Kunstimaailmas elamine teeb õnnelikuks

Jaanuari lõpul on Eesti Kontserdil tulemas pika traditsiooniga festival, mil nimeks tema looja Andres Mustoneni järgi MustonenFest. See festival on tema enda nägu, annab edasi tema kirge, vaimustust ja huvisuundi ning nakatab ka kuulajaid oma usku.

Tekst: IA REMMEL I Fotod: NIKOLAI VDOVENKO, JAAN KRIVEL

Vestleme festivali eel Mustoneni koduses Väravatornis vanalinnas. Mustonen istub töölaua taha ja ütleb, et kultuuritegemine pole töö. See on andumus, pühendumus tuttavad. Toon siia inimesi, keda ma tunnen. Niimoodi sujuvad asjad kõige paremini!“ Avakontserdi kavas on Schönbergi „Ellujäänu Varssavist“, Mendelssohni topeltkontsert, Pärdi „La Sindone“ ja Blochi „Kol ja kompromissitus. Juttu tuleb ka meie ajast, Mustonen ütleb, et jah, vahel ei saada aru, kuidas ta ka praegu nii vaba ja õnnelik võib olla. „Olen õnnelik, sest elan kunstimaailmas! Aga sellised katastroofid tulevad inimkonnale, kui on pikka aega midagi valesti tehtud. Peame endale aru andma, mis on selle põhjustanud.“

MustonenFest algab 27. jaanuaril galakontserdiga Estonia kontserdisaalis, esinevad rahvusmeeskoor, Klaaspärlimäng Sinfonietta, dirigendid Andres Mustonen ja Mikk Üleoja ning tippsolistid Vadim Repin ja Ivari Ilja. Üks MustonenFesti firmamärke ongi olnud kuulsate solistide maaletoomine. Festivalil on esinenud sellised nimed nagu Gustav Leonhardt, Sigiswald Kuijken, Jordi Savall, Natalia Gutman, Boriss Berezovski, Gidon Kremer. Küsin Mustonenilt, kuidas see on õnnestunud? Ta räägib: „Nad on minu head sõbrad ja Nidre“. „See on rahvusvaheline holokaustipäev ja sellepärast läbib kogu kontserti palveteema, et meil oleks alandlikkust kõigekõrgema ees ja ootaksime tema päästet. Keskne teos on „Ellujäänu Varssavist“, mille ümber kõik koondub. „La Sindonest“ mängime uusversiooni, mille Pärt pühendas Repinile ja mulle. Väga uhke on Mendelssohni topeltkontsert, kus soleerivad Vadim Repin ja Ivari Ilja, nad ei olegi varem koos mänginud.“ 28. jaanuaril liigub festival Arvo Pärdi keskusesse, kus Repin ja Mustonen koos Hortus Musicusega esitavad Pärdi, Knaifeli ja Tšaikovski teoseid. Mustonen: „See kontsert on kummardus Arvole ja sellele majale. Esitame Hortusega „Fratresest“ unikaalset versiooni vanadele pillidele. Maailmas on levinud variandid kammerorkestriga või klaveriga, aga meil on olemas see unikaalne versioon, mida män-

gisime ka 1978. aastal koos Gidon Kremeriga. Repin esitab muusikat ka oma püsirepertuaarist. Eklektiline kava, kuid meie suure sõbra Pärdi egiidi all.“ 29. jaanuaril on Tallinna Jaani kirikus koorikontsert, kus esinevad Voces Tallinn ja tütarlastekoor Ellerhein koos Hortus Musicusega. Kavas on Kõrvits, Pärt, Mendelssohn ja Monteverdi. Kontserdi dirigendid on Ingrid Kõrvits ja Andres Mustonen.

Väga eriline ja festivali alatine traditsioon on kontsert „Üksnes Bach“. Seda saab kuulata 30. jaanuaril Kadrioru lossis. Mustonen selgitab, et see on traditsiooniliselt just Bachi sooloteostele pühendatud ja seal on sageli üles astunud erilised välissolistid. „Sel aastal ei saanud siia tuua neid, keda oleksime soovinud, ja nii mängime seekord mina ja Ivo Sillamaa. Soolotraditsioon on ka elus hoitud: mina mängin Bachi soolosonaate ja Ivo osi Bachi „Hästitempereeritud klaverist“ ning Kromaatilist fantaasiat ja fuugat.“

MustonenFestil on alati omal kohal ka stiilideülesed projektid ja nii toimub 31. jaanuaril džässiklubis Philly Joe’s kontsert „Art Jazz Quartet ja Bach“. Esineb Art Jazz Quartet koosseisus Andres Mustonen (viiul), Jaak Sooäär (kitarr), Taavo Remmel (kontrabass) ja Tanel Ruben (löökpillid). 1. veebruaril tuleb festivalile Läti õigeusu kiriku meeskoor Logos, kes toob oma kunsti kontserdile Mustpeade majas ning järgmistel päevadel Jõhvi ja Pärnu kontserdimajja. Koor on asutatud 1990ndatel ja ühendab praegu 13 pühendunud lauljat. Mustonen selgitab: „Minu maailma on palju avardanud, kui hakkasin aru saama teiste maade kultuuridest. Igal festivalil on arhailine pöördumine mõne väga vana ja sügava religioosse või rahvusliku pärandi poole. Seekord toob vene õigeusu ja juudi muusikat meile Läti Logose koor.“

Festivalil on sageli kavas olnud ka klaveriõhtu. 2. veebruaril esineb Estonia kontserdisaalis ukraina pianist Aleksei Botvinov. Ta on rahvusvahelise Rahmaninovi-nimelise konkursi laureaat, esimene ukraina muusik, kes on salvestanud Deutsche Grammophonile, ja rahvusvahelise festivali „Odessa Classics“ kunstiline juht. Tema kava „Nägemuslik klaver“ on eriline – muusikaga koos mängivad kaasa videoinstallatsioonid, kus valge klaveri kaanele kuvatakse esitatavast muusikast inspireeritud visuaal. Video ja klassikalise muusika sümbioosis sünnib uuenduslik ja tänapäevane tervik.

Väga tähendusrikas on kontsert „Aegade sild“ 4. veebruaril Tallinna Jaani kirikus Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Hortus Musicusega, dirigendid on Kaspars Putniņš ja Andres Mustonen. Kuulda saab Ülo Kriguli uue teose „Liquid turns“ esiettekannet, Tõnis Kaumanni „Pater Nosterit“ ja „Veni Sancte Spiritust“ ning Monteverdi teoseid „Christe redemptor omnium“ ja „Confitebor tibi Domine“.

Andres Mustonen räägib: „Mulle on oluline, et festivalil saaks tajuda erinevaid väärtusi ja ajalugu ja et me esitleks ka uut kunsti, millel on selle kultuuri ja traditsiooniga järjepidevus. Sellised heliloojad on Pärt, Knaifel, Silvestrov, Gubaidulina. Hindan samuti meie uut eesti muusikat, kus on alles see sisemine harmoonia. Lääne muusika on viimastel aastakümnetel palju sidet harmoonia ja polüfoonia vahel katki lõiganud. See viib aga selleni, et see on nagu kunst, kus figuurid on pooleks lõigatud. Uus muusika, mida meie esitame, on kõik veel seoses nende aegade harmooniaga.“ Suurejoonelise festivali lõpetavad säravalt külalised Itaaliast, kammerorkester I Virtuosi Italiani ja Alberto Martini (viiul). Orkester tegutseb Veronas alates 1989. aastast, on osalenud Veneetsia Püha Markuse kiriku kontserdisarjades, salvestanud üle saja plaadi ning pälvinud tunnustust esitustraditsioone ja vanu instrumente austavate ajalootundlike ettekannete eest. Kavas on igihaljas ja alati innustav Vivaldi „Aastaajad“. Kontserte saab kuulda 5. veebruaril muusika- ja teatriakadeemia suures saalis ja 6. veebruaril Vanemuise kontserdimajas.

Jäägu festivaliootust lõpetama veel Andres Mustoneni sõnad: „Mind huvitavad väga erinevad kultuurid, aga lääne kultuur on erakordne! Uskumatu, mis tsivilisatsioonis me elame. Ma soovin, et selle festivali kaudu jõuaks minu mõtlemine publikuni. See on avatud ja sõbralik nägemine ka teistest kultuuridest, nagu juudi, islami, araabia, varakristliku, süüria, gruusia – islami, araabia, varakristliku, süüria, gruusia – kõik nad on siit festivalilt läbi käinud!“