Eestisse saabus uus ujuvdokk

Eestisse saabus uus ujuv

Jane Hõimoja

Novembris saabus Eestisse ujuvdokk, mis võimaldab teenindada kuni 650 tonnise tühimassiga laevu. ARC Repairi kaasasutajad Martin Kuusik ja Ilja Pavlov nägid, et turul on puudu just keskmiste ja väiksemate laevade dokiteenuse osutajaid ning otsustasid selle tühimiku täita. Rääkisime ettevõtte kaasasutaja Martin Kuusikuga nii nende uue ujuvdoki tehnilisest poolest kui ka laevade dokkimisärist laiemalt.

Milline taust teil on?

Õppisin kunagi Eesti Merekoolis laevajuhiks, hiljem Kuressaares laevaehitajaks. Olen töötanud eri ettevõtetes, alustades madrusest ja keevitajast ning lõpetades tehnilise superintentandina Soome laevandusettevõttes. Nelja-viie aasta eest kolisin Eestisse tagasi, enne seda olin kaheksa aastat Soome pukserifirma Rauma Cata tehniline superintendant. Ma pole hariduselt laevamehaanik, ent olen laevandusettevõttes tehnikajuhina töötanud u 10 a. Mu äripartner Ilja on spetsialiseerunud laevakeredele ja -konstruktsioonidele ning töötanud selles valdkonnas ligi 20 aastat.

Kuidas oma ettevõtet alustasite?

Kohtusime Iljaga seoses laevaremondiga. Olin siis klient ehk laevade tehniline superintendant ja Ilja töötas samal ajal laevade dokkimisega tegelevas ettevõttes tööde teostaja poolel. Meil mõlemal oli eelnevalt ettevõtluse plaan mõtteis mõlkunud ja sealt hakkas kohe mõte jooksma. Meil on kahe peale ära kaetud kogu vajaminev kompetentsus. Olen ju töötanud laevajuhina, nii et tean lisaks tehnilisele poolele, kuidas see asi lõpuks sõidab. Iljal on inglise-eesti-venekeelsed, mul on eesti-vene-ingliskeelsed ja ka soomekeelsed kliendid. Jaotame teinekord juba keele tõttu kliendisuhtluse ära.

Alustasime kolm ja pool aastat tagasi Marati tänava väikesest garaažis ise jahuteid pestes, aga ette on tulnud väga palju huvitavaid projekte. Alguses tegime laevamehhanismide hooldust ja remonti. Seejärel laiendasime teenuste valikut kompleksremontidega. Mingil hetkel jõudsime selleni, et meie teema võiks olla pigem laevade dokkimine. Hakkasime Pärnu Laevatehase territooriumil olevat slippi rentima ning seal laevaremonditeenust pakkuma. Ja sealt tekkis unistus, et tulevikus võiks meil ka oma dokk olla.

Eestis on juba üsna mitu ujuvdokki. Milline on teie konkurentsieelis?

BLRTs ja Netamanis on kokku kuus ujuvdokki, aga kõik on mõeldud keskmiselt 100 m pikkustele laevadele. Saab panna väiksemaid, aga üldiselt ei taheta väiksemaid võtta ning kui võetakse, siis kannatab teenuse kvaliteet. Väikesi laevu polegi Eestis eriti kuskil teenindada. Pärnu Laevatehase ja Miiduranna slipid olid mõeldud kalalaevadele, aga need on ajale jalgu jäänud. Paljud käivad ka Soomes. Nägime turul suurt puudujääki – polnud sellise suurusega ujuvdokki.

Mismoodi suurt dokki kasutades kvaliteet kannatab?

Kui väike laev läheb koos suurema laevaga dokki, siis väike laev peab ootama, kuni suure laeva tööd lõppevad. Ega keegi väikest vahepeal sealt välja lase. Samal ajal on vabade dokikohtade saamise võimalus kõvasti piiratud, sest dokki peab mahtuma koos teise laevaga. Kvaliteet ja fookus läheb väikese laeva pealt ära. Inimlikult saan aru, sest suur laev maksab rohkem, aga kliendile on see ikka väga keeruline olukord. Võimatu on dokis olemise aega plaanida ja iga dokipäev on ju lisakulu. Kui ma olin Soomes pukserite tehniline superintendant, siis oli sama probleem dokkimisega, et ei olnud väikestele sobivat kohta. Ja tean, et ka riigiasutustel on see probleem, et riigihangetel pole pakkujaid, või kui on, siis ulmeliste summade eest.

Kus ujuvdokke müüakse? Kas sobivat oli keeruline leida?

Ujuvdokke müüakse rohkem Kagu-Aasias. Aga selle Eestisse transportimine poleks mõttekas. Pukseriga oleks võimalik küll, aga üle ookeani tuua oleks ikka väga kallis. Siin lähipiirkonnas pole ujuvdokke peaagu üldse müügis. Kaks aastat otsisime ning nüüd lõpuks Poolast leidsime. Väga haruldane leid. Osalesime oksjonil ja võitsime.

Kui palju maksis ujuvdoki transport Eestisse?

Ujuvdoki vedu Eestisse: üks pukser lükkas tagant, teine tõmbas eest.

