Var nr 5, 2014 by Sisekaitseakadeemia

Nr 5 (237) Harry Lahtein, sisejulgeoleku instituudi juhataja

oostöö Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustega (KVÜÕA) on meie akadeemial kestnud juba aastaid, kuid esimese konkreetse ühistegevuseni magistrantide vahel jõudsime alles nüüd. 27.–28. maini pidasime suure päästesündmuse lahendamiseks SKAs tsiviil-militaarõppuse „Arukas abikäsi“. aiapindne riigikaitse on viimasel ajal väga tihedalt kasutatud mõiste, mida mõtestatakse lahti eelkõige riigiressursside kasutamisel riigikaitse jaoks. Tegelikult on see nagu kahesuunaline tänav – sisekaitse ressurss riigikaitse jaoks ja ka vastupidi, kõik oleneb ju olukorrast. Õppuse avapäeval kuulasid kahe kõrgkooli magistrandid et-

tevalmistavaid loenguid pääste, kaitseväe ja riigikantselei kommunikatsioonigrupi töövaldkondadest. Teisel päeval arenes aga õppus juba reaalajas kasutades meie innovaatilise haridustehnoloogiate keskuse virtuaalkeskkonda. Eriti eluliseks aitasid õppust muuta kõik vastu- ja koostegutsejad – PPA Põhja prefektuur, Tallinna Kiirabi, Põhja päästekeskus ja riigikantselei kommunikatsioonigrupp. Päästekolledži õppejõud Andres Mumma, Kristjan Sepp ja Andre Tammik hoidsid tegevustel silma peal. Kaitseväe poolelt said õppusel osalejad meie väeosade korrapidajatelt reaalajas tegelikku informatsiooni olemasolevate ressursside kohta. Arukas abikäsi on esimene pääsuke SKA ja KVÜÕA vahelises järjest tihedamas koostöös. Õppuse ajal kirjutasid SKA rektor Lauri Tabur ja KVÜÕA ülem kolonel Martin Herem alla koostöölepin-

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Arukas abikäsi

gule. Omavahelise koostöölepinguga raamistatakse senine ühistegevus keeleõppes, teadus- ja arendustegevuses ning raamatukogude vahel. Lepingu raames planeeritakse veel õppejõudude vahetusi ja ühist tsiviil-militaarõppekava. Sel aastal osalevad akadeemia magistritööde retsenseerimisel ja kaitsmisel ka KVÜÕA õppejõud. „Tänaseks on mõlema valdkonna struktuuris väga heale tasemele arendatud mitmeid teineteisest sõltumatuid oskusi, kuid elanikke ohustavate hädaolukordade puhul tuleb lisaks arvestada ka nende oskuste ja võimaluste ühiskasutusega, mida õppuse käigus ka testiti,“ võttis õppuse sisu kokku akadeemia rektor Lauri Tabur.

ÜHISELT TEENITUD TUNNUSTUS

Koostööleppele on Martin Herem (vasakul) ja Lauri Tabur just alla kirjutanud.

SÜNDMUSI JUUNIS

KEATi laagris testiti turvateadmisi

allinna ning Harjumaa eesti ja vene koolide 6. klasside õpilased kogunesid 28. ja 29. mail PPK Muraste kooli õppekompleksi, et panna praktikas proovile koolitusprogrammis „Kaitse end ja aita teist“ omandatud teadmised. rojekt on suunatud vigastuste ennetamisele põhikooli noorte hulgas. Koolitustsükli eesmärk oli anda võimalikult suurele arvule õpilastest eluks vajalikke teadmisi, kuidas eri hädaolukordades hakkama saada. Lapsi õpetati järgmistel teemadel: esmaabi, hädaolukordades tegutsemine, liikluskasvatus, vetelpääste. Programm lõpeb igal õppeaastal võistlusmänguga, kus

Selles vetelpäästeharjutuses tuli lastel näidata, kuidas uppujat päästa.

projektis osalenud koolid panevad välja 8liikmelise esindusvõistkonna ning läbitakse teoreetilistest ja praktilistest harjutustest koosnev võistlus. Tänavu osales “Kaitse end ja aita teist” (KEAT) laagris 384 last 48 koolist. KEAT koolituse läbinud õpilane oskab teisi aidates tagada ka enda ohutuse. Ta oskab käituda tule-

kahju korral, teab ohutu ujumise põhitõdesid ja oskab uppujat märgates tegutseda. Ta teab, kuidas turvaliselt liigelda, millal helistada hädaabinumbril 112 või pöörduda abi saamiseks politsei poole. KEATi programmis on lapsed omandanud põhilised esmaabivõtteid ja oskavad tegutseda verejooksu, põletuse või luumurru korral.

REKTORI VEERG

Lauri Tabur, rektor

KVÜÕA ja meie akadeemia magistrantide ühisõppusel innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse õppeklassis.

KEATi laagri avamistseremoonia.

MAI 2014

2.–3.06 on Murastes European Police Institutes Collaboration´i (EPIC) seminar. 2.–3.06 ja 5.–6.06 kestavad Paikusel sisekaitselise eelkoolituse laagrid, millest võtab osa 96 õpilast. 2.–6.06 külastab akadeemiat CEPOLi vahetusprogrammi raames Saksamaa Politseiülikooli kriminalistikavaldkonna juht, keda huvitab meie juhtimissüsteem (inimeste, kvaliteedi- ja varade juhtimine) ning magistriõppekava. 4.06 koguneb TALi konkursi hindamiskomisjon. 4.–5.06 – lõputööde kaitsmised ﬁnantskolledžis. 6.06 – PPK nõukogu koosolek. 9.06 peetakse Nordic Hotel Forumis Rändefoorum 3. 11.–12.06 kestab Väike-Maarja päästekooli harjutusväljakul lõpuharjutus „Sireen 2014“. 14.06 – teenistuskoerte koolituskeskuse K–9 jooksukross (koerajuht + teenistuskoer, takistusrada, laskmine, köiega mäkke ronimine ja jõukasutussituatsioon) Murastes. 16.–20.06 tutvuvad Poola politsei treeningkeskuse delegatsiooni 4 esindajat PPK teenistuskoerte koolituskeskuses meie teenistuskoerte koolitusega. 17.06 on päästekolledži kutseõppe lõpuaktus Väike-Maarjas. 17.–19.06 on SKAs tutvumisvisiidil projekti „Afganistani sisejulgeolekuasutuste võimekuste tugevdamine“ Afganistani Piiripolitseidirektoraadi ning Tuletõrje- ja Päästepolitseidirektoraadi delegatsioon. 18.06 peab akadeemia nõukogu oma korralise istungi. 18.06 on justiitskolledži kutseõppe lõpuaktus tudengikorpuses. 18.06 – 3aastase sisekaitselise eelkoolituse lõpuaktus Orissaare gümnaasiumis (8 õpilast). 19.06 panevad tänavused lõpetajad tammealleel mulda tammeistiku. 19.06 – sisekaitselise eelkoolituse lõpuaktus Tabasalu gümnaasiumis (13 õpilast). 19.06 – Afganistani piiripolitsei juhtkonna visiidil PPKsse külastatakse ka teenistuskoerte koolituskeskust. 20.06 on kõrgharidusõppe lõpuaktus Nordea kontserdimajas. 20.06 – sisekaitselise eelkoolituse lõpuaktused Põlva keskkoolis (5 õpilast) ning Kohtla-Järve Järve gümnaasiumis (7 õpilast) ja Järve vene gümnaasiumis (14 õpilast). 22.06 – kevadsemestri lõpp. 22.06 – sisekaitselise eelkoolituse lõpuaktus Pärnu hansagümnaasiumis (13 õpilast). 27.–29.06 – Eesti üliõpilaste 15. suvemängud Käärikul.

Kui nädalapäevad tagasi sain ühel õhtul PARE personaliarendamise ühingult e-posti teatega, et minu kandidatuur on üles seatud Eesti parima juhi mõõduvõtmisele ja 37 kandidaadi hulgast oli komisjon valinud mind finalisti vääriliseks, oli see ootamatu, kuid samas meeldiv uudis. Mõelda vaid – oleme akadeemias kasvanud nii heaks juhtimismeeskonnaks, et selle esindajana saan võistelda Eesti parimate hulgas! Väga võimas tunne. Nädalapäevad tagasi, kui Pärnu juhtimiskonverentsi raames jõudis kätte aeg seitsme finalisti hulgast parimatest parima valimiseks, oli selge, et kõik kandidaadid on väga head. Öelda, et üks või teine oleks teistest selgelt üle, kindlasti ei saanud. Seda suurem oli meie kõigi rõõm, kui kuulutati välja, et mind on valitud Eesti parimaks juhiks. Ma pean tõdema, et see on väga suur tunnustus kogu akadeemiale. Ükski juht ei saa olla edukas ilma edukate inimesteta. Juhtimise keskmes on alati inimene oma ootuste, soovide ja hoiakutega. Seepärast on see tunnustus isiklikult minule märk sellest, et oleme ühiselt käinud õiget rada. See on teadmine, milleni jõudmine on üsna sageli väga keeruline. Juhtimise kunst juba on selline valdkond, mida on raske, kui mitte võimatu üheselt mõõta, hinnata või kõrvutada mõne laboritingimustes loodud ideaalse standardiga. Iga organisatsioon, iga üksus, iga olukord, kus nii mina kui kõik meie inimesed suuremate või väiksemate juhtidena peame otsuseid langetama, on alati kordumatud ja unikaalsed. Sest iga inimene on oma suurepärasuses unikaalne. Auhinna üleandmisel paluti minult ka tänukõnet, et avaldaksin parimaks juhiks saamise saladuse. Nii nagu finaali tarbeks tehtud videointervjuus, arvasin ka tänukõnes, et tänasel segasel ajal, kui kõigil on alati kuskile kiire, on juhtide ülesanne säilitada endas see salapärane inimlikkuse kolmainsus – märgata inimesi enda ümber, neid kuulata ja tunnustada, kui nad seda väärivad. Usun, et oleme akadeemias teinud palju selleks, et meil oleks võimalus üksteist märgata, ära kuulata ja tehtu eest ka tunnustada. Ka Eesti unistuste tööandja tiitli pälvisime ju just selle eest, mida teeme, et üksteisele toeks olla. Ning isegi kui meil tõesti on teinekord nii kiire, et hea kolleegi rõõm või mure jääb märkamata, siis võtame endale vähemalt selle aja, et näiteks meie suve- või talveakadeemiates üksteisele see aeg pühendada, et vahepeal õlgadele kogunenu lahti harutada ja uue jõuga edasi minna. Me väärime üksteise kuulamist! Ilusat algavat suve!

Verbis aut Re

MAI 2014

Osaleme targa äpi koostamises M

eie akadeemia osaleb MAPPERSi (Mobile Applications for Emergency Response and Support) üleeuroopalises projektis, mis koostab nutitelefonile äppi, millega saab paremini kaasata vabatahtlikke õnnetuspaikade kaardistamiseks. oostatav äpp on mõeldud kasutamiseks vabatahtlikele, kes aitavad riigiametitel kiiremini ja mobiilsemalt saada ülevaadet näiteks üleujutusala mastaabist: vabatahtlikud panevad kummikud jalga, võtavad oma nutitelefoni kätte ja jalutavad üleujutatud veeala piiri

mööda ning annavad telefonis oleva GPS seadmega päästeteenistusele teavet vesise ala piiridest. Äpp määratleb ohuala suuruse ja piirid ning päästeteenistuse arvutisse il-

mub veeala kaart. Lisaks võimaldab programm teha objektist pilte või videoid, mis seostatakse vastava ohupiirkonna kaartiga. Sellised vabatahtlike abitegevused lubavad riiklikul päästeteenistusel info kogumisel aega kokku hoida, keskenduda eelseisvatele päästeoperatsioonidele ja ka kiiremini asuda päästetöödele. Projektitegevused algasid 1. detsembril 2013 ja kestavad kuni 2015. a novembri lõpuni. Juhtpartnerina veab kogu ettevõtmist Itaalia Geohüdroloogia Kaitse Uurimisinstituut. Meie akadeemia kõrval osalevad projektis veel Rahvusvaheline Sotsioloogiliste Uuringute

Instituut Itaaliast, Frederikssundi Halsnæsi omavalitsuse päästeteenistus Taanist ning Hellenberg International Oy ja Helsinki linna Päästeamet Soomest. Meie akadeemiat esindab projektis päästekolledži kriisireguleerimise õppetooli assistent Tarmo Kull, kellelt pärisin, milline on meie osalus projektis. T. Kull: „Kui sellele äpile on tarkvara koostatud, siis meie akadeemia ülesanne on seda tarkvara testida. Võtame õpperühmadest ca 20 tudengit, teeme neile koolituse, kuidas seda programmi kasutada (funktsioonid, toimimine jm), määratleme mingi objekti, näiteks

veekogu või staadion vm, ja laseme neil kõik need toimingud läbi teha. Järgnev analüüs näitab, kas programm on toimiv või tuleb selles teha mingeid muudatusi. Kindlasti kasutame Eestis testimiseks ka vabatahtlike reservpäästerühma.“ Kuidas projekt on käivitunud? T. K.: „Projektis osalejate avakohtumine oli 4. märtsil Itaalias Paduas, kus kõik partnerid olid kohal ja kus panime kokku tegevuskava. Itaallaste hooleks jääb programmi koostamine ja turundus ning tutvustamine ELi riikidele ja meediale, taanlased ja soomlased saavad esimesteks pilootpäästeteenistusteks, kus uus programm kasutusele võetakse. Nemad annavad ka tagasisidet, millised olid selle programmi ootused ja kas need

on täitunud või tuleb edaspidi teha veel mingeid täiendusi ja muudatusi.“ Kui palju Eestis neid üleujutusi ikka on, kas seda programmi saab ka muudel juhtudel kasutada? T. K.: „Muidugi saab, näiteks metsatulekahjudel, kadunud seeneliste otsimisel metsast, tormikahjustuste ja naftareostuse ulatuste määratlemisel jne. Uute tehnoloogiate kasutamine hõlbustab efektiivsemat elanikkonna kaitset.“ Kes projekti rahastab? T. K.: „ELi humanitaarabi ja elanikkonnakaitse direktoraat (ECHO) rahastab 75% ulatuses, ülejäänu lisavad partnerid. SKA eelarve on veidi üle 46 000 euro, millest ECHO annab 75%.“ Rein Vaher (VaR)

jooksul pidid nelja gruppi jaotatud üliõpilased lahendama 4 ülesannet, millega pidid tutvustama oma riigi võimekust, andma ülevaate olukorrast, valima koha baaslaagrile ja põhjendama selle asukoha valikut jm. Iga õpilastegrupp esindas ühte riiki (LT, PL, SWE, GER) ja omas ülevaadet ka riigi katastrooﬁpiirkonda reageerivatest moodulitest. Harjutuse lõpus andsid juhendajad ja välisekspert tagasisidet ning kommenteerisid harjutuse käiku. TTX sündmustejada lõpetas väliseksperdilt sisendiks antud olukorra raport järgmise tekstiga: International aid organisations have been on site since the accident occurred and are now in the relief process of the disaster. That means the search and rescue modules have left the sites but humanitarian relief mission is still ongoing. Integreerimise raames pidid kadetid praktika aruande kokku-

võtte kirjutama inglise keeles, mille kontrollis ja tagasisidestas inglise keele õppejõud. Ka praktika kaitsekõne pidid kadetid pidama inglise keeles, mis osutus suuremaks väljakutseks kui algselt arvata võis. Kuid pingutustest hoolimata sai kõikidele üliõpilastele selgeks, et keeleoskus pole hädavajalik ainult rahvusvahelistes missioonides, vaid on oluline ka lõputööks vajaliku materjali otsimisel ja lugemisel. Nii eriala- kui keeleõppejõud leiavad, et keele integreerimine ainesse on äärmiselt oluline ja tulemuslik, kuna annab üliõpilastele võimaluse kasutada keelt võimalikult autentses situatsioonis. Seega jätkuvad sellised integreerimised ka järgmistel aastatel ning loodame üliõpilastele pakkuda positiivset väljundit ja head kogemust, et tulevikus reaalsetes töösituatsioonides paremini hakkama saada ja end kindlamalt tunda.

Käsiraamat tuleohututest puitmajadest U U S I R A A M AT U I D

uitehitiste projekteerimine ja ehitamine on viimastel aastatel jõudsalt edenenud. Selle põhjuseks on puidu kui ehitusmaterjali keskkonna- ja inimsõbralikkus, aga ka tehnoloogia areng ning arhitektide ja projekteerijate oskus üha paremini arvestada puidu füüsikalisi omadusi. Puithoonete üks võtmeküsimusi on nende tulepüsivus, aga sageli ka teadmiste ja oskuste puudumine puitmajade tuleohutuse tagamisel. Selle aasta alguses ilmunud käsiraamat „Tuleohutud puitmajad 3“ on eestikeelne õppematerjal, mis sisaldab palju uut infot puidu tulepüsivuse käsitlemisel. Raamat on valminud Põhja- ja Baltimaade koostöös. Töögruppi juhtis Rootsi

Tehnikauuringute Instituudi juhtivteadur Birgit Östman, raamatu üks autoreid on ka meie akadeemia päästekolledži dotsent Alar Just. Raamatu valmimisega seoses areneb Päästeameti ning puitehitistega seotud erialaliitude ja spetsialistide osavõtul tõsine sisuline arutelu, kas ja mis tingimustel lubada Eestis rajada kõrgemaid kui 4korruselisi puitmaju. Meie kõigi huvides on, et ka suurte ja kõrgete puitmajade puhul oleme veendunud nende tuleohutuses. Käsiraamat on infoallikaks eelkõige arhitektidele, projekteerijatele ja tuleohutuse spetsialistidele, sisaldades kõike, mida on vaja teada puitkonstruktsioonide tule-

püsivusest ja nõuetest puidust ehitamisele. Üllitis annab ülevaate viimase aastakümnendi edusammudest Euroopas ehitustoodete standardite ja nõuetele vastavuse tõendamise meetodite ühtlustamisest. Raamat on olemas meie akadeemia raamatukogus. Seda on kasutatud nii õppematerjalina kui ka lõputööde koostamisel. Käsiraamatu teemal on peetud loenguid ka akadeemia korraldatud täienduskursustel tuleohutusspetsialistidele kutse omandamiseks.



Pildil näide vähemalt 7korruselisest puitmajast Sundbybergi linnas Rootsis.

Päästetudengid päästsid Kreekat Kairi Pruul, päästekolledži praktikakuraator Evelyn Soidla, keelekeskuse inglise keele lektor April 21, 2014 at 3.30 a.m. an earthquake hit the city of Patras in Greece with the strength of 6.2 on the Richter scale. According to preliminary reports many coastal neighbourhoods have been totally destroyed. Survivors said there has been “a large-scale collapse of buildings, especially in residential areas.” A large number of people are trapped under the debris, and the death toll is believed to be thousands. Reports of collapsed buildings and a large number of fatalities also come from Egklykadast, Perivolast, Kotoronist, Syhainast, and Rio, although the capital`s coastal districts seem to be the most aﬀected. Individuals and

groups of community members as well as various Islamic groups` volunteers have started with the rescue operations. People are desperately trying to reach family members who are detained under debris and call for help.

vustasid lauaõppuse (ingl Tabletop exercise, edaspidi TTX) üldist plaani, jagasid harjutuse tarbeks taustmaterjale nagu reageerivate riikide taustinformatsioon jm ning pääste-

alase võimekuse kirjeldusi, erialaseid tekste, sõnavara kinnistavaid harjutusi, ettekandeks ja aruande kirjutamiseks vajalikke juhiseid. TTX kestis 2 tundi ja selle aja

egelikult pole muretsemiseks põhjust, sest Kreekaga on kõik hästi. Selline legend anti päästeteenistuse RS100 rühma üliõpilastele, kes pidid seda sündmust rahvusvahelise kriisireguleerimise vaatenurgast lahendama hakkama. Lisaks võõrale maale ja situatsioonile oli võõras ka keel – nimelt oli kogu harjutus inglise keeles. See oli esmakordne katse integreerida inglise keel päästeteenistuja erialasesse praktikasse. Enne kui üliõpilased sukeldusid sündmuste lahendamisse, osalesid nad ettevalmistaval seminaril, kus allakirjutanud tut-

Pilt on illustratiivne.

Vanemate ja laste hoiakud kasvatusküsimustes Stella Laansoo, õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor

I E

lmselt on enamus lapsevanemaid pead murdnud küsimuse üle, kuidas õigesti kasvatada oma last, kes oleks kohusetundlik riigialam ning õnnelik ja enesega hästi toimetulev isiksus.

esti osaleb esmakordselt rahvusvahelises mahukas longituuduurimuses „Parenting Across Culture“, mille eesmärk on leida vastuseid küsimustele, mismoodi eri kultuurigruppides vanemad oma lapsi kasvatavad, milliseid karistusviise lapse mõjutamiseks kasutavad ning kuidas üks või teine kasvatusstiil ja karistamismeetod mõjub lapse kohanemisele, enesekindlusele ja toimetulekule elus. Vanemate arusaamad ja hoiakud laste kasvatamise küsimustes erinevad nii peresiseselt kui ka erisugustes kultuurikontekstides, kus nad elavad. Kui üks lapsevanem nõuab ühte, siis tihtipeale teine lapsevanem nõuab teist või hoopis tü-

histab eelmise korralduse, mis on sage lapse käitumisprobleemide allikas. Mitmed eelnevad uurimused kinnitavad seost lapse karistamise ning suurenenud agressiivse käitumise ja ärevuse vahel. Samas erinevad need tulemused paikkonniti ja võib oletada, et üheks erinevuse põhjuseks on kultuuriline taust. Oletame, et karistamine ise on väiksema tähendusega kui sõnum, mida see tegelikult lapsele edastab. See sõnum erineb kultuuriti ja sõltub vanema-lapse vahelistest suhetest. Vanemad pahatihti ei teadvusta endale karistamisega või selle ähvardamisega lapsele tekitatud kahju. Seetõttu uurime ka lapse tõlgendusi nii füüsilise kui ver-

baalse karistamise kohta. Viimane on tihtilugu hävitavama mõjuga ja oluliselt enam kasutatud. Näiteks keskkonnas, kus füüsiline karistus või teised karmid kasvatusmeetodid on normatiivsed või neid kasutatakse koos vanemliku soojuse ja eesmärgiga kasvatada vastutustundlik täiskasvanu, tõlgendab laps sellist käitumist kui hoolimist ning seeläbi väheneb käitumise kahjulik mõju lapsele. Kui karmi distsipliini kasutatakse keskkonnas, kus see ei ole normatiivne, võib laps saada sõnumi, et vanema käitumine on kontrolli alt väljas ja lapse vastu vaenulik, mis võibki põhjustada lastes psühholoogilisi ja käitumishäireid. Seega võib öelda, et igasuguse karistuse mõju laste agressiivsele käitumisele ja ärevusele sõltub sellest, mis tähenduse nad sellele omistavad ja mis emotsioonid neil karistamise suhtes tekivad.

Projekti juhivad kogu maailmas tunnustatud arengupsühholoogia teadlased USAst, kes on selle uurimuse raames kirjutanud üle 50 artikli ja koostanud kogu uuringu metodoloogia, sh küsimustikud. Eestil on selles osalemisega suurepärane võimalus teada anda, kuidas meie lapsevanemad oma võsukesi kasvatavad ja võrrelda ennast teiste riikidega. Eestis viib uuringut läbi Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi doktorant Stella Laansoo, keda juhendavad Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste ja dr Emma Sorbring Göteborgi Ülikoolist. Valimi suuruseks on 100 peret 11–12aastase lapsega Eesti eri piirkondadest. Viie aasta jooksul kord aastas küsitleme eraldi iga pere ema, isa ja last, et selgitada igaühe hoiakuid ja arusaamu eri kasvatusja distsiplineerimismeetodite kasutamise ja tulemuslikkuse kohta.

Analüüsimeetodina kasutame indiviidikeskset lähenemist (personoriented approach), mis võimaldab analüüsida ka igat peret eraldi. Uurimisprojekt sai alguse aastal 2009, selles osalevad USA, Itaalia, Rootsi, Kolumbia, Tai, Filipiinid, Keenia, Jordaania, Hong-Kong ja India. Need riigid on valitud põhimõttel, et valimis oleks esindatud võimalikult erinevad kultuuritaustad. Eesti liitus projektiga 2013. aastal ja on esimene postsovjetliku taustaga riik. Hetkel on Eesti valimiks ainult eestikeelsed pered. Kui projekt leiab rahastuse, siis kaasame ka venekeelseid, kes on omaette kultuurigrupp, kelle tulemused võivad erineda Eesti omadest. Kavandatava uuringu panus poliitikasse ja praktilisse tegevusse Vanemate ja laste hinnangute dokumenteerimist kasvatusja ka-

ristusviisidest ning nende mõjust laste kohanemisele võib vaadelda kui esimest sammu avalikkuse harimisel laste teadliku kasvatamise edendamiseks ja nende probleemse käitumise ärahoidmiseks. Uurimistulemused, mis annavad meile selgema teadmise, kuidas oma lapsi positiivselt kasvatada ja mida lapsed vanematelt ootavad, aitavad kujundada ühiskonnas positiivseid hoiakuid ja arusaamu laste kasvatamisest. Kui dokumenteerida vanemate ja laste hinnanguid karistusliikidele (k.a, kas nad peavad neid väärkohtlemiseks või mitte) ja vanemliku käitumise mõju laste kohanemisele, siis aitab see kaasa paremini informeeritud poliitiliste otsuste langetamisele. Samuti aitavad uurimistulemused kaasa vanemahariduse ja lapse teadliku kasvatamise edendamisele.

T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

MAI 2014

ÜE uus juhtkond on valitud K

andideerimine akadeemia ÜE juhatusse oli sel aastal erakordselt populaarne. Kandidaate oli kokku 8, mis on kõigi aegade rekord ja ületab eelmise ning üle-eelmise aasta valimisaktiivsuse pika puuga.

õige rohkem kandidaate oli ﬁnantskolledžist – pooled esindusse pürginud kadettidest õpivad just seal. Esimehe kohal soovisid end proovile panna suisa 3 kadetti – Indrek Agar ja Sandra Tammiksaar

päästekolledžist ning Piret Pukk ﬁnantskolledžist. Konkurents oli nii tihe, et esimehe suhtes ei jõutud esimese korraga üksmeelele. Lõplik otsus sündis alles teises valimisvoorus. Turunduse ja kommunikat-

siooni valdkonna aseesimehe kohale pretendeerisid 2 särasilmset ﬁnantskolledži neiut – Kätlin Teedla ja Anastasia Mironova. Aseesimehe koha eest spordi ja kultuuri valdkonnas „võistlesid“ 3 aktiivset noormeest – Kert Räis justiitskolledžist, Hannes Lember PPKst ja Siim Einberg ﬁnantskolledžist.

Valituks osutusid järgmised kadetid: esinduse esimeheks valiti Indrek Agar (PäK), aseesimeheks turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas sai Kätlin Teedla (FK) ning aseesimeheks spordi ja kultuuri valdkonnas Hannes Lember (PPK). Uude ÜEsse kuuluvad veel Sten

Lõhmus ja Stefani Korman PPKst, Sandra Tammiksaar päästekolledžist, Kert Räis ja Ardo Õiglane justiitskolledžist ning Kristjan Kosemäe ﬁnantskolledžist. Jane Mölder, ﬁnantskolledži kadett, eelmise ÜE aseesimees turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas

• Intervjuu ÜE juhatuse uue esimehe INDREK AGARiga

Vaade Siseasja südamesse Margus Olesk, ﬁnantskolledži kadett

ndrek Agar on päästeteenistuse eriala 2. kursuse kadett, kes on olnud nii paljudes ametites, et tekib küsimus, kas on midagi, mida ta ei oska. Kooli kõrvalt täiskohaga päästjana töötamisele lisaks on ta 21. aprillil 1,5aastaseks saanud SKA bändi nimega Siseasi trummar, mänedžer ja helimees ehk härra Süda. Ta aitab korraldada kooli üritusi, lisaks tegutseb märtsi algusest uue üliõpilasesinduse koosseisus. Seega on tegemist tõelise aktivistiga. ee juhtus veebruaris, olin parajasti praktikal. Oli lõunane aeg, jalutasime koos töökaaslastega söögikohta. Kuna tegin sel ajal endale hommikuti alati mõne smuuti kaasa, tuli jututeemaks smuutide ja mahlade tegemine. Üks naisterahvas rääkis loo sellest, kuidas nad sõbrannaga kord mitmekümnest komponendist koosneva mahla segasid. Umbes kuu aega hiljem otsustasime kirjutada Indrekust artikli. Eeltööd tehes jõudsime ühisele järeldusele, et multifunktsionaalsuse poolest ei erinegi Indrek väga palju eelkirjeldatud pruunikast, koguni datlimahla sisaldavast imejoogist. Mõtlesime välja retsepti, kuidas tuua välja kõik temas peituvad nüansid. Tulemus on põnev, ootamatu ja loominguline. Saage tuttavaks: Indrek Agar, meie enda Strauss, MacGyver ja Jamie Oliver. Kuidas Sul päev läks? Töiselt, ärkasin juba kell 8, olin endale hästi palju tegemisi planeerinud. Käisin autoga ülevaatusel, viisin kitarrivõimu parandusse. Kuna vabal ajal tegelen haigete transportimisega, siis sõidutasin tänagi ühe ratastoolis tüdruku hool-

dusravisse. (Toimetuselt: intervjuu eel valmistub Indrek samal õhtul peetavaks bändiprooviks, aegamööda kogunevad tema ümber ka teised mehed ja ütlevad sõna sekka.) Kas Sa väsinud ei ole? Mis Su saladus on? Ei ole üldse väsinud, minu energiaallikaks on energiajoogid. Intervjuu ajaks olen juba neli Monsterit ära joonud. Tõesti? Oled sa siis öökull või lõoke? Kindlalt öökull, vabadel päevadel tõusen kella ühe-kahe paiku päeval ja magama lähen alles pärast keskkööd. (Päästjate vahetus on ööpäev pikk, siit ka ehk seletus Indreku hilisele ärkamisele ja magama minemisele.) Kust sul tekkis huvi pääste vastu? See on juba omaette teema. Kaheksa aastat tegelesin autodega, see oli ühtlasi esimene eriala, mida õppisin. Aga siis leidsin, et see on töö, millega ei jõua kaugele – tahtsin midagi enamat. Ootasin ideaalset tööpakkumist pikalt, kui ootamatult kutsuti mind Kehra komandosse. Mais täitubki meil Erkoga 6 aastat seal. Nii tekkis loogiline huvi päästeeriala vastu. Miks tuletõrjeautod on punased? (Poisid lähevad elevile. Roland teeb nalja, et sellest saaks hea lõputöö teema, samahästi võiks küsida, miks politseiautod on sinised. Pakub, et äkki on see seotud tule punase värvusega. Lõpuks jõuti ühisele arvamusele.) Nii nagu “Punamütsikeses” oli, et paremini näha. Oh, kas “Punamütsike” on Su lemmikraamat? (Mõtleb pikalt ja raputab pead.) Jules Verne’i “Saladuslik saar” – seal

on kõik kirjas, kuidas eimillestki midagi teha, näiteks klaasi. Kui Sa ei oleks päästja, kes siis sooviksid olla? Minu suur eluunistus on luua oma töökoda, kus saaksin mootorrattaid ja autosid putitada ehk jätkata sellega, mida kunagi tegin. Takistuseks on selle äri rajamise kulukus: tööriistad ja materjalid maksavad kokku 100 000 eurot. Oled rääkinud, et Sul on mootorratas. ÜE uue koosseisuga tehtud intervjuus mainisid, et üks Su kirgi on rattaga mööda Eestimaad ringikihutamine. Mis on eredaim mälestus? Hoobilt ei oskagi kohe midagi välja tuua, neid on nii palju. (Pikem mõttepaus.) Kord juhtus nii, et sõitsin 3 päeva järjest ringi, ööbisin seal, kus võimalik, kaasas vaid riided, mootorratas ja pangakaart. Millal said oma esimese mootorratta? 10aastaselt sain võrri ja 14aastaselt tsikli. Millal Sul tekkis huvi muusika vastu? Juba lapsena, 1. klassis hakkasin ema soovitusel klaverit õppima. Sain valida kahe instrumendi vahel: akordion või klaver. Ema oli kunagi kultuurimaja juhataja. Kuna meil oli kodus salvestav kassettmakk, tegeles ema vabal ajal kassettide ümberlindistamisega. Seega oli kodus lai muusikavalik: riiulis oli seinast seina lugusid, mida kuulasin ikka ja jälle. 1. klassis kingiti mulle kassettpleier, mis oli toona kõva sõna, sest igaühel seda ei olnud. Esimene kassett oli Boney Milt, teine Dr Alban? Pleier on garaažis veel alles, kuid ei tööta, sest mul oli juba siis komme katkiseid asju lahti võtta ja lammutada.

Mis instrumenti sooviksid veel juurde õppida? (Oleme mõlemad tunnistajateks, et bändiproovis on ta viiulimängu katsetanud. Erko lisas, et vahepeal üritas õppida saksofoni, mis Indreku sõnul vedeleb siiani nurgas.) Ei soovi midagi rohkem juurde õppida, olen rahul rokkbändi komplektiga. Unistuste bänd? See on juba olemas. (SKA bänd, samal ajal kihistab naerda.) Osade poistega olen juba pikemat aega koos mänginud, näiteks Erkoga alustasime koosmängu juba 2003. aastal. Metallicast siiski paremat pole, nad on elukestvad ikoonid. 14aastaselt hakkasid üritusi korraldama ja teed seda siiani. Milline oleks sinu unistuste üritus, mida korraldada? (Pikk paus.) Ma olen juba kõike korraldanud, isegi festivali. (Muigab ja vajub mõttesse.) Ei soovi enam midagi korraldada, kui siis mingit suuremat üritust nagu Rabarock või mõnd hard rock laagrit. Samas ei näe ma Eestis sel eriti mõtet, kuna väikseid ja samalaadseid on nii palju. Milline enne 21. sajandit elanud klassikalise muusika helilooja oleksid? Strauss, kuna kõik, millega ta kokku puutus, inspireeris teda. Tema elulooﬁlmis oli stseen, kus Strauss sõitis vankriga, käis kriuks, mis kõlas tema jaoks valsitaktis: hobused kõndisid, vanker kriuksus ja tal tuli sellest uue loo idee, millest sai maailmakuulus valsilugu. Siiski, miks just tema? Strauss on kõige vabam klassikalise muusika tegija, ühesõnaga pullivend. Kes on Klassikatäht 2014?

Pilk Österåkeri vanglasse Rootsis Sander Niidumaa, KS 110 kadett

ustiitskolledži 3. kursuse 12 kadetti koos tasemeõppe juhtivspetsialisti Hannes Liivaku ja vangistuskorralduse õp-

petooli lektori Krislin Pärdiga külastasid 27.–30. aprillini Österåkeri vanglat ja vanglaametnike õppekeskust.

ppereis Rootsi algas 27. aprilli õhtupoolikul Tallinnast lae-

vaga. Järgmisel hommikul olid meile sadamasse vastu tulnud Rootsi vanglateenistuse 2 etapeerimisbussi. Neis oli juba näha esimesi erinevusi Eesti vanglasüsteemist. Meil on etapeerimisbussidesse

Meie justiitskolledži esindajad Österåkeri vangla välismüüris asuva sissepääsu lähedale rajatud kunstipärastel vidinatel turnimas.

ehitatud boksid, kuhu kinnipeetavad sõidu ajaks kinni pannakse. Koos 3–4 ametnikuga (bussijuhi, saatemeeskonna ülema ja 1–2 valvuriga) mahub sellesse bussi 8 kinnipeetavat. Samas saab Rootsi etapeerimisbussides korraga transportida vaid 4 kinnipeetavat, kes istuvad paarides, kui neid saatvad ametnikud istuvad uksepoolsetel toolidel. Kui kinnipeetavad käituvad kuidagi ebatavaliselt, saab ametnik laes olevale nupule vajutades anda bussijuhile märku, et midagi on valesti. Saatmise ajal on ametnikke bussis samapalju kui Eestis. Suurimaks erinevuseks võib lugeda seda, et Eestis on ametnikel saateülesande ajal vöö peal tulirelvad, mida nad võivad kinnipeetava põgenemisel kasutada. Rootsis seevastu saateülesannet teostavatel ametnikel tulirelvi ei ole, sest neil on põhimõte, et „kui vang põgeneb, siis on parem põgenenud kui vigastatud vang või ametnikud“. Österåkeri vangla asub umbes 30 km kaugusel Stockholmist. Kohale jõudes märkasime erinevalt Eesti vanglatest, et vangla pääsla asub perimeetrist seespool. Pealegi

Indrek Agar oma loomingulises keskkonnas.

Mis selle klassikaga on? Ei tea, kes võidab, aga kahte saadet olen isegi vaadand. (Erko ütles, et akordioniga tüüp võidab: ta on hästi noor, areneb palju.) Ka sopran on meelde jäänud. Ka Sa vaatasid seda vabatahtlikult? Jah ja mulle see meeldis. Mis noot Sa oleksid ja mis helistikus saaks Sind mängida? E, sest see on kitarril kõige lihtsam helistik. Metallica enamikud lood algavad selles. E-duur või e-moll? (Võtab kitarri kätte, proovib, kuulab, mõtleb, rõõmustab.) E-moll. Mis hobidega sooviksid veel tegeleda? Millega ma ei tegele? (Naerab.) Neid on nii palju, et peaks hoopis vähemaks võtma. Seega praegustest juba piisab. Kui Sa peaksid uuesti tulema Sisekaitseakadeemiasse, mis eriala valiksid? Finantsi. Panin selle vist isegi teiseks valikuks, kui kandideerisin.

Rahaga mässamine on kogu aeg meeldinud, see ei ole mulle võõras. Tegelesin umbes 10 aastat tagasi raamatupidamisega. Kiusame Sind siis natuke. Millal on majandusaasta aruannete (MAA) esitamise tähtaeg? Detsembris? Peaaegu. Detsember on enamike ettevõtjate majandusaasta lõpp. MAA tuleb esitada 6 kuud hiljem ehk 30. juuniks. Aitäh, meil oli Sinuga väga lõbus.

on Österåkeri vangla jaotatud kaheks osaks – administratiiv- ja kinnipeetavate pool. Need kaks ala on omavahel müüriga eraldatud, neid ühendab maa-alune tunnel. Nende kasutamine välistab kinnipeetavate saatmisel marsruudilt kõrvalekaldumist. Eesti vanglates praegu maa-aluseid tunneleid pole, näiteks Viru vanglas ühendavad hooneid maapealsed galeriid. Vanglas ringi liikudes jäi tunne, et tegemist pole vangla, vaid hoopis raviasutusega. Keskkond oli vaikne ja üldhinnangul rahumeelne. Selline keskkond on suudetud Rootsis luua viisil, et ametnike ja kinnipeetavate vaheline lõhe on väike. Näiteks pole tavapärane, et Rootsis ametnik ja kinnipeetav omavahel kätlevad või üheskoos osakonnas lauatennist mängivad. Seevastu Eesti vanglasüsteemis on selline ametniku ja kinnipeetava vaheline suhtlemine lubamatu, siin rõhutakse ainult ametialasele suhtlusele. Kusjuures ei saa väita, et kätlemine ja lauatennise koosmängimine poleks ametialane suhtlemine. Sellise suhtlemise plussideks on just see, et ametnikud õpivad kinnipeetavaid rohkem tundma. Lisaks õpetab selline igapäevane vahetu suhtlemine

kinnipeetavatele, kuidas üldse teiste inimestega käituma ja suhtlema peaks. Küllalt madal korduvkuritegevuse protsent (~45%) näitab, et selline suhtlusviis on kinnipeetavate taasühiskonnastamisel efektiivsem. Rootsi vanglasüsteemi Stockholmi peakontoris peetud presentatsioonil saime teada, et Rootsis on 52 vanglat, millest suurim (Kumla) mahutab kuni 457 kinnipeetavat. Eestis on 4 vanglat, millest suurim (Viru) mahutab kuni 1100 kinnipeetavat. Vanglasüsteemide üks suuremaid erinevusi on see, et Rootsi vanglad on paigutatud tasemesüsteemi: madala, kõrge ja väga kõrge režiimiga. Näiteks madala režiimiga vanglas on kinnipeetavate elu kõige ligilähedasem vabaduses viibimisele. Seal on kinnipeetavail suurim liikumisvabadus, vangla on ümbritsetud vaid traataiaga või pole sedagi. Seevastu väga range režiimiga vanglas piiratakse kinnipeetavate liikumisvabadust oluliselt ja vangla on eraldatud lausa kahe kõrge müüriga. Sõna otseses mõttes on seal väike vangla suure vangla sees.

SKA Siseasi: • Esimene proov oli 21. novembril 2012. • Bändi liikmed on Indrek Agar (trummid), Erko Kruusamägi (bass), Margus Olesk (kitarr), Roland Jefremov (kitarr) ja Margus Kägu (vokaal). • 13. märtsil 2013 märgiti bänd ära SKA luulekonkursil eriauhinnaga Oopus 61 “Kardulavõtt” ehk “SKA nunnude üliõpilaste laulu” ehk SKA mitteametliku sünnipäevalaulu sõnade loomise eest.

(Järg 4. lk)

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

Verbis aut Re

Spordielamusi SELLi mängudelt Epp Jalakas, spordikeskuse juhataja

ai keskel Tartus peetud rahvusvahelised üliõpilasvõistlused pakkusid eestlastele oma kodus põnevaid jõuproove teiste riikide sportlastega. Kokku osales 10 riigi 60 kõrgkoolist 1669 üliõpilassportlast. eie akadeemiast võtsid võistlustest osa jalg- ja korvpallurid, kergejõustiklased, judokad, jõutõstjad, lauatennisistid ja ujujad. Edukamateks osutusid seekord meie naisvõistlejad. Meie esimese medali võitis jõutõstmises PPK kadett Laura-Lisett Lepp, kes sai 3. koha –63 kg kaalukategoorias. Tema tulemused olid: kükk 85, lamades surumine 70 ja jõutõmme 105 kg. Meeste parim tulemus tuli samuti jõutõstmisest, kus JK lõpukursuslane Ivar Mai sai 4. koha –83 kg kehakaalus (kükk 200 kg, lamades surumine 127,5 ja

L Ü H I D A LT Spordikeskus tegi kokkuvõtte akadeemia käesoleva õppeaasta kolledžitevahelistest spordivõistlustest, kokku läks arvesse 10 spordiala. Ülekaalukalt võitis politsei- ja piirivalvekolledž 65 punktiga, 2. koha sai justiitskolledž 41 punktiga ja 3. koha päästekolledž 36

jõutõmme 235 kg). Teisel päeval said akadeemia võistlejad 2 medalit lisaks. Hõbeda võitis 50 m liblikujumises ajaga 32.14 FK kadett Anastassia Kurenkova. Meie meeste kõrgeim koht ujumises oli Mark Lutsevitšil (PPK) – 9. koht 50 m seliliujumises. Kergejõustikus võitles Kelly Nevolihhin PPKst end 800 m jooksus pronksmedalile. Kelly aeg oli 2.15,28. Naiste kettaheites oli Diana Põri JKst neljas. Hea tulemus oli ka Kert Räisi (JK) ja Kaspar Kruusalu (PPK) lauatennise paarismängu 5. koht. Sel spordialal oli tugev konkurents, võitjaks tulid hiinlased, järgmised kohad hõivasid enamjaolt Läti ja Leedu sportlased. Individuaalvõistlusel oli Kert sarnaselt eelmise aasta SELLi mängudele parim eestlane, saavutades seekord 12. koha. Meie judokad pidid sel võistlusel piirduma kahe matšiga ning ka korv- ja jalgpallureil ei õnnestunud

alagrupis saadud kaotuste tõttu kõrgemate kohtade eest edasi võidelda. Mõnede tasavägiste mängude tulemused pöördusid paraku sel korral lõpuks akadeemia kahjuks. Jalgpallis jäid eestlased statisti rolli, kõrgeimaks tulemuseks oli EMÜ 9. koht, samas võitsid Maaülikooli jalgpallurid alagrupimängus näiteks TLÜd 15:1. Kergejõustikus olid väga head saavutused näiteks meeste odaviskes, mille võitis Zigismunds Sirmais tulemusega 80.60, ja kettaheites – Andrius Gudžius 64.79. Kui lõpus medaleid kokku loeti, oli edukaim riik järgmiste SELLi mängude korraldaja Leedu. Leedulased võitsid ka lõputseremoonia eel peetud tasavägised korvpalliﬁnaalid, kusjuures meestest olid mõlemad ﬁnalistid Leedu kõrgkoolidest. Võistluste ajal oli Eesti Spordimuuseumis võimalik vaadata üliõpilasspordi näitust, kus universiaadide ja teiste üliõpilaste tiitli-

punktiga. Järgnesid ﬁnantskolledž (34 p), töötajate võistkond (24 p) ja magistrandid (14 p). Auhinnakringlid anti kätte Murastes grillfestil.

õppedistsipliini vanemspetsialist Triinu Laos 33 naise hulgas väga tubli 3. koha ja akadeemia meeskond (korrakaitse õppetooli lektor Andres Kutser, õpetaja Jevgeni Kljujev ja 3. kursuse kadett Dmitri Gorelov) sai 21 meeskonna hulgas 5. koha.

*** Eesti politsei 2014. aasta teenistuspüstolist laskmise meistrivõistlustel 21. mail saavutas PPK

SPORT

võistlustega seotud esemete kõrval olid väljas ka mõned meie akadeemia sportlaste võidetud karikad, mis jäid paraku suuruselt palju alla TTÜ vitriinis eksponeeritutele. Mängude avatseremooniaga pakuti kaarsillal ja Emajõel nii sportlastele kui külalistele rahvusvahelistest üliõpilasspordiorganisatsioonidest, aga ka kõigile tartlastele suurejooneline heli- ja valgusetendus. Ka SELLi mängude konverents „Tehnoloogia arengud spordis“ jagas huvitavaid ideid ja lahendusi. Konverentsil esinenud Sportlyzeri ﬁrma esindaja Tõnis Saag märkis, et IT-lahenduste kasutamisega esineb treeningute juhtimises ja analüüsis veel tõsiseid puudujääke. Nende internetikeskkonnas toimiva treeningpäeviku eelised tule-

MAI 2014 vad välja just sportlaste ja treeneri koostöö osas ning eesmärk on saada ühe rohkem inimesi spordiklubide vahendusel mõtestatult treenima. Tutvustati harrastajatele mõeldud nutitelefoniäppi „Jookseme“. See on liikumisaasta raames eesti keelde tõlgitud „Strongrunneri“ versioon, milles Eesti kasutaja jaoks on harjutusbaasi osa tasuta. Samuti sisaldab äpp ülevaadet jooksja levinumatest vigastustest ja nende ravist. Mängukonsooliga ﬁtnessmängudes on toimunud tehnoloogia arengud. Nüüd saab kasutada pulsisagedust ning uus kaamera jälgib korraga 25 liigest ja nende liikumist. Praktiliselt demonstreeriti laval 20minutilist elektromüosti-

mulatsiooni ﬁtnesstreeningut. See baseerub jõuharjutuste sooritamisele spetsiaalses kostüümis, mille kaudu toimub elektriline mõjutamine. Treening on efektiivne vigastustest taastumisel, kaalu alandamisel ja vöökoha ümbermõõdu vähendamisel ning ka toetavaks paljude spordialade tavatreeningutele. Kokku võib meie üliõpilasspordi selle aasta suursündmuse võtta ühe väliskülalise hinnanguga, mille kohaselt olid need, järjekorras kolmekümnendad, parimad SELLi mängud. Allakirjutanu ühineb arvamusega, olles vaadanud asju nii korraldajate kui ka osalejate poolelt ning esimest korda mängudel võistelnuna (TÜ üliõpilasena) võitnud endale naiste kõrgushüppes vabaks jäetud pronksmedali.

Autasustamispoodiumi 3. koha astmel seisab 800 m jooksja Kelly Nevolihhin.

Aktiivsed ühisüritused justiitskolledži moodi Pille Riin Pettai, justiitskolledži õppereferent

märtsil otsustas justiitskolledž oma töötajate väed ühendada ja kadettide eeskujul kehaliste katsete tegemist järgi proovida. ehalise ettevalmistuse nõuete täitmiseks valisime vangla peainspektorile kohaldatavad nõuded, mis näiteks 30–39aastaselt mehelt nõuavad järgmiste lävendite täitmist: 15 kätekõverdust, 20 istesse tõusu ja 3000 m kestvusjooksu läbimist ajaga vähemalt 25 minutit. Võrdluseks võime võtta sisseastuvatele kadettidele kohaldatud kehalised katsed, kus nõutakse 20 kätekõverdust, 30 istesse tõusu ja 3000 m jooksu läbimist ajaga vähemalt 7.30. Päikesepaistelisel pärastlõunal Lasnamäe spordihalli jõudes oli meie kõigi meeleolu ülev. Et kõik

oleks reeglitepärane, oli meie starte vilistamas ja harjutuste kordusi lugemas spordikeskuse juhataja Epp Jalakas isiklikult. Alustasime kätekõverdustest. Tehnika jälgimisel Epp järgi ei andnud – ta jälgis kehahoiakut ja veendus, et käsi kõverdades ei jääks keha ja maa vahele suurem kui rusikasuurune vahe. Järgnesid istesse tõusud, mille tegemiseks võtsime paaridesse. Paariline hoidis jalgu ja Epu loetud rütmi järgides said nõutavad lävendid kenasti täidetud. Spordipäeva lõpetasime jooksuga. Igaüks sai stardinumbri, anti stardivile ja stopper läks käima. Järgnes 10 ringi, mille lõbusamaks kulgemiseks võis lugeda mööduvaid jooksjaid või näiteks aknaruute. Spordipäevast jäänud meeldiv mälestus inspireeris meid aprilli algul uut ühisüritust korraldama. Seekord laskmispraktikumi, kus õnneks ainsaks täidetavaks lävendiks

oli ohutusnõuete 101 protsendiline täitmine. Nii nagu kolledži kadette, tulid ka meid koolitama Tallinna vangla relvastatud üksuse juht Miko Oja ja järelevalveosakonna peaspetsialist Ranel Annama. Et meie seas oli nii neid, kes laskmisega juba varasemalt kokku puutunud, kui ka neid, kes relva esimest korda käes hoidsid, läbisime üheskoos 15minutilise loengu ohutusnõuetest ja teooriast üldisemalt. Iga liigutus harjutati eraldi läbi, et see kinnistuks teadvusesse ega tekiks tulejoonele minnes ohtu või komplikatsioone. Pärast mõningat nuputamist ja harjutamist jagati meid rühmadesse – kõvemad sõjardid ehk mehed ja Charlie inglid ehk naised. Esimeses voorus proovisime võimalikult täpselt märklauale pihta saada, mis üllataval kombel õnnestus hästi. Teine voor oli laenatud sõjaﬁlmidest ja kujutas endast lakkamatut laskmist

Pilk Österåkeri vanglasse Rootsis

(Algus 3. lk) Erinevus on veel see, et Rootsis distsiplinaarkaristused puuduvad. Eestis tegelevad ametnikud iga päev distsiplinaarmenetlustega, mis võtavad neilt suure osa tööajast. Kui kinnipeetav paneb Rootsi vanglas toime midagi keelatut, kutsutakse kokku komisjon, kes vestleb nii kinnipeetavaga kui ametnikuga, kes juhtunust teavitas. Seejärel otsustatakse, kas juhtunu „unustatakse“ või kinnipeetavat noomitakse. Kui on tegemist raske rikkumisega, viiakse kinnipeetav üle rangema režiimiga vanglasse. Eelnevast võib järeldada, et Rootsis ei vaja vanglaametnikud nii häid õigusalaseid teadmisi kui Eesti ametnikud, kelle igapäevatööks on haldusmenetluse läbiviimine.

Oluliselt erinev on ka Eesti ja Rootsi vanglateenistujate koolitus. Rootsi vanglaametnike õppekeskuses paistis esimese erinevusena silma, et õppurid olid läbisegi nii erariietes kui vormis. Selgus, et koolis ei pea iga päev vormi kandma, ainult loengutes ja praktilistes tundides, kus on vaja reaalselt tekitada vanglaolukordi (õppekambrid ja enesekaitsetunnid). Rahulikumat vangla keskkonda aitab kindlasti luua ka asjaolu, et Rootsis puuduvad vanglaametnike vormil õlakud, mis jällegi aitab luua tunnet, et kõik on võrdsed ja pole ülevalt-alla ega ka vastupidist liialt ametlikku suhtlemist. Et Rootsis saada vanglaametnikuks, tuleb läbida õpe, mis kestab umbes kuus kuud. See hõlmab

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee

ka praktikaid, mille käigus valmistutakse vanglas töötamiseks. Vangivalvuril peab olema vähemalt keskharidus. Kriminaalhooldusametnikel, inspektoreil ning osakondade ja vanglajuhtidel peab olema kõrgharidus kas sotsiaaltöö, õiguse, käitumisteaduse või mõnes sarnases valdkonnas. Eestis saab õppida vangivalvuriks kutseõppes, mis kestab ühe aasta ja mille läbimiseks peab soovijal olema vähemalt keskharidus. Seevastu vähemalt keskharidusega kriminaalhooldusametnikud, inspektorid ja osakondade juhid peavad olema läbinud korrektsiooniõppe, mis kestab kolm aastat. Kokkuvõtteks võin öelda, et reis oli silmaringi avardav. Oli huvitav näha, kuidas toimib vanglasüsteem

Justiitskolledži heatujulised Charlie inglid on valmis kellele tahes vastu astuma.

kuni moona lõppemiseni. Teleekraanidelt tuttavaks saanud võtted nagu relv hambus tulistamine, on kas müüt või igikestva harjutamise tulemus, sest üritusest relva stabiilsena hoida olid vähemalt minu käed praktikumi lõpuks nagu makaronid. Veel enne suvepuhkustele minekut ootab meid ees relvastuse praktikum, kus saame juba õpi-

tut rakendada ja võrreldes esimese korraga ehk rohkem ka laskmisele endale keskenduda. Lisaks loodame Jüri Kulbini käe all harjutada enesekaitsevõtteid ja miks mitte ka nuia kasutamist. Spordipäeva lõpuks said kõik vangla peainspektorile kohaldatavad kriteeriumid täidetud, aga sisseastujaile kehtestatud lävendite täitmiseks peaksime tõenäoliselt

veel natuke treenima. Vähemalt oskame edaspidi kindlasti paremini hinnata nõudeid, mida sisseastujaile rakendame, sest oleme neid nüüd omal nahal tunda saanud. Kestva treeningu ja motivatsiooniga on aga kõik võimalik! Parimad saame olla ainult nii, kui kõik selle nimel võrdsetel tingimustel töötame.

MEIE JUUBILARE ühel Skandinaaviamaal. Üldiselt rõhutakse põhjamaades rohkem inimlikkusele kui rangele distsipliinile ja karistamisele. Rootsi vanglasüsteemis on kesksel kohal arvamus „Vägivald sünnitab vägivalda“. Seda mõtet toetab ka vanglasisene töökorraldus erivahendite kandmise kohta. Kinnipeetavatega iga päev tegelevad ametnikud erivahendeid (teleskoopnui, gaas, käerauad) ei kanna, põhjendusega, et need võivad kinnipeetavaid ärritada ja taasühiskonnastatavatel tegevustel puudub tulemus kui ametnikud on „hambuni relvastatud“. See takistab vajaliku sideme loomist vanglaametniku ja kinnipeetava vahel. Seega taasühiskonnastavat keskkonda luues on Eesti vanglasüsteemil Põhjalalt palju õppida. Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

2. juunil täitub ﬁnantskolledži õppereferendil Ulvi Lahel 55 eluaastat. TÖÖJUUBILARE 15 tööaastat akadeemias saab Väike-Maarja päästekooli komandandil Maila Vinkil täis 3. juunil. VA B A K S H E T K E K S

Mõistatamiseks kõigile Maailmas on läbi aegade kasutatud mitmesuguseid märgisüsteeme. Meile tuntumad neist on lipusemaforid, morsetähestik ja üldse kõikvõimalikud tähestikud. Muide, viimaste hulka suurendas M. Gorbatšov NLiidu rahvasaadikute kongressil, kui Molotov-Ribbentropi pakti arutelu ajal ütles pakti allkirjade kohta: “Tam što-to napisano nemetskimi bukvami”. Mida aga tähistati kümmekond sajandit tagasi järgmiste märkidega?

NB! Vastus tuleb kuni 15. juunini vormistada kodulehel → Avalikkusele → Akadeemia ajaleht → Mõistatus

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee