Verbis aut Re, märts 2013

SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT

Nr 3 (225)

REKTORI VEERG

Akadeemia uuest asukohast • Intervjuu „meie mehega Havannas”

See n-ö meie mees Havannas on haldusdirektor AIVO VIILOL, kes esindab akadeemiat Siseministeeriumi SKA asukoha töörühmas, mis tegeleb akadeemia uue võimaliku asukoha analüüsimisega.

Kes kuuluvad töörühma?

Aivo Viilol: Töörühma kuulub 7 liiget: 2 on Riigi Kinnisvara ASist (RKAS), 3 Sise- ja 1 Rahandusministeeriumist ning mina. Töörühma ülesanne on selgitada meie akadeemia vajadused õppetööks – millised rajatised (õppehooned, abihoonestu, spordirajatised jm), õppetööks vajalikud ruumid, pindade suurused jne. SKA-le vajalike ruumide analüüsi teeb RKAS. Toimetuselt: Tants akadeemia kolimise üle on kestnud aastaid.

Sellest on üleriigilise meedia kõrval korduvalt kirjutanud ka meie

väike ajaleht. Meenutame, et kõige reaalsema variandina pakuti akadeemiale Pärnu mnt 139/Kohila 4 krunti praeguse Politsei- ja Piirivalveameti, endise nn Kalevi hoone lähedal, mille kohta 2006. aastal valmis koguni projekt, mida ka akadeemias on tutvustatud. Pole mõtet rääkida uitmõtetest kolida SKA kord Lõuna-, kord Kesk-Eestisse, Pärnumaale või Murastesse.

Siis tulid poliitikud mõttele, et kõige õigem oleks viia SKA Ida-Virumaale tagamaks sealse piirkonna

paremat suhestumist (integreerumist) riigiga ja tõstmaks sealsete inimeste turvalisust.

Millal algas töö Ida-Virumaa variantide kallal ja millal sina liitusid rühmaga?

A. V.: Meenutamisi alustas töörühm igasugu variantide kaalumist umbes 1,5 aastat tagasi ja mina liitusin rühmaga läinud aasta kevadel, so umbes aasta tagasi.

Kuidas akadeemia uue asukoha otsimised on kulgenud?

A. V.: Kui RKAS oli avaldanud teate umbes 10 ha suuruse krundi leidmiseks Ida-Virumaal, laekus 11 krundipakkumist, lisaks veel 12 pakkumist teatud piirangutega tühjalt ja kasutult seisvate reformimata riigimaade kohta. Nende analüüsimiseks moodustati ministeeriumis hindamiskomisjon, mis vaagis nende sobivust SKA-le. Kõik need krundid paiknevad Ida-Virumaal – Jõhvi, Kohtla-Järve ja Narva ümbruses.

Hindamiskomisjon vaagis nende asukohta, lähiümbrust, kas on lähedal mingeid rajatisi nagu garaaže vm, millised on looduslikud tingimused, nende kaugust lähimast

asustatud keskusest jm. Analüüsi tulemusena valiti välja ja esitati SKA asukoha töörühmale kaalumiseks 4 maatükki, põhiliselt reformimata riigimaad, millest 1 asub Jõhvi äärelinnas ja teised mõne kilomeetri kaugusel Jõhvi kesklinnast.

Töörühma ülesanne on meie akadeemia praegu mitmes kohas asuvate õppeüksuste ühendamine ühtseks õppelinnakuks ehk campuseks, st sinna tuleb koondada nii Tallinna Kase tänava õppekompleks kui Paikuse ja Muraste kool. Omale kohale jääks vaid päästekolledži Väike-Maarja päästekooli hoonestu ja ligi 27 hektaril paiknev kooli õppeväljak. Linnulennult peaks Väike-Maarja kool jääma Jõhvist ~80 km kaugusele.

Mis edasi saab?

A. V.: Töörühm esitab oma argumendid ühe või teise asukoha kohta ministeeriumile märtsikuu jooksul. Edasine on ministeeriumi ja siis juba valitsuse otsustada.

Kas võib ka juhtuda, et akadeemia jääb ikkagi Kase tänavale ja et Tallinnasse tuuakse ka Paikuse ja Muraste kool?

A. V.: Arvan, et miski pole võimatu, aga… Igatahes on nii ministeeriumil kui ka valitsusel ju teada nii ühiskonna kui ka meie akadeemia töötajate skeptiline, võiks öelda koguni negatiivne suhtumine sellesse Ida-Virumaa varianti. Firma Cumulus mullu aasta lõpul korraldatud küsitlus osutas, et 2/3 meie õppejõududest, tugitöötajatest ja õppuritest on otsustavalt vastu akadeemia kolimisele. Kõige tähtsam on see, et kolimise tõttu ei tohi kannatada õppe kvaliteet, aga Ida-Virumaa variandi puhul on lausa võimatu leida uusi pädevaid õppejõude ja spetsialiste – kohapealt pole kedagi võtta ja paljud praegused head õppejõud pole nõus uude kohta kolima. Kas aga valitsus ka sellega arvestab, on kahtlane. Ilmselt kaalub poliitika üles ühe praeguse suurepärase kvaliteediga, rahvusvaheliseltki maineka kõrgkooli hea käekäigu.

Aga ootame ära ja loodame ikkagi parimat!

Küsitles Rein Vaher (VaR)

Tähistasime piirivalvehariduse aastapäeva Piret Teppan, PPK piirihalduse õppetooli juhataja-lektor Piirivalvehariduse aastapäeva tähistati tänavu 9. märtsil viimase kolme aasta tava kohaselt bowlinguturniiriga.

Piirivalvelise hariduse andmist kasvanud või Sisekaitseakadeemia alustati taasiseseisvunud Eestis ju- lõpetanud ohvitserid, palju kasutati ba 1990. aastal, kui moodustati kur- ka välisõppejõudude abi. sus „Eesti piir I“, kuhu kandideeris Koos piirivalve arenguga on 350 meest. Välja valiti 117 paremat muutuste protsessis olnud ka kooning selle lõpetanud 90st kursus- li nimi – 1995. aastal nimetati Tallasest said esimesed piiripunktide linna Piirivalvekool ümber Piiülemad ja inspektorid. Koolitu- rivalvekooliks. Ilmselt lähtuvalt selt, mis peeti Tallinnas, meenuta- asukohast sai 2002. aastal kooli nitakse alati esmajärjekorras uhket meks Muraste Piirivalvekool. Sija kohevat soengut kandnud Heiki sekaitseakadeemiaga ühinedes tõi Suomalainenit, kes on praegu piiri- 2006. aasta kaasa piirivalvekolledhalduse õppetooli lektor. Praegu- ži nime. 2010. aastal ühendati piiseks on sellelt kursuselt teenistus- rivalvekolledž politseikolledžiga, se jäänud ainult 5 meest, ülejäänud ühiseks nimeks sai politsei- ja piion leidnud tee kas teise tegevusala rivalvekolledž. Tallinna Piirivalvejuurde või läinud pensionile. Möö- kooli päevilt on tänaseni kolleddunud on ikkagi 23 aastat. ži teenistuses Jevgeni Kljujev, Leho Piirivalvelist haridust anti eri pe- Tummeleht ja Jaan Käos. rioodidel ka Remniku, Kuressaare, Piirivalvelise hariduse aastapäePärlselja ja Narva-Jõesuu õppekes- va on eri ajaperioodidel tähistatud kustes ning Tallinna Piirivalvekoo- mitmeti – aktuse, uhke balli, väljalis, kõrgharidusega nooremohvit- sõitudega jm. Viimasel kolmel aassere koolitati Sisekaitseakadeemias tal on kujunenud tavaks tähista(Eesti Riigikaitse Akadeemias) pii- da aastapäeva bowlinguturniiriga, rivalveõppesuunal, mis oli koos kus võisteldakse rändkurika nimel. kaitseväeõppesuunaga tollal aka- Võistluskutse on saanud ka endised deemias sõjakooli all.

Muraste kolleegid, mis lisab võistPiirivalvelise hariduse aasta- luspinget ja aitab kunagiste tööpäeva tähistamise aluseks on võe- kaaslastega kontakti hoida. Tänavu tud Tallinna Piirivalvekooli ülema võitiski turniiri 191 punktiga endikäskkiri nr. 1, mille järgi alustas esi- ne kolleeg ja praegune välisõppemene kursus õpinguid 9. märtsil jõud Viljar Kärk, kel oli võimalus 1992. aastal Endla 13/Lõkke 5 tä- rändkurikat aasta aega enda käes nava hoonetes. 1995. aastal kolis hoida ka 2011. aastal.

Tallinna Piirivalvekool Murastesse, Loodame, et piirivalveline hamis on jäänud piirivalvelise haridu- ridus, mille arengut mõjutab eelse andmise keskseks asukohaks tä- kõige Euroopa välispiiride agennini. Õppetöö arenes sellal kolmel tuur (FRONTEX), on jätkusuutlik erialal – piirikontroll ning mais- nii kutseõppe, kõrghariduse kui ka maa- ja merepiir. Alusteadmisi an- varsti avatava rahvusvahelise mati kolmele suunale ühiselt, kuid gistriõppega ning piirivalvelise hapärast jagunemist pöörati põhitä- riduse aastapäeva tähistamine on helepanu õppesuunast lähtuvate- politsei- ja piirivalvekolledžis üks le ainetele. Kogu õpe kestis 6 kuud, tähelepanuväärseimad sündmusi millest üks kuu oli praktikat. Õpe- ka edaspidi. tajateks olid samast koolist välja

Heiki Suomalainen kursuse Piir avamisel 12. oktoobril 1990. aastal.

Tänavu teist korda bowlinguturniiri võitnud Viljar Kärk on pildil koos võidetud kurikaga (mitte karikaga) pärast 2011. a turniiri auhindamist.

SÜNDMUSI APRILLIS 1.04 2.04

MÄRTS 2013

kl 14 algab rektoraadi saalis akadeemia nõukogu istung. toimub PPK Paikuse koolis tööandja esindajatega nõupidamine kutseõppe politseiametniku eriala lõpueksami üle selle aasta augustis.

5.04 õppejõudude konkursi ja sisejulgeoleku magistriõppe infotund PPAs. 5.04 on Orissaare gümnaasiumis lõpueksam 14 õpilase 3 aastat kestnud politsei, piirivalve ja päästeala eelkutseõppele. See on üldse esimene lõpueksam nii Eestis kui meie akadeemias, mis on korraldatud need 3 eriala läbinud eelkutseõpilastele.

8.–12.04 viibivad PPK 5 üliõpilast ja 2 õppejõudu vahetusprogrammi raames õppereisil Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Güstrowi akadeemias.

15.–19.04 viibivad eelnimetatud vahetusprogrammi raames PPKs 9 politseiüliõpilast Saksamaa sama liidumaa akadeemiast.

15.–16.04 peetakse sisejulgeolekupäev Narvas ja Kohtla-Järvel.

16.04 SIKARO erialaõppejõudude projekti välisseminar Murastes: tutvumine Alam-Saksi Politseiakadeemia õppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemiga.

Kuni 23.04 kestab SKA tugitöötajate ametikohtade hindamine.

26.04 tööandjate koostööseminar.

26.04 peetakse akadeemia selle aasta kevadball Viru hotelli konverentsikeskuse restoranis Merineitsi.

Lauri Tabur, rektor HEA AKADEEMIARAHVAS, neil päevil, kui meie kodune Eestimaa tähistab priiuse põlistumise päeva, on aeg mõelda selle peale, mida meist igaühe jaoks tähendab olla vaba riigi vaba kodanik. Vabadus pole kellelegi meist kingitus, vaid paljude inimeste sihiteadliku tegevuse tulemus. Külastades hiljuti Kosovos meie partnerkõrgkooli, mida me koos Soome kolleegidega aitame jalule, sain hulga mõtteainest veendumaks, et oleme vabaduse tagasisaamise ja hoidmisega saavutanud midagi sellist, mille üle tõsiselt uhked olla. Kui iganes keeruline aeg me ümber ka pole, kui iganes palju pinget õhus pole, on vaba Eestimaa täna edukalt jõudnud arengustaadiumisse, kus me ei pea enam pead murdma meie ühise arengu suundade üle, vaid saame vaielda millegi saavutamise tempo üle. Just meie valitud arengusuuna õigsus on see, mis on muutnud meie akadeemia paljude partnerite juures tuntuks ja tunnustatuks. Ka see töö, mida Euroopa Komisjoni kutsel teeme Kosovos, on sellise tunnustuse üks väljendusi. Kui meie kolleegid seal kaugel maal mõtisklevad täna mitmete põhimõtteliste valikute teemal, saame meie iga päev tegeleda senitehtud valikute arendamisega. Ehk siis tegeleda me igapäise töö sisu kvaliteedi arendamisega. Kvaliteedi tagamiseks alustasime mõni nädal tagasi admintöötajate ametikohtade hindamisega, et ligi 7 aastat tagasi hinnatud ametikohad uuesti üle mõõta ja vast ka uude mõõtkavasse seada. Palgaturg me ümber areneb koos muude ühiskondlike protsessidega kiiresti ja meil tuleb käia nende arengutega kaasas.

Vähemalt niivõrd, et oma organisatsiooni sees hoida ametikohtade vahel õiglasi proportsioone ja turuhinnaga võrreldavat palgataset.

Teine kvaliteedi hoidmisele ja ka kasvatamisele suunatud tegevus on hiljuti välja kuulutatud õppejõudude korraline konkurss.

Teatavasti peavad seadusest tulenevalt kõik meie akadeemilised ametikohad vähemalt iga viie aasta järel läbima uued valimised. Kuigi me teame, et tööturul on üha keerukam leida tippspetsialiste, kel oleks ka eeldusi õppejõuna töötada, teeme jätkuvalt jõupingutusi selle nimel, et akadeemias töötaksid vaid parimad. Nagu ütles ka meie juubeliaasta tunnuslause, on akadeemia kool parimatele ja parimate akadeemiasse toomine peab olema meist igaühe missioon. Näeme juba täna, et ootus akadeemia pakutavate teadmusteenuste järele on üha kasvav. Ootusi on kasvatanud meie senine edulugu mitmes mahukas projektis, mis on meil võimaldanud arendada akadeemiat sisejulgeolekuala tippkeskuseks. Tippkeskuse sisu ja vormi arendamine nõuab meilt aga kevadele vastu minnes jätkuvat pingutust, milleks soovin meile kõigile kindlat meelt.

Ilusat kevade algust!

2

Verbis aut Re

MÄRTS 2013

Kõrgharidusreformiga kaasnevatest muudatustest akadeemia õppekorralduses

Krista Haak, õppeprorektor Tiina Karu, õppeosakonna juhataja

Viimasel aastal on kõrgharidusreformist räägitud palju nii meedias kui ka akadeemias. Meie jaoks tähendab kõrgharidusreform eelkõige Rakenduskõrgkooliseaduse muutmist ja sealsete muudatuste sisseviimist akadeemia õppekorraldusse.

Oluline on meeles pidada, et kõik arvatud magistrandid ja varasemad kõrgharidusreformist tulenevad kaugõppurid. Õpingute alustamimuudatused rakenduvad sel sü- ne on küll kõigile tasuta, kuid selgisel akadeemias õpinguid alusta- les jätkamine eeldab üliõpilaselt vatele üliõpilastele, samas jäävad tööd ja pühendumist. Iga semestjuba õppivatele kadettidele ja kut- ri lõpuks tuleb sooritada aineid 30 seõppureile kehtima varasemad EAP mahus, võlgnevuste korral on õppekorralduse põhimõtted. üliõpilane kohustatud uue semestri Reformi valguses omandab aka- alguses puuduolevate ainepunktideemias uue tähenduse õppekoor- de eest tasuma. Samas on ka seadumuse mõiste. Täiskoormusõppes sest tulenevaid erandeid – maksma tuleb nüüdsest üliõpilasel õppeaas- ei pea puudega isikud ja alla 7aastata lõpuks täita 75–100% ettenäh- se lapse vanemad või puudega lapse tud õpingute mahust, osakoormus- vanemad. Osakoormusõppes õpõppes 50–75%. Osakoormust saab pimine on tasuline ehk üliõpilane valida sisejulgeoleku magistriõppes maksab õppeteenustasu iga soorining maksunduse ja tolli erialal. tatud ainepunkti eest vastavalt akaSuurem muudatus on hariduse deemia nõukogu kinnitatud tasufinantseerimises ehk meedias pal- määradele. Kutseõppes õppimine ju kõneainet pakkunud tasuta õp- on kõigile jätkuvalt tasuta. pes. Akadeemias on ka siiani raSemestripõhise õppemahu arkenduskõrghariduse päevaõppes vestuse pidamiseks on oluline jälolnud valdavalt tasuta õppekohad, gida, et ained saaksid positiivselt kuid alates selle aasta vastuvõtust sooritatud semestri lõpuks, sealsaavad täiskoormusõppes tasuta juures peab vajadusel olema läbiõppima asuda kõik avaliku konkur- tud nii põhieksam kui ka esimene si edukalt läbinud või ametkond- järeleksam. Seetõttu on põhieksami likult suunatud üliõpilased, kaasa ja järeleksami vahel olevat aja nõuet

Akadeemia aukohus menetles meie esimest kaasust

Priit Männik, akadeemia aukohtu esimees

Akadeemia aukohus koosseisus Priit Männik (esimees), Feliks Angelstok, Tõnis Elling, Urmas Krüger, Tiina Kuljus, Maarja-Liisa Maasik ja Ly Sari arutas esimest aukohtule esitatud kaasust ning tegi otsuse.

Aukohtule esitatud avalduse kohaselt on meie akadeemia täienduskoolituste läbiviimisel ilmnenud juhtumeid, kus SKA lektor on koolitushankel kandideerinud ühes ja samas projektis lektorina nii akadeemia kui ka konkureeriva koolitusfirma poolel.

Samuti on SKA lektorid osutanud koolitusteenust akadeemiavälistele tellijatele samadel teemadel, mida pakub ka akadeemia täienduskoolituskeskus, kuid akadeemiast mööda minnes ja akadeemia töötasustamise korda eirates tellijaga nö otselepinguid sõlmides, tagades endale kõrgema loengutasu ja vältides akadeemia täienduskoolituskeskusele vahendustasu maksmist.

On ka esinenud olukordi, kus lektor on pakkunud koolitusteenust erinevate juriidiliste isikute kaudu akadeemiast mööda minnes ja kõrgema töötasu saamise ootuses.

Vaagides aukohtu menetlusse antud kaasust asus kohus seisukohale, et vaieldamatult on akadeemia huvides ja meie põhiväärtustega kooskõlas, kui meie õppejõud on hinnatud lektoritena ka väljaspool akadeemiat, juhul, kui seejuures on järgitud avaliku teenistuse reegleid ning akadeemia reeglistikke ja põhiväärtusi.

Paljude rakenduslike teemade osas on SKA ja tema lektorid ühed vähesed, kui mitte ainsad kvaliteetse sisejulgeolekulise täienduskoolituse pakkujad.

Akadeemia tunnetab oma vastutust Eesti riigi ees sisejulgeolekualaste koolituste kvaliteedi eest, mistõttu ei tohi akadeemia töötajatele seada liigseid ja põhjendamatuid takistusi täienduskoolituse läbiviimisele.

Sageli on ka tellijate esindajad huvitatud kulude minimiseerimise huvides meie lektoritega otsele-

pingute sõlmimisest, mistõttu võib esineda nii vahendajate kui ka koolitajate poolset omakasuliste või muude enesekesksete huvide eelistamist avalikele huvidele ning akadeemia õiguslike regulatsioonide, eetiliste väärtuste ja ATSi seisukohalt taunitava käitumiseni.

Aukohus leidis samuti, et arutletavate koolitustegevuste probleemistiku valguses tõusetus küsimus, et ülaltoodud minetusi seoses akadeemiaväliste kõrvaltegevustega võib esineda mitte ainult lektoritel, vaid ka teistel SKA töötajatel.

Seetõttu otsustas kohus käsitleda teemat laiemalt. Kohtu seisukohad hõlmavad seetõttu kõiki töötajaid ja kõikvõimalike muude töise iseloomuga kõrvaltegevuste viljelemise põhimõtteid.

Seepärast ei pea kohus vajalikuks anda asjaosaliste kohta isikupõhiseid hinnanguid (kuigi kohtule esitatud avalduses on vihjeid konkreetsete isikute tegevusele), vaid hindab üldistavalt ainult juhtumeid kui erinevate käitumisvariantide peegeldusi.

Aukohus tegi SKA juhtkonnale ettepaneku asjaomaste regulatsioonide täpsustamiseks.

Oma seisukohta kujundades lähtus kohus SKA aukohtu statuudist ning vaagis arutamiseks esitatud olukordi nende eetiliste kategooriate ja käitumisjuhiste valguses, mis sisalduvad SKA põhiväärtustes, avaliku teenistuse eetikakoodeksis, ametnikest koolitajate hea tava eeskirjades (http://www. avalikteenistus.ee/public/eetika/ Ametnik_koolitajanahea_tava. pdf), Justiitsministeeriumi „huvide konflikti“-portaalis kajastatud aruteludes ja seisukohtades ning oma siseveendumusest.

Aukohtu otsus tehti teatavaks Postipoisi kaudu kõigile akadeemia töötajatele.

lühendatud kahelt nädalalt ühele. Sama eesmärgiga on uuest õppeaastast iga semestri lõpus võlgnevuste likvideerimise nädal. Suur koormus langeb siinjuures õppereferentidele, kelle ülesanne on iga üliõpilase kohta semestri lõpus teha kokkuvõte tema positiivsete soorituste mahust ja selle alusel esitada vajadusel rahandusosakonnale andmed üliõpilasele arve koostamiseks.

Alates uuest vastuvõtust on kõik täiskoormusõppes tudeerivad üliõpilased kohustatud tunniplaanis ettenähtud aegadel osalema õppetöös, nõue ei laiene osakoormusõppe üliõpilastele. Mõjuva

18. veebruarist kuni 8. märtsini kestis akadeemias suur luulekonkurss „Kõik, mis südamel ja hinges“. Osaleda võisid kõik akadeemia töötajad, kadetid ja vilistlased ning kirjutada võis kõigest, mis enam korda läheb või südant liigutab. 21-lt harrastusluuletajalt laekus kokku 19 luuletust, neist üks laulutekst.

Luulekonkursi võitjad kuulutati välja emakeelepäeva üritusel 13. märtsil. Žürii koosseisus Lauri Tabur, Marie Kukk, Edna-Helen Verev ja Katrin Tääker hindas põnevat teemakäsitlust, emotsionaalsust, fantaasiat, sõnumit, žanri valikut ja kõige tähtsamana just osavõttu ning otsustas tunnustada järgmisi autoreid: • konkursi võitjaks ja peaauhinnaga pärjatuks kuulutati justiitskolledži kadett Eveliine Erm nimetu luuletusega akadeemiast ajas ja meis, • spordikeskuse juhataja-õpetaja Epp Jalakas pälvis akadeemia teemalise luuletuse auhinna „Ood põhiväärtustele“ (see oli ka ÜE lemmik) ning parima tunde-

põhjuseta semestri jooksul rohkem kui 30% kontakttundidest puudunud üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Jätkame ka igakuise põhistipendiumi maksmist, mille mahud on hetkel küll veel nõukogus kinnitamata, kuid eeldatavalt tunduvalt suuremad kui siiani, ulatuses 150 euroni kuus, lisaks tublide üliõpilaste tunnustamist edukusstipendiumiga, mida määratakse heade õpitulemuste ja koolielus aktiivse osalemise eest.

Kõrgharidusreformist tulenevad ka muudatused akadeemilise puhkuse kohta. Akadeemilist puhkust saab edaspidi võtta samadel alustel ja mahus kui seni, kuid

akadeemilise puhkuse ajal enam aineid sooritada ega võlgnevusi likvideerida lubatud ei ole. Samuti on VÕTAga ainete ülekandmise korral üliõpilasel valida, kas sooritada ülekantud EAPde mahus vabaaineid või maksta sooritamata jäänud ainepunktide eest, kuna tasuta õppe eelduseks oleva õppekava mahu täitmise hulka ei arvestata VÕTAga ülekantud ainepunkte.

Kõikide nende muudatuste valguses on oluline asjadest ühtemoodi arusaamine, et oskaksime sügisel õpinguid alustavaid üliõpilasi nõustada ja aidata. Siiani on peetud mitmeid teemaga seotud arutelusid ja ÕKE muudatusi puudutav info-

tund, samuti oleme kõrgharidusreformist rääkinud märtsis toimunud õppeüksuste külastuste ajal. Väiksemaid muudatusi on õppekorralduses veel mitmeid, kuid kõige parem viis nendega tutvumiseks on põhjalikult läbi lugeda õppekorralduse eeskirja uus redaktsioon. Esimene infotund uutele tudengikandidaatidele oli lahtiste uste päeval ja järgnevad on tutvumispäevadel augustis. Kindlasti on kandev roll õppereferentidel, sest just nemad on küsimuste korral üliõpilastele esimesed kontaktisikud ja nõustajad.

Oleme veendunud, et ühises koostöös sujuvad kõik muudatused õppekorralduses tõrgeteta.

Meie luulekonkurss luule auhinna „Talveheitlused“ ja „Kohtumine“ eest, • parima kaasaegse rahvaluule autorina tunnustati PPK kadeti Liane Stepanovi regivärssi, • parima ühiskonnakriitilise luuletuse „Ärkamine“ autor on PPK kadett Lauri Hainoja, • ATAKi konsultanti Aare Kasemetsa tunnustati siiruse eriauhinnaga „Kevad sisekaitseakadeemias 2013“ ja parima olustikuluule eriauhinnaga värsiridade „Põhiseadusega“ eest, • positiivse suhtumise eriauhinna sai magistrant Sten-Fred Põder luuletuse „Kohtume Nokias 2014!“ eest, • eriauhinna Oopus 61 “Kardulavõtt” ehk “SKA nunnude üliõpilaste laulu” eest sai SKA lauluringi nimetu bänd koosseisus Kairi Pruul, Indrek Agar, Erko Kruusamägi, Margus Olesk, Margus Kägu, Kaisa Ellandi ja Kristiina Malm, • ergutusauhinna said järgmised noored harrastusluuletajad: Kaarel Jaas – „Kaks ühes“, Stanislav

Raile Reigo, raamatukogu juhataja

Raamatukogu juhataja Raile Reigo autasustamas konkursi võitjat Eveliine Ermi.

Tselištšev – „Peatage maailm!“, Eero-Erkki Jõumees – „Lõpp“, Kadi Kütt – „Hingekeel“, Kermo Vinnikov – „Igatsus emakeele järele“, Katrin Lipp – „Raudne köis“, Elli Elva – „Sõnad naasma

sunnivad“ ja Tanel Volmer nimetute värsside eest.

Kõikide luuletustega saab tutvuda akadeemia raamatukogus.

Võimaluste piires ilmutatakse neid ka ajalehes „Verbis aut Re“.

Rautatud saabaste raginal üle aja ja elude Eveliine Erm, mindi ning väiksemad olid KS120 vaid suurema leludeks

Aga kui ilmamaa kohal kustub ta helisev hääl ka ükski vägi ja võim siis kauaks kestma ei jää

Täna meid samas fuajees viis on ootamas taas kõigutamatut veendumust Neid hüütakse viieks A-ks

Võimumängude tallermaal kõigepealt hukkus õnn Keegi ei märganud kuidas sai põrmuks see poisipõnn

Põrandakivid on jäänud Leplikult kandnud uut märkajale on vestnud aegade tõde suurt

Siis veel sõna või teoga me kaitseme oma maad Kuid mis on saanud õnnest Kas kaitseme teda ka?

Peauhinnaluuletus

Punane viisnurk põrandakivides meie kooli fuajees Need kes selle kord sinna panid ei kahelnud oma idees

Akadeemia uksed olid valla 21. märtsil olid taas meie akadeemia uksed kõigile huvilistele ja uudishimulikele valla nagu iga-aastane tava ette näeb.

Kui kõik olid avali ustest sisenenud, tervitas külalisi esimesena teadusja arendusprorektor Ramon Loik.

Seejärel andsid Raska nimelises auditooriumis kolledžite esindajad ülevaate akadeemias õpetatavatest erialadest, sisseastumistingimustest ja katseist kooli pääsemiseks.

Finantskolledžit tutvustas maksunduse ja tolli õppetooli juhata-

ja-lektor Tõnis Elling, justiitskolledžit korrektsioonipsühholoogia lektor Erik Rüütel, PPKd tasemeõppe juhtivspetsialist Tõnis Kaasik ja päästekolledžit direktor Margus Möldri. Lisaks selgitas õppeosakonna juhataja Tiina Karu õpilastele akadeemia õppesüsteemi ning sedagi, kuidas ja millal kooli astuda. Eesti keele testi kohta tegi üle-

Politsei eriala huvilised uudistamas Paikuse kooli jõusaali.

vaate keelekeskuse lektor Katrin Tääker ning spordist ja kehalistest katsetest spordikeskuse juhataja Epp Jalakas.

Pärast põhjalikku tunniajalist kooli tutvustamist algasid väljasõidud akadeemia koolidesse ja sisejulgeolekuasutustesse üle Eesti. Politsei- ja piirivalvekolledži huvilised said sõita nii PPK Muraste kui ka Paikuse kooli ja justiitskolledžist huvitujad sõitsid tutvuma Viru vanglaga. Finantskolledžist huvitujad tegid ringkäigu Kase tn ruumides ja ühikatubades ning said osa loengutest. Huvilisi sõidutasid tasuta bussid koolidesse ja tagasi. Kuigi päästealast huvitujaid oli seekord üsna vähe ja selletõttu väljasõit Väike-Maarja päästekooli jäi kahjuks ära, on noortel ikkagi võimalik päästjate tegemistega tutvuda juunikuu alguses sealse lõpusõja ajal. Siis ootab päästekolledž just kooliõpilasi lõpusõja vaatlejateks, et nood päris oma silmaga näeksid, kuidas päästjad ohuolukorras tegutsevad.

Marie Kukk, avalike suhete spetsialist Kokku oli avatud uste päevadele registreerunuid tänavu 125.

Kuidas aga huvilised ise päevaga rahule jäid? „Väga meeldis! Sai väga palju informatsiooni. Meeldis, et saime käia kõikides neis ruumides ja räägiti kõikidest asjadest, mis seal tehakse.“ *** „Jah, meeldis väga. Ei osanudki tegelikult sellelt päevalt midagi erilist oodata, kuid üllataval kombel oli kõik hästi põhjalikult näidatud ja räägitud. Põnev oli!“ *** „Toit meeldis eriti!“ *** „Kadetid olid päris ägedad, mulle meeldisid!“ *** „Hästi tore oli see, et kadetid, noored, meist paar aastat vanemad, rääkisid meile ise kõigest. Hea, et saime neilt ise küsida ja tunda end seejuures vabalt ja ühtselt.“ *** „Kõik olid sõbralikud!“

TUDENGINÄDAL

JUSTIITSKOLLEDŽIS

Esmaspäev algab juba hommikul tuupimisega, igaühel arvuti kõrval kaasas oma doping – kohv, jogurt, mahl ...

Vahel mängime ka rollimänge „Head vs pahad“.

Nädala keskpaigaks ei seisa tudengid enam seina abita püsti.

Nädal jätkub enesekaitsetreeningutega treeneri valvsa pilgu all.

Nädala lõpupoole saavad musta värvi sokid otsa, siis sobivad ka valged pardiga.

Päris nädala lõpus laseb tudeng end lõdvaks ja lohakaks.

Pildid valis ÜE liige ja KS100 tundeng Lauri Hainoja

päästekolledži vilistlane 2011. aastast Karmen Eiser KADETID küsivad, VASTAB

Kas te töötate praegu seal, kus tahtsitegi?

Võin öelda jah, et töötan seal, kus tahtsin. Kui veel seitse aastat tagasi ei teadnud ma eriti midagi päästest ega riigiametnikest, siis tänaseks olen veendunud, et olen leidnud koha, kuhu ma kuulun.

Nimelt olen aastaid pidanud eri ameteid nii kodu- kui välismaal, kuid kogu aeg oli mul tunne, et midagi on puudu. Sellal olin päästest ja päästmisest teadlik ainult sedavõrd, kui olin paar korda avariidel ja õnnetustel abistajana osalenud.

Kuid pärast hädasolijale abi osutamist jäi meelde see hea tunne, mis hinge valdas. Seega mingist hetkest hakkasingi mõtlema, et tahaks teha elus teistele midagi head, aidates neid, kes seda vajavad.

see telefon loodi. Hakkasin tasapisi omandama teadmisi päästest ja selle struktuurist. Kuna klienditeenindaja üks tööülesandeid oli automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide hooldusesse suunamine, siis sealt hakkasid tulema kogemused. Tihti sai suhelda

Mis pani teid valima selle eriala ja miks?

Töötasin kooli ujulas, kui nägin kuulutust, et päästeala infotelefoni peale otsitakse klienditeenindajat. Otsustasin proovida, sest see tundus olema just see, mida olin otsinud. Nii alustasingi päästeala infotelefoni klienditeenindajana aastal 2007, umbes samal ajal, kui

päästekeskuse järelevalveametnike ja süsteemi hooldajatega. Samuti omandasin teadmisi tuleohutusnõuetest ning andsin klientidele infot nende vajadusest ja täitmisest. Näiteks, kuidas ohutult lõket teha või kuidas ja kus tohib grillida. Iga päevaga sain rohkem teadmisi ja kogemusi, mis andis ka tahtejõudu areneda ja uusi väljakutseid otsida. Töö tundus olema mitmekesine, mõistsin, et järelevalves saan olla abiks inimestele, aidates neid tuleohutusnõuete selgitamisel ja täitmisel. Nii tekkis mõte minna akadeemiasse õppima, et järelevalve valdkonda edasi uurida. Kuigi teadsin, et vaneminspektori ametikoht ei nõua kõrgharidust, olin ikkagi seisukohal, et sel töökohal töötades on oluline läbida akadeemiline õpe.

Kuidas olete karjääriredelil edenenud?

Nagu ma eelnevalt rääkisin, algas minu lugu päästeala infotelefoni vanemspetsialistina. Olles peaaegu aasta akadeemias õppinud, tehti mulle pakkumine asuda päästekeskuse järelevalve tuleohutusbüroo vaneminspektori

ametikohale. Asusingi ja sain sel ametikohal töötada kuni kooli lõpetamiseni. Vaneminspektorina omandasin kiiresti teadmisi kogu päästevaldkonnast ja siis, kui hakkasin kooli lõpetama, tundsin, et tahan areneda teisse büroosse või kõrgemale ametikohale. Olin ju saavutanud ja andnud selles valdkonnas palju.

Samal ajal tegelesin kodus ka ehitamisega ning see valdkond tundus mulle vägagi väljakutsuv ja huvitav. Vahetult kooli lõpetamise järel tekkis mul võimalus kandideerida tuleohutusbüroo juhtivinspektoriks. Seda ma ka tegin, kuid samal ajal lahkus insenertehnilisest büroost üks juhtivinspektor päästetööle ja mind edutati insenertehnilise büroo juhtivinspektoriks. Ei saanudki kaua sellel ametikohal olla, kui vabanes sama büroo juhataja ametikoht. Esitasin oma kandidatuuri ja see kiideti heaks. Olen nüüd üheksa kuud olnud büroojuhataja, igati rahul oma töösaavutustega ja kindlasti sellega, et lõpetasin Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala.

Tudengivarjupäevast

Jane Mölder, FS110 kadett

20. märtsi hommikul istusid finants- ning politsei- ja piirivalvekolledži kadettidele üllatusena koos nendega loengus 3 särasilmset noort – tudengivarjud Karl, Kredi ja Johanna.

Tõrva tubli põhikooliõpilane Karl sai loengus osa maksuajaloo põnevatest sündmustest, mis toodi temani läbi 2. kursuse pildi- ja inforohke esitluse. Seejärel liitus Karl 1. kursusega, kellega koos õppis ta hoolega tundma karistusõigust ja sellega seonduvaid eri aspekte. Pärast pikka koolipäeva veetis ta koos praeguste tudengitega ühiselamus saunatades ja Bingo lotot mängides

3

T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g

MÄRTS 2013

lõbusalt aega. Loengutest ja tudengitelt teadmisi kogunud, külastas tudengivari Maksu- ja Tolliametit, kust noormees lahkus särasilmselt ja entusiastlikult.

Paikust külastanud Kredi ei lahkunud koolist vähem õnnelikuna. Tema esimeses päevas oli patrullimise aluste loeng, reaalne patrullimine Pärnu linnas ja etteantud ülesannete täitmine, mille järel võttis Kredi koos tudengitega osa poksitrennist. Järgmisel päeval tutvustati nii talle kui kõigile akadeemia lahtiste uste päevadele saabunud huvilistele kooliruume ja kadettide eluolu. Kuulates kadeti igapäeva-

Tudengivari Kredi Aim uurib koos kadeti Hannes Lemberiga karistusseadustikku.

elu üllatas neiut koolis kehtiv range kord, et kadettidel algab kell 23 öörahu, isegi kui vahel sooviks ööune arvelt vaba aega pikendada. Teisalt jälle neiu mõistis, et see ju õpetab kadettidele distsipliini ja kohu-

setunnet, mis on selle ameti juures tähtis. Veel meeldis talle, et kadetid saavad kohe 1. kursusel arendada praktilisi tegevusi, mitte ei pea istuma ainult klassiruumis, ja et saab omandada enesekaitsevõtteid.

ÜE JUHATUSE VALIMINE 2013 Kui sa soovid … saada omale väärtuslikku, tugevat ja laiahaardelist tutvuste pagasit kogu eluks, … väikemeeskonna juhtimise ja selles töötamise kogemust, ... vastutada akadeemia tudengielus märkimisväärset rolli omavate tegemiste eest ning lihtsalt oma tudengielu lõbusamaks ja mitmekesisemaks muuta, siis kandideeri üliõpilasesinduse (ÜE) juhatusse!

Akadeemia ÜE juhatuses saab kandideerida kolmele ametikohale: juhatuse esimeheks, aseesimeheks spordi- ja kultuurivaldkonnas ning aseesimeheks turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnas. ÜE juhatuse esimehe peamised ülesanded ja vastutusalad on: · esinduse igapäevatöö juhtimine, koordineerimine ja stipendiumide määramine; · esinduse koosolekute planeerimine ja juhtimine; · esinduse tegevuskava ja eelarve koostamine; · koostöö akadeemia juhtkonna ja osakondade, teiste Eesti kõrgkoolide ja tudengiorganisatsioonidega; · üliõpilaskonna esindamine eri otsustuskogudes, komisjonides ja töörühmades.

Spordi- ja kultuurivaldkonna aseesimehe peamised vastutusalad on: · akadeemia spordi- ja kultuurielu arendamine; · enda valdkonnast tulenevad ettepanekud tegevuskavasse ja eelarvesse; · spordiaktiivis ÜE esindamine; · tihe koostöö spordikeskuse ning turundus- ja kommunikatsiooniosakonnaga; · esinduse korraldatud spordi- ja kultuuriürituste eestvedamine.

Turundus- ja kommunikatsioonivaldkonna aseesimehe peamised vastutusalad on: · pressiteadete koostamine ja tudengitele teabe levitamine; · tudengiveebi haldamine ja tudengiposti koostamine; · esinduse e-maili haldamine;

Johanna viibis oma tudengivarjupäeval Murastes, kus ta alustas dokumentide kontrollimise loenguga, et õppida vahet tegema võltsil ja õigel dokumendil. Põnevust lisas relvastuse tund, kus neiu astus vapralt kadettidele vastu ja pidas nendega maha paintballi lahingu. Hiljem veetis vari koos kohalike kadettidega aega, kusjuures neiule meeldis, et koolis valitseb nii sõbralik õhkkond ja et kõigile tema küsimustele vastati suurima hea meelega. Järgmisel hommikul õnnestus neiul koos teiste huvilistega tutvust teha ka Kase tänava kompleksiga.

Johanna muljed akadeemia kohta olid järgmised: „Põnev ja ekstreemne, huvitavad loengud ja meeldiv õhkkond ümberringi. Tore oli näha õpetaja ja kadeti koostööd tunnis.

· Verbis aut Re tudengilehekülg ja Verbis aut Re toimetuskolleegiumi liige; · esinduse korraldatavate ürituste ja konkursikuulutuste valmistamine ja levitamine. ÜE juhatuse valimised kestavad 21. märtsist kuni 21. aprillini 2013. Kandideerides tuleb esitada vabas vormis avaldus, kuhu kindlasti märkida, mis ametikohale soovite kandideerida ja oma kontaktandmed (ees- ja perenimi, kolledž, õpperühm, telefon, e-mail). Lisaks avaldusele tuleb kindlasti esitada ka motivatsioonikiri, miks te soovite kandideerida esinduse juhatusse ja valitud ametikohale. Kandideerida saavad kõik kõrgharidusõppes õppivad üliõpilased, kes ei ole viimasel kursusel.

Avaldusi ja motivatsioonikirju ootab ÜE oma meilile esindus@sisekaitse.ee või teisipäeviti ja reedeti kella 12–13 ruumi B-314. Juhatuse valivad ÜE liikmed oma erakorralisel koosolekul lihthäälteenamusega.

Miks tuleks kandideerida? · Võimalus näha SKA toimimise köögipoolt andes oma panuse selle arendamisse! · Võimalus saada väikese meeskonna juhtimis- ja selles töötamise kogemusi! · Võimalus vastutada akadeemia tudengielus märkimisväärset rolli omavate tegemiste eest! · Võimalus osaleda väljasõitudel, motivatsiooniüritustel ja koolitustel! · Võimalus esindada ja seista enda ning kaasüliõpilaste huvide eest! · Võimalus saada väärtuslik, tugev ja laiahaardeline tutvuste pagas kogu eluks! · Võimalus saada motiveerivat stipendiumi vastavalt oma panusele ÜE töösse!

Sinu üliõpilasesindus

Meeldivalt üllatas ka see, et sportimiseks on ideaalsed võimalused – jõusaal ja võimla tunduvad võimaldavat pea kõike.“ Ja sama salapäraselt, kui nad tulid, olid nad järgmiseks õhtuks läinud. Kõik kolm varju jäid ülimalt rahule kadettidega, kes nendega päev otsa tegelesid, neid juhendasid ja kõigile nende küsimustele vastasid. Tänu nende tublidusele on sel sügisel oodata meie akadeemiasse õppima kolme äärmiselt motiveeritud uut tudengit.

Teadmiseks! PtS112 õpperühma kadetilt Silver Hanikatilt toimetusele laekunud kirjutist „Õppereis Ida-Virumaale“ võite lugeda akadeemia kodulehelt.

Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314

Verbis aut Re

4

MÄRTS 2013

Perepäev kogus tulu väetimatele

Marie Kukk, avalike suhete spetsialist

10. märtsil peeti lauluväljakul järjekordne heategevuslik koguperepäev „Naistelt Naistele“, seekord juba kolmas. Ürituse tulu otsustati tänavu annetada uuele koostööpartnerile, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) lastefondile, et toetada erivajadustega laste perekondadele lapsehoiuteenuse võimaldamist.

Kui küsida, mida tähendab nimi „Naistelt Naistele“, siis osutab see, et üritust korraldavad ainult naised – peamiselt Naiskodukaitse, Eesti politsei naisühenduse ja meie akadeemia ühisel koostööl juba kolmandat aastat järjest.

Kuigi korraldavad ainult naised ning ka põhirõhk tundub olevat pigem naistel ja nende toetamisel, on tegemist siiski koguperepäevaga, kus leiavad tegevust ka lapsed ja mehed.

Koguperepäeval olid avatud eri töötubade uksed, kus sai õppida uusi konkreetseid oskusi ja teadmisi nagu näiteks, kuidas oma elu turvaliselt korraldada – nii köögis toimetades kui ka metsas liikudes. Lähemalt räägiti enesekaitsest ehk kuidas olla tänaval paremini kaitstud ja ohuolukorras käituda. Esmaabi töötoas sai ennast proovile panna eri situatsioonides ja õppida käitumist trauma või äkkhaigestumise korral. Töötoas lavastati võimalikult tõetruult mitmesuguseid olukor-

di ja iga osaleja sai oma teadmiste-oskuste kontrollimiseks kas kohe proovida abiandmist või hoopis koos instruktoriga lahendust otsida.

Et üritus polnud ainult naistele suunatud, andis kinnitust töötuba nimega „meestehoid“, kus siis samal ajal, kui naised lõbusalt ja põnevalt mujal oma päeva veetsid, said mehed lauluväljaku Cafe Gustavis meisterdada oma abikaasale naistepäevaks originaalse ja armsa kingituse. Maanteeameti liiklusohutuse töötoas said lapsed kokku panna liikluspuslesid ja lahendada ristsõnu.

Lisaks töötubadele olid programmis veel moeshow jõustruktuuride vormiriietest ja pritsumeeste show. Suuremateks tõmbenumbriteks kujunesid aga relvanäitus ja laskesimulaator, koerte oskuste demonstratsioon takistusribal ning loomulikult ka piirivalve lennusalga päriskopter, mille juures nii mõnedki lapsed kogu oma päeva veetsid. Ke-

Määrati kevadsemestri spordistipendiumid

Rinnuliujumises kuulus teine koht Malkovile ja kolmas Lutsevitšile.

Teateujumises olime kolmandad, võistkonda kuulusid eelnimetatutele lisaks veel Martin Meeksa ja Diina Karpenko.

19. märtsil olid kõik akadeemia paremad ujujad Pirital, et enda kolledžite eest võistelda. Anastassia Kurenkova võitis 50 m vabalt(29,50), liblik- (31,93) ja seliliujumise (37,03), Kairi Schmidt 50 m rinnuli- (42,92) ja 100 m kompleksujumise (1.21,46). Meestest oli Mark Lutsevitš samuti esimene kolmel alal: 50 m vabalt (24,90), liblik(27,34) ja selilidistantsil (29,68).

Aleksandr Malkov võitis 50 m rinnuli- (34,31) ja 100 m kompleksujumise (1.06,53). Teateujumises võitis finantkolledž (Kurenkova, Schmidt, Janno, Pedder), teiseks tuli PPK (Petuhhova, Karpenko, Malkov, Lutsevitš) ja kolmanda koha napsas päästekolledži käest ära töötajate, magistrantide ja JK segavõistkond (Hamer, Jalakas, Kaljukivi, Veelmaa). Ujumise üldvõit kuulus samuti finantskolledžile, järgnesid PPK ja PÄK.

Järjekordsed semestri spordistipendiaadid on: Kairi Schmidt, FK (triatlon, 700 €); Eli Viielo, PPK (jõutõstmine, athletic fitness, 700 €); Jaano Saar, JK (jõutõstmine, 500 €); Olavi Allase, JK (kergejõustik, 350 €); Mark Lutsevitš, PPK (ujumine, 350 €); Taavi Veelmaa, JK (jalgrattasport, 350 €).

Täiendavalt panid finantskolledži direktor Uno Silberg ja PPK direktor Aivar Toompere välja isiklikud spordi ergutusstipendiumid. 100euroste stipendiumite saajad on Elerin Vunder, Mikk Altermann, Tarmo Habe ja Kert Räis.

Ujumistulemusi kolmelt võistluselt Vabariigi aastapäeval Tartus peetud üliõpilaste meistrivõistlustel oli meie akadeemiast edukaim finantskolledži esmakursuslane Anastassia Kurenkova kahe individuaalse kuldmedaliga (50 m vabalt 29,94 ja 50 m liblikat 31,74).

Mark Lutsevitš oli teine 50 m selili- (29,24) ja kolmas 50 m vabaltujumises (24,93). Kolmanda koha said Irina Nikolskaja vabaltujumises ja Aleksandr Malkov seliliujumises. Akadeemia teatenelik kaotas Tartu Ülikoolile 2 sekundiga ja sai kaela hõbemedalid.

13. märtsil peeti Nõmme ujulas Eesti politsei meistrivõistlus, kus akadeemia kadetid samuti mitmeid medaleid napsasid. Mark Lutsevitš ja Aleksandr Malkov saavutasid kaksikvõidu kavas olnud neljast alast kolmel – 50 m vabalt, 50 m selili ja 500 m vabalt distantsidel.

Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas

Fitness Five Kuna vanglateenistus otsustas sel aasta tuua lamades surumise asemel uue võistlusena kavva Fitness Five’i, katsetasime sama aladekombinatsiooniga 5. märtsil ka akadeemia jõusaalis. Tallinna võistlusest võtsid osa enamasti JK kadetid, aga kaasa lõid ka mõned PPK ja PÄKi kadetid ning töötajad.

Akadeemia võistlusel tuli 75 sek jooksul sooritada eri jõualasid raskustega, mis moodustasid teatud protsendi võistleja kehakaalust.

Vanglateenistuse võistlusjuhendis

Koerad näitasid perenaiste juhtimisel oma oskusi.

Pikas rivis demonstreerisid oma vormi- ja töörõivaid sisekaitseerialade ja teiste riigiametite esindajad.

Poistele meeldis mõistagi päris püstoleid katsuda.

Kõik maskotid olid kohal (paremalt): kadett Kotkas, ilves Illimar, Nublu, lõvi Leo ja Mõmmik koos väikeste külalistega.

hakinnituseks pakuti suppi ja ahvatluseks heategevuslikku loteriid, kus iga loos võitis ja mille tulu jällegi erivajadustega laste toetuseks läks.

Meeleolu aitasid luua ka kõikide naiste lemmik Erich Krieger

ja maheda muusika kollektiiv Concept Duo. Lapsi lõbustasid maskotid Nublu, ilves Illimar, lõvi Leo, akadeemia kadett Kotkas ja TÜKi lastefondi maskott Mõmmik. Külla tulnud klounid Piip ja Tuut tegid lastele (ja ka va-

nematele!) nii vahva etenduse, et rõõmu ja lusti jagus veel järgmisesse päevagi.

Kokkuvõttes möödus päev lustlikult. Lisaks Naiskodukaitsele, politsei naisühendusele ja akadeemiale aitasid üritusele kaasa

esialgu ajapiirangut ei olnud, hiljem siiski seati 90 sekundiline ajakontroll.

Akadeemia võistluse võit kuulus naistest Eveliine Ermile, kes imestas, et PPK tugevaid tüdrukuid kohal ei olnud ja oli ise enne võistlust endale arvestanud umbes 5. koha.

Tõsi see ju oli, et kui SKA võistlusel jäi naiste triitsepsiharjutuses laeks 5 kordust, siis näiteks PPK kadett Eli Viielo on sarnase harjutuse sooritamisel võistlusel saanud kirja üle 20 korduse. Auhinnakohad ja ka ASi Santa Maria välja pandud kopsakad auhinnakotid jagati siiski ära võistlusel osalenute vahel. Naiste seas tulid auhinnalistele kohtadele veel Epp Jalakas ja Geneli Tõruke.

Meestest läks ülekaalukas võit Ivar Maile, järgnesid Grigori Tatarin ja Jaano Saar. Osalejatele jagus ka Mybody kinkekaarte, mida jagas võistluse peakohtunik Indrek Viska, ja ASi Santa Maria loosiauhindu. Ühe võistluskogemuse võrra rikkamad, läksid JK kadetid võistlema vanglateenistuse võistlusele, mis peeti 19. märtsil Sparta spordiklubis. Ka seal tõestas enda paremust Ivar Mai. Tema tulemused alade lõikes: lamades surumine 60% keharaskusega – 60 korda, küünarvarte kõverdamine 30% keharaskusega – 45 korda, kangi-

SPORT

tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee

ga kükid 100% keharaskusega – 44 korda, lõuatõmbamine – 21 korda, triitsepsi surumine rööbaspuudel – 35 korda. Noorte meeste arvestuses oli Grigori Tatarin kolmas ja Jaano Saar kuues.

Eveliine Erm sai 36+ naiste arvestuses esikoha tulemustega: lamades surumine 40% keharaskusega – 40 korda, küünarvarte kõverdamine 20% keharaskusega – 37 korda, kangiga kükid 50% keharaskusega – 31 korda, rippumise aeg 1.50, triitsepsi surumine rööbaspuudel – 10 korda.

Nimetatud nelja sportlase kohapunktide kogusummaga sai võistkondliku esikoha justiitskolledž.

L Ü H I D A LT 27.–28. veebruaril toimunud Eesti politsei meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutas esikoha naiste sprindis (600 m) Karina Haldma (PPK) ajaga 0.01,19. Naiste 5 km distantsi kuni 29aastaste vanusegrupis võitis samuti PPK kadett Stina Kraam ajaga 20.31. *** Akadeemia spordikeskus korraldas 8. märtsil Nõmmel Eesti üliõpilaste suusatamise meistrivõistluse (pildil). Rasketes ilmastikuoludes ja tugevas konkurentsis meie enda võistlejad seekord medalile ei jõudnud.

Kairi Schmidt oli naiste individuaaldistantsil viies, Taavi Veelmaa sai 10. ja Raiko Raag 11. koha. SKA sprindi teatevõistkond lõpetas viiendana.

Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012

veel meie kolledžite kadetid, välistudengid ja töötajad. Üritus kogus TÜKi lastefondile kokku 756 eurot.

Kohtumiseni järgmisel aastal, mil saame jälle nõrgematele abikäe ulatada!

Sügisest uus turvasüsteem ja sisekord Akadeemia juhtkonnal ja eelkõige haldusdirektor Aivo Viilolil on praegu arutuse all uue, täiustatud turvasüsteemi loomine akadeemia Kase tänava kompleksis. Selle on tinginud meie praegune olukord, kus mistahes ajal käiakse igal pool vabalt sisse-välja, pargitakse ja piibutatakse kus juhtub jne. Nii on koolivara ohus, kannatab territooriumi heakord ja pahvimisega tekitatakse tervisehäireid kaaslastele.

Kuna kooli lõpetamise ja ka töölt lahkumise järel on paljude lahkunute käes praegu meil kasutusel olevad pääsukaardid, siis nende tühistamiseks paigutatakse nii peapääsla kui pea- ja õppehoone välisustele kaarditerminalid ja jagatakse kõigile välja uued pääsukaardid, mis tagavad vajaliku sissepääsu hoonetesse pärast ametliku tööaja lõppu. Spordikeskusesse sisenejate tuvastamiseks paigutatakse spordikeskuse välisukse jälgimi-

seks videokaamera.

Korrastatakse ka parkimissüsteemi. Juba on vajalikesse kohtadesse paigaldatud parkimist keelavaid liiklusmärke, et suunata sõidukijuhte parkima kas lipuväljakule ja/või ühiselamute lähedale.

Suitsetamine on akadeemia hoonetes, seejuures toonitagem, ka ühiselamutes keelatud, v.a vastavalt sisustatud suitsuruumis, mis on olemas peahoones. Ühikate kõrvale on kavas rajada metallraamidega läbipaistvate plastseintega suitsetamisboksid.

Praegu käib kõikide nende kavade täpsustamine, mis peaksid päädima vastavate muudatuste, ka karistusmeetmete kehtestamisega sisekorraeeskirja ja nende seadustamisega rektori käskkirjaga. Uus kord hakkab kehtima uue õppeaasta hakul augustist.

Rein Vaher (VaR)

MEIE JUUBILARE 10. aprillil tähistab Paikuse kooli haldustalituse hooldustööline Tiit Jaanus 60. ja PPK direktor Aivar Toompere 55. sünnipäeva.

TÖÖJUUBILARE 10 tööaastat akadeemias saab justiitskolledži õppereferendil Tiina Kuljusel täis 1. aprillil.

5 aastat tööd SKAs täitub päästekolledži direktori asetäitjal Janek Lassil 13. aprillil ja PPK teenistuskoerte koolituskeskuse instruktoril-vaneminspektoril Janar Klementil 27. aprillil.

Veaparandus

Verbis aut Re eelmises, veebruarinumbris tulnuks 1. lk kirjutises „Tähistasime isamaa sünnipäeva“ EV aastapäeva aktuselt puudujaks nimetada mitte Maarja-Liisa Kesküla, vaid päästekolledži 4. kursuse tudeng Mario Pajustik, kes viibis vahetusõppurina Saksamaal. Vabandame mõlema nimetatu ees!

Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee