Usutlus Eesti Kontserdi peatoetajaga

Alexander Tsikhilov:

KULTUUR LOOB INIMESI, KES ON VÕIMELISED MÕTLEMA TULEVIKULE

Tekst: JELENA POVERINA I Foto: KAREN HÄRMS, Goodnews

Kodumaine ettevõte Admiral Markets Kroonviiruse kriisi ajal vajavad lisaraha on Eesti Kontserdi uus peatoetaja – kõik, mitte ainult kultuuriasutused. Spontänuväärne koostööleping sõlmiti olu- sorlus on muutumas tundlikuks teemaks. korras, mis on keeruline ühtviisi nii Kas see raskendab otsuste tegemist? kultuurile kui ka majandusele. Kas Pandeemiast tekkinud kriisis võib ettevõtlusühe ettevõtte investeeringud kultuuri võivad end keskkonna tinglikult jagada kolmeks osaks: need ära tasuda? Kuidas saab ettevõtlus kultuurile kasu ettevõtted, keda kriis tõsiselt mõjutas; need, kelle tuua? Ja kuidas saab kultuur olla kasulik ettevõt- jaoks pole midagi muutunud ning lõpuks need, kellusele? Sellest rääkis Aplausile Admiral Marketsi lel õnnestus kriisi ajal leida uusi arenguvõimalusi ja kaasomanik Alexander Tsikhilov.

Miks sai investeerimis- ja kauplemisettevõttest Admiral Markets Eesti Kontserdi peatoetaja? Kas sellisel ajal on lihtne otsustada, et investeerite kultuuri?

Admiral Marketsil on oma globaalne heategevus- ja sponsorlusstrateegia. Selle keskmes on tahe osaleda mittetulunduslikes projektides, mis parandavad kohalike kogukondade elukvaliteeti.

Me käsitleme oma ärikeskkonda kui ökosüsteemi. Seal on peale äripartnerite ja klientide palju ärist kaugel seisvaid organisatsioone, rühmitusi ja inimesi. Kõik need võivad meid kaudselt mõjutada. Omalt poolt püüame nendega luua ka vastastikuseid suhteid.

Oleme Eesti ettevõte, mis tegutseb peaaegu kõigis maailmajagudes. Ütlematagi on selge, et meie ökosüsteem on äärmiselt mitmekesine. Seetõttu tähendab eesmärk „kohalike kogukondade elukvaliteedi parandamine” maailma eri paigus väga erinevaid tegevusi. Eestis tähendab see sealhulgas Eesti Kontserdi toetamist.

Hea strateegia peab arvestama kriisidega ega tohi rasketel aegadel katkeda.

Kultuuri- ja haridusinvesteeringud on meie ettevõtte missioon ühiskonnas.

oma positsiooni parandada. Viimasel juhul selliste ettevõtete spondeerimisvõimalused loomulikult laienevad ja nad osalevad enda jaoks uutes projektides. Osaliselt seetõttu keskendusimegi meie sellele, kuidas suurendada enda investeeringuid kultuuri. Partnerlus Eesti Kontserdiga on selle otsene kinnitus.

Muide, kultuuriasutustele pakuvad sellised

Mulle on muusika alati olnud südamelähedane kultuurivaldkond.

Alexander Tsikhilovi eestvedamisel ja toel sai eestlaste tüvitekst, Lennart Meri „Hõbevalge” sel sügisel viimaks tõlgitud ka vene keelde. Tõlke keerukuse tõttu sai ta Mart Merilt loa teksti vene lugeja jaoks kohandada, lisaks kirjutas Mart Meri eessõna ja annetas fotod perearhiivist, mida varem pole avalikkus näinud. Teos jagati tasuta kõigile vene õppekeelega koolidele.

olukorrad ka hea võimaluse leida uusi sponsoreid majandusharudest, kus kriis on aidanud osalejatel lisakasumit saada.

Millist rolli mängis asjaolu, et Admiral Marketsit juhib muusikalise haridusega inimene?

Mulle on muusika alati olnud südamelähedane ja ma kujutan väga hästi ette kõiki eeliseid, mida võib seostada sellise rahastamissuunaga.

Millest algas teie kirg klassikalise muusika vastu?

Kui olin seitsmeaastane, panid vanemad mind klaverit õppima. Õppisin algul kaks aastat erikursustel ja siis seitse aastat muusikakoolis. Seejärel proovisin astuda isegi muusikakooli teoreetilise kompositsiooni osakonda, kuid ei saanud sisse ja jätkasin haridusteed tehnoloogia suunal. Muusikalist algharidust omandades tutvusin lähemalt klassikalise muusikaga ja see huvi, mis tekkis juba varajases nooruses, on jäänud kogu edaspidiseks eluks.

Kui tihti käite kontsertidel? Kas teil on selleks piisavalt aega?

Kahjuks ei võimalda vähene vaba aeg mul kontserte sageli külastada, kuid kuulan klassikalist muusikat palju kodus, jalutuskäikudel ja isegi jõusaalis. Minu klassikalise muusika lemmikžanr on kontserdid klaverile ja orkestrile. Mulle tundub, et just selliste muusikateoste vormis avaldub kõige täielikumalt klassikalise instrumentaalmuusika kogu rikkalik väärtuste spekter.

Kuidas saab ettevõtlus tuua kultuurile kasu? Ja kuidas saab kultuur olla kasulik ettevõtlusele?

Kultuur loob inimesi, kes on võimelised mõtlema tulevikule, vaatama homsesse, mõistma enda ja ühiskonna väljavaateid ning kes ei mõtle ainult hetkeolukorrale. Strateegiline mõtlemine on võime panna iga konkreetne ülesanne laiemasse konteksti ja pikemasse perspektiivi. Selle saavutamiseks peab olema haritud ja kultuurne inimene. Äri peab pidevalt ligi tõmbama andekaid, haritud ja kultuurseid inimesi ning mida rohkem neid kohalikus kogukonnas tekib, seda kasulikum on see ka ettevõtluskeskkonnale.

Kultuuriinvesteeringud ei tasu ära rahas, vaid võimalustes ja suhetes.

Mis puudutab ettevõtluse abi kultuurile, siis peale otsese rahastamise saab kultuuriorganisatsioonide juhtimistõhususe parandamiseks teha ühiseid pro bono projekte. Kui kalduda kultuurist kõrvale ja vaadata näiteks USA tervishoiusüsteemi, siis näeme, et kohalikud kliinikud on täis kogenud arste-praktikuid, kes haldavad tohutuid eelarveid. Kuid 80 protsendil neist juhtidest puudub juhtimisharidus. Sellise olukorra võib üle kanda ka kultuuriasutustele, mida juhivad kultuurikogukondade andekad esindajad, kuid sealjuures võivad neil sageli tekkida raskused hallatavate struktuuridega strateegilise juhtimise aspektides. Neil juhtudel võiksid ettevõtted jagada selliste asutustega oma teadmisi ja aidata sel viisil neil suurendada oma sissetulekuid ja vähendada sõltuvust riiklikest toetustest.

Arvatakse, et kultuuri toetamine on kasulik heategija mainele, kuid sellise toetuse sotsiaalne mõju pole ilmne. Kas nõustute sellega?

Kui heategija toimingud ei ole situatiivsed, ei ole mõeldud lühiajaliseks efektiks, vaid loovad väärtusi, mida inimesed kasutavad aastaid mitme põlvkonna vältel, siis on kõik korras. Heategevust labastatakse tihtilugu primitiivse enesereklaami ja kuulsuse jahtimisega. Selle eesmärk peaks aga olema pikaajaliste tulutoovate sidemete loomine ettevõtluse ja ühiskonna vahel. Suhted kohalikul tasandil, horisontaalsed suhted, väikesed heateod mõistetavatele adressaatidele on nimelt see heategevusstrateegia, mis meie arvates loob kasulikke sidemeid.

Kuidas saab teie arvates hinnata kultuuriprojektide mõju?

Ettevõtluses saab pikaajaliste investeeringute efektiivsust ja äristrateegia edukust mõõta mitmel viisil. Üks neist on tasakaalus tulemuskaart, mis on ette nähtud tulemuslikkuse parameetrite strateegiliseks haldamiseks. See „strateegilisus” põhineb seosel ennetavate – siin ja praegu nähtavate – ja edasilükatud – pikas perioodis avalduvate – näitajate vahel. Kultuuriinvesteeringute kontekstis võiks ennetav näitaja olla näiteks kontsertide külastatavus, aga edasilükatud efektiks võiks olla kohaliku kogukonna kultuuritaseme tõus. Kultuuri taset saab mõõta kvantitatiivselt, näiteks aasta jooksul toimunud kultuuriürituste arvuga, nende külastatavusega, sealhulgas seoses elanikkonna suurusega, erinevustega ühiskonna eri rühmades ja kihtides. Oluline on ka kultuuriürituste nõudluse muutuste dünaamika ühiskonnas.

Seda nõudlust võib väljendada näiteks „järjekordade pikkusega” sellistele üritustele. Lõppkokkuvõttes mõõdetakse kõike ühiskonna sooviga saada rohkem „kultuuri”, mis peegeldub avaliku nõudluse nihkes „utilitaarsetelt” huvidelt „kõrgematele” huvidele. Muide, näitena võib tuua Soome statistika, kus viie miljoni elaniku juures torkab silma erinevate avalike organisatsioonide liikmeskonna suurus – 22 miljonit – sealjuures nii spordi- kui ka kultuuri- ja haridusvaldkonnas. Kui arvestada ainult majanduslikult aktiivset elanikkonnaosa, siis selgub, et iga soomlane on keskmiselt umbes kaheksa sellise organisatsiooni liige. Tahaks teada, milline on Eesti statistika selle kohta.

Korporatiivmaailma üldine veendumus on, et iga suurettevõte vajab missiooni. On see nii?

Niivõrd kui ma seda mõistan, pole see strateegiline missioon, vaid pigem sotsiaalne vastutus. Iga ökosüsteemi kategooriates mõtlev ettevõte peaks oma võimete piires looma uut väärtust mitte ainult oma aktsionäridele, vaid ka kogukondadele, kus nad elavad ja töötavad. Kultuuri- ja haridusprojektidesse investeerimine on Admiral Marketsile nimelt see missioon, mis kätkeb ettevõtte eksisteerimise eesmärki ühiskonnas laiemas mõttes.

Kas kultuuri investeeritud raha ja jõupingutused võivad end ära tasuda?

Sellele vastamiseks on vaja laiendada konteksti, milles mõistame investeeringu tasuvust ettevõttele. See tähendab, et väljaspool ökosüsteemi ärilist osa tehtud investeeringud ei tasu ära rahas, vaid võimalustes ja suhetes. Korraldame ja kapitaliseerime teabe- ja immateriaalse vara liikumist kultuuri- ja haridusorganisatsioonide ning ettevõtluse vahel. Kultuuriinvesteeringute strateegia on pikaajaline ega eelda kiiret tootlust, selle eripära on investeerimise pikaajalisus ja keerukus. Sisuliselt on see ettevõtluse ja kultuuriringkondade mitmetahuliste suhete aeglane ja järjekindel ülesehitamine.