Nr 2 (244)
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
VEEBRUAR 2015
MEIE AKADEEMIA PARAADÜKSUS ISAMAA SÜNNIPÄEVA PARAADIL NARVAS P
araadis osalemine on auasi, sinna ei saa minna ilma ettevalmistuseta. Meie hakkasime selleks valmistuma 19. veebruaril, millele järgnes 4 päeva tegusaid treeninguid Paikusel. Esindatud olid politsei-, pääste- ja justiitskolledži 55 kadetti, kellest 15 olid
V
eebruar on igale eestlasele kõige tähtsam kuu, sest tähistame oma isamaa sünnipäeva. Akadeemias tulime kokku sünnipäeva eelsel päeval, 23. veebruaril. Meie kadettidele on see päev tähtis veel selle poolest, et just kodumaa sünnipäeval jagavad ametkonnad hoolsamaile ja edukamaile kadettidele oma eristipendiume. avakohaselt koguneme selle tähtpäeva puhul Siimu juurde, sest Siim, nagu ka meie kodumaa sünnipäev, on seotud Vabadussõja karmide lahingutega 97 aastat tagasi. Oli ju meie kadettidelt Siimu nime saanud kuju omal ajal asunud Põltsamaal kui Vabadussõja ausammas, mille okupandid hävitasid ja mille skulptor Jaak Soans fotode järgi taastas. Meie Siim on kipskuju, mille järgi valati põhikuju ja paigaldati selle algsele asukohale Põltsamaal, aga kipskuju patineeriti ja selle kinkis kujur 22. veebruaril 1993. aastal akadeemiale. Siimu ette rivistusid mundrites kadetid ja akadeemiasse aastapäeva puhul saabunud külalised. Tseremooniat jälgisid kolledžite juhid, meie õppejõud ja töötajad. Riigihümni ühislaulmise järel avas tseremooniameister Hannes Liivak aktuse ja andis tervituseks järjepanu sõna õnnitlejaile – rektor Lauri Taburile, siseminister Hanno Pevkurile, justiitsminister Andres Anveltile, Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivile, Justiitsministeeriumi vanglateenistuse juhile, asekantsler Priit Kamale, Politsei- ja Piirivalveameti peadi-
T
neiud. Kui mullu oli meie seas vaid mõned justiitskolledži kadetid, siis tänavu oli tervelt üks rühm justiitsist ja päästest. Treeningute ajal saime nii vihma kui päikest, oli nuttu ja naeru ning ka nalja ja ville. Mullusega võrreldes olid treeningud intensiivsemad, kuna paljud
meist osalesid paraadil esmakordselt. Treeningperiood lõppes 22. veebruaril, siis tuli meid hindama paraadi rivistaja, Kaitsejõudude ülemveebel Siim Saliste, kes jäi meie sooritusega rahule ja andis meile loa paraadis osalemiseks. Siis saime väikese puhkepausi, mil korrastasime
oma vorme ja valmistusime sõiduks Narva. 23. veebruari hommikul alustasime pikka teekonda Paikuselt Narva, kus meid ootas ees lõunane eelproov. Hoolimata sellest, et olime juba küllalt väsinud, tegime ka õhtuse peaproovi võiduka lõpuni. Kui mullu saime ööbida
oma voodites Paikusel, siis seekord oli meie päralt Narva Eesti gümnaasiumi klassiruumid. Juba proovides kuulsime enda kohta kiidusõnu ja nii kaitseväe juhataja kui presidendi naerusuisest noogutusest meie rivi ees võis välja lugeda vaid kiitust. Paraad läks meil edukalt, kõik
97 aastat isamaad
rektori asetäitjale Tauno Tuisule ning Maksu- ja Tolliameti peadirektorile Marek Helmile. Esmalt anti siseministri käskkirja kohaselt tänukiri ja hinnaline kingitus kahele akadeemia kõige tublimale töötajale, rahandusosakonna arendusjuhile Merike Karrasele ja päästekolledži professorile Feliks Angelstokile. Tänukirja said ministrilt PPK söökla juhataja Eve Abel, nõunik Elmar Nurmela ja teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialist Aljo Pärn ning migratsiooniuuringute keskuse projektijuht Helina Maasing ja rahandusosakonna peaökonomist Sirkka-Leena Nurmse. Päästeteenistuse hõberisti pälvis päästekolledži päästetööde õppetooli juhataja-kutseõpetaja Vadim Ivanov. Siis saabus pidulikuim hetk, kui kuulutati välja kõige väärtuslikuma autasu – Eesti Vabariigi omaaegse siseministri ja Eesti politsei looja Kaarel Eenpalu nimelise eristipendiumi saaja. Lavale kutsuti kõik 4 selle eristipendiumi nominendid – Aleksandra Generalova finants-, Kert Räis justiits- ja Heldur Lahne päästekolledžist ning Airika-Helle Kriisa PPKst. Tušihelide saatel andis siseminister prestiižikaima stipendiumi tunnistuse Aleksandra Generalovale. Teiste nominentide õpiedu tunnustati tänukirjaga. Kõik nominendid on oma suu-
repäraste õpitulemuste ja tõsise ellusuhtumisega teeninud ära kaasteeliste tähelepanu. Aleksandra Generalova on kohusetundlik ja motiveeritud tudeng, kelle kaalutud keskmine hinne on maksimaalne – 5,0. Tema leksikonist puuduvad sõnad „ei oska“, „ei taha“ või „ei jõua“. Ta on alati orienteeritud maksimumtulemusele. Ta on
veendunud elukestva õppe pooldaja, kes soovib lõpetamise järel jätkata õpiteed magistriõppes. Kert Räisi keskmine hinne on 4,5. Ta on silma paistnud teadmishimulise, kohusetundliku ja aruka õppurina, kes julgeb küsimusi esitada ega pelga osalemist aruteludes. Ta on panustanud ka õppetööväliste ürituste korraldamisse ja kuulub ÜEsse.
Airika-Helle Kriisa keskmine hinne on 4,88. Õppejõudude sõnul paistab ta silma kohusetundliku ja arenguvõimelise üliõpilasena, kes töötab tundides aktiivselt kaasa ja pakub omapoolseid lahendusi. Ta on sportlik neiu, kes korvpalli kõrval tegeleb ka jahindusega. Heldur Lahne hinne on 4,81. Tervislikel põhjusil oli ta paar aastat akadee-
Lühiintervjuu Eenpalu stipendiumi saanud Aleksandra Generalovaga Kas see stipendium oli teile üllatus või hingepõhjas ikka lootsite seda saada? Aleksandra: „See oli mulle üllatus. Kui ma astusin Sisekaitseakadeemiasse, siis ma ei mõelnud üldse sellele, et saada mingit stipendiumi, sest mu eesmärk oli omandada uusi teadmisi ja kogemusi, et tõepoolest panustada Eesti riiki kvalifitseeritud ja pädeva ametniku-spetsialistina. See oli minu peamine eesmärk, aga selle stipi saamine on mulle suur au ja tunnustus, et minu tulemusi märgati.“ Kas teie õpitulemus – keskmine kaalutud hinne 5,0 – on saadud tänu teie heale peale või olete väga hoolas?: „Head õpitulemused on tulnud sellest, et ma lihtsalt olen valinud õige eriala, mida ma väga armastan, sest mul on huvitav õppida. Iga akadeemias veedetud päev pakub mulle üha uusi väljakutseid, annab aina uusi teadmisi, mida ma püüan nii hästi omandada, kui vähegi võimalik.“ Mida saadud stipendiumirahaga teete?: „Maksan õppemaksu.“ Kas te nime järgi arvates olete rahvuselt venelanna?: „Olen.“ Kuidas te olete eesti keele nii perfektselt selgeks saanud?: „Esimesed 4 klassi õppisin ma küll vene koolis, aga siis läksin 5. klassi eesti koolis.“ Küsis Rein Vaher
kadetid pidasid vastu ja hoidsid akadeemia lippu kõrgel! Kristen Madissoo, õpperühma PtS-122 kadett
(Vt samal teemal justiitskolledži õppereferendi Maarja Ojassalu karikatuuri ajalehe 4. leheküljel.) milisel puhkusel, kuid pärast haigusest jagusaamist otsustas jätkata õpinguid riigieelarvelises täiskoormusõppes. Kuna enne haigestumist õppis Heldur neljaaastase, aga nüüd kolmeaastase õppekava järgi, tuli tal õppekavadest tulenevad erisused likvideerida. Tänaseks on ta kõigega edukalt hakkama saanud ja on kursuse parim õpilane. Rektor tunnustas tänukirja ja edukusstipendiumiga sisejulgeoleku magistrante Mari-Liis Kirsi ja Laura Nõmmsalu, kelle mõlema keskmine hinne on kõrge – 5,0. Lisaks tublidusele õppimises on Mari-Liis rühmavanem ning Laura rühmavanema abi ja ka mullu taasloodud akadeemia vilistlaskogu juhatuse liige. Muusikalist vahepala pakkus akadeemia ansambel, kes esitas Rein Rannapi laulu „Eesti muld ja Eesti süda“. Tseremooniameister luges ette Justiitsministeeriumi kantsleri käskkirja, mille kohaselt ministeeriumi stipendiumi määramise komisjon otsustas tunnustada stipendiumiga justiitskolledži tudengit Emma Bachmanni, kes osaleb aktiivselt õppes, on põhjalik ja püüdlik tudeng ning kes oma käitumise ja hoiakutega on eeskuju kaastudengeile, mõjutades neid järgima vanglasüsteemi väärtusi. Veel teistki üliõpilast otsustas ministeerium tunnustada: stipendium määrati vanglaametniku eriala õpilasele Lauri Lehtlale, kes tõsise suhtumisega õppesse ja ko(Järg 4. lk)
2
Verbis aut Re
Elmar Nurmela, PPK nõunik, CEPOLi kontaktisik ja FRONTEXi vahetusprogrammi koordinaator
CEPOL 2014 ja 2015
3.
veebruaril tulid akadeemia rektoraadi saali kokku Euroopa Politseikolledži CEPOLi Eesti võrgustiku liikmete (PPA,KAPO, MTA, EKEI ja SKA) esindajad, et teha kokkuvõtteid 2014. aastast ja arutada 2015. aastaga seonduvat.
L
ühidalt CEPOLi 2014. aasta tegemistest: 1. osavõtt CEPOLi koolitustest (kokku 71 osalejat) organisatsioonide lõikes: PPA – 35 (2013. aastal 63 osavõtjat), SKA – 11 (9), KAPO – 10 (6), MTA – 5 (2), EKEI – 7 (3), PäA – 1 (3) ja Siseministeerium – 2 (1). PPAst osalemine koolitustel 49,3%, mis on 23,1% vähem võrreldes eelmise aastaga (72,4%), nende arvelt on kasvanud teiste ametkondade osalemine: SKAst, KAPOst, MTAst, EKEIst ja SMist osalejaid kokku 14 rohkem (SKAst 2), mis moodustab 19,7% mullustest osalejate üldarvust (71). PäAst sai osaleda ainult ühel koolitusel, sest selliseid neile rohkem polnud; 2. vahetusprogrammis osalemine: seoses programmieelarve vähenemisega ja uute liikmesriikide lisandumisega eraldati mullu Eestile ainult 7 kohta. Tänu lisakohtadele osales meilt 9 ametnikku, neist PPAst 5, SKAst 2, EKEIst 1 ja MTAst 1, kuid ikkagi on meie osalemine vahetusprogrammis vähenenud 73% võrrelÜlle Vanaisak, PPK korrakaitse õppetooli juhataja-lektor
S
des eelnenuga, mil meilt osales 33 ametnikku. Väiksema eelarve tõttu lühenes programm 2 nädalalt ühele, pealegi jäeti ära kõik õppevisiidid EURPOLi, FRONTEXi ja EUROJUSTi. CEPOLi halduskogu istungitel 2015.–2016. a kalenderplaani ja eelarve arutelul tõstatas halduskogu liige, meie teadus- ja arendusprorektor Ramon Loik korduvalt antud probleemi ja ühise arutelu tulemusena võeti vastu otsus suurendada vahetusprogrammi eelarvet mitte ainult õppevisiitide arvu suurendamisega (ainult üks õppevisiit EUROPOLi), vaid läbi eri sihtrühmade kaasamise ja osavõtjate arvu suurendamise; 3. meie akadeemia korraldatud üritused: • koostöös EUROPOLiga CEPOL 37/38 2014 „Social Network Analysis training“ kursus Haagis 28 osavõtjale 2 rühmas, mille tagasisidemega võib rahule jääda, • koostöös ENFSI, EUROPOL, eu-LISA, ENISA, Rootsi, Soome ja Hollandi ning Justiitsministeeriumi, PPA, Microsofti ja NATO
eminaril oli kaks eesmärki: esiteks anda ülevaade saksa teadlaste uuringutest, mis käsitlevad politseiametniku käitumist ja toimetulekut kriisiolukorras ning teiseks katsetada seminari korraldajate lavastatud kaasuste sobivust taseme- ja täiendusõppes käitumise õpetamiseks stressiolukorras. Õppuriteks olid nii õppejõud kui ka politseiinstruktorid. Juhtivkorrakaitseametniku Jaak Kiviste ettekanne käsitles politseiniku käitumist ohusituatsioonis: ohu märkamist, vaimset ja kehalist reaktsiooni eluohtlikus olukorras ning selleks ettevalmistamise ja Liisa Laid, InHTK arendusjuht
ja RIA ekspertidega. 11. veebruaril said Eesti eksperdid kokku selle kursuse koolitusprogrammi esimese eelnõu arutamiseks. Kursus leiab aset akadeemia FBI auditooriumis 8.–12. juunini, selle korraldamisest võtavad osa ELi agen-
treenimise võimalusi. Gunnar Liikluspsühholoog Meinhardi ettekandes kirjeldati alarmsõiduga kaasnevaid riske, eelkõige selle pinnalt, kuidas käituvad liikluses tagaajaja ja tagaaetav. G. Meinhardi ettekanne põhines Dieter Mülleri teoorial, reaalsete sündmuste videosalvestustel (kus politseinikud jälitasid pimedas ja libedal teel peatumismärguandele mittereageerinud sõidukijuhti, rikkudes ise elementaarseid ohutusreegleid ning samal ajal istus operatiivsõiduki tagaistmel kinnipeetav) ja politseiametnike intervjuudel. Operatiivsõidul on kriitili-
tuurid EUROPOL ja ENISA ning Euroopa Kohtuekspertiisi Instituutide võrgustiku (ENFSI), Soome Keskkriminaalpolitsei ja Eestist meie Keskkriminaalpolitsei, RIA, SMITi, NATO Küberkaitse Keskuse jt organisatsioonide eksperdid, kelle ring edaspidi kindlasti veel laieneb. 23. jaanuaril edastas CEPOL kõigile liikmesriikidele kutse vahetusprogrammis osalemiseks.
Tänavu kvootidena liikmesriikidele mingeid piiranguid pole ette kirjutatud. Kutse on edastatud kõigile CEPOLi Eesti võrgustiku liikmetele ja ootan aktiivset osavõttu vahetusprogrammist vastavalt kutses kajastatud kriteeriumitele. Taotluste esitamise tähtaeg on 13.03.2015. Võtkem osa vahetusprogrammist ja koolitustest!
mis on põhjustatud suurest infotulvast, olukorra kiirest muutumisest ja puudulikust sõiduki juhtimise oskusest ning pakkus asjalikke lahendusi. Üks neist oli – kui tunned, et ei suuda enam sõidukit kontrollida, lase tagaaetaval minna. See on mentaalselt raske otsus, kuid võib päästa elu. Kaitseväe psühholoog Margus Bergmann jagas juhiseid, kuidas tulla toime lahingstressiga ja tunda ära posttraumaatilise stressi sümptomeid. Praktilised kaasused mängiti reaalset läbi, arvestades eelnevalt loengutes kuuldut. Kõik neli juhtumit olid üles ehitatud vägivaldse väljakutse teenindamisele, näiteks pidi kahest ametnikust koosnev politseipatrullmeeskond lahendama lähisuhtevägivalla juhtumi, kus naise suhtes vägivallatsenud ja jätkuvalt agressiivne mees ässitas politseiametnikele kallale hundikoera. Politseiametnikud andsid ülesande lahendamise järel endi läbielamis-
tele ja tegevusele hinnangu. Kinnitust leidis tõsiasi, et harjutades õppe käigus erinevate ja stressirohkete sündmuste läbimängimist, ollakse paremini valmistunud reaalsetes tingimustes toimetulekuks. Lektorite esitlused on kättesaadavad PPA siseveebis, kaasuste lahendamise videosalvestusi kasutatakse tulevikus õppetöös. Lõpetuseks sobib tuua PPA peadirektor Elmari Vaheri mõtteid tema seminari avakõnest: “Selleks, et tulla koju tervena, saab igaüks palju ära teha. Organisatsioon on suur ja ma peatun täna vaid osadel {liikmetest} – vahetuse vanematel ja välijuhtidel. Minu unistus on, et need inimesed oleksid tõelised liidrid, et neil oleks sees kirg olla parima meeskonna juht. See ei ole lihtne, ma tean seda, kuid see on võimalik. Kui ta soovib ja näiteks tuletab vahetuse alguses meeskonnale meelde ohuradari kuute sammu, siis ka see on hoolimise märk!”
Pildil on CEPOLi Eesti võrgustiku liikmed Siimu juures (vasakult): Ardi Mitt MTAst, Hedvi Valgemäe SiMist, Maris Puust EKEIst, meie nõunik Elmar Nurmela, Alina Gavrijaševa PPKst, Merike Vill ja Maarika Terep PPAst ning Ramon Loik SKAst.
Kordaläinud seminar
oovin hea sõnaga meenutada üht läinud aasta lõpupoole Murastes peetud turvataktika seminari. Ühistöös valmistasid selle ette PPK korrakaitse õppetooli õppejõud ning PPA tollase korrakaitsepolitsei osakonna turvataktika- ja alarmsõidutalituse politseiametnikud.
S
Küberkaitsekeskuse ekspertidega CEPOL 11/2014 “Cybercrime forensics & digital evidence” koolitus 43 osavõtjale ja rahvusvaheline konverents 250 osavõtjale 36 riigist. Ürituse tagasiside väga positiivne. CEPOLi Eesti võrgustiku liikmete ühine hinnang mullustele tegemistele oli positiivne, eriti jäädi rahule hea koostööga eri sisejulgeolekuvaldkonna struktuuride vahel koolituste korraldamisel. Selles osas rakendab Eesti viimased kolm aastat praktikas CEPOLi uue õigusliku mandaadi põhimõtteid, mida Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament kavatseb tänavu heaks kiita. CEPOLi 2015. a tegemistest väärib esile tõstmist avatud konkursi võit kõigi ELi liikmesriikide vahel korraldatud uue ITalase koolituse CEPOL 16/2015 “First responders and cyber forensics” korraldamiseks, mille taotlus kirjutati koos Keskkriminaalpolitsei, EKEI
VEEBRUAR 2015
sed liiklussituatsioonid möödasõit kurvis, punase fooritule ebaadekvaatne arvestamine ja möödasõit ummikutest. Enamlevinud vead on möödasõit vastassuunavööndi
kaudu või paremalt, sõitmine vastassuunavööndisse, kiiruse mittevähendamine ja suunatule väärkasutus. Meinhard osutas põhilistele stressoritele, nagu liigne ärrituvus,
Hetk seminarilt.
Koolitused on Murastes täies hoos
I
nnovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskus (InHTK) koostöös PPAga koolitas 11. ja 12. veebruaril Muraste simulatsiooniklassis PPA ametnikke, mille raames said ametnikud teha nii virtuaalses keskkonnas piiritoiminguid rahvusvahelist kaitset taotlevate välismaalastega kui ka koostada taktikalise juhtimise jaoks vajaminevaid stsenaariumeid. arjupaigamenetlemist õpe- põgenikega lennujaamas. Harjututati läinud aasta lõpul ka PPK si juhendasid instruktorid Marikadettidele. Liis Valk PPAst andis na Põldma ja Jaana Barrot PPAst tudengeile ülevaate varjupaigame- ning Marek Liiva PPKst. Koolitus nimetusega „Piirimenetluse teooriast. Koolituse teisel poolel tehti praktilisi harjutusi, mis netlused ja rahvusvahelise kaitse hõlmasid tegevusi metsakeskkon- taotluse vastuvõtmise virtuaalsinas viibivate asüüli küsijatega ja ka mulatsioon“ viidi läbi PPA eri ük-
suste ametnikele, kes otseselt või kaudselt on seotud varjupaigamenetlemisega. Koolitajad-eksperdid Marina Põldma, Liis Valk, Pärtel Preinvalts ja Egert Belitšev PPAst ning Marek Liiva PPKst andsin lühiülevaate teooriast, tegid prooviharjutuse kohanemaks tehnoloogia ja tutvutud teooriaga ning viisid läbi koostööharjutuse, mis hõlmas taktikalist planeerimist kuni menetlusprotsessideni välja. Koolituse läbiviimiseks on projekti „Hästitoimiv varjupaigamenetlus“ eesmärgist lähtudes loo-
PPA ametnikud kuulamas tagasisidet teostatud protseduuride kohta.
Koolituses osalenud rühmade PtS121 ja PtS122 tudengeile pidas teoorialoengu Liis Valk PPAst, praktikainstruktorid olid Marek Liiva PPKst ning Marina Põldma ja Jaana Barrot PPAst.
V
dud tänaseks varjupaigamenetlust teostavate ametnike ja sellega seonduvate ametkondade eriala kompetentside arendamiseks terviklik metoodiline lahendus koos interaktiivse virtuaalkeskkonna ja e-lahendustele tugineva õpikeskkonnaga. E-keskkonna arendustesse on kaasatud akadeemia haridustehnoloog Vaiko Mäe. Tervikliku koolitustoote osa on koolitusprogramm, mis vastab Frontexi piirivalve rahvusvahelisele kutsestandardile (SQF). Tagasiside koolituste kohta oli
positiivne ja ettepanekuterohke. Uudne koolitusmetoodika on koolitatavate arvates huvitav ja annab kindlasti palju paremaid praktilisi teadmisi tööprotsessidest. Kuna tudengeil puudusid eelteadmised varjupaigamenetlusest, võib pärast koolitust julgelt väita, et tänu kasutatud metoodikale ja õpikeskkonnale aitas see neil teemat paremini mõista. Virtuaalsete harjutuste abil said koolitatavad oluliste teemade puhul juurde teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi ning kinnistada varem õpitut. Tudengitelt tuli oluline tähelepanek, et virtuaalne keskkond võimaldab neil läbi teha teema praktilist poolt ja selline õppeviis annab neile teemast veel paremaid teadmisi. Tudengite arvates on tegemist huvitava õpetamisstiiliga, mida võiks rohkem rakendada akadeemia teisteski valdkondades, kasvõi näiteks analüüsides liiklusõnnetusi või patrulltegevusi. Muraste PPK simulatsiooniklass avati 2013. a oktoobris tänu projektile „Kiire ja toimiv varjupaigamenetlus“, mille raames arendati välja virtuaalne õpikeskkond. Tänu
jätkuprojektile „Hästitoimiv varjupaigamenetlus“ on olnud võimalus keskkonda veelgi täiendada ja tänaseks on klassis 6 töökohta, mis lubab koolitada maksimaalselt 15 tudengit korraga. Muraste simulatsiooniklassi saab kasutada erinevate koolituste läbiviimiseks, rakendades selleks virtuaalkeskkonda. Õpiprotsessile pakuvad tehnilist ja metoodilist tuge Marek Link ja Liisa Laid InHTKst. Projekt lõpeb juuni algusesse planeeritud suurema koostööharjutusega, kuhu on soov kaasata lisaks PPAle ka teisi ametkondi nagu SOM, kiirabi jt. Rohkem saab projekti kohta lugeda InHTK kodulehelt. Projekti „Hästitoimiv varjupaigamenetlus“ kaasrahastavad Euroopa Liit Euroopa Pagulasfondi kaudu ja EV Siseministeerium. Projektijuht Liisa Laid tänab kõiki koostööpartnereid ja soovib meeldivat koostöö jätku! Hoia end InHTK tegemistega kursis aadressil http://www.sisekaitse.ee/virtuaalsimulatsioon/
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
VEEBRUAR 2015
Sõbrapäeva tähistamine 11.
veebruaril tähistasid kadetid suurejoonelise peoga sõbrapäeva. Kuna akadeemia praegune üliõpilasesindus läheb nö pensionile, siis otsustasid tegusad noored teha seekord hoopis mida-
Üliõpilasesindus gi uudset – viia kadettide pidu akadeemiast välja. Sõbrapäeva warmup party peeti ööklubis Münt. Milliseks pidu kujunes? Pildid räägivad enda eest!
SKA vastlatrall A
kadeemia üliõpilasesindus ei lasknud vastlapäeval vähese lume pärast end heidutada. õunapausi ajal koguneti lipuväljakule, kus 32 osalejat jaotati nelja gruppi, kel tuli läbida 4 kontrollpunkti. Esimeses punktis said võistlejad panna proovile oma teadmisi ja arvata ära Eesti vanasõnu euroliidu keeles. Teises punktis oli vaja nutikust, kus 2 osalejat pidid risti olevad köied teineteisest vabastama nii, et käsi aasadest kor-
L
dagi välja ei võeta. Sealjuures teised meeskonnaliikmed said kaasa mõelda ja abistada, kuid 4st meeskonnast ei saanud keegi selle lahendamisega hakkama. Kolmandas punktis oli meeskonnal vaja lüüa 3 naela paksu lauajuppi ja neljandas punktis said kõik osalejad teha oma vastlaliu. Pikim liug tuli meeskonna kõik liud kokku liites 83 meetrit. Pärast vastlatralli saadi kokku Siimu juures, kus kuulutati välja esikohale tulnu ning kehakinnituseks söödi hernesuppi ja vastlakuklit.
Kadetialgatus Marten Rohelpuu, VS141 kadett
J
aanuari viimasel nädalal oli SKA väitlusklubil esimene kokkusaamine – külla saabunud Eesti Väitlusseltsi liikmed viisid läbi näidisväitluse teemal „Noored peaksid osalema kohustuslikus korras noorteorganisatsioonide töös“. Meie osa ürituse korraldamisel polnud raske, kuigi vaeva tuli näha, et kõik laabuks. õte luua SKA väitlusklubi tekkis tegelikult õppeaasta algul, kui ühes vangistusõiguse loengus läks tuliseks vaidluseks ja märkasin, et kaaskadetid loopisid erinevaid mõtteid ja arvamusi neile meedias ette söödetud info põhjal, ilma et nad ise oleksid ennast teemaga kurssi viinud. Kui pärast
M
R
ahvusvahelise projektinädala raames viibisid kolm 3. kursuse kadetti 19.–23. jaanuarini Saksamaal Rheinland Pflazi politseikoolis.
T
ervele nädalale oli planeeritud erinevaid harivaid ja huvitavaid tegevusi. Meie kolm kadetti paigutati eri töörühmadesse, kus me saime infot teiste riikide politseisüsteemide ja -koolide kohta. Meie omakorda tutvustasime teistele meie Politsei- ja Piirivalveametit ning Politsei- ja Piirivalvekolledžit.
Politseikadetid Saksamaal Loomulikult ei puudunud projektinädalast ka kultuur ja sport. Meid viidi Moseli jõe ääres asuvasse Cochemi veinilinna, külastasime kohalikku lossi ja järgmisel päeval suundusime Euroopa vanimasse linna Trieri. Vabatahtlikele korraldati sulgpalli- ja jalgpalliturniir – meist moodustati segameeskonnad, et me omavahel veelgi enam sõbruneks. Enne lahkumist jagasime teistele meie akadeemia meeneid ja ütle-
millega siis täpsemalt tegu on. Tundub, et kõigil jätkus huvi ka avaliku esinemisega tutvumiseks, sest 4. veebruaril pidasime klubi teise kokkusaamise, seekord majast väljas. Justiitsministeeriumi suures nõupidamiste saalis jagas meile oma kogemusi avalikust esinemisest justiitskolledži õppejõud Erik Rüütel. Täpsemalt rääkis ta personaalsest kokkupuutest esinemisega, oma teest avaliku kõnepidamise ja esinemiseni, lisaks jagas tähelepanekuid, kuidas oma hirmudega harjuda ning miks ei peaks neist täielikult lahti saama, vaid neid endale lihtsalt teadvustada ja koos nendega edasi elada. Kohalkäinute tagasisidest võin välja tuua, et teemad olnud huvitavad ja kõneleja isikliku kogemuse jagamine andis õhtule veel mõnusama õhkkonna kui osati arvata.
sime oma uutele rahvusvahelistele tutvustele jällenägemiseni. Projektinädalas osalesid kadetid teistestki Euroopa riikidest: Soomest, Hollandist, Leedust, Poolast, Prantsusmaalt, Luksemburgist, Inglismaalt, Rumeeniast ja Hispaaniast. Nädala ametlik töökeel oli inglise keel. Pildil on selle suure hulga võõrustajate seas ka 3 meie PPK kadetti. Leidke nad üles!
Hannes Lember ja Kristjan Repp, PtS122
loengut selgus, et SKAs pole väitlusklubi olemas, siis alustasime sellise klubi loomist. Et seda kuidagi hooletult üle jala mitte teha, panime kokku algatusrühma ja tegime korraliku analüüsi, milles tõime välja eri vaatenurgad, millist kasu saab sellest kadett ja millist kolledž ning SKA üldiselt. Kuna toetus kadettide, kolledži ja ka õppeosakonna arendusjuhi poolt oli tugev ning toetajaks saime ka Eesti Väitlusseltsi, siis 28. jaanuari õhtul leidiski aset näidisväitlus, kus kohal oli üle 30 kuulaja. Kuna üritus oli uudne, siis reklaami tegemine oli ilmselt natuke jõulisem kui SKA tavakohaste ürituste puhul. Kasutatud sai kõike „tavalistki“ nagu Facebookis ürituse, plakatite ja meili teel info jagamist, aga põhirõhk oli pigem ikka suulisel kutsel ja inimestele seletamisel,
RAJALEIDJA
• Väärtused, oskused, motivatsioon – uued mõtted kadettide karjääriseljakotti • Inger Pürjema ja Maria Palts, teie koostööpartnerid Põhja-Eesti Rajaleidja keskusest
21.
jaanuaril peeti PõhjaEesti Rajaleidja keskuses karjääriseminar akadeemia PPK 1. kursuse PtS140 kadettidele. Koostöös kõrgkoolidega valmistasid karjäärispetsialistid ette 3 töötuba noorte jaoks olulistel teemadel: 1. motivatsioon ja ajaplaneerimine, 2. väärtused, mida oluliseks pean ja 3. oskused, mis aitavad mul toime tulla tulevases töökohas. otivatsiooni ja ajaplaneerimise töötoas mõtisklesid kadetid muu hulgas selle üle, kui suure osa nende ajast hõivavad õppimist asendavad tegevused, nt sotsiaalmeedia. Igapäevategevuste korral-
M
damisel pidasid kadetid üheks olulisemaks ajaplaneerimise oskust ja arvasid, et see teema vajab rohkem tähelepanu ja pikemat mõttevahetust. Seljakotimängus loobusid kadetid sammhaaval väärtustest, kuni alles jäi neile kõige olulisem. Peale selle jagasid nad oma kursusekaaslastega seda, mida nad igaühes enim hindavad. Veel arutlesid tudengid selle üle, kuidas mõjutavad noore tulevast tööd need oskused, mis neil juba olemas on, ja kaardistasid oskused, mida on vaja veel arendada. Selgus, et politseikadetid peavad kõige olulisemaks suhtlemis- ja koostööoskust ning said end proovile panna kohapeal situatsiooniülesande lahendamisel. (Järg 4. lk)
Verbis aut Re
4
Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise uus juhend Shvea Järvet, sisejulgeoleku instituudi lektor, juhendi uuendamise töörühma juht Tiina Karu, õppeosakonna juhataja, juhendi uuendamise töörühma liige lates 1. märtsist 2015 kehtib akadeemias üliõpilastööde koostamise ja vormistamise uus juhend. Selle uuendamine algas juba mullu augustis, mil teadus- ja arendusprorektor Ramon Loik moodustas vastava töörühma. Uuendamise põhjuseks oli vajadus muuta juhend kasutajasõbralikumaks, kaasaegsemaks ja ühtlustada eri kolledžite praktikaid.
A
T
öörühm lähtus juhendi koostamisel neljast läbivast põhimõttest: kaasamine. Töörühma liikmed kohtusid enne juhendi uuendamist kõikide kolledžitega ja ka vilistlaste esindajatega. Kohtumiste käigus kaardistati juhendiga seotud probleemid, ettepanekud ja ootused. Juhendi koostamise protsessis saatsime selle tööversioone kolledžitele ja tudengitele lugemiseks ning ettepanekute esitamiseks; kasutajasõbralikkus. Juhendit uuendades pidas töörühm silmas, et see oleks selge ja arusaadava ülesehitusega nii õppijatele kui õppejõududele ning juhendajatele. Struktuurist on võimalik leida täpselt ja kiirelt üles kõik, mis puudutab lõputööd, alustades kava koostamisest ja lõpetades lõputöö vormistamisega. Juhend on vormistatud ja küljendatud samuti seal kirjas olevate nõuete järgi, nii et ka juhend ise saab olla tervikuna eeskujuks üliõpilastööd koostades; interaktiivusus. Juhendis on lingid kõikidele teemaga seotud regulatsioonidele, dokumentidele ja veebimaterjalidele, et kõik vajalik oleks ühest kohast leitav. Töörühma liikmed on valmis vajadusel lisaks koostama täiendavaid elektroonilisi õpiobjekte ning interaktiivseid materjale õppurite, õppejõudude ja juhendajate toetamiseks; ühtlustamine. Üks eesmärke oli leida kompromiss ja ühtlustada akadeemia eri kolledžite ja instituudi praktikaid. Akadeemia pole nii suur kõrgkool, et igas kolledžis peaks olema erinev juhend ja lähenemine. Ühtlustamine võimaldab senisest paremini kaasata kolledžite ja üksuste töötajaid lõpu- ja magistritööde juhendajateks ning toetab rakenduskõrgharidusõppe lõpetajate edasiõppimist sisejulgeoleku magistriõppes.
Juhendi peamised muudatused Üks suuremaid muudatusi uues juhendis on viitamissüsteem. Alates 1. märtsist on kasutusel tekstisisene Harvardi viitamissüsteem, õigusteaduslike tööde puhul on lubatud kasutada ka joonealust viitamist. Juhendis on toodud konkreetseid näiteid, kuidas eri allikatele ja materjalidele õigesti viidata ning ka juhiseid, kuidas Word programmi abil viitamist lihtsustada ja vigu vältida. SMITi abil on üliõpilasel võimalik Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 rein.vaher@sisekaitse.ee
isiklikku arvutisse tasuta laadida kõige uuem Office’i versioon, mis viitamist igakülgselt abistab. Uudsena on juhendis esitatud lõpu- ja magistritöö protsessi osapoolte (üliõpilane, juhendaja, retsensent, kaitsmiskomisjon, kolledž) vastutus ja rollid. Sisendiks sellele oli üliõpilaste tagasiside lõputöö protsessile ning juhendajate seminarid ja infotunnid, kust selgus, et ootused üksteisele ning vastutuse jagamine on kohati hägus ja tekitanud arusaamatusi. Lõputöö protsessi toetamiseks on juhendis kirjas selgeid näiteid lõpu- ja magistritööde kavade, laiendatud kavade ja teooriaosa kirjutamise kohta. Lisaks on olemas lõpu- ja magistritöö koostamise soovitav ajakava, et tööd ei kuhjuks ning valmiksid õigeks ajaks. Üliõpilastööde mahtude osas on lisaks lehekülgede arvule esitatud ka tähemärkide arv ja uudsena võivad sel kevadel lõpetajad printida töö välja mõlemal paberipoolel. Oluline on ka eetiliste aspektide esitamine juhendis, nii loomevarguse kui inimestega tehtavate uuringute spetsiifika osas. Täpsemalt on juhendis puudutatud piiratud juurdepääsuga teavet sisaldavaid töid nii koostamise, vormistamise kui kaitsmise osas. Õppeaasta keskel juhendi kinnitamine oli eelkõige lõpukursuste üliõpilaste huvides, kuna see toetab lõputöö kirjutamist paremini ning muudetud viitamissüsteem on arusaadavam ja abistavaid tehnilisi lahendusi arvestav. Juhendi tutvustus ja praktiline Harvard viitamissüsteemi koolitus on juba peetud või lähiajal ees kõikides kolledžites ja instituudis. Lisaks on toetusmaterjalina valminud viitamise kohta õpiobjekt, mis on leitav aadressil http://www.sisekaitse.ee/ HarvardStyle. Õpiobjekti eeliseks on operatiivne uuendamise võimalus, et seda vajadusel pidevalt uuendada ja kaasajastada ning illustreerida toetavate tugimaterjalide, fotode ja ekraanisalvestusvideotega. Juhend ise on leitav akadeemia kodulehel õppetöö juhenddokumentide rubriigis, samuti tudengija siseveebis. Suur aitäh kõikidele töörühma liikmetele, kolledžitele, kadettidele ja akadeemia üksustele hea sisendi andmise eest. Loodame, et juhend on praktiline abimees nii üliõpilastele, lõputööde juhendajatele kui õppejõududele. Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
VEEBRUAR 2015
97 aastat isamaad
(Algus 1. lk) husetundlikkusega on end näidanud tulevase võimeka vanglateenistuse ametnikuna. Politsei- ja Piirivalveameti stipendiumikomisjoni otsuse kohaselt makstakse eristipendiumi kõrgharidusõppe 3. kursuse kadetile Airika-Helle Kriisale ja korrakaitsepolitsei eriala 3. kursuse kadetile Laura-Lisett Lepale. Airika-Helle Kriisa keskmine õppehinne on 4,88 ja edasijõudmine koolis suurepärane. Õppejõudude sõnul paistab ta silma kohusetunde, sõbraliku suhtumise ja arenguvõime poolest. Tunnis esitab ta asjakohaseid küsimusi ja pakub neile ka lahendusi. LauraLisett Leppa iseloomustavad õppejõud kohusetundliku, kohanemisvõimelise ja tööka tudengina. Kursusekaaslaste sõnul on LauraLisett alati abivalmis ja positiivne ning rahuliku meelega, kes vabal ajal tegeleb fotograafia ja ratsaspordiga, kuid oma parimad tulemused on viimaseil aastail saavutanud jõutõstmises. PPA stipendiumikomisjon otsustas määrata eristipendiumi ka piirivalve algkursuslastele Lenne Vaherile ja Tom Ilissonile. Lenne Vaheri keskmine hinne on 4,38. Ta on üks aktiivsemaid nii tundides kui väljaspool kooli. Lenne tegeles aktiivselt abipolitseinikuna juba enne õppimisele asumist, sestap on tal laialdasem üle-
vaade oma tulevasest tööst. Tom Ilisoni keskmine hinne on 4,46. Ta on rühmavanem, kes oma autoriteedi on saavutanud abivalmiduse, hea huumorimeele ja meeskonna juhtimise oskusega. Ta on hea suhtleja, kes on ka rühmakaaslasi osanud kaasata väljaspool õpiaega ühiselt sportima. Päästeameti stipendiumikomisjoni otsusega määrati Hans Maide nimeline eristipendium päästekolledži kadetile Sven Koovitile ja stipendium Jan Trakmannile. Sven Koovitit, kelle hinne on 4,79, iseloomustavad rühmakaaslased noormehena, kes taotleb alati ja kõiges võimaluste piires maksimumi. Ta on põhjalik ja järjekindel, isegi pedantne. Tugeva enesedistsipliini ja keskendumisvõimega oskab ta kiiresti eristada olulist ebaolulisest ning on kaaslastele eeskuju ja abiline õppetöös. Jan Trakmann on alati motiveeritud ja töökas, suhtub ülesannetesse analüüsivalt, leides võimalusel uusi lähenemisi. Jan on end näidanud võimeka päästeteenistujana, kel ei jää puudu otsusekindlusest ja meeskonnatöö tunnetusest. Siinkohal tuleks meenutada, kes oli Hugo Maide? Ta oli Eesti esimene eriharidusega tuletõrjetöötaja, Tallinna kunagise kutselise tuletõrjekomando ülem ning hinnatud tehniline nõuandja ja lektor. Maksu- ja Tolliameti stipendiumikomisjon otsustas sel aastal esi-
SPORT
lejad Triinu Laos, Elmar Nurmela, Marek Link, Andres Kutser, Tarmo Orav, Maiko Martsik, Kalmer Krimses, Rein Mõnnakmäe, Karin Liivaleht ja Jaan Käos. Sealjuures võtsid paljud meie inimestest korraga osa mitmest alast. On hea meel, et uus spordiaasta niivõrd edukalt on alanud ja loodame, et ka jätkub! Epp Jalakas, Veiko Ristissaar
13 ja 3
Eesti Akadeemiline Spordiliit korraldas kõrgkoolide õppejõududele ja töötajatele Pärnu spordihallis juba 13. korda võistluse, kus meie akadeemia saavutas kokkuvõttes suurepärase 3. koha. Ettepoole mahtusid Tallinna Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Kavas olid võistlused korvja võrkpallis, males, lauatennises, sõudeergomeetritel ja korvpalli vabavisetes. Auhinnalistele kohtadele tulid meie töötajatest Veiko Ristissaar – esikoht lauatennises, Epp Jalakas – 2. koht ergomeetrisõudmises ja 3. koht males, Enn Kooskora – 2. koht 45+ vanuses ergomeetrisõudmises ja Jaan Tross – 3. koht 45+ vanuses ergomeetrisõudmises. 3. koha sai ka põhiliselt väikemaarjalastest koosnenud korvpallimeeskond – Reimo Luht, Mikko Virkala, Ando Vainjärv, Marko Evert, Jaak Kirsipuu, Ander Engaste, Jürgen Proosväli, Mait Soolepp, Jaan Tross. Väärt panusega aitasid kokkuvõttes kõrge koha saavutamisele kaasa ka meie ülejäänud võist-
L Ü H I D A LT Jaanuaris tehti kokkuvõtteid 4 kuud väldanud SKA kilomeetrite kogumise kampaaniast Endomondo keskkonnas. 56 liitunut märkisid selle aja vältel kokku enda sportimismahuks üle 16 000 kilomeetri. Kõige rohkem liikumiskilomeetreid (3392) läbis SKA nõunikuna tegutsenud Raivo Küüt. Kampaaniat toetasid auhindadega EOK, Maiasmokk ja SKA spordiklubi. *** 24. jaanuaril võitis akadeemia naiskond Marite Einland, Helen Sepp (mõlemad PPK), Renne Merilo (PÄK), Egle Sapas (JK) Alfa 2015 sisesõudmise võistlustel kõrgkoolide ja kaitseväe klassis esikoha. Meeskond koosseisus Jakob Kazakov (PPK), Denis Duškin (PÄK), Karl-Hindrek Kask ja Toomas Kaljumaa (mõlemad JK) sai
mest korda anda eristipendiumi kahele kolledži esitatud kandidaadile – Kätlin Teedlale ja Katrin Vassarile. Kätlin Teedla keskmine hinne on 4,72. Peale hea õppimise paistab ta silma tegevusaktiivsusega: ta on kadettide esindaja akadeemia nõukogus, kuulub teist aastat järjest ÜEsse, olles tänavu ÜE aseesimees. Ta kuulub ka „Verbis aut Re“ toimetuskolleegiumi ja seisab hea selle eest, et ajalehe tudengilehekülg saaks asjalik ja sisukas. Kätlin on esindanud finantskolledžit messidel ja konverentsidel, aidanud korraldada akadeemia üritusi. Talle on oluline pidev enesetäien-
damine ja uute kogemuste saamine. Katrin Vassar on sõbralik, õpihimuline ja aktiivne tudeng, kelle eesmärk on lõpetada SKA cum laude. Ta esindab meie kadette Eesti Üliõpilaskondade Liidus ja Tallina Ülikoolide Ümarlauas ning oma kaaskadette finantskolledži nõukogus. Teisest semestrist alates on Katrin tegelenud välistudengite tuutorlusega, aidates külalistel tutvuda Eesti kultuurieluga ja kohaneda tudengieluga akadeemias. Aktuse lõppedes maiustati kodumaa sünnipäeva tordiga. (Rein Vaher, VaR)
Maarja Ojassalu karikatuur
oma võistluskategoorias 2. koha. *** 6. veebruaril autasustati Käärikul politsei paremaid sportlasi. 2014. a naissportlaseks valiti PPK kadett Kelly Nevolihhin ja sportliku visaduse tiitli sai seekord aastaid edukalt politseispordis kaasa löönud PPK korrakaitse õppetooli lektor Andres Kutser. *** PÄKi lahtisel ergomeetrivõistlusel sai meestest nii 3 km sõudmises kui 6 km rattasõidus parima aja PÄKi kadett Denis Duškin (ajad vastavalt 10.34,1 ja 8.16,3), koondarvestuses järgnesid Lauri Lehtla ja Tarvo Albri (mõlemad JK). Naistest võitis mõlemad alad PPK süüteomenetluse õppetooli dotsent Annika Lall (3 km sõudeergomeetril 11.23,4 ja 6 km wattbike’il 9.42,0), järgnesid SK juhataja Epp Jalakas ja Marite Einland (PPK). *** Pirita kunstlumel 10. veebruaril peetud akadeemia suusatamise meistrivõistlustel tuli võistkondlikult esimeseks finantskolledž. Naistest sai meistritiitli Sandra Schmidt (FK), järgnesid Stina Kraam (PPK) ja Agnes Aguraiuja (FK). Meeste esikolmik oli: Martin Nassar, Raiko Raag (mõlemad FK) ja Alar Just (Tuleohutuse ja inseneriainete õppetooli dotsent).
RAJALEIDJA (Algus 3. lk) Kõige parema ülevaate sellest kokkusaamisest annab kadettide tagasiside: „Külaskäik Rajaleidja keskusesse oli tore, aga võinuks pikemalt kesta! Kõigest paari tunniga sai õppimiseks ja üldse edaspidiseks juurde palju motivatsiooni ja jõudu, saime palju naerda, õppisime üksteist paremini tundma, saime sõpradega suhelda ja uusi teadmisi enda kohta.“ „Töötoad aitavad huvitavas vormis ehk läbi huumori, koostöö ja individuaalse mõtisklemise esile tuua isiksuse peidetud küljed. Sellises stiilis nõustamine võiks kesta kauem, mis annaks võimaluse teemadega süvitsi minna.“ „Rajaleidja töötajad olid positiivselt meelestatud, väga abivalmid ja professionaalsed.“ Seega võime kummutada müüdi, et Rajaleidja keskuste tegevus on suunatud ainult üldhariduskoolide õppuritele. Soovitame kõrgkoolidel teha koostööd Rajaleidja keskustega, et õppijad saaksid kasutada vajadus- ja teemapõhiseid nõustamisvõimalusi, mida keskused pakuvad ka neile, kelle karjäärivalik on juba tehtud.
SÜNDMUSI MÄRTSIS 2.03 – puitehitiste tuleohutuse töögrupi koosolek. 3.03 – sisejulgeolekupäev Tabasalu ühisgümnaasiumis. 3.03 – SKA saalijalgpalli MV Murastes. 4.03 – semestri spordistipendiumile kandideerimise tähtaeg. 5.03 – keelekeskuse 4. rahvusvaheline konverents. 5.–6.03 külastavad päästekolledžit Riia Tehnikaülikooli 2 õppejõudu. 6.–7.03 – infomess „Noor Meister“ Tallinnas.
Abiks lõputöö kirjutajale • Teadustöö metodoloogia alased raamatud, kohaviit 001. • Litsentsandmebaasid: raamatukogu > e-raamatukogu > e-andmekogud. • Personaalne abi info otsimisel: raamatukogu > infoteenindus > infootsingu teenus.
Kodulehekülg www.sisekaitse.ee Facebook (SKA lehekülg) www.facebook.com/sisekaitse Facebook (SKA sisseastumine) www.facebook.com/sisekaitseakadeemia
10.03 – SKA Fitness Five võistlus Kase tn saalis. 11.–12.03 – infomess „Orientiir“ Narvas. 13.03 – emakeelepäev. 17.03 – SKA ujumise MV Pirita TOPi ujulas. 18.–19.03 – tudengivarjupäevad kolledžites. 19.03 – avatud uste päev. 20.03 – päästevaldkonna kutsekomisjoni koosolek. MEIE JUUBILARE 5. märtsil saab haldustalituse pesukorraldaja Sirje Lippasaar 50- ja 29. märtsil haldustalituse koristaja Marika Monso 65aastaseks. TÖÖJUUBILARE 15 aastat tööd SKAs saab lektor Heli Kesklaasil täis 1. märtsil. 10 tööaastat täitub kokal Kai Hausil 5. märtsil. 5 aastat tööd SKAs täitub köögitöölisel Irena Krasjukil 9. märtsil ja kvaliteedijuht Sigrit Lillestel 30. märtsil. YouTube www.youtube.com/sisekaitseakadeemia Twitter www.twitter.com/sisekaitse www.facebook.com/skavilistlaskogu
Trükk: AS Spin Press Regati pst. 1 www.spinpress.ee