Maarit Kangron. Londoni tippagentuurist peaprodutsendiks

Persoon

Maarit Kangron

LONDONI TIPPAGENTUURIST EESTI KONTSERDI PEAPRODUTSENDIKS

„Keegi ei hoiatanud, et London on läbilöömiseks maailma raskemaid linnu. Valik oli minu, aga kuulasin professor Peeter Paemurru nõuannet – kui välismaale üldse minna, siis sinna, kus kõige suuremad väljakutsed. Londonist käivad läbi kõik, kes maailmas midagi tähendavad, eriti muusikud.”

Tekst: KIRKE ERT, muusikaelu.ee I Fotod: KAUPO KIKKAS, GUNNAR LAAK, ERAKOGU

Novembri lõpus Eesti Kontserdi peapro- seda toimuvad kogunemised, koosolekud ning dutsendina tööd alustanud Maarit arutelud. Artist ei vaata ju kella ja nädalapäeva – Kangron tundis end suurlinnas väga probleem tuleb lahendada, kui midagi on vaja, koduselt, kuid pärast 11 aastat tekkis tuleb see leida.” soov juurte juurde tagasi tulla. Kangron naerab, et nõukogude ajal sündinud

Muusikute peres sündinud ja kasvanud Eestist tulnud tööd rabava naisena toimus tema Kangron alustas tšelloõpinguid kõigepealt Tallinna tõus karjääriredelil väga kiiresti. Ei läinud kolme Muusikakeskkoolis ning suundus seejärel Eesti aastatki, kui assistendist sai mänedžer, kes Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Vahepeal jõudis edasi asus juba kunstilisi küsimusi lahendama. põigata õppima Hispaaniasse ning töötada ka kaks Assistendina oli vaja vastata keskmiselt 300 kirjale aastat tšellistina Rahvusooper Estonia orkestris. Siis võttis aga julguse kokku ning tegi sisseastumiseksamid Londoni Guildhall School of Music and KERTU ORRO Drama tšello erialale. „See on kool, mis toetab oma õpilasi väga. Peale Eesti Kontserdi juht tšello magistrikraadi sain sealt tohutu suhtlusvõrgustiku, mis muusikamaailmas hindamatu väärtu- Maaritil oli kandideerimisel kõige terviklikum sega. Õppekavas oli huvitavaid aineid, millest on kasvavale interpreedile palju kasu, näiteks kasvõi esinemisnärvi teemadega seonduv. Orkestripartiide visioon, mis arvestas Eesti Kontserdi üldiste arengusuundadega muutuda nüüdisaegsemaks tunnid toimusid aga London Symphony Orchestra ja avatumaks, laiendada koostööd kodumaiste ja mängijatega.” rahvusvaheliste partneritega ning võtta omaette Kangronil õnnestus võõrsil töötada kõigepealt vabakutselise muusikuna. Laupäevad möödusid mõnes looduskaunis kohas asuvas lossis, sest sihiks kontserditurism ja klassikalise muusika lähendamine noortele. Tema suur väärtus Eesti umbes paarisajal korral mängis ta pulmas tšellot. Kontserdi kunstilise juhina on kindlasti tema lai Ootamatu vigastus sundis aga kogu muusikalise kontaktvõrgustik maailma tippartiste koondavateekonna ümber vaatama ja vastu tuli võtta raske, kuid paratamatu otsus igapäevasest pillimängust te agentuuridega, globaalses klassikalise muumõneks ajaks loobuda. Elu esimene tööintervjuu sika tööstuses vabalt orienteerumine ja selge toimus rahvusvahelises artistiagentuuris IMG arusaam Eesti positsioonist selles suures süsArtists ja juba järgmisel päeval kutsuti ta tööle. „Korraldusgeen oli mul olemas ja muusikuna hakkama saamine oli andnud ka suure kogemuse. teemis, seeläbi teadmine meie vaieldamatutest tugevustest, et saaksime ka maailma mõistes Töö oli muidugi esialgu väga erinev senisest, aga nende laudade taga olla võrd- ja usaldusväärne mulle hakkas kohe meeldima, et sain olla artisti- partner. dele ja muusikutele nii lähedal. Tänu interpreedi kogemusele tajusin muusikute probleeme ja tundsin, et võiksin nende ette tulevaid raskusi paremini Eesti Kontserdi üks ülesanne on ju samuti maamõista.” ilma tipporkestrite ja -artistide meie publiku ette VANEMATE HÄRRADE MAAILMA toomine. Lisaks vaatab Maarit värske pilguga üle Eesti Kontserdi praeguse produtseerimisloogika:

