Nr 6 (228) 21. juuni oli meie akadeemias tänavuse õppeaasta lõpetamise ja samas uute alguste päev. Kui samal hommikul kl 8.04 oli alanud kalendrisuvi, siis 3 tundi hiljem algas sisejulgeoleku magistriõppe 3. lennu ja rakenduskõrgharidusõppe 18. lennu lõpudiplomite kätteandmisega 164 värskele spetsialistile aastatega omandatud teadmistega uus elualgus nende tööteel. Pidulikku lõpuaktust juhtinud sisejulgeoleku instituudi innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juht Marek Link kuulutas aktuse avatuks ja andis esimesena sõna siseministrile Ken-Marti Vaherile: „Öeldakse, et iga lõpp on millegi uue algus. Kooli lõpetamine on kahtlemata üks niisugustest algustest. Olgugi, et teie seas on eri vanuses ja elukogemuses naisi ja mehi, on enamus tänastest lõpetajatest sündinud ja kasvanud iseseisvas Eestis. Seetõttu on teie hoiakud ja arusaamad maailmast avatumad ja julgemad kui teist vanematel. On valdkondi, milles teie olete juba täna paremad kui meie. On asju, mida teie võite meile õpetada, mitte vastupidi, sest olete kasvanud vabas ühiskonnas, teistsuguses maailmas, mille märksõnad on mobiilsus, infotehnoloogia ja internet. Kõik teie 164 tänast lõpetajat astute oma erialase tegevuse juurde põneval ja palju väljakutseid pakkuval ajal. Inimeste ootused riigiametnike, eriti aga turvalisust tagavate ametnike suhtes on kõrged. Lisaks erialastele teadmistele, oskustele ja vilumusele peab teis olema suur annus hoolivust, sõbralikkust, mõistmist, lahkust ja inimlikkust. Teisisõnu just seda, milline üks tänapäevane ametnik olema peab ja millisena rahvas teda ka näha tahab. Ametkonnad, kus juba on või saab olema teie teenistus, on ühiskonnas kõrgelt hinnatud ja rahva usaldus nende vastu on selgelt olemas. Järelikult peate te iga päev mõtlema sellele, kuidas iga sammuga rahva usku oma riiki ja ametiisikutesse põhistada ja õigustada. Küllap on seegi saanud teile juba selgeks, et õppimine ei lõpe kunagi. Vähe sellest, et politseinikud, piirivalvurid ja kõik teised ametnikud peavad iga päev midagi juurde õppima, ei tasu unustada seda, et ka seaduskuulmatud inimesed, kurjategijad õpivad pidevalt. Nad õpivad, kuidas seadustest mööda vaadata, neis peituvatest pragudest läbi pugeda, kuidas oma tegevuse jälgi peita. Kuid õigusrikkujad ei tohi liikuda meist ees, kuigi nad seda pahatihti tahavad. Meie peame suutma nad igal sammul üle trumbata, oma teadmiste ja oskustega neist ees käima./…/ Vaadake vaid nüüd üksteist – oma kursusekaaslasi, võitlusvendi ja -õdesid! Teadke, et need on mehed ja naised, kellega teil on võimalus järgnevad aastad koos töötada, rõõmustada ja olla uhked oma saavutuste üle. Meeskond, mis kogu siseturvalisuse valdkonnas teid ootab, on selle töö üks olulisemaid plusse. Kuid loomulikult on see ka suur vastutus – vastutus teiste meeskonnaliikmete ees. Lõpetuseks tahan rõhutada, et töökad, pühendunud ja nutikad ini-
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
JUUNI 2013
18. lend sai lähetuse ellu
mesed on meie kõige olulisem ressurss. Võiks ka öelda, et raha võib meil olla vähem või rohkem, aga ilma inimesteta ei tee siseturvalisuse valdkonnas midagi. Seetõttu oletegi teie – tänased lõpetajad – nii nagu kõik inimesed, kes oma igapäevase tööga Eestit turvalisemaks muudavad, kogu meie riigi ja rahva jaoks hindamatu, strateegiline vara. Suur tänu, et olete selle tee valinud!“ Akadeemia rektor Lauri Tabur ütles oma kõnes järgmist: „Täna on siis see päev! Enamusega teist alustasime kas kaks või kolm aastat tagasi ühist teekonda Sisekaitseakadeemias. Teie kadetina ja mina rektorina. Suurel osal siis alustanuist on õnnestunud õppimisega ka eduka lõpuni jõuda. See teekond polnud teile kerge. Ma tean seda, sest oleme hoolitsenud selle eest, et akadeemia kvaliteedisõela läbiksid vaid parimad võimalikest. Sisekaitseakadeemia seinte vahelt astub täna seega ellu järjekordne lend hea haridusega sisejulgeolekuametnikke. Ma ei häbene rõhutamast teie head haridust. Nagu mõned päevad tagasi teile kõigile ka kirjutasin, on teil kõigil täna au esimese lennuna lõpetada Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kvaliteedimärki kandev kool. Eestis on täna vaid neli sellist kõrgkooli, mille koolipere – nii töötajate kui ka õppurite – ühise töö tulemusena on pälvinud Eesti paremate kõrgkoolide kvaliteedimärgi. Minu siiras tänu teile kõigile selle tunnustuse toonud töö eest! Kuid akadeemia on meile kõigile selle aja jooksul andnud palju enam kui meelekindluse olla Eesti paremate haridusasutuste hulgas. Viimane aasta-poolteist on meile toonud võimaluse olla ka Euroopa paremate haridusasutuste seas. Rekordiline aasta nii lühiajaliste tudengivahetuste kui ka pikemate Erasmus-õpirände võimaluste kasutamises on andnud nii teile, head lõpetajad, kui ka meie juures õppinud kümnetele Euroopa sisejulgeolekuõppuritele võimaluse näha ja kogeda väga erinevaid sisejulgeolekupraktikaid lähemal ja kaugel. Väikese vapra riigina vajame me sellist kogemust väga. Iga noor või vanem, kes tänasest uue haridusega sisejulgeolekusektorisse siseneb, saab seeläbi tuua ka Eesti organisatsioonidesse uut kogemust ja arusaama sellest, kuidas meie koduseid asutusi paremaks luua. Ning mitte ainult meie Eesti kodus. Elades Euroopas viime me ühiseid väärtusi ka nendesse paikades-
se maailmas, kus täna ei ole veel kõik nii ilus nagu me harjunud oleme. Sisekaitseakadeemia spetsialistid on seetõttu igapäevaselt hõlmatud selliste riikide nagu Moldova, Gruusia ja Afganistani ülesehitamisse ning ka meie senises suurimas arenguprojektis Kosovos. Oleme nende arenguabiprojektide vahendusel lisaks teadmiste jagamisele toonud Eestimaale unikaalset multikultuursuse kogemust. Ehk siis seda, mida sageli vargsi kardame, kuid mille paratamatust ka meie koduses kultuuriruumis on võimatu üle hinnata. /…/ Arvestage ka sellega, et teadmised, mida nii täna kui ka tulevikus endasse ammutate, on ajas hääbuva iseloomuga. Targad inimesed on arvutanud, et omandatud teadmised devalveeruvad suuremal või vähemal määral juba kolmandal aastal pärast nende omandamist. Seepärast loodan, et täna saadud diplom ei jää teie haridusteel viimaseks pingutuseks. Uued tehnoloogiad, muutuv ühiskondlik ootus ja muutuvad organisatsioonid esitavad ka teile juba lähipäevil uusi väljakutseid, millistega toimetulekuks vajate järjest uusi ja uuemaid teadmisi. Teadke siis, et Sisekaitseakadeemia uks on teile selleks alati avatud! Ei ole saladus, et kiiresti muutuvas maailmas on magistrikraad täna see akadeemiline miinimum, et üldse saada teaduslikult põhistatud tunnetust sellest, mis meie ümber toimub. Täna istub siin saalis pea kaks tosinat sellist uut magistrikraadiga eksperti, kellel on see tunnetus väga heal tasemel olemas ja kellele Eesti paneb kõrgeid lootusi kogu sisejulgeolekusüsteemi arengu toetamisel. Ning kõigele lisaks saavad Eesti ametnikud juba lähiaastal asuda Sisekaitseakadeemias kõrvuti Euroopa Liidu ülejäänud 26 riigi esindajatega õppima Euroopa Välispiiride Kaitse Agentuuri magistriprogrammis. Oleme üks seitsmest Euroopa Liidu riigist, kellele selline võimalus on usaldatud. Paljude jaoks teie hulgast algab tänasega töine karjäär. Oma teenistuskohta asudes teadke, et olete akadeemias õppimise ajal omandanud hulga häid sõpru. See on teie täiendav kapital, mis raskel hetkel aitab elus edasi minna ja uusi sihte seada. Kui te seda veel teinud ei ole, siis laske silme eest läbi oma kursus ja mõelge, kelle kontakte te endaga veel kaasas ei kanna. Seejärel võtke aktuse lõppedes koolivennal või -õel varrukast kinni ja talletage see kontakt. Juba homme võib selleks enam mitte aega olla. Ilusat suve teile kõigile! Vivat Academia!
Sõna sai Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler, akadeemia sisejulgeoleku magistriõppe nõukogu esimees Erkki Koort: „Õppimisele ja enesearendamisele kasutatud aeg on alati hästikasutatud aeg. Täna lõpetate te Sisekaitseakadeemia, kus õpivad parimad. Mul ei ole mingit kahtlust, et te olete parimad, aga nüüd lasub teil kohustus seda vastutust ka kanda. Vastutust, mis mõnel hetkel teie töös võib tunduda raske või kaduda rutiini, kuid ärge unustage, et te olete oma elukutseks valinud erialad, kus rutiini langemine või tüdimuse tundmine ei ole aktsepteeritud. Teie valitud erialad ei ole need, kus saab hommikul tulla, piltlikult öeldes vastata kahele kirjale ja tunda, et töö on tehtud. Ei, teie töö on näha inimest, panna ennast sellesse olukorda ja aidata teda. Head magistrid! Te lõpetate ühe olulise etapi oma haridusteel. Teie tarkusest ja otsustest sõltub otseselt rahva turvalisus ning maksev riigikord. Ärgem unustagem, et just täna 73 aastat tagasi toimus siin lähedal juunipöördelavastus, mis käivitas repressioonid, millest tollastel siseturvalisuse tagajatel ei olnud võimalik rahvast päästa. Meie tänane julgeolekuolukord on võrreldamatult teine, aga me ei tohi unustada toimunut. Ma usun, et oma haridusteel tutvusite te paljude uute inimestega – kaasõppurite, õppejõudude ja praktikal /ka/tulevaste kolleegidega. Hoidke neid sidemeid, sest see võrgustik ja toetus on see, mis teeb ühe väikeriigi tugevaks. /…/ Ma usun Eesti inimestesse ja usun teisse./…/“ Lõputunnistuste kättesaamiseks paluti lavale magistriõppe 3. lennu 20 lõpetajat, kellest 2 värsket magistrit – Mari-Liis Mänd ja Tauno Suurkivi – lõpetasid cum laude. Seejuures tunnistati Tauno Suurkivi lõpu-uurimus „Päästeameti ülesanded riiklikus kriisireguleerimise süsteemis“ (juhendaja Lauri Tabur, kaasjuhendaja Priit Saar) akadeemia parimaks magistritööks. Veel üks värske magister sai esile tõstetud: akadeemia eelmine rektor Priit Männik andis tema tunamullu asutatud erastipendiumi Nurmely Mitrahovitšile kui P. Männiku meelest parimale magistritööle „Alaealisest menetlusaluse isiku kohtlemine noorsoopolitsei töös“ (Liilia Mänd ja Ülle Vanaisak).
Kõneles Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm: „/.../ Täna lõpetab sisekaitseakadeemia finantskolledži 40 inimest – neist 22 päevaõppe ja 18 kaugõppe läbinut. 20 lõpetajat on juba Maksu- ja Tolliameti töötajad ning minu head kolleegid. Loodan, et neile 20le lisandub tänaste lõpetajate seast veelgi uusi kolleege juurde. Tublidele ja hakkajatele inimestele meil vabu ametikohti on! Maksu- ja Tolliametis on praegu põnevad ajad. Saime äsja valmis uue strateegia ja ette on võetud ambitsioonikad eesmärgid. Näiteks on meil võetud sihiks salasigarettide osakaalu vähendamine järgnevatel aastatel poole võrra, vaadata kriitiliselt otsa tänasele käibemaksusüsteemile, viia koostöö erasektoriga nii üleriigiliselt kui regionaalselt uuele tasandile, võtta jõuliselt ette suuremate maksupettustega sektorid ning arendada üha uuenduslikumaid ja mugavamaid klienditeenuseid. Uue strateegia üks eesmärke on ka meie organisatsiooni arendamine selliselt, et need inimesed, kes meil töötavad, on suunatud arengule ja uuenduslikkusele. Oma eesmärkide saavutamiseks on meil vaja tublisid ja pühendunud töötajaid. Me soovime, et meil oleks nii pikaajalise kogemusega inimesi, kes kannavad edasi teadmisi ja oskusi, kui ka uusi värskete ideedega kolleege. Lisaks huvitavale ja väljakutseid pakkuvale tööle on minu soov ka see, et töötamine Maksu- ja Tolliametis suurendaks meie kõigi väärtust tööjõuturul ja avaks tulevikus meie jaoks uusi uksi nii organisatsiooni sees kui ka väljapool meie ametit. Selleks, et need uksed avaneksid, on aga vaja palju eeldusi, sealhulgas ka iga töötaja tahet pidevalt ennast täiendada ning mitte loota ainult teadmistele ja oskustele, mida koolis omandatud. /…/ Head saalisviibijad, septembri alguses, kui alustasime akadeemia lipuväljakul /uut/ õppeaastat, saime üle mitme aasta finantskolledži õppurid rivvi vormis. Kuid meid jäi eristama teistest kolledžitest see, et meie kolledžil puudus üks oluline sümboolika. Daamid ja härrad, lubage mul kasutada head võimalust sellel aktusel anda akadeemiale üle finantskolledži lipp. Soovin, et see lipp kaunistaks edaspidi teiste lippude kõrval akadeemia pidulikke koosviibimisi ja aktusi.“ Finantskolledži lõpetas tänavu 40 uut maksuspetsialisti. Cum
laude-diplomi sai Kadri Toming päeva- ja Kadi Kütt kaugõppes. Kadi Küti uurimuse „Elamualuse maa maamaksu kaotamise mõju Harjumaa omavalitsuste finantsautonoomiale“ (Ero Liivik) tunnistas nii finantskolledž kui Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu meie akadeemia selle aasta parimaks lõputööks. Tava järgi tunnustatakse lõpuaktusel parimat maksunduse ja tolli vilistlast Soome Tolliameti eksperdi Ilpo Valta rändkarikaga, mille vääriliseks arvati tänavu Maksu- ja Tolliametis pea 20 aastat töötanud Vadim Iljušin, kes on praegu tollipoliitika rakendamise talituse peaspetsialist. Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juht, asekantsler Priit Kama rääkis ühest mõttest, millest ta vanglateenistusse siirduvatele lõpetajatele on varem juba rääkinud, kuid ta usub, et ka teiste ametkondade ootused ei erine nende omadest oluliselt: „Me ootame eelkõige seda, et haritud inimesed aitaksid senist süsteemi muuta, igapäevaseid rutiine ümber kujundada ja paremaks teha. Ma loodan, et lõpetajad ei kahtle selles, et nende koolist saadud teadmised on veidi kaasaegsemad ja ajakohasemad, kui neil kolleegidel, kes on kooli lõpetanud varem või pole veel sinna jõudnud. Mõni aeg tagasi lisasime me justiitskolledži aruandesse sellise osa, kus praktikandid märgivad ära selle, mida nende arvates meie vanglate igapäevatöös tehakse teistmoodi kui neile koolis on õpetatud. Kuid see polnud selle muudatuse peamine eesmärk. Põhiline oli see, et nii kooliskäijad kui lõpetanud vaataksid kõike just selle pilguga, miks need asjad, mida õpetatakse ja kuidas neid praktikas rakendatakse, kokku ei lähe ning otsiksid üles, kus on süsteemis viga: kas praktika on läinud lubavat teed või on teoreetiline aluspõhi jäänud mingil moel elukaugeks. Igal juhul tuleb need vastuolud lahendada ja lahendajateks on eelkõige sisejulgeoleku valitud ametnikud ise, mitte aga need, kes süsteemi arendavad või juhivad oma igapäise tööga. Just esimestest sõltub see, milline on riigis sisejulgeoleku olukord ja kas kasvab meie rahvuslik rikkus. /…/“ Lõpudiplomi said 14 korrektsiooni eriala omandanud spetsialisti, kes asuvad tööle Harku, Tallinna, Tartu ja Viru vanglates. (Järg 2. lk)
2
Verbis aut Re
JUUNI 2013
18. lennu magistri- ja kõrgharidusõppe lõpetajad SISEJULGEOLEKU INSTITUUT, sisejulgeoleku magistrid (riigieelarveväline kaugõpe) Olesja Drapanauskene Jürgen Esinurm Miina Frank Raimo Kiveste Margo Kivila Toomas Kääparin Voldemar Linno Kurmo Meister Nurmely Mitrahovitš Mari-Liis Mänd, cum laude Meelis Niinemets Urmas Pai Margo Parts Raigo Prants Indrek Pung Oliver Purik Maidu Põldma Meelis Seimoja Tauno Suurkivi, cum laude Julia Tjukina FINANTSKOLLEDŽ, maksundus ja toll (riigieelarveline ja riigieelarveväline päevõpe) Anni Aim
Taavi Dubinin Helen Elias Elen Filatov Arina Golik Liivo Juul Krista Korobova Anna-Liisa Lukk Liisi Lunden Maarja-Liisa Maasik Chrislin Nestra Kadriann Niinepuu Galina Novikova Kristjan Pedder Agnes Ploom Kaspar Raudla Anti Saluste Anna Sikerskaja Julija Sui Merli Suu Helen Šabunja Kadri Toming, cum laude FINANTSKOLLEDŽ, maksundus ja toll (riigieelarveväline kaugõpe) Triin Ahveldt, ekstern Olivia Ander Kaisa Armväärt Dmitry Kravets Pjotr Kravtšuk Imre Kukk
Martin Kukk Kristina Kägo Kadi Kütt, cum laude Joel Metsson Ellika Mones Mirjo Pitkma Marii Reinsalu Jekaterina Savtšenko Anita Suurorg Jelena Trifonova Martin Vippul Alevtina Õunapuu JUSTIITSKOLLEDŽ, korrektsioon (riigieelarveline päevaõpe) Anti Aak Raul Adari Lauri Hainoja Aare Jamnes Ivo Kitsing Kaarel Kraus, ekstern Argo Kruusmaa Helena Loorits Maret Paal Ranno Rentik Jaano Saar Regiina Siilak Erki Uus Taavi Veelmaa
POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, piirivalveteenistus (riigieelarveline päevaõpe) German Amelkin Ingvar Asi Joonas Böckler Paul-Gerhard Christensen Valerija Dorofejeva Roland Heinsoo Priit Häng Tanel Ingermaa Kaarel Jaas Raul Kabur Kalev Kaup Eduard Klaasimägi Tauri Koppel Günther Lang Priit Linnard Priit Paakspuu Ander Russak Siim Seim Andres Suurküla POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, piirivalveteenistus (riigieelarveväline kaugõpe) Vitali Tšakirov, ekstern
POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, politsei (2009. aastal alustanud riigieelarveline ja -eelarveväline kaugõpe) Juri Kivisoo Julia Kurbat Ivar Kärner Andres Tiik, ekstern Maianžely Uutar Aleksei Veetlev POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ, politsei (2011. aastal alustanud riigieelarveline ja riigieelarveväline kaugõpe) Kadri Aaliste Harro Aitai Marit Alas Vjatšeslav Braim Valdur Eesmaa Raimo Kalju Liina Kannel Raimo Kimmel Paul Kriisa Jekaterina Link
Ardi Luuk Ergo Manninen Mario Pajustik Erkki Põld Martin Seetur Andres Sulg Martin Tamlak Asko Veetamm Tarmo Väli
Tanel Lips Maksim Lullu Artur Magomedov Max-Sander Mikli Annika Mägi Mari-Liis Mölder Birgit Niin Key Paju Kerly Palm Kaja Põhjala Silver Pälsing Kristi Raamat Jelena Roos-Metsma Natalja Ränkel Rivo Saare Rando Savitski Andero Sepp Diana Smirnova Liane Stepanov Avery Tagu Riin Tamm Herman Toom Maarjo Türk Ulvar Veldi
PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästeteenistus (riigieelarveväline kaugõpe)
PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästeteenistus (riigieelarveline päevaõpe) Annika Juhanson Tõnis Kiis Vitali Kondratjev Martin Kõmmus
Igor Denissov Andrus Eltmaa Konstantin Gaponov Jaanus Jaago, cum laude Aare Kasvandik Kaarel-Hannes Keller Einar Klaos Kalle Kotkas Eve Look Jana Marušina Marko Matson Taavi Müürsepp Tõivo Tim Nõlvak Andrus Ostrov Rauno Ruut Urmas Saarepuu Vitali Sipretti Tarmo Voltein
Kutseõppe lõpetajad JUSTIITSKOLLEDŽ, eksternõpe
JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaametniku eriala (õppegrupp VS121)
JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaametniku eriala (õppegrupp VS122)
JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaametniku eriala (õppegrupp VK121)
Viljar Mürk Ülari Maidla Üllar Jurs
Arnis Nutonen Dmitri Antjuhhov Emma Bachmann Erko Tellisaar Evely Randma Katrin Olmari Kaur Vassil Kriste Moks Lauri Saks Marget Kunts Mariel Mõisavald Martin Vahher Olavi Allase Siim Kukk
Hans Pindre Ismo Vaarman Joel Savin Justin Mihklep Margot Kalam Marko Kukumägi Martin Kokorev Pille Maripuu Risto Pahka Roman Panov Siim Kiiver Tiina Toomingas Toivo Salla Vitali Kakitis
Alari Romanov Elli Elva Erki Palusoo Guido Aasoja Gunnar Leego Heidi Rebane Kairi Kaljas Kait Koppel Katri Järvsaar Mai-Liis Põhjala Martin Toompalu Riina Loost Sille Reinsalu Tiia Blaško Tiia Klaas Tõnu Eelmäe
JUSTIITSKOLLEDŽ, vanglaametniku eriala (õppegrupp VK122)
18. lend sai lähetuse ellu (Algus 1. lk) Kõnepulti astus Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher: „/…/ Teate, mis tunne on, kui saate tagasi vaadata 17 aastale politseitööle, teades, et olete selle aja jooksul päästnud nii mõnegi inimese elu – mõne kaudses, mõne sõna otseses mõttes? Veel ei tea. Aga saate teada. Täna olete selle tee alguses ning saan lubada, et see on väärt /tunne/. Iga päev, kuu ja aasta politseis annavad teile juba tuttavatele sõnadele „Teenin Eesti rahvast!“ üha rohkem sisu ja tähendust. Räägin teile ühe loo. Kui mõtlen tagasi 90ndate keskpaigale, mil ise akadeemia lõpetasin, meenub mulle esmalt minu lemmikaine – kriminaalmenetluse – lõpueksam. Ma õppisin selleks palju, tunduvalt rohkem, kui mitmed teised, kes eksami viiele tegid. Mina sain hindeks kolm miinuse. Kolm küsimust, mille eksamipiletiga sain, vastasin hästi – ettevalmistus oli korralik. Kuid siis hakkas õppejõud Mäekask ootamatult küsima lisaküsimusi, lugedes samal ajal sekundeid. Ootamatu küsimus ja üks, kaks, kolm, neli, viis /sekundit/. Pauhti järgmine küsimus ja üks, kaks,
kolm, neli, viis. Kõik teadmised olid /mul/ peast justkui pühitud, ma tardusin ja ei suutnud end kuidagi piisavalt kiirelt koguda. Hindeks, nagu öeldud kolm miinus ehk vaevu rahuldav. Õppejõud tuli hiljem minu juurde ja ütles, et kuna olin üks kahest kadetist, kes pidi tööle asuma kriminaalpolitseisse, näitas ta mulle kätte teooria ja praktika erinevuse – tõi mind maa peale tagasi, näitas, mis on see maailm, kuhu ma tegelikult lähen. Tal oli täiesti õigus. Ka teie liigute peagi justkui ühest maailmast teise. Ärge laske sel end hirmutada. Ärge lubage endal pettuda. Kindlasti näete mõnd „vana olijat“, kes tahab teile selgeks teha, kui teistmoodi kõik tegelikult käib. Kuulake neid, aga … ärge neid liiga palju kuulake. /…/ Ma tahan eraldi pöörduda magistrantide poole, et kutsuda teid üles võtma endale suuremat ühiskondlikku rolli. See töö, mille olete ära teinud mingit kindlat ala uurides, peab jätkuma – avaldage sel teemal julgelt arvamust nii oma organisatsioonis kui ühiskonnas laiemalt. Me peame palju enam tegema selle nimel, et see tarkus, mis magistritöösse on koondatud, ei jääks pelgalt kaante vahele, vaid annaks lisaväärtust kogu politseile. Võib-olla te tegelikult ei tajugi, et juba täna siin istudes olete te oma uuritud alal eksperdid, arvamusliidrid, ärge kartke seda rolli suuremalt välja mängida. /…/“
Alo Hansson Andres Kärme Juhan Aia Keiu Tärno Laivi Joarand Oliver Rosar Pavel Tiron Rain Tarassov Taavi Simm Tiia Vakker Tiina Mooses Tõnu Ausmees Urmas Võhma
Lõpudiplomi said 20 piirivalveteenistuse ja 39 politsei õppekava omandanut, kes asuvad tööle PPA kesküksuses ja neljas politseiprefektuuris. Sõna sai Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu: „Sisekaitseakadeemiasse astudes tegite õige valiku – saadud teadmised annavad teile võimaluse oma erialal edasi areneda, iseend korduvalt ületada ja inimesena kasvada. Märkate kindlasti ka ise iga päevaga aina enam, et teie teadmiste varasalv on see, mis paneb asjad liikuma, mis teeb elukeskkonna Eestis turvalisemaks. Ke s k k o n d meie ümber on pidevas muutumises ja ohud muutuvad koos keskkonnaga. See tundub toimuvat aina kiiremas tempos. Seepärast vajame kiireid ja nutikaid inimesi, kes suudavad enda ümber toimuvat analüüsida ja mõtestada, näha probleemide asemel väljakutseid ning pakkuda välja ideid, mis ei mahu senistesse raamidesse. Kes suudavad ajaga kaasas käia – oma mõtete, sõnade ja tegudega piire nihutada ja uusi piire luua. /…/ Teie pakutud lahendused ei pruugi küll alati kõigile meeldida, aga kui te olete need leidnud parimal võimalikul viisil, oma parimatele teadmistele tuginedes ja kindlas usus, et teie pakutud lahendus on kõige pa-
PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästekorraldaja eriala
Rauno Post Taavi Laul Toomas-Martin Karu
Eduard Mitt Oliver Saupõld Egon Sumre Remo Surri Vitali Uljanov Erki Valdaru
PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästja eriala
PÄÄSTEKOLLEDŽ, päästespetsialisti eriala
Meelis Haniott Jüri Hiiesalu Andrus Joa Sander Kaasik Indrek Kask Kalev Kungla Anton Lukitsev Martin Mill Kristjan Mikk Deniss Mišalagin
Martin Allikas Jaak Endrikson Jako Jõemaa Erko Kasikov Tiit Kuningas Ranno Rannamees Urmas Raudsepp Enno Teor Rain Virkus Marek Õim
rem, siis ei ole põhjust muretsemiseks. Kriitikat tehakse alati, opositsiooni leiab kõikjal, aga seda ei tohi peljata – kriitika viib edasi. Ärge võtke seda isiklikult ja emotsionaalselt, vaid võtke sellest konstruktiivne osa, õppige kriitikast! Väga mugav on suhelda inimestega, kes on nõus kõigega, mida te ütlete. Aga see ei vii teid edasi. See loob illusiooni, et kõik on juba hästi ja midagi ei saa enam paremaks muuta. Alati saab paremini! Koondage enda ümber inimesi, kes on teist targemad, kel on oma arvamus, kes teile vastu vaidlevad ja teis kahtlevad, kui selleks põhjust on – see aitab teil paremaks saada ja oma tööd paremini teha. /…/“ Kõrgharidusdiplom anti päästeteenistuse õppekava läbinud 13le päeva- ja 18-le kaugõppurile. Just viimaste seast tunnustati Jaanus Jaagot, kes lõpetas cum laude. Teise kaugõppuri Eve Looki uurimus „Eestis hädaabinumbrile 112 sisenevate, hädaabiteadeteks mittekvalifitseeruvate kõnede analüüs häirekeskuse töö optimeerimiseks“ (Helmo Käerdi ja Triin Esko) tunnistati päästekolledži tänavuseks parimaks lõputööks. Viimasena anti lõpetajate esindajana sõna värskele magistrile Tauno Suurkivile: „/…/ Ma küsin täna lõpetajate nimel kolm küsimust ja üritan neile lõpetajate nimel ka vastata. Esiteks, kas Sisekaitseakadeemiat sellisel kujul nagu see praegu eksisteerib on üldse vaja? Õpivad selles ju politseinikud, päästjad, vangla-
ametnikud ja finantsistid üheskoos, ühikas ollakse ka pead-jalad segamini ning siis tekivad sõpruskonnad, kes kõik lähevad tööle ja hakkavad korruptsiooniga tegelema. (Naer ja sahin saalis) Igaüks teab kellegi kohta midagi ega saagi midagi oma sõprade kohta välja öelda. Vaadake, see akadeemia on nüüd juba üle 20 aasta vana ja praktika on tõestanud, et midagi sellist pole ju juhtunud. Mina ei tea, et SKA lõpetanute seas, keda koos siinistujate on kokku ligi 3400, oleks korruptsiooni osakaal kõrgem kui sisejulgeolekus keskmiselt. Arvan, et arvestamata on jäänud üks oluline faktor – sotsiaalne kontroll – ehk kui keegi tõesti praegu veel mõtleb, et tegemist on korruptsiooniga, siis ma väidan, et need, kes on akadeemias õppinud, mõtlevad kõige üle mitte korra, vaid kaks korda, sest mistahes korruptsiooninähe pole mitte ainult Eesti riigi, vaid ka oma kursusekaaslaste petmine, ja sellega arvestatakse. Seega Sisekaitseakadeemiat sellisel kujul just vaja ongi! Teine küsimus: kas akadeemiat on piisavalt ära kasutatud, kas akadeemia on piisavalt hästi integ reer unud meie sisejulgeolekusüsteemi? Hea küsimus. Ma seda vastust ei tea, aga tean seda, et kui kuu aega tagasi kaitsti akadeemias 164 bakalauruse- ja 22 magistritööd, siis võiksin küsida nii akadeemialt ja lõpetajailt kui ka sise-
Rauno Annama Maarika Auväärt Marge Eiert Külli Kaarlep Sigrid Kaarlõp Maarja-Liisa Kesküla Ene-Eke Liiv Piret Liivamägi Arvi Piirioja Signe Pruunsild-Rallmann Natalja Reek Emily Roots Sirje Teder Julia Uvarova Liina Vroo Kairi Õismets
julgeolekuametnikelt, kuivõrd on nii õppurite panustatud kui akadeemia enda teaduspotentsiaali Eesti arengus ära kasutatud. Ma ei tea, et seda oleks mõõdetud, aga seda tuleks mõõtma hakata, sest sellest saaks akadeemia tulemuslikkuse üks olulisemaid indikaatoreid. Kolmas küsimus: kas akadeemia õppekvaliteet on ikka piisavalt hea? Ma olen kuulnud jutte, et akadeemia on selline mugav koht, kus kõrged siseturvalisuse ametnikud lihtsalt ja kergelt eksameilt läbi lastavalt saavad endale kätte nõutud kraadi. Kuulge, kui siin on selliseid, kes nii mõtlevad, siis ma küsin teilt, kas te Ramon Loiku tunnete (naer saalis), või Anne Valku või Shvea ja Tanel Järvetit: te ei kujuta ette, kui raske oli läbida seminaris see sõel, et üldse jõuda magistritöö kaitsmisele ja see ka ära kaitsta. Seega, see on hea kõrgkool, siin saab väga hea hariduse ja see sõel selles koolis on tihe. Arvud 164 ja 22 kinnitavad seda. Vaid üks näide nende arvude kinnituseks: magistrikraadi omandab vaid iga kolmas alustanu nominaalajaga, st siin on, mida läbida. Soovin akadeemiale sama rangelt ja samal akadeemilisel tasemel jätkamist ning luban lõpetajate nimel, et meie, lõpetajad, jääme selle kooliga seotuks. /…/“ Tervituskõnede ja diplomite jagamiste vahele pakkus muusikalisi vahepalu laulja Jassi Zahharov, keda saatis politsei- ja piirivalveorkester Hando Põldmäe juhatamisel. Rein Vaher (VaR) Lõpuaktuse fotode autor on Tiina Tammiste
Suvesoovitusi kadettidele Suvi on vaikselt tulnud ja kadette pole akadeemia valdustes enam eriti näha. Isegi muidu sumisevates ühiselamutes valitseb üpris vaikne õhkkond. SKA territooriumitele nii Tallinnasse kui mujale on jäänud ainult meie kallid õppejõud ja adminitöötajad, kes viimases meeltesegaduses pole endale veel teadvustanud, et kadetid on läinud suvepuhkusele ning et aeg oleks neilgi visata käest kumminui, pipragaas, kalkulaator või veevoolik. Selleks, et direktorid saaks muretsemata oma õpilaste pärast puhkusele minna, kogus üliõpilasesindus kokku nende sõbralikud suvesoovitused. Finantskolledži direktor Uno Silberg: Esmalt tuleb suve jooksul enda füüsilise ja vaimse tervise eest hoolt kanda, et pikk koolitalv vastu pidada. Teiseks tuleb kindlasti puhata ja kumm lõdvaks lasta, aga ikka mõõdukalt ja kaalutletult, et pärast poleks endal ega akadeemial põhjust tagajärgede likvideerimisega liigselt tegeleda. Kolmandaks, kui mahti, siis võiks aeg-ajalt kooliteemasid mõlgutada ja need, kel järgmisel aastal lõpetamine ees, siis seda rohkem. Ja neljandaks meeldetuletus, et kolmanda soovitusega ei tohiks siiski liialdada – suvi on ju ikka puhkuseks! Justiitskolledži direktor Erkki Osolainen: Tehke seda, mis tundub õige – kui tundub õige puhata, siis puhake, kui töötada, siis töötage. Samas ärge kaotage tasakaalu eraelu ja tööelu vahel ning tunnetage, et erinevate soovide ja eesmärkide realiseerimisest ei satuks ohtu hetkel kõige tähtsam soov ehk tulla tagasi kooli puhanuna, motiveerituna ja täis tahtmist panustada haridustee ühe etapi lõpetamisele. Minu enda akadeemias õppimise päevilt on jäänud meelde ühe õppejõu mõnevõrra filosoofili-
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
JUUNI 2013
ne mõttearendus „3T-seadusest“, et teha võib kõike, kui see ei sega Teisi, Tervist ja Tööd (viimasel juhul võiks siin töötegemise sisustada õppimisega). Päästekolledž direktor Margus Möldri: Et suvi jääks meelde positiivse aastaajana, soovitan järgida kolme reeglit: • ole tähelepanelik iseenda ja teiste suhtes ning alkoholijoobes ära uju ise ega lase kedagi teist vette; • liikluses käitu austusega teiste suhtes, pigem liigu jala või jalgrattaga; • tee lõket ainult selleks ettenähtud kohas ohustamata inimesi ja loodust. Need on rohkem manitsused, samas soovitan palju sportida, veeta aega lähedaste ja sõpradega, õppida midagi uut ja loomulikult puhata. Raha jõuate oma elus veel küll teenida, nii et töörabamist ei soovita! Ja lõik lastelaulust – „päike, õhk ja merevesi, need me sõbrad kolmekesi!“. Politsei- ja piirivalvekolledži direktor Aivar Toompere: Kõige olulisem soovitus – puhake, sest järgmine õppeaasta on raskem kui eelmine, eriti neile, kes on juba lõpusirgel. Nautige suve, koguge energiat ja selle ülejäägid realiseerige läbi positiivsete tegevuste. Liikudes ringi ärge unustage koolis õpitut, vaid õppige hindama erinevaid õigusrikkumisi ja andma neile õiguslikku või inimlikku hinnangut, kasvatage endas riigimehelikku mõtlemist. Me ju kõik teame, et õigus on õigluse ja headuse kunst. Pärast vaheaega ootan kõiki tagasi õppetööle, aga seniks mõnusat suve ja aktiivset puhkust! Akadeemia üliõpilasesindus soovib omalt poolt kogu akadeemiaperele lõõgastavaid suvepäevi ja müstilisi valgeid öid. Kohtumiseni sügisel!
Kadettide muljed KEATist Kes ei tea, mida kujutab endast „Kaitse end ja aita teist“ (lühidalt KEAT), siis tegemist on koolitusprogrammiga, mis on suunatud 6.–8. klassi õpilastele üle Eesti. Üritus keskendub tule-, vee- ja liiklusohutusele ning esmaabile, kuid rõhku pannakse ka muudele aladele. Sarnaselt eelmisele aastale oli meie akadeemial ka tänavu au seda tänuväärset üritust Muraste politseikoolis võõrustada. Et lastel jääksid kõik vajalikud teadmised paremini meelde, käivad lapsed eri töötubades kätt proovimas ja igat gruppi saadab 1 kadett. Lapsed nägid narkokoera ja tema kuulekuse demonstratsiooni, said proovida tuld kustutada, mängida nn miinimängu, kus tuli ära arvata, milline ese on ohtlik ja milline mitte ning kuidas käituda lõhkekeha leidmise puhul. Lisaks prooviti ratta vigursõitu ja lahendati liiklustesti, esmaabipunktis näidati oma oskusi inimeste abistamisel, pakuti võimalust spetsiaalses seadeldises proovida, mis tunne on viibida üle katuse käivas autos ning kuidas sellisel puhul käituda ja palju muud põnevat. Lapsed jäid üritusega rahule. Küsisin kadettidelt, millised muljed neid pärast sel üritusel osalemist valdasid. Kairi ja Raiko: Oleme ülirahul, et käisime. Lisaks sellele, et päev oli laste jaoks väga põnev, siis see oli ka meie jaoks. Palju esmatähtsat oli juba meelest läinud ja see oli suurepärane võimalus kõike meelde tuletada. Meeldis ka see, et lapsed olid vahvad, nad võtsid meid kohe omaks ning oli tore näha, kuidas nad särasilmselt meeskonnana
Jane Mölder, FS110 kadett
Poistele oli eriti huvitav püsse uurida ja neist märki lasta.
kõik ülesanded läbisid. Siim: Üritus oli tore. Sel aastal kehv ilm küll natuke meeleolu rikkus, kuid lapsed ja nende juhendajad olid toredad ja sõbralikud. Kogu päev ja ülesanded olid huvitavad ning väljakutsuvad. Eriti meeldisid mulle koerad. Loodan, et seda üritust korraldatakse ka järgmisel aastal, tuleksin ka siis hea meelega abistama. Kristiina: KEATil veedetud päev oli vahva ja kogemused hindamatud. Kiitus ja tänu oma hoolealustele ja nende juhendajatele selle eest, et nendega oli nii tore koos seigelda, ning korraldajatele, kes said võrratu üritusega hakkama. Päeva lõpuks olin tänu eri töötubades käimisele isegi hulganisti targem ning tervisele mõjus imekaunis Murastes ringiliikumine samuti hästi. Aitäh!
Sandra: Mu meelest just õigele vanuserühmale tehtud üritus, sest vanemaid õpilasi selline asi eriti ei huvita ja nooremad ei saa asja olulisusest veel aru. Nendes vanustes lapsed on aga aktiivsed ja võivad kokku puutuda igasugu ohtlike leidudega (lõhkekehad, elektriliinid) või mänguhoos end vigastada. Sel juhtudel tulevad kõik need teadmised kasuks. Ka mina õppisin palju juurde ja imestasin, kui targad tänapäeva lapsed on, teades mõnest asjast rohkem kui mina. Margus: Kui kirjeldada, mis tunnete ja emotsioonidega ma lahkusin KEATi koolitusprogrammilt, siis arvan, et seda sobib kirjeldama küsimus: kas mina olin sellises eas ka nii aktiivne? Olin emotsionaalselt üllatunud, kui nägin kõiki neid lapsi, kes tegid omavahel nii usinasti koostööd, et tulla keerulistest
olukordadest välja. Ürituse ülesehitus oli korrektne, kuid samas ka põnev nii lastele kui ka täiskasvanuile. Polnud ühtegi ala, kus lastel ei oleks olnud võimalik uut infot omandada, mis tähendab ka seda, et lastel säilis huvi ürituse vastu lõpuni. Minu jaoks kõige väärtuslikum kogemus oli näha, kuidas lapsed on võimelised uusi inimesi enda ümber kiiresti omaks võtma. Sinna koolirühma, kuhu mina sattusin, võeti mind kiiresti enda seltsi. Mult küsiti erinevaid küsimusi ja paluti isegi abi, kui vahepeal hätta jäädi. See oli minu meelest üks väärtuslikumaid kogemusi, mis tegi selle päeva eriliseks. Kokkuvõttes soovitan igaühel, kel on võimalus, selles programmis osaleda, sest õppida on palju ning mis on veel parem, kui veeta üks lõbus päev laste seltsis.
Grillfest 2013 Kätlin Teedla, FS120 kadett 22. mail pidasime kolmandat korda akadeemia kevadise suurima tudengiürituse – Grillfesti. Neile, kes sellest kuulnudki pole, selgituseks, et tegemist on üliõpilasesinduse korraldatava üritusega, kuhu lisaks kadettidele on alati teretulnud kõik töötajad ja ka ERASMUSe tudengid. Kui eelmistel aastatel on Grillfesti peetud Murastel ja Paikuse politseikoolis, siis tänavu võõrustas meid Väike-Maarja pääs-
Tublid grillijad Ingemar ja Karel.
tekool. Tänavune on tähelepanuväärne ka selle poolest, et eelregistreerinuid oli üle 100, mis ületab mitmekordselt eelmiste aastate osalejate arvu. Ehkki seekordne vihmane ilm planeeritud murumänge ja päästedemonstratsiooni ei soosinud, on siiski hea meel tõdeda, et keegi ei lasknud tujul langeda. Kohapeal võis maitsta head ja paremat, panna oma oskusi proovile paintballis ning vihma eest kaitsva varju all sai nautida toredate kaaslaste seltskonda.
10. juunil kohtus akadeemia rektor Lauri Tabur hiljuti valitud üliõpilasesinduse uute liikmetega, kes tutvustasid rektorile ÜE uue koosseisu plaane järgmiseks õppeaastaks.
Justiitskolledži õppereis Ungarisse
Lauri Hainoja, KS100 rühmavanem Justiitskolledži 3. kursusel avanes võimalus 4.–10. maini tutvuda Ungari vanglasüsteemi ja vanglaametnike õppekeskusega. Sõitsime sinna kahe akadeemia väikebussiga koos nelja justiitskolledži töötajaga, kokku 18 sõitjat. Esimese päeva hilisõhtuks jõudsime Leedu-Poola piiri lähistele öömajale. Alustanud küll juba järgmisel varahommikul reisi sihtkohta Budapesti, jõudsime sinna rampväsinuna jälle hilisõhtul. Meid majutati sealse Riikliku Avaliku Teenistuse Ülikooli (RATÜ) ühiselamusse. Kohapeal viibisime 3 päeva: esimesel päeval tutvustati meile õppekompleksi, teisel ja kolmandal päeval külastasime kahte vanglat.
RATÜs on 3 teaduskonda: avalik haldus, militaarteaduse ja ohvitseride treeningkeskus ning õiguskaitse. Õppureid on kokku umbes 8000. Seega õpib seal koos hulk riigiametnikke: politseinikud, piirivalvurid, sõjaväelased, maksuametnikud, vanglaametnikud jt. Korrektsiooniüliõpilased on kohustatud enne kooli kandideerimist töötama vanglas vähemalt üks aasta. Kooli soovib õppima asuda palju vanglaametnikke, kuid sisse pääsevad ainult parimad. Iga-aastaseid korrektsioonieriala lõpetajaid on ca 15 ja kuna kõrgharidusega ametnikke vanglas napib, siis saab enamus neist peagi pärast lõpetamist kõrgetele kohtadele. Ungaris elab 10 miljonit inimest, vange on umbes 17 500, seega iga 100 000 elaniku kohta on ca 150 vangi. Võrreldes Ees-
tiga, kus meil on vange ca 3300 ja 100 000 elaniku kohta ca 250 vangi, siis vangide arvu vähendamise suunas on meil veel pikk tee minna. Ungaris on kokku 28 vanglat ja 12 vanglatööstuskompleksi, mis kindlustavad töö vangidele, kellest ca 70% on tööga hõivatud. Kuna vangidest umbes 25% on mustlased, siis öeldi meile, et enamus neist tööd ei tee, kuna see pole nende kultuuris kombeks. Üks väga huvitav nähtus Ungari vanglasüsteemis on see, et vanglate üks tööstusharusid on põllumajandus, kus vangid kasvatavad endale söögiks erinevaid põllukultuure. Sellist projekti võiks Eestiski kaaluda, kuna meie vanglates ju napib vangide töökohti. Kui reisi alustasime laupäeval ja kohale jõudsime esmaspäeval, siis tagasitee pidime ette võtma
juba neljapäeva varahommikul. Ungari oma mõnusa kliima ja huvitava kultuuriga paelus meid kõiki ning seetõttu oli meil kahju, et reis nii üürikeseks jäi. Reisi eesmärk – tutvumine Ungari vanglaametnike koolituskeskuse ja vanglasüsteemiga – sai siiski täidetud ning kel soovi Ungariga lähemalt tutvust teha, leiab ka tee sinna tagasi. Kuigi kõik reisipäevad olid pikad ja väsitavad, avardas selline õppereis tublisti silmaringi ning andis nii mõnelegi üliõpilasele mõtteid, mida võiks Eestis paremini teha. Sellised õppekäigud tulevad kasuks Eesti vanglasüsteemi arengule ning koostöös arenevate Euroopa riikidega suudame ühekoos arendada parema ja inimlikuma kinnipidamisasutuste süsteemi.
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4
SUVESÜNDMUSI AKADEEMIAS 1.–11. juulini
võetakse dokumente vastu kõrg- ja kutseõppe erialadele. 21.–23. augustini on Murastes Suveakadeemia. 23. augustil peame samas Murastes akadeemia selle aasta suvepäeva. 28.–30. augustini on tutvumispäevad uutele õppuritele.
Magistritööde kaitsmine 10.–13. juunini kaitsti akadeemias sellekevadisi magistritöid, kokku oli kaitsmisel 20 lõputööd. Magistritööd olid mitmetel huvitavatel ja praktilistel teemadel laiast siseturvalisuse spektrist: päästevaldkonnast, politseitegevusest, riigikaitsest ning organisatsiooni juhtimisest ja planeerimisest. Tavakohaselt oli mitu tugevat tööd just päästevaldkonnast. Mitme lõputöö kaitsmisel osalesid kuulajatena ka Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning teiste asutuste esindajad, mis näitas tõsist huvi meie akadeemias kaitstavate magistritööde vastu. Aitäh ka neile retsensentidele, kel oli võimalus viibida kaitsmisel ja retsenseeritava magistritöö autoriga ise akadeemiline diskussioon läbi viia. Suurepärase näitena võib esile tuua Tauno Suurkivi magistritööd “Päästeameti ülesanded riiklikus kriisireguleerimise süsteemis“ (juhendajad Lauri Tabur ja Priit Saar), mis pakkus ettepanekuid täiendavateks kriisireguleerimise alasteks ülesanneteks. Välja võib tuua rõhuasetuse, et tarvilik oleks suurendada kohalike omavalitsuste, kodumajapidamiste ning samuti üksikindiviidide võimekust eri kriiside korral iseseisvalt ja edukalt toime tulla. Lahendused on kättesaadavad ning vajavad eelkõige hoiakute ja ettevalmistuse muutmist. Sisuka teostuse ja hea kaitsmise näitena võib samuti märkida Mari-Liis Männi tööd „Kaitsetahte seos riigikaitseõpetusega Tallinna gümnaasiumite näitel“ (Shvea Järvet), mis selgitas välja kaitsetahte seose riigikaitseõpetusega 28s Tallinna gümnaasiumis riigikaitset õppinud ja mitteõppinud 630 õpilase seas läbi viidud küsitluse põhjal ning saadud tulemuste põhjal esitas autor omapoolsed ettepanekud riigikaitseõpetuse
Raul Savimaa, kaitsmiskomisjoni esimees
populariseerimiseks ja suunised valdkonna edasiuurimiseks. Esile võib tõsta ka Indrek Pungi tööd „Päästeameti päästetöö valdkonna täiendkoolituse protsessi parendamise võimalused“ (Shvea Järvet ja Häli Allas), mis selgitas vastava täiendkoolituse protsessi põhimõtteid ja kitsaskohti ning esitas ettepanekuid protsessistruktuuri lihtsustamiseks ja vastutusalade määratlemiseks. Mitmeid häid ja väga häid töid oli teisigi. Üldjoontes olid sellekevadiste magistritööde puhul märgata varasemat oluliselt paremat ettevalmistust empiirilise uuringu läbiviimisel. Reeglina kirjeldati töös väga täpselt, mida kavatsetakse uurida, mis eesmärgil ja milliste meetoditega. Oluline edasiminek oli ka empiirilise uuringu teostamise kvaliteedis ja analüüsis. See näitab, et magistrandid olid oskuslikult rakendanud magistriõppe eri ainetes omandatud teadmisi. Nagu eelmistel aastatel nii ka tänavu läbisid kõik magistritööd eelkaitsmise protsessi, kus hinnati tööde vastavust miinimumnõuetele. Eelkaitsmisele esitati 23 tööd. Tulevikus vajaks magistritöödes üldist paranemisruumi just teooriakäsitluse osa – kuigi teoreetiline käsitlus on töös esitatud, jääb vajaka just teoreetiliste allikate kriitilisest analüüsist ja võrdlusest. Samuti tuleks pöörata tähelepanu töös esitatavale sisulisele analüüsile, kus käsitletud teooria seotakse läbiviidud empiirilise uurimusega ning näidatakse põhjendatult, kuidas ettepanekud on saadud. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ka magistritöö vormistamisele, sest muidu sisuliselt hea töö eest saadav hinne võib lohaka või ebakorrektse vormistuse tõttu oluliselt kannatada.
* * * Sisekaitseaka-
Värske inimesena deemias sain minagi magistritööde kaitsmiskomisjoni liikmena oma tuleristsed. Põnevat lugemist hinnatavatest teadustöödest jätkus mulle hilistest õhtutundidest varajaste päikesetõusudeni. Üldmulje oli palju tugevam kui ma esialgu loota julgesin. Olles Tartu Ülikooli pea 400aastaste sammaste vahel hariduse omandanud, ei kippunud ma kunagise stroibati ehitatud hoonetes asuva rakenduskõrgkooli taset eriti usaldama. Seega olin lõputöid lugedes väga positiivselt üllatunud – hea akadeemiline terviklikkus ning selge loogiline seos teooria ja praktiliste lahenduste vahel oli magistritöid läbiv joon. Loomulikult saab alati veel paremini ja kindlasti tahaksime, et suurepäraseid töid oleks veel rohkem, aga tänavuse saagi üle viriseda oleks siiski ülekohtune. Igati tubli tulemus! Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas
Harry Lahtein, SJI juhataja
Järgmisteks aastateks on vaja kõrva taha panna ja kriitilise pilguga üle vaadata mitmeid asju. Meie komisjoni töös ilmnes vajadus korrastada ja täpsustada hindamiskriteeriumeid ning magistritöö kirjutamise juhendit. Kindlasti on vaja tihendada eelkaitsmiste sõela ning süvendatult üle vaadata kõik tööde viitamist ja vormistamist puudutav. Paljudes välisriikide õppeasutustes on eraldi osakond, mis jälgib magistritööde akadeemilise vormistamisega seonduvat. Eraldi kohustuslik koolitus on vajalik ka juhendajatele ja retsensentidele, et nõuanded ikka värsked püsiksid ja sulg rooste ei läheks ega teravust kaotaks. Kokkuvõtvalt suur tänu magistrantidele ja palju õnne eduka kaitsmise puhul!
JUUNI 2013
18. lennu tamm pandi mulda 20. juunil peeti akadeemia peamaja fuajees meeles võimekamaid sportlasi ja istutati tammealleele tänavuse lennu puu. Rektor Lauri Tabur ja spordikeskuse juhataja Epp Jalakas autasustasid meenetega akadeeemias tublimaid sportlasi: Helen Eliast, Liivo Juuli, Kristjan Pedderit ja Merli Suud finantskolledžist, Olavi Allast, Lauri Hainoja, Aare Jamnest, Ivo Kitsingut, Argo Kruusmaad, Ranno Rentikut, Jaano Saart ja Taavi Veelmaad justiitskolledžist, Julia Kurbatit ja Priit Paakspuud PPKst ning Martin Seeturit päästekolledžist. Seni kättesaamata jäänud autasudega tunnustati SKA hõberistiga õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektorit Mairit Kratovitši, aukirjaga pikaajalise laitmatu töötami-
se eest sisejulgeoleku lektorit Shvea Järvetit ning tänukirjaga hea koostöö eest teadus- ja arendusprorektorit Ramon Loiki ja üldosakonna dokumendihalduse vanemspetsialisti osakonnajuhataja ülesannetes Airi Saaronit. Esile tõsteti neid kolleege, kes lõpetasid sel kevadel oma koolitee kas meie akadeemias või mõnes teises kõrgkoolis: PPK Paikuse kooli sööklajuhataja Eve Abel lõpetas TÜ Pärnu kolledži majandusteaduse eriala, päästekolledži päästekorralduse õppetooli kutseõpetaja Marko Evert lõpetas Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli erakorralise meditsiini eriala, PPK korrakaitse õppetooli assistent Raimo Kiveste sai ühele poole meie magistriõppega, TKO avalike suhete spetsialist Marie Kukk omandas TÜs ajakirjan-
duse ja kommunikatsiooni alaseid teadmisi, päästekolledži päästetööde õppetooli juhataja-kutseõpetaja Heiki Soodla lõpetas Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala ning sama õppetooli kutseõpetaja Igor Šarin sai TÜs haridusteaduse/koo-
likorralduse teadmisi. Kui ära oli kuulatud ka viimane laul akadeemia naisansamblilt, mindi üheskoos ja pandi tavakohaselt mulda tänavuse lennu tammepuu. Rein Vaher (VaR)
Eesti pääste- ja vanglasüsteem said täiendust Lõpuaktuste järel Väike-Maarjas ja akadeemia Kase tänaval astus ellu 105 kutseõppe läbinud päästespetsialisti ja vanglaametnikku. 19. juunil anti päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis lõputunnistused 16-le päästja, 10-le päästespetsialisti ja 16-le päästekorraldaja eriala lõpetanule, kes asuvad Eesti päästesüsteemis kaitsma meie inimeste elu ja vara.
20. juunil said akadeemia tudengikorpuses peetud justiitskolledži kutseõppe pidulikul lõpuaktusel vastava tunnistuse kokku 63 vanglaametniku eriala spetsialisti. Värskeid lõpetajaid tervitasid akadeemia rektor Lauri Tabur ja Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juht, asekantsler Priit Kama. Kiituskirja väga hea õppeedukuse eest pälvisid õpperühma VS122 lõpetaja Margot Kalam ning rüh-
ma VK121 kadetid Kait Koppel ja Erki Palusoo, tänukirja rühmavanema tööülesannete suurepärase täitmise eest said VS121 rühma õpilane Marget Kunts ning VS122 kadetid Justin Mihklep ja Siim Kiiver. Endiste kadettide nimel pidas lõpukõne Margot Kalam. Lõpuaktust juhtinud justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Hannes Liivak andis allakirjutanule teada, kuivõrd on nende kol-
ledži õppe- ja õppejõudude tegevus uue spetsialistidekaadri koolitamisel tõhustunud: kui mullu lubati lõpueksamile 79 kadetti ja selle läbis edukalt 49 õpilast, seega oli eksamil läbi kukkunuid 38%, siis tänavu sooritas lõpueksami 65 kadetist 63, mis teeb eksami mittesooritanute protsendiks 3.
„Sireen 2013“
Kombineeritud lõpuharjutus nn lõpusõda peetakse iga õppeaasta lõpul. Kahe päevaga püütakse võimalikult elutruult läbi mängida kõikvõimalikke õnnetusjuhtumeid – liiklusavariid, õnnetused veekogudel, plahvatused ohtlike ainetega, inimeste kadumised, majade põlengud, hoonete varingud, lennuõnnetused ja muud kriitilised olukorrad. „Iga-aastane lõpuharjutus on viimane etapp päästjate, päästespet-
sialistide ja päästekorraldajate ettevalmistusest, kus lisaks tavapärasele õppeprotsessile on lisatud kõik elemendid, millega tulevased päästjad igapäevatöös reaalselt kokku puutuvad,“ selgitas päästekolledži direktori asetäitja Janek Lass. „Kõige reaalsema situatsiooni ja selle lahendamise simuleerimiseks oleme kaasanud ka kiirabi ja politseijõud, kellega koostöös anti viimane lihv õpitule, et koostöö sujuks nagu kõige paremas orkestris,“ lisas J. Lass. Lõpusõjas mängisid nö vigastatuid nii korraldajad kui pealtvaatajad, teiste seas ka 2 noort huvilist Lisa ja Mall Viimsi keskkoolist, kes olid üritusele jõudnud Facebooki reklaami kaudu. Mall ja Lisa jäid üritusega väga rahule ja soovitavad sellest osavõtmist kindlasti ka kõikidele oma sõpradele. Lisa: „Ma olen väga rõõmus, et
lõpusõjas osaleda sain. Kõige ägedam oli, et saime ühest õnnetusest ise „kannatajatena“ osa võtta – üsna lõbus oli ja saime kõike seda oma silmaga jälgida. Samuti oli äge jälgida päästmist helikopteriga – sellist asja just iga päev näha ei saa.” Mall: „Oli tore, et meid üldse kõike vaatama lasti ja saime sündmustele „kannatanutena“ sedavõrd ligidal olla. Kindlasti oli see ka kasulik, saime väga palju uut informatsiooni juurde.“ Lisa: „Soovitaksin kindlasti kõigile. Väga vahva päev oli. Eriti avaldas muljet, et meid võeti kohe omaks. Inimesed olid meeldivad ja sõbralikud!“ Mall: „Soovitan seda kindlasti ka oma sõpradele. Kui tekib võimalus, siis võtaksin ka teinekord sellisest nn lõpusõjast osa!“
12.–13. juunil läbisid päästekolledži lõpetajad Väike-Maarjas päästeharjutuse “Sireen 2013”, et demonstreerida oma teadmisi ja oskusi õnnetuste likvideerimisel. Kaasatud olid nii omad kui PPK kadetid ning rahvusvahelised meeskonnad Läti ja Leedu partnerpäästekoolidest.
Spordivõistluste kokkuvõte
Lõppenud õppeaasta akadeemiasiseste võistluste üle peeti koondarvestust ja 20. juunil tehti teatavaks lõplik järjestus. Üldvõidu saavutas politseija piirivalvekolledž, teise koha justiitskolledž ning kolmanda päästekolledž. Järgnesid tööta-
SPORT jad, finantskolledž ja magistrandid. Spordialade lõikes oli võimalik punkte koguda nii aladel kõrgete kohtade saavutamise kui ka massilise osavõtuga. Spordikeskus ootab järgmise õppeaasta võistlussüsteemi kohta täiendavaid ettepanekuid septembri alguseks.
Medaleid vanglateenistuse võistluselt 6. juunil Rakveres peetud vanglateenistuse kergejõustiku meistrivõistlustel oli justiitskolledž esindatud 6 osalejaga. Võistlejaid ei õnnestunud välja saata kuni 35aastaste naiste arvestuses, aga teistes vanuseklassides osalenud meie kadetid ja töötajad saavutasid mitmeid häid tulemusi. Ivo Kitsing võitis 3 ala – 100 m jooksu (11,0), kaugushüppe (6.01) ja kõrgushüppe (1.70). Epp Jalakas sai esikoha kõrgus-
tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee
hüppes (1.45), odaviskes (26.76) ja kettaheites (26.00), Hannes Liivak võitis oma vanusegrupis 1500 m jooksu ajaga 5.15,4, oli teine kaugushüppes tulemusega 5.28 ja kolmas 100 m jooksus ajaga 13,2. Olavi Allase näitas oma ülekaalukat paremust 1500 m jooksus ajaga 4.31,4 ja oli 100 m jooksus kolmas (11,9). Ivar Mai võitis kettaheite (33.75), saavutas teise koha 1500 m jooksus (5.14,3) ja kolmanda koha odaviskes (45.14).
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
Rein Vaher (VaR)
MEIE JUUBILARE SUVEKUUDEL 24. septembril saab PPK haldustalituse köögitööline Larissa Skriptšenko 65aastaseks. 15. augustil tähistab PPK süüteomenetluse õppetooli lektor Raivo Öpik 60. juubelihällipäeva. 6. juulil peab PPK haldustalituse kokk Silva Kivisild ja 16. juulil puhvetipidaja Tiiu Tammaru ning 24. juulil PÄKi päästekooli haldustalituse valvur Riina Lukmann ja 9. augustil õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela 55. sünnipäeva. 22. augustil on PPK süüteomenetluse õppetooli lektoril Urmas Krügeril 50. juubelisünnipäev. TÖÖJUUBILARE SUVEKUUDEL 20 tööaastat akadeemias saab täis PPK piirihalduse õppetooli assistendil Leho Tummelehel 30. juulil, PPK haldustalituse kokal Kristi Laaneväljal 30. augustil ja PPK teenistuskoerte koolituskeskuse juhil Jüri Pajusool 28. septembril. 10. tööjuubelit tähistab ÕSKi lektor Mari Käbi 26. juulil, FK maksunduse ja tolli õppetooli dotsent Indrek Saar 2. augustil ning MRO laospetsialist Eha Mällo 30. augustil. 5 aastat tööd SKAs täitub migratsiooniuuringute keskuse projektijuhil Helina Maasingul 2. augustil, ÕSKi lektoril Ero Liivikul 9. augustil, PPK süüteomenetluse õppetooli dotsendil Annika Lallil 16. augustil, PÄKi päästetööde õppetooli kutseõpetajal Marko Soontalul 23. augustil, PPK tasemeõppe juhtivspetsialistil Tõnis Kaasikul 30. augustil, Tiina Maripuul SJIst 30. augustil ja täiendusõppe keskuse spetsialistil Annika Kaljusaarel 21. septembril. Meie lugejaile! „Verbis aut Re“ järgmine number ilmub septembri lõpus.
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee