Eesti Elu / Estonian Life No. 13 | April 1, 2021

This newspaper was mailed on Thursday, April 1, 2021

Rõõmsaid Ülestõusmispühi kõigile lugejatele!

Alates / since 2002 Nr. 13, 2021

Neljapäeval, 1. aprillil — Thursday, April 1

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Illustratsiooni autor EVA OJA

ÕNNISTATUD ÜLESTÕUSMISPÜHI!

2

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Nr. 13

Välisminister tunnustas Eesti aukonsulit USAs Jaak Treimani 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 Can.Post Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) Aid to Publishers for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550

Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College kirjastus Asutaja:

Elmar Tampõld

Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad:

Laas Leivat Kaire Tensuda

Reporter-toimetaja: Eerik Purje Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

Tellimishinnad: Kanada: • Ajaleht: 1 a. $160.00, 6k. $87.00, 3k. $48.00.

• Kiripostiga: 1a. $190.00, 6k. $105.00, 3k. $58.00.

USA: • 1a. $210.00 CAD, 6k. $115.00 CAD, 3k. $67.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $285.00, 6k. $150, 3k. $80.00.

Ainult digileht: 1a. $95.00, 6k. $50.00, 3k. $29.00.

Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $4.00 Digileht Eesti Elu kodulehelt: www.eestielu.ca

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%.

Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel.

Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul.

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida.

Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega.

Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Vaimne tervis – oluline teema igas vanusegrupis Väga palju on räägitud sellest, millise laastava mõjuga on nüüd juba terve aasta kestnud pandeemia paljude inimeste vaimsele tervisele ja mitte ainult täiskasvanute puhul. Inimeste mured varieeruvad – olgu selleks haigestumise hirm, tervisega seonduv, juba toimunud või võimalik töö kaotus, majanduslik ebakindlus, raskused toime­ tulekul, peremured, isoleeritus, sotsiaalsetest kontaktidest ja tava­ pärastest tegevustest loobumine, ebakindlus tuleviku ees ja palju, palju muud. Mured võivad kasvada nii suureks, et hakkavad mõju­ tama inimeste vaimset heaolu ja tervist, nüüd lausa rekordilisel tasemel. Erinevates Kanada uuringutes ja küsitlustes on toodud välja, et näiteks depressiooni ja ärevust esineb pandeemia ajal enam kui varasematel aegadel ning kõik ei jõua ka vajaliku abini.

Detsembri lõpus kirjutas Global News nende jaoks läbi viidud Ipsos’e küsitlusest, kus leiti, et ligi neli vastanut kümnest ütles, et on möödunud aasta jooksul seisnud mingil määral silmitsi mentaalse tervise, sõltuvuse või alkoholiga seonduvate probleemidega. Ning nooremate kanadalaste seas esines neid muresid rohkemgi. Kuigi vanemaealistel on suurem risk viirusega seonduvateks komplikatsi­ oonideks, on nad aga sagedamini majanduslikult kindlustatud; noorema vanusegrupi jaoks on jällegi eluliselt oluline töö säilimine, ent ka sotsiaalse isolatsiooniga seonduv. Küsitlusest ilmnes ka, et 15% vastanuist väitis, et on möödunud aastal tarvitanud alkoholi rohkem.

Mured ei puuduta üksnes neid noori täiskasvanuid, kes peavad ise toime tulema ja elatist teenima. Pediaatria ja vaimse tervise eks­ perdid on öelnud, et pandeemiaga seonduv stress – katkestused ja muudatused koolielus, vabaaja-tegevustes, sotsiaalne isolatsioon jm. on viinud näiteks toitumishäirete tõusuni noorukite ja teismeliste seas ning esineb ka tavapärasest rohkem depressiooni, ärevust, ärri­ tuvust, motivatsiooni puudumist. Samuti on vajadus abi järele kasvanud. Kui varem oli noorte jaoks üheks tugisüsteemi osaks näiteks sporditegevus, siis selleski on olnud pikaajaline paus.

Eesti aukonsul Los Angeleses Jaak Treiman asus tööle juba enne Eesti iseseisvuse taastamist ja on aukonsulina töötanud 35 aastat – kauem kui ükski tema ametikaaslane. „Mul on erakordselt hea meel tänada ja tunnustada kolleeg Jaak Treimani pikaaja­ lise südamega tehtud töö eest Eesti aukonsulina Californias Ameerika Ühendriikides,“ ütles välisminister Eva-Maria Lii­ mets, kes õnnitles Treimani telefonitsi. „Tänu aukonsul Treimani järjekindlale ja pühendunud tegutsemisele on Eesti huvid ­ Ameerika Ühendriikides hästi esindatud ja meie sidemed eri­ nevates valdkondades oluliselt tugevnenud. Treiman on ak­ tiivne ka kultuuri- ja äridiplo­ maatia alal ning tema töö tule­ musel on hoo sisse saanud mitmed koostööprojektid Eesti ja USA vahel. Kindlasti ei ole me ka unustanud, et Treiman seisis aktiivselt Eesti vabaduse eest aastail, kui Eesti veel oku­ peeritud oli,“ lisas Liimets.

Samuti on Treiman nii kodu­ maal kui ka teisel pool ookeani tuntud oma sooja suhtumise ja empaatiavõime poolest. Välis­ ministeerium tänab ja tunnustab aukonsulit selle eest, et Eesti kodanikud välismaal on end tema ametiajal alati tundnud turvalise ja hoituna.

Treiman asus Eesti aukon­ sulina ametisse 26. märtsil 1986. aastal, kui Eesti diplo­ maatia suurkuju peakonsul Ernst Jaakson ta ametisse nime­ tas. Los Angeleses elav Jaak Treiman on tegutsevatest aukon­ sulitest ainus, kes on selles ametis olnud Eesti iseseisvuse ­ taastamise eelsest ajast.

Eestil on 186 aukonsulit 83 riigis. Ameerika Ühendriikides on 11 Eesti aukonsulit. Aukon­ sulid on asukohariigis lugu­ peetud ja kõrgel ühiskondlikul positsioonil olevad inimesed, kes osutavad konsulaarteenuseid ja -abi Eesti kodanikele välis­ maal. Samuti edendavad nad oma teadmiste ja oskustega Eesti ja oma asukohariigi vahe­ lisi suhteid nii äris, kultuuris, hariduses kui ka muudes elu­ tähtsates valdkondades.

Eesti välisminister Eva-Maria Liimets

,,Partnerluses suudame ellu viia ka kõige ambitsioonikamad plaanid“ – välisminister Eva-Maria Liimets ÜEKN-i täiskogul 27.-28. märtsil kohtus vir­ tuaalselt Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu täiskogu, et kinnitada aruanded ja uued ­ tegevussuunad. Kesk­orga­ni­ sat­­sioonide esindajaid kahe­ teistkümnest riigist tervitas Eesti välisminister Eva-Maria Liimets video vahendusel.

Minister Liimets tänas täis­ kogu liikmeid jätkuva pühen­ dumise eest. ,,Nõukogu panus läbi Vabadusfondi loomise, sti­ pendiumide ja eestlasi ühendava ESTO-de traditsiooni toetamise on olnud järjepidev ja silma­ paistev töö eestluse hoidmisel.

Meid ootab ees mitmeid tore­ daid ja eestlasi ühendavaid koostöövõimalusi,“ kinnitas minister Liimets, viidates kon­k­ reetselt üleilmse eestluse pro­ grammile, mille valmimise tähtajaks on 2021. aasta lõpp. ,,Uus tähtaeg annab võimaluse programmi fookus ja koostöö struktuur uuesti üle vaadata, sest maailm on viimase aastaga muutunud ja struktuur on juhti­ misel oluline,“ ütles minister Liimets. Ta kinnitas, et tööd jät­ kavad nii programmi töörühmad kui ülemaailmse eestluse koos­ töökomisjon.

Lisaks kutsus minister Liimets kõiki 13. aprillil toimu­ vale diasporaa virtuaalsele foo­ rumile, kus antakse ülevaade hiljuti Välisministeeriumi poolt läbi viidud diasporaa küsitluse tulemustest ning räägitakse küber- ja äridiplomaatiast.

Minis­ter Liimets näeb ÜEKN-i kui partnerit, kellega koos saab tulevikku vaadates süsteemselt arendada ja planeerida üleilmset eestlust. ,,Usun, et partnerluses suudame ellu viia ka kõige

­a mbitsioonikamad plaanid,“ kinnitas ÜEKN täiskogule ­minister Eva-Maria Liimets. ÜEKN täiskogu tegevuskava on tõepoolest ambitsioonikas.

Kavas on läbi viia mitmed uu­ ringud, laiendada liikmeskonda, edendada infovahetust ja aren­ dada koostöövõrgustikke. Jätku­ valt tegeletakse ajaloolise mälu säilitamise ja populariseerimise­ ga. Tegevusi aitavad juhatusel ellu viia temaatilised toim­ konnad. ,,ÜEKN on heaks koostöö­ platvormiks kõikidele eesti kesk­organisatsioonidele välis­ maal. Saame üksteiselt inspirat­ siooni ja indu edasiseks tege­ vuseks ning üheskoos teha eestlaste hääle välismaal pare­ mini kuuldavaks,“ leiab ÜEKN esimees Aho Rebas Rootsist. Ülemaailmne Eesti Kesknõu­ kogu (ÜEKN) on 1954. a.

USAs asutatud mittetulundus­ ühing, mis ühendab eestlasi üle maailma. ÜEKN liikmesorgani­ satsioonid on Austraalia Eesti Seltside Liit, Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis, Eest­ laste Kesknõukogu Kanadas, Eesti Rahvuskomitee Ühendrii­ kides, Inglismaa Eestlaste Ühing, Läti Eesti Selts, Leedu Eestlaste Selts, Rootsi Eestlaste Liit, Tšehhi Eesti Klubi, Ukraina Eesti Selts, Vene Eesti Seltside Liit. Liikmeks astumise sooviavalduse on esitanud ka 2020. aastal loodud Eesti Organisatsioonide Võrgustik Soomes.

SIRLE SÖÖT uekn.world@gmail.com ÜEKN meedia- ja kommunikatsioonitoimkond https://uekn.ee/

(Allikas: välisministeerium)

Keskerakond tõusis reitingutabelis Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i küsit­ luse viimaste tulemuste põhjal jätkab suurima toetusega Re­ ­ formierakond, keda toetab 34,2% küsitletuist. Teisele ko­ ­ hale on tõusnud Keskerakond 19,9% ja kolmas on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 19%-se toetusega.

Rohked uuringud on rõhutanud seost füüsilise aktiivsuse ning parema mentaalse ja emotsionaalse tervise vahel. Participaction Canada, mis on juba aastast 1971 julgustanud kanadalasi olema tervislikud läbi aktiivse liikumise, pakub oma kodulehel inspireerivaid nõuandeid ja võimalusi, kuidas tuua rohkem füüsilist aktiivsust oma ellu.

Iga kord ei pruugi aidata eneseabi vahenditest. Alati on hea soovitus rääkida ja mitte oma murega üksi jääda ning vajadusel professionaalset abi otsida. Samuti märgata ja küsida, kuidas teisel läheb ja kas on abi vaja KAIRE TENSUDA Jaak Treiman

Tutvu • Loe • Kommenteeri

Esikolmikule järgnevad par­ lamendiväline Eesti 200 (toetus 11,4%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) kuue protsendi ning Isamaa 5,7 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 54,1% ja opositsiooniera­ kondi 30,7% valimisõiguslikest kodanikest. (ERR/EE) www.eestielu.ca

Nr. 13

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

3

Koolide sulgemine kui Prantsusmaa valitsuse „viimane päästerõngas“ Mailis Sütiste-Gnannt, Guermantes Covid-19 uute tüvedega plahvatuslik nakatumine kooliõpilaste hulgas on muret tekitav.

Siiski otsustas valitsus jätta alg- ja põhikoolid avatuks, vaatamata 10 km karantiini ja dokumendipõhise liikumiskeelu kehtestamisele 20.

03.2021 Ile-de France’i ehk Pariisi regioonis ja veel 16 departemangus. Prantsusmaa president Emmanuel Macron oli ka 25 .märtsil oma Euroo­ pa tippkohtumisel peetud kõ­­ nes veendunud, et on teinud õige otsuse mitte sulgeda koole ei jaanuaris ega ka nüüd ning vältides nii Prant­ susmaa täielikku lockdowni.

Koolide kontaktõppele jät­ mine tekkinud olukorras tekitab siiski vastakaid arvamusi. Ile-de France’i president Valérie Pécresse tuli möödunud nädalal välja ettepanekuga tuua kooli­ vaheaeg Pariisi regioonis kaks nädalat ettepoole ja minna va­ heajale alates lihavõttepühadest.

Nii saaks tema sõnul „anda hoobi pandeemia levikule“ ja katkestada nakatumisahelad kooliõpilaste hulgas.

Talle oponeeris Pariisi linna­ pea Anne Hidalgo, et koolide sulgemise asemel tuleks viiruse leviku pidurdamiseks alustada koheselt õpetajate vaktsineeri­ misega.

Prantsusmaa valitsuse pressi­

esindaja Gabriel Attal möönab, et „kui ühiskonnas koroonaga nakatumine kasvab, siis kasvab see loomulikult ka koolides“, kuid koolivaheaja ettepoole too­ mine tekitaks tema sõnul „prob­ leeme perekondade kooliva­ heajaplaanide organisatoorsetes küsimustes“. Jääb küll ebasel­ geks, mida ta selle all silmas peab, sest ollakse ju karantiinis ja üle 10 km nagunii ringi liiku­ da ei tohi.

Meie oma Val Guermantes’i algkoolis on olukord kriitiline. Ühes klassis on kaks koroona­ positiivset last ja ka klassijuha­ taja on sama tõvega rivist väl­ jas. Lähikontaktsete arvestus Prantsusmaal tekitab endiselt imestust: igas klassis peab ole­ ma kolm erinevast leibkonnast pärit positiivse testi saanud õpilast, et klass distantsõppele ­ saata ja kaaluda kooli sulge­ mist. Seega hetkel positiivsete lastega koos koolis olnud klassikaaslased lähikontaktsete hulka ei kuulu. Haigestunud õpetaja lapsed jagati lihtsalt teistesse klassidesse. Klassi­ruu­ mid on niigi väga väikesed – isegi oma klassi õpilaste pai­ ­ gutamine klassiruumi arvestades hajutusprintsiipi 1+1 (2+2 rää­ kimata), tekitab probleemi. Kui klassis oli lisaks 10 last, pidid lapsed tihedalt teineteise kõrval istuma.

Huvitaval kombel ei järgitud haigestunud õpetaja õpilaste eri­ nevatesse klassidesse jagamisel nn „ristumise vältimise print­

E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejatel tuleb läbida senisest põhjalikum taustakontroll Alates 1. aprillist jõustub siseministri määruse muudatus, millega hakatakse tule­ vas­­telt e-residentidelt digi­ taalse isikutunnistuse taotle­ misel küsima täiendavaid andmeid. Lisaandmete küsimise eesmärk on teha e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlejale senisest veelgi põhjalikum taustakontroll ja hinnata taotluse eesmärgi­ pärasust.

E-residendi digitaalne isiku­ tunnistus võimaldab e-keskkon­

Eesti toetab Süüriat humanitaarabina 1,3 miljoni euroga Eesti välisminister Eva-Maria Liimets osales teisipäeval video teel Süüria tulevikukonverentsil, kus teatas, et Eesti toetab aastatel 2021–2022 Süüria konflikti tagajärgede leevendamist humanitaar­a­bina 1,3 miljoni euroga.

Kümme aastat kestnud konf­ likt on toonud kaasa tsiviil­e­ lanikkonna massilise ümber­ asumise, millel on rängad ­humanitaartagajärjed.

nas usaldusväärselt oma isikut tõendada ja annab teistele isi­ kutele või asutustele võimaluse veenduda, et isik on tõepoolest see, kelle ta väidab end olevat.

E-residendi digitaalset isikutun­ nistust ei ole lubatud välja anda isikule, kes ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut.

Määruse muutmisega täpsus­ tatakse andmete loetelu, mida on vaja koguda e-residendi digi­ taalse isikutunnistuse väljaand­ mise menetluses, andmaks Polit­ sei- ja Piirivalveametile

„Kriisile on vaja leida poliiti­ line lahendus, et tuua lõpp tohu­ tutele inimkannatustele. Süüria inimesed väärivad rahu ja õig­ luse jalule seadmist ning lapsed väärivad tulevikku,“ ütles Liimets. „Seetõttu on mul hea meel teatada, et Eesti toetab aastatel 2021–2022 Süüria hu­ manitaarkriisi leevendamist 1,3 miljoni euroga.“ Süüria humanitaarolukorda arutati ka ÜRO Julgeolekunõu­ kogus.

Süüria konfliktis vajab hu­ manitaarabi 13,4 miljonit ini­ mest. Kodudest on pidanud lah­ kuma üle poole riigi elanikkon­

siipi“, mida hommikuti kooli saabudes ja lastele järele min­ nes tehakse. Selleks on erine­ vate klasside saabumiseks ja koolist väljumiseks pärast tunde kehtestatud igale klassile kindel kellaaeg. Klassid sisenevad ja väljuvad viieminutiliste vahede­ ga. Suurt mõtet ei tundu ka ­sellel küll olevat, sest kooli ees ootavad vanemad, kes oma võ­ sukesi kooli toovad või neile järele tulevad, ikka kõik tihedalt koos, sest sageli on õed-vennad väikese kooli erinevates klas­ sides.

Seine-Saint-Denis departe­ mangus on olukord koolides veelgi kriitilisem. Kuni 50% õpetajatest on koroonasse hai­ gestunud või lähikontaktsed ning tunnid jäävad igapäevaselt ära, mõnel pool lausa 80% ula­ tuses. Lapsevanemad keelduvad oma lapsi kooli saatmast, kartes laste nakatumist või viiruse edasi kandmist nende poolt. ­ Nüüd plaanivadki lapsevane­ mate organisatsioonid Ile-deFrance’is streigi korraldamist koolide sulgemiseks.

Koolide sulgemine jääb prant­ suse valitsuse pressiesin­ daja, Gabriel Attali sõnul „viimaseks päästerõngaks“ pan­ deemia ohjamisel. Jääb üle vaid küsida, kas selle päästerõnga kasutamisega ei ole valitsus juba lootusetult hiljaks jäänud.

Pole ju mõtet heita vette päästerõngast, kui uppuja on juba uppunud.

(PPA) senisest enam võimalusi veendumaks isiku usaldusväär­ suses. „Selleks, et suurenenud andmehulga esitamise juures ei kaoks kasutajamugavus, lõi PPA koostöös Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskes­ kusega uue e-residentidele mõeldud iseteeninduskeskkonna https://eresident.politsei.ee.

E-residendi digitaalse isiku­ tunnistuse taotlemisel lisaand­ mete küsimine puudutab kõiki isikuid, kes taotlevad e-residen­ di digitaalset isikutunnistust.

Muudatused ei puuduta Eesti kodanikke ega Eestis elamisloa alusel elavaid inimesi.

(SiMPT/EE)

nast. 7 miljonit inimest on riigi sees ümber asunud ning 6,6 miljonit inimest elab paguluses naaberriikides Jordaanias, Lii­ banonis, Türgis ja Iraagis. Seni on Eesti kriisi leevendamiseks eraldanud kokku 11 miljonit ­eurot. Toetus on olnud suunatud sisepõgenike humanitaarolukor­ ra leevendamiseks riigis koha­ peal ning pagulaste toetuseks naaberriikides – seda nii Eesti MTÜde Mondo ja Eesti Pagu­ lasabi projektide kui ka Rahvus­ vahelise Punase Risti Komitee ning ÜRO humanitaarabiorgani­ satsioonide kaudu. (VMPT/EE)

Kanada nädal võitluses COVID-19ga 29. märtsi seisuga oli üle Ka­­ nada registreeritud COVID19 juhtude arv 971,715; neist aktiivseid 45,208.

Kanada kõrgeim terviseamet­ nik dr. Theresa Tam ütles laupäeval, et praegused rahva­ tervisealased korraldused ei ole piisavad peatamaks COVID-19 kiiret kasvu.

Vaktsineerimised provint­ sides käivad; Kanada elanik­ konnast on enam kui 9% (3,487,915 inimest) saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini; üle 80aastaste seas on see prot­ sent üle 59. Riiki on saabumas uusi vaktsiinidoose.

Uued andmed näitavad, et Ontarios ei ole viiruse levik sugugi kontrolli all: viiruse ­ variandid tsirkuleerivad laiaula­ tuslikult, igapäevane uute juh­ tude arv on kõrgenenud, samuti haiglas olevate ning intensiiv­ ravi vajavate patsientide arv, kellest paljud nooremas eas.

Viimase nädala uute viirusjuh­ tude arvud Ontarios on olnud järgmised: neljapäeval, 25. märt­ sil 2380, reedel 2169, laupäeval 2453, pühapäeval 2448, esmaspäeval 2094, teisi­ päeval 2336. Seitsme päeva keskmine oli teisipäeval 2207 ­ (nädal varem oli see 1667), samuti on kõrgenenud positiiv­ susnäitaja, olles 6,2%. Haiglas olevate patsientide arv oli jõud­ nud ligi 1100-ni – kõrgeim arv alates 4. veebruarist. Aktiivsete juhtude arv provintsis oli teisi­ päevaks 19,810; nädal varem oli see 15,000. Viiruse variantide arv uute juhtude seas on tead­ laste nõuandva kogu andmetel 67%, mis avaldab mõju hospi­ taliseerimistele ja ka surmadele.

Ontario peaminister Doug

Ford ütles teisipäeval, et situat­ sioon on väga murettekitav ning hoiatas võimaliku uue lock­ downi eest, soovitades inimestel mitte teha plaane lihavõtte­ pühadeks – midagi pole tähtsam kui inimeste tervis.

Quebecis registreeriti esmas­ päeval 891 uut viirusjuhtu, hos­ pitaliseeritute arv jäi alla 500.

Manitobas registreeriti esmas­ päeval 53, Saskatchewanis 202, Albertas 545 uut juhtu.

Kui mõned nädalad tagasi olid viirusenäitajad Briti Kolumbias stabiilsed, mis andis lootust enamate piirangute leevendamiseks, siis nüüd on uute nakatumiste ning hospitali­ seerimiste arv tõusnud ka BC-s ning provints kehtestas järgne­ vaks kolmeks nädalaks uusi piiranguid, näiteks restoranide siseruumides einestamise ja spordiklubide grupitreeningute osas. Samuti suleti Whistleri Blackcomb suusaresort.

Esmaspäeval registreeriti New Brunswickis 11 uut viirusjuhtu; teistes Atlandi-äärsetes provint­ sides sel päeval uusi juhte ei ­olnud.

(Kanada info ja ajakirjanduse põhjal – CTV News, CBC, Globalnews – EE)

S P ORT

Laskmises teenis olümpiapileti Peeter Olesk Eesti laskesportlane Peeter Olesk (27) kindlustas eelmisel nädalal pääsme juulis toimuvatele Tokyo olümpiamängu­ dele.

Nelja aasta tagune Euroopa meistrivõistluste hõbe olüm­ piakiirlaskmises Peeter Olesk võitis Indias esimest korda MKetapi, mis andis koha Tokyo olümpiale. Olesk võistles olüm­ pial ka viis aastat tagasi Rio de Janeiros. (PM/EE)

4

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Nr. 13

VEMU 9. tuluõhtu esineja Ivo Linna: „Meie keeles on kõik ilusad sõnad olemas!“ IVO LINNA ei vaja tutvusta­ mist vist küll mitte ühelegi eestlasele. Oleme üles kasvanud tema ­ lauludega. Iff, nagu teda rahva seas kutsutakse, on pärit Saaremaalt, Kuressaarest. (Ta on, muide, valitud sajandi saar­ laseks!) Hiljem sai ta kuulsaks ansamblite „Apelsin“ ja „Rock Hotel“ solistina. Ivo Linna tegeleb peale muusika veel ka mälumänguga.

Intervjuus „Eesti Elu“ luge­ jaile räägime lauliku lapse­ põlvest, muusikuelust ja mälu­ mängu-huvist. Edasi kiirustabki Ivo legendaarse mälumängu­ saate „Mnemoturniir“ lindistu­ sele.

Kuuldavasti oli Teil ja Teie kahel vennal sõjajärgses Kures­ saare linnas väga tore lapsepõlv.

Mul vedas. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem saan ma sellest aru. Ma sattusin tänu ema-isa „ühistööle“ sündima Kuressaare äärelinnas. Tollal väikese poisina tundus, et see linn oli tohutult suur. Meil oli õnn elada äärelinnas. Need pärastsõjaaegsed räämas aiad ja poollagunenud majad. Kui palju seiklusi! Ümbruses oli palju ühevanuseid lapsi. Me ei püsi­ nud toas, meie lapsepõlv möö­ dus looduses.

Meil oli suur aed. Me polnud kunagi näljas, aga ma teadsin, et vanematel polnud raha. Me ei saanud lubada endale uusi ­riideid. Koolis öeldi ka, et teie riided võivad olla paigatud, aga peaasi, et on puhtad. Kõik olid vaesed. Aga see kokkuhoidmise tunne on lapsepõlvest meelde jäänud. Ja ka see, et keerulistel aegadel minu generatsioon – ma olen 72 – ei virise. Me võtame asju, nagu nad on.

Saaremaa oli Vene okupat­ siooni ajal piiritsoon, sinna sai erilubadega. Kui palju see tookord tunda andis?

See andis tunda. Kuressaare linn oli mundris sõdureid täis, ka meie Aia tänaval oli sõjaväe­ baas, tankid vurasid ja meil, poisikestel, oli põnev vaadata.

Esimesel mail ja oktoobri­püha­ del peeti sõjaväeparaade ja neid sõdureid seal Kuressaare vahel ikka marssis – sadu ja sadu!

Hiljem tulin Tartusse ülikooli ja siis Tallinnasse tööle ning hakkas see laulmine pihta.

Selleks, et Saaremaale pääseda, pidi ema saatma mulle kutse, sellega pidin minema passilauda ja ootama kümme päeva, siis ma sain aastase loa. Kuivastus oli piiripunkt, pidid seal seisma järjekorras. Tollal oli autosid vähem, bussireisijaid oli roh­ kem ning järjekord võis kesta tund aega, sest kõikidel kontrol­ liti passe ja lubasid. See oli ab­ surd, mida praegu ei usuks, aga näed, ajad olid niisugused.

Millal te laulma hakkasite?

Kas juba lapsepõlves?

Mul oli muusikahuvi juba lapsepõlves. Kui läksin esi­ messe klassi aastal 1956, siis lauluõpetaja Antonina Kesk­ küla, erakordne inimene, tegi mudilaskoori. Mulle seal väga meeldis, laulud olid toredad.

Hiljem see muutus poistekoo­ riks.

Kogu asja tipp oli see, et aastal 1960, kui oli just saanud valmis laulukaar, toimus suur üldlaulupidu ja meie poistekoor saadeti laulupeole. Sõitsime esi­ mest korda elus üle väina ja Virtsust rongiga Tallinnasse.

See oli meeletult põnev! Sellest reisist mul on palju hästi tore­ daid mälestusi, see kuidagi sööbis mällu.

Siis, tänu mu kadunud vane­ male vennale, kes tajus, et see teema mind huvitab (meie kol­ mas vend on tehnilise taibuga), viis ta mind muusika juurde.

Aastal 1965 sai juba noore me­ hena tehtud Saaremaa esimene kitarristide ansambel, nagu seda tol ajal nimetati.

Ma ei oska öelda, millal mulle sai lõplikult selgeks, et ma ei kõlba millekski muuks kui laulmiseks ja et see on ainuke asi, mida ma tegelikult teha tahan. Oli ka eputamise soovi. Pärast Vene sõjaväge tulin 1972. aasta alguses raa­ ­ diosse tööle ja aasta pärast oli mul selge – kas see või mitte midagi!

Ometigi läksite ju Tartu ülikooli eesti filoloogiat õppi­ ma. Kuidas tuli see otsus?

See otsus oli sabapidi seotud sellega, et mu onu, ajakirjanik Juhan Peegel oli tol ajal ajaloo-keeleteaduskonna de­kaan.

Teadsime juba lapsest saati, et meie onu on professor. Oli ka väike soov minna õppima aja­ kirjandust. Juhtus see, et õppi­ mise asemel hakkasin käima ­pidudel, mitte möllamas ja tant­ simas, aga ansambleid kuula­ mas. Ja ma kukkusin ülikoolist välja. See oli kurb, aga ma sain aru, et meie kursusel on neid, kes on ajakirjanikuks sündinud ja minust ei saa kunagi aja­ kirjanikku.

Mis oli selle asja juures hea: ma sain kustumatu armastuse eesti keele vastu. Naudin täiel rinnal, kui keegi oskab rääkida ilusat eesti keelt. Sülitan ja van­ nun, kui keegi eesti keelt risus­ tab – kui üritatakse kramplikult meie keele sisse toppida anglit­ sisme. Ei ole ju vaja, meie keeles on kõik ilusad sõnad ­ olemas!

Teie muusikukarjäär on olnud väga mitmekülgne, mul­ jetavaldav ja pikk. Mis on Teie arvates olnud Teie muusikuelu tipphetked?

Esimene juhtus tänu saatuse headele näpuviibetele. Sattusin pooljuhuslikult ansamblisse „Apelsin“. Olin juba 1968. aas­ tast olnud tele-ekraanil Olav Ehala ansambliga, tuuritanud ka mööda Eestit. Aga „Apelsin“ oli esimene tõeline elukool. Teine paralleelne elukooli oli Viru ­hotelli restoran, kus laulsin tant­ suks igal õhtul. Pidin seal laul­ ma Armeenia rahvalauludest kuni Ameerika rock’n’rollini välja. Mida telliti, seda laulad.

Sain sealt sellise kooli, et see tegi edasise vundamendi.

Siis hakkas teine pikem ­periood – noorepõlve 1950. aas­ tate rock’n’rolli armastus, mis

on minus siiamaani alles.

Tegime mõttekaaslastega „Rock Hotelli“. Aga kõige suurem pauk oli 1988 – „Viis isamaalist laulu“. See oli aeg, milles me olime nagu uimas – me ei saanud aru, mis meiega toimub!

1988. aasta oli kui katkematu unenägu. Mida rohkem ma selle aja peale tagasi mõtlen, seda eredamaks mälestused lähevad.

Midagi tuleb jälle meelde.

Arvan, et terve see periood ongi minu elus olnud võib-olla kõige õnnelikum aeg. Ma olen ka praegu väga õnnelik. Aga kogeda midagi sellist – seda ­antakse üks kord tuhande aasta jooksul. Et me sattusime tänu Alo Mattiiseni ideedele neid ­lugusid laulma – see oli ime!

Käisime kohe samal aastal Austraalias ESTO-l. Saime esmakordselt kokku väliseest­ ­ lastega, keda oli seal kuus tuhat.

Siis Alo sai Kanadast stipendiu­ mi ja läksime kahekesi sinna.

Tollal käis reisimine läbi Moskva, sõitsime Montreali ja seal vahetasime lennukit To­ rontosse sõiduks. Juba Montrea­ lis oli paarsada inimest Eesti lippudega meil vastas. Me ei saanud aru, mis siin toimub.

Aga nad tulidki meile vastu!

Kontserdid olid Eesti Majas ja mujal, käisime ka vanadeko­ dus, need olid nii südamlikud kohtumised! Kõik tajusid, et kas nüüd või mitte kunagi. Ajad olid ju keerulised. Kas tõesti Vene Karu laseb meid oma käp­ pade vahelt ilma pauguta lahti?

Mart Laar oli ka Kanadas, Toronto Ülikoolis peetud kõnes ütles ta kõik asjad välja, nagu need tegelikult olid. Pärast sel­ gus, et KGB lootis, et Mart Laar jääbki Läände ja nad ­saavad tast lahti. Aga Mart tuli rahulikult tagasi. See oli uhke aeg!

Eputamise mõttes – ega ma ju ei uskunud, et aastal 1996 saame Maarja-Liis Ilusaga Eurovisioonile minna. Suhtusin tollal Priit Pajusaare pakku­ misse nii, et kui ta kedagi paremat ei leia, laulame selle loo („Kaelakee hääl“) siis ära ja olgu peale. Kui see lugu poleks edasi saanud, poleks ka mitte midagi juhtunud. Aga sai! Korra sellest katlast läbi käia ja nuu­ sutada suure ilma tegemist – see oli väga põnev kogemus.

Saime viienda koha ja selle üle oli ka väga suur rõõm.

Tore oli ka 1996. aastal Jaak Joala ja Mäksiga (Tõnis Mägi) teha tuuri. Oleme ka Anti Kammistega juba üle kolme­ kümne aasta saanud koos esine­ da. On jätkunud tööd ja tege­ mist – see hoiab värskena. Olen kõigile nendele aegadele tänulik olnud.

Praegu teete ju muusikat ka koos oma poja Robert Linnaga.

Meil õnnestus Robertiga minna ühe looga („Ma olen siin“, koos ansambliga Super­ nova) „Eesti Laulu“ konkursile.

Ma kiidan oma poega südamest.

Ta õppis Tartu kunstikoolis skulptuuri, lõpetas Tallinna Ülikooli kino-operaatori kutsega ja ega mina teda ei sundinud

Ivo Linna Raadiomajas enne „Mnemoturniiri“ lindistamise algust.

Foto: Lea Kreinin

Ivo Linna koos poeg Robertiga oma juubelikontserdil „Iff 70“ Pärnu Vallikäärus.

Foto: EE

muusikat õppima. Ta leidis oma tee ise. See on väga õige – kui hing ja süda sind juhivad, siis see on õige valik!

Olen tema kahte ansamblit käinud kontsertidel vaatamas­kuulamas. Ta on väga pühen­ dunud, võtab asju väga tõsiselt ja rabeleb tulemuse nimel. Meil on õnnestunud olla ühe lava peal koos ning neid esinemisi tuleb veel. See on tohutult tore!

Oleks ma suur luuletaja või kir­ janik, siis oskaksin seda tunnet kirjeldada, mis on isal, esinedes koos pojaga. See on midagi võrratut ja kirjeldamatut, uhke värk!

Kuidas Te sattusite mälu­ mängu juurde?

Kui ma olin väike poiss, siis ümbruskonna laste sünnipäe­ va­ del oli levinud, et vanemad või õed-vennad tegid viktoriini.

Need hakkasid mulle kohe meeldima. Lehesabades oli ka huvitavaid küsimusi ja fakte, koolis ja Kuressaare raamatuko­ gus tehti samuti viktoriini. Mul õnnestus seal vahel võita – kin­ gituseks oli teadagi raamat.

Aastatega see huvi põnevate faktide ja kildude järele kasvas.

Eesti Raadios olid omal ajal RAMETO mälumängud, olid igasugu televiktoriinid – neid ma vahtisin. Siis, suure ülla­ tusena aastal 1998 kutsuti mind Mnemoturniiri seltskonda. Olen kogu Memoturniiri ajaloo piki­ ma staažiga mängija – sügisel saab juba 23 aastat.

Ootamatult pakuti ka laste mini-turniiri tegemist. Nüüd ma juhatan seda – see on kord kuus selline päikseline päev, kui lapsed tulevad kokku ja nende mõttetegevus läheb käima.

Mulle meeldib mälumäng – see hoiab mälu tegevuses ja mõis­ tuse selgemana. Naudin seda väga.

Mida Te vabal ajal teete?

Molutan. Fred Jüssi on kus­ kil öelnud, et sõbrad, õppige lo­ gelema ja vedelema! Mõnikord on tõeliselt hea lasta lihtsalt ajal kulgeda ja mitte midagi teha.

Nautida vaikust ja looduse ilu, mitte rabeleda.

Kui nüüd tõsisemalt rääkida, siis ma loen päris palju. Tegelen igasuguste töökestega Muhu saarel (maakodus), sest seal ei malda istuda toas. Seal on õues alati midagi teha, alati midagi jälgida. Sa näed, kuidas su silme all rohi kasvab, lilled hak­ kavad õitsema, tulevad esime­ sed liblikad, sääsed ja kärb­ sed… Sa jälgid looduse mängu ja õpid looduse ringkäigust ikka väga palju.

Igav pole mul kunagi. Vahel ma tõepoolest lihtsalt vedelen diivanil ja vaatan televiisorit tühja pilguga. Suhtlen palju ka sõpradega. Vahel lähevad meie telefonikõned tunnipikkuseks – tuletame meelde vanu aegu ja räägime lorajutte. Suhelda peab ka saama. Kuigi maal on ka ­üksinda väga hea olla.

Milline on olnud Teie suhe väliseestlastega?

Mina imetlen ennekõike neid väliseestlasi, keda enam ei ole.

Neid, keda me nägime Autraa­ lias ja Torontos. Ma tõeliselt imetlesin seda, kuidas nad suut­ sid hoida eestluse vaimu. Saime aru, et ka Kanada eestlaste hul­ gas oli tollal erinevaid grupee­ ringuid, kes ei saanud omavahel kõige paremini läbi. Kord Alo Mattiisen küsis ühe Ameerika härrasmehe käest: „Miks te omavahel kaklete?“ Vastus oli geniaalne: „Meil on lihtsalt igav!“ Kohtasin New Yorgis kunagi üht Saaremaa prouat. Ta oli 40 (Järgneb lk. 13)

Nr. 13

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

5

Kommentaarid ja arvamused Kanada päevikust

Õppetundidest tuleb ka õppida

Mälestushetk Kursi kalmistul Jüri Kuke haual 27.03.2021.

40 aastat Jüri Kuke hukkumisest GULAGis Nelikümmend aastat tagasi, 27. märtsil 1981 vaevati PõhjaVenemaal Vologda repressiiv­ asutuses surnuks eesti teadlane, Tartu Ülikooli endine õppejõud Jüri Kukk.

Jüri Kuke hukkumine võõrsil on üks kõige jälgimaid justiits­ kuritegusid, mida poststalinistli­ kul ajajärgul endises Nõu­ ko­ gude Liidus korda on saadetud.

Jüri Kukk sündis 1. mail 1940 Pärnus õpetajate pere­ konnas. Keskhariduse omandas Abjas, Tartu Ülikooli lõpetas keemikuna 1963. aastal. Pärast seda tegi läbi teenistuse Nõu­ kogude Armees, kus astus ka komparteisse. Pöördunud tagasi Tartusse, asus õppejõuna tööle Tartu Riiklikus Ülikoolis, spet­ sialiseerudes elektrokeemiale.

Avaldanud trükis mitmeid tea­ dustöid. Aastatel 1975-‘76 stažeeris Prantsusmaal Pariisi lähedal Bellevue teaduskesku­ ses.

Tulnud kodumaale tagasi, ju­ tustas Jüri Kukk kolleegidele ja üliõpilastele avameelselt elust ja tegelikkusest nn kapitalistlikus maailmas. Mõnedele võimuloli­ jatele ja kolleegidele annektee­ ri­tud ja okupeeritud Eestis see­ sugune avameelsus ei meeldinud, kuna Jüri Kukk oli esitanud ka avalduse komparteist lahkumi­ seks. Ülikoolis algas asjaosalise ahistamine ideoloogilistel mo­ tiividel. Teadlane vallandati otsitud põhjustel seniselt töö­ ­ kohalt. Seejärel soovis ta koos perekonnaga välismaale ümber asuda, et seal erialast tööd jät­ kata. Ametlik vastus oli eitav.

Selle asemel arreteeriti Jüri Kukk Tartus 13. märtsil 1980 otse tänavalt ning heideti ,,riik­ liku kurjategijana“ Patarei vang­ lasse Tallinnas.

Nn süüdistusmaterjalid Jüri Kuke vastu valmistas ,,eriti täht­ sate asjade vanemuurija“ Erich Vallimäe (1950), kes alates 1991. aastast peab taasiseseis­ vunud Eesti Vabariigis pen­ sionäripõlve Pärnumaal. Eesti NSVs valitsenud justiitsterrori

tõttu alustas Jüri Kukk Patarei vanglas suvel 1980 protestiks näljastreiki. Sellest hoolimata korraldati Tallinnas jaanuaris 1981 Jüri Kuke ja Mart Nikluse üle kohtulavastus, mida mõle­ mad kohtualused peaaegu täieli­ kult boikoteerisid. Rikkudes ise­ gi tolleaegseid seadusi saadeti Jüri Kukk eluohtlikus seisundis jaanuaris 1981 karistust kandma Venemaale, kus ta Vologda kin­ nipidamisasutuses sama aasta 27. märtsil hukkus.

Jüri Kukk rehabiliteeriti Eestis 1988. a ,,süü tõendama­ tuse“ tõttu postuumselt ja täieli­ kult. Aasta hiljem toodi tema põrm võõrsilt kodumaale, kus see sängitati mulda Kursi kal­ mistul. Südamliku järelehüüde­ ga esines Tartu Ülikooli rektor Jüri Kärner (1940-2010). Auval­ ves kirstu ümber seisid lähi­ mineviku kommunismivangid.

Tartu Ülikooli endisesse kee­ miahoonesse peahoone kõrval, kus Jüri Kukk oli õppinud ja töötanud, seati 2001. a üles mälestustahvel. Selle avas rek­ toraadi esindaja Volli Kalm (1953-2017). Alates 1997. aastast on Tartu Ülikoolis korraldatud Jüri Kuke mälestuskonverentse.

Tänavune mälestuskonverents oleks arvult pidanud olema 25. ja oli ette nähtud märtsi lõpul, kuid eriolukorra tõttu riigis jäi kahjuks ära või lükatakse edasi.

Jüri Kuke elu ja tegevuse kohta on avaldatud artikkel näiteks TEA Entsüklopeedias, kd 11, lk 306. Temast võib luge­ da ka Eesti Entsüklopee­ dias, kd 14, Eesti elulood, lk 191 ja raamatus ,,Tuhat tartlast läbi aegade“, 2003, lk 192.

Kokkuvõttes tekitavad häm­ mastust Eesti Vabariigi Riigi­ prokuratuurist hiljuti pärinevad teated vastusena kodanike aval­ dustele, mille kohaselt ,,Proku­ ratuur desovetiseerimisega ei tegele: pole andmeid, et Nõu­ kogude dissidentide põhiõigusi oleks rikutud“. Või et ,,Mart Nikluse jt suhtes oleks toime pandud teise astme kuritegu“?

Aga kes siis ometi peaks valusa probleemiga tegelema? Veel üks küsimus – kas siis Jüri Kuke ja tema kaaskohtualuse täielik re­ habiliteerimine ,,rangelt sea­ dusele vastavatest“ kriminaal­ süüdistustest eelmise sajandi lõpul Eesti Vabariigi õiguskait­ seorganite poolt oli ikkagi

Ei soovi tõesti pandeemia teemadel kirjutada. Vahel aga tuleb. Päevikupidaja tunneb hästi USAs elavat eestlannat, kelle isa põdes Eestis noore mehena niinimetatud Hispaa­ nia influentsat. Möllas maailmas aastatel 1918-20, variandid olevat ikka liikvel.

Ohvrite arv teadmata, mõni ajaloolane esitab 50 miljonit, teised kuni 100 miljonit surnut. Väidetavalt Indias üksi 18 miljonit.

Arv on küsimärgi all, kuna kui Euroopas ja Põhja-Ameeri­ kas oli enam-vähem tõetruu statistika, siis Aafrikas (kus eriti Lõuna-Aafrika vaeste hulgas) oli pandeemia eriti aktiivne, Aasia ja Lõuna-Ameerika kohta puuduvad usaldatavad allikad.

Brasiilias oli samuti olukord väga tõsine. Just nagu praegugi, aguli vaesteurgaste rohkuse tõttu, kus võimatu hoida puhtust, dis­ tantsi.

Mainitud eestlane elas selle haigestumise üle, arusaadavalt.

Aga ta kuulus demograafiliselt vanusesse, mida too gripp enam surmas. Üllatavalt valis viirus peamiselt 20- kuni 40-aastaseid.

Epidemioloogid arvavad tagant­ järgi, et lapsed ja vanurid ei ­olnud viiruse kirbul – esimesed, kuna neid hoiti enam tol ajal; viimased, kuna elu jooksul oldi juba kokkupuutes teiste grip­ pidega – nagu näiteks nn. Vene gripiga, sajandi alul, oldi saavu­ tatud teatud kehaline vastupanu viirusele. Ent ühtlast nõusole­ kut, miks ja kuidas, kelle hulgas gripp levis, pole.

Kui mullu juulis avanes võimalus Toronto raamatuko­ gude kaudu tellida materjali, oli üheks esimeseks teoseks, mida soovisin lugeda, täppisteadusele keskenduva ajakirjaniku ja ­autori Laura Spinney 2017. aas­ tal ilmunud teos Pale Rider.

Alapealkirjaks The Spanish Flu and how it Changed The World. Üllatusin, kui olin soovijate nimekirjas, et poolteistsada ini­ mest olid samuti huvitatud. Nii et alles küünlakuul sain teate, et saan kohaliku raamatukogu ukse tagant teose kätte.

See ei ole nõrgematele luge­ miseks. Päris detailne, medit­ siiniliselt ka vahel keeruline, spetsiifilisuse rohke. Ent rahul­ dab paljusid küsimusi ning eitab teisi. Ning peamise huvitava

­seadusekuulekas? Või koguni rahvusvaheliselt aktsepteeritud inimõiguste ja kodanikuõiguste vastane?

Mälestus poliitvangistuses hukkunud teadlasest Jüri Kukest on rahvuslikult mõtlevate ini­ meste poolt aga jääv.

Rein Vanja, Akadeemiline Mä­­lestuskeskus HEREDITAS, kontakt: rein.vanja@ut.ee, 58399401 Tartus, 28. märtsil 2021

a­sjana, kui arvestada ilmumis­ kuupäeva, on üllatav Spinney väide, et tuleb peatselt uus pan­ deemia. Teiseks jahmatavaks faktiks on see, et inimkond tol­ lest ajast pole midagi õppinud.

Samu vigu korratakse valitsuste poolt ning inimeste soov mitte isoleerida – mis lõpuks oli just peamiseks põhjuseks, miks Hispaania gripi levik vaibus, inimesed jäid kartuses koju – ning reisida, mõtlemata teistele, kinnitab pandeemiate olema­ s­ olu. Siis ei olnud lennureise, vaid ainult laevadega, rongide­ ga. Praegused isekad, kes eita­ sid riigikäsku vältida rahvusva­ helisi turismireise, kordavad neid eksisamme. Et ikka reisi­ takse, lennatakse, on uskumatu.

Olen teadlik vaid kahest juhust tuttavate hulgas, kes on COVID-19-ga nakatunud. Ning ainult ühest surmast, irooniliselt oma arsti ämma oma. Kes oli kõrges eas, hooldekodus ja juba nõdrameelsuse, dementsia, muude haiguste ohver. Arst ise lausus, et oli aeg, et teda Jumala kätte usaldada.

Spinney seletab paljutki lahti. Väärnimetuseks on His­ ­ paania gripp. Selle nime sai surmav influentsa, kuna His­ ­ paania oli esimene riik, kus tun­ nistati selle olemasolu. Kunin­ gas Alfonso XIII põdes nakkust rängalt. Aga elas üle. Kolle oli tõenäoliselt Aasias, Hiinas.

Nagu praegugi, ju Wuhanist sellest riigist, on pandeemia levinud. Hiina on üldse paljude epideemiate kui pandeemiate koldeks olnud. Seal vohasid möödunud sajandi alul mitu gripivarianti, kõik, nagu praegu­ negi, hingamissüsteemi kaudu levinud. Mitte vere või otsekon­ takti kaudu nagu mõned katkud ajaloos.

Teised epideemiaid uurivad ajaloolased on pakkunud välja, et ehk levis nakkus hoopis USAst, Kansasest, ühelt ameeri­ ka sõdurilt. Kolmandad esitavad võimaluse, et Prantsusmaal olev Étaplese linna lähistel hiigla­ suur laatsaret, sõjahaigla, milles olevate ja nende eest hoolitse­ vate arv ületas saja tuhande, oli koldeks. Ent keegi ei ole kindel.

Küll on aga teada, et süüdi olid linnud, täpsemalt metspar­ did. Kes linnugrippi ise ei sure, neil on kummaliselt immuun­ sus, aga levitavad seda kodus­ tatud lindudele, kanadele jne, sealt edasi inimestele. (Et tõsise teema mõju leevendada, pakuks hiljuti muige toonud küsimuse, siinses keeles. Et kuidas ravida linnu- ja seagrippi. Esimest tweetment’iga, teist oink­ ment’iga.) Lisaks huvitava fakti – ka hobuste kaudu võib katku levitada. Ning Põhja-Amerikas oligi hobusegripi pandeemia aastal 1872. Washingtoni, New Yorgi tänavad olid inimtühjad.

Ju siis oli hobuvanker pea­ miseks transpordiks. Kolle?

Toronto.

Ei inimkond õppinud vii­

mastest epideemiatest, eriti SARSist, mis oli lindude kaudu – jällegi Hiinast – levitatud.

Toronto oli ka siis üheks nö kuumemaks paigaks, tänu jälle lennureisidele Hiinast. SARS hävitas elusid sel sajandil, pal­ jud ju peaks mäletama.

Kaugest minevikust veel hu­ vitavat. Sõna karantiin on itaalia keelest, juureks number 40.

Aasiast, eriti Hiinast (jälle) saabuvad kaubalaevad pidid 40 päeva sadamas ootama juba 14. sajandist, enne kui said kai äärde, maale ja kaupa maha laadima. Teiseks: enne sõda, enne pandeemiat, hakkas elu­ kindlustuspoliiside väljavõtmine hoogu võtma, eriti möödunud sajandi teisel kümnendil. Üks, kes tahtis majanduslikult oma järeltulijate tulevikku tagada, kui midagi peaks juhtuma, oli sisserändur Yukonist, eesnimega Friedrich, kes sealt pagendati, kuna oli bordellipidaja kullatun­ gi ajal. Sünnimaa Saksamaa teda sellise taustaga ei soovi­ nud, USA aga võttis lahkelt vastu. Friedrich jäigi surmava viiruse ohvriks. Maksti kop­ sakas summa ta perele välja.

Abikaasa poja abiga investeeris kinnisvarasse. Poeg ehitas äri, üürihoonetele keskenduvalt im­ peeriumi, mille pojapoeg oskas aga pankroti äärele viia. Poja­ poeg läks poliitikasse. Eesni­ meks Donald. Friedrich Trumpi seemnerahadega saavutanud publiku tähelepanu alul tele­ saates, siis valijakasti ees.

Viimane huvitav väide.

Kindral Erich Ludendorff, Saksa vägede ülemjuhataja oli veendunud, et pandeemia tõttu kaotati sõda. Liikus ju viirus idast läände, endine AustriaUngari keisririik kannatas ehk enam kui ükski Euroopa piirkond. Sõda tõi nälja- ja tu­ berkuloosilained, nõrgemad ei suutnud uuele viirusele panna vastu. Rindel oli tavanähtus kaevikutes sakslaste pool, et enamus laipu ei olnud kuuli tõttu surnud, vaid influentsa ­ tõttu. Kuna ka USA president ­ Woodrow Wilson nakatus viiru­ sesse, ei osalenud Versailles’i läbirääkimistes, mis mitme arust oma karmuse tõttu lubas Hitleril võimule tulla, võib vaielda, et pandeemia oli inmohvrite poolest suurema ja ­ võikama sõja taga.

Spinney lõptab olulise fakti­ ga. Kogemused on näidanud üle aegade, et inimkonnal on madal tolerants neile peale surutud, seaduslikult trahvitavate medit­ ­ siiniliste määrustega. Et sellised määrused on ainult efektiivsed, kui neid võetakse vabatahtlikult vastu, kui respekteeritakse ini­ mesi ja kui välditakse korra­ hoidjate, politsei ja sõjavägede rakendamist. Kõõludes autori­ taarvõimu kuristiku äärel, on seda õpetust oluline meeles ­pidada.

TÕNU NAELAPEA

6

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Nr. 13

Recollections in Rasgueado: Classical guitarist Roman Smirnov plays for EMW’s next online concert English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publications Founding Chairman: Elmar Tampõld Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca Digital: www.eestielu.ca

Where does freedom of speech end and hate speech begin?

In 2016 the European Union and major online platforms came to an agreement by adopting a Code of Conduct in regulating online hate speech.

Illegal hate speech is defined by the EU as the public incite­ ment to violence or hatred ­directed to groups or individuals on the basis of certain charac­ teristics, including race, colour, religion, descent and national or ethnic origin.

The EU Commission has perceived online hate speech to be a serious challenge that had to be controlled comprehen­ sively by a self-regulatory ap­ proach. It concluded that the dissemination of illegal content, including terrorist messages, through online platforms such as Facebook, Twitter, etc., crea­ ted an unsafe environment for users.

Observers have seen that threats, abuse and intimidation on social media can exponen­ tially multiply and be dangerous for targeted individuals and groups. Posts of online hate speech cannot be removed as easily as they spread. A 2016 survey indicated that 75% of those that follow or participate in online debate or discussion had either witnessed or been the subject of abuse, threat or hate speech.

EU law deems hate speech, both off- and online to be ille­ gal. In the USA, on the other hand, ‘hate speech’ is not a le­ gal term. Most of what would qualify as hate speech in other western countries the US Supreme Court has repeatedly ruled as legally protected free speech under the constitution’s First Amendment. The USA has traditionally referred to its constitution in vigorously pro­ ­ tecting free speech. But many restrictions still do exist such as those that incite ‘imminent lawless action’, that censor ­ ­obscenity, etc.

In Canada, freedom of ex­ pression is protected as a ‘fun­ damental freedom’ in the Canadian Charter of Rights and Freedoms. The Charter, how­ ever, permits the government to enforce ‘reasonable’ limits on hate speech, obscenity, defama­ tory libel, counselling suicide, perjury, fraud, etc. Freedom of

expression is restricted in Cana­ da by anti-hate laws targeted against messages that incite ­hatred towards members of par­ ticular groups. Simply put, they prohibit hate propaganda by imposing criminal sanctions ­ against those who willfully advocate genocide or incite ­ ­hatred in public.

But do these restrictions limit freedom of expression? In Canada, the Supreme Court has found that a number of the ­anti-hate propaganda laws to be infringements of the right to freedom of expression. But the Court has considered them to be justified under the Charter and a reasonable limitation on rights in a free society. The Court finds that the harm caused by hate propaganda is contrary to aspirations of free­ dom of expression or the values of equality and multiculturalism.

In Estonia, use of hate speech or its promotion, incite­ ment to violence and discrimi­ nation targeting a social group in public are specifically gov­ erned by the criminal code and are classified as misdemeanors.

The penalty upon conviction is less severe than one for a crimi­ nal felony.

Thus the European Com­ mission has directed all member countries to enact criminal legislation against hate speech. ­ Within the EU, Estonia and Romania are the only two countries that have not crimi­ ­ nalized hate speech. Last fall, the European Commission started infringement proceed­ ­ ings against Estonia for not complying with its directive.

This comes in the light of some other EU members legislating even more strict laws regarding hate crimes.

Currently Germany has some of the world’s toughest laws on defamation, incitement to commit crimes and threats of ­ violence, with prison sentences for Holocaust denial or inciting hatred against minorities. Last November, European police searched 83 apartments and other buildings through co­ ­ ordinated raids in several ­countries, seizing evidence such as smart phones and laptops for evidence on criminal postings promoting racism and xeno­ phobia online. Germany, Italy,

Vincent Teetsov In the previous two “Memo­ ries of Home” concerts, the theme of home has been primarily addressed in terms of longing for an ancestral home as a descendant of immigrants in Canada. However, what does home mean when one’s studies and profession take them to different nations and connect them to other cultures?

This will be a question to ponder when Roman Smirnov plays his online concert for Esto­ nian Music Week on Thursday April 15th at 8:00 PM. Stream the concert on EMW’s Facebook page (facebook.com/ estonianmusicweek) or VEMU’s YouTube channel (youtube.com/ channel/VEMUESC).

Smirnov is a guitar player who is known for his virtuosity in classical and flamenco varieties of music. What he ­ plays is reflective of a life path that has brought him together with people from all across the world and into new stylistic ­approaches. His connections to the Toronto scene and scenes abroad are plentiful.

It really is spectacular to see how he takes the guitar rested on his knee and travels the world with it.

Smirnov was born in Tallinn, Estonia. It was here that he be­ gan his study of classical guitar

France, Greece, Norway, Britain and the Czech Republic partici­ pated.

Currently in Europe it’s seen that hate speech has been ­allowed to proliferate from two specific sources – those ad­ vocating a form of national ­socialism and those propagating terrorism.

One notes that the Czech Republic was the only ex-Soviet Bloc country to join in the drive that has become an annual occurrence. Some observers ­ suggest that one of the socio/ political triggers that helped in the collapse of the Soviet Union and is puppet regimes in east and central Europe was the wide gap between reality and restricted ideological commen­ tary. Then the trigger was finally pulled and restrictions on speech and expression were just about totally blown away. It seems that countries whose liberties were severely con­ ­ trolled for 50 years and free­ dom of speech harshly limited are more cautious and sensitive to any limitations on free speech.

(Although not a direct indi­ cator of its comparable status of freedom of speech, Estonia

Poster made by Laani Heinar, using photos from Roman Smirnov’s ­personal collection

at the Tallinn Music Conser­ vatory. This foundation led him to Moscow, and then onto the Rubin Jerusalem Academy of Music in Israel for his bache­ lor’s degree. In 1991, he joined the Estonian Composers’ Union, through which his music has been broadcasted on the radio and on TV. Germany was his next desti­ nation, where he earned his

ranks 14th in the Press Freedom Index in the world, a high posi­ tion for a post-Soviet-occupied country and in line with the European Union media policy.

It’s a standing of which Estonia is proud.)

While Estonia and Romania have not complied with the European Commission’s direc­ tive of enacting criminal legis­ lation against hate speech, ­several countries are moving to adopt even stricter laws. The main issue is how to refrain from limiting freedom of speech. It’s said that societies of countries with a long history of liberal democracy understand the consequences of restricting freedoms. But they also insist that for freedom to thrive, it must be accompanied by re­ sponsibility.

Countries with radically dif­ ferent experiences of enjoying freedoms or suffering from their absence are not likely to agree on a unanimously acceptable solution in the near future.

While repressive, totalitarian history must not be repeated, ­irresponsible, socially damaging speech cannot be tolerated. A balance is elusive, but rationali­ ty will eventually win.

Master’s degree at the Music Academy in Kassel. At the same time, he was a solo per­ former and leader of a chamber choir three hours away in Köln.

At the turn of the millennium, he started playing with Shoom, a jazz band that has played for concert hall audiences across Israel.

Then, in 2008, he made the big move to Toronto, Canada.

Here, he has been teaching clas­ sical, baroque, flamenco, jazz, and other genres to students of the guitar. On the stage, he plays solo, but continues his practice of cross-genre ming­ling, writing for groups of musicians, and accompanying singers.

He is an individual who is open to many styles. In November 2019, he and Wen Zhao, an esteemed player of the pipa (a Chinese lute), opened an extraordinary concert at the Aga Khan Museum, where traditional Chinese music and ­ flamenco bounced between the two musicians with athletic speed and showed, once again, how the guitar can speak many musical languages.

His way to Canada had nu­ merous stops, and as you will see in any musician who has been exposed to new musical situations, it has honed his ­in­tuition and sensitivity. This sensitivity was recognized when, in 2016, he won an Independent Music Award for his song “Reflection 1.” Two years later, this would set the pace for his album Reflections.

Before the concert on the 15th, it’s highly recommended to listen to that album, especial­ ly his song “La Habana.” It’s a totally maximalist song, with

LAAS LEIVAT

(Continued on page 7)

Nr. 13

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

7

On remembering national traumas Raul Rebane, ERR, March 2021

Still from Edgar Väär’s video of Ivo Linna and Alo Mattiisen’s 1989 performance in Toronto.

Dine and reminisce with the heroes of the Singing Revolution for VEMU’s online fundraiser Vincent Teetsov On Friday the 23rd of April from 7:00 to 9:30 in the ­evening, join in for the annual VEMU fundraiser, together with Estonian Music Week, featuring the return of VEMU ÖÖTV. Naturally, this time around, the fundraiser will be held vir­ tually. However, that won’t do anything to stop us from having an great time. 2021 marks the 30th anniversary of Estonia re­ gaining its independence, after all!

Just as a sit-down dinner was prepared for previous fund­ raisers, this year, a take-out ­dinner will be made for guests by Ülle Veltmann, drawing from nostalgic recipes of the past. These fresh meals will be available for pickup at Tartu College a day before the event starts, with deliveries available within Toronto for an extra charge.

For those who pay the ticket fee, a secret link will be sent.

While you’re digging in, you’ll be invited to turn on your de­ vices and head over to VEMU’s YouTube channel (youtube.com/ VEMUESC) for insightful words from University of Tartu Pro­ fessor Marju Lauristin, who was closely involved with Estonia’s independence move­ ment from the beginning.

Take a trip down memory lane through interviews and pre­ viously-unseen archival videos of this pivotal moment, when Estonians in Toronto witnessed their homeland regain its free­ dom.

The festivities will conclude with music and recollections of the Singing Revolution from Ivo Linna and pianist Antti Kammiste. Though we may al­ ready know about these musi­ cians, here’s a bit of back­ ground in case you don’t.

Ivo Linna gained notoriety in Estonia in the 1960s with bands like Müstikud, in the 70s with the band Apelsin, and then from the late 70s into the 80s with Rock Hotel. These groups had a

string of popular records pub­ lished by the Melodiya record label. Before starting his col­ laboration with Linna, Antti Kammiste had hit the stage as a keyboardist with In Spe. Linna and Kammiste’s visi­ bility in Estonia took on a whole new meaning, though, with the rising independence movement in 1988, which brought them both under the arch of the Song Festival Grounds in Tallinn as Estonians sang for freedom.

With the Rahvarinne (Esto­ nian Popular Front) starting to take shape in the spring of 1988, concerts were held across the country that would become well-known for advancing the cause of Estonian indepen­ dence.

Composer Alo Mattiisen ­created the Viis isamaalist laulu (“Five Patriotic Songs”), which were first sung by Ivo Linna, In Spe, and Kiigelaulukuuik in May 1988 at the Tartu muusika­ päevad (Tartu Music Days festi­ val, 1979-1991). This emotional event, where crowds were ­gathered together, singing hand in hand, led to even more politi­ cal and musical events like this.

The songs became beloved by all Estonians.

That August, Ivo Linna and In Spe both played at the Tallinn Song Festival Grounds for the Rock Summer Festival.

Johnny Rotten’s band Public Image Ltd played a set as well.

The crowning moment was on September 11th, 1988, when at least 100,000 people came back to the grounds for Eesti­maa laul together to hear music and fervent speeches from Estonia’s independence activists.

This was a time unlike any other in Estonia’s history. In a 2005 interview with Õhtuleht, Kammiste joked about how, at one of his and Ivo Linna’s con­ certs in Viljandi, the crowd was so loud that they could not hear themselves playing, despite being right in front of the ­ speakers on stage. Just like The Beatles experienced with screaming fans.

Every nation must fight for its historical truth and the struggle is becoming more serious every day, Raul Rebane finds in Vikerraadio’s daily comment.

I will never forget an Esto­ nian businessman’s idea of his­ tory. “What difference is there between deportations and Swedish banks, both took away my apartment!” he said. While it was painful listening to some­ one likening deportations to a bank foreclosing on an apart­ ment, it needs to be understood in context. He was hoping to do business with Russia and busi­ ness often does not have a memory. But people do.

Time marches on and we have marked the passing of 80 years since the June 14, 1941 deportations and 72 years from the March 25, 1949 deportations.

New generations grow up with new problems and these national disasters seem far away. Fewer and fewer people taken to Siberia survive and their stories are slowly fading away.

My uncle Erich Ausmaa will turn 92 this summer. He was deported along with his family a week before his 12th birthday.

He is a living symbol, a lovely and important person for all of us. It is our task to make sure the terrible things he went through, that his father, mother, uncles, brothers and sisters went through, are never forgotten, for family members of police­ men very seldom managed to escape Siberia, and even then mostly by happenstance.

Why cannot we forget, one might ask. The deportations took place a long time ago, and these melancholy memories cannot cheer anyone up. While an individual is allowed this question, the nation is not.

History has shown time and again that forgetting major psy­ chological trauma comes with the risk or repeating it. A Jew will not forget about the Holocaust, a Pole about Katyn, an Armenian about the geno­ cide, a Ukrainian about Holo­do­

mor, while the Baltic peoples and a lot of others must never forget about the deportations.

Every nation must fight for its historical truth and the strug­ gle is becoming more serious by the day. Especially after Russia has returned to Stalinist concepts of history. Vladimir Putin is personally seeing to their dissemination.

A lot has been done in Estonia to remember deporta­ tions, people’s life’s stories have been collected, art installa­ tions, documentaries and a lot of music created. A book called the “Priboi Files: Articles and Documents of the March 1949 Deportation” has been pub­ lished. These achievements are crowned by the imposing Maarjamäe monument complex, which is one of the most important objects of Estonian ­ memory in the world.

What else? I believe we also need a major motion picture. A movie to give future generations an artistic key they could use for interpreting events increas­ ingly far in the past.

I am left envious looking at Norway recording its history in films some of which are circu­ lated internationally. ETV is currently showing the series “Atlantic Crossing” about Crown Princess Märtha who placed her charm at Norway’s disposal during the war in her friendship with U.S. President Franklin D. Roosevelt.

All Baltic states have made a movie about the deportations.

We have “In the Crosswind” (“Risttuules”) from 2014, the Lithuanians have their “Ekskur­ sante” from 2013 and Latvia has “The Chronicles of Melanie” from 2016. All are good movies of considerable ­effect, while it is now time to take a step forward towards a great narrative. An international audience could be considered.

It would also be nice were the Estonian Academy of Music or music historians to collect the music of Estonians in Siberia, especially songs. Most of them are about Estonia, about home, longing and love – the things people missed the

As many readers will re­ member, Linna came to the University of Toronto’s Con­ vocation Hall in 1989, for the 71st anniversary of Estonia first gaining its independence. There with Alo Mattiisen on keyboard and a choir to accompany him, he performed René Eespere’s composition Ärkamise aeg (“Awakening Time”). He also sang Eestlane olen ja eestlaseks jään (“I am an Estonian and I will remain one”), which he and Antti Kammiste had both per­ formed during the Singing Revo­lution. Linna also brought songs and poems to the Toronto Estonian House. In April 2010, he played for the Estonian House’s 50 year commemora­ tion party. It’s an instance of things coming full circle then,

that he will be performing for Estonians in Toronto to com­ memorate the re-gaining of ­independence.

In fact, Antti Kammiste and Ivo Linna have played together all over North America, Australia, and beyond for Estonian events. At the VEMU fundraiser event, one will be able to hear more about those visits to Canada, what it was like to be in the midst of all that change, and to listen to them perform songs just for us.

Registration for this event has already begun, so don’t delay in securing your tickets ­ for what’s going to be a standout night of the “virtual era” and among post-independence Estonian community celebra­ tions.

most in Siberia. It would be nice to see a collection of these songs.

But perhaps there is some­ thing else all of us could do.

Allow me to recount a per­ sonal experience. In 2011, we erected a simple commemora­ tive plaque with the names of 14 people deported from the village of Urissaare in Pärnu County in 1941. Now, there is a place for people to come to­ gether, remember and light a candle. Children learn far more from such outings than from textbooks.

Such local places of memory can be found all over Estonia but not everywhere. The names of everyone hurt in wars and deportations are displayed next to the church in Viru-Jaagupi. A simple solution but effective, especially if you see seven names from the same family.

The injustice of history is tan­ gible there.

It would be good to see vil­ lages and rural municipalities remember their deported. It doesn’t take much, a plaque with some names and a little effort. Therefore, dear munici­ ­ pality mayors, perhaps we can start by finding out the names of locals who were deported.

We have proper databases and I’m sure a local enthusiast could get it done quite quickly.

After that, it would be possible to discuss where to erect the monument and whether one is needed. But it would give people a place to go and light candles.

While such a future-oriented narrative about the past might come off as an exaggeration, it is not. The coronavirus will pass, while memories must re­ main. Major events are not pos­ sible but lighting a candle on the window sill would be ap­ propriate, and a sign that we will not forget.

Recollections…

(Continued from page 6)

guitar panning left and right, rustling cajon percussion, trum­ pet, and twinkling piano pro­ vided by Jeremy Ledbetter.

Ledbetter’s trio includes bassist Rich Brown and drummer Larnell Lewis, who have both played with past EMW artist Laila Biali.

As we can see by this list of names and places, Roman Smirnov is well-travelled and connected to music scenes wherever he goes. What then could we say about his musical home? He’s cosmopolitan; but at the same time, Estonia has always continued to be a place that he cherishes.

For this concert, Smirnov will be returning to where it all started, in Tallinn, for an inter­ view about his life, and to play a selection of his pieces. This will be a show for audiences to take pride in an Estonian who has so thoroughly expanded the possibilities of the guitar.

8

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Nr. 13

Eesti go bragh

A Viks bike in action in Copenhagen.

Photo: viks.cc

On the Market: Zippy fixed gear bikes made by Velonia Bicycles Vincent Teetsov Every year, when the season of cycling returns, it’s an exhilarating time. It’s liberating to shed off layers of jackets and hit the road or trail on a bike. Your explorations pick up in their pace from being on foot, but you’re still nimble. The ride of choice would either be a single speed or fixed gear bike. No fuss, just focused engineering.

Visually arresting, too.

The first time I locked eyes on a Viks bike, made by Velonia Bicycles, it was in a picture shared by Tommy Cash, known for his sometimes scan­ dalous imagery. But the only thing you might have con­ sidered scandalous here was how few parts the bike had.

Though minimalism isn’t ­always called for, being sparse and light are appealing qualities that make a Viks bike what it is.

At first glance, the neon colours of the simple stainless steel frames remind me of a kid’s playground, as if it were made by a rocket engineer. To be honest, the prospect of riding a Viks bike makes me a bit ­nervous, because of how sparse it is.

However, there is re­ assurance in knowing how the design came to be. Velonia Bicycles make bikes that are ­inspired by the linear forms and low handlebars of lightweight café racer motorcycles. Then there’s the Viks GT, which mimics the forward lunge of an Italian sports car.

Co-owner of Velonia Bicycles, Indrek Narusk has said that he “wanted to create something entirely new for the daily commute.” Indrek studied mechanical engineering and

a­ pplied his knowledge of work­ ing with metal into bikes, a pas­ sion that had been apparent to him from the age of 13.

A Postimees interview from 2017 reveals how, back in 2012, he started sketching a city bike that was “reminiscent of a motorcycle.” Explaining the ­ structure, Narusk said “I thought that maybe I wouldn’t put a saddle tube in the middle of the frame...” He wanted to make sure that the bike was strong, though. Sharing his idea didn’t make the decision easier. The plan drew skepticism, with friends suggesting that it wouldn’t be possible to ride the bike. Maybe it would bend ­under pressure.

He decided to try it anyway, relying on the strength of two side-by-side metal tube frames that are welded together at the front of the bike, “at the head tube, seat tube and bottom bracket.” Velonia Bicycles ex­ plain in their information about the bikes that “Thick tubes and strong welds keep Viks feeling stiff in all circumstances.” The experimental design caught on as soon as Narusk shared ­photos of the first Viks bike he made for himself. Orders came in. And now, Viks is the crown­ ing achievement of Velonia Bicycles. Narusk builds the bikes by hand in Tallinn with Tarmo Maibak and Kristo Riimaa.

In the words of co-founder, Kristo Riimaa, “Viks wasn’t created to be an attention seeker, but it still turns heads every­ where you go... In Estonian ‘viks’ means classy, gentleman­ like, polite. At the same time it sounds ‘fixed’ like fixed gear… this was the initial idea at first – a fixed gear commuter.”

The bikes are made of a­ pproximately 60 laser cut pieces of steel, which are shaped and welded into place by the three men according to the specifica­ tions of the purchaser. The bikes can be made to one’s ­specific size, and they welcome inquiries about custom orders.

Colour choices are abundant, which can be selected from the RAL colour matching system.

And despite its unorthodox design, each of these bikes is ­ compatible with parts that you would find on sale in bike shops.

The frame alone for a size small Viks bike weighs 6.5 kilo­ grams with a fork and headset.

At its largest, the standard model of Viks bikes, complete ­ with a coaster brake, weighs 14 kilograms. Front rim brakes or disc brakes (Shimano Deore M615) are also available options, to make it easier when you need to stop.

Although the timing of a build depends on the demand, it can take between two and four weeks to complete a Viks bike and ship it out from Estonia to wherever a customer lives.

Seeing the “diaries” Velonia Bicycles put together about their bikes, like one where they zip around Copenhagen’s streets and bridges with ease, you can see why some cyclists choose to ride a simpler bike. Uphill cycling may be harder, but if there isn’t too much climbing to do, you are less encumbered by moving parts that add weight and require maintenance. One less thing between a rider en­ joying stunning views, peaceful gardens, and the cozy cafe at the end of a ride. This is all part of the romance of cycling.

Shameless, the slender one knows, to steal from the Irish.

But what a wonderful people, patriotic, and musically – well, how can one not be uplifted by their folk music?

The world knows Erin go bragh, an anglicization of Éirinn go Brách. A patriotic expression, translated as “Ireland Forever.” Estonians do not quite have the same expression, or at least one that can be put into three words. Five perhaps: “Mu Isamaa on minu arm” (My Fatherland is my love).

Penned by the immortal Emajõe Nightingale, poetess Lydia Koidula.

Curiously, at least musically Estonians and the denizens of the Emerald Isle have much in common. While the national character is different – the Irish are much more outgoing, sociable, ready to crack wise, ­ Estonians are more phlegmatic, serious – there are similarities, cultural and historical bonds.

Both people love singing. And some love tippling. Is it any wonder that Irish pubs cropped up in Estonia as soon as it was possible to establish such? And that the world over St. Paddy’s Day is welcomed as a chance to be cheerful in vast numbers?

The Estonians could use such a day. Rather than waiting years for the next song festival, to be shoulder by shoulder, united by patriotic songs.

Other similarities. Both were oppressed people. What the English did in Ireland over the centuries boggles the mind.

Much like what the various ­occupiers of Estonia did to keep the people down. Is it any won­ der that emotional expression was and is chosen to be brought to the fore through song? There is a connection that is hard to put into simple words.

It was with sorrow that the slimster read about the passing of Jaak Johanson in February.

Cut down by leukemia, far too young, barely having entered that wonderful decade of life, one’s sixties.

Johanson was a wonderful actor, but perhaps more import­ ant for this scribe known for his achievements as a folk and traditional musician. The slen­ ­ der one had the privilege of seeing Johanson in both roles – on stage as an actor at the Pirgu Manor, as part of that Theatre Company as well as singing with his brother Mart. Siblings Ants and sister Kärt performed as well with them as Johan­ sonid, sometimes as Johansonid ja vennad.

Jaak Johanson’s departure from our cultural scene is to be greatly lamented. Fortunately, the slimster has 3 CDs to listen to, reminding the ears of the talent of him and his siblings.

Põhja vahemäng (Northern ­interlude) from 1993 is a gem.

2000 saw two releases of calm­ ing traditional folk-tinged songs. Päevakera (literally the

day’s orb, poetically the Sun) and the exquisite Mulgi jutt the songs of the family’s Tarvastu grandfather. Since mid-February they have been listened to more than once, with thanks for the musical depth and sincerity.

Indeed, one can call them mood-improving songs – much needed in our present time. Just as with the Irish. Their jigs and reels, imported to Newfound­ land as well, keep toes tapping and a smile on your face. Yes, they also produced the melan­ choly, saccharine and extremely popular Danny Boy, an air about death and dying. But of course, that is part of the hu­ man con­dition. We have to ac­ cept that flowers wither and so do ­ individual people. But not our nations.

It is hardly surprising to note that Jaak Johanson was greatly drawn to the Irish, not only for their music but also for their joie de vivre. For both as an actor and musician Johanson ­ expressed the joys of life ­incredibly well. The fact that he was one of the founders of the Estonian-Irish Friendship Days (sõpruspäevad) already in 1987, while Estonia was still occupied by the Soviets speaks volumes.

Neither the Irish nor the Estonians allowed their unique yet similar cultures to be trampled into the mud, sub­ ­ sumed by empires. The work of Jaak Johanson is confirmation.

He is missed but certainly not forgotten. One is sure that he was familiar with the Gaeilge (never Gaelic! That is an English perversion of the Irish language) expression in the first paragraph here. From far away many of us are thankful, that Jaak Johanson made such an effort through his music and ­ singing to make sure that Estonia also remains forever Eesti.

OTEPÄÄ SLIM

Jaak Johanson.

Photo: Jaan Tootsen

E STO N I A N LIFE Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

Nr. 13

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

9

Estonian Foundation of Canada 2020 Short Story Contest Estonian Foundation of Canada 2020 Short Story Contest was a fun challenge to write a fiction or non-fic­ tion piece with a ­connection to the Estonian-Canadian experience. It was a great way to celebrate our unique community. A panel of judges selected winners in 3 age categories – which will all be printed here in Eesti Elu and can be viewed on the EFC website at https://www.estonianfoundation.ca/en/efc-short-sto­ ry-contest

Adult 2nd place “The Estonian Pompeii” by A. Christina Tari (printed EE # 9, Mar 5, 2021). Adult 3rd place “The Staff of Life” by A. Christina Tari Anne Christina Tari was born to Estonian parents in the late 1950s and raised in Toronto. She began the exploration of her Estonian roots in the 1990s and is delighted to share the adventure through this short story.

Staff of Life

by A. Christina Tari

A

s a child I learned that there are three kinds of bread: real bread, near bread and fake bread.

Real bread is perfect. It is always delicious, nutritious, and never ever goes mouldy, probably because it is so delicious that it is always eaten to the last crumb as soon as it is served. There was, however, a complication with real bread: it could only to be sourced in the 45,000 square kilometres (what we then conceived of as 28,000 square miles) of the blessed old country, Estonia. And the blessed old country was firmly locked behind the Iron Curtain.

Which meant that real bread existed only as a mythical gold standard for comparison and as a perennial topic of conversation whenever expat Estos gathered.

Tragically, this also meant that I, as a first generation Canadian, was destined to never know real bread.

Now near bread is the closest to real bread. It is almost delicious, apparently nutritious, but sometimes goes mouldy. Near bread was at first available in Toronto only in special delicatessens that took us half a day to get to by public transit. Edible bread should be locally available. This is a cardinal rule. When I was growing up, near bread was ubiquitously and misleadingly labelled as ‘German bread’. Today, near bread is far more accessible. This, I was told, was due to the sudden emergence in Toronto of upscale Polish bakeries in the 1980s. Whatever else, the Poles know how to make good near bread. The proliferation of Polish specialty bakeries producing a variety of good near bread is clearly what the media must mean when they go on about Toronto’s merit as a worldclass city.

Then, there is fake bread. The bread of my formative years. Fake bread is tasteless. It is true that it never goes mouldy, but that is only because there is nothing in fake bread that is fit for human consumption. If you poke fake bread it dents. This is because they beat every bit of fiber out of whatever it is that they make fake bread with. With nothing in it, there is nothing to resist the poke.

This was demonstrated on each outing to a “Canadian” grocery store, my mother surreptitiously approaching the wooden shelves on which the loaves of fake bread were lined up, each loaf packaged

in brightly coloured plastic, index finger poised for the demonstrative poke.

Real bread, of course, is solid food, so not dented by a poke. As I recall, the plastic wrap on the fake bread was also offensive. Real bread comes off a bakery shelf proudly unwrapped. Oh yes and then there is the issue with the “crust” on fake bread. It is simply brown food colouring added to make fake bread look like near bread. Real bread, of course, has a real crust. Toasting fake bread is the only way to get it close to ­having any nutritional value. This is because with nothing in it, it burns readily. Apparently, the ingestion of carbon was believed by some medical authority writing a daily column in the newspaper in the 1960s to be a nutritious event.

But as we all know, it is a rare soul that would crave a piece of fake bread charred to the colour and consistency of coal. Real bread, of course, does not require toasting, although toasting is yet another delicious option.

And then, in August of 1991, the unbelievable happened. The iron curtain suddenly dissolved.

Two generations of Estonians rushed back to the blessed old country to re-taste real bread. Real bread naturally became the souvenir of choice, with local bakers supplying it in various lengths, anxious to satisfy the ravenous expat tourist trade. I laughed ­ when I heard that it was standard for an Estonian returning to Canada to arrive with at least one loaf. For me, after forty-odd years of indoctrination that real bread would forever remain unknowable, it was mind-bending to think that real bread was actually available in Canada for the tasting.

To my amazement, I was invited to sample real bread. Milvi, my mother’s best friend from high school was now widowed and no longer drove. When her “rotten kids” didn’t take proper advantage of the lake (why else did she pay the property tax and annual phone installation charge?), I began driving her to her cottage. We were at the lake when the call came advising that her Estonianborn son-in-law had just returned to Toronto from Eesti and had brought bread. We were invited for dinner. Real bread. I was about to see it and taste it for the first time in forty years. What would it look like? What would it taste like?

We arrived in record time. It is

true that not too many cottagers return to Toronto in the middle of a Saturday afternoon during an August heat wave. It is also true that it is not every day that a usual­ ly-speed-limit-observant driver is incentivised by the opportunity to taste real bread.

I sat politely through the Estonian-born son-in-law’s recounting of his adventure in the blessed old country. He was raised on a farm on the west coast. My mother and Milvi had grown up in Tallinn. I mused that the distance between the two sites is approximately the same distance as that between Milvi’s cottage and Toronto: about an hour and a half. However, there were ap­ parently far more sights of interest in the hour and a half stretch in the blessed old country, and we heard, at length, how wonderfully distinctive was the region in which he’d been raised. While every one else at the table sat ­ ­riveted in his or her seat absorbing the details of his journey, I sat in agony. I could see nothing that looked like it might be real bread, and there had been no mention of it. This was not auspicious. Was it possible that the real bread would not be shared? Or worse, was it possible that all the real bread had already been consumed?

The travelogue finally ended, only to be replaced with the nar­ ration of the e-mail news from Milvi’s favourite granddaughter currently living in Japan and teaching English. Canadian food was apparently unattainable there and this granddaughter was rapidly becoming disenchanted with rice.

When this detailed discussion of food nostalgia failed to elicit an offer to taste the real bread, I assumed the worst. Then Milvi came through with the never-fail magic mantra: we really-must­-begoing. Presto, a yard-long loaf of real bread was reverently produced from the kitchen and ceremo­ niously placed in the centre of the food altar.

I thought I would faint. I ­trembled. There it was. Real real bread. My initial response was an impulse to jump up and try to poke it. Thankfully I was able to restrain myself. My turn finally came, and two notably thin slices were presented on a plate.

Eyebrows were raised at my passing up unsalted butter and salted herring to accompany the real bread. But this was jaded com­ pany. I was the only initiate in the room.

Unveiling the brand to anchor Toronto’s International Estonian Centre Over 750 respondents weighed in across 5 continents TORONTO, CANADA – As groundbreaking is imminent to begin building the award-winning new International Estonian Centre, we are thrilled to announce the Centre’s new name and brand identity. Over 750 members of the global Estonian community and beyond offered their input on naming the dynamic new hub for Estonian culture and innovation slated to open in 2022 in Toronto. The International Estonian Centre will be known as KESKUS. The name KESKUS, Estonian for “centre” and a combination of the individual words “KES=who” and “KUS=where”, lends personality and invokes curiosity. KESKUS was determined as part of a broader branding exercise, which has also led to a distinctive new logo. The logo incorporates the beautiful colours of the Estonian flag while lending a distinctive look and feel to the brand.

The new International Estonian Centre will consolidate the largest Estonian community in Canada. KESKUS aims to attract local community, events, businesses and organizations and be a foundation for Estonians and their friends not only locally but from around the globe. The 33,000 sq. ft. hub will be a vibrant gathering place for Estonians of all generations and backgrounds to connect, celebrate, and share Estonian culture and achievements with each other and the world. The opening of the Centre is slated for the back half of 2022.

The new KESKUS name and logo will be used to tell our story, as well as in all communications such as the Centre’s website, promotional materials and signage. It will establish a strong and lasting brand to complementthe Centre’s position as a forward-thinking cultural landmark that reflects Estonian heritage while welcoming all users.

Global Input For A Global Hub The branding process began at the end of 2020 – we were looking for a name that would be engaging and one that would: • create depth and warmth to the Centre • arouse curiosity • set the building apart, making it attractive for events and conferences resonate with the uniqueness of the architecture

My hand shook receiving the offering. I reverted to deep belly breathing in an effort to calm my nervous system. Somehow I was able to balance the plate, break the bread and raise a sample to my mouth. It was certainly delicious and surprisingly moist. Indeed, it had a very different taste from near bread. Thankfully my total absorption with tasting real bread for the first time seemingly went unnoticed. There was no commentary on the fact that I had not uttered a word for several hours.

Milvi again stated that it was time to go. This time we were ­encouraged to depart by every one standing up. She was already out the door when I heard a voice say, “Christina, would you like to take some bread with you?”

“Yes,” I managed. “Thank you,” I was able to blurt as two slices were placed in a plastic baggie and ceremoniously zip-locked shut. I couldn’t help noticing that the loaf had now been sliced toward

In addition to sharing thoughts on the KESKUS name, survey respondents were asked to provide their thoughts on how they would use the Centre, the kinds of activities they envisioned attending and what kinds of images and symbols best define Estonian culture.

Key survey findings include: • 85% of survey respondents feel that the new Centre will engage families and individuals to participate in cultural activities and events.

• 84% of survey respondents agree that the Centre will present opportunities for international visitors • 84% of survey respondents look forward to sharing the Centre with family and friends – including non-Estonian friends • 84% indicated that the International Estonian Centre gives them an opportunity to share their culture with the city of Toronto, the province of Ontario and beyond.

About KESKUS KESKUS, the International Estonian Centre in downtown Toronto, will be a dynamic hub showcasing our rich heritage and promoting Estonian innovation. It will be a vibrant gathering place for Estonians of all generations and backgrounds to connect, celebrate, and share our culture and achievements with each other and the world.

Located next to Tartu College and along the Bloor St Culture Corridor, KESKUS will serve the Estonian diaspora and the local Toronto community by consolidating services, community events and organizations into one location.

Media Contact: Ellen Valter KESKUS Project Lead info@estoniancentre.ca Keep in touch with project news • Visit our website for updates • Sign up for our monthly email newsletterand get the latest news right to your inbox.

• Follow us on Facebook: @EestiKeskus.

the mid-point, so that while these new slices were as thin as my original sample, they were con­ ­ siderable larger in circumference.

It wasn’t that I was being greedy.

It was just that I had no idea when I would ever again have the ­opportunity to sample real bread.

I hid my treasure from Milvi because I wanted to surprise her and share the real bread at our next meeting, which I correctly predicted took place the very next day. Toronto is unbearable during an August heat wave, especially when you can so easily be lakeside.

I was excited with my surprise.

“Look,” I said, pulling out the sealed zip-lock baggie that I’d ­refrigerated overnight, “I got two slices of ‘real bread’ last night. We can each have one.”

“No thanks,” she replied, to my stunned amazement. “That’s not real bread. Or maybe, that’s what counts as real bread where he comes from.”

10

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Nr. 13

Talviseid hetki Kihnu saarelt

Kuigi kevad on siin Torontos täies jõus ja ülestõusmispühad – mis ju suurim kevadekuulutaja – lehe ilmumise päevale järgnevalt kohe-kohe algamas, pole mitmes põhjapoolsemas piirkonnas talv veel täielikult järele andnud. Ka Eestis oli sel aastal üle mitme aasta korralikult nii lund kui ka pakasepügalaid ja veel kevade algust märgiti hoiatustega, et ilmataat võib kaasa tuua lund ja lörtsi ning et teed võivad olla libedad.

Juuresolevalt pakume väikese valiku ELLE METSa fotokaamerast, millega on jäädvustatud imelisi talviseid hetki Eesti Vabariigi aastapäeva-eel väikeselt Kihnu saarelt.

Paljud meie hulgast, kes võimalust mööda on ikka Eestit külastanud, on juhtunud lisaks suurematele Eesti saartele tegema mere- või õhureisi ka Kihnu. See saar ja selle elanikud oma traditsioonide hoidmisega on püüdnud ka maailma juhtivate ajalehtede-väljaannete tähelepanu – kuid reeglina on illustreerivate fotodena ikka ­lisatud suviseid Kihnu hetki ja meeleolusid. Siin pakutav avab pildi ka teistlaadsest saarest – rahulikust, vaiksest, rikkumatust, kus pole värvikirevust ega turismimüra, kuid mille vaikus kõneleb vägagi rikkalikult, kui ainult oskad kuulata ja mõista, mida ta sulle öelda soovib.

Nr. 13

märkmik

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Riina Kindlam

,,Küll on tore, et need pajutibud nii kõrgel on, siis keegi ei saa neid võtta,“ ütles Mari, kui olime jõudunud männikuni Ehitajate tee ääres, seal kus lõpeb Mustamäe ja algab liivane Nõmme nõlv. Olin neid näinud juba kaugelt, kui autoroolis sealt mööda sõitsin. Mummukesed paistsid tumedate mändide foonil eriliselt silma. Nende all seistes mõjusid vihmapiiskadest sädelevad tibukesed nagu lai, kevadine lumi.

Tihe tibusadu Olin ise ka hakanud muret tundma, et kui linnas ini­ me­ sed murravad kojuvõtmiseks igalt poolt urbadega pajuoksi, see pole niisama, vaid jätab oma jälje. Vaesed pajud – keegi neid eriti suvel võpsikus ei märka ega eristagi, aga kevadel kõik muudkui näpi­ vad ja murravad! Muidugi on see samas arusaadav ja kõik ei saa linnast välja sõita urbi otsima, aga kurb on, kui mõned puud saavad liialt ­kannatada. Sarnaselt ei olnud kunagi kindel, kas mu äiapapa viitsis Saaremaal väga kaugele minna kaseviha jaoks oksi tooma või vintsutas ikka ühtesid ja samu puid.

Meie prantslasest prantsuse keele õpetaja Nicholas rääkis, et käis oma lätlasest abikaasaga palmipuudepühal Paljassaare poolsaarel. Vaja oli leida pa­ juoksi, millega abikaasa saaks teda utsitada, sealjuures kindlat poème’i lausudes: ,,Ümar nagu pajutibu, terve nagu mustrõigas!

Haigused välja! Tervis sisse!“ Niimoodi pidid tegema Lätis kõik. Ja ta teadvat, et kohati Soomes ka. Me vaatasime talle sõnatult vastu, kuni keegi lau­ sus, et vaasi toome küll, aga

11

poème’i pole. Eestis on tegeli­ kult ka urvitades lausutud: ,,Tõbi välja, tervis sisse!“ küll ja veel, Setomaal küllap täna­ senigi.

Tegelikult on meilgi palmi­ puudepüha rahvanimetuseks ur­ bepüha, sest palmiokste asemel tuli kasutada olemasolevaid oksi. „Pajuokstes, mis kannavad valgeid urbi (tudusid, tibusid) tuleb looduse kevadine ärka­ mine kõige esimesena nähta­ vale. Maa võib olla kohati veel hanges, kui pajuurvad hakkavad juba paisuma ning õitsele löö­ ma. Neis varastes urbades on rahva usu järgi otse erakordset elujõudu, mida õige mitmel vii­ sil püütakse oma huvides kasu­ toovalt rakendada,“ kirjutab Postimees 28. märtsil 1942.

Kui mõnel pool õnnistati või pühitseti urbadega pajuoksi ka­ toliku kirikus ja jagati rahvale välja, nt Setomaal, omistati neile suuremat maagilist mõju.

Nendega aeti karja esimesel päeval metsa ning löödi looma kolm korda. „Kus pajuoksi ei lastud kirikus pühitseda, seal käidi neid palmipuudepüha va­ rahommikul või eelmisel õhtul metsast toomas.“ Ja siis urvitati ergaks ja virgaks tegemise nimel. Lõpp kevadväsimusele!

Rõõmsaid ülestõusmispühi!

Mõned jaaguarid elavad kuude kaupa puu otsas Jaaguarid võivad joosta maad mööda ja ronida puu otsas ning mõlemal pool edukalt saakloomi kinni nabida. Nüüd on selgunud, et mõned Amasoonia jaaguarid elavad igal aastal kolm-neli kuud ainult puu otsas.

Selleks on loomadel ka selge põhjus: Brasiilia loodeosas, Peruu, Colombia ja Venezuela piiri lähistel on Amazonase ja selle lisajõe Japura vahel igal aastal suur üleujutus. Jaaguar kaslasena ei pea veest eriti lugu.

Emiliano Ramalho Tefe linnas asuvast Mamiraua Kest­ ­ liku Arengu Instituudist, kes te­ gutseb ka Ameerika Ühendrii­ kides Gainsville’is asuvas Florida Ülikoolis, otsustas puu otsas elavate jaaguaride elu lähemalt uurida. Teadlased seadsid üles rajakaamerad ja panid mõnele loomale GPSsaatjaga rihma kaela.

Neil õnnestus selgitada, et jaaguarid ei lahku piirkonnast ka ajal, mil veetase on tõusnud kümmekond meetrit. Selles piirkonnas elavad jaaguarid on tuntud väikese kasvu poolest, nad kaaluvad ainult umbes 50 kilogrammi, poole vähem kui lõuna pool elavad liigikaaslased.

Ka on teada, et selle paiga jaaguarid püüavad muudelgi ae­ gadel meelsasti veeloomi nagu kaimaneid ning puu otsas elut­ sevaid möiraahve ja laisikuid.

Muidu eelistavad jaaguarid ikka rohkem maapinnal liikuvat saa­ ki. (ERR/Novaator/EE) LÜ H I DALT K ANADAST

Pisi-pasha ehk 110 grammine pashapallike nagu tibu Bekkeri pagariäris maksab €3.20. Tellida saab ka suurt, 800-grammist 18 euro eest. ,,Pajumäe talu mahekohupiimast valmistatud lihavõttepasha on õrnalt kuumutatud ja sisaldab röstitud mandlilaaste, kuivatatud jõhvikaid, aprikoose, musti ploome ja apelsinisukaadi. Nisujahuvaba.“ Ettevaatust, allergeenid: mahekohupiim, ricotta kohupiim, vahukoor, või, mahe munakollane, mandlilaastud, sarapuupähklid, pistaatsiapähkli puru.

Fotod ja tekst: Riina Kindlam, Tallinn

KANADA. Riigi statistikaameti andmetel kahanes turismisektor 2020.a. ligi poole võrra; turis­ mialased töökohad langesid 28,7%, enamus neist teises kvartalis. Turismisektori siseselt nägid toidu- ja joogi- ning majutusteenused suurimat töö­ kohtade kaotust. (Lüh. CP24) • TORONTO. Rootsi suurkauplus IKEA, mis on populaarne palju­ des maailma riikides, kaasa arvatud Kanadas, avab 2022.a. oma esimese poe Toronto süda­ linnas (Yonge / Gerrard).

(Lüh. CityNews)

NOORTE NURK Kui soovid heaks kirjanikuks saada Kui unistad heaks kirjanikuks saamisest, pead teadma palju sõnu, juhatab sisse eesti keele tunni kauaaegne Toronto eesti täienduskooli õpetaja Erika Kessa.

Eila, Tuuli, Silje, Mikk, Stephane leiavad sõnu, mis väl­ jendavad omadusi. Kooliõpila­ sed teavad, et omadussõna vas­ tab küsimusele missugune?, milline?. Õpetaja rõhutab, et kui tahad heaks kirjanikuks saada, pead teadma palju omadussõnu.

Siis on huvitav lugeda ja ette kujutada kirjeldatavat asja või sündmuste jada.

Algkooli viimase klassi noo­ red (12-13 a.) moodustavad ko­ hapeal lihtlauseid, et neist teha laiendatud laused huvitavate ja iseloomustavate omadussõnade abil. Lihtlauses on aluse ja öeldise kõrval oluliseks lause­ liikmeks täiend ehk atribuut, mis laiendab nimisõna.

Nagu Toots lausus Kiirele: ,,See oli teooria, aga nüüd tuleb praktika!“ ,,Tüdruk sõidab“ lausest teeb Silje pikema ja täpsustavama lause: Ilus tüdruk sõidab kooli, et õppida.

Eila mõtleb välja sellise ka­ hesõnalise lause: ,,Kass jook­ seb.“ Ilma emotsioonideta lause! ,,Suur karvane kass jookseb ilusal rohelisel murul“. Lugejat juba haarab põnevus, mis edasi saab, sest nii ilmekalt on kirjel­ datud olendit.

Noored demonstreerivad ko­ duseks harjutuseks olnud raama­tuteksti lugemist ja saavad õpetajalt kiita sõnaga ,,tubli“.

Mikk harjutas kodus teksti lugemist kolm korda, lugedes vanematele valjuhäälselt juttu ette.

Kui sa tahad saada heaks kir­ janikuks nagu Astrid Lindgren, siis pead teadma sõnu, mida tihti ei kasutata argielus. ­ Ilukirjanduses on vaja leida ­il­mestamiseks erinevaid, kuid samatähenduslikke sõnu.

Stephane, Eila, Tuuli, Mikk, Silje tutvuvad uute sõnadega

T.E.S. Täienduskooli kauaaegne õpetaja Erika Kessa.

nagu vappuma, napsama, kolos­ saalne A. Lindgreni raamatust ,,Väikevend ja Karlsson katu­ selt“. Rootsi kirjaniku triloogia teised raamatud on ,,Karlsson katuselt lendab jälle“ ja ,,Karls­ son katuselt hiilib jälle“.

Mainimata ei saa jätta rootsi kirjaniku kuulsat raamatutege­ last Pipi Pikksukka, keda tunne­ vad mitme põlvkonna noored nii kinolinalt, teatrilavalt, tv-ekraanilt kui kooliõpikust.

Pipi oli ka minu lapsepõlve saatja oma trikkide, nippide ja kavalustega. Laul Pipist ei ­unune, sest teatrilavastusi Pipist on tehtud Eestis poole tuhande ringis. Esimest Pipit Sulev Nõmmiku lavastatud muusikalis mängis Helgi Sallo 1969.a.

Estonia teatris. Hiljem on mänginud särtsakat Pipit Anu Kaal, Katrin Karisma, Nele-Liis Vaiksoo, Merit Männiste jt. näitlejad-lauljad.

Märtsikuule mõeldes meenu­ tab õpetaja tunni lõpus õpilaste­ ga, kuidas nad igal aastal Eesti Maja suures saalis küünlaid süütasid küüditatute mälestu­ seks.1949. a. märtsikuud mee­ nutavad eestlased raske aja­ loolise vapustusena, kui eesti pered vene võimude poolt mas­ siliselt ja vägivaldselt küüditati külmale maale Siberisse.

Noored peavad edasi õppima, et teada eesti rahva ajalugu, eesti kultuuri ja eesti keele nüansse, et saada heaks kirjani­ kuks.

Kooliblogija EDA OJA

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Hot Docsil linastub eestlaste osalusel valminud dokfilm

Sirje Vihma-Normet

Mainekal Kanada dokfilmide festivalil Hot Docs (29. aprill -9. mai) linastub teiste hulgas Guatemaala režissööri Renato Borrayo Serrano dokumen­ taalfilm ,,Ivanna elu“, mille tootmisel lõi kaasa Eesti produktsioonifirma ja filmi muusika lõi Eesti helilooja.

Lisaks Kanadale linastub see aprilli lõpus ka Taanis CPH:DOX festivalil.

Filmi kaastootja on Eestist Baltic Film Production ning eestipoolne produtsent Marian­ na Kaat. Filmile on muusika loonud helilooja Timo Steiner.

Filmi peategelane Ivanna on 26-aastane viie lapse ema, kes elab Põhja-Siberis traditsioo­ nilist nomaadielu, karjatades põhjapõtru, nagu seda on teinud juba sajandid tema esivanemad.

Muutuva keskkonna ning klii­ mamuutuste tõttu enamus tema põtradest sureb ning naine a imab dramaatilist lõppu. ­ Ivanna abikaasa Gena on pere juurest linna ära kolinud, lootes leida tööd naftatöölisena. Tema tööotsingud pole seni aga vilja kandnud. Ivanna otsustab oma abielule anda veel viimase võimaluse, kolides samuti linna ning üritades tööd leida Gazpromis. Kõik ei lähe aga sugugi loodetult. Gena osutub ­ vägivaldseks alkohoolikuks ning tagasiteed tundrasse enam pole.

Nii peabki noor neenetslanna end kokku võtma, et kindlusta­ da nii enda kui oma viie lapse tulevik.

Film jälgib nelja aasta jook­ sul Ivanna dramaatilisi pöördeid täis elu alates tundrast kuni praeguseni, kui ta elab koos lastega Siberis Norilski linnas.

Filmi tootjamaad on Vene­ maa, Norra, Eesti ja Soome, produtsendid Vladislav Ketko­ vich, Mette Cheng MuntheKaas, Marianna Kaat ja Pertti Veijalainen. (PM/ERR/EE)

Muusikaakadeemia suures saalis oli Helju Taugile pühendatud mälestuskontsert, mille eel meenutasid Heljut tema õpilased ning aatekaaslased Lagle Parek ja Tunne Kelam.

Pianist ja muusikakirjanik Helju Tauk oli see vapper naine, kes pidas avakõne ERSP asuta­ miskoosolekul 1988. a Pilist­ vere kirikus. ,,/.../Meie põlv­ kond on kaasa elanud Eesti demokraatliku mõtte liikumisele 70ndail aastail. Pimeduses, ko­ bades valguse poole, oleme teada saanud, et väga paljud ­ mõtlevad ühtemoodi./.../“ Helju Tauk oli ülipopulaarne õppejõud nii Konservatooriumis kui ka Muusikakeskkoolis, mille üks asutajaid ta 1961. a oli. Üle-eestilise tuntuse tõid talle esinemised raadio ja tele­ visiooni muusikasaadetes, kus ta astus üles nii pianisti kui muusikateadlasena. Tema val­ landamine 1975. a oli suur šokk meile kõigile. ,,Heljut hakkas ümbritsema julge dissidendi oreool,“ meenutab Helju kuna­ gine õpilane prof Kristel Pappel. ,,Järgmine täiendus legendile tuli Estonia teatrist, ­ kus õpetamiskeeluga Helju tööd leidis: kui suurepärane kontsert­ meister ta on.“ Mälestuskontserdil kõlasid Sumera, Brahmsi, Griegi, Pfitzneri, R. Straussi ja Oja kammerteosed. Helju oli ju eelkõige kammermuusik. Tema kammeransamblipartnerid Ines Rannap, Mare Teearu, Toomas Tummeleht, Ivo Juul, Jaan Reinaste jt on kõik väga tuntud eesti interpreedid. Tänu Helju Taugile on meie muusikaloos imelisi lehekülgi. Meenub, kui­ das Helju esines Mart Saare suurjuubelil koos Jevgeni Nesterenkoga. Maailmakuulus vene bassilaulja esitas kolm

Filmifestival märgib sõna „robot“ juubelit Sõna „robot“ 100. sünnipäeva puhul teeb Haapsalu õudusja fantaasiafilmide festival (HÖFF) kummarduse legen­ daarsetele lapsrobotitele Rop­ sile ja Elektroonikule.

25. jaanuaril 1921. aastal esietendunud Karel Čapeki ­ näitemängus „RUR. Rossum’s Universal Robots“ esimest korda kasutatud sõna juubelit ­ tähistatakse legendaarse telela­ vastusega „Rops“ ja telemängu­ filmiga „Elektrooniku seiklu­ sed“. „Kui mina olen Rops, oled sina ka Rops. Oleme ju ühte­ moodi“, „Ma ei hakka pasunda­ ma, mul pole pasunat“, „Mutt ei pannudki jõurama“ – selliseid lendlauseid puistas 1983. a ETV ekraanile jõudnud telela­ vastus „Rops“ nagu varrukast, tekitades toonastes lastes vastu­

Foto: internetist

Helju Tauki meenutades

Saare laulu perfektses eesti kee­ les. Ja seda sügaval stagnaajal.

Helju meenutab raamatus ,,Muusikast võlutud“: ,,Suure hea meelega võtsin omaks tema (Nesterenko) tunnustuse Saare laulude euroopalikule tasemele.

Saare laulukolmikuga möödus mu elu õnnelikum esinemine – pilgeni täis Estonia kontserdi­ saalis, vaimustatud publikule.“ Mälestuskontserdi lõpus kõ­ las Eduard Oja Klaverikvintett, mis oli Helju suuri lemmikuid eesti muusikas. Seekord esitas kvinteti klaveripartii Maila Laidna. Helju on oma vaimus­ tust Eduard Oja muusika vastu avaldanud ka kirjasõnas: ,,Kui me heliloojaid vaatame ande jõulisuse, probleemi nägemise teravuse ja sügavuse järgi, siis tundub mulle – kui ma liialdan, siis andke mulle andeks, ma lihtsalt armastan väga Oja ­ muusikat -, et pärast Tobiast ja tema vägevaid suurvorme, eriti pärast seda, kui oli õnn kuulata tema oratooriumi ,,Joonase lähetamine“ esimest osa, on järgmine seda laadi jõuline suurkuju Eduard Oja.“ Kui helilooja tütrelt Vaike Ojalt küsiti, kes on Helju Tauk, vastas ta: ,,Helju Tauk on eesti muusikas sama, mis Lydia Koidula eesti kirjanduses.“ Sellega võib ainult nõustuda.

pandamatut soovi omada teisi­ kust robotit, kelle võiks enda asemel kooli saata.

Jaan Tombi nim. Rahvateatri lavastus põhineb Boris Kaburi samanimelisel küberneetilisel lastenäidendil, mis käsitleb ­tavalise koolipoisi ja tema robo­ tist teisiku vahekorra kaudu südametunnistuse ja hea ning ­ halva suhtelisuse probleeme.

Teose alltekstiks on nõukogude ühiskonda iseloomustanud ro­ botlikult skemaatilise mõtlemise absurdsus. „See on ju satiir selle peale, et retsepti järgi ei saa inimest kujundada,“ on Kabur ise ühes 1994. aastast pärit raadiointerv­ juus ütelnud.

Näidendi võidukäik algas 1964. a, kui selle tõi esimest korda lavale TRA Draamateater Salme Reegiga nimiosas.

Tähelepanuväärne on, et 1964. a valmis N. Liidus veel teinegi tavalise koolipoisi ja

temaga äravahetamiseni sarnase roboti lugu, Jevgeni Veltistovi jutustus „Elektroonik – poiss kohvrist“, mille ainetel tegi režissöör Konstantin Bromberg 1979. a kolmeosalise muusika­ lise telemängufilmi „Elektroo­ niku seiklused“.

Nr. 13

Foto: Paul Kiilaspea

Martin Kuuskmann esineb taas ERSOga Eesti Riikliku Sümfoonia­ orkestri sarjas ,,Romantika“ kolmas kontsert ,,Teekond“ toimub reedel, 9. aprillil al­ gusega kl 7 õ (Eesti aja järgi) Estonia kontserdisaalis.

Kontserdikavas on ka ErkkiSven Tüüri Fagotikontsert, kus

Gustav Suitsu luulepreemia sai Mats Traat Eesti kirjandusmuuseumis kuulutati 15. märtsil välja tänavune Gustav Suitsu luulepreemia laureaat, auhinna pälvis Mats Traat oma luulekogu ,,Taivatäis tsirke.

Nelläss luulekogu Tartu kiilen“ eest. Žüriiliikme Arne Merilai sõnul on Mats Traadi Pala­ numäe-sarja hakatud kutsuma jõgiromaaniks, kuid tema kui ,,Kandiliste laulude“ ja ,,Harala elulugude“ autor on ka jõgiluule looja. ,,Tema visa looming on

Aasta esitaja Kuldse plaadi sai Ivo Linna Sel nädalal anti üle Eesti popmuusika-auhinnad ,,Kuldne Plaat“ kokku 11 kategoorias. ,,Aasta esitaja 2021“ Kuldse Plaadi sai Ivo Linna, parimaks naisartistiks kuulutati Mari Jürjens ja meesartistiks Nublu.

Teised võitjad: Aasta raadio­ hitt 2021“ – ,,Paaristõuked“ 5MIINUST x villemdrillem; Aasta ansambel 2021 – Trad.

Attack!; Aasta album 2021 – ,,Make your move“ Trad.

soleerib USAs elav eestlasest fagotivirtuoos Martin Kuusk­ mann. Lisaks on kavas Bohus­ lav Martinů ,,Intermetso“ ja Antonín Dvořáki Sümfoonia nr 5 F-duur, op. 76.

Eesti Riiklikku Sümfoonia­ orkestrit juhatab Mihhail Gerts.

Kontserti kannavad üle ERSO TV ja Klassikaraado (Rahvus­ ring­hääling).

nagu Väike- ja Suur Emajõgi, mis voolavad läbi Lõuna-Eesti, Otepää Pühajärvest Võrtsjärve ja läbi Tartu Peipsisse,“ sõnas ta.

Merilai lisas, et sarnaselt ,,Kerkokella“ autorile Gustav Suitsule ja võru keelele lähene­ vale Jaan Kaplinskile hoiab Mats Traat elus tartu keele poeetikat.

Gustav Suitsu nimelist luule­ preemiat annavad välja Tartu linn ja Tartu Kultuurkapital. See on tunnustus luuletajale, kes on eelmisel kalendriaastal avalda­ nud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgetasemelise luulekogu, mis kannab Gustav Suitsu luulele omaseid väärtusi. (ERR/EE)

Attack!; Aasta plaadifirma 2021 – Folk massidesse; Aasta autor internetis 2021 - Sven Lõhmus; Aasta a­utor 2021 – Syn Cole; Panus Eesti muusikasse – Kalev Rattus; Aasta uustulnuk 2021“ – Synne Valtri.

Auhinnad anti kätte TV3 ot­ sesaates ,,Duubel“. Popmuusi­ kaa­ uhind Kuldne plaat antakse välja Eesti esitajate liidu ja Eesti autorite ühingu kogutud faktiliste andmete alusel. Esi­ mene sellenimeline auhinnagala toimus 1998. aastal ETV stuu­ dios. (ÕL/EE)

Haapsalu õudus- ja fantaasia­ filmide festival toimub tänavu 4.–6. juunini.

HÕFFi kodulehekülg: https:// hoff.ee/.

üksiknumbrid on müügil Torontos: • Toronto Eesti Maja kontoris (958 Broadview Ave) • Leaside Pharmacy’s (Suomi Koti juures) 795 Eglinton Ave. E.

Foto: K. Kiilaspea

12

Nr. 13

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

P

E

A

M

U

R

D

M

Ristsõna nr. 1047 1

2

3

4

5

6

7

8

12

13

14

15

16

17

18

19

20

22 28

29

23

30

31

33 36

37

39

40 42

48

9

10

11

25

26

27

35 38 41

43

44

49

50

51

52

45

55

56

57

58

59

1. Kehaosa.

4. Tegusõna.

8. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond.

12. Eesti Põllumajanduse Akadeemia (Maaülikooli end. nimi).

13. Võta istet!

14. Rootsi šokolaad.

15. _____u, munakollane.

16. Kuumale kerisele visatud veest tekkiv aur saunas.

17. ____u, elumaja.

18. Kangekaelne loom.

20. Anna, andma (ingl.k.).

22. Villaandja.

25. Väga tähtis isik (ingl.k. lüh.).

28. Soomes toodetav soomusmasin.

31. Employment and Assistance Appeal Tribunal.

32. Sidesõna.

33. _____k, rünnak.

34. Student Aid

47

53

54

PAREMALE:

46

Report.

35. _____n, sugukond-hõimkond.

36. Haige (ingl.k.).

37. Tõmba, vea!

38. Teraapia, ravimine.

39. _______v, kääne.

40. Andide laama.

42. Varem kui oodatud.

44. Teat. värv.

48. Rootsi autotootja.

50. Teat. arv.

53. Mõla.

54. ______lill.

55. Omas.

56. Vaba Eesti Sõna.

57. Metsaand.

58. Annus.

59. Advanced Media Technologies.

9. Soome eepos.

10. Riigi Infosüsteemi Amet.

11. ,,M“.

19. Ehk (van.).

21. M_____, udu (ingl.k.).

23. Teat. lendavad putukad.

24. Parvlaev (tagurpidi).

26. Tüütu, eba­ huvitav.

27. Poola proua.

28. Tamm, veevoolu takistav ehitis.

29. Eesti läänepoolseim laht.

30. Mitte avalik.

35. Haldusüksus Venemaal.

37. Lipik, silt (ingl.k.).

ALLA: 41. Õpperuum koolis.

43. Õun (murd.).

1. Perekond.

2. Teat. vehklemis­ 45. Poodium.

46. Supivedelik. ala.

47. Tohter.

3. Association for the Advancement 48. Ühesugused kaashäälikud. of Baltic Studies.

4. Esinduslik eramu. 49. Madagaskari poolahv.

5. Asi. 51. ______kaado, 6. Research troopiline vili.

Training Institute.

7. Riik Euroopas.

52. ______nysos, 8. Alp. veinijumal.

VEMU 9. tuluõhtu…

(Algus lk. 4)

aastat elanud New Yorgi kivide vahel. Ta oskas inglise keeles

Naljanurk Võõrastemaja-pidaja tu­ leb hommikul sõõgisaali ja teatab: ,,Pean kahetsusega ütle­ ma, et kohvi enam ei ole.“ ,,Pole mingi ime,“ vas­ tab torisev külastaja, ,,see lurr läkski teil ju päevast päeva lahjemaks.“

T

Paremale: 1. Kai, 4. Maka(ron), 8.

32

34

S

Ristsõna nr. 1046 LAHENDUS

21

24

I

paari sõna, aga sellist Saaremaa keelt kuuleb ka Saaremaal har­ va! Kuidas ta seal jubedas kividžunglis oli suutnud oma keele säilitada!? Selliste ini­ meste ees ma võtan mütsi maha! Need on väga kanged inimesed.

Tänapäeval on kõik vaba, noored lähevad maailma avasta­ ma. Aga kui sul on tääk selja taga, paugud käivad ja sa oled sunnitud lahkuma tundmatusse, kaks kätt taskus, looma uue kodu kaugel… Minu imetlus!

Eestlased on väga kõva rahvas, närigu nad üksteise kõride kallal nii palju kui nad tahavad!

Küsis LEA KREININ

Kava, 12. Ali, 13. Aval, 14. Alev, 15. Salajane, 17. (Sa)lami, 18. Aare, 19. Almus, 20. Meer, 23. Pisa, 25.

Eeri, 26. Niru, 27. Ast, 30. Kraana, 32. Vutlar, 34. Kak(s), 35. Uhke, 37.

Ravi, 38. Ekke (Moor), 39. Olev, 40.

Kreek, 43. (San)remo, 46. Eest, 47.

Estonian, 51. Rike, 52. Etik, 53. Sai, 54. Ever, 55. Siss, 56. Ami. Alla: 1. Kas, 2. Ala, 3. Iil, 4. Maja, 5.

Avar, 8. Kanepi, 7. Ale, 8. Kalla, 9.

Alam, 10. Vemu, 11. Avis, 16. Aaria, 19. Asuu, 20. Mekk, 21. Eera, 22.

Erak, 24. Irve, 26. Nahk, 27.

Alal(ütlev), 28. Save, 29. Triv(ia), 31.

Nukk, 33. Troon, 36. Kersti, 38. Eeter, 40. Kere, 41. Reiv, 42. (K)eske(l), 44.

ETIS, 45. Moks, 47. Ees, 48. Isa, 49.

Aam, 50. Nii.

Nädala retsept

13

Volli veste

Vilet lüües Kevadekuulutajad on just krookuseõied, nartsissid ja tulbid.

Ka sulelised, kes nii kaunilt vidistavad. Esimese puna­rindrästa nägemine. Mitte negatiivsed asjad. Näituseks alati on just kevadine rämps, mis harja punaseks ajab. Lumi sulanud, selle alt kõiksugu sodi tulnud, möödujate maha visatud.

Nüüdsel ajal lollide maskid. Neid ei julge ise korjata, isegi kinnastega. Kohvitopsikuid ja tühje veepudeleid viin ma lähemasse prüginõusse küll. Mis tavaliselt pole kaugel. Ku juba suutis inime seda parki viia, miks siis mitte võtta neid paari lisasammu?

Aga noh, mis ma torisen. Põhjust ju oleks. Jubagi teine kevad järjest ku ülestõusmispühi ei saa kerkos vastu võtta, kuulda igihaljast lootuse sõnumit. Virtuaalselt põle see ju sama. Enamus meist on olukorraga leppinud, kuid see vähemus, kes eitab mõistust, põle kusagile läinud. Aga tuleb ikke positiivne olla, keskenduda just kevade ilule, lootusele, mida tulev rohelus, kasv annab. Isegi kui muu elu on keeru­ line, majandus vaarub ja taarub, vaktsiini ei osata mõistlikult nii varuda ku rahvale anda.

Ets pani hiljuti mu naerma, ku ütles, et neile, kes vaktsiini kas kardavad või ei soovi, on uus nimi kohalikus keeles leiu­ tatud. Vaxhole. Mis auguga tegemist, ma’p tia. Kuid kumma­ line küll, et minu vanused ootavad süsti, aga asotsiaalidele antakse. Temake tahaks väga seda pritsi, pahandas hiljuti, ku luges lehest, et nüüd vangidele antakse vaktsiini. Enne kodu­ tutele, nüüd kurjategijatele, vaatamata vanusele.

Braised Lamb Shanks with Brown Butter Sweet Potato Mash Paul Lillakas Hands on time: 30 minutes Total Time: 3 hours Makes: 6 servings These lamb shanks have rich depth of flavour from slowcooked vegetables, wine and pops of acidity from pickled pearl onions. Date syrup (some­ times called date molasses) adds the complexity of dried fruit and much needed sweet­ ness to balance the savoury sauce.

Tip: Look for the slightly larger (generally more tan in colour) gourmet jarred pearl onions. If needed, substitute two cups of peeled pearl onions, 3 tbsp white vinegar, 3 tbsp water and 1 tbsp brown sugar.

Ingredients: 2 tbsp canola oil 6 lamb shanks 2 cups dry red wine (cabernet sauvignon) 1 cup water 2 cups pickled pearled onions (see tip) + 1/2 cup of brine from jar 3 celery ribs, diced 2 carrots, diced 3 tbsp good quality tomato paste 3 tbsp date syrup (or maple syrup) 6 fresh rosemary sprigs 6 cloves garlic, crushed 1 1/2 tsp freshly cracked black pepper 2 tsp sea salt 3 tbsp cornstarch 3 large sweet potatoes (about 4 lbs) cut into 1-inch cubes 1/2 cup unsalted butter 1 tsp salt Preheat oven to 350F. In large dutch oven or heavy-bottom pot, heat oil over medium heat. Working in

Ehk saab kuidagi aru, et need, kes vabalt saavad liikuda, nigu nood, kes terroriseerivad Piitri kiriku läheduses inimesi, maske ei kanna, ei tohiks süütuid nakatada. Aga trellide taga, päris kartsas, mitte nigu meie oleme kohusetruult – no mis ohtu nad esitavad ühiskonnale? Ja meie maailmas võivad ka vangid keelduda vaktsiini saamast. Mida paljud tegid.

Näh, kippusin jälle kura kätt minema, vigisema maailma nõmeduste üle. Mulle on iga kingitud kevad, nigu iga ommu­ kigi, suureks rõõmuks. Kannatan välja need vajalikud vih­ mad, milleta ju öide ei lähe põõsas ega puu. Huvitav, kevad on alati aeg, mil leian vile huulilt. Mudugi, ainult oma aias, egas ma teisi ei taha tolle noispollutsiooniga häirida.

Huvitav ka, et nii teen. Laulumees ei ole, aga vilistaja küll. Seda kahte moodu. Oma aias lapsepõlvest mäletatud vii­ se lindude kiusamiseks valla lastes. Ja teisalt, vilistades meie poliitikute otsuste peale. Lapsed võivad koolis käia, aga nende vanemad ei saa kerkosse. No mis loogikaga jõuti sel­ lele.

Vile on ilus viis viisi edasi anda. Olgu kevadised laulud rõõmsad, nii lindudele kui inemestele.

VABARNA VOLLI

b­ atches, sear lamb shanks on all sides. Add red wine and water; scraping bottom of pot with wooden spoon to loosen brown bits. Add onions, onion brine, celery, carrots, tomato paste, date syrup, rosemary, garlic, pepper and salt. Transfer to oven and bake (checking half way through to ensure at least 1 inch of liquid remains) until lamb is fork tender, about 3 hours. Transfer lamb to plate and discard rosemary sprigs.

Mix cornstarch with 1/2 cup of cooking liquid until completely smooth. Stir back into cooking pot. Bring to simmer and ­continue to cook, stirring, until thickened, about 10 minutes.

Meanwhile, in large pot, ­cover sweet potatoes with cold water. Bring to a boil. Reduce to simmer and cook until fork­tender, about 20-25 minutes.

Strain and return to pot.

In small saucepan, melt butter over medium heat. Cook, stirring frequently, until lightly ­ brown in colour and fragrant, about 3-4 minutes; pour over sweet potatoes. Add salt. Whisk or mash until smooth.

Serve lamb on sweet potatoes with sauce drizzled overtop.

Tokyo olümpia toimub rahvusvahelise publikuta Tokyo OM-i korralduskomitee teatas hiljuti nädalal, et juuli lõpus algavatele Tokyo suveolümpiamängudele rahvusvahelisi pealtvaatajaid ei lubata.

Tokyo olümpia- ja paralüm­ piamängudele pileti ostnud vä­ lismaalastele makstakse raha tagasi. Korralduskomitee juhi ­ Toshiro Muto sõnul tähendab see raha tagastamist ligi 600 000 olümpiamängude ning 30 000 paraolümpia piletioma­ nikule.

Jaapanis korraldatud arva­ musküsitluste kohaselt ei soovi enamik kohalikest pandeemia tõttu väliskülalisi vastu võtta.

Ajalehe Yomiuri küsitlusele vas­ tanutest ei pooldanud koguni 77% olümpiaturistide riiki lubamist.

Koroonaviiruse pandeemia tõttu aasta võrra edasi lükatud Tokyo olümpiamängud algavad 23. juulil ja lõppevad 8. augus­ til. (ERR/EE)

14

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

RÕÕMSAID EELK Põhja-Ameerika praostkond

EELK Hamiltoni kogudus

EELK Toronto Peetri kogudus

Vancouveri Eesti Ev. Luteriusu Peetri kogudus

Toronto Vana-Andrese kogudus, nõukogu ja õpetaja

Toronto Eesti Baptisti kogudus

Nr. 13

ÜLESTÕUSMISPÜHI Ristiusu areng Eestis Toomas Eichenbaum ja Hiie Silmere Meie sekulaarsemaks muutuvates lääne ühiskondades ja üha kiirenevates elutempodes võib tekkida arvamus, et hingelisemad ja vaimsemad tunded ja teemad ei mängi igapäevaeludes nii suurt rolli kui vanasti. Siiski, võib-olla eriti sellel pandeemia perioo­ dil, oleme kõik vahetevahel kogenud momente, kus oleme mõtisklenud ja tajunud hingelisemaid tundeid.

Sellel vaiksemal ootamise perioodil on üks väike grupp teinud teoks projekti, mis sai ­inspiratsiooni 2017. aastal Met­ saülikoolis Kotkajärvel praost Mart Salumäe peetud loengust.

Praost Salumäe MÜ loengu teema oli ,,Ristiusu mõju eesti keele arengule“. Loengu sisse­ juhatuseks esitas praost Salu­ mäe ajaloolise ülevaate usu arengust Eestis 1000 aasta jook­ sul. Ristiusu arengul oli suur ühiskondlik mõju ja see oli ka ajalooliselt seotud teiste liiku­ mistega ja sündmustega.

Pärast seda MÜ loengut tek­ kis idee seda huvitavat ristiusu ajaloolist arengut Eestis täien­ davalt uurida ja ka sellekohane plakat valmistada. Oli mõte, et see võiks olla sobiv ja õpetlik materjal, mida võiks paigutada meie kirikute ja eesti kooli ­saalide seintele.

Selle väikese plakati kujun­ damise jooksul saime ka ise mõtiskleda oma esivanemate elude ja saatuste üle ning taas avastada kiriku ja ristiusu rolli meie endi eludes. See tuletas ka meelde, kuidas rahva usu väär­ tustamise tõttu sai hardalt riigi hümni ja teiste laulude sal­ midesse kuulsad fraasid: ,,Su üle Jumal valvaku“ ja ,,Hoia, Jumal, Eestit“.

Mitmed allikad on viimaste aastate jooksul väitnud, et eestlased on ilmselt üks maail­ ma kõige vähem usklikumaid ja ebakristlikumaid rahvaid. Aga seda üldistust ei pruugiks võtta täieliku tõena. On mitmed näi­ ted sellest, et ristiusk on ­siiski elav ja püsiv nii kodumaal kui ka väliseestlaste seas. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on mitmed Eesti kirikud saanud kenasti restaureeritud. Mitmed kogudused on aktiivsed ning panustavad kogukondade aren­ gusse nii vabatahtliku töö kui ka kultuuri jagamise kaudu. Ja isegi kui jumalateenistustest osavõtjate arvud on väikesed, siis seegi ei peegelda inimeste isiklikke usuväärtusi. Sest usk on sageli südames ja mitte alati nähtav.

Pühakirja õpetusest on meile teada antud, et meie palved ja ususoov on alatiseks Jumalale vastuvõetud. Ristiusk on olnud oluline Eesti rahvale ja kestab

Vancouveri Eesti Ap.-Õigeusu kogudus

edasi meie isikliku pühendu­ misega.

Plakatil (vt foto kõrvalleheküljel) on ära toodud olulisemad sündmused ristiusu arengus ja ajaloos Eestis • Eesti muistne usund oli polüteistlik loodususund; siiski see polnud ühe uue jumala vastu võtmiseks eriti suur takis­ tus • Ilmselt toimus esimene kok­ kupuude ristiusuga juba 10. sajandil, muistsel viikingiajastul Mõned tuntud sündmused Eesti ajaloost enne reformatsiooni: • 1165 – Munk Fulco mää­ ra­ takse eestlaste ja liivlaste piis­ kopiks • 1180 – Ehitatakse esimene kirik Ükskülla (Lätis, Liivimaal) • 1199 – Riia (Liivimaa) piis­ kopiks saab Albert von Buxhoeveden ja Paavst määrab Eesti/Liivimaa Terra Marianaks

(Maarjamaa) • 1206 – 1217 – Ristisõda Liivimaal; 21. september 1217 Madisepäeva lahing; eestlaste/ Lembitu kaotus Saksa ordu­ rüütlitele. Madisepäeva lahing oli suurim eestlaste vastu kor­ raldatud ristisõja välilahing, kus eestlaste muistsed vabadus­ võit­ lejad koos Lembituga kaotasid Saksa ordu rüütlitele.

• 1190? – 1210 – Oleviste kiri­ ku ehitamine (Tallinnas/Reval) • 1219 – Lindanise/Reval la­hing taanlaste vastu; eestlased alistu­ vad ja võtavad vastu ristiusu • 1227 – Muhu linnuse lange­ mine Saksa ordule; saarlased alistuvad • 1227 – Alustati Valjala kiriku ehitamist Saaremaal, mis on vanim säilinud kivikirik Ees­ ti­ maal • 1240 – Pühitseti Tallinna Piiskoplik Toomkirik ja pühen­ dati Püha Neitsi Maarjale • 1230 – 1275 – Niguliste kiri­ (Järgneb lk. 15)

Nr. 13

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

15

ÜLESTÕUSMISPÜHI

RÕÕMSAID

Foto plakatist, millel on ära toodud olulisemad daatumid ristiusu arengust ja Eesti ajaloos toimunust. Plakati koostasid Mart Salumäe, Toomas Eichenbaum ja Hiie Silmere, allikad: https://eelk.ee/et/kirik/ajalooperioodid

Ristiusu…

(Algus lk. 14)

ku ehitamine (Tallinnas/Reval) • 1343 – 23. aprillil toimus Jüriöö ülestõus Taani ja Liivimaa ordude vastu, mille tulemusena läks suur osa Eesti territooriumist Saksa ordu kätte • 13-ndal ja 14-ndal sajandil suunavad Saksa ordu ning Taani ja Rootsi võimud Eestit rohkem Euroopa poole ja eemaldavad vene/slaavi mõju.

• 1407 – 1436 – Pirita kloostri ehitamine, mis tol ajal oli üks suurimaid kloostreid PõhjaEuroopas Reformatsioon pöörab ristiusu suunda: • 1522 – Vanale Liivimaale jõuab luterlik reformatsioon, mis levib paari aasta jooksul üle Eesti • 1535 – Esimene eestikeelne katekismus (Wanradti/Koelli katekismus) • 1603 – 1608 – Pühavaimu kiriku abipastor Georg Mülleri eestikeelsed jutlused (vanimad säilinud) • 1632 – ,,Rootsi ajal“ rajatakse Tartu Ülikool, kus ka valmis­ tatakse ette luteriusu pastoreid • 1643 – Hakati ehitama Ruhnu saare puukirikut, mis on üks vanimaid säilinud puithooneid Eestis • 1686 – Lõunaeestikeelne Uus

Testament ,,Wastne Testament, Adrian Virginiuse tõlkes. Adrian Virginius oli Puhja kirikuõpeta­ ja, piibli tõlkija ja eesti kirja­ keele arendaja • 1739 – Esimene eestikeelne Piibel Anton Thor Helle tõlkes.

Thor Helle oli saksa päritoluga vaimulik ja Jüri kirikuõpetaja • 1741 – Asutati esimesed ­eestikeelsed vennastekogudu­sed; selle liikumisega mõned eestla­ sed leidsid kannatusmüstikast oma inimväärsust (selle mõjud kandusid üle Lydia Koidula ­isamaaluulesse) • 1710 – 1918 – ,,Vene Aeg“; keiser Nikolai I lubab 1831. aastal protestantidel uuesti tege­ vust alustada • 1850 – 1870 – Usuline ja rahvuslik ärkamine Eestis ja ­ Liivimaal vastukaaluks venesta­ mispoliitikale. Laiendati kihel­ konnakirikuid ja ehitati uusi kirikuid nagu Viljandi Pauluse, Tallinna Kaarli, Tartu Peetri, Rakvere Pauluse (sellesse aega jääb ka esimene laulupidu Tartus 1869. aastal) • 1917 – Venemaa kokku­ langemisel Eesti ajutine valitsus otsustab määrata luterikiriku rahvakirikuks Sündmused 1920. aastast kuni 1991. aastani: • 1920 – 1930 algaastatel võeti vastu mitmeid otsuseid nagu

– Iseseisvuse kiriku suhtes vasakpoolseid kirikumaade

Rõõmsaid kevadpühi!

A/S Eesti Maja Torontos

Rõõmsaid kevadpühi!

Eesti Majandusklubi Kanadas sund­võõrandamine; 1923. aastal pani Riigikogu algkoolide usu­ õpetuse küsimuse rahvahääle­ tusele, aga rahva suur enamus (80%) hääletas usuõpetuse jät­ kumise poolt ning Riigikogu pidi tagasi astuma. Kuni nõu­ kogude okupatsioonini kuulus enamus Eesti Vabariigi kodani­ kest EELK liikmeskonda ja kirik omas rahva enamuse

­toetust • 1939 – Just enne II maail­ masõda oli Eestis 170 kogudust ja 153 kirikuhoonet • 1940 – 1991 – Oku­ pat­ sioo­ nide aastad. Nõukogude okupat­ siooni kehtestamisega Eestis algasid ranged piirangud kiriku tegevustele; 1947. aastal kee­ lustati ametlikult jõulud ja 1949. aastal laste usuõpetus ja

noorte leeriõpe • 1991 – Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) taastas Diakooniakeskuse, Misjonikes­ kuse ning Laste ja Noorte Keskuse EELK asus samuti taastama kaplaniteenistusi kaitseväes ja vanglates. Kirik avanes kogu ühiskonnale.

16

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Pole kerge olla teksaslane (II) (Algus EE # 12, 26.03.2021) Enne, kui külma vool siia jõudis, hoiatati meid korduvalt, et ennenägematu külm on tulemas. Hoiatused ajasid hirmu peale. Küsisime, et kas on tulemas, mida leiame Piiblis ‘Revelations 6’, mis ennustas katastroofi, nälja, sõja, katku ja surmaga. Ini­ mesed ostsid poed tühjaks, aga samal ajal ERCOT rahustas kuberneri, et elektrivõrk peab külmale vastu ja varub kõik, mida vajame.

Mida teha? Mu pere on Con­ necticutist, kus külmad tal­ ved olid tavalised. Ostsime pudeli vett, katsime roosipõõsad patja­ dega ja välised veekraanid mähkisime rätikutega. Oleme ­ kogenud jää ja lumega. Kuue­ aastasena viisid mu vanemad mind uisutama kuskile Tallinna kesklinna. Oli tore. 34-aastase­ na viisin oma pojad suusatama.

Nad utsitasid mind kaasa tege­ ma. Tegin ja minust sai ka suu­ sataja. Connecticutis oli talvel maja ümber ligi jalakõrgust lund. Sellest sain üle, makstes poistele 25 senti tunnis lume kühveldamise eest. Siin elame hästi ehitatud majas, ja mu peres hirmu polnud.

Esmaspäeva, 15. veebruari hommikul ärkasime, kui soojus väljas oli langenud 14 F peale (-9°C). Nagu ennustatud, sadas öösel lörtsi, mis hommikuks külmus jääks. Oli kohutavalt ­tuuline. Lund oli vaid paar tolli, aga jää pärast hoiatati mitte ­autoga sõita. Prügivedu ei olnud ja ka posti ei tulnud – arusaa­ davalt. Aga mis meil viga, olime soojas kodus ja mängi­ sime kaarte.

Teisipäeval sõitis tütar meile, vaatamata teede olukorrale. Ta elab kaheksa miili eemal. Ta tuli, sest polnud vett. Kuskil tema korterimajas oli nii kül­ maks läinud, et veetorud jää­ tusid ja lõhkesid. Selle järel keerati kraanivesi ära terves korterimajas. Meil oli aga vett

ja sõime sooja õhtusööki.

Tänavad oli ikka libedad ja ta jäi ööseks meile.

Kolmapäeval oli päikseline hommik, soojus väljas tõusis kuni 35 F (+2°C). Kuid nüüd tuli üllatus. Keskpäeval katkes elekter, maagaas ja kraanivesi meie ümbruses. Ilma elektrita ei tööta meie kütteseade ja kohe hakkas tubades soojus langema.

Selgus, et terves Texases oli elektrivõrk kokku varisemas, sest polnud küllalt elektrit toot­ vaid jõujaamu töötamas. Et mitte tervet osariigi võrku kao­ tada, hakkas ERCOT elektrit välja lülitama rajoonide viisi.

Iga tunniga langes meie toa soojus kahe kraadi võrra. Oli selge, et kui elektrit ei taastata, oleme õhtuks väga külmas majas. Õnneks selgus, et me ­ tütre korteris oli elektrit ja see­ ga soojust ja sõitsime sinna.

Pudelivett tal oli ja seega meil oli tavaline soe keedetud õhtu­ söök. Selgus, et Houstoni linna veepumbad töötavad elektriga ja selle puudusel langes vee surve.

Kuid tualetti saime kasutada, tuues ämbriga vett basseinist. Ööbisime tütre pool.

Neljapäeval sõitsime koju.

Enamiku tänavate valgusfoorid töötasid, teed olid kuivad.

Inimesed sõitsid ettevaatlikult ja viisakalt. Meie toidupood oli avatud, kuid inimesi lasti sisse vähe korraga, sest paljud kas­ sapidajad ei olnud kohale ilmu­ nud. Piima ja pudelivett müüdi üks pudel ostjale. Koju jõudes selgus, et elektri- ja maagaasi­ ühendus oli taastatud. Kuid kraanivesi voolas nõrgalt, kuigi õnneks piisavalt tualettide tar­ beks. Linnaamet helistas kõigile elanikele, teatades et kraanivett peab joomiseks keetma.

Reedel oli mu abikaasa sünnipäev. Tavaliselt toon talle ­ sellel päeval jäätisekoogi. Kuid meie jäätisepood (Dairy Queen – DQ) oli kaotanud elektri ja kõik jäätis oli välja visatud. Öösel langes temperatuur jälle

Eestlased arendasid ja patenteerisid Sars-Cov-2 nina- ja kurgusprei Eesti ettevõtete ja ülikoolide koostöös arendati välja tehnoloogia, mille abil on võimalik valmistada SARS-CoV-2 vastastel antikehadel põhinev nina- ja kurgusprei, mis on esmaste uuringute käigus näidanud toimet koroonaviiruse nakkuse tõkestamiseks.

Konsortsium, millesse kuulu­ vad Icosagen Grupp, AS Chemi-Pharm, Tartu Ülikool (Farmaatsia instituut, Bio- ja siirdemeditsiini instituut ja Tehnoloogia instituut), Eesti Maaülikool (Veterinaar­medit­ siini ja loomakasvatuse insti­ tuut) ning OÜ Teadus ja Tegu on koostöös arendanud välja tehnoloogia koroonaviiruse nak­ kust tõkestava toimega ternes­ piimapreparaadi loomiseks.

Uue tehnoloogia väljatööta­ mist vedanud professor Mart Ustavi sõnul baseerub nende

töö hüperimmuniseeritud leh­ made ternespiimast toodetud preparaadil. „Ternespiimal on parim looduslik roll pakkuda vastsündinule esmast kaitsvat immuunsust ema organismi poolt toodetud antikehade abil.

Meie töötasime omalt poolt välja tehnoloogia ternespiima ­ antikehade puhastamiseks, mille tulemuseks on preparaat, mida saab kasutada nina- ja kurgu­ sprei valmistamiseks, millel omakorda on toime koroonavii­ ruse nakkuse tõkestamiseks,“ selgitas professor Ustav uudse toote positiivset mõju võitluses koroonaviirusega. Professor Ustav rõhutas, et tegemist ei ole ravimiga, vaid viirusvastase preparaadiga, mis töötab nina­ neelus limaskestade pinnal, kus see saab spetsiifiliselt inak­ tiveerida Covid-19 tekitajat SARS CoV-2 viirust.

külmumistemperatuurile.

Laupäeval avastasime, et kraanivee surve oli taastatud.

Teatati, et selle vee joomine on ohutu. Meie siin oma kookonis tundsime, et oht on möödas.

Päike oli väljas, tänavad olid kuivad, aga oli kurb leida, et me mandariini- ja hibiskusepõõsa lehed olid pruunid ja seega ei elanud seda külma üle.

Esmaspäeval saime posti ja prügi koguti. Elu tundus nor­ maalne. Sama ei saa öelda pal­ jude inimeste kohta Houstonis, mis on 24 miili kaugusel ja kus elab 2,3 miljonit elanikku. Igal neljandal inimesel linnas olid veetorud külma tõttu lõhkenud.

Paljud pidid veetma osa sellest nädalast varjupaikades, et olla soojad ja söödetud annetatud toitudega. Inimesi oli surnud kas siis külmast või õhu mürgi­ tusest, mida põhjustas mitte õigesti kasutatud mootoritest kütmine.

Sellel nädalal terve Texase osariik kannatas elektripuudu­ sest kas siis lühikest aega või nädalaks. Näpunäitamist oli pal­ ju ja ERCOT, s.t. Texase elekt­ rivõrgu administraatorid astusid oma kohalt tagasi. Selgus, et nad polnud isegi Texase elani­ kud.

Kõik on elektriga seotud.

Kraaniveepumbad ja isegi maagaasi jõujaamad vajavad elektrit. Kahju sellest katastroo­ fist on hinnatud 14 miljonile dollarile. Normaalselt tuleb pool elektrist, mida Texas tarvi­ tab, maagaasist, tuulikutefarmid varuvad ligi ühe neljandiku.

Kõik seadmed on elektri või masinaid jahutava veega seotud.

Kaob üks, siis kaob teine, kas siis lõhkenud veetorude või jääga elektritraatidele langenud ­ puude tõttu.

Võib-olla peaksime liituma föderaalse elektrivõrguga? Ei usu, et see toimub. Varsti unus­ tame selle katastroofi, sest neil, kes kõige rohkem kannatasid, pole poliitilist jõudu.

ARVED PLAKS Märts 2021, Pearland, TX

Nr. 13

ÜLESTÕUSMISPÜHI

RÕÕMSAID

Rõõmsaid ülestõusmispühi!

TARTU COLLEGE 310 Bloor St. W., Toronto, ON M5S 1W4

Rõõmsaid kevadpühi! unique inc.

1251 Yonge Street Toronto, Ontario M4T 1W6

Meie esindaja

ANNE LEIUS Tel. kontoris 416-928-6833 kodus 416-482-9119

Rõõmsaid ülestõusmispühi!

Lia H. Hess

B.A., CWM, EPC.,

Certified Wealth Manager • Elder Planning Counselor

911 Golf Links Rd. Suite 308, Ancaster ON L9K 1H9 • Tel: 905-541-1900

www.liahess.com • Lia.hess@manulifesecurities.ca Kokkuleppel kohtume teile sobival ajal kontoris, kodus või Eesti Majas.

Rõõmsaid kevadpühi!

Heinsoo Insurance Brokers Ltd. EESTI MAJAS 958 Broadview Avenue, ruum 202, Toronto, Ontario M4K 2R6

Telefon 416-461-0764

Prof. Ustavi sõnul on eel­ kliinilised katsed näidanud, et toodetud preparaat omas SARS CoV-2 viirust neutraliseerivat aktiivsust. „Rõhutame, et antud antikehad olid tõhusad mitte ainult Wuhanist alguse saanud viirustüve vastu, vaid ka uute, kergemini levivate Suurbritan­ nia, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia viirusvariantide puhul,“ ütles prof. Ustav.

AS Chemi-Pharm juhi Ruth Oltjeri sõnul on järgmiseks sammuks läbi viia kliinilised uuringud ja hakata esimesel võimalusel preparaati sisaldavat nina- ja kurguspreid SARSCoV-2 BioBlock tootma. ,,Sel­ leks oleme käivitanud SARSCoV-2 BioBlock katsepartiide tootmise ja oleme esitanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komiteele kooskõlasta­ miseks kahe kliinilise uuringu protokollid.“ lisas Oltjer.

Väljatöötatud preparaat ei ole ravim, vaid viirusvastane ennetava toimega preparaat, mis

töötab ninaneelus limaskestade pinnal, kus see saab spetsiifili­ selt inaktiveerida Covid-19 tekitajat SARS CoV-2 viirust. ­ SARS-CoV-2 BioBlock nina- ja kurgusprei ei asenda ka vaktsi­ neerimist ega maski kandmist, vaid on lisameede viirusahelate katkestamisel.

Hiljuti andis Icosagen kon­ sortsiumi inventorite nimel sisse patenditaotluse USA patendia­ metile (nr. 63/160833) SARS CoV-2 viirust neutraliseerivate antikehade preparaadi tehnilise protsessi kaitsmiseks.

(Allikas: chemi-pharm.com)

KANADA UUDISED

KANADA. Walmart sulgeb Kanadas kuus poodi (kolm Ontarios, kaks Albertas ja ühe Newfoundland ja Labradoris) ning investeerib $500 miljonit enam kui 60% olemasolevate poodide renoveerimiseks ja moder­niseerimiseks.

(Lüh. Globalnews)

Nr. 13

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

TOITUMISNÕUSTAJA ANNAB NÕU Marika Blossfeldt

Saage tuttavaks: vitamiini- ja energiapomm lehtköögivili Lehtköögiviljad, nagu lehtkapsas, lehtpeet ja ka paljude juurviljade pealsed, samuti metsikud söödavad lehed, nagu naat, karulauk, nurmenukulehed ja kortsleht on maailmas kasvavatest köögi­ viljadest kõige toitainerikkamad.

Vaid minuteid pärast leht­ köögiviljade söömist on tunda värsket energiat kehas ja head tuju meeles.

Lehti võib nimetada taime kopsudeks. Nad sisaldavad ro­ helist pigmenti klorofülli, mis käivitab päikese abil hapniku tootmise protsessi. Ei ole juhus, et lehtköögivilju süües toetame ka oma kopse. Roheline on kevade, uuenemise, lootuse ja ­ südametšakra värv, seepärast ongi lehtköögiviljal niivõrd positiivne mõju.

Toitainetest annavad lehtköö­ giviljad meile rauda (mida tu­ medam roheline, seda rohkem rauda), kaltsiumi (kas oled mõelnud, kust tuleb kaltsium lehmapiimasse? Ikka rohelisest rohust!), magneesiumi, kaaliu­ mi, fosforit, tsinki ja vitamiine A, C, E ja K. Klorofüll toidab seedetrakti kasulikke baktereid, soodustades tervisliku soole­ floora teket, tugevdades im­ muunsüsteemi ja aidates vähk­ tõbe eemal hoida.

Lehtköögiviljadel on puhas­ tav toime, nad toetavad maksa ja neerude talitlust. Mida mõru­ ma maitsega vili, nagu allik­ kerss, võilill või rukola, seda

parem maksa toniseerija. Kõik lehtköögiviljad aitavad suure­ päraselt verd puhastada ja parandavad vereringet. Nende söömine vähendab lima teket ja aitab seda hingamisteedest välja viia.

Lehtköögivilju on lihtne valmistada ja nad valmivad kiiresti Lehti võid aurutada, keeta või õlis kuumutada. Keetmis­ vedelik hoia alles kasuliku ra­ hustava ja aluselise joogina.

Keetmisaeg on lehtköögiviljal lühike, 2–5 minutit. Jälgi alati lehtede värvi, see annab märku nende valmimisest. Kui värv muutub erksamaks, on see märgiks, et nad ongi valmis.

Kui liiga kaua keeta, muutub lehe värv oliiviroheliseks ja kannatavad nii maitse kui väli­ mus. Kui lehed on erkroheliseks muutunud, serveeri neid kohe.

Oma külalistele lehtköögivilja pakkudes teen kõik ettevalmis­ tused varem ära, aga keetmise jätan ajaks, mil juba laua äärde istutakse. Just vahetult enne söömist valmistatud lehtköö­ giviljad maitsevad võrratult.

Lehtköögivilju ette valmis­ tades kasuta õli või rasva kas keetmise ajal või valmisroale piserdades, see aitab omastada rasvlahustuvaid vitamiine A, E ja K. Kui piserdad toidule veidi sidruni- või laimimahla või pal­ samiäädikat, midagi hapukat, võimaldad organismil paremini kaltsiumi kätte saada.

••• Tuletame meelde: Marika viie­ päevane terviktoidu kevadpu­ hastus algab 7. aprillil. https://marikab.com/cleans­ es-etc/spring-cleanse/ (vt ka EE # 9, 5.03.2021)

Tavaline lehtkapsas porgandi ja porruga NELJALE

Mõnus lehtkapsaroog, millele annavad nii maitse- kui vär­ viaktsenti porgandid ja kirsstomatid.

Ained: 4 porgandit, pikuti pooleks, siis risti 3 cm tükkideks, siis ­peenikesteks kangideks lõigatud oliiviõli 1 porru, 1 cm ratasteks lõigatud 3 küüslauguküünt, viilutatud 8 suurt lehtkapsalehte, rootsud eemaldatud, risti 2 cm ­ribadeks lõigatud soola ja pipart 480 ml kirsstomateid, poolitatud natuke sidrunimahla Valmistamine: 1 Prae porgandid oliiviõlis.

2 Lisa porru, küüslauk, lehtkapsas ja natuke vett, sega ja lase kaetult haududa, aeg-ajalt sega.

3 Kui lehtkapsas on õrnalt pehme, maitsesta soola ja pipraga.

4 Lisa tomatid ja kuumuta läbi.

5 Piserda sidrunimahlaga ja serveeri soojalt.

Serveeri teraviljade ja aedviljadega, sobib ka kala ja kana kõrvale.

Keelesõbraprogramm ja mentorlus eesti keele õppimisel Mailis Sütiste-Gnannt Hoo on sisse saanud Inte­ gratsiooni Sihtasutuse poolt ellu kutsutud teine keele­ sõbraprogramm, kuna vajadus sellise suhtluskeele arendamise võimaluse järele on eesti keelt õppivate inimeste hulgas suur. Esimene keele­ sõbraprogramm toimus eelmisel kevadel karantiiniperioodi ajal ja möödunud neljapäeval kohtusid praeguses pro­ grammis osalevad mentorid Zoomis, et vastastikku kogemusi vahetada.

Kui 2020.aasta kevadel oli Facebookis postitus, et otsitakse eesti keele mentoreid, otsustasin kõhklemata ka end kirja panna.

Miks? Kuna Eestimaa ja eesti keel on mulle väga kallid ja see oli huvitav väljakutse, mis tuli just Covid-19 karantiiniperioodi alguses.

Ma ei ole ise hariduselt eesti keele õpetaja, vaid olen oma esimese kõrghariduse oman­ ­ danud 80ndatel aastatel Tartu ülikoolis germaani filoloogia alal ja töötanud pärast seda neliteist aastat Tallinna Keelte­ koolis võõrkeelte õpetajana, kus õpetasin hoopis saksa keelt eesti ja vene gruppidele, inglise ja prantsuse keelt eesti gruppidele.

Kaks viimast aastat enne 2004. a Prantsusmaale kolimist sain eesti keele õpetamises ka käe valgeks. Nimelt õpetasin inglise keele baasil eesti keelt välis­ maalastele. See oli minu esi­ mene eesti keele õpetamise kogemus. Mäletan, kui palju aega ma oma tundide etteval­ mistamiseks tookord kulutasin, sest ilmnes, et ainult eesti keelt emakeelena rääkimisest tegeli­ kult ei piisa, et astuda väga palju küsimusi esitavate nõudlike välismaalastest eesti keele hu­ viliste ette. Kuigi kursus oli inglise keele baasil, otsustasin ­ algusest peale õpetada ja rääki­ da ainult eesti keeles ja see õi­ gustas end igati. Tookordsetest eesti keele õpetamise ristsetest on kasu ka praeguses mentor­ programmis.

Hirmu mentoriks hakkamise suhtes ei olnud. Võtsin seda kui huvitavat uut väljakutset, kus saab taas eesti keelega tegeleda ja kedagi aidata. Aitamise rõõm ja et keelesõber sellest abi saab, on ütlemata hea tunne ja moti­ vatsiooni allikas.

Kõige keerulisem on leida oma tihedas päevaplaanis see õige ajahetk, sest seoses karan­ tiiniga Eestis peame muu töö kõrvalt hakkama saama ka tütre distantsõppe korraldamisega Viimsi koolis ja prantsuse kooli igapäevase õppeprogrammiga.

Tuleb kõik õppimised kuidagi nii ära korraldada, et need õigel ajal tehtud saaksid. Raskus seis­ neb eelkõige selles, et serverid ei pea Prantsusmaal vastu, kuna internetiühendus on aeglane ja halb. Sellest hoolimata sobitame mentorprogrammi tunnid oma päevaplaani.

Kõige olulisemaks peaks olema mentorprogrammis kee­ ­ lesõbra kõnepraktika ehk siis vestlusoskuse arendamine. Olen

oma keelesõpradega vestlustee­ madeni jõudnud vägagi spon­ taanselt. Esimene kord tutvume teineteisega ja keelesõbrad rää­ givad mulle endast, oma pärito­ lust, perest, tööst ja lastest. Meil on põnevad vestlused ja on tore näha, et kui inimene on moti­ veeritud, suudab ta väga hästi eesti keelt õppida.

Me vestleme maast ja ilmast ning vestlus võib võtta väga ootamatuid pöördeid. Olen saanud palju huvitavat teada kullakaevandustest, erinevatest rahvustoitudest, erinevate rah­ vuste kalendritähtpäevadest ja kommetest, raamatute küljenda­ misest jne. Alati leiame huvita­ vaid ühiseid kokkupuute­ punkte oma eludest, mis muudavad meie vestlused nauditavaks ja rikastavad meid vastastikku.

Kuna kohe-kohe on saabu­ mas lihavõtted, tutvustas üks keelesõber mulle õigeusu pasha­ pühi – nende traditsiooni viia värvitud munad, pühadesai ja pasha kirikusse altari juurde, et need seal pühitseda, samuti kuidas toimub protsessiooni rongkäik ümber kiriku ja kõike muud lihavõttepühadega seon­ duvat. Ülihuvitav vestlus kuju­ nes meil ka aastaaegadest ja miks üks või teine aastaaeg kee­ lesõbrale meeldib või mitte.

Kuidas see kõik on elu jooksul muutunud – lapsepõlve lemmik­ aastaajast, lumerohkest talvest, on nüüdseks lemmikuks saanud hoopis värvikirev sügis, sest see on nii romantiline ja täis nostal­ giat.

Meie töömeetodid on välja kujunenud spontaanselt töö käi­ gus. Esimese keelesõbraga tegin esimese vestlustunni jooksul märkmeid ja pärast nendest kok­kuvõtte, mille saatsin kee­le­ partnerile, et ta saaks ka kirja­ pildis oma laused selgeks ­õppida. Abiks oli siin kunagise tõlgiameti pidamisel omandatud märkmetehnika. Nii sain üle­ vaate ka keelesõbra grammati­ ka- ja sõnavaraprobleemidest.

Keelesõber soovis igaks tunniks ette valmistada mingi teema.

Tunni kokkuvõttes soovitasin vestluses tehtud vigade põhjal korrata vajalikke grammatika­teemasid (nt lihtmineviku moo­ dustamist) ja andsin ka soovi­ tuslikud kordamisharjutused.

Grammatikaharjutusi oma tun­ dides me muidu ei tee. Küsin iga tunni alguses, kas antud har­ jutuste tegemisel on tekkinud küsimusi. Keelepartnerile väga meeldis minu tehtud kokkuvõte koos selles antud soovitustega.

Nii otsustasimegi sellisel mee­ todil edasi töötada.

Kõige olulisem on vestluse juhtimine ja et keelesõber saaks võimalikult palju rääkida. Me vestleme tavaliselt 60-75 minutit.

Teise keelesõbraga on meil välja kujunenud puhtalt vest­ lustunnid ja mingit konkreetset teemat ta eelnevalt ette valmis­ tama ei pea. Vestleme igasugus­ tel teemadel. Ta on väga huvitav inimene ning juttu jätkub meil alati: talisuplusest kuni mikro­ laineahjus muna küpsetamiseni, raamatute küljendamisest rah­ vusvahelise luulepäevani ning

17

Itaalias peeti kinni luuramises kahtlustatavad ERR vahendas kolmapäeval teadet, mille kohaselt olid Itaalia julgeolekujõudude töötajad võtnud luuramises kahtlustatuna kinni Vene ja Itaalia sõjaväelase.

Luuramises süüdistatakse Itaalia mereväeohvitseri, kes andis raha eest Vene sõja­ ­ väe­ ametnikule üle salajasi doku­ mente.

2. järgu kapteni auastmes i­ taallane ja venelane tabati teisipäeval Roomas teolt, ütles ­ politsei.

Ajalehe La Repubblica teatel võeti mehed kinni, kui itaallane venelasele dokumente müüs, vahendas ERR. Politsei sõnul avastati spioon mereväes pärast pikka uurimist, mida juhtis Itaalia sisejulgeole­ kuteenistus AISI (Agenzia In­ formazioni e Sicurezza Interna) ning toetas kaitsejõudude juht­ kond.

Itaalia välisministeerium kut­ sus välja Vene suursaadiku Roomas Sergei Razovi.

Itaalia välisminister Luigi Di Maio ütles avalduses, et Rooma esitas Vene suursaadikule amet­ liku kaebuse ja teavitas teda int­ sidendiga seotud kahe Vene ametniku koheselt riigist väl­ jasaatmisest. (ERR/EE)

luuletuste lugemiseni.

Kindlasti on palju muid või­ malusi vestlustundide läbiviimi­ seks, nt vestlused telesaadete, raamatute, ajaleheartiklite põh­ jal jne, nagu teiste mentorite kogemused näitavad. Lähtuda tuleks keelesõbra keeleoskusest ja huvidest, et ta oleks moti­vee­ ritud vestlusest aktiivselt osa võtma. Paindlikkus ja igaühele individuaalne lähenemine on ilmselt olulised võtmesõnad.

Samuti avatus ja spontaansus.

Kindlasti peaks kohe alguses kokku leppima, mida keelesõber ootab ja mis on tema eesmärk eesti keele õppimisel. Samuti on hea kokku leppida orientee­ ruvates kohtumiseaegades, mida saab vastavalt vajadusele muuta, kui midagi ette tuleb.

Minu arvates on mentorpro­ gramm väga tänuväärne ettevõt­ mine. Nii tore on kogeda, et siia on kokku sattunud mentorid ja keelesõbrad erinevatest maail­ manurkadest ja erineva õpeta­ miskogemusega või üldse teiste erialade esindajad. Mentorite hulgas olen taas kohanud häid sõpru kooliajast ja laiast maail­ mast. Neid siit eest leida on puhas rõõm. Tore on meie ­ Facebooki eesti keele mentorite grupp, kus vastastikku kogemu­ si jagatakse ja nädalatest kokku­ võtteid tehakse. Ühine õlg õla kõrval tunne on väga inspiree­ riv. Just selle õhinapõhise eesti keele edasiandmise sooviga ühelt poolt ja vabatahtliku sun­ duseta õppimissooviga teiselt poolt võiks lennelda eesti keele omandamise poole.

18

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

PUHKA RAHUS, ARMAS TIINA… SÜDAMED ON MEIL VÄGA KURVAD

Nr. 13

Lahkus perekonnasõber

Tiina Zeggil

Maimu Hellat

(née LOMAX)

Kaastunne omastele

sündinud 4. juulil 1965 Torontos surnud 24. märtsil 2021 Woodbridge’is

Mälestab ALVER RÕIKA

Mälestavad sügavas leinas onu KULDAR, abikaasa ELVA RANDEL, ALEKSANDRA, HEILI, LINDA ja KAI HELE GELZINS

Lahkus hea lähedane naaber

Olly Kopti Südamlik kaastunne HELILE ja HARRYLE perega

LAHKUS ARMAS ÕDE JA SUGULANE

Mälestab SELMA

Rikki Pilvi Hurley-Linholm * 7. aprill 1939 Tallinnas † 12. märts 2021 Westburys, NY Mälestame kurbuses

Lahkus igavikku meie kallis

Olly

HELGI ELSIE VIIVI MEERI ja GERRY LORETTA

Südamlik kaastunne HELILE ja HARRYLE perega REET

108 aastasena suri vanim eestlane Illa Toompuu

Jaapanis algas kirsipuude õitsemine tänavu varakult

24. märtsil suri New Jerseys vanim eestlane Illa Toompuu.

Möödunud aasta 26. ok­ toobril pühitses Illa Toompuu New Jerseys asuvas hooldeko­ dus oma 108. sünnipäeva.

Elurõõmsat ja värvikat eestlan­ nat külastasid seal mitmed eestlastest sõbrad Lakewoodi Eesti Ühingust. Uhket sünnipäe­ vakrooni kandnud Birthday Girl soovis elada veel vähemalt kaks aastat.

Illa sündis Peterburis, kuhu ta vanemad Johannes ja Anna Maria Virnhoff asusid 20. sajan­ di alguses elama. Talviti elas terve pere Peterburis, suved veetis ta ema koos lastega Sinimäel ja Utrias. Seal alustas ta ka oma kooliteed ja lõpetas Narvas gümnaasiumi.

1934. a abiellus Illa noorem­ leitnant Alo Karemaaga (end.

Kerreman). Sõda sundis teda 1944. a kodumaalt lahkuma ning kaubalaeval Wartheland pääses ta koos kahe pojaga

Jaapanis on oluline märk ke­ vade saabumisest kirsiõite puhkemine. Ōsaka ülikooli andmetel saavutas kirsipuude õitsemine sel aastal Kyōtos oma tipphetke 26. märtsil.

Kirsipuud on hakanud õitse­ ma järjest varem. Selle põhju­ seks on teadlaste arvates kliimamuutused.

Kirsipuude õitsemise kohta Kyōtos on keisrikoja dokumen­ tides ja päevikutes andmeid alates 812. aastast pKr. Märk­ mete kohaselt oli seni varaseim kirsiõite puhkemise tipp 27. märtsil 1409. aastal, tänavune tipphetk – 26. märts on seega uus rekord.

Kirsiõied, mida jaapani kee­ les nimetatakse sakura’ks, püsi­ vad vaid mõne päeva, aga nende ilmumine on tohutu tähtsusega nii majanduslikult kui ka kul­ tuuriliselt ning seda kogune­ takse imetlema nii perekonniti kui sõprade seltsis. „Ma olen otsinud ja kogunud fenoloogilisi andmeid kirsipuu (Prunus jamasakura) täieliku õitsemise kuupäeva kohta palju­ dest päevikutest ja kroonikatest, mida on kirjutanud keisrid, aristokraadid, kubernerid ja ­ mungad Kyōtos ajaloolisel ajal,“ kirjutas Ōsaka prefektuuri ülikooli teadlane Yasuyuki Aono, kes on kogunud andmeid kuni 812. aastani välja.

Alates umbes aastast 1800 on nende andmete järgi õit­ semise tipphetk Kyōtos järkjär­ gult liikunud aprilli keskpaigast aprilli alguse suunas.

Tänavu algas kirsipuude hooaeg Jaapani lõunaosas Hiroshimas 11. märtsil, kaheksa

(Aadu ja Jaak) Saksamaale, kus viis aastat elati Kempteni põge­ nikelaagris. 1949. aasta tänu­ pühaks jõudsid nad Ameerika Ühendriikidesse, New Yorki.

Illa sai tööd Brooklynis palga­ arvestajana, hiljem töötas ta pikemat aega Chemical Bank (nüüd Chase Bank) peakontoris.

Samuti hakkas ta kaasa lööma eestlaste tegevuses. Ta oli New Yorgi Naiskoori üks asutajatest ja hilisem esinaine ning New Yorgi Eesti Ev. Luteri Usu koguduse nõukogu liige. 1975. aastal asus Illa elama Lake­ woodi ning hakkas sealses eesti täienduskoolis lapsi õpetama, ­ võttis enda peale Lakewoodi Eesti Ühingu raamatupidaja ko­ hustused ning lõi kaasa rah­ vatantsuringi, seenioride ja sealse eesti koguduse tegevuses.

Seni teadaolevalt on kõige pikemalt elanud Maria Tomson, kelle eluea pikkus oli Vikipedia andmetel 112 aastat, 3 kuud ja 30 päeva.

Armas

Olly Kopti Mälestan Sind ANDRES RAUDSEPP

Maailma suurima Hiina muutis maali müük andis Hongkongi heategevuseks üle 50 valimisreegleid miljoni euro Sel nädalal võttis Hiina vastu Briti kunstniku Sacha Jafri teh­ tud maailma suurim maal müüdi 45 miljoni naela ehk 52 miljoni euro eest prantsuse ärimehele. Müügist saadud tulu jagatakse maailma erinevatele heategevusorganisat­sioonidele.

Kunstnik veetis ühe Dubai hüljatud hotelli balliruumis ­kokku kaheksa kuud, kus maalis 1600-ruutmeetrist teost. Tal oli plaanis jagada maal 70 tükiks ja need eraldi müüa, kuid prantsuse krüptoärimees Andre Abdourne ostis kogu töö korraga.

52 miljoni eurone müügihind teeb maalist ühe kõige kallima elava kunstniku tehtud teose.

Jafri sõnul läheb müügist saadud tulu heategevus-organi­ satsioonidele, et aidata abivaja­ vaid lapsi Brasiilias, Indias, Indoneesias ja Lõuna-Aafrikas.

Septembris tunnustati Jafri teos Guinnessi rekordite hulgas maailma suurimaks maalilõuen­ diks. (D/EE)

muudatused Hongkongi valimisreeglites. Uute reeglitega kärbitakse Hongkongi parlamendi otsevalitavate kohtade arvu ligi poole võrra ja parlamendikandidaate hindab kõi­ gepealt Pekingi-meelne komitee, et tagada nende lojaalsus Hiinale.

Hiina üleriiklik rahvakong­ ress kiitis selle plaani heaks märtsi alguses.

Hiina riigimeedia teatel kiitis uue korra ühehäälselt heaks ­riigi tähtsaim otsuseid tegev or­ gan, üleriikliku rahvakongressi alaline komitee. See muudab Hongkongi põhiseaduse lisa.

Otsevalitavate seadusandliku nõukogu liikmete arv väheneb 35-lt 20-le, samal ajal suuren­ datakse kohtade koguarvu 70-lt 90-le.

Kõik seadusandliku nõukogu liikmekandidaadid peavad edas­ pidi läbima kaks hindamisvooru, enne kui nad päriselt kandi­ päeva varem kui eelmine re­ deerida saavad. Neile annavad kord, mis püstitati 2004. aastal. hinnangu valimiskomitee ja uus

(D/EE) hindamiskomitee. (D/CTV/EE)

Nr. 13

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

KIRIKUD

TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS

883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9

817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee

Tel 416-465-0639

Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E ja N 9.00–14.00; K 12.00–17.00 Alates 15. märtsist 2021 on ju­malateenistusteks kirikutesse lubatud vastu võtta inimesi maksimaalselt 15% kirikusaali täituvusest. Meie kiriku puhul on see 45 inimest.

Kirikus olles kanname maski ja järgime füüsilise distantsi hoidmise reegleid.

Reedel, 2. aprillil kell 11.30 SUURE REEDE JUMALA­ TEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 4. aprillil kell 11.30 ÜLESTÕUSMISPÜHA JU­­ MALATEENISTUS ARMU­LAUA­ GA. Pühapäeval, 11. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 18. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­ MULAUAGA. Pühapäeval, 25. aprillil kell 11.30 JUMALATEENISTUS AR­­MULAUAGA. Pühapäeval, 2. mail kell 11.30 JUMALATEENISTUS ARMU­ LAUAGA.

Kodulehekülg: www.tebk.ca e-post: ebcoft@gmail.com Pastor Timo Lige tel. 647-703-7760 epost: timolige@kardla.edu.ee Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Emeriitpastor Jüri Puusaag Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

COVID-19 isolatsiooni-reeglite tõttu ei toimu jumalateenistusi kiri­kus ajutiselt. Virtuaal-juma­ latee­ nistus on nähtaval ala­ tes pühapäevast tebk.ca veebilehe­ küljelt ja YouTube’i kanalilt „To­­ron­to Eesti Baptisti Ko­­ gudus“ Reedel, 2. aprillil kell 11.00 SUUR REEDE VIRTUAALNE MUUSIKALINE PALVUS-MÕ­ TISKLUS. Sõna ja muusika Timo ja Monika Lige. Issanda surma mälestamine.

Pühapäeval, 4. aprillil kell 11.00 ÜLESTÕUSMISPÜHA VIR­ TUAAL-JUMALATEENISTUS. Jutlus pastor Timo Lige: „Jeesus on Ülestõusmine ja Elu”. Muusika TEBK virtuaalkoor, solistid ja noorte ansambel.

Pühapäeval, 11. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALATEE­ NISTUS. Jutlus pastor Timo Lige.

Muusika Mikaela Boutilier.

Pühapäeval, 18. aprillil kell 11.00 VIRTUAAL-JUMALA­TEE­ NISTUS. Jutlus ja muusika pastor Timo Lige.

Eestpalvesoovid võib igal ajal kirjalikult esitada aadressil estochurch@gmail.com ja isiklikult telefoni teel pastoriga ühendust võttes.

EELTEATED:

Pühapäeval, 9. mail kell 11.30 EMADEPÄEVA JUMALATEE­ NISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 23. mail kell 11.30 NELIPÜHA JUMALA­ TEENISTUS ARMULAUAGA. Pühapäeval, 30. mail kell 11.30 KOLMAINUPÜHA JUMA­ LATEENISTUS ARMULAUAGA. OPTOMETRIST

Dr. Kristel Toomsalu 2425 Bloor St. West

416-604-4688

ADVOKAADID ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

Loe Eesti Elu internetis —

www.eestielu.ca

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS (ELCC, Kanada Ida-Sinod) 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172.

Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Agricola kirikus EESTI­ KEEL­ SEID JUMALATEE­N ISTUSI AJUTISELT EI TOIMU. Vaimulikud videomõtisklused koguduse facebooki koduleheküljel: Toronto-Eesti-EvangeeliumiLuteriusu-Vana-Andrese-kogudusELCIC VIRTUAALSED JUMALA­ TEE­NISTUSED nähtaval VanaAndrese koguduse Facebooki lehelt (vi aadress ülal). Koguduse liikmetele, kes on registreerinud oma e-posti aadressi, saadetakse uute teenistuste link e-postiga. Kes pole liitunud koguduse e-posti nimekirjaga, aga soovib seda teha – palun võtke ühendust koguduse õpetajaga.

Suure Reede ja Ülestõus­ mispühade jumalateenistuste lingid on alates vastavatest kuupäevadest üleval ja ligi­ pää­ setavad ka Eesti Elu veebilehe (eestielu.ca) kaudu.

19

MÕTE PÜHAPÄEVAKS

Toronto Vana-Andrese Koguduse Õpetaja KALLE KADAKAS

Kristus on tõesti üles tõusnud!

Sest Kristuse armastus sunnib meid ning me otsustame nõnda: kui üks on surnud kõikide eest; ja ta on surnud kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid temale, kes nende eest on surnud ja ülestõusnud.

Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata uus on tekkinud! (2 Korint­las­ tele 5,14,15,17) Kristus on surnuist üles tõusnud ja surmaga surma maha tallanud ja meile sellega elu kinkinud! (Vanakiriklik ülestõusmispüha tervitus) Ometigi laseb klassikust kir­ janik Johann Wolfgang Goethe oma kirjanduslikul kangelasel dr. Faustil kurta: ,,Sõnumit ma küll kuulen, aga mul puudub sellesse usk.“ („Faust“ Tartu Ülikooli kirjastus 2016) Het­ kega aga kuuleb elus kibes­ tu­ nud ja tüdinenud Faust lähe­ duses asuvast kirikust ülestõus­ mispüha koraali ja kuigi tal puudub usk, paneb ta mürgika­ rika siiski käest.

Kui sügaval inimhinges pei­ tub ülestõusmise lootus! Loen­ da­ matud inimesed on rajanud oma elu just Igavese lootusele.

Vahel seda enesele ja teistele tunnistamatagi. Põlvkonnad on saanud oma elamisväe ja kosu­ tuse ülestõusmisusu allikast.

Miks peaks end edumeelseks tunnistanud põlvkond usuallikal lihtsalt ära kuivada laskma?

Pühade võidukoraalid helisevad (enese)suletuse aegadelgi. Rõõ­ mustades ja virgutades tüdine­ nuidki.

Tee, mis ülestõusmisusu juurde kulgeb pole alati high­ way. Iga teekond on isiklik ja usutunnetuslik. Jeesus käib me eel ja me püüame Teda järgida.

Rohkelt sõnades ja lihtsalt, vähem tegudes, kuid raskelt.

Ilmvõimatu on uskuda, et Jumala Poeg oleks surnud. Ei, meie ei otsi elavat surnute juu­ rest (Luuka 24.5) Ta on surnuist ülestõusnud (Apostlite teod 10.40). Ja pole midagi kinnita­ vamat ja piisavamat kui jüngritele Kristuse ilmututuses antud tunnistus: „Kui Issand [Jeesus] oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele.“ (Markuse 16.19). Ja see rõõ­ musõnum, mis on kuulutatud kogu loodule (Markuse 16.15) on jumalikult piisav: „kes usub ja on ristitud, see päästetakse“.

(Markuse 16.16). Üks usukogenu on kord kir­ jutanud: ,,Ülestõusmispüha põ­ hiküsimuseks ei ole mitte see, kas surnud kord üles tõusevad, vaid põhiküsimus on selles, kas mina olen ülestõusnud?“ Just

Surnumere kallastelt leiti Piibli käsikirja fragmente Surnumere ääres toimus politseioperatsioon, et tabada mustal turul arheoloogilisi leide müünud vargad. Uurimiste käigus tehti mõnes koopas ka arheoloogilisi kaevamisi.

Tööde käigus leiti Piibli käsikirjade jäänuseid ja 10 500 aastat vana korv, kirjutas uudisteportaal err.ee.

Viimastel aastatel ilmus Iisraelis turule mitmeid Sur­ numere regioonist leitud piibli käsikirju. Varastatud antiikese­

selles, jumalikult provokatiivses küsimuses seisneb Kristuse ülestõusmise kuulutuse väärtus meie jaoks. „Kord murdnud suured mõttetargad pead küsimuse kallal ,,Milline on maailma kõige suurem saladus?“ Üks öelnud, et see on elutahe. Teine vaielnud vastu, et see on võimu­ tahe. Kolmas arvanud, et see on ilutahe. Neljas seletanud, et esi­ mese arvamus on õige, kuid ­siiski ikkagi poolik, sest maailma suurim saladus on igavese elu tahe. See tahe ei ole maailm, aga ometigi peitub ­ selles maailma sügavaim saladus.“ Ärgem leppigem pool-tõde­ dega ega peatugem poolel teel.

Olgem ärkvel ja ärksad uus loodu(d) (2 Korintlastele 5.17)! rõõmsalt Tema elu tunnistades: Jah Ta on tõesti üles tõusnud!

(Vastus vana kiriklikule ülestõus­ mispühade tervitusele) Aamen!

mete tuvastamiseks korraldati uurimine ja kinni peeti kuus inimest. Lisaks korraldati mit­ mes koopas arheoloogilised väl­ jakaevamised. Tööde käigus lei­ tud kreekakeelse käsikirja teeb eriliseks, et see oli oma algses paigas, kus olid ka mündid ning muud jäänused. See ühendab käsikirja juutide mässuga room­ laste vastu aastatel 132-136.

Esimesed Surnumere Piibli käsikirjad avastati koopast 1947. aastal. Hiljem põhjalikul uurimisel leiti koobastest veel 900 rulli käsikirju. Originaal­ dokumente säilitatakse Jeruusa­ lemmas asuvas muuseumis.

(ERR/EE)

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Teade ülestõusmispühade teenistuste kohta Seoses jätkuva pandee­ miaga on jumalateenis­ tustest osavõtt kirikutes Torontos endiselt piira­ tud. Seetõttu edastatakse SUU­RE NÄDALA ju­malateenistused (Suurel Reedel ja Esimesel üles­ tõus­mispühal) Toronto Vana­-Andrese, EELK Toronto Peetri Toronto Eesti Baptistikoguduses ka virtuaalselt. Ligipääs vir­tuaal­teenistusele kogu­ duste ta­­va­liste kanalite kaudu ja Eesti Elu vee­ bilehel (eestielu.ca), kus on lingid aktiveeritud alates vastavalt 2. ja 4. aprillil.

Aastas $160.—; Poolaastas $87.—; Veerandaastas $48.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: aastas $190.00, poolaastas $105.00 ja veerandaastas $58.00.

USA-s: aastas $210.00; poolaastas $115.00; veerandaastas $67.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $285.00; poolaastas $150.00; veerandaastas $80.00.

AINULT DIGILEHT: aastas $95.00; poolaastas $50.00, veerandaastas $29.00.

Hinnad arvestatud Kanada dollarites.

Pangatšekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele.

Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Northern Birch Credit Unionis või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca või maksta PayPal’iga Eesti Elu võrgulehe lingil

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga või digileht alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga.

Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Aadress / epost: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

20

EESTI ELU neljapäeval, 1. aprillil 2021 — Thursday, April 1, 2021

Nr. 13

Tellige EESTI ELU! S P ORT Rally Estonia saab WRC etapi korraldamisks valitsuselt 2,5 miljonit eurot Valitsus otsustas eelmisel nädalal eraldada reservist 2,5 miljonit eurot sel aastal Eestis toimuva FIA autoralli maailmameistrivõistluste (MM) sarja etapi korraldamiseks. Ülemaailmsete otseülekannete kaudu jõuab Eestis toimuv spordi suursündmus sadade miljonite inimesteni 155 riigis. „Eelmisel aastal Eestis esma­ kordselt toimunud MM-ralli ­osutus nii edukaks, et see kuu­ lub WRC-sarja võistluskalend­ risse ka sel ja järgmisel aastal.

Valitsus toetab ettevõtmist, sest usume Rally Estonia meeskon­ na edusse, kes on seda juba 11 aastat professionaalselt veda­ nud,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott. „Märkimist väärib ka see, et eelmisel aastal toi­ munud rallil ühtki nakatunut ei leitud ning korraldajad teevad Terviseametiga igakülgset koos­ tööd, et osalejad ja külalised saaksid turvaliselt võistlust ­nautida,“ lisas ta.

Autoralli maailmameistri­ võistluste etapp võimaldab tut­

Vormelimaailm alustas hooaega.

Vipsi nädalavahetus ebaõnnestus Eelmisel nädalavahetusel toimusid Bahreinis nii vormel-1 kui vormel-2 hooaja avavõistlused.

Kuningliku F1 hooaja ava­ sõidu võitis valitsev maailma­ meister Lewis Hamilton (Mercedes) liidripositsioonilt ­alustanud Max Verstappeni (Red Bull) ja Valtteri Bottase (Mercedes) ees.

See oli Hamiltoni karjääri 96. MM-etapivõit, tema nimel on nüüd ka MM-etappidel enim ringe juhtinud sõitja tiitel.

Samas peeti F-2 hooaja avasõidud, mis sel aastal paku­ vad rohkem huvi ka eestlastele, kuna esimest hooaega teeb kaa­ sa eestlasest vormelipiloot Jüri Vips (Hitech Grand Prix).

Paraku ei läinud kõik ootus­ päraselt. Vips sõitis kvalifikat­ sioonis välja küll 5. aja, kuid sai karistuse, kuna tehniline kontroll leidis, et auto kokku­ panekul oli rikutud aerodünaa­ mikat puudutavaid reegleid. See kukutas Vipsi pühapäevaseks

vustada Eesti riiki, kultuuri ja ajalugu ning sellel on positiivne mõju majandusele. „Suursünd­ mus toob Lõuna-Eesti kiiretele kruusateedele võistlema maail­ ma parimad sportlased ja võistkonnad, mida omakorda ­ jälgivad üle maailma miljonid ­ fännid. Tänavu on plaanis teha ülemaailmne otseülekanne, mil­le kaudu tutvustatakse Eestit enam kui 155 riigis. See suurendab meie tuntust ja atraktiivsust ­reisisihtkohana,“ lisas Ott. Ürituse korraldamise eelarve on kokku ligi 4,4 miljonit eurot.

Eelmisel aastal toimus WRC Rally Estonia Eestis esmakord­ selt. Vaatamata koroonaviiruse levikust tulenenud piirangutele sai sündmusest kohapeal osa üle 26 000 inimese nii Eestist kui ka välismaalt. See oli ühtlasi esimene autoralli maailma­ ­ meistrivõistluste etapp, mis kor­ raldati pärast koroonaviiruse puhangut. Rally Estoniast too­ deti otseülekanded üle maailma, millega Eestis toimuv suursünd­ mus jõudis 740 miljoni inime­ seni.

Rally Estonia on 2021. aasta FIA autoralli MM-etapp, mis sõidetakse Tartus ja Tartu vallas, samuti Otepää, Elva, Kanepi, Kambja, Mustvee ja Peipsiääre vallas 15.–18. juulini.

(KMPT/EE)

põhisõiduks viimasele, 22. kohale. Laupäevases esimeses ­ sprindisõidus suutis ta viimaselt kohaselt alustades jõuda 10. positsioonile, mis lubas teist sprindisõitu alustada 1. kohalt.

Vips oligi kindlalt poodiumiko­ has kinni, kuid mõned ringid enne finišit tekkis käigukasti­rike, mis viis punktikoha.

Pühapäevases põhisõidus tegi Vips väga hea stardi, tõustes viimaselt kohalt juba avaringi lõpuks kuus kohta ning oli ka­ heksanda ringi alguseks kerki­ nud 12. kohale. Konkurentide boksipeatuste järel oli Vips juba punktikohal, kuid tema enda boksisõit 15. ringil võttis teis­ test mitu sekundit kauem aega.

Pärast boksipeatust tabas Vipsi näiliselt mingi tehniline rike, sest ta kaotas järjest kohti ning langes üsna võistlejaterivi lõppu. Seejärel sai ta sarnaselt laupäevasele sprindile viiese­ kundilise ajakaristuse, mis andis talle hooaja esimeses põhisõi­ dus lõpuks 13. koha.

Bahreini GP põhisõidu võitis hiinlane Guanyu Zhou (UNIVirtuosi), kes edestas põneva lõpplahenduse järel Dan Tick­ tumit (Carlin) ja Vipsi meeskon­ nakaaslast Liam Lawsonit.

(F2/ERR/EE)

Tänu!

Suur aitäh Eesti Abista­mis­komiteele/Ehatarele, kelle lahke toetus võimaldas tuua tänase Eesti Elu teieni värvitrükis.

Peeti kinni Eestivastases tegevuses kahtlustatav Märtsi alguses pidas kait­ sepolitsei kinni 57-aastase Sergei Seredenko.

Riigiprokuratuuri pressiesin­ daja Kairi Küngase sõnul võttis kohus riigiprokuratuuri taotlusel kahtlustatava vahi alla, leides, et kuriteokahtlus ja vahistamine on põhjendatud.

Seredenkot kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahv 235 alusel, mille järgi võib suhte loomise või pidamise eest välisriigiga, välisriigi organisat­ siooniga või välisriigi ülesandel tegutseva isikuga eesmärgil pan­ na toime kuritegu karistada kuni kuueaastase vangistusega.

Eesti kodakondsusega Sere­ denko töötab Maardu gümnaa­ siumi majahoidjana. Ta on ,,Surematu polgu“ aktivist ning tituleerinud end varem vene ombudsmaniks Eestis.

Oktoobris 2019 kirjutas Forte, kuidas Seredenko koos teiste kohalike kremlimeelsete aktivistidega otsis Vene tele­ kanalite kohaliku kaastöötaja Oleg Bessedini nimel Rossija-1 võttegrupile Facebooki kohaliku venekeelse grupi „Нарва +“ kaudu kõneisikuid Narvas.

Rossija-1 reportaaž NATO õp­ pusest Eestis oli tüüpiline pro­ pagandamaterjal, kelle kom­ mentaarid haakusid Venemaa jutupunktidega, et sellised õp­ pused on märk lugupidamatu­ sest.

Seredenko kuulub 2017. aas­ ta märtsist Eestimaa Ühendatud Vasakpartei nimekirja. Enne seda oli ta Eestimaa Rahva­ liidus aastast 2002 kuni aastani 2010. (D/EE)

Sündmuste kalender • Reede, 2. – pühap., 4. aprill Boston Baltic Film Festival ,,Johannes Pääsukese tõeline elu“ (EST), www.bostonbaltic­ film.org • Reede, 9. – pühap., 11. aprill Boston Baltic Film Festival ,,A to B. Rollerski“ (LAT), www. bostonbalticfilm.org • Pühap., 11. aprillil kl 3 pl (EST) film ,,CHASING UNI­ CORNS“ ja diskussioon autori Rain Rannuga VEMU & Latitude 44° korraldusel VEMU YouTube’i kanalil.

• Reede, 16. – pühap., 18. aprill Boston Baltic Film Festival ,,I Want to Live“ (LTU), www.bostonbalticfilm. org • Reedel, 23. aprillil kl 7-9.30 õ VEMU 9. TULUÕHTU (virtu­ aalselt). Registr. algab 29.03.

2021.

• Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021.

• Neljap., 24. juuni EKKT kor­ raldatava ,,KALEVIPOEG“ KUNSTI­VÕISTLUSE tööde esi­ tamise täht­aeg.

Eesti iluuisutajad tulid Rootsist olümpiapiletitega Möödunud nädalal Stock­ holmis toimunud iluuisutamise maailmameistrivõist­ lustel (MM) teenisid Eesti üksiksõitjad kaks olümpia­ pääset.

Naiste üksiksõidus sai EvaLotta Kiibus lühi- ja vabakava kokkuvõttes 14. koha ning kindlustas olümpiakoha. Võitis venelanna Anna Šerbakova.

Meestest tegi Eesti kõigi ae­

gade parima tulemuse Alek­ sandr Selevko (19), kes ka esi­ mese Eesti võistlejana sooritas neljakordse hüppe. Selevko, kes pääses vabakava esitama vii­ mase ehk 24., sooritas vabakava isikliku rekordi väärilise 151,32 punktiga. Kahe kava kokku­ võttes oli ta 16. ja lunastas pääsme Pekingi olümpiale.

Maailmameistriks tuli kol­ mandat MM-i järjest ameerik­ lane Nathan Chen.

Varasem Eesti meesüksik­ sõit­ jate parim koht kuulus Margus Hernitsale, kes sai 1998. aastal 18. koha.

Teade Eesti Elu kontor on üles­tõusmispühade ajal suletud reedel, 2. ja esmaspäeval, 5. aprillil.