SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
Nr 2 (214) 24. veebruar – kodumaa sünnipäev – on meile aasta kõige tähtsam päev. Akadeemiapere tähistas riigi sünnipäeva paar päeva varem, 22. veebruaril peahoone vestibüülis. Piduliku sündmuse alguseni jäänud ajal rihtis justiitskolledži tasemeõppe vanemspetsialist Hannes Liivak külaliste ootele rivistunud kadettide niigi sirge rivi veel sirgemaks. Võõrustajate, külaliste, ministrite, ametite juhtide jt ette astus akadeemia naisansambel – kõlas Eesti riigihümn. Tänavust aktus juhtinud justiitskolledži 2. kursuse tudeng Ivo Kitsing andis tervituskõneks sõna teadus- ja arendusprorektorile Ramon Loigile. Ta rääkis hariduse, seejuures parima hariduse, mida meie akadeemia kahtlemata annab, tähtsusest, rõhutas, et eestlased on hariduseusku rahvas, kes investeerib haridusse ja teadusesse ning et akadeemia on 20 tegutsemisaastaga andnud ühiskonnale pea 3000 professionaalset riigiteenistujat, kes kannavad endas akadeemia motot – Verbis aut re ehk sõna ja teoga teenida Eesti riiklust ning tagada ühiskonna turvalisus. Siseminister Ken-Marti Vaher rõhutas oma tervituskõnes, et Eesti rahvuslik julgeolek algab meist endist. Meie vabadus kujundada meile meelepärast riiki tähendab nii võimalusi kui vastutust ja ka kohustusi, et vabadus püsiks. Ta keskendus oma kõnes turvalisuse-
ISAMAA SÜNNIPÄEV – ülevad tunded, ülimad tunnustused le ja igaühe vastutuse määrale selle tagamisel. “Turvalisus, mida riik inimestele pakub, peab olema tegelik ja mitte näiline ning selle tõelise turvalisuse tagamise nimel tegutsevad igapäevaselt kõik sisejulgeoleku töötajad. /.../ Toimiva ja turvalisust mitte ainult tarbiva, vaid seda taasloova riigi oluline osa on korralik koolitussüsteem.” Minister tundis head meelt, et peagi 20. aastapäeva tähistavast SKAst on saanud kõrge tasemega sisejulgeolekualane õppe-, teadus- ja arenduskeskus, mis annab riigiteenistusele võimekaid, hea haridusega ja eriala hästi tundvaid spetsialiste. Justiitsminister Kristen Michal mõtiskles oma sõnavõtus hea rakenduskõrghariduse teemal, eelkõige justiitskolledži lõpetajate oskuste üle hinnata kinnipeetavatega seotud riske ja rakendada vahendeid, mille abil neid seaduskuulekale teele suunata. Just selliste oskuste arendamisega meie kolledž tegelebki. “Vanglateenistuses hinnatakse tudengeid selle järgi, kui head on nad pärast kooli lõpetamist oma igapäevatööl, st kas valvur on omandanud õiged töömeetodid, et tagada julgeolek vanglas ja kas kontaktisik oskab hinnata, millised tege-
vused aitavad vangil edaspidi kuritegudest hoiduda.” Kui praegu on 55% vanglatöötajatest eriharidusega, mis saadud meie akadeemiast, siis minister nentis vajadust, et korrektsiooni ja juhtimisalast täiendõpet saaksid ka need, kes eriharidusega vanglaametnikke juhivad, st keskastmejuhid. Selleks tuleb edendada magistriõpet. Nii laiendaksime ka võimalusi, et vangla-, politsei- ja päästeteenistuse töötajad saaksid roteeruda ühest süsteemist teise. “See mõte kannab ka endas vaimu, et sisejulgeolek on terviklik ning inimestel on võimalus suuremas valdkonnas areneda ja end uutes kohtades proovile panna.” Aktusejuht palus lavale siseministri Ken-Marti Vaheri ja luges ette käskkirja, millega minister andis tänukirja ja hinnalise kingituse personaliosakonna juhatajale Elina Orumaale ja Ramon Loigile ning tänukirja päästekooli päästekorralduse õppetooli juhatajalekutseõpetajale Ülle Jõessarile, vanemraamatukoguhoidjale Eveliis Jeedasele ja rahandusosakonna juhatajale Ly Sarile. Lavale kutsuti Siseministeeriumi määratava kunagise siseministri ja Eesti politsei rajaja Kaarel
Eenpalu nimelise eristipendiumi nominendid: Maarja-Liisa Peetris finants-, Laura Nõmmsalu justiits-, Ander Russak politsei- ja piirivalve- ning Andres Sulg päästekolledžist. Ministri käskkirjaga määrati eristipendium silmapaistvate tulemuste eest õppetöös ja õppevälises tegevuses justiitskolledži 3. kursuse üliõpilasele Laura Nõmmsalule. Heade tulemuste eest õpinguis avaldati teistele nominentidele tunnustust. Justiitsministeeriumi asekantsler, vanglateenistuse juht Priit Kama andis ministeeriumi stipendiumikomisjoni määratud õppetoetuse 3. kursuse tudengile Heleli Saulepile ja vanglaametniku eriala õpilasele Hendrik Jaanrele. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt andis oma ameti stipendiumi päevaõppe 3. kursuse tudengile Roland Heinsoole, 2. kursuse kaugõppijale Tõnu Orole ja kutseõppurile Risto Uukivile. Päästeameti peadirektor Kalev Timberg edastas Eesti esimese eriharidusega tuletõrjetöötaja, kunagise Tallinna kutselise tuletõr-
VEEBRUAR 2012
jekomando ülema, hinnatud tehnilise nõuandja ja lektori Hans Maide nimelise eristipendiumi 3. kursuse üliõpilasele Andres Sulele ja Reno Veinbergile. Viimast tunnustati küll varasema edu eest kutseõppes, kuid edasipüüdliku õppurina on ta praeguseks üle läinud kõrgharidusõppesse. Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe kasutas võimalust anda oma ameti õppetoetus finantskolledži 3. kursuse tudengile Maris Tampile. Edukusstipendiumi sai ka sisejulgeoleku magistriõppe 1. kursuse üliõpilane Signe Sulbi, keda tunnustas Ramon Loik. Kohalviibinuile pakkus muusikalist meelelahutust akadeemia naisansambel dirigendi Tõnu Kangroni juhatusel. Aktuse lõppedes said meie kodumaa sünnipäevatorti maitsta ka akadeemias praegu täiendõppel viibivad välistudengid Poolast, Ungarist ja Tšehhist. Nende positiivset arvamust ja head muljet äsjanähtust-kuuldust, oma õpinguist Tallinnas ja meie riigist kinnitas allakirjutanule Brno Kaitseülikooli 2. kursuse maastikuluure tudeng Michal Lastovka. Rein Vaher (VaR)
Eesti Vabariigi riigihümni laulavad (esireas) akadeemia teadus- ja arendusprorektorist Ramon Loigist paremale justiitsminister Kristen Michal, siseminister Ken-Marti Vaher, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe ja Päästeameti peadirektor Kalev Timberg.
Kaarel Eenpalu eristipendiumi pälvis tänavu akadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees, justiitskolledži 3. kursuse tudeng Laura Nõmmsalu.
Muusikalisi vahepalu esitas naisansambel Tõnu Kangroni juhatusel.
SÜNDMUSI MÄRTSIS • 2.03 – SKA talvepäev Väike-Maarja lumistel nõlvadel. Enne suusa-, kelgu- ja saanisõite, uisutamist jm talvetrikke korraldatakse osalejaile õppeväljakul tunniajane koolitus teemal “Tulekahju kustutamine käepäraste vahenditega”. • 5.03 – kevadsemestri spordistipendiumile kandideerimise tähtaeg. • 5.–8.03 – Frontexi õppejõudude vahetusprogrammi 2012. a tegevuste planeerimise avakoosolek Murastes. • 5.–9.03 – Nordplus programmi raames on Läti Vabariigi piirivalvekolledži 3 õppejõudu Murastes ja Paikusel. Paikusel vaatlevad nad tunde ning viivad ka läbi relvaõppe ja kehalise ettevalmistuse tunde. • 6.03 – päästekolledži õppekava seminar, milles osalevad ka Päästeameti esindajad. Seminari eesmärk on koostada päästeteenistuse õppekava uus struktuur. • 7.03 kl 12 on akadeemia Bkorpuse fuajees Kase tänava töötajate ühispildistamine. • 8.03 – Väike-Maarja päästekooli päästeteenistuja eriala RS090 õpprühma kadetid ristivad päästja eriala TP31 rebased täieõiguslikeks õppuriteks. • 8.03 kl 13 algavad Väike-Maarjas SKA meistrivõistlused võrkpallis. Enne võrkpallivõistlusi algab samas kl 10.30 Mister Aeroobika valimine.
• 9. ja 10.03 on SKA esindajad infomessil „Orientiir 2012“ Narvas. • 11.03 kl 11–16 korraldab akadeemia Tallinna lauluväljakul koostöös Eesti Politsei naisühenduse ja naiskodukaitsjatega heategevusliku koguperepäeva „Naistelt Naistele“. Põnevat tegevust jätkub igale pereliikmele! • 13.–14.03 viib Marek Link Murastes läbi koolituse “Projektijuhtimine“. • 15.03 – keelekeskuse konverents “Innovative Methods for Teaching Languages”. • 19.–21.03 – E. Nurmela osaleb CEPOLi kontaktisikute korralisel koosolekul Bramshillis. • 20.03 kl 17–19 – SKA meistrivõistlused ujumises Pirita TOPis. • 20. ja 21.03 – tudengivarjupäevad. • 21.03 – finantskolledži nõukogu. • 22.03 – avatud uste päev. • 28.03 – haldusmenetluse sisekoolitus, koolitab jurist Sirje Asu. • 29.–30.03 – Tabasalu ühisgümnaasiumi õpilaste kutsealase eelkoolituse laager Murastes. • 31.03 - Eesti üliõpilaste suvemängudele soodushinnaga registreerumise tähtaeg (vt. www.suvemängud.ee)
REKTORI VEERG
Lauri Tabur, rektor
AKADEEMIA 20. AASTAPÄEVALE VASTU MINNES Tõenäoliselt pole me majas inimest, kes ei teaks, et Sisekaitseakadeemia läbis eelmise aasta jooksul esimese Eesti kõrgkoolina rahvusvahelise institutsionaalse akrediteerimise protsessi. Oleme tänaseks küll teinud kõik, mis meie võimuses, et me akadeemia oleks ka rahvusvaheliste hindajate silmis hästi hoitud kool, kuid juubeliaastale omast ärevust jätkub meil kindlasti veel päris mitmeks lähinädalaks. Et saaksime aimu sellest, milline arvamus kujunes meie hindajatel meie tegemistest, saatis Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur veebruari alguses meile lugemiseks institutsionaalse akrediteerimise ekspertide esialgse arvamuse asjade kohta akadeemias. Usun, et juba see dokument annab meile juubeliaastaks hea sisendi näitamaks, et oleme rakenduskõrghariduse maastikul jätkuvalt tipptegijad, jäämata mitmes kategoorias alla ka ülikoolidele. Kuid ka arenevale noorele organisatsioonile omast arenguruumi on meil kindlasti veel üksjagu. 29 leheküljele koondatud ingliskeelses analüüsis saab kõige enam kiita meie akadeemia juhtimiskorraldus ja juhtimissüsteem, mida hinnatakse isegi maksimaalses „tunnustust väärivas“ kategoorias, rõhutades eriliselt meie erinevaid tagasiside ja hindamissüsteemide toimimisi ning majandussurutisest tingitud kärbete järgset kiiret taastumist kõigis me põhitegevusis. Hindajatele meeldis ka see, et erinevalt sarnastest klassikalistest organisatsioonidest me tegelikult kuulame ja arvestame lisaks töötajatele ka tudengite arvamust selle kohta, milline on õppejõudude kvaliteet ja üldine elukorraldus akadeemias. Meie õppetöö ja -korraldus saab samuti ekspertidelt ainult häid kommentaare: eriliselt märgiti ära meie kadettide pühendumus, õppekavade/õppeprotsessi pidev kvaliteedijärelevalve ja meie avatus dialoogiks kõigi partneritega. Teadus- ja arendustegevuse alamkategoorias leidis positiivsena esiletoomist meie toetus personali akadeemilistele püüdlustele omandada akadeemilist kraadi ja akadeemilisust toetavad sotsiaalsed üritused (nt doktorikoda), mis loovad kõrgkooli toimimiseks vajalikku õhustikku. (Järg 4. lk)
2
Verbis aut Re
Psühholoogiline nõustamine Juba mitmes Eesti suuremas kõrgkoolis on õppijaid nõustamas nii psühholoogid kui ka karjäärinõustajad. Esimesena loodi psühholoogi ametikoht Tartu Ülikoolis 2003. aastal. Praeguseks on seda eeskuju järginud Eesti Maaülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Tervishoiukõrgkool ja Eesti Kunstiakadeemia. Eelmisest sügisest peale pakub ka Sisekaitseakadeemia oma õppuritele psühholoogilise nõustamise teenust. Psühholoog Ivi Niinep on TÜ ja TLÜ tudengeid nõustanud alates 2004. aastast, seega on ta praegu üks pikima kogemusega üliõpilaspsühholooge, kes nõustab ka SKA tudengeid. 1 küsimus Ivi Niinepile: kas ja kui palju oled kohanud tudengite hulgas valehäbi või piinlikkust psühholoogi poole pöördumisel? Millest võib see tingitud olla? Ivi Niinep: „Pigem olen kohanud kõhklusi ja ebakindlust. Eriti esimesel kohtumisel, kui tulijal puudub varasem kogemus kohtumisest psühholoogiga. Eestlastel on üsna raske minna kellegi juurde oma muret kurtma. Oma rolli mängib ka uskumus, et psühholoogi juures käivad vaid nõrgad inimesed. Tegelikult võiks öelda, et need, kes julgevad oma tunnete ja probleemidega silmitsi seista ning lähevad professionaaliga võimalike lahenduste üle arutlema, on just tugevad ja oma elu eest vastutust võtvad inimesed. Kahjuks kiputakse mõnikord enam lähtuma põhimõttest: parem teada ja tuntud vana, mis sellest, et ebamugav, kui tundmatu ning muutumist nõudev uus. Mark Twain on öelnud: „Julgus on vastuhakk hirmule, hirmu valitsemine, mitte hirmu puudumine.“ Veel üks levinud müüte on, et nõustamine on ainult väga tõsiste emotsionaalsete probleemidega inimeste jaoks. Psühholoogi juures käimist võiks võrrelda perearsti külastamisega – te ei külasta ju oma arsti ainult siis, kui teil on infarkt, ka
Ivi Niinep
bronhiidi puhul on arsti külastamisest abi. Kui probleeme kantakse kaasas kaua, on ka psühholoogil raskem aidata. Peamiselt noorte täiskasvanute nõustamisega kokku puutuva psühholoogina olen ise kogenud, et praegused noored tulevad juba palju julgemalt oma muredest rääkima ja selle üle võib tunda vaid siirast heameelt.“ Nõustamine võib aidata: • teha kindlaks negatiivseid või ebaloogilisi mõttemustreid, mis toetavad lootusetuse või abituse tunnet, ning arendada positiivsemat maailmavaadet, • avastada õpitud mõtteid ja käitumisviise, mis tekitavad või hoiavad alal probleeme, • avastada sinu tugevaid külgi ja seda, kuidas neid enda arengu huvides kasutada, • saavutada uuesti kontrolli oma elu üle ja anda tagasi elurõõmu. Nõustamine on aktiivne protsess, kus pakutakse mõistmist, julgustatakse klienti end vabalt väljendama ning võimaldatakse tal läbi vestluse näha oma probleeme senisest erinevatest vaatenurkadest. Maailma muutmist saame alustada vaid iseendast, oma mõtetest ja hoiakutest! Info psühholoogilise nõustamise kohta ja nõustamisele registreerumine SKA kodulehel: http://www.sisekaitse.ee/ska/ oppurile/noustamine-2/ või ivi. niinep@gmail.com Kirja pannud Triin Krünberg
Meie mees Brüsselis
Finantskolledži direktor UNO SILBERG on juba alates 2004. aastast tegutsenud Euroopa Liidu Regioonide Komitees (RK), praegu on ta Euroopa Alliansi (EA) fraktsiooni I aseesimees (alates juulist 2012 saab temast esimees). Lennud Brüsselisse ning töised kokkusaamised Euroopa Komisjoni ja teiste ametnikega on juba harjumuspärased. RK 16. veebruari 2012 plenaaristungil esines Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso finantskriisist ajendatud kõnega, millele järgnesid sõnavõtud fraktsioonide esindajailt, sh ka Uno Silbergilt. Oma ettekandes tõi Silberg välja mitmeid kohalike omavalitsuste probleeme, märkides näiteks, et kahjuks pöördub Euroopa Komisjon usalduskriisis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poole eelkõige siis, kui on vaja tagajärgedega toime tulla, aga mitte eelnevalt, kui suuri otsuseid tehakse. Ta soovitas ka, et euroala avaliku sektori finantsdistsipliini ja jätkusuutlikkuse taastamiseks on koostöö liikmesriikide ning kohalike omavalitsustega kindlasti vajalik, samas ei tohiks aga neid liikmesriike, kus nii riigieelarves kui ko-
oska lasteaia lapsed Jaan Poska sünniaastapäeval Poska majas. Oli tore tervitada Jaan Poska lasteaia vanemate rühmade lapsi suure riigimehe sünniaastapäeva eel Poska majas, et rääkida neile Eesti riigi arengust ja Poska osast selles. Lapsed, kes lähevad kas sel või järgmisel sügisel kooli, on äärmiselt vastuvõtlik publik, kellega on huvitav rääkida. Seda enam, et vaadates neid lapsi täna, tuleb samas mõelda, et aastal 2018 osalevad nad parajate teismelistena Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamisel. Ehk hakkame siis enam rääkima meie riigi rajajatest kui riigi isadest. Eesti riigi isad olid isad ka oma lastele. Soovitaks üle lugeda näiteks Elfride Lenderi mälestusi, kus ta kirjutab väga elavalt Konstantin Pätsist kui noorest ja õnnelikust isast. Seega riigiisad tegutsesid alati teadmises, et nii nagu nad pärandavad oma töö ja vara oma lastele, nii pärandavad nad loodava riigi oma lastele ja lastelastele. Nad on meie riigi tulevik. Nad on ideaalis üle pika aja põlvkond, kes saab oma lapsepõlve veeta normaalses keskkonnas, sest neil on olemas isad-emad, vanaisad-vanaemad ja isegi vaarisad-vaaremad. Seetõttu kuuldes lugusid Jaan Poska suurest perest on see ehk mõ-
nelegi lapsele tulevikuks positiivne eeskuju, et omada julgust olla suure pere isa või ema. On tore, et Tallinnas Kunderi tänaval asuvas ajaloolises lasteaiamajas joonistavad lapsed Poska sünnipäevaks portreesid Jaan Poskast.
halikes eelarvetes on juba vajalikke kärpeid tehtud, karistada võimalike uute meetmete kasutuselevõtuga. Kriisi tagajärgede likvideerimisel ei tohiks ära unustada probleemide põhjustega tegelemist ja seda sellisel kujul, et ka lihtsale inimesele kohtadel oleks arusaadav, miks täna ja miks just nii. Barroso reageeris järgnevas diskussioonis mitmele punktile U. Silbergi sõnavõtust (kõne alguses peatus ta viimasel tõstatatud küsimusel, kas Euroopa Liit on oma tegemistega põhjus või tagajärg) ja pärast diskussiooni vestlesid nad lühidalt. Silbergi sõnavõtt märgiti ära ka pressis. Uno Silberg on RK üks Eesti seitsmest põhiliikmest. Ta on selleks saanud mandaadi Kose vallavolikogu liikmena ja valitud liikmeks Eesti Maaomavalitsuste Liidu kaudu. Kokku kuulub RKsse 350 põhi- ja 350 asendusliiget. RKsse suunatakse arvamuse saamiseks kõik kohalike ja piirkondlike omavalitsustega seotud teemad, praktiliselt 80% Euroopa Komisjoni algatatud õigusaktidest. Aastatega on läbitöötatud materjali kogunenud väga palju, Silberg on olnud kolmel korral raportöör ehk vasta-
Pildil: Uno Silberg plenaaristungil sõna võtmas.
val teemal arvamuse koostaja, ta on teinud RK arvamustesse (koos vähemalt kuue RK liikmega) pea 600 parandusettepanekut, millest arvesse võetud on keskmiselt 76%. „Uno, kuidas sa hakkama saad, kes sind toetab?“ tahaks seda materjalilasu vaadates teada. „Mida väiksem riik, seda rohkem on töö isikukeskne ja puudub toetav administratiivaparaat. Samas, kui ikka aastaid aktiivselt tegutseda, muutub nägu juba tuttavaks ja teatakse „aa… , … from Estonia“. Välja peab ütlema nii üldistusi kui teravaid asju. Kui sõnum on olemas, siis tuleb ka presidendi või meedia reageering,“ rääkis U. Silberg.
„Töö tulemusena on võimalus üks-ühele sõnumit edastada ja saada vahetut tagasisidet kõige kõrgemal tasemel. Oluline on, et Barroso komisjoni presidendina kord või paar aastas RK diskussioonides osaleb, seekordki kirjutati alla ka vastav koostööleping. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste nähtavus ja mõju on kasvanud,“ kiidab Silberg. Soovime akadeemia poolt Unole jaksu tegutsemiseks, sest sellisel tasemel Euroopa Liidus tegutsedes taandub palju just üksikisiku tasemele ja tolle võimetele sõnumit edasi anda. Epp Jalakas
ERASMUSe välistudengid akadeemias 1. veebruarist alates õpib Sisekaitseakadeemias 9 välistudengit Poolast, Tšehhist ja Ungarist. Tegemist on sisejulgeolekuvaldkonna üliõpilastega, kes spetsialiseeruvad rahvusvahelisele ja siseriiklikule julgeolekule, pääste erialale ning kriminaal- ja piirivalvesuunale. Üks külalistudeng täiendab end militaarerialal. Välistudengid võtavad aineid nii meie sisejulgeoleku magistriõppest kui ka nendele spetsiaalselt loodud ainetest. Külaliste elu-olu aitavad lihtsamaks muuta 4 tuutorit: Maksim Korzin ja Kadi Kase politsei- ja piirivalvekolledžist, Ger-
Veebruaris tähistasime Tartu rahulepingu ja Eesti Vabariigi aastapäeva
P
VEEBRUAR 2012
nu, kuid talle endale olevat hinge läinud ühe lihtsa naise sõnad, kes tulles talle Tallinnas oma kodutänaval (sel ajal Liiva tänaval, praegu Jaan Poska tänaval) vastu teinud talle ristimärgi ja öelnud läbi pisarate – Te päästsite me po-
da Konrad finantskolledžist ja Jaarek Konsa sisejulgeoleku ma-
gistriõppest. Lisaks usinale õppetööle üritavad tuutorid anda
külalistele ülevaate ka meie kultuuri- ja igapäevaelust. Ühiselt sõideti Tartusse Eesti Vabariigi aastapäeva tähistama ja paraadil meie kadettidele kaasa elama, koos minnakse ka Paikusele, kus saadakse ülevaade õpetatavast politseierialast, ja ekskursioonile Tallinna vanalinna. Välistudengid viibivad meie akadeemias mai lõpuni. Kaisa Ellandi, välissuhete spetsialist
Pildil: Siseministeeriumis kohtusid välistudengid asekantsleri Erkki Koortiga.
s seisukord.“ Põhimõtte vahel sõja telise ttähtsusega (ajaloolaste arvates kõige k olulisem) on artikkel 2: „Minnes välja Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi poolt kuulutatud kõigi rahvaste vabast, kuni täieliku lahtilöömiseni riigist, mille hulka nad kuuluvad, enesemääramise õigusest, tunnustab Venemaa ilmtingima-
eriti oluline, maailma erinevate riikide koolikaartidele. Koolikaart on see, kus luuakse alus ühe või teise rahva teadmistest maailma kohta. Kui meil oleks täna olemas maailma koolikaartide kollektsioon 20. sajandist, siis saaksime ka ise palju paremini aru, kui palju aega kulus, et Eesti Vabariik sai näiteks lihtsatel ja odavatel koolikaartidel ise-
Vabariigist INTIIMSELT Eesti ja Tartu rahust
välja uurida, milline võis olla Jaan Tõnissoni kodus Tartus 1919. a jõulude ajal jõulupuu ehteks olnud väike inglike, mille proua Tõnisson olevat saatnud Jaan Poskale, et see oleks õnnetoov talisman, mis aitaks Eesti delegatsioonil kiiremini sõja lõpetada ja rahu sõlmida. Sellisest rahuinglikesest kui õnnetoojast võiks saada üks nõu-
Professor Peeter Järvelaid
Jaan Poska portree. Kunstnik Paul Raud.
Mis oli Tartu rahu kõige tähtsam punkt? Tartu rahu puhul on kõige tähtsam, et see on rahuleping, mis lõpetas sõja. Jaan Poska tütre Vera Poska-Grünthali mälestustes on üks imeilus koht, mis seda ka väga konkreetselt meenutab. Jaan Poska sai pärast Tartu rahu sõlmimist palju tähelepa-
jad...! Just see oli selle rahu mõte, sest selle aja inimesed olid kindlad, kui sõda lõpeb ning mehed ja pojad saavad jälle koju tulla, siis see on kõige tähtsam, kõik muu tuleb iseenesest. Meie kaasaegne põlvkond, kel pole vahetut sõjakogemust, on hakanud oma mõtetega ajaloo mõistmisel rändama hoopis teistel radadel ja looma mingeid arusaamatuid konstruktsioone, mil pole midagi ühist ajaloos juhtunuga. Kuid just seda, kõige olulisemat oleks vaja selgitada võõrastele, aga veelgi enam oma lastele ja lastelastele, sest selles on suur tõde. Pole kahtlust, et Eesti riikluse jaoks on olnud oluline Tartu rahulepingu artikkel 1, mis ütleski, et „Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosalis-
ta Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta maksvusel olnud riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad. Eesti rahvale ja maale ei järgne endisest Vene riigi külge kuuluvusest mingisuguseid kohustusi Venemaa vastu.“ Tartu rahu tõi Eesti riigi maailmakaartidele. Kui Tartu rahulepingust mitte midagi teadjale seletada, mida see rahu Eesti riigile andis, siis oleks päris hea seletus, et see võimaldas esmakordselt joonistada Eesti kui riigi maailma poliitilistele kaartidele ja mis
seisva riigina oma õigustatud koha. Ka oleks õpetlik koolikaartide järgi hinnata eri maailma riikide usku meie tulevikku ja vaadata millal Eesti Vabariigi territoorium värviti sama (punast) värvi NSV Liidu territooriumiga ja millal see joonistati jälle iseseisva riigi värvides uuesti 20. sajandi lõpus. Proua Tõnissoni rahuingel Jaan Poskale. 21. sajandi Eestis on hakanud levima lendlause, et asjades on lugu. Käies Tartus, on ikka tekkinud mõte, miks pole linn tänaseni leidnud asju, mida linna külalised saaksid kaasa osta, Tartust kui väga olulisest rahulinnast. Loomulikult peaks olema võimalik osta postkaarte, spetsiaalseid kirjamarke jne. Kuid jõuluehete ajalooga tegelevatel ajaloolastel tasuks
Poska haud talvel.
tavamaid mälestusasju, mida kõik Tartu külalised ilmselt sooviksid endale saada. Nii leiaksid taolised inglikesed õnnetoojatena koha meie endi jõulukuuskedel, aga ka paljude maade jõulukuuskedel, kuhu need Tartus käinute kaudu kindlasti jõuaksid.
T uVdeer n bg i si laeuhte kR üe l g
VEEBRUAR 2012
3
VEIDI VEEL... JA MEIL ON PEAGI UUS ÜLIÕPILASESINDUS! Anneliis Andron, üliõpilasesinduse juhatuse aseesimees
Üliõpilasesinduse liikmeks kandideerimine õppeaastaks 2012–2013 on lõppenud. Praegune üliõpilasesindus (ÜE) võib kergendunult ohata ja isegi aplodeerida, sest viimased kolm aastat ei ole nii suurt konkurssi ÜE liikmeks saamiseks olnud. Hea meel on tõdeda, et meie akadeemia üliõpilased hakkavad muutuma aktiivsemaks. ÜE liikmete kohad täidetakse kolledžite kaupa, igast kolledžist 2 tudengit. Kui varem on tulnud ette olukordi, kus mõnest kolledžist ei laeku ühtegi avaldust, siis seekord oleme igast kolledžist saanud vähemalt miinimumarv avaldusi. Suurim konkurss on finantskolledži kohtadele – kokku 5 kandidaati. Justiitskolledžist on soovi avaldanud 3 üliõpilast. Pääste- ning politsei- ja piirivalvekolledž täidavad miinimumnõude ÜE koosseisust ehk mõlemast on 2 kandideerijat.
ÜE liikmete valimised on 12.–14. märtsini. Et kõik, ka praktikal viibijad saaksid oma kolledži kõige parema ÜE liikmeks sobiva kandidaadi poolt hääletada, oleme loonud erinevaid hääletusvõimalusi. Nimelt saab 24 tundi hääletada e-maili teel: esindus@list.sisekaitse.ee ja veebilehe: www.sisekaitse.ee/tudengid kaudu või kasutada selleks valimiskasti. Kallid kandidaadid, näidake end oma valijaskonnale, võitke nende hääli ja tehke endale reklaami, sest end varju hoides ei tea Teie valijad just Teid valida! Kui Te vajate valimiskampaania läbiviimisel abi, võtke ühendust üliõpilasesindusega. Kandideerijate nimekiri: • Ivo Kitsing, justiitskolledž • Lauri Hainoja, justiitskolledž • Geneli Tõruke, justiitskolledž • Kristina Vennikas, päästekolledž • Martin Kreek, päästekolledž • Kerli Hindo, finantskolledž • Jane Mölder, finantskolledž • Agnes Ploom, finantskolledž • Maarja-Liisa Maasik, finantskolledž • Kristiina Malm, finantskolledž • Taavi Teder, politsei- ja piirivalvekolledž • Villem Kadanik, politsei- ja piirivalvekolledž
MIDA PEAB JUSTIITSKOLLEDŽI LÕPETAJA OSKAMA? Hannes Liivak, justiitskolledži tasemeõppe vanemspetsialist
K
ui üliõpilasesindus palus mul kirjutada koolilehte artikli teemal “Ideaalse koolilõpetaja mudel”, pani see mind mõtlema. Kas me oleme oma õppekava ja lõpetajale püstitatud ootused sõnastanud tõesti mingist ideaalist lähtuvalt? Ei, ideaal kui ettekujutus millestki täiuslikust ei ole meie eesmärk. Vanglateenistuse ootused on märksa maisemad – iga lõpetaja peab omandama need teadmised, oskused ja hoiakud, mida ta oma töö tegemiseks vajab. Justiitskolledžis oleme üle läinud millelegi, mida kutsume rakenduslikuks ja väljundipõhiseks õppekavaks. Inimkeeles väljendatuna tähendab see, et õpetame oma tu-
dengeile praktilisi teadmisi ja anname lõputunnistuse kätte vaid neile, kes vajalikke teadmisi praktikas kasutada oskavad. Seejuures on kindlasti neid, kes seatud lati kõrgema või madalama kaarega ületavad, kuid see latt on seatud selliselt, et ilma tööks vajalike oskusteta sealt üle ei saa. Mida siis üks kõrgharidusega vanglaametnik kooli lõpuks oskama peab? Kuna enamasti asuvad korrektsiooni eriala lõpetanud kontaktisiku ametikohale, siis on olulised eelkõige kolme laadi teadmised. Esiteks, teadmised õiguse, eelkõige haldusmenetluse valdkonnas. Vanglas toimub täna omajagu palju suhtlust vangi ja riigi va-
hel kirjalikult, mille alused tulenevad erinevatest õigusaktidest. Seetõttu peab kontaktisik saama hakkama eri menetluste läbiviimisega (näiteks distsiplinaarmenetlus vangi õigusrikkumiste osas ja vaidemenetlus distsiplinaarkorras karistamise otsuste osas) ja mitmesugustele kirjalikele pöördumistele asjakohaste vastuste koostamisega. Teiseks, taasühiskonnastamise alased teadmised. Nii imelik kui see ka ei tundu, alustame praegu vangi vanglasse saabudes esimesest päevast peale tema ettevalmistamisega vabanemiseks. Kohe vangistuse alguses planeeritakse vangi karistuseaeg ja koostatakse talle individuaalne karistuse täideviimise kava. Selleks määratletakse esmalt need riskid, mille maandamisega vangistuse ajal tegelema asutakse ja mis peaksid kokkuvõttes suurendama võimalust, et vang pärast vabanemist õiguskuulekat elu elada suudab. Kogu selle protses-
si vedajaks ja planeerijaks konkreetse vangi suhtes on kontaktisik, kellelt me vastavaid oskusi ka ootame. Üheks tuumikaluseks seejuures on kindlasti teadmised inimkäitumisest ja psühholoogiast ning hea suhtlemisoskus. Kolmandaks, füüsiline võimekus ja vangla turvalisust tagavad oskused. Tehes tööd vanglas on iseenesest mõistetav, et tegemist on rutiinivaba ametiga ja ette võib tulla ootamatuid situatsioone, mida on vaja viivitamatult lahendada. Sellest tulenevalt peab kontaktisik olema suuteline läbima vanglateenistuses kehtestatud kehaliste katsete nõuded, oskama vajadusel kasutada erivahendeid ja enesekaitsevõtteid ning tulema toime ka järelevalvetoimingute sooritamisega (nt vangi läbiotsimine ja saatmine). Nagu näha ei oota me oma lõpetajatelt mitte midagi enamat kui vaid seda, et nad on omandanud need tarkused ja töövõtted, mida eeldab see amet, mille kohustusi nad kooli lõpetades täitma asuvad. Seega oleks õigem nimetada justiitskolledži lähenemist ehk hoopis “reaalse koolilõpetaja mudeliks”.
ON SEE LIND? ON SEE LENNUK? EI! SEE ON TUDENGIPOST! Akadeemia üliõpilasesindusel on hea meel teatada, et lisaks teklile ja maskotile oleme astunud veel ühe suure sammu SKA ajaloos. Nimelt nägi 7. veebruaril ilmavalgust esimene ja 20. veebruaril ka teine SKA tudengitele mõeldud elektrooniline infokiri Tudengipost. Tudengiposti püha eesmärk on vähendada tudengitele saadetavate meilide arvu ja koondada teile oluline info ühte kompaktsesse info-
kirja. Tudengipostist leiate näiteks õppeinfot, raamatukogu- ja spordiinfot ning teadaandeid konkurssidest, üritustest ja muust põnevast. Tudengipost ilmub üle kahe nädala ja see saadetakse kõikide SKA kadettide meilile automaatselt. Kui akadeemia töötaja, vilistlane või mõni muu suur SKA austaja tahab Tudengiposti enda postkastis näha, siis tuleb tal see tellida, täites ära vastava tellimis-
vormi tudengiveebis. Tee seda juba täna! Üliõpilasesindus on avatud kõikidele ettepanekutele nii sisu kui ka väljanägemise osas. Kui mingi oluline valdkond on jäänud kajastamata, siis anna sellest ÜE-le või Tudengiposti toimetajale kindlasti teada.
3 KÜSIMUST KADETT Timo küsib, politsei- ja piirivalvekolledži direktor AIVAR TOOMPERE vastab 1.Teame, et politseis on vähe töökohti, aga mis saab kadetist, kes pärast kooli lõppu ei taha piirile tööle minna ja ootab oma võimalust ikkagi politseis? Kui 3 kuud pärast kooli lõpetamist pole kohti politseis ja pole ikka tahtmist piirile minna, kas õpingud tuleb siis endal kinni maksta? Pärast Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži lõpetamist võimaldab Politsei- ja Piirivalveamet asuda kõigil tööle politseis, st kindlustab töökohaga. Millisel ametikohal meie lõpetaja tööd saab, oleneb tema soovist ja PPA võimalustest. Politsei- ja Piirivalveameti peamised töövaldkonnad on korrakaitse, piirivalve ja kriminaalpolitsei. Vastlõpetanu reeglina kriminaalpolitseisse tööle ei saa, seega jäävad vaid korrakaitse või piirivalve. Kui tööle ei asuta, tuleb koolituskulud hüvitada, va erandid. Seda teemat reguleerib politsei ja piirivalveseaduse § 69. Koolituskulude hüvitamine: (1) Politseiametnik, kadett ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema koolitusele või välisriigis korraldatud erialasele täiendusõppele tehtud otsesed kulutused, kui ta: 6) ei astu pärast sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetamist või erialase täiendusõppe läbimist politseiteenistusse. (2) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kes: 1) pärast õppeasutuse lõpetamist on olnud politseiteenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat; 5) ei ole nimetatud politseiametniku ametikohale seoses vaba politseiametniku ametikoha puudumisega Politsei- ja Piirivalveametis, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Kaitsepolitseiametis. (21) Koolituskulusid ei pea hüvitama politseiametnik, kadett ega sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetanud isik, kes on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul
sisejulgeolekuvaldkonna õppekaval või asunud pärast kooli lõpetamist teenistusse Siseministeeriumisse, Justiitsministeeriumisse või Kaitseministeeriumisse või nende valitsemisala asutusse ja on olnud teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne poolteisekordse koolitusajaga, kuid mitte vähem kui kolm aastat. 2. Miks kadetid, kes olid praktikal riigipiiril, said oma töö eest palka, kuid need, kes hiljem läksid politseipraktikale, palka ei saanud? Miks said kadetid politseipraktika eest stipendiumi, mis on neli korda väiksem kui palk, mida said piirivalve praktikal olijad? Vastuse annab politsei ja piirivalve seaduse § 60. Kadeti õiguslik seisund: /…/ (4) Kadetile makstakse stipendiumi, sealhulgas õppepraktika ajal. Õppepraktikal viibimise aja eest ei maksta töötasu. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega. Tööhüvitised praktika aegu tulenevad seaduse muudatusest, mis hakkas kehtima selle aasta 1. jaanuarist. 3. Millised on meie, 2010. aastal kutsehariduses õppima asunud kadettide võimalused kõrghariduse omandamiseks? Kas vastab tõele kuuldus, et isegi juhul kui teisel aastal kooli ei toimu, peavad need, kes tasulisel kohal on, maksma õppeteenustasu ka selle aasta eest? SKA kujundab neis küsimusis oma seisukoha pärast seda, kui minister on kinnitanud koolitustellimuse, sest praegu pole veel teada, millistel õppekavadel ja millises mahus õppetööd üldse alustatakse. Kuna aprilli algul ilmub Verbis aut Re erinumber, mis on pühendatud akadeemia 20. aastapäevale, siis märtsis tudengilehekülge ei ilmu. Aprillikuu Verbis aut Re’s vastab tudengite küsimustele SKA Erasmuse koordinaator Kaisa Ellandi. Esitage talle küsimusi läbi tudengiveebi: www.sisekaitse.ee/ tudengid
Mõnusat Tudengiposti lugemist! Maarja-Liisa Maasik, Tudengiposti toimetaja, üliõpilasesinduse liige, www.sisekaitse.ee/ tudengipost
TOLLIPRAKTIKA FINANTSKOLLEDŽIS – ON MIDA OODATA! Marii Reinsalu, FS 100 kadett Nagu alati nii ka sel aastal läbisid kõik finantskolledži 2. kursuse kadetid esimese ehk tutvumispraktika. NALJANURK “Mis koer see on?” “Politseikoer.” “Aga ta ei näe üldse sedamoodi välja.” “Ei peagi nägema, ta on salapolitseist” *** Riigikeele tunnis: “Tänapäeval ei ole enam koristajaid, vaid on puhtuseoperaatorid.”
Praktika kestis ühtekokku kuu aega ning selle aja jooksul avanes meil võimalus näha 2 nädalat tolliametnike ja teised 2 nädalat maksuametnike igapäevatööd. Üldjuhul on tollipraktika kadettidele alati sügavama mulje jätnud kui maksupraktika, nii ka seekord. Paljud meist said endale praktika ajaks selga isegi ametnikuvormi, mis andis praktikale palju uhkema ja ametlikuma tunde. Mina sain näha ja kaasa lüüa tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse töös. Käisin ametnikega koos patrullis, kus otsisime seaduserikkujaid,
kes tangivad sõiduautopaaki erimärgistusega kütust. Osalesin ka sadamareidil, kus me ülesanne oli pisteliselt kontrollida sõidukite paagis olevat kütust. Sama operatsioon jätkus ka maanteedel, karjäärides ja ehitustel. Minu juhendaja hoolitses selle eest, et näeksin oma lühikese praktika käigus võimalikult palju eri tegevusi. Seetõttu sain veeta ühe päeva ka lennujaamas, kus minu abiga viidi läbi narkokoera õppus. Ülesandeks oli kotikesega, millesse oli peidetud narkootilist ainet, lipsata lennukilt saabuvate inimeste vahelt läbi. Meie neljajalgne kolleeg oli aga tub-
li ja avastas mind ilma igasuguse vaevata. Lisaks lennujaamale sain veidi vaheldust ka legaalse kaubanduse kontrollitalitluse osakonna inimestega läbiotsimisest, mille käigus leidsime hulganisti salasigarette ja puhast piiritust. Hiljem sain tutvuda tollilaoga, kuhu viiakse kogu konfiskeeritud kaup, mis hävitamisele kuulub. Kokkuvõttes jäin tollipraktikaga vägagi rahule, nägin paljut ja sain mitme kasuliku kogemuse võrra rikkamaks. Seega, esmakursuslased, teil on mida oodata!
