36 VERBIS AUT RE 3/2020
Jooksmine on ala, mida saab nii treeningugrupis kui ka individuaalselt harrastada. Akadeemia üks parematest naisjooksjatest, päästekolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Mirjam Vint on tänu regulaarsetele treeningutele saavutanud kõrgeid tulemusi nii rahvajooksudel kui ka Eesti meistrivõistlustel
LIIKUMINE VERSUS ISTUMINE ERIOLUKORRA TAUSTAL Eriolukorra ajal Sisekaitseakadeemias tehtud liikumise ja tervisekäitumise 184 vastajaga uuringust selgus, et töötajad kohanesid muutunud tingimustega õppuritest keskmiselt paremini ja pigem suurendasid enda liikumisaktiivsust ning eriolukord mõjutas meie vaimset tervist veidi vähem negatiivselt, kui on leitud uuringutega mujal, kuid numbrid näitavad, et ekraanide ees istutud aeg vähemalt kaugtöö ja distantsõppe perioodil on muret tekitav, kirjutab spordijuht EPP JALAKAS.
„Õ
ppetöö ajal Tallinnas olid päevad tihedad ja liikumist palju. Bussi peale, koolis, enesekaitse, kehalised katsed, piirivalve tunnid, jõusaal, cardio, vahetundide ajal kõndimine. Eriolukorra ajal ei liigu pooltki nii palju ning on tekkinud peavalud,“ kurtis üks vastaja. Õpingud töö vastu vahetanute seas leiti, et töö kõrvalt on treenimise motivatsioon madalam. Palju kurdeti jõusaalide sulgemise üle ning muretseti, kuidas kehalised katsed tehtud saab. Lühidalt kõlas mõni kokkuvõte ka nii: „Vähem treeninguid ja rohkem ebatervislikku toitumist.“
Samas mainiti ka vastupidist: „Tänu distants õppele on stressi vähem, kuna saab rohkem kodus olla. Lisaks on võimalik palju-palju rohkem kõndida/joosta, spordiga tegeleda kui enne. Aega on rohkem.“ Osa vastanuist ei pidanud eriolukorda tavapärasest teistsuguseks. Küsiti vastugi – mis eriolukord? Ja väideti, et tervisekäitumine sel ajal eelnevast väga ei erinenud. „Olen enda jaoks teinud väga kindlad rutiinid, mida enne eriolukorda ei olnud. Võin väita, et olen eriolukorra ajal isegi rohkem distsiplineeritud,“ kõlas vastusest väike
