Nr 8 (240) Kert Räis, justiitskolledži 3. kursus
3.
oktoobril tähistasime akadeemias tavakohaselt õpetajate päeva, et vääriliselt tunnustada meile elu- ja tööteeks vajalikke teadmisi jagavaid õppejõude. simesi ettevalmistusi hakkasid üliõpilasesinduse liikmed tegema juba pidupäeva varahommikul. Tööle tulles ja oma postkasti avades leidsid õppejõud eest ÜE kirja heade soovidega. Kaasahaarava loenguga Raska auditooriumis tegi pidupäevale meeleoluka sissejuhatuse Tallinna Ülikooli imagoloogiadotsent Linnar Priimägi. Videosilla vahendusel olid kaasatud kõik kolledžid ja koolid, üritusest said osa võtta kõik õp-
E
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
OKTOOBER 2014
Austasime õppejõude
pejõud ja õpetajad. Üritus möödus vabas ja meeleolukas õhkkonnas. Tänukirjad ja meened andis üle akadeemia rektor Lauri Tabur. Muusikaliste etteastetega esines akadeemia ansambel. Kadettide seas korraldatud valimiste tulemusel selgusid akadeemia tublimad õppejõud. Parimatest parima auväärt tiitli pälvisid Piret Liba justiitskolledžist, Maret Güldenkoh finantskolledžist, Tanel Tiks PPK Muraste koolist, Urmas Krüger PPK Paikuse koolist, Feliks Angelstok päästekolledžist, Kaire Saage PK päästekoolist ja Anne Valk sisejulgeoleku instituudist. ATAKi tublimad koolitajad on akadeemia nõunik Priit Männik
ja Õiguskantsleri Kantselei nõunik Helen Kranich. Õppejõududele kingiti soe fliistekk, et peagi saabuvad külmakraadid meie paremaid ära ei võtaks. Viimastel aastatel on saanud traditsiooniks, et mõeldakse välja uus kategooria, milles selgitatakse parimad. Sel aastal oli uueks kategooriaks „kõige innovaatilisem õppejõud“. Selle tiitli pälvisid finantskolledžist Indrek Saar, justiitskolledžist Erik Rüütel, PPK Muraste koolist Raivo Öpik, PPK Paikuse koolist Sirvi Pezonen, päästekolledžist Ramon Ruotsi, PK päästekoolist Stella Polikarpus ja sisejulgeoleku instituudist Indrek Meos.
Parimaid õppematerjale (konspekte) koostavad kadettide arvates finantskolledžis Kerly Randlane, justiitskolledžis Piret Liba, PPK Muraste koolis Tanel Tiks, PPK Paikuse koolis Ülle Vanaisak, päästekolledžis Stella Polikarpus, PK päästekoolis Gert Teder ja sisejulgeoleku instituudis Rene Värk. Sarnaselt eelmisele aastale tunnustati parimaid e-kursuse loojaid, kelleks olid Stella Polikarpus, Maret Güldenkoh, Ülle Vanaisak, Raul Savimaa, Jaak Kiviste, Monika Mikiver ja Siiri Pars, ning parimaid õpiobjekti loojaid Riina Kroonbergi ja Heino Berggreni. Rakenduskõrgkoolile omaselt veedavad kadetid suure osa õppe-
REKTORI VEERG
ajast praktikatel. Parimate praktikajuhendajatena said tänukirja Epp Valter, Kadi Jürima, Jevgeni Shoron ja Toomas Mastik finantskolledžist ning Ilona Poljatšenko, Maia Põder, Häli Etti, Tiia Klaas, Andrei Skorodumov ja Rainer Algma justiitskolledžist. PPKst tunnustati Martin Lohki, Jaan Mandriksit, Taisto Paju, Janno Lillest, Erik Randa ja Marili Tammistet ning päästekolledžist Ivo Remmelgat, Margo Kivi, Erko Oidersalu, Raili Lannot, Janika Toigerit ja Malle Partsi. Soovime õppejõududele tugevat närvi, meeleolukaid loenguid ja tublisid õpilasi!
Õppejõudude austamistseremooniat juhtisid kadetid Kert Räis ja Ardo Õiglane justiitskolledžist.
Rektor Lauri Tabur tunnustas tänukirjaga Võru politseikomissari Taisto Paju (paremal) ja Narva piirivalvevanemkonstaablit Jaan Mandriksit.
Sooja auhinnateki alla on saanud justiitskolledži lektor Piret Liba.
• Õpetajate päeva tähistamine Sisekaitseakadeemias •
Kadetid puudutasid õpetajate südameid Sander Promm (PtS140), Kaisa Viks (PaS141) ja Veronika Rajaste (PaS141)
Õ
petajate päev on õppejõududele oodatud tähtpäev. Selle erilise päeva läbiviimine usaldati Paikusel sel aastal esmakursuslastele. Päevaks valmistumisel abistasid neid ka vanema kursuse kadetid. ommik algas õpetajatele soojade sõnumitega, mis olid kirjas kooliseintele kinnitatud plakatitel: ,,Tervita uut päeva naeratus näol, armastus südames, head mõtted meeles ja Sinu päev on alati imeline.“ Lisaks headele soovidele kostitasid kadetid õppejõude kingitustega: viidi lilli, kommikarpe ja
H
isegi kohvi. Tippude tipuks oli õpperühma PtS-140 kadeti Heleni Puusempi joonistatud pilt enesekaitse õppejõust vanemkomissar Raimo Kivestest, mis anti talle üle uhkes raamis. Sündmus kulmineerus peolauaga konverentsiruumis. Õpetajatele pidas tänukõne PaS-141 kadett Veronika Rajaste, milles kadett avaldas õppejõududele siirast tänu selle eest, et oma tööd tehakse hinge ja armastusega. Tänukõnele järgnes muusikaline etteaste, kus astusid üles PtS140 kadett Sander Promm ja PaS141 kadett Kaisa Viks, misjärel
kooli direktor, politseikolonel Aivar Toompere pidas väikese kõne õpetajatele ning tänas kadette südantsoojendava etteaste ja ilu-
sa päeva eest. Enne videokonverentsi algust SKA teiste kolledžitega lõigati lahti tort. Maiustamise taustaks olid li-
Õpetajad kuulavad kadett Sander Prommi esitatud meeleolukat laulu.
salood ja ruumis tajutav positiivne, rõõmust pakatav meeleolu.
Alina Gavrijaševa foto
Lauri Tabur, rektor
HEA KAASVÕITLEJA,
paljud juba teavad, kuid vältimaks igasugu kuulujuttude ja kõlakate tekkimist, annan ka Verbis Aut Re vahendusel nö esmaallikast teada, et leppisin oktoobri alguses siseminister Hanno Pevkuriga kokku, et ma ei kandideeri Sisekaitseakadeemia rektori uueks ametiajaks. Kaalusin seda otsust kevadest peale pikalt ja olen tänaseks jõudnud veendumusele, et nii on kõige õigem. Mul on viimase viie aasta jooksul olnud võimalus Eesti parima tiimi eesotsas teha nii suuri asju, millest rektoriks asudes ma isegi unistada ei osanud. Keegi tegelikult ei osanud. Selline võim on heal tiimil. Samas, annan endale väga selgelt aru, et olen oma loomult arendaja, kellele meeldib luua ja üles ehitada. Akadeemia tänases arengustaadiumis, kus oleme ületanud vist kõiki ootusi, mis meist igaühele seatud, vajab organisatsioon pigem aga saavutatu hoidmist ja kindlustamist. Seda eelkõige selleks, et meie partnerid, kelle jaoks noori õpetame ja uut teadmust loome, saaksid meile järele jõuda. Akadeemia tänasel kursil hoidmine ei ole kindlasti lihtsam töö, kui sellele kursile jõudmine, sest maailm me ümber ei näita rahunemise märke. Selles tormituules oleks palju lihtsam ja rahulikum olla nagu mõni keskpärane hallikarva õppeasutus. Kuid seda me ju ei soovi. Oleme ühisel jõul liiga pika arenguhüppe teinud selleks, et nüüd taganeda. Nagu olen korduvalt tsiteerinud raamatust „Alice peeglitetagusel maal“ kuninganna ütlust Alice’ile: „/--/ siin, kas tead, pead sa jooksma kõigest väest, et paigal püsida“, peab ka akadeemia oma positsiooni kindlustamiseks haridusmaastikul jätkama sihikindlat liikumist. Liikumist parimate suunas, parimatega koos. Kuid nüüd juba sellises tempos, mis ka meie partnerite jaoks jõukohasem on. Kui küsida, mida ma edasi plaanin teha, siis seda ma ei oska täna veel öelda. Üks otsus korraga. Minu korralist ametiaega on järel veel ligi 8 kuud, ehk siis aega järgmist otsust langetada piisavalt. Olles viimased viis aastat meie magistrantidele muuhulgas innovatsioonijuhtimist õpetanud, olen ise enda jaoks selgeks saanud selle, et midagi uut alustada, tuleb kõigepealt otsustada, et vanaga enam edasi ei minda. Nüüd on see otsus siis tehtud. Samas tean, et maailmas on väga palju põnevaid väljakutseid ning ka asutusi ja organisatsioone, mida sarnaselt akadeemiale aidata parimaist parimaks saada. Seniks aga, teeme kõik ühiselt edasi seda, mida kõige paremini oskame – hoiame ja loome edasi oma head akadeemiat!
2
Verbis aut Re Lia Toro, õppeosakonna spetsialist
S
ügiseti analüüsib õppeosakond möödunud õppeaastat. Keskendusime seekordki kolmele valdkonnale: õppijatega seotud statistikale (kadettide arv, akadeemiline puhkus, eksmatrikuleerimine, õppe lõpetamine), õppetöö tulemuslikkuse näitajatele (keskmised hinded ning lõputööde- ja eksamite hinded) ning muude näitajate kontekstis tõime välja VÕTAga ja üliõpilaste mobiilsusega seotud tulemused. kadeemias õppis 2013./14. õa-l keskmiselt 1053 kadetti. Positiivne on see, et kadettide koguarv näitab üle mitme aasta tõusu. Näitaja on tõusnud kutseõppurite arvelt, nende osakaal on kasvanud 20%-lt 28%-le. Õppima asus varasemast rohkem vanglaametnikke ja päästjaid. Õpiti 3 õppetasemel, 11 erialal ja 2 õppevormis. Magistrandid õppisid ühel erialal, kõrghariduses ja kutseõppes oli mõlemas 5 eriala, enam ei õpetatud piirivalveteenistuse ja päästespetsialisti eriala. Enim õppureid oli politseija piirivalvekolledžis (PPK, keskmiselt 376 kadetti), väikseim oli sisejulgeoleku instituut 92 magistrandiga. Justiitskolledž oli ainuke, kus enamiku õppuritest moodustasid kutseõppe kadetid. Akadeemilisel puhkusel viibijate arv on vähenenud 15%-lt 12%-le, kutseõppurite osakaal on püsinud stabiilne (5%). Näitajat mõjutavad suuresti lõpukursuste tudengid, kes peatavad õpingud vahetult enne lõputöö kaitsmist. Akadeemilisele puhkusele jäädi
A
põhiliselt mais-juunis. 12./13. õa kõrgpunkt oli märtsis, ilmselt jäi seekord õppevõlgnevustele tähelepanu juhtimine venima. Kõrghariduses eksmatrikuleeriti 81 kadetti (10,7%), mida on oluliselt vähem kui eelmisel õppeaastal, ilmselt oli põhjuseks kaugõppijate arvu vähenemine. Kutseõppes katkestati 42 kadeti õpingud,
72%), kutsehariduses märgatavalt tõusnud (76%→94%). Cum laude lõpetas 15 üliõpilast, so 6,7% lõpetajatest, kiitusega lõputunnistuse sai 8 õpilast, so 4%. Võrreldes eelnenud õppeaastaga on kiitusega lõpetanute osakaal märgatavalt tõusnud. Arengukava eesmärk keskmisele hindele oli 3,7 ja see ületa-
protsent on samuti vähenenud (22%→14%). Põhiliseks õpingute katkestamise põhjuseks kõrghariduses oli üliõpilase oma soov, õppevõlgnevuste tõttu õppe katkestamine on vähenenud – loodetavasti on tegu kõrgharidusreformi positiivse mõjuga. Kutseõppes katkestati õpingud aga just õppevõlgnevuste tõttu, seda näitajat mõjutas vanglaametnike rohkearvuline eksmatrikuleerimine õppeaasta lõpus. Akadeemia lõpetas kevadel 225 üliõpilast ja 202 kutseõppurit. Lõpetanute osakaalu saamiseks võrdlesime immatrikuleeritute arvu nendega, kes sama õpperühmaga lõpetasid. Kõrghariduses lõpetanute osakaal on natuke langenud (76%→
ti nii kõrghariduses kui kutseõppes. Kõrghariduses oli õppurite keskmine hinne 6palli süsteemis 3,8 ja seda just magistrantide heade õpitulemuste tõttu. Kutseõppes oli keskmine hinne 5palli süsteemis 4,1. Erialati olid parimad päästekorraldajad. Kogu stuudiumi lõikes olid kõrgeimad tulemused 1. ja 3. kursuse õppijatel. Õppekavadesse tuleb järjest rohkem mitteeristavalt hinnatavaid aineid, mistõttu keskmist hinnet mõjutavaid aineid on vähem. Lõputöö kaitsjaid ja lõpueksami sooritajaid kokku oli 447. Kõrgharidusõppe keskmine hinne lõputöödele ja eksamitele oli 3,5, millega saavutati ka arengukava eesmärk ja ületati 12./13. õa keskmine. Lõputööde keskmine hinne ületas 4
Tagasivaade möödunud õppeaastale
maksunduse ja tolli eriala kadettidel ja politseiteenistuse päevaõppe rühmal. Kutseõppurite lõpueksamite keskmine hinne oli 3,9, mis põhineb justiits- ja päästekolledži kadettide tulemustel. Politseiametniku ja piirivalvuri eriala lõpueksamit hinnati mitteeristavalt, negatiivseid sooritusi polnud. Kogu VÕTA protsess areneb nüüdsest ÕISis. 81% ülekantavatest EAPdest olid varasemalt akadeemias õpitud õppeained, mida taotlesid põhiliselt politsei- ja päästeteenistuse kaugõppe kadetid. Suurenenud on täienduskoolitusel õpitu ülekandmine, mis on seotud ametkondliku suunamisega õppima tulijate osakaalu tõusuga. Oluliselt on aga kasvanud arvestamata taotluste arv (3%→7%), sest statistikas kuvatakse nüüdsest ka ebapiisavalt täidetud taotlused, mis on arvestamata jäänud. Pikaajalise mobiilsuse näitaja on 3. aastat järjest tõusnud – väliskõrgkoolides viibis 20 üliõpilast. Lühiajaliselt viibis mujal 53 kadetti. Arengukavas esitatud eesmärk (9%) ületati. Välisüliõpilasi viibis akadeemias kokku 70 – neist 3 pikaajalises mobiilsuses PäKis ja 67 lühiajalises PPKs ja PäKis. Möödunud õppeaastat võib hinnata edukaks. Enamus näitajaid on võrreldes 12./13. õppeaastaga muutunud paremuse poole. Positiivsed trendid ja eesmärkideni jõudmine peaksid innustama sel õppeaastal veelgi paremaid tulemusi saavutama. Õppetöö tulemuste täpsemat analüüsi koos kolledžite kommentaaridega saate lugeda novembri alguses nii kodulehelt kui intranetist.
Välisõppurid sügissemestril akadeemias Katrin Pihl, välissuhete vanemspetsialist
S
el sügissemestril avas SKA aastase pausi järel taas oma uksed Erasmuse välisüliõpilastele. iimati õppisid erasmuslased akadeemias 2013.-2014. õa kevadsemestril. Seekord tudeerib ja ka elab Kase õppekompleksis 16 välisõppurit – 15 üliõpilast Leedust, Sloveeniast, Slovakkiast, Saksamaalt ja Poolast ning 1 praktikant Soomest. Sügissemester algas erasmuslastele edukalt juba augusti viimasel nädalal, kui koostöös Tallinna Tehnika- ning Tervishoiukõrgkooliga võeti osa kõigi 3 kooli välisüliõpilastele korraldatud ühisest sisseelamisnädalast, kuhu mahtus nii õppetööd kui vabamas õhkkonnas sõbrunemist. Lisaks tavapärasele õppetööle Kase tn-l on aktiivsed erasmuslased tundnud huvi ka meie teistes asukohtades tegutsevate koolide vastu
V
Välistudengid koos akadeemia esindajatega Väike-Maarjas.
– koos on juba käidud Väike-Maarjas suitsusukeldumas ja ees ootab praktiline päev Muraste teenistuskoerte koolituskeskuses. Praktikant Soomest Anttiheikki Mäntymaa aga osales hiljuti koos akadeemia
tublimate kadettidega siseminister Hanno Pevkuri vastuvõtul. Enamus välisõppuritest viibib SKAs kuni semestri lõpuni jaanuaris. Selle ajaga läbitakse kindlasti edukalt kõik õppeained, tutvu-
takse kõigi akadeemia allüksustega nende asukohtades ja võetakse endaga kaasa maksimaalselt positiivsed emotsioonid, mida enda kodukõrgkoolis teistega jagada.
K
õppejõududega politsei eriala kutseõpperühmade õpetamisel Paikuse koolis. Inglise keele tundides õppisid kadetid erialast inglise keelt, suures osas dialoogide ja rollimängude vormis. Praktilistes tundides püüdsime luua võimalikult elulähedasi olukordi: konkreetsest kaasusest informeeris erialaõppejõud autosistujaid, kes siis vastavalt käitusid; patrull pidi ise aru saama, millise rikkumisega on tegu, ja seaduste järgi toimima. Iga kadett sai nii oma praktilise tegevuse, väärteomenetluse kui inglise keele kohta põhjaliku tagasiside 3-lt õppejõult. Osalejate arvates on LAK-õpe hea ettevalmistus praktiliseks politseitööks, kus peab olema võimeline toime tulema ka seadust
rikkunud välismaalastega. Edukalt läksid ka piirivalveametniku kutseõppe praktilised ühistunnid, kus kadetid mängisid rollimänge vene ja inglise keeles ning said erialaõppejõu käest tagasisidet. Huvitav ja hariv kogemus oli õppejõududele ja üliõpilastele ka inglise keele integreerimine pääste eriala ennetusainega. Kolmes loengus tutvustati inglise keeles ennetusteemasid (sihtgrupid, õnnetuste ennetamise mudel jm). Üliõpilastel tuli läbi lugeda taustinfo inglise keeles ning seejärel loetut teistega inglise keeles jagada ja analüüsida. Teise integreerimise ajal pidid pääste kaug- ja päevaõppe üliõpilased esitama oma praktikaaruanne(Järg 4. lk)
Lõimitud aine- ja keeleõpe SKAs Keelekeskus
T
erminit LAK-õpe (lõimitud aine- ja keeleõpe) hakati Euroopas kasutama 1994. aastal. Meie akadeemias hakkasime ühiseid aine- ja keeleõppetegevusi korraldama tegelikult juba mitu aastat enne, kui ühistegevused 2012. a sügisel ametliku nimetuse „Keeleõppe integreerimine erialaainetega” said. Projekti ajendiks oli SKA institutsionaalse akrediteerimise tagasiside keeleõppe tulemuslikkuse kohta (lõpetajate keeleoskus) ja tööandjate tagasiside.
eeleõpe oli 2012./2013. õppeaastal integreeritud 9s erialaaines (kõrghariduses ja kutseõppes inglise ja vene keel), 2013/2014 lisandus eesti keele integreerimine 4 erialaainesse ja inglise keele lõimimine päästekolledži kõrgharidusõppe praktikasse. Sel õppeaastal on integreerimisi 15 erialaaines nii seminaride kui praktiliste ühistegevustena. Projekti ajal on koostöös justiitskolledžiga peetud ka 2 üliõpilaskonverentsi (inglise keeles). Kui alguses integreeriti ainult keeleõpet erialaainetesse, siis alates eelmisest õppeaastast on kutseõppes erialaaine keeletundidesse lõimitud. Positiivsed kogemused Väga tõhus oli koostöö eriala-
OKTOOBER 2014
Korrakaitseseadusest ja kohalikest omavalitsustest (Ja peaaegu mitte sõnagi avalikus kohas pummeldamisest ega sellest, et pidu teedel ja tänavatel lõpeb ilmselt õige pea.)
Triin Roosve, ÕSKi lektor
K
es meist ei tea, et alates 1. juulist võib avalikus kohas vabalt alkoholi pruukida. Keda see ikka häirib! Kuigi seadus, mis selle revolutsiooni meie teedele, parkidesse ja tänavatele tõi, alkoholi avalikus kohas häirival moel tarbida siiski ei luba ja loetleb lisaks avalikud kohad, kus alkoholi pruukimine keelatud on. Aga mitte avalikes kohtades alkoholi tarbimisest ja selle peatsest taaskeelustamisest ei tule järgnevalt juttu. Küll aga korrakaitseseadusest, mis meie möödunud suvesse elevust tõi. orrakaitseseadus, mis 1. juulil jõustus, on reformiv seadus, mis korrastas haldusõiguse ühe osa – korrakaitseõiguse regulatsiooni. Jah, see seadus tõigi elevust, sõltumata eelpool kirjeldet alkoholi ja avaliku koha normipõhisest soojemast liidust. Korrakaitseseaduse jõustumist võimaldas selle rakendusseadus, mis muutis üle 160 seaduse! Alates 1. juulist on tulnud kõikidel riigi- ja kohaliku omavalitsuse (KOV) asutustel, mis on korrakaitselise (riikliku järelevalvealase) pädevusega, arvestada eriseaduse rakendamise kõrval ka korrakaitseseaduse nõuetega. Piltlikult öeldes: kui varem oli tuleohutuse järelevalve ametnikul valdusesse sisenemise korral juhindumiseks haldusmenetluse seadus ja tuleohutuse seadus, siis nüüd on nende kahe seaduse vahel oma koha sisse võtnud ka korrakaitseseadus. Ja nõnda igas korrakaitse valdkonnas. Nagu öeldud – tarvis oli muuta üle 160 seaduse. Igal seadusel on oma rakendajate ring ja kokku pole neid haldusorganeid, kes oma halduspraktikat muutma pidid, sugugi vähe. Kõige enam puudutas korrakaitseseadus Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) ning KOVe. PPA alustas juba kevadel, enne seaduse jõustumist, sisekoolitustega. Justiitsministeerium koostöös ATAKiga korraldas kevadel 4 teabepäeva asutustele, mis alates 1. juulist korrakaitseseaduse kohaldamisalasse sattusid. ATAK koostöös õiguskantsleri nõuniku Helen Kranichi ja siinkirjutajaga koostas koolitusprogrammi, mis suunatud eeskätt KOVidele korrakaitseseaduse mõtte, põhimõtete ja mõistete selgitamiseks. Seda koolitusprogrammi on kohandatud edukalt ka riigiasutustele, mis ATAKi kaudu korrakaitseseaduse koolitust tellinud. Nii on kevadest alates korrakaitseliselt koolitatud mitme maakonna ja suurema linna omavalitusametnikke, aga ka riigiametnikke, näiteks Võrumaa valdade, Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere haldusjuriste. Tallinnas on tehtud mitu koolitust, näit Riigi Infosüsteemide Ametis ning haldusmenetluse koolituste raames ka Päästeametis ja Rahandusministeeriumis. Tulemas on koolitused Andmekaitse- ja Keskkonnainspektsioonis. Koolitajateks Helen Kranich ja siinkirjutaja, ühe koolituse on Tallinna Munitsipaalpolitsei ametnikele läbi viinud Ülle Vanaisak PPKst. Rõõm on märkida, et Helen Kranich sai sel aastal ATAKi parima koolitaja tiitli, mis õpetajate päeval teatavaks tehti. Koolituste käigus on korrakaitseseaduse rakendajateni viidud teadmine, et sellest revolutsiooni ega kaost ei järgne, vaid nii haldusväliste isikute kui ka järelevalvajate
K
jaoks muudeti õiguste, kohustuste ja vastutuse piirid selgemaks. Uudse ja uudisena tundus koolitatavate jaoks teadmine, et haldus peab esiteks kaasa aitama sellele, et leviks teadmine „esmalt mina ise vastutan minu enda, laste, loomade tegevuse, kinnistu korrashoiu jm eest, ja teen kõik selleks, et ohtu ega rikkumist ei kaasne“, ning teiseks olema oma tegevuses nõudlik ja tõhus. Samuti nähtus vajalikuna teadmine, kuidas valdkondlik eriseadus ja korrakaitseseadus teineteise suhtes vastuoludeta kohaldusid. Seda iseäranis KOVi kontekstis, kus lisandusid täiendavalt ka volikogude kehtestatud aktid, mis sisaldasid (seaduses sisalduvat volitusnormi piire mitte ületades või Põhiseaduses põhiõiguste ja vabaduste olemust moonutamata) nii materiaal- kui menetlusõiguse norme. Korduvalt käsitleti olulisena küsimust, kas KOVi volikogu kehtestatud akti alusel tekib/ei teki järelevalveametnikul õigus rakendada korrakaitsemeetmeid. Koolitustel on selgunud korrakaitseseadusega seonduvaid probleeme, millest mõnesid on koolitajad ka Justiitsministeeriumile edastanud. KOVid on seoses korrakaitseseadusega erilises tõmbetuules. Tunnistati kehtetuks kõik KOVi üksuste avaliku korra eeskirjad – kogu avalikus kohas käitumise reeglistik asub nüüd korrakaitseseaduses. Samas said KOVid politsei kõrval täiendava riikliku järelevalve pädevuse just nimelt nendesamade avalikus kohas käitumise nõuete järgimise üle. Nüüdsest on linna- ja vallavalitsuste pädevuses erimeetmete rakendamise pakett, mida nad enne kasutanud ei ole või on siiani kasutatud väga kitsas valdkonnas: näiteks viibimiskeelu kehtestamine, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus, vallasasja hoiulevõtmine. Kui varasemalt ei olnud KOVil ettekirjutuse tegemise, selle mittetäitmise korral haldussunni kohaldamise pädevust kõikide oma eeskirjade täitmise järelevalves (oli ainult väärtegude menetlemise pädevus eeskirjade rikkumise korral), siis nüüdsest on korrakaitseseadust ja KOVi korralduse seadust tõlgendades korrakaitseline pädevus ka siin lisandunud. Esineb teatavaid õigustehnilisi probleeme, mille tõttu peavad kohalikud omavalitsused oma regulatsioone kohandama ja muutma. Avaliku koosoleku registreerimine ja sellega kaasnevad ülesanded tõsteti küll politsei ainupädevusse, kuid KOV sai endale avalike ürituste loamenetluse jm väiksemaid loamenetlusi. Käimas on artikli alguses viidatud avalikus kohas alkoholi tarbimise regulatsiooni rangemaks muutmise algatamise protsess, mis praeguse eelnõu faasi järgse seadusemuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise korral KOVidele lisatööd annab (vt http://eelnoud.valitsus. ee/main#ineEoTfv). Kõikide nende seadusest tulenevate uute ja muutunud pädevuste tarvis võib mõnedel KOVidel nappida nüüd ning kohe jõudu ja teadmist. ATAKi korrakaitsekoolitused on üheks abinõuks teadmistelünga täitmisel (vt http://sisekaitse.ee/ atak/koolituskataloog/kataloog/ korrakaitseseaduse-uldalused/). Tänan õiguskantsleri nõunikku Helen Kranichit artikli koostamise käigus tehtud täienduste eest!
Ilona Peterson (FS140)
23. K
Ö
öl vastu esmaspäeva, kell 4, kui kõik kadetid nautisid magusalt und, et valmis olla algavaks koolinädalaks, tulid vanemad kadetid meid äratama. egutseda tuli kiirelt. Jõudsin vaid riidesse ja plätud jalga panna. Meid rivistati üles esimesele
T
miat ümbritseval alal. Kõik sujus ladusalt ja esmalõpetanuile lubati ka üllatust! Mõeldud tehtud – rajale ja ülesandeid täitma! Igas punktis ootasid meid vanema kursuse kadetid. Metsas likvideerisime metsatulekahju, narkokoerad tõid põllult ära kahtlase väärtusega kotid, harjutasime laskmist ja koostööna läbisime takistusraja. Esimestena raja läbinud, jõudsime tagasi I ühikasse. Ootasime lubatud üllatust, kuid pidime kõik grupid järgi ootama, et alustada. Varsti seoti meil silmad kinni ja juhatati edasi. Retsimine võis alata! Ei jäänud me ilma munast, jahust ega veest. Väike lõbusõit ostukäruga ja võimatuna näiv takistusterada oli täis üllatusi. Kõik rebasekutsikad läbisid raja edukalt ja võisid anda rebasevande, millega meid tunnistati täisväärtuslikeks kadettideks. Seda kõike on täna minu seinal tunnistamas käpajäljega rebasetunnistus. Täname eestvedajaid meeldejääva elamuse eest!
Tiina Rand (PaS141) ja Raido Pullmann (PaS141)
Rebaste ristimine Kase tänaval…
Rebastepidu Kase tänaval… Kätlin Teedla foto … ja Paikusel. PtS130 kadettide Stefani Kormani ja Kalev Õigeri fotod
septembriks oli SKA üliõpilasesindus ning 2. ja 3. kursus välja kuulutanud 1. kursuse rebaste ristimise. adetid olid valmistunud pikemaks teisipäeva õhtupoolikuks akadeemias. Korraldajad aga leidsid, et ühiselamu elanikke oleks targem hoopiski varem üllatada ja äratasid meid juba öösel kell 3. Varajase äratusega ei piirdutud, unised rebasekutsikad juhatati I ühiselamu ette. Alustuseks sai kutsikatele natuke tantsusamme ja soojendusharjutusi õpetatud, mis tublidele rebastele probleeme ei valmistanud. Hiljem sai üheskoos läbitud nii mõnigi SKA territooriumil asetsev hoone, kus me varem viibinud polnud, mis ka viimase uneraasu esmakursuslastest ära viis. Varane hommikutund lõpetati ämbritäie veega rebasekutsikate kaela. Pärastlõunal kogunesid vaprad rebased taas I ühiselamu ette, et võtta vastu uus väljakutse. Väike eelsoojendus, gruppidesse jagamine ja algas orienteerumine akadee-
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
OKTOOBER 2014
… ja Paikusel korrusele, kus tavapäraselt toimuvad rivistused, aga seekord ootas meid karmi olekuga, kuid hea huumorimeelega, meile juba tuttav õppejõud Enn Kooskora. Ta selgitas, et kellegi toast on leitud väikses pakendis narkootilisele ainele sarnane pulber ja et selle omanik peaks
rivist välja astuma. Õnneks siiski kellelgi päriselt keelatud ainet ei olnud, tegemist oli vanemate kadettide väljamõeldud naljaga. Edasi suundusime õue, kus saime nunnud näomaalingud ja valmistasime end kätekõverdustega ette edasisteks tegevusteks, et unest
võitu saada. Alustasime hommikujooksuga, mille vahepeal pidime kümneliikmelise seltskonnaga vanemate kadettide autot lükkama, kuna nende väitel oli tekkinud äkiline tehnikarike. Tagasi jõudes täiendati meie kauneid näomaalinguid ja meid jagati väiksematesse rühmadesse, et koos erinevatest takistustest läbi murda. Esimese punkti juures ootas meid kauss õunte ja jahuga. Lõpptulemusena
Tutvumispeo järelkaja 24.
septembril peetud tutvumispeol oli kohal rekordarv kadette. Tuju hoidsid üleval lustakad seltskonnamängud, plaate keerutas Grillfestilt tuttav DJ. Õhtu jooksul selgitati välja akadeemia tantsukunnid. Kadettide nägudest ja ülevast meeleolust võis näha, et tegu oli tõesti selle sügise PARIMA PEOGA. adettide muljeid „Mis oli hästi ja mida saaks teha paremini?“: Jagnar Jakobson (PPK): Tutvumispeol oli rahvast ootamatult palju. Mängud, mida korraldati, olid toredad, kuid rohkem oleks võinud olla suunatud suhtlemisele. Meeldiv oli, et koostööd tehti meelelahutusasutustega, kuhu oli peale pidu võimalik edasi liikuda. Sandra Kougja (PPK): Pidu oli väga hea. Rahvas tuli hästi kaasa, ei olnud sellist suhtumist, et koguneme kõik oma seltskonnaga nurka
K
ja ei suhtle, vaid kõik tulid platsile. Kui tavaliselt on raske mängijaid kaasata, siis seekord lausa võisteldi, kes saab osaleda. Kahju vaid, et ruumi heli oli halb, polnud kuulda, mida õhtujuhid rääkisid. Kristjan Repp (PPK): Ei mäleta, et eelmistel aastatel oleks nii palju kadette kohale tulnud! DJ muusika valik tundus kõigile sobivat, seltskonnamängud tegid rahvahulga olemise vabamaks. Õhtu vaieldamatu hitt oli videodisko.
Martin Nassar (FK): Korraldajad olid tasemel. Peole sisenedes said kõik rinda nimesildid, nii oli hea näha, kellega juttu teed. Erinevad seltskonnamängud aitasid tutvusi luua ning tantsuvõistlus oli äge, kaasahaarav ja pilkupüüdev. Väga viis üritus! Heleri Pärmik (FK): Nimesildid rinda oli hea idee. Mängudest meeldisid eriti ringmäng ja tantsuvõistlus. DJ oli tasemel. Suure rahvamassi tõttu oli ruumis õhku vä-
he, aga see on vast sellise peo puhul tavaline. Muidu jäin peoga väga rahule. Karel Soosaar (PÄK): Üks paremaid pidusid minu õppeaja jooksul. Mängud olid huvitavad ja kaasahaaravad. Eriti meeldejääv oli tantsuvõistlus, rahvas tuli täiega kaasa. Korraldajatele kiitus afterparty kohtade organiseerimise eest, üldse suure töö eest tutvumispeo korraldamisel!
Kätlin Teedla foto
pidid meie näod saama kaetud jahu ja vahukoorega. Teises punktis tassisime oksi kokku, et õhtuks lõke süüdata, aga paraku ei andnud ilmataat selleks luba. Kolmandas punktis pidime moodustama ringi, kus meid käeraudadega üksteise külge kinni aheldati. Et lahti pääseda, oli vaja üles leida võti ja lasta see ringi liikuma. Kes lahti said, võtsid kõrvale rivvi ja tegid prääksuga kükke. Neljandas punktis, taktika-
majas, ootas meid vaenlane, kelle pidime üles leidma ja kinni nabima, aga vaenlane üllatas meid selja tagant FX õppekuulidega. Viiendas punktis ootas meid välilasketiirus naljakas ülesanne, mille käigus saime natukene maas roomata ja tunda rihma oma nahal. Päev lõppes õhtuse mõõgatseremooniaga, kus meid kuulutati täieõiguslikuks kadetiks ja saime ka sellekohase diplomi.
Verbis aut Re
4
Siseministri vastuvõtt 8.
oktoobril käisid akadeemia kadetid, magistrandid, õppejõud ja töötajad Siseministeeriumis siseministri Hanno Pevkuri vastuvõtul. Traditsioonilise üritusega tunnustas minister akadeemia inimesi eduka töö ja silmapaistvate kordaminekute eest ning soovis jõudu uueks õppeaastaks. astuvõtule oli kutsutud ligi 60 akadeemia inimest. Tänavu oli esimest korda esindatud ka välisüliõpilane – Soomest Anttiheikki Mäntymaa, kes on Tartu vanglas praktikal. „Soovin, et te õppetöö ajal ka seltsielu ei unustaks, sest isiklikud tutvused aitavad hilisemas tööelus tõsiseid kriise palju kiiremini ja lihtsamalt lahendada. Lõpetage akadeemia sama edukalt, kui olete seda alustanud. Kui ükskord tööle lähete, siis tehke seda tööd südamega, tehke tööd austusega, teadmisega, et tänu teie tööle on Eestis turvaline ning meil kõigil on hea ja rahulik õhtul magama minna,“ tervitas siseminister Hanno Pevkur akadeemia parimaid vastuvõtu avakõnes.
V
Rektor Lauri Tabur rõhutas oma tervituskõnes, et juba 22 aastat on akadeemia hüppelauaks nendele, kes igapäevaselt teevad hindamatud tööd teiste inimeste heaolu nimel, ja väljendas heameelt selle üle, et sisejulgeolekuharidus on ministeeriumi jaoks oluline: „12. oktoobril möödub sellest rohkem kui 20 aastat, mil umbkaudu 130 kadetti alustas akadeemias esimest korda õppetööd, nüüdseks on kadettide arv kasvanud pea kümnekordselt, ligikaudu tuhat kadetti soovivad saada ameti vääriliseks kandjaks, kes igapäevaselt tegelevad ühiskonna turvalisuse tagamisega ja kes vastutavad selle eest, et meie riik oleks kaitstud. Mul on hea meel, et Siseministeerium tähtsustab sedavõrd riigi sisejulgeolekulist haridust ja tunnustab akadeemia tublisid kadette ja töötajaid, kes annavad endast parima akadeemia deviisi kohaselt. Meil õpivad parimad ja julgen väita, et ka töötavad parimad ning on igati selle tunnustuse väärilised“.
Kadettide nimel võttis sel aastal sõna päästekolledži 4. kursuse kadett Kristina Vennikas: „Tere! Mina olen Kristina Vennikas ja õpin päästekolledži IV kursusel. Sisekaitseakadeemias käies olen palju arenenud ja seda suuresti tänu päästekolledži ja Päästeameti pakutud võimalustele: alustades meie maailmatasemel harjutusväljakust Väike-Maarjas, rääkimata parimatest õppejõududest kogu akadeemias. Olen ka saanud käia erinevatel praktikatel nii õppekava raames (päästja, tuleohutusjärelevalve, menetlus, päästeinspektor, meeskonnavanem, operatiivkorrapidaja) kui ka õppekava väliselt (komandopealik), samuti olen saanud osaleda Päästeameti aastakonverentsil ja rahvusvahelistel õppustel. Käisin ka vahetusüliõpilasena Poolas, mis oli väga hea väliskogemus ja tuleb tulevases elus kasuks. Tänan kõiki Sisekaitseakadeemia töötajaid, kadette ja Päästeametit nende võimaluste eest, mis eluteel tuult tiibadesse on andnud. Saan julgelt öelda, et päästekolledžisse tulek on minu elu parim otsus! Aitäh!“
OKTOOBER 2014
Kohtumine Andrus Kivirähkiga Jaana Kulbin, raamatukoguhoidja
T
änavuste raamatukogupäevade raames käis akadeemiarahval külas kirjanik Andrus Kivirähk. uigi kirjanik oli oma sõnul valmistunud seisma suure politseinikke täis auditooriumi ees, leidis kohtumine aset pisut väiksemas seltskonnas meie raamatukogus. Nagu humoorikas külaline seepeale nentis, ei saanudki ta Eesti politseile endast „head muljet“ jätta, kuid väiksemas seltskonnas esinemine meeldibki talle rohkem. Kohtumine möödus küsimuste-vastuste vormis ja küsimusi esitati väga erinevatel teemadel – kirjandusest poliitikani. Uuriti, millistesse keeltesse on kirjaniku kirjatöid tõlgitud ja kui kerge on tõlkida eesti folkloorist pärit tegelaskujusid teistesse keeltesse. Külalise sõnul pole see kerge. Nii on näiteks tema menukaima raamatu „Rehepapp ehk november“ prantsuskeelne nimetus hoopis “Les Groseilles de Novembre” ehk meie keeli „Sõstrad novembris“. Küsiti, milline töökeskkond on kirjutamiseks sobivaim. Kivirähkile on oluline oma laua ja arvuti olemasolu, kuid enamasti kirjutab ta kas kodus või Eesti Päevalehe toimetuses, kus ta töötab. Talle meeldivat seltskond, nii et toimetuse sagin teda ei häiri. Peamiselt kirjutab ta hommikuti korraga paar-kolm tundi.
K
Selgus, et kuigi Kivirähk on ka tunnustatud näitekirjanik, siis oma teoste etendustel ta üldiselt ei käi, kuid osaleb usinalt proovides. Juttu tuli ka omaaegsest humorisaatest „Vremja“, mille stsenaariumi kirjutasid Kivirähk ja Mart Juur. Muidugi ei jäetud rääkimata ka Ivan Oravast. Seda, kes on Andrus Kivirähki loodud kirjanduslik tegelane Ivan Orav, teavad ilmselt kõik, kuid nüüd saime teada, et Ivan Oravat kujutaval fotol on tegelikult itaalia kirjanik Alberto Moravia. Kirjanikult uuriti, kas on mingit vahet kirjutada lastele või täiskasvanutele. Ta arvas, et vahet pole, pealegi talle väga meeldib lastele kirjutada. Peaasi, et lasteraamatu tegevustik oleks hoogne, vahva ja kindlasti positiivse lõpuga. Küsimusele, kes või mis teda inspireerib, vastas Kivirähk, et talle meeldivad nende autorite teosed, kelle loomingus on muinasjutulisust. Ta pidavat väga lugu klassikalisest vene kirjandusest, näiteks Dostojevskist ja Tšehhovist. Jutuks tuli ka kirjaniku ühiskondlik tegevus ja paljudele üllatusena mainis Kivirähk, et tal on koos Mart Juurega Tallinna kainestusmajas nendenimeline kamber, kuna nad toetasid selle linnale nii vajaliku asutuse ehitamist väikese rahalise panusega. Mainimata ei jäetud ka kirjaniku Eurovisiooni lembust. Ta meenutas, et tavaliselt jätkub neil selle lauluvõistluse kommenteerimise aegu kolleeg Juurega juttu nii palju,
et laule polegi neil aega kuulata ja tavaliselt nad isegi ei tea, kes võitis. Kohtumise teine pool möödus vabamas tordisöömise õhkkonnas, kus külalisel lasti loosiga selgitada varem läbiviidud viktoriini võitjad. Viktoriiniküsimused olid loomulikult temaatilised ja aitasid osalejatel testida nende teadmisi Kivirähki loomingust. Siinkohal veel kord küsimused ja õiged vastused: 1. Kuidas on inglise keeles raamatu „Mees, kes teadis ussisõnu“ pealkiri? – „The Man Who Spoke Snakish“. 2. Kes oli Ivan Orav ameti poolest? – Sepp. 3. 1996. aastal alustas A. Kivirähk koos Mart Juurega populaarset raadiosaadet, mis raadiojaama kodulehe järgi „analüüsib nädala sise- ja välispoliitika sündmusi. Alustame nädala teemaga, seejärel keskendume teistele meedias vastukaja leidnud probleemidele. Otse-eetris on kaks ajakirjanikku, kes ei karda olla kriitilised nii erakondade, poliitikute kui ajakirjanduse hindamisel. Ja lõpuks – see on romantika!“ Mis on raadiosaate nimi? – Rahva Oma Kaitse. Kuigi esimesele vastusele anti palju eri tõlkeid ja Ivan Oravat peeti veel ka presidendiks või nõunikuks, tuleb siiski tunnistada, et viktoriinil osalejad tundsid kirjaniku loomingut üsna hästi. Kokkuvõtvalt oli tore kohtumine.
SÜNDMUSI NOVEMBRIS 7.11 – vande andmise tseremoonia PPK Paikuse koolis. 17.–21.11 kestab rahvusvaheline nädal, mille raames külastavad SKAd partnerkõrgkoolide esindajad. 18.11 – Tõnis Ellingu uue raamatu „Käibemaks. Abiks tudengile ja töötavale praktikule“ esitlus raamatukogus. 19.11 – akadeemia XI rahvusvaheline sisejulgeoleku alane konverents “Võrgustunud turvalisus” Tallink Spa & Conference hotelli konverentsikeskuses. 21.11 – akadeemia sisekonverents. 24.–28.11 külastab SKAd Moldova Päästeteenistuse delegatsioon, et arutada edasisi koostöövõimalusi. 25.11 – kolledžite praktikakuraatorite nõupidamine MTAs. SPORT Akadeemia meeskond saavutas 25. septembril Viimsis Johan Laidoneri olümpiateatejooksus oma võistlusklassis 2. koha. Meie võistlejad Martin Meeksa (PPK) ja Karl-Rauno Miljand (FK vilistlane) tegid kiireima esimese ringi (2x750 m) ajaga 4.09,8. Meeskonda kuulusid veel Sten Kunts, Ardo Õiglane, Marten Rohelpuu, Marek Kuznetsov, Jagnar Jakobson
ja Andres Tamm. *** 30. septembril Paides peetud vanglateenistuse jalgpalli MV-l sai justiitskolledž 3. koha. Mängisid Kert Räis (võistkonna parim mängija), Jarno Ameerikas, Cathy Pärnamets, Revetta Reiljan, Marten Rohelpuu, Kevin Kröönström, Silver Pauk, Keijo Õunapu ja Margo Lehis. ***
Akadeemia korvpallimeistriks tuli sel sügisel PPK koosseisus Aleksandr Tikka, Martin Meeksa, Karl-Johan Kaarepere, Joosep Markson, Agnes Kaasik, KallePriit Peebo, Oliver Õunap, Keijo Kaasik, David Pall ja Einri Pärn. Finaalis alistati justiitskolledž tulemusega 50:36. Kolmandaks tuli finantskolledž. Nii turniiri suurim korvikütt kui parim kolmepunkti viskaja oli Aleksandr Tikka.
TÖÖJUUBILARE 5
tööaastat akadeemias täitub tehnikul Pauri Pedol 1. novembril, autojuhil Anders Kalvel 8. novembril ja välissuhete vanemspetsialistil Kaisa Ellandil 15. novembril.
Lõimitud aine- ja keeleõpe SKAs (Algus 2. lk) te kokkuvõtted ja kaitsekõne inglise keeles. Üliõpilaste ja õppejõudude positiivse tagasiside sai ka vene keele integreerimine pääste erialal. Integreerimise sisu oli kõnede/väljakutsete tegemine telefoni teel (hädaabikõnede menetlemine). Erialaõppejõud kontrollis hädaabikõnede menetlemise korrektsust, keeleõpetaja andis keeleabi ja tagasisidet iga kõne kohta. Õpilased hindasid seda, et pidid tegutsema nende tulevase tööga sarnastes situatsioonides. Eesti keele integreerimine õigusainetes seisnes peamiselt kaToimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 rein.vaher@sisekaitse.ee
dettide kirjalikele töödele tagasiside andmises. Õppurid koostasid erialatunnis haldusakti ja keeleõpetaja andis tööle tagasiside. Kuna riigikeelt õppeainena enamikul erialadel õppekavas ei ole, on riigikeele lõimimine erialaainetega hädavajalik. Kuhu me edasi läheme? Olgugi, et meil on olnud palju positiivseid kogemusi, sh head ja arendavat koostööd, on veel arenguruumi. Kui praegu peaks LAKõppe põhirõhk minema selle tõhustamisele, siis paraku tegeleme sageli veel keele- ja aineõppe vajalikkuse tõestamisega. Loomulikult nõuab ainete integreerimine pinSisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
gutust nii erialaõppejõult kui keeleõpetajalt, kuid meie senine kogemus ja tagasiside on näidanud, et integreerimine aitab tõepoolest õppeprotsessi huvitavamaks ja elulisemaks muuta. Sageli on aga akadeemia õppejõud liiga hõivatud, et leida aega tegevusteks, mis nõuavad lisapingutust. Mõneti on kahe silma vahele jäänud asjaolu, et keele ja eriala integreerimine on kasulik kõigile osapooltele, mitte ainult keeleõpetajale. Niisiis on äärmiselt oluline, et nii erialaõppejõud kui keeleõppejõud mõistaksid LAKõppe olemust ja vajalikkust ning oleksid avatud koostööks.
Teadmiseks õppuritele! Infootsingu kuldreeglid
1. Infovajaduse määratlemine. • Miks Sa seda infot vajad? • Kes seda infot hiljem loeb? 2. Vali õige otsingustrateegia. Mõtle selgeks, millist infot sa vajad. • Mis laadi allikaid sa otsid (raamatud, ajakirjad, ajalehed jne)? • Mis keeles võiks otsitav olla? • Kui soovid uusi materjale või sobivad ka 20 aastat tagasi välja antud asjad? 3. Infovajaduse sõnastamine (märksõnad, sõnastikud, sünonüümid, antonüümid jne). • Kuidas saaks otsitermineid teisiti sõnastada? • Millised on korrektsed erialaterminid? 4. Infoallikate valik (e-kataloogid, andmebaasid, veebilehed, otsimootorid jne). • Kas valitud otsikeskkond sisaldab sinu jaoks vajalikke materjale? • Kui sul puudub juurdepääs, siis millised on alternatiivid? 5. Informatsiooni hindamine. • Kas leitu on relevantne ehk vastab sinu algsele infovajadusele? • Kas leitud materjal on usaldusväärne (autor, kirjastaja jne)? • Kas pead lisamaterjali leidmiseks tegema uue otsingu? Raamatukogu pakub tuge just Sulle vajaliku info otsimisel! Personaalse infootsingu teenuse kohta tule küsi raamatukogust täpsemalt järgi.
Põhja-Eesti Rajaleidja… …keskuse karjäärinõustajad ja karjääriinfo spetsialistid ootavad Sind, et olla abiks Sinu karjääri planeerimisel. Sinu karjäär on Sinu valitud elutee. Karjääri planeerimine aitab hoida elukestvat haridus- ja tööalast arengut omavahelises kooskõlas kõigi Sinu elurollidega. Koos karjäärinõustajaga on Sul võimalus suurendada teadlikkust iseendast ning hariduse ja tööturu võimalustest. Rajaleidja keskuste teenused on õppuritele tasuta! Sinu eduka tuleviku nimel!
http://www.rajaleidja.ee/karjaar-ja-selle-planeerimine/
Kodulehekülg www.sisekaitse.ee Facebook (SKA lehekülg) www.facebook.com/sisekaitse Facebook (SKA sisseastumine) www.facebook.com/sisekaitseakadeemia
YouTube www.youtube.com/sisekaitseakadeemia Twitter www.twitter.com/sisekaitse www.facebook.com/skavilistlaskogu
Trükk: AS Spin Press Regati pst. 1 www.spinpress.ee