Nr 4 (236)
E
esti Personalijuhtimise Ühing PARE koostöös Pärnu Konverentsidega korraldavad konkursi PARIM JUHT. Konkursile laekus 37 lugu väga headest juhtidest. Zürii valis välja 7 finalisti: Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Tabur, Eesti Tarbijateühistute Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand, AS Swedbank finantsdirektor Heiki Raadik, AS Otto Bock Estonia tegevdirektor, juhatuse liige Kaido Kõrvel, SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo juhataja Reet Kost, Bondora tegevjuht Pärtel Tomberg ja Inspired Universal McCann OÜ tegevjuht Meelis Järvela. Lauri juhtimismeeskonna nimel Sigrit Lilleste, PAO kvaliteedijuht
S
isekaitseakadeemia rektorina tööle asudes lubas Lauri Tabur oma inauguratsioonikõnes: „Minu missiooniks on hoida akadeemia tänast head nime ja viia see nimi maailmakaardile parimate sekka!“. Nüüdseks tõdeme uhkusega, et oleme parimate seas nii rahvusvahelisel kui riiklikul tasandil. Lauri levitas sotsiaalmeedias C. Castaneda mõtet, et inimene võib end elada õnnelikuks või õnnetuks, töö hulk on sama. Õnne valemi otsimine ja selleni jõudmine on raske töö, mida Lauri ei pelga. „Ärge unustage ka unistamist. Vaid nende unistused täituvad, kes julgevad unistada.“ Uljad mõtted, inspireerivad ideed ja julged väljakutsed on Laurile omased. Tänu väljakutsete vastuvõtmise julgusele oleme esimene rahvusvahelise täisakrediteeringuga kõrgkool, sh lisatärniga juhtimises; oleme aidanud rajada rahvuslikku sisejulgeolekusüsteemi Gruusias; nõustanud kolleege Moldovas ja Afganistanis; loonud sisejulgeolekuharidussüsteemi Kosovos. Akadeemia on kasvanud abivajajast abi pakkuvaks organisatsiooniks. Lauri jaoks on väga oluline, et akadeemia on isamaaline asutus.
Akadeemia vilistlasena hindab ta kõrgelt meie inimesi ühendavat ja innustavat motot Verbis aut Re – sõna või teoga. Lauri on „Parimatest parimad“ mõtteviisi maaletoo-
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT ja, tema eestvedamisel taastasime kadeti üldnimetuse, viisime sisse aukohtu institutsiooni, akadeemia sümboolika sai „akadeemikuid“ liitva tähenduse, lõime vilistlaskogu. Lauri jaoks ei ole häid ega halbu kadette, vaid püüe toetada iga õppija potentsiaali avaldumist selliselt, et tema panus oleks maksimaalne nii vastutusrikkas valdkonnas nagu seda on sisejulgeolek. Erasmuse vahetusprogrammi raames akadeemiat külastanud üliõpilase kommentaar, kui rektor tuli neid isiklikult tervitama: „Vau, ma pole eluski oma ülikooli rektorit füüsili-
Meie Lauri
selt näinud, siin tuleb ta meiega juttu rääkima ja tunneb reaalset huvi, kuidas meil läheb?“ „Innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiainnovatsiooni uurijana tean hästi, et kaasaja tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt õppetöös on lähiajal ainuvõimalik viis olla edukas.“ Lauri lõi innovaatilise töökeskkonna, kus eksimine on inimlik, sest vigadest õpitakse. Tolereerides eksimist, on igapäevaseks kujunenud „kastist välja mõtlemine“, mille tulemusel on loodud Migratsiooniuuringute keskus ja Innovatsioonikeskus, algatatud innovatsioonipäev ja -konkurss. Haridusasutusena võitsime põhjamaade kvaliteedikonkursil „Quality Innovation 2012“ peaauhinna simulatsioonitehnoloogia õppetöösse integreerimise eest. „Olen aastaid olnud koostööpoliitikate evangelist. Seepärast pean vajalikuks rektorina rõhutada seda, et maailm on liiga väike, et suuri asju üksi tehes üritada sellest kasu lõigata.“ Lauri on üks vähestest sisejulgeolekuga kokkupuutuvatest juhtidest, kes rakendab kaasavat juhtimiskultuuri. Ta lähtub sellest, et põhimõtteliselt ei soovi inimesed alluda võimule, kuna neil on demokraatlikus ühiskonnas valikuvabadus, tema põhimõte on pigem evolutsioon kui revolutsioon. Seetõttu ta kaasab paljuski vabatahtlikkuse alusel, on visiooni looja ja isikliku eeskuju näitaja. Lauri juhib organisatsiooni kui terviksüsteemi, jättes ruumi iseseisvaks otsustamiseks, samas tervikut kindlalt ohjates. Ta ei tegele mikromanageerimisega, üksuste juhtidel on suhteliselt suur vastutus nii valdkonna kui ka inimressursi juhtimisel, alluv teab oma otsustuspädevust ja vastutuse piire. Selline
juhtimisstiil autokraatsust eeldavas organisatsioonis nõuab oluliselt enam tarkust, sh emotsionaalset intelligentsust ja kannatlikkust. Lauril ei ole kunagi liiga kiire asjade rahulikuks läbikaalumiseks. Meeskonnamängijana ta mõistab, et edu saavutada saab ainult koos teiste inimestega – ta loob soodsa keskkonna, kus tekib soov anda enda panus ja kogemus ning seega aidata koostöös kujundada ühist edulugu. Õige asja nimel kõrvaldab ta sinu teelt takistused mängleva kergusega ja suudab suurema vaevata inimesi tegutsema panna. Oskus olla samaaegselt tippjuht ja meeldiv kaaslane seltskonnas, võimaldab tal samastuda kõigi töötajatega, mistõttu ei ole tunnetatav hierarhiline barjäär „mina vs juht“. „Tere” ja ärakuulamist on väärt iga inimene, võrdne suhtlemine on nii koosoleku laua ümber ideede genereerimisel kui saunalaval oleviku või tuleviku üle mõtteid mõlgutades, akadeemia ühisüritustel ükskõik mis tasandi kolleegiga vesteldes. Lauri sõnal on kaalu ja tema pärast ei pea piinlikkust tundma, oma esinemistega paneb ta ennast kuulama ja väljaöeldud ideedest innustuma. Kolleegi kirjutatud haikust kumab rektori mõjumine lähedase sõbrana, kelle poole on hea tunnustavalt alt üles vaadata. ta on meiega sõnades usk ja lootus teod täis armastust Lauri on viinud oma arukuse toel riigiasutuse võimalikud demotivaatorid minimaalsele tasemele ja toetab erasektori paindlikkust seal, kus vähegi võimalik. Üks tema tunnuslausetest on: „Maurus võtab alati raha vastu, kui keegi seda pakub.“ Ajal, kus aastaid on üleval küsimus akadeemia või-
Intervjuu EV uue siseministri Hanno Pevkuriga M
illine on teie hinnang sisekaitseametnike koolitusele Sisekaitseakadeemias? Hinnang on hea. Minu arusaamist mööda ei ole võimalik kunagi öelda, et paremini ei saa, saab küll, mistõttu ütlengi, et hinnang on hea. Millele tuleks akadeemial koolitusprotsessis teie arvates edaspidi rohkem tähelepanu pöörata? Eks SKA puhul on pikk vaidlus selles, kui palju on akadeemilist haridust ja kui palju rakenduslikku poolt. Usun, et kuigi akadeemilist poolt ei saa kõrvale jätta, on akadeemia eesmärk siiski valmistada ette väga häid spetsialiste eelkõige politseile, päästeteenistusele, piirivalvele, vanglateenistusele ning maksu- ja tolliametile. (Toimetuselt: mitu aastat on EV Valitsus akadeemiaperet ärritanud ühe ettepanekuga – SKA kolimisega Ida-Virumaale. Sellest meie vaesele riigile ülejõukäivalt kallist plaanist on „Verbis aut Re´s“ korduvalt kirjutatud, tudengid on oma negatiivset suhtumist sellesse väljendanud üliõpilasesinduse pöördumises A. Ansipile. Meie praeguses asupaigas oleks akadeemia arendami-
ne, meie teistegi üksuste siia koondamine palju odavam, pealegi jääksid ära kõik logistilised probleemid nii kolimisega kui edaspidi õppejõudude edasi-tagasi sõitmisega, mis sellega paratamatult kaasnevad. Kõigist neist probleemidest, ka praegu rahvusvaheliseltki tunnustatud akadeemia igapäevatöö haavatavusest selle projekti käivitamisega on kokkuvõtlikult ettekande teinud rektor Lauri Tabur. Hetkel on selle ettepaneku kohapealt suhteline vaikus, kuid…) Miks teile alluvas ministeeriumis, kus seda ettepanekut vaagitakse, pole veel aru saadud, et see ettepanek läheb riigile ülemäära (vähemalt 2 korda kallimaks kui arendamine praeguses asupaigas!) kalliks maksma? Mul on hea meel, et SKA asukoha osas on tehtud väga põhjalikud analüüsid. Lisaks nendele analüüsidele on olemas tõesti ka erinevad arvamused. Nendele arvamustele ja arvutustele lisaks tuleb arvestada ka julgeolekuaspektidega ning teiste asukohta mõjutavate faktoritega. Olen kindlasti seda meelt, et oleks mõistlik kogu selle info pinnalt võimalikult kiiresti teha asukoha osas lõplikud otsused.
Miks ettepanekut kõigutavad ja varasemalt tehtud põhjendatud arvutused pole ikka leidnud valitsuses tunnustamist? Nagu ütlesin on asukoha osas vaja arvestada kõiki detaile. Ei ole korrektne öelda, et valitsus ei ole tunnustanud. Iga arvutus või muu kogutud info SKA asukoha osas on väärtuslik lõpliku otsuse tegemisel. Miks valitsuskoalitsioon ei taha mõista, et lihtsalt ühe õppeasutuse üleviimine ei taga selle piirkonna integratsiooni, sest kadetid ja õppejõud tegelevad ju õppeprotsessiga, mitte poliitikaga, vaid sealse piirkonna ühendamise-lähendamise muu Eestiga tagab ikka ainult poliitikute vastav sihikindel tegevus? Küsimus pole ju ainult integratsioonis või selles, et valitsus vaataks SKA asukoha küsimust silmaklappidega. Kaugelt mitte, küsimus on julgeolekus, väljaõppe kvaliteedis ja veel paljus muus. Ehk veelkord – toetan seda, et valitsus langetaks lõpliku otsuse esimesel võimalusel, et saabuks kindlus kõikidele, kes SKA oleviku ja tulevikuga seotud. Küsis Rein Vaher (VaR)
AU TA S U S TAM I S I Sisekaitseakadeemia 22. aastapäeva puhul andis rektor Lauri Tabur oma käskkirjaga akadeemia I klassi teenetemedali – akadeemia KULDRISTI: • kestva laitmatu töö ja silmapaistvate teenete eest akadeemia strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamisel spordikeskuse juhatajale-lektorile Epp Jalakale ning
• silmapaistva panuse eest akadeemia õppetöö arendamisel Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhatajale Irene Käosaarele, Kętrzyni Piirivalve Õppekeskuse ülemale Andrzej Rytwińskile ja Soome politsei Helsingi politseijaoskonna teenistuskoerte instruktorile Petri Tapiole. II klassi teenetemedali – akadeemia HÕBERISTI pälvi-
APRILL 2014 malikust kolimisest Ida-Virumaale, on rektor loonud õhkkonna, kus ei mõelda lahkumisele, vaid pigem akadeemia arengutele pikemas perspektiivis. Lauri seisab targalt ja vajadusel jõuliselt nii oma asutuse strateegiliste huvide kui ka töötajate eest. Ta võimaldab töötajatel ennast arendada ning järjepidevalt täiendada, sest tark, kompetentne, koolitatud ja motiveeritud inimressurss tagab organisatsiooni arengu. Lauri juhtimisel on ellu viidud mitmeid töökeskkonda/töötajate tööelu puudutavaid parendusi, nt koosolekutevabad reeded; kaugtöö võimalus, talve- ja suveakadeemia, tantsuakadeemia, lastehoid „Põnniakadeemia“ jne. Selline juhtimisstiil pakub piisavalt turvatunnet ja tuge, mille tulemusena tunnistati akadeemia „Unistuste tööandja 2013“ tiitli vääriliseks. Personali rahulolu-uuringus on juhtimine akadeemia tasandil aastatel 2008–2013 suurima positiivse trendiga aspekt ja Lauri on esitatud Aasta kolleegi kandidaadiks. Lauri tugevust näitab fakt, et akadeemia endine rektor on tema nõunik. Töötajatena oleme uhked nii akadeemia kui Lauri üle, akadeemia pere kutsub rektorit Meie Lauri. Ei ole midagi enam tunnustavat, kui alluvad annavad juhile tiitli Meie. Peter Druckeri arvates seisneb suurem osa sellest, mida peetakse juhtimiseks, tegelikult inimeste takistamises oma tööga hakkamasaamisel, st vähem juhtimist on tihti rohkem. Kas teadlikult või teadmatult on Meie Lauri järgimas samalaadset juhtimispraktikat. justkui laine vees kindel käsi tüüril julgus minna ees Hanno Pevkur on Eesti Vabariigi siseminister ja regionaalminister alates 26. märtsist 2014. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. 2012–2014 oli Hanno Pevkur Eesti Vabariigi justiitsminister ja 2009–2012 sotsiaalminister. 2007–2009 oli Pevkur Riigikogu XI koosseisu liige ja kuulus ka Nõmme linnaosa halduskogusse 2005 – 2007 oli Pevkur Tallinna Linnavolikogu liige ja Nõmme Halduskogu esimees 2000–2005 oli Pevkur tegev Nõmme linnaosavalitsuses, esmalt haldussekretärina, hiljem linnaosa vanemana. 2. aprillil 1977. aastal Iisakul sündinud Pevkur on lõpetanud Järva-Jaani keskkooli ning Tallinna Majanduskooli ja Tartu Ülikooli õigusteaduse erialad. sid kestva laitmatu töö ja silmapaistva teene eest akadeemia strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamisel • personaliarendusosakonna koolitusjuht Sirje Kullerkupp, turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Ene Puhm, personalidirektori asetäitja Katrin Valter ja haldusdirektor Aivo Viilol ning (Järg 4. lk)
2
Verbis aut Re
Keelekeskuse konverents – kevadine suursündmus Elen Laanemaa, keelekeskuse juhataja
2. K
aprillil pidasime akadeemias juba kolmanda rahvusvahelise keelekonverentsi. ui eelmisel aastal keskendusime LAKõppele („Lõimitud aine- ja keeleõpe: poolt ja vastu“), siis seekordse konverentsi teema „Modern methodology and practices for teaching foreign languages: tradition and innovation“ („Kaasaegsed võõrkeeleõppes kasutatavad meetodid ja praktikad: traditsioon ja innovatsioon“) ulatus tunduvalt kaugemale. Räägiti 21. sajandi õppijast, kultuuridevahelistest suhetest ja loovusest. Ühe uuendusena oli tänavu muutunud ka konverentsi formaat. Pärast hommikusi plenaarettekandeid (esinejad USAst, Rumeeniast ja Soomest) anti võimalus oma kogemusi jagada Eesti ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ja ka gümnaasiumite praktikutel, kes said sõna kuues töötoas. Konverentsi avas akadeemia rektor Lauri Tabur, kes avaldas arvamust, et kui osalejad saavad ürituselt kasvõi ühe hea mõtte, on konverents korda läinud. Tuleb rõõmuga tunnistada, et häid mõtteid kogunes rohkelt. Päeva esimese esinejana as-
tus üles Teresa Jane McCarthy (Vilniuse Ülikooli juures töötav USA professor), kelle ettekanne „Millennials and Pedagogy: Why Approaches to Education Need to Change“ tõi välja mitmeid tänapäeva tudengit iseloomustavaid tahke. Toetudes tehtud uuringule rääkis McCarthy sellest, et nüüdistudeng ei võta õppimisest aktiivselt osa, kui õppejõud talle ei meeldi. Ta andis ka ülevaate tudengite vajadusest personaalse lähenemise järele, kuidas selline olukord välja on kujunenud ja mismoodi saavad õppejõud mõjutada õpilasi olema õppetöös tulemuslikumad. Ta rõhutas, et 21. sajandi õppejõud/õpetaja peab arenema koos õppijaga ja kohandama ennast vastavalt muutunud õppijale. Teresa Jane McCarthy juhtis töötuba klassiruumis toimivatest kultuuridevaheliste barjääride teemal, olgu need siis keelelised või sisulised. Etteruttavalt võib öelda, et Teresa Jane McCarthy esinemised olid sedavõrd kaasahaaravad, et mõni osaleja pidas oluliseks tagasisidelehele kirja panna, et nimetatud esineja tõi tema ihule kananaha. Ileana Chersan (Bukaresti Politseiakadeemia) kõneles alternatiivsetest sõnavara õppimise ja õpetamise viisidest eelkõige po-
litseinike kontekstis. Lisaks sellele, et Ileana Chersan on õppejõud, on ta ka politsei erialakeele õpiku (English for Law Enforcement) kaasautor. Nii SKA kui ka mitmete teiste riikide keelekeskused kasutavad mainitud materjali politseikadettide õpetamisel. Oma ettekandes tõi Chersan palju näiteid selle kohta, milliseid allikaid peale õpikute on võimalik sõnavara arendamiseks kasutada. Päeva esimese poole lõpetas Sohvi Siponmaa (Soome Mereakadeemia) oma kaasahaarava ettekandega sellest, kuidas napisõnalisi soomlasi keeletunnis rääkima suunata. Meil tuntud vanasõna „rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ on ka soomlaste seas kõrges hinnas ja seetõttu tuleb keeleõpetajatel välja mõelda erinevaid tegevusi, mis nende õppijad rääkima paneks. Paljude Siponmaa näidete seast tooks välja tema korraldatavad teemaõhtud ning keeleõppe eesmärgil korraldatavad ühised teatri- ja kinokülastused mereakadeemia kadettidele. Nagu öeldud, oli päeva teine pool sisustatud töötubadega. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse keeletestijate sektsiooni esindajad Merit Kompus, Gerli Kuhi ja Marju Laurits rääkisid keeletes-
tide koostamisest. Elle Sõrmus ja Kateriina Rannula Tallinna Tervishoiukõrgkoolist tutvustasid viise, kuidas e-sõnaraamatuid sõnavaraõppe eesmärgil kasutada. Anu Tammeleht Saue gümnaasiumist tõi näiteid selle kohta, kuidas keeletunnis loovust arendada (õpilaskonverentsid, webquestid jms). Meie akadeemia töötajatest esines Silvia Luige, kelle teemaks olid traditsioonilised ja nüüdisaegsed lähenemised keeleõppes. Kaia Tomson Tartu Ülikooli Narva kolledžist tutvustas oma töötoas Saksamaal leiutatud moodust dialoogide abil keelt õppida. Täname kõiki töötubade elluviijaid! Üritusega rahulolu jäi kõlama nii külalistega vesteldes kui tagasisideküsitlusest. Mõned mõtted tagasisidelehtedelt: Suurepärane üritus! Võiks toimuda tihemini! Inspireeritud ja inspireerivad esinejad. Hea päeva ülesehitus. Oli väga tore päev! Väga head esitlused! Sain kaasa hulgaliselt häid emotsioone... Meil on hea meel, et keelekeskuse konverents pakub kaasamõtlemist koolitajatele laiemalt. Loodame tulevikus näha konverentsil rohkem akadeemia inimesi, sh ka õppureid ning tänusõnad kõigile, tänu kellele meie konverents aset leidis!
APRILL 2014
Innovatsioonipäev IV tagasivaatepeeglis •
SISEKAITSEAKADEEMIA 22
Marek Link, innovatsioonipäeva korraldaja
„T
ulevik sõltub sellest, mida otsustad teha täna“ – see Mahatma Gandhi tsitaat oli läbivaks selgrooks juba 4. korda akadeemias peetud innovatsioonipäeval, mis seekord kandis alapealkirja „Tulevik on Täna“. aprill oli eriline päev, mil kummalisel ja innovaatilisel moel kohtusid akadeemia sünnipäevaüritusel SKA minevik, olevik ja tulevik. Ilmselt ei jäänud paljudele märkamatuks muuseumtelklaager, maja ümber tiirutavad droonvaresed ja märulipolitsei võimas veekahur. Tõeline innovatsioonimaagia aga arenes siiski E. Raska auditooriumis ja raamatukogus, kuhu oli seekord kogunenud rekordarv osalejaid nii meilt kui mujalt.
15.
•
Lauri Taburi avakõnest: „Oluline ei ole ainult see, mida teeme, vaid ka, millise emotsiooniga.“ Jaanus Tamm (AS Defendec): „Jääge endale kindlaks, olge järjepidevad ning valmis ohverdusteks – ainult nii saavutate edu.“ Sten Reimandi (Threod Systems) ettekandest mehitamata lennuinfosüsteemidest: „Tehnoloogia ei ole eesmärk, küll aga on see vahend võimaldamaks teatud asju efektiivsemalt teha“. Harry Lahteina (SJI juhataja) ettekandest „Ulmefilmid ja sisejulgeolek“: „Suurim oht tehnoloogias on inimese ja inimlikkuse kadumine“. Peeter Nieleri (Ltd Criffin) ettekandest „Virtuaalne tulevik“: „Kujutage ette, et teil on võimalik õppida ajalugu nii, et olete justkui füüsiliselt nende sündmuste keskel, Octulus 3D maskid on kohal“. Rasmus Reimo (Microsoft): „Meil on vaja tehnoloogilist inno-
Innoveerijail olid kõrvad kikkis.
Milles seisneb innovatsioonipäeva võlu ja valu? Seminari eesmärk polnud mitte ainult näidata, mis maailmas toimub või kuhu tehnoloogia on lähiaastatel jõudmas, vaid pigem, kuidas meie mõttemaailm ja käitumisharjumused peaksid muutuma või õigemini kohanema tehnoloogilise progres-
Õppeüksuste külastustest
Krista Haak, õppeprorektor Tiina Karu, õppeosakonna juhataja gal kevadel kohtub õppeosakond õppejõudude ja õppekorraldusüksustega, et arutada tasemeõppe teemasid. Ka tänavu märtsis külastasime kõiki kümmet õppeüksust – kolledžeid, koole ja keskuseid ning keskendusime eelkõige kõrgharidusreformi rakendumisega ja õppurite puudumistega seotud probleemidega.
I
E
elmisel kevadel lülitasime kõrgharidusreformist lähtuvad regulatsioonid meie õppekorralduseeskirja (ÕKE) ja kevadel, pärast esimese semestri lõppu saime juba esimesi kokkuvõtteid teha ning arutleda õppekorraldusliku poole rakendumise ja võimalike muudatuste üle ÕKEs. Tasuta kõrghariduse kontekstis on oluline, et üliõpilased sooritaksid semestris vähemalt 30 EAP mahus aineid. Selle tagamiseks viisime sisse õppevõlgnevuste likvideerimise (ÕVL) nädala, et kadettidel oleks olemas kõik võimalused sooritada vajadusel järeleksameid enne semestri lõppu. Õppejõudude arvates õigustas nädal end hästi, kuigi 1. semestril on üliõpilased veel innukad ja suurt vajadust sellise nädala järele ei olnud. Kindlasti jätkame nimetatud nädalaga ka järgmisel aastal, kui kõrgharidusreformi õppegruppe on juba kahe kursuse jagu. Nõue, et semestri lõpuks peab üliõpilasel olema sooritatud 30 EAPd, tõi õppejõududele kaasa ka surve kiiremini soorituste tulemused välja panna. Eelkõige puudutab see ÕVLi nädalal tehtud eksameid ja arvestusi, mille tulemused peaksid laekuma hiljemalt järgmisel päeval. Arutlesime ka teemal, kas eel-
dusaine mitteläbinud kadett võiks alustada eeldusainele järgneva teise aine õppimist, et mitte jääda teemades maha, kuni ta järeleksamit sooritab. Ainete raames on kindlasti erisusi, kuid otsustasime siiski anda üliõpilasele võimaluse aine alustamiseks ja võlgnevuse likvideerimiseks 2 nädalat. Laiem teema, mida eelnevalt põhjalikult analüüsisime ja üksustes arutasime, oli puudumiste temaatika. See on valdkond, mida varem pole kolledžites analüüsitud, kuid mis on stipendiumite maksmise ja distsipliini tagamise seisukohalt oluline. Jälgisime protsessi vastavust regulatsioonidele ning kogusime häid mõtteid, kuidas puudumisega seonduvaid tegevusi ja regulatsioone parandada. Võtsime vaatluse alla kõik kolledžid ja haridustasemed – kokku 32 õpperühma. Aluseks oli novembrikuu 2013. Õppeosakonna töötajad vaatlesid üksustes rühmapäevikuid, hilinemisi, puudumisi (põhjuste kaupa), avaldusi/ taotlusi, tõendeid, õppejõudude allkirjade olemasolu, puudumiste üldist korraldust jm. Lisaks dokumentide analüüsile vestlesime rühmavanemate, õppereferentide, õppedistsipliini spetsialistide ja kolledžidirektoritega.
Tähelepanekutena võib välja tuua suured erisused kolledžites ja asukohtades. Erinevad on puudumiste päevikud (päeva-, nädala- ja ainepõhine arvestus), samuti õppurite puudumist taotlevad avaldused ja nende menetlemine. Kolledžites on ametikohtade lõikes erinevad ka puudumistega seotud rollid ja ülesanded (õppereferendid, distsipliini vanemspetsialistid, kursusejuhendajad jt). Samuti on erinev hilinemiste märkimine ja õppejõudude panus puudumiste päevikusse allkirjade panemisel. Kindlasti on puudumiste temaatikas igas kolledžis omad head näited ja praktikad, mida saame aluseks võtta ning ka teistele üksustele soovitada. Puudumiste statistikas jäi silma, et asukohtade lõikes suuri erisusi puudumiste arvus ei ole. Haiguse tõttu puudujaid on rohkem koolides, teistel põhjustel puudumisi on rohkem Kase tänava õppegruppide kadettidel. Üldiselt on rohkem puudumisi rakenduskõrgharidusõppe kadettidel võrreldes kutseõppega, kaugõppijatel võrreldes päevaõppijatega ja vanematel kursustel võrreldes esimese kursusega. Parendustegevusena puudumiste temaatikas viime järgmisest õppeaastast sisse ühtse puudumiste päeviku ja kadetile puudumise taotlemise vormi. Kuna näiteks keskuste õppejõud õpetavad kõikides kolledžites, siis parandab ühtne süsteem kogu akadeemias protsessi arusaadavust ja ühtselt mõistetavust. Veidi lihvimist vajab ka puudu-
mistest kolledži teavitamine, näiteks kooli esindamise puhul spordivõistlustel või messidel. Edaspidi saab vastav üksus teha kõikide asjassepuutuvate õppurite kohta ühe teavituse ning selle õppereferentidele edastada, kes teevad juba vastavad märked puudumiste päevikusse ja teavitavad õppejõudusid. Ühtne arusaam õppeüksustes oli see, et õppejõul ei ole õigust oma tunnist kedagi ära lubada, vaid puudumist tuleb taotleda vastavalt kehtivale korrale. Kindlasti on oluline, et õppejõud puudumiste päevikusse annaks allkirja – see tõendab nii puudujate märkimise õigsust kui ka tunni toimumist. Oluline on järgmise õppeaasta alguses nõustada rühmavanemaid ning koosseisuväliseid ja uusi õppejõudusid, et kõik saaksid ühtviisi aru nõuetest puudumiste märkimise osas ja oma rollist selles. Üksustes tuli ka juttu sellest, kas puudumiste märkimist saaks kuidagi tänapäevasemaks muuta ja korraldada elektrooniliselt. Praegu me sellele lahendust pole leidnud, kuna õppejõudude (eelkõige koosseisuväliste) valmisolek eraldi süsteemi sisselogimiseks ja digiallkirjastamiseks iga tunni lõpus ei ole väga kõrge. Juttu oli sellestki, kas akadeemia nõue kiivalt kohalkäimist kontrollida ja nõuda ei ole liig. Valdavalt jäi siiski kõlama mõte, et hea hariduse omandamiseks tuleb koolis käia. Üks põhjus puudumiste märkimiseks on kindlasti ka põhistipendiumi maksmine, mis on otseselt seotud kohalkäimisega, teiselt poolt on meie ja ametite ootus õppurite distsipliinile ja pühendumisele kõrge.
vatsiooni selleks, et olla inimestele lähemal“. Innovatsioonipäeva raames oli ka 2 nn esilinastust, kus mulluse innovatsioonikonkursi võitjad Indrek Agar ja Kadri Toming tutvustasid loodud prototüüpe, vastavalt siis suitsusukeldumise interaktiivne rakendus ja nutimäng „Maksud
Kohtumine drooniga.
siga. Need reeglid ja harjumused, mis kehtisid eile, ei pruugi enam kõige otstarbekamad olla homme. Nii peab muutuma ka kool, mis 21. sajandil ei saa enam piirduda eriala ainekava kopeerimisega lõpudiplomile, vaid mängu tulevad ka individuaalsed ja sotsiaalsed kompetentsid ehk kõik see, mida peale oma eriala või igapäevatöö veel oskad teha ning mida tihti omandatakse klassiruumivälistel üritustel. Innovatsioonipäev on õppimise koht, kus oma eriala tipud jagavad kogemusi, mida ja kuidas teha selleks, et olla edukas – need on õppetunnid, mille väärtust on raske alahinnata. Üheselt päeva kokku võtta on ääretult raske ja õnneks ei peagi seda tegema, sest kogu seminar on elektrooniliselt salvestatud ja jälgitav InHTK kodulehel. Kuid siiski mõnede esinejate tsitaate: dokumentaalintervjuust Raivo Küüti ja Kalev Timbergiga: „Kõige olulisem otsus, mis siiani Sisekaitseakadeemiat puudutavalt vastu võetud – oli selle loomine, nüüd on vaja targalt edasi liikuda“.
Sinu Taskus“. Tegemist on esimeste nutirakendustega, mis meie akadeemias kunagi loodud. Ka tänavu kulmineerus innovatsioonipäev akadeemia innovatsioonikonkursiga. Seekord aitas ideed purki püüda “Garaaž 48“ üritustega tuntuks saanud konsultant Priit Salumaa. Finaalini jõudsid 6 tööd: tudengiäpp, tööajagraafiku automaatne koostaja, täiendkoolituse haldussüsteem, noortele suunatud kodanikukasvatusliku sisuga arvutimäng, automaatloendur vanglas ning biomeetriline automaatne religiooni ja rassituvastusseade piirivalvuritele. Siit ka minu suur tänu Ivarile, Erkkile, Andresele, Ingemarile ja Kaile justiitskolledžist ning paljudele teistele, kes innovatsioonikonkursist osa võtsid. Meie edasine töö on suunatud ideede järelhindamisele suures lootuses, et sügiseks ka ühtteist valmis saab. Kohtume peagi jälle: kõik suured asjad saavad alguse väikestest asjadest. Minu suur tänu kõigile, kes aitasid innovatsioonipäevale nõu ja jõuga kaasa.
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
APRILL 2014
Sisekaitseakadeemia 22. sünnipäevapidu laululava klaassaalis: kadette peosaalist.
Õppereis Saksamaale Mirjam Volmre, PPK õpperühma PaS132 kadett alikaine „Rahvusvaheline politseitöö“ raames viibisid Saksamaal Güstrowis 5 PPK kadetti ning korrakaitse õppetooli õppejõud Kalmer Krimses ja Andres Kutser.
V
M
eie õppereis Güstrowisse algas 22. märtsi hommikul. Pakkisime asjad ja alustasime Paikuselt sõitu Saksamaa suunas. Güstrowi akadeemiasse Mecklenburg-Vorpommerni liidumaale jõudsime 23. märtsi õhtul. Seal ootasid meid ees Güstrowi politseikadetid, nende inglise keele õppejõud ja ka Leedu politseikooli kadetid. Kuna kell oli palju, siis viidi meid kohe ööbima. Hommikuti ärkasime nagu tavaliselt kl 6, sest kl 7 läksime sööma ja tunnid algasid kl 8. Esmaspäev oli kohe tegus päev, nii füüsiliselt kui vaimselt. Pidime ju kõik harjuma sellega, et enam ei saa eesti keelega hakkama ja suhelda tuleb inglise keeles. Vahetusprogrammi esimesel päeval nägime Güstrowi politseiteaduskonna kasutuses olevaid taktikalisi ruume. Saime osa võtta saksa kadettide enesekaitsetunnist ja füüsilistest harjutustest. Nende enesekaitse erineb meie omast üsna oluliselt, sest sakslased teevad kõike paarilisega kahekesi, aga meie peame Eestis üksinda hakkama saama. Esmaspäeva õhtul liitusid meiega ka Norra kadetid. Teisipäev algas jällegi varakult, sest võõrustajad olid planeerinud reisi Schwerini. Seal ootas meid märulipolitsei. Nägime nende varustust ja saime soovi korral endale varustuse selga panna. Nägime, kuidas saksa politsei taktiliselt liigub ja massirahutusi oma kontrolli alla võtab ning saime lasta nende vanemast veekahurist. Kes soovisid, said tunda veeka-
huri „mõnusid“, kui veejuga nende pihta suunati. Näidati teenistuskoeri ja kuidas koerad teatud olukordades reageerivad. Õhtul käisime Leedu, Norra ja Saksamaa kadettidega bowlingut mängimas. Kolmapäeval olid meil Güstrowi politseikoolis tunnid, kus enamasti räägiti saksa politsei statistikast. Kui vahetusprogrammi viimasel päeval küsiti meilt tagasisidet, siis ütlesime korraldajatele, et statistikat oli küll huvitav kuulata, aga olukorra lõbusamaks muutmiseks võiks rohkem teha praktilisi harjutusi. Mida rohkem on õppereisil just praktilisi harjutusi, seda paremini jääb reis meelde. Samal õhtul osalesime diskol kooli sööklas. Erinevalt meie akadeemia pidudest tarvitati nende koolis üsna palju alkoholi. Selle järgi saab öelda, et meie akadeemias on riigiametnike koolitamiseks vajalik distsipliin olemas. Neljapäeval jagati meie grupp pooleks – osad said minna Schwe-
rini ja teised Rostocki. Mina käisin Schwerinis, kus meile näidati saksa erapolitseiautot ja taktikalist liikumist ning demonstreeriti, kuidas sisenetakse ruumidesse, kus on relvastatud kurjategija. Seegi päev möödus edukalt. Huvitav oli võrrelda Eesti ja Saksamaa politseid, kuna me oleme oma liikumiste ja teguviiside poolest küllalt erinevad. Programminädala õhtuti tutvusime Rostocki ja Schwerini huviväärsustega, näiteks järvede vahel asuva Schwerini lossiga – Schloss. Reedel olime kõik pidulikku vormi riietatud ja andsime tagasisidet, mida nägime, kuidas meile meeldis, mis oli Saksamaa politseiteaduskonnas meeldejäävat ja mis vajaks veel arendamist. Jätsime vastuvõtjatega hüvasti ja andsime neile mälestuseks kingitusi. Mina jäin Saksamaa reisiga rahule. Kui avaneb võimalus, külastan meeleldi teistegi riikide politseikoole. Hea on saada uusi tutvusi ja näha, kuidas tehakse politseitööd teistes Euroopa riikides. Tänu sellele õppereisile saime uusi tutvusi nii Saksamaa, Norra kui Leedu kadettide seast.
Grupipilt võõrustajate ja külalistega.
Sisejulgeolekupäevad Ida-Virumaal Priit Männik, nõunik ja 16. aprillil pidasime neljandat korda Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumis ja Narva soldino gümnaasiumis sisejulgeolekupäevi, kus meie akadeemia kadetid ja riigiametite esindajad tutvustasid õpilastele nii õppimisvõimalusi sisejulgeoleku alal kui ka edasisi karjäärivalikuid selles valdkonnas. isejulgeolekupäevad möödusid mõlemas linnas edukalt. Kohtla-Järvel tuli näiteks
15.
S
sealse piirkonna 6st eesti- ja venekeelsest koolist kohale kokku 97 õpilast. Nende osavõtt võistlusmängust, samuti huvi politsei, piirivalve, pääste ja tollitehnika ning politsei- ja piirivalvekoerte demonstratsioonesinemiste vastu oli üle ootuste aktiivne. Esmakordselt tutvustasid noortele oma tehnikat Maksu- ja Tolliameti esindajad. Narvas tuli 7st koolist kohale koguni 119 õpilast, kes tundusid isegi aktiivsematena kui KohtlaJärvel. Registreerus 19 võistkonda ja rebimine parema koha nimel oli tihe.
Tegelikult on päris meeldiv, et 9. klasside õpilased, kelle huvi on sageli küllalt raske millelegi rohkem kui 5-10 minutiks haarata, suutsid koguni 3ks tunniks keskenduda ja tegutsesid sellise innuga, et neid ei häirinud keeleega meeleprobleemid. Olen jätkuvalt seda meelt, et sellised praktilis-teoreetilised õppused nagu seda on meie eelkutseõpe, kujundavad sellises eas noorte meelt ja meelsust rohkem kui paljud spetsiaalsed “üritused” kodanikukasvatuse tõhustamiseks.
Güstrowlased PPKs Triinu Laos, PPK Paikuse kooli õppedistsipliini vanemspetsialist
J
uba mitmendat kevadet võtame Murastes ja Paikusel vastu vahetusüliõpilasi Saksamaalt Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa Güstrowi akadeemia politseiteaduskonnast. Sel korral saabus külla 7 tudengit, neist 6 tüdrukut. rogramm algas Murastes es- reaalsest situatsioonist, kus patrull maspäeva, 7. aprilli hommi- tõi kainestusmajja kiirabi üle antud kul meie akadeemia lühikese esit- alkoholijoobes isiku, kes oli täiesluse ja ringkäiguga koolis. Enim ti mittekontaktne: ei suutnud iseemotsioone pakkus külalistele seisvalt liikuda ega püstigi seista ja koerte koolituskeskus. Pärastlõu- ta välimus oli kohutav. Sakslasi ülnal läksime tutvuma Põhja pre- latas, et Eestis kasutatakse kongiga fektuuri kriisiohjekeskusega, kus autosid, sest nemad peavad kõiki teenistuse vanem Jane Varipuu an- vedama sõiduauto tagaistmel. dis saksa politseitudengeile põhjaVahetusprogramm jätkus Keiliku ülevaate, kes ja kuidas antud la konstaablijaoskonnas, mida tutkohas töötavad. Sakslastele oli ül- vustas noorsoo- ja ennetusteenislatuseks, et linna jälgivad eri piir- tuse vanem Liisa Kangur. Ta oli kondades videokaamerad ja et kõi- meile korraldanud ka tutvumikide patrullsõidukite asukohti saab se Keila kooli ja noortekeskusega. GPS seadme abil juhtimiskeskuses Meie politsei teeb Keilas kooli ning näha. Juhtimiskeskusest ruttasime sotsiaal- ja noortekeskusega tiheakadeemia peamajja, kus külali- dat koostööd. Külalised said seesi tervitas rektor Lauri Tabur. Kii- ga tutvuda ka õppimistingimuste re ülevaate akadeemia välissuhetest ja vaba aja veetmise võimalustega tegid Kristi Kulu ja Kaisa Kägu, Keilas. Veel enne õhtusööki peeti kes kutsusid sakslasi ka tulevikus maha maahokimatš Eesti ja saksa meie rahvusvahelistes program- kadettide ning Leedu õppejõudude mides osalema. Edasi läksime Ma- segavõistkondade vahel. Nagu alarek Linki juurde innovaatiliste ha- ti võitis sõprus ja sport. Õhtul tutridustehnoloogiate keskusesse, kus vusid külalised Tallinna vanalinnasaime põhjaliku ülevaate keskuse ga, sest mis see Eesti külastus ikka võimalustest koolitada nii õppu- oleks ilma keskaegset vanalinna reid kui ka juba töötavaid ametnik- nägemata. ke. Külalised said simulatsiooniKolmapäev algas liikluspolitsei harjutusi proovida. töö jälgimisega. LiikluspolitseiniTeisipäeva hommikusöögil said kud Eerik Purgel ja Raimo Esop sakslased söökla aknast jälgida kol- olid leidlikud ning jaotanud külaliledži iganädalast rivistust, kus kol- sed kahte gruppi andsid nad põhjaledži direktor Aivar Toompere liku ülevaate liikluspatrulli igapäeedastas kadettidele vajalikku teavet. vatööst ja varustusest. Seejärel tuli direktor külalisi tervitaMe käisime Saksamaa külalistema ja oligi aeg bussi asuda, et sõita ga ka vabaõhumuuseumis. KülaliTallinna kainestusmajja. Teenistu- sed imetlesid seal eelmiste sajandite sevanem Aivar Krupp demonst- Eesti elu-olu, proovisid kamavahtu reeris seal ilmekalt kaineri tööd, ja silitasid hobust. Pärastlõunal tutalustades isiku politsei- või kiirabi- vuti Põhja prefektuuri kriminalisautost väljutamisega ja lõpetades tikateenistusega, kus Erkko Piiritema majast lahkumisega. Sealsed mägi näitas, kuidas töötab Eesti nö tingimused ja võimalused häm- CSI. Üllatuseks ja muidugi komplimastasid sakslasi ja tuleb tunnista- mentide osaliseks sai Erkko tutvusda, et ka mind. Pole siis imestada, tus saksa keeles. Seejärel sõitsime et seda maja hotelliks kutsutakse. Paikusele, kus meid juba ootasid Enne majast väljumist saime osaks PtS130 kadetid. Iga kadett võttis
P
oma hoole alla ühe külalise. Neljapäeva hommik algas Lääne prefektuuris, kus nii saksa kui meie kadetid said osaleda politseioperatsioonil, mis oli suunatud koolide ümbruses suitsetavate alaealiste püüdmiseks. Oli ka actionit, sest osalised said alaealisi joostes taga ajada ja ka üle aedade ronida. Operatsioon meeldis kõigile ja oli hästi korraldatud. Pärastlõunal kuulasid sakslased esitlusi. Õppetöö läbiviimisest rääkisid samal ajal Paikusel viibinud Leedu politseikooli õppejõud ning meie kadetid tutvustasid PPAd ja selle struktuuri, sakslased omakorda tutvustasid oma liidumaad ja õppekorraldust oma koolis. Kui ametlik esinemine läbi, said meie ja saksa kadetid koos mängida võrkpalli ning hiljem matisaalis enesekaitses mõõtu võtta. Üks saksa tüdruk esitas meie poisile koguni väljakutse poksimatšiks. Kuigi võidu peale ei poksitudki, jäi minu hinnangul võit tüdrukule. Reede algas ekskursiooniga lähedal asuvasse Sindi konstaablijaoskonda, kus mul avanes võimalus tutvustada enda eelnevat töökohta. Näitasime sakslastele Sindi kuulsaimat nö urgast, mida kohalikud kutsuvad „Pentagoniks“. Tegemist on linnale kuuluva sotsiaalmajaga, kus elavad paljud ühiskonnas hätta jäänud inimesed. Hoiatades, et külalised millegi vastu ei läheks ja jälgiks endi jalge ette, sai majale tiir peale tehtud, selgitades, et sealsete asukatega tuleb politseil alalõpmata kokku puutuda. Tagasi kooli minnes oli aeg koguneda nõupidamisruumi, teha grupipilte ja anda kogu nädalale tagasiside. See osutus küllalt positiivseks. Külaliste sõnul võeti neid igal pool sõbralikult vastu ja nad said hea ülevaate nii politseinike koolitusest kui erinevatest tööliinidest. Kogu nädal olnud erialaselt tihedalt sisustatud ja kõik nähtu huvitav. Hiljem sai veel pisut Pärnumaa ümbrust näidatud, bowlingut mängitud, siis kohvreid pakitud ja vara mindud magama, sest start Tallinna lennujaama algas varahommikul kl 4. Lennuks registreeritud, oli aeg hüvastijätuks. Siinkohal minu ja PPK tänu kõigile politseiametnikele, kes programminädala professionaalset poolt aitasid sisustada.
Pildil (vasakult): Triinu Laos, Carolin Schlee, Sebastian Schilling, Tarita Lemsky, Ines Shwarz, Julia Staude, Caroline Kröning, Annika-Johanna Drabe ja Eva Alliksoo. Sirle Kodasma foto
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4 Lia Toro, õppeosakonna spetsialist Vaiko Mäe, haridustehnoloog
V
iie aasta jooksul BeSt programmi toel valminust on hea kokkuvõtet teha – tulemused teevad rõõmu! Rakenduskõrgkoolidest on SKAs valminud konkurentsitult enim e-kursuseid (65) ja õpiobjekte (101). õppe programmi BeSt tegevusi viidi ellu aastatel 2008–2013, partneriteks 13 rakenduskõrgkooli ja 6 ülikooli. Meie eesmärk, anda võimalus e-õppe materjalide loomiseks võimalikult paljudele autoritele, sai täidetud – e-kursusi koostas 45 ja õpiobjekte 47 autorit. Enim e-kursusi ja õpiobjekte loodi politsei- ja piirivalvekolledži õppekavade tarvis, rohkelt tegid õpiobjekte ka pääste-
E-
kolledži õppejõud. Lausa 5 e-kursust koostasid Maret Güldenkoh, Tanel Järvet, Sander Põllumäe, Uno Traat ja Ülle Vanaisak. 14 õpiobjekti autor on Heiki Soodla, 7 on loonud Piret Teppan ja Ülle Vanaisak. E-kursused sisaldasid enim harjutusi, videoid ja teste, õpiobjektid õppevideoid ja testülesandeid.
kasutas sellest ca 3%. Meile eraldatud summast 66% läks e-kursuste ja õpiobjektide koostamise töötasuks. E-kursuste kvaliteedi äramärkimiseks andis programmi elluviija (HITSA) välja kvaliteedimärke. SKAs sai tunnustuse 3 e-kursust: Ülle Vanaisaku kursus „Süüteomenetlus“ 2010. aastal ning Kerly Randlase „Maksuvõlgade sund-
BeSt was the best! Lisaks e-kursuste ja õpiobjektide autoritele olid BeSt programmi koordineerimise ja toetamisega seotud 17 töövõtulepinguga töötajat. Suur tänu neilegi üksustele ja töötajatele, kes tööülesannetest lähtuvalt programmi tegevustega kokku puutusid (personaliarendusosakond, üldosakond, õppetoolide juhid jt). Kogu programmi maksumus oli 7,2 milj eurot, meie akadeemia
täitmine“ ja Indrek Meose „Teaduse filosoofia“ 2013. aastal. Programmi lõpuseminaril sai BeSti parima haridustehnoloogi eripreemia Vaiko Mäe. SKA oli nominent kategoorias „BeSti parim partner“ kõrvuti Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga. Akadeemias loodud õpiobjektidega saab tutvuda aadressil www.sisekaitse.ee/opiobjektid/. E-kursused on loodud Moodle´i
APRILL 2014
(63%), IVA või Blackboardi keskkonnas, millele ligipääsu tagab aineõppejõud. E-kursustes sisalduvate õppematerjalidega on võimalik tutvuda e-õppe repositooriumis www.e-ope.ee/repositoorium, kus on tänaseks üle 1900 e-kursuse materjali, lisaks viited üle 2500 õpiobjektile. Oluline on, et programmi rahastusel loodud e-õppe materjalid leiavad õppejõudude ja õppurite seas taaskasutamist ning autorid taotlevad oma e-kursustele kvaliteedimärke. E-õpe ei tähenda ilmtingimata auditoorse õppetöö vähendamist, vaid pakub eelkõige häid võimalusi iseseisvaks või koostöös õppimiseks läbi erinevate tehnoloogiliste võimaluste. Sel aastal on meie eesmärk kaardistada e-õppe rakendamisvõimalusi eri õppeainetes, hinnata prioriteetsemaid valdkondi ja jätkata kvaliteetsete e-õppematerjalide tootmist.
SPORT Akadeemia aastapäeva raames 15. aprillil korraldatud kick-poksi võistlustel osalesid akadeemia PPK kadetid Maria Semjonova, kes võitis naiste matši, ja Lauri Lammertson, kes sai kolmanda koha –81 kg kaalukategoorias. *** Aastapäeva teatejooksu võitis vilistlaste võistkond, milles naiste 2 vahetust jooksis Kaisa Kukk ning meestest jätkasid Urmas Paejärv, Aare Kutsar, Alvar Langemets ja Karl-Rauno Miljand. Võistkondadest järgnesid finantskolledž, PPK, justiitskolledž, segavõistkond ja töötajad. Vilistasi saatis edu ka võrkpallis, milles nad võitsid akadeemiat 3:0. Võitjate poolel mängisid Kadi Veervald, Annika Tikk, Kaimar Juks, Urmas Pai, Alvar Langemets ja Martin Tamlak. Korvpallikohtumise normaalaeg lõppes viigiga, lisaajal panid
Sisekaitseakadeemia 22: aastapäeva teatejooksule on start antud. 1. etapile ruttasid naisjooksjad.
paremuse maksma kadetid, võites vilistlasi 4 punktiga. Võitjatest käisid platsil Martin Õunapuu, Keijo Õunapu, Hendrik Tamp ja Andres Nikunen. Vabaviskevõistluse võitu jagasid Siim Einberg ja Hendrik Tamp. *** Murastes peetud SKA saalihokiturniiril osales vaid 3 võistkonda. Võitis PPK Paikuse kool (Raiko Kiik, Jagnar Jakobson, Kristjan
Repp, Kalle-Priit Peebo, Valmar Viitak, Olavi Vürst, Erik Merilaine), teiseks tuli PPK Muraste kool ja kolmandad olid magistrandid. Peakohtunikuna tegutses PPK kadett Raiko Kiik. *** Üliõpilaste harrastajate liiga võrkpallivõistlustel 19. aprillil Rakveres sai SKA meeskond (Marek Link, Ivar Mai, Talis Põllu, Siim Einberg, Andrei Surnin,
Kihutav spordieluvanker Epp Jalakas, spordikeskuse juhataja
S
pordikeskuse vastutusalas on muuhulgas akadeemiaüleste sportlike tegevuste korraldamine ning akadeemia võistkondade osalemise tagamine ametkondlikel, üliõpilaste ja muudel võistlustel. eda korraldusvankrit vedades oleme näinud palju muutusi inimeste suhtumises võistlustel osalemisse. On olnud aastaid, mil õpperühmade vahelistel võistlustel oli hoog sees, nüüd on need taandunud kolledžitevahelisteks jõukatsumisteks, aga vahel on mõnel alal keeruline leida isegi terve kolledži peale ühte võistlejat või võistkonda. Samas on koolides, eriti Paikusel, ka rühmadevaheliste võistluste traditsioon säilinud. Me oleme edukalt osalenud mitmel
S
teatejooksul, näiteks jüriööl. Väike-Maarjas on edu saatnud töötajate-kadettide koondvõistkonda, Paikusel löövad kadetid kohalikul võistlusel aktiivselt kaasa, Tallinnas olime neljandat aastat väljas botaanikaaias peetud jooksul, mille esimesel aastal küll võitsime, aga mille tase on kerkinud, nii et esikohti jagavad nüüd spordiklubide tugevatest jooksuharrastajatest võistkonnad. Ka meie soov on olnud igal aastal kokku saada võimalikult tugev võistkond. Üksikuid tagasilööke ja asendamisi on ette tulnud ka varem, aga tänavu oli seis veel paar tundi enne starti ülikeeruline. Akadeemia teatejooksuvõistkonnas osalemiseks andsid kõik nõusoleku vähemalt nädal enne jooksu. Vahepeal sai jooksjaile saadetud täpsustavaid küsimusi kohalemineku kohta. Vastuseid saime vähe, mistõttu tuli mitmele enne võistlust veel üle helista-
Rännak ja retk – igaühele oma
K
ui sul pole sprinteri hinge, vaid eelistad madala pulsiga pikemalt „tiksuda“, siis soovitame järgmisel kevadel julgelt Epu ülekutset järgida ja veeta sportlik päev Scoutsrännakul. Varakevadine pankrannik, korralik trenn ja hea seltskond on tagatud. Tänavu peeti see tavakohane rännak juba 11. korda, üri-
tus sümboliseerib jõustruktuuride ühtekuuluvust ja tähistab Scoutspataljoni taasloomise aastapäeva. Rännakul võtab osaleja selga 15 kg koti, valib oma liikumistempo ja teeb Pakri poolsaarele rõõmsalt tiiru peale. Võimekamatel on võimalus teekond ka joostes läbida, sel aastal oli rada selleks igati sobiv ja sündiski
Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee
Siim Koppel, Keijo Õunapu, Kevin Kröönström) 3. koha. *** Akadeemia teatevõistkond (Epp Jalakas, Keijo Õunapu, Maila Kurg, Kevin Kröönström, Liia Laas, Mati Kikkas, Kairi Schmidt, Karl-Rauno Miljand) sai 23. aprillil botaanikaaias peetud Pirita jüriöö jooksul 21 võistkonna seas 5. koha.
REPLIIK
da. Eelmisel õhtul teadsin, et mul endal joosta vaja ei ole ja tegin ka treeningut sellele vastavalt. Jooksuhommikul saime loobumisteate ühelt võistlejalt, terve päeva vältel ei õnnestunud leida asendajat, mistõttu seadsin ise jooksmiseks vaimu valmis. Kuna üks jooksule kirja pandud vilistlane ei vastanud e-kirjadele ega telefonile, otsisin palehigis ka temale asendajat. Kolm ja pool tundi enne starti sain sõnumi järjekordselt jooksjalt, kes mõjuvate põhjuste tõttu osalema ei saanud tulla… Selleks ajaks olid juba kõigil õhtuks plaanid tehtud. Kujutasin ette, kuidas tuleb piinlikkusega kohale tulnud osalejatele teatada, et kahjuks me seekord võistkonda ikka kokku ei saanud. Kell 9 õhtul oli aga 8 akadeemia võistlejat siiski stardivalmis. Tänu kadettide ja töötajate abile. Miks ma sellest kirjutan? Selleks, et need, kes spordikorralda-
misest kaugemal, saaksid aimu meie saavutuste suurusest, sellest, et vahel ongi oluline lihtsalt võistkond välja saata. Kõik auhinnakohad on täiendavaks boonuseks. Selleks, et need, kes enda kursuselt või kolledžist peavad osalejaid värbama, ei heidaks meelt, kui see esimesel korral ei õnnestu. Selleks, et need, kes arvavad, et neid ei huvita ühissportimine, seda siiski vahetevahel prooviksid ja endast kasvõi mõne spordiala varuliikmena märku annaksid, et teaksime, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Akadeemia on piisavalt suur, et siin nö ära kaduda ja võimalikult vähe teha, aga samas piisavalt väike, et tegijad ja püüdjad saaksid silma paista. Ei, kõik ei pea sportima. Aga paljud meie seast oleksid kindlasti suutelised rohkemaks kui praegu teeme. Veame siis seda vankrit üheskoos. Terve keha ja vaimu ja terve akadeemia nimel!
rekord – 30 km läbiti ajaga 2:38. Et liikumisrõõm oleks maksimaalne, oleks hea ette teada, kuidas teevad koostööd sokk-saabas jalas ja raskus seljas. Seda võiks enne rändama minekut katsetada. Miks mitte minna näiteks sarnases varustuses akadeemiast jala koju, mis on Tallinna piires täiesti teostatav. Vahel on hea taasavastada oma suutlikkuse reserve – uskuge, see mõjub narkootiliselt! Kohtumiseni
Roheliste Rattaretkel „Kuidas elad, Märjamaa?“. See on veel üks üritus, mis ühendab endas võimaluse nautida looduses liikumist just endale sobivas tempos. Spordikeskuse nimel Lia Toro, õppeosakonna spetsialist (Spordikeskusele teadaolevalt käisid rändamas Hannes Liivak, Lia Toro ja justiitskolledži kutseõppekadett Diana Põri.)
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
AU TA S U S TAM I S I (Algus 1. lk) • silmapaistva teene eest akadeemia strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamisel Vadim Ivanov Päästeametist. III klassi teenetemedali – akadeemia PRONKSRISTIGA tunnustati aktiivsuse eest SKA kui organisatsiooni arendamisel akadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimeest Taavi Tederit. x x x Pikaajalise laitmatu töötamise eest akadeemias autasustati AUKIRJAGA järgmisi töötajaid: PPK süüteomenetluse õppetooli laborant kuni 20.01.2014 Igor Hallas, PPK haldustalituse laospetsialist Viivi Kahr, ÕSKi lektor Riina Kroonberg, PPK haldustalituse vanemspetsialist Urmas Kruve, PPK haldustalituse päästevahendite tehnik Toomas Köörna, SK õppereferent Marje Laar, FK õppereferent Ulvi Lahe, keelekeskuse lektor Epp Leibur, PPK süüteomenetluse õppetooli lektor Kalju Leppik, PPK Paikuse kooli haldustalituse kokk Ljudmila Logutenko, JK vangistuskorralduse õppetooli õpetaja Silvia Luige, PPK teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialist Rene Radala, PPK Paikuse kooli haldustalituse köögitööline Jana Tabur, MRO vanemvalvur Valdur Talts, ÕO arendusjuht Merle Tammela, PPK haldustalituse köögitööline Krista Tealane, PPK haldustalituse päästevahendite tehnik Mauri Tealane, ÕSKi professor Rein Tiivel, MRO tehnik Mati Tomson, keelekeskuse lektor Jelena Trahtman, TKO spetsialist Rein Vaher, PÄKi tuleohutusjärelevalve õppetooli juhataja-lektor Alar Valge, PPK haldustalituse koristaja Lea Valk, RO vanemraamatupidaja Gaida Välling ja PPK süüteomenetluse õppetooli lektor Raivo Öpik. x x x Heade tulemuste eest oma valdkonna arendamisel said HINNALISE KINGITUSE järgmised akadeemia töötajad: PPK tasemeõppe juhtivspetsialist Eva Alliksoo, PPK süüteomenetluse õppetooli juhataja-lektor Chris Eljas, ÕO juhataja Tiina Karu, PPK Paikuse kooli haldustalituse juhataja Ivar Kivitar, ÕSKi lektor Stella Laansoo, PÄKi direktori asetäitja Janek Lass, MRO autojuht
Lembit Lind, RO peaökonomist Sirkka-Leena Nurmse, RO raamatupidaja Maarika Sotnik ja MRO logistik Taivo Talvik. x x x Hea töötulemuse eest pälvisid TÄNUKIRJA järgmised akadeemia töötajad: PAO arendusjuht Sirli Aron, MUKi projektijuht Eva-Maria Asari, PPK Paikuse kooli haldustalituse hooldustööline Tiit Jaanus, MRO elektrik Nikolai Kalanik, TÕKi spetsialist Annika Kaljusaar, PPK Paikuse kooli haldustalituse köögitööline Regina Kask, ÕSKi lektor Silva Kirsimägi, MRO riigihangete ja töökeskkonna vanemspetsialist Kristiina Kivirand, MRO majandusjuhataja Hildegard Klaus, PPK Paikuse kooli haldustalituse köögitööline Irena Krasjuk, PPK korrakaitse õppetooli assistent Kalmer Krimses, VSi juht Kristi Kulu, PPK Paikuse kooli haldustalituse kokk Elle Kuut, PPK Paikuse kooli haldustalituse autojuht Ralf Kärner, JK vangistuskorralduse õppetooli lektor Piret Liba, MRO koristaja Velda Linholm, SJI õppereferent Diana Lüütsepp, MRO koristaja Erna Merimets, FK õppereferent Pille Morševitski, PPK korrakaitse õppetooli assistent Rene Murumaa, PÄKi inseneriainete ja matemaatika õppetooli lektor Lea Pallas, ÕO spetsialist Katrin Pihl, PÄKi tasemeõppe juhtivspetsialist Kairi Pruul, TKO vanemspetsialist Veiko Ristissaar, ÜO jurist Merle Ruubel, FK maksunduse ja tolli õppetooli lektor Paul Tammert, PPK päästetööde õppetooli kutseõpetaja Ando Vainjärv ja ATAKi valdkonnajuht Kirke Võisula. x x x Hea koostöö ja heade tulemuste eest oma valdkonna arendamisel tunnustati HINNALISE KINGITUSEGA akadeemia koostööpartnerit Jaanika Karpi PPAst. x x x Hea koostöö eest said TÄNUKIRJA järgmised akadeemia külalisõppejõud, koostööpartnerid ja kadetid: Lauri Elliku ja Vitali Zajarin MTAst, Jevgeni Jutkevitš PAst, Andrus Käsper ja Vello Küla PPAst, Meelis Lilbok OÜst Deltmar, FK kadetid Elina Udekjul ja Katrin Vassar, arendusprojekti „Teadmistemahukas turvalisus“ projektijuht Ulvi Uulimaa-Margus ning Hedvi Valgemäe KAPOst.
MEIE JUUBILARE 3. mail peab PPK süüteomenetluse õppetooli lektor Kalju Leppik 55. ja finantskolledži direktor Uno Silberg 50. hällipäeva ning 6. mail PPK Paikuse kooli haldustalituse köögitööline Marina Kravtsova 55. sünnipäeva. TÖÖJUUBILARE 15 tööaastat SKAs täitub PPK koristajal Lea Valkil 3. mail. 10 aastat tööd akadeemias saab personalidirektori asetäitjal Katrin Valteril täis 1. mail, üldosakonna juhatajal Piret Tamm-Vessinil 4. mail ja finantskolledži õppereferendil Evelin Kattail 8. mail. VA B A K S H E T K E K S
Mõistatamiseks kõigile M ärtsiküsim uste õiged vastused: 1. 15.04.1992; 2. Eesti Sisekaitse Akadeemia; 3. politsei-, tolli-, korrektsiooni- ja kaitseväekolledž. Õ igesti vastasid kadetid Katrin Vassar, Kerly Simulman ja Risto Känd ning Tiina Kopli, Valdur Talts, Elje Tonkson ja Vitali Trifonov, kes saavad SKA turundus- ja kom m unikatsiooniosakonnast auhinnaks akadeemia logoga pastaka.
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee