Kevadhooaja programm

Johan Randvere KONTSERDIKALENDER jaanuar-mai 2021 Foto: Gunnar Laak

Eesti Kontsert jätab enesele õiguse teha kontserdikalendris muutusi.

KONTSERDISARJAD

„i nagu interpreet” Eesti Kontserdi ja Eesti Interpreetide Liidu koostöösari tõstab pjedestaalile kammermuusika riigi esindussaalides. Laval on koorekiht 335se liikmeskonnaga suurimast muusikute loomingulisest liidust. Täpp i peal hoolikalt valitud kammermuusika klassika.

„Liederkreis” publiku ette seitsmeteistkümne helilooja vokaaltsüklid. Läbiva teemaga laulusarjadel on nii muusikaline kui ka poeetiline väärtus – need on nagu romaanid muusikas. Tihti kujutavad vokaaltsüklid tegelase füüsilisi ja psühholoogilisi rännakuid. Kahel kontserdil kuuleb ka tsüklite džässitöötlusi. „Jazzical” Džässi stiilimerest oleme „Jazzicali” sarja valinud klassikalise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud. Suund on hõrgu ja peene kõlapildiga, otsib vaimukalt tasakaalu džässi ja klassika piirimail ning sunnib tavatutele

Kontserdisari „Liederkreis” toob helimaastikele suundudes kaasa mõtlema.

„Rituaalid” Kontserdisari „Rituaalid” vahendab pärimust muusikakeeles. Programmis kaastegev pärimuseuurija otsib koos muusikutega rituaalsuse ilminguid tänapäeval ning põhjuslikke seoseid meie juurte ja igapäevase käitumise vahel.

JAANUAR

K, 13. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja „Songs of the human spirit” Löökpilliduo Heigo Rosin – Tanel Eiko Novikov Kavas: Bach / Morris Lang. Viisteist inventsiooni BWV 772–786 Daughtrey. „Songs of the human spirit” kahele marimbale ja kahele vibrafonile

Noorte löökpillivirtuooside Heigo Rosina ja Tanel Eiko Novikovi kasutuses on muljet avaldav pillipark – kaks marimbat ja kaks vibrafoni. Kavas on Johann Sebastian Bach ja nüüdisaja uusromantiline, rikka värvipaletiga löökpillimuusika.

T, 19. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Johan Randvere (klaver) Kavas: Rääts. „24 marginaali” op. 65 Debussy. „Bergamasque’i süit” Tšaikovski/Pletnjov. Süit balletist „Pähklipureja” op. 71a Hindemith. Klaverisonaat nr 3 B-duur

Kontserdikava on saanud inspiratsiooni kolme suurepärase pianisti Svjatoslav Richteri, Arturo Benedetti Michelangeli ja Mihhail Pletnjovi mängust. „Olin parajasti Livornos ja vaatasin Itaalia telekanalit Rai 5, kus käis Michelangelile pühendatud saade. Michelangeli pühendumus pianismile oli imetlusväärne, tema Debussy salvestised on lihtsalt erakordsed! Võrdluseks kuulasin Richteri salvestist, mis on hoopis teistsugune, samas hoomamatu ja hirmutavalt geniaalne.” Johan Randvere

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

N, 21. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja L, 23. jaanuar kell 18 Kadrioru loss P, 24. jaanuar kell 14.30 Mäetaguse mõis Kontserdisari „Klassikatähed” Tähe-Lee Liiv (klaver) Karl Tipp (saksofon) Lea Valiulina (klaver)

K, 27. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal Alvar Tiisler (bariton) Kadri Toomoja (klaver) Kavas: Bach, Mozart, Tšaikovski, Verdi jt

N, 28. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja Tormis. „Eesti ballaadid” (kontsertettekanne) Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja solistid Tartu ülikooli kammerkoor Dirigent Risto Joost Koostöös Vanemuise teatriga

25.–31. jaanuar MustonenFest Kunstiline juht Andres Mustonen E, 25. jaanuar kell 18 Tartu, Tubina saal „Bach in jazz” Art Jazz Quartet Andres Mustonen (viiul) Jaak Sooäär (kitarr) Taavo Remmel (kontrabass) Tanel Ruben (löökpillid) Kavas: Bach ja töötlused

T, 26. jaanuar kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja „Aga vaata aina üles” Eesti Filharmoonia Kammerkoor Kunstiline juht Kaspars Putniņš Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Monteverdi, Scheidt, Vasks, Krigul

Andres Mustonen: „Meie ülim ülesanne on tuua tänased kõrgetasemelised loojad publiku ette, just nagu kunagi Monteverdi ja Scheidti muusika kaasaegseteni jõudis. Isegi kui kunst võis tunduda omaaegsele kuulajale sel hetkel ootamatu, siis ometi olid just heliloojate ea- ja aatekaaslased need, kes autorite loomingu maailma kõlama

Hortus Musicus Foto: Heikki Leis

Läti õigeusu kiriku meeskoor Logos Foto: Vlads Surskis

jätsid. Sedasama peame meiegi tegema oma tänaste heliloojatega, kõrges kunstilises vaimus ja soojas emotsionaalsuses. Kontserti kaunistab Ülo Kriguli teose esiettekanne.”

N, 28. jaanuar kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja „Üksnes Bach” Marko Ylönen (tšello) Kavas: Bach. Tšellosüidid nr 1 G-duur, nr 3 C-duur, nr 6 D-duur Marko Ylönen, nagu enamik tema põlvkonna muusikuid, on tegev väga paljudes rollides: solist, kontsertmeister, keelpillikvarteti liige, vabakutseline kammermuusik, õpetaja. Ylönen on õppinud Csaba Szilvay juures IdaHelsingi Muusikainstituudis, Erkki Rautio ja Heikki Rautasalo juures Sibeliuse akadeemias ning Heinrich Schiffi juures Baselis. Juba 15aastaselt pääses Ylönen Turu tšellokonkursi finaali, ta on saanud auhindu nii Põhjamaade tšellokonkursil kui ka Moskvas Tšaikovski konkursil, ja võitnud New Yorgis toimuva Concert Artist Guildi konkursi.

K, 27. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 28. jaanuar kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” (Tallinnas) „Ave Maria” Läti õigeusu kiriku meeskoor Logos (Riia) Kunstiline juht preester Ioanne Shenrock Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: vene ja juudi õigeusu muusika

Läti õigeusu kiriku meeskoor Logos on loodud preester Ioanne Shenrocki eestvõttel. Ta hakkas õigeusu muusikale pühendunud koori loomise ja arendamisega tegelema 1990. aastatel, mil see oli taas võimalik. Novembris 2013 kujunes koor ümber Läti õigeusu kiriku meeskooriks ja sai uue hingamise. Praegu laulab kooris 13 pühendunud muusikut, kes esinevad kõikjal maailmas. Koori nimi Logos (kreeka keeles sõna, mõte, õpetus) on sügavalt sümboolne: sõnade abil püütakse tuua publikuni laulude mõte, edastada vaimulikku

ja humaanset õpetust ning luua side publiku ja muusikute vahel. Koos Logosega musitseerib festivali keskne ansambel Hortus Musicus.

R, 29. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal „Gloria” I Virtuosi Italiani Kammerkoor Voces Tallinn Dirigent Andres Mustonen Kavas: Bach, Vivaldi

Orkester Virtuosi Italiani on mainekas Itaalia barokkorkester, kes tegutseb alates 1989. aastast Veronas. Orkester on osalenud Veneetsia Püha Markuse kiriku kontserdisarjades, salvestanud üle saja plaadi, pälvinud tunnustust esitustraditsioone ja vanu instrumente austavate ajalootundlike ettekannete eest.

L, 30. jaanuar kell 19 Tallinna Reaalkool „Nägemuslik klaver” Aleksei Botvinov (klaver, Ukraina) VJ Videomatic (visuaalkunst)

Aleksei Botvinov on väljapaistev ukraina pianist, kes on pälvinud kõrge tunnustuse Rahmaninovi tõlgenduste eest. Bachi „Goldbergi variatsioone” on teda kutsutud esitama üle 300 korra. Kontserdiõhtu Tallinnas on eriline: klaveri kaanele kuvatakse esitatavast muusikast inspireeritud visuaal. Video ja klassikalise muusika sümbioosis sünnib uuenduslik tervik. P, 31. jaanuar kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valge saal „A zarzuela” Iris Oja (metsosopran) Andrew Lawrence-King (harf, kunstiline juht) Ricardo Padilla (kitarr, löökpillid) Eero Palviainen (kitarr, teorb) Kristo Käo (kitarr) Robert Staak (teorb) Peeter Sarapuu (dulcian) Kavas: Hispaania barokkmuusika

Barokkmuusika suure rahvusvahelise esituskogemusega metsosopran Iris Oja ning vanamuusika- ja harfikuningas Andrew LawrenceKing ühendavad jõud, et tuua kuulajate ette Hispaania tuntumate barokiaja heliloojate looming.

I Virtuosi Italiani. Foto: Maki Galimberti

Aleksei Botvinov Foto: Nikolay Vdovenko

VEEBRUAR

K, 3. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 6. veebruar kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Klassikatähed” Kristjan-Jaanek Mölder (bariton) Helin Hallik (kitarr)

T, 2. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja T, 9. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” Iris Oja (metsosopran) Endrik Üksvärav (tenor) Indrek Vau (trompet) Peep Lassmann (klaver) Kavas: Veljo Tormis. „Kuus eesti jutustavat rahvalaulu”, „Neli eesti jutustavat rahvalaulu”, „Kümme tegemist trompeti ja klaveriga”, „Variatsioonid klaverile”, „Kümme haikut” Krigul. Uus teos (esiettekanne)

Augustis tähistasime rahvamuusika suurkuju, regilaulu moderniseerija Veljo Tormise 90. sünniaastapäeva. Endrik Üksvärav, Iris Oja, Indrek Vau ja Peep Lassmann esitavad põimiku Tormise helitöödest. Kõlab valik rahvaviisiseadeid ja eesti poeetide tekstidele kirjutatud loodusminiatuure. Veel tuleb esiettekandele Ülo Kriguli uudisteos kahele vokaalile, trompetile ja klaverile, mis on inspiratsiooni saanud just Tormise loomingust.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

T, 9. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja „33 variatsiooni” Andre Hinn (klaver) Kavas: Beethoven. „33 variatsiooni Diabelli valsile" op. 120

Pianist Andre Hinn on andnud kontserte Eestis ja Saksamaal, astunud üles Pärnu Linnaorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Jüri Alperteni juhatusel. Klavessinisti ja pianistina on ta osa võtnud kontserditurneedest Junge Philharmonie Köln koosseisus. Alates 2009. aastast on Tartus Heino Elleri muusikakooli õppejõud.

N, 11. veebruar kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” Klassikatähed 2020

Eesti muusikaelu sai viimase aasta jooksul rikkamaks klassikatähtede viienda lennu võrra. Lõunamuusika publiku ees on mitmekesine valik muusikat, mis ei mahtunud telesaatesse, kuid väärib tähelepanelikku kuulamist ja kaasaelamist.

Andre Hinn Foto: Alan Proosa

R, 12. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja L, 13. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Liederkreis” Kristjan Randalu (klaver) Kavas: Schumann. „Dichterliebe” („Poeedi armastus”) Kristjan Randalu töötluses

Kristjan Randalu on pianist, ansamblist ja helilooja, kelle loomingus võib tabada tumedaid värve ja melanhoolseid alatoone, hingetuks tegevat tehnilist üleolekut; samas jääb ta tõlgendus nooblilt konservatiivseks ja vormiliselt selgepiiriliseks. Randalu on artist, kes sobib väga hästi New Yorgi, Pariisi ja Londoni lavadele, ent sama hästi ka Eesti metsade ja rabade vahele.

L, 13. veebruar kell 16 Väravatorn „See magus piin” / „Si dolce tormento” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: 16.–17. sajandi Inglise ja Itaalia muusika: Dowland, Purcell, Monteverdi

T, 15. veebruar kell 14 Pärnu kontserdimaja K, 17. veebruar kell 12 Jõhvi kontserdimaja „Haneema lood” Maurice Raveli muusikaline lastelugu

Pärnu Linnaorkester Dirigent Kaspar Mänd Jutustaja: Sepo Seeman Liivamaalija: Madli Luuk

Liigutavad ja põnevad muinasjutud jõuavad vaatajani muusika, sõna ja kontserdilaval üliharuldase liivamaali vahendusel. Raveli värvikas orkestratsioon ja eredad karakterid jutustavad muinasjuttu muusikakeeles ning loovad elavaid kujutuspilte. Tsükli osad: „Uinuva kaunitari pavaan”, „Pöialpoiss”, „Inetuke, pagoodide valitsejanna”, „Kaunitari vestlus Koletisega” ja „Võluaed”.

Muinasjutuautorite hulgas on ka nimekas prantsuse lastekirjanik Charles Perrault, keda peetakse kirjandusliku muinasjutužanri loojaks. Perrault’ tuntumad muinasjutud on „Punamütsike”, „Tuhkatriinu”, „Uinuv kaunitar”, „Rüütel Sinihabe”. Sada aastat hiljem kasutasid vennad Grimmid Perrault’ loomingut oma jutukogumikes ning nii jõudsid lood ka ooperite, ballettide ja filmide armastatud süžeedesse.

Koostöös Pärnu Linnaorkestriga N, 18. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Jazzical” „Hing lase lendu” Kadri Voorand Chamber Music Ensemble Kadri Voorand (laul, klaver) Mihkel Mälgand (bass, kontrabass) Marek Talts (kitarr) Egert Leinsaar (viiul) Maaren Vihermäe (viiul) Sandra Klimaitė (vioola) Villu Vihermäe (tšello) Ahto Abner (trummid)

Peale uute lugude esitatakse kontserdil muusikat hiljuti ilmunud albumilt „In Duo with Mihkel Mälgand” – seda iseloomustab varasemast mõnevõrra minimalistlikum harmoonia. Kontserdi muusika on seatud suuremale koosseisule, mis hõlmab peale Kadri ja bassist Mihkel Mälgandi ka keelpillikvarteti. Kontsert annab albumi kavale veelgi avarama mõõtme: õhulised keelpilli- ja vokaalikihid, segatuna maitsekate elektromanipulatsioonide ja biidielementidega.

Koosseisu improviseeriv mängumaa on sümbioosis elektrooniliste efektide ja hingestatud

Muusika Sinu autole!

Kadri Voorand. Foto: Laura Strandberg

poeesiaga. Muusikud ei sea stiilipiire, kokku sulatatakse poppi, folki, džässi ja isegi rokki. Kadri Voorand on mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud rohkelt heakskiitu nii kodu- kui ka välismaal. Kuigi viimasel ajal keskendub ta peamiselt erinevatele soolokavadele ja vokaalansamblile Estonian Voices, on looming teda viinud pealtnäha ühest äärmusest teise. Ta on soleerinud paljude muusikutega nii Eestis kui ka välismaal ning produtseerinud seitse albumit, millest nelja on tunnustatud Eesti muusikaauhindadega. Uusima albumi „In Duo with Mihkel Mälgand” andis 28. veebruaril 2020 välja rahvusvaheline plaadifirma ACT. Voorand on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning on praegu seal ka üks noorimaid õppejõude, kes juhendanud ja inspireerinud selliseid noori lauljaid nagu Rita Ray, Linda Kanter, Anna Wibe jt. L, 27. veebruar kell 16 Väravatorn „Siglo de Oro” – Hispaania kuldne ajastu Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: 15.–17. sajandi Hispaania muusika

L, 27. veebruar kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Liederkreis” Juuli Lill (metsosopran, Rahvusooper Estonia) Johan Randvere (klaver) Kavas: de Falla. „Mauri sall” Šostakovitš. „Hispaania laulud” Berg. „Seitse varajast laulu” op. 4

Juuli Lille sügav metso haarab rikkaliku tämbriga – lauljanna näitlejameisterlikkus täidab laulud eredate karakteritega. Selle õhtu meeleolu on tume ja dramaatiline – ähvarduse ja meelituse ohtlik mäng, tule hõõgumine tuha all.

MÄRTS

T, 2. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 6. märts kell 19 Estonia kontserdisaal „Hingus” Sven Grünbergi filmimuusika Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambel: Taavi Kerikmäe, Ekke Västrik, Tarmo Johannes, Mihkel Tomberg, Theodore Parker, Doris Hallmägi (süntesaatorid ja elektroonika) Programmi kunstiline juht ja eestvedaja Taavi Kerikmäe Visuaal, töödeldud filmilõigud: Tencu Kavas: Sven Grünbegi varane elektrooniline muusika ja filmimuusika

Seekord kõlab Sven Grünbergi süntesaatoritel salvestatud muusika elavas ettekandes. Kuna autor pole seda muusikat noodistanud, on ansambliesituse ettevalmistus – noodistus kujunenud omamoodi Grünbergi koodi lahtimurdmiseks. Filmimuusika esitusi ilmestavad Tencu video live-töötlused. Kuulda ja näha saab muusikat filmidele „Hukkunud Alpinisti hotell”, „Naksitrallid” ja „Klaabu”.

K, 3. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 4. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „Jazzical” „Hing lase lendu” Kadri Voorand Chamber Music Ensemble Kadri Voorand (laul, klaver) Mihkel Mälgand (bass, kontrabass) Marek Talts (kitarr) Egert Leinsaar (viiul) Maaren Vihermäe (viiul) Sandra Klimaitė (vioola) Villu Vihermäe (tšello) Ahto Abner (trummid)

L, 6. märts kell 16 Väravatorn „Taevane Kuninganna” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Maarjalaulud keskajast barokini

T, 9. märts kell 19 Estonia kontserdisaal K, 24. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet” Age Juurikas (klaver) Kavas: Beethoven, Liszt

Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga pianist ja kammermuusik, kes ühendab euroopa ja vene klaverimängu traditsioone. Ta on kirglik pedagoog, kellel õpilasi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui ka Tallinna Muusikakeskkoolis. Age Juurika märtsikuiste sooloõhtute kava on pühendatud Beethoveni ja Liszti klaverimuusikale.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

N, 11. märts kell 19 Estonia kontserdisaal R, 12. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja Astor Piazzolla 100 Tallinna Kammerorkester Tim Kliphuis Trio: Tim Kliphuis (viiul) Nigel Clark (kitarr) Roy Percy (kontrabass) Kaspar Uljas (bandoonium)

Kõlavad Piazzolla originaalteosed ja Tim Kliphuisi seaded omanimelisele triole ja orkestrile. Piazzolla instrumendil teeb kaasa Eesti ainus bandooniumimängija Kaspar Uljas. Loodame, et tänane Piazzolla-kava on publikule veidi enam kui lihtsalt üks juubelikontsert. Loomulikult kõlavad helilooja ülituntud standardid nagu „Libertango” ja „Oblivion”, aga kavas on ka viiteid Piazzolla armastusele džässi vastu, pärit helilooja kujunemisaastatest New Yorgis. Piazzolla oluline mõjutaja oli samuti klassikaline muusika, mida ta õppis Nadia Boulangeri juures Pariisis. Lapsena mängis tulevane helilooja oma armastatud bandooniumil ka Bachi – needki mõjud on leidnud kontserdikavas väljenduse.

Tallinna Kammerorkestri ja Tim Kliphuis Trio muusikaline keemia ning laitmatu teineteisetunnetus on mitmel korral väga veenvalt esile tulnud. Publik on Tim Kliphuisi omanäolised ja leidlikud seaded alati soojalt vastu võtnud.

L, 13. märts kell 18 Kadrioru loss P, 14. märts kell 14.30 Mäetaguse mõis Kontserdisari „Klassikatähed” Siret Sui (flööt) Mirjam Avango (klarnet) T, 16. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Liederkreis” Lauri Vasar (bassbariton) Elena Baškirova (klaver) Kavas: Beethoven. Kuus laulu op. 48 Brahms. Neli tõsist laulu Ravel. „Don Quijote laulud Dulcineale”

Lauri Vasar on ainuomase sarmi ja sügavalt läbitunnetatud karakteriloomega laulja. Pärast enesetäiendust Salzburgi Mozarteumis on Vasar esinenud kõigis Euroopa olulisemates ooperimajades, partneriteks tipplauljad ja kuulsaimad dirigendid. Vasara repertuaaris on esikohal Mozarti ooperid, aga ka Puccini, Wagneri, vene heliloojate ja 20. sajandi autorite teosed. Eesti publikul on seni olnud vähe võimalusi Lauri Vasara andest osa saada, seda enam rõõmustame tema soolokontserdi üle.

T, 16. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja K, 17. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja Piazzolla 100 Nortango: Johan Randvere (klaver) Kirill Ogorodnikov (kitarr) Momir Novaković (bandoonium) Mari Poll (viiul) Heikko Remmel (kontrabass)

Nortango on 2019. aasta suvel loodud ansambel, kes esitab peamiselt argentina helilooja Astor Piazzolla (1921–1992) muusikat nüüdisaegse klassikalise muusika ja džässi võtmes.

„Tundus põnev ja paras proovikivi luua selline kava just siin, põhjamaal, mida peetakse pigem külmaks ja väljapeetuks,” avab Nortango eestvedaja serblane Momir Novaković projekti sünnilugu.

„Ent avastasin, et meis kõigis on ühesugune kirg ja rütmitunnetus, mille see muusika meis avab ja publikuni toob. Olen varem Piazzolla muusikat esitanud ka koos argentiinlastega, ent nii suurepäraste muusikute puhul nagu selles projektis ma ei taju vahet, kas tegu on eestlase või argentiinlasega.”

Serbia akordionisti Momir Novakovići eestvedamisel loodud kvintetti kuuluvad oma ala parimad muusikud, kes on tuntust kogunud nii meil kui ka mujal. Piazzolla nuevo tango erineb traditsioonilisest tangost džässielementide, eripärase harmoonia ja ootamatute kõlade, kontrapunkti ja kompositsiooni poolest. Nagu argentina psühhoanalüütik Carlos Kuri on öelnud, Piazzolla on ühendanud tango läänemaailma muusikaelementidega nii osavalt, et on loonud seeläbi koguni uue muusikastiili.

N, 18. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 19. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Jazzical” Sümfooniline Duke Ellington Eesti Riiklik Sümfooniaorkester New Wind Jazz Orchestra Dirigent Antti Rissanen

Duke Ellingtoni loomingust vaid kolmandik jääb 1920.–1930. aastatesse, aga just sellest ajast on pärit talle iseloomulik stiil. Ellingtoni orkestristiili määrasid tugev ekspressiivsus, harlemirütmid, eksootilised tromboonihuilged, kõrged trompetikäigud ja saksofonibluusilikud luksatused.

Edward Kennedy Ellington sai juba lapsepõlves oma härrasmeheliku käitumise tõttu sõpradelt hüüdnime Duke (Hertsog). Ameerika džässi suurkuju rikkalike preemiate seas eristub Nixonilt saadud presidendi rahumedal ja postuumselt antud Pulitzeri eripreemia.

New Wind Jazz Orchestra ühendab virtuoosse mängu, noore ja vihase temperamendi ning professionaalsuse. Uus bigbänd on kokku kutsutud eesmärgiga edendada Eesti džässorkestrite kultuuri, anda aktiivselt kontserte, teha koostööd Eesti ja välismaa orkestrijuhtidega ning käia Eestit esindamas bigbändidele mõeldud konkurssidel. Lauri Kadalipu bigbänd armastab end proovile panna uute suurte ülesannete ja nõudliku repertuaariga.

Antti Rissanen. Foto: Jukka Rapo

L, 20. märts kell 16 Väravatorn „Baroki suurmeistrid” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Vivaldi, Charpentier

R, 26. märts kell 19 Tartu ülikooli aula L, 27. märts kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Jaanson, Kaumann, Bonato, Agapov

K, 31. märts kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester Dirigent Jaan Ots Kavas: Brahms, Rahmaninov

Tallinna Muusikakeskkool on olnud pikka aega professionaalsete Eesti muusikute kasvulava. Just kooliorkester annab esimesed väärtuslikud koosmusitseerimise kogemused noortele instrumentalistidele ja tulevastele dirigentidele.

K, 31. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet” „Kummardus Georg Otsale” Mati Turi (tenor) Martti Raide (klaver) Kavas: Schubert, Tšaikovski, Tamberg, Artur Kapp, Villem Kapp, Mart Saar Mati Turi ja Martti Raide toovad publiku ette valiku Lied’ist ja lauludest, mille kaudu me mäletame Georg Otsa. Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

APRILL

R, 2. aprill kell 19 Tartu Pauluse kirik L, 3. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Suure Reede kontsert Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna Kammerorkester Dirigent Tõnu Kaljuste Kavas: Haydn. „Lunastaja seitse viimast sõna ristil” James MacMillan. „Seitse viimast sõna ristilt” („Seven Last Words from the Cross”)

E, 5. aprill kell 13 Estonia kontserdisaal T, 6. aprill kell 13 Jõhvi kontserdimaja K, 7. aprill kell 12 Vanemuise kontserdimaja N, 8. aprill kell 13 Pärnu kontserdimaja Muusikaline noortelugu „Viimane ingel” Muusika: Tauno Aints Tekst: Indrek Hargla Näitleja-lavastaja: Üllar Saaremäe Näitlejad Saara Pius, Karl Robert Saaremäe Pärnu Linnaorkestri muusikud

Lugu Joonasest, kes soovib luua vanaemale sünnipäevakingiks laulu. Kuulnud kord unenäos laulvat tüdrukut, ei jää noormehel muud üle, kui asuda tütarlast otsima. Rännakud müstika ja reaalsuse piiril viivad meid eri ajastutesse – põrkuvad saatused ja muutuvad väärtushinnangud. Joonas peab paljutki taluma, et tüdrukut ja laulu üles leida.

Koostöös Eesti Noorsooteatriga Toetavad kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital.

T, 6. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „i nagu interpreet” „Kummardus Georg Otsale” Mati Turi (tenor) Martti Raide (klaver) Kavas: Schubert, Tšaikovski, Tamberg, Artur Kapp, Villem Kapp, Mart Saar Mati Turi ja Martti Raide toovad publiku ette valiku Lied’ist ja lauludest, mille kaudu me mäletame Georg Otsa.

Koostöös Eesti Interpreetide Liiduga

K, 7. aprill kell 12 Jõhvi kontserdimaja „Teeme üheskoos teatrit!” Pärnu Endla teatri töötoad noortele. Kolmes teatrimaagiat tutvustavas töötoas tehakse tutvust maskide ja paberkostüümi valmistamise ning lavakujunduste sünnilooga. Tasuta töötoad on avatud nii eesti- kui ka venekeelsetele keskkooliõpilastele. Vajalik eelregistreerimine.

Koostöös SA Pärnu Endla teatriga Toetab Integratsiooni Sihtasutus. N, 8. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja suur saal R, 9. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 10. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Flandria sümfooniaorkester (Symfonieorkest Vlaanderen, Belgia) Emmanuel Tjeknavorian (viiul) Dirigent Kristiina Poska Kavas: Brahms. Viiulikontsert D-duur, op. 77 Beethoven. Sümfoonia nr 3 Es-duur, op. 55 („Eroica”)

Flandria sümfooniaorkester on üks Belgia hinnatumaid orkestreid, kes tellib ja kannab ette uut muusikat, kuid on ennekõike tunnustatud sümfoonilise põhirepertuaari esitajana. Eestit külastab orkester oma uue peadirigendi Kristiina Poska juhatusel, solist viiuldaja Emmanuel Tjeknavorian, kes on Eesti lavadel juba kordi meeldejäävalt musitseerinud.

L, 10. aprill kell 16 Väravatorn „Ja kõrv ei puhka” Tõnis Kaumann 50 Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

T, 13. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Sten Lassmann (klaver) Kavas: Bach. Kromaatiline fantaasia ja fuuga d-moll BWV 903 Brahms. „Variatsioonid Paganini teemale”, op. 35 Beethoven. „Diabelli variatsioonid”, op. 120

Sten Lassmann on Eesti üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on edukalt andnud soolo- ja kammerkontserte ning soleerinud mitme orkestri ees. Muusikaüldsus teab, et 2008. aastast alates on ta süvenenult uurinud, esitanud ja salvestanud Heino Elleri klaveriloomingut. 2011. aastast ilmub Londoni plaadifirmalt Toccata Classics Lassmanni sari „Heino Eller – Complete Piano Music”. Lassmann on Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia õppejõud; ta oli festivali KLAVER 2020 kunstiline juht.

„Sten Lassmann on igal kontserdil kuulajate tähelepanu võitnud virtuoosse, orkestraalse pianismiga ning samal ajal võimega targalt süveneda esitusel teoste üksikasjadesse.” (Toomas Velmet, Sirp)

T, 13. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja K, 14. aprill kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” N, 15. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja R, 16. aprill kell 19 Tartu ülikooli aula „Kolm Basso Profundot” Vladimir Miller, Mihhail Kruglov, Sergei Krõžnenko (basso profundo, Peterburi/Harkov) Kavas: Schubert, Cannio, Denza, Mussorgski, Borodin, Glinka, Pahmutova, Zatsepin, Dunajevski

Sügavaima häälega meesvokalistidest ehk basso profundo lauljatest moodustatud ansambel Kolm Basso Profundot annab kontserte kõikjal maailmas. Ansambel on esinenud koos kammerorkestriga Moskva Virtuoosid ja teiste orkestritega. Tänasel kontserdil kõlavad just sellele koosseisule kohandatud seaded saksa, itaalia ja vene autorite loomingust, mille ühisnimetaja on meloodilisus ja südamlikkus.

K, 14. aprill kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Klavessiinifestivali avakontsert Pierre Hantaï (Prantsusmaa) Kavas: peamiselt Bach

Prantsuse klavessinist Pierre Hantaï on pälvinud ülivõrdelisi tiitleid: klassikalise muusika suurkuju, üks nüüdisaja kuulsamaid Bachi interpreteerijaid, suur prantsuse klavessinist. Ta on pälvinud arvukalt muusikaauhindu, mh Gramophone’i preemia ja laureaaditiitli mainekal Brügge klavessiinikonkursil. Pierre Hantaï on kirglik ja kompromissitu muusik. Ta leiab, et interpreet, kes esitab suurepärast muusikat süvenenult ja südamega, ei vaja tänapäeva turundusvõtetega trikitamist. Muusik rõhutab, et läbi aegade parimad heliloojad on valinud just klavessiini oma geniaalsete ideede meediumiks. Hantaï esineb solistina kõikjal maailmas, astub tihti lavale koos Jordi Savalliga, naudib muusikalisi taaskohtumisi oma vendade Marc Hantaï (flööt) ja Jerôme Hantaï (viola da gamba, klaver) ning barokkmuusikutest sõpradega.

L, 17. aprill kell 18 Kadrioru loss P, 18. aprill kell 17 Pärnu kontserdimaja „Öölaulud” Kontserdisari „Liederkreis”

Pierre Hantaï. Foto: Jean Baptiste Millot

Oliver Kuusik (tenor) Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: valik Chopini nokturne ja ööteemalisi laule prantsuse heliloojatelt Duparc, Fauré, Poulenc

K, 21. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja „Rockbarock” Tõnu Jõesaar (gamba, barokktšello/elektritšello) Melissa Jõesaar (viiul, elektriviiul) Neeme Punder (flööt) Ene Nael (klavessiin/süntesaator) Pent Järve (akustiline ja elektrikitarr) Hans Kurvits (perkussioon) Raimond Mägi (bass) Kava kunstilised juhid: Tõnu Jõesaar ja Pent Järve

Kolmeosaline kava otsib baroki ja roki puutepunkte, sarnasust ja silda üle sajandite. Kontsert algab barokkteostega autentsetel instrumentidel, teises osas kõlavad töötlused barokkroki vaimus, kolmanda osa kujundavad progeroki lood, mis mõjutatud baroki ja renessansi teostest.

N, 22. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja L, 24. aprill kell 18 Kadrioru loss P, 25. aprill kell 14.30 Mäetaguse mõis Kontserdisari „Klassikatähed” Triinu Piirsalu (viiul) Toomas Oskar Kahur (tuuba) Lea Leiten (klaver)

N, 22. aprill kell 19 Tartu ülikooli aula R, 23. aprill kell 19 Niguliste kirik Kontserdisari „Rituaalid” „Lootoseõis” Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Dirigent Kaspars Putniņš Vambola Krigul (löökpillid) Kommentaarid: Peeter Vähi (orientalist) Kavas: Guo Wenjing. „The Echoes of Heaven and Earth” Jonathan Harvey. „Forms of Emptiness” Toshio Hosokawa. „Sen VI” Robert Schumann. „Neli laulu topeltkoorile”, op. 141 Toshio Hosokawa. „Die Lotosblume”

L, 24. aprill kell 16 Väravatorn „Memlingist Rubensini – Ockeghemist Monteverdini” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: 15.–17. sajandi Madalmaade ja Itaalia muusika

P, 25. aprill kell 17 Niguliste kirik Komitas „Patarag” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Sona Hovhannisyan Komitas. „Patarag” („Ohverdus”), liturgia solistidele ja meeskoorile

K, 27. aprill kell 18 Pärnu kontserdimaja R, 30. aprill kell 12 Jõhvi kontserdimaja „Entel-tentel 50” Eesti Raadio Laste Laulustuudio koorid Dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskoor (Tallinnas ja Tartus) Dirigendid Imbi Laas ja Jana Perens VHK keelpilliorkester Saatebänd: Jaak Jürisson (klaver), Peedu Kass (kontrabass), Ahto Abner (löökpillid) Dirigent Rasmus Puur Seaded Jaak Jürisson ja Kadri Hunt Liikumisseaded Märt Agu Kontserdi juht Tõnu Oja

Eesti Raadio lastekoor

Kava tuntud „Entel-tenteli” lauludega, kus äratundmist nii vanavanematel, vanematel kui ka lastel. Kõlavad armastatud lastelaulude uued seaded koorile ja orkestrile.

N, 29. aprill kell 19 Vaba Lava Kontserdisari „Curioosum” „Rõõm on parim rohi” Eesti Sinfonietta Kunstnik Navitrolla Tallinna ülikooli koreograafiatudengid Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja kaasaegsete etenduskunstide tudengid KNM Eesti HYPERVSN Kavas: Vivaldi, Raskatov, Tšaikovski jt

Kontserdi tõukejõud on Navitrolla maalid, mis tehnoloogia abil vaatajate silme all detailidest tervikuks sünnivad. Disaini- ja koreograafiatudengid täiendavad tervikut kostüümilahenduste ja liikumisega.

Koostöös EMTA, TLÜ, EKA, festivaliga ComMuTe, KNM Eesti HYPERVSN Toetab Telliskivi Loomelinnak.

N, 29. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert Vanemuise sümfooniaorkester Mari Poll-Novaković (viiul) Dirigent Risto Joost Kavas: Tšaikovski. Avamäng-fantaasia „Romeo ja Julia” Pärt. „Tabula rasa” Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 „Pateetiline”

Koostöös Vanemuise teatriga

MAI

L, 1.mai kell 12 Estonia kontserdisaal P, 2. mai kell 16 Vanemuise kontserdimaja „Entel-tentel 50” Eesti Raadio Laste Laulustuudio koorid Dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner Püha Miikaeli poistekoori ettevalmistuskoor Dirigendid Imbi Laas ja Jana Perens VHK keelpilliorkester Saatebänd: Jaak Jürisson (klaver), Peedu Kass (kontrabass), Ahto Abner (löökpillid) Dirigent Rasmus Puur Seaded Jaak Jürisson ja Kadri Hunt Liikumisseaded Märt Agu Kontserdi juht Tõnu Oja

Kava tuntud „Entel-tenteli” lauludega, kus äratundmist nii vanavanematel, vanematel kui ka lastel. Kõlavad armastatud lastelaulude uued seaded koorile ja orkestrile.

5.–9. mai, XIV Jõhvi balletifestival Rahvusooper Estonia ja „Tšaikovski õhtu” Laste balletigala ja „Tuleviku tähed” Läti rahvusballett ja „Romeo ja Julia”

K, 5. mai kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika” Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Maimets. „Salve Regina” ja uus suurvorm meeskoorile (esiettekanne)

Riho Esko Maimets omandas hiljuti Philadelphias asuva Curtise muusikainstituudi diplomi kompositsioonis David Ludwigi ja Richard Danielpouri juhendamisel ning elab nüüd Tallinnas. Ta kirjutab peamiselt koori- ja kammermuusikat ning orkestriteoseid. 2019. aastal valis Eesti Kooriühing Maimetsa aasta kooriheliloojaks.

N, 6. mai kell 19 Estonia kontserdisaal R, 7. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja „Rockbarock” Valter Soosalu (vokaal) Tõnu Jõesaar (gamba, barokktšello/elektritšello) Melissa Jõesaar (viiul, elektriviiul) Neeme Punder (flööt) Lembit Orgse (klavessiin/süntesaator) Pent Järve (akustiline ja elektrikitarr) Hans Kurvits (perkussioon) Raimond Mägi (bass) Kava kunstilised juhid: Tõnu Jõesaar ja Pent Järve Kavas: Vivaldi, Händel, Corelli, Telemann; Playfordi, Da Gamba, MeloM’i ja Two Cellos’i töötlused; laule Jimi Hendrixi ning ansamblite Genesis, Queen ja Led Zeppelin repertuaarist Kontserdikava otsib baroki ja roki puutepunkte – silda üle sajandite. L, 8. mai kell 16 Väravatorn „Maikuus kuked kirevad” Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: kevadelaulud sajandite tagant

Laste ja noorte muusikafestival Big Bang Tallinn 9.–10. mai, Kultuurikatel (Põhja pst 27a, Tallinn)

Maikuu kahel päeval täituvad Kultuurikatla ruumid põnevate helide, muusikatubade ja installatsioonidega – toimub Big Bang Tallinn! Ootame festivalile 5–13aastasi lapsi ning teisigi, kes soovivad mängulises võtmes avastada ja astuda muusika võlumaailma. Festivalil etendub muusikaküllane kontsertlavastus „3ACH” Johann Sebastian Bachi muusikaga, samuti laste osalusega kontsertetendus „Nomad: une uksed”, kus luuakse muusikat ebatavalistel heliobjektidel. Muusikatubades musitseerivad koos lastega folklaulja Mari Kalkun ja trummar Reigo Ahven. Lastel on võimalik osaleda ka põnevas interaktiivses töötoas „Ole ise DJ” Heidy Purga juhendamisel. Meeldejääva kogemuskontserdi ebatavalistel vaskpillidel toob kuulajate ette muusikakollektiiv Spat'Sonore Prantsusmaalt.

T, 11. mai kell 19 Estonia kontserdisaal K, 12. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja Kontserdisari „i nagu interpreet” „Bushidō – sõdalase tee” Heigo Rosin (löökpillid) Kaastegevad löökpillimängijad Brita Reinmann, Ivo Lain, Teodor Hirvoja, Tanel-Eiko Novikov ja Tiit Joamets Kavas: Taïra, Xenakis, Fowler, Aguirre, Tüür, Eespere, Rosin

Kontserdi pealkiri „Bushidō – sõdalase tee” sobib hästi kokku Heigo Rosina pikaajalise huviga võitluskunstide vastu. Üle kümne aasta karated on innustanud noort interpreeti ühendama võitluskunstide liikumist löökpillimänguga. Tulemus on isikupärane tehnika ja atraktiivne mänguviis, mis köidab kahtlemata publiku tähelepanu.

Saatesarjast „Klassikatähed” Eesti publikule tuntuks saanud Heigo Rosinat võib nimetada Eesti esimeseks rahvusvahelise karjääriga löökpillisolistiks. Ta on andnud kontserte Euroopas ja Ameerikas, sealhulgas maailmakuulsas Carnegie Hallis, samuti on ta saanud esimese eestlasena Šveitsi nimeka Orpheum Foundationi stipendiumi. Tema arvukate tunnustuste nimistusse kuulub Rising Stars Grand Prix’ II preemia (2017), DeLinkprijs

Jef Neve Jazz Group. Foto: Filip Meutermans

tänapäevamuusika konkursi I preemia (2013), Yamaha Scholarship Competition for Percussioni I preemia (2013). Heigo Rosin on Malletechi löökpillide ja Sabiani taldrikute ametlik artist.

N, 13. mai kell 19 Estonia kontserdisaal R, 14. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja Kontserdisari „Jazzical” Jef Neve Jazz Group Jef Neve (klaver) Jasper Høiby (kontrabass) Teus Nobel (trompet) Bruno Van der Haegen (saksofon) Andy Dhondt (tenorsaksofon) Pieter Kindt (basstromboon)

Jef Neve klassikasugemetega džäss on nagu Alice’i retk Imedemaal. Palju tuttavat ja tavalist on äkki kummalises vormis või hoopiski tavatus rüüs. Jef Neve: „Põhjus, miks ma sellega tegelen, on hetkes, kus pärast kuudepikkust hingesügavustes otsimist tõuseb uus tõlgendus äkki lendu ja muusika hakkab oma elu elama. Selles on ülim ilu.”

L, 15. mai kell 18 Kadrioru loss Kontserdisari „Liederkreis” Mirjam Mesak (sopran, Müncheni riigiooper) Ewa Danilewska (klaver) Kavas: Tubin, Sibelius, Rahmaninov

Noor särav lauljanna Mirjam Mesak on õppinud Londoni mainekas Guildhalli muusika- ja teatrikoolis professor Rudolf Piernay lauluklassis. Praegu on Mesak Müncheni riigiooperi solist ja HarrissonParrotti artist. Tema värskemate ooperirollide seas on Mimi (Puccini „La bohème”), Jolanta (Tšaikovski „Jolanta”), Papagena (Mozarti „Võluflööt”), Juliette (Korngoldi „Surnud linn”), Musetta (Puccini „La bohème”), kus jagas lava Jonas Kaufmanniga.

N, 20. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 21. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Hooaja lõppkontsert Eesti Riiklik Sümfooniaorkester José Cura (tenor) Monika-Evelin Liiv (metsosopran) Rovšan Mamedkulijev (kitarr, Venemaa) Dirigendid José Cura ja Mario De Rose Kavas: Leoncavallo, Cilea, Mascagni Cura. Kitarrikontsert „Kontsert taastärkamisele” („Concierto para un Resurgir”) Esiettekanne Eestis

Eesti Kontserdi hooaja lõppkontserdi kava on koostanud maailmakuulus tenor José Cura. Näeme Curat kolmes rollis: dirigendi, helilooja ja lauljana, kes toob publiku ette nii valiku kaunikõlalistest argentina lauludest kui ka itaalia ooperivaramu pärlid. Eesti esiettekandes kõlab Cura kitarrikontsert, mis sündinud koroonapandeemia ajal ja kannab lootust, et elava muusika vaikelu peagi lõpeb. Soleerib Vene kitarrivirtuoos Rovšan Mamedkulijev, kellele mõeldes teos on komponeeritud.

José Cura sai ooperitenorina maailmas tuntuks 1990ndate teisel poolel. Eesti publiku ees seisis ta esimest korda 2011. aastal Saaremaa ooperipäevade galakontserdil.

L, 22. mai kell 16 Väravatorn „Josquin ja tema aeg” 500 aastat Josquin des Prez’ surmast Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

N, 27. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja R, 28. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Eesti Kontsert 80 Eesti Rahvusmeeskoor Hortus Musicus Eest Riiklik Sümfooniaorkester Dirigendid Risto Joost, Andres Mustonen, Mikk Üleoja Kavas: Lemba, Tubin, Goldsmith, Kapp, Auster, Tamberg, Rääts, Koha, Pärt, Sumera, Tormis, Vähi, Parsadanjan, Tüür, Kõrvits, Tulve, Grigorjeva, Krigul, Sisask, Kangro, Eespere, Rannap, Ehala, Reinvere jt

Väärikas, aga mitte surmtõsine ülevaade Eesti suurima kontserdikorraldaja panusest meie muusikalukku läbi aastakümnete – eesti muusika ja eesti muusikute kaudu.