2 minute read

Harju tänaval süüdati märtsipommitamise ja Ukraina sõja ohvritele küünlad

Märtsi esimesed päevad on eestlastele väga valusate mälestustega seotud – Eesti linnade 1944. a pommitamiste tõttu.

Tänavu on venelaste Ukrainas toimuvad pommirünnakud, millega purustatakse tsiviiltaristuid ja milles hukkuvad tavakodanikud – ka naised ja lapsed – toonud need mälestused eriti teravalt esile.

Advertisement

Kolmapäeva õhtul süüdati Harju tänaval küünlad 1944. aasta märtsipommitamise ja Ukrainas toimuva sõja ohvrite mälestamiseks. Aktsiooni korraldasid Eesti Mälu Instituut ja Eesti Muinsuskaitse Selts.

Harju tänavale püstitati ohvrite mälestuseks valgus- ja heliinstallatsioon, mis tuletas meelde linnade pommitamise õudusi.

Mälestusküünla president Alar Karise nimel süütas riigipea käsundusohvitser.

Ohvreid mälestades ütles president Karis: „Täna, kui Euroopas langevad taas pommid Ukraina linnadele, meenutame 78 aasta taguseid õhurünnakuid Narvas, Tartus ja Tallinnas. Ka siis langesid pommid elurajoonidele, nagu praegu Mariupolis, Harkivis, Kiievis. Taas on paljude inimeste kodud muutunud varemeiks ja nad peavad sõjapõgenikena kusagil varju otsima.

Lein ja valu on jälle paljudes kodudes.

Öeldakse, et pommid on pimedad. Pommid on pimedad, aga mitte inimesed, kes annavad käsu pommitada ja need, kes täidavad käsku. Nemad teavad, et seal all elavad rahulikud elanikud, lapsed, emad-isad, vanaemad-vanaisad.

Märtsipommitamiste ohvreid Eestis mälestades mälestame ka nüüdses Ukraina tragöödias hukkunuid. Selle sõja iga päev kirjutab ohvrite traagilist nimekirja järjest pikemaks.“

1944. aasta 9. märtsi õhtul pommitas Nõukogude lennuvägi Tallinna linna. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 000 elanikku jäi kodudeta. Hävis rahvussümbol teater Estonia ja vanalinn sai rängalt kannatada Harju tänava piirkonnas. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku.

24. veebruaril 2022 alustas end Nõukogude Liidu õigusjärglaseks kuulutanud Venemaa sõda iseseisva Ukraina vastu. Ukraina linnu pommitatakse halastamatult. Agressori rünnakutes on hukkunud või haavata saanud ÜRO hinnangul üle tuhande tsiviilelaniku ja see arv kasvab pidevalt. Sajad tuhanded ukrainlased on põgenenud surmahirmus oma kodudest, miljonid elavad väga rasketes tingimustes ja pidevas ohus.