Poolhullude ideedega mängiv 30. MustonenFest

POOLHULLUDE IDEEDEGA MÄNGIV MustonenFest

„Mul tekib igal aastal palju uusi ideid, mis võivad tunduda poolhullud, kuid olen kindel, et need saavad reaalsuseks!” – need maestro Andres Mustoneni sõnad ütlevad kõik olulisema tema enda ja tema festivali kohta.

Tekst: JELENA POVERINA I Fotod: EESTI KONTSERT, NIKOLAY VDOVENKO

MustonenFest on jõudnud väärika juubelisünnipäevani, 25.-31. jaanuarini peetakse festivali juba 30. korda. Selle eestvedaja on dirigent ja viiuldaja Andres Mustonen, kelle juhitav ansambel Hortus Musicus tähistab järgmisel hooajal oma 50 tegevusaasta juubelit.

Ehkki algsed plaanid olid uhkemad, tuli hoogsat lendu valitseva tervisekriisi tõttu siiski kärpida. Seekordse festivali tõmbenumbrid on pianist Aleksei Botvinov Ukrainast, keda Mustonen nimetab „leiutajamuusikuks”, ning virtuoosne Soome tšellist Marko Ylönen. Traditsiooniliselt panustab Mustonen interpreteerimiskunsti kõrgeimale tasemele, kutsudes oma festivalile suure algustähega Muusikuid.

Kavas on 7 kontserti Tallinnas, Tartus ja Pärnus – ooperi, instrumentaal- ja vokaalmuusika, kammerklassika- ning barokk-koosseisud. Festivalil osalevad koorid ja solistid Eestist, Lätist ja Ukrainast ning hulk omanäolisi ansambleid, kes esitavad väga eripalgelist muusikat alates keskajast ja Bachist kuni romantilise muusika, omanäoliste töötluste ja tänaste heliloojate esiettekanneteni. Hortus Musicus katsetab MustonenFestil uusi koostöövorme. Ühel kontserdil astub ansambel lavale Läti õigeusukiriku meeskoori Logosega, teisel aga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.

Ajakiri Aplaus küsis selle kohta täpsemat teavet festivali asutajalt ja kunstiliselt juhilt Andres Mustonenilt, kes on 30 aastat olnud selle muusikafestivali liikumapanev jõud ja hing.

30. MustonenFest keskendub kunsti sünteesile ja uutele koostöövormidele. Miks nii?

Oleme alati propageerinud erinevaid koostöövorme ja mind on pikka aega huvitanud vana- ja nüüdismuusika süntees, milles põimuvad keskaja ja barokiajastu maailma muusikaloo parimad palad uute heliteostega. Mineviku muusika on alati moodne, kui kuulata mitte ainult muusikat, vaid ka publikut. Panustan interpretatsioonikunsti kõrgeimale tasemele. Minu festivali külalised pole valitud juhuslikult. Mul tekib igal aastal palju uusi ideid, mis võivad tunduda poolhullud. Olen siiski täiesti veendunud, et need saavad viimaks reaalsuseks!

Ja teid ei takista isegi kroonviirus?

Plaanides tuli kahtlemata teha mõningaid muudatusi, kuid loodan siiralt, et suudan kõik kavandatu ellu viia. Ootame külalisi Soomest, Ukrainast, Lätist ja kohe pärast festivali Eestis suundume Tel Avivi – seal MustonenFest jätkub.

Teil on alati õnnestunud siia meelitada säravaid maailmakuulsaid soliste. Miks otsustasite seekord saata kutse Odessasse? Meile tuleb kuulus pianist Aleksei Botvinov! Ta on korraga kunstnik ja leidur, kõrgeima klassi pianist. Aleksei esitleb Tallinnas oma tulevikuku-

Marko Ylönen

jutlust, suheldes publikuga visualiseeritud klassikalise muusika keeles. Kontserdiõhtu Tallinnas on eriline, Botvinov mängib valgel klaveril, klaverikaanele kuvatakse esitatavast muusikast inspireeritud visuaal. Video ja klassikalise muusika sümbioosis sünnib uuenduslik tervik. Rõhutan, et meie festival on pühendatud loovusele ja koostööle. Mulle on kõige tähtsam see, et saavad realiseeruda julged loovad ideed!

ANDRES MUSTONEN TUTVUSTAB MUSTONENFESTI 30 AASTA JUUBELIT

25. jaanuar – Bachi töötlused Tartus! Art Jazz Quarteti (Andres Mustonen – viiul, Taavo Remmel – kontrabass, Jaak Sooäär – kitarr, Tanel Ruben – löökpillid) džässansambel esitab Bachi Goldbergi variatsioone. Pole juhus, et tudengilinna ainus festivalikontsert toimub Elleri muusikakoolis. Mustoneni sõnul on sellel kontserdil pedagoogiline alltekst ja see on koostöö tulemus: „Kooli noored õpilased mängivad klaveril Bachi muusikat ja meie esitame hiljuti CDle salvestatud džässiversiooni.” 26. jaanuar – kaks kuulsat kollektiivi ühel kontserdil. Mustpeade majas esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Hortus Musicus. Kavas on Monteverdi ja Scheidti sajanditetagune muusika ning Ülo Kriguli ja Tõnis Kaumanni uued kompositsioonid. Sel õhtul saavad laval kokku kaks dirigenti – Kaspars Putniņš ja Andres Mustonen. Miks? „Oleme suured sõbrad ja ühisesinemiseks valmis. Kuna see on Putniņšile viimane hooaeg

Aleksei Botvinovi erilisel klaverikontserdil saab tiibklaveri kaanest kütkestavat videopilti näitav ekraan.

Eesti Filharmoonia Kammerkoori dirigendina, tahame anda minu festivalil ühiskontserdi,” vastab Mustonen. 27. ja 28. jaanuaril esineb Pärnus ja Tallinnas Läti õigeusukiriku meeskoor Logos (Riia). „Koos Läti lauljatega esitab Hortus Musicus a cappella vene ja juudi õigeusu muusikat.”

See võib huvi pakkuda kõige laiemale publikule ja isegi neile vaatajatele, kes muusikast midagi aru ei saa.

Mustonen rõhutab, et õigeusu muusika peegeldab muusikakultuuri sügavust ja kulgeb läbiva teemana läbi tema festivali ajaloo, kui eri aegadel võõrustati õigeusu koore Venemaalt, Serbiast, Kreekast ja Egiptusest. „See muusika järgib ajast hägustamata iidseid traditsioone, mida ei saa säilitada paberil. Nende teoste taasesitamisega tegelevad ainulaadsed kollektiivid. See on lihtsalt jumalik muusika!” hüüatab ta. 28. jaanuar – Bach. Soolo tšellole. Publiku ees on Soome tšellist Marko Ylönen. Alates esimesest festivalist on MustonenFesti programmis alati olnud aukohal Bachi muusika. „Need kontserdid on alati olnud populaarsed,” märgib Mustonen. Selle aja jooksul on meid külastanud peaaegu kogu maailm – Bachi sooloteoste kõige paremad esitajad. Meie festivali austajad on juba kuulnud soolot viiulile, tšellole, flöödile ja isegi lautole! Soolo cello’le on puhas rõõm! Mulle meeldib tšellot nimetada nimelt cello’ks.” 30. jaanuar – Aleksei Botvinovi eriline klaverikontsert. Kuulus Ukraina pianist esitab kava „Nägemuslik klaver”, kus kõlab Bachi, Rahmaninovi, Chopini, Glassi ja Einaudi muusika ning tiibklaveri kaanest saab lummavat videopilti näitav ekraan. Kontsert toimub Tallinna Reaalkoolis, kust leiti „lõuendiks” sobiv valge klaver. Mustonen ootab sest õhtust palju: „See võib huvi pakkuda kõige laiemale publikule ja isegi neile vaatajatele, kes muusikast midagi aru ei saa. See programm ühendab hämmastaval viisil muusika ja visuaalkunsti – klassika ja kaasaeg koos.”

Festivali lõpus, 31. jaanuaril, on Hispaania muusika renessanss. Barokkmuusika suure rahvusvahelise esituskogemusega metsosopran Iris Oja ning vanamuusika ja harfikuningas Andrew Lawrence-King ühendavad jõud, et tuua kuulajate ette Hispaania tuntumate barokiaja heliloojate looming.