Tööpäevad Londonis on paberil poole kümnest kas ja millised võiksid olla vajalikud muudatuhommikul poole kuueni õhtul, kuid tegelikkuses sed, et oleksime veelgi parem partner ning tõsiheliseb artistidega töötaval inimesel telefon ööpäev läbi. „Töölepingus on klausel, et see kuulub asja seltvõetav agentuur muusikutele ja publikule. juurde, lisaks õhtune kontserdielu, enne ja pärast

MAARIT KANGRON

Eesti Kontserdi peaprodutsent alates novembrist 2020

Haridus • Tallinna Muusikakeskkool 1992–2004 (õp Mart Laas) • Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2004–2010 (BA bakalaureuse kraad; prof Peeter Paemurru) • Conservatorio Superior de la Mùsica, Màlaga;

Erasmuse programmi raames aasta välisülikoolis 2008–2009 (prof César Jiménez) • Guildhall School of Music and Drama;

MMus in Perf; magistrikraad 2012 (prof

Stefan Popov) • Töötanud tšellistina Rahvusooper Estonia orkestris ja Põhjamaade Sümfooniaorkestris, ta on Estonian Cello Ensemble’i üks asutajaliige. Orkestrandina tegutsenud Sir Colin

Davise, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Sakari

Oramo jpt käe all.

Lisaks on Maarit tegutsenud vabakutselise tšellisti ja õpetajana Londonis ning artistide mänedžerina rahvusvahelises artistide agentuuris IMG Artists (2014–2020) Tema koostööpartnerid on olnud Jessica Cottis, Mihhail Gerts, Christoph Altstaedt, Sarah Chang, Ellinor D’Melon, Simone Lamsma, Johannes Moser, Simon Trpceski, Jaap van Zweden, Giordano Bellincampi, Pietari Inkinen jt. päevas ja tagada muusikute ülikeerulise logistika toimimine. See on muide päris tüütu, sest enamik neist reisib igal nädalal, mõnel mitu korda, ühest maailma otsast teise. Kogemusena siiski ülivajalik. Hiljem kuulusid tema tööülesannete hulka nii repertuaariküsimused, honoraride kokkuleppimised, lepingute koostamised, lugemised kui ka kontrollimised, aga samuti karjääristrateegia planeerimine. „Eelmisel sajandil oli see, rõhutan, vanemate härrade privileeg, kes siis oma uhketes kabinettides telefoni teel asju ajasid ja muusikutele kõik hõbekandikul ette kandsid. Nüüd peavad artistid ise olema aktiivsed, et endast nii palju kui võimalik, positiivset kuvandit jagada ja osaleda oma karjääri planeerimises. Töötatakse meeskonnana ja kõik arutatakse omavahel läbi – koostöö annab parimaid tulemusi.”

Eduka töö alus on Kangroni sõnul usaldus, avatus ja kõrgelt arenenud ausus. Lisaks tuleb kasuks äärmuslik empaatiavõime. Kuus ja pool aastat oli talle erakordselt huvitav aeg, mille jooksul õnnestus kokku puutuda ja kohtuda muusikamaailma tippudega nii lavalt kui ka kulisside tagant.

Tahaksin siia meelitada suuri tegijaid, sest Eesti on nii ilus koht.

„Muidu oleksin võinud vaid unistada kohtumisest Royal Opera House’i peadirigendi Antonio Pappanoga või sellest, et kontorisse astub tšello ühes, kilekott teises käes Sheku Kanneh-Mason. Vaid 21aastane ja laiemale avalikkusele tuntud tänu prints Harry pulmas esinemisele, kuid väga andekas arenev muusik, kelle karjäär tuleb pikk.”

Kangronile oli Eestist pärit Mihhail Gertsi personaalküsimus väga oluline ja ta nägi vaeva, et noorema põlvkonna silmapaistev dirigent agentuuri nimekirja saaks. Gertsil läheb tema hinnangul väga hästi. „Huvitav aeg tema karjääris algas veidi üle aasta tagasi, ja kuigi epideemia tegi suurele osale muusikamaailmast karuteene, loodan, et Gertsi planeeritud kontserdid ei jää ära, vaid lükatakse vajadusel edasi. Ta kuulub kiirelt tõusvate dirigentide hulka, keda on väga head orkestrid ja toredad solistid juba märganud ning siit edasi saab minna ainult paremaks.”

Töö rahvusvahelises agentuuris on andnud Kangronile tutvusringkonna ja ainulaadsed kontaktid ning see, et ta võib vajadusel helistada endistele kolleegidele ja asjadest otse rääkida, tuleb uuele ametile Eesti Kontserdis vaid kasuks. „Tahaksin siia meelitada suuri tegijaid, sest Eesti on nii ilus koht.”

Kangron ütleb, et Eesti Kontserdi missioon on pakkuda võimalikult paljudele huvilistele professionaalset ja kunstiliselt kõrgel tasemel mitmekesist ning žanriülest kontserdikogemust. Tema lõputu inspiratsiooniallikas on loomulikult Londoni sisukas ja põnev, lõputute võimalustega kultuurielu. Lisaks muidugi riigisisese ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Kui kontsertide korraldamises jalgratast leiutama ei pea, siis keerukas on noortes inimestes klassikalise muusika armastuse kasvatamine. „Keegi ei ärka 22aastaselt mõttega minna kuulama kontserdisaali klassikalist muusikat. Me peame ise noort publikut kasvatama ning kaotama hirmu, et klassikaline muusika on keeruline ja elitaarne. Selleks tuleb korraldada koolikontsertidele lisaks strateegiliselt läbimõeldud noortekontserte.”

KASVATAME ENDALE PUBLIKUT

Ta toob näiteks, kuidas The Philharmonia Orchestra tähistas koos lastega Ludwig van Beethoveni sünniaastapäeva. Londoni uhke kontserdisaali The Royal Festival Hall lavale oli paigutatud ekraan, millelt paistsid õhupallid ja „onu” Ludwigi portree. „Ood rõõmule” oli saanud õpetajate ja laste kaasalöömisel uued sõnad ning tantsuliigutused. „Esines orkestri number üks koosseis ja nad tegid seda kogu hingega. Mitte üks laps ei vahtinud telefoni ega kössitanud nurgas, kõigil silmad särasid ja kogu saal osales. See ei tähenda, et meil õnnestuks igal nädalal saada meie esindusorkestrite täiskoosseis esinema kolmeaastastele, aga kusagilt tuleb alustada ja lapsed käekõrval saali tuua.”

Uue peaprodutsendi tähelepanekute kohaselt töötavad Eesti juhtivas kontsertorganisatsioonis pühendunud oma ala fanaatikud. Ometi on ka tema kõrvu jõudnud nurinat, et mõni muusik pole olnud nende tööga rahul – on etteheiteid töösse

Meeldejääv kohtumine legendaarse vokaalansambliga The King's Singers. suhtumisel, korralduslike küsimuste lahendamisel ja puudulikus suhtlemisoskuses. „Ka minuni olid enne ametisse asumist sellised jutud kostunud. Oma silm on siiski kuningas ja eks igal lool ole kaks poolt. Aga minu hinnangul peaks aus tagasiside olema alati teretulnud, sest oleme avatud organisatsioon ja võtame kuulda ka kriitikat. Teeme sellest järeldused ja analüüsime oma meeskonnas. Mina lähtun meeskonnatööst ja pean seda väga oluliseks. Minu eesmärk on, et Eesti Kontsert on professionaalne ja positiivne koostööpartner.”

Töökogemus rahvusvahelises agentuuris on kasvatanud Kangronile paksu naha, sest kriisiolukordi tuli seal ette kogu aeg. See tuleb praegusel, erakordselt keerulisel ajal kasuks. Ta lähtub põhimõttest – päev korraga. Keegi ei räägi kõva häälega kuu aja pärast toimuma pidavatest kontsertidest, kogu fookus on vaid käesoleval nädalal. „Me kõik oleme samas kriisis. Kõige paremini töötab rahulikuks jäämine, sest stressis ja paanikas ei suuda aju kiiresti reageerida. Meil on aga vaja mõnel päeval peale plaani B ka plaani C või isegi D. Mulle on praegune näidanud, et inimesed tulevad palju rohkem kõiges vastu. Meie pingutame ja mõtleme iga päev välja uue rätsepalahenduse, sest imerohtu pole praegu kellelgi.”

Inimese eksisteerimiseks on kultuuri kui hingetoitu vaja ja seetõttu loodab Kangron optimistina, et muusikaelugi naaseb samasuguse, kui mitte tugevama volüümi juurde kui enne epideemiat. Korraks võeti komm käest ja loodetavasti õpetab see hindama, mis tegelikult tähtis. „Praegugi on Eesti üks väheseid kohti, kus niigi kaua on kontserdid toimunud. Hulgale välisartistidele on meie lavad olnud sel hooajal vähesed, kuhu astuda, ning seetõttu on esituses meeletu õnn, vägi ja energia. Rasked ajad on kahtlemata ees ja iga kontserti enam pakkuda ei saa. Aga õnnetunne, mis tekib pärast kuudepikkust kodusistumist saalis elavat muusikat kuulates, on kirjeldamatu ja meie vaimsele tervisele oluline.”