Verbis aut Re, september 2012

Nr 7 (219)

U

ue õppeaasta avasime tänavu pidulikult reedel, 31. augustil. Eelmisi avaaktusi meenutades vaatasid nii mitmedki kõheldes taeva poole, aga tänavu taevataat meid siiski vihmaga ei karistanud.

Vaid paar päeva rivisammu harjutanud esmakursuslaste rivi sammus politsei- ja piirivalveorkestri marsihelide saatel akadeemia lipuväljakule. Rivistaja Tanel Järvet raporteeris siseminister Ken-Marti Vaherile, kelle tervitusele vastasid kadetid reipa vastutervitusega.

Avaaktuse avanud justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak andis avakõneks sõna akadeemia rektorile Lauri Taburile. Ta õnnitles kõiki akadeemiasse pääsenuid õppeaasta alguse puhul ja lubas, et „/…/ te saate akadeemia lõpetades väga head teadmised sellest, kuidas [riigiametites] hakkama saada ja kuidas neid organisatsioone veelgi paremaks muuta. Aga /…/ teadke, et te olete samas ka õppurid, te olete üliõpilased – nautige seda aega! Teie paljude jaoks on see võib-olla see esimene ja viimane aeg ülikoolipingis istuda ning teadmisi omandada. Võtke osa üliõpilasesinduse tegevusest, võtke osa kõikidest foorumitest, milles kadettidel on võimalik osaleda, ja samas nautige ka elu. Ainult see kadett, kes oskab elu nautida, saab parimaks. Hoidke meie akadeemia lippu kõrgel!“ Tervituskõne pidas siseminister Ken-Marti Vaher. Ta tundis heameelt selle üle, et tänavu alustas õppetööd 442 kadetti, kelle pühendunud näod, mis ministrile avarivistusel vastu vaatasid, tõotavad Eesti sisejulgeolekule turvalist tulevikku. „/…/ Sisekaitseakadeemial on Eesti ühiskonna ees suur väljakutse, sest just siit õppeasutusest me ootame seda eliiti, neid tublisid professionaale, kes asuvad tööle Eesti sisejulgeolekusüsteemis. Nagu ajalugu on näidanud, on nõudmised teile elust tulenev igapäevane praktika, et tulla toime kõikide väljakutsetega, mis teid ees ootavad. /…/ Ma soovin teile, 20. lennu kadettidele, et te peaksite oluliseks Sisekaitseakadeemia väärtusi, et te hoiaksite pea püsti ja loomulikult leiaksite endale väärilise karjääri Eesti riigi teenistuses!“ Uusõppureid tervitas Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juht asekantsler Priit Kama. Ta rõhutas kahte aspekti. Esiteks seda, et meie

SEPTEMBER 2012

Akadeemia 20. tegevusaastal alustas õpinguid tulevane 20. lend

akadeemias õppima asunud on algusest peale ametnikud, mis teeb meie kooli teistsuguseks võrreldes palju teiste kõrgemate õppeasutustega. „See tähendab, et te olete võtnud endale üsnagi konkreetsed kohustused. Te peaksite mõtlema sellele, et teie õppeaeg on suhteliselt lühike võrreldes eesseisva karjääriga riigi ametiasutustes. Kasutage seda õppeaega otstarbekalt ja arvestage, et need lüngad, mis teil võivad koolis tekkida, tuleb hiljem korvata vaid topeltsuure tööga.“ Teiseks rõhutas ta kooli ja riigiametite tihedat koostööd, et pakkuda kadettidele just neid teadmisi, mis neil edaspidi igapäevatööks väga vajalikud on. Samas tuleks kadettidel üsna kriitiliselt suhtuda kas praktika aegu või hiljem tööle asudes neisse ebakõladesse, mida nad riigiametite igapäevatöös kohtavad. „Teie kohus ongi hoolitseda selle eest, et need asjad töökohtadel ka õigeks saaksid.

Seepärast tähendab õppimine alati ka teatud kriitilist suhtumist va-

Tänavune vastuvõtt Nele Teearu, õppeosakonna vanemspetsialist Vastuvõtt 2012.–2013. õppeaastaks oli edukas ja õpinguid on 12el erialal alustanud 442 kõrgharidus- ja kutseõppurit.

Tänavu võeti meie akadeemiasse õppureid 12-le erialale: magistriõppes sisejulgeoleku erialale, rakenduskõrgharidusõppes maksunduse ja tolli, korrektsiooni, politseiteenistuse, politsei- ja päästeteenistuse ning kutseõppes politseiametniku, piirivalvuri, vanglaametniku, päästekorraldaja, päästja ja päästespetsialisti erialale.

Konkursil osalemiseks sai sisseastumisdokumente esitada kas akadeemias kohapeal või kandideerida elektroonselt interneti teel ehk SAISis (Eesti Haridusasutus-

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

tesse Sisseastumise Infosüsteem).

Meie akadeemias teist aastat interneti keskkonnas kestnud vastuvõtt oli edukas – enamik avaldusi esitati SAIS kaudu, lisaks korraldati selle kaudu sisseastuja ja akadeemia vahelisi vastuvõtuga seotud tegevusi. Seda, et elektrooniline keskkond on kooliastujate jaoks kasutajasõbralik ja mugav, leidis kinnitust ka läinud sügissemestril, mil õppeosakond korraldas esmakursuslaste seas elektroonilise küsitluse, milles osalenutest kasutas 66,67% kandideerimiseks SAISi ja 43,75% luges vastuvõtuga seotud infot SAISist.

Avaliku konkursiga täidetavatele õppekohtadele esitati tänavu 1242 avaldust. Enim avaldusi esitati politseiteenistuse erialale (285 avaldust), maksunduse ja tolli eri-

nematesse kolleegidesse, kes võivad olla jäänud kinni vanadesse tavadesse. Soovin teile ja teie lähedastele edu ja jõudu, et te kõik need ootused ellu viia jaksaksite!“ Oma tervitussõnavõtus toonitas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, et tänavused uuskadetid alustavad kooliteed huvitaval ajal, mil muutub maailm, riik ja ühiskond meie ümber ning muutume ka me ise. „Ja need muutused toovad kaasa arenguid, kus inimesed nende arengute keskel ootavad stabiilsust ja turvalisust ning vaatavad riigi teatud sümbolite ja institutsioonide poole. /…/ Et tagada ühiskonnale turvalisust, sellega saavad hakkama vaid parimad ja selles akadeemias õpivad vaid parimad. Võtke sellest õppest kõik, mida pakutakse, ärge jätke midagi maha, korjake üles, küsige juurde.

Pidage ikka silmas akadeemia deviisi „Verbis aut re“ – sõna või teoga! Tegutsege ikka selle järgi ja tehke 20. lend parimaks!“

Päästeameti poolt tervitas noori ameti peadirektor Kalev Timberg: „/…/ Tänasest päevast peale olete te selle võimsa ja kuulsusrikka akadeemia täieõiguslikud liikmed, aga samas olete te ka riigi ja rahva teenrid. See on vastutusrikas kohustus, te teenite riiki ja rahvast lähtudes kõrgetest moraalsetest tõekspidamistest. /…/ Te peate olema kindla missioonitundega – hoida riik korras. Te ei saa olla eeskujulik ainult tööajal, vaid ka väljaspool tööaega, sest te jääte alati riigi julgeoleku ohvitserideks. Selleks teile jõudu ja edu!“ Viimase tööandjate esindajana uusi tudengeid tervitanud Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm tundis heameelt, et tänavu oli finantskolledžis konkurss peaaegu 30 inimest õppekohale, mis 20 aastaga pole suuresti muutunud. „Hea haridus omandatakse õpetaja ja õpilase koostöös, hea avalik teenus sünnib meie kõigi koostegevuses, ja see aeg, mis te koolis vee-

ala riigieelarvelistele õppekohtadele (278) ja politseiametniku erialale (123 avaldust). Konkurss kõrgharidusõppes oli 4,6 ja kutseõppes 4 avaldust ühele õppekohale. Tihedaim oli sõel maksunduse ja tolli eriala riigieelarvelistele õppekohtadele (27,8 avaldust õppekohale), järgnesid politseiteenistuse (6,3), politseiametniku (4,9) ja korrektsiooni (4) eriala.

Paraku ei olnud põhivastuvõtt edukas kõikidel erialadel ning täiendavalt võeti vastu õppureid sisejulgeoleku, päästeteenistuse, maksunduse ja tolli kaugõppe ning piirivalvuri ja vanglaametniku õppekohtadele.

Kandideerijaist moodustasid 51,4% mehed ja 48,6% naised.

Kandideeriti Eesti kõigist maakondadest, enim oli kandidaate Harju maakonnast (40,11%), Ida-Vi-

ru (18,57%) ja Tartu maakonnast (8,12%).

Võrreldes põhivastuvõtul sooritatud eesti keele testi ja kehaliste katsete tulemusi, osutus sisseastujaile just eesti keele test raskemaks – 30,93% ei teinud keeletesti positiivsele hindele ja 24,7% ei täitnud kehaliste katsete nõudeid.

Avaliku konkursi korras täidetud õppekohtadele võeti vastu 308 õppurit, kellest 60% on mehed ja 40% naised. Esmakursuslaste keskmine vanus on 24 aastat, suurem osa neist elab Harjumaal (46,95%), Ida-Viru (12,21%) ja Lääne-Viru maakonnas (8,78%). Ametkondliku suunamisega võeti akadeemiasse vastu 134 õppurit. Õppeosakond soovib esmakursuslastele edukat kooliaasta algust, vastupidavust ja oma valikutele kindlaks jäämist!

date, on ka selleks, et seda koostööd õppida. Eelmised vilistlased on tõestanud, et sellest on palju võita ja sellel on head traditsioonid. Ma loodan, et te jätkate seda traditsiooni!“ Tavakohaselt kinkis rektor Lauri Tabur igale esmakursuslasele Eesti Vabariigi põhiseaduse.

Tänavu alustas kooliteed meie akadeemias 33 sisejulgeoleku magistranti, 231 tudengit kõrgharidus- ja 178 kadetti kutseõppes.

Juba 7 aastat akadeemias uue õppeaasta avaaktusel osalenud politsei- ja piirivalvekolledži direktor Aivar Toompere tähendas tänavust üritust jälginult, et vähemalt tema nähtud aastate jooksul oli tänavusel avaaktusel meie lõpetajate tööandjad ehk riigiametid esmakordselt esindatud peadirektoritega, kel õnnestus seega isiklikult oma õpiteed alustajaile turgutavaid ja innustavaid sõnu koolipinki kaasa anda.

Rein Vaher (VaR)

Uus algus Värsked õppurid saabusid Paikusele juba 26. augustil. Järgmisel päeval tutvustati kooli töötajaid, jagati infot, tutvustati esmakursuslastele kooli ja pärast lõunasööki algaski õppetöö. Esimese nädala õhtud pühendati riviharjutustele, et avaaktuseks valmis olla.

Avaaktuse päeva hommikul viidi Tallinnas kooli lipuväljakul läbi viimased riviharjutused. Vahetult enne üritust rivistusid kadetid lipuväljakule ja kõlas aktuse algust kuulutav riigihümn. Avaaktuse õnnestumisele aitasid kaasa kena ilm ja orkestri veatu mäng. Juhtkonna kõlavad õnnesoovid ja kadettide säravad naeratused andsid üritusele ilusa lõpu ning kooliaastale energiarikka alguse.

Risto Kotkas ja Teele Saarestik, PaS120 kadetid

REKTORI VEERG

Lauri Tabur, rektor HEAD UUT ÕPPEAASTAT! Meie kool on astunud 21. akadeemilisse aastasse, võttes juubeliaastast kaasa ülimad saavutused ja tunded. Meie aasta tippsündmuseks kujunenud Eesti esimese kõrgkoolina institutsionaalse akrediteeringu saamine oli kvaliteedimärk sellele, mida ühiselt kahe kümnendi jooksul oleme üles ehitanud.

Kuid aeg tiksub halastamatu kiirusega. Juba oleme Siseakadeemia raames alustanud arutelu selle üle, mis võiks olla see uus ühine MEIE eesmärk, mille poole püüelda?

Aga meid ümbritsev keskkond on jätkuvalt enam kui ebastabiilne. Kõrgharidusreform “tasuta kõrghariduse” loosungi all toob 2013. a septembrist kõrgharidusmaastikule põhimõttelised muudatused kogu Eesti kõrghariduskorralduses. Kuna ka meie akadeemia omatulust – meie ühisest rahakotist – moodustavad tasemeõppe teenustasud igal aastal ca 500 000 eurot, peame ka meie ümber vaatama oma õppekorralduse ja tööprotseduurid.

Kuid keskkonnast tulenevaid muudatusi seisab ees veel. On selge, et kogu Eestis loovutab õppurite arvukuse vähenedes tasemeõppe maht üha enam ruumi täiendusõppe eri vormidele. Nii oleme juba loonud täienduskoolituskeskuse ning hakkame enam tähelepanu pöörama täienduskoolituse sisu ja vormi kvaliteedile. Uued ja kvaliteetsed teadmised meie tuumikvaldkonnast – sisejulgeolekust ja selle sidusvaldkondadest – ammutame me teadus-, arendus- ja loometegevuse kaudu, mille tarbeks oleme septembris alustanud strateegia koostamist.

Meist ei lähe kindlasti mööda ka 2013. a sügisesed kohalikud valimised. Oleme juba praegu diskussiooni keskmes, kus teatud huvigrupis on akadeemia sünonüümiks huvide esindamine Ida-Virumaal. Kuigi me akadeemilise asutusena poliitikat ei tee, saame igal ajal ja sammul väljendada oma arvamust sellest, mida tähendaks akadeemiale viimine eemale juba kujunenud keskustest kuskile, kus kooli edukaks toimimiseks, rääkimata arengust, elementaarsed eeldused puuduvad.

Eelmine õppeaasta tõi akadeemiale ka mitmeid võimalusi tõestada meie suutlikkust rahvusvahelisel areenil. Meie Kosovo akadeemia arendamise koostöö Euroopa Komisjoni ja Soome partneritega on jõudmas aktiivseimasse perioodi.

Meil seisab ees tõsine enesekehtestamise aasta. Me peame kõigile tõestama, et meile osaks saanud tunnustus pole vaid hetkest kantud, vaid me ka tegelikult oleme parimad. See eeldab meie ühist tööd ja üksteise toetamist. Ühiselt saime parimaks ja ka jääme parimaks!

2

Verbis aut Re

SEPTEMBER 2012

2012.–2013. õppeaastal õppetööd alustanud Magistriõppes

Elina Udekjul Katrin Vassar Heili Veski

Sisejulgeoleku eriala magistriõppe riigieelarvevälistel Maksunduse ja tolli kaugõppekohtadel eriala riigieelarvevälistel Dagmar Agu Kruusmaa päevaõppekohtadel Jaagup Ainsalu Lemme Berkis Anu Eslas Ailar Holzmann Kristian Jaani Gert Kaju Diana Kaljula Markko Kard Steven Kirs Tarmo Kohv Ivo Kolk Helen Kommussar Katrin Lipp Taavi Narits Rocco Ots Märt Palo Rait Pukk StenFred Põder Marina Põldma Andres Ratassepp Marju Saar Tanel Samuel Priit Sepp Andres Sinisaar AnneLiis Taalmann Kaili Tamm Malle Tiirusson Marve Turbel Kati Vaher Jako Vernik Andris Viltsin Margus Võsu

Rakenduskõrghariduses Korrektsiooni eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel

Mikk Altermann Jarno Ameerikas Kaarel Aupaju Annika Davõdov Eveliine Erm Kristel Floren Taavi Johanson Mihkel Järveots Liina Kaev StenHenrik Kendaru Silver Klaar Marta Kolpakova Sten Kunts Eili Kurst Sandra Kuusemets Kristlin Kõrgesaar Ragnar Kütt Ilmar Leimann Greete Lepasaar Karet Luik Kelly Mesilane Kert Räis Taavi Siru Grigori Tatarin Andrei Teetlok Vitali Trifonov Stanislav Tselištšev Helen Viilup Meelis Vitkin Andrei Šuljak

Maksunduse ja tolli eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel

Elina Kangur Liina Kuusemäe Piret Pukk Ksenia Prigoda Merilin Randväli Kätlin Teedla Martin Tois

Christer Ahven Geidi Aun Darja Badõkova Jelena Denisjuk Siim Einberg Aleksandra Generalova Rasmus Kala Kristi Kangur Tatjana Kobašova Siim Koppel Anastassia Kurenkova Siim Linamäe Kaysa Luht Brigitte Marlen Makke Margus Olesk Raiko Raag Dea Saar Aljona Safonova Kristiina Sikk Valeri Suharukov Maarja Talvik Kertu Tamm Gerda Viigipuu Robi Virrit Roman Vorontsov

Maksunduse ja tolli eriala riigieelarvevälistel kaugõppekohtadel

Silver Arrak Marten Janno Kristel Kilk Keidy Kirjutaja Jessy Kirsipuu Sirle Kivistik AleksandraLuiza Kuzmenko Heikki Laidinen Helen Lokutšievski Inga Mahnovetskaja Britha Mardisoo Leaanika Moldau Jaana Orgusaar Julia Paukson Jelena Pavlovskaja Gaida Pošlin Larissa Prokopjeva Eliis Pääsik Valeri Rauam Merle Riisna Henry Russ Raido Ruven Maarja Selge Ergo Salumäe Ott Soovik Thea Susi Madis Sõnajalg Galina Tuum Eike Tõnne Mariliis Uibo Alina Vassiljeva Heilika Veersalu Marek Vetik Annely Yarviste

Politseiteenistuse eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel

Andres Alus Siim Asperk Heimar Benno Deniss Burašnikov Jana Gukova Jekaterina Gontšarenko Karina Haldma Erik Iisop Agnes Kaasik Steven Kaio Daniel Karindosk Nadežda Kartavtseva Hans-Kristjan Kautsaar

Edgar Kesvatera Raiko Kiik Marten Kostabi Sandra Kougija Stina Kraam Hannes Lember Laura-Lisett Lepp Laura Lillepuu Aleksandr Listov Sten Lõhmus Kristen Madissoo Aleksandr Malkov Martin Meeksa Erik Merilaine Eliise Niin Tanel Paavel Kalle-Priit Peebo Mikk Pihu Svea Pohla Kristjan Repp Keili Rosar Paula Ruben Raino Rõõm Mart Rünk Andres Tamm Marge Tamme Roman Trubkin Olari Urboja Eret Elen Viidakas Valmar Viitak Oliver Õunap

Politseiteenistuse eriala riigieelarvelistel kaugõppekohtadel Kristjan Haljasoks Lauri Hein Kalle Kippar Egon Kollo Annika Koppel Aleksandr Kuksin Andrus Lumi Andrei Luškin Marko Maidlas Dmitri Narolin Edgar Paul Eduard Paul Tiit Poll Nelli Romanyuk Raimond Pärnik Vivian Tammearu Tauno Tammik Andri Tsirp Ilja Tšiž

Politseiteenistuse eriala riigieelarvevälistel kaugõppekohtadel Hannes Haav Heimar Juhanson Hannes Järvine Väino Kiuru Lauri Lokotar Andrei Škubel Reet Truverk Mihkel Vahi Ivar Vilson

Politsei eriala riigieelarvelistel kaugõppekohtadel kriminaalpolitsei süvaõppes Šahrijar Abdullajev Randy Haidak Hendri Lilbok Karin Limbak Marko Oja Maris Orgusaar Talvi Peets Oleg Pevtsov Emeri Põld Mihhail Sergejev Rein Tammur Vadim Toming Roman Venger Mario Veskimäe

Politsei eriala riigieelarvevälistel Mark Derbnev Raimo Esop kaugõppekohtadel Sandra Järv kriminaalpolitsei süvaõppes Jaano Paluoja Rein Rand Kadi Soidla

Politsei eriala riigieelarvelistel kaugõppekohtadel korrakaitsepolitsei süvaõppes

Tannar Härmits Anton Jefimov Kaarel Kender Priit Kiidron Liisa Miil Triin Mägi Mihkel Põder Pirko Pärila Märt Roos Janno Sild Mart Suurhans Alina Tihhomirova Sander Tobbi Anton Tõštšuk Veiko Vespere Hanno Viibus

Lennart Kams Toomas Kattai Timo Kingsepp Kristel Koemets Risto Kotkas Ever Lauk Tõnis Lille Martin Nuut Reimo Nõmme Aleksandr Polkovnikov Madis Pool Miroslav Poptšenko Kristo Pärnoja Teele Saarestik Karl-Ragnar Salu Anastasija Serdjuk Siiri Univer Robert Vahter Natalja Vassiljeva Roman Zahharov

Päästja eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel Meelis Haniott

Politsei eriala riigieelarvevälistel Jüri Hiiesalu Andrus Joa kaugõppekohtadel Sander Kaasik korrakaitsepolitsei süvaõppes Eivo Evertsoo Konstantin Lepik Kaja Rand

Päästeenistuse eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel

Tom Aas Indrek Agar Siim Andrespok Daniil Botšenkov Martin Brause Ragnar Eirand Alo Jõgila Taavi Kaarmaa Kalmer Kallasväli Mart Kohv Erko Kruusamägi Maksim Kuznetsov MaarjaLiis Laprik Kristjan Otti Taavi Pusa Sander Sakkos Andrei Savtšuk Stefan Sedletski Sander Seilenthal Tormi Soekõrv Andre Soilts Rasmus Talviste Sandra Tammiksaar Karl Tälli

Kutseõppes Piirivalvuri eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel

Karl Arutee Artjom Fedjajev Eero-Erkki Jõumees Ilmar Jääger Karl-Johan Kaarepere Danver Kaseorg Vadim Lebezov Georg Metsmaker Stanislav Nikitenko Ott Ootsing Hendrik Põlluaed Anastasia Randoshkina Geito Reek Viktor Sovostjanov

Politseiametniku eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel Martin Adamson Artur Bõstrov

Ego Kaljuvee Indrek Kask Kalev Kungla Karel Küüts Toomas Liivamägi Anton Lukitšev Kristjan Mikk Martin Mill Deniss Mišalagin Eduard Mitt Oliver Saupõld Madis Schmidt Egon Sumre Remo Surri Vitali Uljanov Erki Valdaru

Päästekorraldaja eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel

Rauno Annama Maarika Auväärt Triin Baranin Marge Eiert Külli Kaarlep Sigrid Kaarlõp Maarja-Liisa Kesküla Silva Kulagina Ene-Eke Liiv Piret Liivamägi Arvi Piirioja Signe Pruunsild-Rallmann Natalja Reek Emily Roots Sirje Teder Julia Uvarova Külli Veidemann Siiri Veisalu Liina Vroo Kairi Õismets

Päästespetsialisti eriala riigieelarvelistel päevaõppekohtadel

Martin Allikas Jaak Endrikson Jako Jõemaa Erko Kasikov Arkadi Kozlov Tiit Kuningas Ranno Rannamees Urmas Raudsepp Georgi Saneiko Marko Tambur Enno Teor Rain Virkus Marek Õim

Vanglaametniku eriala riigieelarvelistel õppekohtadel

Guido Aasoja Olavi Allase Juhan Aia Tõnu Ausmees Emma Bachmann Tiia Blaško Roman Bobkov Tõnu Eelmäe Elli Elva Monika Glük Alo Hansson Aigo Jaani Laivi Joarand Kaidar Junker Üllar Jurs Tõnis Juuse Leho Järvela Katri Järvsaar Vitali Kakitis Margot Kalam Hans Kaldre Kairi Kaljas Tiia Klaas Siim Kiiver Kaidi Kirs Margus Kivipõld Freddy Kuiva Siim Kukk Martin Kokorev Kait Koppel Margo Kukumägi Marget Kunts Kristjan Kuuseste Andres Käger Andres Kärme Merike Küla Gunnar Leego Piret Linnupõld Riina Loost Ülari Maidla Pille Maripuu Justin Mihklep Kriste Moks Tiina Mooses Mariel Mõisavald Viljar Mürk Katrin Olmari Risto Pahka Erki Palusoo Roman Panov Timo Papitalo Hans Pindre MaiLiis Põhjala Eve Põld Evely Randma AnneLiis Raudsoo Sille Reinsalu Alari Romanov Oliver Rosar Sander Rõivassepp Jorma Saar Ingmar Saharov Lauri Saks Toivo Salla Sander Salm Sergei Samoškin Joel Savin Taavi Simm Silver Strazdin Rein Strauch Sandra Talpas Rain Tarassov Pavel Tiron Raivo Traublum Tiina Toomingas Martin Toompalu Heigo Tõnisma Keiu Tärno Ismo Vaarman Ly Vadi Leelo Vahersalu Tiina Vahter Tiia Vakker Kaur Vassil Oleg Vassiljev Urmas Võhma

3

T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

SEPTEMBER 2012

Õnne tähtpäeva puhul, T kallid kaastudengid!

Selle septembrinumbri ilmumisega saab Verbis aut Re Tudengilehekülg aastaseks. Akadeemia üliõpilasesindus on uhke nii enda kui kõikide tudengite üle, kes möödunud aasta jooksul aitasid kaasa tudengirubriigi koostamisele. Aitäh teile!

Kuigi endiselt paneb iga kuu lehenumbri lõplikult kokku üliõpilasesindus, ootame jätkuvalt kõikide kadettide panust Tuden-

gilehekülje veelgi kadetisõbralikumaks muutmiseks. Arenguruumi meil veel on. Üliõpilasesindus julgustab kõiki enda arvamust välja ütlema ja seda ka kõigiga jagama, olgu arvamus kas siis positiivne või negatiivne. Kõigi mõtteid, ettepanekuid, üleskutseid ja joonistusi ootame e-posti aadressile esindus@sisekaitse.ee.

Nii on ka SKA üliõpilasesinduse koosseis läbi teinud väikese uuenduskuuri. Selleks, et kõik õppurid teaksid, kes neid esindavad, toome teieni meie uue koosseisu.

Täiesti uute liikmetena on meie hulgas oma koha leidnud Taavi Teder ja Villem Kadanik (PPK), Kristina Vennikas (päästekolledž) ja Jane Mölder (finantskolledž).

Nendega koos jätkab üliõpilasesinduse liikmena Lauri Hainoja justiitskolledžist. Nii nagu läbis uuenduskuuri üliõpilasesinduse koosseis, muutus ka selle juhatus. Ase-

esimehed on Ivo Kitsing (justiitskolledž) ja Martin Kreek (päästekolledž) ning juhatuse esimeheks finantskolledži kadett Maarja-Liisa Maasik. Kui teil on ideid või muresid, siis ei pea te ootama, millal saate arvuti taha e-maili kirjutama, vaid võite julgelt ka meile kooli peal ligi astuda ja oma ideid tutvustada või muret kurta.

Akadeemia üliõpilasesindus soovib kõigile vahvat uue õppeaasta algust ja kohtumiseni erinevatel üritustel!

SKA Üliõpilasesindus

Igas septembris on midagi uut ...

Kristiina Malm, FS110

uginedes akadeemia finantskolledži üliõpilaste vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldusele ning nende kandmise statuudile, on kõik finantskolledži päevaõppe üliõpilased kohustatud kandma alates selle õppeaasta algusest kolledži vormi.

Millest kõik alguse sai?

Kevadel kadettidele teatavaks tehtud tulevase vormikandmise kohustuse tagamaad ulatuvad paari aasta tagusesse aega. Erinevatel kooliüritustel, eriti aga avaja lõpuaktustel on finantskolledži kadetid pälvinud oma vikerkaarevärvilises eriilmelisuses alati suurt tähelepanu. Justiits-, pääste- ning politsei- ja piirivalve-

Vorm annab sisule vormi kolledži üliõpilased näevad vormis kõik ühtemoodi ja esinduslikud välja, finantskolledži ridades võis aga täheldada nii mitut eri stiili kui leidub seal erinevaid isiksusi.

Praegused 3. kursuse kadetid imestasid juba 1. kursuse algul, miks neil pole vormi. Asjaga hakati tegelema, ent seoses Maksu- ja Tolliameti peadirektori vahetusega jäi asi vahepeal soiku. Kui ametisse astus praegune peadirektor Marek Helm, oli nii tema kui ka akadeemia rektor Lauri Tabur nõus mõttega, et finantskolledž vajab endale vormi.

Mida peategelased ise vormist arvavad?

Autori koostatud küsitluse järgi meeldib finantskolledži vorm 79%le vastajaist, keda oli kokku 42. Nimetagem võrdluseks, et varem on pooldajaid olnud vaid 4 vastajat.

Vormi suurima plussina hinnati seda, et selle kandmine suurendab kolledži- ja koolisisest ühtsustunnet. Lisaks leiti, et vormi on uhke kanda ning aktustel ja teistel kooli üritustel näevad kõik ühtemoodi välja. Märgiti ka seda, et vormikandmine distsiplineerib kandjat, tagades sellega ka korrektsuse ja et igal hommikul ei pea mõtlema, mida selga panna. Esmakursuslastele pole vähemtähtsam, et tänu nimesiltidele on kergem üksteise nimesid meelde jätta, seega suureneb ka grupisisene ühtekuuluvus. Vormi kandmine on auasi ning nagu nentis üks vastajaist, näitab see, et vormikandja on tõsiseltvõetav ajudega ja tore inimene. Üks suuremaid vormiga kaasnevaid ebamugavusi on tõsiasi, et päevasärgi ja sviitri juurde sobivad mustad püksid/seeliku, kingad (talvisel ajal saapad), sukad/sokid/

sukkpüksid ning jope/mantli peab iga õppur endale ise soetama. Üks küsitletuist juhtis tähelepanu sellele, et REVi kohal õppijaile võib see kõik üle jõu käia. Miinusena on välja toodud veel see, et vahetusjalanõude kaasaskandmine on üpris ebamugav, kuna meil koolis puudub garderoob, samuti on keeruline leida välisjalanõusid, mis sobiksid nii vormiga kui ka peaksid eri ilmastikuoludele vastu. Alternatiivina nähakse näiteks seda, et vorm võiks jääda pidupäevariideks, kuna igapäevase kandmise tagajärjel on ka keerulisem kuhugi pärast kooli minna, niisamuti kipub vorm kergelt kuluma-määrduma.

Vorm kui privileeg

Kokkuvõtvalt võib öelda, et finantskolledži kadettide vormi rõivastamise põhiline eesmärk on end õigustanud – kõik näevad nüüd ühte moodi väärikad välja. Siin tuleks malli võtta 3. kursuse tüdrukutest ja poistest, kes ei jätnud enne jonni, kui saavutasid selle, mille poole nad püüdlesid. Oleme ju nagu teiste kolledžite kadetidki parimatest parimad. Tsiteerides üht vastajat – „Sisekaitseakadeemia on teistest erinev rakenduskõrgkool ning tudengid peaksidki kandma antud õppeasutuses koolivormi vastavalt oma erialale“.

Täispikka artiklit loe tudengiveebist www.sisekaitse.ee/tudengid

„Tundsin, et Vanglateenistuse kutsehakkan joostes magama jääma“ meisterlikkuse võistlus 2012 R E P O R TA A Ž

Kristina Vennikas, RS110 Esimesed 13 tundi jooksin koos emaga. Kui stardist oli möödas 5 tundi, oli mul tunne, et tegelikult on möödunud vaid 20-30 minutit. Öösel tuli aga väsimus peale ja põlved hakkasid valutama. Tundsin, et hakkan rajal joostes magama jääma – ma lihtsalt ei suutnud enam silmi lahti hoida. Ennegi on juhtunud, et inimesed on end magama jooksnud. Otsustasin tunniks pikutama minna, kuid lõpuks lesisin poolteist tundi.

Seejärel jätkasin oma teekonda kõndides. Jooksjaid oli ringi peal vähemaks jäänud. Mõned puhkasid toitlustuspunktides, üksikuid oli ka kiirabiga ära viidud. Väsimus oli mul endiselt peal, kuid tahtsin edasi minna, sest mu eesmärk oli ületada maagiline 100km piir. Õnneks olid mu ema ja õde mind toetamas, kellega pärast puhkamist koos liikuma hakkasin. Samuti toetasid meid teised osalejad ja ka pealtvaatajad, keda jätkus raja äärde nii öösel kui päeval.

Võhivõõrad inimesed otsisid protokollidest me nimed üles ja hõikasid meid, üks rootslane lehvitas Eesti lippu, ka prantslastest toetajaskond ergutas meid iga ring.

See kaasaelamine andis mulle tohutult energiat juurde ja tegi tuju heaks. Minu suureks üllatuseks

24 tunni jooksult:

tuli üks Kanada naisjooksja minuga hommikul umbes kell 4.30 rääkima, öeldes, et ma olevat terve jooks teda motiveerinud edasi liikuma, sest olen kogu aeg olnud pidevas liikumises ja heas tujus ning naerusuine. See kõlas too hetk uskumatult ja tegi mu tuju veelgi paremaks.

Mida valgemaks läks, seda rohkem energiat osalejail oli. Võistlejaid hakkas järjest rohkem rajale naasma. Mõni jooksja, kes oli katkestanud, tuli siiski viimaseks tunniks rajale, sest siis on melu kõige suurem. Kogu rajaäär oli täis inimesi, kes igaüks omal moel jooksjaid toetas.

Lõpuks kõlaski see kaua oodatud vile: jooks sai läbi! Olin koos ema ja õega jõudnud täpselt poole ringi peale ning hakkasime taga-

si jalutama. Tänasime pealtvaatajaid ergutamise eest ja õnnitlesime kaasvõistlejaid.

Eestlastel ei läinud nii Euroopa kui maailma arvestuses kuigi hästi, jäime oma tulemustega lõpu poole. Samas olime aga kõik üritusega väga rahul ning saime motivatsiooni järgmiseks korraks end paremini ette valmistada ja paremaid tulemusi saavutada. Jooks ise oli üks mu seniseid paremaid kogemusi!

Kristiina Vennikas (pildil paremal koos emaga) osales 8. ja 9. septembril 24tunni jooksu MMil ja EMil Poolas, Katowices. Osalejaid oli 34 riigist rekordarv – 247. Kristina ametlik tulemus oli 101,089 km, kuid kuna neljal ringil jäi tal kiip pükste vahetamise tõttu laua peale, oli tegelikult läbitud distants 107,274 km.

Sügisesed sündmused, millest ei tasu kõrvale jääda!

2. oktoobril ristitakse Kase tänaval ka kõige vaiksem ja tagasihoidlikum finants-, justiits- ja päästekolledži rebasekutsikas uhkeks Sisekaitseakadeemia kadetiks.

Novembris ootab ees karm võitlus kõige hubasema ühikatoa nimel, mille eest on välja pandud eriti magus auhind – 32tollise LCDteleri ja võimsa kodukinosüsteemi aastane kasutusõigus ning loomulikult sellega koos lõpmatu au ja kuulsus.

22. novembril peetakse SKA sisekonverents, kuhu kõik kadetid on oodatud kuulama ja ka sõna sekka ütlema.

6.–8. detsembril täitub aga iga tantsulõvi helesinine unistus – Merle Klandorfi juhendamisel viiakse Paikusel läbi tantsuakadeemia. Loe lähemalt meie kodulehelt www.sisekaitse.ee/tudengiveeb.

Detsembris ootab igat tublit kadetti peale kingilaviini ees ka ülimenukas ja lõbus jõulupidu, mis on läbi aegade kujunenud tudengite seas populaarseimaks ürituseks!

Lauri Hainoja, üliõpilasesinduse liige, justiitskolledži KS100 rühmavanem 27. ja 28. juunil peeti Pärnumaal juba 3. vanglateenistuse kutsevõistlus.

Kui eelnevail aastail pani justiiskolledž välja ühe üliõpilastest ja õppejõududest koosneva segavõistkonna, siis sel aastal moodustati ülõpilastest veel teinegi võistkond. Lisaks kolledžiesindustele osales veel 2 võistkonda nii Tartu, Viru kui Tallinna vanglast ning Harku ja Murru vangla ühiskoondis, seega kokku 9 võistkonda.

Esimesel päeval olid kavas autode vigursõit, taktikaline laskmine, esmaabi ja riskihindamise koostamine, mis kõik arenesid Paikuse politseikoolis. See võistluspäev oli töine ja pakkus osalejatele väljakutseid. Õhtul oli võimalus maandada päeval tekkinud võistluspingeid mõnusa sauna ja jões ujumisega ning jagada omavahel päeval tekkinud emotsioone.

Teine võistluspäev veedeti Kabli külas Lepanina hotelli territooriumil, kus peeti samal ajal ka vanglateenistuse suvepäevad. Sel päeval tuli oma oskusi demonstreerida kambriülesande lahendamisel ja viktoriinis. Kui esimene võistluspäev möödus pealtvaatajateta ja töisemas meeleolus, siis teisel päeval oli suvepäevaliste näol ka kaasaelajaid, kelle aktiivsete ergutuste saatel möödus võistlus kiiresti.

Kuni viimase võistlusalani (viktoriin) oli kõik lahtine, auhinnakohale võis tõusta mistahes võistkond.

Kui kahel eelneval aastal saavutas justiitskolledži võistkond kokkuvõttes 3. koha, siis seekord oli üllatus suur, kui meie kaks võitskonda hõivasid kaks esimest kohta. Suurima üllatusena ei tõusnud esikohale mitte tudengite ja õppejõudude segavõistkond, vaid pelgalt üliõpilastest koosnev esindus, kuhu kuulusid Ranno Rentik, Siim Poll, Taavi Kruus, Jane Jõe ja Alar Mumm.

See näitab meie üliõpilaste kõrget taset, nii mõnestki neist võib tulevikus sirguda kolledži uus õppejõud.

Teiseks jäänud segavõistkonda kuulusid Andres Põdra, Piret Liba, Hannes Liivak, Lauri Hainoja ja Taavi Veelmaa.

Auhinnana teenis kolledž kahe võistkonnaga kokku ligi 3200 eurot, mille eest plaanitakse kolledžis üht mõnusat sportlikku üritust.

Kutsevõistluse järel jätkus melu vanglateenistuse suvepäevadel, mis samuti olid sisukad ja sportlikud: peeti hulga sport- ja rahvamänge, kuid ei puudunud ka õhtune tantsimine ansambli saatel ja suvesooja nautimine koos imeilusa päikeseloojanguga.

Kuna vanglatega võrreldes on meie kolledžil mõnedel võistlusaladel nagu vigursõit, laskmine ja esmaabi harjutamisvõimalused piiratud, siis julgen küll öelda, et tänavusel kutsevõistlusel kolledžiesindajad end kindlasti ületasid. Kadettidele annab sellistel võistlustel osalemine kindlasti juurde enesekindlust, kogemusi ja võimaluse tulevasele tööandjale positiivselt silma paista.

Mõtisklus Kase tänava söökla teemal Elen Filatov, FS110

Kas Kase tänava söökla rahuldab meie vajadusi?

Täis kõht toob endaga kaasa head mõtted ja neid on kadettidel koolis väga vaja. Seepärast tahaks loota, et Kase tänaval õppivad noored on piisavalt targad, et lahkuvad hommikul ühikast või kodust täiskõhuga.

Aga mis saab siis, kui hommikul läks liiga kiireks ja aega jäi ainult hambapesuks? Võiks ju eeldada, et pärast esimest loengut saab koolisööklast ikka midagi hamba alla. Üldiselt saabki, aga sööklas söödud

eine järel võib tudengil tekkida küsimus, miks ta nii kaua magas ega söönud selle asemel hommikul kodus omatehtud toitu. Või on lihtsalt minul hästi läinud ja mu kõht pole veel nii tühi olnud, et igat sööki kiita saaks…

Kui pärast esimest loengut koolisööklas veel süüa on, siis need, kes kodus korralikult putru sõid ja sööklasse alles pärastlõunal jõuavad, võivad eest leida menüü, kus pearoaks on pannkoogid ja magustoiduks pannkoogid moosiga.

Seevastu suitsuvalik on riiulil ääretult lai ja mistahes ajal on kõigil võimalik vastavalt oma eelistusele sealt midagi valida.

Tahtmata jätta väga negatiivset muljet, usun, et Kase tänava sööklas saab midagi ikka hamba alla, kasvõi šokolaadigi, mis enamusele ikka maitseb. Kuid kui sööklasse astudes pahvatab näkku nõudepesust tekkiv ebameeldiv aroom/hais, siis on parem ka šokolaad osta automaadist.

Alternatiivina olen mõelnud, et ehk saaks akadeemia kasutada mõnda firmat, kes kontoritoitlustust pakub. See eeldab muidugi, et igaüks teab, mida ta süüa soovib.

Lõppude lõpuks, vaevalt, et kellegi kõht söökla pärast täitsa tühjaks jääb ja restoranisarnast toitlustamist ei oota meist keegi. Ehk soovime me lihtsalt mõnusat keskkonda, kus kõht täis süüa ja kus toitu jätkuks kõigile.

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

Verbis aut Re

4

SISEAKADEEMIA – kas vajadus või võimalus?

Sigrit Lilleste, personaliosakonna kvaliteedisüsteemi spetsialist

Eelmisel õppeaastal alustasime tööd Siseakadeemia kontseptsiooniga. Miks oli vaja Siseakadeemia luua, kui toimib töötajate täienduskoolitus?

Esiteks selleks, et tuua olemasolevad ja uued õppimisvõimalused ühise märgi – Siseakadeemia – alla. Senisest enam rakendada töötajate kompetentsi, potentsiaali ja võimekust, luues neile võimalusi uuteks väljakutseteks (sh sisekoolitajaks olemine) ja professionaalseks arenguks.

Teiseks oli vajadus läbimõeldumalt tegutseda koolitusressursside planeerimisel, nimelt on lähiperspektiivis lõppemas Primusprogrammi tugi. Seega oli vajadus mõelda, kuidas tagada senised koolitusvõimalused piiratud ressursside tingimustes. Käesolevast õppeaastast toimusid olulised muudatused koolituseelarve kasutamise põhimõtetes (nt koolitustega kaasnevate majutus- ja toitlustuskulude minimeerimine ning konverentsidel osalemisel aktiivse osaluse ja panuse eeldamine akadeemia töötajatelt).

Kolmandaks näitas töötajate tagaside suuremat ootust kolledžitevahelise koostöö osas. Jagatud kogemus on vahend paremate tulemuste saavutamiseks ning lisaväärtus töötajatele ja akadeemiale tervikuna. Samuti plaanime Siseakadeemia raames keskenduda akadeemiaüleste teemade arutamisele ja kommunikeerimisele. Koosja kaasamõtlemine loob uut sünergiat, aitab kujundada ühtseid hoiakuid ja väärtushinnanguid ning toetab ühtekuuluvustunde ja akadeemiasisese koostöövõrgustiku arendamist.

Siseakadeemia raames hakkavad üritused toimuma neljas vormis: I Infopäevad – toimuvad vastavalt vajadusele üksuste eestvedamisel (nt infovahetus, uued suunad, töövahendid/võtted jne); II Õppejõult-õppejõule – toimuvad vaheldumusi töötajate vestlusringiga kuu 3. kolmapäeval (nt vestlusring, töötoad, tunnivaatlused, õppereisid, edulood, õppereisid jne) III Sisekoolitused – toimuvad vastavalt koolitusplaanile (nt lühivõi pikaajalised sisekoolitused, seminarid).

IV Vestlusringid – toimuvad vaheldumisi õppejõult-õppejõule üritusega kuu 3. kolmapäeval ning arenevad arutelud akadeemiaüles-

Siseakadeemia – akadeemiasisene arenguprogramm, mille eesmärk on töötajate professionaalsuse kasvu ja organisatsiooni arengu toetamine. tel teemadel.

Siseakadeemia algas augustis Suveakadeemiaga, lisaks aasta jooksul peetavatele üritustele toimub Talveakadeemia ja õppeaasta lõpetamine juunis.

21.–24. augustini Murastes peetud Suveakadeemia sai väga positiivse tagasiside ja idee ise suure toetuse ning nähti vajadust selle edasiarendamiseks. Huvitava faktina võib välja tuua, et kadetid tagasid lapsehoiu, mis samuti hinnati positiivseks. Saime hulga väärtuslikke ettepanekuid Talveakadeemia korraldamiseks.

Suveakadeemias osales neljal päeval kokku 88 töötajat. Seekord olid fookuses juhtimise, teadus- ja arendusteemad ning keeleõpe. Koolitustel arutatu on sisend edasistele arendustegevustele (nt tõdeti, et akadeemia on küps osade „Smart Work“ põhimõtete juurutamiseks, soovitati muuta reede „koosolekuvabaks“, leiti vajadus akadeemia koosolekukultuuri osas edasi tegutseda, õppejõud tegid etSiseakadeemia põhimõtted Ole Aus! Suhtu Austusega!

Mõtle Avatult!

Pühendu Arengule!

Tegutse Asjatundlikult!

Priit Männik lisas – Armastus Akadeemia vastu! tepaneku samade teemade praktilisemate ja põhjalikumate käsitlustega edasi minna jne). Suveakadeemia viimasel päeval võeti suure meeskonnaga (71 inimest) ette akadeemia arengukava mõttetalgud, mille tulemused on sisendiks arengukava töörühmale. Toreda nädala lõpetas meie välistudengite meeleolukas näidend ja ühispiknik rannas. Korraldajate eriline tänu kuulub kõikidele osalejatele ja Muraste meeskonnale, kes said suurepäraselt hakkama nii toitlustuse, majutuse kui ka pidevate ümberkorraldustega.

Loodame, et Siseakadeemia raames head oskused, ideed ja teadmised kogunevad ja täiendavad üksteist! Oodatud kohtumiseni Talveakadeemias 16.–18.01.2013 Väike-Maarjas!

Erasmuslased õppisid eesti keelt Kaisa Ellandi, välissuhete spetsialist

Augustis vallutasid meie akadeemia taas rõõmsameelsed ja energiast pakatavad noored üle kogu Euroopa.

Juba 11. korda peeti meie akadeemias EILCi (Erasmus Intensive Language Courses) eesti keele kursus neile välisüliõpilastele, kes tulid Eesti kõrgkoolidesse end täiendama. Seekord omandas eesti keele algteadmisi 16 üliõpilast 11st rii-

gist: Hispaaniast, Saksamaalt, Ungarist, Slovakkiast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Belgiast, Poolast, Horvaatiast, Marokost ja Tšehhist.

Kolme nädalaga läbisid välistudengid meie keelekeskuse õpetaja Katrin Tääkeri juhtimisel inten-

siivse 80 tundi kestnud keelekursuse. Selle eesmärk oli teha külalistele suupäraseks meie keele sellised väljendid, mis aitavad võõrtudengite igapäevaelu nende Eestis viibimise ajal lihtsamaks muuta.

Keelekursuse juurde käis ka kultuuriprogramm, millega külalised said ülevaate kohalikust kultuurist ja igapäevaelust. Sellest programmist tasub mainimist ekskursiooni Tallinna vanalinna, Riigikogu külastust ja kindlasti ka rahvusvahelist õhtusööki, kus välisüliõpilased tutvustasid vastastikku ning teistelegi huvilistele oma maa toite ja kultuuri. Üheskoos vaadati ka mitmeid eesti ajalugu tutvustavaid filme nagu „Laulev revolutsioon“ ja lähiajalugu kajastavat „Pronksöö – vene mäss Tallinnas“.

Tavakohaselt lõpetasid välistudengid kursuse oma etteastega. Seekord oli nende esitatud näidendi nimi „Eesti neli aastaaega“, mis kajastas Eesti ja eestlaste ajalugu alates iseseisvumisest 1918. aastal kuni taasiseseisvumiseni 1991. aastal. Rektori Lauri Taburi sõnul muutuvad kursuslaste näidendid aasta-aastalt sisukamaks ja tasemelt professionaalsemaks.

Järgmised välistudengid saabuvad akadeemiasse juba jaanuaris, kui algab järgmine EILCi kursus.

nas oli huvilistel võimalus kohtuda justiitskolledži vilistlase, olümpiamängude hõbemedalisti Heiki Nabiga, vaadata ja hoida tema medalit ning saada autogrammiga foto omanikuks. Väga huvitava loenguga treeningust ja toitumisest esines Margus Silbaum.

Jutud kuulatud, oli aeg ise spordiradadele suunduda. Akadeemia jooksukrossi meistrivõistlustel osales 27 naist ja 77 meest, kellele lisandus 44 kõndijat.

Meeste jooksuvõit läks kahasse – Sander Kaasik ja Andrus Joa päästekolledžist läbisid 3000 m ajaga 11.13. Ervin Stüf PPKst oli kolmas (11.17). Naistest kuulus 2000 m napp võit Killu Kaasikule, kelle ajaks jäi 8.45,0. Eli Viielo (mõlemad PPK) aeg oli 8.45,1. Kolmandaks tuli Epp Jalakas ajaga 9.36. Võistkondlikus arvestuses sai esikoha päästekolledž, teine oli justiitskolledž ja kolmas PPK. Pärastlõunal sai jõusaalis võistelda kolmel alal. Koos koolides läbi viidud võistlustega selgitati parimad Wattbike’il 500 m läbimises (meestest võitja Taavi Veelmaa 27,26; naistest Svea Poh-

la 33,96) ja sõudeergomeetril 200 m distantsil, kus meestest jagasid esikohta Sander Kaasik ja Ranno Rentik (30,7), naistest võitis Annika Lall (37,1).

Meeste kolmas ala oli lamades surumine maksimumkorduste arvule kangi raskusega 60% kehakaalust. Siin tuli võitjaks Ivar Mai 54 kordusega. Naistel oli kangiharjutuses raskuseks 40% kehakaalust, parima tulemuse, 71 kordust saavutas Eli Viielo.

Paralleelselt saalivõistlustega sai jälgida justiitskolledži kadettide enesekaitsealast demonstratsiooni ja osaleda ka treeningus. Rühmatreeningutega jätkasid Riina Suhotskaja ja Maila Kurg. Päeva lõpus loositi välja auhinnad ürituse toetajailt, kelleks olid lisaks akadeemiale veel Pirita Amps, Pirita TOP SPA hotell, Tallinna Botaanikaaed ja Tallinna Teletorn.

Kõik spordiüritused tegid vapralt kaasa ka akadeemia maskott kotkas Kaarel koos sõbra ilvese Illimariga, kes lisasid päeva mõnusat meeleolu. Spordikeskus tänab kõiki osalejaid ja toetajaid, koolide spordiõpetajaid ning kohtunikke ja abilisi.

Fotomontaaž erasmuslaste lõpuetendusest „Eesti neli aastaaega“.

SPORT Akadeemia sügissemestri spordistipendiaadid on Kairi Schmidt, Jaano Saar ja Eli Viielo, kellele komisjon otsustas eraldada ühekordse stipendiumi suurusega 500 eurot, ning Taavi Veelmaa, Tarmo Habe ja Killu Kaasik, kes saavad 350eurose stipendiumi. Stipendiumile kandideerijatel jälgitakse eelkõige viimase poolaasta sporditulemusi ja kooli esindamist, neil ei tohi olla õppe- ega õppemaksuvõlgnevusi.

Kogu õppeaja spordistipendiumit seekord kellelegi ei määratud.

Esmakursuslased saavad semestri spordistipendiumile kandideerida alates II semestrist. * * * 31. augustil Rakveres peetud politsei kergejõustiku meistrivõistlustel võitis Killu Kaasik 800 m jooksu ajaga 2.41,19 ja sai 2. koha kaugushüppes tulemusega 4.43. Andres Kutser oli teine oma vanusegrupis kõrgushüppes (1.55) ja odaviskes (38.35). Epp Jalakas võitis oma vanusegrupi kõrgushüppe (1.40), kaugushüppe (4.12) ja kettaheite (28.17).

„Suveakadeemia oli justkui „uks“ suvest tööle tagasi minekuks – ei löönudki pead ära, nagu tavaliselt, mõeldes, kus ma olen ja kust jälle peale hakata, vaid uks sai rahulikult lahti löödud ning reipalt sisse astutud.

 Meeldivate kolleegidega pärast pikka suvepuhkust koos teadmisi omandada oli tore ja innustav algus uuele õppeaastale.“

MEIE JUUBILARE 25. oktoobril peab PPK haldustalituse autojuht Jaak Toomeoks 60. juubelit ja 27. oktoobril PPK süüteomenetluse õppetooli lektor Heli Kesklaas 65. sünnipäeva.

TÖ Ö J U U B I L A R E S E P T E M B R I S J A O K TO O B R I S 20 tööaastat SKAs täitus Väike-Maarja päästekooli õppekorralduskeskuse sekretäril juhtivspetsialistil Kaja Kingil 13. septembril, ehitus- ja remonditöölisel Arnold Järvelahtil 20. septembril ning spordikeskuse õpetajal Jüri Kulbinil ja PPK Paikuse kooli koristajal Aili Nirkil 30. septembril.

15 aastat tööd saab PPK Muraste kooli kokal Mart Randmal täis 10. oktoobril.

5 tööaastat SKAs täitus PÄKi tuleohutusjärelevalve õppetooli lektoril Kadi Luhtil 9. septembril ja saab täis autojuhil Lembit Linnul 21. oktoobril.

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas

SEPTEMBER 2012

tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

20 aastat SKAs

Aili Nirk Kui Aili koolimajja jõudis … olid tunnid juba läbi. Ja nii 20 aastat järjest. Ainult, et Aili ei jäänud tööle hiljaks, vaid tema töö siis alles algabki, kui koolitöö on õhtusse jõudnud. Klassid ja kontorid tahavad taas korrastamist ning asjad kohale sättimist. Nii ootavadki töökaaslasi ja kadette hommikul ees puhtad ruumid.

Aili toimetab vaikselt ja rõõmsameelselt ning kõik saab korda. Ta teeb tööd kohusetundlikult, peljates tähelepanu, aga oskab töökaaslasi märgata ja üllatada. Me kõik oleme maitsta saanud Aili koduaia õunu või näinud tema kasvatatud ilusaid lilli puhketoa laual.

Aili on pidanud töötama eri oludes ja eri juhtide käe all, aga saanud kõigega hakkama – teda on tunnustatud mitme preemia ja aukirjaga. Paikuse koolis on noorest

* * * 5. septembril Nõmmel peetud vanglateenistuse krossijooksu meistrivõistlustel sai justiitskolledž võistkondlikult (1 parema naise ja 3 parema mehe aegade summa) esikoha. Individuaalselt kuulus Hannes Liivakule oma vanusegrupis 6000 m distantsil ajaga 24.54 esikoht, Epp Jalakale 3. koht 3000 m-is (aeg 15.05) ja samuti 3. koht Olavi Allasele 6000 m-is (21.38).

Taavi Veelmaa oli neljas ajaga 24.03.

Samal päeval pidid vanglateenistuse rammumehe võistlusel osalejad ületama päris suuri raskusi. Justiitskolledžit esindasid Ivar Mai ja Jaano Saar, kes said vastavalt 3. ja 4. koha. Võitis Raido Ruven, kes esindas küll oma vanglat, aga on samas ka akadeemia üliõpilane. * * * 21. septembril Jõulumäel peetud politsei jooksukrossi meistrivõistlustel oli N-29 vanuserühmas PPK kadett Eli Viielo teine. 3. koha sai PPK teatejooksuvõistkond.

SPORDIPÄEV 25.–26. septembril peeti akadeemia üksustes spordipäevi. Tallin-

Matid olid õhukesed ja väikenaisest tänaseks saanud pensionär, aga nooruslikkus pole temas aasta- sed, hiljem kuhjasime vana matitega kadunud. lasu suure punase katte alla, mis oli Siire Tõrva, mühklik, aga siiski varasemast paPaikuse kooli haldustalituse rem. Lõpuks saime tundides kasutamiseks inglise käerauad, mis olid juhataja nii väikesed, et ei mahtunud suuremate inimeste kätele.

Jüri Kulbin Kuidas kadetid on muutunud?

Mis sind tööle tulles ees ootas?

Treeningutest osavõtt oli tollal Esimene tund oli 12. oktoobril õues, sadas lumelörtsi. Enesekait- massilisem, sest vaba aja veetmise tunnid olid tollal kohustuslikud se võimalusi polnud toona nii palju. Ühistegevusi oli rohkem ja kukõigi kolledžite kadettidele.

Algul polnud meil üldse õppe- na õpe toimus koos ühel territoovahendeid, kumminuiasid asen- riumil, hoidsid kadetid rohkem dasid labida- ja harjavarred, mil- kokku.

Algusaastatel oli täiesti võimalik lega vehkisime esimesed 5 aastat.

Käeraudu asendasid vööd ja pük- tunda nime- ja nägupidi kõiki akadeemia töötajaid ja kadette, nüüd sirihmad. kõiki enam ei tunne, aga ühisüriMiks varustust polnud?

Akadeemia algusaastatel para- tused, mis inimesi liidavad, on enku politsei siinset väljaõpet eriti ei diselt toredad. tunnustanud, ehkki esimestes lenKüsitles Epp Jalakas dudes õppis ka mitmeid juba poKogu küsitlust loe kodulehelt. litseis töötanud inimesi.

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

Arnold Järvelaht Arnold Järvelaht alustas transporditöölisena Riigikaitse Akadeemias, aga aastate jooksul on temast saanud majandus- ja remondiosakonna remonditööline.

Kooli algusaastal oli akadeemia masendavas olukorras. Tuli koristada territooriumi, majadest vedada välja mahajäetud koli ja panna kokku uut mööblit, mis kestsid tihtipeale hiliste öötundideni. Aega oli vähe, kuna õppetööga taheti alustada juba oktoobris..., ja alustati ka.

Hiljem on Arnoldi kohustusteks olnud ka muruniitmine ja lumekoristus, mis vajavad ju pidevat hoolt.

Tegelikult jätkub teda igale tööle, abiks on ta kõigile.

Hildegard Klaus, majandusjuhataja

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee