Verbis aut Re, oktoober 2012

Nr 8 (220)

SISEKAITSEAKADEEMIA S ISEKAITSEAKADEEMIA AA AJALEHT JA ALE LEHT HT

Ajaleht ”Verbis aut Re” sai oktoobris 20aastaseks Kirjutist neist, kes 20 aasta jooksul on meie ajalehte edasi viinud, lugege 2. leheküljel

Siseministri vastuvõtt meie väärikamaile 28. septembril võttis siseminister Ken-Marti Vaher Siseministeeriumi sinises saalis vastu meie akadeemia väärikamaid tudengeid, õppejõude ja töötajaid.

Siseminister tervitas seda igaaastast tavakohast üritust, millega on võimalik tunnustada neid meie akadeemia õppureid, õppejõude ja töötajaid, kes on silma paistnud agaruse ja ettevõtlikkusega nii koolis kui väljaspool. Minister mõtiskles akadeemia deviisi teemal, et meil õpivad parimad. Ta nentis, et parimaks on kerge saada, aga parimaks jääda on juba raskem, olgu tegemist siis õppimisega, tegevusega tippkultuuri või tippspordi vallas või mistahes muul alal. Igatahes on kõik need, kes on valinud meie akadeemia, eeskujuks kõigile, mis seab neile erakordse kohustuse olla pidevalt parim ka hiljem nii töökarjääri edenemisel kui muudel ettevõtmistel.“Ja teil on selleks kõik omadused olemas, et seda koormust kanda – te olete julged, püsivad ja ettevõtlikud“.

Minister kinnitas, et praegusel riigi veidi parematel aegadel on leitud võimalusi toetada ja tõsta motivatsiooni neil, kes tagavad riigile ja rahvale nii vajalikku turvatunnet.

Ta juhtis ka tähelepanu akadeemia ingliskeelsele nimele, kus on rõhutatud sõna „sciences“ – teadused.

Minister kinnitas, et „/.../ kogu ministeeriumi valitsemisalas püüame üha rohkem tõsta teaduspõhist lähenemist ühiskonda ja turvalisusse, sest turvalisuse tagamine muutub tänapäeva maailmas üha keerulise-

maks, mis tähendab seda, et lihtsaid lahendusi ei ole olemas. Ja kui pole neid, on ometi olemas keerulisemad lahendused. Just nende viimastega jõuaksime selleni, et me suudaksime analüüsida, milles on probleemi põhjused ja kuidas lahendada olukorda nii, et tagatud oleks parim tulemus./.../ Kes muud saaksid selle-

ga hakkama, kui mitte need, kes on parimad.“ Vastuskõnes peatus rektor Lauri Tabur meie akadeemia seniseil 20el tegevusaastal, mis tagasivaates on olnud edukad, ja tänavune neist eriti, sest esimese Eesti kõrgkoolina tunnustati meid institutsionaalse akrediteeringuga. Selle tagas ko-

gu meie kollektiiv, mis hõlmab umbes 300 töötajat ja 1000 õppurit.

Aga elu läheb edasi, tiksuma hakkas kooli 21. tegevusaasta, mis peab senistele tegevustele ja ellu astunud traditsioonidele tooma lisaks üha uusi tavasid ja mõistagi edenemist kõigil akadeemilise elu aladel.

Tublimate õppurite nimel võtti sõna finantskolledži 3. kursuse kadett, ÜE esimees Maarja-Liisa Maasik: Austatud siseminister, rektor, akadeemiapere, külalised ja kaastudengid!

Mul on suur au tänasel päeval seista teie ees ja pidada kõne tudengite nimel.

Mul ja kindlasti ka kõigil teistel on väga hea meel, et Siseministeerium ja Sisekaitseakadeemia on võtnud vaevaks tunnustada tudengite panust nii õppe-

töösse kui ka akadeemia arengusse ning seeläbi motiveerida meid veelgi enam pingutama. Vahepeal piisab ka soojast käepigistusest ja südamest tulevast aitäh-sõnast, tundmaks, et sinu pingutusi on märgatud. Usun, et sooja käepigistust väärivaid tudengeid on Sisekaitseakadeemias veelgi, kuid olen kindel, et siin viibivad kolledžite esindajad edastavad selle sooja tunde ja tunnustuse kõigile oma kaaskadettidele.

Sisekaitseakadeemiasse asuvad üldjuhul õppima noored, kel on

kindel soov sisejulgeoleku valdkonda panustada ning seeläbi elu Eestis turvalisemaks ja õiglasemaks muuta. Meie motiveeritust ja teotahet märkas ka möödunud õppeaastal akadeemias viibinud rahvusvaheline hindamiskomisjon. Tudengite motiveeritus oli ka üks põhjuseid, miks Sisekaitseakadeemial õnnestus vastav tunnustus saada. Seda aitavad hoida ja tõsta ka meie õppejõud, nii akadeemia omad kui ka välisõppejõud. Siinkohal tahaksingi kõigi tudengite nimel neid süda-

mest tänada!

Kuna meie praegust õppekvaliteeti ei tunnusta üksnes välishindajad, vaid ka akadeemia enda tudengid, siis loodame, et ka tulevikus omandavad noored vastavat haridust siiski spetsialistide käe all.

Teadaolevalt on nii tudengite kui ka kogu akadeemiapere üks murepunkte arutelu Sisekaitseakadeemia asukoha üle. Nagu on öelnud akadeemia teadus- ja arendusprorektor Ramon Loik, nii arvavad ka tudengid, et Sisekaitseakadeemiat poleks vaja kusagile viia, sest me

oleme juba niigi kohal. Loodame, et tulevaste põlvede õppekvaliteet on vähemalt samal tasemel või senisest veelgi parem ning et akadeemia asukoht ei saaks neile ja nende õppekvaliteedi tasemele saatuslikuks.

Lõpetuseks tahaksin kõigi tudengite nimel veelkord tänada tunnustamast akadeemia parimaid õppureid. Jätkame oma panuse andmist sisejulgeoleku valdkonda samasuguse või veel suurema püüdlikkusega!

Tunnustasime oma õpetajaid 8. oktoobril peeti akadeemias õpetajate päeva puhul meeles õppejõudusid ja õpetajaid.

Tavakohaselt oli alustuseks

Oma niigi sisukat juttu illustreeris Aleksei Turovski ka graafiliselt.

kõigil võimalik osa saada meeleolukast loengust, mida sel aastal pidas soe ja kirglik Aleksei Turovski, kes rääkis sotsiaalsusest ja juhtimisest loomariigis.

Loengule järgnes parimate tunnustamine koos rektori sooja käepigistusega. Nagu ikka said üksuste kaupa tunnustuse osaliseks kõik õppurite valitud õppejõud ja õpetajad. Parimateks osutusid sel aastal Feliks Angelstok päästekolledžis, Andres Põdra justiitskolledžis, Tõnis Elling finantskolledžis, Ülle Vanaisak politsei- ja piirivalvekolledži Muraste koolis, Urmas Krüger politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis, Marko Soontalu päästekolledži päästekoolis, Riina Kroonberg õppekeskustes, Shvea Järvet sisejulgeoleku instituudis ja Eneli Pau koosseisuväliste õppejõudude arvestuses.

Akadeemia kõige paremaks valiti sarnaselt eelmistele aastatele ka sel aastal Feliks Angelstok. Õppurid on professor Angelstoki kohta tema kandidatuuri esitades välja toonud järgmist: “Härra Angelstok seob oma loengud huumoriga, ta loeb oma aineid väga hästi ja teeb asjad selgeks, ta jõuab õpilasteni.

On vähe õppejõudusid, kes suudavad oma õppeainet nii pühendatult ja hästi edasi anda“. Õpetajate päeval tunnustati ka avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse (ATAK) koolitajaid.

Sisekaitseakadeemia parim ATAKi täienduskoolitaja on Triin Roosve ning ATAKi parim koostööpartner ja koolitaja Anna Laido.

Sel aastal said esmakordselt tunnustuse osaliseks ka ametite praktikajuhendajad. Politsei- ja piirivalvekolledžis – Toomas Liht-

maa, Raivo Hani, Anu-Signe Parviainen, Ants Aasalaid, Janek Pinta ja Andres Popp; päästekolledžis – Vadim Ivanov, Epp Kikas, Karmo Lillemets, Sergei Lukjanets ja Tiiu Kuzmina; finantskolledžis – Maiga Nõmmiste, Raimond Saar, Jaanika Klopets ja Marje Valk ning justiitskolledžis – Endel Rebane, Andrei Luberg ja Margo Veskimester. Õppurid said sel aastal esmakordselt valida ka parima e-õppematerjali ja õpiobjekti. Õppurite pakutud kandidaatide hulgast valis komisjon eesotsas haridustehnoloogiga parimad järgmistes kategooriates: Maret Kirsipuu kui koosseisuliste õppejõudude parima e-kursuse autor, Pille Vennikas kui koosseisuväliste õppejõudude parima e-kursuse looja ja Heiki Soodla kui parima õpiobjekti autor.

Akadeemia kõige-kõige paremaks õppejõuks valisid tudengid päästekolledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli juhataja professor Feliks Angelstoki.

OKTOOBER 2012 REKTORI VEERG

Lauri Tabur, rektor

Õppeaasta startis täistuuridel!

Nagu üsna paljud meist on jõudnud juba kogeda, on õppeaasta alanud vähemalt sama pööraselt, kui see enne suurt suve jaanipäevajärgsesse soojusesse sumbus. Suve alguses saadud institutsionaalne akrediteering meeltes, võtsime septembri algusest ette hulga uusi väljakutseid, millest enamik sai õppeaasta esimestel päevadel Murastes peetud siseakadeemial läbi arutatud. Eks ole ühine arutelu esimene samm ühisarusaama tekkimisele meie ühistest eesmärkidest. Neid viimaseid seisab meil lähinädalatel ja -kuudel ees saavutada aga mitmeid.

Juba oktoobri esimestel päevadel alustasin Poolas läbirääkimisi Euroopa Välispiiride Kaitse Agentuuri FRONTEXi magistriõppe integreerimiseks meie akadeemia magistriprogrammi.

Oleme praegu koos paari teise Euroopa kõrgkooliga selles osas järjekordselt esirinnas ja juba lähikuudel võib juhtuda, et meie akadeemia on üks paarist Euroopa kõrgkoolist, mis saab õiguse magistritasemel koolitada Euroopa riikide piirivalvejuhte.

Meie tänane unikaalne magistriprogramm on isegi Euroopas midagi sellist, millise tasemeni on jõudnud vaid vähesed. Unikaalsus on aga see, mis võimaldab meil tulevikus läbimurret ka mitme teise partneri juures nii kodu- kui välismaal. Üsna pea jõuab paljudeni ka meie akadeemia loovussüsteemi arendamise projekt InSec, mille viime ellu rahvusvahelises konsortsiumis Euroopa Liidu 7. raamprogrammi toel. Nagu mäletate, oli meie akrediteerijate üks soovitus enam süstematiseerida teadus-, arendus- ja loometegevust (TAL). Kuigi oleme täna enamike TALi näitajate poolest Eesti tulemuslikeim rakenduskõrgkool, on ka meil kindlasti veel palju teha, et edust saaks süsteemne edulugu. Just selline, mis toodaks pidevalt sellist silmapaistvust, nagu septembri viimasel nädalal Küprosel Euroopa ühe edukaima keeleõpperakenduse auhinna saanud meie akadeemia keelerobot seda on. Uudne lähenemine kõigis meie tegevusvaldkondades toodab meile lisaks uutele teadmistele ka potentsiaali veelgi suuremaks innovatsiooniks ja selle rahastuseks meie partnerite poolt. Eks parimad tahavad ikka koostööd teha eelkõige parimatega.

Kuid oktoober peidab endas ka üleriigilist hea õpetaja kuud ning selles ajaloolist õpetajate päeva, kui saame ühiselt tulla kokku ja üksteisele õlale patsutades veenduda, et meie hulgas on lisaks kadettidele ka akadeemilised parimad, keda just sel kuul meeles peame ja tunnustame.

(Järg 4. lk)

2

Verbis aut Re

Sisekaitseakadeemia ajalehe “Verbis aut Re” (VaR) ladinakeelne nimetus on maakeeli “Sõna või teoga”. Selle nime pakkus 1992. aastal välja akadeemia asutaja ja esimene rektor Eduard Raska.

Kui Sisekaitseakadeemia, toonase nimega Eesti Sisekaitse Akadeemia, asutati valitsuse määrusega 15. aprillil 1992. aastal, siis VaRi 1. number ilmus pea samal ajal õppetöö algusega akadeemias – 12. oktoobril 1992. Seega sai meie ajalehel selle oktoobrinumbri ilmumisega täis 20 aastaringi.

Algusest peale on akadeemia juhid ja ajalehetoimetajad tunnetanud oma ajaloolist missiooni, et ajaleht peab olema akadeemia tegevuse kroonika. Nii leiame juba VaRi esimesest numbrist Eesti Sisekaitse Akadeemiasse immatrikuleeritud kadettide nimed. Kuigi seda esimest ajalehenumbrit trükiti 500 eksemplari, on see aastatega muutunud juba omaette hinnaliseks ajalooliseks ürikuks ja harul-

OKTOOBER 2012

„Verbis aut Re“ 20 aastat

duseks isegi raamatukogudes. Vähemalt sel avanumbril on õnnelik saatus, sest erinevalt VaRi tavanumbritest trükiti Sisekaitseakadeemia 20. aastapäevaks selle aasta aprillis see ajalehenumber faksiimileväljaandena uuesti. Nii said kõik uusõppurid ning ka õppejõud, töötajad, vilistlased ja akadeemia juubelipidustuste külali-

„Verbis aut Re“ 1. numbri esilehekülg.

sed tolle juubelinumbri, järjekorras 215. ajalehe vahel vana ajalehe taasväljaande.

Läbi aastate on ajalehel olnud hulga peatoimetajaid. Esimene toimetaja oli tollane õppeprorektor, hilisem professor Ivar Aimre, kes tegi ajalehte 5 aastat: 1992. a oktoobrist kuni 1997. a augustini. Tema, ajalehe esimene toimetaja lahkus 10. novembril 2009. aastal igavikuradadele.

Meie seas pole enam ka järgmist nelja toimetajat – ajakirjanikke Viktor Petersoni ja Aare Kreilist (toimetajad oktoobrist 1992–veebruarini 1994), Eesti kunagist esivehklejat ja hilisemat ajakirjanikku Toomas Sootnat (septembrist 1994–juunini 1995) ning näitlejat Siim Rullit (oktoobrist 1995–detsembrini 1995).

Kui Verbise 1996. a jaanuarinumbrit toimetas Lembit Ratasepp, siis sama aasta veebruarist kuni 1997. a jaanuarini vastutas lehe ilmumise eest aja-

kirjanik Asse Kook.

Meie spordikeskuse juhatajaõpetaja Epp Jalakas andis ajalehte välja 1997. a veebruarist kuni oktoobrini ja on seejärel kuni praeguseni olnud ajalehe juures abitoimetaja – kirjutanud artikleid, portreid, intervjuusid, koguni luuletusi ning aidanud kaasa teemade ja autorite leidmisel.

Pärast teda tuli toimetajaks ajakirjanik Tiit Mesila (toimetanud ka venekeelset ajalehte „Den za Dnjom“ ja ajakirja „Vesikaar“), kelle käe all ilmus VaR 1997. a oktoobrist kuni 1999. a veebruarini.

2 aastat – 1999. a aprillist kuni 2001. a juunini toimetas artiklid lugemiskõlbuliseks praegune LHV panga personalijuht Kristel Ainsalu.

Akadeemia keelekeskuse õpetaja Katrin Tääker oli toimetaja 2001. a augustist kuni 2004. a juunini ja edaspidi kuni 2006. a oktoobrinumbrini oli ta ajalehe keeletoimetaja.

2004. a juunist kuni seniajani vastutab ajalehe eest praegune peatoimetaja, ajakirjanik Rein Vaher. Ta õppis Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonnas 1982. aastal loodud esimeses õpperühmas, kuhu võeti muu kõrgharidusega meedias töötavaid ajakirjanikke, ja lõpetas selle žurnalistika erialal 1986. aastal. 17 aastat töötas ta ajalehes „Õhtuleht“ nii uudiste kui kultuuriosakonna juhatajana, seejärel oli Tallinna Linnavalitsuse pressisekretär ja riigikontrolöri pressinõunik.

Kui esimestel aastatel ilmus ajaleht 2-leheküljelisena, 9–10 numbrit aastas, siis 2004. a aprillist alates 4-leheküljelisena kindlal ajal 1 kord kuus. 2005. a jaanuarist kuni septembrini oli ajalehe senise ajaloo kõige intensiivsem tööperiood: ajaleht ilmus kindla tsükliga kaks korda kuus reedeti tööpäeva lõpuks, millega kahekordistus ilmunud numbrite arv ja ajalehe kuutiraaž.

„Verbis aut Re“ põhilehe kõrval on toimetus noorte infomessidel ning muudel gümnaasiumiõpilastele ja teistele huvilistele noortele korraldatud kohtumistel levitamiseks juba aastaid välja andnud hulga erinumbreid meie akadeemia erialade, kolledžite, õppe-, sportimis- ja olmetingimuste tutvustamiseks.

Kui 2010.–2011. õppeaasta viimase numbrini ilmus „Verbis aut Re“ Eesti kõrgkoolide häälekandjaist viimasena must-valges trükis, siis 2011. a sügisest alates on ajaleht värvitrükis, mis tähendab nii värvikujundust kui mõistagi silmailu pakkuvaid värvifotosid. Sellega on „Verbis aut Re“ läinud kaasa uue sajandi tehnilise innovatsiooniga. Pealegi saab nii akadeemia töötaja, õppejõud ja kadettüliõpilane kui ka vilistlane-partner soovi korral tellida akadeemia ajalehte ka otse oma meilboksi. „Verbis aut Re“ toimetus

Tagasivaade mullusele õppeaastale Tiina Karu, õppeosakonna juhataja

Igal sügisel valmib akadeemia õppeosakonnas eelmise õppeaasta õpitulemuste analüüs, tänavu järjekorras juba kümnes. Töö eesmärk on anda ülevaade õpitulemustest, analüüsida ja hinnata õppe efektiivsust, võrrelda mulluseid tulemusi nii varasematega kui ka arengukava eesmärkidega ning analüüsi põhjal teha ettepanekuid õpitulemuste parandamiseks. Õpitulemusi analüüsisime kolmes põhivaldkonnas: õppurite arv (sh mobiilsusnäitajad), õpitulemused (keskmised, lõputööde ja lõpueksamite hinded, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) ning õppetöö muud näitajad (õpingute peatamine, katkestamine ja lõpetamine). Õppurite arv on akadeemias pärast 2008.–2009. õa suuremat langust viimastel aastatel stabiliseerunud, jäädes umbes 1000 õppuri juurde. Läinud õppeaastal oli meil 1008 õppurit, kes jagunesid 3 õppetaseme, 12 eriala ja 2 õppevormi vahel. Kolledžites, kus antakse nii kutse- kui kõrgharidusõpet, moodustasid suurema osa õppurite üldarvust valdavalt siiski üliõpilased (65,1%–82,1%), vaid justiitskolledžis oli kutseõppurite osakaal suurem. Kõige rohkem erialasid oli politsei- ja piirivalvekolledžis (3 rakenduskõrgharidusõppe (RKHÕ) ja 1 kutseõppe (KÕ) eriala) ning päästekolledžis (1 RKHÕ ja 3 KÕ eriala). Erialade ja õppegruppide rohkusest tingituna oli ka õppurite arvu poolest kõige suurem politseija piirivalvekolledž (344 õppurit) ja kõige väiksem sisejulgeoleku instituut (76 magistranti).

Kõrghariduses on järjest olulisem rahvusvahelistumine ning nii on meiegi akadeemia jaoks oluline jälgida akadeemiliselt mobiilsete üliõpilaste osakaalu üliõpilaste üldarvust. Akadeemia arengukavas on seatud eesmärk, et mobiilsusnäitajate osakaal õppuritest oleks 8% ning see eesmärk sai 2011.–2012. õa-l täidetud ja protsendiga ka ületatud. Eelmisel õppeaastal õppis väliskõrgkoolides ERASMUSe programmi raames 9 õppurit, lisaks on suurenenud lühiajalise mo-

biilsuse kasutamine, tõustes 60 õppurini aastas.

Kindlasti on õppetöö tulemuste oluline näitaja õppurite keskmine hinne, mis oli mullu kõrgharidusõppes 3,6 ja kutseõppes 3,67. Võrreldes keskmisi hindeid erialade kaupa, olid parimad tulemused sisejulgeoleku eriala (3,97) ja piirivalveteenistuse eriala üliõpilastel (3,9) ning päästekorraldaja eriala õpilastel (4,12) . Kursuste keskmisi hindeid kõrvutades nähtub, et kõrgem on see õpingute lõpus ehk 3. ja 4. kursusel. Keskmine hinne on eelmiste aastatega võrreldes tõusnud, kuid arengukava eesmärgi täitmiseks peame veel vaeva nägema, kuigi 3 õppegruppi arengukava eesmärgi ka vaadeldaval õppeaastal täitsid.

2011.–2012. õa-l oli lõputöö kaitsjaid ja lõpueksami sooritajaid kokku 128. Seoses lõpetamisega on arengukavas lõputööde/ -eksamite keskmise hinde sihtväärtuseks kutseõppes 3,8 ning rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes 3,4. Kui kutseõppes eesmärki napilt ei saavutatud (3,7), siis rakenduskõrgharidusõppes suudeti eesmärk saavutada (3,4) ja magistriõppes ületada (3,97).

Võrreldes lõpetamise keskmist hinnet läbi aastate selgub, et madalaim (3,01) oli see 2010.–2011. õa-l, kuid tõusis mullu 3,4-le. Keskmise hinde kasvu võis mõjutada teadlik tegelemine lõpu- ja magistritööde juhendajatega, kellele korraldati koolitusi ja infotunde.

Akadeemia tunnustab üliõpilase varasemaid õpinguid ja töökogemust (VÕTA) õppekava täitmise osana alates 2004.–2005. õa-st.

Läinud õppeaastal esitati 209 VÕTA-taotlust ligikaudu 4134 EAP mahus. Nii taotluste arvu kui ka mahu osas oli enim VÕTA-taotlusi politsei (48 taotlust 3510 EAP mahus) ja päästeteenistuse erialal (27 ja 470 EAP). Akadeemia eripäraks on eriti suuremahulised VÕTA taotlused ning üksikute ainepunktide ülekandmist tuleb ette väikses mahus ja harva.

Akadeemilisel puhkusel viibivate kõrgharidusüliõpilaste osakaal oli läinud õppeaastal kesk-

miselt 11,5%. Kuude lõikes kõikus õpinguid peatanud üliõpilaste osakaal 9,3–16,3% vahel. Sarnaselt varasemate aastatega arvukamalt peatati õpinguid mais ja juunis, st võeti akadeemilist puhkust lõputöö tähtajaks mittevalmimise või õppevõlgnevuste tõttu.

Kõrgharidusõppes eksmatrikuleeriti möödunud õppeaastal omal soovil või akadeemia algatusel 75 üliõpilast, mis moodustab 9,8% tudengite koguarvust. Võrreldes eelnenud aastatega on eksmatrikuleeritud üliõpilaste ja õpilaste osakaal pisut tõusnud, aga kui vaatame 3–4 aasta taguseid tulemusi, siis on see siiski kohati kuni kolmandiku võrra väiksem. Valdavalt on eksmatrikuleerimise põhjuseks õppuri oma soov või õppevõlgnevused, muud põhjused ja õppeteenustasu võlgnevused on marginaalse tähtsusega.

Läinud õppeaasta jäi viimaseks 16-le õpperühmale ja 345-le õppurile. Õppe lõpetanute osakaalu saamiseks võrdlesime üliõpilaste arvu õpingute alustamisel nendega, kes sama õpperühma koosseisus 2012. a kevadel nominaalajaga õppe lõpetasid. Kõrgharidusõppe lõpetajate keskmine osakaal oli 48%, mis on kahtlemata väga madal tulemus ja vajab kindlasti tegelemist. Kutseõppes lõpetas mullu õpingud 192 õpilast ja lõpetajate osakaal oli 80%. Kindlasti peame edaspidi efektiivsemalt õppurit õpingutes toetama, et nominaalajaga lõpetajate osakaal oleks suurem.

Lõpetajate seas oli ka palju eriti tublisid – kõrgharidusõppe lõpetas cum laude 9 noort, kellest 4 olid sisejulgeoleku magistrandid, kutseõppe lõpetas kiitusega 10 õpilast ehk 5% lõpetajate koguarvust.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et eelmine õppeaasta oli siiski edukas – mitme tulemusega võib rahule jääda, aastate lõikes on näha positiivseid trende ja arengukava eesmärkideni jõudmist, kuid kahtlemata on valdkondi, millele alanud õppeaastal keskenduda ja teha jõupingutusi paremate tulemuste saavutamiseks.

Marek Link, kursuse koolitaja ja akadeemia InHTK juht 27.–31. augustini peeti meie akadeemias esmakordselt CEPOLi koolitus „Õppimine ja õpetamine elektroonilistes keskkondades“ (“Learning and Training in Electronic Environment“).

Hetkel eksisteerib WWWs (World Wide Web) üle 12 000 000 000 veebilehe, mis ületab arvuliselt inimkonna kogu populatsiooni. Tõsi, suurt osa neist ei saa käsitleda õppematerjalina, kuid suhteliselt suure tõenäosusega võib väita, et politseiteemalist õppematerjali laetakse üles iga päev, kui mitte iga tund ja minut. Ühest küljest võib seda käsitleda positiivse trendina, kuna suhteliselt kinnise iseloomuga sisekaitseorganisatsioonid avaldavad suures koguses endi toodetud materjale, kuid teisalt on see ilmselge indikatsioon sellest, et sisuliselt uute e-materjalide tootmine on väga institutsioonide ja/või indiviidi keskne ning riikide ja ekspertide vahelisel sisulisel koostööl on elektrooniliste erialaõppematerjalide koostamisel puudujääke, põhjustades sellega liigset aja ja muude ressursside kulu.

Teine oluline põhjus, miks selline CEPOLi kursus sai loodud, seisnes selles, et nii õpetajad kui õpilased on muutunud loojateks ja produtsentideks. Multimeedia, filmitööstuse ja muude meediumite kiire areng on põhjustanud olukorra, kus õpiefekti saavutamiseks elektroonilises keskkonnas tuleb pingutada senisest rohkem, sest teenuse tarbija nõuab järjest paremat kvali-

CEPOLi koolitus akadeemias teeti. Õpetaja roll on paljuski sama – keeruliste asjade õppijale lihtsaks tegemine, kuid mooduseid, metoodikaid ja tehnoloogiaid eksisteerib nii palju, et ainuüksi nendega kursis olemine on üliinimlik saavutus.

Meie arvates peitub võti siin koostöös ja erinevate kompetentsuste kaasamises õpiobjektide loomisele, mis oli ka üks kandvaid ideid kogu kursuse vältel.

Nõudis omajagu julgust, et sellise kursusega akadeemia poolt välja tulla, aga me teadsime, et õppeosakond ja haridustehnoloog Vaiko Mäe on viinud e-õppe Moodli keskkonnas sellisele tasemele, millest meil on põhjust oma kogemusi teistele jagada. Olime ka veendunud, et tehnoloogiad, mida kasutab ja pakub innovaatiliste haridustehnoloogiate keskus (InHTK), kuuluvad kindlalt Euroopa topp 3 sekka ning et PPK nõunik, kogenud Elmar Nurmela on koostöös välissuhete osakonnaga suurepärased kursuse toetajad ja läbiviijad. Kuid samas andsime endale aru ka sellest, milles me eriti tugevad ei ole või millised lahendused pole akadeemias veel rakendunud: näiteks tehakse suurt osa brittide operatiivkoolitustest mobiiltelefonide kaudu või kuidas kreeklased on rajanud kogu oma e-õppe konsortsiumi CEPOLi e-keskkonna platvormile. Näitena võib veel tuua sakslaste stsenaariumipõhise lähenemise e-õppele või erialaekspertide konsortsiumite mitteformaalsed keskkonnad CEPOLi

kodulehel. Neid näiteid leiaks ilmselt veelgi.

Nädalases koolituses osales 13 riiki 20 esindaja ja 3 väliseksperdiga. Kahjuks polnud seekord ühtegi koolitatavat Eestist, kuid usun, et koolitajatena õppisime meie ehk kõige enam. Vähemalt saime rikastavaid kogemusi, kuidas vastutusrikast rahvusvahelist koolitust akadeemias kvaliteetselt läbi viia ja millised on organisatoorsed kitsaskohad, millest õppida, et järgmisteks väljakutseteks valmis olla.

Meid üllatas positiivselt osalejate lõputööde hea kvaliteet, samas ka konstruktiivne tagasiside – kui tavaliselt peegeldab hinnangulehe täitmine osalejate vahetuid reaktsioone ja emotsioone, siis seekordne tagasiside andis positiivseid suuniseid kursuse edasiarendamiseks, mis omakorda on tõend sellest, et koolitus on vajalik. Meie eesmärk koolitajatena oli mitte rahuldada koolitajate senist teadmiste soovi, vaid pigem tekitada janu uute lahenduste, oskuste ja teadmiste järele, kasutades selleks nii mõnegi väliseksperdi abi. Oleme kindlasti lähemal ühtse e-õppe kultuuri loomisele Euroopa politseihariduses, kuid hetkel on veel pikk maa minna. Ilmselt on see teekond, mille pikkust või lõppu keegi ei tea, kuid kindlasti jõuame sinna kiiremini, kui astume ühes suunas. Tänan kõiki korraldajaid ja abilisi, kes aitasid selle kursuse teoks teha!

Meist, rebasekutsikaist said täieõiguslikud kadetid!

Rebaste ristimine on ainulaadne üritus, mis tähistab õige tudengielu algust. Akadeemia Kase tänava esmakursuslased õnnistati sisse 2. oktoobril. Ühiselamus pesitsevad rebased said kahe ristimise osaliseks – mida rohkem, seda uhkem! Öine kõmin uksele äratas ka kõige magusama unega rebasekutsika.

Kiire riietevahetus ja vudinal õue. Ühiselamute ees võis kuulda palju virisemist ja näha „padjanägudega“ esmakursuslasi. Koos rivistuti ja võeti kinni pikast tuletõrje-

3

T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

OKTOOBER 2012

voolikust. Tuli teha kätekõverdusi ja hoogsaid võimlemisharjutusi – kõike võimalikku, et unimütsid ärkaksid. Füüsilise vormi kontrolliks tuli alustada kerge sörkjooksuga, siis ronida üle takistuste ja öö tipphetkel saime ämbritäie külma vett krae vahele. Need, keda eelmised harjutused üles polnud äratanud, said nüüd mõnusa karastuse osaliseks.

Järgmisel päeval pärast rasket õppetööd said rebased näidata jõu- ja ilunumbreid. Inimpüramiidide tegemine ja nende alt läbi roomami-

ne said hetkega selgeks. Üks-kakskolm-neli ja olimegi võistkondadeks jagatud. Algselt väljareklaamitud “leebetest ringmängudest” oli asi kaugel: voolikute lahti- ja kokkurullimine, takistusrada, kummi veeretamine, õhupalliotsingud võsas – kõik see oli alles algus.

Pärast ühistegevust õppekompleksi territooriumil suundusime ühiselamusse. Ootusärevus oli suur. Mis nüüd küll saama hakkab?

Mis meiega tehakse? Silmad seoti kinni ja teekond teadmatusse võis alata. Ralli ostukärus, kosutav ports

Kätlin Teedla, finantskolledži 1. kursus vett, kaunistuseks veidi jahu ja roomamine – palju roomamist! Kõik katsumused edukalt läbitud, suundusid rebased korrus ülespoole, kus algas pidulik tseremoonia. Õhtu krooniks oli tunnistuste kätteandmine, näpujälg raamatusse ja uhke tunne südames. Läbisime edukalt Sisekaitseakadeemia rebaste ristimise kadalipu ning oleme nüüd auga välja teeninud õiguse kanda endas väärikalt akadeemia viit A-d ja pidada end täieõiguslikuks kadetiks! Mis muud kui TEHTUD! 

Tudengipäevade enesekaitse töötuba SKAs

Ivo Kitsing, justiitskolledži 3. kursus

18. septembril viis üliõpilasesindus Tallinna tudengite sügispäevade raames läbi ühe sportliku ürituse nimega „Enesekaitse töötuba“.

Töötuba leidis aset akadeemia tudengikorpuses, mille põrand oli selleks tarbeks võimlemismattidega kaetud. Politsei- ja piirivalvekolledži 2. kursuse kadetid Villem Kadanik ja Taavi Teder näitasid töötoas osalejatele, kuidas lihtsamatest haaretest vabaneda, pipragaasi kasutada ja noaga rünnakut tõrjuda ning tutvustasid käeraudu ja kumminuia.

Töötoategemisi oli uudistama tulnud paarkümmend inimest, kellel kõigil oli suur huvi mõni lihtsam võte ära õppida. Selleks said-

ki kõik enesekaitsevõtteid mitte ainult pealt vaadata, vaid ka ise järele proovida. Osalejate hulgas oli ka palju naisi, kes tegid õhkkonna töötoas veelgi vaatemängulisemaks.

Efektiivselt demonstreerisid võtteid ka politseikadetid, kelle kukkumised ja väänamised panid nii mõnegi peast kinni haarama.

Meedia tegi töötoast hulga pilte ja kajastas kõike ka videolõikudena uudistes. Sealhulgas uurisid nii osalejad kui pealtvaatajad, kas ja millal taolisi üritusi veel läbi viiakse. Kõik, kes käisid, jäid üritusega rahule ning said õpetlikke ja eluks tarviklikke kogemusi.

Enesekaitse töötoast lugege lähemalt tudengiveebist www.sisekaitse. ee/tudengid.

Külalised PPKs

Praktika Helsingi vanglas Erasmus-programm võimaldas meil, kahel justiitskolledži tudengil koos teistega käia teadmisi ja kogemusi omandamas välismaal. Sel aastal sai meie praktikakohaks Helsingi vangla, kus viibisime suve keskpaigast kuni sügise alguseni.

Vanglatesüsteem Soomes Soome on paljudes eluvaldkondades olnud meile eeskujuks. Kuna põhjanaaberriik on meist tunduvalt jõukam, pole Eesti saanud endale majanduslikult lubada palju väikesi vanglaid, mille ülalpidamine on kokkuvõttes kulukam, kui suurte vanglate puhul, nagu need on Soomes. See tõsiasi on esmapilgul just suurim erinevus Eesti ja Soome vanglasüsteemi vahel.

Soomes on 16 kinnist ja 12 avavanglat ning 51 ühiskondlikku kasulikku tööd (ÜKT) täideviivat asutust. ÜKT kohaldamisel on karistusmääraks 20–200 tundi. Lühim vanglakaristus Soomes on 14 päeva ja pikim 15 aastat, mida saab kohaldada vaid korra. Eluaegse vanglakaristuse puhul on võimalik süüdimõistetul enda vabastamist taotleda siis, kui karistusest on ära kantud 12 aastat. 15–17aastastele

noortele kohaldatakse maksimaalselt 12 kuud vanglakaristust või rahatrahvi. Alla 21aastastele kohaldatakse kuni 10aastaseid määrasid, kuid suures osas kasutatakse siiski tingimisi karistust. Üle poolte ongi tingimisi karistused ja keskmine vanglakaristuse pikkus on 9 kuud.

Helsingi vangla ja praktikaprogramm Meie praktikakoht – Helsingi vangla – on Soome suurim, kus kannavad karistust umbes 300 vangi. Peale soomlaste on seal 20 eestlast ja 10 vene rahvusest vangi, teisi rahvusi on vähem. Valvurid töötavad kolmes vahetuses: päevane vahetus kestab kella 7–17, õhtune 17–00.30 ja öine 00.30 –7. Algul oli meil raske harjuda sellega, et tööpäevad algavad nii vara hommikul.

Kuna ööbisime 18 kilomeetri kaugusel Vantaas, tähendas see meie jaoks igal hommikul kella poole kuue paiku ärkamist, et õigeks ajaks vanglasse jõuda.

Sarnaselt Eesti vanglasüsteemile peetakse sealgi oluliseks, et vangla, kus kinnipeetav oma karistust kannab, asuks elukoha lähedal. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetavad hõivatud tööga ja õppimisega

või osalemisega sotsiaalprogrammides. Helsingi vanglas tehakse puidu- ja metallitöid, parandatakse autosid ja jalgrattaid, tehakse hooldus-, värvimis- ja käsitööd ning valmistatakse sõidukite numbrimärke. Mõistagi on töö eesmärk tekitada kinnipeetavais tööharjumusi ja lihvida nende tööoskusi. Enne vabanemist hinnatakse nende tervist ning sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut.

Meie praktikaprogramm oli koostatud selliselt, et saime tutvuda Helsingi vangla eri osakondade – Ida ja Lääne, vastuvõtu-, arvestus- ja sotsiaalosakonna ning peavalvekeskuse, korrapidaja ja pääsla – tööga. Osalesime vanglavälistel saatmistel ja kokkusaamiste läbiviimisel. Külastasime ka Suomenlinna avavanglat, vanglamuuseumi ja sõjamuuseumi Hämenlinnas ning lasketiirus harjutasime laskmist.

Kõigil sealsetel ametnikel on võimalus kasutada nii lõunaajal kui pärast tööd vangla spordisaali, kus tavaliselt veedetakse poolteist tundi.

Praktikamuljeid Maarja-Liisa: “Minu jaoks oli see praktika hea väljakutse, mis an-

Maarja Liisa Lindre, justiitskolledži 2. kursus Lauri Hainoja, justiitskolledži 3. kursus dis juurde töökogemust, keelepraktikat ja avardas silmaringi. Tundsin praktika vastu suurt huvi, kuna olin juba ühe aasta korrektsiooni eriala õppinud, saanud ka kogemusi vanglaametniku tööst ning soovisin näha, kuidas toimib vanglasüsteem Soomes.”

Lauri: “Praktika Soome vanglas avardas mu silmaringi ja aitas kaasa soome keele õpingutele. Tutvusime erialaselt seotud uute inimestega, jagasime omavahel kogemusi ja muljeid ning sain kõigest palju uut teada. Saime jälgida Soome vanglaametnike lähenemisviise vangidele, kuidas nad lahendavad igapäevaprobleeme ning nii vangide- kui ka vangide ja ametnike vahelisi konfliktolukordi.

See praktikaaeg võib tulevikus kasuks tulla võimaliku koostöö tekkele Helsingi vangla ja mõne Eesti vangla vahel. Töötades eelnevalt poolteist aastat Tartu vanglas ning õppides nüüd kolm aastat Sisekaitseakadeemias oli hea võimalus omandatud oskusi ja teadmisi teistes oludes praktiseerida.”

Selle aasta 15. juunil sai meie akadeemia Eesti kõrgkoolidest esimesena rahvusvahelise akrediteeringu, kuid see ei tulnud akadeemiale lihtsalt: akadeemia on maine loomise nimel näinud kõvasti vaeva, mida on märgatud ka mujal Euroopas. Tänaseks oleme abisaajast läinud üle abipakkuja rolli ja jaganud aastatega kogutud teadmisi mujal maailmas. Kuid teadmisi ei ole me ammutanud mitte ainult kodumaa pinnalt, vaid ka meid abistavatelt koostööpartneritelt mujalt Euroopast.

27. septembril külastas politseija piirivalvekolledžit Poola mereväe erukolonelleitnant Krzysztof Kubiak, kes pidas tutvustava loengu Poola jõustruktuuridest ja tänapäeva merepiraatlusest. Loengus osalenud õpperühma PtS111 arvates oli tegemist vägagi informatiivse loenguga, tänu millele saime palju võrdlusmaterjali jõustruktuuride ülesehitusest, jagunemisest ja toimimisest ning samas ka riigist endast.

Erinevalt Eestist, kus on loodud ühendamet PPA, on Poolas politsei ja piirivalve eraldi struktuurid.

Kuna Poola rahvaarv (38,5 miljonit) on kordades suurem kui Eestis, on ka riigiasutused mitu korda suuremad. Kui meie PPAs töötab kokku üle 6000 inimese, siis Poolas

Mikk Eensalu (PtS111) ja Eli Viielo (PtS111) on ainuüksi politseis töötajaid umbes 100 000 ja piirivalves ligikaudu 50 000. Samuti on Poolas palju eraturvafirmasid vähemalt 150 000 töötajaga. Paljudes linnades on veel omakorda kohalik munitsipaalpolitsei, meil on selline amet vaid Tallinnas.

Enda kui õppejõu põhiainena tutvustas külaline merepiraatlust, täpsemalt rääkis ta merepiraatide ja nende vastu võitlevate relvajõudude kokkupõrgetest. Kubiak tõi välja ka fakti, et merepiraatlus suurenes just pärast külma sõja lõppu, kui NLiidu laevastiku mõju praegustes merepiraatluspiirkondades vähenes. Ta tutvustas meile rahvusvahelisi lepinguid, mis on sõlmitud paljude riikide vahel võitlemiseks piraatluse vastu.

Päeva lõpetas Makedoonia politseiakadeemia viimase kursuse kadett Aleksandar Vanchoski, kes oma lõputöö raames külastas Eestit ja liikus edasi Slovakiasse, kus ta tutvub sealse politseisüsteemiga.

Meil külas viibides andis Vanchoski lühiülevaate Makedoonia politsei struktuurist, riigist endast ja nende akadeemia õppekavast.

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

Verbis aut Re

4

RE K TO R I V E E R G (Algus 1. lk) Parimatest parimad meie hulgas on aga kindlasti järjekordsed kaks emeriitprofessorit – Helmo Käerdi ja Andres Talvari, kes alates septembrist seda auväärset professoritiitlit kandma on õigustatud. Nagu kunagi julgesin ennast väljendada, on akadeemia küpsuse märgiks just aktiivsete emeriitprofessorite olemasolu. Kui meie hulgast on sirgunud sedavõrd lugupeetud inimesed, on ka akadeemia teistel liikmetel suund, kuhu akadeemi-

liselt püüelda. Akadeemia toetab jätkuvalt seda püüdlust, luues noortele doktorikraadiga töötajaile võimalused kiireks karjääriks akadeemia struktuuris, et luua uut ja värsket teadmist meie ümber.

Niisiis, võtame sel kaunilt kuldsel sügisel veel hetke, et kiire elutempo kõrvale veidi sihti seada ja siis juba aasta viimastel kuudel täistuuridel uude aastasse kihutada.

Jõudu ja meelekindlust meile selles!

EILW Eestis

15.–19. oktoobrini peeti kahes linnas – Tallinnas ja Pärnus – Erasmuse programmi Balti ühisseminar Erasmus International Language Week (EILW).

Tegemist oli Erasmuse personali koolituse (staff training) nädalaga.

Erasmuse rahvusvaheline keelenädal oli suunatud eelkõige Balti, aga ka Euroopa teiste riikide keeleõpetajatele ja EILCi (Erasmus Intensive Language Courses) korraldajatele. Üritust vedasid Eesti, Läti ja Leedu elukestva õppe programmi riiklikud bürood ning Eesti 3 kõrgkooli – Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School ja Sisekaitseakadeemia, mis on ise ühtlasi ka kogenud EILCi korraldajad.

Keelenädalas osales 32 keeleinimest 9 Euroopa riigist: Eestist, Horvaatiast, Kreekast, Leedust, Lätist, Poolast, Portugalist, Sloveeniast ja Tšehhist.

Nädal sai alguse Estonian Business Schooli ruumes aktiivse tutvumismängu ja sissejuhatusega korraldajatelt. Osalejad said võimaluse tutvustada ennast, oma tööd ja ettevõtet. Päeva lõpus andis huvitavat mõtteainet Suurbritanniast pärit, kuid Eestis elava ja Tallinna Ülikoolis õppejõuna töötava Robin Hazelhursti ettekanne teemal „Kultuurilised erinevused“, milles ettekandja peatus just võõrkeele õppimise iseärasustel. Kirglikku arutelu tekitas mõte, et eri keelte õppimisel ja kasutamisel võib muutuda inimese identiteet. Esimene tööpäev lõppes pika jalutuskäigu ja õhtusöögiga vanalinnas.

Keelenädala teine päev möödus tehnikaülikooli (TTÜ) ruumides, kus sai põgusalt tutvuda ka ülikooli ja selle moodsa raamatukoguga. Balti riikide büroode esindajad andsid ülevaate EILCi ajaloost oma riigis. Enim positiivset tagasisidet osalejailt pälvis TTÜ õppejõu Mall Kulasalu juhitud eesti kee-

Kaisa Ellandi, välissuhete spetsialist le näidistund, millest kõik välisriikide esindajad aktiivselt ja põnevusega osa võtsid. Selle tulemusena kuulsime kogu ülejäänud nädalal külaliste suust tihti selliseid viisakusväljendeid nagu „aitäh“ ja „palun“. Päeva lõpetas meie innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juhi Marek Linki tehtud keeleroboti tutvustus, mis võiks olla positiivne eeskuju ka teistele Euroopa riikidele.

Nädala kolmas ja neljas päev viis osalejad suvituspealinna Pärnusse, mis aitas osalejatel saada parema ettekujutuse Eesti elust-olust, kaunist loodusest ja keskkonnast. Seal said osalejad võimaluse tutvustada endi häid praktikaid, sh aktiivseid tutvumismänge, mida eri riikide ja asutuste keeleõpetajad ja kursuste korraldajad kasutavad. Need 2 päeva andsid osalejatele palju võimalusi liikuda ja omavahel gruppides ka spetsiifilisemaid probleeme arutada. Osalejad olid Pärnusse kaasa võtnud ka rahvussööke-jooke, mida maitstes tutvuti filmi „Laulev revolutsioon“ kaudu Eesti ajalooga.

Nädala viimasel päeval astus osalejate ette Euroopa Komisjoni esindaja Klara Engels-Perenyi, kes andes lühiülevaate EILCist Euroopa tasandil tutvustas põgusalt ka uue programmi perioodi 2014– 2020. Nagu ka varem on kuulda olnud, siis EILCi kursusi samal kujul uude programmi kavandatud pole.

Kuna kursuste korraldamise üksikasjad pole veel kinnitatud, siis kasutasid osalejad võimalust rõhutada kursuste korraldamist kindlasti samal kujul ka uue programmi perioodil.

Kokkuvõttes möödus keelenädal edukalt. Nii kirjalik kui suusõnaline tagasiside oli ainult positiivne. Ka korraldajatele jäi hinge suurepärane emotsioon seltskonnast, kes suhtles ja toimis nädal aega kui üks suur ja sõbralik rahvusvaheline pere.

MAGISTR ANT MÕTISKLEB

O

len viimasel ajal mõlgutanud mõtteid meie sisejulgeoleku magistriõppest. … Aastaid hiljem ei ole lihtne kooliteed uuesti jalge alla võtta.

Veidi aitab see, et ta on ikkagi „oma kool“. Siin sai täpselt 20 aastat tagasi alustatud ja tollase Eesti Riigikaitse Akadeemia 1. lend ka lõpetatud.

Praeguse sisejulgeoleku magistriõppe ja paarikümne aasta taguse sisseastumise vahe on muidugi see, et puuduvad pikad järjekorrad dokumentide sisseandmisel ning kõik on interneti ja IDkaardiga kenasti tehtav. Kohe alguses oli ülimalt meeldiv kohata kooliesindajate ääretult osavõtlikku suhtumist meie sisseastumispüüdlustesse.

Väljendus see siis meie jaoks uute infosüsteemide kasutamise toetamises või lihtsalt ülipositiivses suhtumises. Igatahes kogu see protsess kujunes päris meeldivaks.

Miks akadeemiasse jälle õppima tulema peaks? Hea küsimus, kui vastata psühholoogiast tuntud mõttepausiga. Üheltpoolt on ehk enamus meist, kes me saime immatrikuleeritud, töötanud sisejulgeoleku valdkonnas päris auväärse aja. Puudub vajadus süsteemi kui sellise tundmaõppimiseks – me ju teame mismoodi asjad käivad, sest toimetame seal iga päev. Samas oleme kõik lihast ja luust inimesed ning ega jõua igapäevatööl ikka kõiki kirjatähti lõpuni läbi lugeda. Seetõttu ongi just magistriõpe hea võimalus „elukooli“ tähtteadmistega kinnistada. Ilmselt otsime SPORT Reedel, 5. oktoobril peeti Murastes akadeemia meistrivõistlused korvpallis.

Osales 4 meeskonda. Ülekaalukalt tuli võitjaks PPK, kus mängisid Rait Mölder, Heimar Juhanson, Silver Hanikat, Riho Saponenko, Nikita Golovin, Aleksandr Listov, Martin Meeksa, Karl -Johan Kaarepere, Martin Adamson ja Rain Tiirik. Teiseks tuli justiitskolledži I meeskond (Jamnes, Sults, Altermann, Laanemäe, Kendaru, Kitsing) ja kolmandaks finantskolledž (Juul, Pedder, Võlli, Väinaste, Nurklik), jättes neljandaks justiitskolledži II meeskonna (Poll, Ameerikas, Klaar, Kunts, Kruusmaa, Mai). Päästekolledž kahjuks meeskonda kokku ei saanud. *** Eesti meistrivõistlustel lamades

me paljuski vastuseid pigem enda küsimustele, kas see, mida me teeme, on ka alustõdedes nii ette nähtud. Elik, kas me teeme õigeid asju? Üldjoontes me ju teame, et loomulikult ei liigu me oma töises karjääris vales suunas, aga peenhäälestuseks kulub teadmine ikka ära.

Teisalt muidugi filosoofiline tee-

”Täitsa tore on!” maarendus riigi nõudmistest, eelkõige kõrgete ametnike haridustasemele. Teinekord meenutab see klassikalist lauset: „Eestlane peab õppima kui hull!“, mis tänapäeval on asendunud mõistega „elukestev õpe“. Tundub vahel ka riigi nõudmiste kohta käivat. Ühtpidi hea, et sunnitakse täiskasvanud inimesi lisaks õppima – mis sa ikka teed, kvalifikatsiooninõue vaja täita. Teisalt peaks riik arvestama väliskeskkonna mõjusid riigi teenimisele. Umbes aasta enne akadeemia loomist sai alguse iseseisev Eesti riik. Riigiametite ülesehitusel osalesid tollal täpselt need inimesed, kes riigi rajamisse panustada soovisid. Algul vanemad ja auväärsemad ametnikud, kes aga 90. aastate teises pooles hakkasid vaikselt nooremate kolleegide vastu vahetuma. Riigi toonane sisejulgeolekupoliitika seisnes ju riigiteenistujate koolitamisele keskendumises. Ehkki ilmselt vähesed visionäärid seda tollal endale teadvustasid, rääkimasurumises 13. oktoobril saavutasid meie spordistipendiaadid oma kaalukategooriates häid tulemusi – Eli Viielo (PPK) sai 2. koha (absoluutarvestuses 4. koht) ja Jaano Saar (JK) oli oma kaalukategoorias neljas. *** Pühapäeval, 21. oktoobril toimunud Eesti meistrivõistlustel saavutas Eli Viielo naisjuunioride athletic fitnessis esikoha (rippes kätekõverdused – 17 korda, triitsepsi surumine – 19 korda, 1000 m sõudeergomeetril ajaga 3.50,0) ja armliftingus 3. koha tulemusega 42,5 kg. *** 21. oktoobril Tartus peetud üliõpilaste judo meistrivõistlustelt tõi akadeemiale kehakaalus –66 kg Kalle-Priit Peebo kuldmedali ja –81 kg meeste seas Tarmo Habe pronksi (mõlemad PPK).

Lauamängud Murastes

20. septembril toodi PPK Muraste kooli laost välja malendid, malelauad, kellad ja kabenupud, mis peaaegu kolm aastat tagasi sai pärast piirivalvekolledži viimast turniiri 2009. aastal sinna peitu pandud.

Nüüd oli taas aeg selgitada meistrid nii kiirmales kui välkkabes. Turniirile registreerimine algas septembri algul, kui valmis sai võistlusjuhend ja määratud kohtunikud.

Esialgu oli registreerituid vähe ja turniir tõotas kiiresti läbi saada, aga kui mängitud olid esimesed kabeja malevoorud, kasvas osalejate arv

MEIE JUUBILARE 5. novembril tähistab Väike-Maarja päästekooli haldustalituse koristaja Urve Hiiemäe, 9. novembril päästekolledži tuleohutusjärelevalve õppetooli juhatajalektor Alar Valge, 10. novembril PPK haldustalituse kokk Maire Raukas ja 23. novembril päästekolledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli lektor Lea Pallas oma 60. sünnipäeva.

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas

OKTOOBER 2012

tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

Kaarel Jaas, BS090 ligi kolmekordseks.

Turniir kestis üle nädala ning pakkus paljudele ka naeru ja lõbu. Turniiril osalesid peale kadettide ka kolledžitöötajad Paikuselt ja Murastest. Kuna turniiri üks eesmärke oli male ja kabe populariseerimine ning arendamine, siis see eesmärk sai kindlasti täidetud.

Lisaks aitas turniir kaasa ka esmakursuslaste ja vanemate kadettide tutvumisele.

Kiirmale võitis Jaan Käos ja välkkabe Hanno Hantson.

TÖÖJUUBILARE 20 tööaastat SKAs saab majutusadministraatoril Helve Sirgel täis 5. novembril.

15 aastat tööd täitub PPK lektoril Piret Teppanil 2. novembril ja koristajal Žanna Läänel 3. novembril.

5 tööaastat täitub Muraste kooli kokkadel Maire Raukasel ja Marta Roostel ning puhvetipidajal Tiiu Tammarul 4. novembril ja Väike-Maarja päästekooli kokal Rita Õiglasel 5. novembril.

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

ta sellest, et ühiskonnas selgitada jõudsid. Oli ju ka Sisekaitseakadeemia nagu koondkool eri valdkondade riigiametnike ettevalmistamisel: esimestel aastatel ju kaitseväelased ja piirivalvurid ühtse kaitsekolledžina akadeemia koosseisus. Politseinikud, uurijad, maksu- ning tolli- ja vanglaametnikud said esi-

Jako Vernik, magistriõppe üliõpilane mesel kahel akadeemia-aastal nii teoreetilise kui praktilise sõjalise väljaõppe. Pärast nelja-aastast koolitust 1996. aastal saadeti meid sisejulgeolekusüsteemi. Saadeti mõttega – teist saavad juhid! Akadeemia esimese rektori, professor Eduard Raska eesmärk on tänaseks täitunud. Mitmed meist töötavad nüüd tänu õpingutele ja pikaajalistele kogemustele süsteemis juhtivatel kohtadel. Ja muide, kellelegi ei antud kõrgeid kohti kohe kooli lõpetamise järel, ikka ise tuli ennast näidata ja tõestada. Kõigil meil oli 90. aastate lõpus värskete riigiametnikena ikka tõsine dilemma – lubati ju juhiks!

Eelmise hariduse sain ma akadeemiast nelja aastaga! Nüüd aga hakkasid juhtivatel kohtadel kehtima magistrikraadi nõuded…, nii tuligi koolitee jälle jalge alla võtta. Ja üheks põhjuseks on otse välja öeldes just see, et riik on ametnike õigustatud ootustele taas kord ühe lisatingimuse seadnud. Seda me ei

tea enne, kui ajalugu näitab, kas selline nõudmiste seadmine on ka riigi seisukohalt õigustatud või mitte! Lihtsalt, lubage avaldada täiesti isiklikku arvamust, et juhtida saab personali ka muud moodi valides kui ainult koolitunnistuse järgi.

Austan väga paljusid arukaid ametnikke, kes riigi heaks juhtimistööd teinud tänaseks ehk näiteks kümmekond aastat. Teenistus on seni läinud hästi, arenenud on organisatsioonid ja seeläbi ühiskonnale pakutav teenus. Ilmselt on see ikka ka nende juhtide teene. Muide, mitmel neist endal polegi magistrikraadi! Kas nad 2015. aastal enam ei kvalifitseeru?

Kakskümmend aastat hiljem ei ole lihtne kooliteed jalge alla võtta. Esimestel päevadel kaela sadanud õppemaht on aukartustäratav.

Nii mõnegi sisseastunu nägu muutus üsna tõsiseks. Eks ta ole – päris kehv tunne on uue loengu alguses kohe teada saada, et „eksam on detsembris“! Võtab ikka tuju ära küll, et sisseelamiseks eriti aega ei anta. Kohe virutati suur raamatuvirn lauale – lugege neid! Nimekiri kirjandusest tundub aga nii pikk ja perspektiivi arvestades peab raamaturiiuli ühe püstaku nähtavasti tühjaks tegema. Registreeruge sinna ja teise kohta. Referaatide esitamise tähtaeg on selline ja selline …

Mul pole veel päevikutki, kuhu koduseid ülesandeid märkida!  Samas hoiab kool meid ikka noorena. Ja parafraseerides tuntud ütlust: „Kõik, mis ei tapa, teeb tudengiks!“

Kohtumine I. Gräziniga

Viimaseil aastail on akadeemia raamatukogu oktoobris tähistanud raamatukogupäevi, kutsudes külla huvitavaid inimesi.

Tänavu avas ürituse raamatukogu juhataja Raile Reigo Virve Osila luuletusega. Seejärel sai sõna külaline, Riigikogu liige Igor Gräzin. Kuigi prof Gräzini aeg oli piiratud, sest parajasti käis Riigikogus eelarve arutelu, pidas ta siiski tunnipikkuse huvitava ja emotsionaalse loengu ning vastas ka kõikidele küsimustele.

Igor Gräzini sõnul on praegu inimesed poliitikast väsinud ja sõna „poliitik“ on saanud negatiivse varjundi nii Eestis kui Venemaal. Ka telesaate pealkiri „Omakohus“ näitab, et midagi on valesti: inimesed ei usalda kohtuid, vaid omakohut. Momendil puudub eesmärk, mille nimel ennast ohverdada, möödas on aeg, mil elati eesmärgist eesmärgini. Tuleb mõelda ka sellele, et elu pole ainult ehitamine, elu on ka elamine.

Praegusel ajal on probleem see, et noored ei tunne ajaloolisi isikuid, ei tehta vahet Stalinil, Brežnevil, Rüütlil või Vainol.

Kuperjanovit siiski teatakse, aga ei mõisteta, miks nõukogude ajal tema hauale lilli viinud tudengid ülikoolist välja visati.

Juttu oli ka sellest, kuidas Eestil on kõigest hoolimata vedanud, sest raskustele vaatamata on riik olemas.

Inglise keele mõjudest eesti keelele rääkides tõi külaline mitmeid huvitavaid näiteid. Selgus, et väljendi „lehmakauplemine“ tõi poliitikasse Jaan Tõnisson, kes ütles, et Toompeal peabki käima

Edna-Helen Verev, raamatukoguhoidja lehmakauplemine. Tookord polnud aga sellel väljendil halvustavat varjundit, Tõnisson pidas silmas seda, et poliitikas peavadki toimuma läbirääkimised.

Kõne all olid veel kodanikuühiskond, Eesti rahvuslik kapital ja põhjused, miks elektri hind tõuseb.

Loeng lõppes humoorikalt – Igor Gräzin teatas, et riigikogus võiks olla vaid 31 liiget, sest siis ei segaks keegi Reformierakonda.

Külalisel oli aega ka küsimustele vastata. Sigrit Lillestet huvitas, mida on andnud saated Aivar Riisaluga. Igor Gräzinile olevat need saated unikaalne kogemus: kuna nad kahekesi moodustavad 2% riigikogust, seega peavad nad oma arvamusi alati tõsiselt kaaluma ja jälgima. Lauri Tabur küsis arvamust Eesti poliitilise eetika kohta. Prof Gräzini arvates võib see probleem olla ainult mõne kohaliku omavalitsuse tasandil. Ramon Loik tundis huvi raamatu osatähtsusest tänapäeva kõrghariduses. Igor Gräzin nentis, et praeguste tudengite üldintellektuaalne baas on madal. Tekkinud on nn klikipõlvkond, kes klikkides otsib infot ainult internetist. Professori arvates tuleks tehnoloogiakultusest samm tagasi astuda. Ene Puhm soovis teada, kus peaks kõrgkoolis asuma raamatukogu.

Vastus oli: raamatukogu peab olema seal, kus on lapsed.

Edasi jätkus jutuajamine maitsvat torti süües.

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee