juubel
Linnamuusikud ja
HORTUS tekst: JÜRI KUUSKEMAA fotod: KALJU SUUR, BESTART
V
eel esimese Eesti aja algul oli Tallinnas Raekoja platsil vana vaekoja kõrval alles linnamuusikute kompanii maja. Erinevalt Bremeni moosekantidest polnud neil keskajal mitte neli, vaid kuus liiget, eesotsas principal. Kõik nad olid mehed, kelle pasunate küljes lipp linnavapiga. Saksa keeli nimetati nende maja Piperbude – tuututajate ehk piibitajate putka. Asukoht tunnistab, kui vajalikuks linnamuusikuid peeti. Alati, kui raad mingi otsuse või määruse vastuvõtmiseni jõudis ning tahtis seda kodanikele teatavaks teha, pidi raekoja avatud aknale pasundaja ilmuma, kelle esinemise järel üks raehärra vakatanud turuliste ette aknale ilmus ja kõlaval häälel teatavaks tegi, mida auväärse sadama- ja kaubalinna ülitark raad on otsustanud ja millised karistused otsusele mitteallumisele järgnevad. Nõndasamuti vajati linnamuusikuid kõrgete külaliste tervitamisel ja vastuvõttudel raekojas. Kodanike lõbustamiseks
Hortus Musicus sügis 1982
32 APLAUS SÜGIS 2017
suvekuudel olid linnamuusikud kohustatud neljal korral nädalas nelja suvekuu jooksul „tornipasundamist” toime panema. See tähendas puhkpillimängu raekoja tornist. Need olid esimesed teadaolevad vabaõhukontserdid Tallinnas lisaks talupoeglikele torupillipuhumistele Pirita kloostri juures jaanipäeviti.
Kord oli majas
Niinimetatud linnamuusikute ordinants aastast 1522 määras ühtlasi, kuidas ja mida mängida kodanike pulmades ja kui palju tohib miski esinemise eest honorari küsida. Haltuurategemise võimalust polnud, et läheme selle juurde, kes rohkem maksab. Eriti tähtsatel puhkudel mängisid linnamuusikud koos ordukomtuuri muusikutega Toompealt ja ordumeistri omadega Riiast. Puhkpillide kõrval kasutati ka keelpille – lautot, viiuleid ja teisi –, keelpillimuusikat peeti puhkpillimuusikast õilsamaks. Aeg-ajalt puhkesid neil tülid kohalike organistide ja rändmuusikutega, kes meie omadele linnalt ette nähtud leivakannikast endale tükke haukama tikkusid. Linn aga hoolitses omade eest, varustades neid korrapäraselt ka kaleviga uute riiete jaoks, et nad linna teenistuses ikka nooblid välja näeks. Keskaegne muusikute kompanii pidas vastu 1805. aastani. Seejärel jõudsid muusikuteni tükkis väljasureva tsunftisüsteemiga vabaturu põhimõtted ning kompanii hääbus. Tänapäeval on meil nime poolest olemas Taivo Niitvägi juhitav rühm nimega Linnamuusikud, kuid nemad ei esine regulaarselt ega järgi linna esindusvajadusi. Nad sobivad hästi intiimsematele kogunemistele, nagu ka teine vanamuusikaansambel Rondellus. Meie, keskaega kummardavate vanamuusikaansamblite kolmainsuses on eestikontsert.ee