Foto: ARC Repair

Laevade maksimummõõtmed

Slipil  pikkus 60 m  laius 8 m  tühimass 300 t Ujuvdokis  pikkus 60 m  laius 13 m  tühimass 650 t

dokk

Väikese ujuvdoki Poolast siia toomine maksis üle 100 000 euro. Saime kaubale mu endise tööandjaga, Soome pukserifi rmaga Rauma Cata Oy. Üks pukser lükkas tagant ja teine tõmbas eest. Kokku kestis reis 6 ööpäeva.

Mis keskmine kiirus oli?

Kui laeva vedada, siis laev on voolujooneline. Aga kui dokki vedada, siis on ju vee all sein ees. Veetakistus on suur. Keskmine kiirus oli 4,3 sõlme, keskmine kütusekulu u 5 m³ ööpäevas.

Kui palju teie ujuvdokk maksis?

See on ärisaladus. Üks asi on ostuhind, teine asi on remont ja lisaseadmete paigaldus. Tegeleme värskendamisega, natuke tugevdame ja ehitame ümber. Normaalne kulumine on toimunud, oleme laevaremondifi rma ning oma seadmed hoiame korras.

Millest üldse dokk koosneb? Ja millist lisavarustust seal on?

Dokk on iseenesest väga lihtne moodustis. See on kast, mis uputab end ära, kui kraanid lahti keerata. Laev sõidab sisse, pumpad vee välja ja laev seisab seal, remondiks valmis.

Selleks on vaja ülikõrgsurvepesureid, liivapritse, kerekeevitust, gaasilõikusi, kuni lõpetades spetsiaalse lasersüsteemiga, millega võlle joondatakse. Need ei pea doki küljes olema, vastavalt vajadusele viime ja toome neid. On standardvahendeid ja palju eriotstarbelisi vahendeid. Kõike, mida kliendil on vaja, me organiseerime.

Oleme võitnud Transpordiameti, Eesti Lootsi, Politsei- ja Piirivalveameti hankeid. Üks projekt oli selline, et lõikasime Transpordiameti laeva „EVA-317“ keskelt pooleks ja ehitasime 4 m pikemaks. Ühesõnaga, teenused varieeruvad laevaremondist laeva ümberehituseni ja tegelikult ka täiesti uue laeva ehituseni.

Kus ujuvdokk seisma hakkab?

Meil on Pärnu Sadama ASi juhatusliikmete Mati Einmanni ja Siim Kilgiga väga head suhted ning ujuvdokk hakkab olema Pärnu Laevatehases slipi lähedal.

Saan aru, et jätkate ka Pärnu Laevatehase slipi rentimist?

Jah. Ujuvdokk annab juurde võimekust, saame paralleelselt kasutada kahte dokki. Eelmisel aastal oli meil üks Soome FinFerriese parvlaev kolm ja pool kuud ümberehitusel, aga vahepeal tahtis mitu pisikest tulla ning ei saanud. Pidime ära ütlema. Nüüd on see võimalus olemas ja saame kombineerida nende kahe vahel. Ujuvdokk annab juurde ka süvist ja tühimassi, s.t saame vastu võtta suuremaid laevu kui seni.

Rohkemate tegevustega hakkate ka Pärnu ettevõtluskeskkonda rikastama.

Laeva dokkimine on üks asi, aga jah, teine asi on kogu logistika selle ümber: kust osta gaasi, kes tarnib metalli, kes tarnib värvid. Kust ma saan töötajad, kus nad majutuvad-söövad jne.

Üks projekt algas eelmisel aastal hästi kiiresti, mul oli paari päevaga vaja majutada paarkümmend inimest suvises Pärnus. Selle juurde toitlustus, tööriiete pesu, oma riiete pesu. Palju nüansse. Nüüd, kui meie Pärnu äri läheb suuremaks, proovime võimalusel ka Pärnu kohalikku tööjõudu kasutada.

Kas Pärnul on ka miinuseid?

Pärnu kitsaskoht on see, et Soomest tulevatele laevadele on sõit kaugem kui Tallinna. Ja ka Tallinnast peavad laevad Pärnusse sõitma. Aga proovime oma hinnas olla paremad kui suured dokid, panustame heasse kliendisuhtlusse ja teenuse kvaliteeti. Meie suhtlemine on kindlasti personaalsem, sest meil pole nii palju inimesi, kelle vahel see kõik ära hajuks.

Mis dokk talvel teeb? Saan aru, et laevaremont on sesoonne.

Põhiline aeg on jah kevadest sügiseni. Talvel keskendume peamiselt oma tehnika hooldamisele. Üks-kaks meest teevad meie tehnikat uueks hooajaks valmis. Põhimõtteliselt saab südatalvel ka laevu remontida, aga siis tuleb kasutada teisi värve jms, mis teeb töö kallimaks. Kui ilmafaktor tuleb sisse, siis dokkimisaeg pikeneb. Slippi jääga kasutada ei saa, aga ujuvdokiga saab töö tehtud.

Iga ala peal on oma tugev spetsialist – elektriautomaatikas, metallitöödel ja keevitamisel. Ilja tegeleb konstruktsioonidega, ma ise pigem tehnika ja masinapargiga. Aga ühe laevaga võib korraga tegelda isegi 40-50 inimest, siis kasutame koostööpartnerite abi.

Kas tulevikus võiks teil rohkem ujuvdokke olla?

Muidugi. Ideaalis plaaniks sellist dokki, mis võimaldaks teenindada üle 200 m pikkusi laevu. Ka sellist Eestis pole.

Ujuvdokk paigutatakse Pärnu Laevatehasesse.

Foto: ARC Repair