OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
Nr 48 . juovlamánu 14. beaivi . 2018 . NOK 25
JOVSSET ÁNTE
II JEAGAT STÁHTA
Stáda gohčoda Pedera lobihis boazodoallin
”Mii leat árvvoštallan Ædnan girjji”
Snåase 10 jaepieh goh reeremetjïelte
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
SÁMi Ođasmagasiinnas cealkit buriid ja ráfálaš juovllaid Vaikko justa dál ii lean nu miella cealkit dieid sániid, de dagan dan lihkká. Lean áiddo geargan čállimis ášši dan birra ahte Jovsset Ánte ii jeagat stáhta njuovvat 265 bohcco. Lean áiddo jearahallan Eanandoallodirektoráhta gii mieđiha ahte sii dušše čuvvot boazodoalo lága eaige daga dasa maidege go eará direktoráhta ges addet lobi ruvkedoaimmaide ja bieggamilloide. Lean aiddo čállán ášši das ahte Sápmi bártidišgoahtá jus fal stáhta ii dáhtu guldalit Ovttasuvvan Nášuvnnaid. Go leahkastan sosiálamediaid, de beahtahallan boazodoallit leat čállán SÁMi Ođasmagasiidnii, iežaset vártnuhis dilis. “Ledjen daid 231 searvvis gii bákkus šattai geahpedit ealu. In dahkan dan buriid mielain, nugo Eanandoalloministtar nu fiidnát logai ahte leat.” čállá okta ja govvádallá bures movt earáid mielas lei geahpedit ealuset. Illá jáhkan olbmot njuikku njuovvan. Ja de lea stáhta iežas dutkanraporta man dieđusge eai leat nu álbmogassii čájehan. Gaskkal 2010 ja 2014 iske 50 boazoguohtunsajiid. Guohtuneatnamat ledje buori. Bohccot ledje buori. Professora Tor A. Benjaminsen gii jođihii dutkamiid jáhkket eará sivat manne bákkus dáhtut boazologu njeaidit. Heajos guohtumat ja heajos bohccot eai leat ákkat, go dat ii doala deaivása. Maiddái mii jáhkkit dat lea eará sivva, vaikko mii diehtit ahte muhtin guovlluin leat boazosámit ieža dáhtun logu geahpedit heajos guohtumiid geažil. Mii diehtit ahte eatnamiin ferte vára váldit ja ahte eai buohkat čága boazodillái, muhto mii diehtit maid ahte lea oba olu sisabahkkemat juohke sajis, ja ahte dat dat lea stuorámus váttisvuohta. Mii jáhkkit dasa maid Sámediggepresideanta ge ballá. Go stáda beaivválaččat ravge areálaid boazodilis ja cegge dasa industriija, de han eai boađe goassege duhtat vaikko man ollosat dal heaittašivččii bohccuiguin, ja vaikko man olu de geahpedivččii boazologu. Álu šaddá beare olu boazu, jus fal ná besset joatkit. In dieđe mii leaš čoavddus. Soaitá ahte galggašii stáda stevdnet go rivvejit guohtuneatnamiid ja giellásiid vuođul dáhttut geahpedit boazologu. Soaitá ahte boazodoallit ferteše kollektiivvalaš váidaga doalvut ja geahččalit ovttas bissehit sisabahkkemiid. Dál leat juovllat fargga ja mii sávvat Jovsset Ánte, Peder ja eará boazodoallit besset juobe oanehisbottage vuoiŋŋastit juovlabasiid, go rukses beivviid alde eai bargga stáhtabargit ja diehtit sihkkarit ahte eai boađe justa dalle bákkus njuovvat ovttage bohccoheakka. Buorit basit didjiide.
ANNE BERIT ANTI
Redaktevra . Redaktööre . Redaktør
SÁMi ođasmagasijne saemien saernieh jïh kreejnije tjaalegh åtna noerhte- jïh åarjelsaemien gïelesne jïh daaroen.
SÁMi ođasmagasiidna lea ođas- ja čiekŋudeaddji magasiidna mii ilbmá oktii vahkkui davvisáme-, oarjelsáme- ja dárogillii.
SÁMi ođasmagasiidna inneholder samiske nyheter og fordypende artikler på nordog sørsamisk, samt norsk.
Almmusteaddji . Utgiver: iSÁMi.Press AS ,Pb. 15 N-9735 Kárášjohka / Karasjok, Mobil: +47 906 242 96 info@samimag.no . www.samimag.no . FB facebook.com/sami.magasiidna . Twitter @sami_magasiidna Váldodoaimmaheaddji . Redaktööre . Redaktør: Anne Berit Anti, Mobil:+47 482 93 362, anneberit@samimag.no Hábmen . Hammoedimmie . Grafisk design: Nils Egil Gaup Prentehus: Trykkeri: Fagtrykk Idé AS Trøndelag Fylkeskommune: avd. kultur og regional har gitt støtte til utgivelse av sør-samisk innhold. ISSN: 2535-4221
PFU: The magazine is produced according to the Ethical Code of Practice for the Norwegian Press, and the Rights and Duties of the Editor 2
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
JOVSSET ÁNTE II NJUOVA
Jovsset Ánte Sara ii jeagat stáhta. Son ii dáhtu njuovvat ealus, nugo gáibiduvvo. Govven: Roger Manndal
Jovsset Ánte Sara advokáhta Trond Biti dieđiha dál ahte Jovsset Ánte Sara ii jeagat eiseválddiid njuovvat 265 bohcco ovdal ođđajagi. – Mun sáhtán dál duođaštit ahte son ii čuovvul bággodoaimmaid. Sávan ON olmmošvuoigatvuođakomitea jođánit cealká dán áššis. Lean maid guoddalan bággodoaimma mearrádusa. Vaikko dieđán ahte das ii soaitte ávki, de ain jo áigi gollá, lohká Jovsset Ánte Sara bealušteaddji Trond Biti.
bohcco nammii, de gártá sáhkku sullii 16500 ruvnnu mánnui, čilge Biti. Son oaivvilda ahte dán riskka ferte váldit go ON sáhttá gomihit Norgga mearrádusa.
Stuorradiggi hilggui ON
Mannan vahku Stuorradiggi mearridii ahte eai vuordde bággodoaimmaid čađahemiin dassái go ON olmmošvuoigatvuođakomitea lea gieđaDáiddárat leat olles leahtuin čo- hallan ášši. Jovsset Ánte lea aggime ruđa sáhkuid máksimii. vihtta jagi juo dorron vuoigatvuođaidis ovddas. Son – Mii dustet Jovsset Ántte dán ro- stevdnii stáhta ja lea vuoitán asus. Stáhta ii galgga uhkádusai- sihke diggegottis ja lágamánJus Jovsset Ánte Sara ii geahpet guin ja bákkuin nagodit bissehit nirievttis. GO vuoittáhalai ealu 75 heggii dán jagi maŋimuš ášši olaheame ON:i. Jus eiseváld- Alimusrievttis, de guoddalii beaivái, de sáhkohallá beaivvis dit nagodit bágget Jovsset Ántte ON Olmmošvuoigatvuođakobeaivái. njuovvat, de dat mearkkaša ahte miteai. son lea dohkkehan stáhta gáiČogget ruđa sáhkuide bádusa ja nu gahččá maid ášši – Alimusriekti lea gieđahallan – Odne leat sus 350 bohcco ja jus ON:s, lohká Jovsset Ántte oabbá, ášši, ja mii čuovvulit dan. Eará 230:s, geain lea leamaš beare šaddá beaivesáhku máksit 265 Máret Ánne Sara.
Loga eambo
3
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Stuorradikki olggobealde ákšunerii stuorra oabbá Máret Ánne Sara ja eará sámit jorggugávttiin.
olu boazu, leat geahpedan. Dan ferte Sara maid dahkat. Mii fertet guohtuneatnamiid suddjet, logai Eanandoalloministtar Bård Hoksrud njuolgga maŋŋel stuorradiggemearrádusa.
Sámediggi ii vuollánan
Sámediggepresideanta Aili Keskitalo lei vuordán eambbo Kristtalaš Álbmotbellodagas, mii gomihii Stuorradiggeárvalusa vuordit bággodoaimmaiguin. – Vaikko manai dieinna lágiin Stuorradikkis, de sáhttá ráđđehus goitge mearridit vuordit bággudoaimmaiguin. Eai dárbbaš stuorradikki mearradusa dasa. Sávvámis válda olmmošvuoigatvuođalávdegoddi ášši meannudeapmái nu jođánit go vejolaš, ja sin mearrádus berre mearkkašit ollu, logai Keskitalo njuolgga maŋŋel Stuorradiggemearrádusa.
Jorgun gávtti
Máret Ánne Sara lei jorggugávtti coggan ja vulggii Stuorradiggái 4
geiget 5000 vuolláičállaga. Sii gáibidit vuordit bággodoaimmaiguin. Maiddái Sámediggi geigii cealkámuša, mas gáibidit vuordit áššiin. Maŋŋel Stuorradiggemearrádusa Máret Ánne lei beahtahallan. – Norgga Ráđđehus njuovvá min ealuid ja geavaha ággan ahte áigot suddjet eatnamiid, seammás go boazodoallit miehtá riikka vigget bissehit sisabahkkemiid daid seamma eatnamiidda. Go eanandoallodepartemeanta ii loga iežas geatnegahtton bissehit ovdamearkka dihte Fovsena bieggamillopárkka huksema gáhtten dihte eatnamiid nugo go ON dáhttu, de in šat ipmir maidege. Dat gal lea njulgestaga jallodat, lohká Máret Ánne Sara. Eanandoallodirektoráhta direktevra Liv Berit Hætta ii dáhto kommenteret vuos Trond Biti cealkámuša, mas daddjo ahte
Jovsset Ánte ii čađat bággodoaimmaid. – Háliidan vuos sudnos dan gullat ja ságastit siskkáldasat direktoráhtas dan birra, ovdal go cealkkan dien áššái maidege, lohká Hætta.
Eanandoallodirektoráhta direktevra Liv Berit Hætta ii dáhto kommenteret dan ahte Jovsset Ánte ii čađat bággodoaimmaid. Priváhtta gova.
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
– Stádas ii leat vuođđu lohkat
ahte guohtumat leat heajut
Stáhta iežas dutkamat čájehit ahte guohtoneatnamiin ja bohccodeattus ii leat mihkkege sivaid. – Stáhta orru baicce geavaheame dajahusa “heajos guohtumat” man nu eará siva geažil, lohká Tor A. Benjaminsen, gii ieš jođihii dutkamiid. ČÁLLÁN JA GOVVEN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET
Klassekampen dat čállá maid Norg- Nmbu professora Tor A. Benjaminsen. Gova: nmbu.no ga biras- ja biodieđalaš universibohccuide. Fertejit bissehit tehta professor Tor A. Benjaminsen lohká. Benjaminsen lohká ahte sisabahkkemiid – Eanandoallodirektoráhta ii atte departemeanttas ii leat vuođđu Sámediggepresideanta Aili Keski- lobi huksemiidda, ruvkedoaimmaiheajos guohtuneatnamiid geavahit talo lea duhtavaš, go professor je- de jna. Dat leat eará instánssat. Min arrá kritihkalaš gažaldagaid ráđđeággan geahpedit boazologu. rolla lea hálddašit boazodoallolága. husa ektui. Mis ii leat vejolaš bissehit dakkár – Eai leat dieđalaš ja ekologalaš doaimmaid. Mii geahččalit suddjet duođaštusat dasa, manne boazo- – Lean lohkan dán raportta ovdal boazodoalloareálaid. Mun ipmilogu galggašii geahpedit. Guoh- ja lea buorre go professor kritisere rdan go olbmot jerret dan birra, tumat eai leat guorban, čuoččuha dál. Mu mielas gal lea maid oba muhto mun in leat rievttes olmmoš Benjaminsen, gii jođihii njeallje imaš go lea sadji buot sisabahkke- dien vástidit. Dan fertejit vástidit jagi dutkanprošeavtta 2010 rájes, miidda, muhto ii bohccuide. Ja jus politihkalaš dásis, lohká Liv Berit mas ulbmil lei geahčadit eiseváld- Norgga eiseválddit duođaid oaivvil- Hætta. dit ahte lea beare olu boazu, de han diid ja boazodoalu gaskavuođaid. Leat stáhta iežas dutkamat, mat ledje galgat bissehit buot huksemiid Son mieđiha ahte eai gulahala eačájehit ahte guohtumat eai leat ja eará sisabahkkemiid, go datge ret eará instánssaiguin, mat addet hedjonan ja ahte bohccogorudat borret eatnamiid. Jus eai bisset daid ovdamearkka dihte doaibmalobiid eai leat gehppon. Benjaminsen lea ja beaivválaččat váldet areálaid bo- minerálafitnodagaide. azodoalus, de bohtet álo lohkat ahte kritihkalaš norgga Ráđđehussii. lea beare olu boazu, lohká Keskitalo. – Mii eat daga dan. Dan dahká – Mu mielas orru stáhta lohkame Eai gulahala gaskaneaset ealáhus ieš. Mii hálddašit boahte fáktadieđut eai leat nu dehálaččat, ja orru baicce nu ahte Eanandoallodirektoráhta direk- azodoallolága ja bargat guhkit ja geavahit dajahusa “heajos guohtu- tevra Liv Berit Hætta ipmirda go oanehisáiggeplánaiguin boazodomat”man nu eará siva geažil, lohká olbmot jerret manne lea sadji in- alloguovllu ektui. Dat dat lea min dustriija ovdáneapmái, muhto ii bargu. Benjaminsen. 5
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Stáda gohčoda Pedera
20 jagi áigi son oaččui eagis doalu. Eiseválddiid beales šattai ollu moivi ja 2016:s son massii visot boazodoallorivttiid. Dál lea vuoittáhallan guovtti dikkis, ja diggegolut leat gártan juo badjel 800 000 ruvnnu. – Barggan iežan rivttiid ovddas dassái go reastaluvan, lohká Peder Sokki. ČÁLLÁN JA GOVVEN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET – Šattan vástidit dán. Dál dat gal riŋge advokáhtta. Sihkkarit lea duopmu celkon dál, lohká Peder ja botke jearahallama. SÁMi ođasmagasiidna lea jearahallame Peder Sokki Pit Stop -boradanbáikkis, Guovdageainnus, go telefovdna čuodjá. Son lea áiddo lágastan stádain Hålogalándda lágamánnirievttis. Su advokáhtta Anja Jonassenis eai leat buori ságat. Peder lea vuoittáhallan.
Loahpas adde árbbi Pederii
Peder Sokki Ordda orohagas, Guovdageainnus, lea okta boazodolliin geat leat šaddan lágastit vuoigatvuođaideaset ovddas. Visot álggii das, go váhnen guovttos boarásnuvaiga ja soai vieljain jotkkiiga váhnemiid doalus. Viellja válddii badjelasas áhčis doalu ja Peder ges jotkkii eatnis namas dassái go boazodoallohálddahusas sihkastedje doalu. 1998:s oaččui Peder eagis doalu, muhto dalle easkka álge ge hástalusat. – Mun ožžon eagi doalu 1998:s, muhto hálddahus ii dohkkehan ahte mun dan oaččun. Sii lohke doalu heaittihuvvon, vaikko dat ii leat duohta. Eahki ii heaittihan doalu goassege. Son dušše vuvddii bohccuid go boarásnuvai. Dan rájes go eai dohkkehan ahte galgen beassat iežan árbbi oažžut, de lea 6
ášši jorran sihke hálddahusas, dalá guovlostivrras ja boazodoallostivrras. Easkka 2013:s de guovllustivra meannudii mu ášši, ja adde munnje eagi doalu. Dalle jáhkken ahte buot lea ortnegis, ja mun ledjen hui duhtavaš, muitala Sokki.
dán doalus leamaš guođohanrievttit 1700-logu rájes, čilge Peder.
Stevdnii stáda
Peder stevdnii stáda diggegoddái áššemeannudanboasttuvuođuid dihte.
Fáhkkestaga rivveje árbbi – Diggegottis lágastin áššeme– Muhto de fas čuožžiledje váttisvuođat. Eanandoallodirektoráhta ii registreren doalu ovdal 2015:s ja de dat nagodedje registreret dan áibbas ođđa doallun, čilge Peder SÁMi ođasmagasiidnii.
annudanboasttuvuođaid alde, go gohčodedje mu siidaoasi ođđa siidaoassin, iige árbejuvvon siidaoassin. Stáda logai sis paragráfa, man vuođul sáhttet jorahit boares siidaosiid ođđa siidaoassin, ja nu mun vuoittáhallen doppe.
Go doalu gohčodedje ođđa doallun, iige árbejuvvon doallun, de lágalaččat orohaga eará miellahtut šadde fáhkka bealálaččat ja sáhtte vuosttildit ođđa doalu, jus dáhtto. Viđas vuosttildedje ja 2016:s Eanandoallodirektoráhta njulgestaga sihkastii Pedera doalu oalát vuosttildemiid dihte. Peder gárttai oalát rivttiid haga.
Peder guoddalii ášši Hålogalándda lágamánniriektái, ja fylkkamánni mieđihii vuordit bákkus njuovvat Pedera bohccuid, dassái go ášši meannuduvvo lágamánnirievttis. Skábmamánu loahpas meannudii riekti su guoddaleami. Dál lea Peder vuoittáhallan nuppes.
– In oba ipmir ge movt direktoráhta nagodii jorahit árbejuvvon doalu ođđa siidadoallun. Dat han šattai justa nuppe láhkai go maid dalá guovllustivra lei mearridan. Eagi doallu lea leamaš 1978 rájes, dan rájes go stáda jugii doaluid boazosápmelaččaide. Go eahki heittii boazodoalus, son vuvddii bohccuid, iige ieš dan doalu. Mii leat maid nagodan dokumenteret ahte
– Dál de bođii diehtu mas juo ballen. Lean vuoittáhallan vuot. Dat leat rivveme buot mu rivttiid. Gal dat lea váivi go ná lea. In mun dal vuordán eambbo. Stáda bargá aivve vuostá boazodoalu ja visot daid boares rivttiid dáhttot sihkastit. Boazosámi rivttiid eai váldde oba vuhtiige. Dál ferten máksit áššegoluid, ja stádii vel bázii vealgi máŋga čuohteduháha. Balan reastaluvvat dál. Miljovnnat dat dása mannet, šuohkká son.
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
a lobihis boazodoallin
Stuorradikki olggobealde ákšunerii stuorra oabbá Máret Ánne Sara ja eará sámit jorggugávttiin.
ni advokáhtta logai mu lobihis boazodoallin. In galggaše oba meahcisge. Lean šaddan bargat eará bargguid vai birgen. Fargga eai báze šat eará go njiŋŋelasat ja daidge ferten vuovdit, vai nagodan juobe veahá ge dáid goluid máksit. In oaččo doaibmadoarjaga, inge boraspirebuhtadusa vaikko visot lea duođaštuvvon. Mus – Mun siiddastalan ja mus lea bo- eai leat šat rievttit, lohká son ovdalgo hccot, muhto ii mus leat siidaoassi, vuolgá ruoktot riŋget fas advokáhttii inge leat geange vuolde. Fylkkamán- gullat movt dál galgá. Odne lea Peder ráhkkaneame guoddalit ášši Alimusriektái, seammás go geahččala birget. Diggeášši ii leat leamaš hálbi. Dušše diggegotti ja lágamánnirievtti golut leat oktiibuot 817 000 ruvnnu. Man ollu dan ovdal lea golahan áššái, ii oba dieđege.
Peder Sokki dáhttu dál veahki Sámedikkis. Son galgá čoahkkinastit sámediggeráđiin dáid beivviid. Håkon Isak Vars lea álggahan doarjjakampánjja Facebookas. Dássážii lea čoaggán birrasiid 50 000 ruvnnu veahkkin máksit diggegoluid. Joavkku gávnnat dás: https://www.facebook.com/StøttPeder-Sokki-i-kampen-mot-staten-1638363076242613/ 7
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
– Jus eai doahttal ON, de olles Sámi servodagas dustet, muhto mii fertet dieđusge čuovvulit dan. Maŋŋebárgga lea mis ráđđečoahkkin, muhto dieđusge jus stáhta ii beroš ON ávžžuhusain, de mis buohkain leat hástalusat, lohká Muotka.
Eai guldal ON, Sámedikki eaige NBR Sámediggeráđis barget olu váttes boazodoalloáššiiguin systemáhtalaččat. – Vaikko mediat dál leat čálašan dáid áššiin, de mii leat diehtán dáid áššiid birra juo guhká ja mis lea leamaš konsultašuvdna ođđa eanandoalloministariin ja leat hástalan su geahčadit boazodoallolága. Lága dat ferte – Lea oalle roavis ja suorggahahtti go stáda ii oro vuhtiiváldime ON. Nu lohká rievdadit, muđui lea veadjemeSámediggeráđi Silje Muotka. ahttun dilli. Dát láhka lea gusSihke Jovsset Ánte Sara áššis ja bieggamillopárk- ton logi jagi, ja stáhta lea dušše rievdadan eaŋkil páragráfaid ka áššis Åarjel Fovsen Sijtes lea Ráđđehus ge- movt sidjiide lea heiven buoreažuhan ahte ON:s ii leat mearridanváldi Norg- musat. Stáhta leat biehttalan gas. – Jus Norgga stáhta ii beroš ON ávžžuhusaid čuovvoleames Sámedikki ja NBR ávžžuhusaid, lohká Muotka.
čuovvulit, de mis buohkain leat hástalusat. ČÁLLÁN JA GOVVEN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET
Nu lohká Sámediggeráđi Silje dieđihii Ráđđehusa advokáhta Muotka, geas lea ovddasvástá- ahte stáhta ii dárbbaš bissehit dus boazodoalloáššiin. bieggamillopárkka huksema Åarjel Fovsen Sijte guohtoneMedias, miehtá Norgga ja atnamiin, vaikko ON gohčču maiddái olgoriikkas, leat beak- vuordit dassái go guoddaleapkehan boazodoalloáššit, maid mi lea meannuduvvon. Norgga Ráđđehus ii dáhto čoavdit boazodolliid premissaid – Lea oalle roavis ja suorggavuođul. Mannan vahkus bieht- hahtti go stáda ii oro vuhtiiváltalii Stuorradiggi vuordimis dime ON. ON han lea riikkbággodoaimmain Jovsset Ánte aidgaskasaš orgána, mii galgá Sara áššis, dassái go ON olm- bearráigeahččat ahte riikkat damošvuoigatvuođakomitea lea hket riekta álbmoga ektui. Mun cealkán áššis. Seamma vahku in dieđe movt mii galgat dán 8
Muotka kritisere golbma maŋimuš eanandoalloministara. – Go Sylvi Listhaug lei eanandoalloministtar ja finai dáppe davvin, de buohtastahtii misiid bussáčivggaiguin, ja logai ahte bággonjuovvamiid ferte čađahit. De bođii Jon Georg Dale ges, ja son sivahalai Sámedikki billistit geahpedeami go doarjut sin, geat eai leat čuovvulan eiseválddiid. Dál mis lea fas ođđa ministtar, Bård Hoksrud, ja sus orrot leamen seammalágan oainnut, lohká Muotka gii sávvá ođđa láhkalávdegotti, man Sámediggi lea ásahan, nagodit ovddidit láhkarievdadeami.
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
s leat hástalusat. Dárbu veahkehit
Golbma jagi lea Sámedikkis leamaš riekteveahkedoarjjafoanda. Diimmá bušeahtas bidje dasa miljovnna ruvnno. Dál lea Sámediggi ferten lasihit fondii vel miljovdnabeali. – Dát ortnet bođii maŋŋel go friddja riekteveahkkekantuvrraid heaittihedje stáda beales. Heaittiheapmi lei šállošahtti, muhto in dieđe man olu riekteveahkkekantuvra lei sáhttit veahkehit go leat boasttuvuođat lágas. Sámediggi oažžu golmma geardde eambbo ohcamiid, go masa Sámedikkis lea ruhta. Dat čájeha ahte lea dárbu dákkár fondii ja ahte lea maid dárbu ahte Sámediggi bargá boazodoaluin, čilge son Dássážii ii leat Sámedikkis leamaš gievrras rolla boazodoalus ja Muotka lohká dan šállošahttin. – Mun dieđán ahte NBR:s leamaš siskkáldasat olu eahpesihkkarvuohta Sámedikki rolla ektui, muhto mun oainnán ahte leat eanet ja eanet vuordámušat Sámediggái boazodoalu áššiid ektui, ja dat lea hui buorre, go dat čájeha ahte olbmot oidnet Sámedikkis ávkki, lohká Muotka. Duorastaga Silje Muotka deaivvada ges Peder Sokkiin, gean birra SÁMi ođasmagasiidna čállá. – Leat olu diggeáššit jođus dál, ja Peder Sokki ii leat áidna ášši, mii jorrá dikkis. Duorastaga čoahkkinasttán Sokkiin, inge sáhte su ášši kommenteret vuos ovdal go gulan Sokki dárbbuid, lohká son.
Margit Persen vuittii Macbook Air -dihtora.
GAL MUN JUO LEDJEN LIHKKOŠ! ČÁLLÁN JA GOVVEN JAN SKOGLUND PALTTO
Nu lohká Margit Persen, gii vuittii Macbook Air -dihtora, SÁMi ođasmagasiinna diŋgojeddjiid kampánjjagilvvus, mas gessojuvvui vuoiti juovlamánu 17. beaivve 2018.
Romssa árktalaš universitehtas. Sus dáidá leat stuorát dárbu dihtorii go mus ja máhttá vel geavahit dan, čilge Márgget movttegit. Dávvet-áhkkut ii gal dieđe vuos makkár juovlaskeaŋkka sutnje áiggun geiget go boahtá fitnat boahtte vahkku. Jáhkán su šaddat viehka lihkolažžan ja movtta – Gal mus lei nu lihkku! Vuos go dákkár buori ja anolaš skeaŋkožžon maŋistan SÁMi ođasmaga- ka oažžu, gal mus gal duođaid siinna jahkediŋgojumi. Inge oppa šaddet duppal juovllat jo guokte diehtánge ahte skeaŋkkain sáht- skeŋkka oktanaga ožžon, Márgten vel vuoitit, ja vel ođđa áigásaš get reaškkiha. dihtora! Dál duođaid bođii duppal juovlaskeaŋka ja mus gal lea – Mun lean dál penšunista inge viehka fávdnás maŋŋi gal, nu mu- dáidde arvat oahpahaddat dákkár itala Margit Persen mojunjálm- dihtoriin gal, go dathan lea áibbas miid SÁMi ođasmagasiidnii. earalágan go masa lean hárjánán. Ii dáidde leat gal dillige álgit oaDihtora gal lean jurddašan ad- hpahaddat, go mus leat nu ollu dit juovlaskeaŋkan iežan áhk- barggut maŋŋá go penšunistan kubii, gii studere stáhtadiehtaga šadden. 9
Snåase 10 jaepieh g OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Daelie bijjelen 10 jaepieh mænngan Snåase reeremetjïeltine sjïdti. Jeenjemasth dovne saemien byjrese jïh tjïelten reereme madtjeles dejnie barkojne mij lea dorjesovveme, men eah leah annje måalese båateme. GUVVIE JÏH TEEKSTE: TORGRIM HALVARI - JARKOESTIMMIE: ELLEN BULL JONASSEN
ajnoetsïeglh gåabpegen gïelesne åtna. Snåase lea saemien gïelem maanagïertesne dåarjoehtamme jïh skuvlesne. Maanagærjah åarjelsaemien gïelesne akte prioriteete orreme jïh daelie jienebh tjïelten årroejijstie sijjen gïelem haalvoeh. Åarjelsaemien aktem iemebe sijjiem åådtjeme siebriedahkesne jïh jiene-jienebh jååhkesjieh saemien edtja åtnasovvedh jïh govlesovvedh.
Tjïelten åejvie Snåasesne Tone Våg veanhta viehkine væjkele almetjijstie tjïelten reeremisnie dellie jeanatjommesem buektiehtamme mij ulmine bïejesovveme..
– Aalkoe lij ånnetji muevies, mijjieh sïjse njulhtjimh bielelen rikti daejredh gåabph. Geajnoe lea sjïdteme mearan limh vaadtseme, men væjkele almetjigujmie tjïeltesne jïh akten væjkele raerieålman gaavhtan manne vïenhtem mijjieh aktem saemien reeremetjïeltem buektiehtamme saemiej vuajnoej mietie, Snåasen tjïelten åejvie 10
Tone Våg jeahta, jïh myöte gosse Snåase reeremetjïeltine sjïdti dellie gaajhkesh dovnesh lin joekoen jueriedisnie mïsse veedtsi, men Tonen mietie dle væjkele almetji gaavhtan tjïelten reeremisnie lea jeanatjommesem buektiehtamme maam ulmine utnimh. Daej luhkie jaepiej naa jïjnje dorjesovveme Snåasesne. Snåase ge-
– Mijjieh aaj maanagïertem utnebe jïh dan åvteste maanah maehtieh sijjen gïelem nuhtjedh maanabaelien raejeste, jïh mijjieh jeatjebh aaj såemies smaave raajesh lïerebe mejtie maehtebe nuhtjedh. Gïele tjuara evtiesovvedh guktie dïhte maahta åtnasovvedh gaajhkine bieline siebriedahkeste, jïh dejnie barkeminie. Dovne politihkerh jïh jeatjebh iktegisth barkeminie vielie jååhkesjimmiem åadtjodh saemien gïelese. Akte vihkeles barkoe mij hijven vuajnoeh sjugnede. Snåase lij voestes tjïelte åarjel-Saepmesne jïh mijjieh geerjene gosse jienebh sijhtieh reeremetjïeltine sjïdtedh, Våg jeahta.
Pioneere
Knut Vik lea seniorraeriestæjja Trööndelagen fylhkentjïeltesne jïh koordinatovre saemien aamhtesidie. Dïhte åtna Snåasen tjïelte goh pioneere. Vik veanhta Snåasen tjïelten krïevenassh fylhkentjïeltese leah joekoen vihke-
goh reeremetjïelte
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
les orreme, daelie gosse jienebh edtjieh reeremetjïeltine sjïdtedh Trööndelagesne.
–Trööndelage sæjhta stoerre dïedtem jïh dahkoesijjiem åadtjodh. Mijjieh lïhke laavenjostebe Engerdalen tjïeltine Hedmaarhkesne jïh Nordlaanten fylhkentjïeltine. Mijjieh aaj sïjhtebe lïhke laavenjostoem utnedh Jïemhtine jïh Herjedaeline mah leah såårneme dah sijhtieh daam laavenjostoem vijriedidh. Aarebi daan jaepien aavoedim gosse govlimh Røros aaj meatan sjïdti dennie hijven sïelskesne Raarvihkine ektine. Datne dååjrh datne akten saemien tjïeltese båatah gosse Snåasese båatah. Mijjieh sïjhtebe jåerhkedh saemien tjïelth evtiedidh, jïh mijjieh edtjebe laavenjostoem vielie nænKnut Vik, seniorraeriestæjja Trööndelagen fylhkentjïeltesne jïh koordinatovre noestehtedh, Vik soptseste. saemien aamhtesi åvteste, Snåasen tïjeltem åtna goh pioneere.
Guhkies men hijven prosesse minie jïh mijjieh hijven illedahkh minngemosth jeahta. Lohkehtæjja Sigbjørn Dunfjeld lea akte dejstie mij lea meatan orreme aalkoelistie, jïh lea evtiedimmiem Snåaseste goh reeremetjïelte dåeriedamme. Dïhte veanhta maajetjh dle hijven gåaradamme, men annje jïjnje aajmene.
–Manne lim meatan aalkoelistie gosse åssjaldahke bööti jïh disse ryöjredi. Manne lim joekoen gïeltege maam snåasehkh sïjhtin jiehtedh reeremetjïelten bïjre. Maajetjh joekoen hijven gåaradamme. Manne bïllim nåake reaksjovnh sïjhtin båetedh men ij lij daerpies bïlledh goh. Dunfjeld meala reeremetjïelte lea gellie positijve aath buakteme. –Manne jåarhkeskuvlesne barke-
vuajneme. Daelie akte bielie learoehkijstie voestesgïeleldh learohkh, jïh im jaehkieh numhtie orreme jis Snåase ij lea reeremetjïeltine orreme jïh saemien maanagïertem åtneme, Dunfjeld tjïelkeste mij veanhta vihkeles Snåase jåarhka barkedh åvtetjïeltine årrodh åarjelsaemien reeremedajvesne.
–Tjoerebe jåerhkedh gïelejarngem jïh dejtie faalenasside evtiedidh mej åvteste dïedtem åtna. Mijjieh tjoerebe aaj vuartasjidh guktie skuvle maahta meatan årrodh sov råållam nænnoestehtedh goh gïeleareena jïh kultuvredåarjoehtæjja. Manne damtem politihkerh jïh reereme Trööndelagesne aktem eerlege sjaavnjoem utnieh dan saemien åvteste barkedh. Manne gegkestem dïhte barkoe mij lea aalkeme maahta jåerhkedh, Dunfjeld
Dunfjeld lea evtiedimmiem Snåaseste goh reeremetjïelte lïhke dåeriedamme. Dïhte veanhta dïhte hijven gåaradamme men annje jïjnje aajmene. 11
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Snoasa doaibman 10 jagi sámi giellahálddašanguovlun
Lea badjel 10 jagi áigi go Snoasasearvvai sámi giellahálddašanguvlui. Vaikko eai dovdda vel olahan visot mihttomeriid, de leat sihke máttasámi servodagas ja gielddas duhtavačča bargguin man leat čađahan giela ektui. ČÁLLÁN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI
– Lei hui eahpesihkaris álgu, ja searvvaimet vaikko eat diehtán olus movt doaimmahit dán rolla. Mii leat oahppan dađistaga, ja buori čeahpes gielddabargiiguin ja buorre ráđđealbmán de oaivvildat šaddan buorre hálddašanguovlun sámi eavttuid vuođul, lohká Snoasa sátnejođiheaddji Tone Våg. Son mieđiha ahte buohkat ledje oba eahpesihkkarat masa serve, muhto dál oaidná bohtosiid ja ahte eanaš mihttomeriid leat olahan. Logi jagis lea olu dahkkun Snoasas. Snoasa galbe goappašat gillii. Snoas lea máttasámegiella mánáidgárddis ja skuvllas. Máttasámi mánáidgirjjid lea vuoruhan ja dál leat eambbosat sámi álbmogis gii hálddaša eatnisgiela. Mátta Sápmi lea lunddolaš oassi servodagas ja lea dál áibbas lunddolaš sihke gullat máttasámegiela. – Mis lea mánáidgárdi mii oahpaha máná juo unnin hállat máttasámegiela. Mii earat oahppat maid cealkágiid ja sániid mainna sáhttá gulahalat. Giela ferte ovdánahttit vai sáhttá geavahit juohke servodaga dásis, lohká Våg.
Pionera
Knut Wik, Trøndelaga fylkkagieldda seniorráđđeaddi lea sámáššiid koordinator.Son govve Snoasa gielda pioneran dahje ovdavázzin. Wik oaivvilda Snoasa gieldda gáibádusat fylkkagildii leamaš dehálačča, erenoamážit dál go 12
Snoasa sátnejođiheaddji Tone Våg oaivvilda gieldda bargiid buori barggu dahkan mihttomeriid olahit.
eambbo Trøndelaga gielddat šaddet giellahálddašanguvlui. – Trøndelagas šaddá stuora ovddasvástádus ja olu doaimmat. Árabut dán jagi beasaimet maid gullat Rørosa searvan. Ferten lohkat ahte bures dovdu Snoasa leat sámi suohkan. Mii dáhttut ain ovddidt sámi gielddaid ja dáhttut maid ovttasbarggu nannet. Mii ovttasbarat Engerdalenin Hedmárkkus ja Nordlándda fylkkasuohkanin. Mii sávvat maid buori ovttasbarggu Jemtlánddain ja Herjedálenin geat leat čájehan beroštumi ovttasbargagoahtit, lohká Wik.
Guhkes buorre proseassa
Oahpaheaddji, Sigbjørn Dunfjeld lea okta sis gii lea čuvvon Snoasa gieldda juo dan rájes go searvvai giellahálddašanguovlun. Son lohká gieldda bures ovdánan, muhto ahte ain lea olu maid ain fertejit bargat. – Lean leamaš mielde álggu rájes juo go plánegoahte ja ráhkkanedje. Ledjen hui gealdagasas movt snoasalaččat dusteje
hálddašanguovllu doaimmaid. Lihkkus lea mannan hui bures, go álggus ballen vuosttildeames. Lihkkus lei dušši ballu. Dunfjeld oaivvilda sámi hálddašanguovlu searvama leat buvttahan olu buriid. – Barggan joatkaskuvllas ja doppe vásihat buriid bohtosiid. Bealli ohppiin lea máttasámegiella vuosttašgiellan. Illá jahkan dat lei dáhpáhuvvat jus Snoasa ii lean searvan giellahálddašanguovlun ja jus ii lean sámi mánáidgárdi, lohká Dunfjeld gii oaivvilda leat dehálažžan ahte Snoasa joatká barggus ja ahte lea ovdavázzin eará máttasámi hálddašanguovlluide. – Mii fertet joatkit ovdánahttit giellaguovddáža ja fálaldagaid mat doppe lea. Mii fertet maid geahčadit movt skuvlla galgá nannet giellaarenan ja kulturgaskusteaddjin. Dovddan ahte Trøndelaga politihkkárat ja hálddahus duđaid dáhttut buori barggu dahkat ovddidit sámevuođa. Mus lea doaivva ahte dat bargu mii lea álggahuvvon joatkašuvvá, lohká Dunfjeld.
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
Mijjieh dijjese raeffies jåvlh jïh buerie orre jaepiem vaajtelibie! Heelsegh mijjeste Saemiedigkesne Mii sávvat ráfálaš juovllaid ja buori ođđa jagi! Dearvvuođat mis Sámedikkis Mij sávvap ráfálasj javlajt ja buorre ådå jagev! Varrudagáj mijás Sámedikken Vi ønsker dere en fredfull jul og et godt nytt år! Hilsen oss i Sametinget
13
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Maarhna Rørosesne goevten lea gellie jaepieh akte dejstie Trööndelagen maarhnijste gusnie jeenjemes almetjh minnieh. Luhkie jaepieh mænngan jåvlemaarhna lea aalkeme seamma lyjhkedihks sjïdtedh. Eensi jåvleaajja-orkestere tjuara jåvlemaarhnesne årrodh.
Jåvlemaarhna Rørosesne 10 jaepieh TEEKSTE JÏH GUVVIE: TORGRIM HALVARI - JARKOESTIMMIE: ELLEN BULL JONASSEN Naan gille båvvaj raejeste 2008 daan jaepien raajan, gusnie gaatoeh lin dïeves almetjijstie njieljie biejjieh, Jåvlemaarhna akte eensi almetjefeeste sjïdteme. Røros aadtjen staatusem åådtjeme goh reeremetjïelte jïh lea histovrijen tjïrrh akte vihkeles saemien dajve orreme. Mijjieh dan åvteste jåvlemaarhnesne mïnnimh juktie vuartasjidh guktie dïhte saemien lij våajnoes gaatosne. Gelliej luhkie doekemebåvvaj gaskem dïeves tjohpijste, dueljijste, guelijste, gejhkiebearkoste, nejpijste jïh jïjnje vielie mijjieh ajve göökte båvvah gaavnimh mah lin saemien.
Rørosrein sov båvvine bearkoevaaroejgujmie jïh Ole Pentha mij gejhkiebearkoem jïh jïjnjem vielie duaka. Pentha sov dorjesh maarhkesne doekeme njieljie jaepieh jïh lea joekoen madtjeles doekeminie. –Almetjh jïjnjh bearkoevaaroeh åestieh jïh dah leah dovne murreds jïh åestemevyljehke, Pentha soptseste mij maaje lij sïjhteme jienebh saemien båvvah lin maarhnesne orreme. Røros, staare mij åajvoeh sijjiem åtna UNESCO:n vaarjelimmielæstosne, vielie goh 1 millijovne
Jåvlemaarhnesne Rørosesne maahta gellie doekemebåvvah gaavnedh jïh gellieh almetjh mah sijhtieh åestedh, men ååpsen gille båvvah saemien dorjesigujmie. 14
turisth guessine åådtje fïerhten jaepien. Stoerre bielieh åesiestimmiesuerkeste bïerjestaaresne jieliemassem åadtjoeh turistijste. Aaj jåvlemaarhnesne meehti govledh russiske, kinesiske, eengelske jïh gellie jeatjah gïelh gaatojne. Gaatesjen mijjieh idtjimh jienebh saemien båvvah vuejnieh, dan åvteste daesnie akte stoerre nuepie saemien vætnoem jïh kultuvrem vuesiehtidh abpe veartenasse, SÁMi Ođasmagasiidnan reportere vihteste, mij gegkeste jienebh saemien båvvah båetieh mubpien jaepien.
Ole Pentha lea joekoen madtjeles doekeminie jåvlemaarhnesne Rørosesne, dïhte viehkiem åådtje aajjoevistie Sanna Granefjell (14) jïh altese aajkohke Felix Grunde Pentha. Sanna tuhtjie luste aajjebem doekemebåvvesne viehkiehtidh. Daate lea 4. aejkien dïhte lea meatan.
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Røros juovlamárkanat logi jagi juo
Røros márkanat, mat lágiduvvojit guovvamánus, leat guhká geasuhan eanemus olbmuid buot Trøndelága márkaniid gaskkas. Dál lea logát jahki go doppe lágidit juovlamárkaniidge, ja dat orrot geasuheamen olbmuid seammá bures go guovvamánu márkanatge.
Rørosrein Eva Nordfjell lea juohke jagi Røros juovlamárkaniin vuovdaleame bierggu.
2008 go juovlamárkanat ledje vuohččan eai lean go moadde olgogávppi. Dál márkanat bistet njeallje beaivvi ja leat šaddan juo oalle álbmotfeastan. Máŋgalogi gávppáža leat searvan márkaniidda ja doppe vuvdet sihke gahpiriid, duljiid, guoli, bierggu, niibbiid ja eará dávviriid. Røros lea áiddo beliid laktojuvvon sámi giellahálddašanguvlui, ja lea historjjálaččat dehálaš sámeguovlu. Dat ii olus vuhtto márkaniin, go doppe leat dušše guokte sámi gávppáža: Røros
Juohke jagi galledit miljovdna mátkkošteaddji Rørosa. Juovlamárkaniid áigge sii besset vásihit juovlamiela, vaikko dal de eai beassange nu olu sámevuođa vásihit.
Rein, mii vuovdá bohccobierggu ja Ole Pentha gii vuovdá sáltejuvvon, goikaduvvon ja suovastuvvon bierggu. Pentha lea leamaš njeallje háve gávppiinis Røros juovlamárkaniin ja lea hirbmat duhtavaš.
id miljovdna turistta juohke jagi. Eanaš gávppit ožžotge váldodietnasa das go fállet mátkkošteddjiide duon dán buktaga ja fálaldaga. Maiddái juovlamárkaniid galledit olgoriikkalaččat ja buvddaid gaskkas gullojit olbmot šurrame sihke ruošša-, kiinná-, eaŋgalas– Olbmot ostet eanaš biergobukta- ja eará gillii. giid ja oastit leat sihke buori mielas ja movtta gávppašit, mojohallá SÁMi ođasmagasiidna sávašii eaPentha gii maid sávašii eambbo net sámi gávppiid searvat Rørosa sámi gávpejasaid márkaniidda. márkaniidda. Dássážii eai oro vel oallugat fuomášan vejolašvuođa Røros lea mielde UNESCO list- sámi kultuvrrain ja dujiin olahit tus ja gullá báikkiide, maid galgá máilmmi justa fal Rørosas. Soitet gáhttet. Rørosas fitnetge birrasi- boahtte jagi eambbosat?
Ole Pentha lea nahkehan áhčis boares guovdageaingávtti. Son lea nubbi guovtti sámi gávpejasas Røros juovlamárkaniin. 15
Son lágida sámi juov OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Son vuovda sihke ekslusiiva duoji ja hálbbit gálvvuid.
Youngstorget Oslos lágida Jarle Trulsen jahkásaččat Sámi juovlamárkaniid. 10 lávus, oktiibuot 1100 njealjádasmehteris besset oaivegávpoga ássit oastit sámi buktagiid. ČÁLLÁN JA GOVVEN: TORGRIM HALVARI
– Beroštupmi Sápmái lassána jagis ja- – Dáppe lea vaikko mii, eksklusiiva hkái ja márkanat leat šaddagoahtán duodji, duoljit ja bohccobiergu. Eanaš gálvvuin viežžat Norggas,Ruoŧas, hui beakkán, muitala Jarle Trulsen. Suomas ja eará sajiin gos gávdnat Trulsen lea sápmelaš ja eret Stor- kvalitehta gálvvu, čilge Trulsen. steinnesas. Son lea juohke juovllaid oaivegávpogis. Dál lea 12 jagi áigi – Beroštupmi lassána go vuosttaš geardde rabai sámi juov- Jarle gávppis leat sihke ođđa ja fásta lamárkaniid oaivegávpogii. kundarat geat fitnet. Son lohká beDaid vuosttaš jagiid ledje márkanat roštumi lassánit, ja olbmot ipmirráđđeviesu olggobealde, ja moadde dišgohtet sámi kultuvrra eanet. Lijagi ledje ges márkanat Karl Johan hkká lohká ain jerret dakkár ártegis gáhtas. Njeallje maŋimuš jagi leat gažaldagaid sámi kultuvrra ja eallimárkanat leamaš Youngstorggas. ma birra. 16
– Sámi musihkka lea leamaš hirbmat beakkán daid maŋimuš jagiid, ja dovdu ahte olbmot liikojit sámi kultuvrii ja dáhttut eambbo oahpásnuvvat. Lihkká vásihan gal olu diehtemeahttunvuođa ja muhtimat jerret orrot go viesuin ja lea go mis elrávdnji. Leat ollosiid gean ferte ain oahpahit, lohká Trulsen.
Maŋimuš vahkut lávejit buori
Go SÁMi Ođasmagasiidna galleda juovlamárkaniid, de olbmot jámma
vlamárkaniid Oslos
OĐĐASAT . SAERNIE . NYHETER
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
10 lávus, oktiibuot 1100 njealjádasmehteris besset oaivegávpoga ássit oastit sámi buktagiid. – Olbmot hirbmasit beroštit sámi kultuvrras, muhto gávdnojit ain olbmot geat jearahit imaš gažaldagaid min birra, lohká Trulsen.
Guovdu Youngtorgga gávnnat juovlamárkaniid dán mánu 22. Beaivvi radjai.
guovlalit lávuin. Trulsen lohká maŋimuš vahkut ovddabealde juovllaid dat fitnet eanemus olbmot. Márkaniid rabai guovvamánu 16. Beaivve ja Trulsen čuččoda Youngstorggas dán mánu 22. Beaivi, ovdal go son ja bargoveahka dollejit fas davás. – Lean máŋggaid juovllaid ávvudan guorbmebiillas ruoktut jođidettiin, muhto dát eallin šaddá eallinvuohki ja lea maid hirbmat suohtas ná johtit, lohká son.
Vávváid ja čoarvebuktagiid vuovdá Jarle Trulsen bures juovlamárkaniin. 17
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Skealbmanigá ivdne ja
Jon Remi (7) ja Marie Kristine (8) čájeheaba skealbmanigá, gii moive ja skelbmoša nu ollu go nagoda.
Šuhkoládaadveantakaleanddar ii leat šat mange veara, oaivvildeaba Jon Remi (7) ja Marie Kristine (8). Skealbmanigá, gii moive ja skelbmoša nu ollu go nagoda ja áinnas dan botta go leaba oađđime, lea juo olu suohttasat. ČÁLLÁN JA GOVVEN: MÁRGGET JON BIRET ÁMMUNA ÁNNE BIRET, ÁNNE BIRET ANTI
Maŋimuš juovllaid lea skealbmanigá fárren oba máŋgasiid geahčái. SÁMi ođasmagasiidna vulggii ohcat dakkár ruovttu, gosa skealbmanigá lea fárren. Rávdojogas, Kárášjogas, gávnnaimet skealbmanigá. Son oroda Jon Remi ja Marie Kristine Anti geahčen lávus, maid ieža leaba ráhkadan.
láhttái. Barberensovtta lei maid vuoidan miehtá basadanlanja ja speadjala. Dán jagi lea earet eará guoros boahtaliid háddjen miehtá lanja ja giccudettiin juovlabeahcái, de lei máŋga kuvlla njeaidán láhttái, muitala stuorraoabbá Marie Kristine.
šaddaba oappáin čorget maŋŋel go ihkku lea skelbmošan. – Lea gal oalle bargu. Beaivet dat ii daga maidege. Ihkku de ealáska, muitala Jon Remi, gii ii loga ballat das ii veaháge. – Skealbmanigá ii leat váralaš, dadjaba oktii njálmmiid.
– Juo, deike fárre juohke jagi skeal- Eaba bala bmanigá. Skealbmanigá láve buot Jon Remi nivkkuha. Son lea ovtta Oahppaba moivet dáppe. Diibmá lei mu bik- oaivilis. Skealbmanigá lea skealbma juovlavieruid tasiid čatnan oktii ja teipen gitta ja muhtimin lea oalle bargu, go soai Ii leat dušše skealbmanigá gii boah18
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
KULTUVRA . KULTUR
a herve vuordináiggi tá. Bás-nigáš maid boahtá juohke juovllaid. Son orru seainni siste. Básnigážis lea sihke poastakássa ja sabehat olggobealde viesu. – Dat dat lei vuosttaš nigá gii bođii. Vuosttaš juovllaid lei okto. Juovllaid vuordináiggis čállá goartta juohke beaivvi ja muitala juovlavieruid. Šuhkoládaadveantakaleanddar ii leat šat nu bivnnut obanassiige, reašká eadni Káre Máret. Bás-nigáš muitala juohke beaivvi makkár doaimmat odne galget. Muhtimin leat bihpporgáhkut prográmmas, eará beaivvi lea čorget lanja, cahkkehit adveantagintala dahje lávlut. Nie ráhkkana bearaš juovllaide. – Šilju dáhtui maid čorget, vai juovlanigá ii darván sáhpánráidduin, muitala Jon Remi.
Šuhkoládakaleanddar ii nu somá
Eadni ja áhčči leaba duhtavačča sihke Bás-nigážiin ja Skealbmanigáin.
– Lea hui somás vuohki ráhkkanit ja oahppat juovlavieruid. Šuhkoládakaleandara illá oba muitiba ge, lohká áhčči Jon Magne. – Juohke iđida lea hui somá lihkkat geahččat maid dál lea dat Skealbmanigá dahkan. Mii leat viggan leat hui jaska go de dat lihkadišgoahtá, muhto eat mii leat vel oaidnán go Skealbma-Nigá ealáska. Ja Bás-Nigáš ii boađe viesus olggos ovdal go buohkat leat oađđime. Su eat leat oba oaidnánge. Diehtit dušše ahte lea ruovttus go sabehat ceaggájit seaidneguora, Skealbmanigá skelbmoša juohke ija juovllaid vuordináiggis. Bás-Nigáš gii oroda seainni sis, oahpaha ges juovlavieruid. lohká eadni. 19
Gudnejahttojuvvon
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Ledje stuorra doalut, go sámi stuorámus dáiddár Synnøve Persen vuostáiválddii kulturráđi 2018 ánsobálkkašumi máŋgga jagi barggu ovddas dáiddárin ja diktačállin. GOVVEN JA ČÁLLÁN: TORGRIM HALVARI
Sámedigge preassegovva.
cía-Antón, gii logai Persena dáidaga leamaš varrasuotnan sidjiide geat dorro, gahčče ja cevze.
Mannan vahku oaččui Synnøve Persen kulturráđi ánsobálkkašumi.
– Dát bálkkašupmi lea okta Norgga stuorámus bálkkašumiin, sihke ruđalaččat ja ánssu bealis. Dieđusge lean rámis. Ruhtalátna addá earret eará vejolašvuođaid jođašit ovdamearkka dihte festiválaide, mat mearkkašit olu dáiddalaččat ja addá munnje stuorát friddjavuođa dáiddárin máŋgga dáfus. Das leat nu olu mearkkašumit. Beasan maid návddašit dáiddáreallima áibbas eará láhkái. Lean issoras giitevaš, lohká gudnejahttojuvvon 20
dáiddár Synnøve Persen. Kulturráđis muitalit, ahte Persen oažžu bálkkašumi iežas dáiddalaš bargguid geažil sihke nationála ja riikkaidgaskasaš dásis ja buot dan barggu dihte, maid lea dahkan sámi dáidaga, giela ja identitehta ovdii.
Sámi dáiddačehpiid searvvi jođiheaddji Hilde Skancke Pedersen ges logai Persena dáidaga ja poesiija olahan máilmmi, ja ahte Persen áŋgiruššan Álttá akšuvnnas nannii sámi servodathuksema ja lei mielde Norgga dahkame girjábun ja olmmošlabbo riikan. Sámediggepresideanta Aili Keskitalo válddáhalai stuora gudnin olles sámi álbmogii, go Synnøvii geigejuvvo bálkkašupmi. Son máinnašii maid sámi servodagaid dárbbašit nana olbmuid, geat eai garvve maidege, go dolvvodit sámi ovddasguvlui.
Persena gudnejahtte iešguđetge olbmot lávddis, earret eará OCA Ánsobálkkašupmi geigejuvvui - Office for Contemporary Art Synnøve Persenii Norgga natiNorway - direktevra Katya Gar- onálagalleriijas, Oslos.
KULTUVRA . KULTUR
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Juohke vahku mii ráhkadit reportáša sámi árbevirolaš eallimis man nu hámis. Nuorran lávejin šaddat eadnái riŋget ja jearrat movt ain galggan duon ja dán bargat, vaikkoba steiket suovasbierggu. Mii sávvat ahte don oainnát ávkin min čállosiid árbevirolaš doaimmaid birra. Dán háve mii leat leamaš Elen Marianne Utsi luhtte, go son steikesta suovasbierggu.
Mii steiket suovasbierggu
Suovasbiergu lea sáltejuvvon, ovdalgo heŋgejuvvui suovvasii. Danne lieggana hui jođánit go dan bidjá čáhcái. Go lieggana, de oažžu cáhpagoahtit. Jus dieđát ahte biergu ii leat nu sálttis, oaččut vuojain steiket bierggu ruittus. Jus lea sálttis, de gal fertet duolddahit oanehaččat čázis, ovdal go steikegoađát vuojas. Suovasbierggu ii dárbbat guhká steiket. Go oainnát ahte buot biergobihtát leat ruškkodan, dahje ahte dain ii leat šat rukses ivdni, de gal lea juo giksame. Suovasbirgui lea njálggat hui olu vuodja, mas beasat buotnjut láibevajahasa. Lassin vel vuoššastat buđehiid ja goivestat vel jokŋameasttu, de gal!
21
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
GIRJEÁRVVOŠTALLI: LILL TOVE FREDRIKSEN
Gova: selmastories.se
Ædnan August-bálkkašupmi, Ruoŧa stuorimus girjjálašvuođabálkkašupmi, lea 2018 geigejuvvon Linnea Axelssonii girjji Ædnan (2018) ovddas. Lea nubbi diktagirji mii goassege lea ožžon dán bálkkašumi. Girji lea jo ožžon ruoŧa Studieförbundet vuxenskolan čállibálkkašumi ja Svenska Dagbladet girjjálašvuođabálkkašumi. Čálli lea riegádan 1980 ja lea Bårjåsis eret, Ruoŧa bealde. Son lea dáiddahistorihkkár ja orru Stockholmmas. Son čállá ruoŧagillii ja su vuosttas girji lei romána Tvillingsmycket, mii almmustuvai 2010. Ædnan lea 759 siidosaš diktaepos mii čuovvu guokte sámi bearraša, golmma buolvva áigodaga: 1920-logu bággojohtima ja nálledutkamiid, nomádaskuvlla vázzima 1950-logus, mo ruoŧabeali assimileren lea doaibman gitta 22
otnábeaivvi Girjás-ášši rádjái. Teavsttas leat oasit main leat iešguđet hállit, iešguđet áigodagas. Girjjis lea oassi, mas hálli lea Lisa. Jahki lea 1956, ja son beassá diehtit ahte su stuorraviellja Jon-Henrik, dahje Jonne, galgá álgit skuvlii ja ferte fárret Bårjåsii ja orrut eará bearraša luhtte. “Hade pappa berättat/för dig/ att han skulle lägga/handen på din rygg/och fösa dig mot/ den där/ båten – Och varför/ sa du då inget/till mig (s. 267). Lisa govvida unna nieiddaža jorbbodeami, ja balahastima, go son ii leat gullan dan birra, ja diđii go viellja dan? Divttaid álás govvádallan dahká ahte lohkki bures ádde mas lea sáhka, ii leat ollu mii lea čihkkojuvvon lyralaš govaid ja figuvrraid sisa, muhto divttain
čuodjá nana, lyralaš šuokŋa. Árvvoštalli Viktor Malm lea Expressen-áviisii 13.03.2018 čállán árvvoštallama, ja cuiggodan ahte čálli galggašii luohttit eanet lohkki máhttui ja lei sáhttit guođđit historjáoahpahusa. Malm maid čállá ahte odne mii dovdat dán historjjá bures. Son gal deattuha ahte dat ii mávsse ahte dán historjjá galgá heaitit muitaleames, muhto girjjálašvuohtan das gáibiduvvo eanet dáiddalašvuohta. https://www.expressen.se/kultur/ett-lyriskt-epos-ar-inte-ettunderhallningsprogram-pa-svt/ Mun in leat ovtta oaivilis Viktor Malmain. Vuosttažettiin gažadan dovdá go duođaid Ruoŧa servodat dán historjjá. Eai ge buot sámit dan daga. USA filosofa Jason Stanley cealká girjjis: How Propaganda
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
Works (2015): ”A school that produces partially informed citizens who believe they are fully informed is a vehicle of propaganda, even if it never produces any actual propagandistic claims” (s. 78). Jos mii ohcat veahki klassihkalaš retorihkas, de das leat čilgejuvvon golbma geatnegasvuođa, maid buorre hálli/sárdnideaddji ferte váldit vuhtii jos galgá doaibmat stáhta moralalaš ofelažžan: docere–oahpahit: ovddidit duohtavuođa rašunála ákkastallama ja fáktadieđuid bokte, delactare–guoimmuhit ja movere–lihkastahttit. Dáid doahpagiid ovdanbuvttii romalaš politihkar, advokáhta ja čálli Marcus Tullius Cicero girjjis De Oratore (Sárdnideaddji) jagis 55 ovdal Kristusa. Dát geatnegasvuođat leat dasto fievrriduvvon viidáseappot čálakultuvrii, ja dasa mo teaksta retoralaččat doaibmá buorrin teakstan. Jos mii hui dárkilit guorrasit Cicero docere-doahpaga definišuvdnii: “ovddidit duohtavuođa rašunála ákkastallama ja fáktadieđuid bokte”, de ii sáhte Ædnan oahpahit lohkki. Muhto jos mii galgat oahppat maidege olbmuid eksistensiála dili birra, de fertet ohcat dieđuid ja máhtu dan birra olbmuid vásáhusain. Dalle sáhttit oaidnit girjji mearkkašumi fikšuvdnateavstta áigumušain: áddet “olbmo leahkima”. Ædnan lea girji mii diktá lohkki ge dovdat divtta hálliid dovdduid, ja dan láhkai lihkastahttit lohkki. Dát guoská Malma nuppi cuiggodeapmái; girjji dáiddalašvuhtii. Divttaid álás govvádusat, maid divttaid hállit celket, deivet lo-
hkki stuorát fámuin, garraseappot, njuolga sillui. Divttain eai leat dušše govahallamat, sátnefiguvrrat dahje eará gielalaš mohkit, maid duohkái hálli cealkámušat sáhttet čiehkádit. Divttaid hállit, juohke áidna sis, gáibida ahte lohkki oaidná su, ja gullá, maid son lea ferten gierdat, su bákčasa. Lohkki ii beasa das eret, son ferte arvat duostut bákčasa. New School for Social Resarchas, New Yorkas, leat psykologat dutkan dán fáttá, ja gávnnahan ahte lohkki sáhttá fikšuvdnateavstta lohkama bokte oahppat fáhtet, ja áddet earáid dovdduid, oahppat empatiija ja oažžut oktavuođa iežas olmmošlašvuhtii. https://www.theguardian.com/ books/booksblog/2013/oct/08/ literary-fiction-improves-empathy-stud Viktor Malm lea badjelgeahččan juoidá fikšuvdnateavsttaid kvalitehtas jos oaivvilda ahte allušuvnnat ja čujuhusat historjjálaš dáhpáhusaide unnidit Ædnan diktaeposa dáiddalaš dási. Ædnan sáhttá maid leat mielde čuvgemin servodaga, nu ahte olbmot eai dalán dohppe vašánis ja gielis propagánda sámiid vuostá ja ane dan duohtan. Divttaid hálliid rašes, muhto gáibideaddji jienaid duohken lea báhcán latnja man lohkki ieš sáhttá deavdit. Buot ii leat dattege daddjon. Norgga beale dálá dilli, maŋimuš moadde jagi dáruiduhttindigaštallama ja Duohtavuođa ja seanadankommišuvnna ásaheami oktavuođas, dahká ahte Ædnan čiekŋalit lihkastahttá lohkki. Linnea Axelssona diktaepos
GIRJEÁRVVOŠTALLI: LILL TOVE FREDRIKSEN
čuohcá nu garrasit justa danne, go mii leat nu máŋggas guđet oamastit dán historjjá. https://www.nrk.no/sapmi/ xl/det-var-ulovlig-a-vaere-agnete-1.14181910 Ædnan ii leat “historjáoahpahus”, muhto dat sáhttá docere, oahpahit lohkkái olbmo eksistensiála dili birra. Ædnan movere, lihkastahttá lohkki, iešguđet hálli rašes ja lossa vásáhusaidisguin, maid lea ferten gierdat ja liikká ferten joatkit eallima. Ædnan govvida, ja gažada, “mii lea olbmo leahkin?” nu mo jo guovddášlyrihkka dávjá dahká. Das lea muhtin sajiin maiddái veahá ironiija, mii dahká ahte lohkki muhtimin moji ge beassá geassit: Vi köpte mamma/en flytväst/ Rolf och jag/– /Efter att pappa/ hade dött fortsatte/hon fiska ensam/uppe i fjälls / men hon ville inte/ta på den/ – / Jag tänker inte flyta/omkring där i vattnet/och frysa ihjäl/sa hon bara (s. 499). Čálli Linnea Axelsson dadjá ovtta jearahallamis Arbetarbladetis 11.03.2018 ahte son ii lean guhká jurddašan čállit dan historjjá. Filbma “Sameblod” lea sakka čuohcan sutnje, ja su girjjis govviduvvojit seammalágan dovddut go “Sameblod”-filmmas. Girji lea fikšuvdna, eai leat konkrehta duohta dáhpáhusat mat govviduvvojit, muhto lohkki dattege dovdá ahte dát leat duohta vásáhusat sámiid leahkimis. Čálli lohká vel ahte lea duođai váivi go sámit okto leat báhcán muitalit Ruoŧa váttis ja duođalaš historjjá kolonialisma birra, nu ahte sus lea sierra áigumuš dáinna girjjiin.
23
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
FEARA MII
Dán vahku beakkálma
Juohke vahku ságastit áigeguovdilis sápmelaččain. Sammol Myrnes Balto, gii lea áiddo válljejuvvon N headdjin. Oahpásnuva donge suinna ja su árgabeivvi Buoremus biebmu? Čielgemális, gumposat ja ađđamat lea okta buoremus biepmuin, muhto jus galggan duođa muitalit de ferten gal mieđihit ahte sushi lea mu favorihttabiebmu. Buoremus gárvvut? Lášmmohallanbiktasat Buoremus lávlla? Sufjan Stevens – Visions of Gideon ja Gorillaz – Humility juogadeaba vuosttaš saji 2018 buoremus lávlagiid searvvis. Dábálaš bargobeaivi? Mus leat hui iešguđetge lágan bargobeaivvit. Eanaš beaivvit aŋkke álget dainna ahte lihkan, finadan rišus ja boran guokte mani tabascoin. Jugan lihttera káfe ovdal lunššaid, dan botta go lean čoahkkinastime dahje čállime juoidá. Bargobeaivvis lea unnimusat okta čoahkkin telefovnna bokte dahje juo njunnálagaid muhtimiin. Juohke vahkus maid gollet moadde diimmu girdišiljuin ja dalle máŋga
Ii suola čále namas.
Ellen Brita Anti
1. Guktie Nils Aslak Valkeapääen gåetien nomme mij daelie tjiehpiedæjja- jïh dotkijegåetine åtnasåvva? Mii lea Áillohaš-rohki dálu namma, gos dáiddárat ja dutkit besset orodit?
ášši čovdojuvvot háladettii fovnnas. Dat mii lea hui ge ja buorre go barggan oll sámepolitihkkárin, lea ahte vadan sámiiguin miehtá Sám asan sin báikkálaš hástalu vejolašvuođaid oaidnit. Ge lan maid beaivválaččat hárj ja áinnas hui maŋŋit eahked
Mii inspirere du? Dárbbašan musihka, jus g doaibmat albma láhkai. Le mahuhtti man olu inspira oaččun go guldalan buori láv jus dan musihka lassin vel hirbmat buorre luondduvás de dan ovddabeallai ii boa hkkege. Mun maid ovdánan silolaččat go vásihan ahte válagaid leat gievrrat. Vaik álbmot ii leat beare stuoris hkká leat ollugat geat bargat ma mihttomeriid ovdii, nam seailluhit ja ovdánahttit s ela ja kultuvrra. Inspirere j da dovdduid go vásihit givr man sámi servodat čájeha beaivvi, vaikko leat olu hást
Gii lea vuoitán Kara-Cross -skohtergilvvu 5 gearddi? 4. Guktie skoltesaemien joejkemevuekien nomme? Manin gohčodit nuorta laččaid luođi?
2. Mij åejviesisvege gosse mae- 5. Mij lij voestes åarjelsaemien tjïelte mij meatan sjïdti saemiliegoervem jurjehte? Mii lea váldoávnnas go áiggut en gïelen reeremedajvesne? márfut? Mii lei vuosttaš Mátta-Sámi gielda, mii searvvai sáme3. Gie skovteregaahtjemem Kara-Cross vitneme vïjhth? gielaid hálddašanguvlui? ámmi, 2. Maelie / Varra, 3. Iisko Matti Näkkäläjärvi, 4. Leu´dd, 5. Snåase
24
SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
asa árgabeaivi
Dán vahku beakkálmas lea Runar Norgga Sámiid Riikkasearvvi jođiiin.
in teleelddolaš lesáiggi e deaivámi. Beusaid ja eahččajehallat dis.
galggan ea hirpašuvnna vlaga. Ja oaččun sáhusa, ađe min sakka e searkko min s, de lit seammalassii sámegija bajirodaga, juohke talusat.
FEARA MII
SVT Sápmi fállá mánáid-tv golmma gillii
Movt buoremusat vuoiŋŋastat? Soaitá imaš, muhto mus lea bággu lášmmohaddat vai nagodan vuoiŋŋastit albma láhkai. In leat goassege nu vuoŋis go dalle go hárjehalan ja go lean geargan hárjehallame. Oađán maid oba bures de. Muhto dieđusge dáhpáhuvvá gal maid ahte čohkkán tv ovddas olles sotnabeaivvi ja geahčadan tv-ráidduid. Dat gal vuoiga dáhpáhuvvá dávjá. Mii dárbbašit buoret Sámi. Movt dan oažžut? Kultuvra ja eallinvuohki boahtteáiggis lea dan duohken ahte leat čoahkis ja bargat searválagaid. Eat galgga dohkkehit go lohket stuora riidduid háddjet sámiid. Ovttas galgat bargat vuoigatvuođaid ovddas ja seailluhit kulturárbbi ja giela, seammás go galgat nagodit ođasmahttit iežamet seamma dásis go muđuidge máilbmi. Ovdamearkka dihte fertet “sámáiduhttit” teknologiija. Jus digitála vuogádagat, gos geavahit olu áiggi, doaibmagohtet sámegillii, de jáhkán dan ovddidit olu.
QUIZ
Preassegovva
Ođđajagimánu 5. beaivvi dii 13.45 čájehuvvo SVT Sámi vuosttaš golmmagielat mánáid-tv buvttadeapmi Hejolojla SVT mánáidkanálas. Mánáid-tv ráidu lea sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Vuosttaš guhtta prográmma leat máttasámegillii. – Mii leat nu ilus go sáhttit dán ráiddu čájehit. Lea oba dehálaš ahte lea fálaldat buot Ruoŧa sámi mánáide. Mánát galget dovdat ahte sin giella lea dehálaš, lohká SVT Sámi buvttadeaddji Jenny Israelsson Skoglund. Mánát ohppet bustávaid ja besset čuovvut guokte máná juohke vahku. Maiddái prográmmajođiheaddji ja
beatnagat Milou, Mano, Onne ja Tjirre leat mielde mánáid-tv ráiddus. – Mánáid-TV lea jurddašuvvan mánáide gaskkal 3 ja 6 jagi ja dalle leage hui suohtas stoahkat bustávaiguin. Dieđusge heive dát boarrásat mánáidege, lohká Israelsson Skoglund. Prográmmajođiheaddji julevsámi prográmmain lea Elina Israelsson. Julevsámi ráidu álgá ođđajagimánu 5. beavvi. Prográmmajođiheaddji davvisámi prográmmain lea Marit Kuhmunen Blom. Davvisámegiel ráidu álgá guovvamánu 16. beaivvi. Prográmmajođiheaddji máttasámegiel prográmmain lea ges Tanja Nordfjell. Máttasámegiel ráidu álgá njukčamánu 30. beaivvi.
Cavgil midjiide! Nuvttá appa Sápmi quiz? vieččat play-dahje app-gávppis.
+47 48 29 33 62 info@samimag.no
1. Lássá 25
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
SÁMi magasiidna . 47 . 2017
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNO SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
SÁMi magasiidna . 47 . 2017
sávvat iežametogkundariidda ja ovtta ViMiiønsker allebuot våre kunder samarbeidspartnere god jul og et riktig godt nytt år!
Mii sávvat didjiide buriid juovllaid ja buorre ođđajagi
ja addit dakko bokte didjiide SÁMi ođasmagasiinna juovlaskeaŋkan jahkediŋgojumi.
Puh. 040 688 2200 Faksi 016 521 379 usko@sarreoy.fi Ounastie 140, 99400 Enontekiö jussantupa@jussantupa.fi Julegavene til han og henne
finner du hos oss. Sjekk ut kampanjene våre på nettsiden vår. Vi holder til rett før Karigasniemi.
www.abanti.no
Storengveien 30, 9515 Alta Telefon: 78 45 75 00
+47 78 48 53 33 - +47 911 07 881 www.isan.no
www.scandichotels.no/hotell/norge/karasjok
urho@sarres.fi 22 22
26
Vi ønsker våre kunder og samarbeidsp 23
MUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE SÁMi ođasmagasiidna . 48 . 2018
SÁMi magasiidna . 47 . 2017
. ANNONSE ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE
SÁMi magasiidna . 47 . 2017
Vi ønsker alle våre kunder og samarbeidspartnere god jul og et riktig godt nytt år!
asbargiide buriid juovllaid ja lihkolaš ođđa jagi! Mii sávvat didjiide buriid juovllaid ja buorre ođđajagi
Karasjok Bilservice AS
addit dakko bokte didjiide SÁMi ođasmagasiinna juovlaskeaŋkan jahkediŋgojumi.
Telefon 78 46 63 11
Sjekk ut våre tilbud på facebook Puh. 040 688 2200 YX Karasjok Faksi 016 521 379
Husk GLRs romjulsbingo 3. juledag!
Ounastie 140, 99400 Enontekiö jussantupa@jussantupa.fi Julegavene til han og henne
finner du hos oss. Sjekk ut kampanjene våre på nettsiden vår. Vi holder til rett før Karigasniemi.
www.abanti.no
www.kautomaskin.no +47 78 48 53 33 - +47 911 07 881 www.isan.no
www.scandichotels.no/hotell/norge/karasjok
urho@sarres.fi
partnere en god jul og et godt nytt år. 22
23 23
27
SÁMi ođasmagasiidna . 24 . 2018
SÁMi ođasmagasiidna . 24 . 2018
Fra / from: ođasmagasiidna FraSÁMi / from: Pb ođasmagasiidna 15 SÁMi Pb9735 15 Kárášjohka/Karasjok Norga/Norway 9735 Kárášjohka/Karasjok Norga/Norway
FITNODAGAT 2018
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
ALMMUHUS . BÆJHKOEHTIMMIE . ANNONSE
KampánjafálaldatFITNODAGAT 2018 / Kampanjefaalenasse /Kampanjetilbud: Kampánjafálaldat / Kampanjefaalenasse /Kampanjetilbud: Averdi Karasjok Tlf. 78 46 61 16
karasjok@averdi.no/www.averdi.no
Giellakurssat - Oahpponeavvut
FITNODAGAT 2018
Averdi Karasjok Tlf. 78 46 61 16
karasjok@averdi.no/www.averdi.no
Giellakurssat - Oahpponeavvut
FITNODAGAT 2018 Karasjok Jorgalan-jaAverdi dulkonbálvalusat Tlf. 78 46 61 16
Jorgalan-ja dulkonbálvalusat
www.abc-company.no karasjok@averdi.no/www.averdi.no
www.abc-company.no
Karasjok Jorgalan-jaAverdi dulkonbálvalusat Tlf. 78 46 61 16
Jorgalan-ja dulkonbálvalusat
HOTELL + bábir: 1 mánu, 50 ru Geassekampánja! Digitála Geassekampánja! Digitála + bábir: 1 mánu, 50 ru HOTELL Sommerkampanje! Digital + papir: 1 Giellakurssat måned kr 50 - Oahpponeavvut Sommerkampanje! Digital + papir: 1 måned kr 50 www.abc-company.no karasjok@averdi.no/www.averdi.no
www.abc-company.no
Kalastajan Majatalo Hotel, Karigasniemi FI-99950 KARIGASNIEMI +358 40 729 9637 sales@kalastajanmajatalo.fi www.kalastajanmajatalo.fi
Loga SÁMi ođasmagasiinna geassemánus! Giellakurssat - Oahpponeavvut Loga SÁMi ođasmagasiinna geassemánus! Les SÁMi ođasmagasiidna i sommeren! Les SÁMi ođasmagasiidna i sommeren! Kalastajan Majatalo Hotel, Karigasniemi FI-99950 KARIGASNIEMI +358 40 729 9637 sales@kalastajanmajatalo.fi www.kalastajanmajatalo.fi
Jorgalan-ja dulkonbálvalusat
Diŋgo / Dongkh / Bestill: SÁMi ođasmagasiidna: www.abc-company.no urho@sarres.fi Diŋgo / Dongkh / Bestill: SÁMi ođasmagasiidna: Jorgalan-ja dulkonbálvalusat Digitála + bábir, 3 mánu: 290 ru. www.abc-company.no urho@sarres.fi Digitála + bábir, 3 mánu: 290 ru. Digitála + bábir, 6 mánu: 490 ru. Digitála + bábir, 490 ru. Opplæring i B-BE-S6 mánu: Tlf: 901 665 Digitála +62bábir, 12 http://www.karasjok.kommune.no mánu: 790 ru. nilmasar@online.no Digitála + bábir, 12 mánu: 790 ru. Opplæring i B-BE-S ClipboardPageNumber
ClipboardPageNumber
ClipboardPageNumber
ClipboardPageNumber
Tlf: 901 62 665 MÁVSSE/BETAL MED nilmasar@online.no MÁVSSE/BETAL MED
http://www.karasjok.kommune.no
Jorgalan-ja dulkonbálvalusat www.abc-company.no
Jorgalan-ja dulkonbálvalusat www.abc-company.no
Doarjjo báikkálaččat! Støtt lokalt! Doarjjo báikkálaččat! ClipboardPageNumber
