Eesti Elu / Estonian Life No. 14 | April 9, 2021

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, April 9, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 14, 2021

Reedel, 9. aprillil — Friday, April 9

Välisminister ning ettevõtlus- ja infotehno­loogia­minister kutsuvad vabatahtlikke noori appi üleilmseid eestlasi ühendama Välisminister Eva-Maria Lii­ mets ning ettevõtlus- ja info­ tehnoloogiaminister Andres Sutt kutsuvad eestlasi üle kogu maailma osalema 13. aprillil toimuval üleilmsete eestlaste virtuaalfoorumil. Välisministeeriumi andmetel on väljaspool Eestit Maarjamaa juurtega inimesi umbes 200 000 ning igas ilmakaares elavad inimesed, kes Eestit armsaks peavad, peaksid tundma, et nad on Eestile väga olulised. Sel­ leks, et võimalikult paljude eestlasteni jõuda, kutsuvad ­ministrid üles endast teada and­ ma vabatahtlikke, kes oleks valmis virtuaalfoorumi raames eestlastega kontakti loomisse panustama. Lisaks võimalusele olla kaas­ loojateks suurimal üleilmse eestluse virtuaalfoorumil saavad projektis osalejad märkimis­ väärse rahvusvahelise koge­ muse, juhendamise ja tagasiside tehtule. Vabatahtlik töö kestab esialgu ühe nädala ning võtab igast päevast mõne tunni. Noori juhendatakse igapäevaselt vir­ tuaalplatvormi vahendusel. Kõi­ gil, kes soovivad anda oma

panuse, palume anda endast märku kirjutades: meie@ eestlased.live. Üleskutse on suunatud kõi­ gile, aga eeskätt tudengitele Eestis ja välismaal, kes soo­ vivad talgute korras õla alla panna, omandada rahvusvahelist töökogemust ning on valmis osalema üleilmsete eestlaste ­virtuaalfoorumi korraldamises. Virtuaalfoorum on üks olulisi samme, et üleilmseid eestlasi paremini kaasata, tutvustada seniseid tegevusi ja plaane üleilmse eestluse vallas ning avada põhjalikumalt mullu välismaal elavate eestlaste seas läbiviidud küsitluse tulemusi. Samuti räägitakse foorumil, kuidas aitavad välisministeeriu­ mi olulised vastutusvaldkonnad äri- ja küberdiplomaatia kujun­ dada Eesti mainet maailmas ning kuidas saavad välisriikides elavad eestlased neis huvi korral kaasa lüüa. Tutvustatakse ka välismaal elavatele eestlastele mõeldud konsulaarteenuseid ja -uudiseid. Virtuaalfoorumi kohta leiab rohkem infot välisministeeriumi kodulehelt ning Facebookist.

Aleksa Gold püstitas Eesti rekordi kompleksujumises Eelmisel nädalavahetusel Riias peetud ujumisvõistlusel Esto­ nian-Latvian Spring Meet püstitas Torontost pärit eesti ujuja Aleksa Gold Eesti re­ kordi 200 meetri kompleks­ujumises. Uueks, nüüd Aleksa Goldi nimele kuuluvaks rekordajaks 200 m kompleksujumises on 2.18,65. Goldi järel teise koha saanud Maria Romanjuk ujus samuti varem kehtinud Eesti rekordist kiiremini ja lõpetas ajaga 2.19,14. Varasem Eesti ­ ­rekord 200 m kompleksis ajaga 2.19,46 kuulus Anna-Liisa Põllule ja oli ujutud 2009. ­aastal. Aleksa võitis ka naiste 100 m vabaltujumise dis­ tantsi, ajaks 56,03, millega täitis ära maailma­ meistri­ võistluste (MM) B-normi. Tokyo olümpia B-normist jäi puudu vaid kaks sajan­ dikku. Samadel võistlustel täi­ tis meestest Daniel Zaitsev olümpiamängude B-normi 100 meetri vabaltujumises, 50 meetri vabaltujumises ja 100 meetri liblikuju­ mises. (ERR/EE)

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Kevad tervitab

Maailm vaevleb endiselt koroona-vaevas. Mitmel pool, ka Torontos on nakatumiste arv tõusnud, see on sundinud provintsivalitsust kehtestama taas rangemaid piiranguid, mis kipuvad inimeste meeleolu langetama. See omakorda tekitab järjekordset stressi ja pingeid, mis mõjuvad vaimsele tervisele. Paljud nõustajad on soovitanud terve koroona-pandeemia ajal stressi ja pingete maandamiseks minna õue liikuma. Kes pidasid talviseid ilmaolusid selleks natuke sobimatuks või isegi ohtlikuks (nt. libedus), saavad aga praegu, mil kuumust pole üleliia, võtta ette lühemaid või pikemaid retki ning avastada looduse tärkamist ja ärkamist. Ning sellega kosutada oma vaimu ja meelt. Ka Eesti Elule imelisi loodusfotosid saatnud dr Peeter Põldre on loodust avastamas – koos oma kaameraga. Lahkelt jagas ta oma kevadisi pilte tärkavatest taimedest, õitsevatest kevadlilledest, kevadisi askeldusi tegevatest putukatest, lindudest ning kudemispaikadesse liikuvatest kaladest ka Eesti Elu lugejatega. Peeter Põldre galeriiga saab tutvuda Eesti Elu veebilehel. Foto: Peeter Põldre

Eesti ja USA tugevdavad tuumajulgeolekualast koostööd Siseministeerium ja Ameerika Ühendriikide Tuumaohutuse Amet sõlmisid sel nädalal koostöökokkuleppe, mille ees­ märk on tõhustada radioaktiivsete ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kurite­ gude ennetamist ja tõkestamist. Siseministeeriumi sisejulge­ oleku-, korrakaitse- ja migrat­ sioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar märkis, et tegemist on olulise verstapostiga Eesti ja USA tuumajulgeolekualases koostöös. „Tänu täna allkirjas­ tatud koostööleppele saame partnerluses USA tuumajul­ geolekuekspertidega koolitada oma siseriiklikke eksperte. See omakorda võimaldab siseturva­ lisuse eest vastutavatel asutustel ohuallikaid senisest veelgi edu­ kamalt tuvastada ja seeläbi eba­ seaduslik tegevus peatada,“ tõi asekantsler välja. Kommusaar märkis, et radio­ aktiivsed ained kujutavad eba­ seadusliku käitlemise korral ohtu keskkonnale, inimeste elule ja tervisele ning kuritahtliku ­kasutuse puhul ka julgeolekule. „Kuigi julgeoleku vaatest on

kiirgusohu realiseerumine het­ kel väikese tõenäosusega, oleks sellel realiseerumise korral ula­ tuslik mõju. Seetõttu on oluline teemaga pidevalt tegeleda,“ sel­ gitas asekantsler. Ta lisas, et USA partneriga ellu viidava­ tesse koostööprojektidesse kaa­ sa­ takse pea kõik Siseministee­ riumi valitsemisala asutused ning konkreetsed tegevused asu­ tuste lõikes töötatakse välja järgnevatel kohtumistel. ,,Meil on olnud Eestiga pi­ kaajaline ja edukas koostöö. Siseministeerium on alati olnud oluline partner meie püüdlustes ennetada radioaktiivsete ainete ebaseaduslikku käitlemist. Mul on hea meel, et täna sõlmitud lepinguga laiendame juba toimi­ vat partnerlust veelgi,“ sõnas Ameerika Ühendriikide Tuu­ maohutuse Ameti materjalio­ hutuse valdkonna asejuht Art Atkins. ,,Vastavalt koostöölepin­ gule soovime Siseministeeriumi haldusala asutustele pakkuda tuge nii koolituste kui varustuse näol, et tugevdada Eesti võime­ kust radioaktiivsete ainete sala­ kaubaveovastases võitluses. Esimene vastavasisuline vir­

tuaalkoolitus toimub juba käes­ oleva nädala lõpus,“ tõi Atkins välja. Kommusaar ja Atkins tänasid ka Ameerika Ühendriikide Saatkonda Eestis, kes on kahe riigi vahelisele tuumaohutu­ sa­ lasele koostööle kaasa aidanud. Ameerika Ühendriikide Ener­ gee­tikaministeeriumi haldusa­ lasse kuuluval Riiklikul ­Tuu­m a­o hutuse Ametil on Siseminis­teeriumiga pikaajaline ja usaldusväärne koostöö. (SiMPT)

Veiko Kommusaar


2

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

Nr. 14

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: •  Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. •  Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: •  1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: •  1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Muudatused pandeemia-aegsel tööturul mõjutavad eriti naisi RBC märtsikuus avaldatud uuringust selgus, et ligi 100.000 tööealist, vanuses 20+ Kanada naist on alates pandeemia algusest täielikult lahkunud tööturult ega püüagi praegu leida tööd. Meeste osas on sama näitaja aga umbes kümme korda madalam. Uuringus tõdetakse, et mida kauem ollakse eemal tööst, seda suurem on risk, et inimese tööks vajalikud spetsiifilised oskused võivad minna alla, mis võib potentsiaalselt saada tõkestavaks faktoriks töökoha leidmisel tulevikus, kui majandus paraneb. Seega püsib mure, et pandee­miaaegsed töökaotused ähvardavad jätta naised püsivalt tagaplaanile. Sel teemal kirjutas huvitava artikli CBC, tuues välja ka struktuurseid muudatusi, mida pandeemia-aasta on naiste tööhõivele tähendanud. Mõned on pidanud äraelamiseks minema oma pensioniajaks kogutud säästude kallale. Ka pole haruldane, et täiskasvanud lapsed kolivad tagasi vanematekoju. Nagu ilmneb, kaotasid naised rohkem töökohti pandeemia tõttu suurema löögi saanud sektorites, näiteks majutus, teenindus jm. Rohkem kaotasid uuringu tulemuste kohaselt töökohti lastega naised kui lastetud: oma rolli naiste kojujäämises mängivad perekondlikud kohustused nagu laste kasvatamine, koduõppe koordineerimine jm. Kõik tööd ei ole kaugeltki tehtavad kodust. Möödunud suvel tõdeti CBC kirjutises, et RBC majandusalase raporti kohaselt langes naiste tööhõive pandeemia kahe esimese kuu jooksul märgatavalt, olles tasemel, mida viimati nähti aastal 1986; ja märgiti ka, et varasemate majanduslanguste aegu on meeste töötuse näitaja olnud kõrgem naiste omast, ent mitte seekord. Millises tempos majandus taastub ja milliseks kujuneb pandeemiajärgne tööturg, ei oska keegi kindlalt ennustada, samuti seda, milline on tööhõive olukord näiteks aasta pärast – tervikuna riigis ja naiste seas. Ideaaliks on, et igaüks, kes soovib töötada, seda ka saaks, andes oma isikliku panuse ja saades vastu lisaks palgale ka töörõõmu ja -rahuldustunde – mis muidugi alati nii olla ei pruugi, sest mitte kõik töökohad ei vasta alati inimese oskustele ja kvalifikatsioonile, pluss veel rohkesti teisi lisafaktoreid. Vähetähtis ei ole loomulikult motiveeriva sissetuleku osakaal. Kindlasti on nii nüüd kui edaspidi olemas sektoreid, milles töötades on alati kindlustatud tööhõive ning sissetulek. Vahel on vajalik lisa­koolitus. Peamine, et igaüks leiaks selle oma – inspireerivad on lood nendest, kes näiteks pikki aastaid üht kindlat tööd teinuna on avastanud endas uued karjäärihuvid ja -võimalused. KAIRE TENSUDA

Foto: kaitseministeerium

Kaitseminister Laanet moodustas nõuandva koja Kaitseminister Kalle Laanet allkirjastas sel nädalal käskkirja, millega moodustab en­­ da ametiajaks teda riigi­ kaitsega seonduvates küsimustes nõustava koja. Nõukoja esimees on Taavi Rõivas ning liikmed Merle Maigre, Riho Terras, Katri Raik ning Toomas Luman. Nõukoja liikmed valiti eesmärgiga katta viit olulist valdkonda: rahvusva­ helised suhted, küberpoliitika,

kaitsevägi, kohalik omavalitsus ja vabatahtlikkus riigikaitses. Nõukoja ülesanded on kaitse­ ministri nõustamine laia­ pindse riigikaitse ja kaitse­ministri vas­ tutusvaldkonda kuuluvates küsi­ mustes ning ettepanekute tegemine ja soovituste andmine kaitse- ja julgeolekupoliitika edendamiseks ja arendamiseks. Nõukojal on õigus oma üles­ annete täitmiseks kaasata, sh kutsuda nõukoja koosolekutele

seisukohti esitama, informat­ siooni andma või küsimuste arutelust osa võtma, eksperte.

Indrek Tibarist saab Eesti justiitsatašee USA-s

tulevikus trahvide jagamisest osa saada“.

Eestis on täielikult vaktsineeritud üle 70 000 inimese

Eesti justiitsatašeena alustab Ameerika Ühendriikides tööd praegune Swedbanki finants­ kuritegude tõkestamise juht Indrek Tibar. Plaanist saata Ameerika Ühendriikidesse Eesti justiitsa­ tašee teatas valitsus samal päeval, kui otsustas lõpetada lepingu Jüri Ratase valitsuse palgatud advokaadi Luis Freeh’ga. Rahandusministeeriumi 18. veebruari pressiteate järgi saab justiitsatašee üheks põhiliseks ülesandeks ,,esindada ja kaitsta Eesti riigi huve suurtes rahape­ su-uurimistes, et võimalusel ka

Indrek Tibari sõnul võiks tema USAsse lähetamisest tulla kasu, mis ulatub konkreetsetest kriminaalmenetlustest kauge­ male. Tibar on töötanud keskkrimi­ naalpolitseis, eraturvafirmas, Hansapangas ja hilisemas Swedbankis. Samuti on Tibar töötanud politsei- ja piirivalve­ ametis peadirektori asetäitjana varade alal ning 2014.-2015. a juhtis ta ajutiselt keskkriminaal­ politseid ning ta on olud polit­ seimissioonil Palestiina a­ ladel. Tibari valimist justiitsatašee ametisse kinnitas prokuratuur, USAs tööle asumise täpne aeg pole hetkel teada. (ERR/EE)

Erakondade Jehoova tunnistajate populaarsustabelit suurküüditamisest juhib Reformierakond möödus 70 aastat Erakondade reitingutabelis jät­ kab kindla liidrina Reformiera­ kond, keda viimaste tulemuste põhjal toetab 33,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Järgnevad Keskerakond 20,9 ja Eesti Konservatiivne Rahvaera­ kond 18,8 toetusprotsendiga. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 11,4 protsendiga, Sotsiaal­ demokraatlik Erakond 6,2 prot­ sendiga ning Isamaa 5,4 prot­ sendiga. Koalitsioonierakondi toetab kokku 54,5 protsenti ja oposit­ sioonierakondi 30,4 protsenti küsitletuist. (ERR/EE)

Üldteada on suurküüditami­ sed 1940. aasta 14. juunil ja 1949. aasta 25. märtsil, kui Eestist viidi korraga Siberisse vastavalt üle 10 000 ja üle 20 000 inimese. Samaväärsena tuleks aga mäletada ka kolmandat suurküüditamist, mis erines eelnevatest selle poolest, et oli suunatud konkreetselt ühe religioosse grupi vastu, kirjutas Postimees. 1951.­ aasta 1. aprilli öösel toi­mus Eestis Jehoova tunnista­ jate ja nende lähedaste küüdita­ mine. Operatsioon oli osa suuremast kogu läänepoolset Nõukogude Liitu puudutavast

Nõukoja esimees Taavi Rõivas ütles, et „Eesti riigi julgeolek ei saa mitte kunagi ­ valmis, selle nimel tuleb iga päev pingutada. Anname hea meelega oma panuse tagala kindlustamisse.“ Nõukoja liikme tööd ei ta­ sustata. (KMPT/EE)

Eesti Terviseameti andmetel 8. aprillist analüüsiti viimase ööpäeva jooksul Eestis 4792 koroonaviiruse testi, neist esmaseid positiivseid teste oli 757 ehk 15,8% testide ko­­ guarvust. Ööpäeva jooksul manustati 6027 vaktsiinidoosi, vaktsineerimisi on tehtud kokku 236 598 inimesele, kellest 72 035 on saanud mõlemad doosid. Rahvastikuregistri andmetel oli kõige rohkem uusi positiiv­ seid testitulemusi Harjumaal, kus koroonaviirusega nakatu­ mine tuvastati 410 inimesel. 325 uutest Harjumaa haigusjuh­ tudest on Tallinnas. Ida-Virumaale lisandus 78, Tartumaale 51, Viljandimaale 41, Lääne-Virumaale 31, Pärnu­ maale 27, Raplamaale 22 uut juhtu, mujal oli haigestumisi vähem. Viimase 14 päeva haigestu­ mus 100 000 inimese kohta on 901,9 ning esmaste positiivsete tulemuste osakaal tehtud testide koguarvust 17%. 8. aprilli seisuga on terve­ nenud 91 789 inimest.

(Allikas: Terviseamet)

operatsioonist. Eestist, Lätist, Leedust, Valgevenest, Moldo­ vast ja Ukrainast (Ukrainas 8. aprilli öösel) küüditati kokku 9793 Jehoova tunnistajat, nende pereliiget ja ka teisi tolleaegsele süsteemile sobimatuid inimesi. Operatsiooni koodnimi oli Põhi (Sever) ning selle kinnitas Stalin isiklikult. (PM/EE)


Nr. 14

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

3

Kanada nädal võitluses COVID-19ga

Kirglik murdmasuusataja Läti suursaadiku Karlis Eihenbaumsi abikaasa Inara Eihenbauma osales sel aastal virtuaalsel Gatineau Loppetil ja läbis lumisel veebruarikuu päeval 51 km distantsi klassikalises stiilis. Mälestuseks jääb talle unustamatu elamus ja 43. Gatineau Loppeti soe kaelasall. Foto: ©Ülle Baum

Gatineau Loppet 2021 peeti virtuaalselt Ülle Baum Gatineau Loppet, järjekorras juba 43., üks maailma kuulsamatest pikamasuusatamise sarja Worldloppeti kahekümnest rahvusvahelisest võistlu­ sest, toimus sel aastal vir­ tuaalselt. Osa said võtta kõik murdmaasuusatajad kogu maailmast tagasihoidliku $15 registreerimistasu eest. Võis­ telda sai kahe nädala jooksul 13. veebruarist kuni 28. veebruarini ning saata pärast seda oma tulemused organiseerijatele. Kuigi see oli rahvus­ vaheline võistlus erilistes COVID-19 pandeemia tingimustes, võttis tänavusest virtuaalsest 2021 Gatineau Loppetist osa 1,500 suusatajat 25 maailma riigist, nende hulgas 14 suusatajat Eestist. Ka sel aastal osales Gatineau Loppetil Kanada eestlasi ning nende hulgas Quebeci pro­ vintsis, Chelsea’s elav Karl Saidla ja tema abikaasa Megan McTavish. Karl Saidla võistles 40-44 aastaste vanusegrupis ja valis sel aastal võistlemiseks suusaraja, mis oli kasutusel Gatineau Loppeti võistluste algperioodil 1980. aastatel ja ­ kulges üle Meech’i järve, kus seekord puudusid isegi sissesõi­ detud suusarajad. Seda distantsi tuli läbida sel veebruarikuu päeval veel lisaks märja lumesa­ ju tingimustes ja Karl sai oma 51 km distantsi läbimise ajaks 04:45:23.0. Karl Saidla, kes kuulub aastast 2008 Gatineau Loppeti korraldustoimkonda, ütles allakirjutanule tänavuse Loppet’i võistlusel osalemise kogemuse kohta: ,,It was in some ways fun that it was not a real race. It was an opportunity to ski in a very beautiful place together with my friends.“ Gatineau Loppetist on osa võtnud ka Kanadas resideeru­ vad erinevate riikide diplo­

maadid ja nende pereliikmed. Nende hulgas on olnud suusata­ jaid paljude aastate jooksul nii Norra, Soome kui ka Eesti suur­ saatkondadest. Sel aastal läbis Läti suursaadiku Karlis Eihen­ baumsi abikaasa Inara lumise veebruarikuu päeva rasketest il­ mastikutingimustest hoolimata 51 km klassikalises stiilis. Inara Eihenbauma on kirglik murd­ maasuusataja juba lapsest saa­ dik ja suusatamine on tema lemmik talvesport, mida ta Vahtralehemaal lähetuses olles on proovinud vabatahtlikuna ka teistele diplomaatide abikaasa­ dele ja Kanada sõpradele tut­ vustada. ,,I try to introduce the cross-country skiing to as many people as possible. It is one of my community services to train beginners, and help those who are interested just to try out, or restart after 15, 20 or even more years of not doing this sport. I introduced it to quite a number of people in Canada, and I did it also in Estonia too – in Pirita.“ Inara suustamise alggrupi üritustel said kokku nii kanadalased kui ka diplomaa­ did, nende abikaasad ja lapsed. ,,This is my little contribution to the communities in Canada“, lisas proua Eihenbauma. Õpiti ­ koos ka lumeräätsadel liikumist. ,,Snowshoeing“ on väga popu­ laarne Ottawas. Eriti sel aastal, koroonaviiruse pandeemia tingi­ mustes, oli kõigil tähtis otsida ja leida rohkem võimalusi viibi­ da väljas talve ajal ning ,,to find beauty of it through different winter activities“. Nüüd, kus viimased lumera­ jad on sulamas Gatineau mägedes kuuma kevadise päi­ kese käes, mõtleme kõik koos järgmisele aastale ja loodame, et uus aasta annab võimaluse läbi viia kuulsa 44. Gatineau Loppeti rahvusvahelised võist­ lused juba traditsioonilises vormis.

Eelmise nädala lõpus jõudis Kanada punkti, kus riigis oli registreeritud enam kui miljon COVID-19 juhtu. Esimene juhtum registreeriti Kanadas 25. jaanuaril 2020; 11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Ter­ viseorganisatsioon (WHO) välja pandeemia. Selleks ajaks oli viirust avastatud enam kui 100 riigis; Kanadas oli siis kinnitatud 108 nakatumist. Selle enam kui aastase perioodi jooksul on muutunud väga palju – nii majanduses kui inimeste igapäevase elu korralduses, haigestumiste ja tervenemiste osas kui vaktsinee­ rimise olukorras. Praegu teeb taas muret vii­ ruse ja hospitaliseerimiste kasv riigis ja variantide levik. Kanada peaminister Justin Trudeau ütles teisipäeval, et pa­ kub provintsidele rohkem abi vaktsineerimiste osas. Samuti kõneles ta eesliini töötajatele olemasolevast haiguspuhkuse hüvitisest, rõhutades, et keegi ei pea haigena tööle minema. Vaktsineerimine käib jätku­ valt ning riiki on saabumas roh­ kem vaktsiinidoose. Föderaal­ valitsus on öelnud, et iga kanadalane, kes soovib, peaks saama täielikult vaktsineeritud septembriks. Praeguseks on vähemalt ühe vaktsiinidoosi saanud umbes 16% elanikkon­ nast. Taas möödusid lihavõtte­ pühad – juba pandeemia-ajastu teised, mida tuli veeta enamuses vaid kitsas pereringis ja kiriku­ teenistusedki olid paljude jaoks virtuaalsed. Ontarios on uute viirusjuh­ tude arv viimasel nädalal olnud kõrge: kolmapäeval, 31. märtsil 2333, neljapäeval 2557, reedel 3089, laupäeval 3009, püha­ päeval 3041, esmaspäeval 2938, teisipäeval 3065, kolmapäeval 3215 (üle mitme kuu kõrgeim). Seitsme päeva keskmine oli kol­ mapäeval 2988 (nädal varem 2316). Teisipäevane testide positiiv­ susnäitaja oli 8,9% ja kolma­ päevane 6,7%. Teisipäevaks oli Ontario in­ tensiivraviosakondades enam kui 500 patsienti, mis on re­ kordiline arv terve pandeemia vältel. Märkimisväärselt on in­ tensiivravi vajavaid patsiente nooremas vanusegrupis. Arstid väljendavad kasvavat muret olu­ korra tõsiduse ja haiglate koor­ muse üle. Palju räägitakse vaja­ dusest vaktsineerida kiiresti ka nooremaid inimesi, kes töötavad esmavajalikes kohtades jm., kuna viiruse levimine töökohta­ des on saanud üheks mureko­ haks. Samuti on tõstatatud õpetajate kiirema vaktsineeri­ mise vajadus. Laupäevast alates hakkas Ontarios kehtima neljanädalane lockdown, juba kolmas, kus suleti spordiklubid, iluteenused jm., samuti keelustati einesta­ mine restoranide siseruumides; poodidele kehtestati rangemad limiidid inimeste arvu osas jm.

Toronto, Peeli regiooni ja Ottawa juhtivad terviseametni­ kud kirjutasid Ontario kõrgei­ male terviseametnikule dr. David Williamsile kirja, milles ütlesid, et nakkuste tõusu ohjel­ damiseks on vaja tugevamaid meetmeid, nagu stay-at-homeorder, samuti vaadata üle ärid ja teenused, mis on hädavajalikud, viia sisse maksustatud haigus­ päevad jm. Kuna kohalikel terviseamet­ nikel on spetsiaalne võimalus anda välja korraldust eriolu­ korraks, suleti Peeli regioonis (Bramptonis, Caledonis ja Mississaugas) lihavõttepühade järgselt ajutiselt koolid ja liiguti kaugõppele. Torontos ja Guelphi piirkonnas tehti seda alates kolmapäevast. Valitsus ei ole teinud korral­ dust kõigi provintsi koolide sulgemiseks ega õpilaste dis­ ­ tantsõppele viimisest –provintsi haridusministeeriumi esmas­päe­ val väljastatud avalduses öel­ dakse, et koolid peaksid siiski jääma lahti, kuna on kriitilise tähtsusega õpilaste vaimse ter­ vise jaoks; koolides on kehtivad tugevad viiruse ennetamise meetmed ning tuleb olla jätku­ valt valvas koolide turvalisena ja avatuna hoidmisel. Ontario valitsus kinnitas teisi­päeval, et liigutakse vaktsi­ neerimisplaani teise faasi, mis jääb nii vanusele fokuseerituks kui seab priroriteediks ka teisi kõrge riskiastmega inimesi. Kolmapäeval teatas Ontario peaminister Doug Ford järgmi­ sel päeval algavast neli nädalat kestvast eriolukorrast, mis ar­ vult kolmas; samuti kehtestati stay-at-home order, mis on sar­ nane eelmisele (14. jaanuaril kehtestatud) vastavale korral­ dusele: kodust tohib lahkuda vaid esmavajalikel eesmärkidel, nagu toidupoodi, tervisega seonduvatele käikudele, tööle, juhul kui ei saa töötada kodust jm. Mitte-hädavajalikud poed

suletakse isiklikuks ostlemiseks, jääb kauba ettetellimise ja koha­ pealt kättesaamise võimalus. Ka suurkauplused võivad sel ­perioodil müüa ainult hädavaja­ likku kaupa: toitu, apteegitoo­ teid, puhastusvahendeid jt. Tea­ tati ka vaktsineerimisgruppide ja -võimaluste laiendamisest. Quebeci provintsis registree­ riti esmaspäeval 1252, teisi­ päeval 1168 ja kolmapäeval 1270 uut viirusjuhtu, haiglaravil oli 543 inimest, neist intensiiv­ ravis 123. Viis munitsipaalük­ sust Quebec City regioonis pan­ di lockdowni. Samuti kehtestati uusi piiranguid. Saskatchewanis, kus esmas­ päeval registreeriti 219 uut vii­ rusjuhtu, oli haiglaravil 195 pat­ sienti, neist 47 intensiivravis. Nova Scotias registreeriti teisipäeval kuus uut juhtu. ­ Peaminister Iain Rankin teatas, et avatakse piir Newfoundlandi ja Labradoriga ning leevenda­ tatakse ka teisi piiranguid – het­ kel ollakse heas olukorras ning jälgitakse olukorda. Piiri ava­ mine tähendab, et ülejäänud Atlandi-äärse Kanada elanikud võivad tulla Nova Scotiasse, ilma et peaksid jääma eneseiso­ latsiooni; kõik peavad järgima rahvatervise meetmeid. Juttu on ka nn. Atlandi mulli taasavami­ sest. (Kanada info ja ajakirjanduse

põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

LÜ H I DALT K ANADAST

TORONTO. Kodude hinnad tõusid jätkuvalt märtsikuus, samal ajal kui müügid olid peaaegu kahekordsed võrreldes aastataguse märtsikuuga, kui COVID-19 kiire levik viis laiaulatusliku majanduse sulge­ miseni, teatas Toronto Regional Real Estate Board. Aastaga on aga kinnisvaraturul palju muu­ tunud ning müügid on kõrgel tasemel. (Lüh. CP24)


4

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

Nr. 14

VEMU 9. tuluõhtu esineja Marju Lauristin: „Eestlaskond on väga heaks näiteks piirideülesest kogukonnast“ Sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin on Eesti üks mõjukamaid arvamusliidreid. Ta on olnud Eesti Kongressi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi liige ja sotsiaalminister (Mart Laari valitsuses). Tartu linna aukodanik ja Helsingi ülikooli audoktor Marju Lauristin töötab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis sotsiaalse kommunikatsiooni professorina. Zoomi-intervjuus räägime Eesti poliitikast ja ühiskonnast, koroonakriisi mõjust elule. Kes tahavad Marju Lauristini lap­sepõlvest ja elust rohkem teada, võivad lugeda raamatut „Mar­justini sajand. Kõnelused Marju Lauristiniga elust, Eestist, Euroo­past“. Eesti ajakirjanduses oli l egendaarne kuju Juhan ­ Peegel (pikaaegne ajakirjanduse professor Tartu Ülikoolis ja Eesti ajakirjandushariduse algataja). Aga ka Sina oled Eesti ajakirjanduses legen­ daarne kuju. Kuidas siis Eesti ajakirjandusel praegu läheb? Ma pean ütlema, et Eesti ajakirjandusel läheb suhteliselt ­ hästi. Kõigepealt, erinevalt kas või Lätist või Leedust, on Eestis väga populaarne rahvusringhääling. Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on kõige vaadatava­ mad, kõige autoriteetsemad ja usaldusväärsemad kanalid. Seal on palju noori ajakirjanikke, seal tehakse huvitavaid asju ja see hoiab eestikeelset kvali­ teetset suhtlusruumi väga edu­ kalt. Mul on sellest suur rõõm, sest seal on ka mitmeid minu õpilasi ja ma olen näinud, kuidas nad on teinud säravat ­ karjääri. Teiseks, kui rääkida trükiaja­ kirjandusest, siis üle maailma kolivad noored sotsiaalmee­ diasse ja trükiajakirjandus muretseb, kas ta jääb ellu. Ma arvan, et meil trükiajakirjandus on päris hästi sellega koha­ nenud – kõik suured lehed on kättesaadavad internetis. Delfi portaal annab suuremad artiklid ja põhjalikumad käsitlused iga päev edasi, Postimehel on oma portaal. Nii et internetti kolimine ajakirjanduse sisu nii väga ei kahjusta. Küll aga teeb muret see, et trükiajakirjanduse ellu­ jäämiseks olulised reklaamitu­ lud on sotsiaalmeedia tulekuga kiiresti kahanenud ja see raha voolab nüüd Eestist välja ­ülemaailmsete internetihiidude (Google’i, Facebooki) taskusse. Praegu koroona-ajal, kus inimestel on tõesti vaja lahtise­ letamist ja rahulikku ajakirjan­ dust – ma arvan, et eesti ajakir­ jandus suudab seda rolli päris väärikalt täita ja selles on väga sisukad arutelud. Väga rõõmus­ tav selles kurvas ajas on see, et rohkem on hakatud teadlastelt küsima, seetõttu võiks öelda, et ajakirjandus on läinud kriisiajal isegi soliidsemaks ja ajakirjan­ dusest on tõesti palju abi. Eestis on ju ka tekkinud „aeglane ajakirjandus“. Näi­ teks Edasi. Jaa, on tekkinud aeglane ajakirjandus ja tegelikult mitte ­ ainult Edasi, mis tekkis inter­ neti pinnalt. Mina tõstaksin ­esile noorte poolt algatatud kul­ tuurilehte „Müürileht“ (https:// www.muurileht.ee/), mis on väga mõjukas, väga tark – tõesti targad noored! Seda on alati väga huvitav lugeda. „Müüri­ leht“ on väga tore uus nähtus. Oled tegelenud nii kaua

Eesti poliitikaga, olnud tun­ nistajaks pöördelistele sündmustele Eesti ühiskonnas ja poliitilises elus: 40 kiri, taas­ i­ seseisvumine, Euroopa Liitu astumine. Mis on põhjus, miks Sa enam aktiivselt poliitikas ei osale? Ja kas tegeled poliitikaga muul moel ikka edasi? No eks siin on see vanus kõigepealt! Kui oled 80 aastat vana, siis sa ei jaksa enam kõikide asjadega kaasa joosta. ­ Ja poliitika igapäevane külg, see muutus ikka üsna tüütuks. Ma tegelen poliitikaga natukene ka praktikas, sest olen ikka (sot­ siaaldemokraatliku) erakonna juhatuses, aga seal ma täidan rohkem, ütleme, toriseva vana­ inimese rolli. Ma olen kriitiline seal, kus noored võib-olla ei ole kriitilised, ka erakonna tegevuse suhtes. Ma tegelen pigem poliitika analüüsiga. Õpetan ülikoolis poliitilist kultuuri, mis on seo­ tud poliitika analüüsiga. Jälgin muidugi seda, mis Eesti poliiti­ kas juhtub ja ma arvan, et siin ongi huvitav vaadata, kuhu poliitika suundub. Ühelt poolt on hea meel, et see kaks aastat, kus meil tekkis niisugune Trumpi-laadne moodustis – EKRE valitsus, et see on möö­ das. Paljud inimesed olid ikkagi väga häiritud rämedast ja sõimavast kõnepruugist ning vastutustunde puudumisest, mis seal näha oli. Nüüd on tagasi nii öelda nor­ maalne valitsus. On hea meel, et on murdunud müür naiste poliitikasse tulekul, poliitikas aktiivne olekul – meil on esi­ mest korda valitsuses pooled ministrid naised. Peaminister (Kaja Kallas) on naine ja ­president (Kersti Kaljulaid) on naine. Muidugi inimesed oota­ vad rohkem sellist hoolivamat ja pehmemat poliitikat, aga kahjuks langes valitsuse algus­ ­ aeg just koroonakriisi väga kibedatele hetkedele, kus teiselt poolt oli vaja üsna kiiresti ja ­otsustavalt tegutseda. Valitsust on hakatud juba kritiseerima, et ta ei ole nii otsustav, et ta teeb selliseid tasapisi ja mitte väga selgeid otsuseid. Kuna segadust on niikuinii palju, siis ooda­ takse, et siin oleks mingisugune selgem joon. Koroonaga on suurenenud inimeste arusaamine riigi rollist. Kaua aega ajas reformierakonna valitsus „õhukese riigi“ juttu. Umbes nii, et inimesed saavad ka ilma riigita väga hästi hakka­ ma. Nüüd näeme, et kui on kriis, siis isegi Ameerikas, ­ rääkimata väikestest riikidest nagu Eesti, on riigi roll määrav selles, et kriisiga toime tulla. Ja

mitte ainult inimeste turvalisuse ja tervise mõttes, vaid ka ettevõtete ellujäämise mõttes. Ja see on väga tõsine pööre ini­ meste mõtlemises. Mis edasi hakkab saama? Kuivõrd hakkab muutuma polii­ tika tegemise viis? Näiteks kas jääb püsima see, et praegu on teadlastel rohkem sõnaõigust? Kas jääb püsima see, et ettevõt­ jad ja riik peavad tegema rohkem koostööd? Poliitikas on võimalus muutusteks paremuse poole. Kas see võimalus ka ära kasutatakse, eks seda näeb. Kas tänu nendele muutustele on ka rohkem noori ­poliitikast huvitatud? Vahe­ peal tundus, et poliitika oli noorte jaoks sõimusõna. Kui räägin oma noorte üliõpilastega, siis näen, et noor­ tele see tavaline traditsiooniline poliitika eriti ei meeldi ja see neid ei huvita. Kõik vaidlused mingite juriidiliste küsimuste üle või ka erakondade omavahe­ lised vaidlused – see tõukab noori eemale. Noored tahavad sisulist poliitikat. Ka meie noored on näiteks väga huvi­ tatud kliimaprobleemidest, nö „rohelisest poliitikast“, mida meil ei ole väga palju, ja et tegeldaks tõsiselt inimõigustega. Kogu see abielureferendumi ja kooseluseaduse draama, see puudutas noori ju kõige roh­ kem. Kui vaadata suhtumist sek­ suaalvähemustesse ja üldse nendesse probleemidesse, siis siin on vahe noorte ja vanade hoiakute vahel väga-väga suur, mitmekordne. Paljudes vane­ mate ja keskealiste poliitikute sõnavõttudes tunnevad noored alavääristamist ja mittemõist­ mist. Noortest räägitakse tihti mingis sellises võtmes, et noor­ tel on vaimse tervise mured ja me peame neid aitama. Aga seda, et vaimse tervise mured sagedasti ongi seotud sellega, et poliitika tekitab noortes vägival­ lahirmu, võõrandumist ja mitte­ mõistmise tunnet, seda eriti tähele ei panda. Ma arvan, et poliitika, mis noori uuesti kutsuks, peaks olema rohkem inimese- ja ­ kogukonnakeskne ja mitte nii ametlik. Mitte ainult tähtsate poliitiliste sõnadega vehkimine, vaid inimese keeles rääkimine nendest asjadest, mis tõesti on ühiskonnas põnevad ja uued ning millega peaks tegelema ilma tavaliste poliitiliste vormi­ deta. Noored inimesed tahaksid rohkem mitteformaalset poliiti­ kat. Ühes oma intervjuus mai­ nisid Eesti ühiskonna ühe puudusena koostöö ja kokkuleppimise puudust. Seda näeb

Marju Lauristin Glasgow’s.

ju eelkõige poliitikas. Siin ei ole asi ainult poliiti­ kas. See puudutab peaaegu kõi­ ki tasandeid ja seda on kõvasti esile tõstnud majandusinimesed. Meil on ühes linnas tegutsevate ettevõtete vahel rohkem üks­ teisele jala taha panemist kui näiteks klastrite kujundamist. Koostegutsemise vaim on eestlaste mõtteviisis väga raske juurduma. Koroona on huvitav, sest ühelt poolt suurendab see inimeste üksindust – inimesed on eneseisolatsioonis, ei saa kuhugi avalikult arutama minna, ei saa kohvikus arutada ega kuhugi sõita. Huvitav on, et teiselt poolt tekitab see igatsust suurema koosolemise järele. Tõepoolest, kui koostöö ja solidaarsuse vaim, millest on puudu, muutub koroona-ajaga seoses defitsii­ diks, kui inimesed hakkavad aru saama, et teiste inimestega suht­ lemata ja koos tegutsemata on asjad ikka väga kurvad ja et tahaks ikka teist inimest oma kõrval tunda, siis ka selles on kindlasti mingi idu üksteise suurema märkamise ja suurema koostöö tekkimiseks. Kuidas seda olukorda saaks paremaks muuta? Muidugi peaksid poliitikud siin eeskuju andma. Kahjuks meil on poliitikas kadunud see, et koalitsioon ja opositsioon saavad teha mingis osas koos­ tööd. See on eriti terav praegu­ ses koroonakriisis, kus isegi uus valitsus ei ole toonud kaasa opositsioonist poliitikuid ja ­eksperte, kas või nendesse nõu­ kogudesse või komisjonidesse, mis tegelevad kriisi lahenda­ misega. See ilmselgelt ei ole mõistlik käitumisviis. Mõeldes siin Tammsaare „Tõe ja õiguse“ peale, mis algas üksildase Andresega, kes kakles Pearuga ja lõppes viiendas köites sellega, et Vargamäe ­rahvas üheskoos sedasama jõge õgvendab ja tunneb koostöö edenemisest rõõmu. Ma arvan, et meil kui ühiskonnal on vaja seesama tee läbi käia, et aru saada, et väikeses ühiskonnas on koostöö mitte ainult meeldiv ja eetiline, vaid ka praktiline. Ainult see aitab edasi. Kriisiolukorra juurde ta­ gasi pöördudes: kuidas Sina sotsiaalteadlasena seda näed?

Kas arvad, et sellest võiks ühiskonnale laiemas mõttes ka mingit kasu olla? Kriis on uusi arenguid väga tugevasti kiirendanud. Kõige­ pealt annab siin silmad ette haridus. Eesti on tuntud oma ­ ­digiarengute poolest. Viisime arvutid kõikidesse koolidesse juba aastal 1997, kui toimus Tiigrihüpe. Aga siiani olid arvu­ tiklassid ja arvutiõpetaja vaid üks nurk haridusest. Väga palju­ des koolides see muul moel en­ nast tunda ei andnud. Siis äkki üleöö pidid kõik õpetajad olema valmis andma tunde digikesk­ konnas. Kõik õppijad ja nende pered pidid kah aru saama, kui­ das Zoomi ja e-õppematerjale kasutada. See on andnud tohutu tõuke digioskuste, uute lähenemis­ viiside ja materjalide arenda­ misele. Ja arusaamisele, et arvuti ei ole mitte ainult asi, mille eest peab last hoidma, et ta seal mänge ei mängiks, vaid see on tegelikult väga võimas harimise, eneseharimise, hariduse ja kul­ tuuri tarbimise vahend. Digi­ aren­ gus on tõesti toimunud väga suur arusaamade muutus. Arusaam ka sellest, et digios­ kused peavad tänapäeval olema kõikidel – ka mutikene kauges külas ei saa praegu enam kätte ei oma rohtusid ega uudiseid, ta ei saa enam suhelda, kui ta ei oska kasutada neidsamu digiva­ hendeid. Need vahendid on praegu Eestis väga hästi kättesaadavad. See, et oleks oskusi ja võimalu­ si kasutada neid platvorme ja digisuhtlust erinevatel eesmär­ kidel, on hakanud kiiresti arene­ ma. Väga oluline on veel, et ettevõtjad ja idufirmad, kes on Eestis olnud üksikult säravad, on nüüd pannud seljad kokku. Viimase nädala uudised on, et idufirmad on tulnud valitsusele appi – pakkunud vaktsineeri­ mise jaoks e-lahendusi, mis selle väga raske protsessi juhti­ mises appi tuleksid. Samuti on IT-mehed tulnud appi hariduses, näiteks asutanud Jõhvis uue kooli, kus noored kõrgtasemel neid infotehnoloo­ gia oskusi õppida saavad. Needsamad IT-mehed on ka ta­ vakooli jaoks hakanud ise välja (Järgneb lk. 12)


Nr. 14

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused

Keeleviirus ja okeistumine Trivimi Velliste Inglise filoloog, Emakeele Seltsi liige (Ilmunud Postimehes, siin avaldatud autori ja Postimehe ­ lahkel nõusolekul.) Pärgviiruse vohamise ajastul on justkui kohatu kõnelda veelgi üldisematest, veelgi kestvamatest asjadest. Me ei ­ tea, millega käesolev pandee­ mia lõpeb ega tea ka seda, kas või millal algab uus ja hullem. Ometi näeme ühiskonnas ilminguid, mis pikas vaates võtavad kananaha ihule. Professor Rein Taagepera, kes viimastel aastatel on pool aega elanud Tartus ja teise poole Kalifornias, kirjeldas mulle vahejuhtumit, mis paar aastat tagasi leidis aset Emajõel. Laeval oli noor ema umbes kümneaastase pojaga ja poisi klassivennaga. Ema hüüatas äkki: ,,Kuule, poeg, räägi eesti keelt!“ Poiss tõstis oma nina nutitelefonist, vaatas emale otsa ja hüüdis: ,,Misjaoks!“ Veerandsajandi pärast on sel noormehel ülikool ja ehk ka doktoriõpe seljataga. Ta võib siis olla professor, suure ettevõtte juht või koguni pea­ minister. Tema keeleline ene­ semääratlemine toimub aga praegu – murdeeas. Pole selge, kui palju saab seda mõjutada poisi ema või ka isa (kui isa

märkmik Kui igatsed eesti keelt Maailm on järjest muutumas justkui väiksemaks tänu tehnoloogia hüpetele. Eestis metsa vahel olles on võimalik (tasuta!) vestelda kalli sugulasega teisel pool maakera, kuulata võrgu (interneti) jõul eestikeelset raadiosaadet või vaadata teleprogramme iga kell, igal pool. Samas on aga mõned asjad, mis vanasti olid nii endastmõistetavad ja varnast võtta, nagu oma pereliikmetega igapäevaselt eesti keeles vestlemine, muutunud ­ kaugeks unistuseks. „Kaob keel, kaob rahvas!“ on kirjutanud kadunud kunstnik ja Jõekääru suvekodu lastele Kalevipoega ja nahatööd õpeta­ nud Endel Ruberg. Silt selle kirjaga seisab ikka veel laagri söögisaalis, kõrgel lae all. Isiklikumas plaanis toimub tih­ tilugu Eestist kaugel elavatel fenomen: „Kaob pere, kaob keel“ ehk vanemate lahkudes siit ilmast ei räägi nt õed-ven­ nad enam omavahel eesti keeles. Vanematel inimestel on kõne­ traat lohutuseks, kuniks semu­ del-sõbrannadel ka telefonitorud veel kindlalt käes. Nooremad ei ole harjunudki kaasmaastest sõpradega eesti keeles vestlema

oma pojaga läbi käib). Me elame muidugi kiiresti muutuvas maailmas, eriti teh­ niliselt – suhtlemisvahendite poolest. Meie keeles muutuvad järjest igapäevasemaks sellised sõnad nagu tiim, spiiker, farmer, baas jne, jne. Me langetame nüüd otsuseid oma kogemuste või ­ teadmiste baasil (on the basis of). Me ei tee seda enam tead­ miste või kogemuste põhjal. Me räägime nüüd ukraina või hiina farmeritest, mitte põllumeestest. Meie spordisaated kuulutavad nüüd meie tiimide võite ja kao­ tusi. Ning isegi meie Riigikogu liikmed räägivad nüüd oma spiikrist ja kahest asespiikrist. Ajakirjanikud nimetavad sageli Ukraina Ülemraada või Vene­ maa Riigiduuma spiikrit, unus­ tamata muidugi Gruusia parla­ mendi spiikrit. Olen varem soovitanud ek­ sootikajanustele toimetajatele spiikri asemel pigem juba tiitlit – tamada. See oleks sisu poo­ lest täiesti asjakohane. Kui aga siiski hinnata kõrgelt eesti keelt, võiks Riigikogu esimehe kohta vahelduseks kirjutada – riigi­ kogu juhataja. Sest täiskogu istungite juhatamine ongi selle ­ ametimehe peamine töö. Kui sõna esimees kordub tekstis mitu korda, on juhataja täiesti sobiv asendus. (Inglise speaker

Riina Kindlam

ja siis järsku, kui tekib soov oma lapsega rääkida eesti kee­ les, on see arusaadavalt järsku roostes. Tahaks, et laste kõr­ vadest kulgeks mööda see vana ja armas keel, aga võta näpust, püüa õhust!... Paljud inimesed on väitnud, et kui nad suvel Eestisse reisida pole saanud, on nad läinud Kotkajärve Metsaülikooli, kus kogu tegevus toimub eesti kee­ les. Kaugelt rändav keel, mis paitab kõrva läbi seadme (device) ja mitte otse Memme või sõbra suust, võib olla sama lii­ gutav ja rõõmu pakkuv aseaine, tegelikult ju puhas kraam! Oleme seadmete kaudu ühendatud rohkem kui kunagi varem ja õnneks paljud suhtlus­ teed, kus me virtuaalselt koh­ tume, pakuvad välk-tõlke või­ malust, et keegi sõnumist ilma ei jääks vaatama sellele, mis keeles ennast väljendatakse. Võrguavarustes ja sotsiaalmee­ dias suheldes on ohtralt võima­ lusi lugeda ja ise toksida eesti keeles, kuid paljudel põhjustel seda võimalust alati ei haarata. Kiputakse eesti keelt mitte-val­ dajaid arvestades suhtlema nn default keeles, ühisnimetajas, põhimõttega, et inglise keel silub kõik. Aga vahel ka läm­ ­ matab ja jätab toredaid võima­ lusi kasutama. Neid võimalusi tuleb teadlikult valida ja neid on õnneks oma jagu. Eestis on

ongi sisuliselt juhataja.) Mõnikord räägitakse korraldustiimist. See pole ei mees­ kond ega naiskond ega ka mitte võistkond. No mis siis muud kui tiim! Ent siin ongi väga selge näide, kuidas English surub meie keeleteadvusest ­välja emakeele. Korraldustiim pole ju midagi muud kui – korraldustoimkond! No kes oleks võinud selle peale tulla!? Kõike ülalkirjeldatut võiks kokkuvõtlikult nimetada eesti keele okeistumiseks. Väljendita okei on eesti keel suutnud hak­ kama saada sajandeid. Aga nüüd järsku enam ei saa! Me peaksime endilt küsima: miks õieti? Mis on see peamine põh­ jus, miks me ütleme söögi alla ja söögi peale okei? (Muide, Lennart Meri ütles okei asemel – hüva.) Olen noorpõlves Tartu Ülikoolis kuulanud nii professor Paul Ariste kui ka professor Eduard Vääri keeleajaloo loen­ guid ja tean väga hästi, et keeled muutuvad, et keeled võtavad teistest keeltest vastu laene – muutuvad laenude võrra rikkamaks. Aga laenamisel on oma piirid. Teame keeleilmast lõpu­ tult näiteid, milleni viib piiritu laenamine. See viib laenava keele väljasuremisele. Kui laenamine läheb ülitihedaks, ­ nimetatakse nähtust keelekon­ taktiks. Nõrgem keel satub tu­ gevamaga sellisesse kontakti, et

ta lämmatatakse. Just nii juhtus meie lähisugulaste ja naabrite liivlaste ning vadjalastega. Iirlastest ja šotlastest rääkimata. Arvan, et eesti keel peab ikka laenama, aga seal, kus see on hädavajalik. Enamasti eriala­ seid oskussõnu, üldse harvemini kasutatavaid sõnu. Kui aga hakkame laenama igapäevast ­ põhisõnavara, õigemini – kui hakkame igapäevaseid omasõnu asendama ingliskeelsetega, siis liigume kiiresti keelekontakti poole ja on ainult aja küsimus, mil asume keelevahetusele. Professor Taagepera on võr­ relnud eesti keele praegust olukorda konna keetmisega ­ ­aeglasel tulel. Vesi soojeneb nii aeglaselt, et konn lausa mõnu­ leb. Ja ta ei pane tähele, et ühel hetkel on vesi nii kuum, et on hilja välja hüpata. Taagepera juhib tähelepanu: vene keelt oskas eesti rahvas karta, sest ­ seda suruti peale. Ja eesti rah­ vas osutas tõhusat passiivset vastupanu. Inglise keelt ei osata karta ja seetõttu on surmaoht suur. Mõtlen sellele kümneaasta­ sele Tartu poisile, keda Taage­ pera kirjeldas. Endine pagulane lisas muide, et midagi samasu­ gust oli ta kogenud enam kui pool sajandit varem Toronto trammis. Torontos elas palju eesti pagulasi ja ka seal oli üks eesti ema olnud hädas oma poja eesti keelega. Taagepera jahma­ tus Emajõel oli suur: kas Tartust

Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Keele Majad loonud ­keelesõprade programmi ning võrgustiku eesti keele õppeks ja toeks. Neid sõbralikke käepigis­ tusi annab kindlasti soovi korral kummipaelana ümber emakese Maa sikutada. Küllap annab ­igatsusi muud moodigi edasipi­ di lahendada. Suur maailm meie pisikeses peos. Ja peas. Ja võimsad keelenupud. Integratsiooni sihtasutuse ko­ dulehel (www.integratsioon.ee) on eesti keele õppe rubriigis: „Kui soovid eesti keelt iseseis­ valt õppida ja praktiseerida arvuti või nutiseadme abil, on ­ selleks mitmeid võimalusi. Tutvustame siin mõningaid nendest, mida saab kasutada ­tasuta.“ keeleklikk.ee – algajatele mõeldud eesti keele veebikur­ sus, kus saab õppida nii vene kui ka inglise keele baasil; keeletee.ee – eesti keele e-kur­ sused algajatele ja edasijõud­ nutele, interaktiivsed ülesanded, animatsioon, video, testid; Raadio4 saade „Keelekõdi“ (r4.err.ee) – eesti keele audio­ kursus; efant.ee/std/ – eesti keele ja eesti ajaloo õppekesk­ kond, keeleabi.eki.ee/?leht=11 – kirjaoskuse testid, keeleressursid.ee/alias – sõnaseletus­ mäng ALIAS, multikey.app – keele praktiseerimise rakendus, mis aitab leida vestluspartnereid ning harjutada keelt nii on-line kui ka vahetult, walktalk.ee – rakendus, mis aitab leida olu­ korrale sobivaid väljendeid ja

luua oma sõnastikku, 50languages.com – rakendus õppe­ mängude ja testidega, kutsekeel. ee – õppematerjalid eria­ lase sõnavaraga, innove.ee/eksamid­ja-testid/eesti-keele-tasemeeksamid – eesti keele tasemeek­ samid, keeleveeb.ee – sõnasti­ kud, sonaveeb.ee – sõnastikud, filosoft.ee – sõnastikud, speller, poolitaja; keeleabi.eki.ee/?leht=1 – keelenõu meili teel, 631 3731 – keelenõuande telefon,

on tõesti saanud Toronto!? Mõtlen sellele Tartu poisile. Kas tema ja ta sõbrad võivad teha aastal 2050 ettepaneku, et Eesti hümn tõlgitaks ametlikult inglise keelde, et üldlaulupeol saaksid kaasa laulda ka need eestlased, kes enam eesti keeles laulda ei oska? Kas tehakse ka ettepanek, et vähemalt pooled laulud lauluväljakul peaksid kõlama inglise keeles? Muidugi on kõik lauljad laulukaare all riietatud eesti rahvariietesse, sest tegemist on ju ikkagi eestlaste peoga. Euroopa Liidus on üks liik­ mesriik, mille üht ametlikku ­rii­gikeelt räägib igapäevaselt vaid üks kuni kaks protsenti selle riigi rahvast. See riik on Iiri Vabariik. Neil on tõepoolest kaks riigikeelt – nende põline emakeel ja inglise keel. Mõned iiri poliitikud ja ühiskonnatege­ lased püüavad meeleheitlikult oma vana keelt ellu äratada. Aga näib, et nad on jäänud hiljaks. Ehkki iirlaste üldine ­ suhtumine asjasse on mõistev, näib ettevõtmine üle jõu käiv. Jah, iirlased on oma mur­ depunkti ammu ületanud – tagasiteed enam ei ole. Nad ­ allusid inglise keele survele ­ vähehaaval – ja sugugi mitte alati püssitoru ees. Kes oskaks hinnata või mõõta, kui kaugel oleme meie sellest murdepunk­ tist, kust tagasiteed enam ei ole?

vastatakse tööpäeviti kl 9–12 ja 13–17; www.speakly.me – eesti keele õppe programm – NB! TASUTA LIGIPÄÄS AJUTI­ SELT EI TOIMI! (Lisainfo: Ott Ojamets, Speakly tegevjuht, +372 51 209 38, ott@speakly. me) Tasuta ligipääsu saamiseks toimi nii: 1. Mine www.speakly. me; 2. Vajuta ,,Osta kohe“; 3. Logi sisse, vali eesti keel, vali (Järgneb lk. 7)

See särk sai trükitud mõned aastad tagasi Jõekääru suvekodu kunstitares. Inspiratsiooniks oli samas laagris väljamõeldud mõiste „keelenupp“. Keelenupud asuvad ajus ja suus, aga ka rinnas. Südames oleva keelenupu asukoht ongi särgile märgitud. Vähemalt asub see kindlasti seal mõne keele puhul, nagu näiteks isa- või emakeel. Vajutades keelenupule on võimalik vahetada keeli nagu rong vahetab rööpaid. Vahel kulub ära väike meeldetuletus, et „Vajuta siia!“ või nagu kõlab vana lõkkenali: „Pressi punane nupp!“ Särk ja foto: Riina Kindlam


6

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

Rakverre tuleb Edith KotkaNymani skulptuur Rakveres kuulutati hiljuti välja linna aukodaniku, välis­ eesti kultuuritegelase Edith Kotka-Nymani auks korraldatud skulptuurikonkursi võitja. Viie töö seast valiti võitjaks osaühingu Kivi Kunst kavand ,,8aastane Edith“, mille autorid on skulptor Gea Sibola Hansen ja arhitekt Mai Šein. Võidutöö kujutab kulunud kohvril seisvat ja valgustatud aknaraamile toetuvat tütarlast. Skulptuuriansambel, kuhu kuulub ka pink, tuleb Rak­ veresse Pikk tänav 22 asuvale platsile. ,,Rääkides ta pere ja tutta­ vatega, siis just Pikk tänav oli Edithi koolitee, seal üle tee on Kaitseliidu maja ja ta oli päris aktiivne naiskodukaitses ehk see koht on tema liikumisteega väga seotud,“ rääkis Rakvere abilinnapea Laila Talunik uudis­ tesaatele ,,Aktuaalne kaamera“. ,,Ta seisab, nõjatudes akna­ lauale, ja vaatab kaugusesse. See kuidagi kajastus ju ka tema reisides tagasi siia, kus ta panustas ka lastekodudesse.

Meil on arhitektiga planeeritud, et pink läheb soojaks, mis ise­ ­ loomustab tema soojust ja tähelepanelikkust,“ selgitas skulptor Gea Sibola Hansen. Rakvere linnavalitsuse teatel oli Edith Kotka-Nyman Rakvere hea tahte saadik, kes panustas pikki aastaid Rakvere ja Rootsi Sigtuna kommuuni vaheliste tihedate ja viljakate koostöösi­ ­ demete loomisesse pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist, õpe­tas eesti keelt ning tutvustas Eesti ja Rakvere kultuuri ja ajalugu. Kotka-Nyman sündis 4. mail 1932. aastal Tallinnas, kuid tema lapsepõlv möödus Rak­ veres. 1944. aasta sügisel põge­ neti perega Rootsi. Rootsis lõ­ petas ta gümnaasiumi ja kahel korral ülikooli, esmalt kunstia­ jaloo ja prantsuse keele alal, hiljem eesti filoloogina. Edith Kotka-Nyman õpetas Rootsi eestlastele eesti keelt, koostas ja andis koos kolleegiga välja eesti keele õpikuid ja lugemiku. 1990. aastatel loodi sõprus­ sidemed Rakvere linna ja

Konstantin Pätsi unistus kaksikriigist

töö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik. 1940. a suvel kaotas Eesti ise­ seisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja ­ Eesti liitriigi plaani. Seppo Zetterberg (sünd. 1945) on olnud Jyväskylä üli­ kooli ajaloo professor ja ajakirja Kanava peatoimetaja. Ta on Tartu ülikooli audoktor ja Soome Teaduste Akadeemia liige ning olnud Soome Insti­ ­ tuudi juhataja Eestis.

Kirjastuselt varrak ilmus aasta alguses Seppo Zetter­ bergi raamat ,,Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksi­k­riigist“. Eesti Vabariigi riigimees, esi­ mene president Konstantin Päts (1874–1956) tundis Eesti sõja­ eelse vabariigi juhtivatest riigi­ meestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Päts saabus Soome suur­ vürstkonda poliitilise pagulase­ na 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Ees­ ­ tile. Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioo­ nist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome ­ Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad. Riigipeade iga-aastased koh­ tumised algasid 1931. a, Soome ja Eesti kõrgetasemeline koos­

XIII noorte laulu- ja tantsupidu lükkub edasi 2022. aastaks planeeritud noorte laulu- ja tantsupidu lükkub aasta võrra edasi. 13. noorte laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini 2023 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi keskstaadionil. Laulu- ja tantsupeo sihtasu­ tuse juhataja Margus Toomla sõnul on viimased poolteist hooaega olnud tervele kultuu­ rivaldkonnale ning ka laulu- ja tantsupeo liikumisele väga keerulised, kuna ära on jäänud nii proovid kui ka kontserdid ja etendused. XIII noorte laulu- ja tantsu­ peo repertuaar jõuab osalejateni 2021. aasta lõpus, registreeri­ mine noortepeole algab sep­ temb­ ris 2021. Laulupeo kuns­ tiline juht on dirigent Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ning rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Eestlaste tänapäevane eesnimekasutus algas 19. sajandi lõpus

Sigtuna kommuuni vahel, mille töös Edith Sigtuna-Rakvere sõprusseltsi esimehena aastaid aktiivselt osales. Ta oli tõlk ja giid, sõpruslinna eesti keele õpetaja ja eesti kultuuriloengute pidaja, Rakvere ajaloo väsimatu tutvustaja, elav kontakt kahe linna inimeste vahel. Rakvere linna aukodaniku tiitli pälvis Edith Kotka-Nyman 1998. aas­ tal. Ta suri 7. aprillil 2017. Rakverel on kaks aukodanik­ ku. Helilooja Arvo Pärdi auks püstitati linna 2010. aastal skulptuur ,,Noormees jalgratta­ ga muusikat kuulamas,“ mille autorid on Aivar Simson ja Paul Mänd. (Allikas: ERR)

120 aastat Ernst Idla sünnist 8. aprillil möödus rahvusvaheliselt tunnustatud võimlemis­ pedagoogi Ernst Idla sünnist 120 aastat. Järvamaal Oisu mõisas sündi­ nud Idla sai hariduse Tallinnas Wagneri erakoolis, Tallinna Peetri Reaalkoolis ja Tallinna Õhtukoolis. Vikipeedia andme­ tel oli Reaalkooli turnimisõpeta­ ja Anton Õunapuu osa Ernsti elukutse valikul eriti määrav. Õunapuu meetod oli vastandiks vanale staatilisele saksa turni­ misele ja tugines suurele liiku­ vusele. 1920. aastal lõpetas Ernst Idla Sõjakooli 2. kursuse ja ülendati lipnikuks. Idla võttis vabatahtlikuna osa ka Vaba­ dussõjast. 1922. läks Idla sõjaväeteenis­ tusest erru ja hakkas tegutsema võimlemisõpetajana. Ta tegutses ka Eesti Spordi Seltsis Kalev, kust lähetati õppima Berliini. Tagasi kodumaal moodustas Ernst Idla mitmeid võimlemis­ rühmi ja korraldas erinevaid võimlemisvõistlusi ja -pidusid, ka üleriigiliselt. 1944. a septembris põgenes Ernst Idla perega Rootsi, kus jät­ kas ­ tegevust võimlemisalal. 1949. a korraldas ta Stockholmi staa­dionil, Lingiaadi juubeli val­ guspeo, milles osales umbes 500 eesti päritolu võimlejat. Seda üri­ tust korrati Stockholmi 700. aas­ tapäeva tähistamisel suvel 1953. Pärast Ernst Idla lahkumist (5.12.1980 Stockholmis) jätka­ sid ta tegevust tütred. Lisaks sellele viis Ernst Idla endini õpilane Leida Leesment Idlavõimlemise Malmösse, kus see on tänaseni tuntud ,,Malmö tüdrukute“ (Malmöflickorna) nime all. Stockholmis asutati

Seoses 14. märtsil tähistatava emakeelepäevaga tõi ERR portaal esile Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti keele lektori Annika Hussari kirjutise nimedest, mida allpool vahendame. Eestlaste tänapäevane ees­ nimekasutus sai alguse 19. sa­ jandi viimastel kümnenditel. Seni oli mitmesaja aasta jooksul kasutatud teistelt rahvastelt lae­ natud nimesid, mis eestlasteni peamiselt siin elanud sakslaste kaudu olid jõudnud. Need ni­ med olid suupäraseks mugane­ nud sedavõrd, et tänapäevalgi peetakse just neid vanu laenni­ mesid kõige õigemateks eesti nimedeks: Ann, Mari, Leena, Mai, Liisu, Madle, Anu, Kai, Krõõt, Jaan, Jüri, Juhan, Tõnu, Mart, Kaarel, Mihkel, Jaak, Peeter. 19. sajandi lõpus hakati risti­ misel lastele andma samade ni­ mede rahvusvahelisi variante. Anni asemel sai kirikuraama­ tusse Anna, Mari asemel Marie, Jaani ja Juhani asemel Johannes, Kaarli asemel Karl jne. Järgmisena oli lihtsam omaks võtta selliseid võõrapära­ seid nimesid, millele varasemast vastet polnudki. Kasutusse lisandusid ja aastal 1900 olid populaarsemate hulgas Hilda, Alma, Ida, Ella, Alma, Eduard, Rudolf, Oskar, Voldemar, Arnold. Lääne-Eestis ja saartel jäid pikemalt kasutusse varasemad traditsioonid. Kiiremini toimu­ sid muutused Tallinnas, Tartu­ maal ja Võrumaal. Ka levis tol ajal kahe nime panek, selles osas olid juhtivad Rakvere ­kandi inimesed. Viljandimaal, Tartu- ja Võrumaal võeti uued eestipärased nimed kergemini omaks. 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alul hakati soovitama, et eestlased võiks lastele eestipära­ seid nimesid panna, nagu Karl August Hermann küsis – kui inimestele nimesid teistest keeltest võib võtta, siis miks mitte eesti keelest? Uusi, eesti keelele tuginevaid nimesid esit­ leti nii kalendrites kui ka soovi­ tusnimestikes. Neis nimestikes esines ligi 3000 nime, millest laia kasutusse tuli mõniküm­ mend, väga paljusid pole tõenäoliselt aga mitte kunagi lapsele nimeks antud. Eestipäraste nimede kõrgaeg oli naisenimedes 1930. aastatel

rootslaste juhitud Idla-ühing Föreningen Idla, milles on palju vanuserühmi väikelastest nende vanemateni. Eestis märkis Ernst Idla 120. sünniaastapäeva Sõltumatu Tant­ su Lava ja ZUGA Ühen­ datud

Nr. 14

(Helju, Laine, Luule, Vaike, Õie), kui eestindati laialdaselt ka perekonnanimesid. Mehe­ nimedes oli eestipäraste nimede kõrgaeg 1960ndatel (Urmas, Kalev, Aare, Ülo, Lembit). 1930. aastatest alates ongi võinud näha järjest nimemoo­ dide ja moenimede vaheldumisi. 1940ndatel said lapsed taas vanu laennimesid: Tiiu, Maie, Malle, Mare, Anne, Reet, Tiina, Rein, Jüri, Ants, Jaan, Jaak, Tõnu, Peeter. 1960.–1970. aas­ tatel tulid uued laenud teistelt rahvastelt: Marika, Katrin, Anneli, Ingrid, Margit, Aivar, Kalle, Raul. Samuti hakati jälle ise nimesid looma, nt oli lem­ mikühend ai, mida lisaks ole­ masolevatele nimedele (Aivar või Maire) ka muudes nimedes kordama hakati, või li-lõpulised nimed (Anneli, Maili, Eneli, Eveli, Marili, Merili). Vanad laennimed tulid uuesti moodi 1980. aastatel. Seekord välditi neid nimesid, mis 1940ndatel moes olid olnud. Lemmiknimedeks kujunesid Kadri, Triin, Liis, Kadi, Mari, Kristjan, Indrek, Tanel, Priit, Mihkel, Siim, Madis. Osalt oleme praeguseks rin­ giga tagasi jõudnud 100 aastat tagusesse aega ja tüdrukud saa­ vad taas nimeks Helena, Marta, Emma, Adeele, Emilia ning poisid Hugo, Oskar, Robert, Jakob, Karl, Gustav. Iseloo­mu­ lik on see, et eri maades on moes ühed-samad nimed. Ka mujal on praegu populaarse­ mate hulgas Mia, Sofia, Hanna, Mila, Ella, Nora, Olivia, Saara, Emily, Isabel, Paul, Lukas, Oliver, Oskar. Niinimetatud vanad talupoja­ nimed on praeguseks otsas – paarisaja aasta tagune nimerep­ ertuaar polnud kuigi ulatuslik ja neid nimesid kannavad praegus­ te lapsevanemate ning vana­ vanemate põlvkonnad. Siiski on las­ tele hakatud panema vahe­ peal haruldasemaid vanu nime­ sid, näiteks tüdrukutele Eliise, Els, Eva, Kärt, Mai, Miina, Riia, Viiu ja poistele Andri, Käsper, Laas, Laurits, Leiger, Luukas, Mikkel, Pent, Pärt, Pärtel, Päären, Reedik, Risten, Ristjan, Viidas. Teistlaadi eestipäraseid nime­ sid pannakse siiski veel. Edetabelis on praegu Lenna ja Mirtel, millele saab eesti tõl­ genduse anda. Lisaks on tüdru­ kute nimedest veel Roosi, Linda, Säde, Iiris, Kirsika, Leelo, Helmi, Sireli, Tuule ning poiste nimedest Uku, Kaur, Tambet, Tormi, Maru, Raju ja terve rida vähem kasutust leid­ nud nimesid tõlgendatavad kas osalt või täielikult eestipärase nimena. (ERR/EE)

Tantsijate loodud ,,Liikumispau­ sid“, mis kannavad edasi Ernst Idla mõtteviisi luua sild spordi ja kunsti vahele, kehalise aktiiv­ suse ja esteetika vahele, rajades sedaviisi uue, eripärase ja kõi­ gile sobiva liikumiskooli.


Nr. 14

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1048 1

2

3

4

5

12

6

16

21 25

31

11

20

22 26

32

36

10

27 33

37 41

28 34

38 42

39

40 44

47

48

51

52

54

55

56

57

58

59

PAREMALE:

1. Maa keset vett.   5. ____p, vedel toit.   8. ,,C“. 12. Türgi ohvitseri tiitel. 13. Eesti end. nais-tipptennisist. 14. Jõud, tugevus. 15. Keraamika­ kunstnik. 17. European Association of Music and Imagery. 18. Paneb. 19. Veekogus liikuva vee koht. 21. _____l, rõivastusese. 22. Talent. 23. Meesnäkk. 26. Madagaskari poolahv. 28. Kaugemal, taamal. 31. Eesti end. dirigent (1939–2016). 33. Kerbal Space Program 35. Väga vana inimene, kõrges eas. 36. Kingakonts. 38. Irvitus. 40. Piirkond, territoorium. 41. (Talu)hoone,

30

35

43

46

29

49

50

53

peam. elumaja. 43. (M)___, mina (mitm.). 45. Toidujuurvili. 47. Ilu ning peenuse hindaja ja taotleja. 51. Mehenimi. 52. Tervitama, tere ütlema. 54. Midwest Energy Efficiency Alliance. 55. Ese. 56. Utt-tall. 57. Lõpud (ingl.k.). 58. Naisenimi. 59. Sakslane, kes maandus väikelennukiga 1987. a Moskva kesklinnas. ALLA:

1. Küla ja samanimeline mõis Virumaal Toila vallas.   2. Pikk aeg, kaua (ingl.k.).   3. (Peidetud) varandus.   4. Kammi meenutav riist linakuparde varte küljest eemaldamiseks.   5. Alamate taimede hulka kuuluv seene ja vetika

Kui igatsed… (Algus lk. 5)

mistahes pakett; 4. Sisesta sooduskood EV100, mis nullib tasu; 5. Tee keeletest enda taseme määramiseks; 6. Alusta õpinguid. Käesoleva lehenumbri trü­ kiks valmistamise hetkel 8. aprillil toimub Tallinnas Aren­

Volli veste

T

Röötsakil

Paremale: 1. Pea, 4. Verb, 8. EKRE,

17 19

24

9

S

Ristsõna nr. 1047 LAHENDUS

14

18

45

8

13

15

23

7

I

liitorganism.   6. Puhkeaeg.   7. Vorm sõnast ,,pikk“.   8. Sportlase ettevalmistaja.   9. Eesti saar. 10. Naisenimi. 11. Emane siga. 16. Ühesugused vokaalid. 20. Eesti Entsük­lopee­ dia end. lüh. nimi. 23. Also known as. 24. Edev. 25. Lastehoid. 27. Ajaliselt kõige esimene. 29. Väike sukelpart. 30. Luure Keskagentuur (lüh.). 32. Veeloom. 34. Põhja-Ameerika rohtla. 37. Kolme-, kolmik-. 39. Viskamine; heide. 42. Praegu Eestis elav väliseesti ajakirjanik (snd 1951). 44. Teat. malenupp. 45. Nimi (ingl.k.). 46. Linn Jeemenis. 48. Ilma vanuseta. 49. Sama, mis 11. alla. 50. Delikaatsus, peenetundelisus. 53. Sama, mis 27. alla.

guseire veebiseminar „Kas teh­ noloogia päästab eesti keele?“, mida salvestatakse järelkuula­ miseks. Seni saab tutvuda ­kavaga Arenguseire Keskuse Facebooki lehel või võrgu­ aadressil (riigikogu.ee/arengu­ seire). Kel janu, sel jalad; kel igat­ sus – võrk; kel keeled, sel nupp. Ükskord me lobiseme koos ­nagunii! RIINA KINDLAM, Tallinn

Naljanurk Juku jookseb isa juurde: ,,Isa, vaata, ma joonistasin Sinu!“ ,,Väga hea! Aga miks sa mulle oranžid juuksed oled värvinud?“ ,,Mul ei olnud ju kiilaspea värvi pliiatsit.“

12. EPA, 13. Istu, 14. Daim, 15. Re­­ b(u), 16. Leil, 17. Elam(u), 18. Eesel, 20. Give, 22. Lammas, 25. VIP, 28. Pasi, 31. EAAT, 32. Aga, 33. Atak(k), 34. SAR, 35. Klan(n), 36. Ill, 37. Tiri, 38. Ravi, 39. Saa(v), 40. Alpaka, 42. Juba, 44. Lilla, 48. Saab, 50. Sada, 53. Aer, 54. Sini(lill), 55. Evis, 56. VES, 57. Seen, 58. Doos, 59. AMT. Alla: 1. Pere, 2. Epee, 3. AABS, 4. Villa, 5. Ese, 6. RTI, 7. Bulgaaria, 8. Edev, 9. Kalevala, 10. RIA, 11. Emm, 19. Elik, 21. (M)ist, 23. Mesi­ lased, 24. Maarp (praam), 26. Igav, 27. Pani, 28. Pais, 29. Atla, 30. Salajane, 35. Krai, 37. Tab, 41. Klass, 43. Ubin, 45. Lava, 46. Leem, 47. Arst, 48. Sss, 49. Aie, 51. Avo­ (kaado), 52. Dio(nysos).

Nädala retseptid

7

Ei, mitte füüsiliselt, seda mu vanakõbõkõse au ja uhkus ei lu­ baks kunagi. Ootame puusärgini. Vaid vaimselt, noh, nigu Ets ja tema vanused seda nohhi kuritarvitavad. Et kas Te ei saa aru, ometi. Lubjakad. Vaat minusugune ei kohane hästi inämp. Õppisin ontlik olema. Läks aega küll. Oleks vanalelle meenutusi saada kus­ kilt kirjapantult, mette mu mälust, ei tea mis pildi saaks maa­ litud. Siis kik see kommude eest põgenemisevärk. Teades, et elu on mängus. Aga ka siis nolk jäi nolgiks. Oleks ometi ettevaatusest õppinud. Lõppeks siis nood rumalad elurituaa­ lid, milledest ei vist pääse. Armumine, abielu, töökohad, maja, iluaed – nigu tolles heas filmis „Zorba“, Anthony Quinn nimiosas lausus – the whole catastrophe. Katastroof pole see koos-, abielu õnneks olnud. Ku ainult teaks, mis nurgas peaks mis hetkel seisma. Mis karva lipsu valida. Ja seda vagalt tehes. Eks musu eest peab maksma. Kuid kudagi on kokkulepitud. Ning töödejaotus, sellised nagu kahel inemesel on omad, need ammu jutti seatud. Mina orjan enam-vähem nurisemata, temake naudib seda, et töökas teener hoiab elurutiini, nigu Mussolini rongide sõidutabelit, kella peal. Et Il Duce tuli ette oli selle tõttu, et meite tänapäevases on nati liigpalju noid riigipoolseid kurjemaid käske. Et tehke nii. Muidu me suslad ei jõua täpselt vaksalisse. No kas minule tähtis, et jaamas rahvas ei tungleks. Kas oodates minekut võ tulekut. Vanalell õpetas juba kaua, kaua aega tagasi, et adra seadmiseks tuleb aega anda. See’p see ongi. Et meie muga­ vusriigi jõukad (kes need muud poliitikasse satuvad, kui priske tengelpungaga inimesed) ei saa aru, kuda elu toimib. Päriselt. Sõjapõgenikuna. Näljasena. Otsides kopikaid tasku­ põhjast, et üüri maksta uuel asukohamaal. Nii ta oli. Aga unus­tame.

Hiljuti oli kokandushuvilistel võimalik piiluda koos VEMUga praost Mart Salumäe kööki ja tutvuda mõningate tema retseptidega, mida ta kaamera ees ka val­mistas. Mõned retseptid tema kogust ilmusid EE # 12, 2021. Allpool on ära toodud teiste sel õhtul valmistatud toitude val­ mistamise õpetus.

Pannil hautatud tatar Koostisained: 250 gr tatart 250 gr keeva vett õli ja soola Valmistamine: Tatar loputada sõelal külma voolava veega ja jätta seniks nõrguma, kuni pann soojeneb. Pane loputatud ja nõrgunud ta­ tar soojale pannile kuumenema umbes 5-10 minutiks, lisa siis 2-3 spl õli, sega tatar korralikult läbi ning lisa keev vesi. Lase kaane all haududa 10 minutit, maitsesta soolaga (vajadusel lisa vett) ning lase tasasel tulel haududa 15-20 minutit. Valmis on toit siis, kui tatar on juba pehme, kuid siiski veel parajalt krõmps.

Praetud seened sibulaga Koostisained: 1 suurem sibul 400 gr shampinjone peotäis kuivatatud metsaseeni

Nii ongi, et praeguses elukäigus oleme mõned pisut vaim­ selt väsinud. Kas just nigu nagu pääliskirjas piltlikult kirja pant, aga ikke küll. Väsitab ju see teadmatus. Ning valvsus. Käskude täitmine. Kuna ei oska oodata järgmist pauku. Ei need ole lõhkevad pommid ega kuuliderahest läbiminek. Vaid alati üllatuseks, et meda nüid. Kui Ets nii kurtis, oskasin aga talle õpetusena ütelda. Vaat, Sina kui noor, vabaduses sündinu poissmees, ei Sa ju tea, mis päris sõda on. Elu hoidmise huvides tehakse kõike. Loe nati ajalugu. Meil on tänapäeval valida hääde eesti ajaloo­ laste ja lõpuks, tänuks, mitte marksistlike kohalike vahel. Ja vallalisena ei tea Sa, et abielu on too huvitavam ning ohtli­ kuim tander. Võta ometi naine. Ku sealses olus ellu jääd, siis tulevik on helge. Praegune pandeemia on selle kõrval köömes. VABARNA VOLLI õli sojakaste Valmistamine: Pannil praadida rohkes õlis hakitud sibul kuldpruuniks. Lisada viilutatud šampinjo­ nid ja lasta mõni minut kaane all haududa. Jahvatada (näiteks kohvi­ veskis) kuivatatud metsaseened peeneks ning puistata pannil olevatele šampinjonidele. Lisada maitse järgi sojakastet (u 2-3 supilusikatäit), segada korralikult läbi ning jätta umbes 10 minutiks rahunema jahtuvale pliidirauale. Kuna šampinjonid on suhteli­ selt maitsetud, siis nendele ise­ loomuliku, kuid tagasihoidliku maitse võimendamiseks on hea

lisada nende praadimisel soja­ kastet ja kuivatatud metsaseeni. Nii valmistatud šampinjonid omandavad hea ja nauditava seenemaitse.

Kaalika toorsalat mandariinidega Koostisained: Kaalikas ja konserveeritud mandariinid. Ühe keskmise kaalika kohta kulub 2 purki ­ konserveeritud mandariine. Aga võib lisada ka konserveeritud ananassi. Valmistamine: Koori kaalikas ära ja riivi jämeda riiviga. Riivitud kaa­ likale lisa konserveeritud man­ dariinid koos vedelikuga. Saab hea ja mahlase toorsalati.

ROBERT SAARNA (B.A. COMMERCE & ECONOMICS, CRA) esindaja

HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

kontoris: 416-424-4900  •  isiklik 416-526-2080 e-mail: robsaarna@royallepage.ca Professionaalne ja usaldusväärne teenindamine kinnisvara ostu ja müügi korral ROYAL LEPAGE REAL ESTATE SERVICES LTD., REALTOR

1391 Bayview Ave., Toronto M4G 3A6


8

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

Nr. 14

The evolution of freedom and human rights, as described by VEMU fundraiser guest speaker Professor Marju Lauristin Vincent Teetsov English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 •  E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Follow the money, that is dark money Most reliable estimates internationally put the amount at $1 trillion in the US alone. Experts say that fully one quarter of this is controlled by Vladimir Putin and those close to him. According to an Atlantic Council report last fall, approxi­ mately $40 billion have found their way west each year since 1990. Private ownership in Russia does not have the pro­ tections that have been part of established democracies for generations. This spurs cautious and proactive entrepreneurs, with corrupt government offi­ cials and outright shysters to place their legitimate earnings, ill-gotten and fraudulent gains into investments abroad, away from mother Russia. With the implosion of com­ munism, along with China’s sharp turn to capitalism, illegally gained fortunes from looted government coffers and bribes, that had always been hustled to secret locations around the world, was robustly magnified with the globalization of bank­ ing. By one estimate $1 trillion now leaves the world’s develop­ ing countries each year. With the Soviet Union’s col­ lapse and the surge in the new rich, many of whom had simply grabbed state assets, the most appropriate places for safe­ guarding their profits were ­places such as Cyprus. By 2013 the island had attracted $130 billion, 150% of its GDP. The majority of the money was ­returned to Russia in the form of “foreign investment”. A Berkeley economist in 2015 concluded that fully 52% of Russian wealth resides out­ side the country. But international scrutiny forced Russians to find new hideaways like British Virgin Islands, London, the Caymans, even the State of Delaware. All provided anonymity and money laundering possibilities. The Council report states that Estonia, through the Danske Bank, along with Latvia, Lithuania and Moldova were also venues for Russian money laundering. The Caymans, with a popu­ lation of 60,000, is home to 158 banks. The wealthier Russian oligarchs usually spread their wealth among 30–40 anonymous offshore firms, ­ which provide anonymity in

transactions. Delaware legislation provides easy registration for shelf companies to do business in ­ confidentiality. Most Russian money in the USA is involved in investment in the financial sector. However another popular sector is real estate, where an accurate estimate of the total amount has been impossible to calculate. The Council observes that approximately one quarter of the $1 trillion belongs to Vladimir Putin and four other Russian oligarchs. The question here is not ownership of the money, but its end use. It is known that substantial sums went to support the Republicans in the 2016 elections, in comp­ liance with US election law. The donations originated from US citizens, such as Lev Blavatnik, a citizen since 1984. Local US citizens of Russian heritage are a Godsend to the oligarchs, since significant Russian assets have been frozen due to sanction enforcement. US citizens cannot be penalized using the same measures. This weakness in US legislation is compounded by the reality that political influence can also be bought through thousands of firms whose ownership is totally obscure. It’s widely acknowledged that these types of funds can pose a serious security threat to the US, because this money can be exploited and directed for espionage, terrorism, industrial espionage, political corruption, manipulation of public opinion, disinformation and other illegal ends. At the collapse of the Soviet system, the West had n­aively expected the best practices from the new elites who had been liberated from a repressive, cor­ rupt bureaucracy. They ex­ pressed commitment to liberal, democratic capitalism and were initially believed. During the Cold War, the KGB had be­ come expert at using Western banking complexities, and ex­ hibited confidence in paying its network of agents with it. This capability spurred the ac­ cumulation of massive fortunes. One of history’s greatest robber­ ies was the plundering of the state treasury by adversaries in Soviet intelligence. The ­mo­­nies were deposited into a­ccounts across Europe and the US.

In last week’s edition of Esto­ nian Life, it was announced that VEMU ÖÖTV and Estonian Music Week will be presenting this year’s VEMU fundraiser online on Friday April 23rd. The fundraiser will start at 7:00 PM and conclude at 9:30, with take-out dinners cooked by Ülle Veltmann and Linda Karuks. However, there wasn’t the opportunity to say much about the guest speaker, Professor Marju Lauristin, a woman for whom there is much to say. In 2015, Estonian World de­ clared her the number one most outstanding Estonian woman in the world. Eesti Päevaleht named her as part of the 10 most influential families in Estonia. In a recent interview, I asked why her perspectives on politics and sociology strike a chord for many Estonians today. Immediately, she spoke of the steadiness of her views on democracy. “Maybe they trust that I am genuine in my views, that I’m not pursuing any kind of political interest or self in­ terest.” To counteract what she determines to be self interest, Professor Lauristin often em­ phasizes “evidence-based deci­ sions” in politics. This stems from her long career in academia. Professor ­ Lauristin teaches Social Com­ munication at the University of Tartu, and has been a professor in the Faculty of Social Sciences for 18 years. Her foundation in this field was built when, in 1966, she com­ pleted her degree in Journalism and Sociology of Mass Communication at what was Tartu State University. Despite the way social sciences were viewed with suspicion by the communist establishment, she

It’s been suggested that the US and other countries have, in effect, become complicit in this plunder. The West could have rejected this illegal money, could have blocked the creation of self-companies and tax havens. Instead Western banks ­ encouraged the use of their fi­ nancial operations. In Estonia, Danske Bank was ejected from the country in 2020 after admitting suspicious money flowed through its Estonian based branch between 2007 and 2015. Estonia, in­ vestigating the extent of these operations, is sharing its infor­ mation with the US, including identifying individuals who are subject to US sanctions. In Latvia, laundered Russian funds were used for more than just political manipulation. An attempted Moscow-supported coup in Montenegro in 2016 was directly tied to funds that

Marju Lauristin at a Rahvarinne (Popular Front of Estonia) gathering at the Tallinn Song Festival Grounds in June 1988. Photo: Urmas Koemets

found ways to conduct research and pursue her field of study. This culminated in her obtain­ ing a PhD in Journalism at Moscow University in 1976. Her deviation from what was deemed acceptable extended to political activism. A big part of her notoriety comes from the fact that she and other activists initiated and organized the Rahvarinne (Popular Front of Estonia) in 1988, which led the Estonian independence move­ ment. Professor Lauristin grew up in an environment that was un­ likely to raise an independence activist. Her mother and father, Olga and Johannes Lauristin, were prominent communists in Estonia. But in 1980, Marju Lauristin signed the neljakümne kiri (“Letter of 40”). This letter was put together by 40 intellec­ tuals with the intent to protest Russification in Estonia and the handling of the riots that fol­ lowed the Propeller concert at Kadriorg Stadium that Septem­ ber. In August 1989, as a member of the Rahvarinne’s managing committee, she was involved in organizing the Baltic Way, an

moved through a Latvian bank. It was inevitable that Russian authorities denied any such con­ nection, but couldn’t refute the undertaking of the coup. Reforms are being adopted in the light of Washington’s initiatives to weaken the in­ ­ fluence in post-Soviet Bloc states that have a continuing confrontational relationship with Moscow and have deployed NATO forces to deter Russian aggression. The exact total of the funds, illegally accumulated, legiti­ mized through established banks and some of it used to ­influence political decision­making, is unknown. While the US is making it illegal to hide the actual ownership of foreign assets, much more needs to change globally to make any dent in the world of Russianstyle kleptocracy that enjoys the wild west milieu of today.

enormous human chain on the roads from Tallinn to Riga, de­ manding freedom for the Esto­ nian, Latvian, and Lithuanian people. In hindsight, she de­ clares “It had to become, and really became, an international media event...We wanted to show that we were three nations who were very capable of high-level self organization and self discipline... [and that] we had the real unanimous will to have back our statehood and sovereignty and to have real historic justice done.” As a member of the Baltic delegation, she visited the U.S. Congress in May 1990, at a time when those pushing for ­independence were still advised to act with caution by politi­ cians and commentators. In Washington, there was a hear­ ing in the United States Senate Committee on Foreign Re­ lations concerning the Baltic ­independence movements. At the same time, the New York Times published a column that cautioned the Baltic nations against rocking the boat, so to speak. Despite this tension, leaders of Estonian, Lithuanian, and Latvian popular fronts were determined to convince US senators and the international ­ political community to support Baltic independence vis-a-vis Moscow’s denial of this legiti­ mate claim. On August 20th, 1991, she was vice-speaker of the Supreme Council of the Re­ public of Estonia, which for­ mally voted to restore the inde­ pendence of Estonia. Between 1992 and 1994, she was the Minister of Social Affairs during Mart Laar’s first term as Prime Minister. Until 2003, she was a member of the Riigikogu as part of the Moderate People’s Party, what is now the Social Democratic Party. And throughout her time in politics, her ties to academia didn’t diminish. In 2003, she returned to the University of Tartu, where she was invited to become a full professor. However, despite increased stability in Estonia, challenges remained after independence was achieved. Namely, one

LAAS LEIVAT

(Continued on page 9)


Nr. 14

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

9

The evolution… (Continued from page 8)

Estonian World Council Global Estonian NGO Worldwide Estonian Youth Network

Estonian Foreign Policy Virtual Forum for Global Estonians Saturday, April 24, 7 – 8:30 p.m. (Estonian time) An Estonian clay building from @eestimaaehitus NGO’s video “Earth Building in Estonia.”

Low-Impact Housing: Solutions leading the way to accessible sustainability Vincent Teetsov The image of sustainable living makes it harder for it ­ to be adopted on a wider scale. Pragmatically-speaking, it’s not encouraging to think about all the comforts one might theoretically have to give up. Things like taking regular hot showers, getting tasty take-out meals, and purchasing a fresh pair of ­ sneakers. Maybe the austere, sacrificial tone of this way of life is an exaggeration. How then can the average consumer unite convenience, comfort, and low-impact living? For one thing, dwellings can be renovated or built to consume less fuel and raw materials, or reuse pre-existing materials. One example of this is how, starting in 2016, Tartu’s Sovietera khrushchyovka apartment buildings were renovated as part of a pilot project for the EU’s SmartEnCity initiative. When first constructed, the apartments weren’t intended to be long­lasting, and many hadn’t been improved throughout their life­ times. Apartments on the edge of the building couldn’t retain heat at the same level as the rest of the building. So, the leaders of the project wanted to lower heating and electricity bills for residents, making them “class-A” in energy-efficiency. Accordingly, they were fitted with insulation, new central heating units, ventilation, and solar panels. A tablet was also installed in each of these units to monitor energy consumption, which residents say has gone down. Others in the city argue that these buildings ought to have been demolished, because the cost is too high. Gerda Kelly Pill from research and advocacy non-profit AlgorithmWatch has noted that “Almost half the funding comes from the European Union, approximately 4 million euros, with additional contributions from a national support scheme. The rest of the money, around 50 percent, was taken out in loans by the ­housing associations.” Could rural-style dwellings outside of cities be better than working with old urban struc­ tures? We have seen it work

with the houses of Earthship Biotecture, started by Michael Reynolds in the United States. The walls of these “Earthships” are made of used tires, often filled with a mixture of sand, clay, water, and straw (called “cob”). The tires are stacked, compacted with soil, and re­ inforced with drink cans, ­making a “rammed earth” home. Walls can let light in by being fit with glass bottles. Electricity is generated by solar panels. Rainwater is col­ lected, filtered and consumed. If residents use detergents and soaps that don’t change the pH of the water, then the “grey ­water” from bathtubs, showers, bathroom sinks, and washing machines can be used for grow­ ing non-edible plants or for flushing the toilet. Sewage from toilets and water from kitchen sinks has to be directed to a septic tank; but the goal of the house is to maximize what would otherwise be ignored as waste. These low-impact, low-waste houses have served their pur­ pose in New Mexico since Reynolds built the first one in the 70s. More recently, his company’s designs have been built in Collingwood, Ontario, southern Alberta, and Golden, B.C. The houses work best in warm climates, but with extra heating, they could adapt to Estonian and Canadian winters. Considering rammed earth structures, there’s a long tradi­ tion of constructing farm build­ ings with clay in southern Estonia. Eestimaaehitus NGO have described these old tech­ niques as including juniper and fir twigs for reinforcement. Adapting classic earth struc­ tures like these could be a good way to combine widely avail­ able materials and refuse to make dwellings. But again, maximizing energy usage is still a challenge. An in between solution could be the houses made by Avrame, a company from Tartu. These A-frame house kits are prepared off-site to minimize waste, and can be built to operate off-grid. They’re also intended to be affordable, accessible, and less ­ labour-intensive. There are a dizzying amount

The Estonian World Council, the Global Estonian NGO and the Estonian World Youth Network will host a virtual global Estonian foreign policy forum on Saturday April 24, 7pm (Estonian time). The forum will provide an overview of current important foreign policy issues and ideas about how Estonians around the world can participate in advocacy efforts to advance Estonia’s interests abroad. •  Secretary General of Estonian Ministry of Foreign Affairs, Jonatan Vseviov:     o  Overview of Estonia’s foreign policy plans and priorities. •  Panel discussion:     o  What can global Estonians do to support Estonia in achieving its foreign policy goals?    o Questions Moderator: prof. Andres Kasekamp, Department of History, Chair of Estonian Studies, Munk School of Global Affairs, University of Toronto Participants: Marko Mihkelson, Chairman of Riigikogu Foreign Affairs Committee; Karl Altau, Managing Director, Joint Baltic American National Committee (JBANC); Marcus Kolga, Senior Fellow Macdonald-Laurier Institute, President Central & Eastern European Council in Canada; Chair Sirle Sööt, Chairman, Rootsi Eestlaste Liit (REL) Preregistration: email Reet Marten Sehr at reetsehr@gmail.com

Domestic tourists keeping Estonian tourism industry in business ERR, April, 2021 In February, Estonian ac­­ commodation establishments served nearly 100,000 tourists who spent 187,000 nights in total, data from Statistics Estonia shows. The number of visitors dropped by 57 percent compared to February 2020. Analyst at Statistics Estonia Helga Laurmaa said most of the accommodated guests were do­ mestic tourists and only 13 percent were foreign tourists. ­ “Year on year, the number of

of choices available, and criti­ cisms can be found for each, ­including their visual style and ability to be customized. What’s vital to determine is whether these houses have the necessary amenities. With flexibility and creativity in how materials are used, it may be just as feasible to build or renovate one’s ideal house in a low-impact way. These aren’t mainstream projects, but they’ll eventually lead the way to a more accessible model of ­sustainable living.

foreign tourists fell by 90 per­ cent and the number of domestic tourists by 22 per­ ­ cent,” Laurmaa said. 87,000 domestic tourists stayed at accommodation estab­ lishments and spent a total of 149,000 nights. The largest share of domestic tourists preferred the accommodation ­ establishments of Harju county, followed by Pärnu, Tartu, IdaViru and Valga counties. The biggest number of f­oreign tourists still came from neighbouring countries – 2,000 from Finland and 1,700 from Latvia. The total number of ac­ commodated foreign tourists was 12,500. They spent 38,000 nights in Estonia, which is just 16 percent of the nights spent in February last year. Three quar­ ters of foreign tourists were ­accommodated in Harju county, 10 percent in Tartu county and 4 percent in Valga county. In February, there were 888 accommodation establishments open to tourists in Estonia, which is 3 percent less than the year before. There were 19,000 rooms available for guests. The average cost of an overnight stay was €30 euros person, which is €4 cheaper than in February 2020. The average cost of a guest night was €33 in Tartu county, €31 in Pärnu county and €30 in Harju and Valga counties.

common Estonian goal had ­divided into many. And so, she continued to be an active figure and opinion leader in Estonian politics. According to Professor Lauristin, it’s taken three de­ cades for Estonia to adjust to the change. With the ongoing pandemic crisis and emergency situation rules, she says that Estonians have acted decisively when there is the potential that democratic freedoms might be limited. But at the same time, she believes that reacting against emergency rules is “something very weird because people here understand the need for rational behaviour, not ­emotional mobilization.” To this end, she has overseen Human Development Reports as an edi­ tor in Estonia for many years. These reports are intended to be information for anyone to read and consider. Between 2014 and 2017, Professor Lauristin sought to bring knowledge and practical ideas to the European Parlia­ ment as a member of parlia­ ment and a rapporteur of e-pri­ vacy regulation. For all those advancing this regulation, it was determined that “...it’s human freedom and rights that we should protect, not data alone.” Along these lines, there is the potential of sensitive personal data being used to discriminate against people or to manipulate their behaviour. With the upcoming Cana­ dian-Estonian audience in mind, she looked back in time again and voiced how “In the fight for Estonian freedom, the role of diaspora communities... was really decisive. For example, ­ when we were fighting for the disclosure of the secret proto­ cols of the Hitler-Stalin Pact, and the Soviets said that it didn’t exist... we were able to get, due to the help of Estonians working in the library of the U.S. Congress, the copies of original documents.” On a cultural level, she speaks warmly of the lifelines that stretched between Estonia and Estonians abroad from the 1960s onward: “When Estonia was occupied in the 40s, Soviet officials wanted to extinguish all memories of the pre-war cul­ ture... The community abroad really preserved cultural life very much... People got Estonian books from Sweden or America in parcels and letters and so on... When I was a stu­ dent we could read those books shared by those who had re­ ceived them from relatives abroad. Culturally, it was like a pair of external lungs when we couldn’t breathe freely in the old country.” Speaking with Professor Lauristin clarifies how much the pursuit of freedom and jus­ tice has grown in complexity since Estonia re-gained inde­ pendence 30 years ago. Atten­ dees at the VEMU fundraiser will receive much food for thought.


10

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

Where to hide the money? tive sources of rent, bribes and extortion within the Russian security state. People within it ­ Who says we’re heading for a can and do make fantastic cashless society? When Ivan amounts of money through all Belozertsev, governor of Penza kinds of illegal schemes and region, was arrested and his outright plunder. house searched this month, However, they also some­ they found about 500 million times acquire another role: as rubles ($6.6 million) at his an informal, underworld bank. home. What, after all, can you do with Still, this was nothing to the all your ill-gotten gains? The haul found when FSB Colonel Russians have all kinds of Kirill Cherkalin was arrested in ­complex and inventive schemes 2019. He turned out to be sit­ to generate obnal. ting on 12 billion rubles ($158 Whereas conventional money million) in cash and valuables, laundering is about taking dirty putting to shame the previous money and concealing its illicit record-holder, police Colonel origins, until it can pass as Dmitry Zakharchenko, whose ­ legitimate, this is about taking stash was a paltry 9 billion clean money and moving it off ­rubles, when he was arrested in the books so it can be used for 2017. dubious purposes, from insider Grainy police video shots of trading to outright bribery. sack after sack of money being However, it is still money, hauled out of another over-­ and to then try and put it in a decorated home have become bank risks bringing attention to ritual components of the name your sudden and inexplicable and shame news story. If noth­ wealth. This may attract the ing else, they help establish the ­ attention of Rosfinmonitoring, arrestee’s guilt in the public the Federal Service for Finan­ mind long before any trial. cial Monitoring. It may also Cherkalin’s case, incidentally, embolden more ruthless preda­ has still to come to court, but tors and risk empowering your Zakharchenko was sentenced to political rivals. thirteen years in prison. As Belozertsev has shown, Nonetheless, Cherkalin has for many the answer is simply already had his and his family’s to stockpile cash (which, after assets confiscated: four flats, all, can always be recycled as a two dachas, six plots of land bribe), because they simply plots amounting to 7,116 square have too much to safely invest meters, 14 other premises, plus or deposit. Such are the woes of cars and cash – including over the corrupt official. 8 million euros – for a total This is, of course, dangerous. value of over 6 billion rubles Someone could burgle your ­ ($79 million). home, or, worse yet, it can be It is no coincidence that found by investigators. One Cherkalin worked in the FSB’s ­ answer is to outsource sitting notorious Economic Security on your loot to someone whom Service (SEB), while Zakhar­ you feel you can trust and who chenko had been deputy head ought to be beyond suspicion. of the Interior Ministry’s eco­ Senior figures in the econo­ nomic security and anti-corrup­ mic security structures – game­ tion directorate. These agencies keepers turned poachers – have have emerged as the most lucra­ successfully acquired this role.

Mark Galeotti, Moscow Times, March 2021

Saame tuttavaks – Pleased to meet you: Real Estate Agent Triinu Lumi Triinu is a 44-year old Canadian Estonian who lives in Stoney Creek, Ontario. Triinu was born and raised in Estonia, grew up near Tallinn, and has made Canada her home for the past 24 years. Triinu and her husband have an 18-year-old daughter and 20-year-old son. Triinu has studied at OREA (Ontario Real Estate Asso­ cia­ tion) College and is a certified

real estate agent at Right at Home (RAH) Realty Inc. RAH Realty Inc was established in 2004 and is one of the largest real estate agencies in the Greater Toronto Area. Right at Home is an avid supporter of Habitat for Humanity and sup­ porting the community is also very important to Triinu. It is important for her that everyone has a place they can call home. Triinu is happy to also serve all fellow Estonians who wish to buy, sell or rent real estate property in the HamiltonBurlington-Niagara area. Triinu spends her free time with stay­ ing active and photography.

TRIINU LUMI kinnisvarafirma müügiesindaja BURLINGTON •  HAMILTON  •  NIAGARA

Right At Home Realty Inc. triinu@triinulumi.com mobiil 289-442-5390 kontor 905-637-1700 fax 905-637-1070

The notion is that they are either beyond suspicion or, ­ more plausibly, so well con­ nected that their properties are deemed sacrosanct or they would at least get fair warning before any search. I do not know, but wonder if that helps explain that extra 6 billion on which Cherkalin was sitting, and certainly some of Zakharchenko’s stash. This seems to be a practice dating back to the mid-2000s, and worked for years. As these cases illustrate, its time may be coming to an end. The powers that be are alert to it, and while Russia is still ruled by klepto­ crats, there has been a real and significant campaign against corruption at the lower and ­medium ranks. Even the SEB is not quite as bullet-proof as once it seemed. So corrupt Russians will per­ haps have to get used to living amidst mounds of cash, with all the vulnerabilities that entails. For example, two men have just been convicted of kid­ napping a retired FSB Major General Alexander Pastushkov in summer 2018. They drove him to a house outside Moscow and then tortured him until he was willing to lead them to his home in the Odintsovsky dis­ trict. From the garden, they dug up seven plastic containers contained the equivalent of $5 ­ million dollars in various ­currencies. The victim turned to the ­police, who in 2019 arrested the criminals. However, the investi­ gators then began to wonder quite how the general had come to accumulate the equivalent of 315 million rubles. That he was the former first deputy head of the FSB’s construction depart­ ment was probably no accident. He hurriedly tried to change his statement and claim that nothing had been stolen from him, but too late. While the kid­ nappers were sentenced to ten years in prison, he had $1.1 million, 5 million rubles, and property with a value estimated at 36 million rubles confiscated. Unable to bank their ill-got­ ten gains, unable to turn to the authorities if anything happens to it, today’s corrupt officials find themselves in the same ­circumstances as the tsekhoviki, the magnates of the late Soviet Union’s underground economy. Many of them became fantastically wealthy thanks to ­ their smuggling operations and, especially, illegal factories churning out goods in demand in an era of scarcity and rationing. Where possible they ­ often sought to convert cash into more portable valuables such as diamonds and tsarist-era gold coins, but they still often found themselves sitting on mountains of cash. One of the first gangsters to see this opportunity in the 1960s was Gennady Karkov, known as ‘the Mongol.’ He and his men, wearing fake police uniforms, would likewise seize their victims and drive them out of town. Tsekhoviki would be tortured to give up their money in a variety of sadistic ways,

Nr. 14

Eesti Sihtkapitali Kanadas stipendiaat

Liina Sadul Liina Sadul is an Estonian-Canadian university student who received a 2020 EFC Scholarship with funding from the Martin & Heljo Mäeks Scholarship Fund. Liina is currently in fourth year Mechanical Engineering at the University of Toronto, specializing in Robotics and Biotechnology. A graduate of Toronto Esto­ nian Schools, Liina participated in the song festival with the school choir and con­ tinues to be active as a guide leader and a member of Korp! Amicitia. In her free time, Liina enjoys r­eading, cycling, na­ ture and Ultimate Frisbee. On being Estonian Being Estonian means that I am connected to the Estonian culture and I am able to share my history and language with other Estonians. I am able to participate in Estonian activi­ ties, including folk dancing and singing in choirs. I celebrate the unique culture and values of Estonia, prepare and enjoy ­­traditional foods. It also means that I honor the memories of my grandparents, such as celebrating and preserving the Estonian language and culture. It also means that I have friends and community for a lifetime. Being Estonian in Canada means that I am able to partici­ pate in many organizations and activities that are connected with being Estonian. I think that the social aspect … is very impor­ tant as having Estonian friends gives us a reason to continue with “Estonianness”. I know that I want to preserve our organisations. And that can happen only if we demon­ strate our culture and history so that we can be proud of it. I believe that the Estonian community in Canada will re­ main alive but due to different reasons than in the past … As most Estonians in Canada are not planning on moving to Estonia, it is important to protect our heritage and traditions as these are the ties that connect us with our culture, our his­ tory and [then] we feel connected to Estonia and Estonians all over the world. On the role of EFC I think that the Estonian Foundation of Canada is import­ ant to the community because it helps to support Estonian orga­nizations, events, and programs, which may not be able to run without the ­support. These activities are ­important be­ cause they keep Canadian Estonians in touch with each other, and thus our culture and heritage. It’s easy to forget our cul­ ture and history when we’re not surrounded by it every day, and Estonian isn’t our primary daily language, but being able to participate in Estonian activities allows us a chance to con­ nect with other Estonians and keep in touch with our com­ munity. ••• Thanks to the generosity of our donors, Estonian Foun­ dation of Canada has granted 150 scholarships to Canadian-Estonian students since 2003. Scholarship details and applications available at www.estonianfoundation.ca/en/efc-scholarships or by contacting the EFC office at 416-465-5600 or info@estonianfoundation.ca Scholarship application deadline: June 1, 2021

from burning them with hot irons to, most dramatically, nailing them into a coffin, which the burly henchman known as ‘Executioner’ would then begin to saw in two, as if in a magic trick. People paid up. Karkov counted on the fact that his victims could not go to the police without admitting that they too had committed crimes with potentially very ­serious consequences. After all, serious economic crimes could lead to the death penalty, while when Karkov was eventually

caught in 1972, he received just 14 years in a strict regime ­prison colony. Eventually, the vory v za­ kone, the aristocrats of the Soviet underworld, reached a deal with the tsekhoviki, in effect ‘taxing’ them in return ­ for leaving them alone. Maybe in due course, the state will end up doing the same, offering an amnesty in return for a generous cut of all the dirty ­ money sitting buried in back gardens and stuffed in closets across Russia.


Nr. 14

Hydro One’s audacity

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

Kudos. But Hydro One is another entity altogether. Those of us fortunate enough to have a place to escape to – read ­cottage – from the urban bustle, must have been gobsmacked by the recent notice that the mo­ nopoly delivered by mail to their customers. In our case, our cottage on leased land at Kotkajärve, a beautiful Musko­ ka property that allowed pre-pandemic many wonderful hikes. No running water, a kybo (outhouse) for serious needs, otherwise the bush does just fine. For a male, at least. Yet one needs to cook – although there is a firepit built there to allow for the best grilled meats, fish and vegetables. And at night one needs electricity to see the board of the game chosen by the offspring. Who ­ face the vana kartul with trepi­ dation. Having listened to our pre­ mier and his off-kilter advice, it has been more than a year that our “bubbled” family has been in Paradise North. Paying the rent on the land lease is not an issue. But Hydro One’s audacity in jacking up “seasonal” cus­ tomer rates is quite unbeliev­ able. Used to be that one paid for the electricity used. Then one began to pay for mere connectedness. As in delivery. ­ The sum paid, just for having a meter. Not for what actually was used. Now the seasonal category is being eliminated, with at least a 10 % increase in getting electricity to a quiet place in the woods. Pending legislators and bureaucrats, of course. Certainly, there are mainte­ nance costs, keeping the elec­ trical lines and transformers en route in good shape. Yet – to

pay for just being connected? In a country, where from Bell Canada on the captive subscriber already pays, as a rule, not with all services, thankfully, more than anywhere else? A seasonal customer is just that. The KJ cottage was ac­ quired for the next generation, not the older generation, the parents. Who as noted, play by the rules. Having to move to a new rate class, justified by Hydro One as a protective ­measure so as to avoid large bill increases is illogical. At least to this captive bill-payer. One wonders. Why does not this country, with abundant natural resources – from the ­ power plants driven by Niagara Falls and others similar, nuclear – and safe – electricity generators have better protec­ ­ tions for the end-users? Who literally have no choice. Electricity distribution rates should be moderated by the ­actual cost of serving the cus­ tomer. Not arbitrarily, as Hydro One’s advisory makes clear. One has no idea how cottagers at Seedrioru and Jõekääru are affected. But at KJ, where ­cottagers keep the place finan­ cially alive, except for the – will they happen this year? – scout/guide camps and Met­ sa­ ülikool, our wonderful Forest University, are expected to pay more, while renting the land ­under the cottage seems some­ what usurious. My personal viewpoint. The well-compen­ sated pensioners, some of them Estonians, on the Hydro One (which had an extraordinary number of vice-presidents at one time) plush benefits plan perhaps do not see the need to keep sanity and common sense rather than profit in view.

RIA yearbook: Cyber criminals took advantage of COVID-19 fears

losses. To RIA’s knowledge, the largest one-off loss last year was over €41,000, which a partner of a Viljandi-based ­ ­company transferred to a scam­ mer’s account. At the beginning of this year, there was an at­ tempt at invoice fraud, which, if successful, would have broken the loss records with approxi­ mately €900,000. Thanks to the attention of the employees, no payments were made to the fraudulent account. Among other things, readers can learn about the new Estonian information security standard and how RIA-led EU CyberNet is setting up a cyber security center of excellence in the Dominican Republic. The role of RIA in the elections and the future EU Cyber Security Competence Center are also discussed. Raul Rikk, the cyber security policy chief of Estonia, writes about ensuring the security of 5G networks, Oskar Gross, head of the Central Criminal Police’s cyber crimes depart­ ment, discusses maintaining ­cyber security, and Heli Tiirmaa­Klaar, Estonia’ special envoy on cyber security, explains how

The problem with monopolies is simple. There is no other place to go. No option is available. And, alas, one has to pay through the nose for such. We can do without some services. Cable TV is an expensive luxury. But we do subscribe, ­ for it is the only game in town. These days a telephone landline is perhaps also not necessary. Considering the cost. But one thing that we do consider essential is electri­ city. To light dim rooms. To enable cooking as well as saving perishables in a con­ trolled environment, known as the refrigerator. To read at night, by the warm glow of a carefully selected lamp. The list is long. Power outages are accepted as part and parcel of the un­ avoidable. Weather and demand do put a demand on the supply system of this modern, not a convenience but a requirement for quality of life. And it is expensive. One utility that we ­ cannot imagine doing without. But it is not as if the user has a choice. You are tied to the grid. And the supplier. Pre­ viously this writer has carped about how in Toronto we are faced with exorbitant rises in paying for electricity. Actually for supply, rather than usage so much. Thankfully, Toronto Hydro has understood during this pandemic that leads the majority of people to follow rules, be indoors, use more electricity than usual, just so that we can virtually work. They actually lowered rates, acknowledging the reality and ­ need to work from home.

BNS/ERR, April 2021 The Estonian Information System Authority (RIA) says in its recently published cyber security yearbook that cyber criminals have been keen to exploit people’s coronavirus fears. The yearbook talks about record number of phishing, ­ ­distributed denial-of-service (DDoS) attacks, Emotet mal­ ware and cyber attacks on ­ministries in 2020. In addition to the incidents, the yearbook also touches on the impact of COVID-19 on Estonian cyberspace, the greater role of RIA in the elections, the new Estonian information ­security standard and the most important developments in ­international cyber cooperation. “The coronavirus crisis also affected what was happening in cyberspace. First, we saw that criminals took advantage of people’s fears and ignorance to make a profit from fraudulent and phishing e-mails. As nor­ mal life came to a standstill,

much of life moved to a digital solution, and it was felt that many companies and institu­ tions were not ready for it at the time – for example, scam­ mers gained access to some companies’ data because tele­ working solutions were not set up correctly,” Mart Hiietamm, head of the analysis and preven­ tion department at RIA, said. Hiietamm added that there are no areas that could not be affected by cyber incidents. “This means that every person, company and institution must constantly contribute to their own protection in cyberspace. It simply cannot be any other way,” he added. The CERT-EE unit respon­ sible for the management of security incidents at RIA ­ registered 2,722 incidents last ­ year. The year was marked by bank and e-mail account phish­ ing, DDoS attacks involving blackmail and hitherto unknown security vulnerabilities. Al­ though there were more frauds last year, there were fewer large

TÕNU NAELAPEA

11

Meet KESKUS construction manager In late 2020, KESKUS, the International Estonian Centre being developed in the heart of Toronto, put out the construction manager contract for tender. Development Manager David Kalm explains: “The Construc­ tion Manager is a key team player for a project of this magnitude and complexity. We ­ customized the evaluation grid for proponents, received excel­ lent proposals and interviewed the top 3 bidders. We decided in favour of Harbridge+Cross Ltd. (H+C). H+C is responsible for shop drawings, tendering, ensuring safety onsite and de­ livering the project on time, within scope and on budget.” International Estonian Centre Inc. board member Bob Spokowski, a a 40-year veteran of the construction industry, 20 years as a structural design ­engineer and 20 years working for a large general contractor (read more here), adds that “H+C was a good choice with their fixed price approach to the project. They have a long ­history of successful builds. In addition to institutional projects for the Government of Ontario, City of Toronto, OCAD Uni­ versity, University of Toronto, H+C’s sweet spot is complex projects like KESKUS. It is a good fit for the size and com­ plexity of the project and H+C has a reputation for working well with project architects and engineers.” Bill Waters, P. Eng., is one of the owners of H+C, has over 33 years of experience, has a broad knowledge of all levels of construction, and is LEED ac­ credited. Bill is H+C’s Project Manager for KESKUS and oversees the project team for estimating, site supervisors, health and safety, accounting, project managers, labour and administration. “I’m at the stage of my career that I enjoy complex ­ projects the most and KESKUS is just that,” says Bill and notes that at H+C, he has built over subway tunnels before and has a solid working relationship with the Toronto Transit Com­ mission who owns and manages Toronto’s transit services. KESKUS architect Alar Kongats has previously worked with H+C and with Bill Waters in particular. Alar notes that the $25.5m University of Toronto Mississauga, Terrance Donnelly

Estonia has become a pioneer of cyber diplomacy. “The idea of the RIA cyber security yearbook is to give the reader a broad snapshot of the level of cyber security in

Bill Waters, Vice-President of Harbridge+Cross Limited, KES­ KUS Construction Manager.

Health Sciences Complex also had a complex glazing compo­ nent and Bill’s careful manage­ ment of the process was key to success of the construction ­deliverables for the award-win­ ning building. Alar adds: “Bill’s methodical approach and calm demeanour is reflected in his whole team. Their depth of ex­ perience makes the complexity of building on a tight site with a tight budget and timelines ­manageable.” A comparable for the KESKUS project is the recently completed Fort York Visitor Centre that was built by H+C adjacent to the Gardiner Ex­ pressway in Toronto, for the City of Toronto. It too had multiple stakeholders, a tight ­ site and innovative architecture, with a similar budget and time­ lines. Bill notes one more thing “I’m delighted to be working with Alar Kongats and his team and now with David Kalm, Ellen Valter, Veiko Parming, Hans Kukk, and others, increas­ ing my circle of admirable Estonians”, and continues “plus already I’m impressed with the engineering coming out of Estonia with the curtain wall. It is a pleasure to incorporate the goal of KESKUS into H+C’s work on the project, that in all practicable aspects, it is an ‘Estonia First’ building. This means that we build tendering in Estonia into our timelines, to make sure the building reflects as much Estonian innovation, material and know-how as ­possible.” Keep in touch with project news •  Visit our website for updates • Sign up for our monthly email newsletterand get the ­latest news right to your inbox. • Follow us on Facebook: @ EestiKeskus

Estonia, with interesting read­ ing for everyone as well as good recommendations for those responsible for cyber security collected between its ­ covers,” Hiietamm said.


12

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

VEMU 9. tuluõhtu… (Algus lk. 4)

töötama ja pakkuma lahendusi. On tekkinud dialoog, mis enne täiesti puudus: infotehnoloogia ettevõtjate, haridus- ja kultuuri­ inimeste ning poliitikute vahel. See on täiesti uus nähtus, mis kindlasti viib arengut väga kiiresti edasi. Teine asi, mis sellega seotud, on kliima-teema või „rohelised teemad“, mis tundusid kunagi väga kauged ja ülemaailmsed. Meie vaatasime neid natuke Rehepapi moodi: kuidas me saaksime neist kasu, et ise väga palju ei peaks pingutama. Las need rohelised või mingisu­ gused noored seal tegelevad nendega. Praegu on tunda, et kriisiolukorras, kus tervis on muutunud palju-palju olulise­ maks, esmatähtsaks väärtuseks, on hakatud rohkem nägema seda, et Eesti areng peaks ole­ ma tervisekeskne ja kogu see roheline teema avaldab paljuski tervise aspekti. Siit me tuleme veel ühe hu­ vitava asja juurde – kuhu Eesti majandus areneb või kust Eesti raha peaks saama. Palju rohkem on hakatud rääkima sellest, mis on Eestile omane – kõik toidu­ ga või puiduga seotud asjad, kõik need majandusharud, mis on loodussõbralikud, aga samas toetavad ka Eesti omapära. Ma arvan, et see mõtteviis on ko­ roona-ajal muutunud avatumaks, harjumuspärastest rööbastest välja. Rohkem märgatakse või­ malusi, mis seni on olnud väga teoreetilised, aga nüüd äkki on praktiliselt osutunud väga olu­ listeks. Paljud inimesed on veen­ dunud, et maailm on hulluks läinud ja kindlasti läheb veelgi hullemaks. Kuidas sina näed Eesti, Euroopa ja maailma arengut pikas perspektii­ vis? Maailm on ju hulluks läinud ennegi, see on perioodiline. Teame, et on olnud suurte sõ­ dade, ususõdade ja katkuajad. Inimkonna ajaloos on korduv ja tavapärane, et minnakse läbi katastroofide ja kriiside. Rooma Klubi teadlased ütlesid ju juba paar aastakümmet tagasi, et inimkond õpibki ainult kriisi­ dest. Kriis on oluline, sest siin on võimalik õppida. Õppida ka nägema kriitiliselt asju, millest senimaani arvati, et need on juba kombes. Et nendega me enam ei tegele. Kriis on olnud nagu tõehetk. Ta on näidanud, mis tegelikult ikkagi ei ole korras. Kui ma vaatan Euroopat, siis näitas kriis selgesti ära Euroopa Liidu nõrkused ja selle, et Euroopa Liidus on palju neid inimesi, kes oskavad ilusasti kõnelda, aga praktilise tegutsemisega jää­ dakse hätta. Siit tuleb välja üks äärmiselt tõsine teema, ka Eesti jaoks: Kus on õige tasakaal ­rahvusriigi ja tema vastutuse ja kohustuste ning üldisema tasandi, olgu see siis Euroopa Liidu või maailma tasand, võimaluste vahel? Kuidas seda õiget tasakaalu saada? Ma nägin Brüsselis Euroopa Parlamendis olles, et Euroopa Liidu mõtteviis on sinnapoole

kaldu, et küll Euroopa ise otsus­ tab-lahendab kõik ära ja siis kõik riigid teevad järele, mida Euroopa otsustas. Tegelikult näeme praegu kriisiajal, et asjad on vastupidi. Tasand, kus reaal­ selt vastutada tuleb, on endiselt oma riigi tasand. Selle mõtteviisi muutus on väga tähelepanu­ väärne. Rohkem vabaks loo­ sungitest, rohkem tegelda selle­ ga, kuidas tegelikke probleeme lahendada ja näha, kes ja kus neid siis paremini lahendab. Nüüd on näha, et nii Euroopas kui Eesti riigis endas on ikkagi põhitasand, inimese ümbruse ja kogukonnatasand see, kus asjad tegelikult toimu­ vad. Kui kogukonnad pole tu­ gevad ja kui riik ei toeta kogu­ kondadele ja seesama liit ei toetu riikidele, siis tervik ka ei tööta. Siin on suur probleem ülemaailmse tasandiga – ko­ roonakriis on üks näiteid glo­ balisatsiooni haigusest. Meeletu inimeste liikumine ilma igasu­ guste piirideta ja põhjusteta, ­lihtsalt lõbu pärast riigist riiki ja mandrilt mandrile – ilma selleta poleks see haigus ju ka nii katastroofiliselt levinud üle maailma. Koroonakriisi aja uus olu­ kord, kus inimesed enam ei reisi, vaid räägivad üksteisega, ­ nagu meie sinuga praegu rää­ gime Zoomis ning ka kooso­ lekuid peetakse väga edukalt ilma, et peaks selleks kuskile lennukiga sõitma – ma arvan, et sellest jääb väga palju alles. Inimesed õpivad kokku hoidma oma aega, säästma sellega, muide, loodust ja sellega muu­ tuvad raskuspunktid. Praeguse kriisiga on kodu tähtsus tõsiselt muutunud. Kodu on muutunud kohaks, kus töötatakse, kus õpitakse, kus suheldakse palju rohkem. Pered on hakanud üksteisega palju rohkem suhtlema. Kuidas võiks tulevikus ühiskondlik ruum olla kujunenud? Missugune oleks vahekord suurte büroomajade ja inimeste elukeskkonna vahel? Tulevad muutused eluviisis, ar­ hitektuuris, linnaplaneerimises, ajajaotuses, ärimudelites, juhti­ mismudelites. Ma arvan, et väga paljud asjad muutuvad. See on ühiskonnale üsna kulukas. Kas lähiajal peame hakkama püksirihma pingu­ tama ja elu läheb kallimaks? Ei tea. Eestis on e-kaubandus muutunud igapäevaseks. Maal igal pool ei saa, aga linnaini­ mesed saavad enamasti tellida toidu poest koju. See on aidanud kodust toidueelarvet kokku hoida. Inimestel on kont­ roll oma väljaminekute üle. Nad saavad rohkem järele mõtelda, mõtlematut kulutamist on vä­ hem. Siin on see ja teine pool. Kasvõi seesama meeletu sõit­ mine, mis oli tegelikult nii aja kui raha raiskamine. Kui seda on vähem, see on juba väga suur asi. Vaadake, kui suured on transpordikulud perede eelarve­ tes. Ja kui suured on transpordi­ kulud ettevõtete ja ministeeriu­ mide eelarvetes! Viimane teema, millest tahaks rääkida, on Sina ja Välis-Eesti. Millised on olnud Sinu kontaktid sellega? Kuidas näed Sina väliskogu-

Nr. 14

Rahandusminis­tee­rium prognoosib Eestis majanduskasvuks 2,5 protsenti

Marju Lauristin koos intervjueerija Lea Kreininiga 2017.a. Integratsioonikonverentsil.

kondade osa Eesti minevikus, olevikus ja tulevikus? Olen väliseesti kogukonnaga väga tihedalt seotud perekonna ja abikaasa kaudu. Minu abikaasa (ajakirjandusteadlane ja sotsiaalpsühholoog Peeter Vihalemma) vanemad elasid Rootsis, isa oli Rootsis tuntud kirjanik ja kunstnik (Arno Vihalemm). Me käisime nendel külas 1980ndatest alates igal ­suvel. Sealtkaudu tutvusin väga paljude kirjanike ja kunstiini­ mestega Lõuna-Rootsis – Lundis ja Stockholmis, näiteks Bernard Kangro, Valev Uibopuu. Mul on väga häid sõpru Ameerika eestlaste hulgas. Üks mu parimaid sõpru, kes nüüd on kolinud küll Eestisse ja oma ­kodutalu üles ehitanud, on Liivi Jõe, kes oli kunagi Columbia ülikoolis sotsioloogia osakonnas ja pärast ABC-s sotsioloog. Väga tihedad ja soojad suhted on siiamaani. Ma hindan väga seda, mida Välis-Eesti tegi juba kasvõi Eesti kultuuri jaoks. Kui olin tudeng 1960ndatel, siis hak­ kasid meile üle tulema kirjades saadetud romaanid ja luuletu­ sed, mis olid Välis-Eestis ilmu­ nud. Need hoidsid sidet sõja­ eelse Eesti kirjanduseluga ja tasemega, milleni Eesti oli 1930. aastateks kultuuris jõud­ nud. Stalini aeg, mis püüdis seda täielikult hävitada ja mälust välja pühkida, oli üsna lühikene. 1960ndatel hakkas väliseestlastelt üsna ruttu tulema uuesti „elumahla“. ­ 1960ndatel luulesse tulnud noor põlvkond toetus väga palju just sellele. Välis-Eesti kultuuriline roll on olnud äärmiselt suur. Väga suur on olnud välis­ eesti roll Eesti iseseisvuse puhul. Ühelt poolt kõik see töö, mida tehti. Kui MolotoviRibbentropi pakti avalikusta­ mise ja tühistamise aktsioon oli jõudnud nii kaugele, et nõud­ sime seda Moskvas Gorbat­šo­ vilt, kes tegi selle jaoks komisjoni, siis eestlased said välis­ eestlastelt materjalid, kui­ das sellele vastu vaielda. Arno

Liivak koostas Kongressi raa­ matukogus suure dokumendik­ ogu. See oli relv, millega sai ümber lükata kogu vale, millega püüti vastu seista Balti riikide tahtele see alatu pakt välja tuua ja tühistada. Siin on olnud väga suur praktiline abi, rääkimata meeleavaldustest. Stockholmis olid esmaspäeva­miitingud, kus minagi olen ühel olnud. See oli väga vahva. Hiljem on olnud meile abiks Välis-Eesti kogemus. 1990nda­ tel oli meil ikka väga suur lootus, et rohkesti väliseestlasi ­ tuleb tagasi koju. Aga seda kah­ juks ei juhtunud. Sidemed siiski on tihedad – nii perekondlikud kui erialased, võrgustikud tööta­ vad. Teiselt poolt on olnud väga hea meel näha, et osa ka tun­ nustatud väliseestlasi on leidnud endale kodumaal väga nähtava ja innustava rolli, näiteks kas või Jaan Manitski oma kuns­ timuuseumiga ja oma tegemiste­ ga Viinistus, mis on muutunud äkki Eesti kultuuri üheks kesk­ punktiks suvel. Enne ei teadnud Viinistust keegi mitte midagi. Kogu see teema ja tegevus on olnud mulle väga südame­ lähedane. Seetõttu on mul väga hea meel, et kohtumine, mis Kanadas toimub läbi virtuaalse keskkonna, uuesti vääristab seda. Ma väga tahaksin, et uus väliseestlaste seltskond, noorem põlvkond, kes alles nüüd on läinud ja kes tegelikult mitte midagi ei tea, saaks läbi selliste ürituste aimu sellest, missugune on olnud Välis-Eesti tegelik roll. Nemad ju ei mäleta seda, mis oli 30-40 aastat tagasi. Neile, kes välismaal elavad ja tunnevad, et tahaksid Eesti arengus kaasa rääkida, on prae­ gu see võimalus antud. Täna­ päeval elab kuskil viiendik Eesti rahvast üle maailma laiali. Arusaam, mis tänapäeval on lausa moodne, et on translo­ kaalsed või piirideülesed kogu­ konnad – eestlaskond on väga heaks näiteks piirideülesest kogukonnast. MARJU LAURISTINIGA vestles LEA KREININ, fotod Lea Kreinini erakogust

Rahandusministeerium prognoosib tänavuseks majanduskasvuks 2,5 protsenti ja tuleval aastal 4,8 protsenti. Prognoos eeldab viiruseleviku kontrolli alla saamist ja vakt­ sineerimise plaanipärast kulgemist. Rahandusminister Keit Pen­ tus-Rosimannuse sõnul oli ko­ roonakriisi majanduslik mõju varem kardetust lühiajalisem ja leebem. Rahandusministeeriumi prog­ noos on Eesti Panga prognoo­ sist konservatiivsem. Keskpank prognoosis käesoleva aasta majanduskasvuks 2,7 protsenti ­ ja tuleva aasta kasvuks 5 prot­ senti. Prognoos lähtub sellest, et viirus saadakse kontrolli alla ja uusi karme piiranguid ei tule. Rahandusministeeriumi fis­ kaal­ poliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul läks Läänemere piirkonnal mullu Euroopa keskmisest paremini. ,,Meie piirkonnas jäi majan­ duslangus Euroopa keskmi­ sest ca kaks korda paremaks,“ märkis ta. Parema väliskeskkonna tõttu tõstis rahandusministeerium ka talvise prognoosiga võrreldes kaupade ja teenuste ekspordi prognoosi, kriisieelse mahuni võib eeldatavalt jõuda aga 2024. aastal. Tööturu prognoos on läbi kriisi muutunud Lättemäe sõnul paremaks, kõrgemast tööpuu­ dusest väljumine võtab aga aega ja tööhõive taastumist krii­ sieelsele tasemele ministeerium 2025. aastani koostatud prog­ noosis ette ei näe. (ERR/EE)

Suurbritannia valitsus plaanib riigi taasavada Suurbritannia alustatas sel nädalal inimeste masstestimist. Valitsus leiab, et kõiki inimesi peab nädalas kaks korda koroonaviiruse suhtes testima. ,,Suurem testimine aitab vältida haiguspuhanguid ja aitab meil taastada normaalsem elu­ viis. Testid ei ole kohustusli­ kud,“ teatas valitsus. Täiskasvanud saavad kiir­ testid tellida koju või osta kohalikest apteekidest. Samuti ­ pakuvad testimist mitmed töö­ kohad. Kodus tehtud testide tule­mu­ sed tuleb registreerida veebis. Samuti saab helistada tervis­ hoiuametisse. Inimesed kelle test osutub positiivseks, peavad ennast isoleerima ja tellima täpsema PCR-i (ninaneelu) testi. Alates veebruari keskpaigast on koroonaviirusest tingitud surmajuhtumid Suurbritannias püsivalt langenud. Viimase nädala keskmine surmade arv oli samal tasemel kui eelmise aasta septembris. (ERR/EE)


Nr. 14

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

EESTI SPORDIS ON JUTUKS... ENN HALLIK

Talisportlased tõmbasid hooajale joone alla

da saanud. Ja teiseks oli kvali­ fitseerumissüsteem hästi kee­ ru­ liseks aetud. Aga Eesti epeeEestlaste talispordihooaeg lõp­ naised Katrina Lehis, Erika pes rõõmustava etendusega Kirpu ja Julia Beljajeva alista­ Stockholmis, kus iluuisutajad sid esmalt Ukraina, siis jäid ühe Eva-Lotta Kiibus ja Alek­ torkega alla Venemaale, said sel sander Selevko näitasid maail­ turniiril seitsmenda koha ja sel­ mameistrivõistlustel head võist­ lest piisas, sest lähirivaalid jäid le­janärvi ning teenisid oma rii­ kõik tahapoole. Viimati olid gile pääs­ med 2022. aasta Pe­ ­ Eesti veerand sajandit maailma kingi taliolümpiale. tipus püsivad epeenaised olüm­ Eva-Lotta Kiibus põdes mõni pial 1996 Atlantas, kus kaotati aeg tagasi Covid-19 viirust, aga üllatuslikult avaringis… Ehk suutis suure töö ja treener Anna ­tuleb nüüd ka olümpiamedal! Levandi abiga taastada enda Olümpia kiirlaskmise spet­ füüsilise, vaimse ja tehnilise tu­ sialistil Peeter Oleskil on olüm­ gevuse. Eva-Lotta oli lühikava piakogemus juba Rio 2016 ajast järel 19., ent tõusis veatu vaba­ olemas. Hiljuti võitis ta Indias kavaga 14. kohale. Aleksander elu esimese MK-etapi ja see Selevko pääses lühikava esita­ ­ tagas talle ka kindla Tokyo nutest viimase ehk 24ndana olümpia pääsme. vabakavale, aga sooritas seal ­ Väga tubli on Tartu sulg­ esimese Eesti iluuisutajana pallineiu Kristin Kuuba. Maa­ ­ neljakordse lutz’u ja tõusis il­ ­ ma edetabelis kõrgele 43. ko­ ­ okkuvõttes 16. kohale. k hale tõusnud Kuuba osales hil­ Hästi lõppes hooaeg ka Eesti juti kõrgetasemelisel turniiril noorele freestyle-suusatajale Poolas ja võitis selle. Temagi Henry Sildarule. Viimased aas­ olüm­piale sõit peaks olema kin­ tad X-mängudel maailma naiste del. Sama võib öelda judoka pargisõitu valitsenud ja renni­ Grigori Minaškini kohta, kes sõidus maailmameistriks tulnud sai Türgis Grand Slami turniiril Kelly Sildaru 14-aastane vennas kolmanda koha. Viiest matšist debüteeris tänavu täiskasvanute neljas viskas ta vastaseid Euroopa karikasarjas ja teenis ippo­niga nagu jahukotte. Venemaal Krasnojarskis oma Kõige esimesed personaalselt esimesed tiitlivõistluste meda­ Tokyo kutse teeninud eestlased lid. Esmalt sai Henry endast olid purjetajad Ingrid Puusta kuni neli aastat vanemate noor­ ja Karl-Martin Rammo, olüm­ meestega konkureerides kuld­ pia­pilet peaks olema ka kümne­ medali rennisõidus, siis teenis võistleja Maicel Uibol, oda­ pronksi pargisõidus ja lõpuks viskaja Magnus Kirdil ja veel pääses finaali ka Big Air’i mõnel kergejõustiklasel. Tõsine hüpetes. Millised on Henry katsumus kaamelit läbi nõela­ ­ Sildaru olümpiaväljavaated ja silma ajada seisab ees eelmisel kas näeme Pekingis ka tema olümpial 2016 Rio de Janeiros õde Kellyt, hakkab selguma Eestile ainsa medali toonud ilmselt sügisel. Meenutagem – ­neljapaadisõudjatel. Maikuus enne eelmist taliolümpiat oli Luzernis peetaval valikregatil Kelly Sildaru pargisõidus fa­ on laual veel vaid kaks olüm­ voriit number üks, paraku pia­piletit, tahtjate seas aga suur nurjas tema olümpiaesinemise hulk ülitugevaid sõuderiike. ­ ja võimaliku triumfi vigastus. Suusahüppaja Artti Aigro 14poleokei püstitas maailma karikavõist­ Ei ole head ilma halvata. luste viimasel etapi Sloveenias Kõigepealt veel ühest olüm­ Planica lennumäel Eesti tipp­ piamehest, seni Londoni 2012 tulemuse 227 meetrit. MK-sarja mängude hõbedast ja kahe­ kokkuvõttes sai ta 43. koha. kordsest raskekaalumaadluse il­ Teine noorus paistab käes mameistrist Heiki Nabist. olevat Eesti praegusel parimal Tema, jaanuaris positiivse do­ jäähokimängijal Robert Roo­ pingu­proovi andnu, ei ole seni­ bal. Soomes Jyväskylä klubis ajani üritanud B-proovi avades mängiv Eesti koondise kapten tõestada enda süütust. Kaebas viskab väravaid sagedamini kui hoopistükkis Eesti Antidopingu kunagi varem ja on selles arves­ selle eest kohtusse, et dopingu­ tuses koguni tugeva Soome agentuur kõiki reegleid järgides meistriliiga teine mees. talle esialgse sportimiskeelu peale pani. Suve- ja saalialad vaatavad Aga veel suurem skandaal Tokyo olümpia poole puhkes Eestis, kui tuli avalikuks Eelmisel aastal koroonapan­ kunagine afäär 52-aastase jalg­ deemia süül tänavusele hilissu­ pallitreeneri ja 14-aastase vuti­ vele (23.07.-8.08.) nihutatud tüdruku vahel. Brasiillane Fredo Tokyo suveolümpiale loodab Getulio Aurelio kasutas last Eesti saata kuni 50 sportlast. seksuaalselt ära, nüüd täiskasva­ Esialgu on kvalifikatsiooni­ nuks saanud neiu tõi kunagise norme täitnud eestlasi veel vaid loo avaliikuse ette ja sellest teistkümnetes, aga aega on ja sündis Eestis metoo-laadne pu­ pürgijate tulemused on lootust hang nimega 14poleokei. Aure­lio andvad. sai jalgpallis tegutsemise keelu, Viimatised olümpiapileti saa­ tema suhtes algatati krimi­ jad olid vehklemisnaiskond ja naaluurimine, aga riburada tuli laskur Peeter Olesk. Eesti nais­ kohe välja veel samalaadseid vehklejad käisid MK-etapil ahistamislugusid küll Eesti jalg-, küll korvpallis, küll jal­ Venemaal Kaasanis ja enne seda ­ oli kõhklusi õhus palju. Esiteks grattaspordis ja mujal. Takka­ polnud keegi koroona süül pihta teatriringideski. võistelda, ennast ega teisi katsu­ ENN HALLIK

13

Läbisõiduarmulaud Olen veidi laisk kirikuskäija. Möödunud aastal võtsin osa – pandeemia tõttu – kohaliku anglikaanikiriku teenistustest arvutil Youtube’i kaudu, aga need jäid minul peaaegu kuu aega tegemata. Siis saabus kiri. See oli hoo­ pis kohaliku ,,United Church“ kirikuõpetaja poolt, kes teatas, et peatselt on võimalik kiriku katuse alla pääseda. See tekitas minus suurt rõõmu, sest Suur Reede oli tulemas. Isiklikult pean Suurt Reedet kõige krist­ likumaks pühaks. Olgugi, et teenistus oli seltskondlikus saa­ lis, hakkasin end taas tundma hea kristlasena. Kirjas oli ka mainitud, et pühapäeva hommikul on samuti jumalateenistus ja see isegi kiri­ ku pühamus. Minu Ülestõus­ mispühade plaanid olid kinni­ tatud. Südames kipitas siiski õrn kahetsuse tunne, et ei olnud võimalik anglikaanikirikuga pühade ajal suhelda, arvestades, et anglikaani- ja luterikirikutel on pikemat aega omavahelised lepingud. Siis aga tuli telefonikõne. Et on võimalik sõita ühe kaugema küla anglikaanikiriku ette ja seal autos osa võtta kiirest ­armulauast. Seda viib läbi koha­ liku peamise linna naisõpetaja viisakal hommikutunnil. Samast leidlikust õpetajast olin aval­ danud möödunud aastal pikema loo Estonian Life’i veergudel, imetledes kui oskuslikult oli ta filminud jumalateenistusi, mil­ les saime osaleda arvutis Youtube’i kaudu. Mis siis saab ettenähtud ju­ malateenistusest United Church kirikus? Ülestõusmispüha hommikul sõitsin külakese suunas, olles eelmisel päeval kinnitanud küla­ kiriku asukoha. Jõudsin enne kella kümmet kohale, nii et minu ees oli vaid viis autot. Parklas astusin autost välja ja sirutasin end veidi. Enne välja­ kuulutatud kellaaega nägin, et valges rüüs naisõpetaja võttis autodest telefoniga kiiresti paar fotot. Kui autod minu ees hakkasid

Christ Church nimeline anglikaani-külakirik, mis asub maantee ääres ja oli allakirjutanule varem võõras. Kirik paistab olevat kokku klopsitud puust palkidest ja kaetud valge värviga. Küla, milles see asub, paikneb vaevalt viis kilomeetrit Trentoni linnast. Teisel pool maanteed voolab lai Trenti nimeline jõgi. Kiriku ees oli praktiline korraldada läbisõidu-armulaud. Foto AR

Christ Churchi nimelise külakiriku kõrvale hakkasid juba enne kella kümmet saabuma Trentonist ja läheduses asuvatest küladest kirikurahvast. Enne palvust astus naisõpetaja sõidukite ette ja võttis mälestuspildi. Allakirjutaja oli just oma autost välja karanud ja sattunud pildi keskele. Foto Rev. Lynn Mitchell

liikuma, kargasin rooli taha ja ootasin mis juhtub. Peatselt oli minu auto välisaltari ees. Minu ees vaid üks sõiduk. Minule anti ilus värviline vihik, armulaua,,leib“ pisikeses ­ ümbrikus ja kingitused – üks nendest seedrioksakene peamise linnakiriku aiast ja väikesed šokolaadimunad. Palvus oli kõik väljatrükitud, kusjuures rasvases kirjas pidin kõvema häälega lugema sõnumit. Pärast ,,leivakese“ suhupanemist luge­ sime Meie Isa palvet. Selline viie-kuue minuti pikkuse teenistus ilmselt pidi ­ toimuma neli-viis korda (ole­ ­ neb, kui pikk oli järjekord), kui auto maanteele tõmbasin.

Putin saab ametisse jääda kuni 2036. aastani Venemaa föderatsiooninõu­ kogu kiitis sel nädalal heaks õigusaktid, mis lubavad Vladimir Putinil ja Dmitri Medvedevil kandideerida veel kaks korda presidendiks. Venemaa parlament võttis põhiseaduse muudatused vastu 24. märtsil. Põhiseaduse muuda­ tused kiideti heaks ka eelmisel aastal üleriigilisel rah­ vahääletusel. Põhiseaduse muutmise käi­ gus muudeti presidendiks saa­ mise tingimusi. Uue põhiseaduse kohaselt on endiselt lubatud kaks presidendi ametiaega. See tingimus aga ei kehti neile, kes olid enne uue põhiseaduse vastuvõtmist juba olnud presidendid. Putin saab nüüd võimule jää­

da kuni 2036. aastani. Teoree­ tiliselt võib kaks korda kan­ dideerida veel endine Venemaa president Dmitri Medvedev. Seaduseelnõu peab veel allkirjastama Venemaa presi­ dent. (ERR/EE)

Vaatasin kella. Huvitav. Jõuaksin ehk United Church’i jumalateenistusele. Kas sobib? Otsustasin osalemise poolt. Jõudsin teenistuse alguseks kohale. Õpetaja oli teateid veel lugemas. Keeldusin ukse juures armulaua,,leiva“ võtmast ja asusin viimase rea pingile. Sain teist korda Meie Isa pa­ luda, aga tundsin eneses piinlik­ kust, et kas oli see siiras tegu tulla uuesti palvusele. Kirikust lahkudes vahetasin õpetajaga paar sõna ja teatasin, et olin anglikaaniteenistusest osa võt­ ­ nud. Noormees naeratas lahkelt ja ütles minule, et ma olevat päris õige oikumeeniline. ANDRES RAUDSEPP

LÜ H I DA LT K A N A DAST

KANADA. Riigi liberaalide partei liikmed kogunevad nelja­ päeva õhtul virtuaalselt, alusta­ des kolmepäevast konverentsi, kus keskendutakse mitmetele päevakohastele küsimustele, nagu COVID-19 pandeemia, majandus, sotsiaalteemad jm. (Lüh. Globalnews)


14

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

Nr. 14

Lahkus meie kallis onu ja ristiisa. Maga vaikselt, puhka rahus, südamed on sinuga,

IN MEMORY OF A DEAR HUSBAND, DAD AND VANAISA,

Bruno Piil

Onu Bruno

19.04.1929 Hiiumaa – 05.04.2021 Toronto leinavad Forever in our hearts,   DAPHNE    DOUGLAS, AMY, ALEXANDER & EMMA ANDREW

ristitütar VIIVI RITA, STAN & MATTI INGRID

Mälestame meie onu

Bruno Piil

LAHKUNUD ON ARMAS ONUNAINE

Eva Helvi Kalm

Condolences to AUNT DAPHNE, DOUG, ANDREW, AMY, ALEXANDER & EMMA

sündinud KABAL sündinud 3. aprillil 1925 Tallinnas surnud 7. aprillil 2021 Torontos

ÜLO & VALVE TRISH & RANDY TARA & FAMILY

Mälestavad    MERIKE KALM ja JAAN ROOS perekonnaga

In memory of our dear brother-in-law and uncle LAHKUS SIIT ILMAST MEIE ARMAS EMA, ÄMM JA VANAMAMMA

Astra Adia Hiis

We will miss him, Florida families:

sündinud 23. aprillil 1923 surnud 31. märtsil 2021 Mälestavad vaikses leinas   PAUL     ROBERT ja VIIVE    MAARIKA ja STEPHEN TIINA ja MARK

,,…Ja ma nägin uut taevast ja uut maad…“ Joh. ilmutus 21:1

Bruno Piil    HEATHER HARDCASTLE JOHN, LORI & GRAHAM HARDCASTLE ALISON, EMORY & LEXI PIERCE

Our sympathy to DAPHNE, DOUGLAS, AMY, ALEXANDER, EMMA, and ANDREW on the passing of

Bruno Piil

Mälestame armastusega meie kauaaegset head sõpra

LILLI PEETER MONIKA and JIM ASTRID and THOMAS HENRY and MARY ALLAN and LYNNE

Astra Adia Hiis’i Südamlik kaastunne poegadele PAULILE ja ROBERTILE perekonnaga

Puhka rahus!

LIA PIKKOV MART ja DEANNA   perekondadega

Armas sugulane

Astra Hiis Lahkus meie kauaaegne perekonnasõber

Euroopa Liit lubas Prantsusmaal toetada Air France’i

Astra Hiis

TIINA ja MICHAEL GREEN KRISTI ja MARTIN peredega

Puhka rahus

Euroopa Liit andis teisipäeval Prantsusmaa valitsusele loa toetada kuni nelja miljardi euro­ ga lennukompaniid Air France, et aidata toime tulla koroona­ pandeemia tõttu tekkinud raskustega. Nelja miljardi euro inves­ teeri­m isega kahekordistaks Prantsuse riik oma praeguse 14,3 protsendise osaluse lennu­ firmas. (ERR/EE)

Mälestavad

Lahkus meie seast Seltsi liige Sügavas leinas mälestab    MAI LENK perekonnaga

Doris Manon Smith née MARKSON (1925 – 2021)

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Mälestame kurbuses www.eestielu.ca

OTTAWA EESTI SELTS


Nr. 14

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

Tel 416-465-0639

25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com

Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Sündmuste kalender • Reede, 9. – pühap., 11. aprill Boston Baltic Film Festival ,,A to B. Rollerski“ (LAT), www.bostonbalticfilm.org • Pühap., 11. aprillil kl 3 pl (EST) film ,,CHASING UNICORNS“ ja diskussioon autori Rain Rannuga VEMU & Latitude 44° korraldusel VEMU YouTube’i kanalil. • Neljap., 15. aprillil kl 8 õ EMW kontsert Memories of Home, ROMAN SMIRNOV, klassikaline ja flamenkokitarr VEMU YouTube kanalil ja FB vahendusel. • Reede, 16. – pühap., 18. aprill Boston Baltic Film Festival ,,I Want to Live“ (LTU), www.bostonbalticfilm.org • Reedel, 23. aprillil kl 7-9.30 õ VEMU 9. TULUÕHTU (virtuaalselt). • Laup., 24. aprillil kl 7-8.30 õ (Eesti aeg) EESTI VÄLIS­ POLIITIKA FOORUM – virtuaalselt (ÜEKN ja ÜENV korraldusel), moderaator Andres Kasekamp. Inglise keeles. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021. • Neljap., 24. juuni EKKT korraldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esitamise tähtaeg.

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

(ELCC, Kanada Ida-Sinod)

Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Pühapäeval, 11. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. „Seemne vägi.” Muusika Mikaela Boutilier. Pühapäeval, 18. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige. Pühapäeval, 25. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige. Muusika Joshua Boutilier. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Alates 15. märtsist 2021 on ju­malateenistusteks kirikutesse lubatud vastu võtta inimesi maksimaalselt 15% kirikusaali täituvusest. Meie kiriku puhul on see 45 inimest. Kirikus olles kanname maski ja järgime füüsilise distantsi hoidmise reegleid. Pühapäeval, 11. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 18. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 25. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA.

15

Toronto Eesti Baptisti Koguduse pastor TIMO LIGE

Elav lootus ,,Kiidetud olgu Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes oma suurest halastusest on meid uuesti sünnitanud elavaks lootuseks Jeesuse Kristuse ülestõusmise läbi surnuist.“ 1Pt 1:3 Briti jutlustaja William E. Sangster kaotas lihaste kärbu­ mise tõttu elu lõpus hääle ja jäi ratastooli. Oma viimased hetked pühendas ta peamiselt kirjuta­ misele ja palvetamisele. Ühel Ülestõusmispühade hommikul, mõned nädalad enne oma sur­ ma, andis ta tütrele kirjakese, kuhu oli kirjutanud: ,,See on kohutav, ärgata Ülestõusmis­ pühade hommikul ja sa ei saa hüüda ,,Kristus on üles tõus­ nud!“ Aga veel traagilisem on see, kui sa ärkad Ülestõus­ mispühade hommikul ja sa ei näe põhjust hüüda, et Kristus on üles tõusnud!“ Kirikuaasta suurimad rõõ­ mupühad on möödas, aga rõõm on jätkuvalt meiega. Ülestõus­ mine on toimunud, aga selle mõju ja tähendus saadab meid igal päeval. Täna ei ole peamine küsimus selles, kui palju me teame või ei tea teoloogilisi või ajaloolisi nüansse Kristuse ülestõusmisest. Küsimus on, kas ja kui palju me täna oma elus näeme ja kogeme ülestõusmise väge ja rõõmu. Kui palju Jeesuse surm ja ülestõusmine on muutnud ja muutmas meie igapäevast elu? Jeesus ei sündinud, surnud ega tõusnud üles enda pärast, vaid sinu ja minu pärast. Sellel kõigel on tähendus meie mine­ viku, oleviku ja tuleviku jaoks. Apostel Paulus sõnastab oma elumõtte: ,,Ma püüan ära tunda teda ja tema ülestõusmise väge ja tema kannatuste osadust, saades tema surma ­ sarnaseks, et ma kuidagi jõuaksin ülestõusmisele surnuist. Mitte et ma selle oleksin

saanud või oleksin juba täiuslik, aga ma püüan kätte saada seda, mille pärast Kristus Jeesus on minu kätte saanud. Vennad, ma ei arva endast, et ma selle olen kätte saanud, ühte aga ma ütlen: Ma ­unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võidu­ hinna poole Kristuses Jeesuses.“ (Fl 3:10-14) Me oleme kõik teekonnal. Me keegi pole kohal või lõplikult valmis. Meil kõigil on mingi siht ja eesmärk. Oluline on endalt ­aeg-ajalt küsida: ,,Kuhu mu tee viib? Mida ma püüan kätte saa­ da?“ Tänane piiblitekst ütleb, et Jeesuse surm ja ülestõusmine on andnud meie ellu ühe elava lootuse. Nii nagu kevadisel raa­ gus puul tärkav pung on täis elavat lootust, nii on Jeesuse ülestõusmises määratult suur lootus meie tuleviku jaoks. ,,... Kui me usume, et Jeesus on surnud ja üles tõusnud, siis usume ka, et Jumal äratab Jeesuse kaudu üles need, kes koos temaga on läinud ma­ gama.“ (1Ts 4:14). Selles on

lootus ka meie tänase päeva ­jaoks. ,,Sest kui me oleme kasvanud kokku tema surma sarnasusega, siis võime seda olla ka ülestõusmise sarnasusega.“ (Rm 6:5). Ja mis kõige olulisem – meie minevik ei pea määrama meie tänase teekonna ja valikute suunda. Jeesuse lunastav ohvrisurm on piisav, et lunastada ja vabastada meid meie mineviku taagast ja deemonitest. Jumala Sõna ütleb, et iga päeva jaoks on meile valmis pandud uus arm. Mitte ainult mineviku eksimuste an­ deksand, vaid võimalus teha täna häid valikuid. Igatsus joos­ ta Pauluse kombel ,,Jumala kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses!“ Jumala poolt uueks tehtud südame ja uuendamata südame peamine erinevus on see, et uuendatud süda januneb õiguse, puhtuse, pühaduse ja Jumala läheduse järele. Isa, uuenda me süda ja aita meil näha ja kogeda seda elavat lootust, mis on Jeesuse ülestõusmises. Õnnistud üles­ tõusmise märkamist ja koge­ mist nii looduses, kui enda ­südames. Aamen.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

•  Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed •  Laserkirurgia konsultatsioonid •  Avatud ka õhtuti ja laupäeviti •  Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— Pühapäeval, 2. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. EELTEATED:

Pühapäeval, 9. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA.

TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑     Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


16

EESTI ELU reedel, 9. aprillil 2021 — Friday, April 9, 2021

Nr. 14

Tellige EESTI ELU!

Foto: mil.ee

Kaitseminister Laanet kohtus Malis teenivate Eesti kaitseväelastega

Foto võib pärineda aastatest (1947-1949)

Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühing Pöördume Teie poole abipalvega

Tallinna Lauluväljak kogub foto- ja videomaterjali laulva revolutsiooni tippsündmustest Suvel tähistab Eesti Vabariik taasiseseisvumise 30. aasta­ päeva. Tallinna Lauluväljak, kus toimusid laulva revolutsiooni märgilised sündmused, valmistab ette püsieksposit­ siooni ning kogub sellealast digimaterjali. Oodatud on 1987. ja 1988. a Lauluväljakul toimunud sünd­ mustega (öölaulupeod, rahvako­ gunemised jms) seotud mater­ jalid – fotod, filmid, videod, mida saab digitaalselt koguda ja säilitada. Digitaalselt võib saata ka fo­ tosid kirjadest, artiklitest jms.

Kogutud materjalist põnevamaid leide eksponeeritakse loodavas püsiekspositsioonis külastuskes­ kuses. Digimaterjalide saatmiseks palub Lauluväljaku meeskond saata e-kirja aadressile: info@ lauluvaljak.ee ning teemareale märkida ,,Laulev revolutsioon“. Digimälestiste kogumine kestab kuni 10. maini 2021. Lauluväljaku külastuskeskus, mis on hetkel loomisel, koon­ dab endasse laulva revolutsiooni ning nende sündmuste mäles­ tuse jäädvustamise ja ekspo­nee­ rimise. Ekspositsiooni peakuraator on Helen Lausma-Saar. Kaa­ s­ kuraatorid on Marge Allandi, Riho Paramonov, Risto Lehiste. Külastuskeskus plaanitakse ava­ da 2021 teisel poolaastal. (ERR/EE)

Saaremaa Vabadusvõitlejate Ühing tegeleb Saaremaa metsavendade tegevuse uurimise ja mälestuste jäädvustamisega. Maakonnas tegutses peale 1945. aastat metsavendade grupp ,,Lendav Surm“. Seda juhtis legendaarne metsavend Elmar Ilp. Nõukogude oku­ patsiooni ajal halvustati teda ja ka teisi metsavendi, pidades neid mõrtsukateks. See oku­ patsiooniaja ajuloputus on jätnud meie inimestele erinevaid arusaamu Elmar Ilpist, paljud usuvad Nõukogudeaja julgeoleku halvustavaid süü­ distusi. Üheksakümnendate alguses külastas oma kodukanti Kana­ das elanud vabaduvõitleja härra Ärni Käärid. Viimase külas­ käigu ajal Saaremaale andis meie vabadusvõitlejate ühingu liige hr. Mati Vendel Ärni kätte ühe foto Elmar Ilpist, mis oli tehtud metsas, kaitseliidu või kaitseväe mundris, taha küljele oli kirjutatud pühendus tema pruudile Redeese Tomsonile. Tekst oli kirjutatud umbes nii: ,,Mäleta võitlevat eestlast, kelle rind ihkab kättemaksu bolše­ vikele rahva nimel.“ 1949 Teesile Elmarilt. Foto oli tuh­ munud ja soov oli teha sellest korralikud koopiad, oli selline arvamus, et Kanadas on selleks paremad võimalused. Kahjuks peale seda härra Käärid suri ja mingi aja pärast ka tema kunst­ nikust abikaasa. See foto ja kirja tekst on meie uurimuses väga vajalik, tõestamaks Elmar Ilpi tõelist pühendumust võitluses kommu­ nistliku võimu ja kollaborantide vastu. Seoses eeltooduga on meil palve, kas oleks võimalik teha järelepärimine tema sugulastele

Kaitseminister Kalle Laanet kohtus eelmisel nädalal Malis seal teenivate Eesti kontingendi BKN08 kaitseväelaste ja sihtüksusesse Takuba kuuluvate eriväelastega ning sai ülevaate nende tegevusest mässutõrjeoperatsioonil Bark­ hane. Koos kaitseminister Laane­ tiga külastasid Gao sõjaväebaasi ka Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly ja Tšehhi Vaba­ riigi kaitseminister Lubomir Metnar. Eesti, Prantsuse ja Tšehhi kaitseministrid nõustusid, et koostöö Saheli piirkonnas on olnud edukas. „Tunneme ühes­

koos uhkust, et Eesti panustab raskesse terrorismivastasesse võitlusesse seal, kus on konk­ reetsed konfliktid, mitte ei oota, et need jõuaksid Euroopasse,“ ütles Laanet. Jalaväerühm BKN08 Estpla ning rahvuslik logistiline toe­ tuselement BKN08 NSE jätka­ vad teenistust lahingugrupi „Bison“ koosseisus käesoleva aasta maikuuni, mil toimub Eesti kontingendi vahetus. Eesti kontingent paikneb Prantsusmaa baasis Nigeri jõe kaldal Gao linnas, kus teenib üle 1500 sõjaväelase erinevatest riikidest. Eesti üksus elab ja teenib samades tingimustes nagu Prantsusmaa sõjaväelased. Operatsioonil Barkhane on Eesti üksuse ülesanneteks pat­ rullimine Gao linnas ja selle lähiümbruses, baasikaitse ja kiirreageerimine. (KVPST/EE)

Miks keegi ei vasta

Foto: Taavi Tamtik

Kindlasti tekitas nii mõnelegi inimesele tuska, kui kolma­ päeval ja neljapäeval Eesti Elu või Tartu College’i büroosse helistades sai ta kuulda aina kinnist signaaltooni. Tõepoolest – kolmapäeva pärastlõunast alates ei saanud nimetatud kohta­ desse sisse helistada ega neist ka välja helistada. Praegu ­teostab linn Bloori tänaval Spadina ja Avenue Roadi vahelisel alal veetrassi uuendamise töid ning kolmapäevaste kaeve­ tööde käigus said tugevasti kahjustatud Belli telefonikom­ panii-kaablid, mille tõttu ka meie telefoniühendus katkes. Kuigi murest sai kohe vajalikke asutusi teavitatud, võtavad parandustööd soovitust kauem. Vabandame oma lugejate ees, kes pole soovitud ajal meiega ühendust saanud. (Eesti Elu toimetus)

või järltulijatele foto tagasta­ miseks. Võimaluses avaldada järelpärimine ajalehe kaudu. Lisa: Üks fotodest võrdlu­ seks,

mis avastati Elmar Ilpi peidi­ kust. Lugupidamisega Saaremaa Vabadusvõitejate Ühingu esimees JAEN TEÄR


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.