Nr 9 (241)
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
NOVEMBER 2014
Aastakonverents “võrgutas” turvalisust Ramon Loik, akadeemia teadus- ja arendusprorektor, konverentsi peakorraldaja
A
kadeemia XI rahvusvahelisele aastakonverentsile „Võrgustunud turvalisus“ (Networked Security) tõime seekord kokku eksperte 36st riigist.
S
isuline ettevalmistus koos Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) juhi Üllar Lanno ja Euroopa Politseikolledži (CEPOL) Eesti kontaktisiku Elmar Nurmelaga algas juba rohkem kui aasta tagasi, paralleelselt „Küberkuritegevuse kriminalistika ja digitaaltõendid“ (Cybercrime Forensics & Digital Evidence) teemalise ekspertide kursuse ning Euroopa kriminalistika ekspertiisi asutuste võrgustiku IT töörühma aastakoosoleku planeerimisega. Koostöösse lülitusid Euroopa kriminalistika ekspertiisi asutuste võrgustik (ENFSI), Euroopa Liidu agentuurid EUROPOL, eu-LISA ning ENISA, samuti Dublini Ülikool ja Microsoft. Eesti poolelt kaasusid spetsialistid Justiitsministeeriumist, Keskkriminaalpolitseist, Riigi Infosüsteemide Ametist ja NATO küberkaitse oivakeskusest. Lisaks korraldustööde köögipoolele, mida tegijad selles lehenumbris eri nurkade alt avavad, sai eraldi väljakutseks kõikide osapoolte ja teemade kontseptuaalne kokku lõimimine. Järelkajad näitavad, et see meil õnnestus. Konverentsipäev võttis kokku kõik eelnimetatud tegevussuunad ja asutused. Osalejad olid peaasjalikult valdkonna eksperdid, kes tegelevad küberkuritegevuse tõkestamisega, selle uurimise ja koostöö koordineerimisega, samuti IT valdkonna ja spetsialistide koolitustega. Kuna nii Stockholmi programm kui ka Euroopa sisejulgeoleku strateegia rõhutavad küberkuritegevuse vastase võitluse kasvavat tähtsust ja näevad koolitustegevust olulise võimalusena ületada piiriülese koostöö takistusi, siis leidsime sellega kontseptuaalselt nö Euroopa mõõdet kandva telje, mis seob nii ELi (sise-)julgeoleku, tehnoloogia kui ka hariduskoostöö.
Küberkriminalistika ja digitaaltõendite teemadesse põimuvad kümned erinevad jurisdiktsioonid, kiire tehnoloogiline innovatsioon ning asutuste vahelise koostöö väljakutsed. Sellest omakorda sirgus lisandväärtus viia kokku juhid ja spetsialistid, praktikud, arendajad ning teoreetikud, erinevad Euroopa Liidu agentuurid ja Eesti riigikaitseasutused, et vaadata koos otsa probleemidele ning arutleda, kuidas rakendada koostööpartnerite oskusteavet ühiste turvalisuse eesmärkide saavutamiseks ja juurdekuuluvana, kuidas sisejulgeoleku alane haridus kui akadeemia tegevuse põhisisu “võrgustumisse” oma arendavat panust saab anda.
Konverentsi avakõne pidas Eesti Vabariigi President T.-H. Ilves. Soravast ja säravast küberkäsitlusest ei jäänud kuulajatele ilmselt kahtlustki, et tegemist on presidendi ühe lemmikvaldkonnaga. Kõrgetasemelist osalejaskonda tervitasid ka akadeemia rektor Lauri Tabur ja eu-LISA tegevdirektor Krum Garkov. Dr Ciaran Carolan euLISA teadus- ja arendussektsioonist ning dr Luca Zampaglione
sama agentuuri julgeolekusektsioonist andsid sissevaate Tallinnas asuva peakorteriga IT agentuuri rollist ja ambitsioonidest küberjulgeolekus. Agentuuri suurest huvist koolitusalase koostöö vastu annab tunnistust nende soov peagi sõlmida meie akadeemiaga koostöömemorandum. CEPOLi ja ENFSI IT töögrupi eelmise päeva ja hilisõhtu ühistulemustest tegi ülevaate Hollandi kriminalistika instituudi teadus- ja arenduskoordinaator prof dr Zeno Geradts. EUROPOLi küberkuritegevuse keskuse EC3 strateegia 2020 alustesse andis sissevaate keskuse strateegiajuht Olivier Burgersdijk. Ühe intrigeerivama teemana jäi kuulajaile ilmselt kõrvu sotsiaalmeedia kasutamine turvalisuse eesmärkidel. Erasektori koostööd sisejulgeoleku- ja õiguskaitse organisatsioonidega käsitles põhjalikult Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni Microsofti esindaja kolonelltn (reservis) Robert Kosla. Tähelepanelik konverentsil osaleja märkas ilmselt ka seda, et lisaks rahvusvahelistele ja kodumaistele ekspertidele olid oma uuringuid tutvustavate posterettekannetega esindatud ka akadeemia sisejulgeoleku magistriõppe viimaste aastate lõpetanud. Loogiliseks teemajätkuks pühendasime koostöös akadeemia tööandja sihtgruppidega konverentsipäeva teise poole diskus-
sioonilaudkondades tänapäeva julgeolekuväljakutsetele vastava sisejulgeoleku alase haridusmudeli aruteludele. Ilmselt nõustutakse, et meil on keeruline ennustada, millises sotsiaalses, majandus-, poliitilises või julgeolekusituatsioonis elame näiteks 6–7 aasta pärast, samas just sedavõrd palju aega kulub keskmiselt ühe sisejulgeoleku spetsialisti koolitamiseks ja professionaalseks kujundamiseks, mistõttu ka õppesisu ning -kvaliteet elab pidevalt nö säilivusaja ületamise tingimustes. Või vähemasti meile tundub nii. Elame ühelt poolt Euroopa ajaloo kõige haritumal ajastul, kuid ometi muretsevad tööandjad, et kvalifitseeritud ja seejuures loovalt arenevast tööjõust on pidevalt suur puudus. Konverentsi tervikkontseptsiooni kallal töötades joonistus sellest problemaatikast välja mitu „kahvlit“. Esiteks, tööelu tänased vajadused ja tulevikku suunatud haridusperspektiiv. Teiseks, kõrgtehnoloogilise kvalifikatsiooni nappus ja madalapalgaline kaadrivoolavus ning sellest tulenev skisofreeniline surve haridusele. Sellest omakorda formaalhariduse, täienduskoolituse ning jätku- ja ümberõppe piiride hägustumine tööandja vaates, samuti haridusasutuste segadus oma tegevuse sünkroniseerimisel tööandja vajadustega jne. (Järg 2. lk)
Tallinn – Euroopa küberturvalisuse pealinn 2015
Üllar Lanno, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi direktor
E
esti tuntus IKT ja küberturvalisuse vallas tekkis paljuski 2007. a sündmuste foonil. Selle järel on järjest võimsamalt koondunud tähelepanu Eestile kui küberkuritegevuse ja -kaitse kompetentsikeskusele terves Euroopas. novembril allkirjastati TTÜs küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse loomise leping. Toonasel rahvusvahelisel konverentsil jäi kõlama üks
12.
