Kataloog kevad 12
kazk / karlova / linnuvaatleja
Linnuvaatleja lk. 12 Kultuurikilomeetri spot lk. 18 Kazk lk. 22 Linnahall lk. 28 Karlova Raadio lk. 32 Lilian Hiob lk. 36 Ajaveeb lk. 46
Veidikene fookusest v채ljas Silver J천esaar karistamas 채채rt fs blundiga. Tallinn, Kadriorg. Foto: Antti Sinitsyn
Uhuhuuu! Kevade lõpud ning suve algused on alati olnud kiired ajad inimeste jaoks. Eriti neile, kes saavad nautida ülikooli sesse. Kui lisada sekka Jaanipäev ning suvine molutamine, siis tegelikult on üsna keeruline panna ajakirja kokku, millel puudub eelarve. Siinkohal tahaksin tänada kõiki, kes viitsisid antud numbrisse kirjutada ning pilte saata! Ma olen teadlik, et kujunduslikult on uus Kataloog viisakalt öeldes tagasihoidlik, kuid mis teha? Kataloogijatele on siiani olnud kombeks asju viimasele hetkele jätta ja viimasel hetkel ei leia kujundajat, kes rapsiks end higiseks. Eks meiegi õpime oma vigadest, kui teeme seda ajakirja ning Kataloog muutub tänu sellele iga numbriga targemaks ja küpsemaks. Tuli meelde, et esitaksin meie lugejatele palve. Nimelt olge nii head ja laikige Kataloogi fesarilehte (facebook.com/Kataloog). Natukene tobe on sellist asja üldse küsida, kuid kataloogijad on brainstorminud ja jõudnud otsusele, et varsti on aeg hakata tegelema lisaks ajakirjaversioonile ka video- ning helikataloogiga. Kuna uute Kataloogi osakondade väljundiks hakkab olema sotsiaalmeedia, siis tasub meie lehte jälgida (heheheee).
Peatoimetaja:
Antti Sinitsyn 51 339 39 anttisinitsyn@gmail.com
Toimetaja:
Hendrik Hundt 566 56 464 hendrikhundt@gmail.com
Fototoimetus:
Lauri Täht Alessandro Volpin Antti Sinitsyn Kaarel Lehtsalu
Ăœleval: Hans Lange, fs smith, Tartu. All: Toomas Seppänen, bs nosepick, Tallinn. Fotod: Kaarel Lehtsalu
Krix fs indyga Viimsi minis. Foto: Lauri T채ht
Linnuvaatleja, ehk kuidas linna vaadelda Tekst: Roland Reemaa Fotod: Antti Sinitsyn
On asju, mida kõik mõistavad ja mida on lihtne kritiseerida. Kui jalgpall lendab väravasse, siis osa rõõmustab ja teised nutavad. Keegi lõi kõvasti palli ja keegi ei suutnud seda kinni püüda. Ühed on tumedates särkides teised heledates. Linnadega on vähe kehvemini. Neid on raske mahutada kõigile nähtavale, staadioni keskele ja neis on värve rohkem kui kaks ning pealtvaatajad on enamasti elanikud ise. Linnu on keeruline lihtsate sõnadega kommenteerida. Kuidas leida linnas üles see pall, millele tähelepanu pöörata ja mis paneks inimesi seda imestunult vaatama ja selle üle arutama? Kuidas näha linna? Sellise ujeda mõttega helistan Aet Aderile - aktiivsele linnavaatlejale. Koosnegu linn siis kõvadest majadest või nende vahel voolavatest aktsioonidest – you name it ja Aet teeb ära: hoonete projekteerimine, linnainstallatsioonid, rattapontšode workshop, karavaniga hääletamine või ajakirja toimetamine. „Hallo, jah ma ehitan praegu kanapuuri Katla hoovis!“ võtab Aet telefoni vastu ja järgmine hommik palun tal linnamõtetest pajatada juba Mustas Puudlis.
Endast! Ametlikult pean end arhitektiks ja ka jään arhitektiks. Ma tahan kindlasti maju projekteerida ja osaleda linnaplaneerimise protessides. Aga arhitektuuriga on see lugu, et see on kole aeglane. Ma arvan, et saab teha suuri ja väikeseid asju. Head arhitektuuri teha ongi suured asjad, mis on keeruline ja pikk protsess. Arhitektuur on konkreetne ja suur ja sajaks aastaks. Teisalt, ühiskonnakriitilisi asju, näiteks installatsioone on hea teha, sest sa saad kohe tagasiside. See on nii endale kui ka teistele tohutult vabastav, kuna näed reaktsioone kohe sel hetkel. Teiseks annavad linnainstallatsioonid võimaluse kiirelt katsetada, pakid aga asjad kokku ja maha ei jää midagi. Seda nüüd täpselt, kas see algne idee inimestele kohale jõudis, ei teagi. Aga tagasideks on panna inimesi teistpidi mõtlema. Ärgitama küsima ja imestama. B210st! Suures plaanis on B210 lihtsalt üks ruum Rävala 8 tänava büroomajas, korpuses B. See ongi justkui kogu mõte, et see ei koosne konkreetsetest inimestest, see pole üks kindel bänd. Igaüks võib olla B210s. On lihtsalt ruum ja kõik. Kellel on häid ideid ja pealehakkamist on seal oodatud. Me oleme selline vaba üksus. Algselt oli see magistritööde tegemiseks üüritud ruum, kus saaks öö läbi õppida ja oleks kambakesi mõnus töömeeleolu. Seal tekkis hea õhustik, aidati ja kritiseeriti üksteist ja oli kasuks kõigile.
Pärast EKA lõpetamist ei olnud tungi kuhugi büroosse edasi minna ja otsustasime, et teeme arhitektuurikonkursse ja vaatame vabalt, kuidas asjad liikuma hakkavad. B210e alt olen linnasekkumisi mina teinud rohkem Flo Kasearu ja Andra Aaloega (EKA vabad kunstid). Meid kõiki huvitab linna ja ruumi temaatika, kus arhitektuur pole enam nii väga vaid majad või joonised. Tegelikult oli esimene aktsioon üsna veider. Pidime Flo ja Gretega (Soosalu) tegema mingi näituse haagissuvilasse. Me ei osanud sinna midagi panna ja otsustasime selle hoopis ära kasutada ja läksime sellega hääletama. Väitsime, et see on meie kodu ja palusime meid viia inimeste arvates ilusatesse kohtadesse. See oli kriitika sellele, kuidas inimesed tahavad elada linnas poe ja kohvikuga ning samal ajal maal järve ääres. Nii meid vedasidki näiteks kirikuõpetaja kirikuhoovi, ehitaja mõisakompleksi, eksvang järve äärde jne. Igalühel oli väga isikliku suhe hea ja ilusa kohaga. Linnasekkumistest! Reaalsetele linnasekkumistele aitas hästi palju kaasa kultuuripealinnale eelnenud „52 üllatust ja ideed“, mille raames tehti B210ega Toolid raekoja platsile, Bassein , 100x100 kunstijärjekorra, Stardiloenduse tribüün (vt www. b210.ee). Linnaasju on hästi
oluline aga keeruline teha, kuna pole üldse raha. Ei saa teha mastaapseid üritusi, mis massiliselt kõnetaks.10 000 krooni mingile institutisioonile pole teinekord midagi maksta, aga mõnele kõnekale aktsioonile on see väga suur asi. Näiteks 100x100, kus jagasime esimesele sajale inimesele sada krooni kätte. Ainukeseks ülesandeks oli vaja võtta Kunstihoone ette järjekorda seisma ja see oligi meie eesmärk - luua inimskulptuur, mis paneks inimesi imestama, et miks sellise hoone ukse ette järjekord tekib. Mulle meeldib välja käia napakaid asju, mille järel hakkavad ideed seltskonnas põrkuma ja lõpuks tekib kiiksuga lahe asi. Tavaliselt on ikka palju veidraid mõtteid. Arhitektuuris on teostamisega keerulisem, kuna see vajab eelnevalt joonistel ja ruumiliselt kõige läbi katsetamist. Mõne nii öelda kunstima projekti puhul ongi lihtsam mõelda välja idee. Kui see idee on edukas, saab selle ikka kuidagi teostada. Asju peab mugandama. Näiteks nagu linnainstallatsioon „O“ (vt jälle www.b210.ee). See on üks suur must täispuhutav pall, mille algne idee oli, et see on täielikult demokraatlik: viskame suure musta palli linna peale ja see ongi kõikide inimeste vastutusel, mida kõik saavad liigutada avalikus ruumis või viia oma Muuga suvila taha hoovi. Päris ruttu sai selgeks, et liiklusohutuse tõttu ei saa päris nii teha. Seejärel idee genereerus
ümber, et meist said kuraatorid, kes otsustasid kus me selle täis puhume ja laseme inimestel sellega mängida. Kureerisime palli intensiivselt mõnda aega, aga piisavalt et meid endeid see ära ei väsitaks. Mitte nagu mingi 90ndate bänd, mis ikka veel tuuritab. Miks? Mäletan nõukogude ajast multikat, kus poiss kõndis üle muru kooli poole, sest see oli otsem tee. Aga siis ta muutus põrsaks. Olin lapsena täielikult traumas. Meile oli sisse kodeeritud, et avalikku ruumi kontrolliti ning see mõte justkui ikka veel kummitab. Uues demokraatilikus riigis peab inimesi aga takka aitama, neile žeste tegema. Et avalik ruum ongi meie kasutuses ja see ongi mõte, miks teha linnasekkumisi. Viibisin just INURA (International Network for Urban Research and Action-toim.) konverentsil, mis on vasakspoolsete linnauurijatest akadeemikute konverents. Nende pealoosungiks oli occupy! Kui linnas on midagi valesti, siis peab kohe occupy wall street versioonis protestima. Mina näen linnaaktivismi pisut teisiti, eelkõige teha positiivseid asju. Mulle meeldib kui linnas tekib ebaharilikkusi, kus inimesed tunnetaksid, et see on nende ruum ja oleksid ise osa linnaprotsessidest. Eesmärk ei ole linnavalitsust otseselt mõjutada, vaid esmalt ikkagi inimesi endeid. Teha asju natuke ringiga, väikeste sekkumistena, et Eesti inimesed saaksid üldse aru ruumist kui elukeskkonnast, et saadaks üle nõukogude taagast. Linnaruum on tegelikult meie oma teha. Rulatajad on näiteks see sektor, kes on aru saanud et linn on nende oma ja võtavadki x-linnakohtasid ja kasutavad neid ära. Nendel on see skänner, vaadatakse linna oma filtriga. Imelik linn?
Just käisin Hiinas ja mõndades väga suurtes linnades: Peking, Shangai. Kujutlus linnast on pärast seda kindlasti muutunud. Kui Eurooopa linnades on kusagil alati inimskaala olemas, siis Hiina 12- rajalised autoteed ja lõpmatu arv korruseid on hoomamatud. Inimskaala kaob täielikult. Inimesed tunnevad end linnas võõrkehadena, kes pidevalt otsivad ennast sõna otseses mõttes. Koguaeg on sillad üle autoteede ja otsitakse kohta kuhu minna. Rahvast ja infomüra on nii tohutult. Kõik on nii töine. Kogu seda majanduskasvu tulemust on just kõrvalt huvitav analüüsida ning see pole kindlasti ideaal, mis võiks toimuda ka mujal. eal on hoopis teine režiim ja kuigi sa ei tunneta otseselt, et see avalik ruum on kontrollitud, pole kusagil pinke, väljakuid või kohvikuid. Pole mõeldud et inimesed istuksid maha ja arutaksid probleemide üle. Ainsad aktiivsed linnaruumid olid küll pargid, aga muru peal küll kedagi liikumas näha polnud.
tutulevad inimesed, et kui tekib mõte siis linn on kohe koostööaldis. Sa ei peagi rebel olema. Ei otsita kohe vastuolu. Eesti?
Eestlastel on just see probleem, et muidu ollakse justkui passiivsed, näiteks linnateemadel või kodanikuühenduste puhul, aga samal ajal ollakse väga aktiivsed kui on võitlused eesti-vene küsimustes või naaber ei meeldi. Käimapanev jõud on teises kohas. Tihti ei reageerita millegile positiivsele, vaid just millegi vastu. Et nüüd on minu tsooni sisenetud ja tuleb kurikaga anda. Üks probleem on ka see, et meil on liiga palju ruumi. Riik, kus pole palju ruumi ja elatakse korterites, saab linnatänavast ja linnapargist kodu osa. Eestis on väga paljudel oma õueruum olemas ning selle eest hoolitsetakse ja seetõttu on linnas nii palju vormistamata ruumi: bastionid, vanad tööstushooned, mereäärsed. Ei jätku Hea linn? inimesi, kes sellega tegeleksid. Viimastel aastatel on hakatud teguts Mul on isiklik suhe Kopen- ema: Vabaduse väljakul vaadatakse haageniga, kuna seal ma mõnda jalgpalli ja kultuurikilomeeter on aega ka elasin. Kuigi see on nii leidnud oma koha linnainimeste klišee, töötab ta ikkagi hästi. Seal hulgas. on kõik kohustuslikud elemendid olemas: ratta-, jalakäijateteed, tä- Lõpuks. navaskaalad on kuidagi paigas ja hästi palju on just väikeseid kohti. Et ma oma tegevustega Kopenhaagenis elab umbes liiga laiali ei valguks. Mulle paku1 miljon inimest, aga sa ei tunneta vad hästi paljud asjad huvi. Mina seda massilisust. Inimesed kasuta- ja Kadri (Klementi) teeme praegu vad seda ruumi ja hoolivad sellest. ka veel Ehituskunsti ajakirja toAga samas just see ongi veider, et imetaja tööd. Seda võib minu suve kuigi Kopenhaagen on nii mõ- tööks nimetada küll. See on samuti nus, pole seal üldse nii palju ärk- hästi meeldiv, tekib eneseditsipliin. sat mõtlemist. Mu Taani sõbrad on Tegevarhitektina poleks nii palju väga üllatunud kui rebeleid asju aega ringi vaadata ja lugeda, mis ma Eestis korda saadan. See ongi maailmas toimub. Aga pean enheaoluühiskonnas elavate inimeste dale aru andma, et kõiki asju ei saa vahe, et kõik on paigas. Inimesed teha paralleelselt. Aga vähemalt teevad oma konkreetseid asju. aitab rutiini vastu. Mille vastu sa ikka ärgitad, midagi polegi susida, kõik on hästi ju. Lin- Vaata Aeda ja B210 tegevusi: navalitsuses on nii toredad ja vas- www.b210.ee
4JMWFS +ÜFTBBS BLB 4JMMV ĕęBS 4XFECBOLJ UBHB 5BBNBM FMBWBE àIFT LVVEJT LBLT OPPSU WFOF QPJTTJ LFT UBWBMJTFMU UVMFWBE IBBNSJHB ÊIWBSEBNB LVJ TÜJEFUBLTF BOUVE TQPUJT 'PUP -BVSJ 5ÊIU
Ühest minu lemmik rulaalmist „In Search Of e Miraculous“ on mulle meelde jäänud arusaam, et igast spotist, mida sa rulatad, tuleb võtta viimast. Viimast sellessuhtes, et see koht võib järgmisel päeval näiteks ära lammutatud olla. Käisin aprilli alguses Jarek Kasari Kalamajas antud kontserti kuulamas. Meeldivalt ürituselt sõpradega koju jalutades kõndisime mööda Kultuurikilomeetrit ning sattusin peale väga huvitavale vaatele. Suurte mullahunnikute keskel oli kopaga puhtaks roogitud betoonist ditchid. Tänu multimoblade pildistamise funktsioonile, on mul viimasel ajal olnud kombeks kõik huvitavad, ja võib-olla rulatamiskõlbulikud kohad, üles pildistada. Nii tegin ka seal. Kuid teiselpool mullavalli üks mahajäetud maja lammutav traktor tekitas tunde, et see betoonjurakas on järgmine. Koheselt kokku aetud punt, kuhu kuulusid Kevin, Mihkel ja Silver ,saime seda betoonparadiisi tubli paar tundi rulatada.
Tegelikult oli asi paradiisist kaugel, sest spot on põhimõtteliselt õli täis valatud kraavidega ümbritsetud. Leidsime sealt kõrvalt prusse ja laudu ning ümbritsesime ääred nendega. Siinkohal tuleb mainida, et Silveri laud käis ka korra õlis ära. Peale laua kuivamist mainis ta, et rattad on paremini hakanud keerkeer lema - kiire õlitus. Enne kui sõitma saime hakata, pidime betoonil oleva liiva ära pühkima, mis võttis aega umbes tunnike. Suutsime väikese ajaga kolm trikki lmida ning ühe rulafoto saada. Pole paha! Peale sessiooni oli tunne, et seda kohta järgmine kord enam ei näe ning meil oligi õigus. Naasesime neli päeva hiljem suurema pundiga ning paremate puhastusvahenditega, kuid selleks hetkeks laiutas seal juba suur õliauk ning betoon oli kadunud. Seetõttu tuleks ülistada fotoaparaati ning videokaamerat, mis need momendid on saavutanud. Siinkohal tahangi tähelepanu suunata rulatajatele, kes pidevalt uusi kohti rulatamiseks otsivad – otsi, sõida, dokumenteeri ja täna! Loodetavasti saab neid paari trikki talvel ilmuvas lmikese näha. Tervitades, rulafänn - Lauri Täht.
Fs poppar Kevin Viljakaineni poolt. Foto: Lauri T채ht
k a z k
K端sib: Antti Sinitsyn Fotod: Johann 3000
Kazk, kodanikunimega Andreas Kask (20), on rahulik sell, kellele meeldib pidudel plaate mängida, kontoriroti elu elada ning muusikat produtseerida. Saime Andreasega kokku, jõime kohvi, tegime suitsu ning vestlesime teemadel, mis enamjaolt seondusid tema isikliku eluga. Antti Sinitsyn: Kõigepealt ehk suma sinna. Keegi pidi seda räägid natukene endast? Sell- hommikust viiest-kaheksani ine üldine mula... auku täitma ja mul ei olnud probleemi sellega! Niimoodi Kazk: 20 sain paar kuud tagasi nagu läkski. ja praegu oli vaba aasta mul, põhimõtteliselt. Lõpetasin AS: Et siis suhteliselt kiirelt eelmine aasta keskkooli ära. said alguses raja peale? VHK. Võtsingi vaba aasta K: No alguses ikka oli päris selleks, et muusikaga tegele- konarlik. See ongi see, et mida da. Eelmisel suvel töötasin rohkem sa iseennast surud ja kohvikus ja tegin ikka mussi teed ennast märgatavamaks, aga kuidagi ei jäänud pi- siis pole nii raske. isavalt seda vaba aega. Suvel lähed ikka peale tööd välja ja AS: Millal sa muusika produtseetõttu võtsingi julge otsuse seerimisega alustasid? vastu ja ütlesin kindlast sissetulekust ära, kuna siis oleks K: See algas peale seda, kui rohkem aega iseenda push- meie death metal band “Into imiseks. Mitte, et hakkaks ot- Salvation” lahku läks. Mingitseselt elatist teenima plaatide sugust väljundit oli mul vaja. mängimisega, vaid näeks en- Hakkasingi siis alguses Fruitynast rohkem. Siiani olen selle loopsiga elektro-lugusid tegevaba aasta otsusega väga ra- ma. Kuna mu vanemad on hule jäänud. väga disko ja hausi lembelised, siis mul endal on ka see AS: Kuidas sa sellel vabal aast- tunne terve elu sees põksual toime tulid finantsiliselt? nud. Kuidagi loomulikult läks asi sinna raja peale. K: Hakkasingi plaadimängimisi sebima endale igast au- AS: Rääkides sellest death gust, kust sai. Alustasin firma metali bändist, siis kas sa supidudel plaatide mängimisest. utsid sealt midagi kaasa ka Üks Vabanduse tööline võtta oma praegusesse loomnägi, et ma mängisin seal ning ingusse? hakkas edaspidi mind kut-
K: Ma olen mõelnud küll selle peale. Proovinud otsida neid nüansse. Võib-olla see küll, et tihtipeale on probleem loo ühtse kompositsiooni leidmine. Hästi palju muutub loo jooksul, mitte pole lihtsalt klassikaline ülesehitus. Et äkki see olekski vastus: muutuvus ja hästi palju nüansse sisse tuua. Mida aeg edasi, seda rohkem sa ikkagi oskad viimistleda neid lugusid niimoodi, et nad ei ole enam segased, vaid ühtse näoga. AS: Oota, aga mida sa seal metali bändis ikkagi tegid? K: Laulsin, nii palju kui seda laumiseks saab nimetada. AS: Seal bändis oli kindlasti mingisuguse tagamõttega lüürika. Kas hausi kuulamisel võib ka leida mingi sügavama mõtte? K: Kindlasti! Seal metali bändis oli lüürika selline... leegitsev noorus ja alati oli kerge poliitiline tagamõte. Haus põhimõtteliselt sündis tegelikult latiino ja mustanahaliste gei klubis, tänu sellele on hausil vabaduse ja vabameelsuse sõnum ma arvan
külge poogitud juba oma sün- üsna muutuv. Et seda tempot nist. ühtlaseks saada miximiseks, on üsna keeruline. Kuskil AS: Miks hausi lood nii pikad suvalises kohas tuleb mingi on? tromboon sisse ja... See vajab rohkem tähelepanu. K: Esiteks ehk sellepärast, et kui sa neid lugusid mixid, AS: Rääkides sinu lugudest. siis on parem üleminekuid Palju sa neid teinud oled? teha. Lood on ülidselt üsna sama ülesehitusega, kus lugu K: Ma arvan, et vist 12 kanti... on pidevas kasvamises. Kui Oota. tuleb loo vahetus, siis see on seda sujuvam teha. Järsult üle Kontrollib Soundcloudist järgi. minnes muutub tantsupõrandal see tunnetus. Saad aru, et K: 19. uus asi tuleb sisse. See’p see ongi, et pigem võtaks aega ja AS: Päris palju... Tundub nagu läheks sujuvamalt üle. viimane aeg midagi välja anda? AS: Hausilood jäävad üldiselt sinna 120 BPM-i (beats K: Täiega tahaks midagi välja per minute) kanti. Ma tihti- anda! Mõndade plaadifirpeale mõtlen, et näiteks indie- madega mingid jutud käimuusika diskoril on ikka jõle vad. Aga ma ei taha midagi raske üleminekuid teha, kuna poolikuna välja anda, ikka laulude tempo on nii var- korraliku! Et ma pigem olen ieeruv. ettevaatlik.
AS: Juhul, kui sa teeksid mõne labeliga lepingu ära ja peaksid midagi välja andma, kas sa koostaksid nullist lood või näiteks paneksid mõne praeguse Soundcloudis ilmunud loo ka sisse?
K: Oleneb mängustiilist. Minuarust ongi lahe see, et mida rohkem sa suudad erinevat muusikat kokku mixida, seda ägedam sa oled. Nõuab skilli! Haussi mixida on... mitte kerge aga kui saad endale põhitõed selgeks, pole edasi väga keeruline
K: Lihtsalt singlid. Neil mingit läbivat motiivi pole. Ei ole osa suuremast tervikust. Kõik on mingi erineva hetke ajendil tehtud.
AS: Mängid sa ise ka midagi hausist erinevat? K: Muidugi! Diskos, näiteks, on üsna raske üleminekuid teha. Need on lindistatud livebändidega ja see tempo on
AS: Ehk siis need plaadifirmad oleksid sinuga nõus käppa lööma aga sina veel mõtled sellele? K: Põhimõtteliselt küll, jah! Ma arvan, et sellega tasub ettevaatlik olla. Tänapäeval on võimalik päris kergelt asju enda jaoks metsa keerata. Mul on juba paar labelit olnud, kellega on täitsa diiliks läinud, aga see kuidas nad asju ajavad... Pead ikka jälgima, et nad võtaksid asja tõsiselt, mitte et jääks soiku.
K: Ja, kindlasti! Kasutaks pigem uut materjali, nende vastu on palju huvi ka välja näidatud. AS: Kas need praegused uued lood on tehtud mõttega, et kui sa annad midagi välja, siis need võiksid kindlasti sees olla? K: Kui ma hakkasin neid tegema, siis seda mõtet ei olnud. Pigem see, et kuna nende vastu on huvi olnud, siis tunduks see loogiline samm olevat. AS: On neil lauludel mingisugune seos ka või lihtsalt singlid?
AS: Kas sa teed need laulud ühe istumisega ära või kuidas? K: Ühe loo tegemine võtab mul umbes pool kuud aega. Sulle tundub, et saad mingi loo valmis, kuulad seda ja saad aru, et midagi on puudu. Tavaliselt ma siis kustutan kõik ära ja hakkan nullist uuesti peale. Kui nulli tagasi
minna, siis vaatad asjale uue, värske pilguga. K: See on tahtlikult. Isegi ei oska öelda, miks... Tegemise AS: Et lugu viimistleda ja ko- käigus tundus see huvitav rrigeerida tuleb seda uuesti lüke. Võib-olla mõtlesin seda, ja uuesti üle kuulata. Kas see et kui see järsku ära lõppeb, sulle pikapeale viskab kopa siis see on põnev, aga võibolla ette? ei ole ka. K: Kui see hakkab pinda käima, siis saan aru, et tegelikult on sitt lugu. Jõudes punktini, kus ma võin seda lugu ise vabalt kuulata, siis saan aru, et see kõlab peaaegu nagu päris lugu. Lugude tegemine ongi, et kuulad, krutid ja siis 10x veel.
AS: Millega sa muusikat teed?
K: Ableton, MIDI klaver, sämplid. Kui hakkad uut projekti tegema, siis süvened sellesse nii sisse. Võtad näiteks mõne sündisoundi, sämpeldad seda, krutid ja ühel hetkel saad aru, et kell on 5 hommikul ja pead varsti tööle minema. AS: Lil Wayne kuulab vabal AS: Oled kunagi mõelnud ajal enda muusikat. Kas sa mõnda muud zanrit proovikuulad enda muusikat vabal da? ajal? K: Eluunistus on üks korraK: Oota, ma mõtlen, kuidas lik nutu-soulilugu ära teha. ma ei kõlaks nagu douche- Orkestriga ja naisvokaaliga. bag... Ikka kuulan! Kuulan Aga ma kardan, et sinna läheb ikka üle, et lood ei hakkaks veel aega. ennast kordama. Kui saad uue loo valmis, siis ikka kuulad AS: Tundub, et see intekas vanad ka üle, et need ei kõlaks juba ületab määratud lehtede liiga ühtemoodi. arvu. Lõpusõnu? AS: Mulle lõi pähe praegu üks detailne küsimus. Et see “Pseudo habits”... See lihtsalt lõppeb ära.
K: Tänaks, et inimsed on olnud toetavad ja positiivsed. See on ülisuper! Inimesed tulevad ja ütlevad, et ägedalt teed... Väga lahe! Sõbrad on K: Mmm.. Jah. ka alati tublisti innustanud ja aidanud igat moodi. TegeliAS: On see poolik või tahtlik? kult oled mingi suvaline tüüp,
Kuula Andrease lugusid helipilves: http://soundcloud.com/kazk
kes omaette kodus nokitseb arvuti taga, siiamaani. Madis (Nestor) tuleb ja postitab loo oma blogisse (www.biit.me) ja lisab mixteipi (thismixtape. com/2011/madis-nestor), tuus. Olen äärmiselt tänulik kõige eest!
Linnahall on olnud minujaoks alati üks külm, tuuline ja kõle paik. Olen näinud seal kaklusi, süstivaid narkomaane, üht naist enda mehele minetti tegemas, alaealisi alkoholimürgitusest meelemärkusetta lamamas jne. Ise olen peale mineti ja süstimise Linnahalli samalaadseteks lõbustusteks kasutanud. Kõige rohkem seostub Linnahall mulle grafitiga, ausaltöeldes on selle mammutmaja tähtsus Eesti grafitikultuuris väga tähtsal kohal. Ligi 15 aastat tagasi oli Linnahalli kõrval mahajäetud laohooned, kus sellal käisid joonistamas Lasnamäe räpientusiastid Bass ja Bandit. Mitmed grafitituristid Venemaalt, Soomest, Prantsusmaalt jne. on enda Eestisse jäetud joonistused just nendele hallidele seintele jätnud. “Is the big concrete building in the seaside a legal place to paint? Ee, maybe so... I’ve never heard anyone get busted painting there.“ Paar kuud tagasi toimus midagi väga imelikku, nimelt hakkas kevade saabudes Tallinna linn grafiti vastu “sõda” pidama. Kõige suuremaks trohveeks pidi olema Linnahalli puhtaks pesemine. Ühel pühapäeval juhuslikult Linnahalli statoilist kabanossi ostes kuulsin ebameeldivalt valjut vilinat. Grafitit eemaldati liivapritsiga, mille vilisev hääl kostus tänu tugevale tuulele ka Ilmarise kvartalisse. Ausalt öeldes oli grafiti eemaldamist väga huvitav jälgida, mulle tundus eemaldamine samakaua aega nõudev kui tõsise grafititeose joonistamine. Arvan, et vaevanõudev ning meeletult kulukas töö pidi linnarahvale näitama, et grafitiga, kui probleemiga tegeletakse. Irooniline on aga see, et puhastati ainult linnapoolne külg. Põhiline külg, mida näevad kärudega Tallinnat külastavad põhjanaabrid on grafiti vaba, kuid teine, niiöelda tumedam külg on siiamaani kaetud grafitiga. Seetõttu tundub see tegevus mulle olevat lihtne propaganda ning niigi vähese raha valesti kasutamine. Seda raha oleks võinud näiteks autoteede märgistuse ülevärvimiseks kasutada. Tulles tagasi Linnahalli, kui laguneva ning põhimõtteliselt tühjana seisva monstrumkompleksi kasutamisest linlaste seas, siis võin julgelt väita, et grafiti viljelejad on ühed tihedamad külalised alkoholi tarbivate noortekampade kõrval, kes leiavad mingitki kasutust sellele ülisuurele hoonele. Seal on peetud illegaalseid grafiti jam’e, kus mitmed rühmitused üksteise kõrvale joonistades laiu ning ilusaid muraleid tekitavad. Pean kindlasti ära mainima, et ei kirjuta seda teksti linnaninade mõnitamiseks, vaid proovin natukenegi tähelepanu suunata sellele, et grafiti eemaldamine näiteks Linnahallilt ei vähenda grafitit Tallinnas. Ootan juba esimesi joonistusi Kalamaja poolsele küljele. Kes on esimene? Karma, Multistab.
Tim Prozorov heellip kruuks. Sekkar: Alessandro Volpin
Ăœleval: Jan Tomson noseslideimas Linnahallis. Aasta oli siis 2005. Foto: Alessandro Volpin All: Siim Sild, heellip. Poldid. Foto: Kaarel Lehtsalu
Karlova Raadio Küsib: Kaarel Lehtsalu Fotod: Kaarel Nurk Kaarel: Äkki selgitad väheke oma sõnadega ka, mis oli DZ (Dzässiklubi) algseks mõtteks ja kuidas ta arenes Karlova Raadioks? DZ ju aktiivne pole... Noh, leht on üleval, ofcourse, aga sa pole sinna kirjutanud....
tasin oma esimesed päris räpikassetid. Kolm Cypress Hilli albumit ja kolm Onyxi albumit. Need sain kätte Heigolt. Siis ma veel ei teadnud, kuidas õige räpp kõlab. Olin ainult Cool D-d raadiost kuulnud. Aga jah, siis hakkas pihta. Boom Boddy Bye Bye, Robert Laursoo: Ma ei tea. Kas Pacdafucup, Shutemdown on rohkem surnud kohta? jne. K: Ma kirjutaks selle sisse. Lihtsalt, et faktid oleks õiged. Ja natuke äkki tõstad katet oma räpilembusest ka? RL: No ma käisin Jareki ja Kayotiga samas koolis. Seal need juured. Ja sPoomiga. Seal palju neid räpimehi. K: Hehe, ma seda otsa olen kuul nud küll. Aga ma mõtlesin, et te olite mingid hoodisemud lihtsalt. Karlova kool, jah? RL: Ott Laarin (MC Glove) ja üks Indrek ja kõigil olid need mingid hoodied, mida kuskilt ma ei tea kust hangiti. Cypress Hilli patchidega. Karlova Gümnaasium, jep. Heigolt (Mändsaar) lindis-
tuvad. RL: Aga jah, see Connected Peoples’i sats on kõva mõjutaja. Shareef, Overdoz, 69... Ütleme nii, et softi ei kuulatud.
K: Yeah... 69 käis kunagi Viljandis ka, kuskil katlamaja laos mängimas. Ma nägin siis esimest korda elus normaalset eklektilist valikut ja sellist K: Mis raadiost? kas Tar- skrätsi laivis. tus oli mingi kohaliku leviga räpisaade ka? RL: Ajakirjast X-press sain ka räpiinfot. Seal olid plaadiarRL: Ei olnud. Tartu Raadiost vustused. Onyxi oma ja Toe ilmselt lasti Cool D-d ka va- Tagi “Kuhnja homophobes” hepeal ja 7. vapras. Aga noh, oma äkki ka. Ja mingeid Talsee ei olnud mõjutaja. linna räpiringkonna uudiseid, North Crew sait oli hea koht. K: Kas DJ Critikali “Hip hop Aga jah, Dzässiklubi oli algusambulance” on kodus kassetil es rula teema puhtalt. Marko olemas ka? (Sirel) alguses tundis huvi mingi koduka teema vastu. RL: Nõup. Ma olen seda võib- Siis tegin algelise HTML saiolla Tuleviku juures köögis di, kuhu Frontpage Editoriga kuulnud aga võin vabalt ek- kirjutasime ja FTP kaudu siis sida ka. uploadisime. Marko kirjutas päris palju sinna. Ma ise K: Haha! Mul on! Ostsin Vil- ka. Kõigest sai kirjutatud: kui jandi muusikapoest. Siia- keegi kontserdil või teatris maani mul kaks kasseti, mis käis või midagi huvitavat kuköögiraadio kõrval koos Dr. ulis kuskil. Kultuuriteema oli Koidu mingi salvestusega is- hästi oluline.
Marko tegi ehh.ee netiraadios luges mingit uudist ja siis ma Dzässiklubi saadet ka. Päris sta- tegin taustaks seda raadiosaatja biilselt. Ma tegin saatele kõlli sahinat ja SOS kutsungit. isegi. K: Aga miks ei olnud Karlova K: Ja Karlova Raadio? See on Raadiot olemas aastal 2005? põhimõtteliselt sinu isiklik väljund ikkagi. Mis ajendas RL: Lihtne vastus on, et mul ei seda? Lihtsalt blogimine tüütas olnud siis Traktorit. ära? K: See oli eeldatav vastus. PraeRL: Ma ise arvaks, et Kar- gu on see blogi ja saadete poslova Raadio juured on tegelt titamine ja üldse kogu protsess seal, kus ma väga ammu tegin väga lihtne. Raadio 6 nimelist asja kassetile koos onupojaga. Levitasin kas- RL: Ühesõnaga, siis tuli proovsete naabripoistele. Duubelkas- isaade ja see lõppes ära. Siis tusetmakiga ajasime niisama jut- lid podcastid, mida keegi teha tu linti ja mängisime lugusid. ei viitsinud. Üks hetk tundus, Lugesime uudiseid. See oli et Džässiklubi on kuidagi väga kuskil Estonia uppumise aegu. minu personaalseid vaateid esMäletan, et Siim (onupoeg) indav, kuigi algselt oli minu roll
ainult see kodukas valmis teha. Ja noh HMÕ, mis nagu oli üks selliseid asju, milleks oli vaja, et DZ töötaks. Hea promokanal. HMÕ lõppes ära, sest noh, pole mõtet teha, kui mingit arengut ei ole. Ja algne idee, et alakatel (ehk meil endal) oleks lahe pidu - see ka kadus ära. K: Kui palju see leht daily hitte sai parematel päevadel? Tegid statistikat? RL: Stabiilselt mingi 50 oli unikaalseid hitte päevas. Ei olnud palju aga stabiilselt 50 on norm. K: Ja peamiselt ikka Tartu? RL: No inimesed läksid juba igale poole selleks ajaks.
Tartu, Tallinn. Vähem Soome, Holland, UK. Eesti ilusti kaetud. Aga jah, Karlova Raadio on ainult mu enda jaoks. Proovin seda ka nii nagu... mõelda. Et enda jaoks teen seda. Sest ma väljaspool neid saateid, nagu välja on tulnud, eriti musa ei kuula ja grammareid ei puutu. Nüüd olen ikka sagedamini sellega tegelenud. Ja teisalt see võiks edu korral olla nagu näiteks, et igaüks saab seda asja tegelikult teha. Et kes oma kvaliteeti näidata tahab või niisama tähelepanu saada. Ja kaugem eesmärk on jällegi enesekeskne, et selle tegevuse läbi enda kvaliteeti parandada. K: Aga sinu jaoks pole see ei
kvaliteedi näitamine ega tähele- cebookis laigib Karlova Raadio panusoov, vaid põhjus, miks ku- teemat vms... Aga ma ei tahaks, ulata muusikat? et selle kohta saaks öelda, et ma elatuksin sellest tähelepanust. RL: No umbes nii jah, et see “ko- Tahaks, et see asi ükspäev hakhustus” tekitab sellel ajal kuulata kaks kergemalt tulema kõik. muusikat ja mängida seda kok- Nagu Kutmah saade. Toosama ku. Livin Proof, Earnest Endeavours radio. Paned juhtme taha ja liK: Kaua võtab ühe saate tegemi- htsalt naudid protsessi. Praegu ne su päevast aega? see tuleb ikka väga raskelt tegelt. Kui oleks rohkem muusikas sees RL: Terve päeva. Otsida lugusid, (nagu Lefto või Oneman), siis kuulata, sobitada, lindistada, ma kujutan ette, et see võibolla editida, uppida, kirjutada, otsida ei ole nii raske. või teha pilte jne. Eks see tähelepanu on ka oluline. Kui antakse K: Ok, kuule, suur aitäh sulle! tagasisidet, mis aitab asja edasi viia. Näiteks mõni ilus tüdruk Fa-
Mis passid? Kuula raadiot! http://vinyl.planet.ee/karlova
Lilian Hiob Sünd. 1991 lilianhiob.blogspot.com HARIDUS 2010 - ... Eesti Kunstiakadeemia, Installatsioon ja skulptuur BA 2010 Pelgulinna Gümnaasium GRUPINÄITUSED 2012 “Noore skulptori preemianäitus” 2012 “Skulptuurinäitus” 2011 “Contemporary art, technology and paranormal” 2011 “Beneetsia Viennaal” 2011 “Seanahk festival” 2010 “Pelgulinna Gümnaasiumi lõputööde näitus”
"î ˘ings only look wrong, when there's someone to see them" 2011
“Labeled” 2012
detail seeriast “Colors, that couldn’t come to an agreement” 2011
detail seeriast “Mugshots” 20x23cm 2012
“Õhusloss” 20x30 cm 2012
“Look at us. And the church is nice as well.” 20x30cm 2012
“Owl and parrot and parrot and owl.� 20x30cm 2012
detail seeriast “Legs” 42x30 cm 2012
detail seeriast “Legs” 30x42cm 2012
AJAVEEB Kataloog
Kataloogi ajaveeb on rubriik, mis kajastab uudiseid ja muud Eesti rulamaailmast. Kuumimad kuulujutud ning kataloogijate poolt välja valitud tähtsaimad rula-uudised leiad just siit lehekülgedelt.
7ÜJTUMVTLBSVTFMM LFFSMFC TFF TVWJ UÊJTUVVSJEFM .BJ MÜQVT UPJNVT )BJHMBT &MFNFOU .BLF *U $PVOU WÜJTU MVT NJMMF QÜOFWBUFT ĕOBBM SVOJEFT WÜUUJT FTJLPIB &EHBS ,JJTB &EHBS LWBMJĕUTFFSVT TFMMF WÜJEVHB KVVMJM #FSMJJOJT UPJNVWBTTF &VSPPQB ĕOBBMJ LVTU FFMNJTFM BBTUBM WÜUUJT WÜJEV KB TFMMFHB LBBTOFWB SFJTJ 64"TTF 5JN 1SP[PSPW /BHV )BJHMBMF UBWBLT TBJE LÜJL LPIBMWJJCJKBE PTB LB NFFMFPMVLBUFTU TJEF FWFO UJEFTU 4FFLPSE LBUTVUJ PNBWBIFM SBNNV CFTU USJDLJ WÜJTUMVTFM WFSU XBMM RVBSUFSJ TFLUTJPPOJM 4BNVFM 0KB KB TFMHJUBUJ WÊMKB LÜSHFJNB PMMJF PNBOJL .JILFM 7B IFSNBB +VVOJLVV MÜQQFT SVMB CNY KB UÜVLFSBUUB NFFTUF KBPLT BHB 7JMKBOEJT 4BNBBFHTFMU $BSM 3PCFSU +BLPCTPOJ OJN (àNOBBTJVNJ WJMJTUMBTUF ÜIUVHB UPJNVT .ÊOOJNÊF TLFJUQBSHJT FTNBLPSETFMU 0/& 7JMKBOEJ #BTI 'FTUJWBMJMF PNBTFMU SBIVMEBT LÜJLJ PTBMFKBJE KB QFBMUWBBUBKBJE LB LPMNFQÊFWBOF ÊęFLBUF TFTTJPPO LMVCJT 3VCJJO 1PPEJVNJMF QMBUTFFSVTJE TFFLPSE "MFLTBOES 5VCJO &EHBS ,JJTB KB 4BNVFM 0KB ,FT BHB QFBWBE SPILFN MVHV USBEJUTJPPOJEFTU TJJT KVVMJ PO UBBTLPSE ,VMESVMB OJNF BMM UPJNVNBT &FTUJ .FJTUSJWÜJTUMVTFE 1ÊSOVT )PJELF FOE LJOEMBTUJ àSJUVTF VVE JTUFHB LVSTJT TFTU LBWBT PO WFFM àMFT NÊSHJUVE 7BOT (BNF PG # " - 5 * $ ĕOBBM 1ÚÚSĕ UJJNJ WJEFP FTJMJOBTUVT 3BOOBLJOPT KB BMBUJ LPSSBMJL ÜIUVQSPHSBNN &FMNJTFM BBTUBM UPJNVOVE 3VMB ,FTFU 5BMMJOOBU FIL MFHFOEBBSOF ,05 PO LVVMVKVUUVEF QÜIKBM PPUBNBT KÊSFMUVMJ KBU 4VVSFNB LPSSBMEVTMJLV UVIJOB LPSSBM WÜJUF WBMNJTUVEB OÊEBMB QJLLVTFLT SVMBNBSBUPOJLT KVCB TVWFM ,FMMFM TFMMF WÜJTUMVTFHB TFPTFT MJJHB QBMKV MPMMF JEFJE QFBT PO TJJT QBMVNF LPOUBLUFFSVEB LBUBMPPHJKBUFHB +BMHQBMMJ &. WÜJ 3VMBUJJNJEF WBIFMJOF KBMLBUVSOJJS -PPEBNF FU TFF TVWJ TBBC KÊMMFHJ QBMMJQMBUTJM LPHVOFEB FU WÊMKB TFMHJUBEB QBSJNBUF KBMH QBMMVSJUFHB SVMBUJJN PV WÊSBWBWBIU 7BKB PO KBMLB &.|J BKBM LPHVUVE UVHJUPPMJ ÜMMFE WÊMKB IJHJTUBEB -JOOB QFBM PO SJOHJ MJJLVNBT LÜMBLBE FU ,BUBMPPHJT BWBMEBUVE SVMB QJMUJEF FFTU NBLTUBLTF GPUPHSBBG TÜJUKB EVPMF IJSNTBJE IPOPSBSF 1JMEJTUB TJOBHJ NÜOEB SVMBUBKBU KB ,BUBMPPH NBLTBC TVMMF ħħħ QVIUBMU LÊUUF -BJČTUBJM LMÜQTVEF FFTU UPQFMU ,VOB &FTUJ KVCB OJJWÜSE WÊJLF PO TJJT NFJF WÊJLF CMPHJ IBLLBC àMFT PUTJNB TàOOJM MBIVUBUVE LBLTJLVJE /BHV LBLT UJMLB WFUU PO NFJF FT JNFTFT BKBWFFCJT +BBL KB 3BTNVT
@talendijaht
@l0lice
@reket
@anttisinitsyn
@trsh
@hannesgannes
@gerasimov
@rolandreemaa
Põhjalikule uurimistööle tuginedes on see aasta jällegi oodata tagasihoidliku rula videode lainet. Suurema suuga poisid lubavad jõhkralt blästima hakata ja sügisel välja tulla haamer-haamri otsas osadega. Eelmise aasta Oscari võitjal Lauri Tähel on juba kaamera töös ja hoiame siin toimetuses pöidlaid pihus, et poisil ka uus lmiprojekt küpsemas oleks.
Eelmises Kataloogis reklaampinda raiskav uus Eesti rula brand “Pöörr” toob juba sellel suvel teieni oma esimese promo. Juttu on nimelt “Pöörr Roadtrip” nimelisest lmist. Tuttavad näod Toomas Seppänen, Alexandr Tubin, Siim Sild, Raul Urberg, Christofer Kerdt, Art Odras ja Jaan Kokk reisivad kümne päevaga läbi Eesti, et teieni tuua avastamata spote, värskeid trikke ja igast muid lollusi. Kui leiad, et sinul oleks huvi nende projektist osa saada, siis ole kindlasti kohal Pärnu Ranna Kinos 21. Juuli, kell 21:00. Kohapeal on enne lmi esilinastumist Mickey Smalls ja T-boy, kes mängivad mussi ainult vinüülilt. Saadaval on ka otseloomulikult õlle ja igast muud nänni nä Pöörrlt ja nende projekti toetajatelt. Tänu toetusele Vansilt on Tallinnas Pirita-Kosel edasi arendatud Metsakooli DIY spotti. Do It Yourself obstaaklid on sel aastal niivõrd populaarsed, et betooni on hakatud valama ka Otepääle ja Viljandisse. Ka lõunanaabrid on pop-kultuuriga kaasa läinud ja Riias väga oskuslikult muundanud vana purskkaevu väga mõnusa ülesehitusega DIY spotiks. Metsakooli objektil aga läbisid värskenduskuuri vanad kickerid ja box ning juurde ehitati uus quarter ja obstaakel, mida nüüdsest kutsutakse sõbralikult sarkofaagiks. Soovitame pilk peale visata. Siinkohal kasutaks veelkord võimalust tänada Vansi Petsi toetamise eest ning Silverit, Siimu, Pärtlit, Mihklit ja kõiki teisi projekti elluviimise eest. Metsakooli DIY on kogunud ohtralt kiidusõnu. Rahu ja Betooni!
Raul Urberg. Ollie.