14
EESTI ELU reedel, 8. aprillil 2022 — Friday, April 8, 2022
Eesti lapse ja noore õpetamine välismaal 10 Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Instituut korraldas 22. märtsil Zoomis eestlastele üle ilma koostöös EV Haridus- ja Teadusministeeriumiga 10. koolituse sarjast ,,Eesti lapse ja noore õpetamine välis maal“. Koolituse avas Eesti Insti tuudi välisõppe koordineerija Heidy Eskor-Kiviloo, andes sõnajärje Vanalinna Haridus kolleegiumi Kunstikooli kunsti õpetajale Külliki Tõnissonile. Külliki rääkis väga huvitavalt teemal „Kunst ja keeletund“, tuues kunsti ja keeleõppe seo seid puude näitel. Kuidas kunsti kaudu eesti keeles erinevaid puuliike ja nende lehti tundma õppida, samuti tõi ta näiteid mitmesugustest putukatest. Ju tuks oli ka värviõpetus ja erinevad võimalused, kuidas puid ning putukaid maalida või värvilistest paberitest meisterdada. Eestlased on seotud metsaga, oleme ju metsa- ja veerahvas. Puud on mütoloogilise tähendusega. Metsa algne tähendus oli kunagi hoopis ‘äär’ või ‘serv’, s.o piir, mis eraldas meie eluala muust maailmast. Näi teks hiis on mütoloogiline sõna, mis tähendas algselt nii ‘paika’ kui ‘isikut’. Külliki rääkis pikemalt mehelikkuse sümbolist kuusest, millel ka muid nimetusi: nõgla puu, nõelapuu, jõulupuu, mille abil saab laste eesti keele sõnavara rikastada. Samuti saab leida kuusele omadussõnu nagu igihaljas, rohelise erinevad varjundid heledast tumedani. On ka palju väljendeid: sirge nagu kuusk, kahar nagu kuusk jne. Saab vaadelda kuuse tüve, käbisid (kuusel on muide emasja isaskäbid!), oksi, okkaid jne. Vaatluseks saab valida erinevaid
Erinevaid keeli maailmas on ligi 6500, neist kolmandikku räägib vähem kui 1000 kõnelejat. Kõige rohkem on hiina ehk mandariini keele kõnelejaid, kelle arv ulatub 1,2 miljardini. maale või fotosid. Naiselikkuse näitena tõi Järgnevad hispaania keel 329 Külliki esile kase, millel samuti miljoni ja inglise keel 328 milteisi nimetusi: kõiv, mahlakask, joni kõnelejaga. Keel on nagu mahlakõiv. Kase-võrdlused on inimene: ta sünnib, kasvab, sobilikud iseloomustama noort areneb ja muutub ning kaob naist või tüdrukut: pruudid nagu kunagi igavikku. Tehnoloogiakased sirgumas (Setu), kahvatu- alane sõnavara keeltes on üpris valge kui kasetoht, näost valge hiljutine, samas tänapäeva ini kui kõevu tohik (Ranna). Kaske mesed ei saa sageli aru vanade saab igal aastaajal hästi nii eesti põlluharimisriistade või riie keele kui kunstiõpetuse tunnis tusesemete nimetustest. On normaalne, et keel muukasutada. Kevadel köidavad pilku ta erkrohelised lõhnavad tub ja areneb. Inimese keelt lehed, sügisel kuldsed. Kasel on arendab kõige rohkem lugemine nõtked oksad, nendest tehakse ja suhtlemine. Lasteraamatute saunavihtu, palju kasutatakse puhul peab Heli tekstiga sama kasepungi ja -urbi. Tuntud on oluliseks või olulisemakski ka väljendid urvaplaaster või pilte. Ta on võitnud mitmeid kaseurvaplaaster, vähem kõo - auhindu oma raamatutega. p laaster ja kaserosinad. Kase - Näiteks „Kiisu raamat“ valiti ro sinad on teada sõnakuulma 2010. a parimaks väikelaste tutele lastele Märjamaal, raamtuks. Selle kunstnikuks oli Katrin Ehrlich. Ka „Kiisu rei Kullamaal, Tormas. Putukatest rääkides saab las- sib“, „Kiisu aias lehti riisub“ ta end lastel kujutada sibama olid koostöös Katrin Ehrlichiga puudel, lehtedel, rohukõrtel või ning need olid samuti väga menukad. Heli tegi kaastööd maapinnal. Neid saab lasta kir- jeldada sõnavara rikastamiseks ajakirjale „Mesimumm“, kahja hiljem joonistada, maalida juks seda enam välja ei anta. kas akvarellide, guaššide või Tema raamat „Saada õps kuu värvipliiatsitega. Häid ideid peale!“ (kunstnik Urmas Nem joonistamiseks saab erinevatest velts) sai Nukitsa konkursil 2018. a neljanda koha. Koos lasteraamatutest. projektis Maximaga valmis Julia Faizullova rääkis tee- töö keskkonnateemaline raamat mal „NinaZavrik – minu kaks „Mina hoolin Eestist“, millel oli keelne laps – Käsikäes – mäng ka töövihik, selle kunstnikuks ja keel“. Ta tutvustas hulgaliselt huvitavaid arendavaid laua- oli Elina Sildre. Kõiki neid ja mänge väikelastele ja koolieeli- ka teisi Heli raamatuid saab tellida kirjastusest „Raudham kutele, mida on lihtne ka ise valmistada värvilistest paberitest, mas“. Samuti saab sealt soovi papist, nööpidest, üllatusmuna korral Indrek Hargla raamatuid. Koolituspäeva lõpuks esit le dest ja kodus olemasoleva test pisikestest mänguasjadest. Tema sid Tommy Tiisler & Ellen loodud mängud on leitavad ka Valter Toronto Keskust ja vahvat videomängu ,,mis tema NinaZavriku FBi lehel. Lastekirjanik ja bioloogia KESKUS“, mis juba lõpusirgel. õpetaja Audentese Spordigüm Oli taas väga huvitav ja sisunaasiumist Heli Illipe-Sootak tihe koolitus. Suur aitäh korralrääkis teemal „Keel ja keel“. dajatele Eesti Instituudist!
Piimalehmade arv Eestis aegade madalaim Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes eelmise aasta lõpu seisuga kõigi põl lumajanduslikes majapida mistes peetavate loomade arv. Piima toodeti 2021. aastal 839 400 tonni ehk protsendi võrra vähem kui aasta varem, samas suurenes munatoodang viis protsenti. Veiseid peeti möödunud aasta lõpu seisuga 250 700, piima lehmi 83 600, sigu 308 100,
lambaid-kitsi 68 800 tuhat ja kodulinde 2,1 miljonit. Veiste arv vähenes varasema aastaga võrreldes ühe protsendi, sigade arv 3, lammaste-kitsede arv 5 ja lindude arv kahe protsendi võrra. Piimalehmi oli samuti umbes 700 looma võrra vähem ja nende arv langes Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele – 83 600 piimalehmani. Võrd luseks – 1939. aastal oli Eestis 480 300 piimalehma, 1965.
aastal 305 800 piimalehma. Statistikaameti analüütiku Anton Kardakovi sõnul on Eesti piimatoodang lehma kohta varasematel aastatel pidevalt suurenenud ja jõudnud Euroopa tipptasemele. ,,Eelmisel aastal oli piimatoodang lehma kohta 9970 kg, mis oli 2020. aastaga võrreldes peaaegu sama suur. Piima toodeti 839 400 tonni ja liha 80 000 tonni,“ Lihatoodangust moodustas üle poole – 55% sealiha, 29% linnuliha, 15% veiseliha ja ülejäänud lamba- ja kitseliha. Sealihatoodang vähenes 2%, samas suurenes linnulihatoodang 4 ja veiselihatoodang 3 prot senti. Kõiki liha liike kokku arvestades jäi lihatoodang Eestis eelmisel aastal 2020. aastaga samale tasemele. Mune toodeti 168 miljonit tükki, mis on 5 protsenti rohkem kui aasta varem. Samas kompenseerib see kasv ainult väikese osa 2019. aasta haiguspuhangute tõttu toimunud järsust langusest, kui muna toodang langes aastaga 206 miljonilt 154 miljonile tükile.
Piimajõefarmis Pärnumaal.
Foto: EE arhiiv
(PM/EE)
Nr. 14
Mälestame kurbuses
Helen Kuusemäe’d Südamlik kaastunne ÕIELE ja poegadele INGA EICHENBAUM PAUL EICHENBAUM
Suri Venemaa skandaalne poliitik Vladimir Žirinovski Vene riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin kinnitas 6. aprillil erakonna LDPR juhi Vladimir Žirinovski (snd 25.4.1946) surma. Venemaa tervishoiuministeerium teatas, et Žirinovski viidi veebruari alguses koroonaviirusega Moskva kliinilisse kesk haiglasse. Tema lahkumisest teatati juba 25. märtsil, kuid Volodin lükkas selle ümber. 1980. aastatel asutas Žiri novski liberaaldemokraatliku partei. Venemaa esimestel presidendivalimistel 1991. a juunis sai Žirinovski üle 6,2 miljoni hääle ja jäi kolmandaks Boriss Jeltsini ja Nikolai Rõžkovi järel. Ta toetas 1991.a augustis putšiste ja detsembris avaldas meelt N. Liidu likvideerimise vastu. Žirinovski oli riigiduuma asespiiker ja juhtis pikalt LDPR-i fraktsiooni. (D/EE)
Foto: internetist
Ave Alavainu 1942–2022 3. aprillil lahkus 79-aastasena luuletaja Ave Alavainu. Tartus 1942. aastal sündinud ja pikalt Hiiumaal elanud särav ja vaimukas Ave Alavainu oli eelkõige tuntud luuletajana. Alavainu, kes luule kõrval kirjutas ka proosat, teoste hulka kuuluvad ,,Väga väike värsi raamat: ühe aasta luulet“ (1973), ,,Mul on vaid sõnad“ (1977), ,,Veel üks võimalus“ (1982), ,,Kes meist on Napoleon?: autopatoloogiline romaan kirjades“ (1987), ,,Kohtumisest käevõruni: kummardus Betti Alverile“ (2006), ,,Joonlaualaulud“ (2012) jpt. Ave Alavainut on muuhulgas tunnustatud 2006. a Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2014. a Hiiu valla aukodaniku tiitliga.
Ungari ei soovi karmistada sanktsioone Venemaa vastu Pühapäeval võitis Ungaris parlamendivalimised pikalt võimul olnud Fidesz ja pea ministrina jätkab Viktor Orbán, kes teataus sel näda lal, et ei soovi ühineda Euroo pa Liidu sanktsioonidega Venemaa vastu. Lisakse sellele, et Ungari ei soovi toetada Euroopa Komis joni kavandatud sanktsioonide karmistamist Venemaa vastu seoses kivisöe, nafta ja gaasi impordiga väljendas Orbán valmisolekut maksta gaasi tarnete eest rublades, nagu Vene maa nõuab. Teised ELi riigid soovivad jätkuvalt maksta arveid eurodes või dollarites. (ERR/EE)
Viie aasta eest avaldas Ala vainu elulooraamatu ,,50:50 elueklektika“. See on raamat, mida Alavainu üritas kirjutada nii, et pool sellest on temast endast ja pool teistest huvitavatest inimestest, kellega ta on aastate jooksul kokku puutunud.
(ERR/EE)
