SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
Nr 3 (235)
Avatud uste päeval tundsid osalejad end oluliste ja oodatutena Marie Kukk, TKO avalike suhete spetsialist
M
ärtsikuu 12. nädala 3. päeval leidis akadeemias taas aset igaaastane avatud uste päev. Tallinnas asuvasse õppekompleksi oli kohale tulnud märkimisväärne hulk noori Eesti erinevaist paigust ja akadeemia suurim, ligi 100kohaline Raska nimeline auditoorium kippus huvilistele kitsaks jääma. Ühe uuendusena oli meie avatud uste päevade korraldusse sel aastal kaasatud Tallinna Noorte Karjäärikeskus. arem kohaletulnutel oli või- lemist isegi bussides – väljasõitudel malik tutvuda karjäärikesku- Paikusele ja Viru vanglasse. Karjäärikeskuse nõustaja Virse materjalidega ja siinjuures suur tänu nõustajatele Virvele ja Hein- ve Kinkari meelest oli avatud uste richile, kes jätkasid noortega suht- päeval huvilistel hea võimalus tut-
V
vuda meie kolledžite ja nende õppimistingimustega, päev oli hästi läbi mõeldud ja sihtgrupi vajadusi arvestav. Rektori tervitus ja kolledžite tutvustused direktorite poolt lasid osalejatel tunda end oluliste ja oodatutena. V. Kinkari sõnul oli kuuldu ka mõneti üllatav – seda ainult positiivses mõttes. „Kuitahes täpne info koduleheküljel ka on, ei asenda see isiklikku muljet ja võimalust saada vastuseid oma küsimustele
Maksu- ja Tolliametit tutvustasid huvilistele noortele ametijuhid eesotsas peadirektori Marek Helmiga.
siin ja praegu. Kuulda oma kõrvaga, et koolipäev algab sõltumata ilmast jooksutreeninguga ja kooli kõrvalt (või kooli ajal) töötamine ei olegi tavaline, et tublimad saavad erinevaid stipendiume ja sisseastumiskatsetel peab 20 kätekõverdust korraga ära tegema, aitas kindlasti edasiste õpingute kohta kaalutletumaid otsuseid teha,“ sõnas V. Kinkar. V. Kinkar ise viis avatud uste päeva raames teel Paikusele bussis läbi ka kutsesobivustesti. „Olin
PPKs kohtusid politseiniku ameti vastu huvi tundvad noored kolledžidirektori Aivar Toomperega.
Akadeemia arengutähised 2020 Ramon Loik, teadus- ja arendusprorektor MISSIOON: Akadeemia missioon on sisejulgeoleku valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike kujundamisega aidata kaasa stabiilsuse ja turvalisuse arengule Eesti Vabariigis ning meid mõjutavas rahvusvahelises julgeolekuruumis.
A
vara- ja isikukaitse kutseõppekavarühmas (2015), sisekaitse kõrgharidusõppekavagrupis (2016) ning ärinduse ja halduse õppekavagrupis (2017).
P
Arengukava eesmärgiks seame edendada järjepidevalt toimivat erialaõppejõudude roteerumist akadeemiast tööandjate juurde ja vastupidi. Parimate teadmiste ja kogemuste jõudmiseks õppesse soovime tippspetsialiste motiveerida töötama õppejõuna, siirduma kraadiõppesse ja rahvusvahelisse mobiilsusesse või välismissioonile. Oluline on seejuures omada pidevalt head ülevaadet õpetamispotentsiaaliga töötajatest siseturvalisuse ametites ja neid järjepidevalt koolitada. Selleks koostame potentsiaalsetest lektoritest nn talendipanga ja käivitame sihtgrupile vastava koolitusprogrammi. Doktorikraadi kaitsmise järgselt ja eduka atesteerimise tulemusena on akadeemia õppejõul võimalik
kadeemia uuendatud arengukava, perspektiiviga aastasse 2020, seab põhiambitsioonideks inimvara arendamise ja süveneva rahvusvahelistumise. eame prioriteediks meie õppejõude motiveeriva ja töö tulemuslikkust arvestavate töötingimuste juurutamist, tagades tippspetsialistide ning teaduskraadiga akadeemilise personali kestlikkuse. Olulisel kohal on teadus-, arendus- ja loometegevuse (TAL) strateegia elluviimine, tagades sh arendustegevusteks vajalike välisvahendite ja kompetentside tulemusliku rakendamise. Kesksel kohal on haridusreformist tulenevate uuenduste kehtestamine õppe- ja arenduskvaliteedi tagamiseks. Vastavalt Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri tegevuskavale viiakse akadeemias perioodiliselt läbi akrediteerimine, millesse panustavad kõik meie struktuuriüksused. Lähiaastatel ootavad meid välishindamised
Inimvara ja kaasamine
liikuda lihtsustatud ja kiirendatud korras dotsendi või vanemteaduri ametikohale, mis omakorda loob akadeemilise aluse siseturvalisuse valdkonna erialaprofessuuride arenemiseks. Arengu keskmes on meie õppur. Selleks otsime ja rakendame tulemuslikke mooduseid üliõpilasesinduse ja vilistlaskogu liikmete paremaks kaasamiseks akadeemia otsustusprotsessi ning tahame luua esindusele täiendavaid võimalusi õppurite huvide esindamisel, sh juhtkonna kohtumised töörühmades ja konkurssidel ning nende kvaliteedihindamises osalemine jm eesmärgipärane kaasamine. Soovime senisest paremini tuua vilistlasi akadeemia arendamise juurde erialaõppejõududena ja õppekvaliteedile tagasiside andjatena.
TALi fookus
Strateegiaperioodil panustame TALi tegevustega eelkõige Siseministeeriumi kui meie peamise tööandja ja teiste tööandjate püstitatud siseturvalisuse arengu prioriteetsetesse valdkondadesse, nagu kannatanutega õnnetuste arvu vähendamine, varjatud kuritegude tõhusam avastamine, vabatahtlike jt kogukondade tõhusam kaasamine siseturvalisuse arendamisse, ennetuse suurendamine, vältimaks inimeste õnnetustesse sattumist, samuti tõhusam illegaalse immigratsioo-
SÜNDMUSI APRILLIS 2.04 peetakse akadeemia keelekeskuse 3. rahvusvahelist konverentsi. 4.04 on Murastes kavas SKA saalihokiturniir. Kuni 11.04 viibivad Leonardo da Vinci projekti raames PPKs Leedu Politseikooli 3 õppejõudu. Paikuse koolis külastavad nad praktiliselt kõiki seal peetavaid relvastuse, enesekaitse, taktika ja inglise keele tunde. 9. aprillil jälgivad nad LAKõppe tundi, võimalusel külastavad ka Muraste kooli ja keelekeskust. 7.–11.04 viibivad PPKs külas Saksamaa Liitvabariigi Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa
meeldivalt üllatunud, et kõik õpilased soovisid testi teha – kohustust selleks ju polnud. Loodan, et lisamaterjalid ja personaalne tagasiside aitab neil tuleviku jaoks õigeid otsuseid vastu võtta,“ lisas V. Kinkar. Veel ütles ta, et kõik kadetid, kellega ta kokku puutus, olid viisakad, korrektsed ja uhked oma kooli üle. Tegemist oli väärt päevaga, mis oli hea, informatiivne ja konkreetne!
ni avastamine ja tõkestamine, reostuse avastamise ja tagajärgede likvideerimise võimete arendamine, Schengeni õigusruumi tugevdamine ning ELi piiriülesele turvalisuskoostööle vastava keskkonna arendamine ning korduvkuritegevuse vähendamine. Rahvusvahelisse arengukoostöösse panustamist riiklikult prioriteetsetes valdkondades ja sihtriikides lubame uuendusena samuti arvestada arendustegevuste hulka, kui selle väljundiks on mh õppevahendite või õppematerjalide koostamine, panus mõnda rakendusuuringusse või muu sidusus mõne akadeemiale ja meie tööandjatele aktuaalse TALi tellimuse täitmisega.
Süvenev rahvusvahelistumine
Rahvusvaheliste koostöökompetentside arendamiseks otsime pidevalt võimalusi kaasata välisvahendeid üliõpilaste, õppejõudude ja töötajate mobiilsuse suurendamiseks ning laiendame liikuvust võimaldavate koostöölepingute baasi. Selleks on jätkuvalt oluline aktiivne osalemine mobiilsusmeetmetes, nagu ERASMUS+, Leonardo da Vinci,
Nordplus, CEPOLi ja FRONTEXi vahetusprogramm jms. Akadeemia õppejõududel ja töötajatel on eesmärgina kaks korda aastas võimalik kandideerida vahetusprogrammis osalemiseks mõnes välisriigis rahvusvaheliste programmide vm koostöölepingute toel. Akadeemia õppuritele ja töötajatele loome võimaluste piires soodustavaid õppe- või töökorralduslikke tingimusi rahvusvahelistes vahetusprogrammides osalemiseks. Aastaks 2020 seame ambitsioonikaks eesmärgiks saavutada õppurite ja töötajate pikaajalise välismobiilsuse kogumahuks 10%. Õppurite teadmiste laiapõhjalisuse kasvatamiseks soovime igal õppeaastal akadeemias pakkuda vähemalt 30 EAP mahus ingliskeelseid õppeaineid. Aastaks 2020 soovime pakkuda kõikide õppekavade peale kokku eesmärgina 60 EAP mahus ingliskeelseid õppeaineid, sh siseturvalisuse ja õiguskaitse valdkonna rahvusvahelise koostöö ainetes. Rahvusvahelistumise eesmärkide täitmiseks näeme suurenevat vajadust kaasata senisest paremini tööandjaid ja välisõppejõude. Jõudu ja edu meile akadeemia missiooni ja visiooni elluviimiseks!
VISIOON: 2020. aastaks oleme innovaatiline, kvaliteetne, jätkusuutlik ja rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeoleku valdkonna õppe-, teadus- ja arenduskeskus.
Güstrow akadeemia politseiteaduskonna 3. kursuse 7 üliõpilast, kellele tutvustatakse SKAd, PPKd, PPAd jm. 8.04 on magistriõppe nõukogu. 15.04 täitub akadeemial 22. aasta. Sel päeval peetakse aastapäeva teatejooks ja pallimängud vilistlasvõistkondadega ning innovatsioonipäev, samuti Eesti politsei auhinnavõistlus kickpoksis Kase 61 poksisaalis. 16.04 tuleb kokku finantskolledži nõukogu. 17.04 on akadeemia sünnipäevapidu laululava klaassaalis. 22.04 on akadeemia nõukogu uus toimumisaeg.
MÄRTS 2014 REKTORI VEERG
Lauri Tabur, rektor
MÕELDES AKADEEMIA SAABUVALE SÜNNIPÄEVALE Kevadiste päikesekiirte valguses tärkav kevad tuletab meile igal aastal meelde, et akadeemia saab õige pea jälle aasta vanemaks. Tänavu juba 22. sünnipäeva tähistav akadeemia on organisatsioonina kasvanud tugevamaks kui kunagi varem. Meile on need 22 tegevusaastat tähendanud titaanliku meelekindlusega seismist selle eest, et meil kõigil oleks Eestis hea ja turvaline elada. Nagu 22 titaani aatomit on need 22 aastat meie jaoks olnud positiivse tuumaga, õpetades muuhulgas seda, et jääme Eesti inimesele turvalist kodu hoidma ka siis, kui keskkond meie ümber on negatiivsetest elektronidest tulvil. Muud moodi me lihtsalt ei saa. Me ei saa ega tohigi (ka tulevikus) leppida sellega, et meie kõigi hinge vahel pitsitav ebakindlus selles osas, kas teeme õigeid asju, väljenduks akadeemia liikmete ükskõiksusena kõige selle suhtes, mida me ise ja mida meie akadeemia lõpetanud oma töises elus teevad. Me ei tohi tolereerida seda, kui meie kolleeg – olgu siis töötaja, õppur või kõrge võimukandja mõnes ministeeriumis – väljendab selget ükskõiksust selle suhtes, kuhu liigub riik, mida me ühiselt oleme rajanud ja kindlustanud. Austus meie riigi suhtes on väärtus, mida nende aastatega oleme õppinud hoidma. Nii nagu akadeemiast algab Eesti siseturvalisus, saab meie juurest alguse ka suhtumine riiki, mille turvalisust ühiselt tagame. Oleme seda turvalisust luues nende ligi kahe tosina aastaga käinud maha parajalt keerulise tee jõudmaks kõigi nende kõrgete tunnustusteni, mida viimasel ajal oleme pälvinud. See tähendab, et oleme teinud õiget asja ja, mis mitte vähem oluline – oleme teinud seda õigesti. Meil on põhjust olla uhke oma akadeemia üle, olla uhke selle üle, et me pole ajaloo tormituultes kaotanud oma kindlameelset vaimu ja tõsist suhtumist kõigesse sellesse, mida igapäevaselt teeme. Märkame ja oleme uhked nende inimeste üle, kellega koos me akadeemiat arendame, sest hea meeskonna loovad head inimesed, kes tahavad sellesse meeskonda panustada. Selliseid inimesi on meie ümber üha enam! Ilusat saabuvat akadeemia sünnipäeva!
2
Verbis aut Re
E
rasmuse intensiivsed keelekursused said meie akadeemias alguse aastal 2007. Iga aasta jaanuaris ja augustis viibisid akadeemias särasilmsed välisüliõpilased, kellele keeleõpetajad Katrin Tääker ja Kai Veispak-Rawlings ning viimasel ajal ka Triin Kibar andsid kuu aja jooksul algteadmisi eesti keelest. 8 aasta jooksul peeti meie akadeemias kokku 16 eesti keele kursust, millest võttis osa umbes 250 välistudengit pea kõikidest Euroopa riikidest ning ka veidi kaugemalt – Tansaaniast, Ameerika Ühendriikidest ja Marokost. isaks keeleõppele tegid külalised alati tutvust ka meie akadeemia ja kogu Eestiga. Kultuuriprogrammis said välisüliõpilased aimu Eestimaa ajaloost ja maigu suhu päris maaelust. Igale grupile tutvustati Tallinna vanalinna ja võimaldati kogeda omal nahal eesti sauna mõnusid. Vahel käidi nendega koguni suitsu- ja tünnisaunas, mida nii mõnigi eestlane pole
EILCi keelekursused akadeemias kogenud, rääkimata siis välitudengeist. Talvemõnude hulka kuulus alati uisutamine, kus paljud külalised ei saanud algul vedama ega hiljem enam pidama. Suviti käidi koos ujumas järvedes, meredes ja
nii mõnelegi väga eksootilises Viru rabas. Kõige rohkem ärevust valmistas alati rahvusvaheline õhtusöök, kus kõik tutvustasid oma riikide rahvusroogasid ja kont-
rolliti riigihümnide tundmist. Õhtusöögi aegu tantsiti alati eesti rahvatantse ja lauldi regilaule. Seda kõike tehti ikka selleks, et minnes uude kooli oleks neil oskused ja teadmised nii eesti kee-
L
Raile Reigo, raamatukogujuhataja
J
uba viiendat korda tähistati akadeemias emakeelepäeva. Selle aasta emakeelepäeva üritus kandis nime EMAKEELE TUND 2014. makeelepäev algas juba kuu aega tagasi, kui kuulutasime välja suure haikukonkursi, kuhu laekus kokku 64 haikut 11-lt osalejalt. Esitatud haikud panime kõigile tutvumiseks raamatukogustendile. Kõige rohkem kirjutas haikusid Aare Kasemets – 17, Epp Jalakas saatis 15 ja kolmandana Anna-Maria Joor MTAst 13 haikut. Veel esitasid haikusid Eveliine Erm, Margus Olesk, Kristiina Malm, Tiia Miller, Siret Hobolainen, Edna-Helen Verev, Deniss Burašnikov ja Triin Roosve. Kõik haikukonkursile töid esitanud autorid said kingituseks SKA märkmiku ja tänu. Kõigist esitatud haikudest tunnustas rektor Lauri Tabur oma lemmikut, kelleks osu-
E
Tänavu jaanuaris peetud ja viimaseks jäänud EILCi keelekursuse lõpetamisel andis rektor Lauri Tabur kõigile välistudengeile kursuse eduka läbimise kohta vastava tunnistuse. Marie Kuke foto
lest kui ka eestlastest endist. EILCi kursuste üheks kohustuslikuks osaks sai lõpunäidend. Selle eesmärk oli näidata nii akadeemia töötajatele ja kadettidele oma head eesti keele oskust kui ka arusaama, kuidas nemad eesti keelt, kultuuri ja ajalugu näevad. Kuigi EILCi keelekursused on nüüdseks lõppenud, püüame vahvaid traditsioone ikka elus hoida. Juba sel sügisel tulevad meie akadeemiasse õppima välisüliõpilased, kellele pakume samuti eesti keele ja kultuuri intensiivkursust. Selle korraldame koostöös meie koosööpartnerite Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. EILCi keelekursused ja välisüliõpilased olid alati väga erinevad. Olenemata külaliste rahvusest, kultuurist ja elukogemusest sai iga kord selgeks, et naer ja lust aitab alati leida ühise keele. Sellist rõõmu kõigile EILCi korraldajaile, välisüliõpilastele, tuutoritele ja kaasaelajatele ka edaspidiseks!
Emakeelepäev tus Epp Jalakas: Akadeemia – Elu tuhandes värvis Nii sõnas kui teos Teise eriauhinna sai publiku lemmik Aare Kasemets: piiril valvab konn kurg mõtleb miks tal täna kõht nii tühi on
Emakeelepäeva üritus jätkus etteütluse kirjutamisega, mis ei olnud üldsegi kerge ülesanne. Täiesti vigadeta või peaaegu ilma vigadeta suutsid selle kirja panna ainult 5 osalejat. Neile väike meene, teistele sooviti jõudu harjutamiseks. Pärast etteütluse kirjutamist said osalejatest moodustunud võistkonnad
nuputada eri murdesõnade tähenduste üle ning peo lõpetuseks ootas kõiki suur ja maitsev tort. Proovi ka sina arvata murdesõnade tähendusi: 1. POLKO – kas tühemik kanamunas, hernesupp või saiakoorik; 2. MUISUTAMA – kas meeli-
tama, musutama või lodevalt liikuma; 3. VOHMERDUS – kas tants, aplaus või suplus; 4. POLLER – kas kelm, korravalvur või põrandapesulapp; 5. TONGER – kas piirivalvur, kellamees või õllepruulija; 6. ULP – kas porgand, edev või särk; 7. PLEHVETER – kas patsipael, pliiats või valgepäine veis; 8. KOLGUTAMA – kas jalgu kõlgutama, hulkuma või kolistama; 9. LEDU – kas kamp inimesi, voodi või tuli; 10. RÜÄNINNI – kas hanesulg, laud või rukkilill. Õiged vastused:
Emakeelepäevaliste seas tekitas elevust nii etteütlus kui murdesõnade tähenduste äraarvamine.
1. Tühemik kanamunas, 2. Meelitama, 3. Aplaus, 4. Kelm, 5. Piirivalvur, 6. Edev, 7. Pliiats, 8. Hulkuma, 9. Tuli, 10. Rukkilill.
Kaisa Kägu, välissuhete spetsialist
MÄRTS 2014
Külas partneritel Tšehhis ja Slovakkias Katrin Pihl, õppeosakonna spetsialist eebruari viimane nädal möödus mul kevadises Slovakkias ja Tšehhis, kus tutvusin meie uute partnerkõrgkoolidega – Žilina Ülikooliga Slovakkias ja Brno Kaitseülikooliga Brnos Tšehhimaal. ähetuse eesmärk oli anda sealsetele koolidele ülevaade õppi-
V L
misvõimalustest meie akadeemias ning kaugelevaatavalt soodustada kõrgkoolide vahelist üliõpilasvahetust ja koostööprojekte tulevikus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie uued partnerid on pikaajalise ja prestiižse ajalooga kõrgkoolid, mis pakuvad haridust kõigil kolmel haridustasemel – BA, MA ja PhD. Mõlemal kõrgkoolil on mitmeid lepinguid teiste maailma ja
Euroopa ülikoolidega ning samuti pikaajalisi väliskoostöö, sh projektide kogemusi. Mõlemas kõrgkoolis leidsime olulisi koostöökohti ja õppekavu, mis võimaldavad maksimaalselt produktiivset üliõpilasvahetust. Ka oma olemuselt ja välimuselt meenutavad Slovakkia ja Tšehhi partnerid paljuski SKAd, mis teeb tudengitele lihtsamaks sisseelamise ja kohanemise uude riiki
ja elukeskkonda. Eriti oluline ja loodetavasti ka tulemuslik oli mulle antud võimalus esineda Brno Kaitseülikoolis ligi 50 üliõpilase ees, kellega sain võimaluse vahetult suhelda, tutvustada neile SKAd ning siinseid õppimis- ja elamisvõimalusi. Kahe kõrgkooli võrdluses paistis Žilina Ülikool veidi enam silma oma vaba ja aktiivsema üliõpilaselu poolest,
Merle Tammela, õppeosakonna arendusjuht „Kui soovite kõndida kiiresti, siis kõndige üksi, kui soovite kõndida kaugele – kõndige koos.“ (Aafrika vanasõna)
Mõtteid koostööst
K
lemal poolel kaks ideed. (George Bernard Shaw) Kindlustatud edu valem – oskus õigesti püstitada eesmärke ja „õigesti“ unistada“, leida vastused küsimustele MIDA? MIKS? KUIDAS? • Jõudke selgusele, kuhu te tahate välja jõuda? • Jõudke selgusele, kus te praegu olete? • Tehke endale selgeks, mida peate tegema selleks, et jõuda soovitud sihtpunkti. • Hakake tegutsema. Teie õnn sõltub teie mõte-
oostöö on erinevate inimeste tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks /Vikipedia/, kus oluliseks märksõnaks on „kaasamine“, st sellise keskkonna loomine, kus inimesed on valmis tegutsema, võtma vastutust ja pühenduma. Tänu koostööle saab iga kollektiivi liige panustada vastavalt oma võimetele ja oskustele ning kõigi ühisel pingutusel jõuda parima tulemuseni. Hea koostöö aluseks on dialoog, head suhted, mis tähendab vastastikust lugupidamist ja usaldust – te-
kib sünergia, mis teeb koostöö kergeks ja meeldivaks kogemuseks. Töökoht aastal 2020 eeldab koostööd viie erineva põlvkonna vahel – lahendamist ootab küsimus, kuidas eakate kogemus, teadmised ja oskused integreerida noorte teadmiste ja oskustega. Jagades mõtteid teistega, avarduvad kõigi osapoolte teadmised. Kui teil on õun ja meil on õun ja kui me neid õunu vahetame, siis jääb nii teile kui meile üks õun. Aga kui teil on idee ja meil on idee ja kui me neid ideid jagame, siis on mõ-
te kvaliteedist. /Marcus Aurelius/ Mõtete kvaliteet määrab teie elu kvaliteedi, seega võtke oma igapäevasesse kasutusse väljendid: tahan teha, soovin teha, suudan teha, olen otsustanud teha – kes otsustab, see vastutab. Inimene võib muuta oma elu lihtsalt oma mõtteviisi muutes. /W. James/ Tähtsaim maine suhe, mida arendada, on suhe iseendaga – leidke tasakaal enda sees /K. Blanchard, T. Waghborn/ • Ärge kuulake inimesi, kel on halb
tšehhi noored seevastu on pisut tagasihoidlikumad ja väga hea meelega inglise keeles ei suhtle. Leian, et kindlasti tuleks jätkata sarnaste visiitidega partnerite juurde, kuna kohapeal käimine ja vahetu võimalus tutvuda kohalike õppimis- ja elamistingimustega annab tunduvalt parema pildi ning võimaluse edasiseks koostööks.
komme olla kahtlev ja pessimist – nad röövivad teilt kauneimad unelmad ja soovid. • Olge positiivne ja vajadusel hetkeks kurt, kui keegi ütleb teile, et te ei suuda oma unelmaid tõeks teha. Koostöö, mida te naudite, annab teile võimaluse rakendada teie varjatud andeid ja võimeid. Soovin teile kõigile pikka meelt, kannatlikkust, arukust, kriitikataluvust, julgust otsuseid vastu võtta ja vastutada otsuste elluviimise eest!
LÜHISÕNUMEID
SKA nõukogu nimetas uue emeriitprofessori SKA nõukogu otsuse kohaselt nimetati akadeemia õigusteadlane Rein Tiivel emeriitprofessoriks. Professor Tiivel on töötanud SKA õigus- ja sotsiaalteaduste keskuses ligi 14 aastat. Tiivel on tunnustatud teadlane eraõiguses, ta on märkimisväärselt panustanud akadeemia õppe- ja teadustöösse ning sisejulgeoleku haridusvaldkonna arendamisse. Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul hindasid akadeemia nõukogu liikmed professorile sellise kõrge tiitli andmisel eelkõige tema tegevust ametnike hariduse laiapõhjalisuse tagamisel. „Tänapäeva ametnik pole juba ammu lihtne käsutäitja, kes peab ootama korraldust selleks, et inimesi teenida. Akadeemia lõpetanud hea sisejulgeolekuametnik peab olema samaaegselt nii psühholoog, jurist kui võistlussportlane, vastamaks nendele nõudmistele, mida inimesed vormikandjailt ootavad. Professor Tiiveli missiooniks on juba üle tosina aasta olnud siduda need ootused kodanikele kõige lähedama - eraõiguse võtmesse,“ iseloomustab rektor vastset emeriitprofessorit.
Tähistasime piirivalvehariduse aastapäeva Piirivalvehariduse aastapäeva tähistamise aluseks on võetud Tallinna Piirivalvekooli ülema käskkiri nr 1, mille järgi esimene kursus piirivalvureid alustas õpinguid 9. märtsil 1992. aastal Endla 13/Lõkke 5 tänava hoonetes. 1995. aastal kolis piirivalvekool Murastesse, mis ongi jäänud siiani piirivalvelise hariduse omandamise keskpunktiks. Tänavu tähistasime piirivalvehariduse 22. aastapäeva koos politsei- ja piirivalvekolledži praeguste ja endiste töötajatega juba traditsiooniks saanud bowlinguturniiriga, kus võisteldakse rändkurika nimel. Aasta aega oli endisel kolleegil ja praegusel välisõppejõul Viljar Kärgil võimalus uhkusega kurikat enda käes hoida, kuid nüüd pidi ta selle loovutama Meelis Juhkamile, samuti kolledži endisele töötajale, kes edestas kõiki teisi mängijaid, kogudes 185 punkti. Teisele kohale jäi teenistuskoerte koolituskeskuse juht Jüri Pajusoo ja kolmanda koha sai 129 punktiga tasemeõppe juhtivspetsialist Tõnis Kaasik. Muideks, Tõnis on olnud siiani ainuke, kel õnnestus 2012. aastal kurikas Murastesse tuua. Huviga jääme ootama, kelle riiulit hakkab rändkurikas järgmisel aastal ehtima. Piret Teppan, PKK piirihalduse õppetooli juhataja-lektor
Eesti jätkab Afganistani politsei, piirivalve ja päästeteenistuse töö edendamist Sisekaitseakadeemia asub koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti ekspertidega arendama Afganistani sisejulgeolekuasutusi. 2014. a lõpuni kestev projekt panustab Afganistani Siseministeeriumi 2011-2016 arengustrateegia ja Siseministeeriumi haldusala asutuste arengukavade elluviimisesse. Projekti raames koolitatakse Afganistani sisejulgeoleku asutuste ametnikke, arendatakse nende juhtimisoskuseid ja täiustatakse õppematerjale. Politseinike, piirivalvurite ja tuletõrjujate-päästjate professionaalse taseme tõstmise kaudu tugevneb kogu sisejulgeolekusüsteem riigis ja suureneb elanikkonna ohutustunne.
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
MÄRTS 2014
Vastandid tõmbuvad Uue piirivalverühma Tom Ilisson, õpperühma PvS-132 kadett
4.
rebaste ristimine
märtsi varahommikul, kel- sinna autodega, sest see koht oli la poole kuue paiku äratas koolist päris kaugel, jõe kaldal, kumeid vali sireen. Keegi koputas hu jõudes olime kõik juba väga väuksele tugevalt ja ebaviisakalt. sinud. Seal ootas meid järjekordUni läks kohe ära, ehmatusega ne üllatus ja neid üllatusi tuli veel avasime ukse. Vanema kursu- hulgem. Nüüd pidime selga panese kadetid olid politsei täisva- ma vana rohelist värvi piirivalvuri Sandra Tammiksaar Kätlin Teedla Stefani Korman rustuses ukse taga ja käskisid vormi ja seejärel mõnisada meetmeil samuti täisvarustuses viie rit mööda metsa minnes jõudma minuti pärast rivistuda spordi- taas ühte punkti. Seal pidime väikestest luuleridadega paberitüksaali ees. alikut meil polnud, hakkasime kidest kokku panema Eesti hümkähku riideid selga panema ja ni ja siis hümni kenasti ette laulma. läksime rivistuma. Seal öeldi mei- Meie hümnilaulmine tuli väga häsle, et üks väike poiss on kadunud ti välja, see oleks vast nii mõnedki Fotograafia: Stefanil ja Kristjanil oleks ilmselt palju rääkida fotograafia ja me peame minema teda otsima. laululinnud häbisse jätnud. LiikuKõik olid innustatud poiss üles lei- sime edasi ning järgmiseks katseks teemadel, kuna see valdkond paelub neid mõlemaid. Stefani võttis kaamera da. Hiljem selgus, et see kõik oli na- pandi meid ringi ja anti kätte valKristjan Kosemäe Sten Lõhmus Ardo Õiglane ged õhupallid, kus oli sees jahusarli. „Väga lõbus,“ mina, agafotokunsti ja tamõtlesin armastab Kristiina Malm, FS110 esimest korda kätte juba päris pisikesena tänu vanaisale nane segu. Üks neiu asus ringi keskeegi ei naernud. uus koosseis on eriline. palavalt siiani. Seejärel öeldi meile, et spordi- kele ja meie hakkasime puhuma Ligi pooled ehk 3 noort riided selga ja hommikuvõistlus- õhupalle kuni need lõhkesid. Nenon esmakursuslased. Eelmi- Muusika: kuigi muusikaga tegelevad enda sõnul vaid Indrek ja Sten (PtS120), on me tähistasime retele. Kes võis sel hetkel teada, mis de paukudega se ÜE kogemusega on üksnes „võistlused“ meid ees ootavad. Viie baste ristimist. Kätlin (FS110), ehkki Indrek tegemist väga andekate inimestega: mõlemad õppisid pillimängu iseseisvalt Siis hakkasime me pimedas minuti pärast seisime juba spor(RS120) ja Sandra (RS120) on selgeks, Indrek on iseõppija suisa viiel alal. Sten omandas gümnaasiumis vaid diriietes rivis maja ees. Kuna mõ- metsas edasi liikuma, õhk oli mõvaremgi kooliürituste korralned rühmakaaslased olid ikka veel nusalt värske ja meie tuju hea. Kell damisel multifunktsionaalsu- paari kuuga akordionimängu oskuse, mida on ta nüüd tasapisi lihvinud. Pillimäng ühikas riietumas, siis meie pidime oli saamas kuus hommikul. Järgsega silma paistes ÜE liikmete- Kert Räis Indrek Agar neid toenglamangus Pii- mises halb, võtan pilli„peatuses“ kutsuti pariga kokku puutunud. Seltskond on ta sõnul hea võimalus argielust eemalesaamiseks: „Kui tuju ootama. ma silmanägemisega kadett ette rivalvurid on tegelikult kõige kohuon kirju: koos on erinevate kätte tegutsenudteevad kolmes bänet eesootavatel pikkadel koosisja mõned Eesti tuntudPikemalt tantsulood tujusetundlikumad paremaksja täpsemad küll!“.ametTuntud ja kästi tal võtta endale kaks paateadmiste ja hobidega värsketumistel ja arupidamistel oleks lidis: armeebändis mängis trum- nikud, ... kuid osa meie rühma rimeest. Mina olin üks selles koltest ideedest pakatavad puha- bändimees ja rokkar Indrek on muusikaga tegelenud suisa kogu elu: 6aastaselt hapitsa (looma- või kanalihaga) me, siis alates 2006 bändis “Raske kadettidest ei teadnud sellest veel mikus. Meid kolmekesi seoti kanud pead. midagi. Meile näidati kaardil koh- he käerauaga rohkeaasta juustugamuusikakoolis kindel valik, kuna Rukis” , 2008 “eviL nataS”, väikse- hakkas klaverit, 14aastaselt diskosid korraldama, 2001 kokku ja öeldi, et võti ärast valimisi peetud vana ja õppis ta, kuhu pidime jooksma. Järgmi- on kaotatud kusagile metsaservaIndreku sõnul maid bändismängimisi ei ole juustu kunaei jõua ta uue ÜE tutvumisürituseks hakkas ise kitarri mängima ja aasta hiljem aktiivselt eri bändides musitseerima. gi kuskil liiga palju. üles lugeda. Helimehe tööd teinud ne ülesanne ootas seal. Nüüd said le: „Minge otsige!“. Pimedas metsas oli esmane ÜE tööks vajalik tarkõik aru, et helitehnikaga. meid ristitakse re- polnud see kerge, kuid meil see õn• 2001. Hetkelning on Indrek aka- juba Vürtsikus: teravate elamusja trumme laulab ja tegeleb kus omandatud ja esimene tööko- Mängib kitarri, basskitarri alates basteks. „Organisaatorid“ sõitsid nestus. Võti polnudki sambla sees te nautijad Sandra, Ardo ja Kert deemiabändi trummar, mänedžer gemus SKA 22. aastapäeva üritu- Pikemalt tegutsenud kolmes bändis: armeebändis mängis trumme, siis alates 2006 armastavad elule vürtsi lisada – ja helimees. Lisaks on ta aidanud se korraldamisele kaasaaitamisemitme akadeemiaürituse nende "Raske pitsa sisaldaks kindlas-2008 korralRukis", "eviL nataS", väiksemaid bändismängimisi ei jõua ta ga saadud. Jääb vaid oodata ÜE ju- bändis ti jalopenot, tšillit, vürtsikat itaadamisel helitehnikaga ja teeb seda hatuse valimisi, mille järel kinnita- üles Helimehe alates 22. aastapäeva lia lugeda. vorsti ja tabascot. Eriti põ-töödkateinud peol.2001. Aastase- Hetkel on Indrek akadeemiabändi takse järgmise aasta tegevuskava. nevate maitseelamuste le muusikakooli kogemusele mänedžerotsijateja helimees. Lisaks on tasaab aidanud mitme akadeemiaürituse Uue aasta lubadusi uurides selgus, trummar, muusikaharidusele lisada veel le soovitan proovida Kerdi pitet üks eesmärk on kaasata ürituste- korraldamisel helitehnikaga2009. ja aastal teebläbitud sedakitarriõpingu ka 22. aastapäeva peol. Aastasele sakatte retsepti: sinihallitusjuust, le rohkem tudengeid. Kätlini sõnul tabasco, küüslauk ja tšilli segatud Meie tuntud Margus Mõtkogemusele saabMehest muusikaharidusele lisada veel 2009. aastal läbitud on selle nimel aastaid vaeva näh- muusikakooli maasikatoormoosiga. Stefani pittuse juhendamisel. Muljetavaldav, tud ning Kristjan (FS130) ja Ardo kitarriõpingu Meie Mehest tuntud Margus Mõttuse juhendamisel. Muljetavaldav, kas pole? Ei ole kahtlustki, et sellissa oleks mõnusalt värviline – te(KS130) kinnitavad, et seekordon neiuga, kellest pakatab teet annetega mees võiks vabalt heli-mees võiks vabalt heliloojaks pole? Ei ole kahtlustki, selliste annetega ki antakse endast parim, et kooli- kasgemist positiivset ellusuhtumist ja teisi loojaks saada. üritusi põnevamaks ja populaarse- saada. • Kino/videograafia: Ardo püüab naeratama panemise võlu. maks muuta. igal võimalusel • Fotograafia: Stefanil ja Kristjanil jõuda, va- kinno jõuda, vahepeal eksib ta Ardo püüab igalkinno võimalusel Lühiuuringu raames koostatud Kino/videograafia: oleks ilmselt palju rääkida fotohepeal eksib ta kätte ka mõni raakirjaliku intervjuu küsimustele lae- kätte lisaks enda sportlikule eluviisile kateemadel, mõni kuna raamat. Stenimat. elu onelukui graafia see valdSteni on kuifilmis: filmis: lisaks kunud vastuseid analüüsides nõusenda sportlikule eluviisile aitab ta nad enesekindlamaks ja kondta paelub neid mõlemaid. Steteistelgi inimestel tervist edendada, tehes tusin pärast iga uue vastuse luge- aitab teistelgi inimestel tervist edendafani võttis kaamera esimest kormist üha enam ja enam Stefani- õnnelikumaks, täpselttä-nii, nagu tehakse saates onToompere rohkem kui elu!”. PPK“Kaalul direktor Aivar järjekordset rebast ristimas. da kätte juba päris pisikesena da, tehesseda nad enesekindlamaks ga (PtS130), kelle sõnul on kokku ja nu vanaisale ja ta armastab fotoõnnelikumaks, täpselt nii, nasaanud kamp väga eriilmelisi nookunsti palavalt siiani. gu seda tehakse saates “Kaalul on ri. Samas usun, et see lisab justKokkuvõttes põtõden, et uue ÜE rohkem koosseisu kui elu!”. valijad on teinud hea töö. Väljavalitud on nevust juurde, kuna erinevused ri- • Muusika: kuigi muusikaga tegeKokkuvõttes levad enda sõnul vaid Indrek ja tõden, et uueusun, ÜE et koostöö sujub esmamuljel põnevate annete ja kogemustega noored, seega kastavad. Sellele vaatamata tuvastaSten (PtS120), on tegemist väkoosseisu valijad on teinud hea töö. sin nii mõnedki noori ühendavad näivatele suurtele erinevustele vaatamata suurepäraselt ning oodata on suuri tegusid. ga andekate inimestega: mõle- Väljavalitud on põnevate annete ja märksõnad, nagu muusika, sport, mad õppisid pillimängu kogemustega noored, seega usun, iseseis- pitsaõhtuid Tuult tiibadesse, mõnusaid ja kunstinäituste külastamisi! fotograafia, pitsa, kunstinäitus ja valt selgeks, Indrek on iseõppi- et koostöö sujub esmamuljel näikvaliteetaeg lähedastega. Järgneja suisa viiel alal. Sten omandas vatele suurtele erinevustele vaatavalt toon näiteid uue ÜE eriilmelisgümnaasiumis vaid paari kuu- mata suurepäraselt ning oodata on te liikmete sarnasustest. ga akordionimängu oskuse, mi- suuri tegusid. Tuult tiibadesse, mõ• Sport: kõiki ühendab suur liikuda on ta nüüd tasapisi lihvinud. nusaid pitsaõhtuid ja kunstinäitusmisvajadus. Kristjan mängib 6.– Pillimäng on ta sõnul hea või- te külastamisi! 7. eluaastast peale võrk- ja jalg-
V
ÜE
P
palli, Stefani jalutamise ja pideva looduses viibimise tung tekkis tänu vanaisale, kes viis teda pisipreilina tihtipeale metsa jalutama. Kätlinit võib näha zumbas, steppaeroobikas ja jooksmas, Sandrat (RS120) õues sportimas või jalutamas. Indreku (RS120) üks paljudest kirgedest on moomalus argielust eemalesaamiseks: Kui ÜE koosolek peaks toimutorrattaga mööda Eestimaad rei„Kui tuju halb, võtan pilli kät- ma kunagi kauneid kunste naukoosolek peaks toimuma kunagi kauneid kunste nautides, ei oleks kohavaliku simine, kunagi tegeles veel Kui um- ÜE te ja mõned Eesti tuntud tantsu- tides, ei oleks kohavaliku pubes 5 aastat karate ja jõutõstmiselood teevad tuju paremaks küll!“. hul kompromissi leidmine ilmselt puhul kompromissi leidmine ilmselt probleem, kuna enamik noori valiks ga. Kert (KS120) tegeleb peamiTuntud bändimees ja rokkar Ind- probleem, kuna enamik noori vakokkusaamiskohaks kunstnäituse. Sandra ja Ardo üllatasid positiivselt selt lauatennise, jalgpalli ja sporrek on muusikaga tegelenud sui- liks kokkusaamiskohaks kunstiEeva Õun, diürituste korraldamisega. ooperivalikuga, sa kogu elu: 6aastaselt õppisnõustuks aasta näituse. Sandra ja ArdoTäpsemalt üllatasid Indrek mõlemaga. ülaloleval graafikul. PtS-113 politseikadett • Kvaliteetaeg lähedastega: nii muusikakoolis klaverit, 14aasta- positiivselt ooperivalikuga, Indrek 4. märtsil pidasid PPK Muraste nes 3st tüdrukust ja 3st poisist. Sandra kui Kätlin tõid selle välselt hakkas diskosid korraldama, nõustuks mõlemaga. Täpsemalt kooli kadetid ja töötajad vast- Mäng käis aja peale ning parim ja ühe parima vaba aja veetmise 2001 hakkas ise kitarri mängima ülaloleval Akadeemia ÜE vastuvõtuajad T, Rgraafikul. kl 12–13 Kase tänav 61, ruumis B-314. võistkond sai auhinnaks sauna ja lapäeva. võimalusena. ja aasta hiljem aktiivselt eri bänAkadeemia ÜE vastuvõtuajad Üritus algas kl 17 mere ääres basseini kasutusvõimaluse. Mäng • Pitsa: analüüsides vastuseid küdides musitseerima. Mängib ki- T, R kl 12–13 Kase tänav 61, ruu- lõkkeplatsil, kus õhtu naelaks oli tegi kõigil tuju rõõmsaks, istuti lõksimusele “Kui oleksid pitsa, siis tarri, basskitarri ja trumme ning mis B-314. paintballi mäng. Iga õpperühm oli ke ääres, muljetati mängust saamillise kattega ja miks?”, selgub, esindatud võistkonnaga, mis koos- dud kogemusi, nauditi hernesuppi, laulab ja tegeleb helitehnikaga.
ega puu otsas, vaid ühe mehe saapapaela küljes. No, on ikka vigurivändad! Liikusime edasi. Järgmises ülesandes tuli vastata küsimustele, mis puudutasid kogu universumit. Kes vastust ei teadnud, pidid kägarkõnnis edasi liikuma. Eelviimaseks katseks oli nn gaasirünnak. Lõpuks ronisid vanemad kolleegid autosse ja meile anti korraldus autot lükata. Ausalt öeldes ei usu, et see auto varem nii kiiresti sõitnud oligi. Tagasi kooli marssisime taktisammul kõvasti korrates „Vasssaaak, vasssaaak...“ Aga sellega polnud meie tegevused veel lõppenud. Koolis anti meile valged kostüümid, mida pidime päev läbi kandma ja lisaks joonistati meile uhked rebastenäod ette. Päev läbi pidime liikuma ainult rühmas koos, polnud vahet, kas oli vaja minna WCsse või oma tuppa, üksi ei tohtinud liikuda. Päeva jooksul pidime välja mõtlema kava, mida õhtul ristimistseremoonial esitada. Õhtul andsime vande ja kolledžidirektor lõi meid mõõgaga rebasteks. Vastu taguotsa saime ka, et rebased ulakusi ei teeks. Jõudsime kõik koos arusaamisele, et meie kava oli nii super, et oleksime võinud Eurovisioonile minna. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ristimispäev oli tore ja tegus. Täname vanemaid kolleege, st ürituse korraldajaid.
Triinu Laose foto
Kunstinäitus või ooper?
Vastlapäev Murastes
vastlakukleid ja sooja teed. Üritus oli meeldejääv kõigile, eriti aga kooli alles saabunud PvS131 rühmale, kes said vastlapäeval tuttavaks uute koolikaaslastega.
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4
Tudengivarjutus akadeemias
Kätlin Teedla, Piret Pukk ja Jane Mölder uba teist aastat järjest korraldab akadeemia tudengivarjupäevi, andes kevadvaheajal noortele huvilistele võimaluse tulla kaheks päevaks SKAsse ja ise oma silmadega näha, mida teda huvitav eriala endast kujutab. inantskolledžiga käis tutKoolivaheajal on paljudes ülivumas tudengivari RAGNE koolides avatud uste päevad, miks LUBJAK, kes külastas põnevaid valisid just meie akadeemia? loenguid ja nägi, kuidas toimib Käisime eelmisel aastal Kärde õige tudengielu. gümnaasiumiga teie akadeemia
J
F
Ragne Lubjak.
erialadega tutvumas ja mulle jäi siis akadeemia meelde, jättes väga hea mulje. Meie akadeemias saab õppida neljal erialal, miks valisid lähemalt tutvumiseks just maksunduse ja tolli eriala? Tõesti, paljud mu sõbrad arvavad, et see ei ole just eriti popp eriala. Maksuametniku kuvand ei ole just kõige leebem. Aga mulle meeldib kontoritöö ja näeksin enda tulevikku just maksualasel tööl. Vaatasin ka õppekava ja matemaatika on seal see, mis mind huvitab. Usun, et just see eriala mulle sobib. Millise mulje jättis sulle tänane päev? Sain osaleda kahes eri loengus – „Maksuõiguse aktuaalsed probleemid“ ja „Maksuvõlgade sundtäitmine“. Need mõlemad loengud
Elu pärast ametkondliku Eveliine Erm, justiitskolledži kadett
stipendiumi saamist
lu on samasugune nagu varem. Ainult pinget on veidi rohkem, kuna „seisus kohustab“. On julgustav, kui vahel keegi pisut õlale patsutab, aga see on nagu oleks Siimu enese pronksine kämmal õlale langenud. Võtab põlvist nõrgaks. Korraga tekkis küsimus, mida ma siis nüüd tegema pean, et seda tunnustust väärida? Õnneks tegelikkuses on kõik juba tehtud ja jääb üle vaid jätkata samal viisil. Minu viis on olnud uudishimu. Küsimus on, kas selle taga, mida me silmaga näeme ja juba teame, on veel midagi? Nõnda, tasakesti oma asja ajades, ei tulnud nagu selle pealegi, et selles võib olla midagi tunnustusväärset. Vanglateenistus on mulle palga säilitamisega õppimise ajal teinud niigi suure kingituse. Ei osanud rohkemat igatsedagi. Küll aga tean täpselt, mida rohkemaga peale hakata. SKA oli see koht, kus ma avastasin oma jalad! Ühest küljest olen alates esmakohtumisest akadeemiaga hakanud elus palju kindlama pilguga ringi vaatama. Päris iga tuul enam taldade alt läbi ei tõmba ja päris igaüks mind enam kõi-
gutada ei suuda. Mul on rohkem otsusekindlust ja pealehakkamistki. Teisalt sain ma just akadeemias teada, et ma suudan joosta. Küll tasapisi ja oma lõbuks, kuid igal juhul suudan. Fakt, mida põhikooli päevil minu puhul korduvalt välistati. Küll võimete, küll tervise pärast. Nüüd äkki on kõik teisiti ja kui juba joosta, siis miks mitte ka mööda vett. See oli armastus esimesest pildist: fjordide jooks Bergenis, Norras. Eveliine Erm on Justiitsministeeriumi aseSuur osa sellest kulgeb kantslerilt Priit Kamalt ministeeriumi eristiüle sildade vee kohal. Na- pendiumi just kätte saanud. gu muinasjutt! Ja nüüd on muinasjutulise jume saanud ka kodustel radadel üles keerutada. minu jõudmine sinna. Täna võin Sel suvel siis peamiselt just pooljulgelt öelda: Estonian Academy maratonide tähe all. Need kohe on of Security Sciences on minu suur- sellised mõnusad sutsakad joossponsor. Bergenlaste nädalase spor- ta. 21,1 kilomeetrit on ju päris hea dipeo pikim distants poolmaratoni põhjus kodust välja tulla. Samas janäol on leidnud osaleja ka Eestist. gub jooksulusti iga meetri sisse ja Kuidas reis õnnestub, selgub siiski see tunne, et enam ei jaksa, jääb veel paljude käänakute taha. Ja mialles sügisel. Seni jõuab veel üksjagu tolmu da muud ühest jooksust tahtagi…
E
SPORT
Ühissportimise kampaania lõppes Jaanuaris kutsus spordikeskus akadeemia kadette, töötajaid ja vilistlasi liituma kahekuise ühissportimise kampaaniaga, mille arvestust peeti Endomondo keskkonnas. Kokku tegi seekord kampaaniakeskkonda sissekandeid 68 osalejat, kogu sportimistundide arv küündis pea kolme kuuni, ühtekokku läbiti 7813 km. Ehkki enamik kampaanias osalenuist tegeleb nagunii regulaarselt spordiga, tunnistasid mitmed osalenud, et selline teistega koos liikumine on motiveeriv ja sportimismahtu pisut kasvatav. Akadeemia spordiklubi kaudu oli osalenuile leitud ka loosiauhindu. Peaauhinna – õhtusöögi kahele Tallinna Teletorni restoranis – võitis seekordses kampaanias Katrin Valter personali- ja arendusosakonnast. Väiksemate auhindade – Piprapoe kinkekomplektide, EOK raamatute Sporditähed 2013 ning mõnede meenete ja sporditarvete – omanikeks said Katre Kalk, Risto Hinno, Annika Talmar, Merike Karras, Kairi Schmidt, Jane Mölder, Kristjan Repp, Juta Karpov,
Eli Viielo, Juta Urbalu, Ene Puhm ja Karola Kuum. Spordikeskus õnnitleb võitjaid ja soovib kõigile jaksu regulaarse sportimisega jätkamiseks! Kuna akadeemias on nüüd läbi proovitud Endomondo keskkonnas nii kalorikulutamise kui liikumistundide kogumise võistlus, võiksid kõik regulaarsed sportijad ratta- ja jooksuhooaja alustuseks liituda kampaaniaga Terve Eesti Eest, mis vältab kogu 2014. aasta ning kus arvestuse aluseks on sportimiskilomeetrid. Vajaduse korral saab liitumiseks abi ja sportimissoovitusi spordikeskusest. L Ü H I D A LT Veebruari lõpus peetud politsei saalijalgpalli meistrivõistlustel sai PPK naiskond (Kerly Simulman, Triinu Laos, Küllike Vask, Merilin Maarits, Eli Viielo, Killu Kaasik, Eret Elen Viidakas ja Eleri Kontkar) 2. koha. Oma alagrupi võitnud PPK meeskond tuli lõppjärjestuses neljandaks. *** Jõulumäel 4.–5. märtsil peetud Eesti politsei suusatamise MV-el sai Stina Kraam enda vanusegru-
Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee
pis 1. ja Martin Meeksa 3. koha. *** Akadeemia Fitness Five võistlustel, mis koosnes lamades surumisest, biitsepsikangiga harjutusest, kükkidest, triitsepsiraamil surumisest ning meestel rippes kätekõverdusest ja naistel rippumisest, selgitati paremad 5. märtsil. Meestest tulid esikolmikusse Ivar Mai, Aleksandr Malkov ja Grigori Tatarin. Naiste paremad olid Eli Viielo, Eveliine Erm ja Alina Vender. Võistluste peakohtunik oli akadeemia vilistlane Indrek Viska, kes toetas võistlust ka MyBody auhindadega. *** Akadeemia ujumise meistrivõistlustel 18. märtsil tegid meeste arvestuses puhta töö Mark Lutsevitš ja Aleksandr Malkov PPKst, kes said kaksikvõidud kõigil individuaaldistantsidel. Mark tuli esikohale 50 m vabalt- (25,27), 50 m selili- (30,01) ja 50 m liblikujumises (27,94). Aleksandr võidutses 50 m rinnuliujumises (33,80) ning 4x25 m kompleksis (1.09,04). Naistest võitis kõigil osaletud distantsidel esikohad Anastassia Kurenkova FKst. Tema tulemused olid – 50 m vabalt 30,08, 50 m rinnuli 42,01, 50 m liblikat 34,76
jätsid hea mulje ja õppejõud olid mõnusalt muhedad. Kindlasti on küllalt oluline õppejõu suhtumine õppuritesse ja täna jätsid õppejõud mulle positiivse mulje. Kindlasti kandideerin just sellele erialale. äästekolledžit külastas 11. klassis õppiv tudengivari KRISTIINA VORONTSOV. Kristiina otsustas tulla tudengivarjuks, sest tal on kindel soov
P
MÄRTS 2014 tulla õppima meie akadeemiasse. Kuna tüdruk hetkel veel valib kahe kolledži vahel, siis otsustas ta tulla vaatama üht oma eelistust. Kristiina külastas koos Taavi Siilbekiga päästetööde juhtimise loengut. Kirstiina sõnul on tegemist põneva loenguga, ta konspekteeris hoolega ning sai palju targemaks, kuidas toimub kommunikatsioon päästetööde juhi ja päästja
Taavi Siilbek ja tema vari Kristiina Vorontsov.
Seda ei tohiks siin vist kõvasti kuulutada, aga trenni tegema olen ma üsna laisk. Pole mul ühtegi treeningplaani peale enesetunde. Ja enamasti tundub, et vaba energiat pole sugugi raisata. Kas ma muud teha ei leia, kui niisama lusti pärast ringiratast liduda!? Minu treening on mu kodu. Aga kodu on maal. Maa on mulle andnud kõik. Loodus oma vääramatus rütmis tuletab igal hetkel meelde, mis on oluline. Looduses toimetades saab kiiresti selgeks, mis on jõukohane. Küll on rahvajooksudel käies olnud võimalus näha loodust selle veelgi suuremas mitmekülgsuses. Uskumatult vaheldusrikas nagu Eesti selles punktis on. Et kas ma ka võidan? Noo… Sarjajooksudel jälgin hasartselt oma kohta edetabelis. Tähtsamaid konkurente tunnen ammugi nägupidi. Või minu puhul siis rohkem küll kukaltpidi. Igal sügisel luban, et ei jookse enam kunagi, aga kuidagi poeb jälle uus kevad hinge ja kulgemine kutsub. Ühiskulgemine. Inimesed, kes muidu suisa igaüks omas suunas sikutavad, liiguvad ühtäkki ühes suunas. Selles on midagi maagilist. Seda maagiat olen juba ligemale 900 kilomeetri vältel püüdnud tabada läbi nelja suve. Palju neid veel kuluda võib, ei oska isegi aimata.
ja 50 m selili 39,25. Kompleksujumises sai esikoha Kairi Schmidt (FK, 1.25,54). Teateujumise esikoht kuulus finantskolledžile, teise koha sai PÄK ja kolmanda töötajad. Üldkokkuvõttes viis endaga võidukarika siiski PPK, järgnesid FK ja PÄK. *** Justiitskolledž osales 20. märtsil vanglateenistuse lamades surumise ja Fitness Five võistlusel ning sai seal Tartu vangla järel koondarvestuses 2. koha. Üldtulemusse läksid kolme parema mehe lamades surumise ja kahe parema naise Fitness Five võistluse kohad. JK parimad olid enda kaaludes esikohad võitnud Grigori Tatarin ja Eveliine Erm. Kolmandate kohtade punktidega toetasid Meelis Ross ja Epp Jalakas, neljandaks tulid enda kehakaaludes Andres Nikunen ja Martin Raudsepp. Konkurents oligi pingeliseim kergemates kehakaaludes, individuaalvõistlus kujunes eriti pingeliseks Grigorile, kes pani enda paremuse maksma ümbersurumise katsetega. Kuni 85 kg kehakaalus jäi tema võidutulemuseks 147,5 kg. Hea isikliku rekordi 142,5 kg surus ka Andres Nikunen –100 kg kehakaalus.
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
vahel. Hiljem käisid tudeng ja tema vari akadeemia ujumisvõistlustel, mis oli samuti omamoodi meeleolukas ja põnev. Kristiina elas hingega kaasa oma selle päeva kaasõppuritele, kes said võistlustel auväärse 3. koha. Kristiinale meeldis isegi meie ühiselamu. Kiitis seda, et tegemist on nö tõelise ühikaga, kus asukad tunnevad üksteist, nad kõik on toredad ja hoiavad kokku. Lisaks saab igal kolmapäeval saunas käia! Õppurite kohta ütles ta niipalju, et ta võeti kohe omaks: “Nad on ju nii toredad. Päästjad hoiavad ju kokku ja see on tore!”. Samuti oli vari rahul oma tudengi Taaviga, kes temaga päev otsa tegeles. Õhtul oli neil plaanis monopoli- ja pinksimäng. Järgmisel päeval läks Kristiina tutvuma Väike-Maarja päästekooliga. Kokkuvõttes jäi Kristiina kõigega rahule ja nüüd on tal veel kindlam huvi tulla akadeemiasse õppima.
Koguperepäeva tulu uuele koostööpartnerile Tallinnas Vabaduse väljakul 8. märtsil peetud heategevuslikul koguperepäeval “Naistelt naistele” koguti Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu tegevuse toetuseks 435 eurot. Naiskodukaitse, Eesti Politsei Naisühenduse ja Sisekaitseakadeemia korraldatud heategevusliku koguperepäeva “Naistelt naistele” tulu otsustati neljandal tegevusaastal annetada uuele koostööpartnerile, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidule, et toetada eri-
vajadustega naiste kaasamist ühiskonda. Külastajad said kohapeal annetusi teha ning viidi läbi heategevuslik loterii ja oksjon. Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu tegevuse eesmärk on erivajadustega naiste ja nende perede lõimimine ühiskonda, sotsiaalse aktiivsuse ja teadlikkuse tõstmine ning koolituste, aktsioonide ja teiste ühistegevuste kaudu soolise võrdõiguslikkuse ideede propageerimine puuetega inimeste seas.
Tallinnas peeti keemiarünnaku vastane õppus
26. märtsil peeti akadeemias rahvusvaheline suurõppus, millega testiti eri riikide sisejulgeoleku valdkonna struktuuriüksuste koostöövalmidust tulemaks toime laiaulatusliku keemiakatastroofiga Tallinnas. Tegemist oli seni suuremahulisima virtuaalkeskkonnas arenenud õppusega, mis oli suunatud sisejulgeoleku ressursside testimiseks kriisisituatsioonis. Õppuse eesmärk oli kaardistada keemiarünnakuga seotud sündmustele reageerimise ja tagajärgede likvideerimise Euroopa parimad praktikad ning koostada nende põhjal seitsme Euroopa riigi analüüs. Õppusel osalesid valdkonna tippspetsialistid Eestist, Belgiast, Tšehhist, Hollandist,
Prantsusmaalt, Saksamaalt, Iirimaalt, Hispaaniast, Rootsist, Suurbritanniast ja õppuse aluseks oleva projekti juhtpartnerid Itaaliast. Akadeemia Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskuse juhi ja projekti Eesti-poolse koordinaatori Marek Linki sõnul on tegemist Euroopas ainulaadse õppusega, mis ühendab eri riikide professionaalide teadmised ja virtuaalse reaalsuse. Suurõppus peeti 25.–27. märtsini kestnud ja Euroopa Liidu rahastatud projekti CBRNE integrated responce raames Itaalia San`t Ana ülikooli, Rooma Ülikooli, Itaalia sisejulgeoleku agentuuride, Hollandi EsPeria uuringukeskuse ja meie akadeemia vahelise koostööna.
MEIE JUUBILARE 25. aprillil peab päästekooli haldustalituse tehnik Pauri Pedo 55. sünnipäeva ja 27. aprillil PPK raamatukoguhoidja Heli Raudnagel 65. sünnipäeva. TÖÖJUUBILARE 10 tööaastat akadeemias täitub koolitusjuhil Sirje Kullerkupul 14. aprillil. VA B A K S H E T K E K S
Mõistatamiseks kõigile Rahvas ei arvanud midagi Ajalehe veebruarinumbris palus õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse professor Rein Tiivel meie lugejail avaldada arvamust kohtunikeabide koolitamise kohta Eestis, kuid kahjuks ei saabunud toimetusse ühtegi arvamusavaldust. Professor nägi ka sellise võimaluse ette, et sellisel juhul loetakse õigeks 1. vastus, mis ütleb, et Eesti gümnaasiumilõpetajad on rumalamad kui Saksa omad ja vajavad seetõttu kohtunikeabiks õppimiseks kaks korda pikemat õppeaega. Märtsi küsimus Eesseisva akadeemia aastapäeva eel esitame mõned ajakohased küsimused, mis vajavad kokku kolme vastust: 1. millal asutati meie akadeemia (kuupäev, kuu ja aasta)? 2. milline oli täpselt akadeemia esimene nimi? 3. millised kolledžid tegutsesid akadeemia algusaastail? NB! Vastus tuleb kuni 20. aprillini vormistada kodulehel → Avalikkusele → Akadeemia ajaleht → Mõistatus.
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee