Verbis aut Re, juuni 2012 by Sisekaitseakadeemia

Nr 6 (218)

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

JUUNI 2012

17. LEND SAI TUULE TIIBADESSE Kel pole aasta jooksul õnnestunud külastada Nokia kontserdisaali, sel oli võimalus aduda selle saali ülevust meie akadeemia lõpuaktusel. 19. juunil saatsime Nokia-saalis ellu sisejulgeoleku magistriõppe 2. lennu ja rakenduskõrgharidusõppe 17. lennu.

Pidulikku üritus juhtinud sisejulgeoleku instituudi innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juht Marek Link kuulutas aktuse avatuks ja andis avakõneks sõna siseminister KEN-MARTI VAHERILE: „Elus on palju kohtumisi, hetki või etappe, mille tegelik tähendus ei avaldu kohe. Mõni kohtumine võib avada teile uued uksed, mõni inimene võib tuua teie ellu uued teadmised, mõni hetk võib muuta kõik senise. Milliseid uksi avab aga teile tänane päev, näitab tulevik. See, et te olete täna siin, on vaieldamatult suur saavutus, kuid saavutused tulevad tihti millegi arvelt. Kindlasti nõudis tänane päev teilt eemalolekut pereringist, äraütlemisi sõpradele ja lõivu isiklikult vabalt ajalt. Teil on võimalus ja kohustust see tasa teha. Tänage oma lähedasi, öelge aitäh oma vanematele, elukaaslastele, ka kooliõdedele-vendadele, kes on teid sellel teel aidanud. Andke endale aega puhkuseks, et saaksite valmis olla uuteks väljakutseteks ja teiste aitamiseks tulevikus. Kuid ärge jätke tegemata asju, ütlemata sõnu, mida te võiksite teha juba täna. Sisekaitseakadeemias õpivad parimad. Parimaks olla tähendab tihti kompromisside loomist ja kohaldumist uute oludega – olla paindlik ja mitte kinni jääda harjumustesse. Parimad teavad valemit, kuidas õpitut edaspidises elus targasti ära kasutada ja jagavad oma teadmisi ka teistele. Need olete teie, kes hakkavad juba täna kaasa rääkima sisejulgeoleku valdkonna argipäevas – just teie olete need, kes pakuvad uusi lahendusi ja loovad tuleviku maailma turvalisemaks. Teie peale loodetakse! Head lõpetajad, teil on kõige värskem ja ajakohasem sisejulgeolekualane ettevalmistus tulevasel tööpostil. Need teadmised aga vananevad iga päev. Seega, otsige jätkuvalt uusi teadmisi. Head teadmised ja informeeritus on vundament, mida ei lammuta ükski majanduskriis ning millele te ise saate alati loota. Olge avatud ja vastuvõtlikud, suhtuge edasiõppimisse ja enesetäiendamisse motiveeritult ning ärge kartke raskusi, mida elu tuua võib. Raskused on ainult proovikivid, mis on mõeldud ületamiseks. Teie isiklik panus turvalisuse loomisel Eestis on vaieldamatult hindamatu väärtusega täna ja ka tulevikus. Tehke oma tööd uhkusega. Usaldage ennast, oma valikuid ja liikuge edasi, sest teie olete parimad! Õnnitlen Teid tänase päeva puhul!“

Akadeemia rektori LAURI TABURI kõne „Kakskümmend aastat on ühe noore organismi elukaarel aeg, kus nii mõnigi elutarkus selgeks saab. Kaks kümnendit tagasi professor Eduard Raska elutööks kujunenud akadeemia loomine on tänaseks jõudnud faasi, kus saame ajas tagasi vaadates uhkusega öelda – oleme käinud õiget rada. Ega’s muidu oleks me möödunud reedel Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt saanud meeliülendava sõnumi, et meie akadeemia on Eesti esimese kõrgkoolina saanud rahvusvahelise institutsionaalse akrediteeringu, tunnustuse, mille on Eestis tänaseks pälvinud vaid meie akadeemia. See on hinnang meie kõigi ühisele mitmeaastasele tööle, head töötajad, kadetid ja ka vilistlased! Just vilistlasi tahaksin ma täna siit lavalt eriliselt tänada selle eest, et olete akadeemia jaoks pöördelistel hetkedel ikka ja alati olemas olnud. Nagu akadeemia on alati olemas teie jaoks. Mitmetuhandepealine vilistlasvõrgustik on meie akadeemia üks suuremaid kapitale. Meie vilistlased juhivad täna suuri sisejulgeolekuasutusi ja valdkondi üle maailma. Fakt, mis on jällegi kinnituseks sellele, et akadeemiast saadav akadeemiline vundament lubab elu jooksul üles ehitada silmapaistva karjääri nii Eestis kui välismaal. Hea akadeemiapere, umbkaudu kaks aastat tagasi 17. juunil 2010, täpselt samas kohas, kus täna, olles kaela saanud Sisekaitseakadeemia rektori auväärse ametiketi, andsin oma rektoriprogrammi tutvustades lubaduse, et teiega üheskoos saab meie akadeemiast lähimate aastate jooksul Eesti kõige kvaliteetsem kõrgkool. Oleme tänaseks selle missiooniga jõudnud hetke, kus piltlikult öeldes on meie kvaliteedidokumendil kõik vähegi mõeldavad allkirjad ja pitsatid peal. Nagu öeldud, oleme me sellisena ainus kõrgkool Eestis. Kuid sellega meie kvaliteedikindlustamise protsess ei lõpe. Eesti haridusmaastik on läbimas mit-

meid suuri muutusi, millega kohandumine nõuab ka meilt kõigilt järjekordset tõsist tööd. Samas, eks ole kohandumine kiirelt muutuva keskkonnaga akadeemia üks kvaliteedimärke, mida ka oma partneritele oleme tõestanud. Teiega koos, head akadeemikud, on akadeemia jätkanud ka sisekaitselise hariduse rahvusvahelistumise võidukäiku. Möödunud aastal pälvisime Euroopa Välispiiride Kaitse Agentuuri FRONTEX tunnustuse meie ühiskoolituste kõrge taseme eest ja võitsime endale õiguse korraldada senisest palju enam Euroopa Politseikolledžite Assotsiatsiooni CEPOL koolitusi Euroopa teiste riikide politseinikele. Möödunud õppeaastal võõrustasime akadeemias ka üheksat meie ajaloo esimest ametlikku välistudengit, kes Euroopa Liidu ERASMUS programmi raames võrdselt ja koos meie kadettidega läbisid kevadel hulga distsipliine. Meie akadeemia ja me rahvas jättis külalistele väga hea mulje, mille eest kindlasti suur aitäh kõigile, kes nende haridustee meie juures meeldejäävaks tegid. Sisekaitseakadeemia haridusmudeli rahvusvahelistumise tippsaavutus on aga kindlasti Euroopa Komisjoni kutse asuda koos Soome partneritega looma Eestile sarnast akadeemiat Kosovosse. Oleme seal tänaseks juba peaaegu pool aastat toimetanud ning kohalike ja Euroopa Komisjoni tagasiside akadeemia ekspertidele on olnud vaid ülivõrdes. Suur aitäh teile ka minu poolt! Head lõpetajad, kuigi saate mõne hetke pärast kätte ammu oodatud diplomid, tahaksin teile siiski kaasa anda paar mõtet, mida ise akadeemia lõpetamisest kuni tänase päevani olen enese jaoks selgeks mõelnud ja ka varasematele lendudele kaasa andnud. Kõigepealt – ärge unustage õppimist! Saate täna küll kätte diplomi, mis tõendab, et olete astunud järjekordse sammu saamaks parimaks parimate hulgast, kuid teadke, et parimaks saamine eeldab mitte ainult head oskust tööd teha, vaid ka teaduslikke teadmisi sellest, miks asjad meie ümber toimuvad just nii nagu need toimuvad. Vaid parimad suudavad muuta maailma ja kui ka

teie hulgas on neid, kes tunnevad, et tahavad maailma paremaks muutmises kaasa rääkida, siis jätkake kindlasti õppimist. Arvestage, et kiiresti muutuvas maailmas on magistrikraad täna see akadeemiline miinimum, et üldse saada teaduslikult põhistatud tunnetust sellest, mis meie ümber toimub. Täna istub siin saalis 18 sellist uut magistrikraadiga eksperti, kellel see tunnetus on väga heal tasemel olemas ja kellele Eesti paneb kõrgeid lootusi kogu sisejulgeolekusüsteemi arengu toetamisel. Ärge unustage ka unistamist! Vaid nende unistused täituvad, kes julgevad unistada. Unistustest järgmine samm on juba omada visiooni. Nii isiklikus plaanis kui ka maailma muutmise osas laiemalt. Üsna sageli ei ole Eestile sarnaste väikeste riikide probleem mitte niivõrd vähe raha, kui kindlameelse visiooni puudumine sellest, kuhu me tahame areneda ja kelleks saada. Kui meil on selge visioon ja veendumus, on kõik muu juba tehnilised üksikasjad. Asudes täitma õilsat, kuid samas rasket ametit, ärge aga unustage ka oma peret ja lähedasi! Teadke, et olete oma ametipostil täpselt nii tugev, kui tugev on teie pere ja kui lähedal lähedased. Teil saab sageli olema väga raske. Isegi nii raske, et kaalute ameti mahapanekut ja kõige seni saavutatu unustamist. Neil hetkedel ärge kahelge võtmast näiteks telefoni, helistamast oma lähedastele ja nendega oma mõtteid jagamast. Sest raskused ühendavad meid ja teevad vaid tugevamaks. Ilusat suve teile kõigileja tere tulemast õige pea tagasi akadeemiasse! Vivat academia!“ Esimestena paluti lõputunnistuste kättesaamiseks lavale magistriõppe 2. lennu 18 lõpetanut. Magistrite tänavune lend jätkas aasta tagasi lõpetanud esmalennu meeldivat tava – nagu mullugi oli ka tänavuste magistrantide seas 4 cum laudega lõpetanut: Mari Drava, Martin Lambing, Helen NeiderVeerme ja Raili Roosimaa. Neist Mari Drava lõputöö „Kiiruskaamerate mõju liiklusohutusele Tallinn–Tartu maanteel“ (juhenda-

jad Helmo Käerdi ja Siim Vaikmaa) tunnistas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu meie akadeemia selle aasta parimaks lõputööks. Sisejulgeoleku instituut tunnustas parima magistritööna Martin Lambingut, kes kirjutas magistritöö teemal „Riikliku tuleohutusjärelevalve paindlikum planeerimine ja rakendamine“ (Priit Laaniste ja Helmo Käerdi). Akadeemia eelmine rektor Priit Männik andis tema mullu asutatud erastipendiumi tänavusele parimale magistritööle „Organisatsioonikultuuri arendamise ja ühtlustamise võimalused organisatsioonide ühinemisel politsei-ja piirivalveameti loomise näitel“ (Stella Laansoo), mille kirjutas värske magister Riho Rei. Maksu- ja Tolliameti peadirektor MAREK HELM meenutas oma tervituskõnes enda lõpetamisaktust samas, aga teise nimega paigas – Sakalas, mil ta tundis, et lõpuks ometi saab hakata tegutsema. “/…/ Möödunud on 20 aastat /…/, kui otsustasin õppida tolli eriala – just nii palju on läinud aega, et jõuda tippu. Kes teab, kes on tänaste lõpetajate seast tulevased juhid või hinnatud spetsialistid, võimalused on kõigile avatud. Oluline on leida motivatsioon ennast täiendada, planeerida realistlikult oma karjääri. Soovitan olla aktiivne, kui tunnetad, et sul on midagi öelda või midagi paremaks teha. Aga samas on väga oluline oskus kuulata, kui kogemusi veel napib. Sellise soovituse sain ka mina tööle asumisel oma vanematelt kolleegidelt kaasa. /…/ Riik vajab teiesuguseid säravate silmadega, tahtejõulisi ja motiveeritud inimesi. Tööga avalikus sektoris kaasneb topeltvastutus – teie tööandja pole ainult konkreetne asutus, vaid kõik Eesti Vabariigi kodanikud. Iga teie tööalane tegemine on kõrgendatud avalikkuse tähelepanu all ja teie tegemisi märgatakse. Teil lasub kohustus olla eeskujuks. Keegi

on kunagi öelnud – raha võib teenida igaüks, riiki ainult vähesed.“ Marek Helm andis lõputunnistuse ﬁnantskolledži 21-le päevaõppe ja 5-le kaugõppe lõpetajale. Maksunduse ja tolli eriala omandasid cum laude tasemel Marja-Liisa Peetris ja Maris Tamp. Neist esimese lõputöö „Püsiv tegevuskoht tulumaksuseaduse ja käibemaksuseaduse tähenduses“ (Tõnis Elling) tunnistati kolledži parimaks lõputööks. Tavakohaselt antakse lõpuaktusel üle rändkarikas, mille on välja pannud Soome Tolliameti ekspert Ilpo Valta parimale maksunduse ja tolli vilistlasele. Karika asutaja Ilpo Valta oli teiselt poolt lahte ise kohale saabunud, et karikas üle anda kolledži vilistlasele Merilin Jürmale, kes töötab Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna väärteomenetluse talituses alates 2007. aastast. Oma korrektsuse, kohusetundlikkuse ja hea läbisaamise poolest kolleegidega on ta MTAs valitud aasta kolleegiks suisa kahel viimasel aastal. Järg oli jõudnud justiitskolledži lõpetajateni, keda tervitas Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juht, asekantsler PRIIT KAMA. Ta kiitis akadeemiat kui head koostööpartnerit, kust vanglateenistus on saanud haritud spetsialistide näol olulist täiendust: kui aastaid tagasi oli nende teenistuses vaid 18% töötajaist kõrg- või kutseharidusega, siis praegusel hetkel juba ligi 60%. Ja uus täiendus on tulemas, kuigi vaid 10 spetsialisti, kes lõpetasid tänavu korrektsiooni eriala päevase õppevormi. Neist akadeemia senine üliõpilasesinduse juhatuse esimees Laura Nõmmsalu tunnistati justiitskolledži selle aasta parimaks lõpueksami sooritajaks. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori RAIVO KÜÜTI sõnul nad ootavad uusi spetsialiste oma ridadesse. “/…/ Praegu on politseis töötades eriti oluline küsimus motivatsioonist, kuidas me väärtustame oma inimesi sisemiselt ja kuidas väärtustatakse meid väljastpoolt? /…/ Loomulikult on esimene motivaator huvitav, mitmekülgne ja julgeid väljakutseid esitav töö, kuid kas see on ainus ja piisav motivatsioon, et kindlalt tulevikku vaadata ja iga oma rakuga meile pandud ülesandeid täita? /…/ Täna tagan teile kõigile kindlustunde homse ees peamiselt selles, et ka tulevikus jätkub väljakutseid ja seda rohkemgi kui praegu. Seetõttu on kind(Järg 2. lk)

Verbis aut Re

JUUNI 2012

17. lennu magistri- ja kõrgharidusõppe lõpetajad Sisejulgeoleku instituut, sisejulgeoleku magistrid

Teevi Jõemägi Magnus Künnapas (riigieelarveväline Rain Laineste kaugõpe) Jana Lehiste Karl-Rauno Miljand Erkki Aivola Imre Minjo Mari Draba, cum laude Ekaterina Morozova Mari Hiie Marja-Liisa Peetris, cum Kalle Kitsing laude Enn Kooskora Eteri Peterson Margus Kotter Triin Prei Ants Kutti Martin Lambing, cum laude Hanno-Mihkel Puss Meelis Mesi Mari-Liisu Puulmann Heiko Mihkelson Sigrid Rand Tarmo Miilits Thea Rehepapp Helen Neider-Veerme, cum Helena Rinken laude Anne-Liisa Šestakova Piret Paluvere Maris Tamp, cum laude Ragnar Raide Hannes Vahemäe Riho Rei Jaak Roos Raili Roosimaa, cum laude Erkki Sloog

Finantskolledž, maksundus ja toll

(riigieelarveväline kaugõpe)

Anna Agu Jana Bogmatser Vadim Goldberg

Olga Kolesnik Karmen Lehtla Priit Pekarev Kaisa Püi Kristi Vainura

(riigieelarveline ja -eelarveväline päevaõpe)

Justiitskolledž, korrektsioon

(riigieelarveline päevaõpe) Anneliis Andron Daivi Drenkhan, ekstern Jane Jõe Taavi Jürimäe Sten Kasela Krister Koni, ekstern Taavi Kruus Sander Kusmin Artur Nisu Laura Nõmmsalu

Politsei- ja piirivalvekolledž, piirivalveteenistus

(riigieelarveline päevaõpe) Davet Dorbek Oleg Gradinar Kadi Kase Veronika Kiprejeva Regina Kukk, cum laude Siim Kukk, ekstern Sander Kurvits Renet Merdikes Romet Niilus Siim Sildnik Sergei Zolin Riho Õun

Politsei- ja piirivalvekolledž, piirivalveteenistus

Igor Milovidov Margit Männik Jaanus Mätas Jaak Otsason (riigieelarveväline Tanel Pajumaa kaugõpe) Märt Palo Jaanika Porn Raivo Karp, ekstern Raigo Raamat Aigro Raudsepp Politsei- ja Elar Sarik piirivalvekolledž, Evelin Sepp, ekstern politsei Priit Sepp (2009. aastal alustanud rii- Ivar Zeisig gieelarveline ja Kati Vaher -eelarveväline kaugõpe) Tarmo Värat Raido Aamer Raido Aidak Veiko Germann Jaan Hanson Hannes Heinsar Tuuli Jentson Andres Kirsing Maksim Korzin Aivar Krupp Hannes Kullamäe Vladimir Latin Tauno Lempu Ahti Lill Andrus Lindsalu, ekstern Monika Loim Martin Maks Madis Mardu Allan Martin

Politsei- ja piirivalvekolledž, politsei

(2010. aastal alustanud riigieelarveline ja -eelarveväline kaugõpe) Andrei Härm Kaur Idavain Jaanika Jürisson Kirly Kadastik Kuldar Kaur Janar Kummits, cum laude Reet Laur Lennar Lehtmets Ege-Lii Luik Henry Murumaa

Päästekolledž, päästeteenistus

Madis Mändla Tõnu Oro, cum laude Mari Paavel Taisto Paju Raido Palu Erkki Paluoja Ergo Pihlak Mikk Presmann Sten-Fred Põder Rauno Roosimägi Alar Sadam Andres Sarapu Marko Soon Ille Strom Inno Šits Deniss Teder Tanel Toots Ken Vaher Julia Vesjolkina Juri Všivtsev

Päästekolledž, päästeteenistus

(riigieelarveväline kaugõpe)

(riigieelarveline päevaõpe) Elar Aav Artur Ivanov Marlen Jalast Jaana Karsanov Valeri Kazeko Rein Kontus Raido Kübarsepp Imre Soilts

Tauno Baškirov Heino Berggren Viktor Engelbrecht Andrei Kalamajev Germo Kalpus Kaido Kaust Kaido Klemmer Aivar Kukk Kaarel Kuznetsov, ekstern Tiit Käit Marek Käst Mati Kõiv Margo Lääts, ekstern Marko Meister Kalev Mõttus Ivo Piir Priit Piirisild Sergei Prudnikov Andres Saaren Vadim Sampetov Aleksandr Smirnov Virgo Tigane, ekstern Tiit Umbsaar Hinno Üprus

Kutseõppe lõpetajad Justiitskolledži vanglaametniku eriala Tiina Ainsoo, kiitusega Asse Allik Jarno Ameerikas Viktoria Bronzova, kiitusega Jaanus Hiiesalu Maanus Jõevee, ekstern Arvi Karon Kevin Kesküla Sander Kilk Julia Kliševitš Indrek Kokk Sergei Korbelainen Vitali Krehhov Kardo Kuusk Reigo Kõiv Jarmo Kälvijäinen Irja Laanemets Aleksandr Lass Ivo Lepp Raido Linde Erkki Loit, ekstern Andres Loite Andrei Luberg Hannes Nigul

Mihkel Niine Ken Ojakäär Ene Ojaperv Alvar Orula Kaia Paesalu Verner Palli Kaider Pehk Artur Pähn Aivar Pärlijõe Aigar Rõžikov Aleksei Safjanov Merike Sari Annika Saron Taavi Selder Oleg Seppar Juri Solopov Pille Stolts Andrei Šuljak Varje Zupping Maia Tambets Andrei Teetlok Eve Tehvo Triinu Tõldsepp Viljar Valdre Meino Varusk Sven Veiram Meelis Vitkin

Politseiteenistuse eriala Madis Allak Hannes Haav Janar Hiop Heimar Juhanson Kristo Jõks, kiitusega Kevin Kallas Rauno Kiviste Dmitri Kravtšenko Martin Kulberg Sander Kullamaa Mauno Kõivisto Keidi Köster Sander Küttis Kristjan Laht Martin Laius Taavi Liloson Lembitu Luih Stanislav Malõšev Mairold Mark Pavel Matrossov Jaan Meresmäe Enri Mets Filipp Muzalevski Rauno Mõttus

Rainer Onopa Alvar Paal Oliver Pahla Rauno Pajuleht Marek Pello Martin Piir Genes-Deivid Pikani Egle Poll Veiko Poom Valter Põlts, kiitusega Mats Päeske Kunnar Püvi, kiitusega Rivo Ronimois Egert Roosimägi Taivo Rosi Maksim Rozgonjuk Ruudi Räimtaal Ville Ränik Ivar Saar Siim Saks Igor Savenkov Sven Savioja Sille Selge Tarmo Selgis Margus Soome Leonid Stepanov Andrei Škubel

Jakob Tarkpea Siim Tikerpuu Tõnis Tokko Reet Truverk Timo Tubli Rauno Tõevälja Silver Urke Risto Uukkivi, kiitusega Mihkel Vahi Aleksandr Vinograd Sten Võrk Triinu Õras

Päästekorraldaja eriala Astrid Hansi Nell Jõesuu Kristina Keler Anneli Lulla Erika Maar Marge Männi Ave Oskar Kersti Paju Malle Parts Anu Pähn Marge Rego, kiitusega

Erika Salla Kajali Silm Aleksei Zautin Marianna Vaab Jolanta Vaherpuu Nadia Virma Ilona Väli

Päästja eriala Martin Allikas Kristjan Ehastu Kristo Golov Henri Hommik Anti Ibrus Egon Ibrus Janari Jerve Raul Juur Meigo Kaare Rain Koppel Lauri Laats Lauri Lõhmus Artur Meos Veiki Nuut, kiitusega Marek Posti Erih Rammusmaa

Ranno Rannamees Janek Reinaru Marco Sööt

Päästespetsialisti eriala Ted Abel Indrek Agar Mailer Berg Elari Kliiman Risto Koch Indrek Kohv Andrus Kont Kalle Koop Erko Kruusamägi Janek Kudrjavtsev Valeri Kuzmin Rando Lehes Varto Lillema Marek Muzakko Rasmus Oha Andrus Pikas Anton Tammi Valeri Vassiljev

17. LEND SAI TUULE TIIBADESSE

(Algus 1. lk) lasti üks olulisemaid motivatsioone oskuslik planeerimine, läbimõeldud tegutsemine ja ennekõike paindlikkus, ajaga kaasakäimine, kiirus, täpsus ja reageerimisvõime. /…/ Suurima ootuse ja igapäevatöö edu tagatis meie kõigi jaoks on avatus, vastuvõtlikkus, teadmised sellest, millised on arengud tehnoloogias, jõujooned ja üldine turvalisus maailmas, inimeste ellusuhtumine, ootused ja kavatsused liikuda, elukohta vahetada, ka riikideüleselt, et omale tööd ja leiba otsida. /…/“ Aktusejuht luges ette rektori käskkirja, millega lõpudiplomi said 12 päevaõppe ja 1 kaugõppe lõpetanud piirivalveteenistuja, 2009. aastal tudeerimist alustanud 33 kaugõppijat ja aasta hiljem uue õppekava järgi alustanud 30 politseiametnikku. Kõigile piirivalveteenistuse eriala lõpetanutele omistati ka kutsetunnistus “Piirivalveametnik 4“. Kui mullu oli politseinike seas 2 cum laude lõpetajat, siis tänavu ühe võrra rohkem:

Regina Kukk, Janar Kummits ja Tõnu Oro. Viimatinimetatu lõputöö „Multifunktsionaalne politseiametnik“ (Ülle Vanaisak) tunnistati politsei- ja piirivalvekolledži aasta parimaks lõputööks. Päästekolledži lõpetajaid tervitades iseloomustas Päästeameti peadirektori asetäitja AIN KARAFIN seekordseid lõpetajaid „/…/ kui väga aktiivset ja sihikindlat seltskonda. Suurem osa teist teadis juba õpinguid alustades, mida ja kuidas päästetöödel tehakse ning mismoodi päästmisest kõneleda. Täna olete te sõbralik ja koostöövalmis kursus, homme oodatakse teilt juba kiiret ja professionaalset abi, kui on juhtunud õnnetus, oodatakse teilt praktilisi nõuandeid, et õnnetusi ära hoida, oodatakse teilt mõistmist, kui pole täidetud ohutusnõudeid. /…/ Eesti päästeteenistus

on meie nägu, nagu me ühiselt soovime ja koos õpime. Igatsus turvalise Eesti järele peab muutuma tahteks luua turvalisemat Eestit. Luua peab oskama. Et osata, peab õppima. Tahe õppida sünnib vaid siis, kui me anname endale aru, et me kõike veel ei tea.“ Lõputunnistuse said 8 päeva- ja 24 kaugõppurit. Just viimaste seast märgiti ära Kaido Klemmer, kelle lõputöö „Päästenööri kasutamine täiendava meetmena suitsusukeldumisel“ (Heiki Soodla ja Andres Mumma) tunnistati päästekolledži selle aasta parimaks lõputööks. TUNNUSTUSI Akadeemia 20. sünnipäeval, mil tunnustati paremaid töötajaid ja koostööpartnereid, jäid mõned autasud üle andmata. Nüüd oli rektor Lauri Taburil hea võimalus väike võlg nende ees tasuda. Akadeemia kuldristi andis rektor üle Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantslerile, magistriõppe nõukogu esimehele Erkki Koortile ja akadeemia õppepro-

rektorile Krista Haakile, hõberisti PPK korrakaitse õppetooli assistendile Raimo Kivestele ja korrakaitse õppetooli assistendile Rein Mõnnakmäele, PÄKi päästekooli haldustalituse vanemspetsialistile Urmas Kruvele ja peaspetsialistile Avo Kiikile ning tänukirja Maija Richterile Soome vanglaametnike koolituskeskusest. Kõigi lõpetanute nimel võttis sõna sisejulgeoleku värske magister MARTIN LAMBING: „Täna lõpetab Sisekaitseakadeemia 17. lend innukaid inimesi. Ühtpidi oleme rõõmsad, et oleme edukalt jõudnud õppeteekonna lõppu, kuid teisalt on meil väga kahju akadeemiast lahkuda./…/ See aeg [akadeemias] andis meile palju teoreetilisi teadmisi, mille omandamise eest seisid vaieldamatult parimad õppejõud. Kallid õppejõud, me võisime

vahel tekitada Teis tunde, et kuidas nad, st meie, asjadest küll aru ei saa … küsides tülikaid või korduvaid küsimusi, aga selle eest me vabandama ei hakka. Me soovisime vastuseid, sest ainult vastused viivad meid edasi. /…/ Akadeemia andis meile ka praktilised ja unikaalsed oskused – nüüd on meie kohus need oskused igapäevaellu rakendada, et suurendada turvalisust ühiskonnas. /…/ Meid kõiki ühendab sõprus! Mitte iga kool ei suuda oma õpilasi liita, nii nagu seda suudab meie akadeemia. Meenutaksin siinkohal ühe grupivanema sõnu, kes rasketel hetkedel enne eksameid alati ütles: „Kõik saab korda … lõpuks“. See oli väga julgustav. /…/ Need unikaalsed oskused, kõik need mälestused akadeemiast jäävad meiega elu lõpuni. Kõik see on vorminud meist inimesed, kes me oleme täna. Kui me ka ei olnud julged ja teotahtlikud noored enne akadeemiasse astumist, siis tänaseks oleme kindlasti selleni jõudnud … ja enamgi veel! /…/“

Meie akadeemia on tänavuse lennu näol andnud järjekordse panuse meie riigi eduka toimimise ja sisemise julgeoleku tagamiseks ning elanikele turvatunde loomiseks, edasine sõltub juba kõigi nende lõpetanud riigiametnike suhtumisest ellu ja töösse. Tavakohaselt pakkus selgi aastal muusikalisi vahepalu Hando Põldmäe taktikepi all politsei- ja piirivalveorkester, mis peale Olav Ehala laulu „Maa ja ilm“ instrumentaalesituse saatis ka solisti maestro Tõnis Mäge. Temalt kuuldi selliseid meile juba armsaks saanud laule nagu ta enda kirjutatud „Ilus oled isamaa“, „Hoia jumal Maarjamaad“, „Rong“, Leelo Tungla sõnadele loodud „See on laps meie muld“ ja Mikk Targo helindit „Sa haara kinni mu käest“ ning lõpuloona juba klassikaks muutunud „Koitu“, mida saalitäis rahvast kuulas hardunult püsti seistes. Rein Vaher (VaR) Lõpuaktuse fotode autor on Tiina Tammiste

Tähelepanekuid õppereisilt Saksamaale Villem Kadanik, PPK kadett

Viimaseil kahel aastal on PPK kadettidel olnud võimalus viibida rahvusvahelise politseitöö mooduli raames Saksamaal. Tänavu 5. mai varahommikul alustasid 8 politsei- ja piirivalvekadetti koos 3 õppejõuga teed Saksamaa poole, kuhu meid oodati taas sealse politseitööga tutvuma. Õppereisil osalesid 2. kursuse kadetid Hannes Haav, Ville Ränik, Ivar Saar ja Reet Truverk, esmakursuslased Dmitri Gorelov, Tarmo Habe, Villem Kadanik ja Kerly Simulman, tasemeõppe vanemspetsialist Eva Alliksoo ning õppejõud Germo Kukk ja Rein Mõnnakmäe. Pärast kahte päeva sõitu ja 1500 km läbimist jõudsime küll veidi väsinuna, kuid õnnelikult Güstrowisse, kohalikku „sisekaitseakadeemiasse“. Saabujad jagati tubadesse ja kohe tutvustati väheke ka kohalikku kompleksi. Ringkäik algas kõige olulisemast kohast ehk sööklast, ligi 400 inimest mahutavast eraldi hoonest. Toitlustamissüsteem on neil meie omast erinev. Igal hommikul pakutakse nn rootsi lauas mitut sorti sinke ja juustusid, kukleid, müslit, helbeid ja loomulikult ka kohvi. Lõunamenüüs on 4 rooga, mille vahel valida: esimene taimetoitlastele mõeldud, teine kalaroog, kolmas makaron/kartul vorsti/sardelliga ja neljas praad. Lõunaroa hind algab 3st eurost, praad on 50 senti kallim. Õhtusöögil sai jälle rootsi lauas kombineerida endale meelepäraseid võileibu. Esmaspäev ja teisipäev möödusid meil enamjaolt teooriatundides, kus tutvustati MecklenburgVorpommerni õigussüsteemi ja politseistruktuuri. MecklenburgVorpommern on üks 16st Saksamaa liidumaast. Kõigil 16 territooriumil on omad valitsused ja seadused sarnaste süsteemide ja minimaalsete erinevustega. Saksamaa ja Eesti õigussüsteem ning politseistruktuur on väga sarnased. Üks suur erinevus on trahvipunktid, mida jagatakse autojuh-

tidele, kes eksivad nõuete ja seaduste vastu. Eri rikkumised toovad erinevaid trahvipunkte, näiteks turvavööta sõitmine on 1 punkt ja kiiruse ületamine isegi 3 või 4 punkti. 18 punkti kogumine toob kaasa juhiloa tühistamise. Kolmapäeval sai iga kadett endale politseiametniku(d), kellega koos sõideti patrulli. Selle käigus tutvustati politseijaoskonda, arestimaja, relvastust ja tehnikat. Politseijaoskonnad ja arestimajad on võrreldes Eesti omadega suhteliselt sarnased, kuid relvastuses on sakslased oma Sig-Sauer püstolite ja püstolkuulipildujast tugirelva MP5ga meist natuke ees. Suur eelis on see, et püstol ja tugirelv kasutavad sama laskemoona, seega vajadusel saab ühe relva salvest padruneid teise salve ümber laadida. Tehnika poolest on aga Eesti eespool – näiteks digitaalne sidevõrk võeti Saksa politseis kasutusele alles selle aasta algul ning analoog-raadiosaatjad, mis neil kasutusel olid, kaalusid umbes 2 kilogrammi ja olid mõõtmetelt nagu telliskivid. Neljapäeval ja reedel külastasime kohalikku märuli- ja kriminaalpolitseid. Märulipolitsei tutvustas oma tööülesandeid ja varustust. Märkigem, et Saksamaal pannakse suurt rõhku jalgpallimängude turvamisele. Meile näidati ka veekahureid, millest saime proovi-

da koonuseid pikali tulistada. Märulipolitseinikud etendasid külastajatele ka agressiivselt meelestatud isikute kinnipidamist rahva seast. Näidati politseikoeri, kes said erinevaid ülesandeid, sh kahtlusaluse peale haukumine ja tema ründamine, kui viimane põgenema peaks hakkama. Kriminaalpolitseis, mille alla kuulub ka erirühm, tutvustati meile ekspertiisilaboreid. Nende hulgast tuleb kindlasti esile tõs-

ta relvaladu, mis on täis erinevaid relvamakette. Samuti räägiti meile nende erirühmast, mis on oma olemuselt nagu meie K-Komando, ja näidati erirühma 15. juubeliks valminud videot. Meie õppereis oli sisukas ja möödus vabas õhkkonnas, võõrustajad olid äärmiselt sõbralikud ja külalislahked. Meie teisel seal viibitud õhtul korraldasid kohalikud kadetid meile grilliõhtu, kus kõik leidsid mõne hea tulevase kolleegi, kellega juttu vesta. Sellised õppereisid kindlasti mõjuvad kahe riigi koostööle ja ka riigi enda arengule politsei valdkonnas äärmiselt positiivselt.

päeval jõusaali minna, tasub mõni sõber kaasa kutsuda, et siis teineteist toetada ja motiveerida. Suurematelt jõusaalile orienteeritud veebilehekülgedelt leiab tuntud eesti “jõusaalikunnide” poolt kokku pandud treeningkavasid nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Minu tutvusringkonnas on mitmeid naisi, kes pelgavad jõusaali minna, kuna kardavad, et nende lihased kasvavad liiga suureks ja nad muutuvad inetuks. Paraku naiste füsioloogia lihaste kasvu sel määral ei toeta, et nad suudaksid kasvatada endale selliseid lihaseid nagu on meestel. Kusagilt ajakirjast või televiisorist nähtud professionaalsed naiskulturistid on endale suured lihased treeninud manustades samal ajal proﬁliigas lubatud hormoonpreparaate. Eesti naiskulturistid, kellel nii suuri lihaseid ei ole, on aastaid vaeva näinud jõusaalis, treenides peaaegu iga päev ja kelle toitumine on grammipealt paigas. Tavaline naissoost jõusaaliharrastaja saab aga jõuharjutuste abiga oma kehakuju ilusamaks vormida ja enda füüsilist võimekust tõsta. Seega, naised julgelt jõusaali, sest karta pole vaja ühtegi harjutust, peaasi, et te harjutusi õigesti sooritate! Tihtilugu otsitakse mingisugust imenippi, kuidas kiiresti kaalu langetada ja sobivasse vormi saada.

KADETID küsivad, haldusdirektor AIVO VIILOL vastab Kas see on hädavajalik, et kolmanda ühiselamu sundventilatsioon töötab 24/7? Pesuruumides ja kogu majas valitseb suur niiskus ning seetõttu peab ventilatsioon olema kogu aeg töös. Kahjuks on seadmed vananenud ja seetõttu ka undamine paratamatu. Suvi on remontide aeg ja kui õnnestub, siis püüame teha midagi, mis müra vähendab. Veebruarikuu algusest saadik ei tööta kolmandas ühiselamus saun ning kirjavahetusest Teiega selgus, et aprilli alguseks tehakse otsus, kas soetatakse uus keris või mitte. Nüüd on juba juuni lõpp ja midagi pole muu-

tunud. Kas saun saab korda? Ma lubasin küll uue kerise paigaldada juba aprilli lõpus, kuid siis juhtus tarnijal eksitus, sest tellisime küll suure ja võimsa kerise, kuid kohale saadeti poole lahjem. Seega pidime tellima uue kerise. Nüüd on uus saunasüda jõudnud kohale. Kuna eelmine põles läbi tudengite enda tahtliku tegevuse tõttu, siis ei kiirustanud majandus- ja remondiosakond uue kerise paigaldamisega, sest oli pakilisemaid töid. Uue kerise paigaldame kindlasti lähiajal ja algaval õppeaastal saate taas saunamõnusid nautida.

Martin Kreek, päästekolledži 2. kursus

Saksa märulipolitseinikud kirjutise autori peal oma oskusi näitamas.

Võõrustajad esireas ja külalised tagareas Güstrowi ülikooli fuajees. Kirjutise autor paremalt esimene.

• Põhitõed, müüdid ja tegelikkus •

K A D E T I D K Ü S I VA D,

Suvepuhkus algas tormiga

Treening ja toitumine Kui nüüd kooliaja lõppedes peale õppimise ka muuks aega üle peaks jääma, siis tasub meelde tuletada mõned põhitõed, mis meil pika talve jooksul võib-olla meelest on läinud. Samuti liigub rahva seas palju müüte, mis tegelikult paika ei pea ning milledest mõnede ümberlükkamine võib meie harjumusi muuta. Kuna Eesti suvi on lühike ja tihtilugu ka üpris vihmane, siis nii mitmedki meist kasutavad päiksepaistelisi ilmu päikese käes peesitamiseks ja õhtuti liha grillimiseks. Selle kõige kõrval ei tasuks siiski unustada ka kehalist tegevust, sest paraku rasvane grill-liha selle juurde kuuluva paari õlle või siidriga võivad meie vööümbermõõtu kiirelt kasvatada. Üks hea suvine treening ja kaloripõletaja on värskes õhus veekogus ujumine. Loomulikult ei tasu ujuma minna kohe pärast söömist, vaid teha seda peesitamise vahepeal ja kindlasti kaine peaga! Parim oleks, kui meie treening ei kujuneks ühekülgseks. Näiteks, iga nädal paar korda jooksmas käies treenime küll oma aeroobset võimekust, kuid lihaste säilimise huvides (teadaolevalt vananedes lihaste maht ja töövõime kahanevad) on mõttekas aegajalt külastada ka jõusaali. Kui üksi ei leia seda viitsimist, et mõnel sombusel suve-

T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

JUUNI 2012

Esiteks, kaalu langetamine kiirelt ei ole tervislik ja teiseks, mis kiiresti läinud, tuleb ka kiirelt tagasi. Söömisel kehtib reegel, et pigem süüa tihti ja vähe, kui harva ja palju, ehk siis päevas võiks olla viis-kuus söögikorda. Väga tähtis on hommikune söögikord. Erinevalt teistest pole ka minul hommikul eriti söögiisu, kuid tõusen siiski piisava ajavaruga üles, et korralikult kõht täis süüa. Kuna ööga on tekkinud organismil toitainete puudus, siis on tähtis, et sööksime hommikul nii kvaliteetseid süsivesikuid, valke kui ka rasvu. Eriti hästi sobib hommikusöögiks näiteks kiudainerikas puder, paar muna ja klaas mahla. Korralik hommikusöök kindlustab selle, et me lõunasöögi ajal ennast üle ei sööks – kui hommikul ei söö, siis lõunaks on kõht juba nii tühjaks läinud, et kipume söögiga liialdama. Kui pärast õhtusööki läheb kõht väga tühjaks, siis enne magama minekut ei maksa süüa midagi väga süsivesikute või rasvarikast, sest vastasel korral ladestub see energia ülejääk meile öö jooksul organismi rasvana. Õhtul sobivad hästi puu- ja juurviljad, kvaliteetse rasva allikatena väike peotäis pähkleid ning piimatooted, välja arvatud suhkrurikkad jogurtid ja rasvased juustud, mis tuleks siiski hommikuks jätta. Poes jogurtit valides tuleks pöörata rohkem tähelepanu sellele, kui palju

Lauri Hainoja, justiitskolledž on tootes süsivesikuid, mitte rasvu. Null rasvasisaldusega jogurtid on tihtilugu hoopis väga süsivesikuterikkad ja üleliigne suhkur talletub meis jällegi rasvana. Mõni gramm rasva piimatootes on pigem hea – kartke hoopis suhkrut! Vedelikest peaksime enam jooma vett. Kunstlike magusainetega rikastatud joogid panevad meid söögikordadel sööma rohkem, kui me seda muidu teeksime. Inimene, kes kuidagi ei leia endas seda iseloomu, et loobuda igapäevastest saiakestest ja koogikestest, võib proovida mõnda preparaati, mis vähendab magusaisu. Lisaks on olemas ka toidulisandeid, mis aitavad trenni tehes rohkem kaloreid põletada. Need ained peaksidki jääma n-ö viimaseks õlekõrreks, kui tõesti enam kuidagi ei saa. Olen täheldanud, et igal kevadel avaldatakse, eriti just kollases ajakirjanduses, üha uusi “imedieete”, kuidas kiirelt saleneda ja saada oma unistuste ﬁguur. Soovitan kõigil neid suure õhinaga mitte järele proovima hakata, vaid püüda kainelt mõelda ning meelde tuletada põhitõed, miks inimene rasvub ja kuidas saavutada kaalulangus. Kõike tuleb teha mõistusega. Püüdkem ka suvel olla aktiivsed ning oma toidu- ja alkoholi/suhkrujoogi kogused hoida mõistlikkuse piires!

6. juunil sai Häirekeskus teate, et Maarjamaa linna on tabanud orkaan “Maire”, mis põhjustas ulatuslikke kahjusid. Sellise sõnumiga võis Väike-Maarja päästekooli harjutusväljakul alata meie akadeemia suurim kevadõppus „Sireen 2012“, mida rahvakeeli kutsutakse ka lõpusõjaks. Päästekolledži ja -kooli kadetid pidid lõpusõjas lahendama erinevaid keerulisi päästesündmusi. Tuli päästa liiklusavarii tagajärjel autosse kinni jäänud kannatanuid, kustutada suuri põlenguid, tuua välja kaevu kukkunud inimene ja likvideerida gaasiavarii. Korra said kadetid päästa ka tiigis ümber läinud paadist välja kukkunud veehädalisi. “Õnnetusi” juhtus ka kemikaalidega ja esmakordselt said kadetid lahendada ka metsa kukkunud lennuki õnnetust. Kõigi aegade suurimale lõpusõjale reageerisid päästeautod nii päästekoolist kui ka oma autodega panustanud Tallinna Kesklinna, Rakvere, Türi ja Suure-Jaani päästekomandod. Tagalasse oli üles seatud Päästeameti baaslaager, mis koosnes erinevatest tugikonteneritest.

Kohal olid ka Tartu ja Tallinna kiirabibrigaadid, Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga päästekopter ning sündmustele julgestust pakkunud politsei- ja piirivalvekolledži kadetid. Tänu meie akadeemia rahvusvahelistele sidemetele osalesid lõpusõjas ka Soome, Leedu ja Poola päästekoolide kadetid, kelle tööd hindas Eesti Päästemeeskond. Väliskülalised tulid lõpusõtta oma päästeautodega, nii said kõik osalejad neid uudistada ja võrrelda meie naabrite tehnikat meie omaga. Üllatuskülalistena olid sündmusi tulnud jälgima Paikusel külas olnud Saksamaa politseikooli kadetid, kellest nii mõnigi sai mängida kannatanut ning toetada politsei- ja piirivalvekolledži kadette julgestustegevuses. Akadeemia korraldatava gümnaasiumite eelkutseõppe päästekevadlaagri raames olid lõpusõja teist päeva jälgimas ka Orissaare ja Kohtla-Järve gümnaasiumite 10. klassi õpilased. Neile sai osaks harukordne võimalus jälgida päästesündmusi niivõrd lähedalt ning järgmisel päeval ka suitsusukeldumist ja pinnaltpäästet ise järgi proovida.

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

Verbis aut Re

Siimule tekkel pähe ja tamm mulda Päev enne lõpuaktus peeti akadeemia peahoone fuajees Siimu silme all tavakohaselt meeles meie tublimaid sportlasi ja oma haridustee teatud etappi sel aastal lõpetanud töötajaid. Alustuseks kiitis rektor Lauri Tabur oma lühikeses sõnavõtus meie ühtset kollektiivi, mis on suutnud sel aastal toime tulla hulga heade saavutustega, olgu või nimetatud just äsja kooli saabunud teade, et meie akadeemia on esimese Eesti kõrgkoolina saanud 9 aastaks täisakrediteeringu. Seejärel asuti üliõpilasesinduse eestvõttel ühe tseremoniaalse toimingu juurde, mille viis läbi ÜE juhatuse liige Ivo Kitsing. Ta meenutas samas fuajees juba 19 aastat meie õppureid oma kohalolekuga

seiravat pronkskuju, keda tudengid on hakanud hüüdma Siimuks. Kuna meie õppurid on juba tunnustanud esimest korda kooli ajaloos loodud tudengiteklit, mille on omale lunastanud juba üle 100 kadeti, vilistlase ja töötaja, siis leidis ÜE, et seni on jäänud üle andmata kõige olulisem tekkel meie armastatud Siimule. Ivo Kitsing luges ette luuleread, mille saatel 1993. aastal Siimu kuju siin meie koolis avati: „Nii langetatud päi, aga relvis, on sõdalane valmis kaitseks. Ta ei mõtle tapatalguist, ta mõtleb oma kodumaa saatusest. Kindlasti oma kodustest, kindlasti oma langenud kaaslastest. Ja õpetagu ta meid nõnda mõtlema.“ Aplausi saatel pani Ivo Kitsing tekli Siimu pähe, kuhu see jäi kuni tänavuste lõpuaktuste lõpuni. Edaspidi saab Siim teklit kanda kõikidel akadeemia tähtpäevadel, muul ajal paikneb peakate kuju kõrval postamendil. Tekli statuudiraamatusse andis Siimu nimel oma allkirja rektor Lauri Tabur. Spordikeskuse juhataja Epp Jalaka kaasabil asus rektor tunnustust jagama tublimatele sportlastele. Meene said ﬁnantskol-

Siim on ÜE juhatuse liikmelt Ivo Kitsingult saanud tekli pähe.

ledžist Helena Rinken, Karl-Rauno Miljand ja Magnus Künnapas, justiitskolledžist Sten Kasela, Sander Kusmin ja Taavi Jürimäe, PPKst Reet Truverk, Triinu Õras, Oleg Gradinar, Heimar Juhanson, Martin Laius, Jakob Tarkpea, Kunnar Püvi, Martin Kuhlberg, Maksim Rozgonjuk, Genes-Deivi Pikani, Enri Mets, Vladimir Latin ja Aivar Krupp ning PÄKist Rein Kontus. Hea juhus oli tagantjärele kätte anda kooli 20. sünnipäeval andmata jäänud tunnustused meie töötajaile. Pikaajalise laitmatu töö eest SKAs tunnustati aukirjaga majandus- ja remondiosakonna koristajat Ester Kaschi, hinnalise kingitusega üldosakonna juristi Sirje Asu ja spordikeskuse õpetajat Jüri Kulbinit ning tänukirjaga Vahur Sari Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest. Tunnustati ja õnnitleti töötajaid, kes sel aastal lõpetasid mingi teise õppeasutuse. Finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli lektor Indrek Saar sai ühele poole doktoriõppega Tartu Ülikoolis. Magistriks said välissuhete spetsialist Kaisa Ellandi Tallinna Ülikoolis, PPK korrakaitse õppetooli assistent Enn Kooskora meie oma akadeemias ning õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse assistendid Katrin Pajunurm Tallinna Tehnikaülikoolis ja Miiko Vainer Tartu Ülikoolis. PÄKi päästetööde õppetooli kutseõpetaja Heino Berggren sai diplomi meie akadeemia rakenduskõrgharidusõppes ja rahandusosakonna raamatupidaja Andra Mankin Tallinna Majanduskoolis. Tunnustus jagatud siirdusid kõik akadeemia tammealleele, kus tänavuse lennu lõpetajate esindajad pandi mulda oma lennu tammeistiku ja kastsid seda ka hoolikalt. Rein Vaher (VaR)

Medaleid jõustruktuuride 3. spordimängudelt Kaheaastase vahe järel kogunesid Eesti jõustruktuuride 11 asutuse võistlejad 16. ja 17. juunil Võrru, et mitmetel aladel konkureerides taas paremad välja selgitada. Kolmandat korda järjest võitis üldarvestuses Politsei- ja Piirivalveamet, teine oli kaitsevägi ja kolmandaks tuli vanglateenistuse võistkond, kellele meie akadeemia esindus kaotas vaid ühe punktiga. Akadeemia sportlastest oli parim Karl-Rauno Miljand, kes võitis kergejõustikus 1500 meetri jooksu ja eduka lõpuspurdiga ka triatloni. Nooremate naiste arvestuses võitis triatlonis kindlalt Kairi Schmidt. Eli Viielo saavutas esikoha lamades surumises. Meie naiste rannavõrkpallipaar Merli Suu ja Andra Mankin sai rinda hõbedased aumärgid. Teisele kohale tuli ka SKA jalgpallimeeskond (Ranno Rentik, Liivo Juul, Ervin Stüf, Marek Pello, Toomas Aas, Keith Maiste, Maksim Rozgonjuk, Kristo Lindsalu ja Lauri Lillo). Pronksmedali said meie tänavakorvpallurid Ivo Kitsing, Enri Mets, Heimar Juhanson ja Martin Kuhlberg. Rannavõrkpalli meespaar Kunnar Püvi ja Taavi Roosi pidi tihedas konkurentsis leppima neljanda kohaga. L Ü H I D A LT Avatud on konkursid Sisekaitseakadeemia nii kogu õppeaja kui sügissemestri spordistipendiumitele. Kandideerimistähtaeg on 5. juuli. Lisainfo internetist SKA spordikeskuse kodulehelt. *** 25. mail peetud SKA sisseastujate kehalistel eelkatsetel osales 66 kadetikandidaati. Katsed sooritas Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas

SPORT VIPide laskevõistluses teenis rektor Lauri Tabur pronksmedali. Individuaalvõistlejatest sai 40+ vanuseklassis triatlonis 2. ja kaugushüppes 3. koha Epp Jalakas, kes kuulus ka teateorienteerumises pronksile tulnud orienteerumisnaiskonda. Orienteerumise teatekolmikus jooksid veel politseikadetid Kerly Simulman ja Triinu Õras. Elerin Vunder oli kolmas lamades surumises. Häid punktikohti tõid akadeemiale ka kergejõustiklased Helen Elias, Tago Trei, Elmar Nurmela ja Julia Voinova, orienteerujad Leho Tummeleht ja Uno Silberg, triatleedid Taavi Veelmaa, Uno Silberg ja Tõnis Elling, biathlonistid Jakob Tarkpea, Eli Viielo ja Kaarel Paabut ning sangpommi kahevõistluses Jaano Saar ja Ivo Kitsing. Spordikeskus tänab Rein Mõnnakmäed, kes korraldas PPK kadettide osavõtu võistlustest, samuti kiidame kõiki teisi osalenuid ning tunnustame nädalavahetust sportimise peale kulutamise ja tehtud pingutuste eest. Kahjuks ei saanud võistlustel osaleda kõik, kes seda alguses ise soovisid või keda spordiõpetajad võistlustele kutsusid, kas positiivselt 50 sisseastumissooviga noort. Kõige rohkem käis eelkatsetel PPKsse astuda soovijaid. *** Mai lõpus peetud vanglateenistuse kergejõustiku meistrivõistlustel olid justiitskolledži kadetid edukad. Erik Jagor võitis kaugushüppe (6.50) ning oli teine 100 m jooksus (11,62) ja kõrgushüppes (1.70). Ivar Mai sai hõbemedali nii odaviskes (45.01) kui ket-

siis töökohustuse või võistluseelse haigestumise tõttu. Mõned osalemist kavandanud ei jõudnud aga ka teadmata põhjusel kohale. Selline suhtumine on küll taunitav, nii ei tohiks akadeemia töötajad ega kadetid käituda. Loodame, et järgmistel suurematel võistlustel suudame kõik suhtlemis- ja suhtumisprobleemid lahendada ning akadeemia võistleb tugevaima koosseisuga.

JUUNI 2012

Sisejulgeoleku magistritööde kaitsmised Raul Savimaa, magistritööde kaitsmiskomisjoni esimees Shvea Järvet, sisejulgeoleku instituudi juhataja 4.–6. juunini kestsid sisejulgeoleku instituudis magistritööde kaitsmised. Sel aastal kaitses komisjoni ees oma magistritööd 18 magistranti. Selle aasta paremad magistritööd said tunnustatud lõpuaktusel ning nende autorid, töö nimetused ja juhendajad ära märgitud meie ajalehe 1. ja 2. lk-l lõpuaktuse ülevaates: akadeemia nõuniku ja eksrektori Priit Männik erastipendiumi pälvis Riho Rei töö „Organisatsioonikultuuri arendamise ja ühtlustamise võimalused organisatsioonide ühinemisel politsei- ja piirivalveameti loomise näitel“ (juhendaja Stella Laansoo); Rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu stipendiumi saanud Mari Draba töö „Kiiruskaamerate mõju liiklusohutusele Tallinna-Tartu maanteel“ (Helmo Käerdi ja Siim Vaikmaa) ning Sisejulgeoleku instituudilt tunnustuse saanud Martin Lambingu töö „Riikliku tule15. juunil Väike-Maarja päästekoolis peetud lõpuaktusel anti lõputunnistused päästekorraldaja eriala 18-le lõpetajale, 19-le ellu astunud päästjale ja 18-le oskustega päästespetsialistile. *** 20. juunil lõpetas justiitskolledži 51 kutseõppurit. Akadeemia tudengikorpuses peetud lõpuaktusel ütles tervitussõnu ja andis lõputunnistuse kätte rektor Lauri Tabur ja Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juht, asekantsler Priit Kama. Lõpetajaid oli tulnud õnnitlema ka esindajaid eri vanglatest ning loomulikult kolledži õppejõud ja töö-

ohutusjärelevalve paindlikum planeerimine ja rakendamine“ (Priit Laaniste ja Helmo Käerdi). Magistritööde kaitsmisprotsess oli pingeline. Kõik kaitsmiseks esitatud tööd pidid kõigepealt läbima ka eelkaitsmissõela. Eelkaitsmine ja selle järel töö täiendamine lõplikule kujule näitasid, et töö edukas koostamine nõuab kõigi magistriõppe ainetes omandatud teadmiste kasutamise oskust. Magistrandid pidid veenvalt põhjendama nii oma töö aktuaalsust kui ka näitama uudsust. Komisjon hindas võrdse kriitikaga nii teoreetiliste allikate läbitöötamise taset, töö empiiri-

Magistritööd kaitseb Ants Kutti.

Justiitskolledži kutseõppe lõpetajate ühine ülesvõte.

tajad. Lennu nimel võttis sõna päevaõppe kadett Meelis Vitkin. Ta tänas õppejõude ja lähedasi, kes

PPK kutseõppe lõpetamine Augustis 2010 alustas politsei- ja piirivalvekolledžis õpinguid 4 rühma kutseõppe politseiteenistuse eriala õppureid. Kogu õppetöö oli uus nii kadettidele kui ka kolledži töötajatele, sest 2010. a alguses ühinenud Politsei- ja Piirivalveamet vajas varasemast erinevalt koolitatud tööjõudu. Tulevased politseiametnikud pidid kahe aastaga saama nii politseilise kui ka piirivalvealase ettevalmistuse. Nii sisaldaski politseiteenistuse õppekava endas peale üldiste politseiliste õppeainete veel kaht moodulit: korrakaitse ja piirikontroll. Seega lõpetas täna-

lise osa koostamise oskust kui ka magistrandi analüüsioskust ja tulemuste esitamise korrektsust. Tulemuseks on magistritööd, mis rakendamisel võimaldavad tõepoolest sisejulgeolekut parendada ja ei ole tehtud ainult üliõpilastöö ärategemise märke saamiseks. Nii mitmedki kaitsmised tõid kohale arvukalt publikut. Kuulajateks olid lisaks rühmakaaslastele ja nooremate kursuste magistrantidele-üliõpilastele ka vastavast teemast huvitatud Riigikogust, PPAst ja teistest organisatsioonidest. Siinkohal on heameel öelda tänusõnu neile retsensentidele, kes olid ise kaitsmisel kohal ja pakkusid positiivset akadeemilist diskussiooni, ning nendele juhendajatele, kes said tulla magistrante oma kohaloluga toetama.

vu 21. juunil meie kolledži ajaloos erakordne 29. lend kadette, kes on saanud kahe aastaga nii korrakaitsepolitseiniku kui piirivalveametniku ettevalmistuse. Õppetöö koolis vaheldus praktika ja pädevuseksamitega. Kadettidele oli see kahtlemata jõupingutus, et kõik kooli-, pädevus- ja lõpueksamid sooritada positiivsele tulemusele. Vaatamata pikkadele koolipäevadele ja nendega kaasnevale väsimusele, jääb see lend kindlasti kõigile meelde oma ärksa meele ning aktiivsusega spordivõistlustel ja vaba aja tegevustes. Selles lennus

õpingute ajal neile toeks olid ning soovis kõigile tegusaid ettevõtmisi edaspidiseks. Eva Alliksoo, tasemeõppe vanemspetsialist on palju tublisid sportlasi, kes said tunnustatud aktusel Siimu juures. Rõõm on tõdeda, et kutseõppes saavad diplomi kiitusega 4 lõpetajat: Valter Põlts, Risto Uukkivi, Kristo Jõks ja Kunnar Püvi. Kokku lõpetas kooli 63 noort inimest, kes pärast lõputunnistuse kättesaamist 21. juunil asuvad juba varsti teenistusse PPA eri prefektuurides. Kõik lõpetajad jäävad kolledžile meelde asjalike ja rõõmsameelsete noortena. Soovime kõigile neile edu tulevases töös Eesti rahva teenimisel!

MEIE JUUBILARE SUVEKUUDEL juulil peab PPK kriminoloogia ja kriminalistika õppetooli juhataja-dotsent Annika Lall 50. ja juulil rahandusosakonna raamatupidaja Gaida Välling 55. sünnipäeva. augustil saab PÄKi päästekooli päästetööde õppetooli kutseõpetaja Igor Šarin 50aastaseks, augustil tähistab PÄKi kriisireguleerimise õppetooli professor Andres Talvari 70. juubelit ja augustil peab PPK Paikuse kooli haldustalituse koristaja Maie Vridolin 55. sünnipäeva. TÖÖJUUBILARE SUVEKUUDEL 20 tööaastat SKAs saab täis majandusjuhatajal Hildegard Klausil 25. juulil ning keelekeskuse lektoril Epp Leiburil ja Väike-Maarja päästekooli raamatukoguhoidjal Maire Udeküllil 30. augustil. 10. tööjuubelit tähistab keelekeskuse juhataja Elen Laanemaa 13. juulil, PPK Paikuse kooli meditsiiniõde Irina Golub 29. juulil, PÄKi päästetööde õppetooli juhataja-kutseõpetaja Heiki Soodla 10. augustil ja õppeprorektor Krista Haak 25. augustil. 5 aastat tööd SKAs täitub PÄKi õppereferendil Epp Näpil ja koristajal Svetlana Rusovitšil 1. juulil, PÄKi peaspetsialistil Avo Kiikil 14. juulil, PÄKi kutseõpetajal Igor Šarinil 20. juulil, Paikuse kooli koristajal Helbe Kaseväljal 12. augustil ja Paikuse kooli komandandil Maimu Soosalul 19. augustil.

19. 25. 1. 6. 24. Meie edukaim spordimängudel KarlRauno Miljand.

taheites (29.70), Gerdu Lillema oli teine kõrgushüppes (1.35), Taavi Veelma kolmas 1500 m jooksus (4.59,61), Martin Vahher kolmas odaviskes (44.26) ja Ranno Rentik kolmas kaugushüppes (5.90). *** 14. juunil sai vanglateenistuse rattakrossi meistrivõistlustel 2. koha justiitskolledži kadett Taavi Veelmaa.

tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee