SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
Nr 3 (245)
MÄRTS 2015
Sisekaitseakadeemia rektoriks saab Katri Raik S
Toomas Viks, Siseministeeriumi pressinõunik
iseminister Hanno Pevkur võttis 6. märtsil vastu otsuse, et Sisekaitseakadeemia uueks rektoriks saab senine Narva kolledži direktor Katri Raik. Raik asub tööle juunis, kui lõpeb senise rektori Lauri Taburi 5aastane ametiaeg.
„U
uelt rektorilt ootame Sisekaitseakadeemia edasiarendamist ja vastamist muutunud julgeolekuolukorras tekkinud välja-
kutsetele. Katri Raiki nägemus akadeemia juhtimisest vastas neile tulevikuvajadustele kõige paremini,“ ütles siseminister Hanno Pevkur.
Raiki poolt rääkis ka tema märkimisväärne juhtimiskogemus avalikus sektoris ning rakendusliku suunaga kõrgkooli ülesehitamise ja arendamise kogemus. „Tegemist on suure ja tõsise väljakutsega ning luban anda endast parima,“ ütles tulevane rektor Raik. „Õpingud Sisekaitseakadeemias peavad olema hea karjääri kindel algus,
selleks on väga oluline hea koostöö tööandjatega ja õpilaste mitmekülgne arendamine – tänane töö nõuab siseturvalisuse spetsialistilt oluliselt rohkem, kui ainult head füüsilist vormi ja seaduste tundmist.“ Raik on 15 aastat juhtinud Tartu Ülikooli Narva kolledžit ning vahepeal töötanud 2 aastat Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri-
na. Tal on filosoofiadoktori kraad ajaloos, talle on omistatud 3. klassi Valgetähe teenetemärk ja tiitel Aasta naine 2013. Sisekaitseakadeemia rektoriks kandideeris 9 inimest. Esialgse valiku kandidaatide seast tegi rektori valikukomisjon, lõpliku otsuse kahe lõppkandidaadi vahel tegi siseminister.
Intervjuu akadeemia tulevase rektori Katri Raikiga K
as teist seniste Narvas elatud aastatega on juba saanud narvakas? Jah, Narva on minu kodu. Olen sündinud Tartus, ka Tartu on mulle armas. Ma alustasin Narvas varjaagina, sisserändajana, võõrana. Ma usun, et täna peetakse mind omainimeseks. See võttis kaua aega ja kannatlikku meelt, ka tööd tuli teha palju, et usaldus ära teenida. Võin kätt südamele pannes öelda, et ma armastan Narvat ja selle inimesi. Eesti on väike, ma olen kindel, et minu teed viivad mind edaspidigi tihti Narva. Olen ka Narva volikogu liige. Deputaat, saadik, see kõlab Narvas uhkelt. illiseks te hindate oma senist elu ja tegevust Narvas? Endale on keeruline hinnangut anda ja arvan, et seda polegi õige teha. Minu tegevust saavad hinnata Narva inimesed, emakeelest sõltumata. Eelkõige saavad hinnata mu kolleegid ja ligi 1500 Narva kolledži lõpetanut. Mulle endale on saavutustest kõige olulisem see, et jätan maha edukalt töötava kolledži, akadeemilise meeleolu, head kolleegid ja tublid üliõpilased. Kui ma pean vastama küsimusele, mida ma Narvas õppisin, millise tarkuse ma kaasa võtan, siis on see lugupidamine kolleegide ja üliõpilaste vastu. Edu saab saavutada ainult koostöös. Seejuures peab juhi visioon olema selge ja stabiilne. Nõudmised peavad olema kõrged nii enda kui teiste osas. Muutusterohkel ajal tuleb palju suhelda. Vahel oli tunne, et nüüd räägin viimast korda ja seda teemat
M
enam kunagi jutuks ei võta. Ning siis, täiesti ootamatult, võtavad ühed kolleegid muutused omaks, organisatsioon muutub ja saavutatakse edu. Samas on oluline osata vastu võtta ka kaotusi. Tihti ei ole muutusteks aeg küps ja tuleb varuda kannatlikkust, leida liitlasi. õib arvata, et rektorikonkursile tulles olite te end meie akadeemia elu ja tegevusega igati kurssi viinud. Kuidas te hindate akadeemia praeguse hetke õpitaset, -korraldust ja muud? Kõigis hinnangutes saan ma tugineda uuringutele, üliõpilaste tagasiside kokkuvõtetele, eri ametite hinnangutele. Akadeemia uue rektori lauaraamat on Praxise äsja koostatud tööandjate ootus-
V
te uuring. Akadeemia on huvitav kool, kus on tehtud palju ja väga head tööd. Ning selle teadmisega ja siit kohast tuleb edasi minna. Haridus peab olema paindlik ja kaasas käima ühiskonna arengutega, vahel isegi ühiskonna arengutest ees. Akadeemial tuleb tähelepanelikult kuulata nii tööandjaid kui õppijaid, ja jälgida Eesti kõrghariduse arenguid. Nii politseiniku kui ka päästeametniku haridus peab olema selline, et tal on võimalus ülikoolis edasi õppida. Akadeemia ei tohi olla tupiktee. as teil on juba mõtteid, mida tuleks akadeemias teisiti ehk paremini teha? Teisiti ei ole alati paremini. Uue juhi ainus eesmärk ei ole ilmtingi-
K
„Mitmekeelsus kui edu võti“ K
eelekeskus korraldas 5. märtsil akadeemias rahvusvahelise keelekonverentsi „Multilingualism as a Key to Success“. onverentsi päevakorras olid mitmekeelsuse erinevad tahud: räägiti 21. sajandi inimesest, keele õppimisest, mitmekultuurilisusest, kultuuridevahelistest suhetest ja loovusest. Pärast plenaarettekandeid tutvustasid õpikodades oma tegemisi Eesti ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide praktikud ning keelerakenduste loojad. Konverentsis osalesid kuulajatena ka meie akadeemia finantskolledži 1. kursuse kadetid. Konverentsi avas akadeemia rektor Lauri Tabur, kes isiklikule kogemusele toetudes tõdes, et võõrkeele õppimine on tegelikult terve teise maa kultuuri tundma õppimine. Plenaaresineja Dania-Lara Trofili (Rumeenia) ettekanne „The Multiplicity of Languages as Profes-
K
sional Competence for the Ministry of Internal Affairs Personnel: The Promise and the Challenge“ tõi välja uue erialakursuse (European Legal and Schengen Terminology) koostamise võlud ja valud. Ettekandja rõhutas, et erialakeele kursuse loomisel on oluline autentsete materjalide kasutamine ja kommunikatiivsuse arendamine. Selleks, et võõrkeeles hästi toime tulla, ei piisa ainult keeleoskusest, peame tundma ka selle maa kultuuri. Teisena astus üles Tallinna ülikooli doktorant Colm Doyle, kel-
le ettekanne käsitles mitmekeelsust ja perekonna keelepoliitikat. Tänapäeva Eestis on järjest rohkem segaperekondi ja vanematel tuleb tihti otsustada, millist keelt kodus lapsega rääkida. Kõige sagedamini on sellistes perekondades kasutusel nn ema keel ja isa keel ning nii õpib laps juba varajases nooruses ära mõlemad keeled. Kuid on ka peresid, kus vanemad on otsustanud ainult ühe keele kasuks. Muuhulgas tõi Doyle oma ettekandes välja eestlaste jaoks vägagi huvitavad uurimistulemused, mille seast vast kõige jahmatavam oli fakt, et
mata muuta. Kunst on alles jätta väärtuslikud traditsioonid ja arendused ning just neile edasi liikumisel ka toetuda. Olen oma essees akadeemia arengust kirjutanud sellest, et akadeemia on eelkõige kutse- ja rakenduskõrgkool, kus antakse tööandjate ootustele vastavat haridust. Samas tuleb ilmsesti tänasest enam tähelepanu pöörata üldistele oskustele, olgu see suhtlemisoskus, eneseväljendus, keeled. Siseturvalisuse spetsialist ei pea olema üksnes füüsiliselt terve ja kiire tegutseja, vaid eelkõige lugupidamist tekitav inimene, oma ameti visiitkaart, kes aitab eri sorti rikkumisi ära hoida. Ma usun, et akadeemia peaks senisest veelgi enam olema avatud suhtlemisele teiste kõrgkoolide ja ülikoolidega. Arusaadavalt ootame me kõik, et tänased õppijad ja kadetid läheksid tööle asjakohastesse ametitesse. Aga nad ei pea ju sinna jääma kogu eluks! Samas tuleb kaaluda, kas akadeemiasse tuua ka uusi sihtrühmi, nt venekeelseid noori, kelle keeleoskus ei ole ideaalne; varases keskeas inimesi, kes soovivad uut ametit omandada või hoopis füüsilise puudega inimesi, kes saaksid väga hästi hakkama häirekeskuses. Eraldi teema on akadeemia magistriõpe. Tuleb koos kõigi asjaosalistega, muidugi ka vilistlastega kaaluda, kuidas seda õppekava paremini seostada ülikoolide õppekavadega. Saan igati aru, et õppekava on akadeemia identiteedile väga oluline.
Tähtsad märksõnad on täienduskoolitus, siin on tellija ootused vägagi kõrged, samuti rakendusuuringud. Enamus ülaltoodud märksõnu ja mõtteid tulenevad pikkadest kandideerimise käigus peetud vestlustest ja intervjuudest. Rõhutan veel kord: muutusi ei tule teha muutuse enda pärast, vaid meie Eesti stabiilse siseturvalisuse, parema hariduse ja parema akadeemia nimel. oleemika akadeemia üleviimise üle Ida-Virumaale on nüüd lõppenud. Milliseks te hindate Vabariigi Valitsuse otsust jätta akadeemia Tallinna ja luua IdaVirumaale meie praktikabaas? Praktikabaasi rajamise idee Narva on kindlasti hea mõte. Oluline on erinevate erialade õppijad panna praktika raames omavahel koostööd tegema. Narva on hea võimalus praktiseerida vene keelt, selle oskust vajab iga siseturvalisuse spetsialist. Väheoluline ei ole asjaolu, et akadeemia noored toovad Narva linnale uut hingamist. Kindlasti ei saa praktikabaasi rajamisse suhtuda kergekäeliselt. Praktikabaas ei ole vaid ühiselamu hoone. See on koolitatud juhendajad, hästi läbi mõeldud praktikakorraldus. Praktika on õppekvaliteedi üks võtmeküsimusi. Kasutan ühtlasi juhust ja soovin kõigile kena algavat kevadet ning peatsete töiste ja rõõmsate kohtumisteni.
uuringu kohaselt loodavad eesti keelt emakeelena rääkivate gümnasistide seast ligi pooled oma lastega tulevikus rääkida nii inglise kui eesti keeles. Kolmas peaesineja oli Iona Bordineau (Rumeenia), kelle ettekanne keskendus mitmekultuurilisusele. Esineja tõi välja mitmekultuurilisuse 4 aspekti (kultuuride, religioonide, keelte ja rassiline paljusus), millega tänapäeva maailmas tuleb tingimata arvestada. Kuna keelte õppimine aitab inimestel teisi kultuure paremini mõista, õpetatakse koolis, kus Bordineau töötab, piiripolitseinikele 5 võõrkeelt (inglise, vene, ungari, itaalia ja saksa). Pärast plenaarettekandeid arut-
leti mitmekeelsuse üle neljas õpikojas. Kateriina Rannula ja Elle Sõrmus Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist tegid 1. õpikojas kokkuvõtte mitmekeelse õppe headest ja halbadest külgedest ning õpistrateegiatest. Samuti tutvustasid lektorid üliõpilaste seas tehtud uurimuse tulemusi: leiti, et kuigi kultuurilised erinevused ja õppurite erinev keeletase võivad mitmekeelse õppe puhul olla takistuseks, soodustavad need samal ajal suhtlust ning üksteiselt abi küsimist ja selle saamist. Õppija vaatevinkli andis edasi SKA justiitskolledži tudeng Emma
P
Küsis Rein Vaher (VaR)
(Lõpp 4. lk)
REKTORI VEERG
Lauri Tabur, rektor
VÕIMALUSTE SILMAPIIRI VAHETUMINE
N
ädalapäevad tagasi kuulutati välja akadeemia uus rektor Katri Raik, kes astub ametisse eelseisva suve 18. juunil. Pikk valimisprotseduur ja seda saatnud teadmatus tuleviku osas on sellega jõudnud punkti, kus saame kõik korraks seni tehtule otsa vaadata ja ka endas seada sihte, mille poole edasi püüelda. Juhivahetus on igas organisatsioonis elu loomulik osa ja ka sellega kaasas käiv ootusärevus täiesti tavaline nähtus. Õhtul enne uinumist und peletavad mõtted sellest, kuidas ja mida peaks edasi tegema, et see mõnus särin hinges ei kaoks, on kindlasti meist paljude jaoks üsna sagedased külalised. Seepärast julgustan veel kord kõiki ka tulevikus vapralt väljapoole oma igapäevast rutiini mõtlema ja nägema. Oleme just tänu julgusele minna vastuollu traditsionaalsega saavutanud Sisekaitseakadeemia tänase kõrgelt tunnustatud taseme. Tean, et ka uus rektor Katri on inimene, kelle jaoks on põnevaks väljakutseks ületada neid sisemisi barjääre ja mõttemüüre, mida inimlikust mugavusest vahel enda jaoks ise ehitame. Seega, saame tema näol endale liitlase. Nii nagu jaanuaris meie aastakokkuvõtete tegemisel lootust avaldasin, ei tohi me kinni jääda tõdemusse, et oleme olnud väga edukad ja nii on ka edasi ainuõige. Need lahendused, mis on toonud meid tänasesse, ei pruugi enam olla edukad homme. Loodan siiralt, et akadeemia liikmed – nii töötajad kui kadetid, ei unusta ka tulevikus seda naudingut, mida ühiselt oleme leidnud, kui oleme nii mõnegi dogma murdnud ja saavutanud midagi, mida meilt oodatagi ei osatud. Nagu oleme korduvalt ühiselt tõdenud, on akadeemias midagi, mida enamikes sarnastes organisatsioonides ei ole – võimalust päriselt olla omas valdkonnas parimatest parim. Selle tõttu tahan akadeemia sünnipäeva eel soovida meile kõigile jätkuvat meelekindlust ja usku iseendasse teha maailm täpselt selliseks nagu ise tahame, nihutades vajadusel reaalsuse piire ning sukeldudes teemadesse, mis esmapilgul tunduvad hirmuäratavad. Nagu me väga hästi teame – kui ei proovi, ei saa ka kunagi teada, milleks tegelikult oleme võimelised! Ilusat saabuvat akadeemia 23. sünnipäeva!
2
Verbis aut Re
MÄRTS 2015
Marek Helm – akadeemia murelapsest tippjuhiks
A
kadeemia vilistlaskogu on alustamas projekti „Vilistlased kooli“, mille üheks suunaks saavad olema meie oma inimeste edulood „Verbis aut Re´s“, et praegu õppivad kadetid ja juba tööülesandeid täitvad vilistlased neist edulugudest innustust saaksid ning tunneksid uhkust, et tegemist on nende kooli- või kursusekaaslastega. Oma esimese eduloo peategelaseks valisime akadeemia 1. lennu vilistlase Marek Helmi, kes on aastast 2012 olnud Maksu- ja Tolliameti peadirektor. Oma innovaatilise ja edasiviiva juhtimisstiiliga võiks ta olla meile kõigile eeskujuks, kelle tegemistest võiksime leida inspiratsiooni. Milline üliõpilane oli Marek pea 20 aastat tagasi, millised olid tema unistused toona ja kuidas tal õnnestus õpitud erialal tippu jõuda, sellest esimene vilistlase persoonilugu räägibki.
M
arek oli enda sõnul oma kursuse nn murelaps, kel oli teistest kõige kehvem keskmine lõpuhinne. Kaalutud keskmiseks hindeks oli Marekil õpingute ajal 4,3, mis tänasel päeval üliõpilast ohumärke nägema just ei pane. Oma hinnetest kõrgemaks eesmärgiks seadis ta aga rahulolu õpingutel ja tunde, et uued teadmised on talle edaspidises elus vajalikud. Juba õpingute ajal sisendati 1. lennule, et lõpetades lähevad nad rajama riigiasutusi, kus nad peavad võtma juhirolle. Sellest hoolimata ei unistanud kadett Marek, et temast saab ühel päeval Maksu- ja Tolliameti peadirektor. Pärast akadeemia lõpetamist oli tema eesmärk leida hea töökoht tollis ja olla võimalikult lähedal igapäevasele tollitööle. Eelviimasel kursusel võttis kadett Marek omal algatusel ühendust tolleaegse Tolliameti peadirektori Rein Talvikuga. Kohtumisel pandi koos paika tema esimesed sammud
liikuda ka peadirektori ametikohani välja, mille tema saavutas pea 20 aastaga. Marek peab edukaks sisejulgeoleku ametnikuks või juhiks saamise eeldusteks eelkõige oma töös millegi olulise saavutamist, omandatud oskusi, kogemusi ja sellega kaasnevat enesekindlust ning rahulolu tehtu üle. Kuid teame enda kogemustest, et päevad pole
vennad ja motivatsiooni hoidmine päevast päeva võib osutuda tihti üsna keeruliseks. Selleks, et oma sihti mitte kaotada ja jätkuvalt panustada sisejulgeoleku valdkonda, tuleb leida motivatsiooni paljudest erinevatest kohtadest. „Mul on motivaatoreid olnud palju: head töökaaslased, tippjuht, kellelt õppida, tahe midagi olulist ära teha ja arendada oma riiki,“ vastab Ma-
VILISTLASTE EDULOOD
karjääriredelil tollases Edela tolliinspektuuris Pärnus. Mareki sõnul oli töö „põllul“ koos väga heade kolleegidega, kes ka siiani ametis töötavad, piisavalt huvitav, et kaugemale ja ambitsioonikamalt tollal mitte mõelda. Eesmärki omaette, et saada peadirektoriks, pole Marek kunagi endale seadnud, aga ta ei tee sellest saladust, et on väga rahul, et see õnnestunud on. Praegu ja edaspidigi akadeemiat lõpetavatele kadettidele soovitab Marek tagasihoidlikult peadirektoriks saamisest kohe mitte unistada, vaid alustada ametikohtadega, kus on peaaegu jõukohased tööülesanded ja väiksem vastutus. „Peaaegu jõukohased tööülesanded sellepärast, et siis tekib vajadus ennast arendada. Niipea, kui tekib tunne, et iga päev oma tööd tehes ise enam ei arene, tuleks leida võimalusi teha uut ja huvitavat ning võtta suuremat vastutust,“ sõnab Marek. Nii on tema sõnul võimalik
Siseturvalisusharidusest
oos oma asetäitja Janek Lassi ja päästetööde õppetooli juhataja-kutseõpetaja Vadim Ivanoviga külastasin 17. ja 18. veebruaril Vilniuses paiknevat Leedu päästekooli. • Leedu päästekooli korraldaülaskäigu eesmärk oli tutvuda Leedu päästekooli arengutega, taval rahvusvahelisel CBRN koolielavdada koostööd kahe õppeasu- tusel osaleb lektorina meie kolledtuse vahel ja leida mõlemat poolt ži õppejõud; huvitavaid koostööteemasid. • Leedu päästekool saadab Arutelude tulemusena sõlmi- oma kadetid juunis päästekolledži sime (pildil) Leedu päästekooli ja õppusele Sireen 2015; meie akadeemia vahel koostöö• meie kadettide mobiilsuse kokkuleppe 2015. aastaks. Koos- suurendamiseks külastavad päästöölepe sätestab selleks aastaks all- tekolledži 2–3 õppejõudu tänavu esimesel poolaastal Leedu pääsjärgnevad tegevused: • päästekolledž saadab ka- tekooli, et kokku leppida teemad detid Leedu päästekooli Nordplus päästekolledži kutseõppe kadettiJunior programmi raames peetava- de valikainete õpetamiseks Leedu le õppusele; päästekoolis.
iseministeerium tellis mullu Praxiselt siseturvalisushariduse analüüsi eesmärgiga selgitada siseturvalisushariduse arenguvajadus. Uuringu teema on elukestva õppe strateegiast lähtuvalt aktuaalne, sest kahaneva noortehulga tõttu tuleb senisest enam tähelepanu pöörata hariduse kvaliteedile. analüüsimisele – see aitaks paremini planeerida asutuste ressursivajadusi ja korraldada senisest efektiivsemalt koolituspakkumist. Analüüsi põhijärelduste kohaselt tuleb valdkonna tööandjatel parandada SKA haridusele antava sisendi kvaliteeti ning tõhustada tööandjate ja SKA vahelist koostööd. Esiteks tuleb tööandjatel parandada ametijuhendite ja töökirjelduste kvaliteet selliseks, et ametikoha nõuded oleks vastavuses tööülesannete ja vastutuse ulatusega ning läheneda ametijuhenditele kompetentsipõhiselt. Teiseks peavad valdkonna asutused enam tähelepanu osutama SKA õppega seotud info sisule ning koordineerimisele ja kooskõlastamisele. Kuigi mitmes valdkonnas ja/või asutuses hindavad tööandjad koostööd heaks, on paljudel juhtudel koostöövormid hägusad. Seega tuleb enam tegeleda koostöövormide täpsustamisega ja isikutepõhiselt suhtluselt suunduda institutsionaalsema koostöö suunas. Selles on Siseministeeriumil koolipidajana võtmeroll tõhusa lahenduse pakkumisel (koordineeriv funktsioon) ning Praxise analüüsi järeldused ja soovitused on hea platvorm tõhusa koostöömudeli loomiseks. Uuring teostati perioodil juuli 2014–jaanuar 2015. Siseministeerium tänab Praxist, Päästeametit, PPAd, Häirekeskust, MTAd ja SKAd koostöö eest uuringu läbiviimisel. Lõppraport on kättesaadav Siseministeeriumi ja Praxise veebilehtedelt.
Marek Helmi intervjueeris ja persooniloo autoriks on Sisekaitseakadeemia Vilistlaskogu juhatuse esimees ja 18. lennu vilistlane Maarja-Liisa Maasik. Tegemist on esimese persoonilooga, mis on koostatud projekti „Vilistlased kooli“ raames. Edaspidi tutvustabki vilistlaskogu sarnaste persoonilugudega edukaid akadeemia vilistlasi. Kui arvad, et tead akadeemia vilistlaste seast kedagi, kelle edulugu väärib jutustamist või oled ise see vilistlane, siis anna oma mõtetest julgelt vilistlaskogule teada aadressil vilistlaskogu@sisekaitse.ee märksõnaga „Edukas vilistlane“.
Ain Karafin, päästekolledži direktor
S
iseturvalisusharidus peab olema piisavalt paindlik, mitmekesiste valikutega ning siseturvalisuse valdkonna ja muutuva tööturu arenguvajadusi arvestav. Uuringu lõppraport toob välja, et siseturvalisuse valdkonnas on tähtsustumas üldiste kompetentside roll tulenevalt valdkonna arengutest ja töö iseloomu muutustest (nt töö keerukamaks muutumine, standardiseerituse vähenemine, otsustusõiguse suurenemine, analüüsi sisaldavate tööülesannete kasv, ennetava iseloomuga tööülesannete tähtsustumine, asutusesiseste muudatustega kohanemise võimekuse vajadus jm). Nendele töötajate kompetentsidele on tasemeõppes ja täiendkoolituses vaja rohkem tähelepanu osutada, arvestades, et tegemist pole otseselt õpetatavate oskustega, vaid sellistega, mida tuleks kutsespetsiifiliste kompetentside kõrval ja juures läbivalt adresseerida. Interdistsiplinaarsuse kasv tööde iseloomus (valdkondadeülesus ja -vahelisus probleemidega tegelemisel) nõuab töötajatelt järjest enam oskust eri valdkondi omavahel seostada ja neis üheaegselt toimida. Senisest enam tuleb tasemeõppes tähelepanu osutada nt probleemipõhise õppe laialdasemale rakendamisele ja erinevate erialade õppurite koostöövõimaluste suurendamisele. Valdkonna strateegiate analüüsist selgus, et siseturvalisuse valdkonna asutustel on vaja rohkem tegeleda arengukavades ning strateegiadokumentides valdkondlike arengute ja tööjõu vajaduse seoste
gasi, st aega, mil ta on just alustamas oma karjääri sisejulgeoleku valdkonnas. See sama hetk on kätte jõudmas praegu viimasel kursusel õppivatel kadettidel. Tema soovitus kõlas järgmisena: „Marek, ära võta noorena liiga suurt vastutust. Seda tehes võid küll kiiresti karjääriredelil edasi liikuda, kuid sellel on oma hind. Töö rabamise asemel naudi koosolemist sõpradega ja lähedastega. Tee rohkem neid asju, mida noored tavaliselt teevad.“ Akadeemias õppivatele kadettidele soovitab Marek jätkata õpinguid maksimaalselt pingutades, kui tuntakse, et see, mida õpitakse, on nende tõeline kutsumus. Kui see tunne aga puudub, siis ei tasuks aega raisata ja tuleks otsida üles just see õige valdkond iseendale, millega elus tegeleda.
Koostöö Leedu päästekooliga K K
Reelika Ein, Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna nõunik
S
rek, kui küsisin, mis teda on motiveerinud nende 20 aasta jooksul jätkuvalt sisejulgeoleku valdkonda panustama. Kuigi võiks arvata, et olles oma õpitud eriala tippjuht, on Marekil oma karjääri kõige suurem saavutus tehtud, kuid nii see siiski pole. Marek ise usub, et tema suurim saavutus on alles tegemisel. Nimelt soovib ta oma meeskonnaga arendada Maksu- ja Tolliametit veelgi paremaks avaliku sektori organisatsiooniks läbi uue e-maksuameti IT lahenduse. Positiivseid kogemusi on nende pea 20 aasta jooksul Mareki enda sõnul kogunenud palju ja ükshaaval neid välja tuua on tal väga raske. Ta ei eita, et tema teekonnal peadirektoriks on ette tulnud ka negatiivseid kogemusi ja isegi vigu, kuid ta peab tähtsaks, et tehtud vigadest õpitaks, olgu need siis sinu enda või kellegi teise tehtud, sest mitte keegi meist ei ole ilmeksimatu. Kuhu seab Marek oma sammud nelja aasta pärast, mil tema tööleping Maksu- ja Tolliameti peadirektorina lõpeb, täpselt öelda ta ei oska, kuid kindlasti on need sammud täiesti teistsuguses suunas kui need, mida ta seni avalikus sektoris on teinud. Näiteks unistab ta tööst erasektoris või Eestist väljaspool. Palusin Marekil sõnastada meie intervjuu lõpuks sõnum 20 aastat nooremale iseendale, kui tal oleks võimalus minna ajas ta-
Muutuv õpikäsitus – mida saame meie „Kõik muutub, olge selleks valmis“ /Juhan Peegel/ oma koolis ära teha? E
lukestva Õppe Strateegia (EÕS) 2020 sätestab hariduselu olulised eesmärgid ja põhimõtted lähitulevikuks muutuva õpikäsituse võtmes, sh üks viiest eesmärgist keskendub teemale „Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus“. Strateegias rõhutatakse noorte teadlike valikute suunamise vajalikkust, sest teadlikud otsused võimaldavad noortel oma potentsiaali parimal moel välja arendada, omandatud teadmisi ja oskusi tööturumaailmas rakendada. ri uuringute (nt PISA ja • Arendada koostöökultuuPIAAC) tulemuste põhjal või- ri, st delegeerida kohustusi koos me väita, et oleme omandanud os- vastutusega, väärtustada ja usalkuse hästi õpetada, aga arendamist dada üksteist, viia ellu valdkonnavajavad noorte üldised kompe- üleseid koostööprojekte, luua seotentsid, et muutuvate ja ootamatu- seid ja tunnetada tervikut. te olukordadega nii õpiajal kui ka • Jagada ainekeskse teadmihiljem töökohal toime tulla. se asemel probleemide lahendaMida meist igaüks saab ära te- misest lähtuvat tarkust (teooria ha selleks, et muutuv õpikäsitus ja praktika sidusus), õppida eluoma kõige laiemas ja tulemusli- liste juhtumite lahendamisest, sest kumas tähenduses akadeemias ra- õpilase isiksus ja tööeluks vajalikenduks? kud oskused on ainealastest pä• Muuta mõtteviisi ja har- he õpitud teadmistest olulisemad jumusi – see on ajamahukas prot- ning kindlustavad nende toimetusess, esmaabiks on oskus esita- leku igapäevases elus ja töökohal. da igapäevaselt küsimusi – mida, • Üle vaadata õpiväljundid, miks, kuidas midagi teen ja mida hindamismeetodid ja -kriteema täna õppisin? riumid, et need mõõdaksid fak-
E
titeadmiste asemel komplekssete probleemide lahendamise oskust. • Kasutada koosolemise aega õpitu mõtestamiseks ja aktiivseks mõtlemiseks, anda õppuritele võimalus osaleda õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel, toetada õppureid nende isiklike arengueesmärkide püstitamisel, sh selgitades mida, miks ja kuidas õpime/õpetame/koos õpime? • Kavandada kaasahaaravaid, töömaailma ja igapäevaeluga haakuvaid projekte, rakendada erinevaid võimalusi õppetöö läbiviimiseks väljaspool klassiruumi, erinevad koostööprojektid tööandjatega, sh projekt „Vilistlased kooli“ jne. • Rakendada digivahendeid õppeprotsessis eesmärgipäraselt, luua/kujundada õppuri digitaalset identiteeti. Õppimine muutuvas õpikäsituses on analüüsimine, kriitiline hindamine ja õpitu mõtestamine. Eelduseks on see, et õppuril on huvi õppimise vastu, ta osaleb aktiiv-
selt ja vastutustundlikult õppetöös – uurib, katsetab, eksib ja alustab uuesti, tema õpikogemus on vaheldusrikas ja mitmekesine, ta kujundab ise teadlikult oma õpiteed. Õppejõu rolliks on luua õppurile võimalused isemõtlemiseks ja otsustamiseks, kujundada õppimist ja arengut toetav õpikeskkond, olla õppurile partneriks, suunajaks ja nõustajaks . Vastuseid ootavad küsimused – kuidas motiveerida õppureid mõtlema ja tegutsema pikemast perspektiivist lähtuvalt, õppima kogu eluks ja kogu elu, kuidas suurendada nende aktiivsust ja vastutust isikliku arengu ja toimetuleku eest, kuidas jõuda iga õppurini ja koosõppimiseni? Oskust unistada, püüelda ideaalide poole ning edu, optimismi ja kannatlikku meelt teile kõigile soovides Merle Tammela, õppeosakonna arendusjuht
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
MÄRTS 2015 Stefani Korman (PtS130) ja Steven Kaio (PtS122)
M
ärtsis toimusid üliõpilasesinduse valimised. Üliõpilasesinduse (ÜE) uude koosseisu kuuluvad Heleri Pärmik (FK), Renne Merilo (PäK), Jane Ilves (PPK), Marite Einland (PPK) ja kaks mehisemat liiget, kes on kõigile tuttavad ÜE eelmisest koosseisust, Ardo Õiglane (JK) ja Kristjan Kosemäe (FK).
S
aame uute aktiivsete kadettidega lähemalt tuttavaks. Kõik aktivistid kandideerisid akadeemia ÜEsse sooviga midagi kooli jaoks ära teha. Uutel liikmetel on palju ühiseid huvisid. Marite ja Heleri on varem olnud tihedalt seotud õpilasesinduse tegevusega ning soovivad omandatud teadmisi ja oskusi rakendada/arendada nüüd juba ÜEs. Esindusest ei puudu ka humoriste, nt Ardo Õiglane põhjendas oma otsust kandideerida ÜEsse järgmiselt: „Avanes võimalus jätkuvalt harrastada teiste kadettide suhtes oma ülemvõimu ja olin sunnitud selle võimaluse vastu võtma.“ Küsitluse vastustest oli näha, et kõik uued liikmed on küllalt liikuva eluviisiga ning et kõigil on erinevad ja huvitavad hobid. Heleri ja Marite leiavad kindlasti ühise jututeema, kuna mõlemad on juba mitu aastat olnud Kaitseliidu tegevliikmed. Maritel kuluvadki hetkel kõik nädalavahetused Kaitseliidule, kus ta läbib sõduri baaskursust, et saada vajalikud oskused ja teadmised edasiseks väljaõppeks.
Heleri on aga tüdruk, kes käib aasta ringi Kaitseliidus omandamas rühmaparameedikute teadmisi. Rennele meeldib ekstreemsport – ta veedab hea meelega oma vaba aja mootorratta seljas. ÜE teised liikmed naudivad kes rulluisutamist, kes võrkpalli, jooksmist või lumelauatamist, on foto- ja videohuvilisi ning leidub ka ajalooliselt populaarse spordiala esindajaid ehk tugitoolisportlasi. Noored pidid vastama küsimusele, mis alles paar aastat tagasi leidis Suurbritannia teadlastelt lahenduse: „Kumb oli enne, kas KANA või MUNA?“ Teadlased olid arvamusel, et enne oli siiski kana. Meie kadetid sellega nõus ei olnud, pigem arvati, et enne oli siiski muna. Ardo arvas, et mõlemad alustasid eksistentsi üheaegselt, mis on ka päris huvitav mõttekäik. Nagu öeldakse: “Kõik on võimalik!” Uurisime ÜE liikmete salaunistusi liikumisvahendite valdkonnas. Jane eelistab 2014. a S-klassi Mersut, tema sõnul on see igas mõttes perfektne. Maritele meeldi-
vad eriti kiired ja ilusad sportautod, jõuluvanalt sooviks ta 2015. a Ferrari F12 Berlinettat. Heleri on mitmekülge neiu, tema võtaks kohe mitu autot, ühe linnasõiduks, teise maastikule. Renne eelistab samuti midagi suuremat, Hummer oleks mesi tema teetassis. Kui kiireteks ringideks läheb, valiks Renne motika. Ardo ajab taga ilu, tema valiks Mercedes-Benz MLi. Kristjan kujutab end ette maksupolitseinikuna ja tema valik oleks Škoda. Noored on kursis, mis on hea! Kui tänapäeva maailm on nu-
tiusku ja peaaegu igal pool ollakse nägupidi nutiseadmes, siis on hea meel tõdeda, et meie noortega ei juhtuks midagi, kui ühel päeval peaks tervelt planeedilt internet ära kaduma. Marite kasutab internetti ainult õppetööga seonduvatel eesmärkidel, enese arendamiseks ja suhtlemiseks sõprade/tuttavatega, keda iga päev ei näe. Heleri elus ei juhtuks elektri kadumisel midagi, talle meeldib inimestega suhelda silmast silma. Heleri arvamusega nõustus ka Renne, lisades, et päev ilma internetita poleks tema
jaoks probleem, tegevusi ju jagub: kool, trenn ja ühistegevused sõpradega. Jane, Kristjan ja Ardo vastasid, et nemad veedaksid suurema osa päevast sel juhul väljas. Mis aga muudab ÜE uued liikmed eriliseks ja omanäoliseks? Jane on julge suhtleja, ta suudab ülihästi inimesi erinevatesse tegevustesse kaasata, aktiivsusest temal puudu ei tule. Marite peab enda tugevuseks oskust tegeleda korraga paljude asjadega ja hoida end motiveerituna. Heleri on kohati lapsemeelne ja rõõmsameelne, ta usub, et see ai-
tab ürituste korraldamisel alati positiivseks jääda ja kõige raskemates olukordades toime tulla. Renne usub, et võib ÜE liikmena pakkuda häid ideid ja olla suurepärane tegutseja. Kristjan on kõva spordimees ja kehv kritiseerija. Akadeemia ÜE uus koosseis on hästi omanäoline, seal on huvitavaid, julgust ja hakkamist täis noori. Jääme põnevusega ootama nende korraldatavaid üritusi. JÕUDU JA JAKSU, NOORED!
Avatud uksed ja tudengivarjud Kadetid messil Noor Meister 19.
märtsil oli akadeemias avatud uste päev, mida külastas rekordarv huvilisi. Lisaks sellele oli soovijail võimalus kandideerida 18. ja 19. märtsil peetavatele tudengivarjupäevadele, kuhu oli samuti konkurents võrreldes eelmiste aastatega suurim.
T
änavu oli meie akadeemiast huvitatuid rekordiliselt – kokku registreerus avatud uste päevale ligi 100 inimest ja tudengivarjuks 45 pürgijat. Avatud uste päeva külastajad ja tudengivarjud said aka-
deemia töötajatelt ja kadettidelt ülevaate akadeemias õpitavatest erialadest, sisseastumistingimustest ja -katsetest ning elu- ja õpioludest. Avatud uste päeva raames oli
võimalik registreerunutel vastavalt oma soovile valida ka külastus, kas politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kompleksi, justiitskolledži puhul Viru vanglasse, finantskolledži kaudu Maksu- ja Tolliametisse või Väike-Maarja päästekolledži päästekooli, et tutvuda lähemalt kolledžite elu-olu ja ametite tööga.
6. M
ja 7. märtsil veetsime 2 põnevat ja rõõmu pakkuvat päeva koos kaaskadettide Alina Tenitskaja ja Pelle-Siim Vatteriga Eesti Näituste messikeskuses noorte infomessil „Noor Meister“. eie ülesanne oli huvilistele rääkida akadeemiast ja tutvustada neile kaasas olnud esemeid. Üritus oli üllatavalt populaarne – huvilisi käis meie boksi juures palju, küsimusi oli erinevaid. Ühtse meeskonnana leidsime vastused kõikidele küsimustele ja loo-
detavasti astub uuel õppeaastal akadeemiasse palju uusi tublisid ja julgeid kadette. Innukalt reklaamisime ka 19. märtsi lahtiste uste päeva, kuhu paljud noored lubasid kohale tulla. Huvilised said ise võtta sõrmejälgi ja uurida mitmesuguseid do-
Aiko Jallai, PvS 140 kumente. Kõige rohkem pakkusid külastajatele huvi meiega kaasas olnud kriminalistikakohvrid, mille sisu käis uurimas isegi messipäeva juht. Loodame, et külastajad jäid meiega rahule ja ka meie veetsime toredad päevad oma eriala tutvustades.
Pildil said kokku kõik 5 finantskolledži tudengivarju. Kirjutise autor tegi lähemat tutvust neist kahega, kellest Laura Burtseva on vasakult teine ja Alice Rehkli paremalt esimene.
Akadeemias varjutasid gümnasistid Tervis Sinu enda kätes! T K F S
udengivarjupäeval said kooliõpilased lähemalt tutvuda neile meelepäraste erialadega ja näha oma silmaga, mida kujutab endast „tudengielu“. inantskolledžiga käis tutvu- et sellel erialal on alati töökoht mas 5 särasilmset tudengivar- olemas. Tudenivarjudena külastasid ju, kellest lähemalt vestlesin 12. klassis õppivate Laura Burtseva tüdrukud organisatsiooni käituja Alice Rehkliga. Tüdrukud tu- mise ja juhtimise loengut. Nad lid tudengivarjuks, sest neid köi- olid siiralt üllatunud, et vestlus tis see, et akadeemia näol on te- tudengite ja õppejõu vahel on nii gemist rakenduskõrgkooliga. avatud ning üldine klassiatmoNad tahtsid tutvuda sellise kõrg- sfäär pingevaba. Enne tudengivarkooliga, kus ei pea pelgalt tunnis juks tulemist olid neil akadeemia istuma, vaid saab teha ka midagi suhtes eelarvamused. Arvati, et tepraktilist. gemist on väga range ja distsipliKüsimusele, miks valiti just neeritud kooliga, kus luba küsimamaksunduse ja tolli eriala, vastas ta ühtegi sõna öelda ei tohi. Laura nii: „Mulle ütles kõhutunne, Päev finantskolledžis meeldis et see on õige suund.“ Alice juhin- Alice´ile väga. Juba hommikul üldus aga tulevikuvaadetest, leides, latas teda see, kuidas õppereferent
Anastasija Mironova, FS130
Ulvi Lahe neid vastu võttis. Alice nentis: „Mul oli selline tunne, et ta ootaski mind siia“. Tudengid jätsid Alicei´le sõbraliku mulje, oma kõikidele küsimustele sai ta vastuse. Ka Laurale jättis päev positiivse mulje. Ta võrdles oma tudengivarju kogemust meie akadeemias ühe teise ülikooliga ja leidis, et vahe on märgatav: „Juba see, kuidas õppejõud loengut läbi viis – ta kogu aeg arvestas tudengite soovidega“. Kui enne tüdrukud kahtlesid, kas tulla akadeemiasse õppima, siis tudengivarjupäevaga nende kõhklused kadusid.
as unistate heast tervisest, mis koosneb emotsionaalsest rahulolust ja energiast tulvil naerunäost? Kas Te ei sooviks olla vormis, näha hea välja, saavutada eesmärke läbi tasakaalustatud toitumise ja füüsilise treeningu? ee võib kõlada nagu Topshopi toote reklaam, kuid tegelikult on see reaalsus, kui asju teha õigesti. Igatahes pole see reklaam – see on Sinu võimalus haarata ohjad ja tegutseda! Internetis liigub palju dieete, mis lubavad imelisi tulemusi. Kindlasti olete näinud mõnda reklaami, mis lubab 2 nädalaga vabaneda 10 kilost. Paraku pean teid kurvastama – imelahendusi pole olemas, sest muidu ei vaevleks
meie ühiskond (kõige kurvem – lapsed) ülekaalu käes, mis toob kaasa diabeedi ja südamehaigusi. Enamasti toimivad sellised dieedid jo-jo efektina, mille tulemusena lõpetate veel räsitumana kui alustasite. Mis on lahendus? Aga loomulikult tasakaalustatud ning mitmekülgne toitumine ja treening. Viimast juba vastavalt soovile – kas rohkem lihastreeningut raskustega või kergemat sorti aeroobne treening näiteks mõne
Politseikadett Sten Lõhmus, PtS121, ÜE liige pallimängu näol. Kindlasti teate toidupüramiidi, mille alumisel astmel (suurima osakaaluga) moodustab süsivesikurikas toit. Kui teie eesmärk on suveks vormi või lihtsalt paar kilo kergemaks saada, siis ei tohiks selle viimase astmega suur sõber olla. Tarbida tuleb värskeid juur- ja köögivilju. Puuviljadega tasub end tagasi hoida. Omal kohal on liha või kala. Ei pea kinni jääma kindlatesse toiduainetesse, oluline on mitmesisus. Tee parema tervise, enesetunde ja väljanägemise poole algab juba täna, mitte homme ega ülehomme – täna! Tee oma kehaga koostööd ja ta tänab Sind!
Verbis aut Re
4
Emakeelepäev akadeemias
Raile Reigo, raamatukogu juhataja Jaana Kulbin, raamatukoguhoidja
E
makeelepäeva hakati kooliõpetaja ja keelemehe Meinhard Laksi eestvedamisel tähistama 1996. aastal. Emakeelepäevaks sai ühe eesti esimese eestikeelse kirjaniku Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev – 14. märts. 1999. aastal kuulutati emakeelepäev riiklikuks pühaks. Sel päeval korraldatakse temaatilisi üritusi kogu Eestis, eelkõige haridus- ja kultuuriasutustes.
K
a meie akadeemia tähistab igal aastal emakeelepäeva. Tänavune peaesineja oli tuntud ajakirjanik Lauri Hussar (pildil), kes tegi ettekande teemal „Demagoogia ja populism“. Tema enda sõnutsi tõmbas see teema ilusasti joone alla ka äsjastele riigikogu valimistele, täpsemalt valimiskampaaniale, kus demagoogiat ja populismi oli küllaga. Esmalt määratles esineja koos kogunenud kuulajatega populismi ja demagoogia olemuse, edasi mindi juba täpsemate näidetega, mida ilmestasid videod meie tuntud poliitikute demagoogioskustest ja -võtetest. Demagoogiat ja populismi käsitletigi kui demagoogiavõtete arendamist poliitmaastikul ja nende äratundmist. Ettekanne oli huvitav ja kindlasti tulevad saadud teadmised kasuks enne järgmisi valimisi. Selle ettekande järel tegid Eesti Väitlusklubi noored Selene Gnadenteich ja Herman Kelomees väitlusettekande teemal: alkoholireklaami poolt ja vastu. Noorte esitatud põnevad argumendid olid heaks täienduseks eelkuuldud loengule. Tavakohaselt korraldasime ka seekord väikese temaatilise konkursi. Kui eelnevatel on olnud esseede, luuletuste ja haikude konkurss, siis tänavune oli kalambuurikonkurss. Kalambuuri tasus otsida nii akadeemia seest kui ümbert, nii Tallinnast, Paikuselt, Murastest kui Väike-Maarjast. Kalambuuri võis ise teha või leida sõnast, paberist kui meediast. Kalambuurikonkursile laekus kokku 22 kalambuuri 7-lt osalejalt. Kõiki osalejaid tunnustati väikese ergutusauhinnaga.
S
iseministeerium kiitis heaks Sisekaitseakadeemia taotluse alustada käesoleva aasta sügisest kolmes Kagu-Eesti koolis sisekaitselise eelkoolitusega. iseminister Hanno Pevkuri sõnul asuvad koolid Põlvas, Valgas ja Räpinas. “Just nende linnade koolidesse on planeeritud kolmeaastane sisejulgeoleku eelkutseõpe, mille käigus läbivad õpilased politsei-, piirivalve- ja päästeerialade õppe- ning erialalaagrid. Omandatud teadmised anna-
S
Kristjan Repp, PtS122
3.
MÄRTS 2015
Sisekaitselist eelkutseõpet hakkavad saama 3 Kagu-Eesti kooli vad õpilastele eelise Sisekaitseakadeemiasse õppima asumisel, samuti on neil võimalik tulevikus liituda vabatahtlike päästjate või abipolitseinike tegevusega,’’ lausus Pevkur. Eelkutseõppe programmi raames jagatakse noortele nii teoreetilisi teadmisi klassiruumis kui praktikakogemusi õppevisiitidel Siseministeeriumisse, Politsei- ja Piirivalve- ning Päästeametisse, Si-
erinevate ametite esindajad tutvustavad nii õppimisvõimalusi kui ka edasisi karjäärivalikuid sisejulgeoleku valdkonnas. 2012. a sügisel alustati sisekaitselise eelkoolitusega Narva Soldino gümnaasiumis, Narva Vanalinna riigikoolis ja Narva 6. koolis, kus sel aastal on esimesed 28 lõpetajat.
Sisejulgeolekupäev Tabasalus
K
märtsil peeti Tabasalus sisejulgeolekupäev, kus politsei- ja piirivalvekolledžit esindasid kadetid Kristjan Repp ja Edgar Kesvatera.
adetid tutvustasid sisejulgeoleku päevas osalenud noortele politseitöös kasutatavaid sündmuskoha kohvreid ja dokumentide kontrolli hõlbustavaid vahendeid. Noored said ka lähemalt tutvu-
SPORT
lid Merili Kamenik (60 m ja kaugus), Laura Šernova (kuul), Anna Haritonova (200 m) FIst ning Hans Univer (kõrgus) ja Andrea Rebane (2000 m) PPKst. Marite Einland PPKst sai hõbemedali sisesõudmises. *** SKA saalijalgpalli MV võitis PPK Muraste kool (KallePriit Peebo, Raiko Kiik, Erik Merilaine, Jagnar Jakobson, Hannes Lember, Olari Urboja, Kaspar Kruusalu ja Einri Pärn), järgnesid finantskolledž ja justiitskolledž. Akadeemia ujumise MV-l said kõik individuaalsed esikohad Sandra Schmidt (FK) ja Aleksandr Malkov (PPK). Akadeemia Fitness Five võistluse võitjad olid Anna Haritonova ja Siim Kaaver.
da erinevate dokumentidega, millest mõned olid päris ja teised võltsingud. Kadetid vastasid huviliste kõikvõimalikele küsimustele, mis olid seotud nii politsei igapäevatööga kui ka kadettide elu-olu ja
õpingutega. Kõige rohkem pakkus noortele huvi erinevate dokumentide võrdlemine UV-lambi all ja sõrmejälgede esiletoomine magnetpulbriga.
Võitjateks osutusid: Epp Jalakas – rektori lemmik. Juhtimisepideemiate kronoloogia: raskadeemia – loteemia – järvelaideemia – männikeemia – tabureemia – raskeemia. Kristjan Repp – publiku lemmik (pildil).
Janno Perv – eriauhind. Aasta 1994, politseikolledž ja sõjakolledž elasid ühes ühikas ja ühel korrusel. Hommik, sõjakoolil on hommikune rivistus. Sõjakooli ülem annab käskluse: „Joondu, valvel! Miks rivi kõver on?“ Tagant rivist tuleb vastus: „Sest maakera on ümmargune!“ „Kes ütles?“ küsib ülem. Vastus: „Kopernikus!“ Emakeelepäeva tähistamine jätkus raamatukogus, kus sai tutvuda kirjandusnäitusega „Võim ja veenmisjõud“ ning maitsta emakeelepäeva torti.
Akadeemia kevadsemestri 700eurose spordistipendiumi said jooksja Kelly Nevolihhin, jõutõstja Laura-Lisett Lepp ja sangpommispordis edu saavutanud Ainar Aruväli. Kõik nimetatud õpivad PPKs. 450eurose stipendiumi saavad saalihokiväravavaht Kerli Uue ja suusataja Martin Nassar FIst ning maadleja Erika Treiman PPKst. *** Eesti üliõpilaste meistrivõistlustel võideti mitmeid medaleid: Kelly Nevolihhin sai esikoha 800 m jooksus, 2. koha medali võitsid PPK kadetid Laura Lannusalu (kuulitõuge), Kalev Õige (800 m), Risto Känd (kõrgus) ja Veronika Rajaste (200 m). Kolmandaks tu-
„Mitmekeelsus kui edu võti“ (Algus 1. lk) Bachmann, kelle ettekande võtmesõnadeks olid efektiivsed keeleõppemeetodid ja motiveerivad aspektid, mis soodustavad keeleõppe edenemist ja keeleoskuse soovimisväärse tasemeni jõudmist. Milline on keeleõpetaja, keda üliõpilane väärtustab? Õpetaja, kes seab tunnis selged, asjakohased ja saavutatavad eesmärgid; usub oma õpilastesse ning kaasab kõik oma õppijad õppeprotsessi. Kolmandas õpikojas (Merit Kompus, Gerli Kuhi ja Marju Laurits Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest) räägiti lugemistekstide tüüpidest; arutleti, mida tähendab „sobiv tekst” ja „hea küsimus” ning esitati küsimuste taksonoomia, kus igal küsimusel on oma eesmärk. Praktilise ülesandena analüüsisid õpikojas osalejad
näidisteksti ja selle põhjal koostatud küsimuste tüüpe. Kuna keeleõpe peab sammu pidama järjest nutikamaks muutuva maailmaga, võiks nuhvel olla moodsa õppija abimees ka keelt õppides. 4. õpikojas tutvustas tõlkebüroo Pangloss infotehnoloog David Ananjan välisüliõpilastele mõeldud keeleõpperakendust „Speak and Learn“, mille abil on võimalik omandada võõrkeele hääldus ning esmaseks suhtluseks vajalikud igapäevased väljendid ja fraasid. Rakendus on saadaval iOS, Android ja Windows Phone platvormidele ning selle allalaadimine on tasuta. Konverents kõnetas osalejaid, huvilised said sõbralikus ja avatud õhkkonnas mõtteid vahetada ja mitmekeelsuse üle arutleda. Suur aitäh kõigile, kes aitasid kaasa konverentsi õnnestumisele!
MEIE JUUBILARE 1. aprillil saab majandus- ja remondiosakonna koristaja Tatjana Nesterova 60aastaseks. TÖÖJUUBILARE Rektori lemmikkalambuuri autor, spordikeskuse juhataja-lektor Epp Jalakas loeb oma vaimusünnitist. Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 rein.vaher@sisekaitse.ee
sekaitseakadeemiasse ja Lennusalka. Omandatud teadmisi aitavad kinnistada kahepäevased õppetreeninglaagrid Paikusel ja VäikeMaarjas ning kolmepäevased laagrid Valga Isamaalise Kasvatuse Sihtasutuses. Kõikides Eesti linnades, kus toimub sisejulgeoleku eelkutseõpe, korraldatakse sisejulgeolekupäevi, kus Sisekaitseakadeemia kadetid ja
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
15 tööaastat akadeemias täitub ATAKi valdkonnajuhil Kirke Võisulal 9. aprillil ja sanitaartehnik Peteris Zommeril 18. aprillil.
Kodulehekülg www.sisekaitse.ee Facebook (SKA lehekülg) www.facebook.com/sisekaitse Facebook (SKA sisseastumine) www.facebook.com/sisekaitseakadeemia
SÜNDMUSI APRILLIS 31.03. ja 1.04 – JK 3. kursuse kadettide lõpueksami proovieksam. 2.04. – tuleohutusspetsialisti ja tuleohutuseksperdi kutseeksam. 8.04. – PPK Muraste kooli saalis akadeemia saalihoki MV. 14.04. – tööandjate seminar. 15.04. – innovatsioonipäev. 15.04. kl 12 – Kase 61 poksisaalis jõustruktuuride auhinnavõistlused kick-poksis. 15.04. – akadeemia aastapäeva spordivõistlused. 16.04. – SKA aastapäevapidu Glehni lossis. 19.–24.04 – JK 3. kursuse 17 kadetti tutvuvad õppevisiidil Norra vanglateenistusega. 21.04. – sisejulgeolekupäev Kohtla-Järvel. 22.04. – nõukogu istung. 22.04. – sisejulgeolekupäev Narvas. 28.– 29.04. – päästja (tase 4) kutseeksam.
Akadeemia 23. aastapäeva spordivõistluste ajakava 15. aprillil
11.30 – kick-poksi kaalumine 12.00 – kick-poksi võistlus 14.30 – jooksjate kogunemine ja soojendus 14.40 – teatejooks ümber lipuväljaku (2N + 4M) 17.45 – vabaviskevõistlus pallimängusaalis 18.00 – võrkpall: akadeemia – vilistlased 19.30 – korvpall: akadeemia – vilistlased Aladele osavõtu eelregistreerimine hiljemalt 10. aprilliks akadeemia spordikeskuses, tel 6965481 või epp.jalakas@sisekaitse.ee
Rajaleidja 26. veebruaril kohtusid Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärispetsialistid Sisekaitseakadeemia finantskolledži kadettidega. Grupinõustamise läbivad teemad olid suhtlemisoskus ja ajaplaneerimine. Sarnaseid nõustamisi on plaanis korraldada veel ja Põhja-Eesti Rajaleidja keskus tuletab meelde, et kõik Sisekaitseakadeemia kadetid, kes on huvitatud karjäärinõustamisest, on oodatud meie keskusesse aadressil Maakri 23a. Oleme alati valmis tulema ka kohapeale, arutlusteemad saab valida iga grupp oma soovide ja vajaduste põhjal ise (meeskonnatöö, motivatsioon jne). Nii et mõtle, uuri, küsi! Toimekat kevade algust!
Vilistlaste Akadeemia 9. aprillil kella 19–21 kestab Eduard Raska nimelises auditooriumis juba teine Vilistlaste Akadeemia. Vilistlaste Akadeemia on traditsiooniline, hariv, vabas vormis aruteluõhtu, kus ühiselt arutletakse päevakajalistel teemadel ja edastatakse üksteisele uusi teadmisi. Kui eelmisel korral arutlesime üheskoos muutuva julgeolekukeskkonna teemadel, siis sel korral teeme juttu laiapindsest riigikaitsest. Kõik vilistlased on oodatud osalema! Lisainfo vilistlaskogu kodulehelt või meie Facebooki lehelt.
YouTube www.youtube.com/sisekaitseakadeemia Twitter www.twitter.com/sisekaitse www.facebook.com/skavilistlaskogu
Trükk: AS Spin Press Regati pst. 1 www.spinpress.ee