Hooaja programm

Maria Seletskaja Foto: Kaupo Kikkas

KONTSERDIKALENDER jaanuar-mai 2022 Eesti Kontsert jätab enesele õiguse teha kontserdikalendris muutusi.

JAANUAR

L, 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal Rémy Martin’i ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert Triin Ruubel-Lilleberg (viiul) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Maria Seletskaja Kavas: Bernstein, Wieniawski, Delibes, Chabrier, de Falla, Ravel, Glazunov, Gounod, Prokofjev, Grieg, Tšaikovski, Glinka, Hatšaturjan Uusaastakontserdi kava on inspireerinud balletilavalt dirigendipulti suundunud Maria Seletskaja noorpõlvemälestused aasta esimesest hommikust. Vaikne maja, magav perekond ja teleekraan, kust kostab tantsumuusika. Publikuta tants ekraani ees – tants, mis väljendab algava aasta ootusi ja lootusi, justkui rituaalne loits, mis annab igal aastal julgust uskuda soovide täitumisse.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

Vanamuusikafestival Floridante Foto: Sabine Burger

N, 6. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal K, 12. jaanuar kell 19 Heino Elleri muusikakooli Tubina saal „Uuestisünd“ Floridante Consort ja ansambel Maria Valdmaa (sopran) Maarja Helstein (alt) Joosep Trumm (tenor) Taniel Kirikal (bass) Andrew Lawrence-King (renessanssharf) Villu Vihermäe (viola da gamba) Kristo Käo (lauto) Saale Fischer (klavessiin) Kunstiline juht Lodewijk van der Ree (Holland/Eesti) Kavas: Cipriano de Rore, Orlando di Lasso, Giaches de Wert

„Uuestisünd“ (pr renaissance) elustab killukese renessansiaegsete meistrite Euroopat. Kõlab Orlando di Lasso, Cipriano de Rore ja Giaches de Werti vokaalmuusika Francesco Petrarca ja Torquato Tasso lüürilistele tekstidele, milles on peidus tubli annus varjatud kirge ja armuvalu. Lauljaid saadab ansambel Floridante ajastupillidel.

Mari Poll Foto: Kaupo Kikkas

L, 8. jaanuar kell 18 Tallinna raekoda „Pillifondi aarded“ Mari Poll (viiul) Gloria Ilves (viiul) Johanna Vahermägi (vioola) Leho Karin (tšello) Kavas: Milhaud. Keelpillitrio op. 274 Honnegger. Sonatiin viiulile ja tšellole e-moll H.80 Saint-Saëns. Keelpillikvartett nr 2 G-duur op. 153

Kontserdisari „Pillifondi aarded“ alustab uut aastat harva kõlava koosseisuga – keelpillitrioga. Keelpillimuusika sõprade jaoks hõrk ja nauditav, esitab see koosseis interpreetidele kõrgeid kunstilisi nõudmisi. Sari jätkub prantsuse heliloojate loominguga.

E, 10. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal „Maestra Ester Mägi 100“ Tuuri Dede (metsosopran) Hans Christian Aavik (viiul) Arvo Leibur (viiul) Heiki Mätlik (kitarr) Mirjam Avango (klarnet) Terje Terasmaa (vibrafon) Kadri-Ann Sumera (klaver)

Tähe-Lee Liiv (klaver) Ene Salumäe (orel) Segakoor HUIK! Eesti Rahvusmeeskoor Tallinna Kammerorkester Dirigendid Tõnu Kaljuste, Ode Pürg, Mikk Üleoja

Teie ees on eesti muusika maestra Ester Mägi 100. sünniaastapäevale pühendatud kava, mis koostati koos heliloojaga. Mägi sissepoole vaatav ja hillitsetud helikeel avaldub eriti kaunilt just kammerteostes. Kontsert sünnib vaikusest ja viiulisoolost ning kasvab eri koosseisude esituses meeskoori ja oreli võimsaks lõppakordiks – teoseks, mis on pühendatud Ester Mägi õpetajale Mart Saarele.

K, 12. jaanuar kell 16 Estonia kontserdisaal „Lõunamuusika“ Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Ester Mägi ja tema õpetaja Mart Saare looming K, 12. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja L, 15. jaanuar kell 18 Tallinna raekoda N, 20. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja „Torm ja tung“ Kreete Perandi (metsasarv) Jaan Ots (klaver) Kaastegev Priit Volmer (bass, rahvusooper Estonia) Luulet loevad näitlejad Jan Ehrenberg ja Kristiin Räägel Kavas: Schumann. Adagio ja Allegro op. 70 Schubert. „Ständchen“ („Serenaad“) D 889 Schumann. „Kolm romanssi“ op. 94 Schubert. „Erlkönig“ („Metshaldjas“), „Gruppe aus dem Tartarus“ („Grupp Tartarusest“) Schubert. „An die Musik“ („Muusikale“)

„Tormi ja tungi“ ajastu oli 18. sajandil esile kerkinud nooruslik ja romantiline vaimustuspuhang, mille hoovused on meieni toonud palju tundelist kirjandust, muusikat ja kunsti. Seekord jagavad kontserdilava muusika ja poeesia.

Ester Mägi Foto: Kaupo Kikkas

L, 15. jaanuar kell 16 Väravatorn „Mööda Euroopat. Esimene peatus: Prantsusmaa“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

P, 16. jaanuar kell 17 Tallinna raekoda „Muusikaaia õied“ Imbi Tarum (klavessiin)

Hortus Musicuse 50. hooaja kontserdisarjas astuvad üles ansambliga seotud ja sellest väljakasvanud interpreedid ja kollektiivid.

T, 18. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 19. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja N, 20. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal K, 26. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja Klassikatähed 2020. Tähe-Lee Liiv (klaver) Telekonkursi „Klassikatähed 2020“ võitja auhinnakontsert Kavas: Schumann, Ravel, Sibelius

Tähe-Lee Liiv on noor pianist, kes on saavutanud märkimisväärset edu nii kodu- kui ka välismaal. Ta õpib Tallinna muusikakeskkoolis (Marrit GerretzTraksmanni juures), Eesti muusika- ja teatriakadeemias (Ivari Ilja juures), Sibeliuse akadeemias (Hui-Ying Lui-Tawaststjerna juures) ja Itaalias Accademia Perosis (Konstantin Bogino juures). Tähe-Lee seni suurimateks saavutusteks on Eesti pianistide konkursi (2019) ning Eesti Televisiooni telekonkursi „Klassikatähed“ (2020) võit; mõlemal konkursil oli ta noorim osaleja.

N, 20. jaanuar kell 22 Estonia kontserdisaal „Öökontsert“

R, 21. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja Noor jazzitalent 2020 Marianne Leibur (viiul, vokaal) Joel Remmel (klahvpill) Kalle Pilli (kitarr) Heikko Remmel (bass) Ramuel Tafenau (löökpillid) Keelpillikvartett: Linda-Anette Verte (viiul) Katariina Maria Kits (viiul) Ann Mäekivi (vioola) Andreas Lend (tšello)

Noor džässitalent 2020 Marianne Leibur on sametise häälega laulja, kes on end seekord ümbritsenud suure esituskoosseisu ja heade muusikutega. Kontserdil saab kuulda tema debüütalbumile „Marianne Leibur & Ansambel“ salvestatud eestikeelseid lugusid. Marianne Leibur on pärjatud Tallinna linna noore kultuuritegija tiitliga, Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi ja Riga Jazz Stage’i esikohtadega, Raimonds Paulsi eripreemiaga ja Eesti Muusikaauhindade aasta debüütalbumi nominatsiooniga. Praegu õpib lauljatar Sibeliuse akadeemias, tegutseb solistina ning ka laulja-viiuldajamuusikaloojana ansamblis Pillikud.

Tähe-Lee Liiv Foto: Aimar Säärits

Trygve Seim Foto: Antonio Armentano

T, 25. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal K, 26. jaanuar kell l9 Vanemuise kontserdimaja N, 27. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja Kontserdisari „ECM LIVE“ Trygve Seim kvartett. „Helsinki Songs“ Trygve Seim (saksofonid, Norra) Kristjan Randalu (klaver) Mats Eilertsen (kontrabass, Norra) Markku Ounaskari (löökpillid, Soome)

Norra saksofonisti Trygve Seimi uus, lüürilise alatooni, tugevate teemade, lõputute meloodiaotsingute ning avastustega album on klassika juba sündides. Enamasti just põhjanaabrite pealinnas loodud palad kiirgavad austusavaldusi mitmes suunas. Siin on laule, mis viitavad Igor Stravinskile ja Jimmy Webbile, palu, mis on pühendatud Seimi andekatele bändikaaslastele, ja teemasid, mis kergitavad kaabut Ornette Colemani ja Bill Evansi ees.

Kvarteti koosmäng on suurepärane, kõlavad Trygve Seimi ja Kristjan Randalu erakordsed soolod. Kontsert on ühtlasi ka Oslo Rainbow’ stuudios 2018. aasta jaanuaris salvestatud albumi „Helsinki Songs / Helsingi laulud“ esitluskontsert. Plaadi produtsent on plaadifirma ECM juht Manfred Eicher.

Vadim Repin Foto: Gela Megrelidze

27. jaanuar – 6. veebruar MustonenFest Kunstiline juht Andres Mustonen N, 27. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal MustonenFesti galakontsert Vadim Repin (viiul) Ivari Ilja (klaver) Klaaspärlimäng Sinfonietta Dirigent Andres Mustonen Eesti Rahvusmeeskoor Sten Lassmann (klaver) Alo Rammo (lugeja) Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Mendelssohn. Kontserti viiulile, klaverile ja keelpillidele d-moll MWV O4 Schönberg. „Ellujäänu Varssavist“ op. 46 Bloch. „Kol Nidre“ Pärt. „La Sindone“

MustonenFesti gala toob lavale Andres Mustoneni mõttekaaslased muusikas ja sõbrad elus. Esimest korda kõlab Arvo Pärdi teose „La Sindone“ uusversioon pühendusesaajate Vadim Repini ja Andres Mustoneni esituses.

Kahtlemata on selle õhtu üks peategelasi Vadim Repin. Tuline kirglikkus, laitmatu tehnika ja muusikaline poeesia on Repini

mängu iseloomustavad märksõnad. Imelapsena 11-aastaselt Wienawski konkursilt otse muusikamaailma suurtele lavadele lennanud Vadim Repin on pärit Siberist, kuhu ta praegu panustab TransSiberi festivali kunstilise juhina, luues maailmatasemel kontserdiprogramme. Repin on teinud unistuste karjääri: esinenud Londoni Sümfooniaorkestri ja Valeri Gergijeviga, NHK sümfooniaorkestri ja Charles Dutoit’ga, Londoni Filharmooniaorkestri ja Vladimir Jurowskiga. Vadim Repin mängib 1733. aasta Stradivari Rode viiulil.

L, 29. jaanuar kell 19 Tallinna Jaani kirik MustonenFest Tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Ingrid Kõrvits Voces Tallinn Hortus Musicus Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen Kavas: Kõrvits, Pärt, Mendelssohn, Monteverdi

P, 30. jaanuar kell 18 Kadrioru loss MustonenFest „Üksnes Bach“ Andres Mustonen (viiul) Ivo Sillamaa (klaver)

Ellerhein Foto: Siiri Padar

VEEBRUAR

T, 1. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja K, 2. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 3. veebruar kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja MustonenFest „Ave Maria“ Läti õigeusu kiriku meeskoor Logos (Riia) Kunstiline juht preester Ioanne Shenrock Kavas: vene ja juudi õigeusu muusika

Läti õigeusu kiriku meeskoor Logos on loodud preester Ioanne Shenrocki eestvõttel. Ta hakkas õigeusu muusikale pühendunud koori loomise ja arendamisega tegelema 1990. aastatel, mil see oli taas võimalik. Novembris 2013 kujunes koor ümber Läti õigeusu kiriku meeskooriks ja sai uue hingamise. Praegu laulab kooris 13 pühendunud muusikut, kes esinevad kõikjal maailmas. Koori nimi Logos (kreeka keeles sõna, mõte, õpetus) on sügavalt sümboolne: sõnade abil püütakse tuua publikuni laulude mõte, edastada vaimulikku ja humaanset õpetust ning luua side publiku ja muusikute vahel.

K, 2. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal MustonenFest „Nägemuslik klaver“ Aleksei Botvinov (klaver, Ukraina) VJ Videomatics (visuaalkunst) Kavas: Bach, Chopin, Rahmaninov, Glass, Einaudi

Aleksei Botvinov on väljapaistev ukraina pianist, kes on pälvinud kõrge tunnustuse Rahmaninovi teoste tõlgenduste eest. Bachi „Goldbergi variatsioone“ on teda kutsutud esitama üle 300 korra. Kontserdiõhtu Tallinnas on eriline: valge klaveri kaanele kuvatakse esitatavast muusikast inspireeritud visuaal. Video ja klassikalise muusika sümbioosis sünnib uuenduslik ja tänapäevane tervik, mis austab sajanditevanuseid muusikatraditsioone.

R, 4. veebruar kell 19 Tallinna Jaani kirik MustonenFest „Aegade sild“ Eesti Filharmoonia Kammerkoor Kunstiline juht Kaspars Putniņš Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Krigul (esiettekanne), Kaumann, Monteverdi

Andres Mustonen: „Meie ülim ülesanne on tuua tänapäeva kõrgetasemelised loojad publiku ette, just nagu Monteverdi ja Scheidti muusika on nende kaasaegsete kaudu meieni jõudnud. Isegi kui kunst võis omaaegsele kuulajale sel hetkel tunduda ootamatu, on ometi just heliloojate ea- ja aatekaaslased need, kes jätavad uue loomingu maailma kõlama. Sedasama peame meie tegema praeguste loojatega, kõrges kunstilises vaimus ja soojas emotsionaalsuses. Kontserti kaunistab Ülo Kriguli teose esiettekanne.“

L, 5. veebruar kell 19 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja P, 6. veebruar kell 16 Vanemuise kontserdimaja MustonenFest Alberto Martini (viiul, Itaalia) I Virtuosi Italiani

Aleksei Botvinov Foto: Nikolay Vdovenko

Kaastegev Andres Mustonen (viiul) Vivaldi „Aastaajad“

Mainekas Itaalia barokkorkester I Virtuosi Italiani tegutseb Veronas alates 1989. aastast. Orkester on osalenud Veneetsia Püha Markuse kiriku kontserdisarjades, salvestanud üle saja plaadi, pälvinud tunnustust esitustraditsioone ja vanu instrumente austavate ajalootundlike ettekannete eest.

T, 8. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja N, 10. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal R, 11. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja „Klaveriõhtu“ Kalle Randalu (klaver) Kavas: Beethoven. Klaverisonaat nr 8 c-moll op. 13 („Pateetiline“) Beethoven. Klaverisonaat nr 23 f-moll op. 57 („Appassionata“) Beethoven. Klaverisonaat nr 29 B-duur op. 106 („Hammerklavier“)

Kalle Randalu on rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud eesti pianist, ja pole liiast mainida, et seni ainus eestlasest Tšaikovski konkursi laureaat. Tema sooloõhtute kavad on hoolikalt läbimõeldud ja mitmekihilise sõnumiga. Seekord on asi lihtne. Kuna viimased aastad on olnud teadagi millised, ütles Kalle Randalu, et talle jäi väheks Beethovenist, loojast, kelle suur juubeliaasta koos grandioossete plaanidega mattus üleilmse tervisekriisi alla. Nii kõlavadki kontserdil Beethoveni fenomenaalsed klaverisonaadid.

I Virtuosi Italiani Foto: Maki Galimberti

N, 10. veebruar kell 12 Pärnu kontserdimaja R, 11. veebruar kell 12 Jõhvi kontserdimaja T, 15. veebruar kell 12 Vanemuise kontserdimaja Poulenc. „Elevandipoeg Babar“ Muusikaline lastelugu Jutustaja Sepo Seeman Liivamaalija Madli Luuk Pärnu Linnaorkester Dirigent Kaspar Mänd Liigutav lugu elevandipoja raskest lapsepõlvest, linna sattumisest, kohanemisest, olukordade enda kasuks pööramisest ja võitjana kodukohta tagasi pöördumisest. Prantsuse helilooja Poulenci värvikat orkestrimuusikat toetavad Sepo Seemani loetavad tekstid ja liivamaalija eriline kunst.

Koostöös Pärnu Linnaorkestriga

N, 10. veebruar kell 22 Estonia kontserdisaal „Öökontsert“ Mingo Rajandi Quintet Mingo Rajandi (kontrabass) Liisi Koikson (vokaal) Joel Remmel (klaver) Marek Talts (kitarr) Ahto Abner (löökpillid)

Mingo Rajandi Quintet viib kuulajad poeetilisele öörännakule. Mitmekülgse taustaga helilooja ja kontrabassisti Rajandi loomingus kohtuvad lihvitud kompositsioon, vabaimprovisatsioon ja interdistsiplinaarsus. Ansambli viis liiget, igaüks tugevalt isikupärase muusikalise käekirjaga, moodustavad koos ühtse organismi, mille sisepõlemine võib live-kontsertidel kerkida kõrgete temperatuurideni. Mingo Rajandi Quintet on välja andnud albumi „To Be“ (2020), mis nomineeriti ka Eesti Muusikaauhindadel parima jazzalbumi kategoorias ning eelmisel aastal aasta jazzansambli kategoorias. Heliloojana on Mingo Rajandi pälvinud Eesti teatriauhindade parima originaalmuusika preemia lavastuse „Kontrabass“ (2020) eest ja aasta jazzhelilooja tiitli (2020).

L, 12. veebruar kell 16 Väravatorn „Muusikaaia õied“ Gambakonsort Väike RinG Kunstiline juht Peeter Klaas

K, 16. veebruar kell 16 Estonia kontserdisaal „Lõunamuusika“ „Torm ja tung“

Trio '95 Foto Peter C. Theis Trio ’95 Robert Traksmann (viiul) Marcel Johannes Kits (tšello) Rasmus Andreas Raide (klaver) Ajastu luulet loevad noored näitlejad Jan Ehrenberg ja Kristiin Räägel

Tormi ja tungi ajastu muusika väikevorme esitab eesti noorte tippmuusikute ansambel Trio ’95. Koosmängu alustati Tallinna muusikakeskkooli klassivendadena juba algklassides ja nii on tänaseks ühist musitseerimist peagi juba 15 aastat. Trio on pälvinud rohkelt tunnustust: 2020. aasta märtsis võitis Trio ’95 I koha rahvusvahelisel Ilmari Hännikäineni nimelisel kammermuusika konkursil Soomes ja seejärel Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. 2021. aastal saavutas Trio ’95 esimese preemia Tallinna rahvusvahelisel klaverikammermuusika konkursil.

K, 16. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 17. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal R, 18. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja Klassikatähed 2020. Siret Sui (flööt) Kaastegev Sten Heinoja (klaver) Puhkpillikvintett: Siret Sui (flööt) Ingely Laiv-Järvi (oboe) Kevin Mattias Klasman (klarnet) Jakob Peäske (fagott) Jürnas Rähni (metsasarv)

Telekonkursil „Klassikatähed 2020“ kolmanda koha pälvinud Siret Sui kujundab auhinnakontserdi oma maitse järgi. Kontserdi esimeses pooles kõlab klassikaline flöödirepertuaar ja teise poole täidab harva kõlav koosseis – puhkpillikvintett. Ootame noorte muusikute säravat enesetutvustust.

L, 19. veebruar kell 16 Väravatorn „Mööda Euroopat. Teine peatus: Inglismaa“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

L, 26. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal P, 27. veebruar kell 17 Jõhvi kontserdimaja „Teel Viini“ Eesti Sinfonietta Dirigent Emilia Hoving (Soome) Kavas: Haydn. Sümfoonia nr 1 D-duur, Hob I:1 Pärt. „Fratres“ Lotta Wennäkoski. „Hava“ (esiettekanne Eestis) Pärt. „Cantus in Memoriam Benjamin Britten“ Haydn. Sümfoonia nr 104 D-duur, Hob I:104

25. märtsil esineb Eesti Sinfonietta Viini Konzerthausis, olles seni ainus Eesti orkester, kes on saanud tagasikutse Viini. Eesti Sinfonietta eelmine kontsert toimus Viini Musikvereini kuldses saalis ning seda juhatas Kristiina Poska. Noore dirigendi Emilia Hovingu tähelend algas 2019, mil Jorma Panula soovitas teda ootamatult haigestunud Pablo HerasCasado asemel juhatama Soome Raadio Sümfooniaorkestri kontserti. Pärast debüüte mitme Euroopa suure orkestri ees töötab ta Mikko Francki kutsel alaliselt Prantsuse Raadio Filharmoonikute abidirigendina.

MÄRTS

R, 4. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja Vanemuise Sümfooniaorkester Signe Sõmer (klarnet) Dirigent Martinš Ozolinš Kavas: Arturs Maskats. „Tango“ Ardo Ran Varres. Klarnetikontsert (esiettekanne) Rimski-Korsakov. Sümfooniline süit „Šeherezade“

Koostöös Vanemuise teatriga

R, 4. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja L, 5. märts kell 19 Estonia kontserdisaal „Astor Piazzolla 101“ Tim Kliphuis Trio Tim Kliphuis (viiul) Nigel Clark (kitarr) Roy Percy (kontrabass) Kaspar Uljas (bandoonium) Tallinna Kammerorkester

Kõlab Astor Piazzolla originaallooming ning Tim Kliphuisi seaded triole ja orkestrile.

Eesti Sinfonietta Foto: Eva Ollikainen

Sellisena koostatud Piazzolla juubelikava on võib-olla veidi erandlik ja loodetavasti ka pisut enamat kui lihtsalt üks juubelikontsert. Loomulikult kõlavad helilooja tuntud standardid nagu „Libertango“ ja „Oblivion“, aga kavas on ka viiteid Piazzolla armastusele džässi vastu, mis sai tõuke tema kujunemisaastatel New Yorgis kõlanud muusikast. Piazzolla oluliseks mõjutajaks on ka klassikaline muusika, mida ta õppis Nadia Boulangeri juures Pariisis.

Tallinna Kammerorkester ja Tim Kliphuis Trio on mitmel korral väga veenvalt esitlenud ühist muusikalist keemiat ning laitmatut teineteisemõistmist ja tunnetust. Tim Kliphuisi omanäolised ja leidlikud seaded oma triole ja orkestrile on kutsunud esile publiku vaimustunud vastuvõtu. Kontserdil osaleb ka Kaspar Uljas – Eesti ainus nn Piazzolla instrumendi ehk bandooniumi mängija.

Koostöös Tallinna Filharmooniaga

L, 5. märts kell 16 Väravatorn „Mööda Euroopat. Kolmas peatus: Hispaania“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

E, 7. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja T, 8. märts kell 19 Estonia kontserdisaal K, 9. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 12. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja Valter Soosalu (vokaal, harpejji) Estonian Cello Ensemble Kavas barokihitid ja muusikaseaded just sellele eripalgelisele koosseisule.

K, 9. märts kell 16 Estonia kontserdisaal „Lõunamuusika“ „Prantsuse öölaulud“ Oliver Kuusik (tenor) Irina Zahharenkova (klaver) Kavas: Chopin, Duparc, Poulenc, Fauré

Öö on romantismiaja heliloojate lemmikaeg, selles on salapära, ohtu ja sensuaalsust. Kava heidab pilgu ööst inspireeritud teostele – Chopini nokturnidele ja prantsuse heliloojate ööteemalistele lauludele. Neid esitavad tundliku väljenduslaadiga interpreedid, tenor Oliver Kuusik ja pianist Irina Zahharenkova.

N, 10. märts kell 19 Estonia kontserdisaal „Klaveriõhtu“ Stephen Hough (klaver, Inglismaa/Austraalia) Kavas: Alan Rawsthorne. „Bagatellid“ Schumann. „Kreisleriana“ op. 16 Stephen Hough. „Partita“ Chopin. Ballaad nr 3 As-duur op. 47 Chopin. Skertso nr 2 b-moll op. 31

Stephen Hough – pianist, helilooja, klaveriprofessor, kirjanik, ajakirjanik – on värvikas isik ja suur kunstnik Eesti Kontserdi hooajakavas, kontserdisarjas „Klaveriõhtu“. Hough on salvestanud ligemale 60 plaati ja pälvinud akadeemilise muusikamaailma kõrgeimat võimalikku tunnustust: Deutsche Schallplattenpreis, Diapason d’Or, Le Monde de la Musique, mitu Grammy nominatsiooni, kaheksa Gramophone Magazine’i auhinda, sh aasta heliplaat 1996 ja 2003 ja Gramophone’i kuldplaat 2008; tunnustus Saint-Saënsi klaverikontsertide viimase 30 aasta parima salvestise eest, ja Diapason d’Ori aasta plaadi 2012 tiitel Chopini valsside salvestise eest. Intensiivse muusikuelu kõrval avaldab Hough regulaarselt kirjutisi The Guardianis, The Timesis, The Tabletis, Gramophone’is, BBC Music Magazine’is ja The Telegraphi blogis.

Tim Kliphuis Trio Foto: Maaike Eijkman

L, 12. märts kell 16 Väravatorn „Muusikaaia õied“ Rondellus Kunstiline juht Robert Staak

T, 15. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja N, 28. aprill kell 19 Vabamu „Võim ja vaim. Šostakovitš ja Stalin“ Juuli Lill (metsosopran, RO Estonia) Theodor Sink (tšello) Kadri-Ann Sumera (klaver) Jaak Juske (kommentaarid) Kavas: Šostakovitš. Sonaat tšellole ja klaverile d-moll op. 40 Šostakovitš. „Kuus poeemi Marina Tsvetajeva sõnadele“ op. 143a Šostakovitš. Prelüüd ja fuuga d-moll nr 24 op. 87 Šostakovitš. „Soome süit“ (valitud katkend)

Šostakovitši ja Stalini suhted olid keerulised. Helilooja püüdis jääda truuks oma muusikale, türann aga muutis selle pea võimatuks, kord keelates teoste ettekanded, kord tellides neid sõjaväelisteks tegevusteks. Šostakovitš pidi näiteks Nõukogude vägede sissemarsiks Helsingisse kirjutama „Soome süidi“. 1948. aastal sattus Šostakovitš ja tema looming aga jäädavalt Stalini põlu alla.

N, 17. märts kell 19 Estonia kontserdisaal „B4CH. Neli klaverit“ Sten Heinoja (klaver) Sten Lassmann (klaver) Daumants Liepins (klaver, Läti) Reinis Zariņš (klaver, Läti) Tallinna Kammerorkester Dirigent Anna Duczmal-Mróz (Poola)

Teie ees on erakordne rahvusvaheline koosseis, kes saab esmakordselt kokku Tallinnas ja kelle esituses kõlavad kõik Bachi kontserdid kahele, kolmele ja ka neljale klaverile. Kontserdile järgneb programmi salvestus ning ühised kontserdid mitmes Euroopa riigis. R, 18. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja P, 20. märts kell 18 Tallinna raekoda „Torm ja tung“ Keelpillikvartett M4GNET Robert Traksmann (I viiul) Katariina Maria Kits (II viiul) Mart Kuusma (vioola) Marcel Johannes Kits (tšello) Näitlejad Jan Erik Ehrenberg ja Kristiin Räägel

Suurepärastest noortest muusikutest koosnev keelpillikvartett esitab tormi ja tungi ajastu (tollal veel) noorte heliloojate kirjutatud tulist ja maailma muutvat muusikat. Goethe ja Schilleri tekste esitavad noored näitlejad. M4GNET on noor keelpillikvartett, mille kokkupanekuks andis tõuke Eesti Kultuurkapitali kammeransamblite residentuuriprogramm. 2021. aastal võitis M4GNET Poolas Krakówis esimese preemia KraCamera rahvusvahelisel kammermuusika konkursil. Ansambli viiuldajad mängivad Eesti Pillifondi haruldastel instrumentidel.

K, 23. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja N, 24. märts kell 19 Estonia kontserdisaal R, 25. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja Klassikatähed 2020. Triinu Piirsalu (viiul)

Triinu Piirsalu (viiul) Sten Heinoja (klaver) Klaveritrio Meri: Triinu Piirsalu (viiul) Simon Svoboda (tšello) Tähe-Lee Liiv (klaver)

Telekonkursil „Klassikatähed 2020“ teise koha saavutanud Triinu Piirsalu auhinnakontserdi kava koostab noor muusik oma soovide kohaselt. Seekord ettekirjutusi ei tehta, teostele pole kolmeminutilist ajapiirangut, pole uhkeid kostüüme ega virtuoossuse tippkursust. Kontserdi esimeses pooles otsustas Triinu esitada koos pianist Sten Heinojaga klassikalist viiulirepertuaari ning kava teises pooles kõlab imeline Schuberti klaveritrio hiljuti formeerunud klaveritrio Meri esituses. Kontserdi lõpuosas

Triinu Piirsalu Foto: Tiit Blaat

on Triinu Piirsalul plaan kutsuda publiku seast välja kõik saalis viibivad viiuldajad ja mängida nendega koos rahvamuusikat nii kuis pillid lubavad ja näpud võtavad.

R, 25. märts kell 19 Estonia kontserdisaal „Kevadsümfoonia“ Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Mihhail Gerts Kavas: Schumann. Sümfoonia nr 1 B-duur op. 38 „Kevadsümfoonia“ Jüri Reinvere. Uus teos (esiettekanne) Oja. Sümfoonia nr 1

Enne kontserti kell 18 vestlus ja eelkontsert Vestlevad Jüri Reinvere ja Mihhail Gerts Mihhail Gerts (klaver) Keelpillikvartett M4gnet Robert Traksmann (viiul) Katariina Maria Kits (viiul) Mart Kuusma (vioola) Marcel Johannes Kits (tšello) Kavas Eduard Oja klaverikvintett

Rahvusvaheline muusikaelu suursündmus, Jüri Reinvere uue teose maailma esiettekanne on ümbritsetud dirigent Mihhail Gertsi ja helilooja Jüri Reinvere ühiselt välja valitud teostega. Sümfooniakontserdile eelneb põnevate isiksuste, erudiitide Jüri Reinvere ja Mihhail Gertsi vestlus.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

L, 26. märts kell 18 Tallinna raekoda „Pillifondi aarded“ Pillifondi keelpillikvartett Hans Christian Aavik (viiul) Katariina Maria Kits (viiul) Johanna Vahermägi (vioola) Valle-Rasmus Roots (tšello)

Kavas: Fauré. Keelpillikvartett e-moll op. 121 Ravel. Keelpillikvartett F-duur

T, 29. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja K, 30. märts kell 19 Estonia kontserdisaal „Tenebrae“ Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent Mikk Üleoja Kavas: Uusberg, Gesualdo

Kannatusaja responsooriumid on läbi aegade heliloojaid inspireerinud – need emotsionaalsed tekstid võimaldavad Kristuse kannatusi peaaegu et isiklikult läbi elada. Kontserdi kava käsitleb teemat Pärt Uusbergi ja Carlo Gesualdo loomingu kaudu. Meile avanevad eri ajastud ja vaatenurgad ning suured kontrastid.

N, 31. märts kell 19 Vabamu „Võim ja vaim. Arvo Pärt ja ENSV“ Harry Traksmann (viiul) Olga Voronova (viiul) Laur Eensalu (vioola) Leho Karin (tšello) Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) Kommentaarid: Immo Mihkelson

Ettekandele tulevad Arvo Pärdi teosed on komponeeritud enne helilooja lahkumist ENSVst 1980. aastal. Sellesse perioodi jääb ka Pärdi järgneva loomeperioodi käekirja määranud stiili tintinnabuli sünd. Kava on ülevaade autori loomingulistest otsingutest, sisemisest vajadusest vaimsuse ja uute väljendusvahendite järele.

APRILL

N, 31. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 1. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja L, 2. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Flandria sümfooniaorkester (Symfonieorkest Vlaanderen / Belgia) Nils Mönkemeyer (vioola) Dirigent Kristiina Poska Kavas: Krigul. Uus teos (esiettekanne) Walton. Vioolakontsert Beethoven. Sümfoonia nr 6 F-duur op. 68 („Pastoraalne“)

Flandria sümfooniaorkester on üks Belgia juhtorkestreid, mis koosneb pühendunud muusikutest ning mida on läbi ajaloo juhatanud maailma kontserdilavadel kõrgelt hinnatud dirigendid. Orkester tellib ja esitab uusi helitöid, kuid on eriti tunnustatud akadeemilise sümfoonilise repertuaari esituste eest.

Eestisse tuleb orkester oma uue peadirigendi Kristiina Poska juhatamisel. Kontserti kaunistab orkestri tellimusel sündinud Ülo Kriguli uue teose esiettekanne.

L, 2. aprill kell 16 Väravatorn „Mööda Euroopat. Neljas peatus: Madalmaad“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

K, 6. aprill kell 16 Estonia kontserdisaal „Lõunamuusika“ Tallinna muusikakeskkooli sümfooniaorkester Dirigent Jaan Ots

N, 7. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal „Muusikat ja draamat“ Laval on Elisabeth Reinsalu (kõnehääl), Mati Turi (lauluhääl) ja Martti Raide (klaverihääl) Kavas: Robert Schumanni ja Johannes Brahmsi looming Sõna saab eeterlikult lummav muusa – Clara Clara ja Robert Schumanni ning Johannes Brahmsi lugu on üks muusikaloo paremini teada olevaid keerdkäike, kus on palju tundeid ja geniaalset muusikat. Maailm oleks vaesem paik, kui selle muusikakolmiku isiklikud elud, armastus ja kannatus poleks omas ajas põimunud. Käsitleme inimhingi ja suhtesõlmi, inspiratsiooni, loomingut ja selle allikad.

N, 7. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja K, 13. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja N, 14. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal „Bachiga kosmoses“ Jaak Sooäär (kitarr) Ivo Sillamaa (klavessiin) Keelpillikvartett Prezioso

Elektrikitarr võib esmapilgul tunduda J. S. Bachi muusika esitamiseks ootamatu, kuid kitarrist Jaak Sooäär on selle sobivuse aastate jooksul eri koosseisudes korduvalt ära proovinud. Tihe koostöö Ivo Sillamaaga Bachi kammerteoste esitamisel viis unistuseni orkestrivärvide kaasamisest, mis nüüd koos keelpillikvartett Preziosoga teoks saab.

Kontserdil „Bachiga kosmoses“ esitatakse kammertsükleid ja soolonumbreid, milles Bachi muusika ei ole seatud ega muudetud, kuid elekter ja improvisatsioonilised vahepalad tekitavad Bachi muusikale uudse keskkonna ja viivad kuulaja teistele trajektooridele.

Nils Mö nkemeyer Foto: Irè ne Zande Kopie

L, 9. aprill kell 16 Väravatorn „Muusikaaia õied“ Neeme Punder (flööt) Ene Nael (klavessiin)

L, 9. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal Graun/Bach. „Passion Pasticcio“ Ágnes Kovács (sopran) Eszter Balogh (alt) Zoltán Megyesi (tenor) Lóránt Najbauer (bass) Budapesti Purcelli koor Helsingi Barokkorkester Dirigent Aapo Häkkinen

Pastišš (pr pastiche, it pasticcio ehk jäljendus) on kunstiteos, mis teadlikult jäljendab mõne ajastu stiili või motiive. Muusikas kutsutakse pastiššideks ka teoseid, millel on rohkem kui üks autor. Vähemalt kolme barokiaja helilooja suure pastiššpassiooni selgrooks on Carl Heinrich Grauni kannatusaja kantaat, mida täiendab Johann Sebastian Bachi just selle teose jaoks elu lõpuaastatel kirjutatud muusika.

Budapesti Purcelli koori lõi György Vashegyi 1990. aastal Henry Purcelli barokkooperi „Dido ja Aeneas“ ettekandeks. Koor koosneb kutselistest lauljatest, mitmed neist on ka instrumentalistid eri orkestrites; nende repertuaar ulatub Gesualdost Mozartini, kuid kavas on ka kaasaegset muusikat.

Helsingi Barokkorkestri esinemised ja salvestised on juba paarkümmend aastat köitnud publikut oma emotsionaalse kõnekuse ja nakatava elujõuga. Alates 2003. aastast Aapo Häkkineni eestvedamisel töötava orkestri repertuaar, nägemus ja külalissolistide valik on loonud Helsingi Barokkorkestrile Soomes omalaadse kultusansambli maine.

P, 10. aprill kell 18 Tallinna raekoda Kontserdisari „Torm ja tung“ Trio Fides Anete Vinkel (flööt) Evita Lohu (klaver) Jakob Peäske (fagott) Kaastegevad noored näitlejad Jan Erik Ehrenberg ja Kristiin Räägel

Aapo Häkkinen Foto: Marco Borggreve

Kavas: romantiline luule ja muusika

Eesti Kontserdi auhinnakontsert rahvusvahelise klaverikammermuusika konkursi „Tallinn 2021“ võitjale.

K, 13. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja N, 14. aprill kell 22 Estonia kontserdisaal „Öökontsert“ (ainult Tallinnas) Keelpillitrio Triin Ruubel-Lilleberg (viiul) Xandi van Dijk (vioola) Theodor Sink (tšello) Kavas: Bach. „Goldbergi variatsioonid“ BWV 988 (Dmitri Sitkovetski seade)

Meditatiivne kontserdiprogramm suure reede eelõhtul, eriti tundliku ja hõrgu koosseisu, keelpillitrio esituses. Dmitri Sitkovetski: „Loodan, et kuulajad jagavad mu eluaegset teekonda läbi „Goldbergi variatsioonide“ ja minu muusikaarmastust. On tõsi, et 1742. aastal avaldatud Bachi variatsioonide esmaväljaandel seisab helilooja märge, et kõnealune teos on mõeldud „nautimiseks muusikaarmastajatele“.“

N, 14. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja R, 15. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal L, 16. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja Dvořák. „Stabat Mater“ Oratooriumikoor Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Arvo Volmer

Antonín Dvořáki „Stabat Mater“ on suurjooneline oratoriaalne teos, mis kasutab sümfooniaorkestri, võimsa oratooriumikoori ja vokaalsolistide kogu värvipaletti. See on liigutav, romantilise helikeelega muusika, loodud väljendama sügavat isiklikku tragöödiat ja valu. Olemuselt sakraalne teos on meditatiivne ja aus muusikaline rännak läbi kaotuse ja leina, tundeline teekond, mis usub paremasse homsesse.

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

L, 16. aprill kell 16 Väravatorn „Meie millenniumi muusika“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen Kavas: Pärt, Silvestrov, Knaifel, Kaumann

E, 18. aprill kell 12 Estonia kontserdisaal „Curioosum“ Noortelugu „Rõõm on parim rohi“ Kunstnik Navitrolla Helilooja Fabrizio Nastari KNM Eesti Hypervsn EMTA heliloomingu ja kaasaegsete etenduskunstide kateeder Eesti Sinfonietta Kavas: Vivaldi. „Aastaajad“ Fabrizio Nastari / Navitrolla. „Kevad“ (maailma esiettekanne) Raskatov. „Kokkuvõte aastaaegadest“ („The Season’s Digest“)

Kuidas on 18.–21. sajandi heliloojad kujutanud aastaaegu? Mis on muutunud, kas midagi on sarnast? Teekond Vivaldi maailmakuulsast teosest „Aastaajad“ Tšaikovski tsükli humoorika töötluse kaudu selle kontserdi jaoks loodud maali ja muusika ühisteoseni. Kontserti ilmestab hologramm – visuaal, mis näitab Navitrolla maali kujunemist detailidest tervikuks. Muusika ja tehnika abil rullub kontserdikülastaja silme ees lahti üks lugu …

Koostöös muusika- ja teatriakadeemia ja KNM Eesti Hypervsniga

N, 21. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja „Tulevikumuusikud“ Heino Elleri muusikakooli noored solistid Ühendsümfooniaorkester Dirigent Lilyan Kaiv

Talvel 2022 valib Heino Elleri muusikakool välja õpilased, kes astuvad kevadel solistidena publiku ette koos oma kooli ja Vanemuise sümfooniaorkestri muusikutest koosneva ühendorkestriga. Dirigendipuldis on Lilyan Kaiv.

Koostöös Heino Elleri muusikakooli ning Vanemuise teatriga

N, 21. aprill kell 19 Eesti arhitektuurimuuseum Eesti Muusika Päevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor Dirigent Lodewijk van der Ree Kavas: esiettekanded Jüri Reinverelt, Arash Yazdanilt, Andrus Kallastult

Koostöös Eesti Muusika Päevade ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga

Angela Hewitt Foto: Mai Wolf

L, 23. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal „Klaveriõhtu“ Angela Hewitt (klaver, Kanada) Kavas: Bach. „Fuugakunst“ BWV 1080

Angela Hewitt on üks maailma tuntumaid Bachi-pianiste. Ta sai tuntuks aastail 1994–2005 sündinud Bachi-salvestiste tsükliga, mis katab kõik helilooja tuntumad klahvpilliteosed. Hewitti „Fuugakunsti“ salvestis avaldati alles 17. oktoobril 2014. Angela Hewittile on omistatud arvukalt mainekaid auhindu, neist märkimisväärsemad on Kanada aasta muusiku tiitel 1986 ja esimene BBC Radio 3 kuulajate auhind 2003. aastal. Riikliku tunnustusena on ta valitud Kanada Ordu (Order of Canada) ja Briti Impeeriumi Ordu (Order of the British Empire) liikmeks.

N, 28. aprill kell 19 Vabamu „Võim ja vaim. Šostakovitš ja Stalin“ Juuli Lill (metsosopran, RO Estonia) Theodor Sink (tšello) Kadri-Ann Sumera (klaver) Jaak Juske (kommentaarid) Kavas: Šostakovitš. Sonaat tšellole ja klaverile d-moll op. 40 Šostakovitš. „Kuus poeemi Marina Tsvetajeva sõnadele“ op. 143a Šostakovitš. Prelüüd ja fuuga d-moll nr 24 op. 87 Šostakovitš. „Soome süit“ (valitud katkend)

Šostakovitši ja Stalini suhted olid keerulised. Helilooja püüdis jääda truuks oma muusikale, türann aga muutis selle pea võimatuks, kord keelates teoste ettekanded, kord tellides neid sõjaväelisteks tegevusteks. Šostakovitš pidi näiteks Nõukogude vägede sissemarsiks Helsingisse kirjutama „Soome süidi“. 1948. aastal sattus Šostakovitš ja tema looming aga jäädavalt Stalini põlu alla.

L, 30. aprill kell 16 Väravatorn „Mööda Euroopat. Viies peatus: Itaalia“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

MAI

K, 4. mai kell 19 Tartu ülikooli aula N, 5. mai kell 19 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Curioosum“ „Muusika ja ajulained“ Irina Zahharenkova (klaver) Elizabeth Sillo (vokaal, BBC Walesi rahvuslik segakoor) Dr Nicholas Stark-Tsarouchas (kliiniline neuropsühholoog, Kenti ülikool, Londoni ülikool) Kavas: Chopin, gregooriuse laul, Bach, Händel, Mozart, Tšaikovski, Pärt

Muusika vastuvõtmine ja musitseerimine – mille poolest nad erinevad? Eksperimenti visualiseerivad kaks reaalajas diagrammi, mida kommenteerib teadlane. Dr Nicholas Stark-Tsarouchas on NASA aju-uuringute programmi eestvedaja ja biomeetriliste aju-uuringute juht, Ühendkuningriigi üks kõrgemalt kvalifitseeritud neurofüsiolooge. Sama kontsert toimub ka Kenti ülikoolis ja selle tulemusi kasutatakse sealse ülikoolihaigla ravikavas.

Koostöös Tallinna ülikooliga

Theodor Sink Foto: Kaupo Kikkas

N, 5. mai kell 22 Estonia kontserdisaal „Öökontsert“ „Vaikuse piiril“ Anna-Liisa Eller (psalteerium, kannel) Taavi Kerikmäe (klavikord) Kavas: keskaja ja varabarokkmuusika

Klavikord ja psalteerium on vaikse kõlaga muusikainstrumendid, mis sageli jäävad kõlajõult võimsamate pillide varju ja mille kasutusvõimalused ansamblipillina on neile omase intiimse kõla tõttu piiratud. Öökontserdil kõlavad need tundlikud pillid nii sooloinstrumendi kui ansamblipartnerina.

K, 11. mai kell 16 Estonia kontserdisaal Kontserdisari „Lõunamuusika“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

N, 12. mai kell 19 Estonia kontserdisaal „Klaveriõhtu“ Mantas Šernius (klaver, Leedu) Eesti pianistide konkursi Eesti Kontserdi auhinnakontsert

Mantas Šernius Foto: Kaupo Kikkas Kavas: Debussy. „Ilutulestik“ („Feux d’artifice“) (Prelüüdid II vihik nr 12) Beethoven. Rondo a capriccio G-duur op. 129 Sisask. Neli osa klaveritsüklist „Lõunataevas“ op. 52 Liszt. „Mefisto valss“ nr 1, S.514 Mussorgski. „Pildid näituselt“

Mantas Šernius alustas klaveriõpinguid 2001. aastal Druskininkai muusikakoolis Leedus. Alates 2015. aastast on Mantas Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorant, prof Ivari Ilja õpilane. Hiljuti omandas Šernius magistrikraadi ka kammermuusika alal Marje Lohuaru juhendamisel. Mantas Šernius on pälvinud auhindu mitmel rahvusvahelisel pianistide konkursil. Viimased säravad tulemused pärinevad 2019. aastast Hiinas toimunud Tšaikovski konkursilt ning Eesti pianistide konkursilt, kus ta pälvis mõlemal 1. preemia.

R, 13. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja P, 15. mai kell 17 Jõhvi kontserdimaja Hooaja lõppkontsert Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor Tartu ülikooli kammerkoor Voces Tallinn Solistid: Katrin Targo (sopran) Annely Peebo (metsosopran) Dirigent Risto Joost Kavas: Wagner. Avamäng ooperile „Nürnbergi meisterlauljad“ Mahler. Sümfoonia nr 2 c-moll „Ülestõusmissümfoonia“ Mahler. „Rückerti laulud“

Vanemuise teatri ja Eesti Kontserdi koostööprojekt

L, 14. mai kell 16 Väravatorn „Mööda Euroopat. Kuues peatus: Saksamaa“ Hortus Musicus Kunstiline juht Andres Mustonen

L, 21. mai kell 16 Väravatorn „Muusikaaia õied“ Linnamuusikud Kunstiline juht Taivo Niitvägi