Nr 5 (247)
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
JUUNI 2015
Ellu astusid 20. lennu lõpetajad V
iimaste aastate tava kohaselt peeti tänavunegi akadeemia lõpuaktus Nordea kontserdimajas, seekord 19. juunil. Tänavusel aktusel jõudsid oma õppekohustustega edukalt lõpule ümmarguse 20. lennu diplomandid.
T
raditsiooniliselt algas aktus riigihümni ühislaulmisega, mida solistina abistas väike laulupoiss Märten Männiste. Seejärel andis aktuse tseremooniameister, justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak k tervituseks avasõnaõiguse siseminister Hanno Pevkurile. Tema järel andsid lõpetajaile tööteele elutarkusi kaasa akadeemia rektor Lauri Tabur, Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort, Maksuja Tolliameti peadirektor Marek Helm, Siseministeeriumi vanglateenistuse asekantsler Priit Kama, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaherr ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Kõigi lõpetajate nimel tänas oma lõpukõnes akadeemia õppejõude ja töötajaid kõikvõimaliku abi eest erialateadmiste omandamisel sisejulgeoleku instituudi sisejulgeoleku magister Roger Kumm. Üksteise järel palus tseremooniameister lavale kõik tänavused 215 magistri- ja kõrghariduslõpetajat. Sisejulgeoleku instituudis jõudis õppega ühele poole 18 värsket magistrit, finantskolledžis 52 tolli- ja maksuspetsialisti, justiitskolledžis 23 korrektsiooni eriala omandanut, politsei- ja piirivalvekolledžis 86 päeva- ja kaugõppes politseiteenistuse oskused saanud politseiametnikku ning päästekolledži 36 päeva- ja kaugõppe lõpetanud päästeteenistujat. Cum laude
lõpetasid tänavu oma õpingu Kaisa Kajo, Roger Kumm, Taavi Naritss ja Kristi Nero o sisejulgeoleku instituudist ning Aleksandra Generalova, Kätlin Teedla, Kristel Kilk, Valeri Rauam m ja Merle Riisna finantskolledžist. Aktusel tehti teatavaks ka hulk eritunnustusi. Akadeemia nõunik Priit Männik andis magistrandile Kaspar Raudlalee üle 4 aastat tagasi asutatud omanimelise erastipendiumi kui asutaja meelest parimale magistritööle „Varimajandus e-kaubanduses ning sellest tulenev maksukahju Eestis“ (juhendaja Indrek Saar). Maksunduse ja tolli parima vilistlasena tunnistati Soome tolliameti eksperdi Ilppo Valta rändkarika aastaseks hoidjaks 2010. aastal meie akadeemia lõpetanud ning praegu Maksu- ja Tolliameti teeninduskorralduse osakonna peaspetsialistina töötav Valeria Kadõrova. Akadeemia otsustas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) ja sihtasutuse Eesti Rakenduskõrgkoolid (SA ERK) rakenduskõrghariduse väärtustamiseks väljaantavale stipendiumile esitada tänavu päästekolledži lõpetaja Sandra Tammiksaaree lõputöö „Ohutus kui läbiv teema I ja II kooliastme õppematerjalide põhjal“ (juhendaja Kadi Luht ja kaasjuhendaja Katrin Rüütel). Stipendiumiaukiri anti autorile üle lõpuaktustel. Instituudi ja kolledžite parimad lõputööd on sel aastal: sisejulgeoleku instituudis Taavi Naritsaa magistritöö „Psühholoogiline kaitse Eesti julgeolekupoliitika kujundajate käsitluses“ (juhendaja Ivo Juurvee ja kaasjuhendaja Shvea Järvet), politsei- ja piirivalvekolledžis Stina
Kraamii lõputöö „Eneseteadustusuuring alaealiste delinkventse käitumise levimusest Võrumaal“ (juhendaja Uno Traat); finantskolledžis Kristel Kilgii lõputöö „Hoiulaenuühistu jätkusuutlikkus Eesti hoiu-laenuühistute näitel“ (juhendaja Maret Güldenkoh) ja päästekolledžis Sandra Tammiksaarel, kelle lõputöö esitati RKRNi ja ERKi stipendiumile. Justiitskolledži parim lõpueksami sooritaja oli Eili Kurst. Endiste tudengite õpingute lõpetamise kõrval jõudis sel päeval lõpule ka akadeemia senise rektori Lauri Taburi 5 aastat kestnud töötee. Nii jõudiski lõpetajate tunnustamise järel järg uue rektori inauguratsioonitseremoonia kätte. Konferansjee luges ette uue rek-
tori Katri Raigu CV. Siseminister Hanno Pevkur pidas senisele rektorile Lauri Taburile tänu- ja uuele rektorile sisseõnnistamiskõne. Lauri Tabur võttis oma kaelast rektori ametiketi ja ulatas siseministrile, kes pani selle Katri Raigule kaela. Ametist lahkunud rektor tervitas uut rektorit, andes viimasele kõik oma kohustused üle. Uus rektor Katri Raik andis ametivande ja pidas inauguratsioonikõne. Tavakohaselt lõpetas aktuse üliõpilashümni „Gaudeamus“ ühislaulmine, millele järgnesid ühispildistamised. Aktuse muusikalist poolt kandsid politsei- ja piirivalveorkester ning solistid Getter Jaani ja Ott Lepland. (VaR)
Uue rektori Katri Raigu inauguratsioonikõne L ubage mul pöörduda alustuseks tänaste päevakangelaste, verivärskete vilistlaste poole. Ehkki ma olen harjunud tänaseni kiitma oma koduülikooli Tartu Ülikooli ja ütlema, et Tartu Ülikooli vilistlane, see kõlab uhkelt, ütlen ma täna teisiti – SKA vilistlane, see kõlab eriti uhkelt! Mõelge selle peale, kui on raske, töös ja elus. Ja uskuge mind, raske on vahel ikka. Ma olen kindel, et te peate alati meeles viit akadeemia A-d. Igaühe meie aususetaa ei ole meil tugevat riiki ja selles ei ole julge elada. Austuss teiste inimeste ja erinevate arvamuste suhtes on meie tugevuse alus. Ainult asjatundlikud inimesed saavad teenida meie riiki. Ainult avatud suhtleminee loob selgust ja tugevust. Areng, igapäevane õppimine, on meie igapäevaelu osa. [...] Head kohalolijad! Sisekaitseakadeemia on tugev ja pärjatud, vaieldamatult omapärane ja riigile äärmiselt vajalik organisatsioon. Mul on SKA uue rektorina suur au ja vastutus võtta rektor Lauri Taburilt ja tema meeskonnalt üle
akadeemia juhtimine. Lauri, ma tänan Sind ka omalt poolt tehtud suure töö eest. Ja jään sinu-minu kabinetist otsima nõuannetega kirja, mille lubasid mulle jätta. [...] Milline on siis tänane akadeemia, kuidas ta paistab väljapoole, neile, kes ei tule otse sisejulgeoleku süsteemist? Sisekaitseakadeemiast teatakse Lauri Taburit, eelkutseõpet Ida-Virumaal ja Põnniakadeemiat, ja kaugeltki mitte ainult. Akadeemia on vaieldamatult Eesti rakenduskõrgkoolide hulgas esirinnas oma teaduspublikatsioonide ja õppevahendite koostamise poolest, samuti on märkimisväärsed siinsed haridustehnoloogilised lahendused. [...] Ootused on akadeemiale kõrged – võimalikult kiiresti tuleb val-
mistada ette parimad spetsialistid, kes asuvad tööle sisejulgeoleku valdkonnas ja lähevad sealt 25–30 aasta pärast õnnelikult pensionile. Kahjuks ei ole selline ülesanne akadeemiale jõukohane. Inimesed õpivad täna läbi elu ja ma olen kindel, et keegi siinolijatest ei tea, millised tehnoloogilised uuendused on viie aasta pärast kasutusel politseis või päästeametis. Seetõttu õpetagem mõtlema ja õppima ning ärme õppekavade pideva täiendamise ja muutmise kõrval unusta akadeemia viie juba täna räägitud A treenimist. [...] Mulle on äärmiselt sümpaatne Maksu- ja Tolliameti peadirektori Marek Helmi, Sisekaitseakadeemia vilistlase seisukoht, et akadeemia peab olema avatud koostööle ülikoolidega, näiteks looma sisejulgeoleku valikmooduli, mida võiksid oma õpingute osana valida erinevate ülikoolide avaliku halduse või näiteks ajakirjanduse üliõpilased. Hea mõte, viime ellu! Akadeemial ei ole midagi häbeneda. Akadeemia lõpetanu peab julgelt magistriõpinguteks koputa-
ma suure ülikooli uksele, näiteks võiks korrektsiooni eriala lõpetanu õppida Tartus sotsiaalpedagoogikat või hoopis õigusteadust. Selline üliõpilaste liikumine saab olema norm. [...] Iga valdkond on nii tugev nagu on tema analüüsivõime ja uuringud. Akadeemia püüdlus on saada sisejulgeoleku valdkonna arvamusliidriks Eestis. Kindlaks liidriks. Siin kulub marjaks ära ka Sisekaitseakadeemia rahvusvaheline kogemus. Eesti on ilusate hoonete maa. Nii on ka akadeemia ees väljakutse Euroopa Liidu rahastuse abil märkimisväärselt oma õpikeskkonda uuendada. Ja oma ruumilist paiknemist kokku tõmmata kui õppe kvaliteet selle all ei kannata. Julgen olla peaaegu kindel, et kohtume akadeemia uuendatud õppehoonete avamisel Eesti 100. aastapäeva aastal. [...] Elagu sisemiselt julge Eesti Vabariik! Elagu, kasvagu ja õitsegu Sisekaitseakadeemia, igavesti!
Rektor Lauri Taburi lõpuaktusekõne
V
iis aastat tagasi siinsamas kontserdimaja laval rektori ametivannet andes ei osanud ma metsikumaski unenäos ette näha, mis selle viie aasta jooksul tegelikult toimuma saab. Rektori tegevusprogrammi ette kandes ei võinud ma too kord arvatagi, et see, mis kirja sai, on vaid lillekesed võrreldes sellega, mis me tegelikult ühiselt ära teeme. Uskumatult pöörased aastad oleme koos veetnud. Minu käes on viimasel ajal tihti küsitud, et kuidas te seda kõike tegite? Ütlen ausalt, ega ma väga hästi tea, nii lihtsalt kukkus välja. Meid süüdistati ülemääraste riskide võtmises, kui võtsime vabatahtlikuna ette Eesti esimese kõrgkoolina rahvusvahelisse institutsionaalsesse akrediteerimisse minna. Nagu mäletate, väljusime sellest suurepärase tulemusega. Meie üle naerdi, kui otsustasime võrdselt Euroopa suurettevõtjatega minna Põhjamaade ühele mainekaimale kvaliteedimõõduvõtmisele. Ka seal, Helsinkis, saatis meid edu ja tõime koju Põhjamaade kvaliteediinnovatsiooni peapreemia. Me saime tunda meie lähimate koostööpartnerite sarkasmi ja sapisust, kui võtsime ette teekonna Eesti unistuste tööandja ja Eesti parima tippjuhi konkurssidel oma taset testida. Ka sealt tulime välja parimatest parimatena. Oleme ikka ja alati hoidnud selja sirge ja pea külma ning tõsise töö tulemusena olime mõõduvõtmistes ikka ja jälle kui mitte parim, siis vähemalt parimate hulgas. [...] Nii oleme ühiselt toonud akadeemia tänasesse päeva, kus õigustatult küsime üksteiselt, kuhu edasi? Mul on siiralt hea meel, et selle viie aasta sisse mahtus meie õppurkonna seninägematu aktiviseerumine ja vilistlaskonna taastulemine akadeemia tegemiste juurde. [...] Kuid siiski, kuhu edasi? Täna on mul rõõm anda akadeemia juhtimine üle uuele rektorile Katrile. Juba siis, kui eelmisel aastal and-
sin teada oma otsusest mitte kandideerida uueks ametiajaks, ütlesin, et samamoodi edasi pole enam mõistlik, vaja on akadeemiat edasi teha teist moodi. Katri oma tiimiga kindlasti suudab seda teha teistmoodi, kuid kindlasti mitte vähem edukalt. Minu siiras edusoov sulle selleks! Kuid head lõpetanud, täna on tegelikult teie päev! Poleks teid, poleks ka edukat akadeemiat. Teie saavutustest innustatuna püsib ka akadeemia veel kümme, sada aastat ja võib-olla isegi igavesti. Kuid pidage meeles – täna omandatud amet ja isegi diplom on alles millegi uue algus. Teerada algab siin ja täna. Seepärast ärge arvake, et õppimine nüüd otsa saab. Tean, et päris mitmed täna kõrghariduse esimese astme omandanuist jätkavad ka magistriõppes ja mitmed magistriõppe lõpetanud on uurimas edasisi kraadiõppe võimalusi. Ja kui te isegi ei plaani edasi õppida tasemeõppes, siis teadke, et ka kõige parem maailmatasemel teadmus aegub pöörase kiirusega, kui te ise ei hoolitse selle eest, et värske püsida. Parim viis selleks on aga ennast pidevalt kursis hoida sellega, mis maailmas uut. [...] Kuid kool ei ole vaid võimalus õppida. Tean enda kogemusest akadeemia kolmanda lennu vilistlasena, et parim, mille koolist kaasa sain, olid sõbrad kogu eluks. Vaadake kasvõi praegu vasakule ja paremale endale kõrvale: kas koolivenna või -õe telefoninumber on teil juba olemas, kas teate, mis on tema e-posti aadress või Facebooki kasutaja? Uskuge, teil läheb neid sõpru väga vaja, nii vihmas kui päikeses. Head lõpetanute vanemad! Aitäh teile, et olete usaldanud oma kallid kaaslased meie kätte. Tean, et neil pole olnud akadeemias kerge. Oleme omalt poolt teinud kõik, et neil ei oleks kerge, et iga hetk, mis nad akadeemias veedavad, oleks ettevalmistus ka kõige keerukamateks väljakutseteks Eesti elus. Head lõpetajad, palun teid, et hoiaksite oma lähedasi enda ligi, sest olete oma teenistuses täpselt nii tugevad ja head, kui tugev on teie perekond! Ilusat suve teile kõigile ja kohtumiseni juba elutee erinevail põnevail ristmikuil!
2
Verbis aut Re
Tamm pandi mulda
18. T
juunil pani akadeemia 20. lend mulda oma lennu tammepuu. egemist on tavaks kujunenud üritusega, mis sümboliseerib lõpetavat lendu ja nende edasikasvavat jõudu. Lisaks sellele tunnustati akadeemia paremaid sportlastudengeid ning töötajaid, kes samuti on tänavu oma kooliteega ühele poole saanud, ja neid, kes on silma jäänud tööalaselt silmapaistvate saavutustega. Enne tamme istutamisele suundumist tunnustati Siimu juures tudengeid, kes on silma paistnud väga heade sportlike saavutustega (loe 6. lk spordi rubriigis). Kiita said ka tublid kolleegid, kes sel aastal lõpetasid edukalt oma koolitee akadeemias või mõnes teises ülikoolis. Märkimisväärsete teenete eest
Justiitskolledži lõpetas 70 vanglaametnikku
17.
juunil pidas justiitskolledž oma õppureile lõpuaktuse akadeemia tudengikorpuses. Kui aktuse konferansjee, kolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak k oli piduliku sündmuse kuulutanud avatuks, an-
dis ta tervituseks sõna akadeemia rektorile Lauri Taburilee ja Siseministeeriumi vanglateenistuse asekantslerile Priit Kamale. Videotervituse saatis lõpetajaile siseminister Hanno Pevkur. Oma õpingute eduka sooritamise eest said lõputunnistuse vangla-
ametniku eriala kolme õpperühma 70 õppurit. Kiitusega lõpetanuid oli nende seas 12 tublimat. Lõpetanute poolt tänas kolledži õppejõude ja töötajaid Marten Rohelpuu.
JUUNI 2015
tunnustas rektor Lauri Taburr akadeemia kuldristiga õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja-lektorit Anne Valkii ning hõberistiga sisejulgeoleku instituudi lektorit Shvea Järvetitt ja täiendusõppe keskuse juhatajat Kert Valdaru. Kohalviibijaid ja lõpetajaid tervitas muusikalise etteastega akadeemia koor. Tammede istutamise traditsioon ulatub akadeemia algusaega. Esimene tamm sai istutatud õppehoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Iga-aastane tamme istutamise traditsioon sai alguse aga 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas 1. lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend.
isekaitseakadeemia Vilistlaskogu valis oma teise persooniloo peategelaseks Elmar Vaheri, kes on alates 2013. aastast Eesti suurima riigiasutuse – Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Vilistlaskogu usub, et Elmar on akadeemiaperele eeskujuks nii oma tõekspidamiste kui ka visiooni poolest, mida ta PPAs koos oma meeskonnaga ellu viia soovib.
M
illised valikud tõid sind politsei erialani? 1995. aastal teenisin ma aega Sisekaitse Operatiivrügemendis, mis oli tänavatel patrulliv politseiüksus ja koosnes ajateenijatest. Teame seda aega nö kuritegelike 90ndatena. Oma ajateenistuse läbisin ma IdaVirumaal, mis oli mulle hea elukool, sh sain ka politseinikutöö järgi proovida. Nähtu ja kogetu põhjal lõin pildi Eesti Politsei tööst ja jõudsin järeldusele, et see pole minu jaoks. Kohe pärast ajateenistust ma edasi õppima ei läinud, vaid töötasin hoopis Rakveres asfaldipanekubrigaadi teerullijuhina. Kohe pärast ajateenistuse lõppu varastati mult auto. Nägin, kuidas kohalik politsei töötab ja sain kiirelt aru, et äsja ajateenistuse läbinuna, kus peamiselt tegelesime patrullimise, haarangute, kinnipidamise jms, oleksin ma seda autovargust uurinud hoopis teistmoodi. Sellest hetkest tärkas minus uurija hing ja huvi selle elukutse vastu, kuigi eel-
nevat kokkupuudet tegeliku politseitööga mul ei olnud. Mäletan hästi seda hetke, kui otsustasin minna edasi õppima. Paikuse politseikooli peale ma kohe ei mõelnudki, vaid tahtsin õppima minna tollasesse Eesti Riigikaitse Akadeemiasse. Kui neljapäeval olid akadeemias sisseastumiskatsed, siis kolmapäeva õhtul otsisin ma ajalehtedest infot. Teadmata, kus asub Tallinnas Kase tänav või kuidas sinna kohale saab, jäingi ma katsetele hiljaks – üldfüüsilised alad olid juba käimas. Kuna järgmine ala oli jooksmine ja sportlik vorm oli mul väga hea, siis arvasin, et jooksen kõik üle ja küll ma siiski kooli sisse saan. Tegelikult oli sissesaamise eelduseks ikka kõikidel aladel osalemine ja õhtul saingi teada, et kooli ma ikkagi ei saanud. Järgmisel päeval olid sisseastumiskatsed Paikuse politseikooli. Ega ma sedagi teadnud, kus asub Paikuse, aga õnneks sain Kase tänavalt juhiseid, kuidas kohale jõuda ja ka vajalikud kontaktid, et ennast katsetele registreerida. Mu hea tuttav Enn Kuusik helistas politseikooli ette ja andis minu kohta omalt poolt suusõnalise saatekirja, sest oli oluline, et mul oleks olemas prefektuuri saatekiri, ilma milleta ei saanud kandideerida. Kuna Tallinnas mul tuttavaid või sõpru polnud, kelle juures ööbida saaksin, siis olin terve öö omapäi Tallinnas. Ööbisin bussijaamas, sealt sõitsin varahommikul bussiga Pär-
nusse ja edasi juba Paikusele. Seega minu tee politsei erialani oli ühtaegu huvitav ja seiklusterohke.
M
ida mäletad oma esimesest õppepäevast Paikuse politseikoolis? Mulle meeldis väga, kui Jüri Merits oma loengus rääkis meile mitte sõjaväekorrast, vaid väärtustest – hoolivusest ja sellest, kuidas me oleme siin justkui üks perekond ja et me ei teeks teistele seda, mida me ei tahaks, et meile tehtaks.
M
agistrikraadiga g ga või vastava kvalifikatsiooniga lõpetasid tänavu Tartu Ülikoolii õppeosakonna spetsialist Lia Toro o ja TKosakonna avalike suhete spetsialist Marie Kukk, k Tallinna Ülikoolii justiitskolledži täiendusõppe juhtivspetsialist Pille Riin Pettai, päästekolledži kriisireguleerimise õppetooli assistent Stella Polikarpus, PPK korrakaitse õppetooli assistent, politseikapten Rene Murumaaa ja õppeosakonna haridustehnoloog Vaiko Mäe, Tallinna Tehnikaülikoolii TKosakonna vanemspetsialist Veiko Ristissaar
ning Sisekaitseakadeemiaa päästekolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Kairi Pruul. akenduskõrghariduse g e või vastava kvalifikatsiooni said justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli õpetaja Jüri Kulbin Tallinna Ülikoolist, rahandusosakonna vanemökonomist Laura Tomker Tallinna Tehnikaülikoolist ning PPK õppedistsipliini vanemspetsialist, üleminspektor Kristjan Haljasokss ja finantskolledži õppereferent Jessy Kirsipuu Sisekaitseakadeemiast.
R
76 uut päästespetsialisti
18.
juunil oli Väike-Maarja seltsimaja täis rõõmsat elevust, sest meie päästekolledži päästekool andis lõpudiplomi 76-le päästja, päästekorraldaja ja päästemeeskonna juhi eriala lõpetanule. Siseminister Hanno Pevkuri avasõnade järel tervitasid lõpetanuid ka akadeemia rektor Lauri Tabur, päästekolledži direktor Ain Karafin n ja Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, kes and-
Elmar Vaher: „Tee oma tööd kirega!“ S
Meie akadeemia töötajad, kes täiendasid end
M
is on sinu eredaim mälestus õpingute perioodist? Tuleb meelde üks seik, mis on seotud minu kriminaalõiguse eksamiga. Mulle meeldis õppida ning kriminaal- ja jälitusmenetlus oli minu jaoks väga huvitav aine. Mulle meeldis palju õppida, tublisti enam kui näiteks minu toakaaslane, kes tegeles kõige muu kui õppimisega. Kui eksamipäev kätte jõudis ja eksamipilet oli valitud, siis oli mul tunne hea – ma teadsin kõiki vastuseid. Eksamikomisjonis olid muuhulgas õpetaja Mäekask ja
sid lõputunnistuse õpperühmade PMJ16, P37 ja P38 lõpetanuile. Häirekeskuse peadirektori asetäitja Ene Hauvmannii tervituse järel said atestaadi ka õpperühma PK9 tööle suundujad. Oma elusuunised andsid noortele spetsialistidele teele kaasa ka Lääne-Viru maavanem Marko Torm m ja Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. Oma tänusõnu õpetajaile ja kooli töötajaile õpiajal saadud tead-
miste ja abi eest edastasid lõpetajate esindajad. Kuna tänavu möödus 20 aastat kooli 1. lennust, siis olid oma häid kogemusi tööle asumiseks tänavustele elluastujaile tulnud edasi andma toona lõpetanute 12 esindajat. Nii riigihümni, tuletõrjujate hümni kui muusikalisi vahepalu pakkus kohalolijaile Väike-Maarja pasunakoor. Pildil: üks lõpetanute rühm, pea kõik neiud-päästekorraldajad.
VILISTLASTE EDULOOD psühholoogiaõpetaja Külaots, kes juba teadsid, kuhu keegi tööle on minemas – mind oli ootamas kriminaaluurija töö. Kui teised olid enne mind oma kolmele küsimusele ära vastanud ja teinud seda väga hästi, siis jõudis aeg minu kätte. Kui Mäekask esitas mulle küsimuse, siis Külaots hakkas sekundeid lugema ja ma läksin närvi. Kui ma 10 sekundiga vastata ei jõudnud, võeti uus küsimus ja kõige tulemusena sain ma selle eksami hindeks 3 miinus, kuigi tegelikult olin küsimustele vastanud hindele 5. Pärast
lõpuaktust, kui olime siseministrilt diplomid kätte saanud, tuli õpetaja Mäekask minu juurde ja kutsus mind oma kabinetti, et põhjendada, miks lõpueksam selliseks kujunes. Ta ütles mulle, et kui lõpetad kooli ja lähed tööle kriminaaluurijaks, siis arvesta, et esimesed kümme aastat ei ole sa mitte keegi, sest kui saad teoorias viie ja lähed tööle, arvates, et tead kõike, siis sa eksid. Ta tahtis mind lihtsalt paika panna ja näidata, mis on tegelik elu. Tänu sellele sain ma aru, mis vahe on teoorial ja praktilisel elul. Sellest oli mulle edaspidiseks palju kasu.
M
illised olid su unistused pärast õpinguid? Kas oskasid unistada peadirektori ametikohast? Õpingute ajal tekkis mul hetkeks huvi ihukaitsja töö vastu, aga sain siiski aru, et kriminaal-uurimine on minu ala. Mulle meeldis eelkõige just see töö ja ma ei ole kunagi arvanud, et ma peadirektoriks saan. Mõned aastad kriminaaluurimise alal töötades hakkasin ma alt üles vaatama Keskkriminaalpolitseile. Nähes, kuidas töötavad sellised mehed nagu Ahti Truupõld, Andres Anvelt ja Urmo Karpender, minus aina kasvas unistus saada keskkriminaalpolitseinikuks ja võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu. Võin öelda, et need mehed olid keskkriminaalpolitseinikest mu iidolid. (Järg 3. lk)
JUUNI 2015
3
Verbis aut Re
20. lennu magistri- ja kõrgharidusõppe lõpetajad SISEJULGEOLEKU INSTITUUT, sisejulgeoleku m agistrandid, (riigifinantseeritav kaugõpe) Kaisa Kajo, cum laude Diana Kaljula, lõpetas 3.02.2015 Katerina Koreškova Roger Kumm, cum laude Kaido Kõplas Katrin Lipp Max-Sander Mikli Taavi Narits, cum laude Kristi Nero, cum laude Pille Otsatalo Jaanika Porn Kairi Pruul Kaspar Raudla Marju Saar Merje Tamm Marve Turbel Särely Vahur Marek Vainumäe, ekstern FINANTSKOLLEDŽ, m aksundus ja toll (riigieelarveline ja riigieelarvevä v line päevaõpe) õ Christer Ahven Geidi Aun Darja Badõkova Siim Einberg Karl William Engel Aleksandra Generalova, cum laude Eljana Ivanova Helise Johanson Daisi Kaaristo Kristi Kangur Tatjana Kobašova Siim Koppel Anastassia Kurenkova Liina Kuusemäe Siim Linamäe Kaysa Luht
Brigitte Marlen Makke Margus Olesk Edvard Otsalu Darja Petuhhova Ksenia Prigoda Piret Pukk Raiko Raag Merilin Randväli Dea Saar Kristiina Sikk Valeri Suharukov Kertu Tamm Kätlin Teedla, cum laude Martin Tois Elina Udekjul Priit Vao Katrin Vassar Heili Veski Gerda Viigipuu Roman Vorontsov FINANTSKOLLEDŽ, m aksundus ja toll (riigieelarvevä v line kaugõpe) õ Ranno Erm Marten Janno Kristel Kilk, cum laude Keidy Kirjutaja Jessy Kirsipuu Sirle Kivistik Leaanika Moldau Gaida Pošlin Evelin Purga Valeri Rauam, cum laude Merle Riisna, cum laude Kadi Salm Ott Soovik Mariliis Uibo Annely Yarviste Virge Viruste JUSTIITSKOLLEDŽ, korrektsioon
(riigieelarveline päevaõpe) õ Mikk Altermann Jarno Ameerikas Kaarel Aupaju Annika Davõdov Rünno Eermann Eveliine Erm Kristel Floren Taavi Johanson Teet Kajala Sten-Henrik Kendaru Sander Kivinukk Silver Klaar Marko Kull Eili Kurst Greete Lepasaar Maarja Liisa Lindre Kert Räis Taavi Siru Andrei Šuljak Grigori Tatarin Andrei Teetlok Vitali Trifonov Meelis Vitkin POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, politseiteenistus (riigieelarveline päevaõpe) õ Andres Alus Heimar Benno Deniss Burašnikov Jekaterina Gontšarenko Jana Gukova Karina Haldma Jagnar Jakobson Agnes Kaasik Daniel Karindosk Nadežda Kartavtseva Hans-Kristjan Kautsaar Steven Kaio Edgar Kesvatera
Kutseõppe lõpetajad JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaam etniku eriala, (riigieelarveline kaugõpe) Tõnis-Mikk Aabna, kiitusega Georgi Andžans, kiitusega Maksim Antonov Aigo Jaani Reijo Järv Mareka Koor Alina Kullasepp Raul Männisalu Elina Mölder Andreas Orav Jaanika Piir Raivo Prank Aili Pällo, kiitusega Revetta Reiljan, kiitusega Virge Roosalu Margo Tomson Heigo Tõnisma Allan Vanatoa, ekstern Marek Vinni JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaam etniku eriala, (riigieelarveline päevaõpe) Janeli Eiert Rauno-Sander Ennok
Toomas Kaljumaa Liisa Kalve Tõnis Koit, kiitusega Paul Koosel Aivo Kull Sten Kunts, kiitusega Lauri Lehtla, kiitusega Sthen-Alvar Männamets Ülle Pärn Marko Raeste Marten Rohelpuu Maigi Saadi Sten Sang Albert Setškov, kiitusega Samy Tammpere German Volodtšenko JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaam etniku eriala, (riigieelarveline päevaõpe) Andres Adusoo Mart Arjukese Maibrit Joona, kiitusega Karl Kalme Rain Kodasma Aleks Kool Rauli Neeme Svetlana Okuneva
Rainar Piik Kristo Plakso, kiitusega Dmitri Prokopenko Reio Ridalaan Kristjan Sarv Vadim Sidorov Villu Tammerik Siim Tappel Eva Toomiste Janek Trik Herdis Valdmaa-Ruut JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaam etniku eriala, (riigieelarveline päevaõpe) Tarvo Albri Eero Eessaar, kiitusega Eno Helleng Kert Jeret Martin Kalda Tambet Krasnov Vaiko Kütismaa Jarmo Laeks Robert Loigom, kiitusega Siim Naarits Julia Skorodumova Aleksander Šljupkin Karl Oskar Tõnissaar
Raiko Kiik Sandra Kougija Stina Kraam Hannes Lember Laura-Lisett Lepp Laura Lillepuu Sten Lõhmus Kristen Madissoo Aleksandr Malkov Martin Meeksa Erik Merilaine Eliise Niin Tanel Paavel Kalle-Priit Peebo Mikk Pihu Svea Pohla Martin Põder Kristjan Repp Paula Ruben Raino Rõõm Andres Tamm Marge Tamme Aleksandr Tikka Roman Trubkin Eret Elen Viidakas Valmar Viitak Oliver Õunap POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, politseiteenistus (riigieelarveline kaugõpe) õ Rando Alu Eduard Blaško Raido Galjaev Margus Gross Kristjan Haljasoks Elari Haugas Lauri Hein Sergei Ivanov Sven Janson Hannes Järvine Silver Kaasik Sander Karu
Kalle Kippar Väino Kiuru Egon Kollo Annika Koppel Airika-Helle Kriisa Rene Lipping Andrus Lumi Andrei Luškin Marko Maidlas Jevgeni Malahhov Karin Meier Enri Mets Kätlin Murre Dmitri Narolin Kristiina Oissar Kristel Otstavel Mailis Palm Eduard Paul Edgar Paul Tiit Poll Irina Ponjakina Raimond Pärnik Kunnar Püvi Mirell Reinson Igor Senkov Erko Sillandi Vivian Tammearu Andri Tsirp Ilja Tšiž POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, politseiteenistus, (riigieelarveline kaugõpe) Rainer Koor Kuldar Kurvits, ekstern Risto Ratassepp Ove Saar Natali Salu
Jelena Vendik
Kaarel Kase Hannes Kuldkepp Rego Lehtsaar Sven Lätt Mikk Mölder Raido Onopa Juri Petrov Tarvi Rahuoja Mark Reisi Aleksei Sedov Indrek Tarum Tõnis Tikka Tormi Trumsi Mairo Vaheoja
PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästekorraldaja eriala, (riigieelarveline päevaõpe) Annika Aru Pilvi Juhanson Jekaterina Kont Mirta Laul Tiia Lindov Aleksandra Lindt Kairi Luhaväli Kristiine Pelberg Meelis Pihu Helle Plauberk Jana Roosik Mari-Liis Sepp Merilin Talu Sirli Tasa Marina Tigasing Kristiina Täkker Ly Vadi Julija Varušina PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästja eriala, (riigieelarveline päevaõpe) Ander Ellermaa Margus Järvela Timmo Kadak Valter Kaima Stenar Kamarik
Elmar Vaher: „Tee oma tööd kirega!“
likuvõimalus, kellega koos oma visioon ellu viia.
(Algus 2. lk) is motiveerib sind jätkuvalt sisejulgeoleku valdkonda panustama? Mind motiveerib see, kui ma saan abiks olla eesliinil töötavale piirivalvurile, patrullpolitseinikule või uurijale. Kui ma seda ei suuda või kui ma tunnen, et mul ei ole neile midagi enam anda, siis on mul aeg ära minna.
K
M
M
is on olnud senised suurimad õppetunnid karjääriredelil? Hea politseinik peab oskama oma tegusid põhjendada või dokumenteerida, sest tuleb arvestada, et ka teine pool on väga nutikas. Kui sa taasesitavas vormis oma tegusid põhjendada ei suuda, siis võid mõ-
ne lahingu kaotada. Dokumenteerimise oskus on kindlasti üks õppetund, mis ei tohi meelest minna. Minu elus on olnud üks väga ebameeldiv olukord, mil ühele FBI koolitusele, kuhu tahtsin väga minna ja millest oleks mulle palju kasu olnud, mind ei lubatud, kuna väidetavalt oli mul majas olnud pahandusi, mille peale tollane peadirektor kirjutas avaldusenurgale „Kurjategijaid me ei koolita“. See paber on mul siiamaani alles. See olukord õpetas mulle, et kui sa vähegi kahtled, siis tee asi endale selgeks. Sa pead aru saama, et palju oleneb politseijuhi otsusest, milline märk inimesele külge jääb. Ka tänasel päeval helistan ma distsiplinaarmenetluste käigus menetlus-
aluste vahetutele juhtidele ja palun seda inimest mulle iseloomustada, sest mina ju teda ei tunne ning kuidas ma siis hakkan võib-olla tema elu ära rikkuma. Sellepärast ongi oluline kindlasti usaldada, aga ka kontrollida ja alles seejärel oma arvamus kujundada.
K
as sinu karjääris on olnud mõnda hetke või inimest sinu ümber, mida või keda väärtustad teistest enam? Mul on alati vedanud meeskonnaga, kes on minu ümber olnud. Tippjuhiks saades on oluline, et saad oma meeskonna ise kokku panna. Kui tippjuhilt oodatakse tipptulemust, st ootused juhile on suured, siis on oluline, et tal on va-
ui saaksid ajas tagasi minna ja vestelda äsja politseikooli lõpetanud iseendaga, mida sa siis endale ütleksid? Minu esimene tööpäev oli 16. juunil 1997. a Pärnu mnt 11 majas ja olen sellest päevast alates oma tööd teinud suure kirega. Ma ütleksin iseendale, et sütti oma tööst, sest kui oled hingelt politseinik, siis on PPA organisatsioon, kus sa leiad just sinu jaoks selle õige ala. Kui sul on unistus teha oma tööd kirega ja sa süttid sellest, mis sa teed, siis on see hea tunne. See on ka kindel asi, mis edasi viib.
K
ui saaksid olla üks loom, lind või putukas, siis milline on sinu valik ja miks? Tahaksin olla sipelgas, kes on agar ja toimekas – mida kõike nad
PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästeteenistus (riigieelarveline päevaõpe, õ alustanud 2011) 1
PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästja eriala, (riigieelarveline päevaõpe) Heigo Enden Rauno Heimvell Ainar Ibrus Kristo Kallissaar Marek Kangur Harry Kleinberg Timo Laks Aleksei Ljubimov Anton Mihhailov Ilja Nikitin Simo Nurk Lauri Peegel Timo Priinits jõuavad kanda ja mistahes kauguselt kohale veeretada. See on märkimisväärne. illine on Elmar Vaher tavakodanikuna, mitte PPA peadirektorina? Minult on palju küsitud, mis on minu hobid. Minu hobi on minu vaba aeg. Mulle meeldib mu töö väga, teen seda suure pühendumisega. Mulle meeldib, kui meie töötaja läheb vahepeal ehitajaks, aga tuleb siis tagasi, sest on saanud aru, et meie organisatsioonis on aset leidnud muutused ja et riik tähtsustab politseiametniku tööd. Mulle meeldib tema mõistmine, et kodumaa päästmine ja inimeste aitamine on tema kutsumus. Sellistest väikestest asjadest saad aru, et oled õiges kohas ja ajad õiget asja.
M
Kui ma linnas näen pääste- või politseiautot mööda sõitmas, siis
Artjom Barkanov Alar Dubinin Geimo Eesmäe Siim Kaaver Erko Kruusamägi Arvo Kuuse Raigo Metsaru Jevgeni Novikov, ekstern Erik Raag Heikki Rajalo Klemet Reimand Taavi Siilbek Karel Soosaar Andrei Surnin Tõnis Tomson Kristina Vennikas R Riigieela rveline e kaugõpe, õ alustanud 2011 Roman Abubikirov Märt Hindreus Jarmo Juhanson Kristjan Kaunissaar Sven Koovit Varmo Laumets Tõnu Mirka Jaanus Saar Ahti Valt Kaido Õunapuu Riigieelarveline päevaõpe, R õ alustanud 2012 Tom Aas Martin Brause Taavi Kaarmaa Mart Kohv Erko Kruusamägi Maarja-Liis Laprik Kristjan Otti Sander Seilenthal Sandra Tammiksaar Karl Tälli Mihkel Raud Rauno Rätsepp Kenert Tamm Kaur Teder Jan Trakmann Sven Trakmann Artjom Troitski PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästem eeskonna juht, (riigieelarveline päevaõpe) Kristjan Ehastu Andrus Joa Raul Juur Sander Kaasik Allan Käo Lauri Laats Ragnar Lai Kristjan Mikk Rauno Ojamägi Erki Piirimees Mihkel Siim Egon Sumre Rene Šimko Allan Tartu Peeter Torop Nikolai Tulženko Daniil Verguljanets Raimo Verkmann Meelis Viitak
vaatan alati suure uudishimu ja ka uhkusega, et kas näen ka tuttavaid nägusid. ida arvad akadeemia diplomist ja vilistlastest?
M
Minu arvates on Sisekaitseakadeemia teinud kiire arengu ja mul on selle üle hea meel. Ma usun, et asjata ei valitud akadeemiat tervikuna Eesti parimaks tööandjaks ja Lauri Taburit parimaks juhiks. SKA on Eestile eriti vajalik kool ja kõik sisejulgeoleku ametkonnad saavad ka tulevikus töötajatele lisa ja vajaliku kompetentsi just sellest akadeemiast. Küsitles akadeemia vilistlaskogu juhatuse esimees Maarja-Liisa Maasik
4
Verbis aut Re
JUUNI 2015
Õppelähetuses Budapestis Ero Liivik, õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor
T
änu rahvusvahelisele ERASMUSE projektile oli mul aprillis võimalik külastada Ungari Vabariigi pealinna Budapesti. Sealne õiguse rakendamise fakulteet, kus viisin läbi õppetööd, on üks osa suures riiklikus õppeasutuses, mille koondnimetus on Avaliku Teenistuse Riiklik Ülikool (ATRÜ), ungari keeles Nemzeti Közszolgálati Egyetem, inglise keeles kasutavad nad aga lühendit NUPS (National University of Public Service).
V
eidi selle kooli tekkeloost. ATRÜ loodi mitme eri kõrgkooli – Zrínyi Miklósi Riigikaitse Ülikooli, Politseikolledži ja Budapesti Corvinuse Ülikooli avaliku halduse fakulteedi – ühendamisel 1. jaanuaril 2012. aastal, seega on tegemist Ida-Euroopa ühe noorima kõrgkooliga üldse. Õiguse ra-
kendamise teaduskond, kus mina loenguid pidasin, ongi moodustatud 40 aastat iseseisvana eksisteerinud Politseikolledži baasil. Praegu asuvad kõik ATRÜ osakonnad oma senistes ruumides laiali mitmes paigas, kuid rajamisel on täiesti uus õppekompleks, kuhu kool tervikuna koondatakse. ATRÜ
loomise eesmärk oli parem koostöö erinevate, kuid siiski lähedaste distsipliinide õpetamisel. Uues ülikoolis haritakse nii riigikaitsjaid, politseinikke, päästjaid kui ka paljude muude avaliku teenistuse erialade tulevasi spetsialiste. Õpe toimub nii bakalaureuse, magistri kui ka doktoriõppe tasemel. Kooli moto kõlab: „Rahva teenistuses“. Koolis õpib 10 800 õppurit ja töötab 465 õppejõudu ühes 440 administratiivtöötajaga. Õiguse rakendamise fakulteet koondab lisaks politseieriala õppele ka maksu- ja tolli-, korrektsiooni-, pääste- ning immigratsioonieriala õppekavasid. Oli hea võrrelda, et meie akadeemia struktuur vastab peaaegu samasuguse
Õppereis Norrasse
M EI E Õ P P URI D VÄL I S MA A L
ülesehituse põhimõttele. Minu vastuvõtmise korraldas sealne õiguse- ja politseisotsioloogia õppetool eesotsas professor Andrea Kozaryga. Olin selles koolis õpetamas kolmel päeval, kokku tegelesin professor Kozary juures viie eri rühmaga. Minu teema oli erinevate õiguse sotsioloogia probleemide analüüs, aga mul oli võimalus ungari tudengitele tutvustada ka Eestit ja meie sisejulgeolekusüsteemi. Kuigi nii Eesti kui Ungari on mõlemad Euroopa Liidu liikmesriigid, siis polnud sealsetel üliõpilastel Eestist eriliselt suurt ettekujutust. Lähetuse päevad möödusid ruttu ja lahkumisel leppisime kokku võimalikus edasises koostöös.
ustiitskolledži korrektsiooni eriala 3. kursuse üliõpilased külastasid tänavu aprillis õppeaine „Rahvusvaheline koostöö“ raames 3 Norra kinnipidamisasutust – Haldeni vanglat ning Bastoy ja Bergi avavanglaid. Õppekäigu eesmärk oli tutvuda Norra vanglasüsteemiga ning samas ka tutvustada võõrustajaile Eesti vanglasüsteemi ja meie akadeemiat. orra vanglates on kinnipee- Teisena külastasime Bastøy ava- koda, kus kinnipeetavad saavad tavatele kohti ligi 3900. Suu- vanglat, mis mahutab 115 kinni- nii teoreetilisi teadmisi kui praktilirim 392 kohaga vangla asub Oslos, peetavat. Vangla asub saarel, kus si oskusi autoremondilukksepa eriväikseimas türmis on 13 kohta ja kinnipeetavad majandavad end alast. Lisaks sellele saime näha ka keskmiseks kohtade arvuks vang- põhiliselt ise kasvatatud saaduste- vangla lambafarmi, kus meid tervilates on 70. Keskmine karistusaja ga, tegeledes ka loomade kasimi- tas väike lambatall Toto, kes pidavat pikkus Norra vanglates on 8 kuud. sega. Karistuse alguses asuvad kin- neil olema seal kui väike koer, kes Kinnipeetavad paigutatakse kamb- nipeetavad elama rohkem vange võib vabalt hoovi peal ringi liikuritesse ühekaupa. Sellest tulenevalt mahutavasse majja, kuid mõne aja da. Farmis töötav kinnipeetav tuton seal maal ooteaeg pääsemaks möödudes suunatakse nad elama vustas meile põgusalt farmi ja oma vanglasse karistusaja ärakandmi- eraldi väikestesse majadesse. igapäevatööd. seks üsna pikk – umbes üks aasSaarel on olemas ka oma tule- Norra vanglate süsteemis on kasuta. Eeliskorras võetakse karistust tõrjemeeskond koos vajaliku varus- tusel nn normaalsuse printsiip. Selkandma välismaalasi, kuna nende- tusega, meeskonda kuuluvad ainult le kohaselt on karistuseks vabaduga kaasneb suurem karistuse kand- kinnipeetavad. Vangid saavad seal se piiramine, teised õigused pole misest kõrvalehoidmise oht. külastada poodi, tegeleda jõusaalis piiratud. Seega on süüdimõistetul Esimesena külastasime Haldenit, spordiga, käia koolis, kirikus jms, kõik õigused, mis teistelgi norralasmis on ühtlasi ka Norra uusim nende käsutuses on ka uhke jalg- tel. Süüdimõistetud ei kanna karisvangla. See avati 2010. aastal, mil pallistaadion, kus kinnipeetavatest tust karmimalt, kui see on vajalik sinna toodi karistust kandma esi- koostatud jalgpallimeeskond tree- ühiskonna turvalisuse tagamiseks. mesed kinnipeetavad. Halden on ninguid läbi viib. Karistuse kandmine meenutab Norras suuruselt teine kinnine Kolmandana külastasime Bergi võimalikult palju elu väljaspool vangla, kus on kohti 251 kinnipee- vanglat, mis asutati aastatel 1942– vanglat. „Normaalsuse“ printsiitavale ja 340 töötajat, kellest 290 on 1945. See oli algselt mõeldud koon- bi täielik rakendamine on piiratud ametnikud. Halden koosneb nel- duslaagriks, kuid alates aastast 1975 turvalisuse, korra tagamise, infjast korpusest, külalistemajast ja on Berg toiminud avavanglana. rastruktuuri ja rahaliste ressurssihõivekeskusest. Haldenis võivad Bergis tegelevad kinnipeetavad õp- dega. „Normaalsuse“ printsiibiga kinnipeetavad kambrites suitseta- pimise, loomakasvatuse ja autore- kooskõlas on süüdimõistetute reda ja märkimisväärne on seegi, et mondiga. Üks kinnipeetav jagas- integreerimine ühiskonda. Iga süüametnikud ei kasuta Haldenis te- ki meiega oma eredaid kogemusi, dimõistetu riske hinnatakse ja teleskoopnuia ega gaasi, mis meie kuidas sealne õppimine aitab tal maga tegeletakse individuaalselt, et vanglates on tavapärane. Haldenis kindlasti ka edaspidi väljaspool ta saaks karistuse kandmise ajal liivõis kinnipeetavate emotsioonidest vanglat toime tulla, pealegi on õp- kuda kõrgema turvalisusega vangjäreldada, et nad on sealse eluga vä- petase seal tema sõnul suhteliselt last madalamasse ja vabanedes olgagi rahul, sest keskkond on küllalt kõrgel tasemel. Bergis on olemas la kasulik ühiskonna liige. inimsõbralik. täiskomplektne autoremonditöö-
N
Avaliku Teenistuse Riikliku Ülikooli õiguse rakendamise teaduskonna hoone Budapestis, kus loo autor loenguid pidas.
Minu talvepuhkus Nepalis Riina Kroonberg, ÕSKi lektor, Nepali fänn
Maarja Liisa Lindre, Silver Klaar, Marko Kull ja Meelis Vitkin (JK)
J
M E I E Õ P P E J Õ U D VÄ L I S MA A L
V S
on neis aukohal kullatud ja suursugused Buddha kujud. Buddha väärib Nepalis ülimat austust ning templite külastamine koos Buddhale austuse avaldamisega on püha ja perekondlik suursündmus. Külastasime Buddha sünnikohta Lumbinis, kus olid osaliselt säilinud tema sünnikodu varemed. Huvitavat vaatamisväärsust pakkusid templiõuedes peetavad usulised rituaalid ning neis vastava riietuse ja atribuutikaga osalejad. Peale eelkirjeldatute tuleb ühes tuntumas piirkonnas Pokharas pidada huviväärsuseks maa-alust koobast, kus sisenedes avanes üllatav vaatepilt – kogu koopa lagi oli täis nahkhiiri, neid oli seal „mustmiljon“. Linnas väärisid vaatamist ka tänaval ringi uitavad ahvide kogukonnad, kes olid küll sõbralikud, kuid lähenemisel suhteliselt ennast kaitsvad. Sellest maast ja temas peituvatest huviväärsustest võiks kirjutada pikalt, kuid parim on minu soovitus, et oma silm on kuningas. Kes teeb puhkuseplaane, minge Nepali ja te ei kahetse. Kui tahate eriti kaunist loodust nautida, siis minge kevadel, näiteks märtsis-aprillis, siis on ka temperatuurid kõrgemad, kuid eurooplasele veel talutavad. Mina olin seal talvel ja siis olid päevased kraadid ca +20 ja pisut üle, kuid öine temperatuur langes suhteliselt madalale. Südasuvel tõuseb seal temperatuur ca +40ni ja see kuumus on eurooplastele ehk talumatu. Teine soovitus – minge pikemaks ajaks, sest 2 nädalat on ülinapp aeg, et selle maa imetlusväärseid kohti piisavalt näha. Meile öeldi, et Nepalis olevat jaapani turistid sellest imekaunist ja lummavast loodusest lausa nutma puhkenud. Võin kinnitada, et see on täiesti võimalik.
eetsin oma talvepuhkuse imekaunis Nepalis, oleks minu väike sissejuhatus reisimeenutusele. ee polnud lihtsalt turismireis, eriti allapoole, siis nägin ma kogu vaid külaskäik peretuttavate sõidu ajal vaid kauneid looduspilte juurde, mis andis kogu olemise- lumistest ja päikeses sillerdavatest le selles kauni looduse ja suurepä- mäetippudest. Sellise sõiduga kaasraste inimestega maal hoopis teist- nevat hirmu leevendas aga meie suguse tunnetuse ja emotsioonid. professionaalselt ja filigraanselt kuOlin eelnevalt kuulnud, lugenud ja ristiku serval sõitev autojuht – kovaadanud fotosid Nepalist ja tead- gu kahenädalasel sõitmisel ei teksin, et lähen looduslikult eriti kau- kinud ühtegi ohtlikku situatsiooni. nisse riiki pealinnaga Kathmandu, Teedel oli küll näha liiklusmärmaksevahendiga ruupia ja aja- ke, kuid liikluspilti iseloomustavad vööndiga +5 tundi, kus on väide- kõige kujundlikumalt sõnad „totavalt 92 eri keelt, kuid riigikeeleks taalne kaos“. Peamine liiklusreenepali keel. gel on signaalitamine. Sellises kaoTeadsin ka seda, et Nepali kesk- ses ei kohanud ma aga kahe nädala mine kõrgus merepinnast on maa- jooksul ühtegi kokkupõrget ega ilma maade seas suurim, sest üle isegi nn väiksemat plekimõlkimist. 40% Nepalist paikneb kõrgemal Mis kõige märkimisväärsem – kui kui 3000 m. Maailma 10 kõrge- hoolivad ja viisakad olid juhid üksmast mäest asub seal koguni 8. Rii- teise suhtes! Ma ei näinud kordagi põhjaosas paikneb suur osa Hi- gi mistahes olukorras vihast nägu, maalaja mäestikust, sealhulgas rääkimata kurikuulsatest sõrmede Mount Everesti (Džomolungma) tõstmise viisidest. Olukordade all mägi, mille tipp on 8848 m kõr- mõtlen neid juhtumeid, kus mõnel gusel merepinnast, olles kõrgeim juhil ekstreemsemas olus tuli liikupunkt Maal. da teosammul või kaua seista ja lasMul oli võimalus kohtuda eri- ta läbi pikk autode voor jms. neval ühiskondlikul positsioonil Liikumine muutus pisut leebeinimestega. Nepalis on kastipõhi- maks minu jaoks siis, kui sõitsime ne inimeste eristamine küll tau- Lõuna-Nepali Chitawani, et elenitav, kuid see on paraku olemas. vantide seljas vihmametsa külasOlenemata inimese positsioonist tada. Lõuna pool on maapind suholid kõik kohatud sõbralikud, lah- teliselt tasasem ja olenemata talvest ked, hoolivad, päikselise naeratu- ka suhteliselt roheline. Reis elevansega ja tundusid olevat õnnelikud. di seljas vihmametsa oli üle ootusJa kui ilusad on seal väikesed lap- te nauditav ja elevant küllalt mugav sed! Kahe nädala jooksul ei koha- sõiduvahend. Olenemata talvest oli nud ma seal ühtegi ebasõbralikku floora ja fauna imetlusväärne. Loovõi morni inimest. Küllalt suurel mi nägime kahjuks vähe – üksnes osal inimestel ei ole tööd ja kui on- kitsi, hirvi, jõehobu ning linnulisi gi, siis tasu selle eest on ülinapp – ja üllatusena ka kukke. Meie kaaskuu töötasu lihtsa töö tegijal on ca kond teise elevandi seljas oli koha150–200 eurot, isegi vähem. Nad nud isegi lõvi. on rahul selle piskuga, sest rikkuVaatamist väärivateks olid arsel, sh asjadel pole seal maal suure- vukad templid, neid on igal pool mat tähtsust, olulisemad on muud üle maa ja teadupärast just Neväärtused. Kui aga jutt juba asjade- palis kõile läks, siis asjad on seal maal üli- ge rohkem. malt odavad – korralikus hotel- Sealne polis maksab tuba 5–10 eurot. Sama pulaarseim raha eest saab ka mitmekäigulise usund on lõuna-/õhtusöögi. Söögid on aga h i n d u i s m , eurooplase seedimise jaoks vürtsi- suur hulk sed ja magustoite seal ei armastata, rahvast on ka kuigi kohvikutes saab kooke osta budismi ausküll. Riideturul aga maksab turist 3 tajad. Tempkorda kallimat hinda võrreldes ko- leid on sinna halikega, kuid nagu lõunamaistel ehitanud teiturgudel ikka aitab oskuslik kaup- sedki riigid, lemine. nagu SakNepali kohta võib öelda, et see samaa, Komaa koosnebki üksnes mägedest. rea, Jaapan Kogu reisi sõitsime ainult mägi- jt. Need on teedel, kus ühel pool kuristik ja tei- silmipimessel pool mäesein, tee aga vaevalt tavalt kauühe auto laiune. Sageli tuli sellis- nid ehitised tel teedel kohtuda suurte kauba- oma arhitekautode ja bussidega. Minu jaoks tuurses ilus oli sõit mägiteedel kõige ekstreem- ja värvikülsem osa reisist. Kuna ma enamasti luses. Loo- Loo autor koos pisikese nepali poisiga templis kartsin autoaknast välja vaadata ja m u l i k u l t poseerimas.
Tänavuste lõpetajate mõtteid T K
änavuse akadeemia lõpetamise eel valisime igast kolledžist ühe lõpetaja, et esitada neile mõned küsimused. Vastasid KÄTLIN TEEDLA finants-, KERT RÄIS justiits- ja GEIMO EESMÄE päästekolledžist ning RAINO RÕÕM PPKst.
uidas tulid mõttele tulla õppima Sisekaitseakadeemiasse ja miks just sellele erialale? Kätlin: Mõtteid, mida õppida, oli nii erinevaid. Otsisin eriala, mis annaks teadmisi nii majanduse kui õiguse valdkonnas, samuti pidasin oluliseks, et pärast lõpetamist
kut põhjendaksin ma sellega, et see töö tundub minu jaoks üsna väljakutsuv ja mitmekülgne ning sobib minu iseloomuomadustega kõige rohkem. Selles ametis on mul võimalik anda oma panus riigi turvalisemaks muutmisele ja aidata abivajajaid.
peod ja üritused , mis akadeemias korraldati. Veel jääb mulle hinge akadeemia sõbralikkus – kui tudengil oli probleem, siis olid õppejõud ja akadeemia töötajadki alati valmis aitama nii, kuis suutsid. Pealegi ei saa ma jätta mainimata omaenda kursust RS110, kes oli
illine aasta (kursus), õpM peaine, üritus, õppejõud või hoopis keegi kaastudengeist on teile lõppevast õpinguteajast kõige rohkem meelde jäänud?
oleksin tööturul hinnatud. Maksunduse ja tolli eriala vastas nimetatud kriteeriumitele ning tundus huvitav, mis mind siia akadeemiasse tõigi. Kert: SKA-idee tuli sellest, et siin olid mul mõned tuttavad juba ees. Kuigi uurisin teisigi koole ja erialasid, siis otsuse langetasin ikkagi justiitskolledži kasuks. Geimo: Sellega on lood sedasi, et plaan akadeemiasse õppima tulla tekkis mul juba päris noorena, kui tegelesin tuletõrjespordiga, ja sellest ka erialavalik. Pealegi öeldakse ju, et lapsed astuvad ikka oma vanemate jälgedes. Arvan, et oma osa eriala valikul mängis ka minu isa töötamine Päästeametis. Raino: Idee politseinikuks saada oli mul juba väiksest peale ja gümnaasiumi jooksul otsustasin selle idee ka ellu viia. Uurinud lähemalt õppetingimusi akadeemias nii Intellektika-messil kui ka mujalt, saingi lõpliku tõuke oma eesmärgi saavutamiseks. Politseieriala vali-
Kätlin: Kolme aasta vältel on meeldejäävaid seiku palju olnud, aga need aastad on meeldejäävaks teinud just ülimalt mõnus seltskond ja koostegemise rõõm. Kert: Meelde jääb LEGENDAARNE KS120 (legendaarsuse täpsustus: KS120 on ajalooline kursus SKAs eelkõige selle poolest, et oleme esimesed, kes tegid kõik lõpueksamid ära. Aga on ka teisi põhjuseid, mida teavad ainult KSikad ise ja ehk ka mõned teised). Õppejõududest tooksin esile kõik justiitskolledži õppejõud, sest tänu
ja on kõige vägevam kursus üldse. Jään akadeemiat hea sõnaga meenutama! Raino: Minu jaoks oli meeldejäävaim aine Urmas Krügeri õpetatud „Karistusõiguse üldosa“, kus õppejõud andis oma teadmisi edasi vägagi huvitavalt, tuues palju elulisi näiteid oma varasemast töökogemusest, mis pani nii mind kui teisi kaasõpilasi kaasa mõtlema. Võin julgelt väita, et tema tunnid jäid alati liiga lühikeseks.
tuleb pidevalt teadmistega täiendada ja seadustega kursis hoida, et oma tööd efektiivselt teha.
M
illiseid soovitusi ja tarkusi jagate kadettidele, kes koolis veel oma õpinguid jätkavad? Kätlin: Kindasti võtke aktiivselt osa nii kooli kui oma kursuse ühistest tegemistest. Nii jääb teile pärast kooli lõppu lisaks diplomile ka sõpru/tuttavaid eri valdkondadest ja toredaid seiku, mida meenutada. Kolm aastat möödub linnulennul, nautige oma tudengipõlve! Kert: Kadettidele soovitaks hoida pea külmana ja olla enesekindel. Ei tohi kaotada usku endasse, loota tuleb ainult endale. Te saate hakkama! Geimo: Kindlasti soovin kadettidele kindlat meelt ja head pealehakkamist. Mingil juhul ei tohi õpinguid pooleli jätta. Lihtsam on leida see aeg ja näha natuke vaeva, sest alati on hea lahendus olemas ja see võib teine kord olla lihtsam, kui arvata oskad. Veel ütleksin, et kindlasti suhelge õppejõududega, sest nemad on just need, kes saavad teid teie probleemis aidata. Raino: Hoidke pea püsti, sest teil pole enam palju jäänud. Viima-
K
Nii Kätlin, Kert kui Geimo usuvad, et said akadeemiast kõik vajalikud baasteadmised, et tööle asuda, ja ka praktilisi oskusi, mida siiski võiks alati rohkem olla. Raino jälle kinnitas, et ega lõpetamise järel õppimine seisma jää, sest ennast
Tekst Ardo Õiglane (FK), fotod Kristjan Kosemäe (FK) ga-aastase tavakohase grillipeo pidasime tänavu Paikusel politsei- ja piirivalvekolledžis, seekord koos TTÜ ja sõjakooliga. elgi korral pakuti peolistele sponsoritelt. Tallinnast transporrohkem liha, kui nad jõudsid tis rahva kohale buss, mis aitas iniära süüa, head muusikat hiliste õh- mesed peo lõpus ka tagasi. Paikuse tutundideni ja lõbusaid seltskonna- kooliköök oli peo tarvis valmismänge koos ägedate auhindadega tanud suurepärast šašlõkki, mis
viis kõigil keele alla. Kui esimesed ampsud olid tehtud, ei lubanud õhtujuhid peolistel kaua istuma jääda ning alustasid mängude ja parima kostüümi valimisega. Kostüümivõit läks seekord sõjakoolile. Mänge olid õhtujuhid leiutanud piisavalt, neid jätkuks ka peo viimaste
Heleri Pärmik (FK) uba mõnda aega on tegutsenud uus üliõpilasesindus, mille eesotsas on nüüd esinaine ILONA PETERSON finantskolledžist. ui Ilona oli väike, tahtis ta ülekõige saada rallisõitjaks ja olla oma vendade moodi, kes olid talle alati suurteks eeskujudeks. Vabal ajal käib Ilona kooli kõrvalt tööl, aga kui tekib vaba aeg, siis veedab ta selle meeleldi sporti tehes, matkates või koos oma sõpradega. Uus esinaine peab oma tugevusteks just julgust ning head suhtlemis- ja läbirääkimisoskust. Juhil on kombeks seada endale uusi sihte. Ilona on öelnud: „Eelmine esindus on lati väga kõrgele seadnud ja meie eesmärk on seda hoida sama kõrgel ka edaspidi!““ Nüüdseks on seljataga ka juba esimene üritus,
J
K
M ne aasta möödub ikka väga kiirelt ja võtke sellest kõik, mis võtta annab. Kõigile teile edukat teekonda lõpetamiseni! Küsitles Heleri Pärmik k (FK)
minutiteni. Muusikat ja plaate keerutasid DJd Eku ja Käärkäsi. Pidu kujunes meeleolukaks grillihooaja avanguks, kus tühja kõhu üle nuriseda ei saanud ja head tuju jätkus kõigile.
millele Ilona andis ka kommentaari: „ Alati saab midagi paremini ja vahvamalt teha, aga üldpildiga jäin rahule ning arvan, et mul on super tubli ja vahva esinduse punt, kes ei löö väljakutsete ees araks.“ PS! Kui keegi peaks tahtma Ilonat jalust nõrgaks võtta, siis on üks asi, mis neiule kindlasti mõjub – Ilona kardab üle kõige KÕDI .
Üle ootuste parim aasta akadeemias E
as te nüüd tööle asudes saite enda arvates akadeemiast kaasa kõik vajalikud teadmised ja praktilised oskused või jäi ka midagi vajaka, mis? neile lõpetasid kõik lõpueksameid sooritanud kadetid. Geimo: Kui nüüd mõtlema hakata, ei oskagi eraldi mingit aastat/ kursust välja tuua. Eks igal kursusel oli heledaid hetki, mida meenutada. Kindlasti jäävad hästi meelde
ÜE uus särasilmne ja julge esinaine
Jane Ilves (PtS140) simene õppeaasta PPK Paikuse koolis on läinud suurepäraselt!
Grillipidu – lustakas algus suvele I S
5
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
JUUNI 2015
ul jagub õppejõudude ja kaaskadettide kohta ainult positiivseid sõnu. Õpetajad valdavad oma õppeaineid väga hästi ning oskavad tuua häid näiteid ja tunde huvitavaks teha. Samuti meeldib mulle, et siin on klassid ühtsed ja kaasõpilased aitavad üksteist alati. Mulle on küll ka mu eelmised klassid meeldinud, kuid praegune on parimatest parim! Sellist ühtsustunnet on raske mujalt leida. Mulle meeldib, et selles koolis on lisaks teooriale suur rõhk ka praktilisel tegevusel. Oleme jõudnud käia esimesel tutvumispraktikal, osalenud politseioperatsiooni-
del, saanud koolis verd loovutada, aidanud korraldada vilistlaste kokkutulekut ja huvitavaks kogemuseks oli ka Eesti Vabariigi 97. aastapäeva paraadil osalemine. Meeldejääva kogemusena võin välja tuua ka selle, et olen käinud mõne kaasõpilasega Mai koolis koolikiusamise kohta loenguid pidamas. Võimaluse korral tahan tulevikus veel taoliseid loenguid pidada ja lastega mõtteid vahetada. Mulle meeldib, et kool pakub õpilastele palju võimalusi. Näitena võib tuua selle, et need õpilased, kel pole Bkategooria mootorsõiduki juhiluba, saavad koolis vastava koolituse läbida. Samuti on koolis head võimalused sportimiseks ja osaleda mitmesugustel üritustel. Ma olen rahul, et mitmete koolide seast valisin just selle kooli ja selle eriala.
Jane Ilves (paremal) koos oma rühmakaaslase Andrea Rebasega.
AKADEEMIA ÜLIÕPILASESINDUS SOOVIB KÕIKIDELE ÕPPEJÕUDUDELE, TUDENGITELE JA TÖÖTAJATELE ILUSAT SUVE, ET SÜGISEL PUHANUINA TAAS KOHTUDA!
6
Verbis aut Re
JUUNI 2015
“Sireen 2015” pani tulevaste päästeteenistujate teadmised ja oskused proovile A
kadeemia päästekolledž viis 10. ja 11. juunil läbi kombineeritud päästeharjutuse „Sireen 2015“, kus pandi proovile lõpetavate kadettide koolis omandatud teadmised ja oskused. Traditsioonilisel lõpuharjutusel tuli tegutseda nagu päriselus – olgu siis tegemist liiklusavarii, ohtlike ainete käitlemisel juhtunud plahvatuse, hoonete põlengute või varingutega. õpuharjutus on viimane etapp päästjate, päästemeeskonna juhtide ja päästejuhtide ettevalmistusest. Seetõttu tugines õppus võimalikult erinevatele ülesannetele ja kõikvõimalikele elementidele, mil-
L
lega päästja tulevases tööelus üsna tõenäoliselt kokku puutub. Reaalsete eluliste situatsioonide lahendamisele ja läbimängimisele oli kaasatud politsei ja kiirabi, sest nii nagu tõeliste õnnetusjuhtumite puhul, tehakse enamikel juhtudel koostööd just nende partneritega. Kahe päeva jooksul „juhtusid“ Väike-Maarjas kõikvõimalikud õnnetused. Lisaks liiklusavariidele, plahvatustele, hoonete põlengutele ja varingutele tuli ette ka õnnetusi veekogudel, inimeste kadumisi, lennuõnnetusi ja muid kriitilisi olukordi. Lennuõnnetuste lahendamisel sai esimesed ristsed hiljuti õppe eesmärgil päästekolledži harjutusväljakule transporditud
lennuk. Kaasatud oli Päästeameti erivõimekus nagu baaslaager, hügieeni- ja olmevõimekus ning staabikonteiner. Politsei ja Piirivalveamet saatis kohale piirivalve lennusalga. Ohuolukordade lahendamisel panid oma oskused proovile ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppurid. Kindlasti oli olulisel kohal rahvusvaheline koostöö ja nii oligi õppusel osalejaid veel Läti, Leedu ja Poola partnerpäästekoolidest. Tulevaste päästjate tegutsemist hindasid eksperdid erinevatest asutustest – päästeametnikud, politseiteenistujad ja tervishoiu erialaspetsialistid ning kiirabiarstid Tartust ja Tallinnast.
Head sportimisindu suveks ja kogu eluteeks! L Epp Jalakas, spordikeskuse juhataja-lektor
õpuaktustel tunnistusi vastu võtvaid sisejulgeoleku valdkonna uusi ametnikke vaadates meenutavad paljud õppejõud, kui usin keegi lõpetaja tema aines oli. Spordikeskuse poolt vaadates mõlguvad meeles muidugi eelkõige võistlused ja spordisaavutused ning lootus, et enamik lõpetajaid koolist lahkumise järel ikka aktiivselt ametkondlikus spordis kaasa lööb. Esiletõstmist väärivad paljud, aga järgnevas loetelus on välja toodud spordi valdkonna aktiivsemad ja edukamad. Eesti rekordeid uuendas jõutõstmises Laura-Lisett Lepp (PPK). Lisaks selle aasta SELLi mängude kullale oli tal juba eelmisest aastast sama võistluse pronksmedal, samuti mitmeid üliõpilaste ja ametkondlike võistluste võite. SELLi mängudel tuli 2014. aastal ujumises hõbemedalile Anastassia Kurenkovaa (FK). Ujumises on saa-
nud politsei ja akadeemia meistritiitleid ning üliõpilasvõistluste medaleid ka Aleksandr Malkov (PPK). Mitmekülgseid võimeid näitas akadeemia korvpallimeeskonna kapten Martin Meeksa, kes muuhulgas on võitnud auhindu ka jooksu- ja rattavõistlustelt. Pealtpanemistega ja võitlusliku mänguga paistis akadeemia korvpallimeeskonnas silma ka Aleksandr Tikkaa (PPK). Akadeemia pallimänguvõistkondades andsid õpingute vältel enda panuse ka Jagnar Jakobson, Erik Merilaine, Oliver Õunap, Raino Rõõm, Hannes Lember, Andres Alus, Agnes Kaasik k (kõik PPK), Siim Einberg, Siim Linamäee (FK) ja Kert Räis (JK). Kert oli akadeemia lauatennisevõistluste korraldaja ja osaleb sel alal ka suveuniversiaadil. Aktiivselt ja edukalt esindasid akadeemiat PPK laskjad Karina Haldma, Kristen Madissoo o ja Marge Tam-
L Ü H I D A LT 3. mail Tartus peetud üliõpilaste sulgpallivõistlustel oli päästekolledži 2. kursuse kadett Renne Merilo o harrastajate üksikmängus teine ja koos Anna Haritonovaga (FS140) võideti harrastajate liigas naiste paarismäng. *** 20. mail Männikul peetud politsei
MV-l sai naiste arvestuses esikoha PPK kadett Marite Einland, kes lasi kahe seeria kokkuvõttes 171 silma. PPK naiskond, kuhu lisaks Maritele kuulusid ka Trinu Laoss ja Karina Haldma, sai 3. koha. *** 10. juunil Kõrvemaal peetud politsei jalgrattakrossi MV-l sai nooremas vanuserühmas 3. koha PPK
me. Kergejõustikus võistlesid Andres Tamm ja Svea Pohlaa (mõlemad PPK), jõutõstmises Grigori Tatarin n ja Tõnis Koitt (mõlemad JK). Justiitskolledžit ja akadeemiat jõudsid lõpetajatest aktiivselt mitmel alal esindama ka Eveliine Erm ja Mikk Altermann, finantskolledžist oli vastupidavusaladel sageli väljas Raiko Raag. Siim Kaaver päästekolledžist oli aga edukas nii tuletõrjespordis kui ka Fitness Five ja lamades surumise võistlustel. Tänan spordikeskuse nimel kõiki, kes akadeemia embleemi ja nime auga spordiajalukku on jäädvustanud. Üliõpilaste meistrivõistlustel saab osaleda veel ka kooli lõpetamise järgsel võistlushooajal. Spordisuvi loodetavasti alles kogub tuure ning paljude eelpool loetletute kui ka teiste akadeemia kadettide ja vilistlastega saame kokku 26.–28. juunini Käärikul üliõpilaste 16. suvemängudel. Uue õppeaasta sportlikud tegevused juhatatakse sisse akadeemia spordipäevaga 11. septembril. kadettt Martin Meeksa. *** Koostöös ajakirjaga „Jooksja“ meelitasime sel aastal akadeemia kadette ja töötajaid osalema Rapla Selveri suurjooksul. 7. juunil peetud jooksul osales kokku 16 akadeemia inimest. Enda vanuseklassis sai 5 km distantsil 3. koha FK kadett Geily Sinijärv.
SÜNDMUSI SUVEL JA SEPTEMBRIS 30. juunil ja 2. juulil kl 11 – inglise keele test Kase 61, B-232 E. Raska nimelises auditooriumis Kuni 2. juulinii – dokumentide vastuvõtt sisejulgeoleku magistriõppesse (SAIS), 1. juulist alates võetakse dokumente vastu ka akadeemias, Kase tn raamatukogus 6. juulill kl 11 ja 13 – eesti keele test Kase tn B-õppehoones. 7. juulill – kehalised katsed Kase 61 spordihoones: kl 10 korrektsiooni, vanglaametniku ja päästeteenistuse erialal, kl 11.30 tolli ja maksunduse erialal ning kl 14 politseiteenistuse, patrullpolitseiniku ja piirivalvuri erialal 9. ja 10. juulill kl 9 – kutsesobivusvestlused tolli ja maksunduse, korrektsiooni ja vanglaametniku ning päästeteenistuse erialal 13.–17. juulii – vestlused (aeg lepitakse kandidaadiga kokku inglise keele testi sooritamise päeval). Vestlused toimuvad Kase 61 rektoraadisaalis A-korpuses 15.–17. ja 20.–22. juulii – kutsesobivusvestlused politseiteenistuse, patrullpolitseiniku ja piirivalvuri erialadel elukohajärgsetes prefektuurides 21. juulil kell 14 algavad Ravila mõisas finantskolledži suvepäevad kui avatud üritus kõikidele huvilistele ja SKA töötajatele. Osalemissoovist anda teada aadressile uno.silberg@sisekaitse.ee. Osalustasu 10 eurot, täpsem aja- ja tegevuskava edastatakse osalejaile täiendavalt 3.–14. augustt – tervisekontroll politseiteenistuse, patrullpolitseiniku ja piirivalvuri erialale õppima asujatele 31. august – 2. september – tutvumispäevad 31. august – loengud esmakursuslastele ja rivisammu õpetus 1. septembril – rivisammu õpetus ja õppeaasta avaaktus 2. septembril – kolledžipäev, mil kolledžites tutvutakse erialadega ja külastatakse riigiameteid 11. september – akadeemia spordipäev.
Peatoimetaja Rein Vaher tänab kõiki ajalehe autoreid tegusa koostöö eest!
7. juunil peeti Raplas Selveri suurjooks, milles osalesid ka meie akadeemia esindajad. Fotole jõudis osa Selveri suurjooksul osalenud kadette ja töötajaid.
SELLi mängude medalisaak
15
.–17. maini Kaunases peetud SELLi mängudel võitsid meie akadeemia sportlased Eesti kõrgkoolide arvetuses kõige rohkem kuldmedaleid, mõlemad saadi jõutõstmises. Naiste –63 kg kehakaalus võitis esikoha Laura-Lisett Lepp ja meeste –120 kg kehakaalus tuli
võitjaks Marek Vähi. Marek püstitas kükis 277,5 kilogrammiga uue Eesti rekordi. Naiste kettaheites sai 2. koha Laura Lannusalu. Kõik medalivõitjad õpivad PPKs. Laura Lannusalu oli ka neljas kuulitõukes, Kelly Nevolihhin viies 800 m jooksus, Aleksandr Malkovv kuues 100 m rinnuliujumises. Akadeemia korvpalli- ja
jalgpallimeeskonnad said mõlemad alagruppides küll ühe võidu, kuid kohamängudele sellega edasi ei pääsenud ning nende koht oli 16 võistkonna seas 9.–12. Kokku oli Kaunases võistlejaid 11 riigist ja eelkõige palju osalejaid Leedust. Järgmised SELLi mängud peetakse 13.–15. maini 2016 Tamperes.
Lõppenud spordiaasta võitja oli PPK
T
udengite grillipeol tehti kokkuvõtteid õppeaasta jooksul peetud spordivõistlustest. itmendat aastat järjest kuulus üldvõit koos rändkarikaga politsei- ja piirivalvekolledžile. Teise koha sai paljudel aladel PPKle tugevat konkurentsi pakkunud finantskolledž. Kolmandaks jäi päästekolledž, edestades väga napilt justiitskolledžit. Aktiivsemate võistlejate nimekirja juhtisid 10 osalemiskorraga Siim Einbergg ja Anna Haritonova. Järgnesid 8 korraga Kristjan Ko-
M
semäee ja Sandra Schmidtt ning 7 võistlusel osalemisega Ilona Peterson (kõik FK) ja Hannes Lember (PPK). Kuuele akadeemia võistlusele olid õppeaasta vältel osalema jõudnud Agris Adamberg, Geily Sinijärv ja Merlin Mällo finantskolledžist ning Martin Meeksa PPKst. Enamik nimetatuist on jõudnud võistlema ka väljapoole akadeemiat, kas üliõpilaste, ametkondlikele või muudele võistlustele. Viie võistlemiskorraga kadettide loetelus olid juba esindatud ka justiits- ja päästekolledž. Akadeemia võistlustele on osa-
lema kutsutud ja oodatud kõik kadetid ning töötajad. Ehkki mõnedel aladel on konkurents medalikohtade pärast korralik, ei sea osalejate algtase enamasti piiranguid võistlemiseks ning sisevõistlustel saabki erinevaid alasid proovida, enda taset testida ja selle läbi uusi treeningueesmärke seada. Spordikeskus soovib aktiivset suvepuhkust ning loodab kadettidelt tuge võistluste läbiviimiseks ja kindlasti hästi palju osalejaid kõigile järgmise õppeaasta võistlustele!
MEIE JUUBILARE JUULIS, AUGUSTIS ja SEPTEMBRIS 18. augustil saab teenistuskoerte koolituskeskuse talitaja Maie Normak 65-, 25. augustil haldustalituse valvur Heljo Tammaru u 65-, 2. septembril õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor Eda Sieberk 55-, 8. septembril haldustalituse koristajaa Lea Valk 50- ja 19. septembril haldustalituse kokk Maria Nerling 60aastaseks. TÖÖJUUBILARE JUULIS, AUGUSTIS ja SEPTEMBRIS 20 tööaastatt täitub elektrik Mart Männikull 30. juulil ja kokk Maria Nerlingull 18. septembril. 15 aastat tööd SKAs saab päästekolledži kutseõpetajal Imbi Jäetmal täis 1. juulil, koristaja Viive Kalmetil 26. augustil, lektor Kai Veispak-Rawlingsill 3. septembril ja õppekorralduse spetsialistil Karin Liivalehell 24. septembril. 10 tööaastatt täitub raamatukoguhoidja Jaana Kulbinil 30. juulil, FIkolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja-lektoril Tõnis Ellingull 5. augustil, sööklajuhataja Eve Abelill 12. augustil, referent Kaidi Ojamäell 20. augustil, elektrik Nikolai Kalanikull 27. augustil, õppekorralduse referent Maarja Bachmannill 28. augustil, lektor Urmas Krügerill 29. augustil, nõunik Elmar Nurmelall 30. augustil ja spetsialist Sigrid Voolull 20. septembril. 5 aastat tööd d saab lektor Andres Kutserill täis 30. juulil, päästekolledži dotsent Ants Tammepuull 30. juulil, ÕO vanemspetsialist Nele Teearull 14. augustil, komandant Vilve Elhil 15. augustil, hooldustöölisel Tiit Jaanusell 7. septembril ja õppekorralduse spetsialistil Triin Voodlall 30. septembril.
Meie lugejaile! „Verbis aut Re“ toimetus soovib kõigile g akadeemia õppejõududele, pp töötajaile ja tudengeile ning teistelegi meie lugejaile g j kaunist Eestimaa suve jja head p puhkamist!
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee