Riigikogu valis Eesti presidendiks Alar Karise

Valituks tunnistamiseks oli presidendikandidaadil vaja riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 riigikogu liikme toetust. Teisipäeval hääletas Karise kandidatuuri poolt 72 rahvasaadikut.

Hääletussedeleid jagati välja 80, hääletusest võttis osa 80 saadikut.

Märgistamata hääletussedeleid oli kaheksa, kehtetuid sedeleid ei olnud. EKRE 19 saadikut hääletussedeleid välja ei võtnud, hääletusel ei osalenud ka haiglaravil viibivad Siim Kallas (Reformierakond) ja Helir-Valdor Seeder (Isamaa).

Alar Karis astub presidendiametisse 11. oktoobril, kui annab ametivande riigikogus.

Pärast valimistulemuste väljakuulutamist sai sõna Alar Karis. Ta tänas nii neid, kes tema poolt hääletasid kui ka neid, kes seda ei teinud. ,,Presidendina olen heaks partneriks riigikogus nii kõikidele fraktsioonidele kui ka poliitilistele jõududele,“ lisas Karis.

Riigikogu esimene hääletusvoor Karise suhtes toimus esmaspäeval. Seal Alar Karis vajalikku toetust ei saanud – tema poolt hääletas siis 63 saadikut.

Eesti järgmine president Alar Karis (63) on hariduselt molekulaargeneetik ja arengubioloog.

Ta on töötanud varem Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina ning riigikontrolörina. Alates aprillist 2018 on ta Eesti Rahva Muuseumi direktor.

Esimesena õnnitles välisriikide esindajatest Alar Karist Soome president Sauli Niinistö, kes kirjutas sotsiaalmeedias eesti keeles: ,,Alar Karis, õnnesoovid naabritelt koostöö vaimus.“

(ERR)