Eesti Elu / Estonian Life No. 13 | April 1, 2022

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, April 1, 2022

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 10–14)

Alates / since 2002 Nr. 13, 2022

Reedel, 1. aprillil — Friday, April 1

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Marcus Kolgat vääristati Läti kaitseministeriumi teenetemärgiga

Rahvusvaheliselt tunnustatud Poola, Ukraina ja Kanada muusikud avasid üheskoos Ottawas 30. märtsi õhtul sümboolse mälestuskontserdi paavst Johannes Paulus II auks ja Ukraina toetuseks Notre Dame Cathedral Basilica suures saalis. Foto: ©Ülle Baum

Muusika tõi inimesed kokku rahu nimel Läti kaitseminister Artis Pabriks andis 23. märtsil üle Läti Kaitseministeeriumi riikliku teenetemärgi Marcus Kolgale See oli tunnustuseks Marcus Kolga pika ja järjepideva töö eest arendamaks Kanada ja Balti riikide vahelist infovahetust ning koostööd ning tema pikaajalise töö eest jagades teavet Kanada ja rahvusvahelise audientsiga Balti riikide julgeoleku ees seisvatest keerukatest väljakutsetest ja vajadusest tõhustada ja kindlustada selle regiooni koostööd NATOga.

Märtsiküüditamise ohvrite mälestamine Hamiltonis Hamiltoni Eesti Selts koos Hamiltoni Eesti Kooliga kor­ raldas märtsiküüditamise ohv­rite mälestamist pühapäe­ val, 27. märtsil. Koguneti Hamiltoni koguduse kirikla

ette 3 Mapleside Ave. kooli­ päeva alguses (kl 2 p.l), et ka õpilased saaksid osaleda. Seltsi esinaine Leila Hess suunas oma sõnavõtu just eriti ­ (Järgneb lk. 9)

Ülle Baum Majesteetlikus Ottawa Notre Dame Cathedral Basilica kiri­ kus toimus 30. märtsil kont­ sert ,,MUSIC FOR PEACE“, mille korraldasid Poola Suursaatkond Kanadas ja the Archdiocese of OttawaCornwall koostöös Ukraina Suursaatkonnaga Kanadas. See juba iga-aastaseks traditsiooniks kujunenud kontsert, mis on pühendatud paavst Johannes Paulus II mälestuseks, toimus sel aastal Ukraina toetuseks. Kontsert väljendas seega tänavu unikaalsel moel Kanada ja Poola solidaarsust kangelasliku Ukraina rahvaga Vahtra­ lehemaa pealinnas. Esinesid tuntud Poola, Ukraina ja Kanada muusikud ning solistid. Kontserdi programm koosnes Chopini, Bachi, Paderewski, Lysenko, Oreli, Morricone, Skoryki, Gomezi, Francki ja Jenkinsi teostest. Kõlasid samuti ukraina rahvalaulud ja esitusel oli ka heliloojate John Sarkis­ siani ja Krzysztof Nie­ gowski teoste esmakordne maailmaesitus. Näitleja Liliana Komorowska esitas väljavõtteid paavst Johannes Paulus II teostest. Esinejateks olid sopran Stephanie Piercey Beames, ­tenor Adam Michalak, viiuldaja Mariusz Monczak, klaveri­ mängija Steven Massicotte. sop­ ran Marina Krejcarova, sopran Solomia Chabursky ja En­ semble Con Brio de Montréa­ list.

Pidulikule kontserdile tegid sissejuhatuse oma kõnedega Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki, OttawaCornwalli peapiiskop Marcel Damphousee ja hiljuti Kana­ dasse saabunud Ukraina suursaadiku kandidaat Yulia Kova­liv. Kohal viibisid erinevate riikide suursaadikud ja ka Kanada valitsuse liikmed Irek Kus­ ­ mierczyk, Arif Virani ja Peter Fonseca. Suurejooneline ligi kahe­ tunnine kontsert (on nähtav YouTube’is https://youtu.be/tNzLU4EKQqM) sümboliseeris sõprust ja toetust praegusel kriisiajal ning kutsus osalejaid tegema annetusi järgmistele ­organisatsioonidele: • The National Bank of Ukraine’s Fundraising Account

for Humanitarian Assistance to Ukrainians Affected by Russia’s Aggression – https://bank.gov. ua/en/news/all/natsionalniy-bank-vidkriv-rahunok-dlya-gumanitarnoyi-dopomogi-ukrayintsyam-postrajdalim-vid-rosiyskoyi-agresiyi • The Governmental Strategic Reserves Agency of Poland’s fundraising accounts – https:// rars.gov.pl/index.php?doc=1566 • Polish non-governmental or­­ ga­nisations helping Ukraine and Ukrainian refugees (information in Polish) – https://www. pomagamukrainie.gov.pl/#section2 Muusika tõi rahu nimel kokku sel õhtul sajad inimesed Ukraina rahva toetuseks.

Kanada valitsuse liikmed Poola-Kanada poliitikud Irek Kusmierzcyk ja Arif Virani ning tuntud Kanada olümpialane ning maratonijooksja Peter Fonseca (esindab Mississauga E/Cooksville valimisringkonda); Ottawa-Cornwalli peapiiskop Marcel Damphousee, Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki ja rev. David Bergeron, Notre Dame Cathedral Basilica rektor enne kontserdi algust Foto: ©Ülle Baum


2

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Nr. 13

Venemaa saatis välja kolm Eesti diplomaati

3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail:

eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca

Website:

www.eestielu.ca

Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja:

Kai Kiilaspea

Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00. • Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00. USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00. Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Jälle miljarditest Nüüd, et Kanada vasakpoolne partei NDP on otsustanud vähemusvalitsuses olevaid liberaale toetada, peab maksumaksja küsima – kust need rahad tulevad, et sotsialistlikke programme toetada? Kokkulepe Ottawas teoreetiliselt tagab ambitsioonikaid plaane riigi vaesemaid toetada. Ning muidugi tagada, et valitsus püsib kuni 2025. aastani, mil oleks siis mandaat lõppenud. Pandeemia tõttu on olnud jubagi suured väljaminekud Vahtralehemaal, mille riigivõlg oli enne viiruse levikut enam kui $700 miljardit. Ainüksi aastal 2020 kasvas see peaaegu kahekordseks. Kuna pidi toetama neid, kes tööl ei saanud käia. Kuid libe­ raalid on alati olnud helded teiste rahadaga. Põhimõtteliselt idee, et madalate sissetulekutega peredele võimaldada hambaravi – kuna see on siin riigis väga kallis, on kiidu­väärt. Seda kuulutati välja pärast möödunud nädalast koalitsiooni sõlmimist. Ent miljonid kodanikud kuuluvad sellesse kategooriasse. Ning paljud, kes pole suutnud maksta hambarsti­ kulusid, on viletsate hammastega. Kuidas seda rakendada ja kui palju läheb see programm maksma, on päris utoopiline. Siis sellenädalane teade, et Ottawa ja Toronto on jõudnud lepinguni, mis aitab Ontarios elavaid väikeste lastega peresid. Nüüd on toetus üleriiklik – lapsevanemad maksaks kõikjal vaid $10 lapselt, et võsukesd saaksid lastesõimes argipäeviti olla. Eelarve järgi läheb otsus maksma $30 miljardit riigikassast. Laste eest hoolitsev peab ju palka saama. Nende ametiühingud soovivad, et tunnipalk tõuseks $25 peale. Majutuse küsimus, muud kulud lisaks. Eined, lõunasöök. Kõik see ju maksab. Vaevalt, et eelarve peab ka paika. Juhitakse tähelepanu sellele, et nüüd maksavad paljud igas kuus tuhandeid, et eelkoolikud saaks olla teiste kui oma vanemate harida ja hoolitseda. Ning seda, et tavaliselt on emad need, kelle palgad on pea alati meeste omast madalamad, kelle sisse­ tulek on vaid selleks, et neid kulusid (ka muidugi toitu, rõivaid) katta. Et sellise toetusega saaks pandeemia majandussurutises olev riik toibuda. Kuna miljard paistab olevat mitte millenigi jõudev, siis sotsialist­likud, vasaktsentristid ei pilguta silmagi. Tuleb küll toetada perekondi, kes rabelevad, on töökohad kaotanud või ettevõtteid, mis pidid pandeemia tõttu sulgema. Ent kust need tohu­tud sajad miljardid tulevad? Ajal, kui hiidettevõtete juhid on näinud erakordseid palgatõuse peaks ka nende makse markantselt tõstma. Nii ettevõtte kui nende juhtide. Et lihtsurelikud, perekonnad saaks väärikalt elada. Naeratades korraliku hambulisu­ sega. TÕNU NAELAPEA

Venemaa välisministeerium kutsus teisipäeval välja Eesti, Läti ja Leedu saadiku ja andis teada, et Venemaalt saadetakse välja Balti riikide ­ diplomaate. Venemaa saatis välja kolm Eesti, kolm Läti ja neli Leedu diplomaati. Vene välisministeeriumi esindaja sõnul tegutsevad väljasaadetavad Eesti diplomaadid Eesti saatkonnas Moskvas ja Eesti Peterburi peakonsulaadi

Pihkva kantseleis. Vene välisministeeriumi esin­ daja sõnul saadetakse Balti riikide diplomaadid välja vas­ tastikkuse põhimõttel. Eelmisel nädalal otsustas Eesti välja ­saata kolm, Läti kolm ja Leedu neli Venemaa diplomaati. Välisministeerium avaldas nördimust Vene Föderatsiooni otsuse peale kuulutada persona non grata’ks kolm Eesti diplomaati, kes on oma ­ tegevuses

Huvi naiskodukaitse Kreml võib piirata ja kaitseliidu vastu on EL-i liikmesriikide kiiresti kasvanud kodanike sisenemist Ukraina sõja algusest alates Venemaale on kaitseliitlaste ja naiskodu­ kaitsjate arv hüppeliselt tõus­ nud. Senisest suuremat kait­ setahet näitavad üles just naised. 26 000 liikmega kaitseliit on kuu aja jooksul vastu võtnud üle 1400 uue liikme. Avaldusi liitumiseks on laekunud roh­ kemgi. Kui 24. veebruari hommikul tuli uudis sõja algusest, huvitus naiskodukaitsest mitu tuhat naist. Praeguseks on neid kaitseliitu vastu võetud 606 ehk liikmete arv on suurenenud 20 protsendi võrra. Mõned päevad hiljem ärkasid ka mehed ja tänaseks on neid kaitseliidul juures 812. Sarnane huvi kaitseliitu astu­ miseks oli viimati 2014. aastal Ukraina revolutsiooni, Gruusia sõja, aga ka pronksiöö ajal. Naiste hulgas nii suurt huvi riigikaitse vastu varem pole ­olnud. Kaitseministeerium püüab lihtsustada kaitseliitu astumist. ­ Nii saadeti kooskõlastusele eelnõu, mille järgi ei pea eraldi tervisetõendit tegema need, kellel on kehtiv mootorsõiduki ­ juhtimisluba. (ERR/EE)

Mariupolis sai pommitabamuse Punase Risti hoone

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles esmaspäeval, et Moskva valmistub piirama ,,ebasõbralike riikide“ koda­ nike sisenemist Venemaale. Lavrov ei täpsustanud, kuidas piirangud võivad hakata toimima. ,,Ebasõbralike riikide“ nime­ kirjas on teiste hulgas USA, Kanada, EL-i liikmesriigid, Suurbritannia, Ukraina, Jaapan ja Austraalia. ,,Vastuseks mõnede välisriikide valitsuste ebasõbralikule tegevusele on koostamisel uus presidendi dekreet viisaga seotud meetmete kohta. Selle dekreediga kehtestatakse Vene­ maale sisenemisel terve rida piiranguid,“ ütles Lavrov. Lavrovi sõnul peab Kreml julgustama välismaal elavaid venelasi riiki tagasi pöörduma. Pärast Ukraina sõja puhkemist on riigist lahkunud kümned ­tuhanded venelased. (ERR/EE)

Legendaarseks saanud fraasi autor pääses Vene vägede käest

Sel nädalal teatati, et Vene vägede kätte vangi sattunud Ukraina sõdur Roman s­ Venemaa väed pommitasid Hrõbov, kellelt tuli käima­ Mariupoli linnas Punase Risti olevas sõjas kuulsaks saanud hoonet, ütles Ukraina om­ ­ lause ,,Vene sõjalaev, idi budsman Ljudmõla Denisova. na***i!“ pääses tagasi kodu­ ,,Okupandid sihtisid Mariu­ kohta Tšerkassõi piirkonda. polis Rahvusvahelise Punase Teisel sõjapäeval hakkas Risti Komitee hoonet. Vaenlase ­ sotsiaalmeedias laineid lööma lennukid ja suurtükid tulistasid helisalvestus sellest, kuidas hoonet, mis oli tähistatud valgel Vene sõjalaev nõudis Mustal taustal punase ristiga, mis viitab merel asuval Zmiinõi saarel sellele, et hoones on haavatud, (Ussisaarel) olnud 13 Ukraina tsiviil- või humanitaarkaup,“ sõduri alistumist, aga saadeti selgitas Denisova sotsiaalmee­ ­pikalt. diasse tehtud postituses. Vene kallaletungi alguses ,,Tegemist on Rahvusvahelise lähenes saarele Vene sõjalaev ja Kriminaalkohtu Rooma statuudi käskis raadio teel ukrainlastel järgi Vene armee järjekordse alla anda, et vältida verevalasõjakuriteoga ning 1949. aasta ­ mist. Raadio Ehho Moskvõ Genfi konventsioonide jämeda teatel pidasid ukrainlased nõu, rikkumisega,“ sõnas ta. mille järel edastasid lühikese Denisova kutsus rahvusvahelist kogukonda üles mõistma vastuse, mis on uudise esimeses Venemaad hukka Punase Risti lõigus. hoone pommitamise pärast ning Kuigi esialgu olid liikvel leidma meetmeid sõja kiireks teated, et ukrainlased hukkusid, lõpetamiseks. (ERR/EE) tuli 28. veebruari keskpäeval teade Ukraina poolelt, et Ussisaare ukrainlastest garnison on elus ja Vene vägede käes vangis. (DEE)

lähtunud eranditult diplomaatiliste suhete Viini k­onventsiooni sõnast ja vaimust. Ülemöödunud nädalal saatis Eesti riik välja kolm diplomaatilise staatusega Venemaa saatkonna töötajat, kes tegelesid aktiivselt Eesti julgeoleku õõnestamisega. Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Vene­ maa Föderatsioonis on Margus Laidre. (PM/EE)

Pagulasabi lõpetab sõjapõgenike Eestisse toomise Eesti Pagulasabi teatas, et lõpetab Poolast regulaarsed evakuatsioonid praeguse sei­ suga 31. märtsil. Pagulasabi märkis, et nad on busse kasutanud juba üle kuu aja annetusrahade toel. ,,Alus­ta­ sime 25. veebruaril vajaduspõhiselt evakueerimisega Medy­ kast, kui piiril valitses kaos ning võimalused suurematesse linnadesse jõuda olid pea olematud. Tippaegadel saatsime välja 12 bussi päevas, hetkel on see vajadus kahanenud 3 bussini Varssavist päevas,“ kirjeldas olukorra muutumist Pagulasabi. Nüüd organiseerib põgenike transporti piiripunktidest Vars­ savisse Poola riik, sealt edasi on Eestisse võimalik jõuda ka nt LuxExpressi, Ecolinesi, Flixbusi regulaarliinidega (ühe istekoha hind on 40–55 eurot). ,,Oleme valmis vajaduspõhi­ selt evakuatsioonisuuna taastama, kui olemasolevad süsteemid enam ei toimi,“ lisati teates. Politsei- ja piirivalveameti andmetel on Eesti vahemikus 27. veebruarist 27. märtsini vastu võtnud 24 608 Ukraina koda­ nikku ja nende pereliiget. Neist 7779 saabumise Eestisse on koordineerinud Eesti Pagu­ la­ sabi. (PM/EE)

S P ORT

Epp Mäe teenis EMil hõbemedali Budapestis toimuvatel maad­ luse Euroopa meistrivõistlus­ tel jäi Epp Mäe finaalis napilt 1:2 alla türklanna Yasmine Adarile ja teenis hõbemedali. Finaalkohtumise kahe esimese minuti jooksul kumbki maadleja võtet teha ei suutnud. Avapoolaja lõpus pääses Mäe 1:0 juhtima, kui vastane oli passiivne ega suutnud seejärel 30 sekundi jooksul võtet teha. Poolteist minutit enne teise poolaja lõppu sai Mäe passiivsuse eest karistada. Temagi ei jõudnud 30 sekundiga midagi korda saata, türklanna teenis punkti ja viigistas. Mäe ründas ja proovis heidet, kuid ei saanud korralikku haaret ning punkti teenis hoopis türklanna ja võitis matši 2:1 ning sai seega kulla. Adarile oli see viies Euroopa meistri tiitel. (D/EE)


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

3

Tallinna Toomkiriku tornitipust leiti vana ajakapsel PEAKOOSOLEKU TEADE Northern Birch Credit Union Limited Kolmapäeval, 20. aprillil 2022 kell 19.00 Ühineda võib alates kell 18.00 Toimub elektrooniliselt Zoom kaudu, jätkates COVID-19 pandeemia ettevaatusabinõudega Eelregistreerimine on kohustuslik ja lõpeb esmaspäeval, 18. aprillil kell 15.00 Eelregistreerimise, üldkoosolekuga seotud küsimuste (kaasa arvatud tehniline abi) puhul külastage meie kodulehte: http://www.northernbirchcu.com/annual-general-meeting Foto: EE arhiiv

Hiljuti alanud Tallinna Too­m­ kiriku restaureerimistööde käigus vahetatakse tornikiivri katteplekk ning restaureeri­ takse tornimuna ning tuule­ lipp. ,,Toomkiriku torn on Tallinna siluetis oluline maamärk, mis tervitab merelt tulijaid juba kaugelt. See pole mitte ainult taevase ja maise kokkupuute­ punkti sümbol, vaid üks Tallinna linna olulisi visuaalseid tähiseid. Ühtlasi on Toomkirik Tallinna linna kõige vanem säilinud hoone,“ ütles Tallinna ­ Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru. Tallinna Toomkiriku hoone ehitamist alustati tõenäoliselt 1230. aastatel ning hoone valmis aastal 1240. Viieteist­ ­ küm­nendal sajandil ehitati kirikuhoone ümber kolmelöövi­ liseks basiilikaks. Kirik hävis koos suure osa Toompea hoonestusega 1684. aasta tule­ kahjus. Toomkiriku gooti stiilis tornikiiver hävis, kuid 17781779. aastatel ehitati kirikuhoonele uus barokkstiilis torni­ kiiver. Tallinna Toomkiriku ­torni tipus on kuldne liilia, mis sümboliseerib Maarja kuulutust 25. märtsil. Tallinna Toomkiriku tornikiivri restaureerimise ajaks toodi tornist alla tornikuul ja 1777. a pärinev tuulelipp, mis on ajutiselt kirikus vaatamiseks väljas. Kunstiajaloolase ja kirikute restauraatori Juhan Kilumetsa sõnul teist sellist kuldset kuplit Eestis ei ole. ,,See kuul on, ma arvan, Eesti tšempion. Suuremat ei ole. Läbimõõt meeter kolmkümmend sentimeetrit. Omaaegsetes arveraamatutes on kirjas, et ­telliti ja välja maksti kuuli eest, mille läbimõõt on 4 jalga ja 4 tolli. Väga võimas ja tuulelipu leht, ega see siis ka pisem ei ole,“ rääkis Kilumets uudiste-

Koosolekul käsitletavate küsimuste hulka kuuluvad nõukogu liikmete valimised, välisaudiitorite ame­ tisse määramine ja ühispanga peakontori viimine 958 Broadview Avenue pealt 4 Credit Union Drive peale. Mõlemad asuvad Torontos.

saatele ,,Aktuaalne kaamera“. ,,See tuulelipu leht, selleks kaaluks oli üle 400 naela, umbes 80-kilone ja kuul, 130-150 kilo vahele jääb selle kuuli mass““ Paksust vasest tehtud kuppel on seest tühi ja pealt kaetud kuldlehtedega. Ilmastikuolud kuldset kuuli ei räsi, küll aga teevad kahju linnud, kes kupli ülemist osa küüntega kriimustanud. Lähemalt uurides on kuuli pinnal näha rohkelt väikeseid auke ja mõlke. Restaureerimise käigus avastati tornitipust ka rohkem kui sajandi vanune ajakapsel. ,,Tornitipust tuli välja puidust karp, mille sees oli vaskkarp. Selle avades tulid välja kirjad 1892. aastast, nii saksa, vene kui ka eesti keeles meistrite nimed ja tööde kirjed ja nad on suurepäraselt säilinud,“ sõnas Turku. Kui Toomkiriku tornikiivri restaureerimine lõppsirgele jõuab, pannakse kokku uus ajakapsel tulevastele põlvedele.

Meie panga ühinemislepingud näevad ette, et peakontor asub aadressil 958 Broadview Avenue, Toronto, ON M4K 2R6. Arvestades, et rendileping Eesti Majas (958 Broadview Avenue) võib eelda­ tavasti lõppeda juba 2022.aasta 31.detsembriks, mis on vähemalt üheksa kuud varem kui hetkel oodatav KESKUSe valmimine, siis teeb ühispanga nõukogu ettepaneku muuta peakontori asukohta ning seada see sisse aadressil 4 Credit Union Drive, Toronto, ON M4A 2N8. Ühispanga nõukogu on sellekohase otsuse juba heaks kiitnud ja see esitatakse eelseisval üldkoosolekul liikmeskonnale kinnitamiseks. Koosoleku päevakord on järgmine: 1. Sissejuhatus 2. Avamine 3. Päevakorra kinnitamine 4. Nõukogu esimehe aruanne 5. Tegevjuhi aruanne 6. Audiitkomitee aruanne 7. Audiitori aruanne 8. Päevakorra punktid:     a. Ühinemislepingus määratud peakontori asukoha muutmine    b. Valimised    c. Audiitori valimine     d. Muud küsimused, mis on varasemalt esitatud ühispanga nõukogule 9. Küsimustele vastamine 10. Koosoleku lõpetamine Finantsaruande, audiitkomitee kokkuvõtte või audiitori aruandega tutvumiseks saatke palun vastav soov meie emailile enne koosoleku toimumise kuupäeva: info@northernbirchcu.com

(PM/ERR/EE)

NORTHERN BIRCH CREDIT UNION LIMITED (edaspidi “ühispank”) LIIKMETE ERIOTSUS, MILLE ALUSEL MUUTUB ÜHENDATUD PANGA PÕHIKIRI SEOSES ühispanga põhikirjas sätestatud peakontori aadressi muudatusega;

Eesti idufirmad lõid Vene propaganda vastase platvormi Anonüümsed Eesti idufirmad lõi platvormi Pravdamail.com, mis võimaldab saata eelkoos­ tatud kirja juhuslikkuse alu­ sel Venemaa inimeste post­ kasti, et tõsta teadlikkust Ukrainas toimuvast ning Venemaal laialt levinud pro­ pagandast, kirjutas Postimees. Pravdamail.com platvorm loodi pärast seda, kui 24. veebruaril algas Venemaa sõda Ukraina vastu. Teenuse loomise taga on anonüümseks jäävad Eesti idufirmad, kes kogusid kokku üle miljoni Venemaa meiliaadressi. Küsimusele, kas tegevus on legaalne, vastatakse kodulehel: ,,See on suurusjärgu võrra legaalsem kui teise riiki sissetungimine.“ ,,Ilmselt igaüks meist mõtleb, kuidas saame oma oskuste ja teadmistega tänases olukorras aidata – Pravdamail on üks viis. Teenus on selline, kus kirjad

S P ORT JALGPALL. Möödunud nädalavahetus oli edukas Kanada jalgpallikoondisele, kes jõudis 36-aastase pausi järel MM­ finaalturniirile, kui alistas MM-valiksarja Põhja- ja KeskAmeerika ning Kariibi mere tsooni (CONCACAF) kolmanda faasi eelviimases voorus Jamaika 4:0. Kanada kasuks lõid Torontos peetud kohtumises väravad Cyle Larin (13. minutil), Tajon Buchanan (44.), Junior Hoilett (83.) ja Adrian Mariappa (88. minutil omavärav). Esimest korda pääses Kanada finaalturniirile 1986. aastal Mehhikos, aga kaotas siis kõik kolm kohtumist ega löönud ­ainsatki väravat. saadetakse inimeselt inimesele. Kui igaüks meist saadab vähemalt 5–10 kirja, on sellel juba tervikuna suur mõju,“ ütlesid platvormi loojad pressiteates. (PM/EE)

KÄESOLEVAGA ON KINNITATUD ühispanga põhikirja muutmine, tunnistades kehtetuks punkt 3 ja asendades selle järgmisega: 3. Peakontori aadress on 4 Credit Union Drive, Toronto, Ontario M4A 2N8. VASTU VÕETUD Northern Birch Credit Union Limited liikmeskonna eriotsusega 20. aprillil 2022 Torontos Ontarios nõuetekohaselt kokku kutsutud ja läbi viidud aastapeakoosolekul. ____________________________ ______________________________ Chair Corporate Secretary

Rootsi õhuruumi rikkunud Vene lennukid olid varustatud tuumarelvaga 2. märtsil Gotlandi lähistel Rootsi õhuruumi rikkunud Vene lennukeist kaks olid va­rustatud tuumarelvaga, tea­ tas TV4. Kanali allikate and­ metel oli rikkumine tahtlik, mille eesmärk oli Rootsit ­hirmutada. TV4 selgitusel tõusis 2. märtsil Venemaa Kaliningradi õhuväebaasist õhku neli lennu­ kit – kaks Suhhoi 24 süüpi ründelennukit, mida saatsid ­ kaks Suhhoi 27 tüüpi hävitajat. Kaks ründelennukit olid TV4 allikate andmetel varustatud

­tuumarelvaga, vahendas ERR Rootsi õhuruumi rikkumine kestis umbes minuti. Rootsi õhujõud saatsid välja kaks JAS 39 Gripenit, et sissetungijaid ­tuvastada ja pildistada. Siis sai kinnituse, et Vene lennukid olid varustatud tuumarelvaga, teatas TV4. Sõjaväestrateegia eksperdi Stefan Ringi hinnangul oli Venemaa eesmärk näidata Root­ sile, et neil on tuumarelvad ning võivad neid ka kasutada. Seda, kas ründelennukid olid varustatud tuumarelvaga, Rootsi

LÜ H I DALT K ANADAST

ONTARIO. Provints eemaldab alates 1. aprillist maksu osadele vabatahtlikele politseirekordi kontrolli jaoks. Valitsuse sõnul kergendab see vabatahtlikel töötamist loomade varjupai­ kades, toidupankades jt. ühiskondlikes organisatsioonides. Teatud sektorites (lastega, seenioridega töötamiseks) jääb ­ vastav maks püsima. (Lüh. CP24)

kaitsevägi kommenteerida ei soovinud. Samas peetakse rikkumist tahtlikuks. (ERR/EE)


4

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Nr. 13

Minu Kanada… ja Ukraina Paljudele eestlastele Torontos ja ka kaugemal hästi tuntud ENE TIMMUSKilt ilmus 2010. a raamat ,,Minu Kanada“, mis sai väga hea vastuvõtu osa­liseks ja mis on paljude kaasmaalaste raamaturiiulis nii ­ s­­ iin- kui sealpool ookeani. Raa­ matust ilmus märtsikuu alguses kordustrükk, milles on ka ­lisapeatükk, mida varasemas väljaandes polnud. Vahetult enne Ene raamatu uustrüki ilmumist tungis Vene­maa kallale Ukrainale. Seal toi­muv on puudutanud meid kõiki ja paljud meie hulgast on juba teinud omalt poolt erinevaid ­annetusi või muul moel aidanud kaasa sõjas kannatada saanud Ukrainale ja ukrainlastele. Ene otsustas oma raamatu uustrüki autoritasud annetada samuti Ukraina toetuseks. Mis teda ajendas ja milliseid mõtteid Ukrainas toimuv temas esile kutsus on kirjas allolevas artiklis, mis ilmus ka ,,Minu Kanada“ välja andnud kirjastuse Petrone Print kodulehel. ,,Ma olen kindel, et suren varsti. Järgmiste päevade jooksul. Selles linnas elavad kõik surmaootuses. Soovin vaid, et surm ei tuleks liiga hirmsana…“ Nii kirjutab üks Mariu­polisse lõksu jäänud naine. Ja taas kord on mul silmis pisarad. Murest ja vihast, aga ka jõuetusest, et ma ei saa midagi enamat ukrainlaste heaks teha. Siiani pole läinud ühtegi päeva, kui mu põsed poleks märjad. Sõja kolmandal päeval pidin lausa peavalurohtu võtma, sest ei suutnud kuidagi rahu­ neda. Ma ei teagi, miks ma seda nii sügavalt läbi elan. Võiks ju mõelda, et olen kaugel turvali­ ses Kanadas (kuigi tuumapommi ähvardused panevad pisut selle turvalisuse üle kahtlema). Ma pole ukrainlane, mul pole pereliikmete hulgas (vähemalt oma teada) mitte ühtegi sealt pärit sugulast. Mu kanadalasest töökaaslane vaatab mulle imes­ tunult otsa, kui räägin, kui väga kogu asi on mu südamesse läinud. Jah, ta on nõus, et Venemaa on koleda asjaga hakkama saanud. Aga talle jääb võõraks minu mure võõraste üle… Teine jällegi paneb geograafiliselt Ukraina hoopis valesse paika… Mis ei tähenda, et nad ei annaks oma panuse toetuste ja annetuste näol. Minu leivaisa (ehk siis eestlaste ja lätlaste ühine pank) oli üks esimestest finantsasu­ tustest, kes annetas 10 tuhat

dollarit siinsele organisatsioonile Kanada Ukraina Kongress, mis vahendab toetusi otse Ukrainasse. Väga paljud panga liikmed, kaasa arvatud mina, oleme neile raha üle kandnud. Kaalusin lisaks läbi Airbnb panna endale elamine kinni Kiievis või mujal Ukrainas, nii nagu lugematud teised üle maailma, et otse mõnda sõjakeerisesse jäänud ukrainlast toetada. Niipea, kui see idee liikvele läks, maksti mõne päevaga üle 2 miljoni dollari ukrainlastest korteri- ja majaomanikele, kes turistidele oma elamist välja üürivad. Mõte oli muidugi sel­ les, et keegi ei lenda kohale. Isegi kui mõnel ka selline hullumeelne idee oleks, siis ei saa sugugi kindel olla, kas elamine pole praeguseks juba maha põlenud või õhku lennanud. Ma siiski tuba ega korterit kinni ei pannud, vaid käsitööhuvilisena haarasin mõttest toetada mõnda käsitöölist. Võtsin läbi Etsy ühendust süstikpitsi mustreid müüva ukrainlannaga ning ostsin talt mitu mustrit. Kuid kõik see tundub ikka l­­ iiga vähe. Eriti selle taustal, milline info minuni jõuab. Ma vaatan Eesti televisiooni Ukraina uudiseid, kuulan Youtube’is venekeelseid spetsia­ listide arutlusi. Ma ei saa ­kuidagi Twitteri kontost eemale (millelt pidin aastast 2009 kogunenud paksu tolmukorra ­ eemaldama) või jälgin Face­ booki gruppe, kus Ukraina

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) on teinud esimese konkreetse abisaadetise Ukrainale – nimelt on saadetud esmaabi komplekte (10 000 USD eest) otse rindele ja see on kohale jõudnud RootsiEesti-Leedu-Poola kaudu. Järgmise abisaadetisega, sama suure summa ees, saadetakse kiivreid jm kaitsevarustust konkreetsele väeosale Ukrainas. Samuti on ERKÜ annetanud 100 000 USD Ameerika Ukraina Kongressi komiteele.

põhiliseks teemaks. Kõik muu, mis ajajoonel vastu vaatab, lükkan hooletult eemale. Olen ka avastanud, et ei suuda õieti ei ühtegi filmi süveneda ega raamatut lugeda, ilma et vahepeal telefoni või tahvlit ei haaraks. Kõik muu tundub sõja kõrval nii väga tühine. TikTok, mis varem mulle meelelahutust ­ pakkus, viskab ette peamiselt ­ Ukrainaga seotut. Paistab, et on tõesti väga tark programm, suutes lugeda, mis mul hetkel mõtetes number üks. Nõnda on ka täiesti loomulik, et olime kohal Toronto kesklinnas kohe esimesel ­ pühapäeval peale sõja algust. Eks ikka selleks, et näidata oma toetust. Meid oli seal peaaegu sama palju kui Tallinnas Vaba­ duse platsil. Kuigi oleks võinud ju oodata rohkem osalejaid, sest meid elab linnas ju üle 5 miljoni. Muidugi peab meeles pida­ ma, et mitte kõik siin Kanadas pole nii lähedalt puudutatud kui meie, eestlased, kelle kodumaa on Ukrainale siiski nii lähedal, ja kes me ­ ajaloo põhjal liigagi hästi teame, mida Venemaa oma ­juhiga endast kujutab. Ilm näitas end ka täiesti kummalisest küljest, nagu oleks tajunud, et õhus on rahutust. Nägime päikest, aga ka kõva tuult ja ootamatuid kiiresti ­ mööduvaid lumesadusid. Miski ei heidutanud seda rahvast, kes tänavail. Ukraina lippude kõrval nägin lehvimas Eesti, Läti, Leedu, Poola, Gruusia, Taiwani, Aserbaidžaani omasid. Ilmselt oli neid veelgi. Ühe aseri käest pidin üle küsima, kust ta pärit on. Ja justkui mingisse salaseltsi kuuluvalt vahetasime pilke, mis kõnelesid rohkem kui sõnad. Kunagised ühised kogemused ja kannatused ühendavad tugevamalt, kui oskame arvata. Ümber seisvate lugematute ukrainlaste tänusõnad andsime tagasi oma tänuga neile je nende rahvale, kes nõnda tulihingeliselt idanaabri vastu ­ võitlemas. Kõigi nende mõtete virr-varris ja vaidlustes trollide ning muude ,,tarkadega“ Facebookis, kus kiidetakse idanaabri riigijuhti ning proovitakse selgeks teha, et mina olen lääne propaganda ohvriks langenud, sain ootamatult sõbraks minust natuke noorema Kiievis elava naisega. Radmila jagab mitu korda päevas oma kogemusi ja teateid olukorrast, mis otse tema ümber. See uus tutvus tõi sõja äkitselt mulle veelgi lähemale. Arvestades, et ma olin ju viis aastat tagasi Invictus mängudel eestlastest sõduritele korraldajariigi poolt tugiisikuks, siis kõik sõjaga seotud ja

sealsed kannatused omandavad mitmekordse tähenduse. ,,Võit­ matute mängud“ on prints Harry poolt alustatud spordi­ võistlused vigastatud sõduritele, ei tähenda, kas haavad on füüsi­ list või vaimset laadi. Kolmandad mängud peeti aastal 2017 Torontos. Kus mul oli võimalus muuhulgas Ukrai­na meeskonnaga suhelda. Kuna nende inglise keel ei olnud väga tugev, siis võtsin oma vene keele oskused kasutusele. Üks imelik asi on meeles. Mulle jäi mulje, et kuigi nad said vene keelest aru, siis polnud nad ­sugugi altid seda kasutama. Üks noorem oli vaid natuke jutukam. Nüüdse sõja taustal, kus Ukraina vene keelt kõnelevad elanikud neavad Venemaa põrgu põhja ning lubavad enam mitte kunagi vene keelt suu sisse võtta, mõistan neid hoopis ­ paremini. Ootamatult on mul lisaks tekkinud soov teha ­ ukraina keelega rohkem tutvust. Nõnda jõudis minuni teadmine, et minu Kanada raamatu taasilmumisega, annetan sealt saadud autoritulu Ukraina heaks. Ma julgen ka valjusti öelda, et ma ei hooli, kas see läheb laskemoona hankimiseks või väikesele Ukraina põgenikule mänguasja ostmiseks. Ma ei ole üldse sõjakas, aga hetkel lihtsalt ei jõua kaasa tunda neile, kes on püssidega võõrale maale ­tulnud. See kaastunne oli samas mingil hetkel olemas. Kuni Radmila jagas Venemaal filmitud videot emast, kes oli Whatsappi (!) kaudu teada saanud oma poja hukkumisest, ning see oli ka kõik. Igasugused järelpärimised armeele oma poja saatuse kohta jäid tule­ museta. Samal ajal, kui hauaplats oli valmis ja kirst ­oste­tud... Ma ehmatasin, kui mu uus ukrainlannast sõber ütles, et temal ei ole sellest emast kahju. Alles siis jäin mõtlema, mida tema peab praegu tundma. Kui Ukraina emade lapsed sissetungijate käes langevad. Kui vene sõdurid valimata tapavad kõiki. Kui nad pommitavad haiglaid ja koole. Mis hetkeni sa sõdurina pead ülemuste käs­ ku täitma, küsib mu hing. Ma ei tea, mis nende peas käib. Eriti, kui nendegagi on tehtud ajupesu... Mu hea pool proovib leida seletust, aga teine pool on

muutnud külmaks ja kalgiks. Sest saan äkki aru, et Radmila kingades seistes, kui minu riik oleks samas olukorras, mõtleksin päris kindlasti täpselt nii kui tema. Mõni väidab, et ongi alanud kolmas maailmasõda. Mõni ütleb, et võime sinna sattuda, ­ kui… Ma tahaks uskuda seda teist väidet, kuid arvestades, et terve maailma on praegu Ukraina pinnal toimuvasse sõtta ühel või teisel moel kaasa tõmmatud, siis ma ei imestaks, kui ajalooraamatud kunagi kirjutavad just meie käesolevast ajastust kui uuest suurest globaal­ sest konfliktist. Ma loodan ­südamest, et mu hirm on aluseta. Aga ma lootsin ka südamest, et Venemaa Ukrainat ei ründa... Kanada riik võtab Ukrainas toimuvat üsna tõsiselt, kuigi mõne asjaga on ehk liialt viivitatud (näiteks Vene propagandaga tegelev televisioonikanal RT keelustati alles hiljuti). Äsja avaldati nimekiri inimestest, kes siinsetest elanikest venelaste poolt sanktsioo­nide alla pandud. Tundub j­ ustkui mänguna lasteaias, kus Venemaa ei saa läänest halvem olla. Ma pole täpselt uurinud, mis need keelud kõik olid. Paari asjana jäi vaid silma, et nad ei tohi näiteks Venemaale reisida või seal pangakontosid omada. Enamus neist patsutasid küll üksteist õlale või said tervitusi kaasvõitlejatelt, sõpradelt ja ­tuttavatelt, et neid üles loetleti. Tunnusmärk, et nad on tõesti midagi tähelepanuväärset korda saatnud. Üks neist on Kanada parlamendiliikmete ja kohalike ukrai­n a organisatsioonidega seotud tegelaste kõrval meie endi kanada-eestlane Marcus Kolga. Ta on juba aastaid siinsetele venelastele pinda käinud oma kommunismi kuritegude paljastamisega ning Vene tegevuse valgustamisega. Venelased pole mitte rahulikult tema tegevust pealt vaadanud ja on talle lausa surmaähvardusi saatnud. Marcuse kõrval on veel teinegi kohalik eestlane – Markus Hess. Tema oli musta lindi päeva üks algatajatest, millega ­ mälestatakse kommunismi- ja natsismi ohvreid. Tähistatakse seda igal aastal 23. augustil, Molotovi-Ribbentropi lepingu (Järgneb lk. 8)


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

5

Kommentaarid ja arvamused

Kas Putini saatuse sepad? Hain Rebas Seoses president Putini näo­ kao­ tamisega Ukrainas speku­ leeritakse üha enam vene riigi- ja sõjaväejuhtide tulevi­ ku kohta. USA presidentki ei suutnud end tagasi hoida ja avaldas äkitselt oma isikliku seisukoha Putini suhtes. Samas näeme, kuidas Putin on nii haaratud ajaloost, et ta on oma eeskuju Stalini moel hakanud seda ise ümber kir­ jutama. Ja kindlasti on ta rohkem kui teadlik oma kolleegide Ceauscescu, Sad­ dami ja Gadaffi alandavatest lõpuvaatustest, ning tunneb ta hästi atentaadi (Nemtsov) ja salamürgituse (Skripal) või­ malusi. Ning kas polegi nii, et ta on viimasel ajal muutunud palju ettevaatlikumaks oma söögi-joogi, laua, seltskonna ja etteastetega? Teame, kuidas 1930-ndate ameerika gangsterfilmid George Rafti ja James Cagneyga avaldasid sügavat mõju tegelike

Eesti ja Euroopa mured Harri Kivilo Venemaa Föderatsiooni (VF) presidendi sõnastuse kohane „sõjaline erioperatsioon Uk­ rai­ nas“ on kujunenud üli­ malt räigeks tsiviilelanike hävitamiseks. Mitu miljonit ukraina naist on koos oma lastega saanud pagulusse siir­ duda: jättes mehed oma maa ja vabaduse eest võitlema. Eestigi on saanud Ukrainat aidata enne kui mõnes nende elupaigas elamud, haiglad ja hooldekodud puruks pommitati. Euroopa olukorra hindajad võivad õigustatult järeldada, et VF „sõjaline erioperatsioon“ võib laieneda mitmeid EL riike hõlmavaks sõjaks, kui maailma rahu tagajad valmistuvad üha suuremaks sõjaliseks heidutuseks. Sõjavägede juhtide elutööks on alati olnud sõdimine. Et rahu ei saa sõjaga tagada, peaks olema arusaadav ka kõigi rii­ kide julgeoleku ja inimõiguste juhtidele ning rahvusvahelistele rahu tagamise organisatsioo­ nidele. Riikide vahelisi erimeelsusi saab lahendada ikkagi rahumeelselt, kui riikide ena­ ­ muse esindajad arutavad olukorda koos ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO kõrgemate juhidega. Ukraina sõda on ilmselt VF presidendi isiklik erioperatsioon ning nüüd peaksid eespool nimetatud organisatsioonid koos VF presidendi ja riigiduuma juhtidega arutama, kuidas Ukraina ja VF vahekord lahendada ilma inimeste ja maise vara ulatusliku hävitamiseta. Eesti on Teise maailmasõja järgsel ajal loobunud olemast riik, mida augustis aastal 1939 olid Nõukogude Liit (NL) ja teised riigid tunnustanud igati

Sama ebameeldiv kui tõe­ pärane on teadmine, et vene nn. julgeolekutegelased ja kõiksugu kriminaalkambad koos oma rahvusvaheliste juristide ja ­ pankuritega on vene ühiskonda tegelikult valitsenud juba aasta­ kümneid. Sümbioosis poliitika tippude, sõdaässitava Moskva patriarhaadi ja lääne variserlike

pankuritega on kriminaalid-­ ­lindpriiks nimetamist. oligarhid, ja eelkõige Putin ise, Seetõttu võime endile rahuliomandanud astronoomilisi väär- kult ette kujutada järgnevat tusi ja varandusi. Miljardeid on ­ stseeni kusagil kaugel, mõne kantud, NB mitte Moskvasse, superelegantse hotelli ärakindaga just selle peene, endast nii lustatud konverentsisalongis. lugupidava läänemaailma fi- Ümmarguse laua ümber ehk tonantskeskuste arvetele. Aga sin tasast, hästi maniküüritud ja nüüd, lääne üllatavalt otsustava riietatud, veidi üleparfümeerikoosmängu ja sanktsioonide tud, kindlalt üle keskea härras­tõttu, on kõik need varandused meest. Pilgud otse ees. Käed tõmmatud sekvestri alla, lihtsalt laual. Koridorides mehekolas­ konfiskeeritud – mis on osu- kid, kõrvaputukatega ja pingul tunud täielikuks katastroofiks pintsakutega. Parkmiskohal lukmeie oligarhidele ja nende käsi- suslimod, Mercedesed ja lastele. Õhk, mida nad iga päev BMWd, neist enamik soomusrahulikult hinganud, on neil tatud. äkki haihtunud. Tavaliste avamisfraaside järel kujutame ette lapidaarset kesRootsis täielikult radari all, kustelu ,,Iirlase“ stiilis, peaaegu aga ikkagi suure uudisena nagu kantaadivormis, soolo ja Venemaal, edastas FB hiljuti kooriga. Avab vanim osaleja, vene superlauljanna ja rahvu­ s­ capo di tutti capi: ikooni Alla Pugatšova teate, et • Härrased. Tere ja tere tuleta on ,,elanud üle Brežnevi, mast. Tšernenko, Gorbatšovi ja Tunneme kõik olukorda. Jeltsini“ ja et ta nüüd kavatseb Kõik teame, miks me kokku ,,elada üle ka selle Piiteri rotitulnud. poja“. – Putin – rotipoeg! Võimatu on tänasel Venemaal • Teame. ette kujutada raskemat dehu- • Äri, business, on väga halb. maniseerimist ja tegelikult • Ääretult halb.

lugupeetud Euroopa riigina. Ilmselt sellepärast, et Teise maailmasõja keerises olid Inglismaa (Ühendkuningriik – ÜK) ja Ameerika Ühendriigid (USA) jätnud Eesti NL-i mõju­ sfääri – ilma et „külma sõja“ vältel ÜK ja USA oleks kordgi nõudnud ÜRO kaasloojalt Atlandi Hartas määratud riikide iseseisvuse tagasisaamise nõude täitmist. Natsi-Saksamaa vastane sõda Euroopas muutus NL-i sõnastuses Suureks Isamaasõjaks, mis võimaldas NL-il annekteerida Ida-Euroopa riigid peaaegu pooleks sajandiks, ilma et selle väga räige kuriteo üle oleks hakanud ÜRO koos ÜK ja USA-ga nõudma kohtumõistmist. Selline Teise maailmasõja lõpetamine tõenäoselt suunas Eesti riigivõimu oskamatult järeldama, et riigielu ainult eesti keeles korraldamine ei ole enam muutunud maailmas ajakohane. Ja nii asutigi Tartu rahulepingusse kirjutatud piirilepingut uuega asendama: juba pärast NL-i lagunemist – täiesti ilma vajaduseta. Julgen järeldada, et mitmed isikud on riigi kõrgemate instantside poole pöördunud küsimusega, miks on uut piirilepingut vaja ning vastuses on öeldud, et põhiseaduse §121 lubab riigipiire muuta ning miks mitte seda lubadust kasutada. Täiendavalt on selgitatud, et põhiseadus on vaid kogum suunitlusi, mida tuleb rakendada teoses „Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne“ määratud tõlgenduste kohaselt. Viimase kommenteeritud väljaande sissejuhatuses on öeldud: „Põhiseadust tõlgendatakse kõiki tõlgendusvõtteid kasutades; lisaks sätete sõnastusele uuritakse ka sõnastuse tekkelugu, vastuvõtmise eesmärki ja kohta õiguskorras tervikuna.“ Ent kommenteeritud väljaanne ei ole põhiseaduse §3 kohane do-

kument ning kõik põhiseaduse sätted on üheselt mõistetavalt sõnastatud. Mais 2021 avaldas välis­ minister Liimets, et Eesti peaks Venemaale meelde tuletama, et uus piirileping on nende poolt ikka veel ratifitseerimata. Välis­ ministeeriumi infolehel on sel­ gitatud, et 18.02.2014 kahepoolselt allkirjastatud uus riigi­ piiri leping on kooskõlas „Eesti riikliku poliitikaga“. „Poliitika“ tähendab „põhimõtetest lähtuvat kavakindlat tegutsemist, et mõjutada või korraldada riigiasju.“ Ilmselgelt too veebruaris 2014 allkirjastatud piirileping ei põhine ühelgi Eesti Vabariigi Põhiseaduse sättel ning „Eesti Riiklik Poliitika“ ei ole mingi õiguslik seadus. Ent ometi antakse tolle lepinguga Vene­ ­ maa Föderatsioonile 5,2% Eesti maa-alast mitte midagi vastu saamata – justkui teadmata, et põhiseaduse §3 kohaselt võib „riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega koos­ kõlas olevate seaduste alusel.“ Põhiseaduse §2 sätestab väga selgelt, et „Eesti riigi maa-ala on lahutamatu ja jagamatu tervik.“ Uue piirilepingu sõnastajad pole tõenäoselt või tahtlikult aru saanud, et piiri paiknemise muutmine vähendab riigi maa-ala ning on seega täiesti ­ üheselt mõistetavalt vastuolus §2 sätestatuga. Eespool esitatud õigustused uue piirilepingu sõlmimiseks on ülimalt kummalised, sest rahva­ hääletusel vastuvõetud põhiseaduses ei ole ainsatki sätet ega viidet, mille sõnastus ei või­ malda määratud kohustust või õigust täita. Eriti oluline on tõdeda, et põhiseaduses ei ole ka sätet, mis lubab kirjutatut sätteid teistsuguseks tõlgendada. Riigipiiri paiknemist muutev leping vähendab riigi maa-ala suurust ning sellise lepingu sõlmimisele oleks pidanud

gangsterite elu-olule ja stiilitundele. Ka nemad hakkasid riietuma rätsepa õmmeldud ülikondadesse, viilima küüsi, kandma Rolexit ja puistama suunurgast kihvte one-liner’eid nagu ees­ kujud Raft ja Cagney. Nii julgeme arvestada, et ka viimaste aastakümnete maailma hitid ,,Ristiisa“ (Godfather) ja ta järeltulija ,,Iirlane“ (The Irish­ man) on mõjutanud sarnaselt meieaegseid kriminaale, üle terve maailma. Isegi väikeses Göteborgi linnas tulid 2020.a. augustis kohalikud gangsterbossid kokku Hotel Posti, et ,,ristiisa“ stiilis lahendada ühiseid muresid.

Välisminister Liimets Eesti NATO täisliikmeks saamise 18. aastapäeval 29. märts 2022. „Täna täitub 18 aastat päevast, kui Eesti sai Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieõigus­ likuks liikmeks koos Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga. Oleme maailma kõige võimsa­ ma kaitseorganisatsiooni liige, mis tähendab, et meie iseseis­ vus on hoitud, meie inimeste turvatunne tagatud ning tule­ vik kindel. Liitumise eel oli Eesti üles­ anne tõestada, et me oleme lahutamatu osa lääne väärtus­ ruumist ning oma liitlastega kõigiti võrdsed. Nüüd, kui Euroopa seisab Venemaa tegevuse tõttu silmitsi suurima agressiooniga alates Teisest maailmasõjast, on nii meile endale kui meie liitlastele selge, et 18 aasta tagused otsused olid ainuõiged. Me oleme ühtsed ja solidaarsed ning lisaks Eesti enda kaitsevõime pidevale arendamisele panustavad meie e­elnema §2 muutmine §162 määratu kohaselt. Teades, et Tartu rahulepingusse kirjutatud üksikasjaliku idapiiri paiknemise muutmiseks saab olla ainult mingi riigisaladuslik põhjus või ekslik otsus, võib tekkida isegi selline olukord, et NATO-l ei olegi ­ juriidilist Eestile appitulemise ­ kohustust. Mõeldav on, et VF ei hakka Eestit sõjaliselt hõivama, sest rahvusvahelises kohtus saab Eestis vene keele teiseks riigi­ keeleks seadustada: sest Eestit on rohkem kui 30 aasta vältel valitsetud justkui Eesti oleks aastal 1940 vabatahtlikult NL-i

• Teame kõik, miks kõik nii on. • Kõik teame. • Me kaotame miljardite miljardeid. • Miljardite miljardeid. • Iga päev. • Iga kuradi päev. Mõttepaus 1 • Härrased, asi pole isiklik, vaid puht äriline. • Vaid äri küsimus. Ei midagi isiklikku. • Üldse mitte isiklik. Mõttepaus 2 • Me ei saa niimoodi jätkata. • Ei, niimoodi küll ei saa. Mõttepaus 3 • Nii et, härrased, hmmm, asi on nagu on. Või kuidas? • Ta on nagu on. • On nagu on. Punkt. Tänud, härrased, teie lahke koostöö eest. Kõik tõusevad, annavad ­üksteisele pidulikult kätt ja lahkuvad oma ootavate limode juurde. Ning algaski tänapäeva vene majandusliku, poliitilise ja varsti ka sõjalise katastroofi klassikaline lahendus.

piirkonna julgeolekusse ka kõik teised alliansi liikmed. NATO reageeris meie iseseisvuspäeval Ukrainas kätte jõudnud sündmustele väga kiiresti ja otsustavalt. Otsus­ tasime kohe käivitada Balti riikide kaitseplaanid, mitmed ­ liitlased on toonud Eestisse lisavägesid ning suurendanud ­ oma panust kollektiivkaitsesse Läänemere regioonis. Hiljuti toimunud NATO tipp­ kohtumisel tegime olulisi otsuseid NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamiseks – NATO kagutiivale luuakse neli uut lahingugruppi ning alliansi sõjalisele ametkonnale anti ülesanne kohandada organisat­ siooni heidutus- ja kaitsehoiak pikale ajale. Meie eesmärk on minna suurendatud kohaloleku hoiakult (enhanced forward presence) üle tugevdatud kaitsehoiakule (forward defence). Strateegilised otsused selleks tuleb heaks kiita sel suvel Madridi tippkohtumisel. Mitte ühelgi liitlasel pole kahtlust, et NATO aluslepingu artikkel 5 on raudkindel ja me kaitseme koos kõigi ohtude vastu iga jalatäit oma territooriumist.“ (Allikas: välisministeerium) astunud. Ilmselgelt on Eestil vaja avalikult selgitada, miks on lubatud riigivõimu esindajail peaaegu vägisi asendada Tartu rahulepingus oleva idapiiri paiknemise kirjeldus uue piiri­ ­ lepinguga, milles määratud piiripunktid asuvad NL-i poolt valitud kohtades. Aastal 2014 sõlmitud piirileping on meie endi riigivõimu poolt põhiseadust väga oluliselt rikkuv tegu. Praegu on ratifitseerimata lepingu denonsseerimiseks aeg väga sobiv: suure kingituse saamata jäämine oleks ju nagu sanktsioon, mis aitab Ukrainat.


6

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Jüri Reinvere muusikalised tähemaastikud Sirje Vihma-Normet Estonia kontserdisaalis oli 25. märtsil erakordselt pidulik kontsert. ERSO esituses (diri­ gent Mihhail Gerts) tulid Eesti esiettekandele Jüri Reinvere orkestriteosed „Täh­ tede surmast“ ja „Ilmatu ­valguse süli“. Harva, kui heliteose esituse puhul hakkab kaasa rääkima konkreetne ajahetk. Märtsiküü­ di­ tamise aastapäeva ja Ukraina sõja meeleolud tulid meiega kontserdisaali kaasa. Seda võimendas enne kontserti kõlanud Ukraina hümn ukrainlaste moraalseks toetuseks, mis tõi silmade ette masendavad sõjakoledused. Selle meeleolu pin­ nalt polnudki nii lihtne end ­ümberlülitada. Samas aitas surma teema, sedapuhku tähtede surma teema, mõtted õigesse suunda juhtida. Peab ütlema, et Reinvere värsked teosed mõjusid mulle lausa vapustavalt. Olen varem Reinvere orkestriteost „... ja väsimus õnnest nad tantsima viis“ kuulnud Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkestri esituses 2018. aasta Pärnu festivalil. Reinvere teos oli tollase festivali üks ­tipphetki. Juba ainuüksi fakt, et Paavo Järvi teose oma fantastilise orkestri kavasse võttis, on kõnekas. Seekordseks Reinvere muusikaliseks partneriks oli ­dirigent Mihhail Gerts. Jüri Reinvere on muusika­ liselt mõtlev filosoof. Tema teoste filosoofiline sügavus on see, mis tõstab ta loomingu vaimsetesse kõrgustesse. See­ kord mõtiskles ta muusikaliste vahendite abil haruldase kosmilise nähtuse üle, mida astro­

noomid nimetavad „kosmilis­ teks tühimikeks“. Tegemist on tähistaeva piirkondadega, kus tähtede tihedus jääb alla uni­ versumi keskmisele tähtede tihe­ dusele. Reinvere, nagu astro­noo­midki, esitab endale küsimuse: miks on universumis sellised tühimikud? Vastust ­sellele veel pole. Juba ainuüksi küsimuse esitamine paneb kuulaja fantaasia tööle, muudab ta heliloojale kaasaloojaks. Võib vaid ette kujutada, kui palju erinevaid mõtteid kuulajate ­ peadest läbi vilksatas. Tähtede surma üle me tavaliselt ei mõtle, nad tunduvad meile igavesed, sest meie elu on nendega võrreldes nii lühike. Aga ka tähed surevad kunagi. Reinvere teose pealkiri „Täh­ tede surmast“ mõjub metafoorina, sest võime mõelda samas ka maapealsete tähtede (staaride) peale. Maapealse eksistensi nä­ gemine läbi kosmilise mõõtme (ja vastupidi), on Reinvere puhul fenomenaalne. Dirigent Mihhail Gerts tsiteeris kontserdi eel toimunud vestluse alguses Heinrich Heine võluvat mõtet, et tähed on targad, sest ei anna end inimestele kätte nagu lilled aasal või pärlid ookeanisügavuses. Reinvere partituuri läbi ja lõhki tundev Gerts lisas, et tema meelest on teoses tunda, et Reinvere on ka organist – tema nägi (kuulis) partituuris oreli pedaali-laadseid „blokke“, millega Reinvere ka kohe nõustus. Teine esiettekandele tulnud teos „Ilmatu valguse süli“ sobis teiseks looks niivõrd hästi, et Reinvere võikski lasta neid kahte teost koos esitada. Peene­ münde elektrijaama turbiinisaa-

Viru keskuse Rahva Raamat – maailma parim raamatupood Hiljuti renoveerimisel uue kuue saanud Viru keskuse Rahva Raamatu pood valiti Londoni raamatumessil maa­ il­ma parimaks raamatupoeks. Nominendid olid ka His­ paanias asuv La Mistral ja Norra Norli Universitetsgata. Londoni raamatumessi In­

ternational Excellence Awardi komisjon hindab raamatupoe valimisel üldist atmosfääri ja stiili, innovatiivsust, loomingu­ lisust, klienditeeninduse taset, müüjate asjatundlikkust, aga ka oskust ühendada füüsiline raamatupood digitaalsete võima­ lustega.

Anna Hintsi film Kanada Hot Docs festivalil

Jüri Reinvere. Foto: Eesti Heliloojate Liidu lehelt helilooja.ee

lis kõlab „Ilmatu valguse süli“ mõne kuu pärast juba saksa orkestri esituses. Sinna tahaks küll kohale minna, huvitav oleks kogeda, kuidas kõlab ­kunagises massihävitusrelvade tehases Reinvere teos. Koht mängib seal esitusele kindlasti hoopis jõulisemalt kaasa kui Estonia kontserdisaalis. Oleksin tahtnud heliloojalt küsida, kuidas edeneb ta neljanda ooperi „Vari“ kirjutamine, aga ta oli õnnitlejatest sisse­ piiratud ja nii jätsin küsimuse esitamata. Reinvere kolm varasemat ooperit on Euroopa muusikaringkondades saanud suurepärase vastuvõtu. Tema ooperit Beethoveni arvatavast tütrest „Minon“ pidasid mõned saksa kriitikud lausa Beethoveni juubeliaasta kulminatsiooniks. Reinvere leidis Tartu arhiividest üles Beethoveni kirjad helilooja surematule armsale, kes elas pärast abiellumist baltisakslasega Eestis. Sealt läks heliloojal fantaasia tööle, kirjutas endale ise libreto ja ooperi esietendus toimus Saksamaal suure menuga. Üllatada sakslasi Beetho­ veniga, kellest sakslased teavad vist küll igat hingetõmmet – see on juba midagi!

,,Eesti inimesed on uuenenud poe väga hästi vastu võtnud ja meie müük on kasvanud 30 protsenti võrreldes eelmise ­ sama perioodiga. Kõige rohkem rõõmu teevad meile külastajad, kes kirjutavad meie sotsiaalmeedia kontodel, et jääksid meie juurde isegi ööbima, kuna pood on lihtsalt nii mõnus. Klientide poolt meile antav soovitusindeks on koguni 87,“ sõnas Rahva Raamatu juhatuse esimees Viljar Ots. Rahva Raamatu Viru keskuse poe sisekujunduse autorid on UDDU arhitektid eesotsas Mari Otsaga, keskkonnagraafika looja on disainibüroo Velvet. Londoni raamatumessi Inter­ national Excellence Award antakse Rahva Raamatu Viru keskuse kauplusele üle 7. aprillil Londonis toimuval galal. Rahva Raamatu poed on ka varem maailma parima raa­ matupoe tiitlile kandideerinud: 2016. a jõudis Viru keskuse pood nelja parima hulka, 2020. a valiti kolme parima hulka Tallinna vanalinnas asuv Rahva Raamatu pood. (ERR/EE)

Anna Hintsi dokumentaalfilm toidupäästjatest ,,Homme saabub paradiis“ linastub Kanadas maineka dokumen­ taalfilmide festivali Hot Docs lühifilmide programmis. Hot Docs on üks Põhja-Ameerika olulisemaid dokumentaalfil­ midele keskendunud festivale ning sel aastal toimub see 28. aprillist kuni 8. maini. ,,Homme saabub paradiis“ räägib loo emadest, kes on otsustanud keskkonna ja oma laste tuleviku päästmiseks oma peredele toitu hankida kau­ banduskeskuste prügikastidest. Filmi näol on tegemist kaasaegse ja rohelist eluviisi pooldava subkultuuri jäädvustamisega, mis toob vaatajani viise, kuidas kastist välja mõeldes ning sissejuurdunud tarbimisahelat murdes on võimalik teha suuremaid samme iseenda ja oma perekonna ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Film esilinastus 2021. a dokumentaalfilmide ­sarjas ,,Eesti lood“. Filmi režissöör on Anna Hints, operaator Erik Põllumaa, helikunstnik Ekke Västrik, heli­ looja Ann Reimann, monteerija Marion Koppel ja produtsentideks Evelin Penttilä ja Johanna Maria Paulson. Filmi on tootnud Stellar Film. (D/EE)

Järjekordsed Oscarid jagatud Möödunud pühapäeval jagati 94. korda Ameerika filmi­ akadeemia auhinnad ehk Oscarid. Kõige rohkem Oscareid – kuus teenis Denis Villeneuve’i ,,Düün“. Parimaks filmiks tunnistati Sian Hederi ,,Coda“. Parima meeskõrvaosatäitja Oscari pälvis Troy Kotsur, kes on läbi aegade teine selle au­ hinna saanud kurt näitleja. Parimaks naiskõrvaolsatäitjaks valiti Ariana DeBose rolli eest filmis ,,West Side Story“. Parima lavastaja Oscari viis koju Jane Campion (,,The Power of the Dog“), parimaks naispeaosatäitjaks tunnistati Jessica Chastain rolli eest filmis ,,The Eyes of Tammy Faye“ ja parimaks meespeaosatäitjaks Will Smith rolli eest filmis ,,King Richard“. Will Smith jääb meelde sel aastal mitte ainult parimaks tunnistatud meesnäitlejana, vaid ka gala käigus miljonite televaatajate ees antud kõrvakiiluga Chris Rockile, mis oli reakt­ sioo­niks ühe Smithile isiklikult mõjunud nalja eest. Hiljem esitas Will Smith avaliku vabanduse: ma läksin üle piiri. (ERR/EE) Tutvu • Loe • Kommenteeri

Nr. 13

Ferenc Liszti Tartus esinemise 180. aastapäeva tähistati kontserdiga 30. märtsil möödus 180 aastat 19. sajandi pianistide kunin­ gaks nimetatud Ferenc (Franz) Liszti esinemisest Tartu Ülikooli aulas. Seda tähelepanuväärset sündmust meenutati kolmapäeval 30. märtsil piduliku klaverigalaga samas kontserdipaigas. Tartu Ülikooli aulas esitasid Liszti klaveriloomingu kauneimaid ja virtuoosseimaid teoseid rahvusvaheliselt tunnustatud pia­ nistid Ivari Ilja, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Marko Martin, Mati Mikalai, Johan Randvere ja Mantas Šernius. Liszti looming ja tegevus pianistina avardas märkimis­ väärselt klaverikunsti piire. Võib öelda, et tema tegevuse tulemusena sündis professio­ naalse kontsertpianisti amet ­sellisena, nagu seda tänapäevani mõistetakse. Liszti teosed kuuluvad igas vanuses pianistide repertuaari ning tema kasutusele võetud mänguvõtted ja uuendused on virtuoosse klaverimängu aluseks. Liszti erakordselt haaravatest ja oma efektsusega lausa minestamisi põhjustanud esinemistest räägitakse legende, mis inspireerivad pianiste tänini. Liszti Tartu kontserdi tähistamise idee sai alguse ühest erakordsest leiust. Nimelt tuli ­ Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika fondi varukogust välja Franz Liszti ­ Tartu kontserdi originaalafišš, kus on kirjas ka Liszti esitatud kava. Tänavusel klaverigalal tuli ühe teosena ettekandele ka 180 aasta tagusel kontserdil kõlanud Liszti transkriptsioon Schuberti laulust „Serenaad“. (Allikas Tartu Ülikool)

Ferenc (Franz) Liszt. Foto: Félix Nadar, vikipeedia

www.eestielu.ca


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1098 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18 21

22

19

9

23

24 28

29

30

33

34

35

36

37

38

39 43

40

44

45

46

50

54

55

56

57

58

59

39. Küsisõna. 40. ,,Igavene linn“. 42. ______m, teadmistekontroll. 45. Triivimine. 48. Linnavalitsus. 49. Kala liikumiselund. 50. Dokument tasuda tuleva summa kohta. 54. La______, põikpuu hobuste kinnisidumiseks. 55. ____l, pikkusmõõt. 56. Ühesugused vokaalid. 57. Alles, tallel. 58. Küsima (ingl.k.). 59. Meeldimise märge Facebookis. ALLA:

1. Küsisõna. 2. Auk, avaus. 3. Renewable identification numbers. 4. Truu. 5. Piima ja liha pärast peetava looma üldnimetus. 6. Doktor, ravija. 7. Mereröövlid. 8. Õige suurusega, täpselt mahtuv-sobiv. 9. Vilets ääre- v eeslinn. 10. _______m, avaram,

Collegium Musicale USA tuuril kõlab Tüüri teose maailmaesiettekanne Eesti kammerkoor Collegium Musicale on kuni 4. aprillini kontserttuuril USA-s. Koor

Naljanurk ,,Vaadake, proua, siin on välja kirjutatud tabletid, teie mees vajab taastumiseks täielikku rahu ja vaikust,“ ütleb perearst. ,,Aga kui palju mu mees peab neid tablette päevas võtma?“ ,,Mitte ühtegi. Need tabletid on teile.“

32

47

49

1. Mesikäpp. 5. ______s, vabadussõjalane. 8. Tasu töö eest. 12. Tuntud autorendifirma. 13. Spetsiaal-, eriline. 14. Türgi ohvitseri tiitel. 15. Kerjus. 16. International Star Registry. 17. Ruigamine. 18. Kaksteist kuud. 20. Linnast väiksem asula. 21. Hirvo ______, tuntud Eesti koorijuht (snd 1963). 24. Viga, eksimus. 26. Asula TallinnaPärnu maanteel. 27. Mõiste raamatupidamisest. 30. Komplekt, sett (ingl.k.). 33. Nõukogude hävi­ tuslennuk. 34. Õlipuuvili. 35. American Translators Association. 36. Ese. 37. Eesti kirjanik (1865–1933). 38. Lääneranniku Eesti Päevad.

11

41

48

PAREMALE:

31

51

52

T

Volli veste

1. Saka(la), 5. Aara, 9. Kae, 12. Arak, 13. Saar, 14. Ant, 15. (L)amee, 16. Asum, 17. (Ä)rni, 18. Milne, 20. Eepos, 22. Stiner, 26. Kartaago, 30. Esik, 34. Krae, 35. ALO, 36. Mada(l), 37. Kaar, 38. Purjekas, 40. Veider, 42. Kabel, 45. Kevad, 50. Eva, 51. ,,(Kuningas) Lear“, 55. Pesa, 56. LIA, 57. Etno, 58. Eeta, 59. Lor(d), 60. Ronk, 61. Enim. Alla: 1. Saam, 2. Armi, 3. Kael, 4. AKEN, 5. Asa, 6. Aas, 7. Rau(k), 8. Armee, 9. Karp, 10. Anno, 11. Etis, 19. Esa, 21. (M)ereme(es), 23. Taapi(r), 24. Iglud, 25. Noore, 26. Kkk, 27. Ara, 28. Raa, 29. Terve, 31. (Sik-)sak, 32. Ida, 33. Kas, 39. Jrk, 41. Eller, 42. Kell, 43. Avio, 44. Baar, 46. Epee, 47. Veen, 48. Asti, 49. Daam, 52. ETO, 53. Ann, 54. ROK.

Oh sa poiss

Paremale:

25

27

S

Ristsõna nr. 1097 LAHENDUS

20

26

42

10

I

7

53

kaugemale ulatuvam. 11. Veevõtupaik. 19. Meri Euroopa ja Aasia piiril. 21. Mitte teine, mitte muu. 22. Ameerika kirjanik (1924–2003). 23. Sõiduvahend, mida peaks parandama (rautama) suvel. 25. Ricchi e_______, Itaalia popansambel. 28. Alla andma. 29. _____l, ilutaim. 30. Kanadas elanud eesti katoliku vaimulik (1925–1919). 31. Parem. 32. Sõjaväelinn Eestis. 39. Mitte kõrge. 41. Munakujuline kõverjoon. 42. Soomeugrilane. 43. Uimastava lõhnaga igihaljas rabataim. 44. Nuhk. 46. Teravili. 47. Rinnalaps. 51. Masti rõhtpuu. 52. Terava otsaga kepp v. pulk. 53. Eesti Abistamiskomitee Kanadas.

annab kontserdid Annapo­li­ ses, Washingtonis ja New Yorgis ning need kõik on Ukraina toetuseks. Maailma­ esiettekandele tuleb ErkkiSven Tüüri ,,Omnia mutan­ tur“. Kõikidel kontsertidel kõlab eesti heliloojate looming, enne­ kõike Arvo Pärt ja Veljo Tormis. Ettekandele tuleb ka Erkki-Sven Tüüri ,,Ukrainale“. ,,Vaatamata sellele, et Tüüri kooriteos ,,Omnia mutantur“ on kirjutatud kaks aastat tagasi ja selle esitamine pidurdus pandeemia tõttu, sobib selle sõnum hästi tänasesse päeva,“ ütles koori dirigent Endrik Üksvärav. ,,Teose tekst ütleb, et kõik muutub, ole kannatlik ja sitke. Lunastus ei ole sõjas, armastus võidab kõik.“ (ERR/EE)

Nädala retsept

Crispy baked burritos with spicy dipping sauce Hands on time: 30 minutes Total Time: 45 minutes Makes: 12 Burritos Ingredients: 2 tbsp canola oil 2 lbs ground beef 2 onions, minced 2 red bell peppers, seeded and sliced 1 tbsp smoked paprika 1 tbsp garlic powder 1 tbsp ground cumin 1 tbsp dried oregano 4 tsp sea salt 1 tsp black pepper 3 tbsp white vinegar 1 tbsp sugar 1 tbsp chipotle hot sauce 3 tbsp quality tomato paste 1 can red kidney beans, drained and rinsed 4 cups cooked rice 12 large flour tortillas Chipotle Dipping Sauce: 1 cup mayonnaise 1 cup sour cream 2 tbsp chipotle hot sauce In pot over medium-high heat, cook beef, onions and peppers, breaking beef up with spoon. Add smoked paprika, garlic powder, cumin, oregano, salt, pepper, vinegar, sugar, hot sauce and tomato paste. Continue to cook until beef is cooked through and onions and peppers are softened, about 15 minutes. Add beans and rice and stir well to combine. Remove from heat. Preheat oven to 375F. Lay out tortillas. Divide beef mixture equally between tor­ tillas; roll each tortilla, tucking ends in and lay, seam side down, onto two small (or one large) parchment-lined baking sheets. Bake until crispy, about 10-15 minutes. Meanwhile, in bowl, combine mayonnaise, sour cream and hot sauce. Mix well. Serve burritos, halved, with sauce on the side for dipping.

Vanalell oli tõsine mees. Kuid oskas ka olla, arvan selleks, et jüngermanni lõbustada, vahel ka paras vigurivänt. Seda tõsise näoga, nigu olin tema üldiselt muutumatu palega ära harjunud. Ep tiadnud kunagi, kas teeb nalja või mette. Vaid vahel suunurka kippuv muie andis asja ära. Seda tihti minevikku seletades. Kussa tead, kas hea inimene ajab kägu või puhub puhast tõde? See’p ju ka elu enese saladus. Mõni oskab tüssata ja valetada ilmsüütu ilmega. Teisest saad aga kohe aru. Võltsib, sunnik. Ning neid esimesi on ju vist igas ilma nukas olemas. Eri näoga, nagu ka nende esitajadki. Inglismannide huumor on alati meeldinud. Jänkide oma vajab harjumist ning ärge nenist prostoist, labasestest variantidest räägimegi. Minu Kanepi suvedel oli üks alaline osa töötegemise ning sellest viilimisest kõrval tema ümin või isegi viisi üles võtmine. Ning olles minevikule aus, palju ma seda tööd tegingi, pigem olin jalus oma küsimustega. Kui asjad kulgesid hästi, siis vanalellel oli tihti huulil laul. Kena hääl oli tal nigu mäletan, oskas ka palju laule peast. Ku olin pai laps, siis sele­tas ta nati tausta. Millega ma ka vahele jäin, uskudes igat seletust ku kulda. Rahvasuust oli vanalelle repertuaaris palju. Üheks selli­ seks oli laul Oh sa poiss. Vanalell nautis seda miskipärast eriti. Ju see ta noorust meenutas. Ta väitis, et selle laulu viisi oli loonud meie kuulus helilooja Rein Lender. Alles märksa hiljem sain teada, et tögas, reinlender on ju oopis saksmannide tants, eestlased laenasid neilt viise toona tihti. Sõnad olid vist nii: „Läksin mina, läksin mina, läbi külatänava, neiu tuli vastu, avas mulle värava. Oh sa poiss, ega seda sa tea, kuda sinu õnn võib õitseda pea.“ Siin maal, endast parajasti vanemate meestega saunajärgselt õues pingil istudes, õppisin sõnu juurde. Neil mudugi humal hüppanud keelele ja kõri lahti. Kõlas laul, see ka üheks neist. Mina vaikselt jorisesin kaasa. Ma ep tiadnudki, et poisile lauldi kunagi ühte refrääni, meestel aga oli viimased sõnad teised. Poiss ei pidanudki tiadma, kuda neiu saba läheb viuh üle pea. Põleks vist aru saanudki – Punikul on saba, mette neiul. Ent oli ka teisi kordi, kui need sõnad pääsesid vanalellelt vaikselt valla. Ja mette laulus. See juhtus siis, ku ma olin jälle mõne tembuga, koerusega akkama saanud. Siis sai küll kuulda, et oh sa poiss. Selle viimase pruugi olen omaks võtnud. Siin võib Oh boy! ju tähendada headmeelt, nagu meie laulukangelasel, või pettumust, mingi asi pole nii lännu nigu oleks pidanuksi. Arvake ära, kumpa vanalelle varianti ma tänapäeval liig-tihti suhu võtan? VABARNA VOLLI

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus Raamatukogu on avatud teisi­päeviti kell 12-3 ja neljapäeviti kell 11-1. Külastajad peavad olema topeltvaktsineeritud ja kandma maski. Olete oodatud ja teretulnud! Koost. Liivlaid, Meelis. Põgenikelaeva ,,Sara­ bande“ lugu. Ammukaar, 2020

Ühe merereisi lugu rullub raamatus lah­ ti koostaja vanaema onu Harald Adolf Männiku elukäiku mööda, kes oli põ­­ge­­nikelaeva ,,Sarabande“ kapteniks reisil üle Atlandi ookeani 1949. a. Raamatus on fotod kapten Männiku lapsepõlvest ja mõned peatused tema meremeheteel. Põgenikupõlvest jutustavad mõ­ ned fotod Rootsist. Raamatus on hulk fotosid uuest elust Kanadas, mille sarnaseid võib leida nii mõnegi väliseestlase fotoalbumist. Raamatu sirvija näeb fragmente ühe Käsmu kaptenikülast sirgunud meremehe eluteest.

Õnnepalu, Tõnu. Pariis. Kakskümmend viis aas­ tat ­hiljem. EKSA, 2019

Esimene osa triloogiast, kus ollakse ko­­dus mujal kui kodus. Järgmine osa „Muskoka, Onta­ rio. Märkmeid ühelt aak­­ rilt“, viib Kana­da vaigust lõhnavatesse laan­ tesse, viimases köites jõutakse välja ühele meresaarele. Need on koharaamatud, ühest maailma kohast maailma ja iseendasse vaatamise raamatud. Võib-olla ka kodu­ otsimise raamatud. Kus see inimese kodu õieti on, kas kuskil paigas maailmas, iseendas või hoopis kusagil sealpool maailma ja ennast? Kõigis neis mujal-kodudes kohtab ka nende paikade teisi asukaid: inimesi, taimi, loomi, linde, raamatuid, mälestusi, kummitusi ja muid vaime. Sest kõik paigad on ju asustatud enne meid.


8

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Eestisse on saabunud ligi 30,000 Ukraina sõja põgenik­ ku, kellest rohkem kui kol­ mandik on lapsed. Seni on peaaegu 20,000 otsustanud sõja lõpuni jääda Eestisse. Teame, et neil on vaja turva­ list majutust, abi kohanemise­ ga, vaimset tuge ja teraapiat, abi töö otsimisega ja nii edasi. EERO Ukraina Põgeniku Fond on suunanud oma toe­ tusrahad, et abistada neid, kes on Eestis. Meil on heameel näha, et mitmed inimesed ja organisatsioonid Kanadas toetavad EERO Ukraina Põgeniku Fondi: • Toronto Baptisti kogudus • Akadeemiline segakoor Ööbik • Northern Birch Credit Union, kes teeb meie pangaülekanded ilma teenustasuta EERO on juba saatnud MTÜle Eesti Pagulasabi üle 100,000 euro, et abistada Ukraina põgenikke peamiselt koolitoetusega ja vaimse tervise toeks. Pagulasabil on Eestis 5 suunda: • Koolitoetus: lastega peredele rahapõhine tugi kooliga alustamiseks. Selleks käivad läbi­ rääki­ mised riigi ja kohalike omavalitsustega, et (a) raha­ põhist abi ei võetaks toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse; ning (b) summad oleksid harmoniseeritud ja väljamaksed kiired. • Vaimse tervise tugi: vaimse tervise tugi on eksisteerinud

juba pikka aega, nüüd on plaa­ nis sealt katma hakata indivi­ duaalnõustamisi ukrainlastele (täiskasvanud ja lapsed) ja traumateraapiat vajaduse korral. • Nõustamine: telefoni ja e-maili teel, samuti Tallinna kontoris kohapeal. • Pikaajaline majutus: vahendakse pikaajalise majutuse pakkumisi sõjapõgenikega. • Grupinõustamised: kuna riik ei toimeta piisavalt kiiresti (üksikud infotunnid siin-seal), peatselt alustas pagulasabi ise teemapõhiste nõustamismoo­ dulite pakkumisega üle Eesti. Fookuses 4 teemat: töötamine; lapsed ja kool/lasteaed; kohanemine ja vaimne tervis; digios­ kused (s.t Eesti e-riigi lahenduste praktiline kasutamine). Oleme tänulikud Teie anne­ tuse eest ja teatame, et raha läheb peaaegu kohe kasutusele tänu tänapäeva tehnoloogiale ja inimeste abivalmidusele. Meie fondi ei kasutata palkadeks Kanadas ega Eestis. 100% läheb põgenikkude abiks. MTÜ Eesti Pagulasabi administratiivkulud on ca 3000 eurot kuus (kontorite rent, kommunaalkulud, telefonid, internet jms). Need kulud on kaetud erinevatest projektidest, need ei ole annetus­ rahadest kaetud. Lisaks teevad töötajad ja vabatahtlikud sõja eskaleerumisest saadik ületunde, et tagada abivajajatele parim ja kiireim võimalik abi, sh annetusrahade kiire suuna­ mine ja kasutamine sõjapõge­ nike heaks. Kuidas toetada: EEROl on Ukraina põgenike abiks avatud erikonto Northern Birch Credit Union pangas, kuhu saab annetusi

teha. Annetada saab ka: e-transferiga: eerolaekur@ gmail.com (Palun lisage email ja postiaadress tulumaksuk­ vii­ tungi jaoks). Postiga: EERO Ukrainian Refugee Fund, 17 Tufton Cres., Toronto, ON M4A 2E2 Kui soovite annetada kre­ diit­ kaardiga või PayPaliga saab seda teha EERO annetuslehel Canada Helpsi kaudu. Canada Helps jagab nende kaudu annetajatele tulumak­ sukviitungid ja kord nädalas teeb pangaülekande EERO Ukraina Põgeniku Fondi arvele. Link: https://www.canadahelps. org/en/dn/70820 Suur tänu kõigile!

Sirje Kiin esines Madison Rotary klubis

Sirje Kiin esines 28. märtsil 2022 USAs Madisoni Rotary Klubis, (mille liige ta on), ettekandega ,,Ukraina sõda on maailmasõda“: ,,Miks ma nii arvan? Sest see sõda toimub Euroopa südames, kus kogu Euroopa Liit ning NATO, kaasa arvatud USA pluss mitmed teised riigid on juba mitmel viisil selles sõjas tegevad: andmas Ukrainale nii sõjalist kui humanitaarabi, võtmas vastu ja aitamas miljoneid sõja­põgenikke nii Ukrainas sees (kus on ligi kümme miljonit koduta jäänud inimest) kui ka väljaspool Ukrainat (üle nelja miljoni põgeniku). Kõige olulisem on, et see sõda käib vabaduse, demokraatia ja humanistlike väärtuste nimel kogu maailmas, see on sõda rahvusvahelise õiguse ja õigluse eest, Õige võitlus Valega. Putin tuleb peatada! Me peame tegema lõpu tema totali­ taarsele, imperialistlikule, kriminaalsele režiimile! Me peame Putini Venemaa ,,denatsifitseerima“ (tegelikult derussifitseerima!) nii nagu seda oli hädavajalik teha Hitleri Saksamaaga pärast Teist ilmasõda. Slava Ukraini!“ (Ettekanne ilmub artiklina järgmises lehenumbris).

Nr. 13

Minu Kanada… (Algus lk. 4)

allkirjastamise päeval. Kanada on praeguseks saatnud relvi, rahalist tuge, humanitaarabi. Ja ma ütleks, oleks imelik, kui ta seda ei teeks. ­ Peaaegu 1,4 miljonit elanikku peab end siin ukrainlaseks (maailmas peale Ukraina ja Venemaa on just Kanada kogukond kolmas oma arvukuselt). Päris paljud neist elavad pree­ riatealadel, mis jäävad Kanada keskossa ja kuhu juba sajand tagasi välja rännati. Ikka seal ­ maastikul, mis meenutab nende endi steppe ja avaraid välju, ning kus nad said jätkata põllupidamisega. Eks neid tulijaid on olnud hiljemgi. Näiteks Teise maailmasõja sabas nagu paljud eestlased. Ning hilisemalt juba siis, kui vabadus oli kätte võidetud. Hetkel on Kanada valitsus teinud uksed lahti kõigile Ukraina põgenikele, keda luba­ takse riiki jääda lihtsustatud korras kuni kolmeks aastaks. Peale seda saab igaühe soo­ viavalduse edasiseks eraldi läbi vaadata, kui nad soovivad päriseks jääda. Väga paljud kohalikud pered on avaldanud ­ soovi võtta tulijaid enda juurde koju. Midagi sarnast juhtus süürlaste vastuvõtmisega aastal 2015, kui 25 tuhat põgenikku (peamiselt lastega pered) paigutati vabatahtlike hoole alla. Kes lubasid vastutada nende eest ­esimese aasta jooksul. Tavalisel kanadalasel on siiski väga suur süda sees, kui küsimuse alla ­tuleb inimeste aitamine, kes on jäänud mõne konflikti vahele. Mis sest et ma ennist nende teadmatuse kallal norisin. Paljud on just nõnda siia riiki jõudnud, olgu siis ise või nende vanemad või vanavanemad. Muidugi ei tarvitse riigijuhid riigi rahakotti vaadates sama heldelt mõelda. Kuid näiteks Trudeau võimuletulekuga lükati ümber eelmise valitsuse otsus süürlastele varjupaika mitte ­pakkuda. Ma kujutan tegelikult ette, et paljudel Ukraina põgenikel on juba keegi siin ees. Vaevalt et niisama kergelt tahetakse nõnda kaugele tulla. Kui just väga seikleja ei ole. Ning tõenäoliselt on vaja ka lennu­ piletid ise muretseda. Kuigi

Kanada laiendab toetust riiki saabuvatele ukrainlastele OTTAWA. Immigratsiooni-, põgenike ja kodakondsuse ala minister Sean Fraser teatas, et Kanada pakub ajutist föderaalset toetust, aitamaks ukrainlasi nende uues ühiskonnas. Settle­ ment Program’i teenuseid, mis on tüüpiliselt saadaval ainult alalistele elanikele, laiendatakse kuni 31. märtsini 2023 Kanada ajutistele elanikele, kes on sel­ leks sobilikud Kanada-Ukraina eriolukorra reisiloa alusel. Põhiteenusteks on keeleõpe, informatsioon ja orientatsioon eluks Kanadas, kaasa arvatud abi laste kooli registreerimisel, ligipääs tööturule, koolitused jm. Teenuseid antakse edasi enam kui 550 agentuuri kaudu üle Kanada. Alates aprilli algusest hakkab Kanada Punane Rist valitsuse toetusel pakkuma saabumistee­ nuseid Toronto, Edmontoni ja Vancouveri rahvusvahelistes lennujaamades. LÜ H I DALT K ANADAST TORONTO. Esmakordselt üle kahe aasta on huvilistel tänavu kevadel võimalik isiklikult ­vaadata High Pargis populaarset kirsipuude õitsemist. Kahel eelmisel aastal oli seda võimalik teha virtuaalselt. Kirsipuude tüüpiline õitseaeg on 4-10 päeva kõrgpunktiga aprilli lõpus/mai alguses. (Lüh. CTVNews) Kanada kaalub hetkel võimalust saata lennukid järele neile, kes on avaldused edukalt täitnud. Nii nagu kunagi toodi kohale süürlased. Ma nii loodan, et see niini­ metatud ,,erioperatsioon“ ometigi läbi saab. Et ukrainlased saaksid terve maailma toel oma riigi uuesti üles ehitada. Sõja esimestel päevadel andsin enda jaoks veel ühe lubaduse. Kindlasti oma raha turistina just sinna riiki – Ukrainasse – viia. Lihtsalt loodan, et seal on peagi ohutu ja ma saan oma lubaduse teoks teha!


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Tekstiilikunstnikud Eestist tegutsevad Hamiltoni Cotton Factorys Tere tulemast Kanadasse! Kui tore, et Hamiltoni Cotton Factory kunstnikevahetuspro­ gramm tegeleb esimest korda tekstiilikunstiga ja kahe kunst­nikuga korraga! Mis on Teie residentuuri eesmärgid? Meil on väga hea meel siin olla ja tegeleda uue ainulaadse tekstiili arendamisega, mis põhineb meie varasemal tööl ­nimega Live Streams. See on tekstiil, mis kannab visuaalselt edasi Läänemerel toimuvaid ­ilmastikuolusid. Sõltuvalt lai­nete kõrgusest ja tuule tugevusest muutub kanga pind reaalajas. Hamlitonis Cotton Factorys töötame sellest välja uue ver­ siooni spetsiaalselt Toronto kesklinna rajatava KESKUS ­ International Estonian Centre’i hoonesse. Oleme siin Estonian Arts Centre’i algatusel. Tunneme, et oleme siin väga oodatud ja meid ootab ees ­intensiivne tööperiood. Kuidas Teie tekstiilihuvi alguse sai ja kuidas on see tänapäevani edenenud? Kärt: Huvi materjalide ja käsitöö vastu mäletan juba lapsepõlvest. Hiljem õppisin Eesti Kunstiakadeemias Tekstii­ lidisaini ja oma doktoritöö olen kaitsnud teemal ,,Active Smart Textiles: Interactive Soft Displays“. Selle uurimustöö fookuses olid erinevad interaktiivsed tekstiilid, mille puhul kasutasin pehme elektroonika võimalusi. Viimastel aastatel olen keskendunud loomeuuri­ muslikele töödele, kus olulisel kohal on materjalide tähendused ja funktsioonid erinevates stsenaariumites. Töötan praegu ka Eesti Kunstiakadeemias vanemteadurina. Johanna: Tekstiil on äärmiselt laiahaardeline ja mitmetaKANADA UUDISED

TORONTO. Jaanuarikuine lu­­ me­ torm läks linnale maksma üle $17 miljoni ning võttis kuu aega koristamist. Eemaldati umbes 180.000 tonni lund. 16. ja 17. jaanuaril langes linnas maha 55 cm lund, mis oli rohkem kui 2021.a. jaanuaris, veebruaris ja märtsis kokku. (Lüh. Globalnews) • KANADA. Statistikaameti tea­ tel suurenes jaanuarikuus Kanadasse reisijate arv võrreldes aastataguse ajaga, kuid oli siiski tunduvalt madalam pandeemia-eelsest ajast. Agentuuri andmetel oli USA elanike reiside arv Kanadasse tänavu jaanuaris 218,600, aasta varem jaanuaris 86,500, kuid jaanuaris 2020 oli see 1,2 miljonit. Teis­ test maadest Kanadasse saabujate arv oli 2022.a jaanuaris 79,700, 2021.a. jaanuaris 34,500, kuid 2020.a. jaanuaris ligi 365,600. (Lüh. Globalnews)

Euroopa riigid saatsid välja mitukümmend Vene diplomaati

huline eriala. Eestis on tööstus väike ja olen käinud end palju välismaal täiendamas. Oma magistrikraadi tegin Taanis. Sealt arenes suur huvi materjalide ja aeglaste tehnikate vastu. Eestisse tagasi kolides ­ olengi peamiselt kudumisega tegelenud. Üsna pea hakkasime ka Kärdiga koostööd tegema, leidsime ühise keele läbi materjalide ja tehnikate. Kas töötate alati koos? Töötame igapäevaselt eraldi, kuid aeg-ajalt teeme suuremaid projekte ja installatsioone ka koos. Varem jagasime ühist ­stuudioruumi ja siis oli koostöö meie vahel tihedam. Nüüd leiame aega suureformaadiliste tekstiilide ja installatsioonide loomiseks – see formaat võimaldab läheneda tekstiilidele kontseptuaalsemalt ja spekulatiivsemalt. Millega Te veel tegutsete? Näiteks saan aru et Kärt on kaua aega bändis olnud ja ka Kanadas esinenud. Kärt: Olen tõesti juba peaaegu 25 aastat olnud ansambel Pia Frausi liige. Kolm aastat tagasi esinesime ka Montrealis, Ottawas ja Torontos. Muusikaga tegelemine on huvitavalt täiendanud ka minu disaini ja kunsti erialast metodoloogilist lähenemist. Erinevate helide kihiti ­kasutamine ja kangastruktuuride loomine ei olegi nii väga erinevad. Johanna: Olen lisaks tekstiilikunstile viimased viis aastat arendanud ka enda nimelist vaibabrändi. Hakkasin otsima tootmisvõimalusi Eestis, mis viis mind selle teemani. Kaks aastat tagasi rändasin, seljakott seljas, Nepaali ning leidsin seal imelised koostööpartnerid, Tiibeti perekonna, kes on mitmendat põlvkonda järjest käsisõlmi­ misega tegelenud. Arendan seal nii piltvaipu kui ka disainvai­ pasid. Proovin end jagada selle kahe maailma vahel. Teekond, et ära elatuda disaini- ja tekstiilikunstist on olnud äärmiselt pikk, kuid vaeva väärt. Soovin Teile siis jõudu tööle! Tekstiilikunstnike KÄRT OJAVEE ja JOHANNA ULFSAKIGA vestles MERIKE KOGER

••• Kunstnike Kärt Ojavee ja Johanna Ulfsaki residentuur toimub KESKUS International Estonian Centre’iga seotud heategevusorganisatsiooni Esto­ nian Arts Centre ja Hamiltoni loomekuns­ tide keskuse Cotton Factory ühisalgatusena Hamil­ toni Arts Council European Artist Exchange 2022 raames. Kunstnikega ja nende tööga saab tutvuda lähemalt Burling­ ton Art Gallery’s laup., 9. apr. kell 1 pl ja Toronto Daniels Artscape LaunchPad’is esmasp., 11. apr. kell 7 õ, registreerimine viimasele: www.estoniancentre. ca/news-events

9

Johanna Ulfsaki ja Kärt Ojavee käsutuses on kangasteljed, mida omal aja kasutas usinalt pr Linda Tark, keda paljud Hamiltoni ja Burlingtoni ümbruskonna inimesed tundsid kui imeliste rahvarõivaste valmistajat. Ka juuresoleva foto autori Pärnu-Jaagupi rahvarõivad valmisid pr Targa osavate näppude all. Foto: Merike Koger

Antarktikast leiti legendaarse polaaruurija laev Teadlased leidsid ühe kuulsa­ ma seni kadunud olnud lae­ vavraki Endurance, mis uppus 107 aastat tagasi, vahendas BBC-d rahvusring­ häälingu portaal Novaator. Laev leiti Atlandi ookeani lõunaosast Weddelli mere põhjast. Antarktika maadeavastaja Ernest Shackletoni laev jäi jäässe kinni 1915. a veebruaris, meeskond pidi laevalt põgenema. Teadlastel õnnestus laeva ka filmida ning videost on näha, et

Märtsiküüditamise…

kuigi laev on endiselt ühes tükis ja püstiasendis ning hästi säilinud. Vrakk on oluline esiteks seetõttu, et Shackletoni ekspe­ ditsiooni eesmärk oli ületada ­esimest korda jalgsi Antarktika manner. Eesmärki ei õnnes­ tunud saavutada, sest laev Endurance jäi merejäässe kinni. Siiski õnnestus Shackletonil meeskond päästa, kuid selleks pidi iiri-inglise päritolu maa­ deavastaja ise väikese pääste­ paa­ diga üle mäsleva mere ­saama, et abi kutsuda. Vraki leidmine on suur sündmus sellegipärast, et seda on olnud äärmiselt keeruline leida. Weddelli meri on peaaegu terve

(Algus lk. 1)

h­ästi külm ja tuuline, mille vastu loomavagunid kaitset ei ­ pakkunud.

lastele, seletades neile, mis küüditamine üldse on ja mis 1949. a. 25. märtsist kuni 28. märtsini Eestis toimus. Tehti ka paralleele ilmaolude kohta, mis olevat siis väga sarnane meie ilmaga mälestamise päeval: ­

Kannatanute mälestamiseks olid küünlad süüdatud tuulevarjus kirikla treppidele ja Eesti lipud lehvisid. Hamiltoni Eesti Kooli laekur Eero Teene oli Eesti ja Ukraina lippudega valvel, kuna ei saanud ukrain-

Mitmed Euroopa riigid on teatanud Vene diplomaatide väljasaatmistest oma riikidest. Belgia uudisteagentuuri tea­ tel saatis Belgia riigist välja 21 Vene diplomaati, Hollandi välisministeerium teatas, et saadab riigist välja 17 Vene luureagenti, kes olid Hollandis diplomaatidena. Välisministeeriumi sõnul andis luureteenistustelt saadud info alust järeldada, et diplomaatidena akrediteeritud Vene saatkonna töötajad tegelesid aktiivselt luuretegevusega. Iirimaa palus riigist lahkuda neljal Venemaa saatkonna töötajal, kelle tegevus välisminis­ teeriumi teatel pole olnud kooskõlas diplomaatilise tegevuse rahvusvaheliste standar­ ditega. Ka Tšehhi ja Taani teatasid teisipäeval Vene diplomaatide riigist väljasaatmisest. Tšehhi välisministeeriumi teatel on tegu Euroopa Liidu riikide ühisaktsiooniga, et vähendada Euroopa Liidus Venemaa luuretegevust. (ERR/EE) Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

aasta kaetud paksu merejääga ja juba arvatava uppumispaigani jõudmine oli piisavalt raske, rääkimata otsingute läbiviimi­ sest. Vrakk on rahvusvahelise Antarktika lepingu alusel mälestis ja selle rahu ei tohi mingil moel rikkuda. Seetõttu ei saa laeval asuvaid esemeid pinnale tuua. (ERR/Novaator/EE)

laste praegusi sõjakannatusi mainimata jätta. Hamiltoni Eesti Selts korraldas Ukraina toeks veebi kaudu annetuste-kampaania, lubades oma poolt vastava toetuse kuni $300. Mälestamisel teatati, et aktsiooni eesmärk on tublisti ületatud. Tekst ja fotod MERIKE KOGER


10

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Nr. 13

English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Post-war Russia must be de-Putinized

Europe. For all Russians, including Putin’s opponents, it ­ doesn’t mark the beginning of Soviet suppression for half of Europe and it doesn’t engender any collective guilt, a sign of an Putin’s contrived de-Nazifica­ open, democratic society. All Soviet and Russian leadtion intent has been ridiculed world-wide. However, de-­ ers, particularly Putin, have Putinization deserves serious stressed that Russia was ­destined to be a large, powerful consideration. Vladimir Putin has been country you don’t antagonize, stoking the flames of aggressive but rather fear. The Russians ultra-nationalism for two de- should be proud of this, the cades. It’s an intrinsic element Kremlin says. It’s the state in the self-identity for a sub- ­ideology. It’s been suggested that stantial share of the Russian public. Imperial U.S.S.R. died, Russians have a need to be but the notion of and imperial feared by the rest of the world. Russia has survived and even It boosts their self-respect, which Putin helped to restore gained ground under Putin. And here’s the fear among from its low point during the skeptics: Let’s say that Russia Soviet era. In this regard, their is soundly defeated, forced in invasion of Ukraine must cause humiliation to vacate Ukraine an inner conflict: Why weren’t and Putin is removed from they feared when they were power (a delusionary wish for kicked out of numerous inter­ many). It’s said that only a ma- national organizations? Why jor, new catastrophe – similar to weren’t they welcomed with Putin’s reference about the col- flowers when they crossed the lapse of the Soviet Union – will border? Why aren’t any Russian transform a significant part of flags visible at international the Russian population still protest rallies – only Ukrainian locked to Putin’s con­ception of colours? Why are Ukrainians, an all-powerful, i­ nvincible including numerous Russians, motherland, compelled to de- fleeing to the West, not to fend itself from Western harass- Russia for a safe haven? Why attack eastern and southern ment and unholy decadence. cities with mainly Russian But how about something ­ residents? But is this inner other than a catastrophe – a ­ dichotomy enough to prevent feeling of guilt for massacring ­ Ukrainians, with whom Putin the popular rise of another declared to be of one people Putin? Moscow started this war with with Russians? There’s plenty to cause contrition – the de­ lies, lied about the strength of liberate targeting of hospitals, the enemy and are continuing schools, humanitarian aid the killing with lies – lies that centres, evacuation corridors, the leadership group itself ­ non-military, civilian buildings, ­appears to believe. pillaging of homes and stores, Some say that the West must municipal water supplies – offer Putin a plausible exit plan terrorizing the population with to save him from humiliation. ­ high explosive munitions Others insist that only a total against apartment building, etc. Russian defeat would deter him Can this impact Putin idolatry? from future aggression on other A collective feeling of guilt fronts. In any case, relations certainly influenced West cannot proceed as usual. In this Germans after capitulation in respect, the naivety of those 1945. But it took time, educa- who advocate ‘normal relations’ tion and also the presence of with Russia, would once again the British, French and Ameri­ whet the appetite of an ultra-­ cans. Russians will not experi- nationalist Kremlin leadership ence any foreign occupation. to dominate neighbouring What would induce post-Putin states. Trump holding Putin up governments to support authen- as a normal member of the tic history, to write u­ ndistorted ­international community, openly school texts that don’t ­ absolve declaring Putin’s honesty in the Russian military of war Helsinki, praising his genius in crimes? justifying the Ukraine invasion We must remember that the and boasting of the reciprocal current May 9 celebrations respect between the two simply celebrate the Red Army’s bolstered Putin’s expansionist ­ Victory and the ‘Liberation’ of urges.

Estonia’s mass deportations of March 1949 were commemorated this year by the Hamilton Estonian Society and Supplementary School at the Lutheran congregation pastorate. The lighting of memorial candles has become a tradition for Hamilton and in her speech the Society’s president Leila Hess drew the parallel between the plight of Estonians in 1949 being sent to Siberia and the tragedy of millions of Ukrainians suffering at the hands of the same foreign invader. The Society has also organized an on-line fundraising campaign resulting in donations that already exceed the expected support. Photo: Merike Koger

The sun is shining brightly over SEEDRIORU!! Spring is here and we are nearing the end of the dark days of the pandemic! We are thrilled to be offering both overnight and day camp this summer – in compliance with our Local Wellington Centre Public Health Branch. Our other big news! We have a baby boom exploding and for many families, the 3rd generation is pre-registered and coming to Seedrioru!! For the first time in Seedrioru’s history, we are offering an additional 2 weeks, for a total of 4 WEEKS for our youngest campers, ages 4-6 in the mudimaja. We are especially eager to get more teenagers to camp this year. Too many teens have had to miss multiple years of camp due to COVID and if they do not connect and have fun with their Estonian friends from ­different communities now, they will have missed a lifetime ­opportunity. We have been busy mesilased preparing for LAAGER 2022! Parent Advisory Committee Happenings… Our Parent Advisory Com­ mittee has had 2 meetings so far this year and have done a ­review of Laager 2021 and are heavily invested in planning and improving Laager 2022. We are so thankful for our committee members who so

Not only the quick defeat and disgrace of Putin is crucial, but the unfettered access to the truth and the freedom to elect those in power without intimidation or repression will ­ eventually de-Putinize Russia. History tells us that looking for an easy end to a conflict only encourages the enemy to find justification for future aggression. LAAS LEIVAT

graciously stayed on from last year and the group has grown by 4 new members: Kristiina Aasa Milne, Krista Alexopou­ los, Eerik Aljas, Kaili Hilkawich, Martin Kiik, Karen Must, Leikki Revesz, Rutti Yalle, and our newest members: Michelle Gray, Tiina Heap and Kairi West, and Lia Hess. Our committee has a vested interest as their children and grandchildren are the benefactors. We are not only planning for improvements to the physical site of the camp but are constantly seeking out inno­ ­ vative programming for our campers to ensure a rich ex­ perience in understanding their Estonian heritage. Stay tuned!! More details regarding programming to come! Welcome Liisa Ruus from Eesti to our Seedrioru family! Liisa Ruus is one of the singers in “Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekoor” who will be performing with her choir in the Toronto area June 25–July4 and at Seedrioru Suvehari on July 2. Liisa has extended her visit so that she can stay at Seedrioru Laager and enrich our Estonian programming with eesti laulmine and Rahvatants before returning to her studies at Tartu Univer­ sity. Camp Registration Registration is open and filling up quickly. Some weeks are already at near capacity for overnight campers! Make sure to get your pre-registrations in ASAP, so that the spot for your child/children is secured. Please note the change from the ­previous article, Survivor Week will be the second week of camp, beginning July 17, your kids will not want to miss it! We are still looking for… A few Kasvatajad, a lifeguard and a Laagri juhataja for

certain weeks! Please apply ASAP – we want to make sure we get our staff early to ensure the best possible programming for your children. May 14th Kids Spring Camp Day Families, parents, adults, children – join us on May 14th for a Kids Spring Camp Day! While parents help with talgud, your kids will experience a day of laager, helping them get comfortable with Seedrioru and introducing them to the summer experience that awaits! In the evening we will all come together for dinner, a ­raffle, music and a bonfire! Free for all to attend, thank you to the Estonian Integration Foundation for their support of this event. Please RSVP and register your kids by emailing us at suvekodu@seedrioru.com And from the Peanut Gallery… The best reasons for wanting to come to laager? Don’t take our word for it – hear it straight from the kids who have been and experienced the wonders of Seedrioru laager: Why would any kid want to go to Seedrioru camp? Raili: “Because it’s fun and I have lots of friends there!” Hendrik: “Because the boys are there and we can play basketball” Sander: “You get to swim and they have dinosaurs there!” Oliver: “The activities are great and you learn about Eesti and Robert says that you learn how to shoot… and that is cool.” Aili perfectly sums up why you must come to camp this year: “Because it is going to be the BEST CAMP EVER!!!!” ELAGU SEEDRIORU!!! SEE YOU SOON!

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Blacklists, heroes, villains The Kremlin recently an­nounced that 313 Canadians had been sanctioned – blacklisted as enemies of the Russian government. Markus Hess and Marcus Kolga are part of a long list of Canadian cabinet ministers, parliamentari­ ans, heads of organizations opposing Russian repressions and aggression, exposing Russian influence in the West, etc. Markus Hess and Marcus Kolga have similar paths in this ongoing, righteous battle for truth and justice. Both are former presidents of the Estonian Central Council In Canada (EKN). Hess was the president of the Central and Eastern European Council in Canada (CEEC) prior to handing the reins over to Marcus Kolga, who presides now. The reasons given by Russia for sanctioning the two were curt, somehow assuming Canadians probably know anyway: for Kolga, it was his work at the MacDonald-Laurier Institute; for Hess, his involvement with the Memorial for Victims of Communism in Ottawa. Neither Hess or Kolga have any assets in Russia that can be seized. If Russia intended to fluster, annoy, caution, intimidate, threaten, punish or change the focus and determination of the two, they’ve sorely miscalculated. Hess, well known for his contribution as the founder and international chair of the ‘Black Ribbon Day’ movement, fought a basic falsehood of Soviet-created history – that WWII was initiated by the Nazis and that it was the Soviet ‘liberation’ of Europe that ended the war. The ‘Black Ribbon’ idea stressed the consequences of the Soviet lie, the repressive domination of half of Europe and the impunity with which Moscow and its puppet regimes were continuing to brutally violate the most basic human rights. Some 56 cities worldwide commemorated Black Ribbon Day each August. Kolga enlightened the Canadian public to the aggressiveness of disinformation and influence campaigns of autocratic regimes. Up until recent years, this was seen as a marginal threat to democracies. He was central in helping media to ­focus on this insidious activity. All the major Canadian print media have published his numerous op-eds and he has ­spoken on all TV channels and national radio broadcasts. He was one of the main proponents of Canada’s ‘Magnitsky’ legislation sanctioning Kremlin ­ oligarchs and human rights ­violators worldwide, thus helping to shake the complacency of typical Canadian politicians to the issue. In 2008 Russia compiled a list of 15 blacklisted 15 Estonians including the president, prime minister, defence minister, foreign minister, ­justice minister, government ombudsman, speaker of parliament, some journalists, ambassadors and this writer, the only targeted Estonian not residing in Estonia. The Russian news agency Tass stated that I was the Estonian Honorary Consul-General in Canada who claimed that the removal of the ‘Bronze Soldier (in 2007) was done “knowingly and with confidence” and that I was one of the “most active advocates of the relocation and desecration of the memorial”. I had also “propagated the idea of Soviet ‘occupation’ in the West” and “proposed the enforcement of harsh sanctions against Russia”. I absolutely rejected desecrating the memory of fallen soldiers but I didn’t deny the rest of their indictment. In fact, I was rather tickled by the recognition. The most interesting part of being singled out was that the Nashi, a youth group aligned with Putin had compiled the list and proposed that we be declared persona non grata. This group wouldn’t have had the ­resources to be expert in the ‘who’s who’ of their enemies in Canada. Then, who else but…? Congratulations to Hess and Kolga. Bask in the Kremlin’s wrath. It makes us all proud of you. THE EDITOR, ESTONIAN LIFE

Estonian Summer Courses await participants from near and far

Marcus Kolga

Musk sends AKEN Hiigelbasaari stuff into space!

From August 1 to 12, the University of Tartu organises Estonian summer courses, where daily language lessons are combined with engaging after-class cultural activities. The University of Tartu College of Foreign Languages and Cultures has been organising international Estonian ­summer courses since 1998. An average of 50–60 people from ­ all over the world take part in the courses every year. This summer, the courses will take place from August 1 to 12. The course is open for e­veryone interested in learning Estonian. Former participants have included people with Estonian roots, entrepreneurs connected to Estonia through their work, or simply eager language enthusiasts. There is ­ no age limit to joining and ­students usually make up about half of the participants, meaning there is truly a mix of ­different people. According to the head of the programme, Ms. Tiina Kattel, the summer courses are truly one of a kind: “Learning a language intensively for two ­ weeks can be quite challenging. However, every year our teachers and participants mutually agree that there is a special atmosphere that boosts mo­ ­ tivation. The programme is somehow emotionally so rewarding that you just forget about the actual number of language lessons. It is a great ­ example of what can happen when people share a goal or are enthusiastic about the same things.” In total, there are five different language levels to choose from, ranging from beginner to advanced levels. The language lessons aim to enhance voca­ bulary and knowledge of grammar, develop reading, writing, listening, and conversation skills. “I had the best teacher. She only spoke Estonian, but it helped a lot. I didn’t speak Estonian before the course ­because I am shy and afraid to make mistakes, but she taught me to speak,” praised Anna, one of the participants in the course. “I liked that she used various teaching methods and each ­lesson was different,” she added. While the academic part is meant to broaden the language skills, the tailor-made culture programme focuses on introducing Tartu through engaging activities. It is also a good opportunity to network with ­ other participants in a more ­relaxed environment.

Markus Hess

11

Registration is open until June 1 and multiple scholarships are available. Find more information here: https://maailmakeeled.ut.ee/en/estonian-summer-courses

Multibillionaire Elon Musk is famous for his largesse. Just this past year alone, he has given $50 million to St. Jude’s Children’s Hospital and another $30 million to Texas schools. When he heard of a group of Toronto women called “AKEN”, who had ­hustled for 32 years fundraising to support children’s hospitals and schools in Estonia, he asked “what’s AKEN?” He was told it means ‘window’. “Hm, that makes sense. They’re my kind of ­people!” So, to help celebrate AKEN’s 32 years of nose-to-thegrindstone charitable efforts, on April 1st, Musk is sending a time capsule into space. The AKEN capsule will be stuffed to the gills with ‘Hiigelbasaar’ donations – a ready-made vintage rummage sale all set to happen when the capsule lands back on earth on April 1, 2322.

Welcome to the 35th West Coast Estonian Days 2022 The 35th West Coast Estonian Days is taking place on July 25 – 27, 2022 at the Suquamish Clearwater Resort – just northwest of Seattle, WA. Situated on the water’s edge, the resort offers an intimate and beautiful venue in nature, on the shores of Puget Sound DID YOU KNOW??? • ADULT (12 and up) LEP “Base Ticket” is $150 + $20 US registration fee • CHILDREN (11 and under) are Free • Rock n’ Roll Gala is $100 US • Children’s Party (ages 3-11) is Free with Adult Gala Ticket Tickets and registration are now available at www.westcoastestoniandays.com/tickets-registration Following the Opening Ceremony, please join us for the Rahvapidu, which includes a Laulu – and Tantsupidu, where Eesti Seltsi groups from across the region will entertain us with wonderful songs and performances. But bring your pastlad, because we’ll get every­ one dancing. Bring your laulik because we’ll get everyone singing. Spordipäev brings us to a nearby city park (with free transport to and from the resort). There’ll be fun games and tournaments for adults and kids alike, a beer tent to quench your thirst, and a food truck to give you strength. Here you’ll find the deceptively easy looking game of Mölkky for all ages. The Seattle LEP2022 organizing committee recently ­ presented the leadership of L.A, San Francisco, Portland, and Vancouver, B.C. with their own personalized Mölkky game set and challenged her sister west coast cities to a playoff during Spordipäev, the winning city getting bragging rights.

Come to the Rock and Roll Gala, a LEP tradition. Enjoy a delicious Northwest banquet, dance your heart away, sip wine with old and new friends, while the sun slowly dips behind the majestic Olympic Mountains. We are excited to offer participants the use of a mobile sauna throughout the festival. It will be conveniently located behind the resort in the RV ­ parking area. Also in the works is a golf tournament, Native American art and culture tour, an outing to the amazing and beautiful botanical gardens of The Bloedel Reserve and more! Come relive your heady, youthful days. Come and see old friends and make new ones. Come recall your LEP memories from years past and make more in 2022. Come to LEP2022, again – It’s been too long. • Registration and event details are located on West Coast Estonian Days / LEP2022 website https://www. westcoastestoniandays.com/tickets-registration • Discount block of room still available – some with water views. You’ll receive the link once you purchase your tickets. • Airline discounts avail­ able. You’ll receive your discount code once you pur­ chase your tickets. Questions? Reach out to us at info@westcoastestoniandays. com


12

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Nr. 13

Notice of Annual Meeting Northern Birch Credit Union Limited Wednesday, April 20th, 2022 at 7:00 PM Admission begins at 6:00 PM To be held electronically via Zoom Webinar In an abundance of caution due to the COVID-19 pandemic Pre-registration is required and closes on Monday, April 18th at 3:00 PM For pre-registration and all AGM related information, including technical preparation required, visit http://www.northernbirchcu.com/annual-general-meeting Matters to be dealt with at the meeting include the election of directors, the appointment of external auditors, and the amendment of the articles of amalgamation of the Credit Union to move the Head Office of the Credit Union from 958 Broadview Avenue, Toronto to 4 Credit Union Drive, Toronto. The Credit Union’s articles of amalgamation provide for the Credit Union’s Head Office to be located at 958 Broadview Avenue, Toronto, ON M4K 2R6. With the anticipated expiry of the leaseback of the Estonian House at 958 Broadview Avenue in 2022 and instructions to plan to vacate premises by December 31, 2022, which is at least nine months prior to the anticipated completion of construction of the new branch in KESKUS, the Board of Directors is proposing to move the Head Office of the Credit Union to its existing branch location at 4 Credit Union Drive, Toronto, ON M4A 2N8. Amendment of Articles of Amalgamation to this effect has been approved by the Credit Union’s Board of Directors and will be presented to the membership for confirmation at the upcoming Annual General Meeting. Walt Disney Animation Studios’ poster for Vaiana, also known as Moana.

The agenda for the meeting will be as follows:

The voice actors bringing Hollywood to Estonian audiences

1. Introduction 2. Opening 3. Adoption of the Agenda 4. Report of the Chair, Board of Directors 5. Report of the Chief Executive Officer 6. Report of the Audit Committee 7. Report of the Auditor 8. New Business:     a) Adoption of Amendment of Articles of Amalgamation re Head Office location    b) Elections     c) Appointment of the Auditors     d) Other Business that is properly brought to the attention of the Board of Directors 9. Q&A 10. Termination

voice in Spanish-speaking Latin America is Ricardo Tejedo. The On March 25th, 2022, the voice actors create an easier 13th Gran Premio Inter­ viewing experience and bring nazionale del Doppiaggio (the the films to a wider audience. International Grand Prize of For a relatively small market Dubbing) lit up the stage of like Estonia, this undertaking is Teatro Eliseo in central Rome. not always worth the cost and Over 15 categories, the effort. Unless, the dubbing is award’s jury and thousands for highly sought-after kids’ of spectators celebrated the films, animations in particular. technical teams of dubbed films and TV shows, and stars While subtitles are fine enough whom audiences can identify for adults, watching the action by the sound of their voice, of a film while subtitles zip by but not their appearance. For is not ideal for children who are movie-goers who primarily still learning how to read. For families with young watch films that were origi­ children, these animated films nally made in English, it may ­ seem like an odd niche to be are apt to follow you everycelebrating. But their role is where. On evenings and weekends, they’re watched on tablets critical. Italy – along with Germany, and the home television. Their India, Spain, and Turkey – has catchy tunes play on rotation become a leading country when through speakers wherever you it comes to dubbing, over the go with the kids. On the way to use of subtitles. In Italy, it’s a school drop-offs. At the park. practice which grew in the Though, perhaps you can see 1930s after the Italian Ministry the films in a new light if you of the Interior, under dictator get to know the Estonian version Benito Mussolini, banned the of their characters and songs! screening of films where the Take Walt Disney Animation spoken language was not Studios’ film Moana, for Italian. Historical reasons aside, ­ example, titled Vaiana in though, to this day, post-­ Estonian. In the English lanproduction companies around guage version, Dwayne John­ the world will carefully translate son, well-known for his live-­ the scripts of films into their action roles, is the voice of native languages. Maui. Maui’s well-known musiVoice actors will be hired to cal number “You’re Welcome” vocalize these translations of becomes “No Palun,” and exfilms from other countries, and changes Johnson’s voice for for the strength of their dramatic rapper Henry Kõrvits from Toe delivery, they can become quite Tag (a band previously menfamous. For example, Sandro tioned in Estonian Life). In this Acerbo is well-known as the tune, some of the original wordvoice of Brad Pitt in Italy. For play when Maui’s brags about German-speaking audiences, it’s his accomplishments doesn’t Tobias Meister. Providing Pitt’s translate over to Estonian. Still,

Vincent Teetsov

Copies of the financial statements and the reports of the audit committee and the auditor will be available for inspection upon request via email to info@northernbirchcu.com at any time before the date of the meeting.

SPECIAL RESOLUTION OF THE MEMBERSHIP OF NORTHERN BIRCH CREDIT UNION LIMITED (the “Credit Union”) AMENDING ITS ARTICLES OF AMALGAMATION WHEREAS the Credit Union is changing the address of its head office set out in its articles of amalgamation; NOW THEREFORE IT IS APPROVED that the Credit Union’s articles of amalgamation be amended by repealing section 3 thereof, and replacing it with the following: 3. The address of the head office is 4 Credit Union Drive, Toronto, Ontario M4A 2N8. PASSED by special resolution of the membership of Northern Birch Credit Union Limited at an annual meeting duly constituted and held at Toronto, Ontario on April 20, 2022. ____________________________ ______________________________ Chair Corporate Secretary

the attitude comes across, as does the flow and rhymes of Kõrvits’ rapping. Kõrvits is charismatic, loud, and brazen in his portrayal of the demigod. He speaks with bravado and lungs full of laughter. It’s witty and funny. Furthermore, Estonian actresses convincingly articulate the youthful yearning of Moana/Vaiana herself, with Emma Tross’ speaking and Kelly Tulvik’s singing. When it

comes to antagonists, Karol Kuntsel sneers and taunts delightfully as the avaricious crab villain, Tamatoa, Maui’s rival. Reading through the cast of voice actors hired for each dubbed film, one sees how the best of the best are hired from Estonia’s league of actors. In Frozen, the main characters, Elsa and Anna, are voiced by Idina Menzel and Kristen Bell. In the Estonian version, Lumekuninganna ja igavene

talv, it’s Hanna-Liisa Võsa and Hele Kõrve. Kõrve is also joined by Hanna-Liisa Peenmaa and Maria Rander in the song “Kas me lumememme teeme?” (“Do You Want to Build a Snowman?”) as they express the change of Anna’s character from playful to heartbroken throughout her childhood. Voice actors must be capable of inhabiting the lives of these ­ characters whole-heartedly. But (Continued on page 13)


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Farhad Bokaee wins Toronto Estonian Chess Club Spring Chess Tournament The Toronto Estonian Chess Club held their 5 round Fall Active Swiss system tourna­ ment (30 minutes per player) on March 26, at the Estonian Baptist Church.

Twelve players entered the tournament with the hope of winning at the “Game of Kings”. Farhad Bokaee won first place with 4.5 points. Second place went to Alireza

The champions: Alireza Torkmani – 2nd place, Farhad Bokaee – 1st place, Jaak Järve – 3rd place.

Top 5 Takeaways from 17th KESKUS Community Engagement Session March 24, 2022 The 17th Community Engage­ ment Session for KESKUS International Estonian Centre took place on March 24th, 2022, via Zoom and the cere­ monial groundbreaking of KESKUS was announced! Although construction work has begun on site, the start of building this historic and monumental project will officially be marked with a ceremony on Friday, April 8th, 2022 at 12:30 on-site at 9 Madison Avenue in Toronto. All are invited to ­attend, rain or shine. The virtual Community Engagement Session can viewed here: https://www.youtube.com/watch?v=0zC7x-Dy9hQ&feature=youtu.be, but following are the top five ­ ­takeaways:

possible, and second, deferrals and substitutions to align with the budgetary realities were ­decided, while ensuring that the overall feel and quality of the building would be maintained. Regardless of the modifications, the overall budget still left KESKUS with a 40% ­increase in the build portion of the budget of $20 million, ­taking that part of the budget to $27 million.

2. Budget pressures in construction market The last two years of pandemic induced delays and cost increases, led to a review of project costs in two ways: first, a value engineering exercise was undertaken, reviewing every detail of the design to ­ squeeze the budget as much as

4. KESKUS construction begins Construction has begun on project KESKUS. The construction process was simplified to 3 main phases: • Phase 1: Downward to tunnels (shoring, deep foundations,

(Continued from page 12)

then they must also be able to leave it behind. Previously, Hele Kõrve was the voice of Merida in Pixar’s Brave.

Jaak Triefeldt 3 points Mati Saastamoinen 3 points Brandon Iannuzzi 3 point Toomas Trei 2.5 points Saeed Abdollahi 2 points Brice Wesingi 1.5 points Leila Gharacheh 1 point Pieter Sigmundt 1 point Mai Vomm Järve 1/2 point

Võsa sings “Olgu nii”, the equivalent of Elsa’s song “Let It Go,” and be warned, it will get seared into your memory. In Lumekuninganna II: Elsa ja Anna uued seiklused (Frozen 2), Võsa reprises the role of Elsa, singing the anthemic number “Tundmatuse teel” (“Into the Unknown”). Võsa hits the high notes in a way that will send a chill through your bones.

Thank you to Mai Kipper from the Estonian Baptist Church who was our gracious host for our spring chess tournament and who made sure we had hot coffee throughout the tournament. The next active tournament will be in November. If you are interested in playing chess and participating in our tournaments please contact Jaak Järve at 416-222-9445 or email jaakjarve@aol.com JAAK JÄRVE

The mouths of characters don’t always match up perfectly in these examples of dubbing. Truly, this has to be the most difficult aspect of dubbing. Translators need to choose words of an equivalent length between languages, but nevertheless, each language has its own sounds and corresponding mouth shapes that don’t match up. Estonian, of course, has subtle sounds that won’t align with how a character speaks or

excavation) • Phase 2: Upward to watertight (vertical construction) • Phase 3: Internal and external finishes and occupancy KESKUS is targeted for completion in late 2023. A 2-minute clip of the construction work over the past two weeks can be viewed on the KESKUS news page at www. estoniancentre.ca/news-events.

$100,000 and above (including naming rights for specific areas), Viru Vanemad for gifts of $10,000 and above, and Kungla Rahvas for gifts under $10,000. KESKUS leadership donors are recognized here: https://www. estoniancentre.ca/capital-campaign To make a donation, please call +1.647.250.7136 or email donations@estoniancentre.ca. Donations may be made as a family gift, or in honour of an

5. Estonian House Updates

3. Donors rally to ensures vision of KESKUS Leadership donors to KESKUS at the Kalevipoja Laud donation level appreciated the inflationary pressures facing KESKUS and so they doubled and tripled their donations to ensure that construction of KESKUS could responsibly ­begin. A big thank you to every one of these generous leadership donors. Everyone in the com­ munity is encouraged to give to the best of their ability, even if they have already made gift.

1. KESKUS stands with Ukraine A thorough review has been done of all suppliers of equipment, materials, and know-how to make sure that not a single component in KESKUS is sourced from either Russia or Belarus. The review has been completed and KESKUS is ­confident that there will be no contribution from either of those countries in the KESKUS project.

Torkmani with 4 points and third place went to Jaak Järve with 3.5 points The rest of the field results were as follows:

The voice actors…

The purchaser of the Estonian House on Broadview has agreed to extend our community’s use of the building, by extending the leaseback to at least the end of October 2022. Estonian House remains open to be enjoyed by the community. Estonian House will set up meetings with each group using the Estonian House to explore continuity options should the one-move option to KESKUS turn out not to be viable. KESKUS valued donors make a critical difference! KESKUS International Esto­ nian Centre’s donor categories are Kalevipoja Laud for gifts of

13

sings in English. All the same, massive credit is due for how faithfully the actors and production team ­ maintained the essence of all of these characters. Kids will be pleasantly surprised to see their favourite characters speaking a language that’s close to home.

Quotes In school, you’re taught a lesson and then given a test. In life, you’re given a test that teaches you a lesson. Tom Bodett Men cannot live by bread alone; he must have peanut butter. James A. Garfield Food is like abstain, even begins to look

sex: When you the worst stuff good. Beth McCollister

I look like a casual, laid-back guy, but it’s like a circus in my head. Steven Wright Education can get you the only thing that really matters in today’s world – an assigned parking space. Gene Perret

individual or family and leadership gifts can be paid over time. All donations are issued a tax receipt. Let’s keep in touch! • Visit the KESKUS website for all the latest news • Sign up for the KESKUS monthly email newsletter • Follow KESKUS on Face­ book @EestiKeskus, Twitter @ keskus, Instagram @keskus.iec


14

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Nr. 13

Commemorating the March Deportations of 1949 (and more) Erik Kõvamees, on behalf of the Society for the Advancement of Estonian Studies in Canada March of 2022 has been a sobering month. The Russian invasion of Ukraine, which began near the end of Feb­ ruary, on Estonian Indepen­ dence Day no less, is ongoing, and has stirred up memories of the past and/or fear of the future in many Estonians and people in general. The war in Ukraine has added a new dimension to commemorations of what are known as the March Bombings of Estonia. In the March of 1944 – on March 6th in Narva, on March 9th in Tallinn, and on March 26th and 27th in Tartu – the Soviets carried out a series of bombings that in the end amounted to nothing more than the destruction of Estonian ­culture and the genocide of the Estonian people. In Tallinn itself, it is estimated that just ­ over 700 people (including somewhere around 550 civilians) were killed, about 450 people slightly injured, and slightly over 200 people seriously ­injured. Over 5000 buildings in Tallinn were affected in some way – whether completely destroyed or damaged to a greater or lesser extent – including ones centrally-important to Estonian cultural memory and heritage. And of course, 73 years ago, in 1949, the so-called March Deportations of nearly 20 000 people living in Estonia occurred, an indiscriminate herding of babies, grandparents, and everyone in-between, on the part of Soviet authorities. In 2019, President Kersti Kaljulaid gave a speech commemorating the 70th anniversary of the Deportations, which she introduced with a poem by Kalju Lepik. The poem is as follows: Magav maimuke kambrist kisti, taadi sülest kogunisti. Mulla alla taat magama – sinna kus viha valuvärvi, valu lume valget värvi. Risti ei kellegi haual. Rattad ruttasid raual. Kellele ma kaeban kurja, kurjale, et kargaks turja. The poem tells a story; the first “shot” is of a baby sleeping in her or his chamber, torn out of the arms of an old man, the grandfather. In the next “act,” the old man is dead and buried, killed and put underground, there where anger is the colour of pain and where pain is the colour of the white snow, and where there are no crosses marking graves. In the next “scene,” wheels are rattling over iron railways. The poem concludes with the narrator ­ wondering about who they can

complain to about this evil, and if the figure who receives this complaint could possibly avenge the evil that has been carried out. What is noticeable about this poem is that it is intimate; it concerns very few actual actors, probably only those living in a single household. But over the course of the poem, the context widens, and this household becomes representative of a larger experience, perhaps the experience of all those households and all those individuals who were deported that day or night. The narrator of the poem also leaves a tragic impression: It seems like they are imagining the narrated scenario, which means that they are one of those individuals who have been left behind. And perhaps, as their mind wanders and they attempt to answer the questions they have posed, more questions develop: Who can be held responsible for this evil? Has the evil been perpetrated by evil itself? Will this evil eventually attack me? None of us will ever be able to fully understand the experiences of those who were bombed in 1944, deported in 1949, or invaded in 2022. The best we can do is commemorate, and for those who value human freedom and life, fight and hold the evil that Lepik mentions responsible. In commemorating, fighting, and demanding accountability, we ­ can make it clear that evil has very-real perpetrators and perpetuators; we are fighting ­ against not only the abstract notion of evil, but concrete ­ evildoers, as well. In valuing ­ human freedom and life, we can formulate the following ideal: Nobody gets left behind. For the moment, let the description of Lepik’s poem create an image or impression in your mind. Now, take this impression and multiply it by 20 000, by the experiences of all the human beings who got deported that March. Further, take this new impression and multiply it by the experiences of all those who – like the narrator in Lepik’s poem – did get left behind. And at this point, you may begin to realize that you are only scratching the surface of the consequences and the meanings which the March Deportations entailed, and still entail. In the end, all Estonians stand as the products of history, of March 1944, March 1949, March 2022, and many other slices of time. Alongside Latvians and Lithuanians – who were also subjected to the March Deportations – we are like travellers who have just ­exited our trains and poured out into a bustling station; we must now decide how to remember the compatriots we have left ­behind in time. As we stand,

Estonian exchange artists are here! The artists normally come in October, but this year’s artists Kärt Ojavee and Johanna Ulfsak are working now in the Mill Gallery space at the Cotton Factory to create a test piece for the main hall at the new International Esto­ nian Centre. Merike Koger has kindly lent them her loom and bought a warping board for them. By combining a variety of yarns with optical fibres, Kärt

and Johanna are working on a new piece that will react in real time to the weather on the Baltic Sea. In their words: “We were interested in creating a fabric capable of surpassing its own physical presence; to somehow connect the object with an outside world. Thus, the wavy textile is designed to gather information about events and changes happening on sea hundreds of kilometers away and to respond to them. When a

stronger gust of wind sweeps over the sea – the fabric reacts. When a wave rises with the storm, the fabric changes too.”

Local woman sees Ukrainian invasion through international lens

Russia and the Baltic Sea, she knows what it’s like to live in a country where many of the ­citizens are of Russian descent and speak Russian. This makes her sensitive to what Ukrainian Russians may be experiencing as they see soldiers speaking their language seeking to ­destroy their homes. “Most of the Russians living in Ukraine don’t want it,” Kiin said, explaining the invasion splits families. She believes Putin has invaded at this time both because he wants to rebuild the Soviet Union and ­ because Ukraine is seeking to align itself with the West. “They want to be members of the European Union. They want to be members of NATO. That’s what Putin doesn’t want,” Kiin indicated. She ­explained that prior to what is known as the “Orange Revo­ lution” in 2004, a “puppet presi­ dent” held office in Ukraine. Following widespread protests, a closely monitored presidential election was held, which the pro-Russian candidate lost. Kiin believes Putin expected a “quick war” which would allow him to put an ally in ­ office. In 2014, when Russia ­ took Crimea, it was a fait ­accompli before the world was aware of Russia’s intent. Since that time, the situation in Ukraine has changed. “NATO has been helping the Ukrainian army become strong again,” she said, describing the country as weak in 2014. Kiin would like to see Putin held ­accountable for war crimes before an international court. But equally as important, she sees the humanitarian crisis that his actions have created. “This is the biggest refugee crisis since World War II,” she said. As of Sunday, news outlets were reporting 2.5 million refugees ­ have left Ukraine since Russia

invaded in late February. “We have all been there. Many who are here today, their parents escaped Russian occupation,” Kiin continued, making reference to the Russian in­ vasion of her own country in June 1940. “We still suffer from a generational trauma,” she said. “We didn’t know how many years it would last.” The Republic of Estonia was not established until after the Soviet Union collapsed 50 years later. As recently as Thursday, The Associated Press reported that analysts indicate Estonia could be at risk again. As Kiin talks, she weaves personal narratives, historical information and reports coming out of Europe together as tears stream down her face. She recalls a man she met on a book tour in Moscow who was killed by Putin. She talks about her grandson and his Russian bride who cannot talk about the ­invasion. “I’m crying every day,” she admitted. Kiin encourages ­people to support the Ukrainian people by make donations to humanitarian organizations, con­ tacting congressmen to ask for their support in passing ­legislation which aids Ukraine, and by taking refugees.

Mary Gales Askren, Madison Daily Reporter, March 2022 Sirje Kiin, an Estonian writer married to Dakota State University professor Jack Walters, has seen Russian brutality before. In 2014, Russia invaded and annexed Crimea, previously part of Ukraine. “He had done this again and again and again,” Kiin said, her passionate ­outrage clear. Since the invasion, Kiin has been monitoring the news from numerous news agencies, not only in the U.S. but also in Estonia, Russia and Finland, where she used to teach at a university. She said Putin is telling the Russian people that Ukraine does not exist as a ­separate country. “Kyiv was a city when Moscow didn’t exist,” she said to refute “another lie” that Putin has told. Having grown up in a country one-quarter the size of South Dakota nestled between

travellers are also exiting a neighbouring train, and they are discussing how to support the compatriots they have left behind in space. The impression given by our new neighbours is both familiar and strange, because every time a co-traveller who has just exited the neighbouring train says to us Slava Ukraini!, we also somehow hear Elagu Eesti! in their words.

(https://www.k-o-i.ee/livestreams) Johanna and Kärt will also be working out of the Daniels Artscape Launchpad in Toronto for almost a week. They will be giving artists talk in Toronto and at the Art Gallery of Burlington.


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

15

Vabadusristi kavaler kolonel Arthur von Buxhoeveden – 140 aastat sünnist Saaremaal Muratsi mõisas 28. märtsil 1882 sündinud parun Arthur von Buxhoeveden oli lõpetanud Kuressaares güm­ naasiumi ja seejärel Tveris ratsaväekooli kornetina, võttis tsaariarmees osa I maailmasõ­ jast Saksa-Austria rindel, tõu­ sis rittmeistriks ja teenis välja Püha Georgi IV järgu ohvit­ seriristi, Püha Anna II klassi ordeni ning Püha Vladimiri IV järgu ordeni mõõkade ja lehviga. 1918. aasta novemb­ ris astus Arthur von Buxhoe­ ve­den ühe esimese ohvitserina vabatahtlikult Saarte Kaitse­ liitu, osales Vabadussõjas, oli ratsaväepolkude tagavara­ eskadroni ja -divisjoni ülem. Ta ei soovinud Vabadussõja ajal astuda baltisakslastest formeeritud Balti pataljoni, vaid eelistas teenimist eesti väeosas. Juba tsaariaegsesse ohvitseriankeeti oli ta rahvuseks märkinud „estonets“ ehk siis eestlane. Pärast Vabadussõda oli oma nime eestipäraselt kirjutanud Artur Buxhoevden ratsaväe allohvitseride kooli ja õppe­ ­ eskadroni ülem, Kindralstaabi Kursuste, hiljem Kõrgema Sõjakooli lektor ja ratsaväe inspektor ning aastatel 1923-1928 sõjaministri vanem käsundus­ ohvitser. Tema atestatsioonis kirjutati: „Distsipliini pidamises nõudja, järjekindel, õiglane ja ühesugune; oskab täpipealselt hinnata temale alluvate ohvitseride ja sõdurite väärtust ja tööd; ise hästi distsiplineeritud. Ümberkäimine sõduritega lahke, sõbralik ja vastutulelik, vahe­ kord viimastega väga hea. Ausus piiramata. Riigivaran­ dusega ümberkäimine aus, kokkuhoidlik ja korra nõudja.“ 1920. aastal ülendati Buxhoev­ den kolonelleitnandiks ja 1924 koloneliks, talle oli annetatud I liigi 2. järgu Eesti Vabadusrist, Läti Karutapja III järgu orden, samuti Soome Valge Roosi II klassi komandöririst ja Poola „Polonia Restituta“ ohvitseririst. Kolonel Artur Buxhoevden läks 1928. aastal tervislikel põhjustel erru. Ta valiti Kait­se­ liidu Tallinna Maleva eskadroni auliikmeks. Baltisakslasest pa­ run von Buxhoeveden ehk „vana Puks“, nagu kamraadid teda nimetasid, oli üks populaarsemaid Eesti kaitseväe

ohvitsere. Tema ärasaatmise peol ohvitseride kasiinos osalesid kindralid Nikolai Reek, Andrus Larka, Ernst Põdder ja paljud teised kaasvõitlejad. Raekoja platsilt kandsid ratsa­ väe-allohvitserid kätel oma endise ülemuse Balti jaama, ­ kust ta Saaremaale sõitis. Vabadusristi kavalerina oli Artur Buxhoevden saanud varem perekonnale kuulunud Muratsi mõisa tagasi autasumaana ja asus seal suure innuga tegelema põllumajanduse ning hobusekasvatusega. Ta oli kirg­ lik loodusesõber, jahi- ja kalamees. Kohaliku rahvaga oli ta väga heades suhetes, eesti keeltki rääkis elu lõpuni Saare mur­ rakus. Ta oli Saare Kaitseliidu kütisalga ja Vabadussõjalaste Liidu Saaremaa osakonna esimees. Artur Buxhoevden oli nagu teisedki baltisakslased sunnitud Molotovi-Ribbentropi paktist tulenevalt Eestist lahkuma, kuid tegi seda alles 1941. aasta talvel järelümberasumise käigus, kui Eesti oli juba Nõukogude Liidu poolt okupeeritud ja annekteeritud ning teda ähvardas arreteerimine. Sõjajärgsel Saksamaal oli ta tegev Eesti sõjapõgenike ja sõdurite abistamisel ja organiseerimisel. Ta osales Saksamaal nii baltisakslastest kui ka eest­ lastest pagulaste organisatsioo­ nide tegevuses. Parun Arthur von Buxhoeveden suri 27. oktoobril 1964 ja maeti Karlsruhe peakalmistule. Tema abikaasa Kira suri viis aastat hiljem. Nende hauaplatsi renditähtaeg sai täis 2009. aastal ja kuna kohapeal ei olnud perekonna­ ­ liikmeid seda pikendamas, siis eemaldati kalmistu administratsiooni korraldusel platsilt hauakivi ja piirded, et valmistada see ette pealematmiseks. Oktoobris 2011 korraldas Eesti Muinsuskaitse Selts ekspeditsiooni Lõuna-Saksamaa kalmis­ tutele. Kuna me ei suutnud kolonel Buxhoevedeni kalmu leida, siis pöördusime Karlsruhe kalmistu administratsiooni poole. Selgus, et kalmu ootab pealematmine. Sellega oldi siiski valmis viivitama, kui olime rääkinud kolonel Buxhoevedeni tähtsast rollist Eesti ajaloos ja pakkusime välja ümbermatmise Eestisse.

Nii Eesti Kaitseministeerium kui ka Buxhoevedenite perekond toetasid ümbermatmise ettepanekut. Kolonel Arthur von Buxhoevedeni ja tema abikaasa Kira maised jäänused jõudsid tagasi Eestimaa pinnale 2013. aasta 28. novembril – väga tähenduslikult just Vabadussõja alguse 95. aastapäeval. Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Kaitse­ ministeeriumi, Eesti Sõjamuu­ seumi ja Saksamaa suursaat­ konna ühisel korraldusel toimus ümbermatmise tseremoonia 12. septembril 2014 Kaitseväe kalmistul. Eesti pagulaste väljaandes „Võitleja“ iseloomustati kolonel Buxhoevedenit: „… aumehe, kamraadi ja patrioodi hiilgavaim kehastus. Buxhoevedenite 700-aastane suguvõsa Eestis pärines samanimelise piiskopi liinist, olles generatsioonide

jooksul saanud abiellumise kaudu eesti, liivi, rootsi, taani, ­ poola ja šoti verd oma soontesse. Omas olemuses, mõtte­ laadis ja tegudes saarlaslik-talupoeglik ja seda selle sõna kõige ilusamas ja õilsamas mõttes; Buxhoeveden oli seltskondlikelt

Eesti kuuldemäng võitis BBC audiodraama võistluse

Londonis toimus Eesti muusikale pühendatud festival

Raadioteatris valminud kuul­ demäng ,,Lõvi“ võitis 11. korda toimunud BBC audio­ draama konkursi Euroopa draama kategoorias. Žürii teatel on tegemist mõtlevapaneva looga ühiskonna hakkamasaamisest tundmatuga. ,,Tegelaskujud elavad kõik läbi ühesuguse kriisi – loos esitletud metafoorina loomaaiast põge­ nenud loomast – ning nende erinevad reaktsioonid näitavad, ­ kuidas uue olukorraga hakkama saada,“ seisis võiduteate selgituses. Kuuldemäng valmis iseseisvuse taastamise 30. aastapäeva puhul ja selle tegevus toimub noore Eesti Vabariigi alguspäevil. Ühes Eesti väikelinnas käivitab sündmused ootamatu juhtum, kui rändloomaaias on puurist lahti pääsenud Aafrika lõvi. Kuuldemängu aluseks on Martin Alguse novell. Lavas­ taja, dramaturg ja muusikaline kujundaja on Andres Noormets, helirežissöör Külli Tüli. Peaosades Ago Anderson, Aarne Soro ja Piret Laurimaa. Teose pani inglise keelde Adam Cullen. ,,Lõvi“ on ­k uulatav https://jupiter.err. ee/1608306462/kuuldemang-martin-algus-lovi (ERR/EE)

25.-26. märtsini toimus Lon­ doni südames Kings Place’is eesti muusikale pühendatud festival „Sounds of Estonia“. Festival koosnes neljast kont­ serdist ja ühest filmilinastu­ sest. „Sounds of Estonia“ avakontserdil astus üles jazzpianist Kristjan Randalu, kes ka 11 aasta tagusel festivalil esines. Kontserdil pealkirjaga „Happily Ever After“ esines ta esmakordselt koos Rootsis baseeruva kammerorkesteriga O/Modernt, mida juhatas Hugo Ticciati. Teine solist oli klarnetist Sacha Rattle. Kavas oli muuhulgas Tõnu Kõrvitsa uudisteose „The Song of the Lakes“ ÜK esiette­ kanne, kuid kõlas ka Randalu enda muusika ning arranžeeringud populaarsetele eesti lastelauludele. Teisel kontserdil esi­ nes Maarja Nuut, kes esitles oma 2021.a. ilmunud albumit „Hinged“. Teisel päeval esinesid folkar­ tist Mari Kalkun ja Grammyga auhinnatud Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Samuti oli publikul ­ võimalus vaadata James ja Maureen Tusty 2008. a val­ mi­ nud dokumentaalfilmi „The Singing Revolution“. (KLTM/EE)

kommetelt ja käitumiselt grandsenjoor, omas sisimas kavaluseta talupoeg. Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge.“ 28. märtsi südapäeval mälestati kolonel Arthur von Buxhovedenit (VR I/2) 140. sünniaastapäeval tema haual Kaitseväe kalmistul. Allakirju­ tanu andis lühiülevaate tema eluloost, vaimuliku talituse viis läbi Tallinna Jaani koguduse õpetaja praost Jaan Tammsalu. Perekonna nimel ütles tänu­ sõnad Eestis elav parun Volker von Buxhoeveden. Haua kõrval lehvisid Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Kaitseliidu Tallinna Maleva lipud. Hauakivi juurde asetati lilled ja süüdati küünlad. PEEP PILLAK Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees

S P ORT AUTOMOTOSPORT. Möödu­ nud nädalavahetusel Saudi Araabias peetud vormel-2 teisel etapil tõusis Jüri Vips (Hitech) sprindisõidul lõpumeetrite heitlusega teisele kohale, kui möödus finišisirgel britist Jake Hughesist, edestades teda lõpuks vaid 0,058 sekundiga. Etapivõidu saavutas Liam Lawson (Carlin). Vips sõitis laupäeval välja ka kiireima ringi, Pühapäeval Jeddahi rajal toimunud põhisõitu alustas Vips 8. kohalt ja jõudis 9. ringi lõpuks neljandale positsioonile. Pikk boksipeatus kukutas ta 16. kohale. Finišijoone ületas eestlane kümnendana. Võitis brasiillane Felipe Drugovich (MP Motor­ sport). Vips on sarja üldarvestuses 4. kohal (28 p), juhib Felipe Drugovich (45 p). Järgmine F2 etapp toimub 22.-24. aprillini Itaalias Imola ringrajal. Samal Jeddahi rajal peetud F1 teise etapi võitis eelmise aasta maailmameister Max Verstappen (Red Bull), edestades Charles Leclerci (Ferrari) ja Carlos Sainzi (Ferrari). Sarja üldarvestuses on liider Charles Leclerc (45 p), Carlos Sainzi (33 p) ja Max Verstap­ peni (25 p ees). MM-sarja järgmine etapp toi­ mub 8.-10. aprillini Austraalias.


16

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Nr. 13

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Kuidas oleks tassikese teega? Teepõõsas (Camellia sinensis) varustab meid mitme teesor­ diga. Musta teed on kõige enam töödeldud. Enne kuivatamist rullitakse lehti, et ensüümid vabaneksid, mistõttu lehed ­ oksüdeeruvad ja muutuvad ­pruuniks. Mustal teel on tugev maitse ja see sisaldab suurimal hulgal kofeiini: kohviga võrreldes 80%. Musta tee tõmmise valmistamiseks kasuta keeva vett ja lase 4–5 minutit tõmmata. Tuntuimad musta tee sordid on Assami tee – tugeva pikant­ se vürtsika maitsega mägitee; Darjeelingi tee – mahedamaitseline kõrgmägedest pärit tee ja Tseiloni tee – mõrkja maitse ja vürtsika aroomiga tee. Oolong on töötlemise poolest musta ja rohelise tee ­ vahepealne sort. Vastavalt on ­ selles ka vähem kofeiini (60%) ja rohkem antioksüdante kui mustas tees. Sellel on pehmem maitse kui mustal teel ning maalähedane, magus järel­ maitse. Oolongtee valmistamiseks aja vesi keema, keera kuumus maha ja lase umbes minut aega jahtuda. Siis vala vesi teelehtedele ja lase 2–3 minutit tõmmata. Tuntumad Oolongi sordid on Formosa ja China. Rohelist teed on kõige vähem töödeldud. Lehed aurutatakse ja seejärel kuivatatakse. Neile jääb alles roheline värv ja antioksüdandid ning kofeiini on neis 40%. Rohelise tee tege­ miseks aja vesi keema, keera kuumus maha ja lase umbes minut aega jahtuda. Siis vala vesi teelehtedele ja lase 1–3 minutit tõmmata. Rohelise tee sortidest on minu lemmikuks jaapanlaste Sencha (ehe ja õrn),

Genmaicha (51% teed, 49% röstitud pruuni riisi – poole vähem kofeiini kui teistes rohelistes teedes, mõnusa lõhnaga) ja Hojicha (röstitud roheline tee). Matcha on roheline tee, mida kasutatakse Jaapani tee tseremooniates, mis said alguse Kyoto templites ning mille juured on Zen budismis. Tee­ lehti kuivatatakse ja seejärel jahvatatakse. Et matcha teed valmistada, aseta teelusikatäis teepulbrit tassi, aja vesi keema, lase natuke jahtuda, vala kuum vesi tassi ja sega hästi läbi, kuni teelehe osakesed on ühtlaselt veega segunenud. Teetsere­moo­ nias kasutatakse selleks väikest bambusest visplit, kuid teelusikas ajab asja ka ära. Kui tee mõnda aega seisab, langeb teepulber jälle tassi põhja, seega on vaja teed vahetevahel jälle segada. Kuna matcha tee puhul juuakse terve teelehe pulber ära, siis on ta kofeiini ja antiok­ südantide sisaldus suurem kui tõmmiste teedes. Valge tee on kõige peenem teesort, väga õrna maitse ja värviga. Valge tee on valmistatud teepõõsa noortest lehtedest, mis on korjatud enne lehepungade täielikku avanemist. Need on kaetud peente valkjate ebeme­ tega, mis annavad teele nime. Valget teed on minimaalselt töödeldud, sellel on suurim antioksüdeeriv toime ja madalaim kofeiinisisaldus – 30%. Seetõttu on tegemist kõige tervislikuma teesordiga. Valge tee tõmmise valmistamiseks aja vesi keema, keera kuumus ära ja lase umbes minut aega jahtuda. Vala vesi teelehtedele ja lase 5–8 minutit tõmmata. TEADE: Juulikuus on huvilistel võimalik osaleda joogapuhkusel Polli Talus. Rohkem infot: https://marikab.com/retreats/

Kanada nädal võitluses COVID-19ga Viimasel ajal on mõned pro­ vintsid seisnud taas silmitsi haiglaravi vajavate patsientide arvu kasvuga. Eksperdid on hoiatanud võimaliku uue vii­ ruslaine eest. Terviseametnike sõnul on Kanada paremini valmistunud uue võimaliku lainega toimetulekuks. Viimastel nädalatel on pro­ vintsides leevendatud ja kaota­ tud piiranguid, kaasa arvatud vaktsineerimismandaatide ja maskikohustuse osas. Teisipäeval oli Ontario provintsi teatel hospitaliseeri­ miste arv nädalaga suurenenud 23% võrra: haiglaravil oli 790 patsienti, nädal varem 639. Viimastel päevadel on hakanud taas tõusma, peale vahepealset langust, ka intensiivravi vajavate patsientide arv. Testide positiivsusnäitaja oli teisipäeval 14,4% (nädal varem 12,2%) ja kolma­päeval 15,1%. Uute viirusjuhtude arvud on viimasel nädalal olnud provint­ sis järgmised (limiteeritud testi-

mise tingimustes): neljapäeval, 24. märtsil 2561, reedel 2671, laupäeval 2754, pühapäeval 2215, esmaspäeval 1741, teisi­ päeval 1610, kolmapäeval 2814. Ontario teadusliku nõuandva kogu sõnul näitavad reovee jälgimise andmed (wastewater surveillance data), et nakatumine on provintsis tõusuteel. Nõuandva kogu juhi dr. Peter Jüni hinnangul võib reovees mõõdetud viirustaseme järgi uute päevaste juhtude arv olla vahemikus 30.000-35.000 – tegelikku numbrit on pea võimatu mõõta, kuna PCR testimine on saadaval vaid teatud kõrgema riskiga gruppidele. Nakkushaiguste spetsialist dr. Isaac Bogoch ütles, et nakatumiste kasvuga on Ontario pandeemia kuuendas laines, kuigi pole teada, kui suur see on. Reovee analüüsid näitavad juhtude kasvu ka mõnes teises provintsis, nagu Quebecis, Albertas ja BC-s.

Ainult klahvivajutuse kaugusel Foto: Jaan Heinmaa

Retsept

Yogi tee vürtsitee kahele

Marika Blossfeldt Maitsev ja tervislik jook, mis annab energiat loomulikult, sest selles on väga palju mineraalaineid. Yogi teed on hea juua pärast­ lõunal, kui tekib energialangus. Koostisosad toimivad kenasti koosmõjus. Must pipar: puhastab verd Kardemon: lõõgastab, ka­­ su­lik pärasoolele Kaneel: tugevdab luid Nelk: tugevdab närvisüsteemi Ingver: soojendab, annab energiat, puhastab Must tee: aitab piimast kaltsiumi omastada Piim: aitab ürtidest mine­ raalaineid omastada ning ennetada mao- ja sooleärritust 500 ml vett 4 tervet musta pipra tera 4 tervet kardemonikauna, purustatud 1 pulk kaneelikoort 3 tervet nelki 1 lõik värsket ingverijuurt ¼ tl musta teed 250 ml külma piima mett • Pane vürtsid koos veega potti ja lase vaiksel tulel 20–40 minutit keeda. • Eemalda kuumuselt ja lisa must tee. Lase 1–2 minutit tõmmata. • Kurna teed. • Lisa külma piima ja ­kuumuta keemiseni, aga ära keeda. • Lisa maitse järgi mett. Märkus: Kuna selle tee valmistamine võtab kaua aega, võid teha korraga suurema koguse. Hoia teed külmkapis, piima ja mett lisamata. Kui tekib isu yogi tee järele, võta tõmmist, lisa sellele piima, kuumuta ja maitsesta meega. Kuuendasse lainesse sisenemisest, mis juhitud Omicroni alavariandist BA.2, on teatanud ka mõned Quebeci eksperdid. Teisipäeval oli provintsis uute viirusjuhtude arvuks 2171 ja haiglaravil 1153 patsienti, neist 63 intensiivravil. (Kanada ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

Eesti keele algkursused Täiskasvanutele T.E.S. Täienduskoolis Kuulutus, mis sinimustvalge klahviga kutsus klaviatuurile vajutama, tõi kokku 29. märt­ sil eesti keele algajate kursuse huvilised Toronto Eesti Täien­ duskooli kaugprogrammis. Kooli lastevanemate komitee esimehe Linda Soolepa kooli üldtutvustuse järel tutvus keele­ õpetaja Kristina Lepik oma uute õpilastega virtuaalselt ekraani vahendusel. Kaksteist kursusel osalejat tutvustasid ennast lühidalt inglise keeles. Kindlasti oskavad nad kursuse lõpuks juba ka eesti keeles lauseid kokku panna. See programm on teine osa algajate kursusest. Keelehuvilisi oli Briti Kolumbiast, Ontariost, Alber­ tast, Torontost, Hamiltonist, Pickeringist ja naaberriigist USAst. Paljudel vanavanemad, vanemad ja abikaasad eesti juurtega, mitmel varasem tutvus tehtud soome keelega, eesti kunsti ja kultuuriga ning varasem õppekogemus algajana. Kõiki aga ühendamas sügav huvi eesti keele õppimise ja rääkimise vastu.

Kuuenädalane kursus on i­ ntensiivne õppeperiood, aga keele õppimisel tuleb kasuks ka vastavas keelekeskkonnas viibimine, saadete kuulamine ja ajalehe lugemine. Vaata sotsiaalmeedias pealkirju, reklaame, mis toovad esile uusi sõnu ja päevakohaseid ütlusi. Juba esimeses tunnis loevad keeleõpilased ette küsimusi teistele ja koheselt ka tõlgivad ja vastavad küsimustele nii palju, kui juba oskavad. Kas- küsimused on tihtikasutatavad üldküsilausetena eesti keeles. Saab vastata lühidalt ,,jaa“ või ,,ei“. Õpetaja soovituse kohaselt püüavad keele­ õpilased vastata täislausega, kasutades samu sõnu, mis ­ ­küsimuseski. Kas saite aru? Kas on küsimusi? Kas on juba kaks tundi möödas? Kas jätkame järgmisel korral? Kas, kass, kaas, kast, kaste, kas te – need on eesti keele sõnad sarnased kujult, aga sisult erinevad. Palju vaja ­meelde jätta sõnatagavara heaks. Vajutad klahvile ja keeleuks sulgub ekraanil. Inimese aju ragistab edasi uusi eesti keele sõnu pingsalt meeles hoides. Kursuse esimeses tunnis EDA OJA

S P ORT

Aleksa Gold uuendas taas Eesti rekordeid Heas hoos on Torontos üles kasvanud Eesti ujuja Aleksa Gold, kes uuendas eelmisel nädalal Torontos toimunud võistlustel kaht lühirajauju­ mise rahvusrekordit, paran­ dades enda nimel olnud seni­ seid tulemusi. Aleksa Gold püstitas uue ­rekordi 400 m kompleksujumi­ ses (4.38,88) ja 200 m vabalt­ ujumises (1.57,96) ning 100 m vabaltujumises (53,87). Varasemad kompleks- ja vabaltujumise lühiraja rekordid (4.45,95 ja 1.58,01) kuulusid samuti Goldi nimele, mille ta püstitas alles selle kuu alguses, 10. märtsil Torontos. 100 m vabaltujumise vara­ sem rekord (54,68) pärines aastast 2012 ja kuulus mitme­ kordsele olümpialasele ja maailmameistrivõistlustel osalejale Triin Aljandile (nüüd Triin Aljand Mankoč). Aleksa Goldi nimel on ka Eesti rekordid nii lühikeses kui ka pikas basseinis 100 ja 200 meetri seliliujumises. (ERR/EE)

Andreas Vaikla siirdus Torontost Edmontoni laenule Toronto FC väravavaht And­ reas Vaikla (25), kes on kolmel korral ka Eesti A-koondist esindanud, läks laenule Kana­ da kõrgliigas mängiva FC Edmontoni rida­desse. Eelmise aasta maist Toronto FC II ridades mänginud Vaikla esindas meeskonda eelmisel hooajal USL League One’is 13 kohtumises, tegi 44 tõrjet ja sai kirja kaks nullimängu, vahen­ dab Soccernet.ee. Varem on Torontos sündinud, ent aastatel 2013-15 Inglismaal West Bromwich Albioni akadeemiasse kuulunud Vaikla mänginud Norras Kristiansun­ dis, Soomes Mariehamni, Rootsis Norrköpingus ja Eestis Narva Transi ridades. FC Edmonton alustab Kanada meistriliigas uut hooaega 10. aprillil. (ERR/EE)


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

17

Emakeelepäeva konverents „Selgelt eesti keeles“ Mailis Sütiste-Gnannt Eesti Rahvusraamatukogus toimus 14. märtsil ema­ keelepäeva konverents „Sel­ gelt eesti keeles“, millel oli võimalik osaleda ka veebi teel. Konverentsi avas tervitus­ sõnadega Eesti Rahvusraama­ tukogu peadirektor Janne Andresoo. Esimese ettekandega „Selg ees eesti keeles“ esines kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt, kes on tuntud ülitäpse keelekasutusega. Ta tsiteeris endist presidenti ja kirjanikku Lennart Meri ja kolleegi, saksa kirjanikku Hermann Hesset – mõlemad on käsitlenud oma teostes emakeele tähtsust. Jõerüüt ütles muuhulgas, et emakeel on meie riikluse alusmüür ja täpne keel on täpne seadus. Hesse on 105 aastat tagasi ilmunud lühiloos „Keel“ kirjutanud: „Üheks kirjaniku suureks hädaks ja vaimseks taagaks on keel.“ Kui lõpmata palju keeli on loodusel ja kui palju neid on loonud endale inimesed. Keel on vaev, kui sa ei saa sellega kätte seda, mida soovid. Keel on metsik, kuid samas peab seal olema tunda ­ hoolitsevat kätt. Eesti Keele Instituudi selge keele nõustaja Katre Kasemets esines teemal „Selge keele põhimõtted Eesti asutustes“. Ta tutvustas selge keele kogukonna liikmete seas tehtud uuringu tulemusi. Eesmärk oli teada saada, kuidas asutustel on läinud pärast selge sõnumi võistlusel või selge keele koolitusel osalemist. Selge kirjutamise protsessis peab mõtlema, kellele kirjutatakse, kuidas kirjutist üles ehitada, millist teavet anda, kuidas sõnastust viimistleda. ­ Oluline on küsida tagasisidet ja seda arvesse võtta. Olulisim info tuleks paigutada kirja algusesse ja omavahel seotud mõtted lähestikku. Ühes lauses olgu üks mõte, ühes lõigus üks teema. Eelistama peaks eesti ­ omasõnu. Lihtsam on mõista jaatust kui eitust. Valima peaks sobiliku ja sõbraliku stiili. Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast rääkis teemal „Keel muutub – hirmus, armas või hirmus armas?“. Eesti keelt hakati kirja panema juba 500 aastat tagasi. Sadakond aastat tagasi oli vaja Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti murdekeelte kõrvale luua uusi sõnu, tegeldi keele iluga, et keelt oleks kõrval hea kuulata ja et see ühendaks meid rahvusena. Murrete asemele oli vaja ühtset keelt. Tänaseks on keel sobitunud meie ühiskonnaga. ­ See on tore, aga samas hirmus. Keel läheb meie kontrolli alt välja. Mis meie keelest saab? Kas keel areneb selles suunas, et saame sellest aru? Näiteks on tekkinud palju uusi keelevorme: vesikivist on saanud veski, ajast aega – aasta, uuemad vormid on tegelikult – tegelt, põhi­ mõtteliselt – põmst. Tekivad valdkondlikud kee­ led, mida mõistavad vastava asutuse, eriala või ühiskondliku grupeeringu liikmed.

Muutuvad sõnade tähendused – Koidula ajal oli lehkama positiivse tänapäeval negatiivse varjundiga. Keele kasutuse muutumist aja jooksul uurib ajalooline keeleteadus. Näiteks on muutu­ nud teietamine sinatamise kasuks. Rootsis ja Soomes on ­ sinatamine keelekasutuses ta­ valine. Ka Eestis sinatatakse tänapäeval rohkem kui 50 aastat tagasi. Emakeelepäeval on oluline, et eesti keel saaks jätkuvalt elus olla. Eesti keel peab kohanema nagu erinevad liigid eluslooduses, muidu sureb ta välja. Keele muutumist saab jälgida, olgem rõõmsad, et eesti keel on elus! Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Emma Lotta Lõh­ mus rääkis teemal „Selge eesti keel noores meeles“ – milline on keele roll olnud tema kasvamisel. Emma Lotta lugemine ja keelearmastus said alguse lapsena ette loetud unejuttudest. Tema arvates peaks esimene kohtumine raamatutega olema meeldiv ja selleks peab olema õnne. Koolis hakkas ta osalema vanasõnade ja kõnekäändude võistlustel, hiljem teatritrupis kirjutas ka ise lavastusi. Etlus­ võistlused suunasid luulet lugema. Ta avastas Juhan Viidingu ja Jaan Kaplinski. Ta lükkas ümber eelarva­ muse, et noortele ei lähe eesti keel ja kirjandus korda. Emma Lotta arvates peitub eesti keeles ja kirjanduses võimaluste roh­ kus ja see lubab näha inimesi meie ümber. Eestlaste emakeele hoidmi­ sest ja arendamisest välismaal elades rääkis veebi teel haridustöötaja, tõlkija ja autor Kristel Halman. Ta püüdis vastata küsimustele: Eestlasena ­ välismaal – kas ja milleks vajame rahvuskaaslaste seltsi? ­ Kas ja kuidas muutub emakeelne kõne võõras keelekeskkonnas? Milline hoiak ja lähe­ nemine võtta eesti keele kasutamise osas kakskeelses peres? Meie kakskeelne laps ja teisi näiteid – kas ja kuidas anda lapsele ellu kaasa oma emakeel? Kristel Halman on elanud välismaal (Tšehhis, Norras, Maltal, Prantsusmaal) kokku 17 aastat ja pöördus Eestisse tagasi eelmisel suvel. Eesti keele rääkimine ja hoidmine on eestlastele välismaal oluline, et hoida oma identiteeti ja tunnetada juuri. Kristel sidus ettekandes kokku teiste välismaal elavate rahvuskaaslaste ja enda kogemused. Nii sai Kristeli kogemuste kõrval kuulda Aira kogemustest Saksamaalt, Triinu omadest Inglismaalt ja Mailise kogemustest Prantsusmaalt. Kristeli arvates hakkas tema eesti keel Prahas elades kiiresti võtma külge inglise keele mõjutusi, nt märkas ta oma kõnes väljen­ deid: võtma bussi – take a bus, samuti asetusid tal lauses inglise keele mõjul koha- ja ­ ajamäärus lause lõppu. Aira märkas saksa keele mõjusid,

Maleturniiril osalenuid (taga): Toomas Trei, Brandon Iannuzzi, Mati Saastamoinen, Brice Wesingi, Jaak Järve. Ees: Jaak Triefeldt, Pieter Sigmundt, Saeed Abdollahi, Mai Vomm Järve.

Maleklubi kevadise turniiri võitis külalisvõistleja Toronto Eesti Maleklubi kor­ raldatud kevadturniir toimus laupäeval, 26. märtsil Toronto Eesti baptistikiriku ruumides. Viievoorulise Šveitsi süstee­ mis peetud turniiri võitis küla­ lisvõistleja Farhad Bokaee (4.5

punkti), teine oli Alireza Torkmani (4 punkti) ja kolmas Jaak Järve (3.5 punkti). Kokku osales kaksteist maletajat. Turniiri korraldaja Jaak Järve tänusõnad kuuluvad Mai Kipperile, kes hoolitses maleta-

jate heaolu eest baptistikirikus. Sügisturniir peetakse no­ vembris, malehuvilistel ja roh­ kemaks infoks palutakse kontakti võtta: Jaak Järve, tel. 416222-9445 või epost: jaakjarve@ aol.com

eelkõige sõnade järjekorras lauses. Mailise sõnul asetas ta tütar paariaastasena eestikeelses kõnes prantsuse keele mõjul lauses omadussõnad nimisõnade järele, mitte nende ette. Õ-tähe hääldus oli alguses tal nagu ­saarlasel Ö. Kristel järgis lapse kasvatamisel põhimõtet: One person – one language, rääkides lapsega eesti ja mees prantsuse keelt. Oli huvitav jälgida lapse keeleteadlikkust, kuidas tütar mitmekeelses seltskonnas täpselt teadis, kellega millises keeles suhelda. Triin Inglismaalt, kellel on kaks poega (5- ja 7-a), oli tunda saanud vastuseisu eesti keele suhtes nii abikaasalt kui tema sugulastelt, kes pidasid eesti keele kõnelemist ebaviisakaks, kuna nad sellest ise aru ei saanud. Pojad pidasid end alguses inglasteks. Seetõttu ­ kannatas nende eesti keele oskus. Nüüd soovib vanem ­ poeg ise eesti keelt õppida, et oma eesti sugulastega suhelda. Et lastel eesti keelt arendada, peaks lugema lapsele palju eestikeelseid raamatuid, vaata­ ma ja kuulama eestikeelseid lastesaateid ning raadiojaamu, ­ näitama ja seletama lastele Eesti sümboleid, otsima kontakte rahvuskaaslastega, et lapsed ­ saaksid omavahel suhelda. Mailise juures kooskäivate eesti/prantsuse peredest üks ­ väike poiss nimetab seda oma Eesti Koduks. Kokkuvõtvalt ütles Kristel, et eesti keel ja kultuur on välismaal elavatel eestlastel südames ja paljudel järeltulijatel on soov minna Eestisse. Viimastena said sõna ilma­ rändurid Tiit ja Maris Pruuli, kes kõnelesid teemal „Eesti keel ümber palli: reisides raamatutega“. Kui oled kodust väga ­kaugel, siis kui oluline on emakeelne kirjasõna? Eriti juhul, kui kaasa võtta saab vähe. Maris ja Tiit rääkisid raamatu­ test, mis on abiks olnud, kui raamat oli ainuke võimalus

natukenegi omaette olla. Ka keelekrutskitest, mis ilma peal ette tulnud.

Kanada põlisrahvaste delegatsioonid kohtusid paavst Franciscusega

Tiit ja Maris on reisinud umbes 100 riigis. Nad rääkisid sarjast „Maailm ja mõnda“ ja nüüdisaegsest Petrone kirjastuse Minu- reisisarjast, kus on sei­ nast-seina reisikirjeldusi. Pet­rone kirjastus on andnud Minu-sarjas välja 139 reisiraamatut, kus käsitletakse elu 85 riigis. Raamatute autorid on enamasti noored, kes viibivad võõras kultuuris ja kel puudub eelnev ­ kirjutamise kogemus. Seetõttu esineb raamatutes palju anglitsisme ja toimetajatel on päris palju tööd. Oli väga põnev emakeele­ päeva konverents. Suur aitäh korraldajatele! LÜ H I DALT K ANADAST

ALBERTA. Provintsi andmete kohaselt jõudis abielulahutuste arv vaatamata pandeemiale 40 aasta madalaimale tasemele – 2020.a. oli Albertas 6801 lahutust, mis on madalaim arv alates 1979. aastast. Samas arvatakse, et pandeemia järgsesse normaalsusse tagasipöördumisel võib see arv jälle tõusma hakata. (Lüh. CBC)

ROOMA. Assembly of First Nations (AFN) delegatsioon kohtus neljapäeval Vatikanis paavst Franciscusega. Koh­ tu­ mise järgsel pressikonverentsil ütles AFN delegatsiooni juht Chief Gerald Antoine, et see oli ajalooline verstapost ning loodetavasti saab sellest algus uuele partnerlusele põlisrah­ vaste gruppide ja katoliku kiriku vahel, töötades leppi­ mise poole – jätkuv dialoog, õppides minevikust ja jagades visiooni lootusrikkast tulevi­ kust. Delegaatide sõnul soovivad nad, et paavst saaks aru, kuidas neid on muutnud katoliku kiriku ja Kanada internaatkoolide süsteemi pärand, samuti selle süsteemi mõjust järgnevatele põlvkondadele. ,,Vaatamata meie kollektiivsele leinale ja valule, tuleb lootus muudatusele,“ ütles Antoine. Inuit’i ja Métis’e delegat­ sioonidega kohtus paavst esmaspäeval. Reedel on plaanis paavsti kohtumine kõigi kolme põlisrahvaste gruppidega. (Lüh. CTVNews)

,,Hea tegevus on heategevus!“

Toronto buss nr. 32 sõidab alates 1. aprillist 2022 ühe kuu AKENi logoga. Nii tähistab AKEN pidulikult oma 32 aastat heategevuslikku tööd. (Tähelepanu! Vaadake lehe ilmumise kuupäeva). Foto: Maaja Matsoo


18

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Lahkus meie kauaaegne hea sõber

Helen Kuusemäe Mälestavad sügavas leinas    AIME ELLERBUSCH ANTS RANNALA LEILI SAMLER MADIS TAMBRE TOOMAS ELLERBUSCH   ja HELEN GROSS Sügav kaastunne emale ÕIE JÄRVELE poegadega: MARK perega, JEFF ja BILL

Lahkus meie kauaaegse sõbra tütar

Helen Kuusemäe Südamlik kaastunne ÕIELE Mälestavad    GERTRUD LIHO ERICH NÕMM VALVE TALI

Mälestame kauaaegset seltsi tegevliiget

Helen Kuusemäe’d Südamlik kaastunne ema ÕIELE ja lastele Puhka rahus! ST. CATHARINES’I EESTI SELTS

Filipiinide restoranide kuu Kanadas Ülle Baum 21. märtsil pandi Kanadas algus uhiuuele üleriigilisele üritusele. Nimelt toimub esmakordselt 1. aprillist kuni 30 aprillini Filipiinide restora­ nide kuu Vahtralehemaa eri­ nevate provintside linnades Briti Kolumbiast kuni Que­ beci ja Nova Scotiani. Üritus on korraldatud koostöös Filipiinide suursaatkonna, Calgary, Toronto ja Vancou­ veri konsulaatidega ning Filipiinide Turismiorganisat­ siooniga. Kõik need organiseerijad osalesid ka hübriid-pressikon­ verentsil, mis toimus sel nädalal Tamis Café’s Ottawas. See 374 Bank Street’il asuv restoran on

üks 40 restoranist Kanadas, mis pakub aprillis erilisi filipiini toite ja prix fixe menüüd. Kui aprillikuu jooksul neid restorane külastada, siis on võimalik võita kingitusi ja ka isegi reisi Filipiinidele. See 7641 saarest koosnev Filipiinide saareriik omab väga rikkalikku toidukultuuri, millel on lisaks Hispaania, Hiina, India ja Ameerika Ühendriikide mõju. Tamis Café avaüritusel osalesid ka Filipiinide suursaadik Kanadas Rodolfo Robles ja Paul Thoppil (Assistant Deputy Minister, Global Affairs), kes vastutab Aasia-Vaikse ookeani piirkonna eest Kanada välis­ ministeeriumis. Konverentsist osavõtjatele pakuti õhtu­ söögiks

Novaja Gazeta peatas tegevuse Venemaa üks väheseid sõltu­ matuid meediaväljaandeid, ajaleht Novaja Gazeta teatas esmaspäeval, et peatab kuni Ukraina sõja lõpuni töö. Vene võimud on pärast sõja alustamist Ukrainas asunud massiliselt piirama sõltumatute väljaannete tegevust Venemaal. Venemaa prokuratuuri käsul piirati juba veebruari lõpus Novaja Gazeta veebilehe tegevust. Roskomnadzor esitas Novaja Gazeta toimetusele ja lehe asutajale teise kirjaliku hoiatuse, et see ei olnud tähistanud oma sisu välisagendi märgistu­ sega. Venemaa võimud nõuavad välisagentideks kuulutatud organisatsioonidelt ja meediaväljaannetelt iga teate juurde infot selle kohta, et see on kuulutatud välisagendiks. Novaja Gazeta peatoimetaja Dmitri Muratov sai sügisel Nobeli rahupreemia. Venemaa alustas pärast sissetungi Ukrainasse 24. veebruaril sõjast informeerivate meediakanalite blokeerimist, väites, et need ei kajasta tõepäraselt Vene sõja­ väelaste tegevust. Venemaa nõuab meedialt ainult kaitseministeeriumi esitatud materjali esitamist ning on keelanud Ukrainas toimuva nimetamise sõjaks, käskides seda nimetada ,,sõjaliseks erioperatsiooniks“. Piirangute tõttu on takistatud teiste hulgas telekanali Dožd, raadiojaama Eho Moskvõ ja veebiväljaande Meduza töö. (ERR/EE)

tuntud filipiinide rahvustoite, nagu Chicken Inasal, Pork Sisig, Spring Rolls ja ­haruldast magustoitu Brazo De Mercedes. Filipiinide restoranide kuu üritus annab võimaluse ka pärast pikka pandeemia tingimustes elamist Vahtralehemaa rohkem kui miljonil Filipiinide päritoluga inimestel tunda rõõmu kokkusaamisest, hoida elus oma rikkalikku toidukul­ tuuripärandit ja jagada seda meie kõigiga. Torontos asuvad restoranid iSlas Filipino BBQ &Bar, Kanto by Tita Flips ja Lechon Republic, Albertast Amihan Grill + Bakeshop, Vancouveris Max’s Restaurant ning Montrealis Junior Filipino ja La Republika restoranid võtavad sellest üleriigilisest üritu­ sest osa. Rohkem informatsioo­ ni kõigi 40 erineva restorani aprillikuu menüü kohta saab ­leida veebilehelt: www.facebook. com/Filipinorestaurantmonthca/ Head isu ja uusi avastusi sel kevadel!

üksiknumbrid on müügil Torontos: •  Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave)

Foto: ©Ülle Baum

•  Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Nr. 13

Kõik justkui ootavad kevadet ent...

Karge ilm trikitab nii, et ei liigu. Lained on tardunud. On 30. märts Stroomi rannas.

Ainult talvevaim pakub taolist selgust – pikki julgeid jooni ja piire taas helendatud pinnasel ja taeva foonil, puude tõelist palet. Fotol on Wismari tänav Tallinna Kassisaba asumis viimasel märtsikuuhommikul. Igal kevadel heldin, nähes viimaseid taolisi hetki: tühjuse puhtust ja puudutust, mis peagi mattub suurde vohamisse. Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn

Veebruaris sündis Eestis 859 last Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andme­ tel registreeriti veebruaris Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 859 sündi. Sündis 443 tüdrukut ja 416 poissi. Eelmise aasta veebruaris ­re­gistreeriti 993 sündi. Kaksikuid registreeriti 15 paari, neist kaks paari poisse, neli paari tüdrukuid ja üheksa segapaari. Tallinnas registreeriti 262 sündi, Harjumaal 125, Hiiumaal 9, Ida-Virumaal 54, Jõgevamaal 19, Järvamaal 16, Läänemaal 24, Lääne-Virumaal 34, Põlvamaal 20, Pärnumaal 62, Raplamaal 20, Saaremaal 23, Tartumaal 128, Valgamaal 14, Viljandimaal 30 ja Võru­ maal 19 lapse sünd. Kõige rohkem pandi tüdrukutele nimeks: Mia, Amelia, Anna, Aurora, Eva, Lenna, Paula ja Rosanna ning poistele Mattias, Miron, Sebastian, Trevor, Aleksandr, Keron ja Oliver. Eelmises kuus sõlmiti 469 abielu, millest 75 notarite ja 21 vaimulike poolt. Lahutati 162 abielu. Aasta tagasi sõlmiti 260

LÜ H I DALT K ANADAST

BRITI KOLUMBIA. Provintsis on paigaldatud esimene andur (sensor) Kanadas, mis mõeldud varajaseks maavärina hoiatuseks, andmaks elanikele kiire märguande, enne kui maa värisema hakkab. Kokku on vastavaid sensoreid plaanis paigaldada 400. Kuigi sensor ­ annab vaid mõned sekundid hoiatuseks, jõuab ekspertide sõnul selle lühikese aja jooksul teha palju inimeste kaitseks; ja maavärinateks valmisolek on oluline osa provintsi erakor­ raliste olukordade plaanist. (Lüh. CTVNews) • ONTARIO. Provintsivalitsus kehtestab ranged trahvid neile, kes müüvad edasi valitsuse poolt tasuta antud isikliku ­kaitse vahendeid (personal protective equipment; PPE), mille hulgas on kiirtestid, maskid, kindad ja käte saniteerimis­ vahendid. (Lüh. CTVNews)

ning lahutati 167 abielu. Veebruaris registreeriti 1623 surma, möödunud aastal samal ajal 1464. (SiMPT/EE)


Nr. 13

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

KIRIKUD TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno

Vaimulikud videomõtisklused ja otseülekanded (ka järelevaatamine) koguduse facebooki kodu­ leheküljel: Toronto-Eesti-Evan­ geeliumi-Lu teriusu-Vana-Andrese-kogudus-ELCIC104164304681695 VIRTUAALSED JUMA­L A­ TEE­­­­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse eposti nimekirjaga liitumiseks võtke ühendust õpetajaga. Pühapäeval, 3. aprillil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 3. aprillil kell 4 pl PALVUS SOOME KODUS. Pühapäeval, 10. aprillil kell 1.30 pl PALMIPUUDEPÜHA JUMALATEENISTUS. Reedel, 15. aprillil kell 10.30 h SUURE REEDE JUMA­ LA­ TEE­N ISTUS ARMULAUAGA EHATARES. Orel ja laul: Heli Tenno. Reedel, 15. aprillil kell 1.30 pl SUURE REEDE JUMA­ LATEE­NISTUS ARMULAUAGA. Laulab Heli Tenno, klaveril Juha Tikkanen. Pühapäeval, 17. aprillil kell 1.30 pl ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 24. aprillil kell 1.30 pl JUMALATEENISTUS.

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00–14.00, K 11.00–16.00 ja N 9.00–13.00

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Eesti Baptisti Koguduse emeriitpastor JÜRI PUUSAAG

Tel 416-465-0639 Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige 647-703-7760 epost: timolige@gmail.com Programmi koordinaator: Marika Wilbiks 416-282-3419 Pianist: Peter Kaups Emeriitpastor: Jüri Puusaag

Kannatlikkusest

,,Vennad, võtke prohveteid, kes on rääkinud Issanda nimel, kurja kannatamise ja pika meele eeskujuks. Vaata, me kiidame õndsaks kannat­ likke. Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja näinud Issanda antud elu lõppu, sest on halastav ja JUMALA­T EE­N IS­T USED ON Issand VAADATAVAD TEBK.ca VEEBI­ armuline.“ Jk.5;10-11 Paar päeva tagasi ilmus LEHE­KÜL­JELT JA YOU­TUBE’i KANA­LILT „TO­­RON­TO EESTI ,,National Postis“ intrigeeriva BAP­TISTI KOGUDUS“ pealkirjaga artikkel ,,Pekstud, Pühapäeval, 3. aprillil kell kuid alistumatud“. Juttu oli 11.00 JUMALATEE­N ISTUS ukrainlaste kangeslaslikust vasTEBK kirikus. Pastor Timo Lige tupanust Vene agressioonile. jutlus: ,,Püha Vaimu annid”. Rahvas on vaatamata kannatusMuusika Elli Kipper ja Alexandra tele näidanud üles enneolematut Wilbiks. kannatlikkust. Pühapäeval, 10. aprillil kell Kristlastena elame praegu 11.00 PALMIPUUDEPÜHA kannatusajas, millega meenuJU­MALA­TEENISTUS ki­­rikus. tame Kristuse kannatusi ja kanPastor Timo Lige jutlus: ,,Kui natlikkust. Jaakobus toob esile kivid kisendavad”. Muusika TEBK Ansambel. Pärast jumalateenistust omaaaegseid prohveteid kannatkoguneme ühisele lõunale. Osa­võtu­ likkuse eeskujudena. Ta otse soovist palun teatada hiljemalt 3. ­ütleb välja: ,,Vaata, me kiidame aprilliks Monika Piil-Smith’ile, õndsaks kannatlikke! Kannat­ tel.: 647-270-1953. Info võib ka likkuse teema läbib kogu tekstida sellele numb­rile. Piiblit. Omaaegne Tartu Üli­ Reedel, 15. aprillil kell 11.00 kooli koguduse õpetaja Ralf SUUR REEDE JUMALATEE­ Luther on kirjutanud kannat­ NISTUS kirikus. Pastor Timo likkusest oma 1939. aastal Lige jutlus: „Ta on seal olnud”. ilmu­ nud Uue Testamendi sõna­ Muusika meesansambel. Issanda raamatus. Tsiteerin tollases surma mälestamine. muutmata sõnastuses: ,,Kreeka­ Pühapäeval, 17. aprillil kell keelne sõna ,,hypomone“ 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA tähendab õieti ,,all olema“. JUMALATEENISTUS kirikus. ,,Kuid ometi mitte nii, et Pastor Timo Lige jutlus: „Jeesust lastakse tahtejõuetult sündida ei ole seal”. Muusika segakoor. kõik, mis aga tuleb; vaid nii, et Kell 3 pl ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS Ehatares. Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel programmi koordinaatoriga ühendust võttes.

LATEENISTUS EHATA­RES. Pühapäeval, 10. aprillil kell 11.30 PALMIPUUDEPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­­­ GA. Reedel, 15. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 17. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA. Kolmapäeval, 20. aprillil kell 11.00 Piiblitund EHATARES. Pühapäeval, 24. aprillil kell 11.30 JUMALA­T EENIS­T US ARMULAUAGA.

Jumalateenistuste salvestused on järelvaadatavad koguduse FB grupis ja YouTube’i kaudu.

Loe Eesti Elu internetis —

Pühapäeval, 3. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Kell 15.00 JUMA­

www.eestielu.ca

Peapiiskop Viilma esitles raamatut Kristuse ristiteest 23. märtsil esitles peapiiskop Urmas Viilma Tallinna Jaani kirikus raamatut Kristuse ristiteest. Raamatu tekstide autor on Urmas Viilma ja pildid joonistas kunstnik Reti Saks. ,,Via crucis – meie Issanda Jeesuse Kristuse ristitee“ teeb pildis ja sõnas neliteist peatust pühal teekonnal. Raamatu andis välja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. (PM/EE)

vastumeelsete olukordade ja vaenulikkude vägede surve all peetakse kinni oma veendumustest ja loodetakse vabanemist. Kannatlik kummardub aukartu­ ses jumaliku tahte ülemvõimu ees, kui talle on peale pandud raskusi kanda (ta ei põgene eest), kuid tõuseb pärast ja seisab jälle sirgelt püsti, eriti ­ inimeste ees, ega kaota kunagi lootust. Paljudes kohtades on parem seda kreekakeelset sõna tõlkida: vahvus, kindel meel, vastupidavus, püsivus. Jak.5;11 on õige tõlkida: ,,Vaata, me kiidame õndsaks neid, kes püsi­ vad“. Jeesuse sõna Mt.24;13 kõlab nii: ,,Kes otsani jääb püsima, see pääseb.“ Kannatlikkus kas­ vab usust. ,,Kuna te teate, et teie usu läbikatsumine teeb teid kannatlikuks“ Jk.1;3. Kanna­ ta­ matus ateismist ehk jumala­ tusest. Kannatlik kannab oma koormat suure rõõmuga, kannatamatu ükskõiksusega.“ Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse“ Jk.1;2. Kannatlik võidab mitte hädavaevalt, vaid suure ülekaaluga. Verises võitluses usu ja uskmatuse vahel, maailmakriiside märatsevas segaduses on ta enam kui võitja! (Rm.8;34-39). Selles mõttes on allolija ­hoopis pealseisja! Kannatlikkus väljendub mõnikord ka selles et jäetakse relv jala juurde ootama, kus kõik asjaolud sunnivad pealetungile, et loobutakse silmnähtavalt suurimas tegutsemisvajaduses igasugusest ettevõtlikkusest, kuni saabub kindel käsk (Jh.11;6). Kus räägitakse Jumala kannatlikkusest, seal ei

seisa kreeka keeles kunagi ,,hypomone“, vaid enamasti ­ ,,makrothymia“ (pikk meel) või ,,anoche“ (eneses pidama)“. Kas pole huvitav sõnastus! Tänane tekst räägib ka kannatuse ja pika meele eeskujust teistele. Rick Warren on kirju­ tanud huvitava artikli apostel Pauluse kannatustest ,,Do Not Waste Your Pain“. Paulus väidab, et tema kannatused ­kannavad positiivset vilja teiste eludes. 2.Kr.4;15. Kes on olnud meie kanna­ tusis parimad nõuandjad? Kindlasti need, kes on ise maitsenud kannatusi! Elus õpime rohkem oma kaotustest kui võitudest. Prant­ suse vanasõna ütleb: ,,Vaprate tugevus on pärast kukkumist uuesti jalule tõusta!“ Ristil surmatud Kristus on selle elavaks näiteks! Viljakat jätkuvat paastu ja kannatusaega!

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00. USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00. AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00. Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata Peapiiskop Urmas Viilma

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑   uuendus ❑    Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .


20

EESTI ELU reedel, 1. aprillil 2022 — Friday, April 1, 2022

Tellige EESTI ELU! Sündmuste kalender • Kolmap., 6. apr. kl 4-6 õ (UTC/GMT+3) JAAN VALSI­NE­ RI LOENG ,,HING KAOB ÄRA JA TULEB UUESTI TAGASI: HINGETEADUSED LÄÄNE JA IDA VAHEL“. (www.uttv.ee) • Reede, 8. apr. kl 12.30 pl KESKUSE EHITAMISE AMET­ LIK AVAMINE, 9 Madison Ave. • Pühap., 10. apr. kl 12.30– 3.30 pl LIHAVÕTTEPÜHADEBRUNCH Läti Majas, reserveerimine 4. aprillini. • Esmasp., 11. apr. kl 7-9 õ EKK ja The Cotton Factory esitlevad: ARTISTS TALK: KÄRT OJAVEE ja JOHANNA ULFSAK. Artscape Daniels Launch­pad, 130 Queens Quay E, 4. korrus. • Teisip., 12. apr. kl 8 õ Helicon klubis KRISTJAN RANDALU KONTSERT ,,ABSENCE“, külaline Mike Murley. EMWVEMU korraldusel. • Kolmap., 13. apr. kl 4-6 õ JAAN VALSINERI LOENG ,,KUS ME OLEME? ÜLI-kool VÕI üliKOOL... VÕI ÜLDSE MITTE KOOL? (www.uttv.ee) • Kolmap., 13. apr. kl 7 õ LOENG. ANDRES KASEKAMP SÕDA UKRAINAS JA EESTI“ VEMU korraldusel Tartu College’is. • Neljapäeviti kuni 21. aprillini kl 6-9 õ ,,SAMPLE SESSIONS: LIVE REMIX WORKSHOP“ koos ERIK LAARIGA. • T.E.S. Täienduskooli VIRTU­ AAL-LASTEAIA 2. POOLAASTA neljapäevaõhtuti aprilli lõpuni. Registreerimine avatud: eestikool. ca. • Laup., 14.- pühap., 15. mai Seedrioru TALGUD ja laupäeval LAAGRIPÄEV LASTELE. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JUTU­ T UBA telefoniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. • Laup., 2.–laup., 23. juuli JÕEKÄÄRU SUVEKODU. • Laup., 23.–laup., 30. juuli JK/ Kalev VÕRKPALL.

LÜ H I DALT K ANADAST

KANADA. Kindlasti on paljud söögikohad südalinnades oo­­ danud hetke, kui üha enamad kontoritöötajad naasevad taas oma töökohtadesse: ent nende varasemates lemmik-lõunasöögipaikades võib neid oodata üllatusena hinnatõus. Hiljutine ,,lunchflation“’iks nimetatud uuring vaatles populaarsete lõunasöökide hindu Kanada kuues suurlinnas, tuues välja märkimisväärseid tõuse alates märtsist 2020. (Lüh. Citynews) • ONTARIO. Provints allkirjastas föderaalvalitsusega $10.2 miljardise kokkuleppe, mis vähen­ dab järk-järguliselt lastehoiu makseid litsentseeritud lastehoiukeskustes provintsis. (Lüh. CBC)

ONTARIO. Provintsivalitsus pikendab tasuta COVID-19 kiirtestide jagamise programmi teatud apteekides, toidupoo­ ­ dides, haiglates jm. kuni juuli lõpuni. Nimetatud programm sai alguse seoses Omicronivarindi suure levikuga – PCRtestimine sai võimalikuks ainult teatud kõrge riskiga gruppidele ning kiirtestid on jätkuvalt vajalikuks vahendiks viiruse ­ kontrolli all hoidmisel. (Lüh. CTVNews) • TORONTO. Linna raamatu­ kogud lõpetavad viivise (tähtaja ületamise trahvi) võtmise raamatukogu kasutajatelt. Toronto linnapea John Tory sõnul oli see märkimisväärseks kulutuseks madala sissetulekuga elanikele, mis on hoidnud inimesi eemal raamatukogusüsteemi kasutamisest. (Lüh. CP24)

Erakondade populaarsustabelit juhib Reformierakond MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös valminud erakondliku eelistuse küsitlusest selgub, et Reformi­ erakonda toetab 29%, Eesti Konservatiivset Rahvaera­konda (EKRE) 21,4% ja Eesti 200 17,7% valimisõiguslikest koda­ nikest. Esikolmikule järgnevad Kes­k­erakond (16,5%), Sotsiaal­ demok­ raatlik Erakond (7,4%) ning Isamaa (5,5 protsenti). Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,5% ja opositsioonierakondi 34,3% vastajatest. Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 1. – 28. märtsini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. (ERR/EE)

Nr. 13


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.