oluline mõte: ”Majandustegevus või kodanikud, kes ikka veel ei arvesta küberruumi riske kui reaalset ohtu enda tänasele heaolule ja tulevikule, on õiguskorra enda turvariskid. Ühiskonna stabiilse toimimise jätkumiseks peavad kõik ühiskonna osapooled panustama teadmise ja reaalse tunnetuse tekkimisse, püsiühenduse inforuumi tundmatutest ohtudest ja nende vastu võitlemise võimalustest. Jagatud kompetents saab selles olla üks kindel põhieeltingimus”. Varasema jätkuks tuli hiljuti Eestisse üle 100 tippeksperdi küberkuritegude uurimise ja tõendamise vallast. 18.–21. novembrini peeti Tallinnas Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eestvedamisel ENFSI üleeuroopalise ITekspertide võrgustiku aastakoosolekut. Paralleelüritusena toimus samal nädalal Euroopa Politsei-
kolledži (CEPOL) koolitustsükkel „Cybercrime Forensics & Digital Evidence”. Tallinna tulid kokku 35 riigi profid, kellest kaugeim osaleja saabus Canada politsei küberjõududest. Esmakordselt pidasime Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis mõlema võrgustiku ühist töötuba, kus poole päeva vältel arutasime IT valdkonna, õiguskaitse ja kriminalistika asjatundjate parema koostöö võimalusi. Viies eri segatöörühmas leiti hulga ühiseid lahendusi infoühiskonnas üha enam leviva küberkuritegevuse efektiivsemaks tõkestamiseks ja piiriüleseks kohtueelse uurimise tõhustamiseks. Selle tiheda nädala kulminatsioonina aset leidnud Sisekaitseakadeemia aastakonverentsi avanud Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese kõne jättis paljudele osalejatele kustuma-
tu mälestuse sügava kompetentsi ja olulise probleemipüstituse kohalt. Mitmed konverentsikülalised soovisid saada presidendi kõnest koopiat, et seda tutvustada oma rahvusriigi kõrgematele ametnikele. Konverentsile oli kutsutud üle 200 küberturvalisuse vallas tegutseva eriteadmistega spetsialisti, kes puutuvad iga päev kokku küberkuritegevuse tõkestamise, uurimise, tõendamise ja koostöö koordineerimise ning IT valdkonna koolituste ja spetsialistide ettevalmistamise aspektidega. Ettekannetes esitleti Euroopa Politseiameti EUROPOL küberkuritegevuse uurimise keskuse ja Euroopa IT Agentuuri eesmärke, küberkriminalistika tootearenduslikke uuendusi ja tehnoloogia arenguid 2030. a ja veelgi pikemas perspektiivis, andmeturvalisust ja privaatsust jm.
Rektor Lauri Taburi kõne konverentsi avamisel Austatud Eesti Vabariigi President, hea ELi IT agentuuri juht, lugupeetud kõrged võimukandjad, kolleegid, sõbrad! Tänaseks saab 11 aastat, kui Sisekaitseakadeemia on lisaks vaprate ja missiooniga inimeste harimisele kandnud endas missiooni ka ühiskonna arendamiseks. See on täpselt pool meie 22 aastasest ajaloost turvalisema Eesti nimel. Väikese ja märkimisväärselt õhukese riigina teame me viimase aja arengutest liigagi hästi, et turvalisus ei ole ega saagi olla vaid üksikute riigiasutuste või riigiametnike monopol. See on põhjus, miks ka Eesti riik on võtnud viimastel aastatel sihikindlalt suuna sinna, et igaühel, kes tunneb, et ta tahab ja saab, on võimalus võtta endale vastutus seismaks meie riigi ja kodanike turvalisuse eest. Olgu selleks siis panustamine Kaitseliidu tegevusse, korra kaitsmine Naabrivalve liikme või abipolitseinikuna, ligimese päästmine vabatahtliku päästjana või mis iganes muu formaat, mis loob võimaluse panustada meist igaühe turvatundesse just nii, nagu inimesele sobib. Seepärast oleme ka Sisekaitseakadeemia ülesehitamisel hoidnud meie akadeemilise platvormi avatuna kõigile neile, kes tunnevad, et suudavad ja tahavad kaasa rääkida nüüdisühiskonna turvalisuse temaatikas. Avatus on üldse Eesti ühiskonna üks edu võtmeid, mida täna ekspordime ka laia maailma. Seda nii e-riigi võimaluste tutvustamise näol kui ka näiteks e-residendi statuudi käivitamisel juba lähinädalatel. Samas peame aru saama, et avatus muudab meid ka haavatavaks nende poolt, kelle jaoks pakub see piiramatuid võimalusi avantüüriks kaaskodanike arvelt. Kuid iga avantüür jätab jälje. Seepärast on mul eriliselt hea meel tervitada täna siin saalis Euroopa paremikku neist, kelle jaoks
küberavarustesse jäetavad jäljed on igapäevane töö nii kriminalistide kui ekspertidena. Uskuge mind, teie olete avatud ühiskonna ja organisatsioonide edu garantiiks. Tänu teile teab ka meid ümbritseva maailma hämar teispoolsus, et avatuse ründaja saab alati tuvastatud ja varem või hiljem õiglase kohtu ette toodud. Tänu teile, head daamid ja härrad, saame me Euroopa kodanikena olla kindlad, et demokraatliku ühiskonna aparaat toimib ja kuskil virtuaalses hämaruses ei otsustata meie eest asju, mille üle otsustamine on antud meist igaühe kätesse. See, et meid on täna siin saalis nii palju, on üsna konkreetne märk sellest, et ka kübermaailmas ei ole teadmiste ja oskuste monopol koondunud ainult ühte punkti, vaid need teadmised ja oskused hoopis moodustuvad erinevate punktide ühendamisest. Seepärast soovin meile kõigile väga põnevat päeva ühendamaks omavahel vähemalt kaks tänaseks hommikuks veel ühendamata punkti. Ning kui päeva lõpuks tunneme, et neid veel ühendamata punkte on hoopis juurde tekkinud, on tänane päev läinud asja ette – teadmine sellest, et teadmiste omandamise käigus me järjest vähem teame, on teadmuse üks kõrgeimaid vorme. Ilusat konverentsipäeva!
Teenetemedaleid meie töötajaile Politsei ja piirivalve aastapäeva aktusel autasustas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher tublisid ametnikke ja silmapaistnud koostööpartnereid teenetemedalitega. Meie akadeemiast pälvis korrakaitsepolitsei teenetemedali PPK tasemeõppe juhtivspetsialist Tõnis Kaasik silmapaistvate tööalaste saavutuste eest korrakaitse valdkonnas ja piirivalve teenetemedali piirihalduse õppetooli juhataja-lektor Piret Teppan kauaaegse laitmatu teenistuse ning teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest piirivalve valdkonnas.
2
Verbis aut Re
Külaliste vastukaja konverentsile S oli ülimalt positiivne Elmar Nurmela, PPK nõunik, CEPOLi NCP ja NECi ning RONTEXi vahetusprogrammide koordinaator kadeemia korraldatud rahvusvaheline konverents „Võrgustunud turvalisus“ tõi teistele lisaks kokku ka Euroopa politseikolledži (CEPOL) kursuse „Cybercrime & Digital Evidence“ ja Euroopa Kohtuekspertiisi Instituutide Võrgustiku (ENFSI) IT töörühma aastakoosolekul osalejad.
A K
onverentsiks valmistumine algas seekord 14 kuud varem, kui moodustati CEPOLi kursuse taotlemiseks loodud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ja meie akadeemia töörühm. Seal tekkis idee muuta akadeemia iga-aastane konverents tõeliselt rahvusvaheliseks, lisades CEPOLi kursusest osavõtjatele ka ENFSI IT töörühma aastakoosolekul osalejad. Kokku oleks see tähendanud koos akadeemia enda väliskülalistega umbes 120– 130 väliseksperdi kaasamist ja ligi 250 osavõtjaga konverentsi. Võttes ühendust ENFSI IT töörühma juhi dr Zeno Geradtiga, selgus, et tegelikult oli nende töörühmal juba olemas kokkulepe Metropolitan Police´i (MP) vastava struktuuriüksusega korraldada oma 2014. a koosolek Londonis. Tema soovitusel pöördusin otse MP poole, et selgitada meie ettepanekut, kuivõrd see annaks võimaluse politseiuurijatele, IT ekspertidele ja politseihariduse esindajatele efektiivselt arutada küberkuritegevuse probleeme ja ka võimalikke lahendusi, alates esialgsetest toimingutest kriminaalasja algatamisel kuni kohtuotsuseni. Kuna seni on vastavad koolitused olnud enamasti erialakesksed,
siis idee meeldis MP esindajatele ja nad loovutasid tänavuse korraldamise õiguse Eestile. Selle aasta algul saimegi CEPOLilt kinnituse antud kursuse korraldamiseks. Algas eeltöö nii kursuse kui konverentsi programmi koostamiseks ja ekspertide kaasamiseks, milleks sain kasutada Eesti CEPOLi võrgustiku liikmete abi. Eriti tahan tänada EKEI direktorit Üllar Lannot, kes oma asutuse ja samas ka ENFSI võrgustiku juhina aitas vajalike ekspertide leidmisel. Tänan ka meie koostööpartnereid Justiitsministeeriumist, PPA Keskkriminaalpolitseist ja RIAst, samuti ELi agentuuride eu-LISA, EUROPOL ja ENISA ning Rootsi, Soome ja Hollandi kolleege, kes kõik andsid oma väärtusliku panuse. Tasemel rahvusvaheliste ekspertide kaasamine nõuab pikka eeltööd, kuid juuni alguseks olid kõik väliseksperdid – eelnimetatutele lisaks veel Dublini Ülikooli ja Microsofti esindajad – andnud nõusoleku osaleda nii CEPOLi kursusel kui aastakonverentsil. Selle alusel sain juuli algul välja saata ametliku kutse kursusel osalemiseks. Kuna programmi sisu tõttu oli huvi CEPOLi kursuse vastu ülla-
Ettekandeid kuulavad (vasakult) dr Ciaran Carolan eu-LISA teadus- ja arendussektsioonist ning dr Luca Zampaglione sama agentuuri julgeolekusektsioonist.
tavalt suur – planeeritud 28 kohale laekus 58 taotlust. Pöördusin palvega CEPOLi sekretariaadi poole suurendada osavõtjate arvu 40ni. Meie palve rahuldati koos eelarve suurendamisega, mille tulemusena allkirjastati kursuse korraldamiseks täiendavalt uus leping SKA ja CEPOLi vahel. Tegelikult võttis kursusest osa 43 ametnikku, sest Islandi ja Gruusia 2 esindajat katsid oma kulud ise, kuna CEPOL hüvitab ainult ELi esindajate kulud. Akadeemia konverents oli tõeliselt rahvusvaheline üritus – 250st osalejast 120 oli 36st riigist. Kuna konverentsi põhifookuses oli IT – valdkond, mis on alati meie riigipea huviorbiidis – siis õnnestus meil saada Vabariigi President ürituse avakõnet pidama. President tõi avakõnes välja osaliselt samad probleemid, mis kattusid eelmisel päeval peetud IT töörühmade arutelude järeldustega ja sellist IT valdkonna head tundmist märkasid ka meie väliskülalised. Nende palvel panemegi presidendi avakõne koos teiste esitlustega CEPOLi ja SKA kodulehele nende alla laadimiseks. Põhjalik analüüs väliskülaliste tagasisidest seisab küll veel ees, aga suulise info põhjal võib öelda, et meie kolmiküritus ja eriti meie aastakonverents õnnestusid suurepäraselt – osalejad jäid rahule nii kursuse kui konverentsi sisu ja korraldusega. Suur tänu kõigile, kes andsid oma panuse mõlema ürituse korraldamisele! Eriti tänan Ain Sarit ja Sirje Asu välisekspertidega lepingute sõlmimisega seotud probleemide kiire lahendamise eest. Tänan ka meie TKO tarmukat meeskonda eesotsas Ene Puhmiga, kes aitasid igati kaasa ürituste õnnestumisele, mis nõudis kõigilt pühendumust ja ületunde. Kogemuste põhjal võin öelda, et rahvusvaheliste ürituste edukaks korraldamiseks peab varuma rohkelt aega, et saada osalema ja panustama häid eksperte ning et ka osalejad saaks oma ajakava paremini planeerida. Meie edu pant oli läbimõeldud eeltöö ning koostööpartnerite ja akadeemiaüksuste toimimine ühtse meeskonnana.
Käsiraamat kriisireguleerimisest Merike Lees, kirjastaja
S
iseministeeriumi ja akadeemia koostöös ilmus novembri lõpus Hädaolukorra seaduse käsiraamat, mis annab parema õigusselguse seaduses sätestatud kohustuste mõistmisel ja täitmisel. äsiraamatu eesmärk on luua üldine tervikpilt kriisireguleerimise valdkonnast ja selle toimimisest, aidata hädaolukorra seaduse regulatsiooni paremini mõista ja seaduse rakendajaid abistada. Raamatu autoriteks on Kersti Maurer, Marion Ross, Tuuli Räim SIMist ja Priit Saar PPAst. Hädaolukorra seadus hakkas kehtima 2009. aastal. Seaduse koostamisega käib küll kaasas seletuskiri, kuid see pole alati ammendav allikas seaduse paragrahvide selgitamiseks. Seletuskirja ei täiendata Riigikogu menetluse ajal, samas tehti aga eelnõusse selles etapis mitmeid olulisi täiendusi. Seetõttu tekkis juba 2010. aastal idee koostada seaduse paragrahve
K
selgitav materjal, kuid esialgu jäi see pelgalt mõtteks. Mida aeg edasi, seda enam sai selgeks, et hädaolukorra seaduse ühetaoliseks rakendamiseks on vaja selgitavat materjali. Näiteks kerkisid ikka ja jälle üles küsimused, milliseid õnnetusi lugeda hädaolukordadeks, kas hädaolukord kuulutatakse välja või mida teeb hädaolukorra lahendamise ajal kriisikomisjon, milline on hädaolukorra lahendamise juhtimiskorraldus ja kulude katmise põhimõtted. Autorite sõnul tahavad nad juhtida tähelepanu sellele, et kriisireguleerimine on valdkond, kus on olulised nii asutuste koostöö kui ka iga asutuse enda vastutus. Hädaolukorraks valmistumisel, olukordade lahendamisel kui ka tagajärgede leevendamisel on ühelt poolt vajalik asutuste koostöö, et olla kriisideks valmis, ning vajaduse korral kiire ja tulemuslik tegutsemine. Teisalt on oluline selge rollijaotus eri asutuste vahel. Määravaks on seejuures vastutuse printsiip, mille kohaselt iga minis-
teerium ja asutus vastutab kriisireguleerimise eest oma sektoris või vastutusalas. Nelja autori sulest valminud käsiraamat on nende sõnutsi sõna otseses mõttes ühistöö ja hea näide sellest, kuidas teoreetikud ja praktikud leiavad ühise keele. Kindlasti on meil kõigil omad tugevused: kes tunneb paremini politsei või pääste töökorraldust, kes rahandust, kes õigusruumi, paraku puudub peatükk, kuhu võiks alla kirjutada vaid ühe nime. Sellise käsiraamatu koostamise idee sünnist 2010. aastast alates on erinevaid mõtteid paberile talletatud, aga käsikirja esimene versioon valmis alles mullu. Sellise käsikirjani, nagu lugeja seda näeb, jõudsid autorid 2 kuud tagasi. Raamatut esitleti 19. novembril Tallink Spa & Conference Hotellis pärast akadeemia aastakonverentsi. Trükisega saab tutvuda meie raamatukogus, kust on seda võimalik 6 euro eest ka soetada. Nii seda kui ka e-raamatut saab osta Apollo ja Rahva Raamatu poodides.
NOVEMBER 2014
Ilona Peterson, FS140
isekonverentsipäeva hommikul kogunesime seltskonna kadettide, õppejõudude, kooli juhtkonna ja töötajatega Riigikogu konverentsisaali. Rektor Lauri Tabur juhatas päeva sisse mõtlemapaneva küsimusega kogu akadeemiaperele: “Miks me oleme valinud akadeemia?”
K
õigepealt andis täiendusõppe keskuse juhataja Tanel Oppi sisuka ülevaate aastakonverentsist. Ka kadettidele anti võimalus tervitada akadeemiaperet. Üliõpilasesindus oli kokku pannud vahva video, milles kadetid andsid häälekalt teada, mida saab igaüks meist teha akadeemiaelu parandamiseks. Minu jaoks kujunes kõige põnevamaks Marek Linki esinemine, kus ta lõi seoseid noorte edukuse ja
Sisekonverentsist tudengi pilguga uudishimu vahel. Äratades õppuris huvi uute teemade vastu, on ta loov ja integreeriv lahendama olukordi ja küsimusi. Esimese poole päevast lõpetas Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes tervitas kokkutulnuid. Pärast lõunat oodati meid tagasi konverentsisaali, kus laudkonnad hakkasid kokku panema akadeemia lauamängu. Mängu raames tõime välja tegurid, mis meid motiveerivad ja mis tagasi hoiavad. Motiveerivateks teguriteks olid meie, tudengite arvates, akadeemiasse sissesaamine, kursusekaaslaste ja õppejõududega hea läbisaamine, ÜE üritustest osavõtmine, akadeemias armastuse leidmine, lisastipendium ja sportliku vormi
Fotohetk tudengilaudkonna arutelult.
saavutamine. Demotiveerivateks teguriteks olid eksamitel ja kehalistel katsetel põrumine ning avastamine, et õpitav eriala ei ole minu jaoks. Murekohtadeks on meile lõputöö eelkaitsmisel põrumine, ka olukord, kui stipendiumist ära ei ela ning peab tööle minema ja seetõttu loengutest puuduma. Kõigi laudkondade tegevuse võtsid vaatlejad kokku lõbusa sõnavõtuga, kus kirjeldati iga meeskonna koostööd ja strateegiat. Kõik grupid olid välja toonud tõsiasja, et sööklast tulles on taskud tühjad ja kõht ka tühi! Päev lõppes Ruutu 10 noormeeste koomilise ja lustliku etteastega, ringkäiguga Riigikogu hoones ja tõusuga Pika Hermanni torni.
Sandra Tammiksaare foto
Aastakonverents “võrgutas” turvalisust (Algus 1. lk) Seega diskuteerisime ja loodetavasti leidsime ka mõningaid vastuseid ning uusi kokkuleppekohti, kuidas ikkagi saavutada pikaajaline mõistmine, mis ühendaks siseturvalisuse kõiki olulisi osapooli ja annaks koordineeritud suunised, miks ja mida ikkagi õpetada ning kuidas õpetada. Samuti, kui kaua õpetada ja kuidas saavutada peamisi huvigruppe kaasav kindlustunne, et meie sisejulgeoleku alane haridusmudel järgiks elukestva õppe põhiprintsiipe ning tagaks tuleviku väljakutsetele vastava kvalifitseeritud, motiveeritud ja arenguvõimelise järelkasvu. Arutelude sissejuhatuseks saime InHTK juhi Marek Linki käsitluses ülevaate sellalasest Katrin Pihl ja Kristi Kulu, välissuhete osakond
A
võimalikust eeskujumudelist ELi piirivalveagentuuri Frontex SQF raamistiku näitel. Laudkondade diskussioonidesse juhatas töögrupid metoodiliselt uuringukeskust “Praxis” esindanud Laura Kirss, kes ühtlasi koordineerib Siseministeeriumi tellitud sisejulgeoleku alase haridusmudeli uuringut. Väärtuslikuks pean kokkulepet, et jaanuaris-veebruaris valmiva uuringu tulemusi avame kevadisel tööandjate seminaril. Veelkordsete tänusõnadega meie professionaalsele korraldustiimile loodan, et leidsime ka seekord nii mitmeski mõttes rekordkonverentsilt mõningaid vastuseid, rohkelt uusi küsimusi ja inspiratsiooni järgmisteks kõrgetasemelisteks rahvusvahelisteks kokkusaa-
Ramon Loik
misteks. 2007. aastast akadeemia aastakonverentside töötubade juhina, viimase viie aasta konverentside üldkuraatori ja moderaatorina olen otsustanud selles rollis kokkuvõtted teha, et uutele tegijatele võimalusi anda. Elagu rahvusvaheline sisejulgeoleku konverents!
Rahvusvaheline nädal
kadeemia võõrustas 17.–21. novembrini kestnud rahvusvahelise nädala raames juba olemasolevaid ja loodetavasti tulevasi partnereid Euroopa kõrgkoolidest. Külalisi oli kokku 10 Saksamaalt, Soomest, Kosovost, Slovakkiast, Poolast ja Leedust. ädalaga said külalised ülevaa- gi suurema võimaluse potentsiaalte meie akadeemia minevi- seks koostööks. Diskussioonis leikust ja olevikust, rahvusvahelisest ti, et rahvusvahelistumise protsess moodulist ning õppimis- ja õpeta- on prioriteetne ja väljakutseterohmisvõimalustest. Külastasime nen- ke kõigis kõrgkoolides ning õppidega Kase tänava ja Muraste õppe- mine üksteise kogemustest on üks komplekse, külalised said osa ka edutegureid. meie aastakonverentsist. 18. noNädala kultuuriprogrammi vembril peetud avatud semina- raames külastati lennusadamat, ril „World Cafe“ tutvustasid küla- tutvuti vanalinnaga ja teiste hulised oma kodukõrgkooli ja nende viväärsustega. Suulise tagasisidepõnevamaid arendustegevusi, mis na olid väliskülalised vaimustuses tulevikku vaadates annavad veel- meie akadeemia kõrgest organisat-
N
Rahvusvahelise nädala külalised koos võõrustajatega.
sioonikultuurist – eraldi toodi välja näiteks rektori osalemine aastakonverentsil avasõnadest kuni õhtusöögini või „World Cafe“ seminaril, mis suurtes kõrgkoolides pole igapäevane. Külalistele jäi silma hea meeskonnatöö ja nädala kõigi ürituste detailideni lihvitud korraldus. Lisaks väärisid tänusõnu akadeemiapere külalislahkus ja võõrustamisoskus. Kokkuvõtvalt võib rahvusvahelise nädala lugeda kordaläinuks. Võime olla rõõmsad ja rahulolevad, et meie akadeemiast on Euroopasse viidud taas positiivne sõnum. Järgmiste rahvusvaheliste ettevõtmisteni!
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
NOVEMBER 2014
Esimesi muljeid PPK kadetid andsid ametivande vanglaametniku 7. igapäevatööst Otto-Karl Grünberg, õpperühma PaS142 kadett novembril andsid politsei- ja piirivalvekadetid Paikusel pidulikult ametivande. Selleks puhuks olid Paikusele tulnud ka Murastes õppivad kadetid.
Janeli Eiert ja Liisa Kalve, justiitskolledž kutseõpperühmast VS141
E
nne kui olime vanglaga ja karistust kandvate vangidega kokku puutunud, arvasime, et nendega on ohtlik töötada ja et vanglas juhtub vahetpidamata mingi action nagu oleme näinud vanglaametniku eriala tutvustavatel videotel. Tegelikkuses see aga nii pole, erivahendeid ja teenistusrelvi kasutab valvur oma igapäevatöös haruharva, enamus mitte kordagi. arasem vanglatöö kogemus meil puudus ja nii algas meie õpe justiitskolledžis baasõppe mooduli läbimisega. Esimene tõsisem kokkupuude vanglaga oli meil tutvumispraktika raames. Esialgu külastasime vanglaid vaid üldistel ringkäikudel, kus vanglat tutvustati ainult ülevaatlikult, järgnevail kahel nädalal saime aga olla praktikakohaks olevas vanglas valvevahetustes koos juhendajaga. Peab kohe ütlema, et reaalne töö “põllul” oli tegelikkuses hoopis midagi muud kui arvasime. Baasõppemooduli läbimine enne praktikat tuli igati kasuks, sest saime värskelt õpitud teooriat praktiliste ülesannete jälgimisel meelde tuletada. Tihti tulid praktikal olles meelde õppejõudude räägitud lood ja üsna pea sai selgeks, et valvuri igapäevatöö on osalt rutiinne, kuid see ei vähendanud meie soovi just seda tööd teha. Tuleb leida igas päevas midagi uut ja tavapärased toimingud enda jaoks huvitavamaks teha. Näiteks visuaalset järelevalvet teostades pöörata iga kord tähelepanu erinevatele asjadele, et välistada tüdimuse tekkimine. Tutvumispraktika tähendas meile, kutseõppe kadettidele, valvuri tööülesannete täitmisega tutvumist. Samuti anti meile võimalus lihtsamates tegevustes ka ise kätt proovida. Näiteks Tartu vanglas saime juhendaja juuresolekul ise kambriuksi avada, toidujagamisel toiduluuke avada, teostada visuaalset järelevalvet ja läbiotsimisi. Meie praktika ajal oli olukord vanglas rahulik, erakorralisi sündmusi oli minimaalselt. Näiteks Tartu vanglas läks ühes lahtises sektoris vangide vahel rüseluseks ja sektor pandi samal päeval kinni, mis tekitas vangide seas rahulolematust. Viru vanglas avastati aga ühel vangil tätoveeringud, mis olid tehtud karistuse kandmise ajal ehk vanglas. Valvuri töö on huvitav, kuid meile, tutvumispraktikal olevatele praktikantidele, tundus see natuke igav, kuna me ei saanud ise kõikides tegevustes iseseisvalt kaasa lüüa. Märkasime, et mõned tööprotsessid näivad reaalsuses teistsugused, kui koolis õpetatakse: näiteks jäi enim silma läbiotsimiste tegemine – iga vanglas töötanud ametnik teab, kui vähe jääb läbiotsimiseks ajaressurssi võrreldes sama tegevuse läbimisega koolis. Lisaks saime kinnitust asjaolule, et vene keele oskus on vanglas ääretult oluline. Vangid saavad eesti keelest küll veidi aru, kuid vene keelt oskav ametnik jätab endast professionaalsema mulje ning suudab end venekeelsete vangide seas paremini kehtestada ja arusaadavamaks teha. Küll tuleb tunnistada, et alguses oli meil vangidest ümbritsetuna natuke kõhe tunne. Kogenenumad ütlesid, et kõige parem on nendega töötada siis, kui sa ei tea, mille eest nad karistust kandma määrati, et mitte hakata käituma ebaprofessionaalselt, sest tahes-tahtmata kipume varast paremini kohtlema kui mõrvarit. Kinnipeetute keskel viibimisega harjusime siiski üsna ruttu ja praktika lõpuks ei tundnud enam nende lähedal kõhedust.
V
ande vastuvõtmiseks oli kohale tulnud siseminister Hanno Pevkur, ürituses osalesid PPA ja
akadeemia esindajad. Sõnavõtuga esinesid PPA peadirektor Elmar Vaher, kolledžidirektor Ai-
var Toompere ja akadeemia rektor Lauri Tabur. Rektori julgustavate sõnade järel võivad need 103 kadetti nüüd, andnud nö veretilga valitud elukutse ja selle põhiväärtuste eest, tunda end igati täisväärtuslike politseinike ja piirivalvuritena. Kadettide käitumist sündmuspäeval silmas pidades on ilmne, et
V
Eelkutseõppe keelelaager V
Sandra Tammiksaar, PäKi 3. kursuse kadett
äike-Maarja päästekoolis korraldati koolivaheajal Narva ja Kohtla-Järve koolide 10. klasside õpilastele sisekaitselise eelkutseõppe keelelaager päästeala teemadel, et kinnistada keelekursusel omandatut. Laager kestis kokku 4 päeva, 2 päeva kummagi linna koolidele. Narvast osales 32 ja Kohtla-Järvelt 18 õpilast. eelelaagri viisid läbi PäKi 3. on turvaline elada ning selgitada, kursuse kadetid Sandra Tam- kas nad teavad, mida tuleohu kormiksaar ja Indrek Agar, kes andsid ral teha? Õpilased olid jaotatud ülevaate erialasest sisust, ning aka- rühmadesse ja pärast seda esitlesid deemia keelekeskuse lektor Triin oma presentatsiooni. Õhtu oli siKibar, kes hoolitses keeleõppe me- sustatud sportliku tegevuse ja sautoodika eest. naskäiguga. Teine päev algas hommikul vaVäike-Maarjasse jõudnud õpilased said end kohaliku gümnaasiu- ra värskendava hommikujooksu mi õpilaskodus sisse seada. Seejärel ja võimlemisega. Pärast seda altegi päästekooli distsiplinaarala va- gas esimene keeletund, mis käsitnemspetsialist Ants Rikberg õpi- les erinevaid õnnetusjuhtumeid. lastele koolis ringkäigu, tutvustas Õpilased said mõelda ja rääkida, neile laagri ja kooli kodukorda ning keda teavitada, mida nad mingiskolledžisse ja kooli sisseastumise se ohusituatsiooni sattudes teektingimusi ja võimalusi. Keeletundi- sid, kuidas aidata kannatanut ning des rääkisid kadetid noortele pääs- mida võib teha ja mida ei tohiks. tekorraldaja ülesandeist ja problee- Seejärel näitasid kadetid esmaabimidest, millele peaks tähelepanu ruumis nukkude elustamist, kuipöörama mingi juhtumiteate kir- das asetada käsi küünarvarreluu japanekul, ning ohuhinnangu me- murru korral kolmnurkrätikusse toodikast ja otsustustest. Praktilise ja kuidas teha sidet verejooksude ülesandena koostasid õpilased ise puhul. Ennetuse valdkonnast said teate mingi õnnetuse kohta ja vor- õpilased koostada juhised 1. klasmistasid otsustuse. si õpilastele ohutuks käitumiseks Teine teema oli tuleohutus- näiteks spordisaalis, ujumiskohas paigaldised: õpilastel tuli hinna- avalikul veekogul, seene- või marta Väike-Maarja eri objektide tu- jametsas ja üksi kodus olles ning leohutuse olukorda ja küsitleda kirjeldada ohte, mis võivad tekkohalikke, kas nende kodukohas kida ja anda juhiseid, kuidas laps
K
nad on ametivande andmise üle uhked ja peavad seda väga tähtsaks osaks oma algavas karjääris. Politseikadett Aleksei rõhutas, et ametivanne kui sisetundeline väärtus on eeskätt tõotus iseendale ja seejärel kogu rahvale. Hannes usub, et oleme astunud sammu teenimaks kohta oma vanemate kolleegide kõrval. Aukartuses politsei hea nime ees nentis tema rühmakaaslane Karl naljatades: “Nüüdsest küll enam pättustega vahele ei tohi jääda.” Ametivande andmine on auväärt sündmus, mis mõjub iga politseiniku ja piirivalvuri südametunnistusele ning tuletab kõigile meelde nende esmast kohust siiruse ja inimlikkuse nimel. Dokumendina säilitatakse ametivannet teenistusaja lõpuni – loodetavasti aitab sündmuse pidulikkus tänasel päeval neid põhimõtteid sama kaua au sees hoida. Alina Gavrijaševa foto
Meie üliõpilased Mündeni taustal.
Hannover
rohkem liiklusprobleemidega, siis meie patrullid on oluliselt inimesekesksemad. Tore oli, et meid võeti igal pool soojalt vastu. Linna peal vormis ringi jalutades oli iga vastutuleva inimese nägu naerul ja teretati viisakalt, kuigi kohalike ametnike sõnul polevat nende inimesed politsei suhtes väga hästi meelestatud. Igatahes meie halvustavat suhtumist ei täheldanud, pigem vastupidi. Külas olles tundus kõik natuke suurem ja teisem. Toiduportsud olid suuremad ja kõike pakuti friikartulitega. Paljudes kohtades ei saanud kaardiga maksta, mis meis
Politseikadettide õppereis Saksamaale Oleg Baranov, PtS130
S
ügise algul avanes seitsmel õppuril võimalus sõita Saksamaale Hannovers Mündeni linnakeses asuvasse Niedersachseni Politseiakadeemiasse, tutvuma Saksa politsei elu-oluga. Tegemist oli õppeaine „Rahvusvaheline politseitöö“ raames iga-aastase õppereisiga meie sõpruskooli. Aine eesmärk on tutvustada kadettidele külalisriigi politseitööd, kuidas asjad neil käivad, näidata nende kasutatavat varustust, struktuurilist ülesehitust ning ka politseitaktikat ja inimestega suhtlemise eripära.
V
äike seiklus läbi Läti, Leedu ja Poola ning kiire sõit autobahn’il (kiirteel) tõi meid kaunisse ja ka meie mõistes väiksesse Hannovers Mündenisse. Linn asub metsadega kaetud mägede vahel orus ja imetleda oli palju. Esimesel päeval võttis meid vastu sealne kolleeg Stephanie, kes Hannove-
ri politseijaoskonna kommunikatsioonitöötajana tutvustas meile täpsemalt meie nädalakava ja kohalikke tavasid. Lisaks ilusale ümbrusele saime lähemalt kuulda ja näha sealset politseitööd. Tutvusime kiirteepolitseiga, nägime nende tehnikaga täidetud minibusse, kohtusime
koertejuhtide ja nende karvaste kaaslastega, viskasime pilgu peale tavalisele patrullile, väikestele ja suurtele politseijaoskondadele ning ka pisikestele kiirteepolitseipunktidele, kus iga päev töötas 10–15 ametnikku. Kuigi paljugi sarnanes Eestile, oli siiski ka erialaspetsiifilisi erinevusi taktikas ja seadusandluses. Kõige kogetu sõnadesse panek veniks veidi pikaks, kindlalt võin aga väita, et saksa politseile me Eestis millegagi alla ei jää, kasutame koguni paremat tehnikat kui nemad. Samas on raske kõike otseselt võrrelda, sest elust tulenevalt on meie ohud kohati küllalt erinevad. Kui saksa politsei tegeleb
veidi hämmingut tekitas. Suurim erinevus eestlaste ja sakslaste vahel oli aga midagi täiesti ametivälist: me olime vist küll ainsad, kes sealse ilmaga lühikeste varrukatega ringi kõndisid. See oli õppetöö kohalt vapustav võimalus tutvuda oma eriala esindajatega teises riigis ja näha, kuidas nemad oma tööd teevad. Pole paremat õpetajat kui kogemus ja selle reisi kohta võin küll öelda, et kogemus oli hea ja õpetlik. Alates kasutavatest relvadest ja sõidukitest, mida kõiki saime ka oma käega proovida, kuni saksa politseitaktikani välja. Reis Niedersachseni Politseiakadeemiasse jääb kauaks meelde.
Paikuse kauneim ühiselamutuba
Indrek Agara foto
peaks neid ohte vältima. Viimaseks keeletunni ülesandeks said õpilased teha rühmades plakateid eri päästetööde kohta ja
selgitada, missugust varustust mingite päästetööde juures kasutatakse. Keelelaager lõppes politseimuuseumi külastamisega Rakveres.
25. novembril vaatas komisjon, kuhu kuulus igast rühmast ka üks kadett, üle 45 tuba ja tulemused on järgmised: I koht tuba nr 304 (kus elavad Einri Pärn, Rasmus Pärn, Anti Soots ja Martin Skrobot), II koht tuba nr 432 (Eleri Kontkar ja Stefani Korman); III koht tuba nr 108 (Kalev Õiger, Martin Kostabi, Allan Ploom ja Risto Känd). Esimene koht saab auhinnaks
televiisori ja uksele sildi „Kauneim tuba 2014“ + võitjate nimed. 2. ja 3. koha toa asukaid autasustatakse akadeemia meenetega. Kuna päris paljud olid tubade kaunistamisega vaeva näinud ja isegi esikolmiku selgitamine polnudki nii lihtne, siis anti välja ka eriauhinnad järgmistele tubadele: 402, 422, 312, 427, 431, 417, 316 ja 433.
Rajaleidja
tule kindlasti meie õpitubadesse. Täpsem teave registreerumise ja ürituse kohta jõuab sinuni detsembrikuu jooksul. Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse tegemistel saad silma peal hoida ka Facebookis aadressil www.facebook.com/ groups/PohjaEestiRajaleidja. Kindlat rada kõigile!
Õpi õppima! Põhja-Eesti Rajaleidja keskusel on hea meel teatada, et jaanuaris ootame huvilisi Sisekaitseakadeemia üliõpilastele mõeldud karjääripäevale. Kui otsid tasakaalu kooli ja eraelu vahel, sind huvitab teave tulevikuväljavaadete ja iseenda kohta, hoia silmad lahti ja
Sirle Kodasma, Paikuse kooli referent
Verbis aut Re
4
Õppekavaarenduse ühisseminarist
Bratislava Politseiakadeemias ennast proovile panemas
Krista Haak, õppeprorektor Tiina Karu, õppeosakonna juhataja
28.
oktoobril pidasime õppeosakonna eestvedamisel juba tavaks saanud sügisese õppekavaarenduse ühisseminari. Üritus on olnud suunatud eelkõige õppekavajuhtidele ja teistele -arendusega seotud töötajatele, kuid sel aastal andis uut ja värsket vaadet kadettide osalus. Igal aastal on seminaril kaasa rääkinud ka rektor, mis näitab õppekavaarenduse tähtsust.
Ü
hisseminari eesmärk on jõuda kindlate otsustusteni kolledžite ülestes õppekavaarenduse põhimõtetes. Näiteks mullu otsustasime, et igasse rakenduskõrghariduse õppekavasse tuleb sisse viia üks kohustuslik ja kaks võõrkeelset valikainet, täpsustada õppetegevusega seotud indikaatoreid arengukavas, korraldada kadettide tagasisideküsitlus vastuvõtu ja tutvumispäevade kohta jm. Selle aasta seminari alguses oli hea tõdeda, et tehtud ettepanekud ja otsused on tänaseks realiseerunud. Seminari esimene ettekanne oli rektor Lauri Taburilt, kes rääkis tulevikusuundadest õppekavaarenduses. Rektor arutles hariduse formaadi ja mudeli üle akadeemias ning haridusmaastikul tervikuna. Arutelus jõudsime järeldusele, et keskne küsimus on teadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamiseks vajaminevas ajas ja õpiväljundite tasemes, mitte selles, kas õpetame kutse- või kõrgharidusõppes. Alles sellest lähtuvalt saame otsustada, millisel haridustasemel, kui pika õppeajaga ja millise sisuga õppekavasid me vajame. Akadeemia ühtse kõrghariduse formaadi üle otsustamisel on sõnaõigus tellijal (ametid) ja õppekavajuhil. Otsustasime, et vajalik on veel sel õppeaastal kokku kutsuda ametite ja õppekavajuhtide ümarlaud, et arutada akadeemia tuleviku haridusmudelit ja formaati. Edasi rääkisime lõpukursuste kadettidele suunatud fookusgrupi intervjuudest ja sealt saadud sisendist eelkõige õppekavajuhtidele, kuid ka kesksele õppeprotsessi korraldusele. Eelmisel õppeaastal viidi fookusgrupi intervjuud läbi 16 lõpetavas õppegrupis (246 kadetti), protsessi vedasid Siret Salm, Merle Tammela ja Sigrit Lilleste. Seminaril saime ülevaate läinud aasta intervjuude tulemustest ja kadettide esile tõstetud probleemkohtadest. Vestluse käigus otsustasime, et fookusgrupi intervjuude tulemusi tuleb kindlasti arutada õppe-
jõududega ja õppetoolide juhtidega arenguvestlustel. Kadetid tõid intervjuude käigus välja, et neil on ebakindlus tuleviku ja töökohtade osas. Otsustasime, et jätkame õpi- ja karjäärinõustamise teemal, fookusesse võtame eelkõige esmakursuslased. Iga kolledž korraldab lisaks igal aastal ühe karjääripäeva, kus vastava eriala karjääriperspektiive kadettidele selgitada. Jõudsime seminaril rääkida veel õppekavade sisehindamisest. Seda protsessi veab õppeosakonna poolelt Lia Toro, kes andis seminaril ülevaate mulluse õppeaasta tulemustest ning keskendus oma ettekandes planeeritavatele muudatustele õppekavade sisehindamise aruandevormis, protsessis ja ajakavas. Kuna aeg teemale keskenduda oli piiratud ja õppekavajuhtidel tekkis mitmeid küsimusi, siis otsustati teha eraldi koosolek sisehindamise aruande täitmise teemal. Seminari pärastlõunase aja täitsime õppekavade sisulise poolega. Merle Tammela rääkis ülekantavatest pädevustest õppekavades. Arutasime, et enne põhimõttelisi otsuseid õppekavaarenduses peaksime hindama, millistes õppekavades ja konkreetsetes ainetes juba praegu üldpädevused kajastuvad. Samuti võiks igaüks isiklikus võtmes mõelda, millised üldpädevused meil endal olemas on. Elen Laanemaa ja Triin Roosve sisustasid teema „Õppeainete integreerimine õppekavades“. Nad andsid ülevaate seni õppeainete lõimimise osas tehtust ning pärast arutasime õppekava juhtide rolli ainete integreerimise võimaldamisel ja LAKõppe suunamisel. Arutlesime, et üldainete ja keelte õppejõud võiksid enam teada erialaaine sisust, et näha LAKõppe võimalusi. Siin on abiks õppepraktika ja kolleegide loengute külastamine. Õppeprorektori juhtimisel peetud lõpudiskussioonis fikseeriti tehtud otsused ning lepiti kokku tegevused ja parendused alanud õppeaastaks.
SÜNDMUSI DETSEMBRIS 3.12 on SKA sisekergejõustiku MV Lasnamäe kergejõustikuhallis. 4.12 on migratsiooniuuringute keskuse rändefoorum. 9.12 on ÕSKi konverents. 10.–11.12 kestab Murastes PPA operatiivteenistuse teabeteenistuse (OTTE) korrapidajate ja vanemkorrapidajate täiendkoolitus. 11.12 on FI konverents Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses. 11.12 kl 17 algab spordikeskuse korraldusel akadeemia sportlaste aastalõpu autasustamine Kase tn matisaalis. 11.12 on üliõpilaste jõulupidu. 11.–12.12 kestab esimene tsiviilmissioonide täienduskoolitus, mis päästekolledži eestvedamisel korraldatakse koostöös ATAKi ning Välis- ja Siseministeeriumiga. 12.12 – PPK nõukogu koosolek. 12.12 kl 14–16.30 on laste jõulupidu teletornis. 15.12 osalevad PPK kadetid ekskursioonil Viru vanglas ja õhtul mälestusõhtul Mäos. 17.12 leiab aset nõukogu istung. 19.12 kl 16 algab Toomkirikus jõulujumalateenistus. 19.12 kl 18 algab Lillepaviljonis töötajate jõulupidu. 22.12 – keelekeskuse arengupäev. Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 rein.vaher@sisekaitse.ee
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
NOVEMBER 2014
Mairit Kratovitš, õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor
O
lin ammu soovinud midagi uut ja huvitavat kogeda ning ennast tööalaselt proovile panna. Kui meie keskuse juht Anne Valk arenguvestlusel soovitas ERASMUSE raames väliskõrgkooli praktiseerima minna, sain aru, et seda ma teha tahangi. tsus valida praktikakohaks Slovakkia Politseiakadeemia oli juhuslik. Esiteks tahtsin, et see kõrgkool oleks Ida-Euroopa riigis, sest siis oleks mul auditooriumiga sarnane ajalooline kogemus. Teiseks pidi tegemist olema väikeriigiga – jällegi seetõttu, et tulevaste kuulajatega ühist keelt leida. Minu elukogemus on näidanud, et nn väljakujunenud demokraatiaga Lääne-Euroopa suurriikides võib väikese Eesti kogemus küll olla hu-
O
vitav, aga sügavam üksteisemõistmine riigi ülesehitamise üle tekib pigem sarnase ajaloolise kogemuse ja avaliku halduse problemaatikaga riikides. Jäin oma valikuga väga rahule. Slovakkia on 5,4 miljoni elanikuga meiega samas arengujärgus olev riik, mis iseseisvus 1993. aastal. Avalikku teenistust on nii Slovakkias kui ka Eestis reformitud alates aastast 2000, seega oli meil selles osas väga sarnane taust. Bratislava Politseiakadeemia loodi 1992. aastal ning praegu saab seal isiku- ja varakaitse õppekava (Protection of Persons and Property) alusel tudeerida nii bakalaureuse-, magistrikui ka doktoriõppes. Bakalaureuseja magistriõpet viiakse läbi ka teise õppekava – sisejulgeolekuteenused (Security Public-Administration Services) – alusel. Lisaks sellele leiab Bratislava Politseiakadeemias aset hulgaliselt täiendkoolitusi juba töötavatele sisejulgeolekuametnikele. Loenguteemaks valisin avaliku teenistuse personalijuhtimise, täpsemalt karjääriplaneerimise väljakutsed sisejulgeoleku organisatsioonides. Terve suve valmistasin ette suuremahulist loengusarja, et vajadusel mitte hätta jääda, sest ühte teadsin kindlalt – ma ei tea, mis mind ees
ootab. Tundsin, et peaksin valmis olema esinema erinevate auditooriumide ees väga erinevatel teemadel. Täpselt nii ka läks. Koolitöös oli mul võimalus osaleda kolm päeva, 23.–25. septembrini. Mind võtsid vastu juhtimise ja informaatika ning välissuhete osakonna töötajad. 23. septembril tähistati akadeemias esimest koolipäeva ning mul oli ainulaadne võimalus osa saada algava õppeaasta pidulikust meeleolust: osaleda avaaktusel, kohtuda teiste õppejõududega ja teadusprorektoriga. Teisel päeval sain ootamatult (olin arvanud, et mind ootavad ees keskmised, kuni 30 inimesega rühmad) võimaluse lugeda vooruloengut kõrgharidusõppe 1. kursusele. Auditooriumis oli umbes 100 noort inimest, nii et nende tähelepanu võitmine oli suhteliselt pingeline. Kuna olen aga kogemustega õppejõud, ei löönud verest välja ja algatasin julgelt diskussiooni. Õnneks tekkis meil ärksamatega arutelu karjäärist, vajalikest karjäärikompetentsidest ja muudest huvitavatest teemadest. Pean märkima, et inglise keele oskus noorte hulgas oli ebaühtlane – mõni rääkis päris hästi ja oli tunda, et ta on inglise keeles harjunud vestlema, mõnel aga oli ilmselgelt raskusi. Kolmandal ehk viimasel päe-
Üliõpilassport ja vabatahtlikud Anna Haritonova, FS140 kursusevanem 24.–26. oktoobrini arutati EASLi spordiseminaril mitmel teemal, millest üks oluliseim oli vabatahtlikkus üliõpilasspordis.
T
udengitel on võimalus osaleda võistlustel nii Eestis kui välismaal. Näiteks üle aasta peetavatel suve- ja talveuniversiaadidel nii osalejatena kui vabatahtlike abilistena. Kui võistlema ei pääse, siis kindlasti tasub muul viisil kaasa aiL Ü H I D A LT Akadeemia lamades surumise MV-l Paikuse koolis saavutas naiste absoluutarvestuses esikoha Laura-Lisett Lepp PPKst tulemusega 70 kg. Meeste –73 kg kaalukategoorias oli parim meie magistrant Hannes Haav (115 kg); –83 kg raskuste meeste seas Rene Jaanus (JK, 140 kg); –93 kg kaalus võitis Grigori Tatarin (JK, 142,5 kg) ja +93 kg kaalus Tõnis Koit (JK, 152,5 kg). Absoluutarvestuses tegidki puhta töö justiitskolledži kadetid – võitjaks tuli Rene Jaanus 94,7 punktiga, järgnesid Grigori Tatarin (91,44 p) ja Tõnis Koit (89,55 p). Võistkondlikult võitis aga tänu rohkematele osalejatele PPK.
SPORT
data. Vabatahtlik saab täpselt samasuguse emotsiooni nagu võistlejagi, sest võistlustel saab leida endale uusi sõpru ja tuttavaid, kellega tasub sidet hoida, sest äkki läheb seda tulevikus tarvis. Ka maailmameistrivõistlustele, kuhu kogunevad suured staarid nagu Usain Bolt, Jelena Isinbajeva jt, oodatakse vabatahtlikke, kes saavad abistamise kõrval ka võistlusi jälgida ja maailma paremaid sporditähti kohata. Iga aastaga muutuvad aina populaarsemaks SELLi mängud ja
Kääriku suvemängud, kus tudengid saavad proovida jõudu paljudel spordialadel, aga teha ka vabatahtlikutööd, et saada uusi kogemusi, näiteks valides sellise spordiala, mida ta veel hästi ei valda, et tegevuse käigus üht-teist juurde õppida. Loomulikult ei näe vabatahtliku tegevus välja nii, et tuled kohale, teed tasuta tööd ja lähed koju tagasi. Kõiki vabatahtlikke tänatakse meenega, tänuüritusega või kingitakse mälestuseks midagi võistlusega
seotut. Hetkel on Eestis vabatahtlikke veel üpris vähe, sest paljudel ei ole aega ja ega tasuta taheta tööd teha. Tuleks hoopis mõelda, millist emotsiooni ja elamust ning kui suurt abi sa tegelikult vabatahtlikuna panustad, ja sedagi, et sageli ei saa vabatahtlike abilisteta võistlusi üldse läbi viia. Minu soovitus kõigile on olla aktiivsemad ja osaleda vabatahtlikena lõbusatel võistlustel, et saada endale veel rohkem uusi sõpru.
*** Laura-Lisett Lepp sai Eesti klassikalise jõutõstmise meistrivõistlustel 315,32 Wilksi punktiga naisjuuniorite seas 1. ja naiste arvestuses 3. koha. *** EASLi judo MV-l oli –66 kg kaalus esimene Kalle-Priit Peebo (PPK), maadluse MV-l tulid hõbemedalile Marika Treiman (–63 kg, FK), Erika Treiman (+69 kg, PPK) ja Rauno Heimvell (–85 kg, PÄK), 3. koha sai Tarvi Rahuoja (–75 kg, PÄK). *** Põlvas peetud Eesti politsei 96. aastapäeva karikavõistlustel laskmises sai Andres Kutser esikoha
teenistuspüstolist 20 lasku ringmärki laskmises. Kristen Madissoo sai 2. koha harjutuses spordipüstolist 30 lasku ringmärki. Kristjan Koskinen tuli teiseks harjutuses väikepüssist 30 lasku lamades ning Karina Haldma sai kolmandad kohad väikepüssist 30 lasku lamades ja väikepüssist 3x10 lasku harjutustes. Võistkondlikus arvestuses kuulus PPK-le esikoht. *** 19.–20. novembrini Pärnus peetud Eesti politsei korvpallimeistrivõistlustel sai PPK meeskond (Martin Meeksa, Einri Pärn, Mihhail Voznessenski, David Pall,
Aleksander Tikka, Karl-Johan Kaarepere, Joosep Markson, Karl Kingsepp) 2. koha. PPK naiskond (Agnes Kaasik, Eleri Kontkar, Triinu Laos, Jana Gukova, Katre Karu, Karin Lassi, Birgit Karu) tuli kolmandaks. *** 20. novembril peeti Rakveres ka vanglateenistuse korvpallimeistrivõistlusi. Tallinna ja Tartu vanglate järel sai justiitskolledži võistkond (Egle Sapas, Mikk Altermann, Sten-Hendrik Kendaru, Mihkel Niine, Hendrik Tamp, Martin Õunapuu, Sten Kunts, Andrei Teetlok, Keijo Salakka, Keijo Õunapu) 3. koha.
Teadmiseks õppuritele! Mis on Digar? DIGAR on Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv, mis pakub praegu juurdepääsu talletatud Eesti väljaannetele. Nende hulgas on e-raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, fotosid, postkaarte, plakateid, illustratsioone, audioraamatuid ja muusikafaile. Uutel materjalidel võib olla piiratud juurdepääs ja need on tähista-
val oli mul hea võimalus läbi viia aruteluseminar doktorantidega. Loengus osalesid ka mõned õppejõud, kes olid teema vastu huvi üles näidanud. Ühiselt arutasime avaliku teenistuse reformimist, avaliku teenistuse personalijuhtimise väljakutseid ja probleeme. Slovakkias on selles valdkonnas enam-vähem sama areng olnud, seega oli meil põnev ühiselt mõtteid jagada. Kokkuvõttes jäin kogemusega rahule. Kuna mu eesmärk oli ennast proovile panna, siis nii ka juhtus. Inglise keeles vooruloengut pidada (seda on ka eesti keeles keeruline teha) oli äärmiselt arendav, sest sellises situatsioonis on esinemisoskus ja auditooriumi kaasahaaramine kriitilise tähtsusega. Ega ma illusioone endale tee, et kõik sada inimest mind täiel määral kuulasid, kuid jäin endaga rahule – ei lugenud võõrkeelset teksti slaidilt maha, algatasin uljalt arutelu (osutades näpuga esimestele ettejuhtuvatele tudengitele) ja rääkisin sellest, mis mulle avalikus teenistuses tähtis tundus. Koju naastes mõtlesin lennukis, et need olid küll pingelised tööpäevad, aga tööalaselt arendavad ja motiveerivad. Ärgitan kõiki kolleege ja kadettegi ERAMUSE või muude programmide kaudu ennast sel moel arendama!
tud lukumärgiga. Kui piiranguid pole, saad väljaande alla laadida lehekülgede kaupa või terve ajakirjanumbri klõpsates lingil „Laadi kõik alla“. Kuidas saada DIGARi kasutajaks? DIGARi kasutajaks saad registreeruda oma e-posti aadressiga või logides sisse Facebooki,
Kodulehekülg www.sisekaitse.ee Facebook (SKA lehekülg) www.facebook.com/sisekaitse Facebook (SKA sisseastumine) www.facebook.com/sisekaitseakadeemia
Google+, Twitteri konto kaudu või Rahvusraamatukogu kasutajatunnustega. Rahvusraamatukogu kasutajaks saad registreeruda ka IDkaardiga raamatukogu kodulehel klõpsates nupul „Logi sisse“. Rohkem infot vaata www.digar.ee
MEIE JUUBILARE 17. detsembril tähistab PPK nõunik Elmar Nurmela 65. sünnipäeva. 1. detsembril peab üldosakonna jurist Sirje Asu, 4. detsembril päästekooli haldustalituse koristaja Tiina Eesalu ja 29. detsembril PPK korrakaitse õppetooli lektor politseimajor Andres Kutser oma poolesajandat hällipäeva.
YouTube www.youtube.com/sisekaitseakadeemia Twitter www.twitter.com/sisekaitse www.facebook.com/skavilistlaskogu
Trükk: AS Spin Press Regati pst. 1 www.spinpress.ee