Var nr 7, 2014 by Sisekaitseakadeemia

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Nr 7 (239)

Valitsus otsustas, et akadeemia jääb Pirita-Kosele 18. S

septembri õhtul lõppenud valitsuskabineti nõupidamisel toetas Vabariigi Valitsus siseminister Hanno Pevkuri ettepanekut luua Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia praktikabaas. iseminister Hanno Pevkur on valitsuse otsusega väga rahul, kuna kadettide Ida-Virumaale saatmine praktika ajaks suurendab riigi jõustruktuuride kohalolu piirkonnas. “See tähendab, et aastaringselt lisandub Ida-Virumaale korda tagama, piiri valvama, tolli- või päästetööd tegema, aga samuti vangivalvuri praktikat sooritama kuni 100 pidevalt kohal olevat noort siseturvalisuse eest vastutavat inimest. Olen veendunud, et see on väga hea otsus. See tähendab reaalset panustamist piirkonna turvalisemaks muutmiseks,” märkis Pevkur. Siseministri sõnul on Ida-Virumaale noorte kadettide praktikale viimine tänastes oludes ainuvõimalik lahendus. „Küsimus pole ainult rahas. Olukorras, kus meil on head õppebaasid nii Murastes kui Väike-Maarjas ja Tallinnas asuva peamaja kordategemine käegakat-

sutav, ei ole mõistlik kogu Sisekaitseakadeemia kolimine Ida-Virumaale. Mina ei näe võimalust kaotada Väike-Maarja või Muraste õppekompleks, mis on ühed Euroopa parimad omas kategoorias ja ma toetan tugevalt teostatavat plaani Ida-Virumaa suunal, milleks on praktikabaasi loomine. Tänan siinkohal ka Riigikogu, kes sarnast arusaamist eile toetas ja andis selge signaali, et ka Väike-Maarjas või Murastes on vaja säilitada sisejulgeolekualase hariduse andmine,“ täiendas Pevkur. Vabariigi Valitsus arutas siseministri ettepanekut, mille kohaselt rajatakse Ida-Virumaale Sisekaitseakadeemia praktikabaas, mis sisuliselt hõlmab suurt osa siseturvalisusega seotud asutusi Ida-Virumaal, kuna kadetid läbivad praktikat nii politseis, piiril, vanglas kui päästeteenistuses. Praktikabaasi edukaks toimimiseks on vajalik renoveerida Narvas ka väljavalitav ühiselamuhoone, mida saaksid lisaks Sisekaitseakadeemia kadettidele kasutada nii politseinikud, piirivalvurid, tolliametnikud kui vajadusel päästjad. Samuti on ühiselamukohtadest huvitatud Tartu Ülikooli Narva kolledž. Mihkel Loide, Siseministeeriumi pressiesindaja

Õppetööd alustas 447 tulevast sisejulgeolekuametnikku 1.

vitasid tulevasi kolleege justiitsminister Andres Anvelt, Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm ning Häirekeskuse peadirektor Ja-

nek Laev. Akadeemia rektori Lauri Taburi sõnul on vaatamata ärevatele sündmustele meie lähiriikides noortel jätkuvalt kõrge huvi sisejulgeolekuametnikuks saamise vastu. „Eestis on vähe kõrgkoole, kuhu ühele õppekohale pürgib ligi 5 kandidaati. See-

pärast on ka akadeemias sel sügisel õpinguid alustajatel põhjust olla eriliselt uhke, et pärast tihedate katsete sõela on just nemad need, kellele õige pea usaldatakse Eesti inimeste turvalisus,“ iseloomustas rektor sisseastunud kadette.

Riik sai juurde 54 uut politseiametnikku

25. Üldse kandideeris põhi- ja lisavastuvõtul akadeemia kõikidele erialadele kokku 1021 soovijat, mis on enam kui 8% kõikidest gümnaasiumilõpetajatest.

Politsei- ja piirivalvekolledžis alustas sel sügisel õpinguid 147 kadetti, nendest 71 kutseõppe erialadel.

septembril tähistas akadeemia uue õppeaasta algust avaaktusega, kus meie Tallinna õppekompleksi lipuväljakule rivistusid politsei- ja piirivalve-, ﬁnants-, justiits- ja päästekolledži esmakursuslased. Piduliku rivistuse

22.

augustil anti politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse koolis lõputunnistus 54 politseiametnikule, kellest 36 asus tööle patrull- või konvoipolitseinikuna ja 18 piirivalvurina. õputunnistused andsid üle akadeemia rektor Lauri Tabur ja siseminister Hanno Pevkur. Ko-

Afgaanid külas

võttis vastu siseminister Hanno Pevkur.

ppetööd alustab 445 kadetti, nendest 40 sisejulgeoleku magistriõppes. Sirges rivis seisnud uuskadettide ees avas aktuse akadeemia rektor Lauri Tabur. Lisaks siseminister Hanno Pevkurile ter-

hal oli ka Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Indrek Tibar ning prefektuuride esindajad, kes olid tulnud tervitama lõpetajatest uusi kolleege. Akadeemia rektoril Lauri Taburil oli hea meel tõdeda, et politsei- ja piirivalvekolledži erialad on jätkuvalt populaarsed ning juba aastaid soovib kooli astuda rohkem

noori, kui on õppekohti. “Politseinikuks või piirivalvuriks saamise valikusõel on väga tihe ja loodame, et see tagab ka parima tulemuse,” tõdes rektor L. Tabur. Alanud õppeaastaks laekus politseiametniku erialale 163 ja piirivalvuri erialale 81 sooviavaldust. Õppekohti politseiametniku erialale oli 50 ja piirivalvuri erialale

eie akadeemia kutsel külastas Eestit Afganistani tuletõrje- ja päästepolitseidirektoraadi delegatsioon eesotsas selle asutuse asejuhi brigaadikindral Tajuddin Nooriga, et tutvuda sisejulgeoleku valdkonna toimimise, päästeteenistuse ja päästealase koolitusega. kadeemia rektori Lauri Taburi sõnul tutvustatakse Afganistani tuletõrjejuhtidele Eesti päästeteenistust, et tõsta sealsete tuletõrjujate professionaalsust ja juhtimistaset. “Lisaks sellele plaanime koolitada Afganistani päästeteenistuse koolitajaid ning varustada sealset tuletõrje- ja päästepolitseid

Külalised koos meie rektori Lauri Taburi ja teiste võõrustajatega Siimu pilgu all.

uute, spetsiaalselt nende tarbeks koostatud õppematerjalidega,” tutvustas L. Tabur projekti. Välisministeeriumi rahastatava projekti põhieesmärk on Afganistani sisejulgeolekuasutuste (politsei, piirivalve, tuletõrje-pääste) töötajate professionaalse ja juhtimistaseme tõstmine valitud teema-

del koolituse metoodika ja materjalide koostamise ning koolitajate õpetamise, õppematerjalidega varustamise ja Eesti kogemuse tutvustamise kaudu. Afganistanis teeb projektimeeskond tihedat koostööd ELi politseimissiooniga (EUPOL).

SÜNDMUSI OKTOOBRIS 1.10 – meie Erasmuse välistudengid tutvuvad PÄKi päästekooli praktiliste õppetingimustega, külalistele korraldatakse tule- ja veeohutusalaseid praktilisi harjutusi. 3.10 – tähistame akadeemias õpetajate päeva. Loengu peab Tallinna Ülikooli imagoloogiadotsent Linnar Priimägi. 3.10 – Prantsuse Tuletõrjeakadeemia esindaja loeng kriisireguleerimisest Prantsusmaal. 8.10 kl 15–17 õppejõudude vestlusring teemal “X, y ja z põlvkond – miks on vaja arvestada põlvkondade eripäraga õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel”. Vestlusringi juhib Marek Link. 11.–19.10 viibivad PPK 7 üliõpilast valikaine „Rahvusvaheline politseitöö“ raames nädalasel õppereisil Saksamaa Liitvabariigis Alam-Saksi liidumaal Hannover Mündenis, kus tutvutakse kohaliku politseiakadeemiaga ja eri politseiüksuste tööga. 11.–31.10 – PÄKi päästetööde õppetooli juhataja-kutseõpetaja Vadim Ivanov ja kutseõpetaja Ando Vainjärv on välislähetuses Afganistanis, kus arengukoostööprojekti „Afganistani sisejulgeolekuasutuste võimekuste tugevdamine“ raames viiakse läbi 2 paralleelset kursust „Varingupääste alused“. 15.10 kl 15–17 – juhtkonna infotund E. Raska auditooriumis Kase tn-l. 17.10 – SKA korvpalli MV Murastes. 29.10 kl 13–16 õppejõudude vestlusring teemal “Ülekantavate pädevuste arendamine kõrgkoolis – vajadus ja võimalused”. Vestlusringi juhib külalisena Siret Rutiku Tartu Ülikoolist. 31.10 kl 11 algab kutseõppe päästja eriala TP35 lõpuaktus.

SEPTEMBER 2014 REKTORI VEERG

Lauri Tabur, rektor

ETTEENNUSTATUD SÜGIS

äletan, et 1994. a sügis oli harjumatult soe. Ka meile, Eesti Riigikaitse Akadeemia 3. lennu värsketele kadettidele oli vaid rõõm, et saime oma kohustuslikku hommikujooksu teha koos meiega ühel ajal ärganud sooja hommikupäikesega. Ei morjendanud meid ka asjaolu, et jooksurada kulges mööda punastest tellistest tondilossidest, mille olime just üle võtnud meid okupeerinud võimu sõduritelt. Soov teenida riiki ning usk ja lootus, et kohekohe saab neist tondilossidest eesrindlik koolikompleks, oli see, mis meid kadette ja akadeemia personali tiivustas. Ka sel soojal septembrikuul, 20 aastat tagasi, jäi parlamendivalimisteni täpselt 6 kuud. Ka siis lugesime leheveergudelt ärevusega päevapoliitikute mõttearendusi sellest, kas, kus ja millisel kujul peaks Eestis tulevastele vormikandjatele haridust andma. Kaks aastakümmet mõtteharjutusi sisekaitselise hariduse üheks sõlmküsimuseks kujunenud asukoha üle sai demokraatlikule riigile omaselt parlamentaarse lahenduse septembri keskpaigas, kui parlament ei toetanud akadeemia üleviimist Ida-Virumaale. See annab meile muuhulgas meelekindlust minna edasi nende mõistlike tegevustega, mida juba aastaid oleme teinud selleks, et Ida-Virumaal Eestit enam näidata. Tänaseks sealses 6es gümnaasiumis meie rector emeritus Priit Männiku eestvõttel väga edukalt käivitunud sisekaitselise eelkutseõppe programmile lisaks oleme siseminister Hanno Pevkuriga kokku leppinud, et teeme tööd selle nimel, et lähimas tulevikus saab iga meie kadett võimaluse läbida vähemalt ühe erialapraktika Ida-Virumaa ametiasutustes. Tänaseks „praktikabaasi“ nimetuse saanud tegevuste kogum on Eesti viimase kahe kümnendi suurim sisuline samm selleks, et Ida-Virumaal hakkaksid toimetama tublid Eesti noored, pidamata seejuures muretsema oma kohapealse olme ja muude tingimuste pärast. Vabariigi Valitsus on otsustanud, et riik loob noortele need tingimused. Ehk siis paranevad ka meie võimalused pakkuda tulevastele vormikandjatele tegelikku sisulist praktikat, säilitades sisekaitselise hariduse tänase Euroopa parimate tasemel kõrge kvaliteedi. Ja kui parlamendivalimiste tormituul just pööriseks ei pöördu, saame lähikuudel edasi minna ka akadeemia Kase tänava kompleksi tühjana seisvate karpide rekonstrueerimisega selliseks, et lisaks sisule saaksime olla uhked ka meie akadeemia vormi üle.

Verbis aut Re

SEPTEMBER 2014

2014.–2015. õppeaastal õppetööd alustanud Magistriõppes Sisejulgeoleku eriala täiskoormusega õppekohtadel Mailin Aasmäe Evelin Adamson Anu Eslas Hannes Haav Knut Hanga Kirsika Hanimägi Erko Iljin Katrin Jõgi Taavi Jürimäe Kaarel Kender Mari-Liis Kirs Janika Kirt Daisi Käger Laura Laan Liia Koemets Karin Limbak Ege-Lii Luik Anna-Liisa Lukk Lii Mahlberg Vitali Merkurjev Erik Mesikäpp Sandra Mägi Maris Mälzer Laura Nõmmsalu Janek Pedask Aleksandr Pligunov Jelena Roos-Metsma Janno Ruus Agnes Salujärv Samuli Oskari Siikarla Anders Süvari Margarita Šatunova Andrus Tamberg Andre Tammik Tanel Tiks Tago Trei Janek Vares Kaarel Väli Marek Väljari Sisejulgeoleku eriala osakoormusega õppekohal Greg Kööp

Rakenduskõrgharidusõppes Korrektsiooni eriala täiskoormusega õppekohtadel Joonas Andessalu Triin Atla Diana Bronzova Raimond Gussarov Joonatan Hallik Janno Jalasto Karl-Hindrek Kask Volodymyr Kostiak Taavi Kuuse Liis Kuusk Taavi Laul Margo Lehis Liina Liidig Kedy Liivakivi Isrid Luik Anton Lütter Kristel Mägiste Mihkel Niine Oliver Otsa

Roman Panov Silver Pauk Matis Pedak Kristjan Pikhof Cathy Pärnamets Hanna-Liisa Roone Hedvig Heleen Saare Keijo Salakka Egle Sapas Raino Teras Kristina Tsventarnaja Timo Tubli Politseiteenistuse eriala täiskoormusega õppekohtadel korrakaitse süvaõppes Merilin Allikvee Ainar Aruväli Marite Einland Marlen Griﬀel Anu Halgma Jane Ilves Sergei Kaasik Katre Karu Jakob Kazakov Janar Koemets Nikita Kovaltšuk Pavel Košelev Laura Lannusalu Karin Lassi Erik Lepik Karl Luga Kristjan Post Sander Promm Heleni Puusemp Andrea Rebane Sirli Saar Helen Sepp Marek Stoitšev Erika Treiman Politseiteenistuse eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel täiskoormusega õppekohtadel korrakaitse süvaõppes Peeter Aan Karl Essi Indrek Hindreus Sandra Järv Marko Kallas Oleg Kornõljev Taavi Liloson Martin Lohk Allar Lohu Over Lvov Mairold Mark Martin Määr Tarvo Nõgesmäe Nadežda Osijärv Rauno Pajuleht Mats Päeske Rivo Ronimois Kaupo Sirel Mairold Zahharov Robert Vahter Politseiteenistuse eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel täiskoormusega õppekohtadel kriminaalpolitsei süvaõppes Tanel Alasmaa Maksim Alteberg Pavel Gudkov

Ando Hints Mihhail Kisseljov Mark Morozov Filipp Muzalevski Margus Osi Alvar Paal Oliver Pahla Marius Peedosk Sille Selge Anatoli Sergejev Tanel Talts Aare Talvere Mihkel Ööpik Politseiteenistuse eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel täiskoormusega õppekohtadel piirivalve süvaõppes Tatjana Afanasjeva Mikko Jalonen Renee Jüriso Meelis Kaadu Ülo Küpar Triinu Laos Raili Leissar Erlika Malberg Riivo Niilisk Reelika Paomees Geito Reek Kätlin Sillakivi Jegor Sinitšõn Aivo Tepner Taavi Tepponainen Päästeenistuse eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel täiskoormusega õppekohtadel Martin Allikas Mailer Berg Meelis Hints Tiia Kala Erko Kasikov Kristina Keler Madis Klaassen Indrek Kohv Maret Kommer Hannes Kukke Kaarel Langemets Sten Lauriste Marko Merzin Katerina Mudarissova Marek Muzakko Marko Mürk Marko Sultsing Rainer Sutt Märt Talts Veiko Tamm Uno Tomingas Küllike Valkmann Henrik Veenpere Vallo Vinter Janari Üleoja Tolli ja maksunduse eriala täiskoormusega õppekohtadel Agris Adamberg Agnes Aguraiuja Jevgeni Balujev Katrin Dulder Anette Haidak Anna Haritonova Karina Jagudina

Artjom Jegorov Margus Joa Tarmo Kaunissaar Pavel Kolk Bogdan Kovaljov Carel Kuus Terily Leemets Maret Murula Merlin Mällo Martin Nassar Maarja Orav Tanel Paas Liia Pajusaar Joanna Parma Heli Peedi Ilona Peterson Heleri Pärmik Alina Randoshkina Kriste Remmelgas Reelika Rähesoo Kristjan Salmar Sandra Schmidt Oliver Sepp Sandra Siilbek Geily Sinijärv Anton Strepetov Tanel Takk Stanislav Tituško Marika Treiman Laura Tšernova Kerli Uue Merli Vesingi Robi Virrit

Kutseõppes Piirivalvuri eriala riigieelarvelistel täiskoormusega õppekohtadel Sten Denissov Vladislav Dolgov Aiko Jallai Sergei Jegorov Stanislav Kozlov Valeri Lulla Valeri Malovski Tanel Matt Toomas Meldre Älis Oll Änn Oll Einri Pärn Madis Pärn Rasmus Pärn Alex Semjonov Janett Säde Martin Škrobot Pelle-Siim Vatter Daniil Velikanov Ardis Vilt

Karl Kingsepp Reelika Kirs Anu Kokk Rene Koppel Sander Leinberg Mark Leppik Joonas Männik Kairi Ojaperv Victoria Orav Janno Pajo David Pall Paul Palm Kevin Patune Magnus Pitertsev Maksim Poljakov Aleksei Prijomõšev Raido Pullmann Tarvi Pärlin Tiina Rand Veronika Rajaste Rando Saar Rasmus Sarap Elisa Sisask Anti Soots Jaan Sõrra Mihhail Šelpakov Siret Zirk Sander Taim Alina Tenitskaja Karl Tiit Dairy Treial Sten Truija Kristo Tuvi Katre Ulp Stanislav Vaikšnoras Kaisa Viks Mihhail Voznessenski Päästekorraldaja eriala täiskoormusega õppekohtadel Ulvi Aare Annika Aru Pilvi Juhanson Jekaterina Kont Mirta Laul Tiia Lindov Aleksandra Lindt Kairi Luhaväli Ene Müürsepp Kristiine Pelberg Meelis Pihu Helle Plauberk Jana Roosik Mari-Liis Sepp Merilin Talu Sirli Tasa Marina Tigasin Kristiina Täkker Ly Vadi Julija Varušina

Politseiametniku eriala riigieelarvelistel täiskoormusega õppekohtadel

Päästemeeskonna juhi eriala täiskoormusega õppekohtadel

Talis Eit Madis Endrikson Meriliis Evart Otto Karl Grünberg Hannes Hendrikson Ardi Hääl Innar Joost Aleksei Junkin Konstantin Kaarlõp Mihkel Kaarov Ülo Kaart Birgit Karu

Kristjan Ehastu Andrus Joa Raul Juur Sander Kaasik Allan Käo Lauri Laats Ragnar Lai Kristjan Mikk Rauno Ojamägi Erki Piirimees Mihkel Siim Egon Sumre

Rene Šimko Allan Tartu Peeter Torop Nikolai Tulženko Raimo Verkmann Meelis Viitak Päästja eriala täiskoormusega õppekohtadel Ander Ellermaa Heigo Enden Rauno Heimvell Ainar Ibrus Margus Järvela Timmo Kadak Valter Kaima Kristo Kallissaar Stenar Kamarik Marek Kangur Kaarel Kase Harry Kleinberg Hannes Kuldkepp Timo Laks Rego Lehtsaar Aleksei Ljubimov Sven Lätt Anton Mihhailov Mikk Mölder Ilja Nikitin Nikolai Novitski Simo Nurk Raido Onopa Lauri Peegel Juri Petrov Timo Priinits Tarvi Rahuoja Mihkel Raud Mark Reisi Rauno Rätsepp Aleksei Sedov Kenert Tamm Indrek Tarum Kaur Teder Tõnis Tikka Jan Trakmann Sven Trakmann Artjom Troitski Tormi Trumsi Mairo Vaheoja Vanglaametniku eriala riigieelarvelistel täiskoormusega päevaõppekohtadel Ahto Rööpmann Samy Tammpere Vanglaametniku eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel riigieelarvelistel täiskoormusega päevaõppekohtadel Andres Adusoo Tarvo Albri Mart Arjukese Eero Eessaar Janeli Eiert Janno-Rauno Ennok Eno Helleng Paul Hering Kalle Jaama Kert Jeret Maibrit Joona Martin Kalda Kaarel Kaldvee Toomas Kaljumaa

Karl Kalme Liisa Kalve Rain Kodasma Tõnis Koit Aleks Kool Paul Koosel Jevgeni Korikov Tambet Krasnov Aivo Kull Marek Kuznetsov Rainer Kõiker Vaiko Kütismaa Jarmo Laeks Lauri Lehtla Robert Loigom Sthen-Alvar Männamets David Möldre Siim Naarits Rauli Neeme Svetlana Okuneva Harri Park Rainar Piik Kristo Plakso Rauno Poom Dmitri Prokopenko Ülle Pärn Marko Raeste Reio Ridalaan Marten Rohelpuu Steve Rosar Regon Ruutma Maigi Saadi Sten Sang Kristjan Sarv Albert Setškov Vadim Sidorov Julia Skorodumova Aleksander Šljupkin Villu Tammerik Siim Tappel Eva Toomiste Janek Trik Andres Tselištšev Karl Oskar Tõnissaar Herdis Valdmaa-Ruut Jelena Vendik Jarko Visnapuu German Volodtšenko Vanglaametniku eriala ametkondliku konkursiga täidetavatel riigieelarvelistel täiskoormusega kaugõppekohtadel Tõnis-Mikk Aabna Georgi Andžans Aren Ansper Maksim Antonov Aimar Haavik Heigo Hallik Aigo Jaani Maarika Jalast Reijo Järv Imre Kokk Alina Kullasepp Virge Kääni Teesi Mooses-Kriisa Peep Mumm Raul Männisalu Elina Mölder Andreas Orav Jaanika Piir Jüri Pilm Raivo Prank Janek Puik Aili Pällo Revetta Reiljan Margo Tomson Marek Vinni

aage tuttavaks, 11 vaprat sõdurit. Just neid nägusid kohtad peagi toimuvate ürituste korraldustiimis. Indrek Agar

Lemmikpaik (LP): mets..., päris mets, mitte mingi võsa. Selline, kus ei näe ühtegi jälge inimtegevusest. Suurim eeskuju (SE): suurim eeskuju on hästi tehtud “asjad”, mida on keeruline uuesti teha. Kui Sul oleks võimalus kuulsaks saada nüüd ja praegu, siis kellena? (Kuulsus): ei taha meelega kuulsaks saada, tahan oma asja ajada. Aga pensionil olles võiks küll enda elulugu kuskilt raamatust lugeda või telekast vaadata. (Eneseteadmata võin ju kuulus olla.) Soovitus rebasekutsikatele (SR): tegutse – ära virise ega vingu. Alasti keset kõrbe olles on ka palju põnevaid tegevusi. Kätlin Teedla

Üliõpilasesinduse kiirportree LP: mul on oma salapaik mere ääres, kuhu on alati hea kõige eest peitu pugeda. SE: inimesed, kes järgivad oma unistusi ja ei karda kukkuda. Kuulsus: ilmselt valitseksin suusaradasid ja oleksin Marit Björgen. SR: suhelge ja olge aktiivsed ka väljaspool loenguruume. Öelge JAH uutele väljakutsetele ja nautige tudengipõlve täiel rinnal. Hannes Lember LP: mu mereäärne väike maja, mis mind alati ootab. SE: Hercule Poirot, sest tema on inimene, kes suudab kõik probleemid lahendada. Kuulsus: kui mul oleks võimalik kuulsaks saada, siis ma oleks Tom Hanks. Kõik, mida ta teeb, muutub kullaks. SE: ära mõtle, kohe ütle JAH. Ole

aktiivne ja sinu kooliaastad on palju põnevamad, kiiremad, huvitavamad ja sõpraderohkemad. Sten Lõhmus LP: lemmikpaik on seal, kus on mu lähedased inimesed. SE: kui olin noor, olid mu vanemad mulle eeskujuks. Nüüd kat-

•T

utvumispäevade muljeid Kase tänavalt …

Heleri Pärmik (FS140): Tutvumispäevad kestsid 27.–29. augustini. Programm algas tudengikorpuses. Algul oli küll hinges pisike hirm ja kartus, et kuidas koolis on – kõik inimesed on uued ja ka kool on uus. Aga kõik hakkas muutuma paremaks, kui nägin meie õppereferenti Ulvi Lahet, kes oli tore ja armas ning tekitas kodusema tunde. Hiljem tudengikorpuses oli hea meel näha neidusid, kellega koos olin olnud vestlusel kui akadeemiasse kandideerisin. Nendega sai juba lobiseda ja ühel hetkel mõistsin, et kõigi hinges on pisike ärevus. Tudengikorpus täitus järjest noortega ja esimene tutvumispäev algaski. Esimesena tervitas tulevasi kadette rektor Lauri Tabur. Hea meel oli tõdeda, et rektor sisendas

Tu d ü el g 1 Ve n r bg ii sl eahuetk R

SEPTEMBER 2014

sun enda distsipliiniga teistele ees-

Ardo Õiglane

kidest akadeemia üritustest!

kujuks olla. Kuulsus: kui selline võimalus avaneks näiteks maailma mastaabis, siis kindlasti tahaksin olla kuulus inimesena, kes suutis aidata miljoneid inimesi tervislikumate eluviiside poole. SE: õppige, kuid mitte üle. Tehke sporti, kuid ärge unustage puhata. Pidutsege, kuid distsiplineeritult. Stefani Korman LP: kindlasti on selleks kohaks mi-

LP: kus iganes saab rahus magada ja süüa on minu lemmikuks paigaks. SE: minu isa. Kuulsus: ma olen alati arvanud, et sportlase kuulsus on parimat sorti kuulsus. SR: võtke aktiivselt üritustest osa, see toob teie ellu ainult positiivsust. Kert Räis LP: kodu. SE: Chuck Norris.

Tormi Soekõrv LP: akadeemia jõusaal laupäeva õhtul, kui seal pole ühtegi inimest. SE: Steve Jobs. Kuulsus: olen juba niigi kuulus, enam kuulsamaks polegi võimalik saada. SR: eristuge massist, aga tehke seda läbi positiivsete äärmuste – istuge esireas, küsige küsimusi, ärge kart-

nu VOODI! SE: mul on neid kaks – minu emme ja issi. Kuulsus: tahaksin üks päev olla sama armas nagu multiﬁlmis “Supervaras” pisike Agnes. SR: naudi rebasekutsikaks olemise aega!

Kuulsus: kosmonaudina. SR: mott lakke ja kõik tuleb! Sandra Tammiksaar LP: mere ääres. SE: vanemad õed. Kuulsus: Sarah Jessica Parker. SR: olge aktiivsed ja võtke osa kõi-

Oh kooliaeg, oh kooliaeg… meisse palju positiivset emotsiooni, rõhutades, et konkurents SKAsse oli sel aastal suur ja me peame olema uhked, et saame õppida selles koolis, sest see on koht vaid parimatele. Edasi tutvustati meile kooli traditsioone ja väärikat ajalugu, anti ülevaade õppekorraldusest ja sportimisvõimalustest. Üks suurepärane pluss meie kooli juures on just head sportimistingimused ja mitmekülgne trennide valik, millest igaüks leiab enda jaoks midagi. Seejärel astusid meie ette üliõpilasesinduse noored, kellest õhkus aktiivsust ja kelle silmis oli sära, sest nad naudivad seda, mida teevad. Nad tutvustasid meile üritusi, mida nad korraldavad ja rõhutasid, et kolledžite vaheline suhtlus on äärmiselt oluline. Päeva lõpus saime

end ka veidi liigutada – meid jaotati rühmadesse ja algas orienteerumismäng SKA territooriumil, mis oli suurepärane võimalus uute tutvuste sobitamiseks ja territooriumi tundma õppimiseks. Teise päeva algul pidas üliõpilasesindus koos Merle Tammelaga meile sütitava ja ülipositiivse loengu, kuidas kõrgkoolis ellu jääda ja raskustele mitte alla anda. See andis meile palju julgust ja enesekindlust, et õpingutega hakkama saada. Saime ülevaate ITkorraldusest, raamatukogust, keeleõppe võimalusest ja Erasmuse programmist. Õppisime selgeks Gaudeamuse ja harjutasime rividrilli, mis algul tundus võib-olla küll pisut lootusetu, aga hiljem saime rütmitunnetuse kätte ja kõik sujus kui õlitatult. Kolmandat ja ühtlasi viimast päeva alustasime riviõppega, pärast seda tutvusid kõik oma õppejõududega ja vanemate kursuste kadetid jagasid soovitusi. Tutvumispäevad lõppesid meile Maksu-

ja Tolliameti külastusega, kus tutvustati lähemalt, mis meid tulevikus tööpostil ees ootab. Ma arvan, et Sisekaitseakadeemia on hea koht, kus õppida. Siin on aktiivne tudengielu, head sportimisvõimalused ja saab omandada väga hea hariduse. Ma soovin kõigile head uut õppeaastat ja edu eelseisvaiks aastaiks!

•...j

a Paikuselt Marite Einland (PtS140): Augusti viimasel nädalal olid tutvumispäevad ka PPK Paikuse koolis. Täis ootusärevust, saabusime 25. augusti hommikul kooli, kus meid majutati ühiselamutesse. Kaugemalt tulnud kadetid olid aga juba pühapäeva õhtupoolikul kooli jõudnud. Kui kõik olid ennast ilusasti ühikatubades sisse sättinud ja toakaaslastega tutvust teinud, kogunesime loengusaali, kus meid tervitas kolledžidirektor Aivar Toompere. Meile räägiti õppetööga seonduvast, kodukorra ees-

Õnnelikud orienteerumismängu võitjad. Kätlin Teedla foto

Anastasija Mironova LP: minu armas kodu Rakveres. SE: Scarlett O´Hara – tugev, elujõuline ja sihikindel naine, kes kunagi ei andnud alla.

Kuulsus: Kate Middleton, sest printsessiks ei saa ju iga päev. SR: suhelge ja olge aktiivsed! Kristjan Kosemäe LP: maal looduse keskel, fotoaparaat koos minuga ja elu on lill. SE: hea sõber Sergei, kes tegeleb ekstreemspordiga parkour, on olnud suur motivaator viimase 6 aasta jooksul ja ega sellest listist puudu ka Priit, kes on näidanud ühikaelu telgitaguseid, nii häid kui halvemaid.

ke teha vigu ja näida rumalad, olge karsklased ja aktiivsed ning näidake üles initsiatiivi! Need, kes teevad samu asju, nagu enamus inimesi, saavutavad sama palju kui enamus inimesi!

Kuulsus: kuulsus iseenesest mind eriti ei huvitagi, aga kui saaksin olla kuulsus, siis kindlasti mitte Nõia Ints! Oleksin pigem keegi, kes on tegelenud spordiga ja olnud oma ala professionaal, näiteks Kanter! SR: soovin Teile kõigile head uut aastat!

kirjast ning peale põhiainete ka lisaainete ja -tegevuste võimalustest. Kahtlemata oli kadettidele rõõmustavaks uudiseks stipendiumitõus. Tutvustati kooli territooriumi ja hooneid ning õhtu lõpetuseks tegime rividrilli, mida harjutasime üsna hoolega, ja nii igal õhtul, et avaaktusel marsisamm hästi laabuks. Saime selgeks nii üliõpilashümni Gaudeamuse kui Eesti hümni, mille sõnu ja viisi teab nüüd iga kadett unepealt. Teise päeva hommik algas meie esimese ühise hommikujooksuga, millest nüüdseks on saanud igati positiivne igahommikune harjumus. Kui hommikusöök söödud, saime kätte oma vormivarustuse, mis oli kindlasti päeva eredaim hetk, ja seejärel suundusime juba politseivormis oma esimestesse ai-

netundidesse, kus hakkasime ammutama uusi teadmisi. Õhtuti sisustasime oma aega sportides ja sobitades tutvust nii kursusekaaslastega kui vanemate kadettidega, kes jagasid meiega kogemusi ja näpunäiteid. Nii möödusid meie vahvad ja sisutihedad tutvumispäevad. Oli ka neid, kes selle ajaga jõudsid endas selgusele ega soovinudki õpinguid jätkata, kuid loodan, et ülejäänud kaaskadetid on teinud õige valiku. Nüüdseks oleme koolis käinud juba pea terve kuu ja kooliellu sisse elanud, üksteisega tuttavaks saanud ja täielikult õppimise lainele lülitunud. Loodan, et see sära, positiivsus ja ühtehoidvus püsib kõigis kuni õpiaastate lõpuni ja kandub ka tulevasse tööellu. Soovin kõikidele kadettidele kaunist õppeaastat!

T uVdeernbgi si l ea h u et kRüel g 2

Miks valiti õppimiseks PPK? S

oov riiki teenida ei teki üle öö. Inimesel, kes on otsustanud oma elu siduda riigi kaitsmisega, on patriootlik maailmavaade, vankumatu sihikindlus ja missioonitunnetus, millega ta loodab kuritegevusele ja ebaõiglusele vastu astuda. Näiteks politseikadett Mihhail kutseõppest ütles, et teda ajendas PPKsse õppima asuma siiras soov oma tulevikuerialal inimesi aidata. Küsitlesime ka teisi noori PPK kadette. Uurisime neilt, millised on peamised põhjused, miks nad valisid õpinguteks just PPK. Kõige rohkem toodi välja seda, et õpingud PPKs ühendavad endas nii vaimse kui füüsilise tegevuse, õppetöö on mitmekülgne ja pole ohtu sattuda halli rutiini. Positiivne on see, et meie akadeemia pingutused edendada sisekaitselist eelkoolitust kannavad vilja, sest seal tekkis nii mõnelgi esmakursuslasel huvi tulla PPKsse õppima. Lisaks sellele täheldati, et koolil on hea maine.

Otsus tulla PPKsse võib areneda ka sõpraderingis. Kaks sõpra Karl ja Sander tegid üheskoos otsuse astuda kutseõppesse politseiteenistuse erialale. Selline mõte tekkis ka Ülol, kuid tema sõber hüppas viimasel hetkel alt. Õnneks oli Ülo nii suurt tahtmist täis, et ta otsustas selle koolitee üksi ette võtta. Julgustust tulevikuks annab koolile ja sisejulgeolekule see, et osa kadettidest on juba lapsepõlvest peale unistanud politseinikuks või piirivalvuriks saada. Rasmus piirivalveõppest on pärit Peipsi äärest, kus tal on olnud põgusaid kokkupuuteid piirivalvega, millest tekkiski mõte piirivalvuriks õppida. Mõnda kadetti on inspireerinud edukas tuttav või sugulane, kes juba karjääriredelil kõrgel astmel töötab. Seega pole koolil õpilastepuudust vaja karta, sest alati on noori, kes on valmis riigikaitsesse panustama. Kaaskadette küsitlesid Sander Promm ja Heleni Puusemp

Kalev Õiger Paikuse kooli õpperühmast PtS130

september, kell hakkab saama neli. 25 noort ja hakkamist täis kadetti seisab politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli peaukse ees rivis. äev algas neile varakult Pärnu koolide ümbruses ülekäiguradasid ja liiklust jälgides, sellegipoolest kibelevad kõik nüüd juba bussi, mis viib Murastesse. Seal saavad nii politsei- kui ka piirivalve suunal õppivad kadetid instruktaaži järgnevaks päevaks. Kuigi eelseisev operatsioon on kadettidele enneolematu võimalus, tähelepanu- ja jõuproov, tõmbab kolledžidirektor Aivar Toompere olukorra tõsist meeleolu alla sõbraliku soovituse-

Oleg Baranov ja Hans Univer õpperühmast PtS130

aas tulid meid külastama ning meiega võistlema kahe naabri, Läti ja Leedu piirivalvekadetid. eie ülesanne oli neile tutvustada akadeemiat ja kohalikku elu. Kui vanema kursuse õppurid on sarnaseid ülesandeid varemgi saanud ja suhtusid külaliste vastuvõttu tavaliselt, siis esimene kursus oli nende tulekust kergelt elevil. See ju neile esimene kord, kui nad said naaberriikide kolleegidega tutvuda ja suhelda. Mis algul tundus vanematele kursuslastele kohustusena, muutus hiljem lõbuks ja selle lõppedes oli isegi na-

SEPTEMBER 2014

Kadetid turvasid USA presidenti

ga hommikuses rootsi lauas tundmatuid mereande mitte süüa. „Teis võivad liikvele minna protsessid, mida on hiljem raske pidurdada,“ lausus Toompere. Ikkagi rõõmsas meeleolus kadetid läksid pärast koosolekut ennast välja puhkama, et olla hommikul tublid ja energiat täis. septembri varahommik. Madala udu järgi võib oletada, et tuleb soe päev. Kõik operatsioonil osalevad kadetid jagati juba eelneval õhtul nelja gruppi, millest esimene lahkus Murastest päikesetõusul, et tagada kord Swissoteli perimeetril, kus Barack Obama end virgutas. Kadette tervitab veel

hommikulgi Paikuse kooli direktor ja õppejõud, seejärel ootab neid Tallinki hotell ja maitsev hommikusöök. Neljas grupp sai aga pikemalt und nautida Murastes. Tallinki hotellis saavad neli gruppi jällegi instruktaaži, kuigi arvestades Murastes tehtud juhenduse põhjalikkust oli tegu peamiselt info kordamisega. Olulisena jäi kõlama: „Keegi ei hoia käsi taskus ega vesti vahel ja vormi kantakse korrektselt!“ Meie õnneks puudusid hotelli hommikusöögilaualt värsked mereannid. Paikuse kooli kadettidest moodustatud kaks rühma saavad lõpuks tööle asuda. Esimene grupp

viidi Stenbocki maja ümbrusesse tagamaks Eesti valitsuse ja USA presidendi kohtumise turvalisust ning teine rühm Solarise keskuse perimeetrile. Hoolimata meedias kõlanud hoiatustest peab elu linnas edasi minema ja uudistajaid on palju. Ka politseinikke on lõputult paljudest eri üksustest. Noored ja hakkajad kadetid peavad ennast viisakalt ja eeskujulikult üleval, nii postidel olles kui tänavatel patrullides. Sellest andis märku ka linlaste suhtumine, sest meeleldi küsiti infot just meilt. Ja siis … liiklus suletakse ja sealt see tulebki – presidendi kolonn. Kiired pilgud ümbrusele, uudistavatele inimestele, õnneks ei midagi ohtlikku. Seda võib öelda pea kogu ürituse kohta. Presidendid mitmest riigist ja meie kõrgeim külaline Barack Obama said turvaliselt tuldud ja mindud. Kuigi ressurssi oli palju ja korraldus äärmiselt keeruline, oli operatsioon edukas, sest jõudu keegi kasutama ei pidanud. Nii Paikuse kui ka Muraste kadetid said juurde hulga kogemusi ja oskusi nii suurel politseioperatsioonil osaledes ja kodanikega suheldes. On aeg sõita tagasi kooli ja pühenduda õpingutele. Üks on kindel – president Obama visiit Eestisse jääb kõigile pikaks ajaks meelde.

Sportlik sõpruskohtumine tuke kurb, et võistlused said läbi ning kõigil oli aeg koju naasta. Ka esmakursuslased jäid visiidiga rahule, väites, et ootavad juba järgmist korda, mil saab külalisi vastu võtta ja neile head võõrustajad olla. Jõudu katsuti kokku kolmel alal – takistuslaskmises, vigursõidus ja minijalgpallis. Väikese boonusena lisandus veel koolijuhtide laskevõistlus, milles osales ka kolledžidirektor Aivar Toompere. Enamus võistlustest olid suhteliselt pingelised, kus arvesse läks iga sekund ja punkt. Ainuke erand oli minijalgpall, kus Läti võistkond demonstreeris ääretult head meeskonna-

tööd, võites kahte teist meeskonda vähese vaevaga. Eesti meeskond sai esikoha takistuslaskmises, kahel teisel alal jäädi seekord aga kahjuks teiseks. Ka juhtide laskevõistlus läks sama rada pidi – Läti esimene, Eesti teine ja Leedu kolmas. Viimasel päeval enne autasustamist otsustasime teha meie külalistele väikese ekskursiooni Pärnu linnas. Käisime rannas, kus nautisime merevaadet ja tegime pilte, lisaks käisime vana postivärava juures, kus inimesed puhkasid jalgu ja nautisid meeleolu. Lõpetuseks enne autasustamisele minekut viisime külalised Kaubamajakasse, kus

igaüks läks oma rada, et endale midagi eestipärast kaasa osta. Siis sõitsime Paikusele tagasi, et osaleda autasustamisel ja jätta külalistega hüvasti. Meie naabritele meeldis Eestis väga: nad rääkisid pikalt, kuivõrd ilus on meie maastik ning mõnus ja soe on meil koolielu. Mõni mainis, et kui saaks, siis käiks siin tihedaminigi. Ei tundunud olevat kedagi, kes poleks nautinud nende paari päeva jooksul aset leidnud sõbralikke võistlusi, koosistumisi, vestlusi ja saunatamist. Võib öelda, et visiit õnnestus nii nende kui meie jaoks.

Poola Tuletõrjeakadeemia visiit V

äike-Maarja päästekooli külastasid 17.–23. augustini Poola Tuletõrjeakadeemia (The Main School of Fire Service) 25 kadetti ja 3 instruktorit. isiidi eesmärk oli võimalikult efektiivselt ja tulemuslikult kasutada meie päästekooli praktilise õppe võimalusi. Ühe olulise aspektina rõhutasid külalised asjaolu, et kadetid omandaksid visiidi käigus teadmisi ja kogemusi, mis tuleksid nende tulevases töös kasuks. Eestis veedetud ajaga said Poola kadetid Väike-Maarja harjutusväljakul ja simuleerimiskeskkondades harjutada inimeste päästmist deformeerunud sõidukist, põleva sõiduki ja gaasitulekahjude kustutamist, katusekonstruktsioonide avamist, ukselukkude avamist huligaani tööriistaga, suitsusukeldumist külmsuitsu- ja lahtise tule simulaatoreis ning infrapunakaamera abil

Vadim Ivanov, päästetööde õppetooli juhatajakutseõpetaja otsimist piiratud nähtavusega kuumas keskkonnas. Lisaks intensiivsele harjutusja õppetööle leidsid külalised aega külastada 20. augustil Tallinna, kus tutvuti meie pealinnaga ja osaleti Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva tähistamisest. Külalised jäid reisiga ning päästekooli pakutud tingimuste, harjutuste ettevalmistamise, koolitamise ja instrueerimisega väga rahule. Oma tagasisides tõid külalisakadeemia esindajad välja, et meie praktilise õppe tingimused on tasemel ja meie personal väga abivalmis ning nende kadetid omandasid hulga uusi aspekte nii tulekahjude kustutamiseks kui ka tehniliste päästetööde korraldamiseks.

Juhtide laskevõistlus.

Alina Gavrijaseva foto

Huvitav valikainekursus

Eesti võistkond.

Hannes Lember, PtS122

25.

augustist kuni 5. septembrini kestis Murastes merepääste ja reostustõrje valikainekursus, milles osalesid PPK 3. kursuse kadetid. ursusel tutvustati meile kõiki reostustõrje vahendeid, mida Eestis kasutatakse. Kuna selle aasta veebruaris jõudis masuudireostus Muraste rannale, siis käisimegi tunni raames selle reostuse jälgi otsimas. Enamus saastast on küll ära koristatud, aga ikka oli võimalik kivide pealt ja liiva seest üksikuid reostusjälgi leida. Merepäästeaine õpetas, kui-

Kristjan Reppi (PtS122) foto

Sirle Kodasma foto

das inimest vajadusel veest päästa ja ennast kaitsta uppuja vastu. Selleks panime selga päästekostüümi ja tegime vees erinevaid harjutusi. Näidati, kuidas grupis olles merel hädaolukorras hakkama saada ja kõik koos rivis ujuda. Tutvustati päästeparve, mille ise avasime ja millega harjutusi tegime. Kahjuks ei saanud kogeda veest päästmist helikopteri abil, sest see oli sel päeval hõivatud. Kokkuvõttes oli huvitav valikainekursus. Omandasin palju eluks vajalikku, näiteks kuidas merehädas hakkama saada ja mitte oma võimeid üle hinnata. Soovitan kõigil PPK kadettidel, kel võimalus on, sellisel valikainekursusel osaleda.

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

SEPTEMBER 2014

Ly Sari, personalidirektor

2013.

aasta Sise- ja Rahandusministeeriumi vahelisteks eelarveläbirääkimisteks valmistumisel püüdsime leida argumente ja fakte Rahandusministeeriumilt lisaraha taotlemiseks, et kehtestada meie töötajatele motiveeriv töötasu. Kui tugitöötajate tasude kohta on võimalik saada statistikat ja võrdlusandmeid, siis õppejõudude palkade kohta andmed puuduvad. Mingil määral saame oma eriteenistujate vastavaid näitajaid võrrelda ametite analoogsete ametikohtade palkadega, kuid see pole ikka see. Nii otsustasingi külastada meie koostööpartnereid ja uurida otseallikast, kuidas neil kujuneb akadeemilise personali töökoormus ning mille eest ja kui palju õppejõududele makstakse.

t saada laiem ja mitmekülgsem ülevaade, külastasin nii üli- kui kõrgkoole, isegi välismaal käisin ära. Oma panuse uuringusse andsid Saksamaa Politseiülikool Münsteris (DHP), Laurea rakenduskõrgkool (Laurea), Tallinna Ülikool (TLÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Tallinna Tehnikakõrgkool (TTK), Eesti Lennuakadeemia (ELA) ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused (KVÜÕA). Kas meil on kolleegidelt ka midagi õppida? Sissejuhatuseks võin öelda, et süsteemid, alustades juba nõudmistest õppejõududele ja nende hindamisest ning lõpetades töö planeerimise ja tasustamisega, on koolides erinevad. Suurtes ülikoolides on õppeüksused autonoomsed ja tervikülevaadet koormuste ega tasude kohta tsentraalselt ei koguta. Alati on olnud ja ilmselt ka jäävad erandid, kuid neil ma selles ülevaates ei peatu, pigem olen kirja pannud selle, mida reegliks peetakse. Välismaal ja Eesti suurtes ülikoolides on õppejõu amet au sees. See võimaldab tööandjal seada

Verbis aut Re

hõivamisel ka kõrgeid nõudmisi. Kui Eesti koolides läbivad õppejõud teatud perioodi (3–5 aastat) tagant hindamisprotsessi ja nende lepingud on reeglina tähtajalised, siis DHP ja Laurea kooli õppejõud läbivad hindamise (arenguvestluse vormis, kus mh analüüsitakse ka õppuritelt laekunud tagasisidet) küll igal aastal, kuid püsivad ametis seni, kuni ise soovivad. Alates uuest aastast muutub Eesti haridusmaastiku seadusandlus ja sellest tulenevalt hakkab muutuma töösuhte praktika, st tähtajalised töösuhted jäävad kehtima vaid seal, kus töö iseloom on ajutine. Meie akadeemia on uuritavatest ainus kool, kus õppejõu koormus planeeritakse EAPdena. Kõikides eelmainitud koolides käib arvestus tundides. Valdavalt on tööga planeeritud maht 1600 astronoomilist tundi õppeaastas, ca 40 nädalat. Eestis ja Soomes kestab õppejõudude puhkus reeglina 56 kalendripäeva, ca 8 nädalat. Kuigi aastas on 52 nädalat, siis tööandja jätab reeglina täis planeerimata ca 4 nädalat (160 tundi). Erandiks on KVÜÕA, kus õppejõud saab puhkust 35+10 kalendripäeva. DHPs on puhkus 30 tööpäeva, ca 42 kalendripäeva. Samas lähtutakse tööde planeerimisel pea kõikides koolides 1600 tunnist. Laureas võib õppejõul täis planeerida 1800 tundi ja sel juhul on 200 tundi lisatasustatud (12,5%). KVÜÕAs võib lisatasuta täis planeerida kuni 1750 tundi. Kui siiani on EAP meie jaoks valdavalt tähendanud kontakttundide hulka, ulatudes 6 akadeemilisest tunnist kaugõppes kuni 24 tunnini kutseõppes, siis sel aastal tõime esmakordselt ühe arvestuse alusena ka EAP ja astronoomilise tunni seose: 33 EAP = 1600 tundi, ehk 1 EAP = 48,48 tundi. Põhjuseks oli asjaolu, et rektor sõlmib töölepingu astronoomiliste tundide peale (40 tundi nädalas), samal ajal töö-

Millisel koolil on kõige parem koormuste ja tasude süsteem? koormus kujuneb õppejõududel EAPdest (alates 2014./2015. õppeaastast 33 EAPd). Eelmistel aastatel on õppejõudude koormused kõikunud 30 ja 36 EAP vahel, kusjuures on olnud aastaid, kus normi 30 EAP ületamine on toonud lisatasu. Samas ootasime lõppenud õppeaastal oma akadeemiliselt personalilt ilma täiendava tasuta tööd kuni 36 EAP ulatuses. Kuidas me siis jõudsime 33 EAPni? Üheks argumendiks olid õppejõudude endi ettepanekud – ﬁkseerida kindel ja ühtne (enamike üksuste seisukoht, kuid oli ka erandeid) EAPde maht. Teise tõendina analüüsisin eelmise õppeaasta reaalseid mahte üksuste kaupa – vaatlesin, kui paljud õppejõud said koormuse täis ning kui paljud ja mil määral selle ületasid. Kolmanda kaalutlusena uurisin, kuidas ja kui suures ulatuses planeerivad teised koolid oma akadeemilise personali töökoormust. Kuna osa koole palus numbrite esitamisel anonüümsust, siis alljärgnevas tabelis (vt tabel 1) on tuvastatav ainult Sisekaitseakadeemia. Kooli 8 puhul on toodud akadeemilise personali kontakttundide mahud vastavalt õppejõu tasemele, ehk kutseõppes on toodud õpetaja kohustuslike kontakttundide maht ning vastavalt kõrghariduses lektori ja magistriõppes dotsendi maht. Vastavad andmed on teisendatud SKAga võrreldavaks. SKA puhul on arvestatud, et 30 EAPd sisaldab ainult õppetööd. Kui koormus koosneb ainult õppetööst, siis on SKA andmed teistega võrreldavad, v.a kutseõppe osas. Siit tuleb välja EAP- ja tunniarvestuse esimene erinevus. SKA mahud on toodud päevaõppe kohta (kõrg-

hariduses 12, kutses 24 ja magistris 6 tundi). Kui SKA õppejõud viib läbi loengut kaugõppes, on meie puhul kohe pilt teine, ehk normkoormuse sees antavad kontakttundide mahud vähenevad. Teise erisusena võib välja tuua fakti, et SKA 30 EAPd sisaldavad endas lisaks õppetöö läbiviimisele ka nö asendustegevusi, ehk lõputööde juhendamisi, retsenseerimisi, teadus-, arendus ja loometegevust, erialaringi juhendamist, uurimisgrupi juhtimist jms. Teiste koolide puhul lisanduvad need tegevused kontakttundidele, ehk siis loengute läbiviimise maht on suhteliselt jäigalt ﬁkseeritud. Parema arusaadavuse huvides toon siin järgmise näite: kui SKA õppejõud kirjutab ühe artikli (ETISe 1.3 klassiﬁkaatoriga, 3 EAP), annab kahe EAP ulatuses loenguid kaugõppes, juhendab kahte lõputööd (2x0,5 = 1 EAP) ja juhib üht uurimisgruppi (3 EAP), siis muutub kohe ka Tabelis 1 toodud kontakttundide hulk (vt tabel 2). Uuringu tulemusel selgus, et kõikides Eesti koolides kuuluvad

õppejõudude tööülesannete hulka lisaks loengute läbiviimisele enamjaolt samad tegevused, mis SKA töötasustamise korra paragrahvis 18 on loetletud: õppematerjalide koostamine, nõupidamistel ning katsete- ja eksamikomisjonides osalemine, enese arendamine, õppurite nõustamine jms. Osades koolides planeeritakse need tegevused tundide täpsusega õppejõu koormusesse, teistes koolides on need sätestatud akadeemilise personali ametijuhendis. Kui palju üks või teine õppejõud nendesse tegevustesse tegelikult panustab, sõltub igal pool juba konkreetsest inimesest endast. Osades koolides oodatakse õppejõududelt 8tunnist kohalolekut, teistes jälle võimaldatakse akadeemilist vabadust. Töötasustamine on eri koolides samuti erinev. Esialgu ei ole otstarbekas hakata artiklis konkreetseid palganumbreid välja tooma, kuid huvilised saavad antud uuringu tulemuste ülevaadet kuulata vestlusringis. Siinkohal tooksin esile mõned olulised aspektid. Reeglina on vertikaalne hierarhiline tasude süs-

teem kõigile tuttav ja näib loogiline (kõige madalamat palka saab õpetaja ja kõige kõrgemat professor). Osades koolides on aga olemas ka horisontaalne, ehk eri valdkondade sama positsiooni õppejõudude palkade erinevus on sätestatud juba norm-dokumentides. Näiteks on nii Eestis kui välismaal „pagunitega“ õppejõududel kuni 30% kõrgem palk kui ilma paguniteta. Osades koolides sõltub õppejõu palk õpetatavast valdkonnast ja ka siis võivad erinevused ulatuda kuni 30%ni, ehk lektor ühel erialal saab kuni 30% kõrgemat tasu kui lektor teisel erialal. Me võime alati nuriseda üksikute nüansside kallal, kuid mind jäi valdama arusaam, et igal koolil on oma süsteem, mis rohkemal või vähemal määral moodustab terviku. Alati saab süsteemi täiustada ja parendada, kuid üksikute näidete ja erisuste ülevõtmise tagajärjel ei pruugi moodustuda enam tervikut.

Tabel 1. Töö- ja kontakttundide maht eri koolides (ainult loengute läbiviimine). SKA Kool 2 Kool 3 Kool 4 Kool 5 Kool 6 Kool 7 Kool 8 Töötunnid õa-s

1 600

1 560

1 600

1 704

Kontakttunnid kõrgharidusõppes

360

320

300

648

500

Kontakttunnid kutseõppes

720

400

300

288

448

Kontakttunnid magistriõppes

180

320

648

200

224

Tabel 2. Kontakttundide maht erinevates koolides (loengute läbiviimine, TAL jm tegevused) SKA Kool 2 Kool 3 Kool 4 Kool 5 Kool 6 Kool 7 Kool 8 Kontakttunnid kõrgharidusõppes

268

320

300

648

500

300

288

Kontakttunnid kutseõppes

528

400

448

Kontakttunnid magistriõppes

138

320

648

200

224

Nüüdistehnoloogia õppetegevuses Akadeemial 2 uut koostööpartnerit S Riina Kroonberg, ÕSKi lektor

isekaitseakadeemias koolitatakse teadupärast ametnikke riigi siseturvalisuse eest vastutavate ametite jaoks. Töö, mida need ametnikud teevad, on vastutusrikas ning eeldab laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi. Koolis omandab õppur tööks vajalikud baasteadmised, mis aitavad erialases töös toime tulla. n üldteada, et üksnes õpikutarkusest ei piisa, et tööks vajalikku ja sealhulgas praktilise eluga ühtivat oskusteavet omandada. Meie rakendusliku suunitlusega akadeemias tuleb õppuritele anda teadmisi ja oskusi, mis aitaksid neil tulevases töös edukalt hakkama saada. Praktiline suunitlus eeldab õppeprotsessis enam läbi viidavaid tegevuspõhiste oskuste arendamist. Sealjuures on oluline, et õpe oleks võimalikult erialakeskne. Kõik siseturvalisuse valdkonnad on võrdselt olulised ja tähtsad, mis tähendab, et kõikidele neisse valdkondadesse õppe järel tööle asuvatele ametnikele tuleb anda kõige nüüdisaegsem haridus.

Meie akadeemia on suhteliselt heas seisus, sest meil on väga hea ja kaasaegne õppetehnika, tehnoloogia, õppeklassid ja tehnoloogid – kõik vajalik, et pakkuda kaasaegset õpet. Seega õppejõuna kasutangi kooli vastavaid võimalusi ja nii algatasin idee virtuaalse e-õppeobjekti loomiseks. Selleks koostasin kaasuspõhise õppeülesande, mille sisuks on tulekahju korteris ning õppuri ülesandeks teostada sündmuskoha vaatlus ja kanda vaatlustulemused protokolli. Eesmärk on kaasuspõhise spetsiiﬁlise sündmuse olustikku ja kaasuvate elementidega kirjeldust kujutada virtuaalselt. See meetod tagab õppurile võimaluse harjutada sündmuskoha vaatlemist, koguda sündmuskohalt vajalikke tõendeid ja kogu tegevust korrektselt protokollis kirjeldada. Vastava tehnika abil kujundasime kaasuslegendile vastava toa koos sündmuse asjaoludele vastava olustiku ja esemetega. Õpiobjekti tehniline teostus võimaldab õppuril harjutada sündmuskoha vaatlemist seni kuni tekib vajalik kindlustunne. Lisaks praktilisele kogemusele eeldab vaatlus kindlasti ka eelnevate teo-

reetiliste teadmiste omandamist. Ilma teoreetilise alusvundamendita ei saavuta õppur piisavalt head tulemust. Loodud õpiobjektil on seega mitmetahuline väljund – esmalt peab õppur endale teooria selgeks tegema, ilma milleta pole praktilise tegevuse tulemus saavutatav. Seejärel on õppuril võimalus omandatud teoreetilisi teadmisi rakendada praktikasse ja vajadusel seda korrata kuni tekib vajalik kogemuspõhine tulemus. Selline õppeprotsess on huvitav ja kaasaegne ning ilmselgelt ka õppuri jaoks enam oskusteavet andev meetod. Õpiobjekti idee teostusele andsid oma osa Marek Link ja Liisa Laid InHTKst, kes aitasid virtuaalselt sisustada tarviliku atribuutikaga toa. Kogu sündmuse olustiku koos pisimate detailideni välja aitas sekundhaaval kokku monteerida Vaiko Mäe ÕOst. Kõigi nende abi õpiobjekti valmimisel oli tänuväärse osatähtsusega. Lisaks õpiobjekti loomisel osutatud abile aitasid Marek ja Vaiko ka selle artikli valmimisele kaasa, Marek lisas omapoolse kommentaari ja Vaiko fotod. Marek Linki kommentaar: Kui eelmise sajandi lõpul jagune-

sid õppijad oma õpistiilide eristuses enam-vähem võrdselt visualistideks, auditivistideks ja kinesteetikuteks, siis viimase aja uuringud näitavad, et tulenevalt tehnoloogia ja informatsiooni kättesaadavusest on oluliselt kasvanud visuaalsete kinesteetikute hulk. Uus generatsioon ei tule kooli selleks, et saada infot, vaid pigem otsitakse kogemust. Riina julge katsetus on oma teostusloogikalt ja metoodikalt just see, milleks 21. sajandi eõpe peaks kujunema – see on kasulik, huvitav, kohest tagasisidet pakkuv ja hämmastavalt visuaalne. Meie akadeemia on hetkel ümber vaatamas oma e-õppe arendusstrateegiat ja minu arvamus just Riina loodud õpiobjekti näitel on see, et selge suund tuleb võtta kaasproduktsioonile ehk hea ja nüüdisaegne õppetoode vajab tugevat sisulist kompetentsi, metoodilist terviklikku arendust ning parimaid õppetehnoloogilisi vahendeid ja lahendusi. Kui oleme parimad, siis meie õppijad väärivad parimaid lahendusi. Võimalused ja tingimused selleks on SKAs loodud, julgustan ka kõiki teisi katsetama ja proovima.

Marie Kukk, avalike suhete spetsialist

12.

septembril sõlmis akadeemia koostöölepingu kahe uue koostööpartneriga – Narva Kesklinna gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe gümnaasiumiga. Akadeemia rektor ja koolide direktorid kirjutasid koostöölepingule alla, et laiendada Narvas senisest enam sisekaitselist koolitust. epingute allkirjastamise järel tervitas rektor Lauri Tabur uusi partnereid, sõnades, et sisekaitselise eelkoolituse laiendamine Narvas on akadeemia panus turvalisuse ja kodanikutunde tõstmiseks Ida-Virumaa noorte hulgas. „Kuna meie õppekavad on kooskõlas vabatahtliku päästja ja abipolitseiniku õppekavadega, siis tagavad need koolituse läbinud õpilasele võimaluse saada ametlikult oma kodukohas tubliks vabatahtlikuks,“ ütles L. Tabur. „Samuti on Narva õppurid oodatud ka akadeemiasse õppima,“ lisas ta.

Rektor Lauri Tabur tänas Narva Linnavalitsust aktiivse panustamise eest sisekaitselisse eelkutseõppesse, sest mitte kõigis Eesti piirkondades ei ole see panus nii tunnetatav. Lepingu pidulik allkirjastamistseremoonia viidi läbi Narva Linnavalitsuse ruumides, selles osales ka Narva linnapea Eduard East. Narva linnapea rõhutas enda kõnes omakorda, et linn on huvitatud igast tegevusest, mis aitab kaasa eestluse, kodanikuteadvuse edendamisele Narvas ja seetõttu toetab linn jätkuvalt meie initsiatiivi Narva õpilaste sisekaitselisel eelkoolitusel. Sellest õppeaastast on akadeemial Narvas 4 partnergümnaasiumit ja ühendrühmas asub õppima 32 õpilast. Narvas õpib sel aastal kolmes gümnaasiumiastme klassis kokku 78 õpilast eelkutseõppe rühmades ja esimesed eelkutseõppe täismahus läbinud lõpetavad 2015. a kevadel.

Pildil (vasakult): Narva Pähklimäe gümnaasiumi direktor Tatjana Zarutskihh, akadeemia rektor Lauri Tabur ja Narva Kesklinna gümnaasiumi direktor Anna Zubova.

Verbis aut Re

Spordipäev akadeemias J

uba kolmandat aastat pidasime akadeemias kogu õppurkonda haaravat spordipäeva. rossijooksus tulid akadeemia meistriks Martin Nassar (FK) ja Laura Lillepuu (PPK). Meestest järgnesid Bogdan Kovaljov (FK) ja Martin Meeksa (PPK) ning naistest Sandra Schmidt (FK) ja Katrin Väli (töötaja). Lamades surumise minivõistluse võitsid Aleksandr Malkov (surus 72 korda 60% kehakaalust) ja LauraLisett Lepp (surus 100 korda 40% KKst; mõlemad PPK), neile järgnesid meestest Rene Jaanus (JK) ja Ilja Nikitin (PÄK) võrdse 70 kor-

dusega ning naistest Laura Lillepuu 63 ja Stefani Korman (PPK) 35 kordusega. 200 m sõudmises jagasid esikohta Sander Seilenthal ja Sander Kaasik (mõlemad PÄK) ajaga 29,6, kolmandaks tuli Albert Setškov (JK; 30,8). Naiste parim oli Marite Einland (PPK) ajaga 37,6, järgnesid Laura Tšernova (FK; 38,7) ja Renne Merilo (PÄK; 39,2). 500 m wattbike’i sõidus võidutsesid Simo Jaanipere (PÄK) ajaga 26,97 ja Renne Merilo (34,13). Meestest järgnesid Hannes Lember (PPK; 28,63) ja Einri Pärn (PPK; 29,24), naistest Eleri Kontkar (PPK; 35,99) ja Stella

SPORT Polikarpus (töötaja; 36,23). Jooksukrossi üldvõidu sai ﬁnantskolledž, teiseks tuli PPK ja kolmandaks päästekolledž. Kokku oli jooksu- ja kõnnirajal 173 akadeemia kadetti ja töötajat. Spordipäeva teisel poolel said huvilised kuulata Katre LustMardna loengut vigastuste ennetamisest ja proovida keha pidevas istumisasendis olemisele tasakaalustamiseks mõeldud harjutusi ning kui eelmistel aastatel olid akadeemia perega kohtumas käinud meie vilistlased Heiki Nabi ja Allar Raja, siis seekord oli tippsportlasest külaliseks Pirital elav kettaheitja Gerd Kanter. Loosiauhindadega toetasid spordipäeva Pirita Seikluspark, Tallinna Teletorn, Tallinna Botaanikaaed, Pirita Sügisjooks, SKA Spordiklubi ja Tallink Hotels.

Naiste krossijooks. Pildil esireas hilisem esikolmik, kellest võitjaks tuli Laura Lillepuu PPKst (nr 38).

L Ü H I D A LT

Gerd Kanter jagas pärast esinemist soovijaile autogramme.

Juuni lõpus peetud Eesti üliõpilaste suvemängudel Käärikul sai akadeemia 4. koha. *** Septembris Ida-Virumaal peetud politsei jooksukrossil võitis noorte naiste arvestuses esikoha Kelly Nevolihhin. Esimeseks tuli ka PPK teatevõistkond, kuhu kuulusid lisaks veel Kristjan Koskinen, Martin Meeksa ja Andres Tamm. *** Septembrikuu vältel oli akadeemia inimestel Tallinnas, Paikusel ja Murastes võimalik tutvuda Eesti politseispordi näitusega. Näitus ringleb mööda Eestit politsei spordiliidu 10. aastapäeva puhul, sellel on stendidena väljas ajalooline ülevaade politseispordist, samuti sisaldab väljapanek nii Eesti kui ka rahvusvaheliste võistluste auhindu ja spordiklubide meeneid.

Jõustruktuuride IV spordimängud A ugusti lõpus võistlesid Tartus jõustruktuuride sportlased. Akadeemia edukaim oli Kelly Nevolihhin PPKst 6 km krossijooksu, 100 m ja 800 m jooksu võiduga ning kaugushüppe 3. kohaga.

Annika Lall võitis N40+ vanuseklassi sisesõudmise ja oli teine lamades surumises. Svea Pohla ja Epp Jalakas võitsid mõlemad oma vanuseklassis kaugushüppe ning olid kolmandad kuulitõukes.

ärtsikuu „Verbises“ kirjutas justiitskolledži kadett Eveliine Erm pärast ametkondliku stipendiumi saamist, et see stipp annab nüüd talle võimaluse sõita Norrasse ja osa

Laura-Lisett Lepp tuli esikohale lamades surumises naiste absoluutkaalus, Grigori Tatarin –85 kg meeste seas. Üldarvestuses sai meie akadeemia võistkond 5. koha.

võtta fjordide jooksust Bergenis. See on tal nüüd tehtud ja kuidas tal seal läks, annab ta allpool lühidalt teada:

Killuke akadeemiat Bergenis Olles ainuke ja läbi aegade vist ka esimene eestlane Bergeni poolmaratonil Norras, soovinuks ma loomulikult palju suuremaid tegusid teha, kui seda oli tagasihoidlik 11. koht oma vanuseklassi 28 osaleja seas. Siiski pakkus samavõrd rahuldust teadmine, et andsin oma parima isikliku rekordi uuendamisse. Igatahes võib öelda, et kunagi pole hilja... Eveliine Erm, justiitskolledži kadett

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee

SEPTEMBER 2014

Akadeemia naiskond taas esikohal

Päästjate iga-aastasel kõrghoone kuninga trepijooksul sai naiskondadest teist aastat järjest esikoha pääs-

tekolledži tiim, kes tõusis ligi 22kilogrammise päästevarustusega Viru hotelli 22. korrusele ajaga 21.35,9.

SKAs sirguvad kõrghoone kuningannad

“K

õrghoone kuningas” on trepijooksuvõistlus, mida Päästeameti vedamisel peetakse juba alates 1999. aastast. Teist aastat järjest osales selles ka meie akadeemia naiskond, mis tänavu koosnes eranditult päästekolledži töötajatest ja kadettidest.

õiks ju arvata, et naiskond treenib päevast päeva, et aasta pärast võistlustel jälle esirinnas olla, aga tegelikult on asi hoopis teisiti. Meie naiskonna kapten Ülle Jõessar on iga päev klassi ees ja õpetab tulevasi Häirekeskuse töötajaid. Samas tuleb tunnustada tema jooksuarmastust, sest ta osaleb poolmaratonidel ja Päästeameti korraldatavatel rogainidel (orienteerumine ja jooksmine ning see kõik öösel). Mina istun päevast päeva laua taga ning tegelen praktikate dokumentatsiooni ja organiseerimisega. Kadettidest olid viimasele võistlusele kaasatud Renne Merilo, Mariann Mäeots ja Kristina Vennikas, kusjuures Renne ja Mariann võistlesid esimest korda. Kui palusin üliõpilastel oma mõtteid ja tundeid sellelt trepijooksult paberile panna, siis sain sellised kirjutised: Kristina: „Lõpuks 14.10 võtsin omale roobad ja hingamisaparaadi. Kui riided seljas ja hingamisaparaat üle õla pandud, hakkasin sees ärevust tundma. Võistkonnakaaslane Ülle soovitas mul enne võistlust sooja teha, kuid kahjuks ei võtnud ma ta nõu kuulda. Startisin üpriski kiire

jooksuga ja juba 4. korrusel kirusin end, et sooja ei teinud – jalad tundusid rasked ja paistis, et kulutan ülesminekuks üha enam energiat. Kui seni astusin üle ühe astme, siis umbes 9. korrusel hakkasin astuma igale astmele. Nii tundus, et ma nagu ei liigugi enam edasi, aga samas kuulsin juba 14. korruselt hõikeid, et ainult natukene veel, siis saad juua. Samm kiirenes pisut pärast veelonksu joomist, kuna õhk oli väga kuiv! Hindasin, et üle poole maa on tuldud ja hakkasin jälle üle astme ronima. Enesetunne läks nüüd iga sammuga paremaks. 19. korrusel elati mulle kaasa kuni lõpuni välja. Üles jõudes oli meeletult palav, janune, aga hea tunne. Osalen kindlasti ka järgmisel aastal.“ Renne: „Ülesanne oli parajalt raske, õhkkond üritusel mõnus ja kogemus väga meeldiv. Kuna osalejad olid valdavalt päästetöötajad, siis olid jutud ja naljad omavahelistes suhetes. Tore, et sellist üritust korraldatakse ning meie päästjaid ja nende füüsilist võimekust hinnatakse. Ootan juba järgmise aasta üritust, et ennast ja oma kooli veel paremate tulemustega esindada.“ Mariann: „Kõrghoone kuninga

Päästekorralduse õppetooli juhataja Ülle Jõessar sai individuaalarvestuses 3. koha ajaga 3.34,9.

Kairi Pruul, PÄKi tasemeõppe juhtivspetsialist võistluse võiks iga päästeteenistuja läbi teha. Esiteks juba selleks, et tajuda, kui raske on päästja töö ainuüksi füüsiliselt kuskile kohalejõudmise poolest. Teiseks suudab ilmselt iga jooksja ikka ja jälle imestada, kuidas trepist üles minemine nii suurt füüsilist pingutust nõuda võib ning sellest teadmisest hoolimata end esimest või mitmendat korda ületades viimasele korrusele jõuab, et hingamisaparaat seljast ja kiiver peast visata. Mina kuulusin nende hulka, kes läbis trepijooksu esimest korda elus. Minu puhul lühikeseks jäänud etteteatamisajast hoolimata tõestasin, et meeskonnavaimu ja tahtejõu abil on kõik võimalik. Õnneks sattus esimeseks vallutuseks kõrghoonejooksu mõistes madal hoone, tänu millele sain juurde indu ka edaspidi jooksul osalemiseks. Kindlasti oli edaspidiseks tugevaks motivaatoriks ka asjaolu, et meie akadeemia naiskond suutis tiitlit kaitsta, tulles taas võistkondlikus arvestuses esikohale ning tõestades, et edu saladus peitub mees(nais)konnatöös.“ Jääme lootma, et kaks ilma kolmandata ei jää ja ka järgmisel aastal on akadeemia naiskond platsis tiitlit kaitsmas. Kuigi tuleb mainida, et teise koha võitnud naistest olime kiiremad vaid 10 sekundit, mis tähendab, et peame siiski hakkama trenni tegema.

Spordistipendiumid jagatud

M M

eie akadeemia sügissemestri spordistipendiumi pälvivad Kelly Nevolihhin ja LauraLisett Lepp PPKst ning Kristjan Kosemäe ja Raiko Raag FKst.

aksimummäära ehk 700eurose stipendiumi pälvib hea õppeedukusega PPK kadett ja sportlane Kelly Nevolihhin, kes on sihikindla tööga enda tulemusi parandanud, olles eeskujuks ja kaasajaks ka kursusekaaslastele. Nevolihhin on saavutanud edu 800 ja 1500 m jooksudes, olles neil aladel Eesti meistrivõistluste hõbemedaliomanik. Akadeemiat ja kolledžit esindades on ta võitnud mitmeid auhindu polit-

sei-, üliõpilaste ja jõustruktuuride võistlustelt. Kelly Nevolihhin valiti ka Eesti politsei 2013. a parimaks naissportlaseks. 600eurose semestri spordistipendiumi saab PPK kadett Laura-Lisett Lepp, kes on samuti hea õppeedukusega ja suurte spordieesmärkidega. Lepp on olnud edukas lamades surumise ja jõutõstmise võistlustel, võitnud medaleid nii jõustruktuuride, politsei- ja akadeemia võistlustelt kui

ka SELLi mängudelt. Väiksema spordiaktiivsusstipendiumi said sügissemestriks Kristjan Kosemäe ja Raiko Raag FKst. Kosemäe põhiala on võrkpall ning Raagil jooks ja triatlon. Kogu õppeaja spordistipendiaatidena jätkavad 2. kursusel õpinguid laskja Valeria Koljuhhina, kickpoksija Eduard Kamenski ja laskesuusataja Kristjan Koskinen.

Teadmiseks õppuritele! Põhja-Eesti Rajaleidja keskus (http://www.rajaleidja.ee/pohjaeesti) on kui tuletorn, mis kutsub enda juurde kõiki õppureid, kes väärtustavad oma tulevikku ja on huvitatud edukast randumisest tööturule. Keskus pakub karjääri- ja õppenõustamisteenuseid ning ootab oma tulevikku väärtustavaid õpilasi Tallinna kesklinnas Postimehe majas (Maakri tn 23a). Kui soovid planeerida oma tulevikku või ületada kursilt kõrvale viivaid faktoreid nagu õpimotivatsiooni langus või kadu, õpitulemuste või tulevikuga seotud ärevus ja hirm, suhted ja konﬂiktid kaasõppijate või õppejõududega, stress, ärevus või depressiivsus, siis Rajaleidja keskus saab sulle abiks olla. Meie abi on õppuritele tasuta. Haridustöötajad on oodatud keskusesse küsimustega õppurite õppimise ja karjääri planeerimise toetamise kohta. Kindlat rada kõigile! MEIE JUUBILARE 2. oktoobril saavad PPK haldustalituse majutusadministraator Tiina Lendre, 15. oktoobril PPK sekretär-asjaajaja Hanna-Loore Tiisler ja 25. oktoobril MRO logistik Taivo Talvik 55aastaseks. 3. oktoobril peab PÄKi päästekooli päästekorralduse õppetooli kutseõpetaja Kaire Saage 50. sünnipäeva. TÖÖJUUBILARE 15 tööaastat täitub SJI magistriprogrammi juhil Külli Salustel 5. oktoobril ja ÕO arendusjuhil Merle Tammelal 30. oktoobril. 10 aastat tööd SKAs saab PPK raamatukoguhoidjal Heli Raudnagelil täis 6. oktoobril, FK õppereferendil Ulvi Lahel 9. oktoobril, MRO koristajal Tatjana Nesteroval 16. oktoobril ja PPK korrakaitse õppetooli assistendil vanemkomissar Raimo Kivestel 29. oktoobril.

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee