Eesti Elu / Estonian Life no. 40 | Oct 4, 2019 by Eesti Elu / Estonian Life

This newspaper was mailed on Friday, October 4, 2019

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11) Nr. 40, 2019

Reedel, 4. oktoobril — Friday, October 4

www.eestielu.ca

Ülle Baum Ottawas toimus 25.-29. sep tembrini juba 43. korda iga-aastane mainekas rahvus vaheline animafestival, mis tõi kokku tuhandeid animafilmi huvilisi üle kogu maailma. Festivali kunstiline juht Chris Robinson ütles allakirjuta nule, et festivali suure popu

laarsuse üheks põhjuseks on ka see, et see animafilmifesti val on ,,inclusive and fun“. Festivalile laekus 2,424 filmi 93 erinevast riigist ja žürii valis nendest välja võistlema 117 fil mi. Eesti filmidest oli esindatud seekord Ottawas võistlustules viis filmi: ,,Toomas Beneath the (Järgneb lk. 6)

Kingituste ja tänukirja andjad/saajad. Vasakult: Piret Noorhani, Kalle Voolaid, Toomas Koitmäe, Jaan Meri. Foto: E. Purje

võimlemise grand old lady Evelyn Koop. Kõigepealt näidati videofilmi Kalev Estienne’i tegevusest, siis selgus, et grand old lady ei hooligi kõnepuldist, vaid eelis tab istuda grandioosselt pehmes tugitoolis ja kõnelemise asemel vestelda. Kaasvestlejaiks-ergu tajaiks kutsus ta enda kõrvale kolm daami: kunagine staar võimleja Kati Tihane, Piret Noorhani ja Tartu College’i mänedžer Linda Karuks. Ergu tamisest oli kasu – kord jutu soonele saanud, kadus esivestle ja tagasihoidlikkus ja energiast pakatav tarmukas Evelyn sulas

Läänerindel muutusteta – 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest Pühapäeva, 22. septembri hommik 2019 oli Vancouveris vaikne. Vaid tasane tuulevine tõstis eestlaste Meie Kodu ja Eesti Kiriku parkimisplatsi servalt lendlema punakol laseks värvunud vahtralehe. Suve lõpp andis enesest märku. Madal päikesekaar oli veel piisavalt soe, et siluda kuldseid mälestuskilde Eestis toimunud suvisest XXVII laulu- ja XX tantsupeost; ent sellekski, et teha pai 75 aasta tagustele meenutuste hinge haavadele, mis iga sügise lähenedes tundlikuks muutu vad… Minna ei tahtnud, aga jääda ei saanud. Jumalateenistus eestlaste suur põgenemise 75. aastapäeva mälestuseks algas kell 11 enne lõunal kahtemoodi tunnetega. 69. lävepakuni jõudnud Vancou veri Peetri koguduse reisikotis on meenutusi 1950ndate sünni hetkist, edasiste kümnendite jul gest arengust ning sajandivahe tuse pulsilöökidest, mil valgus,

Üksiknumbri hind: $3.00

Eesti film sai eripreemia Ottawa rahvusvahelisel animafestivalil

Tartu College 49 See pidulik üritus leidis aset laupäeva, 28. septembri õhtu poolikul Tartu College’i saalis. Algas vaikselt ja formaalse sissejuhatuseta fotomeenutu sega varasema esimehe dr Vello Sootsi mitmekülgsetest elutahkudest. Sünnipäevakõne pidas prae gune president Jaan Meri, mee nutades Tartu College’i saamis lugu aupakliku kummardusega idee algataja Elmar Tampõllule. See institutsioon on läbi aastate sammunud kindlalt tõusuteed, on ellu kutsutud terve rida edu kalt toimivaid allorganisat sioone. Majanduslikult ollakse kindlal järjel, aastate jooksul on toimunud mitmeid halduslikke ja struktuurilisi muudatusi, mis on osutunud positiivseks. Mõnes osas on ka lähitulevikus oodata olulisi muudatusi, millest ava likkust peatselt informeeritakse. Võib ette näha, et järgmisel aastal tähistame juubelipäeva uhkelt ja väärikalt. VEMU peaarhivaar Piret Noorhani juhtis tähelepanu sa maaegselt toimuvale näitusele ,,Eesti Sport Kanadas“ ja tut vustas ühtlasi Vello Sootsi mälestusloengu, arvuliselt ühek sanda, kõnelejat, kelleks oli kut sutud võimlemisklubi Kalev Estienne asutaja, rütmilise

Postal Agreement No 40013472

mida homsest näed, ei ole enam koit, vaid eha. Ammu ei istu pühapäeva hommikuti kirikupinkides 100 inimest ega saadeta kevadisel leeripühal ellu paarkümmend eesti neidu ja noormeest. Kuid lootus pole veel kadunud. Sir guvad uued põlvkonnad. Omi mõtteid – ja need olid kaugelt isesugusemad –, mõlgutas aasta päeva noorim, 7–seks saanud Espen. Teenistusel kõlanud tuntud koraaliviis omaaegse Vancou veri täienduskooli õpetaja Adele Unti sõnadele „Ma kaugel kallist kodupinnast“, mis Bri gidi, Marie ja Vivieni ettekantuna ja Aarne Torki poolt kitarrikeel tel toetatuna meenutused mine viku radadele juhtis, oli koos ühise lõpulauluga „Kodumuld“ (sõnad: Ilmar Rebane, viis: Paul Tammeveski) päeva ülev hetk. Noormehest eemal, kiriku esimestes ridades istunud Leo Allas, äsja 98. aasta eluteed alustanud grand old man, oli

kaasvestlejate silme ees lahti. Evelyn Koop tegi naisvõim lemisega algust Rootsis Ernst Idla rühmas. Idla juhendamine nakatas, selles oli hoogu ja lennukust. Omaaegses Toronto Kalevis tegutsesid juhtidena pea eranditult kunagised Idla õpila sed. Kui Evelyn asutas oma rühma, siis oli tal kaks eesmär ki: to put Canada on the map (inglise keeles kõlab see veen vamalt) ja jätta asjale eestilik ilme. Viimases osas oli tal valit susvõimudega omajagu piikide murdmist, kuid Ontario provint (Järgneb lk. 4)

Sergei Kibus koos oma äramärgitud filmi ,,Teofrastus“ peategelasest kiisuga. Foto: ©Ülle Baum

nendest kahtemoodi tunnetest teistmoodi tundmustega. Leo paleuses oli kõik see Jumala 100 imeteo lihaks saamine, mis teda ja tema peret alates esi mestest pagenduspäevadest kuni tänaseni on saatnud. Pärast teenistust Meie Kodu keldrisaalis jätkunud päev mä lestuste-, tordi- ja kohvilauaga mahutas endasse Juta Kitchingu päevakohase ajaloolise ette kande ja mitmeid mälestusi. Leo kinnitas oma credo’t taas: „See on ainult tänu Jumalale, et olen siin. Minu käest küsitakse sageli, et miks ma palvetan. Ma vastan, et ma tänan Jumalat imetegude eest. Nii palju ime tegusid ei saa olla juhus,“ resü meeris Leo. Kui oleks midagi, see midagi, mida topelt–tähtpäevalt kaasa võiks võtta, nagu näpu otsa, et oleks miskit käe sees, vaimsele ja ülevale lisaks, siis oleks minu jaoks „see asi“ Alina Torki poolt gümnaasiumi kunstiklas sis valmistatud töö – minia tuurne ja sümboolne põgeniku kohver. Paljude mälestuskil (Järgneb lk. 12)

Meie Kodu allkorrusel oli välja pandud suurpõgenemist meenutaval sündmusel väljapanek Vancouveri eestlaste mälestusraamatutest, keskel püüab pilku Hilja Hanssoni põgenemisteel kaasas olnud kohver ja kunst, millest on juttu Algur Kaerma kirjutises. Foto: A. Tork

Leo Allas kõnelemas kohvilaua-koosviibimisel. Õp. Algur Kaerma ja kirikulised kuulavad. Osa võtsid külalised luterikogudusest, baptisti kogudusest ja õigeusukogudusest. Foto: A. Tork

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Nr. 40

Europarlament kiitis Simsoni kandidatuuri heaks

Published by Tartu College Publishing Committee 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2 PAP Registration No. 10692 • Agreement No 40013472 We acknowledge the financial support of the Government of Canada through the Canada Periodical Fund (CPF) for our publishing activities.

Talitus/Toimetus: 416-733-4550 Fax: 416-733-0944 E-mail: eetoimetus@eestielu.ca editor@eestielu.ca eetalitus@eestielu.ca Website: www.eestielu.ca Väljaandja: Tartu College’i Kirjastuskomitee Asutaja: Elmar Tampõld Tegevtoimetaja: Kai Kiilaspea Toimetajad: Laas Leivat Kaire Tensuda Reporter-toimetaja: Eerik Purje Toimetuse kolleegium: Enn Kiilaspea Jüri Laansoo Tarvo Toomes

Tellimishinnad: Kanada: (GST arvestatud) • Ajaleht: 1 a. $150.00, 6k. $80.00, 3k. $43.00. • Kiripostiga: 1a. $180.00, 6k. $95.00, 3k. $52.00. USA: • 1a. $200.00 CAD, 6k. $108.00 CAD, 3k. $62.00 CAD Ülemeremaadesse: • 1a. $275.00, 6k. $140, 3k. $75.00. Aadressimuudatused: $1.50 Üksiknumbri hind: $3.00 Talitus: Avatud esmaspäevast reedeni 9.00-16.00.

KUULUTUSTE HINNAD: 1 toll ühel veerul: leinakuulutused $13.00, ärikuulutused $15.00, ürituste kuulutused $16.00+HST 13%. Kuulutusi võetakse vastu talituse lahtioleku aegadel. Kuulutused palume saata hiljemalt kella 10-ks neljapäeva hommikul. Toimetusel on õigus kaastöid lühendada, redigeerida ja keeleliselt korrigeerida. Autorite seisukohad ei pruugi ühtuda toimetuse omadega. Artiklis esitatud faktide õigsuse eest vastutab autor.

Kanada föderaalvalimised ukse ees Taas on aeg sealmaal, kus nelja aasta järel on kanadalastel võimalus anda oma hääl selle nimel, keda usaldada riiki juhtima järgnevaks nelja-aastaseks perioodiks. Valimiskampaania sai ametlikult alguse 11. septembril, millele järgneva 40 päeva jooksul saavad parteide juhid kanadalastele oma platvorme tutvustada ja seisukohti edastada, mille alusel siis inimesed 21. oktoobril – valimispäeval – oma otsuse langetavad (kes nimetatud päeval valima minna ei saa, on võimalik hääletada ka eelvalimistel või posti teel). Valida saavad kõik kanadalased, kes valimispäevaks on saanud 18 aastat vanaks. Föderaalsete parteide esindajad – Liberaalide Partei juht ja praegune peaminister Justin Trudeau, Konservatiivide Partei juht Andrew Scheer, Uusdemokraatide Partei juht Jagmeet Singh, Rohelise Partei juht Elizabeth May ning People’s Party of Canada juht Maxime Bernier – sõidavad valimiskampaania käigus mööda riiki, kohtuvad valijatega ning annavad lubadusi, mida nad teeksid, kui saavad valituks. Valimiskampaania teemad hõlmavad kanadalaste jaoks elulise ja üli olulise tähtsusega küsimusi nagu tervishoid, turvalisus, majandus, sissetulekud, maksud, haridus, immigratsioon jm. ning mis eriti päevakorral, kliimamuudatused. Teatavasti toimusid eelmisel reedel, saades inspiratsiooni noore Rootsi kliima-aktivisti Greta Thunbergi tegevusest, protestimarsid, millest võtsid osa kümned tuhanded kanadalased, nõudes, nii nagu tehti samal ajal toimunud üritustel üle maailma, riigijuhtidelt suurema tähelepanu pööramist kliimamuutuste probleemile. Kanada peaminister Justin Trudeau kohtus Montrealis Greta Thunbergiga ka isiklikult. Kuna kliimamuutustega seonduv on väga aktuaalne, on need teemad ka parteide platvormides olulisel kohal, ja mitmed valijad lähtuvad otsust tehes ka sellest. Valimiskampaania käigus oleme meedia vahendusel saanud lugeda mitmetest küsitlustulemustest, mis vaatlevad parteide populaarsust valimiste eel. Selgus, et neljast suuremast parteist on liberaalid ja konservatiivid olnud pea tasavägised (üle 30%-ga), järgnevad uusdemokraadid, Roheline Partei ning People’s Party of Canada. Eks täpsed toetajanumbrid võivad valimiskampaania käigus veel muutuda; väga olulisel kohal on parteijuhtide televisioonidebatid, mis on toimumas. Kolmapäeva õhtul toimus eeskätt Quebec’i valijaid silmas pidades esi mene, prantsuskeelne debatt, millest võtsid osa Justin Trudeau, Andrew Scheer, Jagmeet Singh ja Bloc Québécois (seda parteid saab valida Quebec’is) juht Yves-François Blanchet. Tuleval nädalal järgnevad kaks debatti, kus osalevad ka Elizabeth May ja Maxime Bernier. Nagu ikka, on valimiskampaania käigus kerkinud esile ka mõningad skandaalid nagu seoses kellegi minevikus juhtunud tegude või väljaütlemistega, mis nüüd esile toodud. Ajakirjanduses kajastatu põhjal on valija see, kes teeb oma otsuse kõiki aspekte arvesse võttes. Kindlasti on neid valijaid, kes juba ammu teavad, kellele – kas siis lähtudes partei eelistusest või konkreetsest kandidaadist – oma hääl anda; kes aga veel kindel pole, jõuab kindlasti lähinädalatel parteide platvormidega põhjalikumalt tutvuda, et langetatav otsus saaks igati läbikaalutletud. KAIRE TENSUDA

Sel nädalal oli Eesti voliniku kandidaat Euroopa Komisjoni Kadri Simson Euroopa Parla mendi kuulamisel. Simson näitas küsimustele vastates energeetikavaldkonnas orien teerumist, aga mitte veenvat poliitilist visiooni. Parlamen dif raktsioonid kiitsid pärast esialgset kahtlemist tema es i nemise siiski heaks ja lisakü simusi esitama ei hakka. Kadri Simsonil tuli selgitada eelkõige seda, kuidas Euroopa energeetikas kliimaneutraalsuse ni jõuda ja mida see majandus likult tähendab. Teravaimad küsimused puu

dutasid Eesti ja Kadri Simsoni isiklikku poliitilist pühendu must. Keskerakonna esimees, pea minister Jüri Ratas kommen teeris Simsoni esinemist sot siaalmeedias: ,,Mul on väga hea meel, et Kadri Simsoni kan didatuur Euroopa Komisjoni energiavoliniku ametikohale on leidnud toetust europarlamendi liikmete poolt. Loodan, et tule vane komisjoni koosseis saab Ursula Von der Leyeni juhtimi sel astuda ametisse peatselt ning novembrist alustada juba sisu list tööd,“ kirjutas ta sotsiaal meedias. (ERR/EE)

Foto: Vikipeedia

Eesti uus suursaadik UNESCO juures on Clyde Kull Teisipäeval, 1. oktoobril andis Eesti alaline esindaja UNESCO juures Clyde Kull Pariisis UNESCO peadirek torile Audrey Azoulay’le üle oma volikirja. Volikirja üleandmisele järg nenud vestluses tõi suursaadik Kull esile UNESCO tähtsust mitmetel Eesti jaoks olulistel teemadel. „Eesti tunnustab UNESCO rolli inimõiguste, väl jendusvabaduse ning ajakirja nike turvalisuse ja kaitse taga misel,“ sõnas Kull. Peadirektor Azoulay kinnitas, et riikide nagu Eesti häälekas toetus antud teemadel on märgilise tähtsusega. Samuti räägiti UNESCO te gevusest Ukrainas ning olukorra seirest Krimmis ja Sevastopolis organisatsiooni tegevusvald kondades vastavalt UNESCO täitevkogu mandaadile. Vesteldi ka põlisrahvaste kaitsest ning

2019. aastal UNESCO juhti mise all toimuvast rahvusvahe lisest põliskeelte aastast, mille juhtkomitee liige Eesti on. Peadirektor tunnustas Eesti tegevust ülemaailmse kõrghari duskvalifikatsioonide tunnusta mise konventsiooni välja tööta misel ning avaldas lootust, et konventsioon võetakse vastu eeloleval UNESCO peakonve rentsil novembris. ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (Uni ted Nations Educational, Scien tific and Cultural Organization – UNESCO) on ÜRO eriorga nisatsioon, mille eesmärk on kaitsta rahvusvahelist rahu ja julgeolekut, edendades riikide vahelist koostööd hariduse, kul tuuri, teaduse, tehnoloogia ja meedia valdkonnas. UNESCO peakorter asub Pariisis, Eesti ühines organisatsiooniga 1991. aastal.

Clyde Kull on sündinud 1959. aastal Võrus ja lõpetanud 1985. aastal Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Insti tuu di. Eesti välisteenistuses töötab ta 1991. aastast. Aastail 1992-1996 oli Clyde Kull Eesti suursaadik Belgias ning Eesti alaline esindaja NATO juures, 1992-1997 esindas ta Eestit Euroopa Liidu juures Brüsselis, 2000-2004 ÜRO peakorteri ja teiste rahvusvaheliste organisat sioonide juures Genfis ning 2004-2008 oli suursaadik Sak sa maal. 2012. aastast kuni 2019. aasta suveni oli Kull Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures asejuht ja esindaja alaliste esindajate komitees.

Eesti valitsus toetab Euroopa kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050

seid maksuotsuseid.

Viljandis tähistati maaseaduse 100. aastapäeva

Neljapäeval kiitis Eesti valit sus heaks riigi seisukohad Euroopa Komisjoni aastaks 2050 kliimaneutraalsuseni jõudmiseks välja töötatud strateegia kohta. Valitsus peab oluliseks, et arvestataks liikmesriikide ja piirkondade eripärasid ning klii maneutraalsuse saavutamist toe taks piisavad ülemineku meetmed. Riikidel peab säilima õigus valida eesmärkide saavu tamiseks neile sobivaid vii se, sealhulgas teha kliimaneutraal suse saavutamiseks suverään

Soomes Kuopios hukkus mõõgarünnakus ukrainlanna Teisipäeval toimus Soomes Kuopios kutsekooli ruumides mõõgarünnak, mille tagajärjel sai vigastada kümme inimest. Rünnakus hukkus ukrainlanna. Politsei on kinnitanud, et mõõgaga ründaja on 1994. a

Eesti peab ka oluliseks, et üleminek kliimaneutraalsusele toimuks järk-järgult ning tähelepanu pöörataks võimalike negatiivsete sotsiaalsete mõjude vähendamisele. Suur töö seisab ees, et leida sobivad ja kesk konnasõbralikud tehnoloogiad süsinikuheite vähendamiseks, püüdmiseks ja ümbertöötlemi seks. Samuti alternatiiv kütuste kasutuselevõtuks, hoonete ener giatõhususe tõstmiseks ja taas tuvenergia salvestamiseks. Eesti inimesed peavad klii maküsimustega tegelemist täht saks. Septembris avaldatud Eurobaromeetri tulemuste koha selt toetab 85 protsenti Eesti elanikest Euroopa majanduse 2050. aastaks kliimaneu traalseks muutmist. (ERR/EE)

sündinud soomlane Joel Otto Aukusti Marin, kes on ka ise Savo kutsekooli õpilane, vahen dab Soome ringhääling Yle. Kahtlusalune pole politsei andmetel varem toime pannud vägivallakuritegusid. Võimalike motiivide kohta pole Soome politsei veel midagi öelnud. Praeguse teadmise järgi te gutses Marin üksinda ning tegemist pole organiseeritud kuritegevusega. Ründaja kasutas relvana mõõka. (Yle/ERR/EE)

Suursaadik Kull on määratud Eesti suursaadikuks Prantsus maal ning resideerib Pariisis. (VMPT/EE)

Pühapäeval, 29. septembril toimus Viljandi Ugala teatris EV100 tänugala „Maaga rahva pidu“, millega pandi punkt Eesti Vabariik 100 programmile „EV100 igas kü las“. Projekti raames tegid kogukonnad riigi juubeliks üle 620 kingituse. Galaga tähistati ka 100 aasta möö dumist 56 000 talu loomist võimaldanud maaseaduse vas tuvõtmisest. „Eesti Vabariigi 100. aasta päev jõudis tänu meie tegusate kogukondadele kõikjale Eestis,“ ütles Eesti Vabariik 100 suur sündmuste juht Margus Kaster palu. „Need 620 kingitust passi vad suurepäraselt päeva, kus tähistame ka 56 000 uue talu rajamise aluseks olnud maasea duse sajandat aastapäeva. Sajaaastase vahega näitavad mõle mad meie kogukondade tuge vust ja tegusust.“ Tänugalal esinesid kõnega president Kersti Kaljulaid, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, kogukondade ja põllumajandusorganisatsioonide esindajad. (Allikas:EV100)

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Tartu Ülikooli rektori visiit Torontosse Tartu Ülikoolil on mitu sünni päeva: 1632.a. kui Rootsi kuningas Gustav Adolf asutas kõrgkooli, 1802.a. taasava mine Vene keiserliku ülikoo lina ning 1919.a eestikeelse ülikooli avamine. Tänavu 1. detsembril on rahvusülikooli 100. juubel, mida tähistakse suurejooneliselt ja väärikalt Eestis. Eelnevalt tähistame seda ka Torontos Tartu Üli kooli (TÜ) rektori delegat siooni viisidiga 23.-26. oktoob ril. Külaskäiguga soovitakse tihendada partnerlussuhet To ronto Ülikooliga ja tänada Kanada eestlasi nende toetuse eest. Akadeemik Toomas Asser (snd. Jõhvis 1954.a.) valiti TÜ rektoriks eelmisel aastal ja on olnud TÜ neurokirurgia profes sor ligi 25 aastat. See on tema esimene käik Kanadasse. Tema eelkäija, varalahkunud Volli Kalm, külastas Torontot viie aasta eest. Rektor kohtub To ron to Ülikooli president Meric Gertler’iga, et arutada tihedamat koostööd ülikoolide vahel.

Delegatsiooni liikmed peavad Toronto Ülikoolis avalikud loen gud neljapäeval, 24. ok toobril: ajaloolane Aigi RahiTamm „Bringing war into everyday: re-education of society in postwar Soviet Esto nia“ kell 11-1 (Sidney Smith Hall, 100 St. George St., tuba 2098); politoloog Mihkel Solvak „Internet Voting in Estonia, 2005-2019“ kell 2-4 (Munk School of Global Affairs, 1 Devonshire Place, tuba 108N); Humanitaar tea duste valdkonna dekaan Margit Sutrop „Should we trust Artificial Intelligence?“ (Centre for Ethics, 15 Devonshire Place, II.kr.). Rektori delegatsiooni kuulu vad veel TÜ genoomika insti tuudi direktor Mait Metspalu, kes peab loengu reedel, 25. okt. kell 12–1 Sick Kids Research Institute’s, ja TÜ rahvusvahelise koostöö juht Kristi Kerge. Lisaks neile kü lastavad samal nädalal Toronto Ülikooli ka TÜ rahvusvahelise suveülikooli pro grammijuhid Tiia Ristolainen ja

Mari-Ann Susi. Nende Toronto programmi eest hoolitsevad Toronto Üli kooli Eesti õppetooli professor Andres Kasekamp ja õppetooli sihtasutuse esimees Peeter Einola. Kõik on teretulnud osa lema rahvusülikooli 100. juubeli aktusel ja rektori vastusvõtul Tartu College’is reedel, 25. oktoobril kell 19:00. ANDRES KASEKAMP

Eesti ja Läti Ühispanga ühinemislepingute allkirjastamine

2019 EERO tegevuse ülevaade Sel aastal on EERO (Estonian Ecumenical Relief Organi zation) annetused toetanud Tallinna Lastehaigla reanimo biili soetamist 65,000, Kihnu kiriku remonti 25,000 dollari ga ja andis välja Tallinna Tehnikaülikooli stipendiumi. Tallinna Lastehaiglat toetasid Abistamiskomitee ja Alma Kruuse pärandus ning Kihnu kiriku remonti sai toetada tänu Alar Suurkase ja Peeter Wesiku (Wesgroup Proper ties) annetustele. Kihnu püha Nikolai kiriku ülempreester Viktor-Merikk Ivask kirjutas: „Oleme väga tänulikud selle annetuse eest. Loodame teie abiga saada kiriku seest korda. Plaan on alustada töödega septembrikuu jooksul. Veel kord suur, suur tänu Teile

rahalise abi eest! Hääd tervist ja rahu kõigile, kes aitasid meie kirikut.“ EERO annetused toetavad mitut projekti, mis on seotud haridusega, tervisega ja kogu kondadega. EERO on pidevalt toetanud Tallinna Lastehaiglat ja aastate jooksul on see summa kokku üle 1,5 miljoni dollari, st. umbes pool meie annetustest on suunatud Tallinna Lastehaiglale. Samuti oleme üle 25 aasta välja andnud Tallinna Tehnikaülikooli stipendiumi, algaastatel vähem, aga viimase kümne aasta jook sul 1,800 dollari suuruse stipen diumiga. Neile lisaks oleme toetanud mitmeid koole, kirikuid, kliini kuid ehk väiksemaid haiglaid eri maakondades, ja lasteko dusid nagu Haapsalu lastekodu.

Uuemad projektid on või mal dada annetajatele toetada Vähiravifondi „Kingitud Elu“, Patarei Vangla haridusmaterjale ja näitusi trükkida ja jagada külalistele. Annetused EEROle on tulumaksuvabad ja võib saa ta tšeki postiga: EERO Laekur, 17 Tufton Cres., Toronto, ON M4A 2E2 või teha Toronto Eesti Ühispanga kaudu panga ülekanne. EERO on varsti 30 aastat aidanud Eesti haiglaid, koole ja kogukondi. Uued liikmed on teretulnud ja kui Teil on huvi aidata järgmise aasta tegevusega, palun võtke kontakti eposti kau du: eeroesimees@gmail.com.

Narvas avati eesti keele maja

Kihnu kirik suvel 2019.

1. oktoobril avati Narva süda linnas Integratsiooni Sihta sutuse peakontor ja Narva eesti keele maja uued ruumid, kus kõik soovijad saavad tasuta õppida ja harjutada eesti keelt. ,,Oleme oma uue kodu üle väga õnnelikud, kuna asume nüüd Narva kultuuri ja loovuse südames. Meie kolimine on toonud riigi Narva elanikele lähemale, oleme loonud 20 töökohta ning oleme kõige paremas mõttes hea näide riigi avatusest inimese poole,“ sõnas Integratsiooni Sihtasutuse juha taja Irene Käosaar, lisades, et Narva eesti keele majast saab kindlasti ka üks eesti kultuuri edasikandja Ida-Virumaal. Narva eesti keele maja juha

Toronto Eesti Ühispanga (ECU) ja Läti Ühispanga (LCU) nõu kogud teatasid 11. septembril k.a., et on heaks kiitnud ühinemislepingu ja äriplaani, mis antakse kõigepealt edasi Ontario finantsteenuste reguleerivale asutusele läbivaatamiseks. Peale seda esitatakse ühinemisettepanek mõlema panga liikmetele heakskiitmiseks. (vt ka EE # 37, 13.09.2019 lk 3 ja lk 10) Ühinemislepigule kirjutasid alla: Läti Ühispanga tegevjuht Andris Lagzdins, Läti Ühispanga esimees Juris Steprans, Toronto Eesti Ühispanga esimees Ellen Valter, Toronto Eesti Ühispanga president-tegevjuht Anita Saar. Foto: TEÜP

taja Margarita Källo sõnul mit mekesistavad eesti keele majas pakutavad õppetegevused ja teenused keele praktiseerimise ja kasutamise võimalusi IdaVirumaal. Eesti keele majas pakutakse

erineva tasemega keelekursusi, tandemõpet, keelekohvikus või filmiõhtutel osalemist, samuti korraldatakse keelepraktikat õpi tubades ning ka professionaalset keelenõustamist. Kõik teenused on tasuta. (Lüh. ERR)

Narva Eesti Keele Maja avamisel helistavad koolikella haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar. Foto: Integratsiooni Sihtasutus

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

IEC juhtkomitee annab kapitalikampaaniale miljon dollarit

Nr. 40

International Estonian Centre (IEC) tiimi esindajad kohtusid Eesti Riigikogu Väliskomisjoni esimehega

Torontosse rajatava International Estonian Centre (IEC) liikumapanevaks jõuks on visioon ülemaailmselt ühendatud ja elujõulisest eestlaste kogunemispaigast Põhja-Ameerikas ja kogu maailmas. Selle visiooni elluviimiseks on IEC juhtkomitee liikmed ja nõustajad ühiselt lubanud annetada üks miljon dollarit kapitalikampaania jaoks. Juhtkomitee koosneb pühen dunult oma tööd tegevatest vabatahtlikest, kes kuuluvad nelja organisatsiooni, mis veab ühiselt seda projekti: Veiko Parming ja Glen Leis (Toronto Eesti Maja), Ellen Valter ja Mihkel Liik (Toronto Eesti Ühispank), Eva Varangu ja Mihkel Holmberg (Eesti Sihtkapital Kanadas), Jaan Meri ja Peeter Einola (Tartu College) ning Tom Koger (nõustaja). Juhtkomitee vastutab projekti kõigi osade strateegilise juhtimise ja järelevalve eest (planeerimine, projekteerimine, ehitamine, juriidilised, finants- ja operatiivsed toimingud), tagamaks keskuse probleemideta valmimine. ,,Miljon dollarit inimestelt, kes on selle projekti nimel annetanud vabatahtlikult juba sadu, kui mitte tuhandeid tunde, on lihtsalt erakordne,“ ütles IEC juhtkomitee esimees Ellen Valter. ,,Need rahalised kingitused näitavad veelgi enam projektiga tegelejate pühendumust selle nimel, et tagada maailmatasemel kauni, funktsionaalse ja jätkusuutliku kodu loomine meie kohalikule ja globaalsele kogukonnale.“ IEC’st saab vilka tegevusega keskus kõigi põlvkondade ja erineva taustaga eestlaste jaoks, kus saab tähistada ning jagada meie kultuuri ja saavutusi üksteise ning kogu maailmaga. Auhinnatud KanadaEesti arhitekti Alar Kongatsi projekteeritud keskuses on ruumi Eesti kultuurilisteks tegevusteks, seal asub kohvik / bistroo, multifunktsionaalsed ruumid erinevateks üritus teks, peasaal, kuhu mahub kuni 330 istekohta, haljastatud katus ja avalik väljak, mille piirjooned kujutavad Eesti kaarti. Kapitalikampaaniast on käigus Kalevipoja Laud (annetused 100 000 dollarit ja rohkem) ja Viru Vanemad (annetused 10 000 dolla rit ja rohkem). Kokku on lubatud üle 6 miljoni dollari eest toetusi. Hoia silma peal lähematel kuudel Kungla Rahva annetuste kogumise väljakuulutamisel (annetused alla 10 000 dollari). IEC on plaanis avada 2021. aastal. J uhtkomitee räägib oma sõnadega: miks me toetame Toetades seda projekti võimaluste pii res ka rahaliselt, annan oma osa just nii nagu minu vanemad ja vanavanemad ku nagi tegid, et meie kogukond püsiks elujõuline, areneks ja oleks võimeline pakkuma järgnevatele eestlaste põlvkondadele võimalusi ja kogukonnatunnet, millest ise olen osa saanud. Lisaboonusena on mul au töötada koos paljude andekate inimestega nii olulise ja kauni projekti kallal. Ellen Valter, juhataja (Foto: Moe Mcdermott, Snapd) Minu kingitusel on kaks tahku. Näen seda projekti kui kultuuri ja kogukonna noorendamise kata lüsaatorit järeltulevatele põlvkondadele. Isiklikust seisukohast tahaksin tunnustada oma vanemate Edgari ja Edna ning mu venna Allani panust. Nad on aastate jooksul endast nii palju Eesti

kogukonnale andnud. See kingitus on minu viis austada nende pärandit. Ma tean, et kui Al oleks endiselt meiega, oleks ta olnud projekti tohutu pooldaja nii helde annetaja kui ka aktiivse osalisena. Mihkel Liik Mind on innustanud toetama nii tänulikkus selle eest, mida eesti kogukond mul le on andnud, kui ka soov oma laste ja tulevaste põlvede jaoks kogukonnale rohkem elu sisse puhuda. Tasub mõelda, mida eesti kogukond on meile tähendanud, kuidas see on positiivselt mõjutanud meid ja tõenäoliselt meie lapsi, ning mõista, mis suunas soovime, et see pärand edasi püsiks ja liiguks. Mõelge ka sellele, mida meie vanemad tegid meie heaks Eesti Maja ja paljude teiste fantastiliste eesti asutuste loomisel. Meie põlvkond ei tohiks latti alla lasta. Glen Leis Teen seda oma laste laste heaks ja soovist suurendada teadlikkust eesti kultuuri ja nutikate saa vutuste kohta. Tartu College saab endale suurepärase naabri. Lähestikku paiknev kogukond – arhitektuuriliselt põnevas ruumis – on äärmiselt positiivne. Ootan põnevusega avapidu, millest tuleb kindlasti fantastiline koosole mine! Jaan Meri Olen andnud endast, oma aega ja energiat, eesti ühiskonnale oma terve elu pikkuse. See on olnud väärtuslik tegevus. Tunnen au, et minule on antud võimalusi ühiskondlikult panustada mitmel tasandil. Ka toetus Eesti Keskusele on oluline ühiskondlik panus. Eesti Keskusest saab meie uus ühiskonna kodu. Seda toetades kinnitame enda usku viljaka ja elujõulise eesti ühiskonna tulevikku. Selle ehitamine võimaldab tugevate sidemete hoidmist ja loomist eestlastega Torontos, kodu-Eestis ja ümber maailma. Läbi selle, mida Eesti Keskus saab olema, saame endid tunda eestlastena uhked ja head veel mitmeid aastakümneid! Peeter Einola Mulle on alati avaldanud muljet või lausa aukartust kõik see, mille meie vanemate põlvkond üles ehitas üsna kohe peale Kanadasse saabumist.

International Estonian Centre (IEC) tiimi esindajad kohtusid Eesti Riigikogu Väliskomisjoni esimehe Enn Eesmaaga 11. septembril Torontos, arutamaks keskuse edusamme ja Eesti välispoliitika arengukava 2030. ,,Keskus on muljetavaldav oma keskse asukoha, arhitektuurilise lahenduse ja nõnda keeruka projekti haldamise täiuslikkuse poolest,“ kiitis hr. Eesmaa. ,,Võõrsil elava eestlaskonna toe tamine on üks neljast põhieesmärgist, mis on Eesti välispoliitika arengukavva võetud. Sellepärast on eriti hea meel isiklikult kogeda, et Torontos leidub tegusaid eestlasi, kes suudavad Eesti kultuuri globaalselt tutvustada.“

Kõik nad olid sõja käes kannatanud ja enamik saabusid tühjade kätega. Kuid pisut enam kui kümne aasta jooksul panid nad aluse rahvamajadele, kirikutele, suvelaagritele, rahvatantsu- ja võimlemisgruppidele, ühispangale, Eesti koolile ja nii aina edasi. Meie rahus elanud põlvkonnale on nende ohvrimeelsus ja raske töö palju kasu toonud. Nüüd on meie põlvkonnal käes aeg astuda üles ja ehitada midagi, mis austaks meie vanemaid ja millest poleks kasu mitte ainult meie põlvkonnale, vaid ka meie lastele lugematuteks aastateks. Meil pole mingit vabandust seda mitte teha. Mihkel Holmberg

majakaks kõigile eestlastele. Mul on usk, et meie lapsed ja omakorda nende lapsed jäävad sügavalt hoolima oma pärandi ja selle üle, mis on nad selles maailmas nii eriliseks teinud. Oleme ja jääme eestlasteks hoolimata sellest, kus elame. IEC aitab hoida elus meie kultuuri ja keelt, annab võimaluse olla ükstei sega ühenduses ja tutvustada meie pisikest vaprat kodumaad. Eva Varangu

Olen tänulik oma vanavanemate põlv kon nale, et nad on süstinud minusse nii sügava uhkustunde meie ühise pärandi üle: uhke on olla eestlane! Tahan tõestada, et ka meie suudame ehi tada oma kogukonna jaoks erilise paiga, mille üle tulevased eestlaste põlvkonnad saaksid uhked olla. Minu nägemus keskusest oleks, et sellest saab justkui Toronto MiniEesti – koht, mis tõmbab kaasa nooremaid põlvkondi kõigega, mis on Eesti ja eestluse juures põnev, kaasaegne, eripärane ja armas. Veiko Parming

Tartu College 49

Ma loodan, et selle tähelepanuväärse projekti puhul sünnib kogunemispaik eest lastele üle maailma. Paljud suured anne tused on pärit eestlastelt, kes soovivad oma kultuuri juurde tagasi tulla. Loodetavasti on see juurte taasavastamine laiahaardeline. Ma ootan suure põnevusega kohtumisi eestlastega, keda ma pole Madison Avenuel varem kohanud! Tom Koger Minu annetus on tehtud minu vanavanemate ja mu vanemate auks, kes teadsid väga hästi, mida on võimalik saavutada otsusekindluse, visaduse ja koostöö abil. See uus keskus on kogukonna koostöö kehastus ja on

Annetuse tegemiseks pöörduge Urve Tambergi poole aadressil annetused@estoniancentre.ca.

(Algus lk. 1)

sivalitsuse juures läks see tal mõningate heade sidemete kau du korda. Sealt järgmine samm oli laienemine ülekanadaliseks ja lõpuks jõuda olümpiamängu dele, mis 1984. aastal õnnestus. Nüüd on asi võtnud juba glo baalse ilme, Hiina ja Jaapani kaudu on kaasatud Aasia. Evelynil on aga uus mure: kui das suurendada eestluse osatäht sust selles liikumises, mis origi naalselt algas peaaegu sajaprot sendiliselt eesti tütarlastega. Ta peas ringlevad uued värsked ideed ja vist keegi ei imesta, kui need kord ka rakendust leiavad.

Annetusi võib teha perekingituseks või üksikisiku või perekonna nimel. Kõikidele USA ja Kanada annetustele väljastatakse tulumaksu kviitung. Siit leiab teavet projekti kohta • Külasta meie veebilehte - seda uuendatakse regulaarselt: www.estoniancentre.ca • Kui sa pole seda veel teinud, siis palun registreeru uudiskirja saajaks • Jälgi meid Facebookis: @ EestiKeskus

Lõpetuseks kinnitas Evelyn tänulikult, et tal on olnud head kaastöölised ja haruldane mõis tev abikaasa. Näitusest kõneles Eesti Spor di- ja Olümpiamuuseumi teadur Kalle Voolaid, kes koos arengu juhi Toomas Koitmäega andsid Tartu College’i esindajaile üle tänukirja ja kingitused. Lõpuks näidati nende koostatud video filmi, kus vesteldakse kohalike tuntud sporditegelastega. Üritus päädis piduliku vastu võtuga fuajees. Veiniklaasi ja maitsvate suupistete juures oli võimalik vestelda osavõtjatega ning tutvuda väljapanekutega kohalikest sportlastest. EERIK PURJE

Vestlejad. Vasakult: Linda Karuks, Evelyn Koop, Kati Tihane. Foto: E. Purje

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Kommentaarid ja arvamused

Sada aastat mõisaaja lõpust Jaak Juske Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat 10. oktoobril saab sajand päe vast, mil Eesti Asutav Kogu võttis vastu maareformisea duse, millega sundvõõrandati mõisamaad. Seda oma ajas väga radikaalset seadust oo dati rahva seas väga, sest nüüd võitlesid Eesti mehed Vabadussõja rinnetel oma maa, mitte enam baltisaksa parunite maa eest. 1919. aasta aprillis tööd alus tanud Eesti Asutavas Kogus moodustasid enamuse sotsiaal demokraadid koos Tööerakonna saadikutega. Asutava Kogu kaks peamist eesmärki olid võtta vastu maareformiseadus ning

Lugejakiri

Kui palju autosid on tegelikult pargitud Eesti Maja parklas? Tuleb välja, et sellele näiliselt lihtsale küsimusele on mitu eri nevat vastust, mis erinevad üksteisest märkimisväärselt. Markus Alliksaar toob oma kir jutises ,,Lugu kahest parki mis uuringust“ (EE #39, 27.09. 2019, lk 5) esile, et Madisoni projekt on läbi viinud mitte ühe, vaid koguni kaks parkimis uuringut, olgu küll, et mõlemad uuringud sisaldavad mitmeid märkimisväärseid metoodilisi vigu. See jättis ikkagi rippuma

koostada Eesti Vabariigile esi mene põhiseadus. Vabadussõja ajal soovis suurem osa Eesti rahvast sot siaalse ebavõrdsuse likvideeri mist, kuna valdav osa maast kuulus endiselt 6000-7000 balti saksa mõisnikule, samas kui kaks kolmandikku elanikkon nast oli täiesti ilma maata. Juba aprillis 1919 asuti maa ümberjaotamist Asutavas Kogus arutama. Kuigi kõik erakonnad olid veendunud maareformi vajalikkuses, algasid teravad vaidlused selle teostamise üle. Vasakpoolsed pooldasid kiiret ja radikaalset reformi. Nõuti, et riik võtaks kogu maa enda kätte mõisnikele kompensatsiooni maksmata ning riiklikust maa õhku küsimusmärgi, kui palju autosid on tegelikult pargitud praeguse Eesti Maja parki misplatsil. Esimene parkimisuuring, läbi viidud LMM Engineeringu poolt, teatas, et maksimaalkasu tus leidis aset teisipäeva pärast lõunal kella 16.30 ja 17.00 vahel, kui kasutusel oli 12 parkimiskohta. Teine parki misuuring LEA Consulting poolt teatas, et maksimaalselt oli kasutatud 19 kohta laupäeval kell 15.30 ja 36 kohta teisi päeval kell 16.30. Oma arvamusloos tõi välja Markus Alliksaar, et LEA Consulting on teinud oma parkimisuuringus vea, et ,,parki

fondist jagatakse edaspidi maad kõigile soovijatele põlisrendile andes. Parempoolsed olid aga kategooriliselt talumaade riigis tamise vastu ja soovisid reformi teostamist järk-järgult pikema aja jooksul, äravõetud maade hüvitamist omanikele ning rii gistatud maade müümist soo vijatele isiklikuks omandiks. Lõpuks jäid peale siiski vasak poolsete parteide ideed. 10. oktoobril 1919 võeti sot siaaldemokraat August Rei juhi tud Asutavas Kogus vastu Eesti parlamendi ajaloo üks olulise maid seadusi, toonaste IdaEuroopa riikide kõige radikaal sem maaseadus, mille poolt hääletas aga vaid 63 parlamendi liiget 120st. Üks jäi erapoo le tuks, üheksa vastuhäält tulid baltisakslastelt. Enamik Maa rahva Liidu liikmetest, kes olid

seaduse vastu, lahkusid hääle tuse ajaks saalist. Muide, balti sakslased pöördusid protestiga ka 11 kuud varem lõppenud Esimese maailmasõja võitjarii kide poole. See jäi aga hüüdja hääleks kõrbes. Mõisaaeg oli saanud läbi. Maareformiga võõrandas riik kõik Eesti Vabariigi alal olevad mõisad ja muud suuromanduses maad – kokku 2,3 miljonit hek tarit (96,6% suuromandist). Koos maaga võõrandati reeglina ka põllumajandusinventar. Maa eest tasu maksmine jäeti maaseadu ses lahtiseks ning see kavatseti kindlaks määrata vastava erisea dusega. Elusinventari eest tuli tasuda 1914. aasta turuhindade järgi, eluta inventari eest aga soetamisaasta hindade järgi. Mõisnikele jäeti alles vaid mõi sasüda.

Mõisnikelt võõrandatud mõi samaad tükeldati taludeks, kesk mise suurusega 16,4 hektarit, mis algselt renditi rahvale välja põlise kasutamise õigusega, hil jem muudeti aga päristaludeks. Kuus aastat hiljem oli juba 70% maast välja jagatud ja loodud 41 000 uut talukohta. Maarefor mi tulemusel asendus palgatöö jõul põhinev suurmaapidamine väikemaapidamisega, kadusid teravad sotsiaalsed ja rahvusli kud vastuolud, vähenes maata palgatööliste osakaal rahvastikus ning tekkis ulatuslik väikeoma nike kiht. Eestlased oli saa nud täielikult oma maa pere mees teks.

miskasutust uuriti suvel, kui enamus Eesti Maja tegevusest on madalseisus.“ LEA Con sulting sellega ei nõustu, teata des, et ,,kuigi on arusaadav, et andmed millel see uuring põhi neb, on kogutud augustis ja need andmed võivad erineda andmetest kogutud sügisel, talvel või kevadel, on siiski teada, et praeguse Eesti Maja parkimisvajadus on suhteliselt ühtlane läbi terve aasta.“

me vastust tõenäoliselt kunagi ei saa, kuid see oli see number, mis nad avaldasid. Kuna mõlemad uuringud juh tusid ajale, mil kasutus oli madal, siis püstitatud küsimus jäi endiselt vastamata – mis on tegelik maksimaalne parki miskasutus? Õnneks on Eesti Maja tegevus pärast Labour Day nädalalõppu jälle täies hoos ja see võimaldas parkimis platsi jälgida kahe nädala jook sul. Suurim kasutus leidis aset tei sipäeval, 10. septembril kell 19.15 – 71 pargitud autot. Teisi vaatlusi erinevatel päevadel: • Neljapäev, 12. september, 19.30 – 54 autot

• Laupäev, 14. september – 100% parklat kasutatud Toronto Eesti Ühispanga tegevuse poolt • Teisipäev, 17. september, 20.00 – 40 autot (keskkooli ja gümnaasiumi tunnid jäid ära) • Neljapäev, 19. september, 19.30 – 46 autot • Laupäev, 21. september, 10.30 – 51 autot • Teisipäev, 24. september, 20.30 – 57 autot Need vaatlused ei proovi anda vastust küsimusele, kas Madisoni projekti poolt välja pakutud 0 parkimiskohta on küllalt meie kogukonnale, kuid need vaatlused seavad kahtluse alla eelnevate parkimisuuringute TAUNO MÖLDER andmed.

asutav sponsor, vaid jätkab selle iga-aastase filmifestivali toeta mist. EstDocs toob kokku nii kanadalasi kui eestlasi igast vanusest. Estonian Music Week sai alguse EV100 pidustuste osana ja jätkab meie lõbustamist ning sidumist nii üksteise kui kaas aegse Eesti kultuuriga. Suur spon sorina toetab ESK hea meelega ka sellel aastal toimu vat Latitude44 tehnoloogiakon verentsi. See üritus teavitab kanadalasi tänapäevase Eesti tegemistest. ESK jätkab eesti keele ja kultuurilise hariduse suurtoe tust üle Kanada, sealhulgas

märkimisväärselt toetades eesti koole Hamiltonis, Montrealis ja Torontos. Igal aastal annab ESK üle honoraariume Toronto eesti kooli lõpetajatele, tunnustamaks nende pühendumust ja saavutusi eesti kultuuris ja keeles. Sellel aastal anti ESK honoraariu mid jörgmistele lõpetajatele: Liisa Osso, Alexander Johannes Gonneau, Annely Tiia Kütt, Thomas Osso, Maarika Neges ja Kalle McFarlane.

LMM Engineering uuring oli tehtud märtsikuus, väljaspool madalat suveperioodi. Kuidas LMM Engineering suutis kokku lugeda ainult 7 autot kell 19.00, kui algas kooli tavaline õppe päev, on müsteerium, millele

Üksi pole keegi. Nobody is alone Rahaline ESK toetus aitab meie kogukonnal õitseda – üheskoos. Üks kindlaid lemmikuid selle suve laulupeolt sai kogu 150 000 arvulise publiku kaasa laulma. Üksi pole keegi loob fenomenaalse ühendustunde, nii inimeste kui põlvkondade vahel, ulatudes ka meie esivanemateni. Kanada eestlastena oleme me tänulikud oma eelkäijatele, kes asutasid need organisatsioonid ja selle kogukonna, mida me täna naudime. Eesti Sihtkapital Kanadas rajati kindlustamaks meie kogukonda tulevastele põlvedele. Eraisikud on juba 45 aastat annetanud ESK-le, et hoida alal meie keelt, pärandit ja kultuuri. Vastutasuks toetab ESK rahaliselt meie elujõulist kogukonda – rohkeid organisat sioone, erinevaid ettevõtmisi ja kõrgetasemelisi üritusi. Üksi pole keegi Sellel kevadel vaatas ESK juhatus läbi üle 25 avalduse rahaliseks toetuseks. Nende hulgas oli erilisi projekte ning üritusi, Eesti suvelaagreid ja organisatsioone, kelle jaoks jät kuv rahaline toetus on eluliselt tähtis. Lisaks Estonia Koori ja laulu peol osalejate sügisesele

rahalisele toetusele, kiitis ESK heaks ka rahalist tuge Toronto Eesti Meeskoorile, Hamiltoni Eesti Seltsi Koorile ning Eesti lauljatele Ontariost, kes osalesid Esto2019 üritusel Helsingis. Kokku toetas ESK laulupeoga seotud erinevaid üritusi rohkem kui 12 tuhande dollariga – nii seminaride ja kontsertide kui ka avaldustasude ja osavõtumak sude näol. Hoolimata sellest, et paljud meist külastasid sellel suvel Eestit, oli osalus Eesti suvelaag rites Jõekäärul ja Seedriorul püsiv ja isegi endisest suurem. Toetus ESK-lt aitab laagritel jääda peredele taskukohaseks ja ligitõmbavaks, seega perekon nad tulevad ikka tagasi ja püsi vad ühendatud oma keele ja pärandiga. Eesti suvelaagrite korraldajad saavad pühenduda meie lastele unustamatute mälestuste loomisele, kuna tea vad, et ESK rahaline toetus on olemas. Metsaülikool ja Seedrioru Suvihari on veel mõned tore dad suvetraditsioonid, mis saa vad ESK toetust ning toovad eestlasi kokku oma kombeid jagama ja uusi ideesid arenda ma. Ülekanadaliselt toetab ESK Vancouveri Eesti Seltsi jaa

nipäeva pidustusi, nende raa matukogu ja kvartalis korra ilmuvat ajakirja Postipoiss. Montreali ja Toronto golfitur niiride sponsoreerimine aitab toetada suviseid spordiüritusi, mille raames saab kokku erinev grupp Kanada eestlaskonnast. Alberta Eesti Kultuuri pärandi Selts rahastas ESK abiga Calgary New Gallery kunstisaalis Eesti kunstnike Varvara & Mar kunstiinstallat siooni. See oli mõtlemapanev looming rahvuslikkuse teemal. Montreali iga-aastane jaani päeva üritus Lättemäel sai jälle gi ESK toetust ja on jätkuvalt populaarne üritus. Sihtkapital uuendas rõõmuga toetust Balti Kunstnike Liidu igal aastal korraldatavale kunstinäitusele Montrealis. See on ühine ette võtmine läti ja leedu kogukon dadega. Vaadates eeloleval sügisel toi muvat, ei ole ESK mitte ainult EstDocs festivali uhke

Artikli koostamisel on kasutatud rahvusarhiivi ja rahvusraa matukogu materjale.

Samuti annab ESK igal aas tal stipendiume tudengitele, kes õpivad vähemalt teist aastat kõrgkoolis. Õnnitlused 2018. (Järgneb lk. 15)

Üks organisatsioon, kelle tegevust on ESK toetanud – Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor – rõõmsalt laulupeo rongkäigu algust ootamas. Foto: Peeter Põldre

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Montrealis avati balti kunstnike näitus

Tom Venster ja Tiiu Põldma.

Hetk kunstinäituse avamiselt.

See sündmus toob igal sügisel Montrealis välja parimad leedu, läti ja eesti kunstnikud. Selleaastane näitus toimus Viva Vida stuudios Pointe Claire Village’is. Näitus avati 27. septembril kell 6 õhtul, ja üsna varsti peale uste avamist tekkis elektrikat kestus, mis jättis nii kunsti kui külastajad pimedusse. Korral dajad asusid juba küünlaid otsi ma, kuid õnneks tuli elekter tagasi enne, kui esimene küünal jõuti süüdata, ja õhtu jätkus traditsiooniliselt. Üritusel oli tänavu rohkesti osalejaid. Oma avasõnades ter

vitas president Ann KallasteKruzelecky kohaletulnuid ja kutsus kõiki tõstma klaasi kolme Balti riigi terviseks, samuti näituse edukuse nimel. Ta rääkis ka, et kahjuks on sel aastal kaotatud kolm liiget: Martins Stauvers, Veneranda Kreipans Wilson ja Meeme Sultson. The Baltic Artists’ Asso ciation tänab oma aastanäituse sponsoreid: The Montreal Lithuanian Credit Union, Eesti Sihtkapital Kanadas, Latvian National Federation in Canada ja Lithuanian Canadian Foun dation, kelle toetuse üle ollakse väga tänulikud.

Esilinastus dokfilm Tõnis Mägist Tallinnas Solarise keskuse Apollo kinos esilinastus 1. oktoobril režissöör Priit Pää sukese dokumentaalfilm ,,Tõnis Mägi. Vaikus valguses“, mis jälgib muusiku viimaste aastate loomingut, kuid annab pildi ka olulisematest versapostidest Tõnis Mägi karjääri jooksul. Film annab vaatajale võima luse piiluda helilooja salapära sesse maailma ning olla kaas reisijaks teekonnal, mis muusi kut inspireerib. Vaatajad näevad, kuidas sünnivad Tõnis Mägi laulud ja saab kuulda, kuidas autor oma loomingut lahti mõtestab. Igas loos peegeldub

Mägi isemoodi maailm, kajastu vad erinevad hetked tema elust ja Eesti kultuuriloost. (ERR/EE)

Nr. 40

Eesti film… (Algus lk. 1)

Valley of the Wild Wolves“ (2019) Chintis Lundgren, koos töös Horvaatia ja Prantsus maaga; ,,Orpheus“ (2019) Priit Teder; ,,Teofrastus“ (2019) Sergei Kibus ning ,,Dream Cream“ (2019) Noam Sussman koostöös Kanadaga ja ,,Sounds Good“ (2018) Sander Joon. Festivali peapreemia läks sel aastal Jaapanisse. Võitis Kenji Iwasawa täispikk animafilm ,,On Gaku: Our Sound“ (2019). Eestile tõi kuulsust juurde selle aasta festivalil Sergei Kibuse film ,,Teofrastus“, mis sai ära märgituks 6-12 vanustele noor tele määratud filmide kate goorias. Animatsioonifestivaliga tut vudes olen ikka igal aastal ot sinud Eestit nii programmist kui ka publiku seast... See aasta oli aga eriline, sest Ottawasse olid kohale sõitnud kaks Eesti ani mafilmimeistrit: Chintis Lund gren ja Sergei Kibus ning mul oli ka võimalus nende mõlema ga kohtuda. Allpool on ära toodud intervjuu Chintis Lundgreniga, kes juba mitmen dat korda filmikunsti fänne rõõmustanud ja Ottawa anima festivalile isiklikult kohale tul nud. Septembri alguses (5. – 15. septembrini) toimunud Toron to rahvusvahelisel filmifesti valil TIFF näidati Teie filmi ,,Toomas beneath the valley of the vild volves“. (,,Toomas teispool metsikute huntide orgu“) lühifilmide Programme 06 raames. Mida uut andis Teile kui animafilmimeistrile sellel filmimaailma suurüritu sel osalemine? Kas oli võima lust Teil kohtuda Torontos ka eestlastega? See on mu jaoks suur tun nustus, et nii tähtis ja anima filmidele üldse mitte suunatud festival on valinud mu filmi oma programmi. Tore oli avas tada ka, et üheksast programmi valitud lühianimafilmist seitse olid lavastatud naissoost režis sööride poolt. Aga eestlasi ma Torontos ei kohanud (peale kahe tasahäälse noore trammi tagaistmel, kes arutasid, millises peatuses maha minna). ,,Toomas teispool metsikute huntide orgu“ linastus sel sügisel ka Ottawa rahvusva helisel animafestivalil. Kuidas hindate selle aasta Ottawa International Animation Festi val’i programmi ja läbiviimist võrreldes eelnevate aastatega? Ottawa on üks mu lemmiku maid animafestivale ja ma näen seal alati suurepäraseid filme ning kohtan toredaid anima režissööre. Võrreldes eelmiste aastatega on kõik täpselt sama hea nagu alati. See käib ka pub liku kohta, Ottawa on koht, kus on hea näidata komöödiaid, sest publik ei hoia end üldse tagasi ja rõkkab naerda, ka kohtades, kus mõni võib-olla ei julgeks. Ainus halb asi Ottawas (ja üldse Kanadas) on erakordselt kallis

Chintis Lundgren koos oma elukaaslase ja filmikoostöö-partneri Draško Ivezićiga Ottawa rahvusvahelisel filmifestivalil. Foto: ©Ülle Baum

alkohol. Kaks aastat tagasi võitis Teie film ,,Manivald“ ,,CRAFT AWARDS“ kategoorias Ottawa 41. rahvusvahelisel anima festivalil parima stsenaariumi auhinna. See film on val mi nud Kanada, Horvaatia ja Eesti filmimeeste koostöö tule musena. Praeguseks on seda filmi juba näidatud enam kui 100. rahvusvahelisel filmifesti valil ja ta on saanud üle 20 maineka auhinna. Mis on Teie arvates selle filmi nii suure populaarsuse põhjuseks? Ma loodan, et filmi edu põh juseks see, et vaatajad on kas üle 30-sed endiselt kodus ela vad noored või siis nende vane mad, kes on oma täiskasvanud laste sokkide pesemisest tüdine nud. Läbi filmi saavad mõlemad pooled veidi enda üle naerda ja emad võib-olla ka ideid, kuidas oma täiskasvanud lastest lahti saada. Võib juhtuda ka, et põhju seks on lihtsalt see, et publikule meeldivad komöödiafilmid ja festivalidel kipub neid vähe olema. Olete nüüd juba pühendu nud rohkem kui kümme aas tat animafilmide loomisele. Kas see, et olite varem maali kunstnik, on Teile selles abiks olnud? Juba maalikunstnikuna meel dis mulle jutustada lugusid ning luua maailmu, kus samad tege

lased figureerisid erinevates si tuatsioonides. Tagasi vaadates tundub ainult loogiline, et ma otsustasin liikumatutest piltidest liikuvatele üle minna. Abi on kindlasti olnud ka sellest, et maalikunstnikud on enamasti väga ekstsentrilised ja nende seltskonnas juhtub alati kõige kummalisemaid asju, mis on hiljem stsenaariumide kirjuta misel heaks inspiratsioonial likaks.

Zürichis oli esiettekanne Pärdi „Kui Bach oleks mesilasi pidanud …“ uusversioonist

matel aastatel korduvalt ümber töötanud. Algselt klavessiinile, instrumentaalansamblile ja lin dile loodud originaalversioonist tegi Arvo Pärt juba 1984. a uue seade klaverile, puhkpillikvin tetile, keelpilliorkestrile ja löök pillidele. Selle aasta kevadel töötas helilooja kogu partituuri veel kord läbi.

Oktoobri esimestel päevadel avas sügishooaja Zürichi Tonhalle orkester, dirigendina Paavo Järvi, kes alustab oma esimest hooaega selle väärika 150-aastase kollektiivi peadiri gendi ja muusikajuhina. Kol mel õhtul 2.–4. oktoobrini kõlas kontserdi avaloona Arvo Pärdi teose „Kui Bach oleks mesilasi pidanud …“ uue ver siooni esiettekanne. See on 1976. a valminud teos, mida helilooja on hilise Tutvu • Loe • Kommenteeri

Viimased aastad olete ela nud Horvaatias ja olete teinud koostööd paljude riikide filmi tegijatega. Kellega olete Te kõige pikemalt animafilme koos teinud ja mis on olnud Teile inspiratsiooniks teemade valikul? Kõige pikemalt olen ma koostööd teinud koos oma elu kaaslase Draško Ivezićiga. Minu viimase kolme filmi (Elu Herman H. Rott’iga, Manivald, Toomas teispool metsikute hun tide orgu) stsenaariumid kirjuta simegi koos. Me läheneme tee madele väga erinevatest vaate nurkadest, mina keskendun huu morile ja absurdile, Draško läheb rohkem süviti ja püüab loosse ka midagi suuremat sisse tuua. Inspiratsiooni leiame me igalt poolt, inimesed on oma loomult jaburad ja ümberringi on alati midagi, mis üllatab ja inspireerib.

Alates 1976. aastast on „Kui Bach oleks mesilasi pidanud …“ pühendatud muusikakriitik Ofelia Tuisule (1919–1981), Arvo Pärdi loomingu ja laiemalt avangardse muusika veendunud toetajale ja eestkõnelejale. Teose mitteametlik alapealkiri ongi „Muusikateadlase portree ühe herilaspere foonil“.

(Allikas: Arvo Pärdi Keskus)

www.eestielu.ca

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Ristsõna nr. 972

KARLA KALENDRISABA

Ristsõna nr. 971 LAHENDUS Paremale: 1. Saat, 5. Dig, 8. Kalo(ss), 12. Agar, 13. RIA, 14. Area, 15. Aura, 16. Oil, 17. (U)rkad, 18. Braavo, 20. Evia(n), 22. Vingerdama, 26. Steep, 29. Rrr, 30. DUI, 31. Arel(di), 32. Sei, 33. Pits, 34. (Ke)res, 35. (In) spe, 36. Vaasa, 37. Veterinaar, 40. Iiii, 41. Autumn, 45. Ares, 47. KEK, 49. Niue, 50. Kalm, 51. Ere, 52. Etna, 53. Kaua, 54. RUR, 55. Raat. Alla: 1. Saab, 2. Agur, 3. Aara, 4. Traavel, 5. Droon, 6. Iii, 7. Galee ri(laevastik), 8. Karid, 9. Arkaadia, 10. Lea, 11. Oad, 19. VIP, 21. VRR, 23. Green, 24. Muts, 25. Aisa(kell), 26. Sarv, 27. Tree, 28. Eesti Elu, 32. Spiiker, 33. Partner, 35. Sri (Lanka), 36. Vau, 38. Eisma, 39. Aaker, 42. Uita, 43. Muna, 44. Neat, 45. (L)akk, 46. Raa, 48. Eru.

Nädala retsept

PAREMALE:

1. Rühm, grupp. 5. Kõrvalhoone talus. 8. Jõgi Vooremaal, algab Kuremaa järvest. 12. Piirkond, ala (ingl.k.). 13. Naisenimi. 14. Töötab saega. 15. Konfirmatsioon (kirikl.). 16. Rahvusvaheliste vedude märge veoautodel. 17. Tähe ,,c“ nimetus. 18. Türgi pealinn. 20. Kena, kaunis. 22. Teat. saunatüüp, levinud eriti LõunaEestis. 26. Osariik, riik, seisund (ingl.k.). 29. Real Time Kinematic. 30. Korea auto. 31. Papagoi. 32. Kellad lõid piu ja _____. 33. Purjelaeva osa. 34. Tee lahti! 35. _____ Klas, Eesti

dirigent (1939-2016). 36. Meile oluline riik. 37. Kanada sümbol. 40. Püha puudesalu. 41. Ilma mürgita madu Eestis. 45. Tegelane O. Lutsu ,,Kevades“. 47. Kurb (ingl.k.). 49. Magamislavats. 50. Isa (hellit.). 51. Haige (ingl.k.). 52. Juurdekasv. 53. Olevikuvorm sõnast ,,tegema“. 54. Teat. madu. 55. On suus. ALLA:

1. Nuhk. 2. _____g, edasiminek. 3. Tulekeel. 4. Muuda oma orga nism vastupidavamaks! 5. Mäestik SiseAasias. 6. Kolm ühesugust vokaali. 7. Infrastruktuur. 8. Sammus.

9. Suure maa inimene kihnlaste kõnepruugis. 10. Vorm sõnast ,,mesi“. 11. Kübe. 19. Tänav (pr. k.). 21. Sibul (vene k.). 23. Rada, tee (ingl.k.). 24. (M)______, osa. 25. Natuke, pisut (kõnek.). 26. Kääne. 27. Traditsioon. 28. Maapähkli. 32. Priiskab. 33. Metsavaht. 35. Sama, mis 35. par. 36. Õhtuvalgus. 38. Tõmbab, veab, sikutab. 39. Teater Pärnus. 42. Kunst. 43. Irvitus. 44. Saksamaa sadamalinn. 45. Komplekt (ingl.k.). 46. Omaette, eraldi. 48. _____ Mattiisen, Eesti helilooja (1961-1996).

Uued raamatud Tartu College’i laenuraamatukogus

Foto: K. Tensuda

Värvilised ahjukartulid Valmistusained: 2 suuremat kartulit 2 suuremat maguskartulit 3 küünt küüslauku 3 spl oliivõli pisut soola ja pipart pisut oregano pulbrit pisut kartulimaitseainet Valmistusviis: Koorida ning viilutada kartu lid ja maguskartulid, asetada suurde kaussi. Lõigata küüslauk ratasteks ja lisada kartulitele. Panna kaussi ka oliivõli ja mait seained ning segada korralikult läbi. Tõsta fooliumiga kaetud ahjupannile ning küpsetada eel soojendatud ahjus umbes 375 kraadi juures seni, kuni kartulid on pehmed, aga mitte väga pruu nistunud. (Vahepeal võib neid pannilabidaga kergelt kee rata. Vajadusel ka reguleerida ahju kuumust.) Ilus värviline lisand mistahes liha- vm. roale.

Tartu College’i laenuraamatukogu on pärast suvepuhkust taas avatud. Tulving, Endel. Episoodilise mälu elemendid. Ilmamaa, 2018

,,Episoodilise mälu elemendid“ on üks tähtsaimaid teadus raamatuid, mille üks eestlane kunagi kirjutanud on. See on suures osas aluseks tänapäeva moodsale mäluteadusele. Raa matu autor Endel Tulving (s. 1927) on oma teadustöö teinud eelkõige Kanadas, kuid ta on alati toeta nud ka eesti teadust ja teadlasi. Tulvingu suurte avastuste hulgas on kõige tuntum ehk eristus semantilise ja episoodi lise mälu vahel. Sellele eristu sele keskendub ka raamatu esi mene osa. Tulvingu arvele võib kirjuta da veel mitu 20. saj tähtsat

arusaama mälu kohta. Tulving näitas, et millegi meenutamisel loeb eelkõige, kui sarnased on meeldetuletamise ja mällu sal vestamise ajal toimuvad men taalsed protsessid. Seda printsii pi käsitletakse raamatu teises ja kolmandas osas. Teiste arvamu sest sõltumatu mõtlemine ja nu pukad eksperimendid kummuta vad mitmeid seniseid arusaamu mälu kohta. Kohati on ,,Episoodilise mälu elemendid“ tihe teadus tekst, kuid keerukamad lõigud on tasakaalustatud huvitavate teadusfilosoofiliste ja isiklike mõtisklustega. Eksperimentide kirjelduste kõrval pakub raamat naljakaid ja vildakaid seiku teadlaste elust ja mõttemaail mast.

Vikerkaar Seekord ma panin oma jutule nisukese kavala pääliskirja liht salt koeruse pärast, et teid segadusse ajada. Vanadel inimestel on see elu ju nii pagana üksluine, et vahel tuleb tahtmine vigurit teha. Tegelikult ma ei mäletagi, millal ma viimati vikerkaart nägin. Vihmase ilmaga tõmman kardinad kinni ja viskan kondid tiivanile unnikusse. Mis sest aknast vahtida, kui sealt päikest ei paista. Kui väljas eledamaks läheb ja jälle välja piiluda tihkan, on kõik kadund, vihm ja vikerkaar, kui seda ültse oli. Ma tahtsin seekord vikiga alustada, sest vikiga lõppevad sõnad on kiuslikud, äirivad inimese ingerahu, noh. Mina ei ooli enam äiretest, tahaks rahulikult elada. Kõik need kolm tähtsamat vikki on inimestel alati suus, aga nad jusku ka sutavad neid valeste. Nad ei viitsi neid sõnu kasutades asju lõpuni mõelda ja siis mina muutkui mõtelgu nende eest. Need kolm sõna on minevik, olevik ja tulevik. Akkame sellest kõige viimasest pihta. Kõik aina kuuluta vad, et see pidada olema noorte päralt. Kes küllalt süga vaste ei mõtle, arvab, et see ongi nii. Noored ise on kõige agaramad arvajad ja selle loosungi uskujud, sest nemad on pikaks mõtlemiseks liiga kärsitud. Aga kuda saab tulevik noorte päralt olla, kui noortel selle päranduse kätte saamine nii kaua aega võtab. Kui ükskord saavad, on nad juba va nad. Nii et tulevik on ikke vanade päralt. No ega minevikuga asi teistmoodu ei ole. See pidada olema vanade pärisosa ja nemad muutkui vahivad üle õla tagasi ja õhkavad, et olid ikke ilusad ajad. Muidugi olid ilu sad, nad ise olid siis ju kah noored ja ilusad. Minevik kuu lub noortele, see on sihker. Ja selle kolmanda vikiga on asi kõige segasem. Olevik peaks nigu kõigi päralt olema, aga keski ei taha teda omaks võtta. Ei taha sellepärast, et olevik nõuab tegusid, aga kõik tahvad, et keski teine need tema eest ära teeks. Sellepärast nad muutkui nutavad taga kaunist minevikku ja igatsevad elget tulevikku, olevikuga mitte kudagi rahul ei ole. Seal ta siis nüid on – ole, mine vai tule, aga kuskile väl ja ei jõua, vikiga ega ilma. Mina tean ainult kahte vikilõpu ga sõna, mis rõemsaks teevad, kui meelde tulevad. Noorest peast sai sügisel metsa mindud puravikku otsima. Ja õhta ämarikus koos pere ja naabritega videvikku peetud. Nüid on vikid ainult sõna eesotsas. Muutkui konuta ko dus ja oota vikatimeest. Aga enne tahaks ikke veel kasvai KARGU KARLA korragi vikerkaart näha.

EELK juhid plaanivad Moskvas kohtuda patriarh Kirilliga Eesti evangeelse luterliku kiri ku (EELK) juhtidel on kavas sõita novembris Moskvasse, kus kohtutakse nii Moskvas elavate eestlaste kui ka pat riarh Kirilliga. Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill oli Eestis visiidil 2013. aastal ja see oli tema esi mene ning seni ka ainus ametlik visiit Eestisse patriarhina. Ta kohtus oma visiidil tollase peapiiskopi Andres Põderiga. EELK peapiiskop Urmas Viilma sõnul on seekordne visiit Eesti poole initsiatiivil. ,,Juba kevadel saatsime kirja, et oleme Moskvasse tulemas. Külastame ka Eesti kogukonda Moskvas ja

Saaremaal sadas maha esimene lumi HEINSOO INSURANCE BROKERS LTD. ASUTATUD 1951

958 Broadview Ave., ruum 202 Toronto Eesti Majas info@heinsooinsurance.ca

Telefon 416-461-0764 Fax 416-461-0448

Kui sel nädalal tetati Kanada uudistes, et Albertas on maha sadanud selle aasta esimene korralik lumi, siis ka Eestis on juba lund sadanud. Nimelt tuli neljapäeva pärastlõunal maha esimene lumekord, kohati um bes viis sentimeetrit, Saaremaal Kuressaarest kümne kilomeetri kaugusel Aste ümbruses. (ERR/EE)

plaanime pidada ka Eesti saat konnas eestlastele jumalateenis tuse. Kohtun ka Venemaa lute rikiriku peapiiskopiga nii, et meil on mitu erinevat põhjust, miks sinna minna. Üks põhjus võiks olla ka kohtumine Vene õigeusu kiriku peaga,“ selgitas Viilma. Viilma sõnul soovib ta patri arhiga rääkida sellest, kuidas saaks Eesti luterikirik teenida neid eestlasi, kes elavad Vene maal. Sama teema oli jutuks ka patriarh Kirilli Eesti-visiidi ajal. Viilma selgitas, et luterikirik on tegutsenud tänase Venemaa territooriumil aastasadu. ,,Ja meil on päris palju kogu kondi Petserimaal ja samuti Siberis, kus eestlased elavad ja asuvad. Seal on vaja koostööd teha,“ lisas ta. (ERR/EE)

Naljanurk Naine kõnnib lehmaga kõn niteel. Politseinik teeb talle märkuse: ,,Vabandage, proua, aga see tee on jalakäijatele.“ ,,Ega minu lehm jalg rattaga ei sõidagi,“ vastab külanaine.

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Nr. 40

The Baltic Artists’ annual exhibition turned out to be a ‘lights out’ affair! English-language supplement to the Estonian weekly “EESTI ELU” Tartu College Publishing Committee Founding Chairman: Elmar Tampõld Editorial Board: Enn Kiilaspea, Jüri Laansoo, Tarvo Toomes Editor: Laas Leivat 3 Madison Avenue, Toronto, ON M5R 2S2 T: 416-733-4550 • F: 416-733-0944 • E-mail: editor@eestielu.ca

The Great flight from Estonia Ago Ambre Persecutions, arrests, execu tions, deportations and the scorched earth policy carried out by destruction battalions of Communist party members and the Red Army were fresh memories that spurred a mas sive flight from the oncoming Soviet hell back in 1944. How massive was it? Here it would be like 25 million people got on the road at once to head for Canada or Mexico, and twice as many sought safety within the country. The Great Flight was a dis jointed journey. It was not a direct flight. There was flight within Estonia, and for many the flight continued in Ger many, too. If you were not from Tallinn you had to come there from the south or the east. Coastal areas offered for some a chance for a perilous voyage in mostly small open boats, hun dreds of them, across the stormy Baltic sea to Sweden. In Tallinn there was chance to escape to Germany. I would place the beginning of the Great Flight in early 1944 when the Leningrad front collapsed and refugees from the East reached my hometown, Tartu. Little did we know that half a year later we would be walking in their shoes. By June, the situation was painfully clear, the Russians were coming. There was a glimmer of hope that Finland would accept Estonian refugees. An office was supposed to open in Tartu to register teachers who would resettle in Finland. Well, my mother was a teacher, she discussed the matter with us, my grandmother and me. My father was arrested during the first Soviet occupation. He died in a Soviet prison. A second Soviet occupation would be as good as a death sentence for us. But nothing came of the Finnish solution. In any event, Finland was no safe haven. After making peace with the Soviet Union on September 3, Finland agreed to repatriate all Soviet citizens. The Soviet Union also demanded that Allies carry out forceful repatriation of USSR citizens. That is some thing we found out when were in Germany. Thanks to the efforts of many good men and women, the Americans and Brits agreed that we were citi

zens of Estonia, that Soviet oc cupation did not make us Soviet citizens. Everyone who left then has their own story. They all deserve to be told. I was asked to tell mine today, on the 75th anniversary of that tragic event. The hero of my story is my mother. And her support was her mother. When they had to leave Tartu they made sure that I would leave with them. I had been badly hurt in July doing obligatory farm work as a fourteen-year-old boy. I was hospitalized in Tartu but as air raids became a daily affair, patients were evacuated to Ulila, a place about 20 kilome ters from Tartu. I was sedated most of the time, because my pains were simply intolerable. Then in August the patients were brought back to Tartu because the Soviet tanks had broken through and were about to overrun the area. I was trans ported on a hospital bed in a cargo truck. I remember the view of Viljandi highway – it was like a twisting living organism, made up of farm families with horsedrawn carriages loaded with furniture and such, with cows and horses in tow. People were fleeing on bicycles, and on foot. It was a sight I never forgot. Back in Tartu, panic broke out as the Soviet tanks were now rumored to be only twenty-five kilometers away. It was night already when mother came to the hospital and demanded I be released. She had secured places for us three on a truck. Dr. Linkberg, the hospital head, one of the best surgeons in Estonia, was adamant. I was in no condition to travel. I had a very high fever, and needed daily procedures to withdraw quantities of pus from my injured knee. But mother pre vailed. My memory is blurry how I was placed on a stretcher and placed on the truck. But I re member well when the truck crawled up a hilly street toward the Tallinn highway, how people swarmed the truck, threw off the baggage. Desperation filled up every inch of the truck bed. My memory is even clearer of that trip in the night when a Soviet plane dropped flares on that crowded highway. All vehicles stopped. People sought shelter in ditches. I remember

Every fall this event brings out the best Lithuanian, Latvian and Estonian artists in Montreal. This year’s exhi bition was held at the Viva Vida studio in Pointe Claire Village, as part of Les Jour nées de la Culture. The show opened at 6 p.m., and moments after the doors opened a power failure plunged art, artists, and visitors into the dark. While nice for an evening walk, darkness is hardly appro priate for an art show, and orga nizers were forced to scramble for candles. Fortunately the lights came on before the first candle was lit, and the evening proceeded in a more traditional manner. The event was particularly well attended this year. The pleasant weather was conducive to a significant walk-in crowd, which included charming two year old Sofia Normandin, a budding art enthusiast. In her opening remarks, President Ann Kallaste-Kruzelecky welcomed the attendees, and invited every one to raise a glass for the three Baltic States as well as for the success of the exhibition. She also acknowledged the sad loss of three of our members this year: Martins Stauvers, Vene randa Kreipans Wilson and Meeme Sultson. The Baltic Artists’ Asso cia tion wishes to thank the follow

lying in the truck, watching the flares floating slowly toward the ground. And I waited for the attack. It came in the form of three bombs. Not much damage, but it surely was annoying. Early morning the truck broke down at a school house, in a place called Äksi. By that time I was delirious. A man who no longer could stand my cries, forced a bottle of vodka down my throat. By morning I felt nothing, I was stone cold. Mother managed to get trans port to a nearby rail station, Voldi. The small station was crowded with soldiers. A mili tary physician came by, looked at me, and declared me unfit for travel. As he had just set up an aid station nearby, at Saadjärve, he offered to treat me. He put me in his ambulance, took me to the aid station which at the time had no other patients. He drained my knee, and did his best to stabilize me for two days. All that time my mother and grandmother stayed in that crowded, dirty station. They had no idea where I was. But the good doctor brought me back to the Voldi station, and made sure we were placed on a train carrying wounded soldiers to Tallinn, the capital city of Estonia. The wounded were in box cars, on stretchers on the floor. And the doors were open. It was a rail journey like no other. I watched passing freight trains carrying heavy artillery tubes away from the front, to

Estonian participants L to R: Ann Kallaste-Kruzelecky, Christa Kotiesen, Hille Viires, Mary Männapso (missing from the photo are Tiiu Põldma and Allan Sutt).

Timmy Leger and his artist mother chat with Gary Kirchner.

ing sponsors of our annual ex hibition: The Montreal Lithua nian Credit Union, Estonian Foundation of Canada, Latvian

National Federation in Canada and Lithuanian Canadian Foun dation. We are extremely grate ful for their support. hv

ward the Port of Tallinn. Nearing Tallinn I had a view of ruins, only chimneys standing, reminders of the air raids on March 9. At arrival at the Baltic Station in Tallinn, the wounded on their stretchers were lined up on the platform. The chief of a military hospital conducted a cursory inspection, and all men on stretchers were moved to a military hospital that was set up in a building in the suburb of Hiiu that once was a home for orphaned babies. And I wound up in that hospital. I was treated well. The operating room had three tables. I was treated there while wounded soldiers were also being operated on. I remember gory scenes when very young men were lying on their backs, with surgeons pick ing shrapnel from their intes tines that were piled on their stomachs. They had been wounded on September 15 when a landing on a key Finnish island of Suursaari was repelled by the Finns, as re quired by the peace treaty with the Soviet Union. That failure opened the Baltic sea for the Red Fleet that had been bottled up for most of the war. Soon our time was up again. The Russians were coming. The military hospital was made ready for evacuation to Ger many. I was given a choice: go to a civilian hospital in Tallinn, or be evacuated to Germany to meet an uncertain fate. My

mother told me that the choice was up to me. I added up the score: hospitals in Tallinn were bereft of doctors and nurses, and there was no mercy to expect from the Communists. We agreed that the uncertainty awaiting us in Germany was preferable to the certainty that would await us in the Soviet Socialist Republic of Estonia. By then the Red Fleet had access to the Baltic sea. Soviet submarines and airplanes at tacked even hospital ships. (Continued on page 9)

Kai Kaljo’s artist talk It will be at: VTape (www.vtape.org) Studio 452, 401 Richmond St. W. Toronto, ON M5V 3A8 Date: Wednesday, 9 October 2019 Time: 7:00 PM

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

A Tale of Two Parking Studies A key factor that will deter mine the acceptability of the new Madison Ave centre is parking. For this reason, I asked for a comprehensive parking study to be per formed. At the last Estonian House AGM, I introduced a motion that would have man dated such a study but was prevented from presenting it to the shareholders. There were rumours of a parking study, but even though the project posted an article sum marizing these findings on June 19, the study itself was never released to the public, Unfortunately, the summary was too brief for any in-depth analysis. Fortunately, the two parking studies that have been commissioned are dis played on the City of Toronto website. One was conducted by LMM Engineering (https://www.eesti. ca/pdf/2019/LMMParkingStudy. pdf). Its most glaring flaw is its observation that only a maxi mum of 12 parking spaces are utilized on Tuesday evenings at the Estonian House. As any

How many cars are actually parked at Estonian House parking lot? This seemingly simple question turns out to have many different answers that vary significantly. In his “Tale of two parking studies”, Markus Alliksaar reveals that the Madison project has conducted not one, but two parking studies, albeit both hav ing significant methodological flaws. This left me wondering how many cars can actually be found parked at the current Estonian House parking lot?

The LMM study claims that, “the transit services at the subject site are much more fre quent and connected than the transit services at the site of the existing Estonian House.” This is misleading. For instance, there are four bus routes run ning past the Estonian House to the Broadview subway station. Additionally, the King Street streetcar terminates at Broad view station. At the Madison Ave site, there is only one bus and one streetcar service. With regard to night service, both

subway stations are serviced by the Bloor night bus. However, the Broadview subway station is also serviced by two other night buses. An obvious drawback of the Estonian House is its greater distance from the subway (550m) versus the Madison Ave center (200m). However, the proponents of the Madison Ave center cannot claim that the Broadview subway is ‘too far to walk’ if they are expressly contemplating parking lots as far away as 519 m from the Madison Ave Centre (as is done in the LEA study). An additional factor is that you must walk another 100-200m inside the Spadina station to access Line 1. For the LMM study to draw a valid conclusion regarding public transit, it should have analyzed the public transit op tions at the current Estonian House also, instead of just assuming that they are worse. A fairer conclusion is that the sub way is closer at the Madison Ave site but that there are more public transit options at the existing Estonian House. LEA Consulting (https://www. eesti.ca/pdf/2019/LMMParking Study.pdf) conducted the other

study. A flaw in this study was that Estonian House parking utilization rate was studied in the summer when most of the Estonian House’s activities are shut down. But even though they observed the Estonian House’s parking lot in July, they came up with much more realistic numbers for peak park ing demand (19 on Saturday and 36 on Tuesday). How come there is such a big discrepancy in this regard between LEA and LMM? Especially when the larger parking utilization rates were observed in a period of low demand and the lower rates were observed in a period of high demand. On the positive side, the oc cupancy numbers reported by LEA for the parking spaces around the Madison Ave site seem more realistic. However, there is an important caveat. These parking spots are all near the University of Toronto, which was in summer school mode at the time of the study. As a re sult, the real parking demand around the Madison Ave site has been understated. Both studies have a number of shortcomings in common. Both failed to describe the cost

of the parking spots around the Madison Ave site or any time limitations that they may have. Is a parking spot limited to one hour and is parking after mid night or in rush hour permitted? This makes a big difference in a spot’s usability. As well, both completely failed to consider traffic congestion in the down town core that users of the Madison Ave site would face. Also, the way parking utiliza tion rates were measured by both studies at the Estonian House is suspect. They should have listed what activities were taking place when they ob served the parking lot. This might have explained the strange numbers reported.

The first parking study, con ducted by LMM Engineering, found the maximum utilization at 12 parking spaces on Tues day, between 4:30 and 5:00 pm and the second study by LEA Consulting found maximum utilization of 19 spaces on Saturday at 3:30pm and 36 on Tuesday 4:30pm.

stood that the data of which this study is based on was collected in the month of August, which may differ in patterns from months during the Fall, Winter or Spring, it is further under stood that the existing Estonian House experiences relatively consistent parking demand throughout the year.”

Tuesdays, Sept 17 at 8 pm – 40 cars (no high school attendance)

In his article, Mr. Alliksaar pointed out that the LEA Consulting “parking utilization rate was studied in the summer when most of the Estonian House’s activities are shut down”. LEA Consulting report disagrees with this observation, stating that “While it is under

LMM Engineering study was conducted in March, not during low summer usage. How did LMM Engineering manage to count only 7 cars at the start (7 pm) of a regular school night will likely never be known, but this is the number that was recorded.

Since both studies happened to count cars during low usage periods, the question remained – what is the actual maximum usage? Conveniently, the Esto nian House activities are back after Labour Day and parking on several days were observed within a 2 week period. The peak usage during this period was recorded on Tue, Sept 10 at 7:15 pm with 71 cars in the parking lot. Other peak observation times on different days: Thursday Sept 12 at 7:30 pm – 54 cars Saturday Sept 14 – 100% park ing lot used by ETCU activities

The Great flight…

suitcases. We were led into a camp behind barbed wire, put in a barracks, with me on the stretcher on the floor watching lice crawling up the support poles of three-tiered bunks where mother and grandmother were resting on bare boards in the top bunk.

casual user of the Estonian House knows, its parking lot is routinely overflowing on week nights. The observations of park ing around Madison Ave also contradict everyday experience. For example, they claim that for the 12 street parking spots on Bloor Street between Spadina and St George, only a maxi mum of 4 were o bserved to be occupied on a weekday. Does this seem realistic? The utiliza tion rate for the Spadina Rd. parking lot is more realistic but no mention is made that it will be redeveloped soon.

Estonian Credit Union’s Mission to Road Safety The Estonian Credit Union is celebrating its 65th Anniver sary this year, and in keeping with our community focus, we are giving away reflectors from Estonia to promote road safety awareness. Reflectors have long been common practice in many areas of Europe, especially Estonia. Meant to be pinned to the edge of a coat, the reflector then dangles at the height of a car’s headlights, ensuring pedestrian visibility on dark roads and sidewalks.

(Continued from page 8)

The importance of road safety in Estonia has been emphasized through the increased regularity of police checks late last year, on the look-out for individuals missing their reflector. In addi tion to using reflectors for safety, thrifty Estonians appreciate avoiding the 40 € fine for fail ing to wear one. One of the earliest examples of reflector usage was with Englishman Percy Shaw; at tempting to navigate his vehicle on a dark, foggy evening, he was met with the two reflective eyes of a cat piercing through the darkness on the side of the winding road. It was through this experience that Shaw’s cat’s-eye reflective road studs were born.

Estonia has adopted the safety reflector as a mandatory acces sory to be worn in the dark. In a country where the winter season can seem eternally dark even during the day, the reflec tor is an essential part of a Although his motivation was pedestrian’s everyday attire. For fueled more by his tractor and some, it has also become some equipment visibility in the dark, what of a fashion statement, Finnish farmer Arvi Lehti had a with designer versions available similar idea. His vision evolved for the style and safety- and was expanded to include conscious individual. pedestrian safety. In Finland, to

We traveled in a cargo ship that had a rather mixed cargo: munitions, gasoline, hospital equipment, and even cabbages. Plus the hospital’s nurses, few civilians, lots of Russian POWs, and and a couple hundred soldiers.

day’s popular snowflake reflec tor design was created in 1973. In a time where there are more cars on the road than ever before, being seen in the dark has become a necessity. Ac cord ing to Toronto Police Services, forty-five percent of Toronto’s street injuries and fatalities involve pedestrians. As the fall season begins in September and brings on the darkness faster, the number of pedestrians involved in car- related accidents also increases, bringing the issue of pedestrian visibility to the forefront in

When we arrived in the Danzig port of Neufahrwasser, everybody left. We stayed in the cargo hold and waited for the morning. Suddenly flashlights beamed. Military police deman ded, who are you. Refugees. Soon six Russians POWs were summoned, four carried my stretcher, and two carried my mother’s and grandmother’s Toronto. At the Estonian Credit Union, we hope to increase reflector awareness and the importance of pedestrian road-safety in our community. We encourage everyone to stay safe, and wear a reflector!

In summary, both parking studies have a significant num ber of methodological flaws, both ignore important factors that Estonian House users need to in order to rate the new site’s accessibility, and both report unrepresentative parking utiliza tion rates at the Estonian House. As a result, a more comprehen sive and fair parking study is urgently needed before more money is spent. MARKUS ALLIKSAAR

Thursday Sept 19 at 7:30 pm – 46 cars Saturday Sept 21 at 10:30 am – 51 cars Tuesday Sept 24 at 8:30 pm – 57 cars These observations do not attempt to answer the question whether 0 proposed parking spaces at Madison Ave is a suf ficient number for community use but it does call into ques tion the number of cars ob served by the previous studies. TAUNO MÖLDER

Next morning a physician took a look at me, and hung a ticket on me. The ambulance driver was a good Samaritan. He knew the destination well. He tore up the ticket and in stead drove us to neighboring Gotenhafen, and put me in a municipal hospital. The flight continued within Germany for another seven months. Because the Russians kept coming. The horrors of communism were news to most Americans back in 1949. After all, Uncle Joe had been an ally. As a new arrival, I was asked about what went on in Europe before and after WWII. A lot of people said, it surely could not happen here. I believed it then. Today, I am not so sure.

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

In Memoriam

Fred Ise Dear Friends and Family of Fred Ise, I am speaking to you today on behalf of Rotalia Fraternity, an academically based global Estonian society and brother hood that Fred served as an ac tive member of for many years. Fred joined Rotalia Fraternity in 1947, thus making him an honored member of our frater nity for over 70 years! Fred was an ardent Estonian patriot who greatly cherished the time he spent with his fraternity broth ers. Fred and his fraternity brothers shared the common bonds of Estonian culture, tradi tion, song, and most important ly, the Estonian language. Rotalia men are known for carrying themselves with the noble values of integrity, honor, community, and patriotism. Fred fully embodied all of these values and inspired many of his Fraternity brothers to live mean ingful lives committed to causes greater than themselves. It is also a known fact that Fred liked to give speeches during Rotalia events. His speeches were always very detailed, his torically rich, thought-provo king, well-articulated, and quite long. Rotalia as a Fraternity is extremely proud and humbled to have had Fred as its member

for 72 years. As a twenty six year-old third generation EstonianAmerican, I have been lucky enough to share a special en counter with Fred in my life. There is one particular story that I’d like to share with you all today. The setting is the Estonian Independence Day Celebration Church Service in Baltimore, in this same church, about two or year years ago. When the church service ended, all of the community members headed over to the common room for coffee, tea and snacks. At this gathering, I grabbed my self a cup of coffee, took a seat next to Fred, and asked him one question: Fred, could you tell me about the time in 1941 that you and your mates climbed to the top of Tall Herman tower and placed an Estonian flag there? For context, Tall Herman tower, which is in Tallinn, serves a very important role nationally. The flag that flies from Tall Herman tower sym bolizes the ruling power of Estonia. As you all know, many foreign powers have ruled Estonia throughout its history, with the Germans and Russians both invading Estonia during Fred’s lifetime. Thus, the color of the flag flying over Tall Herman has resembled that of a chameleon. After asking Fred that one

Peter Kalm attends Indigenous Languages Revitalization Conference On September 17, 2019, Peter Kalm of the Eesti Pop Radio Show attended the Open Source North 60 Indigenous Languages Revitalization Con ference held in Whitehorse, Yukon Territory, focusing on the ways in which community radio can be used to stop the decline of Canada’s Indigenous languages and encourage their revitalization and use in First Nations and Inuit communities. Eesti Pop is a unique radio show which features all Esto nian language programming and has been on the air continuous ly since January 2005. It is the only show of its kind in North America. Broadcast on CJUCFM in Whitehorse as well as its repeater stations, Eesti Pop can be heard in many communities in the Yukon Territory.

Although there are not many Estonian speakers in Northern Canada, the reception from lo cal people has been overwhelm ingly positive, and many inqui ries have been made as to what language the songs being played are in. Music is truly the universal language and Estonian Canadians should be proud of how much their music is appre ciated by Canadians of so many different backgrounds. Peter Kalm spoke about his personal and professional back ground and his long time in volvement in Toronto’s Esto nian community, mentioning how he was approached by his friend, Robert Hopkins of Open Broadcaster in 2004 about start ing an Estonian radio show us ing the community radio soft ware that Open Broadcaster had

Peter Kalm (left) and Robert Hopkins.

question, I sat back, and listened. I listened closely to Fred for over an hour. Fred told me a story. He told me a story that was heart-felt, fueled by passion, and deeply moving. He told me how he, along with his brother, and other friends, at the ripe age of sixteen, risked their lives on a clandestine mission to place an Estonian flag high above Tall Herman tower. The impetus for their mission was that Fred and his mates simply could not stand to see the evil red flag of the Soviet empire occupying the most important flag post in Estonia. Now this was no ordinary story. This story involved several fascinat ing details. The boys first had to track down a local janitor to obtain an Estonian flag since very few flags were around. Upon arriving at Tall Herman, they encountered a pugnacious German military officer block ing the entrance of the tower. Luckily, the officer’s superior

developed. Much time and work went into the show, uploading songs from compact discs and files into the radio stations’ da tabase. Contacts were made with artists in Estonia who were very happy to have their songs broadcast in Canada, and helped by providing profes sionally recorded introductions and station identifications. He also focused on how use ful this technology could be to Indigenous radio stations in Canada, and how similar radio shows could be created in these communities, playing a major role in reviving Canada’s first languages, particularly since only three Indigenous languages (Cree, Ojibway and Inuktitut) still have large numbers of speakers (although some small er languages are still strong in their traditional communities). Only Inuktitut has a music scene with a surprisingly large number of bands and singers that keeps growing year to year, and the “Isuma” Inuktitut lan guage music video by 2018 Juno Award Nominee, Inuk Recording Artist, Kelly Fraser was shown at the conference. Kelly Fraser has performed in countless concerts across Ca nada, given many interviews, and was a guest speaker at the United Nations in New York for the Year of Indigenous Lan guages. Kelly met Peter two years ago and they have be come good friends, with plans to collaborate on a number of projects in the near future. The conference featured a number of other speakers, in cluding Robert Hopkins, Bill

Nr. 40

told him to leave the young boys alone. Soon after, the next problem presented itself: the door to the tower was locked. Fred and his mates worked together with their Estonian friend serving in the German military to com mandeer a small hand-grenade. They then used this hand-gre nade to blow open the door of Tall Herman tower. After climb ing to the top of Tall Herman tower, they emphatically ripped the red Soviet flag to pieces. The final step of their flag-rais ing quest involved making a hu man pyramid to securely hang the Estonian flag high above the tower. The valiant journey of a group of teenage boys created a historical moment that no one in Estonia will ever forget. Shortly after the Estonian flag was placed upon Tall Herman, thousands of local Estonians flooded the streets of Tallinn. All of them came to gether, embraced each other in solidarity, and proudly starting singing the national anthem of Estonia: Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. Fred looked down from Tall Herman tower at his fellow citizens rejoicing in song. At this point in telling me the story, tears were streaming down Fred’s face. Fred realized that he had provided his fellow Estonians with something they had not felt in years: hope for a brighter

future. His bravery and love of country will never be forgotten. As Fred was also a poet, I’d like to close by reciting one of his poems in Estonian:

Reinsalu: Estonia must strengthen ties with global diaspora community

and culture in the world is of existential importance for a small country.

BNS/ERR, October 2019 Minister of Foreign Affairs Urmas Reinsalu (Isamaa), who met with representatives of the Estonian American National Council (ERKÜ) and the Estonian World Council (ÜEKN) in Tallinn recently, said that the state has to strengthen its ties with the global Estonian community. Leaders of the two diaspora Estonian organizations com mended Reinsalu for his en deavor to launch the coopera tion committee on global Esto nianness. The goal of the cooperation committee established in the coalition agreement is to strengthen ties with the global community of Estonians, and to promote the Estonian language and culture. The meeting at the Ministry of Foreign Affairs was attended by ERKÜ and ÜEKN represen tatives Marju Rink-Abel, Sirje Kiin and Aavo Reinfeldt. According to Reinsalu, close communication with Estonians living abroad and the preserva tion of the Estonian language

Polonsky, Bella Alphonse, Graham Gillies and Vince Maggard on open source radio software, Indigenous communi ty radio and Indigenous lan guage revitalization.

JUMALAGA EESTIMAA! Ma sündisin su pinnal, mu armas Eestimaa, kus nagu ema rinnal mul lasid kasvada. Seal läbi lapsepõlve sa hellalt hoidsid mind. Mu meeles vaid üks palve: ,,Suur Jumal kaitsku sind!“ Kuid võõra võimu vägi mu palvet purustas. See sulle haiget tegi ja mind sust lahutas. Nii palju päevi pidin ma võõrsil elama. Su valu siiski nägin ja tundsin ise ka. Siis minu palvesõnu suur Jumal tunnustas – Tal olgu tuhat tänu: Ta sind taas lunastas. Mu suurim soov on täitun’d, võin surra rahu sees. Su üle valgus võitnud, tee avar sinu ees. Nüüd Jumalaga jätan ma vaikselt sinuga: ,,Õnn kaasa!“, sulle ütlen, mu armas isamaa. KARL GRABBI

“All Estonians, regardless of where in the world they live, are always welcome in their home country,” the foreign minister stressed. “Even as their path in life continues abroad, they should feel that Estonia is always facing them, and that their well-being is important to their homeland.” ÜEKN chairman Aavo Rein feldt said that the meeting held at the Ministry of Foreign Affairs was important in moving forward with common understanding. “We discussed issues con cerning the preservation of the Estonian language, the improve ment of cooperation between Estonians living in Estonia and those living elsewhere, dual citizenship, and the greater in volvement of citizens living outside of Estonia,” he said. ERKÜ chairwoman Marju Rink-Abel said that it is impor tant not only to share lan guage and culture, but also to understand one another. “One of the tasks of the co operation committee on global Estonianness should be a better exchange of information, and I am glad that we have been involved in the planning,” Rink-Abel said. “Based on this, I thought it was important to present ERKÜ’s work and ac tivities to the foreign minister. We took the opportunity to talk about our work in the political sphere and in introducing Estonia in Washington.”

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Opinion: A tale of two protests, and why both are doomed Andrew Whyte, ERR Recently, a protest against the ruling coalition headed up by Jüri Ratas gathered in Hirve Park, calling for his resigna tion and the breakup of his government. The venue was a signal one – in 1987, Hirve Park was the site of the first major, open protest against the Soviet regime and the dawn of the cataclysmic changes which culminated in Estonian independence four years later. A couple of lead ing members of one of the opposition parties were there, as well as a sprinkling of Estonian celebrities and busi nesspeople. Just on the other side of Toompea, another gathering reportedly took place, which also made demands: in this case, that Estonia leave the EU. This second gathering accrued far less coverage than the first, so I have no idea of numbers, or even who organized it (re ported simply as “nationalists”), and, as far as I can see, can be dismissed as a busman’s holi day for a handful of embittered loons. The first gathering, the one that got all the coverage, was clearly announced and well-or ganized over two weeks before it took place, on its organizers’ social media page. “Jah vaba dusele, ei valedele” (JVEV) has been holding regular protests outside of Stenbock House every Thursday since March; its principal organizer is a wellknow activist. The organizers say that they were happy with the turnout and it was bigger than expected. Whether that is a damning indictment or not, and whether the organizers had expected fewer attendees is by-the-by – Estonia is a small country, and this would scale up to a few thousand people in a city the size of London, hardly a small protest. Naturally, turnout is what it is – if I tried to organize a rally it would just be me and the cat and maybe a hobo on a park bench – but JVEV says that this is a movement of concerned citizens who want to break through the impenetrable shield cocooning Jüri Ratas and tell him that, “Well, sorry mate, no matter what your sycophants say, here in the real world people think you should step down.” But I think we might need a slightly larger unifying force when we’re talking about government overthrow. You might say, “Well they do state their aims – the removal of Ratas’ government.” But let’s face it, this protest is because the Conservative People’s Party of Estonia (EKRE) is in office. If EKRE had not been in the running for the coalition, still less for the Riigikogu, this movement would not have appeared. But Jüri Ratas is not EKRE, a party which has proven to be a royal pain in the a-- for

him since at least April, and EKRE is not mentioned directly on JVEV’s page. It’s probably true that EKRE won as many seats as they did in part because of a haughty disdain for some of the sectors of society whence their support came. “Elitist” is an overblown word, but “Tallinn-centric,” “up wardly mobile,” and “pros perous” are probably fair de scriptors for a lot of those who support the two opposition parties, and you can trace the same DNA through to JVEV, who, as far as their spokesper son goes, seem to be on the same wavelength (maybe with out realizing it) by implying that, hey, maybe we aren’t just a nation of potato pickers after all and there are a small number of people with brains. Nonetheless, JVEV does re flect Estonian society as a whole in that small, grass roots(ish) groups in all kinds of areas of activity will spring up overnight, and it should be viewed in this light too. Another area which is textbook orthodox Estonian concerns the small foreign import within JVEV’s makeup. The scattering of expat would-be celebs, who as noncitizens can’t vote in general elections here, are there partly because Estonians are generally pretty tolerant, despite what they say, and occasionally have their uses in bringing some kind of international allure to pro ceed i ngs. However, their attempts to interfere and bring ing their own, less pleasant, western-styles of protest (ironi cally nearly always carried out by white males from an anglo sphere country), are, arguably a type of colonialism. A movement more or less aligned with JVEV, Kõigi Eesti, seems to have ditched the English-language component of much of its output. Whether that is because the outsiders have fulfilled their purpose, or they were found wanting in the first place, we don’t know, but it seems likely that non-Esto nians are going to remain a curio to be wheeled out from time to time, safely ensconced inside a glass case, just as they are in Estonian society as a whole. Ultimately, the original Hirve Park gathering brought thou sands of attendees – at much greater personal risk – a year af ter Chernobyl, when Estonia was still part of a foreign-dominated police state. JVEV is obviously seeking to avoid a return to said police state, but this overstates the problem by a fair way. Speaking of strawmen, the rather mysterious “nationalist gathering” which kicked off half an hour after the Hirve Park demonstration ended was considerably more quixotic still. Withdrawal from the EU for Estonia is simply not going to happen – never, never, never. It still might not even happen for the U.K. after a national re ferendum over three years ago.

Who organized this rally, how many attended and what its other demands might have been don’t seem to have been report ed in the mainstream media, which in turn can have the effect of propagating the “leftist media shutdown” conspiracy theory-type stuff so beloved of the alt-right, if that’s what this movement is. Neither protest is going to succeed in its aims. The JVEV organizer very rightly identified that recent events such as the no-confidence vote have had the effect of consolidating the coa lition further, strengthening, not weakening it. More than that, the opposition has split (no Reform Party politician was present at Hirve Park). It also runs the risk of further pushing away the “silent (vast) ma jority,” who don’t like EKRE and might agree with much of what the movement has to say, but don’t like being cajoled and resent the kind of “you’re either with us or you’re with EKRE” silliness that has characterized public discourse throughout 2019. The raggle-taggle nationalist grouping (if the attendees were EKRE supporters, which some of them were bound to be) will find that EKRE’s staunch ally, Isamaa, is avowedly pro-EU. But more than that, there’s not even a mechanism in place to put a mechanism in place for exiting the union. One further thing. There is a very curious phenomenon which flips the two demonstrations around, in terms of their reach. To paraphrase Mayor Larry Vaughn in “Jaws”, you yell “anti-government protest,” ev erybody says ‘’Huh? What?’’. You yell ‘’far-right,’’ and we’ve got a panic on our hands. People love reading about the alt-right, the conspiracy theorists, the “incels” and so on, whereas they couldn’t give two figs for a few hippies banging drums. ‘Twas ever thus. In other words, actions speak far louder than words. When a small, unknown gathering of right-wingers garners a lot more attention than the numbers of people who were actually at said meeting, and a well-publi cized demonstration sparks little interest among those who were not there, it’s a teachable moment, as they say. Those who demand the resignation of the government could bear this in mind in their overall strategy, but it won’t make a lot of difference in the long run either. If the current government falls, it will be as the result of a no-confidence vote getting through, and it can still weather plenty more out bursts from the Helmes before it gets to that stage, protests or no protests. Even boosting the numbers at future demonstra tions will make not one whit of difference – about 600,000 people marched against the Iraq War in London in 2003; it still got invaded. Those who want Estonia to leave the EU are so far out there that we might as well let them carry on, really.

Matthias Uwe Kask has won a total of eight medals at Estonia’s tennis championships at Kardiorg in different categories. In 2017, pairs, under 17, a gold. In 2018. singles, four medals, Estonian champion for under 14. He has also won in under 16, 12.

Party leaders disagree with Helme’s Ukrainian visa comments ERR, October 2019 Party leaders agreed that changing the visa-free status of Ukrainians was not pos sible recently, during a televi sion debate on “Esimene stuu dio” (ES), calling the country an “ally”. The topic arose after it was reported that Interior Minister Mart Helme wrote an article saying the agreement which gives Ukrai nians visa-free ac cess to Estonia, and the EU Schengen area, should be sus pended. Speaking about the topic on ES, leaders from opposition Reform Party, and coalition partners Centre Party and Isa maa Party agreed visa liberali sation was a positive way to support Ukraine. Helme said he had asked the interior ministry to investigate whether visa-free travel with Ukraine could be abolished, but had anticipated that it would not be possible, since both countries are part of the Schengen visa area. “I wanted to point out that we have a very strong migra tory pressure from the east,” Helme explained when raising the issue of visa-free travel, ar guing that migration from the east has exceeded the tolerance limit, requiring intervention. He said the Police and Border Guard is constantly picking up people arriving at the border from Ukraine who “come here like tourists but come here to work,” Helme said. “Unfortunately, we cannot abolish visa-free travel with Ukraine, but this is a topic on the table.” However, Prime Minister Jüri Ratas (Centre) did not confirm

that visa liberalization with Ukraine was an issue at all. “Visa liberalization with Ukraine has certainly been our fundamental decision, support ing Ukraine has been our fun damental decision, and it cannot be unilaterally revoked. If peo ple come in under one pretext but do something else, then you have to deal with it. Of course, we support Ukraine,” the Ratas said. Reform Party leader Kaja Kallas referred to the issue of visa liberalization for Ukraine as yet another example of how the Ratas government is stepby-step changing Estonia’s foreign policy. “We certainly have more to gain from visa liberalization with Ukraine than to lose,” she said. Ratas argued against her saying: “Neither the Estonian government nor the Riigikogu in this coalition will change Estonia’s foreign policy course.” Chairman of Isamaa HelirValdor Seeder said Ukraine was an ally of Estonia, which is why Estonia’s goal is to support and build Ukraine. However, he added this was so Ukrainians do not need to come to work in Estonia in the distant future. “It is in Estonia’s interest – a democratic and stable state. It is not wise to impose visa restric tions on Ukraine.” Seeder said. Kallas insisted that while the coalition appeared united in its message, it’s actions were not united. For example, the Prime Minister was unaware of Helme’s initiative on the issue of visa-free travel for Ukraine, but there are also divergent views, on issues such as phar macy reform and a new poten tial Prosecutor General.

ESTONIAN LIFE

Your source of news about Estonia and Estonians, home and abroad

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

märkmik

Riina Kindlam

Kotkajärve pähklipuud ei ole müüt! Ema on mulle rääkinud, et Kotkajärvel oli algaastatel metsapähkleid. Tädigi mäle tab, kuidas skm Vello Soots tõmbas matkal Koprajärve äärde oksa alla, näitas rohe list tuppe ja lõikas lahti, tões tamaks pähkli olemasolu, mille peale väikelaps olla mõel nud: „Aga miks see pruun pole? Pähklid on ju pruunid!“ Kuid mina pole kogu oma eluaja jooksul Kotkajärve met sas luusides iialgi metsapähk leid näinud, kuigi olen väga igatsenud neid leida nagu ka muinasjutulist öökulli päevaui nakut tegemas. Pähklil olen va hepeal käinud Saaremaal küll ja veel – sarapuu on seal vaat et tüütu tegelane, mis igal pool tärkab ja vanadesse kiviae dadesse trügib. Samas on „seit sekümmend sarapuukeppi“ või vähemgi ülikasulikud ja head asjad! Väikeste puude toesta miseks näiteks. Ja terve sarapik, näiteks keset lehma karjamaad, võib olla oi kui kaunis, suisa maaliline-müstiline paik! Arvasin, et küllap on Kotka järve sarapuudega midagi vahe peal juhtunud, nagu looduses ikka kõigub (või seda kõiguta takse). Kuni nüüd ootamatult augustis... avastasin nn Talpaku mäel, Kotkajärve väravast mäest üles minnes tee ääres põõsa, millel Eesti kogemusest tuttavad suured lapergused lehed ja ennäe – pähklid! Oi kui kum malised! Kõigest 50 aastat võttis mul nende peale sattuda! Tekst ja fotod: RIINA KINDLAM

Lätlased õnnistasid Hamiltoni juubelitamme Päiksepaistelise laupäeva, 21. septembri hommikul kogunes Hamilton Bayfront Park’i koha lik lätlaste ühiskond koos kutsu tud külalistega Läti 100 puhul istutatud tamme ja selgitava tahvli õnnistamiseks. Oma sõna võtus tõi Hamiltoni Läti kogu duse õpetaja Davis Kaneps esile tamme kui tugevuse ja pika eluea sümboli Piiblis. Läti suur saadik Kanadas Karlis Eihen

Nr. 40

Peter Kalm esines põlisrahvaste keelte alasel konverentsil Pressiteade

Eesti metsa- ehk sarapuupähklitel sellist nokka küll pole! Mõni päev pärast avastust, Algonquin Pargi looduskeskust külastades, tutvustati sealgi liiki nimega Beaked hazel(nut), noisetier à long bec – eriti toreda prantsus keelse nimega „pika nokaga pähkel“, Corylus cornuta. Enamus olid üksikud, aga mõned ka kaksikpähklid ning puudeteatmik näitas, et on ka n-ö „kolmjala“ (või siis kolmnoka) variant, sarnanedes müstilise sümboliga, mis Karja kiriku laemaalingutel kujutatud. Augustis olid pähklid veel toored ja kui septembris läksin uuesti väikepuukest külastama, ei leidnud ainsamatki pähklit! Oravatel ja vöötoravatel oli suur lõikuspidu juba peetud.

Kaheraudne metsapähklipaar Kot kajärvel. Linnu pea ja noka kuju inspireerib tootemit või maski tegema küll!

Toorest peast augustis nopitud ja kodus kuivanud asitõend, mis vöötorava urgu ei jõudnud – Kot kajärve sarapuupähkel!

baums selgitas külalistele tamme tähtsust Läti riigi süm bolina ja Läti 100 aktsioonist istutada 100 tamme. Sõna võt sid veel David Christopherson (MP Hamilton Centre), Nrinder Nann (City Councillor Ward 3), Kazimieras Deksnys (President, Lithuanian Canadian Com munity), Merike Koger (Hamil toni Eesti ühiskond) ja Hamil toni linnapea esindaja. Läti kooli noored deklameerisid luulet, millele järgnes ülitore ringtants koos laulmisega, millest kõik kohalolijad paluti osa võtma. MERIKE KOGER

Esireas vasakult õp. Davis Kaneps, Kazimieras Deksnys, pr. Inara Eihenbauma, David Christopherson, Nrinder Nann, Karlis Eihenbaums ja linnapea esindaja.

17. septembril 2019 osales Peter Kalm raadiosaatest Eesti Pop Open Source North 60 Põliskeelte Taaselustamise Konverentsil Whitehorse’is, Yukoni Territooriumil ette kandega, kuidas saab kogu konna raadiojaamu kasutada, et peatada Kanada põlisrah vaste keelte väljasuremist ja soodustada nende taaselusta mist ning kasutamist esimeste rahvaste ja inuittide kogukon dades. Eesti Pop on unikaalne raa diosaade, mille programm on ainult eestikeelne ja on olnud pidevalt eetris alates jaanuarist 2005. See on ainus selline saade Põhja-Ameerikas. Saade on eet ris CJUC-FM Whitehorse raa dios ja samuti selle tütarjaa made sagedustel. Eesti Popi saab kuulata paljudes piirkon dades Yukonis. Kuigi PõhjaKanadas ei ole palju eesti keele kõnelejaid, on vastuvõtt koha like inimeste poolt olnud valda valt positiivne ja paljud on teinud päringuid selle kohta, mis keeles laule mängitakse. Muusika on tõeliselt univer saalne keel ja Kanada eestlased peaks olema uhked selle üle, kui hästi nende muusika on vastu võetud kanadalaste poolt, kes on nii paljude erinevate tausta dega. Peter Kalm rääkis oma isikli kust ja tööalasest taustast ja

Peter Kalm (vas.) ja Robert Hopkins.

oma kauaaegsest osalemisest Toronto eesti kogukonnas, ja kuidas tema kauaaegne sõber Robert Hopkins firmast Open Broadcaster tegi 2004. aastal ettepaneku teha Eesti raadio show’d kasutades Open Broad casteri arendatud kogukonna raadio tarkvara. Saatesse läks palju aega ja tööd, laadides lau lud laserplaatidelt ja ka failid raadiojaama andmebaasi. Võeti kontakti artistidega Eestis, kes olid väga õnnelikud, et nende laulud läksid eetrisse Kanadas ja aitasid kaasa, andes profes sionaalselt salvestatud introd ja jaama identifitseerimised. Ta seletas, kui kasulik see tehnoloogia võiks olla põlisrah vaste raadiojaamadele Kanadas ja kuidas sarnaseid raadio saateid saaks luua nende ühis kondades, mängides olulist rolli Kanada esimeste keelte taas elustamises, eriti kuna on ainult kolm põliskeelt (cree, ojibway ja inuktitut), millel on veel suur hulk kõnelejaid (kuigi mõned väiksemad keeled on endiselt

tugevad nende traditsioonilistes piirkondades). Ainult Nunavuti muusikaelus on üllatavalt suur hulk ansambleid ja lauljaid, ja nende arv kasvab aasta-aastalt. 2018. a Juno auhinna nominendi, inuiti päritoluga lauljanna Kelly Fraseri inuitikeelset muusika videot ,,Isuma“ näidati kon verentsil. Kelly Fraser on esinenud lugematuil kontsertidel üle kogu Kanada, andnud palju interv juusid ja oli külalisesineja ÜRO põliskeelte aasta konverentsil New Yorgis. Kelly ja Peter koh tusid kaks aastat tagasi ja neist on saanud head sõbrad, kes plaanivad koostööd mitmete projektidega lähitulevikus. Konverentsil olid ka mitmed teised kõnelejad, sealhulgas Robert Hopkins, Bill Polonsky, Bella Alphonse, Graham Gillies ja Vince Maggard ettekannetega avatud lähtekoodiga raadio tark vara, põliskogukonna raadio ja põlisrahvaste keele taaselusta mise teemadel.

Läänerindel… (Algus lk. 1)

dude, ajaloo allikate, ajalehtede, kirjade ja muude materjalide väljalõigetest näituselaual välja pandud mini-reisiatlas-sumadan, suure originaalse põgeniku kohvri sees oli kui kirss tordil. Selle mereveest parkunud kohv riga oli vanaema Hilja Hansson aastakümneid tagasi jõudnud Uude Maailma. Aga pidupäevatorti, maitsvat ja magusat sõime ka, sest kol mas sünnipäevalaps oli meie keskel veel – Meeta Vesik 95.

Oma meenutusi jagab Edda Davis. Vasakul istub dr. Juta Kitching. Foto: A. Tork

Lugu poleks täiuslik, kui sulg jätaks kokku põimimata imetabase romantika, mille keris meenutuste kohvilauas muude torgatuste seas lahti Kanada päritolu härrasmees Robert. Sõjajärgsete aastate Montreali ülikooli tudengkonna seas köitis tema pilku imekau nis neiu, kellega armastus säh vatas esimesest pilgust. Toona põgenikuna Kanada idaranni kule saabunud eesti piiga, nüüd ki veel daamilikku elegantsust kiirgav Marika tõde ei salga: „Jah, nii me kohtusime!“ Eda sine on kõik ajalugu – mitu kümmend aastat koos elatud elu, kolm last ja seitse lapselast. Kui armastus võidab, on lääne rindel endiselt muutusteta. ALGUR KAERMA Vancouveri Peetri koguduse õpetaja

Sünnipäevalapsed Leo Allas ja Espen Vahkel ja Peetri koguduse 69. aastapäeva tort. Foto: A. Tork

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Väliseestlaste sportlastest ja spordiedust ESTO valguses Tiit Lääne (Ilmunud 27. juuni 2019 Maalehes. Siin avaldatud autori lahkel loal) Kui 1972. aastal sai Torontos teoks esimene ESTO, oli kõige laiaulatuslikum osa just spor divõistlustel, millest võttis osa umbes 400 sportlast kümnel spordialal: kergejõustik, uju mine, tennis, lauatennis, golf, male, bridž, laskmine, korv- ja võrkpall. Osalejate nimekiri oli muljetavaldav. Sport tõi rahvuskaaslased kokku ESTOde idee algataja ja vaimne isa Robert Kreem aval das arvamust, et just sport oli eestlaste kokkusaamise üks peamisi ühendavaid jõude. Esimesel ESTO-l moodustati ka Välis-Eesti Spordiliit, mille esimeheks valiti praegu Pärnus elav Erich Roodus. Neli aastat hiljem (1976) Baltimore’is toi munud teisel ESTO-l asutati aga Eesti Sport Paguluses In formatsioonikeskus, mille tööd hakkas juhtima Eesti Spordiliit Ameerika Ühendriikides arhi vaar Herbert Lääne. Tema koos tas ja andis aastatel 1980-2000 ilmunud väliseesti spordielu jäädvustavat ajakirja Sport Bülletään välja kuni oma sur mani. Viimast korda oli arvesta tav spordiprogramm ESTOdel kavas 1988.a Melbourne’is ja viimast korda toimusid ametli kud spordivõistlused 2000. aastal Torontos. Nii nagu väliseestlus terviku na on aegade jooksul paratama tult omandanud laias maailmas sootuks kitsama kandepinna, on teise tähenduse saanud ka sport. See on jäänudki eestlaste järel tulijate, üksiküritajate kanda. Koos eestlaskonna kahanemise ga on eksisteerimise lõpetanud ning minevikku kadunud ena mik spordiühendusi ja organi satsioone. Seepärast marginali seerus sport ka viimastel ESTOdel, muutudes maailma eestlaste päevadel üheks väi keseks osaks. Ent eelnev on meenutamist väärt. Väliseesti esimesed spor diühendused moodustati Sak samaa põgenikelaagrites juba 1945. a sügisel. Nii jõuti 1946. a Augsburgis juba ka I Balti mängude korraldamiseni ja olümpia-aastal 1948 viidi Nürn bergis ja Hamburgis koos saa tusekaaslastega läbi protesti olümpiad. Ja 1952. a jõudsid esimesed sõjajärgsed väliseestlased oma uute elukohamaade koondislas tena olümpiamängudele. Esi mesena kuulus see au suusataja Juku Pendile, kes esindas Saksamaad Oslo taliolümpial 50 km suusamaratonis. Samal su vel Helsingis alustas pikka teed maailma paremikus Rootsis elav maadleja Edvin Vesterby, kes lõpetas oma olümpiadebüü di 4. kohaga. Vesterby võitis esimesena olümpiamedali Vesterbyst sai esimene välis eestlane, kes võitnud olümpia

medali. Selle suursaavutusega sai Läänemaalt Rooslepast pärit Vesterby hakkama 1956. a Melbourne’is, kui võitis Rootsi värvides kehakaalus kuni 57 kg kreeka-rooma maadluses hõbe medali. Kirkaim medal jäi tema sõnul venelaste südametunnis tusele. Küsimusele, palju sellest hõbemedalist kuulub Rootsile, palju Eestile, vastab kolmedel olümpiamängudel esinelikusse jõudnud Vesterby: ,,See on fiftyfifty. Aga mu süda kuulub Eestile.“ Juba 75 aastat Stockholmis elanud Vesterby on tänini ainus Eesti maadleja, kes kolmedel olümpiamängudel jõudnud nelja parema hulka. Neljas oli ta ka Rooma mängudel 1960. Lisaks kolmele olümpiale tuli ta veel neljal korral neljandale kohale 1950ndate MM-võistlustel. Aastaid hiljemgi on Vesterby kinnitanud, et maakera kuk lapoolel peetud olümpiamängu del oli ta elu parimas vormis. Terve aasta polnud ta kaotanud ainsatki matši. Ei kodus, ei võõrsil. Olümpial oli tal üks eesmärk – võita kuldmedal. Kuid juba esimene ring lõi kaardid segi, sest Vesterby kao tas punktidega bulgaarlasele Stoikovile. Edasi tuli küll võit austerlase Brunneri üle, aga et esimeste hulka jõuda, tuli sel jatada järgmine vastane, nime kas türklane Yilmaz. Vesterby suutiski sellega toime tulla ja koht esiviisikus oli sellega käes. Neljandas ringis jäi Vesterby loosiga vabaks. Et kaotuspunk tidega langesid välja Kämmerer (Saksa) ja tiitlikaitsja Hodos (Ungari), oli medalikolmik sel gunud. Viiendas matšis läks eestlane kokku Rumeenia esin daja Francisc Horvathiga. Vesterby pidas seda rumeenlast oma tugevaimaks konkurendiks. ,,See oli tegelikult kärbes kaalu sisuline finaal, mis mul õnnestus punktidega võita.“ Kümme minutit pärast võidukat matši pidi Vesterby aga minema venelase Konstantin Võrupajae vi vastu, kes oli rumeenlasele kaotanud. ,,Palusin küll veel kümme minutit lisapuhkust, aga seda mulle ei antud. See oli õhtu viimane matš ja publik ootas. Nii pidin asuma ebavõrd sesse heitlusse puhanud vene lase vastu. Kaotasin seljaga ja sain venelase järel hõbemedali.“ Vesterby usub, et venelased teadsid väga hästi, kust ta tege likult pärit on. Unikaalne rekordimees Sarapuu Tugevatel organisatsioonilis tel alustel oli eestlaste spordite gevus Austraalias ja Okeaanias. Juba 1948. a loodi Adelaide’i korvpalliklubi Estonia, 1953. a moodustati Eesti Spordiliit Austraalias ja järgmisel aastal korraldati esimesed üleman d rilised spordimängud Mel bourne’is. Hiljem jõuti Balti mängude korraldamiseni, Ade laide’i Eesti Spordikooli asuta miseni ning anti välja ajalehte Eesti Spordileht ja ajakirja

Sporditeel. Rohelise mandri nimekaim väliseesti sportlane oli Perthis sündinud ujuja John Kulasalu, kes tuli kahekordseks Briti Ühenduse meistriks ning võitis 1973. aastal MM-võistlustel Austraalia nelikus 4 x 200 m vabaujumises hõbemedali. Regiooni silmapaistev spor dinimi oli aga poole sajandi jooksul suuri tegusid teinud Uus-Meremaa malemeister Ort vin Sarapuu. 1924. aastal Narvas sündinud maletaja tuli aastatel 1952-1990 Uus-Mere maa meistriks 20 korda, millega jõudis isegi Guinnessi rekor diraamatusse. Lisaks esindas ta kümme korda saareriiki male olümpial, mängides valdavalt kas esimesel või teisel laual. Sarapuu parim olümpiaesitus oli vahest 1978 Buenos Aireses, kus Uus-Meremaa saavutas 29. koha ja esimesel laual maleta nud Sarapuu võiduprotsent oli 63,6. Üheteistkümnest partiist kaotas ta vaid ühe ja seda Lää ne-Saksa suurmeistrile Robert Hübnerile. 1966. aastal võitis Sarapuu MM-võistluste FIDE turniiri ja pääses esmakordselt MMi tsoonidevahelisele turnii rile – teise eestlasena pärast Paul Kerest. 1967. aastal legen daarsel Sousse’i turniiril, mille liider Robert Fischer pooleli jät tis, saavutas Sarapuu 21. koha. Võrkpall – eestlaste esindusmäng Pallimängudest saavutasid väliseestlased kõige suuremat edu võrkpallis. Nii Austraalias kui Kanadas olid just eestlased suuresti selle ala maaletoojad. Austraalias andsid Eesti mees- ja naiskonnad tooni nii osariikide kui ka riigi meistrivõistlustel. Sageli mängisid finaalturniiridel kaasa ainult eestlaste võistkon nad. Kui 1974. a moodustati Austraalia koondised, mahtusid sinna kohe ka eestlased. Kümme aastat Austraalia esindusmees konda kuulunud Hillary Ran niko tegi kaasa 1975. a toimunud Montreali olümpia valikturniiril, kus olümpiapiletist jäädi vaid ühe koha kaugusele. Neli aastat hiljem pakuti Austraalia koon disele kohta Moskva mängude võrkpalliturniiril, aga sellest loobuti ise. ,,Ma ei tea, miks liit nii ot sustas. Austraaliast saadeti sportlasi Moskvasse küll, aga võrkpallureid mitte. Minu ainus olümpiavõimalus sellega luhtus,“ räägib Sydneys elav Ranniko. See-eest mängis ta koos teiste koondislastega Stockholmis toi munud ESTO-l. Kui aga 1982. a mängis Austraalia koondis Argentinas toimunud MMil, kuulusid lisaks Rannikole meeskonda ka Raoul Tuul ja Andres Lomp. Turniiril, mille Austraalia lõpetas 22. ko haga, tuli NSV Liidu koondise ga maailmameistriks Viljar Loor. Teine edukas väliseesti võrk pallikants oli Kanada, kus eestlaste meeskond Toronto Central YMCA tõusis 1953. a Kanada meistritroonile ja hoidis seda positsiooni seitse aastat järjest. Kui 1959. aastal toimusid Chicagos järjekordsed Pan-

Spordiga on eestlastel alati tihe suhe olnud, ükskõik millisel mandril nad ka elavad. Praegu on Tartu College’i allkorrusel avatud näitus, mis valmis VEMU ja Eesti Spordimuuseumi koostöös ning oli eksponeeritud ESTO 2019 raames Tartus. Suvise näituse avamisel on tehtud pilt Tiit Rometist, kellel oli huvitav lugu rääkida omaaegse NL võrkpallikoondise võistlussärgist, mis oli näitusel väljas. Foto: Paul Kiilaspea

Ameerika mängud, koosnes Kanada esindusmeeskond val davalt eestlastest. Tiitlivõistlus tel esindasid Kanadat Ilmar Kasekamp, Uno Sõrra, Loit Maripuu, Vende Tark, Ragnar Pohlak, Lembit Aedma (kapten) ja lisaks veel kaks läti ning üks poola rahvusest mängija. Nagu meenutab Torontos elav Ilmar Kasekamp, mindi suurturniirile tegelikult pooliku meeskonnaga. ,,Meil oli ainult üheksa mängijat lubatud 12 ase mel. Ju siis ei olnud täis meeskonna väljasaatmiseks pii savalt raha. Lisaks tabasid meeskonda turniiri eel ja alguses mitmed rasked tagasilöögid.“ Enne ajaloolist suurturniiri hukkus autoõnnetuses Central YMCA tugisambaid, meeskonna kapten Heino Paide. Ja turniiri esimeses mängus Venezuela vastu sai vigastada mees konna parim mängija Lembit Aedma, kes enam kaasa mängida ei saanudki. III Pan-Ameerika mängude võrkpalliturniiril osales üheksa meeskonda, kes mängisid esial gu kahes grupis. Eesti mees kond (tegelikult siis Kanada) alustas 3:2 võidumänguga Venezuela vastu. Seejärel kaotati ootamatult 2:3 Domini kaanile. Siis saadi veenev 3:0 võit Haiti üle ja mindi vahegrupi otsusta vas mängus kokku Mehhikoga. Medalimängudele jõudmiseks vajas Eesti võitu, aga närve söövas mängus tuli vastu võtta valus 2:3 kaotus. Teisel finaalturniiril (5.-9. kohani) võideti järjepanu 3:1 tu levane võrkpallimaailma valitse ja Kuuba, seejärel 3:0 nii Puerto Rico kui teistkordselt Haiti, ent Venezuelale jäädi sedapuhku 1:3 alla. Kokkuvõttes seega suurvõistlustel 6. koht, mis tegelikkuses oli pettumuseks. Meeskonna treeneri ja mänedžeri Arvo Tiiduse sõnul olid mehed USA ja Brasiilia järel väärt kolmandat kohta, kuid kaks ootamatut kaotust taandasid meeskonna medaliko halt. Võimekad vennad sadude saarelt Sõjaeelsetest Eesti sporditip pudest jõudis pärast sõda ain sana Islandile Eesti jalgpalli

koondise ja Estonia jalgpalliklu bi väravavaht Evald Mikson. Nõukogude võimuorganite poolt taga otsitud mees ja hiljem ka tagaselja surma mõistetud Mik soni abielust Sigridur Bjama dottiriga sündisid ka kaks poega, kellest mõlemad tõusid rahvus vahelisteks jalgpallitähtedeks. 1950. aastal sündinud Johannes Edvaldsson mängis 1971-1983 Islandi koondise eest 34 korda. Tema suhteliselt väike koondisemängude arv oli tingi tud asjaolust, et Johannes mängis profina kuue klubi eest kolmes maailmajaos. Seda nii Aafrikas, Euroopas kui ka Ameerikas. Aastatel 1973 ja 1974 valiti Johannes Islandi parimaks jalgpalluriks ning 1974. a teenis ta koguni saare riigi aasta sportlase tiitli. Kõnekas on aga fakt, et 1971. a mängis ta Islandi olüm piameeskonnas Müncheni män gude valikturniiril ühes grupis Prantsusmaa ja NSV Liiduga. Kuid Johannes keeldus sõitmast Kiievisse valikmängule NSV Liiduga, protesteerides sellega NSV Liidu jätkuva agressiooni vastu Baltimaades. ,,Mulle on sellised asjad alati hinge läinud,“ lausus Johannes. 1957. aastal sündinud Atli Edvaldsson mängis aastatel 1976-1991 seevastu Islandi eest 70 mängu, millega tõusis toona ka riigi rekordinternatsionaaliks. 1978. aastal sai temast esimene islandlane, kes hakkas mängima Bundesliigas. Kaheksa aasta jooksul mängis ta Bundesliigas 224 mängu ja lõi 59 väravat. Profikarjääri lõpetas Türgis. 1995. aastal ka Eesti koda kondsuse saanud Atli Edvalds son on lisaks jalgpallile tulnud Islandi meistriks ka võrk- ja käsipallis. Kui aga 1991. aasta 26. au gustil kirjutati Reykjavíkis alla Islandi ja kolme Balti riigi diplomaatiliste suhete taasta misele, viibis selle juures ka saareriigi ainus eestlane Evald Mikson. ,,Jõudsin ära oodata. See oli minu elu õnnelikem hetk,“ kirjutas Mikson pärast seda.

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

LEINAME SÜGAVAS KURBUSES KALLIST EMA

Nr. 40

Mälestame kurbuses oma auvilistlast

Irene Louise Sarmo Loosberg’i

Dagmar Võsu EESTI NAISÜLIÕPILASTE SELTS

sündinud 9. augustil 1922 Tallinnas surnud 19. septembril 2019 Torontos ELIZABETH ja ANDRES perega

Mälestades pikkade aastate sõpra Montrealis

Dagi Võsu Südamlik kaastunne ANDRESELE ja HELENILE ja DONALDILE

LAHKUS IGAVIKU TEELE BALTIMORE MARKUSE KOGUDUSE KAUAAEGNE LIIGE JA PIKALT TEENINUD ESIMEES

Akadeemiline tütar VIIU MENNING, Londonis, UK TUI MENNING-TORRIE, Waterloos, Ontario

Fred Ise sündinud 20. aprillil 1925 Tallinnas, Eestis surnud 23. septembril 2019 Ellicott City’s, Marylandis

Armast ristiisa ja sugulast Sinu kätte ma usaldan oma vaimu, sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal Psalm 31

Mälestame sügavas leinas

mälestavad leinas

Tallinna Ülikoolis on avatud suurpõgenemis teemaline näitus Tallinna Ülikooli raamatukogus avati 19. septembril näitus ,,75 aastat suurest põgenemisest. Ajakirjandus, raamatud, fotod“. Näituse kuraator Harry Liivrand rääkis väga südamlikult paadi põgenikest ja tollastest ajaloo pööristest, mis Eestit tabasid. Laps-paadipõgenik, kirjanik Enn Nõu luges ette märkmeid oma poisipõlve päevikust ja kirjan dusteadlane Sirje Kiin kõneles väliseesti kirjandusest. Näitusel on väljas põgenemisest ja pagulusest jutustavad kirjandus teosed ning fotod kunagisest pagulaste elu-olust ja Balti Üli koo list. Näitus, mis on osa mälestusnädalast ,,Minna ei taha, kuid jääda ei saa“, on ava tud 24. novembrini. Tekst ja fotod: LEA KREININ

Vello Kilu

EELK BALTIMORE MARKUSE KOGUDUS

Eesti vabadusvõitleja Kalju Mätik (1932-2019)

KERSTI, BASIL, ANNA ja INGRID

Kolmapäeval, 2. oktoobril suri Eesti vabadusvõitleja ja nõu kogude võimu poliitvang, era konna ERSP asutajaliige Kalju Mätik. Mätik osales aastatel 1970– 1974 aktiivselt nõukogude vastase organisatsiooni Eesti Demok raatlik Liikumine töös. Selletõttu saatis nõukogude võim mehe 1975. aastal kuueks aastaks vangi. Pärast Eesti taasiseseisvumist töötas Mätik tõlkija ja toimeta jana. Kalju Mätik sündis 16. sep tembril 1932 Tartus. (ERR/EE)

Mälestame kurbuses armast

Vello Kilu sündinud 31. juulil 1936 Tallinnas surnud 29. septembril 2019 Torontos SILVIA ANITA KRISTEN ja MICHAEL

Puhka rahus, armas

Evi Riga sündinud 8. oktoobril 1916 surnud 2. oktoobril 2019

Kõnelemas arstist kirjanik Enn Nõu Rootsist.

Mälestavad kurbuses MAIE ja MARGUS KASK

Näituse avamisel olid kohal ka arhivaar Maie Barrow Austraaliast ja ajalehe Eesti Rada üks toimetaja Maie Kisis-Vainumäe Saksamaalt.

Foto: Siim Lõvi/ERR

Tutvu • Loe • Kommenteeri

www.eestielu.ca

Nr. 40

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

KIRIKUD TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. Toronto M4K 2P9 Tel 416-465-0639 Pastor Jüri Puusaag Tel 416-750-1381, mobiil 647-822-4148 email: puusaag@rogers.com Kodulehekülg: www.tebk.ca Muusikajuht Marika Wilbiks Pianist Peter Kaups Organist Kaire Hartley Pühapäevastel jumalateenistustel sünkroontõlge inglise keelde

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. P. Wilbiks, J. Puusaag. Koor. Is sanda surma mälestamine. Kolmapäeval, 9. oktoobril kell 15.00 PIIBLITUND EHATARES. J. Puusaag. Pühapäeval, 13. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUST KIRIKUS EI TOIMU. Pühapäeval, 13. oktoobril kell 11.00 LÕIKUSTÄNUPÜHA JU MALATEENISTUS EHATARES. J. Puusaag. Organist H. Tenno. Pühapäeval, 20. oktoobril kell 11.00 LÕIKUSTÄNUPÜHA JUMALATEENISTUS. E. Bouti lier, J. Puusaag. Koor. Järgneb LÕIKUSTÄNUPÜHA LÕUNA SÖÖK. Registreeruda: Õ. Wil biks, tel. 416-267-7376. Pühapäeval, 27. oktoobril kell 11.00 JUMALATEENISTUS. A. Liivandi, J. Puusaag. Solist Mi kaela Boutilier. Pühapäeval, 27. oktoobril kell 15.00 JUMALATEENISTUS EHATARES. J. Puusaag.

Üksi pole keegi… (Algus lk. 5)

aasta ESK stipendiaatidele, kelleks sellel aastal olid Joshua Gold, Liis Jõgi, Erik Kadai, Mark Pettinen, Tomas Saun, Elin Sõber-Williams ja Emilie Tamtik. Sellel aastal on avalduste tähtaeg 15. oktoober. Sihtkapital toetab igaüht meist kindlustamaks, et meil oleks võimalus üksteisega ühenduses olla ja et saaksime hoida elavana meie keelt ja kultuuripärandit. Üheskoos saame me hoida alal oma tuleviku siin Kanadas. Üksi pole keegi. Nobody is alone. Eesti Sihtkapital Kanadas on registreeritud heategevuslik or ganisatsioon, rahastatud kogu konna annetustest ja pärandus test, mis toetab Eesti kultuuri pärandiga seotud tegevusi üle Kanada. Annetusi võetakse vastu igal ajal. Enama informatsiooni saamiseks või annetuse tegemi seks palun helistage 416-465-

EELK TORONTO PEETRI KOGUDUS 817 Mount Pleasant Road Toronto, ON M4P 2L1 Tel. 416-483-5847 e-post: stpeterstoronto@rogers.com Kodulehekülg: www.toronto.peetri.eelk.ee Praost Mart Salumäe, tel. 647-340-9271, mobiil 647-273-5858 epost: mart.salumae@eelk.ee Organist Marta Kivik Koguduse kantselei on avatud E 9.00-14.00, K 13.00-18.00, N 9.00-14.00. Muudel aegadel vastuvõtt eelneval kokkuleppel. Pühapäeval, 6. oktoobril kell 11.30 JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 13. oktoobril kell 11.30 LÕIKUSTÄNUPÜHA JU MALATEENISTUS ARMU LAUAGA. Kell 15.00 Palvus Soome Kodus. Kolmapäeval, 16. oktoobril kell 15.00 PIIBLITUND Eha tares. Pühapäeval, 20. oktoobril kell 11.30 MUUSIKALINE PALVUS. Orelikontserdi annab EELK Pärnu Eliisabeti koguduse orga nist Aaro Tetsmann. Sõnaline osa EELK arhivaar Janis Tobreluts. Pärast palvust naisringi toas peab kohvilauas ettekande EELK arhivaar Janis Tobreluts. Pühapäeval, 27. oktoobril kell 11.30 USUPUHASTUSPÜHA JUMALATEENISTUS ARMU LAUAGA. EELTEATED:

Leerikool alustab pühapäeval, 3. novembril kell 11.30 toimuva jumalateenistusega, millele järg neb esimene leeritund. Leeritundide täpne ajakava lepitakse kokku sellel esimesel kohtumisel. Surnutemälestuspüha juma lateenistus 24. novembril kell 11.30. Naisringi kokkusaamised iga kuu esimesel kolmapäeval kell 12.00. Arhiivitoimkonna kokku saamised esmaspäeviti kl 10.0014.00.

5600 või külastage estonian foundation.ca ESK võtab vastu avaldusi rahalise toetuse saamiseks kaks korda aastas, mis peavad olema esitatud kas 15. oktoobriks või 15. aprilliks. Sihtkapitali juha tus vaatab kõik avaldused läbi ja kaalub neid vastavalt range tele kriteeriumidele ja heatege vuslike sihtasutuste juhistele, mis on sätestatud Kanada mak suameti (CRA) poolt. Avaldusi ESK stipendiumi saamiseks võe takse vastu 15. oktoobrini. Tellige endale ESK kogu konna ringkiri veebilehe kaudu newsletter@estonianfoundation. ca, et olla toimuvaga kursis!

MATUSEBÜROO

R.S. KANE LTD. 6150 Yonge Street (lõunapool Steeles Avenue’d) North York, Ontario M2N 3W9

Tel. 416-221-1159 Pikaajalised kogemused eestlaste teenindamisel Mõõdukad hinnad

TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUS 25 Old York Mills Rd., North York, ON M2P 1B5 Õp. Kalle Kadakas Talituste küsimustes võib õpetajale helistada ööpäevaringselt: tel.: 416-778-6360, mob 416-727-2384 Epost: op.kadakas@gmail.com Kantselei tel.: 416-923-5172. Juhatuse esinaine Riina Klaas, epost: riinaklaas@gmail.com Koorijuht Heli Tenno Pühapäeval, 6. oktoobril kl 1.30 pl TORONTO VANAANDRESE KOGUDUSE 70. AASTAPÄEVA TÄNUJUMA LATEENISTUS. Koguduse koor ja solistid. Pärast teenistust PIDULAUD Agricola kiriku alu mises saalis. Pühapäeval, 13. oktoobril, PIKAL NÄDALAVAHETUSEL JUMALATEENISTUST EI TOIMU. Pühapäeval, 20. oktoobril kl 2 p.l. (NB! ERINEV KELLAAEG) JUMALATEENISTUS. Jutlustab õp. Peeter Vanker. Pühapäeval, 27. oktoobril kl 1.30 pl JUMALATEENISTUS. Pühapäeval, 3. novembril kl 1.30 p.l JUMALATEENISTUS. KOGUDUSE LOTERII. Loosi misele tulevad sügisannid, maius tused, joogipoolis, hoidised, lilled jms. – Sinu kogudus võidab. Annid palume tuua kirikusse samal pühapäeval või nädal va rem. LISATEADE. Õp. Kalle Kadakas viibib 7. oktoobrist kuni 2. novembrini kodumaal puhku sel. Talituste küsimustes palun helistage: Riina Klaas, tel 416444-5613.

Ehatares külas…

ADVOKAADID

Sündmuste kalender • Laup., 5. okt. – teisip., 8. okt. EESTI KUNSTNIKE KOONDIS TORONTOS 64. AASTANÄITUS Eesti Majas O. Timmase galeriis. Avamine 5. okt. kl 1 pl. Näitus ava tud 5. ja 6. okt. kl 10 h –6 õ; 7. ja 8. okt. kl 10 h –8 õ. • Laup., 5. okt. kl 7 õ ARNE ROOSMAN. ,,A TOUCH OF JAZZ“. Näituse avamine Studio Dreamshare’is, Pembroke, Ont., 18 Pembroke St. W.

- laup., 19. okt. kl 1 pl WORKSHOP WITH ARNE. - laup., 26. okt. kl 6:30 pl NIGHT OF JAZZ. • Pühap., 6. okt. kl 1.30 pl TORONTO VANA-ANDRESE KOGUDUSE 70. AASTAPÄEVA TÄNUJUMALATEENISTUS ja KONTSERT Agricola kirikus. Järgneb sünnipäevalaud. • Kolmap., 23. okt. kl 7 õ LOENG ja ARUTELU Tartu College’is. ANDRES RAUDSEPP ,,Eesti üld laulupeod: iseloomustavad oma dused läbi aegade“. • Reedel, 25. okt. kl 7 õ RAHVUSÜLIKOOLI 100. AASTA PÄEVA AKTUS ja VASTUVÕTT Tartu College’is. • EESTI KIRJANIKUD REIN RAUD ja KAI AARELEID TIFA’l (Toronto International Festival of Authors):

- laup., 26. okt. kl 6 õ; - pühap., 27. okt. kl 7 õ; - kolmap., 30. okt. kl 6 õ Harbourfront Centre’is.

ENN ALLAN KUUSKNE B.M., LL.B.

Advokaat—Notar 206-20 Holly St. Toronto, ON M4S 3B1 TEL. 416-480-9582 FAX 416-480-2933 Vastuvõtt kokkuleppel Eesti Majas või kliendi kodus

• Laup., 2. nov. kl 4 pl JUUBELISADU 2019 Eesti Majas: Toronto Eesti Selts 75, Toronto Eesti Seltsi Täienduskool 70, Toronto Eesti Seltsi Keskkool 55, Toronto Eesti Seltsi Lasteaed 55, Toronto Eesti Püssi- ja Püstoliklubi 50. • Pühap., 3. nov. kl 3 pl KOHTUMINE EESTI KIRJANIKE REIN RAUA ja KAI AARELEIDIGA Tartu College’is. • Reede-pühap., 8.-10. nov. ESTDOCS. • Neljap., 14.- pühap.,17. nov. MUSIC + TECH: ESTONIAN MUSIC WEEK ja KONVERENTS LATITUDE 44 WE Global Learning Centre’is ja erinevates esinemispaikades. Piletid nüüd saadaval. • Külastage Toronto Estonian Virtual Art Gallery’d aadressil www.tevag.ca.

Dr. Kristel Toomsalu Optometrist

Uued patsiendid alati teretulnud!

• Silmade kontroll, prillid ja kontaktläätsed • Laserkirurgia konsultatsioonid • Avatud ka õhtuti ja laupäeviti • Räägin inglise ja eesti keelt 2425 Bloor St. W. (Jane Subway Station) Esimesel korrusel, Action Pharmacy kõrval

www.torontoeyecare.com • (416) 604-4688

tellimishinnad KANADAS koos käibemaksuga (GST)

Aastas $150.—; Poolaastas $80.—; Veerandaastas $43.— TELLIMINE I KLASSI POSTIGA (kiripostiga) KANADAS: Aastas $180.00, poolaastas $95.00 ja veerandaastas $52.00. USA-s: aastas $200.00; poolaastas $108.00; veerandaastas $62.00. ÜLEMEREMAADES: aastas $275.00; poolaastas $140.00; veerandaastas $75.00. Teisipäeval, 1. oktoobril oli Ehatare perel külas Meelis Kukk. Ta töötab Eestis Viru Haigla süsteemis, mille hallata on mh neli hooldekodu – Kohtla-Järvel, Tapal, Tallinnas Nômmel ja sel nädal avatud uhiuus hooldekodu pealinna külje all Tabasalus. Hoolde kodude kohtadest on Eestis puudus ning häid hooldajaidki pole alati kõige kergem leida, selle raske, palju kannatliku meelt ja pandlikkust nõudva ametiga ei suuda igaüks toime tulla. Meelis rääkiski Eesti hooldekodu dest ning oma töö rõõmudest ja muredest. Meelis külastas sel nädalal ka Eesti Elu toimetust ja intervjuu temaga ilmub lähiajal. Foto: Janne Laanemaa

Hinnad arvestatud Kanada dollarites. Pangatshekk või Money Order kirjutada EESTI ELU nimele. Tasuda saab ka otse Eesti Elu kontole Toronto Eesti Ühispangas või teha e-transfer, kasutades emaili aadressi: eetalitus@eestielu.ca

Tellimine saata

EESTI ELU 3 Madison Ave., Toronto, ON M5R 2S2

Palun mulle saata EESTI ELU aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavaline / kiripostiga alates . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tellimise katteks lisan $ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . siinjuures rahas / tšekiga / rahakaardiga. Tellimine on: uus ❑ uuendus ❑ Nimi: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Aadress: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

EESTI ELU reedel, 4. oktoobril 2019 — Friday, October 4, 2019

Nr. 40

Tellige EESTI ELU! Teade

Loengud Toronto ülikoolis 24.10: Kell 11.00-13.00 Aigi RahiTamm „Bringing war into every day: re-education of society in postwar Soviet Estonia“. Sidney Smith Hall 2098, 100 St. George St. Kell 14.00-16.00 Mihkel Solvak „Internet Voting in Estonia“. Munk School, 1 Devonshire Place, room 108N Kell 16.00-18.00 Margit Sutrop „Should we trust AI?“. Centre for Ethics, 15 Devonshire Place, 2nd floor. • Reedel, 25. oktoobril kell 12.00–1.00 TÜ genoomika ins tituudi direktori Mait Metspalu loeng Sick Kids Research Institute’is.

EV100 puhul tegid kogukonnad üle 600 kingituse Eesti Vabariik 100 tähistamise raames tegid Eesti kogukon nad piirkonna elu parandami seks ja riigi juubeli tähistami seks rohkem kui 600 kingitust. Pühapäeval, 29. septembril Viljandi Ugala teatris toimu val EV100 tänugalal „Maaga rahva pidu“ antakse prog rammi „EV100 igas külas“ osalistele üle tunnistähed. „Kolme aasta jooksul on renoveeritud seltsimaju, kõlako dasid ja tuletorne, pandud püsti välijõusaale ja rajatud kogukon dadele lipuväljakuid, samuti on tegeletud põhjalikult kogukonna ühise ajaloo jäädvustamisega. Nii linna- kui maakogukondade tehtud juubelikingituste nime kiri on väga pikk ja kirev – kokku tehti üle 620 kogukonda väärtustava kingituse,“ ütles programmi „EV100 igas külas“ üldkoordinaator Merle Jantson. Kokku tehti üle Eesti üle 600 kingituse, kõige rohkem Saare maal (123), Järvamaal (81), Harjumaal (59), Raplamaal (53) ja Põlvamaal (48). Tänugalal Viljandis esineb kõnega president Kersti Kalju laid, EV100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, kogukondade ja põllumajandusorganisatsioonide esindajad. (EV100/EE)

„A TOUCH OF JAZZ“ A PANORAMA OF MUSIC on canvas

•

A CASCADE IN COLOUR

PORTRAITS

Vernissage Sat., October 5, 7-9 pm

in charcoal & conte of Armas, Dave, Ella, Erroll, Sarah, Natalie and many more

Workshop with Arne Sat., Oct. 19, 1 pm

ARNE ROOSMAN

Night of jazz with live music, refreshments etc. with Arne Sat., Oct. 26, 6:30 pm Nägemiseni ja tere tulemast!

at Studio Dreamshare in Pembroke, Ont., 18 Pembroke St. W.

Estdocs lühifilmid 24. oktoobril Estdocs filmifestivali lühifilmide võistlusel osalevaid filme näida takse neljapäeval, 24. oktoobril k.a. Tartu College’is. Uksed avatud 6.30 õ. Tasuline baar. Kohv, kringel.

Teade Eesti Elu kontor on seoses Tänupühaga esmaspäeval, 14. ok toobril SULETUD.

Eesti Elu / Estonian Life no. 40 | Oct 4, 2019

Articles inside

märkmik: Riina Kindlam

Väliseestlaste sportlastest ja spordiedust ESTO valguses

Estonian Credit Union's Mission to Road Safety

The Great Flight From Estonia

Üksi pole keegi. Nobody is alone

IEC juhtkomitee annab kapitalikampaaniale miljon dollarit

Läänerindel muutusteta – 75 aastat eestlaste suurpõgenemisest

Eesti film sai eripreemia Ottawa rahvusvahelisel animafestivalil

Kanada föderaalvalimised ukse ees

Tartu College 49