Nr 9 (221)
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
Haritud turvalisust küsides Ramon Loik, konverentsi moderaator SKA teadus- ja arendusprorektor
Sisekaitseakadeemia IX rahvusvaheline aastakonverents “Haritud Turvalisus”, millega ühtlasi tähistasime jätkuvalt ka akadeemia 20. tegutsemisaastat, tõi kokku rohkem kui 250 kaasamõtlejat ning eksperti kodu- ja välismaalt. Nagu akadeemia arengueesmärgid ja -püüdlusedki, nii põimus ka konverents ettekannetes ning koguni seitsmes töötoas kolmele põhisambale: kvaliteet nii hariduses kui tööelus, rahvusvahelistumine ja innovatsioon, mille ajas muutuvat sisu ja tähendust avasime tulevikku vaatavas perspektiivis. Diskussioonide ja uute tõusetuvate probleemide kaudu püüdsime avardada, hinnata ja tegevuste keelde vormida parema elukeskkonna saavutamise turvalisuse võtmes ning selle haridusliku mõõtme, küsides rakenduskõrgkoolile omaselt praktilisi küsimusi, kuidas muutub rahvusvaheline turvalisuse ja sisekaitse hariduskeskkond, kuidas nendes muutustes saada siseturvalisuse valdkonda tööle parimaid spetsialiste ning kuidas juhtida inimesi jätkusuutlikult ja innovaatiliselt? Konverentsi küsimusi avavad töötoad pühendasime seekord sisejulgeolekuasutuste ja nende juhtide arendamisele, lõimitud keeleõppele, tippspetsialistidest sisejulgeolekuvaldkonna õppejõudude kujundamisele, kriminalistika teadusuuringutele, akadeemilisele rändele probleemis, kuidas siduda välistalendist üliõpilane Eestiga ja kuidas välistalent saaks panustada meie arengusse. Analüüsisime ka piirideülese haritud turvalisuse hinda, kõrvutades sisejulgeoleku kulusid Eestis teiste Euroopa riikidega. Koos sisejulgeoleku magistriõppe välisõppejõududega hindasime magistriõppe rahvusvahelistumise süvendamise võimalusi. Nagu siseminister Ken-Marti Vaher oma ettekandes rõhutas, nõuab 21. sajandi siseturvalisuse ning õiguskaitse õppe- ja arenduskeskus innovaatiliseks panuseks rahvusvahelist taristut, samuti avatud teadmusringlust, võimaldades kõikidele osalejatele mobiilsuse ja parima akadeemilise ning praktilise arengukeskkonna. Selles teadmisruumi muutumise protsessis on mitmeid murdepunkte, valikuid ja väljakutseid loovspetsialisti koolitamise nüüdisaja mobiilses töökeskkonnas. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu (RKRN) endine esimees Mati Lukas esitles sellekohast põnevat ülevaadet teadmiste „võrgustumisest“. Igaüks võib interneti vahendusel saada täna osa maailma tippülikoolide parimatest kursustest. Õppejõu rolliks saab üha rohkem olla teenäitaja ja nõuandja ning kontseptuaalse mõtlemise juhendaja üha kiirenevalt ladestuvas teadmismeres. Üks konverentsi teemat kand-
vast põhisambast oli süvenev rahvusvahelistumine ja sellega tihedalt seotud mobiilsus. Oleme üha paremini teadvustamas, et halvasti hallatav ränne mõjutab sotsiaalset stabiilsust ja turvalisust, kuid samavõrd on targasti korraldatud rändel majandusele positiivseid külgi seoses tööturuvajadustega. Seejuures on oluline teha tulemuslikku koostööd ning suunata olulisemas mahus ressurssi sisserännanute lõimimisele, olles avatud õppe- ja teadustööks. Välistudengite rändeolukorrast Euroopa Liidus andis põhjaliku ülevaate Euroopa Komisjoni välisteenuse osutaja Margaret James. Akadeemia Mig-
ži CEPOLi rolli ning näeb vajadust selle arendamist ELi sisejulgeoleku valdkonna koolituskoostöö edendajana. Sisejulgeoleku hariduse tulevikust Euroopa Politseikolledži vaates vahendas mõtteid CEPOLi koolituskoordinaator Aija Kalnaja, kes esitas muuhulgas ka julgelt kriitikat Euroopa Liidu poolt võetud ambitsioonikate koolituseesmärkide ja agentuurile reaalselt antud võimaluste aadressil. Erinevatel hinnangutel imbub Euroopa Liitu igal aastal ca 110 000 illegaalset immigranti. Kasvanud on inimkaubandus ja suurenenud võltsdokumentide levik. Nendele probleemidele peab reageerima
Siseminister Ken-Marti Vaher .
tusest sedavõrd, et liialdamata sõltub Sisekaitseakadeemias antavast haridusest ka ülejäänud Euroopa turvalisus. Professor Marju Lauristini põhjalikust ettekandest jäi siinkirjutaja märkmetesse viide, et riskikäitumise seisukohalt on väga oluline üldhariduse tase – kui vahetame kehva sama kehva vastu, siis kvaliteet ei tõuse. Ühiskondliku stabiilsuse ja turvalisuse seisukohast on väga oluline võimaluste võrdsus ja avatud juurdepääs informatsioonile, viimane eriti kriisiolukordades. Samuti võib nõustuda, et usaldus on tulevikku suunatud suhe, mille sisuks on usalduse objektiks oleva isiku või organisatsiooni käitumise ennustatavus, arusaadavus, väärtustele ja ootustele vastavus, ausus ning autentsus, avatus, läbipaistvus, kommunikatiivsus ja võimekus ootusi teoks teha. Kõik see oli justkui muusika meie kõrvadele, kuna sõnastas ühtlasi kontseptuaalselt akadeemia püüdlused siseturvalisuse kultuuri edendamisel. Konverentsipäeva tabava sulega jälginud kirjanik Peeter Helme portreteeris meid värskendavalt ja mitmeti ennastpeegeldavalt – hoidkem mõtted, sõnad ja kirjaviis selged ning ärgem matkem seda
NOVEMBER 2012
InHTK kübaratrikk – 4 auhinda kolme kuu jooksul
Marek Link, InHTK juht
Kübaratrikiks nimetatakse jalgpallis ja jäähokis seda, kui mängija lööb ühes mängus 3 või enam väravat. Sarnane võrdlus oleks kohane ka kokku võtma Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskuse saavutatut sel sügisel. Väravate löömisel ja organisatsiooni edul on veel niipalju ühist, et skoorimine spordiplatsil ei sõltu vaid ühest mängijast, vaid pigem meeskonna terviklikust sooritusest. Kolme värava löömine ei pruugi tagada veel ka mänguvõitu, kuid loob selleks siiski hea võimaluse. Ääretult hea meel on kirjutada seda artiklit, sest paljude akadeemia töötajate töö on pälvinud tunnustused, mis tõenäoliselt saab osaks vaid vähestele.
Multilingualism 2012 Keelerobotist on meie ajalehes varemgi räägitud. Toode on läbi raskuste kenasti kosunud ja praegu ka SKA keeleõpetajate tööriistakasti kenasti sisenenud. 26. septembril anti Küprosel peetud multikeelsuse konverentsil üle tunnuskiri viimase 10 aasta Eesti parimale keelearendusprojektile. Sellesse auhinda võiks suhtuda kui avanssi, sest toode ei ole veel päris see, mida mina ja Kai Veispak sellelt ootame. Tunnustus on aga positiivne indikatsioon sellest, et me liigume õiges suunas ning oleme loonud midagi, millega teised ei ole veel hakkama saanud. Kes veel proovinud ei ole, siis www.keelerobot.eu ootab kasutajaid.
Centre of Excellence Kui juhtute jalutama Kase tänava B korpuse 2. korruse koridoris, siis märkate klassiruumi B322 välisseinale ilmunud oranži silti „XVR Centre of Excellence“. See silt viitab asjaolule, et meie akadeemia on jõudnud 5 edukama ülemaailmse keskuse hulka, mille investeeringud ja kasutajate hulk on jõudnud täiuslikkuse tasandini. Selle tunnuskirja andis üle esembli asedirektor Steven Lohman oktoobris peetud koolituse käigus. Sellest aastast on virtuaalkeskuses täielikult uuenenud kogu õpitarkvara koos vajaliku taristuga tänu akadeemia osalusele Kosovo twinning-projektis. Suuresti tänu mainitud projekti panustajatele on kaasaegne õpitehnoloogia jõudmas peagi ka Murastesse ja Väike-Maarjasse.
Kvaliteetne Innovatsioon ja Innovatsioonide Innovatsioon 8. novembri hilisõhtul anti Soomes Helsingis peetud pidulikul tseremoonial meie akadeemiale üle põhjamaade ühe tuntuima kvaliteedikonkursi „Quality Innovation, Estonia 2012“ tunnuskiri avaliku sektori ja mittetulundusühingute kategoorias. Sel õhtul oli meile veel üks üllatus varuks, nimelt kuulutati õhtu lõpuks välja üldvõitja 4 riigi ja 127 osaleja seast. Ekraanile ilmus Sisekaitseakadeemia logo ‒ peavõit oligi meie. Eestisse jõudis vastav tunnustus esmakordselt, sest eelmisel aastal noppis peavõidu tuntud mobiiliappide ja -mängude tootja Rovio. Tolle hetke emotsioone on raske kirjeldada ‒ esmalt meenus minu enda skeptitsism konkursil osalemise eel ja siis paari kolleegi positiivne müksamine taotluse koostamiseks ja esitamiseks, mille eest olen neile väga tänulik. Iiri kirjanik S.C. Lewis on kirjutanud ka kinolinadele jõudnud fantaasiaromaani „Narnia“, mille esimeses osas leiavad kolm last riidekapi ukse taga peituva võlumaailma. Ka meie akadeemial on oma võlukapp, mis Vasara-võtmega avatava vineerist ukse taga peidab endas täiesti teistsugust maailma, mille taolist Eesti koolitusmaastik harjumuspäraseks ei pea. Seal toimetavad peamiselt 3 instruktorit ‒ Andres, Andre ja Kristjan. Loodan, et järgmisel aastal on nende tublide meestega liitunud veel teisigi, sest teemad, mida sealses „võluriigis“ koolitada saab, on paljuski veel avastamata, uurimata ja rakendamata. SÜNDMUSI DETSEMBRIS
ratsiooniuuringute Keskuse korraldatud töötoas jäi kõlama, et 2 000 välistudengi kaasamine aastas on Eesti kõrgharidusele aastaks 2020 reaalselt saavutatav eesmärk, ehk juba varemgi. Siseturvalisuse väljakutsetele nähakse üha enam lahendust üleEuroopalise siseturvalisuse koolituskoostöö arendamises. Tuntud Stockholmi programm ja Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia rõhutavad vajadust arendada Euroopa ühtset väljaõppesüsteemi (European Training Scheme – ETS) kõiki siseturvalisuse ja õiguskaitse ametkondi hõlmavalt. Sellega seonduvalt tõstab ka Eesti oma Euroopa Liidu poliitika strateegias 2015 esile Euroopa Politseikolled-
proaktiivselt, sealhulgas arendama ELi välispiiriga seotud õigusruumi. Ka siin on keskseks koostöövõimekuste tõstmine ja piirivalveteenistuste tihedam integreerimine. Euroopa Liidus on selleks seatud piirivalveagentuur FRONTEX, mis tegeleb aktiivselt koolituskoostöö arendamisega ja partnerina ka koostöös Sisekaitseakadeemiaga. Ühisõppekavade rollist ELi sisejulgeoleku inimvara arendamisest kuni Euroopa piirivalveteenistuse magistriõppeni arutles konverentsil FRONTEXi väljaõppejuht Henrik Wärnhjelm. Nii CEPOLi kui FRONTEXi esindajate sõnumiga avardus ja võimendus veelgi rektor Lauri Taburi rõhutus Eesti ja Euroopa Liidu siseturvalisuse seo-
kohati kantseliitlikku kõnepruuki. Päriselt ongi see, mis on selge ja kõnekas. Siinkohal tuli uuesti meelde akadeemia esimeselt rektorilt professor Eduard Raskalt ajaloorännakusse talletatud mõte, et riik on võimalus ja kohustus meile kõigile kanda, hoida ja arendada. Akadeemia näol on pidev püüdlus haritud turvalisuse poole päriselt olemas. Suur tänu kõigile plenaarsessioonidel esinejatele, töötubade juhtidele, töötubades esinejatele, küsijatele, vastajatele ja kaasamõtlejatele. Täname südamest ka laulukoori tublisid lauljaid, tõlke, helitehnikuid ja teisi abilisi. Suur aitäh kõigile ja kohtumiseni järgmisel juubelikonverentsil!
3.–5.12 – Portugalis tehakse kokkuvõtteid CEPOLi vahetusprogrammist. Osa võtavad SKA kontaktisik Elmar Nurmela ning PPAst Piret Raudmet (Lõuna prefektuur) ja Regina Aleksejeva (Keskkriminaalpolitsei). 4.12 kl 14 hakkavad politsei- ja piirivalvekolledži 152 kadetti andma Paikusel ametivannet. 5.12 kl 9 algab Sokos Hotel Viru konverentsiruumis Grande 3 finantskolledži aastakonverents. 5.12 – kestab Päästeametis akadeemia värbamisseminar, kus osalevad kõik koostööpartnerid. 7.–9.12 – SKA töötajate ja kadettide tantsulaager “Tantsuakadeemia”. 9.12 – SKA korvpallimeeskond mängib Haapsalus üliõpilaste korvpalli meistriliiga turniiril. 11.12 kl 16.30 algab Tallinnas SKA tudengikorpuses akadeemia sportlaste selle aasta tunnustamisüritus. 12.12 – aru peab päästekolledži nõukogu. 13.12 – SKA töötajate laste jõulupidu. 14.12 – SKA töötajate jõulupidu. 19.12 – päästekooli õpilaste pidulik jõuluõhtusöök Georgi söögitoas. 20.12 kl 16 algab Toomkirikus akadeemia kunagise iga-aastase tavana taastatud jumalateenistus ja lipu taasõnnistamine. 21.12 – laiendatud rektoraadi jõululõuna. 22.12.2012–6.01.2013 – jõuluvaheaeg.
2
Verbis aut Re
Kokkuvõtteid töötubade aruteludest Tippspetsialistist õppejõuks! ... Aga miks? ... Ja kuhu edasi? SIKARO (sisejulgeoleku karjääri ja rotatsioonisüsteem) programmi tegevuste raames viisid akadeemia õppejõud 2012. aastal läbi uuringu, mille peamisi tulemusi tutvustati erialaõppejõu töötoas. Uuringu eesmärk oli selgitada välja SKA kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude värbamisega seotud probleemid ja huvigruppide ootused ning pakkuda SKA-le sobivaim karjääri-ja rotatsioonisüsteem. Uurimisküsimused olid järgmised: 1. Milline peaks olema SKA erialaõppejõud? 2. Mis põhjusel ei soovita tulla SKAsse erialaõppejõuks? 3. Millised on erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused? Uuringu käigus viidi läbi 53 poolstruktureeritud süvaintervjuud 4 sihtrühma esindajate seas: SKA juhid ja erialaõppejõud, tööandjate-ametite juhid ning töövõtulepingulised erialaõppejõud. Uuringu tingis asjaolu, et õppejõududele esitatavate kõrgete nõuete ning suhteliselt väheste garantiide tõttu on konkurss õppejõu ametikohale muutunud praktiliselt olematuks (2012. a 1,14 kandidaati kohale, 2011. a 1,44 kandidaati kohale, 2010. a 1,2 kandidaati kohale). Heade õppejõudude olemasoluta on aga võimatu pakkuda tööandja-asutuste vajadustele vastava kvaliteediga haridust. Seetõttu vajab SKA ja ametite ühine probleemkoht ühist arutelu, mis peaks andma ühise lahenduse. Töötoas järgnes uuringutulemuste tutvustamisele arutelu 5 rühmas, kus paluti erialaõppejõudude värbamisprobleemi lahendamiseks järgmisi uuringutulemusi täiendavaid häid mõtteid: 1. SKA peaks õppejõuametit aktiivsemalt „müüma“ ja algajaid õppejõude rohkem toetama; 2. tööandjad-ametid peaksid SKA tegevusi (nt praktikakorraldus, lõputööde juhendamine) rohkem väärtustama ja toetama tippspetsialistide liikumist õppejõuks; 3. rotatsioonisüsteemi kirjeldamisel tuleks eristada õppejõu-tipp-
I töötoa juht Elina Orumaa, spetsialisti akadeemilist karjääri teSKA PAO juhataja ma erialasest karjäärist, õppejõuna töötamisel võiks kohaldada „staažikoefitsienti“ ja ametnikele tuleks võimaldada „õppejõupraktikat“; 4. bürokraatliku organisatsiooni ja akadeemilise õppejõuelu vastuolude vähendamiseks soovitati vähendada õpetamiskoormust ametnikutöö ja TALi-tegevuste jaoks; 5. erialaõppejõudude roteerumisregulatsioon seaduste tasandil võiks olla teatud tasemeni vähemalt SiM valitsemisalas ühtne. Uuringutulemuste ja töötoas räägitu baasil loodame jõuda järgmiseks SKA aastakonverentsiks niikaugele, et SiM asutuste koostöös on loodud SJV erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteem ning kujundatud sellele vajalik õigusraamistik. Töötuba modereeris PAO juhataja Elina Orumaa, ettekandega esinesid ÕSKi juhataja-lektor Anne Valk, ÕSKi lektor Mairit Kratovitš ja SJI lektor Shvea Järvet. Arutelugruppe modereerisid lisaks eelnimetatuile ÕSKi lektorid Triin Roosve ja Mari Käbi.
Kuidas saada heaks juhiks? Töötoa kavas oli 5 põhipunkti: 1. Soojenduseks tegime rühmatööd, kus tuli vastata küsimusele “Milline on minu põhiküsimus juhi rollis?“ (või üldisemalt „Millised on aktuaalsed probleemid sisejulgeolekuvaldkonna (SJV) juhi töös?“) ja leida mõttekaaslasi. Valik küsimusi/probleeme, mida esile toodi: • strateegilise ja operatiivjuhtimise rollid pole selged – õigusaktides on üks ja praktikas sageli teine käitumine (näit juhtumid, kus SiM sõidab ametite operatiivjuhtimisse „sisse“), • kuidas hoida juhina selget arengufookust ja võtta aega enesearenduseks? • kuidas leida/hoida head personali? • juhiks saamine on sageli juhus – inimeste koostöövõimet jms ei osata hinnata ning hiljem tekivad probleemid, seega oleme kaotanud hea spetsialisti, kuid head juhti ei saanud ja ka juht ise ei ole endaga rahul. Millised on hea juhi omadused, kuidas saada heast spetsialistist heaks juhiks? • miks paljud juhid kardavad otsustada ja vastutada? On see hirm? Organisatsioonikultuur? • juhid sageli ei tea täpselt, mille eest nad peaksid vastutama. Vastutuse sisu ja piirid vajavad aeg-ajalt läbirääkimist. Millest see tuleb? Kas juhid vastutavad või võtavad vastutust? […] 2. Eela Velström (SiM) tutvustas esmalt SIKARO programmi kujunemist* ja juhtide arengutoe projekti eesmärke rõhutades, et arengutugi aitab juhil vastata kolmele küsimusele: Milline juht ma olen praegu? Millised on ootused SJV juhtidele ehk milline juht ma peaksin olema? Kuidas selliseks juhiks saada? Üldistades märkis esineja, et SIKARO aitab kaasa SJV personalijuhtimise koordineerimisele ja samuti SJV sisese tööturu kujundamisele, kus täna töötab ligi 14 000 teenistujat (*SIKARO programmi eesmärkidest ja juhtimisest vt http://www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro). 3. Aare Kasemets (SKA PAO) tutvustas hiljuti valminud ülevaadet „Sisejulgeolekupoliitika arengustrateegiad ja -analüüsid juhtide arengutoe kujundamise sisendinfona. Valik Eesti ja Euroopa Liidu tasandi allikaid.“ (Projekti töömaterjal SIKARO juht- ja ekspertrühma jätkuaruteludeks 2012–2013, 42 lk*). Eesti ja Euroopa Liidu tasandi sisejulgeolekupoliitiliste arengukavade põhimõtete ja eesmärkide kaardistus aitab hinnata olemasoleva inimvara ja seatud eesmärkide saavutamisega seotud arenguvajaduste „lõhet“. Probleemküsimus on tihti selles, kas riigi eesmärgid on inimvara juhtimise võtmes teostatavad, mõõdetavad, omaksvõetavad? Kui SJV arengukavade põhimõtete ja eesmärkide kaardistus annab ülevaate, MIKS ja MIDA on riigis lubatud/vaja saavutada, siis projekti lõpuks valmiv SJV juhtide arengutugi pakub võimalusi, KUIDAS juhtidel oma inimestega on võimalik neid eesmärke saavutada? Sillaks arengukavade osa ja juhtide arengutoe mudeli „suure pildi“ vahel on „Eesti turvalisuspoliiti-
II töötoa juht Aare Kasemets, SKA PAO projektijuht ka aastani 2015“ põhimõtted, sh igaühe vastutus, kaasamine, koostöö, ennetus ja pikaajaline planeerimine (*täistekst http://www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro/rahvusvahelised-arendusprojektid-2/). 4. Martin Tiidelepp (OptiPartnerid) selgitas juhtide arengutoe kujundamise protsessi rõhutades kompetentsimudeli rolli SJV inimvara hindamissüsteemi osana, sh juhtide enesehindamine ja personali värbamine. Seejärel tutvustas ta, kuhu projektrühm on jõudnud juhtide kompetentsimudeli ja selle juurde kuuluva arengutoe tugiteenuste/tegevuste kaardistamisel, andes mõista, et töö on algusjärgus, 2–3 versiooni tuleb veel. Aruteluringis toodi esile, et mudeli kujundamise protsess võiks olla selgemini jälgitav (sh terminite valik). Vaadates arengutoe joonisel inimvara juhtimise oskuste põhirühmi (strateegiline, koostöö, ressursside ja operatiivjuhtimine), märkisid mitmed juhid, et analüüsivõime, protsesside juhtimine jms kuuluvad nende kõigi juurde. Samuti märgiti, et operatiivjuhtimisega tegelevate juhtide jaoks on tähtis, et jooniste taga oleks näha konkreetseid inimesi, probleeme ja lahendusi. Praegu tundub, et juhtide isikuomaduste kirjeldus (kindlameelsus, avatus) on liiga positiivses võtmes – elu on tunduvalt „kandilisem“. 5. Millist tuge on juhtidele kavas pakkuda projekti lõpuks? Esialgne juhtide arengutoe „menüüvalik“ täiendusettepanekute esitamiseks on järgmine: a) kogu SJV inimeste (inimvara) juhtimisega seotud info juhtidele 2–4 hiirekliki kaugusele (info on kavas esitada neljas põhioskuste rühmas, sh nii strateegiline, koostöö- ja ressursside kui ka operatiivjuhtimine), b) konkreetsete arenguülesannetega seotud koolituskavad (pilootkoolitus keskastmejuhtidele on kavas 2013. a kevadel), c) kolleegide soovitatud head juhtimisraamatud, d) coaching ehk R.Vaheri pakutud mõiste treenerlus, e) teadlik supervisioon (sh tulevikujuhtide projektid), f) mentorlus, g) SJV strateegiadokumentide info (sh turvalisuspoliitika eesmärgid, meetmed, tegevused, tulemusindikaatorid – vt p. 3), h) e-õppevahendid jm enesehindamiseks, meeskonna värbamiseks, arenguvestlusteks jm, i) SKA raamatukogu teenused kogu SJV valitsemisalale (nt ülevaated globaalse riskiühiskonna uudistest politsei, pääste, kriisikommunikatsiooni, küberkuritegevuse jm SJvaldkondades) j) välislähetused nende riikide kolleegide juurde, kellelt on midagi õppida „Eesti heaks“. k) mida sina sooviksid selles menüüs näha? Kirjuta: aare. kasemets@sisekaitse.ee
Quo vadis kriminalistika õpetamine? Seda küsimust arutasid kriminalistika ja kriminoloogia uurimisgrupi töötoas erinevate kriminalistikaga seotud ametkondade (SKA, PPA, EKEI, TTÜ) inimesed. Kellele on vaja õpetada kriminalistikat? Kui varasemalt nähti kriminalistika kasutusalana peamiselt kuritegude kohtueelset uurimist, siis nüüd on see laienenud ja ei piirdu pelgalt kriminaalmenetlusega, vaid kriminalistikalisi vahendeid, võtteid ja meetodeid kasutatakse ka teistes menetlusvormides, nagu väärteo-, haldus- ja järelevalvemenetlus. Siit ka vajadus SKAs õpetada kriminalistikat kõigile politsei eriala üliõpilastele, aga samuti teiste erialade tudengeile, kelle õppekavas on ette nähtud õpetada kriminaal- või väärteomenetlust. EKEI esindajad ütlesid välja mõtte kriminalistide ja kriminalistikaekspertide koolitamisele fokuseeritud õppest, kus antaks süvendatud teadmisi ka tehnikavaldkondadest nagu geomeetria, dünaamika ja elektrotehnika. Teoreetiliste ja uute kaasaegsete metoodikate aluste loomise aspektist nähti vajadust, et kriminalistika leiaks koha ka SKA magistriõppes, kuid samas mööndi, et see on siiski unistus. Tegelikkuses on SKAs kriminalistikaõpe üksnes politsei õppekavas ja õppemaht on aasta-aastalt vähenenud.
IV töötoa moderaator Raivo Öpik, SKA PPK lektor
Kuidas ja millal seda õpetada? Mittestandardsetes olukordades õigesti tegutsemiseks ei piisa sellest, kui õpitakse üksnes kriminalistikalisi tegevusi, sest õigesti käitumiseks on vaja tunda ka teoreetilisi aluseid. Kahtlemata tuleb kriminalistikat õpetada diferentseeritult, arvestades tulevase töö vajadusi. Teadmiste ja oskuste omandamine kriminalistikas eeldab erinevate õppevormide kasutamist: loengud, arutelud ja diskussioonid seminarides, praktilised harjutused ja laboratoorsed tööd. Seepärast on eeldatav laboratoorse baasi, kriminalistikaliste polügoonide ja arvutiklasside olemasolu. Kriminalistika koolituskavade koostamisega tegelevad ka rahvusvahelised programmid ja organisatsioonid nagu “EUROFORGEN-NoE” ja ENFSI. Kuidas edasi? Selle kohta oli erinevaid huvitavaid nägemusi, nagu see, et on vaja leida võimalus suurendada kriminalistika õppemahtu varasemate õppekavade tasemeni; töötada välja ja käivitada süsteemne täienduskoolitus; ametkondade koostöös koostada kriminalistika arendamise ühismemorandum; luua SKAs kriminaalpolitsei instituut; tekitada foorum eri asutustes tegutsevate kriminalistide omavaheliseks suhtlemiseks. Novaatorlikke mõtteid oli oluliselt rohkem, kui siia kokkuvõttesse mahtus.
NOVEMBER 2012
Magistriõpe rahvusvaheliseks Magistriõppe töötuba algas teV töötoa juht Annika Talmar-Pere, gelikult juba 20. novembril, mil sisejulgeoleku instituudi juhataja kt korraldasime nn konverentsi eelseminari. See oli mõeldud ühe tegevusena TMT – teadmistemahuka turvalisuse – projekti raames, sest kahe aasta eest korraldas toonane magistriprogrammi juht Tiina Maripuu projekti alustamiseks ja välispartnerite kokkutoomiseks just sarnase seminari. Sel eelseminaril andsime ülevaate TMT-projekti hetkeseisust ja tulevikuplaanidest. Konverentsipäeval jätkasime suuremas grupis arutelu magistriõppe tuleviku üle. Professor Sirje Virkus Tallinna Ülikoolist kõneles kaasahaaravalt nende ülikoolis loodud ühisest magistriõppekavast digitaalse raamatukogundusõppe alal. Tema huvitavaim idee seisnes selles, et igale õppurile tehakse võimalikult individuaalne õppeplaan, milleks on koostatud testid, mis õppur enne kooli tulemist ära täidab. Testid aitavad õppejõududel aru saada, kuidas peaks üliõpilasele lähenema, näiteks, kas kaasata teda rohkem rühmatöödesse, lasta üksi õppida, anda lisaülesandeid vms. Teiseks rääkis prof Virkus sellest, et nende programmi turustajateks on nende endi tudengid: „Üliõpilased on meie suursaadikud“, see on taganud, et vaatamata reklaami vähesusele on antud õppekavale väga suur tung. Aija Kalnaja CEPOList tutvustas põgusalt nende edasisi plaane politsei ühise magistriõppekava ja Henrik Wärnhjelm FRONTEXi samasisulisi plaane piirivalve ühisõppekava koostamisel. Selgus, et Shengeni maades on ühist piirivalveõppekava koostada tunduvalt lihtsam kui politsei oma, sest piirivalve põhimõtetes on Shengeni raames juba kokku lepitud, tööpõhimõtted on sarnased ja eri kultuuritaustaga riigid peaksid saama programmi ühtmoodi panustada. Politsei puhul sellist kõikehõlmavat kokkulepet aga pole, riikide politseid tahavad siiski veel töötada üsna eraldatult, ega ole valmis oma infot jagama, uuendusi vastu võtma jne. Samuti ei olda valmis kasutama nn koostöö tööriistu, mida Euroopa Liidu õigus tegelikult üsna palju pakub (nt väljaandmistaotlusi, ühiseid uurimisüksusi jm). Mis puutub SKA magistriõppe tulevikku, siis leiti, et keskenduma peaks neljale märksõnale. Need on piirideülesus, teadus, moodulõpe ja mobiilsus. Magistriõppekava peab muutuma senisest rohkem piirideüleseks ehk ühelt poolt võtma arvesse kuritegevuse piirideülesust, teisalt aga ise rahvusvahelistuma. Eestis lihtsalt ei ole mingil hetkel enam sihtgruppi, keda koolitada. Miks mitte luua näiteks Balti sisejulgeoleku magistriõppekava, Põhjamaade moodul vms. Moodulõpe on üks tulevikusuund, kuhu peaksime samuti arenema – pakkuma üht alusmoodulit ja laskma seejärel üliõpilasel endal valida, millele ta soovib edaspidi keskenduda ja millises partnerkoolis soovib seda teha. Tark sisejulgeolekutöötaja peab rändama mööda Euroopat ning tundma teiste riikide töö- ja õiguskultuure. Siit ka mobiilsuse element, „Mobiilsus kohustuslikuks“, nagu ütles professor Virkus. Miks mitte, on meil sellega midagi kaotada? Ja lõpuks teadus. Ehkki reaalsusega võrreldes on kogu meie (sisejulgeoleku)teadus algeline ja lapsik, on see sellegipoolest kõige väärtuslikum asi, mis meil on. Albert Einsteinilt leiame meie püüdlustele tabava võrdluse – tõepoolest teaduspõhisus, olgu see siis algul võõristusttekitav ja nõrgakene, on ainuke võimalus areneda tugevaks sisejulgeoleku kompetentsikeskuseks ning tagada oma esmase eesmärgi – elanike turvalisus – täitmine.
Kuidas välistudengeid siduda VI töötoa juht Kert Valdaru, Eestiga? migratsiooniuuringute keskuse juhataja Euroopa rahvastik näitab statistikas vananemise märke, st on aeg arutleda ja leida lahendusi, mis saab edasi ja kui valmis on Eesti ühiskond OMA TULEVIKUKS. Eesti migratsioonipoliitika on pikka aega andnud märku, et oleme range immigratsioonipoliitikaga riik. Aga kui maailm meie ümber muutub, kas siis oleme valmis muutusteks ka meie (nii me seadused ja ühiskonna suhtumine kui ka hirm identiteedikaotuse ees)? Haridusränne on Euroopa Liidus muutumas töö- ja pererände kõrval üha olulisemaks rändeliigiks (haridusränne 12%, tööränne 37%, pereränne 38%), elavdades majandusarengut, konkurentsivõimet ja riikidevahelisi välissuhteid. Õpingute ajal peaks välistudeng panustama asukohariigi majanduse ja ühiskonna arendamisse ning oma koduriiki tagasi pöördudes edendaks ta oma kõrgema kvalifikatsiooniga ka päritoluriigi majandust. Konverentsi raames keskendus töötuba arutelule, mis takistab välistudengite värbamist Eesti kõrgkoolidesse ja millised on välistudengi Eestisse jäämise võimalused pärast õppimise lõpetamist? Küsimustele vastuseid leida ei olnud lihtne, aga suur samm sai astutud küll. Sellele aitasid kaasa: • Migratsiooniuuringute keskuses valminud uuringu „Välistudengite ränne Euroopa Liidus“ kajastus, mis tõi välja nii Eesti takistused välistudengite rändeks (immigratsioonipoliitika ‒ viisade, elamislubade ja töölubade menetlemise raskused, samuti puuduvad välisesindused paljudes sihtriikides nagu näit Hiina) kui ka puudujäägid seadustes, mis sunnivad välisõppuri lahkuma riigist kohe pärast õpingute lõpetamist. Samas jäi uuringust kõlama Eesti riigi huvi tulevikus olukorda siiski soodustada, et tänane õppija võib homme olla kõrgelt kvalifitseeritud töötaja; (Järg 4. lk)
Meie pisike, aga tubli ÜE Akadeemia üliõpilasesindusse kuulub 8 tegusat üliõpilast eri kolledžitest. Kelle ja mille nimel nad tegutsevad, uuris ÜE liikmetelt KRISTIINA MALM finantskolledžist. Uus ÜE koosseis astus ametisse 19. mail. Kuidas teil siiani läinud on? Maarja-Liisa Maasik: Kuigi ametlikult astus uus koosseis ametisse mais, siis tegelik töö hakkas meil pihta alles uue õppeaastaga. Esimehena pidin mina suve jooksul planeerima ÜE tegevuskava, eelarvet, suhtlema näiteks EÜLiga jne. Villem Kadanik: Usun, et on hästi läinud. Esinduses on tööd omavahel jagatud. Martin Kreek: Kuna me kõik ühist sisekaitselist valdkonda siiski jagame, siis tänu sellele on ka meie koostöö sujuvam. Mida tähtsat olete pea poole aasta jooksul jõudnud ära teha? V: Kindlasti oli oluline Ida-Virumaale kolimise teema puhul üliõpilaste seisukoha uurimine ja nende arvamuse avaldamine. Jane Mölder: SKA sünnipäev, grillfest, tutvumispäevad ja -pidu, rebaste ristimine ja tudengite huvi esindamine paljudel koosolekutel. M-L: Nii esinduse enda kui ka üldise SKA tudengielu jaoks oli üks oluline sündmus kindlasti enesekaitse töötoa korraldamine Tallinna tudengite sügispäevade raames. Mis on praegu käsil? Taavi Teder: Käsil on samuti palju – jõulupeo korraldamine, sisekonverentsi abistamine, SKA vilistlaskogu elluäratamine jm. Milliste muredega võib teie poole pöörduda ja kuidas? M: Meie poole võib pöörduda mis tahes SKA valdkondi puudutavate muredega. Kui ise aidata ei oska, siis kindlasti suuname teid kellegi juurde, kes on targem. Kristina Vennikas: Tuleb kellegagi meist ühendust võtta või kooli peal rääkida. M-L: Põhilised mured on seotud üliõpilaspiletitega, teklitega, üliõpilaselu korraldatusega või vastupidi selle puudumisega. T: Olgu mure ükskõik kui suur, meie aitame alati! Mida soovitate ühele aktiivsele üliõpilasele, kes tahab midagi ära teha, ÜEsse aga kuuluda ei soovi? K: Soovitaks sellest meile teada
anda, sest üritusi saab ikka aidata korraldada ja aktiivilisti võiks ka sellise toreda inimese panna. J: Peale selle hoida silmad lahti, mis kusagil toimub ja lugeda oma koolimeile, sest sinna tulevad üsna tihti erinevad abipalved, seminarikutsed jm. Ivo Kitsing: Mina paluks tulla ÜE koosolekutele vabakuulajaks ja aidata suuremate ürituste korraldamisel. M-L: Abikätest me ei ütle kunagi ära, pigem tuleb isegi neist puudu. :) Miks kandideerisite ÜEsse ja mida see teile seni andnud on? M-L: Kuna ma olen selline inimene, kes tahab panustada sellesse keskkonda/organisatsiooni, kuhu ta kuulub ega suuda lihtsalt niisama istuda ja mitte midagi teha, siis otsustasingi, et kõige paremini saan seda teha üliõpilasesindusse kuuludes. Samuti on ÜEsse kuulumine pakkunud enda proovile panemist eri olukordades. Lauri Hainoja: Kandideerisin selleks, et lüüa kaasa aktiivselt kooli tegemistes ja võimalusel suunata kooli mõne otsuse langetamisel (esinduses olles on oma häälel rohkem kaalu). Siiani on andnud esinduses olek juurde enesekindlust, julgust ja palju kogemusi. J: Ma kandideerisin ÜEsse, kuna tahtsin midagi omalt poolt koolile ja kaasõpilastele anda. Siiani on andud see mulle juurde palju enesekindlust. Lisaks olen saanud osaleda põnevatel koosolekutel ja üritustel, kuhu tavaline kadett reeglina ei satu. K: Teine päästekolledži esindaja kutsus mind sinna. Seni on ÜE andnud mulle palju erinevaid kogemusi, mis on hea.
T: Kandideerisin, sest muidu polekski meie kolledž olnud esindatud, aga andnud on eelkõige kogemusi asjaajamises ja uusi tutvusi. I: Paistis olevat tore seltskond, kelle ühine eesmärk on midagi ära teha. Samuti tahtsin esitada enda seisukohti ja viia sisse muudatusi selles valdkonnas, milles puudusi nägin. V: Soovisin anda oma panuse millegi suure ja olulise saavutamiseks. Praegu olen saanud kogemusi ja uusi tutvusi. Uued valimised on peagi tulemas. Miks peaks ÜEsse kandideerima? L: Kandideerima peaks kindlasti aktiivne algatusvõimeline inimene, kel on keskmiselt laiem silmaring ja soov midagi ära teha. Esinduses olemine aitab arendada organiseerimisvõimet ja juhioskusi ning annab julgust ja õpetab vastutama. K: ÜEsse kandideerida tasuks, sest saab palju häid uusi tutvusi ja kogemusi! M-L: Leiad enda ideedele rakendust, saad teadmise, et sa oled endast jälje maha jätnud, mitte lihtsalt tulnud, olnud ja seejärel läinud, nii et keegi ei märganudki. T: Võita on enda rahulolu, sest kandideerima peaks minu arvates eelkõige see, kes tahab midagi ära teha ja tunneb sellest rahuldust. I: Kui vähegi aega, viitsimist ja tahtmist, siis ma ei näe põhjust, miks mitte kandideerida, kuna on ainult võita ja veel kord võita. Igaühes on see midagi sellist, mis on uuenduslik ja vajalik ÜE arendamiseks ning millest saab vajalikku kasu ka kandideerija ise! V: Uued tutvused, kogemused ja võimalus end proovile panna. J: Kogu see kogemus esinduses on olnud suurepärane. On hea meel, et mul on võimalus siin olla.
Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindus esindus@sisekaitse.ee. Esinduse vastuvõtuajad on T, R kell 12–13 Kase tänav 61, ruum B314. Kas tead ka seda, et ... ... SKA üliõpilasesindus (Üliõpilaskonna Edustus) loodi 1993. a septembris? ... ÜE esimene juht oli praegune Põlva politseijaoskonna juht politseimajor Tarmo Stokkeby? (Andmed pärinevad Maarja-Liisa intervjuust ÜE esimese juhi Tarmo Stokkebyga.)
Kuidas ühiselamu põles Terav alarmkella helin lõikas mu magusa une kui noaga läbi. Sügav ohe ja peas kummitas küsimus – miks ma pean järjekordselt sellise ebameeldiva tirina peale ärkama? Alles eelmisel nädalal oli sama jama ja ei juhtunud ju midagi. Viitsimata voodist tõusta, lugesin numbreid 3... 2... 1... Olgu, lähen vaatan järjekordselt tühja koridori, sest niikuinii oli valehäire. Olin just toauksest välja astunud, kui tuli Maarja-Liisa, kes ütles: „Pane ruttu riidesse, päriselt on...“, ja juba jooksis teisigi äratama. Unesegasena vaatasin paksu suitsu täis koridori ja minuni jõudis karm reaalsus – asi on naljast kaugel. Kiirelt äratasin oma boksinaabri, kes nagu minagi arvas, et tegemist on valehäirega, ja panime kiirelt riidesse. Tagantjärele mõeldes oligi kõige hirmsam hetk siis, kui arvasin, et naaber ei reageerigi ja jääb oma tuppa magama. Õnneks läks teisiti ja kiiremini kui oleksime jõudnud öelda „neurolingvistiline“, olime toast väljas ja
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
NOVEMBER 2012
teel väljapääsu poole. Veel kummitasid peas mõtted, kas keegi ehk jäi oma tuppa või mida oleks pidanud kaasa võtma. Teel allkorrusele nägime paari päästenoormeest, kes vahtkustutid käes kiiruga inimesi tubadest välja aitasid ja tubade tühjust kontrollisid. Esimesele korrusele jõudes tabas meid ehmatus. Tossu tuli just väljapääsu juurest ja meil käisid peas mõtted esimese korruse akna kaudu väljuda, kuid nähes teisi rahulikult peauksest minemas, otsustasime ka meie tossuse tee kasuks. Läbi suitsu kõndides tundus, et midagi on valesti. Mõistsime, et tulekahju ei saa olla päris, sest puudus spetsiifiline vinguhais, mis kasvõi paberit põletades reeglina on olemas ja mis tegelikult on surmavam kui tuli ise. Välja jõudes nägin palju unise näoga noori, kellest üks tervitas mind läbi naeru sõnadega: „Ma ju ütlesin sulle, et ära enam nii hilja öösel süüa tee“. Samal ajal käis ümberringi sagimine – otsiti rüh-
Jane Mölder, finantskolledž, FS110 mavanemaid, saabus päästeauto ja loeti inimesi kokku ning siis tuli uudis, mida olime isegi oodanud, et tegemist oligi kõigest õppusega ja tegelikult kahjutuld ei ole. Hiljem saadeti mind ja üht päästjat ühiselamusse kontrollima, kas keegi jäi sisse või ei. Õppus olid edukas selles osas, et keegi tubadesse „sisse ei põlenud“, aga paljud meie seast ei oleks välja jõudnudki, kuna olime teinud fataalse vea ja lahkunud suitsukolde poolsest uksest. Loomulikult oli meie seas neid, kes käitusid valesti, aga said kohe aru, et tegelikku ohtu ei ole, kuna on ennegi sellise tossupommiga kokku puutunud. Olen kindel, et enamus neist, kui mitte kõik, oleks reaalses olukorras teisiti käitunud. Sügav kummardus õppuse korraldajatele, kes tuletasid meile meelde, et häirekellad on ühiselamutesse paigutatud põhjusega. Järgmine kord oleme valmis ja teadlikumad, kuidas sellises olukorras käituda.
Hea uudis linnas elavatele kadettidele! Armas sõber, kui sulle ei meeldi vormi vahetada kooli tualettruumi kitsastes tingimustes või istuda auditooriumis suur trennikott pingi all, siis meil on Sulle hea uudis: nüüd saab riideid vahetada nii 1. kui 3. ühiselamus selleks kohandatud ruumis. Võtme saamiseks palun pöörduda ühiselamute komandantide poole.
Üliõpilasesinduse liikmed
Maarja-Liisa, finantskolledž. Hobid: fotograafia ja laskesport. Kui kaua oled ÜEs olnud? Aktiivis hakkasin kaasa lööma kohe, kui siia kooli õppima tulin. ÜEsse kandideerisin 1. õppeaasta lõpus (kevadel), kui olid valimised. 3 sõna, millega iseloomustaksid ÜEd: koostöövalmis, arenemisvõimeline, teotahteline. Teadmiseks, et Liisa on tegelenud laskespordiga 11 ja fotograafiaga 5 aastat.
Lauri, justiitskolledž. Hobid: sport (jõusaal, võitluskunstid, ujumine, autosport), poliitika, vabal ajal püüab olla ühiskondlikult aktiivne. Kui kaua oled ÜEs olnud? Alates kevadest 2011. 3 sõna, millega iseloomustaksid ÜEd: innovaatiline, aktiivne, pidevalt arenev. Teadmiseks, et Lauri on lisaks veel abipolitseinik. Ta läks kooli viieselt ja lõpetas keskkooli 17aastaselt. Enne vanglateenistusse tulemist töötas ta mootorsõidukijuhi õpetajana. Ta valiti 2009. aastal Tartu vangla parimaks uueks töötajaks ja ta lemmikjook on piim.
Kristina, päästekolledž. Hobid: ülipikamaajooks, kunst (maalimine, joonistamine ja tarbekunst) ning kokkamine. Kui kaua oled ÜEs olnud? 2012. a kevadest. 3 sõna, millega iseloomustaksid ÜEd: töökas, lõbus, aktiivne. Teadmiseks, et Kristina tegeleb ka ultrajooksuga ja töötab turvamehena.
Ivo, justiitskolledž. Hobid: korvpall ja jõusaal. Kui kaua oled ÜEs olnud? Käsil on kolmas aasta. 3 sõna, millega iseloomustaksid ÜEd: tegus, lõbus, järjepidev. Teadmiseks, et Ivo on ÜE kõige staažikam liige.
Martin, päästekolledž.
Jane, finantskolledž. Hobid: Jooksmine ja laulmine. Kui kaua oled ÜEs olnud? 1 aasta. 3 sõna, millega iseloomustaksid ÜEd: väike, tubli, ühtne. Teadmiseks, et Jane lööb aktiivselt kaasa ka Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi tegemistes.
Villem, politsei- ja piirivalvekolledž. Hobid: sport. Kui kaua oled ÜEs olnud? Pea aasta. 3 sõna, millega iseloomustaksid ÜEd: aktiivne, tahtejõuline, avatud. Teadmiseks, et Villem teeb vabal ajal hästi palju trenni.
Taavi, politsei- ja piirivalvekolledž. Hobid: lumelauasõit ja muud ekstreemsused. Kui kaua oled ÜEs olnud? Alla aasta. Teadmiseks, et Taavi ei anna millegi ees alla.
TÜÜLi motivatsiooniõhtu Sisekaitseakadeemia on Tallinna üliõpilaskondade ümarlaua (TÜÜLi) üks asutajaliikmeid ja nagu sellest nimest järeldada võib, siis tegeletakse seal peamiselt Tallinna üliõpilastega seotud probleemide lahkamise ja tudengite huvide kaitsmisega. Peale tähtsate istungite korraldatakse aeg-ajalt ka põnevaid motivatsiooniõhtuid ja üritusi, mille üks suuremaid kasutegureid on koolide vahel ühtsustunde loomine ja üliõpilasesinduste omavaheline tutvumine, kontaktide loomine ja kogemuste vahetamine ning seda kõike vabas keskkonnas. Kuna meie üliõpilasesindus sai
saunaõhtule kuldtähtedega kutse, oli selle ürituse vahele jätmine lihtsalt lubamatu. Nii seadsime Kristinaga vapralt sammud Tudengimaja poole, kus enamuste Tallinna kõrgkoolide üliõpilasesindajad meid juba ees ootasid. Meie saabumise järel tehti tutvumisring ning ei saa mainimata jätta, et meie kool ja erialad tekitasid teistes palju põnevust terveks õhtuks. Olime justkui midagi väga haruldast ja ennenägematut, sest meie ümber tiirelnud küsimusi oli rohkem, kui neile vastata jõudsime. Teistele oli eriti arusaamatu, miks on kaks kahekümneaastast neiut valinud ametniku elukutse ja soovivad oma tu-
Jane Mölder, FS110
levase elu just riigi teenimisele pühendada. See koosviibimine tõestas mulle järjekordselt, kui erilised on meie koolis käivad noored. Meie sõnavara, väärtushinnangud ja mõtlemine on teiste omast hoopis erinev, mis ei ole sugugi halb, pigem vastupidi. Õhtu täitis oma eesmärki, tutvusime mitme teise kõrgkooli esindajaga, kellega sai selgeks räägitud isegi mõningad TÜÜLis esile tulnud murekohad. Lisaks oli kogu õhtu täis nalja ja naeru ning põnevaid arvamusi. Kokkuvõttes jäi üritusest äärmiselt positiivne mälestus ja mul on hea meel, et oli võimalus selles osaleda.
ÜE DETSEMBRISÜNDMUSED 5. detsembril peetakse Päästeametis meie akadeemia värbamisseminar ja finantskolledži konverents. 6.–8. detsembrini täitub iga tantsulõvi helesinine unistus – Merle Klandorfi juhendamisel viiakse Paikusel läbi tantsuakadeemia. 10. detsember on oluline kõikidele kadettidele, kes armastavad esinemist. Nimelt sel päeval on viimane võimalus kandideerida SKA 21. sünnipäevapeo peremeheks või perenaiseks. 10.–14. detsembrini hoiavad põnevusest hinge kinni kõik, kes on kandideerinud Kase tänava kõige hubasema ühikatoa tiitlile. Sel ajal saabub auväärt komisjon nende kodusid hindama ning unistus 32tollisest televiisorist ja kodukinosüsteemist on sammukene lähemal. 13. detsember tasub kadettidel suurelt ja punaselt oma kalendrisse joonistada, sest oodata on tõeliselt mõnusat ja meeleolukat jõulupidu. 20. detsembril taaselustatakse meie akadeemia kunagine ilus jõulutraditsioon – Toomkirikus viiakse läbi jumalateenistus ja lipu taasõnnistamine. Üliõpilasesindus tuletab meelde, et käimas on konkurss Tudengiposti uue toimetaja leidmiseks.
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4
Kuidas välistudengeid siduda Eestiga? (Algus 2. lk) • SA Archimese esindaja tõi välja enda panuse ülikoolide ja üliõpilaste koostöös. Eestile kui väikeriigile on suur pingutus leida meie riiki paremaid õppureid kogu maailmast, aga koostöös teiste riikidega õnnestub see hästi ja üliõpilased on Eesti õpitingimustega väga rahul. Töötoale andsid rahvusvahelise mõõtme välisesinejatest kolleegid Itaaliast ja Soomest. Itaalia on riik, mis on Euroopa top-5es nii varjupaigataotlejate arvu, töö- ja pererände kui õpirände poolest. Nende avatud, kuid rangest ja kontrollitud immigratsioonipoliitikast on palju õppida. Soome kolleeg andis meile ülevaate Euroopa Liidu Valoa-projektist, mis uurib välistudengite riiki jäämist pärast õpingute lõppemist. On märkimisväärne, et Soomes jääb pärast õpinguid riiki tööle üle 70% õppijaist. Töötoa kokkuvõttes toodi välja, et Eesti näeb õpirännet kui ajutist riigis viibimise alust. Et see muutuks, on vaja suuremat muudatust kogu ühiskonnas, see on ka poliitiline otsus. Hetkel on Eesti rändepoliitika tööturgu kaitsev, selle muutmisega peab kaasnema rida seaduseparandusi ja Eesti on muutusteks valmis. Oluline on viia kokku haridus ja tööturg. Eesti peab olema noortele atraktiivne. Peame tegema pingutusi, et noor ei lahkuks pärast õpinguid, vaid tahaks panustada ka Eesti tööturul.
Lõimumine keeleõppes – turvalisuse kaitseks või illusioon turvalisusest? Turvalisusest rääkides peame me tavaliselt silmas riiklikke struktuure, mis on loodud selleks, et kaitsta meid ootamatutes olukordades, – näiteks looduskatastroofides, kallaletungi või õnnetuse korral, või siis selleks, et nende tekkimist ennetada. Loomulikult on elanikkonna katseks vaja tervet hulka praktilisi oskusi ja teoreetilisi teadmisi, mida näiteks meie akadeemias edukalt jagatakse. Tegelikult on neid oskusi ja teadmisi vaja lausa nii palju, et tunniplaan saab täis ja keeleõppeks enam eriti ruumi ei jää. Tööandjad aga on olnud juba mõnda aega rahulolematud akadeemia lõpetajate erialase keeleoskusega. Meie töötoa alusargument oli, et turvalisust ilma keeleoskuseta ei ole. Selle tõestamiseks oli töötoa ühe rühma ülesandeks loetleda olukordi, kus puudulik keeleoskus võiks tekitada tõsiseid turvalisust ohustavaid probleeme. Üksmeelselt leiti, et keeleoskus või selle puudumine piirsituatsioonis võib olla elu ja surma küsimus. Korraliku keeleoskuseta on võimatu juhtida masse suurõnnetuse olukorras; riigipiiril on vaja kiirelt aru saada, milline piiriületaja võiks riigile ohtlikuks osutuda ja milline hoopis abi vajada. Päästja ei saa osutada abi, kui ta ei saa aru, mis ohvril viga on. Oluline on osata kriitilistes olukordades ohtu tajuda ja vajadusel näiteks usaldusväärset õhkkonda luua. Keelenüanssidest mittearusaamine võib tuua kaasa tõsiseid diplomaatilisi fopaasid situatsioonides, kus verbaalne kiirreageerimine on eluliselt oluline. Lisaks sellele, leidis teine töötoa rühm, on keeloskus loomulikult vajalik selleks, et üleüldse tänapäeval tööalaselt toime tulla, see on vahend hariduse omandamiseks, kogemuste importimiseks teistest riikidest, lisaks sellele annab see tööotsingul selge konkurentsieelise. Järelikult on vaja midagi ette võtta, et võõrkeeleoskust parandada olukorras, kus õppekavades keeletundideks palju ruumi ei jää. Üks lahendus
Rahastamine tagab teenuste VII töötoa juht Uno Silberg, Konverentsikülaliste muljeid kvaliteedi finantskolledži direktor, maj-dr Politsei- ja Piirivalveameti peadi- alati akadeemia konverentse huviTurvalisuse vajadus on üks olulisemaid inimvajadusi. Sisejulgeoleku (SJ) teenuste kvaliteet ja ulatus on otseselt sõltuv selle rahastamise tasemest. Kuna ressursid on alati piiratud, siis on eelkõige poliitiliste valikute küsimus, kuidas ja millisel määral ühte või teist riigi avaliku sektori valdkonda teiste arvelt kas rohkem või vähem rahastada. Arutelude käigus leidsime vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kes vastutab sisejulgeoleku rahastamise eest? Vastusena toodi välja, et tegemist on üldise ja otsese vastutuse puudusega, kuna SJ olukord ei mõjuta otseselt rahastamise otsustajaid. Lisaks on tagaside mehhanismid puudulikud, mis tagaksid vastutuse. 2. Milles seisneb siseturvalisuse teenusepõhine tulevik? Arvati, et eelkõige suureneb juhtimise läbipaistvus, sest maksumaksja teab, mida teenustelt oodata; teame ka, kui palju erinevad poliitilised valikud maksavad ja teame samuti, kui palju iga avalik teenus eraldiseisvalt maksab. 3. Milline on SJ rahastamise tase Eestis võrreldes Euroopa riikidega? Leiti, et Eesti SJ kulude suhteline tase on: esiteks Euroopa keskmisest kõrgem ning teiseks on see SJ kulude ja SKP seost arvestades Euroopa keskmisel tasemel (vt joonist, Eesti on tähistatud punasega). 4. Kuidas sisejulgeoleku rahastamine aitab kaasa haritud inimvara arengule? Toonitati, et SJ rahastamine on hädavajalik ja raha omades saab palgata võimekamaid, st SKA rahastamise suurendamine toodab targemaid SJ töötajaid. Samas haridus ei võrdu haritus ning võimekus ja tasu on tihedalt seotud. SJ valdkonna rahastamine peab tagama selle, et olla kurjadest kavatsustest alati mitu sammu ees. Töötoas tegi ettekande Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Olev Raju ‒ „SJ rahastamine – kes vastutab?“, Siseministeeriumi nõunik teenuspõhise juhtimise projektis Tarmo Toiger ‒ „Siseturvalisuse teenusepõhine juhtimis-, eel- ja kuluarvestus: mis on tehtud ja mis plaanis“ ning SKA finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli dotsent Indrek Saar, kes tutvustas SJ rahastamise uurimisgrupi tulemusi.
rektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal TARMO MIILITS: „Meeldis, et konverents on mitmetahuline – see on rahvusvaheline ja sel on nii Euroopa kui tuleviku- ja ka olevikuvaade. Mina olin juhtimise töötoas, kus tutvustati SIKARO-projekti: tehti kõva ajurünnak ja küsiti tagasisidet – mulle see meeldis. Olen SIKAROst vähe kuulnud, sestap oli hea teada, kui kaugele seda on arendatud. Pole meil ju olnud juhtide arenguprogrammi, liialt loodetakse baasharidusele ja teie akadeemiale, mis annab küll kompetentse ja magistriteadmisi, aga spetsiaalseid juhiprogramme pole, seega peaks SIKARO selle tühimiku täitma. Muidugi peab märkima, et professor Marju Lauristin nagu ikka üllatas positiivselt.“ Päästeameti peadirektori asetäitja ALO TAMMSALU: „Olen SPORT
TudengiPall 2012
Ivo Kitsing, ÜE aseesimees 24. ja 25. novembril peeti Kuressaares üliõpilastele suunatud spordifestival TudengiPall 2012. Ürituses osales kokku ligi 300 noort spordilembelist tudengit 13st Eesti kõrgkoolist. Meeste korvpalli turniiritabelisse kanti 12 võistkonda, akadeemia osales kahe võistkonnaga. SKA PPK sattus raskesse kolmesesse alagruppi, mis võideti siiski täiseduga. SKA Segavõistkonnal oli pisut õnne, sest kaheses alagrupis oli vaja võita vaid EMÜd. Esimese päeva lõpus võitsid L Ü H I D A LT
MEIE JUUBILARE 4. detsembril tähistab päästekolledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli professor Feliks Angelstok 70. hällipäeva. 31. detsembril peab PPK haldustalituse kokk Mart Randma 65. sünnipäeva. TÖ Ö J U U B I L A R E 15 tööaastat SKAs saab täis emeriitprofessoril Andres Talvaril 31. detsembril. 10 aastat tööd täitub peaökonomistil Mari-Liis Kullasaarel 30. detsembril. 5 tööaastat täitub Muraste kooli peaspetsialistil Aljo Pärnal 30. detsembril ja autojuhil Jaak Toomeoksal 31. detsembril. Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas
NOVEMBER 2012
6. novembril osales Tallinnas Kase 61 jõusaalis SKA lamades surumise meistrivõistlustel kokku 21 võistlejat, sealhulgas 9 naist. Kaalukategooriatest sai eraldi arvestust pidada meestel vaid ‒93 kg seas, kus võitjaks tuli justiitskolledži esmakursuslane Grigori Tatarin, kes surus 150 kg. Järgnesid Tanel Volmer (PPK, 115 kg) ja Jaano Saar (JK, 110 kg). Tatarin oli esimene ka absoluutarvestuses Wilksi järgi kokku 96,03 punktiga. Meeste absoluutarvestuses oli teine Madis Poom, samuti 150 kg ja 88,74 Wilksi punktiga, kolmandaks tuli meestest Tanel Volmer 76,12 punktiga. Üldarvestuses kolmandale kohale tuli nais-
tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee
III töötoa juht Kai Veispak-Rawlings, SKA keelekeskuse õpetaja
on LAKõpe, st lõimitud aine- ja keeleõpe. Töötoa kolmanda grupi ülesanne oligi välja mõelda, kuidas oleks LAKõpet kõige tulusam evitada. Leiti, et eelkõige on vaja luua igaühes teadlikkust erialase keeleoskuse vajalikkust, leida vahendeid õppijate motivatsiooni tõstmiseks ja aidata tekitada esmalt suhtlemisjulgus, ning seejärel hakata andma erialaseid baasteadmisi võõrkeeles. Erialaõpe peaks toetama keeleõpet ja viimane omakorda erialaõpet, need peaksid toim(i)uma paralleelselt nii riigi- kui võõrkeeles. Tuleb luua erialaga seotud olukordi, kus tuleks reageerida ja mida tuleks lahendada võõrkeele abil. Töötoa neljas grupp pidi otsustama, kelle mure on õieti keeleõppe sisu – keeleõpetaja, erialaõpetaja või tööandja mure? Leiti, et keeleõppe sisu peaks olema ka õppija mure, ja võib olla mitte mure, vaid hoopis rõõm – keeleõpe peaks toimuma õhinal ja rõõmsalt, kindlasti mitte murelikult. Aga õppe sisusse peaksid panustama kõik – erialaõpetaja, õppija, tööandja, vastav ministeerium ja loomulikult ka keeleõpetaja. Mida oligi tarvis tõestada. Lõpuks arutasime veel, kas erialaaineid ei oleks ehk üldse targem võõrkeeles õpetada? Ühest küljest on vaja tõepoolest luua uusi inglisekeelseid aineid, kui me lisaks oma õpilaste harimiseks tahame tuua sisse õpilasi ka väljastpoolt Eestit. Teisalt aga, Eesti on ainuke koht maailmas, kus on võimalik saada eestikeelset haridust, ja seda tasakaalu tuleb hoolega hoida. Tõenäoliselt jääb see dilemma meid kauaks saatma – kuidas olla internatsionaalne ja reageerida Euroopa liidu lõimumisvajadusele, olla valmis oma erialal tegutsema ükskõik kus Euroopas, olla valmis abi osutama seal, kus vaja, selles keeles, milles vaja, samas ikkagi säilitades riigikeelset haridust.
ga oodanud, sest ikka on uuel konverentsil oma huvitav vaatenurk, mis just viimastel aastatel on rohkem ettepoole vaatav, küll olemasolevat analüüsiv, aga tulevikku suunatud, mis ühele haridusasutusele on iseloomustav eesmärk. Mulle meeldis eriti töötoa teema – milliseid juhte vajab meie sisejulgeolek. See teema meid puudutab, aga sellele me iga päev ei mõtle. Kui selliselt ürituselt saad uusi mõtteid, millesse ennast haakida, siis aitab see igapäevaelus jälle uuel tasemel edasi minna. Konverentsi esimesest poolest jäi mulle meelde käsitlus innovaatilisest lähenemisest. Me oleme harjunud, et tehnoloogia meid kõikjal ümbritseb, aga me ei mõtle, kui kaugele see tehnoloogia 3‒5 aasta pärast liigub. Praegu me teeme oma otsused ikka eelkõige tänases päevas, aga me peaksime mõtleme rohkem tulevikku silmas pidades.“
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik LAURI LUHT: „Mulle jättis hea mulje keeleõppe töötuba, sest sealsed arutelud olid veidi teistsugused mõnest teisest ‒ seal ikka arutati probleeme päriselt ja kogu grupp oli kaasatud. Kuna minu igapäevatöö on valitsuse kriisikomisjoni teenindamise ja hädaolukordadeks valmistumise kõrval rahvusvaheliste õppuste teema, siis just viimasest sain ma töötoaarutluste põhjal aru, kuidas meie sisejulgeoleku töötajad on sellisteks puhkudeks ette valmistatud ja millised on probleemid, millest ma sain nüüd esimesi teadmisi ja kogemusi. Kuna ma olen ka kaitseväe terminoloogiakomisjoni liige, kus on arutuse all nii sõjalised kui politsei- ja päästealased terminid, siis töötoas arutati ka mulle huvi pakkuvaid, näiteks julgeolekualaseid termineid.“ Päästeameti Põhja Päästekeskuse juht PRIIT LAOS: „Kon-
verents on ootuspärane, olen mitu aastat osalenud ja tuleb tõdeda, et akadeemia oskab neid korraldada selliselt, et üritus on heas mõttes uhke. Teiseks on alati sisukad teemad ja head töötoad. Selles sisejulgeoleku juhtide töötoas oli mõnus arutelu põletaval teemal. Konverents on siis hea, kui inimene tunneb end hästi ja kui ei teki tunnet, et sa raiskad oma tööpäeva ära. Igatahes minul on see päev küll täie ette läinud. Kui nüüd mõelda mingile meeldejäävale sest päevast, siis on hea tõdeda, et keegi meie riigis ja sisejulgeoleku valdkonnas ikka tegeleb juhtide ettevalmistamisega. Seni tundus, et selles vallas erilist süsteemi pole, aga nüüd peaks SIKARO abiga midagi hakkama looma. Arvan, et tulevikuperspektiivis peaks vaade olema üpris helge, et sisejulgeoleku valdkonna juhte hakatakse arendama, mitte nad ei arene isevoolselt.“ Küsitles, kuulas ja pani kirja Rein Vaher
mõlemad meie võistkonnad visa võistluse tulemusel veerandfinaalid. Teine päev algas SKA korvpalluritele poolfinaalidega. Esimeses poolfinaalis mängis PPK TLÜ Summrummi meeskonnaga. PPK oli pea terve mängu tagaajaja rollis, kuid suutis siiski mängu võita Silver Hanikati viimase sekundi viskest, mis tõi ühepunktilise võidu. Teises poolfinaalis kohtus meie Segavõistkond TTÜ Mehaanikutega. Mäng oli algusest lõpuni tasavägine ja normaalaeg lõppes viigiga. Kolm sekundit enne lisaaja lõppu teenisid vastased meie ühepunktilises eduseisus kaks vabaviset, mille ka realiseerisid. Nii pidi SKA tunnistama valusat ühepunktilist lisaaja kaotust, kuid sai kokkuvõttes
siiski 3. koha, alistades TLÜ 33:24. PPK aga alistas põnevas finaalmängus TTÜ tulemusega 40:32 ja tuli 2012. a TudengiPalli meistriks. Turniiri parimaks mängijaks valiti PPK üliõpilane Silver Hanikat. Kahepäevane üritus oli üliõpilastele mõnus vaheldus, sest sportimisele lisaks osaleti esimesel õhtul ka stiilipeos, kus tudengid riietusid kuulsateks sporditegelasteks. Korraldajad Eesti Akadeemilisest Spordiliidust olid positiivselt üllatunud, et sel korral võttis TudengiPallist osa rohkem SKAlasi kui tavaliselt Kääriku suvemängudest ning kiitsid meid aktiivsuse eest. Kuna esindatud olid ainult võrk- ja korvpallurid, siis veel paremate tulemuste saavutamiseks
võinuks SKA üliõpilased osa võtta ka rahvastepallist. Sellistel üritustel osalemine elavdab tudengielu ja muudab üliõpilasi ühtsemaks. Tudengispordiüritustel saab esindada nii enda kooli kui jagada kogemusi ja emotsioone ka teistega. Kindlasti tuleks akadeemia eest aktiivsemalt välja tulla ka üliõpilaste suvemängudel, mis on üliõpilaste seas eriti populaarne. SKA on vaatamata tagasihoidlikule osavõtule teinud siiski igal suvel suuri tegusid ja võidelnud vapralt suurte kõrgkoolidega. Tunnustan omalt poolt kaastudengeid, kes näitavad üles aktiivsust ja võistlevad eri spordialadel ning kutsun ka teisi osalema järgnevatel spordiüritustel, et üheskoos akadeemia au kaitsta!
te võitja Eli Viielo 67,5 kg ja 79,09 punktiga. Naistest järgnesid Elerin Vunder (50 kg, 62,7 p) ning Svea Pohla (50 kg, 47,14 p). Kõik viimatinimetatud õpivad politsei- ja piirivalvekolledžis, millele kuulus ka võistkondlik esikoht. * * * 17. novembril korraldas akadeemia Muraste kooli võimlas Siseministeeriumi haldusala võrkpalliturniiri, millelt lahkus võitjana Kaitsepolitseiamet, teise koha sai Päästeamet ja kolmandaks tuli PPA I võistkond. SKA jäi külalislahkelt 4. kohale. Turniiri parimaks mängijaks valiti Harrys Puusepp. Võistluste meeleolukas lõpuõhtu peeti sel aastal Siili pubis. * * *
Mitme aasta järel said nii PPK mees- kui ka naiskond 22.‒23. novembril Paides peetud politsei korvpalli meistrivõistlustel kaela hõbemedalid. Kuna mängude tase oli päris tugev, väärivad PPK korvpallurid suurt tunnustust. Koondistesse kuulusid Silver Hanikat, Nikita Golovin, Riho Saponenko, Joosep Part, Rait Mölder, Aleksander Listov, Martin Meeksa, Martin Adamson, Kerly Simulman, Küllike Vask, Agnes Kaasik, Teele Saarestik, Sandra Järv, Siiri Univer ja Eli Viielo. Eraldi tänusõnad edastab spordikeskus Silverile meeskonna treenimise ja võistlustel naiskonna juhendamise eest, Kerlyle võitlusliku ja resultatiivse mängu eest
ning Rein Mõnnakmäele samuti treenimise, juhendamise ja kõige võistlustega seonduva korraldamise eest. * * * 24. novembril Tartus peetud Eesti jõutõstmise noorte, juunioride ja veteranide meistrivõistlustel võitis parima naistõstja tiitli PPK kadett Eli Viielo, kes kehakaalus ‒ 57 kg kükkis raskusega 100 kg, sai lamades surumises kirja 75,5 kg ja jõutõmbes 125 kg. Kõik tulemused tähistasid ka vastava kaalukategooria uusi Eesti rekordeid. Jaano Saar justiitskolledžist oli samal võistlusel kehakaalus ‒83 kg juunioride kolmas (kükk 235, lamades surumine 140 ja jõutõmme 220 kg).
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee