. Lapsed nimetasid, milliseid eesti toiduaineid nad ­teavad.

Laste järgmiseks ülesandeks oli kirjutada oma meelistoitu­ dest. Oskaril oli heaks maitseks Muhu leib ja kommid. Olinile maitses kook, Oliverile pirukad.

Petra armastas pitsat süüa.

Markuse lemmikud olid kook, jäätis, kuivatatud mango, popkorn. Viimatinimetatul snäkil on veel mitu nime: plaksumais ehk paukmais ehk paismais. Peaks uurima, milline eesti sõna lastele meeldib siin Kanadas.

Kui on jah, siis on ka ei võimalus. Lastele ei maitse ­sugugi.., milline toit?

Ka sellel toiduainel on kaks eestikeelset nime. Ehk loed eda-

si ja saadki teada, millest on jutt.

Eesti keele tunnis mängiti ekraanil olemist nii kaugel kui kõige lähemal olles. Kui toit maitses, astuti samm edasi, kui mitte, astuti samm tagasi. Oli ka mäng, kus sai ekraani eest kaduda, kui vastuseks oli ei.

Kas olete kodus? Kas olete 16aastased? Kas teil on kass?

Kas teil on kodus kaelkirjak?

Kas teil on vannituba kodus?

Kas teile maitsevad pannkoogid? See vastus kõlas kõikidelt – jah!

Ei hoia enam vastus tagasi.

Heli klassile ei maitse, ei meeldi brüsseli kapsas ehk rooskapsas.

See on mineraalainete- ja vitamiiniderikas varajane sort, mis aitab paljude haiguste puhul, nagu veresoonte lupjumine, ainevahetushäired, pahaloomu­ lised kasvajad jt.

Inglise rahvalaul, mis tõlgiti 1950ndatel eesti keelde, annab hea retsepti.

Millest on tehtud väikesed tüdrukud?

Suhkrust ja jahust ja maasikavahust.

Millest küll tehtud on väikesed poisid?

Tiigrist ja konnast ja kutsikahännast...

Eesti rokibänd ,,Terminaator“ (esines ka 2018. a. Seedriorul Kanadas) laulab omas versioonis, et väikesed tüdrukud tehtud on ikka unelmatest.

Sel teisipäevaõhtul olid 7-10 a. koolilapsed peekoni-, pitsa-, kummikommidele maiad.

Maitsed pani kirja kooliblo­ gija EDA OJA LÜ H I DALT K ANADAST

EERIK PURJE

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

Foto: Angelique Ferry

Heli Vanaselja

ST. JOHN’S. Eelmisel nädalal vannutati ametisse Newfound­ landi ja Labradori Liberaalide Partei peaminister Andrew Furey – ortopeediline kirurg, kes astus poliitikasse eelmisel aastal. Provintsivalimised toimusid märtsi lõpus, kus liberaalid saavutasid taas võidu.

(Lüh. CTVNews)

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

AMATÖÖR ARUTLEB… Kuidas ma koroonat põdesin Marko Mäetamm, rahvusvaheliselt ­tunnustatud kunstnik

(Ilmunud väljaandes edasi.org, siin avaldatud autori ja edasi lahkel nõusolekul) Kui ma 28. veebruaril Lätist kodu poole sõidan, helistab naine ja teeb ettepaneku, et äkki ma ei tulekski koju. Meie tüt­ reke olevat vist jäänud koroo­ nasse. Ah niisugune kugu! Mina siin hoian ennast igatepidi inimestest eemal ja kannan ­kenasti maski. Ja taskus on mul enne reisi vormistatud sertifikaat ja koroonapass tõendamaks, et mul koroonat pole (nina tagumised uurded kihe­ levad proovi võtmisest veel siiamaani) ja nüüd siis niimoodi!

Kust ta sai selle, küsin.

Sõbrantsi käest tõenäoliselt. Ja sõbrantsi ema käest, kes juba said mõlemad positiivse vastuse ning istuvad kodus karantiinis.

Tore!

Ettepanek koju mitte tulla on muidugi niisama öeldud, sest kuhu mul ikka minna on. Ja mina ei pruugi ju ilmtingimata haigeks jääda ka. Nii palju on juhuseid, kus perekonnas mõni jääb haigeks, mõni mitte. Ma olen ju karastatud. Käin jääaugus ja puha. Otsustan, et koju jõudes käingi esimese asjana jääaugus ära. Profülaktika mõt­tes.

Tüdruk ongi täitsa haige. Ja minu arust on naine ka. Vaatab kuidagi selliste vesiste silmadega ja ütleb, et ihu on imelik.

Käime poisiga jääaugus ära ja kobin oma tõenäoliselt koroonahaige naise selja taha magama.

1. märtsi hommikul on naine juba täitsa haige. Soiub ja higistab ja ei luba ennast üldse segada. Tütar samamoodi. Poisil ja mul on aga kõik timmis.

Karastunud inimeste värk, ­mõtlen. Käin jääaugus ja lähen ateljeesse tööd tegema.

Järgmisel päeval, mis on 2. märts, tunnen ennast jätkuvalt imeliselt. Käin poisiga jää­ augus, teenindan jõudumööda tõbiseid ja teen oma toimetusi.

Inimestest mõistagi hoidun, sest tõenäoliselt olen ma nakkusohtlik. Või siis ei ole, mine võta kinni.

3. märtsil on naine juba täitsa haige. Ainult magab. Tütar näib aga hakkavat tasapisi ellu ärkama. Helistab oma toast ja nõuab igasuguseid asju. Kanee­ lisaia ja veganvorsti ja muud niisugust. Poiss ja mina tun­ ­ neme ennast paremini kui kunagi varem. Ma räägin – ­ karastama peab ennast, siis ei tule mingit koroonat ega ­kovi­dit. Õhtul käime jääaugus.

4. märtsil tunnen ennast jätkuvalt nii, nagu üks terve

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Erik Sadul Erik Sadul on üks Kanada eesti üliõpilastest, kes sai 2020. aasta ESK stipendiumi, mida rahastab Martin ja Heljo Mäeksi Stipendiumi­ fond. Erik õpib Ryersoni Ülikoolis neljandal kursusel biomeditsiinitehnikat. Tema eesmärgiks on disainida me­­dit­siiniseadmeid ja proteese haiglates kasutamiseks.

Lapsena puutus ta kokku eesti keele ja traditsioonidega tänu oma isale ja vana­ emale, oli seotud Kanada Eesti kogukonnaga käies lasteaias, lõpetades eesti täienduskooli ja olnud p­ ikka aega tegev skautluses.

Eestlaseks olemise kohta: Võimalused, mis mul on o­ lnud tänu Eesti kogukonnas osalemisele, on teinud minust selle, kes ma täna olen. Mul on au olla osa nii tihedalt seotud kogukonnast ning see on pakkunud mulle hindamatuid kogemusi, sõpru, väljakutseid ja tuge. Mul oli võimalus 2015. aastal osaleda Eestis laulupeol, mis andis mulle unustamatu kogemuse mõista eestlaste vastupidavust ja ühtsust. Kanada Eesti kogukond on võrratu või­ malus teiste eestlastega kohtu­miseks. Ma olen uhke, et olen eestlane ning aitan säilitada Kanada Eesti kogukonda tule­ vastele põlvedele.

ESK rolli kohta: Eesti Sihtkapital Kanadas on Kanada eestlaskonna nurgakivi. Sihtkapitali rahastus pakub suurt tuge erinevatele projektidele ja algatustele kogu Kanadas ning aitab kõigil püsida seotud üksteise ja meie pärandiga. Üldiselt hõlbustab ESK paljude Kanadas toimuvate Eesti programmide ja ürituste olemasolu ning võimaldab säilitada meie pärandit, kultuuri ja traditsioone.

••• Tänu meie heldetele anne­tajatele on Eesti Sihtkapital Kanadas välja andnud 150 stipendiumi Kanada Eesti noortele 2003. aastast saadik.

Stipendiumiavaldused ja informatsioon: www.estonianfoundation.ca/ en/efc-scholarships või võtke ühendust ESK kontoriga 416-4655600, info@estonianfoundation.ca Avalduste tähtaeg: 1. juuni 2021

13

S P ORT

inimene ennast tundma peab.

Käin jääaugus, toimetan ateljees. Mõnus! Tütar on juba täitsa terve näoga. Naine aga üha tõbisem. Köhib ja puksub, voodist väja tulla ei taha. Ütleb, et ei jõua.

Olen mina ikka tugev – ­magan koroonahaigega ühe teki all ja näed, ei jää haigeks!

Tehke järgi, ma ütlen! Õhtul ateljeest kodu poole tulles, tunnen, et ihu oleks nagu natuke imelik. Lähen käin selle peale igaks juhuks kähku jääaugus. Tegelikult põhiliselt selle­ pärast, et poiss tahab minna.

Kusjuures pärast jääauku on ihu jälle normaalne tagasi.

5. märtsi hommikul on ihu jälle õrnalt imelik, aga et eile läks pärast jääaugus käimist normaalseks, siis otsustan, et käin vees ära ja siis ateljeesse.

Jääaugus käimine mõjubki taas nagu võluvits. Aga kui ma kodus auto ära pargin ja ateljeesse minema hakkan, tundub olek kuidagi hõredavõitu.

Otseselt nagu midagi kurta pole, aga otsustan siiski, et olen natuke kodus ja vaatan siis.

Paari tunni pärast olen juba köögidiivanil suure tekikuhila all, seljas ülestikku kaks pusa, jalas paksud puuvillased dressid ja villased sokid. Hambad pla­ gisevad, ihu võbiseb. Pea valutab. Õigemini sähvib. Nagu ­keegi laseks peast elektrit läbi.

Ja kerest samamoodi. Kord ­vasakust küljest paremasse, siis paremast vasakusse, siis jälle alt üles ja ülevalt alla. Ja nahk on nii tundlik, umbes nagu siis, kui oled lageda päikese kätte päevaks ajaks magama jäänud.

Liigutada praktiliselt ei saa. Öö on nagu ikka siis, kui on kõrge palavik. Mingid veidrad limbokujundid, kust välja ei saa. Ketrab ja ketrab, väikese variatsiooniga üks ja seesama olukord. Samas ei midagi kon­k­ reetset ega arusaadavat. Niisu­ gune painaja lihtsalt. Vahepeal ronib mulle otsa koer, siis nagu jälle kass. Põiele ajab kogu aeg.

Samas pole õudsamat asja, kui selle tekikuhila alt välja ronimine. Kohutavalt külm, ihu vappub. Ja kui uuesti tekikuhja alla pääsen, siis vappun seal veel viis minutit takkajärgi.

Vett peab jooma! Samas – mida rohkem jood, seda sage­ damini vaja tekikuhja alt välja ronida. Surnud ring.

6. märts. Seis pole suurem asi. Palavik terve päev 38,4.

Elan tekikuhila all. Veidi selgemal hetkel üritan lugeda raamatut, aga silmad väsivad kohe ära. Nahk ülitundlik. Metsikud

valujutid sähvivad keres ja peas, justnagu käiks mu sees Tähtede sõda. Ilmselt käibki – kovi­ dimeeste ja minu immuunsüsteemi ustavate sõjameeste vahel.

Kohati lausa kuulen, kuidas nad seal müdistavad. Õhtul lähen teen testi. Et sada protsenti kindel olla, et mul ikka on see koroona. Mitte mõni muu katk. Ise ma muidugi autot roolida ei julge, lasen naisel ennast sõidutada. Naine on millegipärast märksa kõbeda­ mas seisus kui mina. Või siis on tegu sellega, et naised kannatavadki igasugu niisugused asjad paremini ära. Mul ema näiteks kannatas ülihästi palavikku.

Muudkui tegutses vaikselt, ­endal 39,5.

7. märts. Nüüd on poiss ka kovidis. Tütar aga näib olevat juba täiesti terve. Naine on ikka samasugune ja mul pole ka mingeid uusi arenguid. Palavik.

Ihu õudselt valus, sisemuses peavad kovidid ja imuunarmee-sõdurid omavahel halastamatut taplust. Kostub kriiskamist ja korinaid, sähvivad valusad välgunooled ja plahvatavad tankid. Peast lendavad läbi hävitajad.

Kõht on ka lahti.

8. märts. Naistepäev. Ajan habeme ära. Võtan kokku kogu sisemise tahtejõu ja viin välja prügi. Seejärel helistan perears­ tile ja küsin, mis ma tegema pean. Et mu sees toimub juba mitmendat päeva Waterloo la­ hing. Et varem oli Tähtede sõda, siis Borodino lahing, aga täna juba Waterloo. Ja et kas annab midagi teha. Perearst soovitab valuvaigistit Dolmen, sest see hoiab vere vedela.

Unustan talle naistepäevaks õnne soovida.

9. märts. Läänerindel muu­ tusteta. Sakslased tungivad vahelduva eduga Kurski kaare alla, lootes sealt eest leida nurka aetud partisanisalku. Kaare alt vaatab neile vastu aga hoopis meduusmees – see, kellel on habeme asemel kaheksajala ­iminappadega kombitsad.

10. märts. Ilma Dolmenita ei saa üldse olla. Aga Dolmeniga on täitsa ok. Peas pole mitte ühtegi normaalset mõtet ja kõik, mis vähegi kusagilt meelde tuleb või silma hakkab, tekitab erakordset vastikust. Absoluut­ selt kõik. Küünlajalg laua peal, kassitaim, see, mida ta närimas käib, prügikühvel, hari, kraani­ kauss, taldrik, laelamp, telefoni­ helin. Tööd, mis mul ateljees on – kõik tundub vastik. Ja mõte aprillis ees ootavast resideerumises Berliinis tundub kohe

Karel Tilga võitis USA-s Athensis toimunud kümnevõistluse 8484 punktiga, millega täitis olümpianormi ja tõusis ­ maailma hooaja edetabeli liidriks. Eesti kõigi aegade edetabelis on Tilga nüüd viies.

Olümpianormi, milleks on 8350 punkti, on täitnud kolm eestlast: Maicel Uibo, Karel Tilga ja Johannes Erm. ••• Eesti maratonijooksja Roman Fosti täitis Siena Ampugnano lennujaama territooriumil toimunud European Olympic Marathon Qualification Race nimelisel võistlusel olümpia­ normi. Fosti lõpetas maratoni uue isikliku rekordiga 2:10.46, millega täitis kindlalt olüm­ pianormi (2:11.30). Lisaks Fos­ tile on Tokyo OM-ile pääsme teeninud Tiidrek Nurme.

••• Eesti paarisaeruline neljapaat (Jüri-Mikk Udam, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo) teenis Euroopa meist­ rivõistlustelt pronksmedali.

Viimati jõudis Eesti paaris­ aeruline neljapaat tiitlivõistlustel pjedestaalile 2017. a sep­ temb­ ris, kui Sarasota MM-il teeniti Leedu ja Suurbritannia järel kolmas koht.

Mai teises pooles toimuval võistlusel loodab neljapaat saada üht kahest saada olevast olümpiapiletist. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

­eriti jälk.

11. märts, 12. märts, 13. märts – ei mingit muudatust. Äkki ma jäängi niisuguseks?

Naine muidugi ütleb, et ei jää.

Ja arvestades, et vahepeal on saanud tütar täiesti ja poeg peaaegu terveks, võib eeldada, et tal on isegi õigus. Ise ta tundub ka juba peaaegu terve ­ olekuga, ainult köhib nagu hobune. Huvitav, miks üldse öeldakse, et nagu hobune?

Kuidas hobune üldse köhib?

Magama pidi ta ju püstijalu, ilmselt köhib ka kuidagi eriti ­iseäralikul hobuselikul moel.

14. märts. Tunnen hommikul täiesti ilmselgelt, et hakkan terveks saama. Ajan habeme ära.

Käin duši all. Nii nagu vanasti – kõigepealt tulikuuma, siis jääkülma ja nii kolm korda järjest. Täitsa mõnus! Kõht on tühi. Käin koeraga väljas. Viin prügi. Loen. Õhtupoole jalutan ateljeesse ja tagasi, et proovida, mismoodi on. Ega eriti jõudu küll veel pole. Aga terveks ma nüüd saan, seda ma teile ütlen.

Imuunsõdalaste ja kovidlaste lahing minu sees on ka vaiksemaks jäänud. Ainult üksikud kolksatused veel siin ja seal.

Ilmselt lastakse õhku vaenlase viimaseid strateegilisi objekte ja piinatakse surnuks vangilangenuid. Õige ka! Vaenlast tuleb karistada nagu kord ja kohus.

Tahaks õudsalt moosisaia.

Seda kolmnurkset lehesaia, mis vanasti oli.

14

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Nr. 15

Lahkus meie kallis abikaasa, isa, äi ja vend

MAISEST ELUST IGAVIKKU LAHKUS ARMAS VENNAPOEG JA HEA KAUAAEGNE PEREKONNASÕBER

Harry Muld

Harry Muld

sündinud 21. juulil 1933 Mustjalas surnud 10. aprillil 2021 North Vancouveris Sügavas kurbuses mälestavad armastusega HELBE MIKE ja KARIN SUSAN ja ALDO VEND ja ÕDE PEREDEGA Rootsis

Mälestavad armastuses ERNA KIRVES perega VALVE VÄRTINA perega ROSETTE STAMM perega

Meie mälestame kurbuses meie kauaaegseid liikmeid

Laine Viitre

MEIE KESKELT ON VIIMSELE TEELE LAHKUNUD EELK VANCOUVERI PEETRI KOGUDUSE ASUTAJALIIGE JA KAUAAEGNE SEKRETÄR

* 30/05/1918

Laine Viitre

Asta Sprogis

(30. mai 1918, Pärnus – 22. märts 2021, Vancouveris) ,,Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su kepp ja su sau, need trööstivad mind.“ Laulud 23:4

* 25/01/1925 Avaldame kaastundeid nende omastele

Sügavas tänus mälestame ustavat kaasteelist ning avaldame kaastunnet omastele

VANCOUVERI PENSIONÄRIDE ÜHING

PEETRI KOGUDUS JA NÕUKOGU Lahkus meie armas

Maimu Hellat

LAHKUS MEIE ARMAS EMA, VANAEMA JA ÜHISE PEREKONNA VANEM LIIGE

Aili Eistrat

† 23. märtsil 2021 Torontos Mälestame kurbuses LINDA RÄTSEP ANGELIKA INGRID RÄTSEP

neiuna TATTER * 31/07/1921 Hiiumaal † 10/04/2021 Londonis Mälestavad JUHANI, ANITA ja KATRINE INGRID SAAR MARK, ELLA ja STEN Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus…

Stoltenberg nõudis Venemaalt aru sõjaväe koondamise pärast Ukraina piirile NATO peasekretär Jens Stoltenberg nõudis sel nädalal Venemaalt aru sõjaväe põh­ jendamatu koondamise pärast Ukraina piirialadele.

Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga kohtunud Stoltenberg ütles, et Venemaa peab lõpetama provokatsioonid. ,,Venemaa peab austama rahvusvahelisi kohustusi. NATO toetus Ukraina suveräänsusele ja territoriaalsele ühtsusele on kõigutamatu. Me ei tunnista ega kavatse tunnistada Venemaa illegaalset ja illegitiimset Krimmi annekteerimist. Kutsume Vene­ maad lõpetama Ida-Ukraina võitlejate toetamise ja tõmbama oma väed Ukraina territooriu­ milt tagasi. NATO seisab Ukraina kõrval,“ ütles Stolten­ berg.

Moskva süüdistas aga NATO-t ähvardavas tegevuses.

Kaitseminister Sergei Šoigu ütles, et NATO kavatseb tuua 40 000 sõjaväelast Venemaa territooriumi lähedale ja see­ ­ tõttu kavatseb Venemaa astuda vastusamme nagu vägede võitlusvalmiduse kontroll ja õppused. (ERR/EE)

Mälestame leinas kaasmaalast ja head sõpra

Harald Uuetoa’d Avaldame kaastunnet õepoja OSCAR’ile

Avaldame kaastunnet armsale ANULE perega kalli ema

NOVA SCOTIA EESTLASED HELMUT SANDSTRÖM

Leida Randlepa surma puhul ELMA, LEENA, TIINA

Puhka rahus, armas

vil! Tiiu

c. 1975 17.09.52 – 31.03.21

Piirangute ajal on Mõned Suurbritannia tõsunud peouimastite ülikoolid leevendasid kasutamine õigekirja nõudeid Eelmisel sügisel koroonapan­ deemia teise laine ajal Tallin­ nas läbi viidud reovee­ uurin­ gud annavad tunnistust ille­ gaalsete uimastite ulatuslikust tarvitamisest.

Kuigi koroona tõttu kehtisid meelelahutusele piirangud, näitas uuring, et mitmete peoui­ mas­tite tarvitamine on Tallinnas võrreldes aasta varasemaga märgatavalt kasvanud.

Kõige enam tarvitatakse Tallinnas kanepit, mis on ka mujal Eestis enim levinud narkootikum. Reoveest leiti ka kokaiini, ecstasy, amfetamiini ja metamfetamiini jälgi.

Tervise arengu instituudi tea­ duri Katri Abel-Ollo sõnul võib üheks metamfetamiini kasuta-

Mitu Suurbritannia ülikooli on leevendanud õigekirja standardeid, soovides nii vä­ ­ hendada sotsiaalset ebavõrd­ sust.

Korrektse inglise keele nõudmist peetakse mitmes ülikoolis nüüd Põhja-Euroopa elitaarsuse sümboliks, teatas The Times.

Osa Suurbritannia ülikoole võtsid kasutusele ,,kaasava hindamise“ süsteemi. Selle ees­ märk on vähendada valgete ja vähemusrahvuste omavahelist õppetaseme erinevust. Samuti tahetakse vähendada vaesema taustaga õpilaste suuremat väljalangevust (ERR/EE) mise kasvu üheks põhjuseks ­pidada erapidusid. (ERR/EE)

Roosimägi

Südamlikku kaastunnet MANUEL’ile ja lähedastele avaldab KORP! AMICITIA

Mälestame kurbuses armsat tädi ja ristiema

Aili Eistrat’i Avaldame südamlikku kaastunnet JUHANILE, ANITALE ja KATRINELE ristitütar REET, PAUL, ANDRES, KATRINA ja ERIC peredega JUHAN ja ALEXIA URVE, KATRINA, KENNI ja SONJA

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 15

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com

Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Hetkel kehtivate piirangute kohaselt võime EELK Toronto Peetri kirikusse lubada korraga 15% kirikusaali mahutavusest ehk kuni 45 inimest. Kirikus olles kanname maski ja järgime füüsilise distantsi hoidmise reegleid.

Jumalateenistused armulauaga toimuvad igal pühapäeval kell 11.30.

Neile, kes kodust välja tulla ei saa või ei riski, saame kirikus pühitsetud armulaua annid koju toimetada. Selleks palume lahkelt jätta teade koguduse kantseleisse kas emaili aadressil: stpeterstoronto@rogers.com või kantselei telefonil: 416-483-5847.

Pühapäeval, 18. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 25. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Pühapäeval, 2. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. EELTEATED:

Pühapäeval, 9. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 18. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige.

Pühapäeval, 25. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Seeria „Meie Isa palve: Usalda Isa.” Muusika Joshua Boutilier.

Pühapäeval, 2. mail kell 11.00 V I R T U A A L - J U M A L AT E E ­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Seeria „Meie Isa Palve: Hea Isa.” Muusika Marika Wilbiks. Issanda surma mälestamine.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

Eestis valmivad uued kirikud suures osas eraannetuste toel Eestis on kerkimas kolm kiri­ kut ja suures osas valmivad need eraannetuste toel, räägiti hiljutises ETV saates ,,Ring­ vaade“.

Ehitamisel on Rakvere Karmeli kirik, Saku kirik ning Lootuse küla kirik.

Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotieseni sõnul tulevad kirikuhoonetesse jumalateenistuste saal, aga ka noorte ja laste ruumid ning kiriku juurde tuleb ka laululava. Viis aastat tagasi, kui kiriku ehitamisega alustati, hinnati kogumaksumuseks 1,2 miljonit eurot. Praeguse hinnangu järgi läheb kirik maksma suurusjärgus 1,9 miljonit, mil­ lest 1,1 miljonit on koos.

Suurem osa kokku saadud rahast on annetused oma koguduselt, kohalikelt inimestelt. Aga on ka välistoetajaid, Eesti ettevõtjaid, annetanud on teised kogudused ja Rakvere linnava­ litsus. Puudu on veel umbes 800 000 eurot.

Seni sakraalhooneta Sakus on samuti kirik kerkimas. See on ka esimene ja Eestis seni ainus kirik, mille katusel on Eestis valmistatud päikesepaneelid, mis juba ka hoonele energiat annavad.

Toomase koguduse õpetaja Magne Molster ütles, et kiriku ehitamise mõte on olnud juba üle 20 aasta. Uude kirikusse on plaanitud ka noorte- ja lasteringi saal, rõdu, kantselei. ,,See on kogudusemaja ja kirik ühes

15

MÕTE PÜHAPÄEVAKS praost MART SALUMÄE

Hea Karjane Kaasaja enesekeskse elustiili ebajumalaks on ülendatud inimese individuaalsus. Nii on mõnelegi häiriv, kui Piiblis nimetatakse rahvast sageli karjaks. Jah, heaoluühiskon­ nas elades võime endale tunduda maailma nabana. ­ Üleilmse pandeemia reaalsus on aga asetanud meid šokeeri­ va fakti ette, et füüsilise eksis­ tentsi poolest ei erine inim­ kond mistahes elusolendite populatsioonist ehk karjast.

Nii oleme pidanud õppima paljustki loobuma, et vastu­ tustundlikult ja elusid säästes võimalikult kiiresti saavutada pandeemia võitmiseks kar­ jaimmuunsus.

Viirusesse nakatumise ohule on aga lisandunud uus ja üldse mitte vähem hull häda – vaimse tervise kriis. Kari on pikka aega muretut elu nautides Hea Karjase juurest omapäi liiga kaugele uitama eksinud. Usust võõrdumisega on kaotsi läinud esivanemate Jumala armule rajatud rõõmus igavikulootus ja lapselikult puhas usaldus. Jõud, mis andis neile sõdade, taudide ja raske elukoorma kandmise keskel vastupidavuse masenduse ja umbusu nakkuse rünnakutele.

Jeesus ütleb oma rahva – oma karja kohta: Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti. Jh 10:10b Loodus tühja kohta ei salli.

Inimesel on küll valikuvabadus, kuid valikute hulk on piiratud.

Usuvabadus võib näiliselt tunduda vabadusena valida kas usu

hoones,“ ütles Molster. Kiriku­ ehitus läheb maksma veidi vähem kui 1,1 miljonit eurot.

Molstri sõnul on raha saadud paljudest erinevatest kohtadest – EELK konsistooriumilt, üksi­ k­ annetajatelt, ärisektorist, avalikust sektorist, EELK-st, samuti välismaistelt kogudustelt. Kok­ ku on kirik kogunud 842 810 eurot.

Sakust 35 kilomeetri kaugusele Lootuse külla on samuti plaanis kirik ehitada. Lootuse küla rajaja, piiskop Märt Vähi ütles, et raha kiriku ehitamiseks praegu pole, kuid plaanid ja ehitusload on olemas. Ta selgitas, et lisaks kirikule tuleb plaanitavasse hoonesse muu seas spordisaal, söögisaal, kontserdisaal. Vähi ütles ,,Ring­ vaates“, et soovib kiriku ehituseks raha korjata samuti eraannetajatelt nii Eestist kui ka välismaalt. Vähi hinnangul läheb kirik maksma kokku umbes kaks-kolm miljonit eurot. Kiriku ehitavad Lootuse ­ küla elanikud. ,,Teeme pisihaaval kõik oma jõududega.

Lootuse külas on kõik endised alkohoolikud ja narkomaanid, aga uskumatu, mida need mehed oskavad teha,“ rääkis Vähi saates antus intervjuus. (ERR/EE)

või uskmatuse vahel. Tegelikult on aga valida vaid kas usk – ­oskus usaldada need asjad, mis pole inimese võimuses, Jumala hoolde või umbusk – usaldamatus kõige ja kõigi suhtes.

Kolmandat valikut pole meile antud. Seepärast näemegi praegusel ajal nii palju inimesi, kes lasevad end kaasa kiskuda kõiksugustel tegelikkust trotsivatel ja ühiskondi lõhestavatel vande­ nõuteooriatel.

Jumala rahvana on meid kutsutud järgima Kristust – ainsat Head Karjast. Usk Kristusesse on justkui ennetav teraapia umb­ usust tekkiva masenduse vastu, sest see õpetab usaldama ja samas ka elama usaldusväärset elu. Usk õpetab meele­ parandu­ ses tunnistama oma eksi­musi ja seeläbi kasvama täiuslikkuse poole.

Usaldus Jumala vastu õpetab usaldama ka kaasini­mest. Antud olukorras tähendab see eelkõige, et usaldame tõenduspõhist meditsiini, sest selle kaudu on Jumal meile andnud tõhusa abi tervise kaitseks. See tähendab ka usaldust, et need piirangud, mis ühiskonnas on kehtestatud, on hoolimata eba­mugavusest ja kulukusest siiski tervikuna vajalikud, et pandee­ miast jagu saada. Ning üle kõige tähendab see Jumala usaldamist, et temale lootes suudame säilitada üksmeele ning rahuliku meelekindluse.

Aastatuhandeid tagasi laulis Kuningas Taavet usaldusest, mis tänagi on aktuaalselt hädavajalik, et meie vaim ei murduks.

Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust. Haljale aasale paneb ta mind lebama,

hingamisveele saadab ta mind; tema kosutab mu hinge. Ta juhib mind õiguse rööbastesse oma nime pärast. Ka kui ma kõnniksin surmavarju orus, ei karda ma kurja, sest sina oled minuga; su karjasekepp ja su sau, need trööstivad mind. Ps 23:1-4 Issand, rahu Jumal, Sina oled Jeesuse Kristuse, Hea Karjase surnuist üles ärata­ nud ja kutsud meid oma kar­ ja hulka. Kingi meile oma Vaimu, et me selle karjase hääle ära tunneme ja järgik­ sime Teda, meie Issandat Jeesust Kristust, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti. Aamen!

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

16

EESTI ELU reedel, 16. aprillil 2021 — Friday, April 16, 2021

Nr. 15

Tellige EESTI ELU! Selle kevade soojarekord püstitati Narvas Selle kevade kõige soojem päev oli 12. aprill, kuid riigi ajaloolist soojarekordit ei purustatud. Kõige soojem oli Narvas (20,4 kraadi), kus ain­ sana purunes mõõtmiskoha päevarekord. Narva varasem 12. aprilli soojarekord pärines 2015. aastast, kui mõõdeti 20 kraadi sooja.

19 kraadi oli esmaspäeval Peipsi ääres Tiirikojal, 18 kraadi paljudes kohtades mandri­ Eestis: Tartus, Võrus, Jõgeval, Tõraveres jm. Viljandis, VäikeMaarjas ja Jõhvis algasid kraadid 17-ga. Tallinnas mõõdeti sooja 16,9 kraadi.

Lääne-Eestis ja saartel oli päev aga jahe – suvepealinnas Pärnus oli pilves ilm ja sooja vaid 13,7 kraadi. Kuressaares sadas ja tuul puhus Liivi lahelt ning temperatuur ulatus vaid 9,1 kraadini.

Eesti kõrgeim 12. aprilli õhutemperatuur on mõõdetud 1989. a Tartus – 22,4 kraadi, Võrus oli samal päeval 22,1 kraadi.

Päeva madalaim temperatuur mõõdeti ööl vastu 12. aprilli 1941 Mustvees, kui külma oli -15,9 kraadi. Jõgeval oli samal ööl külma -14,5 kraadi.

Financial Times: maailmamajandus kasvab prognoositust vähem

Rootsi nakatumisnäitaja on tõusnud Eestist kõrgemale Sel nädalal möödus Rootsi koroonaviirusesse nakatu­ miste arvus Eestist. Helsingin Sanomate teisipäevaseid and­ meid sisaldavas ülevaates on Rootsi viimase kahe nädala nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta 792,8, Eestil aga 728,3, vahendas ERR Kolmapäeva hommikul avaldatud terviseameti andmetel langes aga ööpäevaga Eesti nakatumisnäitaja veelgi ja oli üle pika aja alla 700 (täpsemalt 693,2).

Euroopa riikidest on Eestist kõrgem nakatumisnäitaja veel

ka San Marinos, Andorras, Ungaris, Poolas ja Prantsus­ maal. Leedu nakatumisnäitaja on 465,6. Lätil on see 351,1 ja Soomel 103,2.

Our World In Data andmebaasi järgi on Eesti viimase seitsme päeva nakatumisnäitaja langenud 628,6-le. Sellest madalam oli see tase viimati 13. veebruaril. Tipphetkel oli see näitaja 21. märtsil 1513,4.

Kuigi nakatumisnäitaja Ees­ tis on langenud, on koroonasurmade suhtarvult Eesti püsinud viimasel kahel nädalal põhiliselt samal tasemel – 100 000 elaniku kohta on viimasel 14 päeval 11,5 koroonasurma. Esikohal on Euroopas koroonasurmade suht­ arvult Ungari, kus see näitaja on 36,7. (ERR/EE)

Suurbritannia ajalehe Finan­ cial Timesi värske uuringu kohaselt on maailmamajan­ duse taastumise kiirus prog­ noositust väiksem. Mitmetes suurtes tööstusriikides on ko­­ roonavaktsiinide kasutusele­ võtt olnud aeglane ja riigid võitlevad uute infektsiooni­ lainetega.

Brookings-FT jälgimisindeksi kohaselt mõjutab 2021. a majandust enim koroonaviiruse ­ epideemia tõrjumine.

Indeks näitab, et ülemaailmset majanduse taastumist juhi­ vad USA ja Hiina.

Euroopas ja Ladina-Ameeri­ kas on majanduskasvu väljavaated nõrgad ning suure tõe­ näosusega ei jõuta sel aastal koroonaviiruse epideemia aegsele tasemele. (ERR/EE)

Sündmuste kalender • Reede, 16. – pühap., 18. aprill Boston Baltic Film Festival ,,I Want to Live“ (LTU), www.bostonbalticfilm.org • Reedel, 23. aprillil kl 7-9.30 õ VEMU 9. TULUÕHTU (virtuaalselt).

• Laup., 24. aprillil kl 7-8.30 õ

Eesti välispoliitika virtuaalfoorum eestlastele üle maailma Laupäeval, 24. aprillil kell 19.00 (Eesti aeg) kutsuvad Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, MTÜ Globaalsed Eestlased ja Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik kõiki huvilisi Eesti välispoliitika foorumile. Foorumil saab ülevaate hetkel tähtsamatest välispoliitika teemadest ja ideid, kuidas eestlased maailmas saavad kaasa aidata Eesti huvide kaitsmisele.

• Ülevaade Eesti välispoliitika plaanidest ja prioriteetidest – Jonatan Vseviov, Eesti Välisministeeriumi kantsler • Paneelarutelu: Mida saavad eestlased välismaal teha, et aidata Eestil saavutada välispoliitika ees­märke?

– Moderaator: prof. Andres Kasekamp, Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli professor Osalejad: – Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees – Karl Altau, Ühendatud Balti Ameerika Komitee (JBANC) tegevjuht – Marcus Kolga, Macdonald-Laurier Instituudi vanemteadur, Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas esimees – Sirle Sööt, Rootsi Eestlaste Liidu esimees • Küsimused Virtuaalfoorum toimub inglise keeles.

Eelregistreerimine: https://forms.gle/GiKwvyJbjR6bEgJq5 Info: Reet Marten Sehr reetsehr@gmail.com

(Eesti aeg) EESTI VÄLISPOLII­ TIKA FOORUM – virtuaalselt (ÜEKN ja ÜENV korraldusel), moderaator Andres Kasekamp.

Inglise keeles.

• Kolmap., 28. aprillil kl 7 õ ,,COOKING WITH PASTOR MART. LIHAVÕTTEJÄRGSED TOIDUD“ VEMU YouTube’i kanalil.

• Pühap., 2. mail kl 1 p.l.

VEMU TÕLKEVÕISTLUSE TU­­

LEMUSTE VÄLJAKUULUTA­ MINE Zoomis.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.