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4
Ei saa me läbi Lätita… ... või siis vastupidi. Seekordne algatus tuli lätlastelt. Nimelt leidis NORDPLUS-projekti raames aset Eesti-Läti koostööprojekt, mille eesmärk oli jagada infot ja kogemusi vanglaametnike väljaõppe ja koolituse vallas. Algul külastasid justiitskolledžit Läti vanglaametnike koolituskeskuse esindajad ja kahe nädala pärast järgnes sellele Eesti delegatsiooni vastuvisiit. Mõlemad osapooled andsid kohtumiste käigus ülevaate oma riigi vanglasüsteemist, vangistuse täideviimist reguleerivatest õigusaktidest, ametnike väljaõppe sisust, korraldusest ja tingimustest. Ühtlasi külastati erinevaid Eesti ja Läti vanglaid. Veel paarkümmend aastat tagasi koheldi õigusrikkujaid nii Eestis kui Lätis samade regulatsioonide alusel, karistuse täideviimise ühtse ideoloogia järgi ning sarnase vanglaorganisatsiooni ja -arhitektuuri tingimustes. Vanglasüsteemide arengutempo ja -suunad pärast kummagi riigi iseseisvuse taastamist on olnud erinevad ning välislähetuses nähtu-kuuldu põhjal julgen arvata, et meie võime oma saavutustega pigem rahul olla. Vangistuse täideviimise õiguslik regulatsioon Ühe olulisema sammuna, harmoniseerimaks vabadusekaotuse täideviimist reguleerivat õiguslikku baasi Eestis Euroopa riikide analoogsete seadustega, alustati 1990. aastatel kriminaaltäitevõiguse reformi, mis kulmineerus uue vangistusseaduse vastuvõtmisega 2000. aastal. Vabadusekaotuse täideviimine peaks vältima kinnipeetava poolt uute kuritegude toimepanemise pärast vabanemist. Korduvkuritegevuse vähendamiseks praktiseeritakse Eestis riskija vajadusepõhist karistamist. Lühidalt öeldes tähendab see, et karistusaja alguses hinnatakse iga konkreetse õigusrikkuja retsidiivsusriske, millede maandamiseks planeeritavad tegevused nähakse ette individuaalses karistuse täideviimise programmis ning mille täitmist jälgitakse ja hinnatakse kogu karistusaja vältel. Lätis seevastu kehtib jätkuvalt nõukogude ajast pärit parandusliku töö koodeks, mida on küll palju kordi muudetud ja täiendatud, kuid vangistuse täideviimise aluseks on endiselt selles sisalduv „parandamise ja kasvatamise“ ideoloogia. Progressiivsüsteemile omaselt kasutatakse vabadusekaotust süüdimõistetu parandamise huvides, mis praktikas taandub enamasti soodustuste kohaldamiseks hea käitumise eest. Kuivõrd praktikas on kinnipeetava abstraktset paranemist pea võimatu jälgida ja pigem jõuavad kii-
remini edasi vabadusekaotusega korduvalt karistatud isikud, kel on juba kogemusi, kuidas vanglatingimustes hakkama saada, siis on enamik Euroopa riike progressiivsüsteemist nüüdseks loobunud. Eestis rakendati progressiivsüsteemi täitemenetluse seadustiku alusel aastail 1993–1999. Meie selle süsteemi rakendamise seitsmeaastane kogemus tõestas ilmekalt, kuidas selle süsteemi esialgne idee muundub praktikas vaid kinnipeetava käitumise formaalseks jälgimiseks. Teadusuuringute tulemused kinnitavad, et korduvkuritegu on prognoositav ja selle tõenäosust on võimalik vähendada läbi kohaste sekkumisprogrammide, mis vastavad konkreetse õigusrikkuja riski tasemele ja on suunatud retsidiivsusega seonduvatele riskifaktoritele. Eestis on korduvkuriteo riskide hindamiseks koostatud vastav metoodika, mille kasutamist õpetatakse ka korrektsiooni eriala üliõpilastele. Vanglaorganisatsioon Okupatsioonirežiimi pärandina ületab vangide arv nii Eestis kui Lätis endiselt Euroopa Liidu riikide keskmist näitajat – 139 vangi 100 000 elaniku kohta. Eesti näitaja on 254 ja Lätil 314, mis on ka ELi riikide suurim arv üldse. ELi väikseim vangide arv on Soomes – 59. Eesti kriminaalpoliitikas on kinnipeetavate arvu vähendamine olnud teadlik suund, viimase kümne aastaga on vangide hulk vähenenud ligi 25%, samas on Lätis see jäänud alla 15%. Seisuga 1.01.2011 oli Läti vanglates 6780 ja Eestis 14.11.2011 seisuga 3379 isikut. Lätis on 12 vanglat, Eestis 4. Vanglad kuuluvad nii ühes kui teises riigis Justiitsministeeriumi haldusalasse. Kui Eestis juhib ja arendab vanglate tööd vahetult ministeeriumi vanglate osakond, siis Lätis keskaparaat – Kinnipidamisasutuste Valitsus –, mille koosseisus on 12 teenistust ligi 100 ametnikuga, sealse administratiivja personaliteenistuse alluvuses tegutseb ka Läti vanglaametnike koolituskeskus. Eestis kaotati Vanglate Amet tööprotsesside ja ressursside optimeerimise eesmärgil 2000. a algusest ja vanglasüsteemi restruktureerimine võiks olla ka Lätis kulude kokkuhoiukoht, seda enam, et rahaliste vahendite nappus torkab vanglates ringi liikudes silma kasvõi ametnike vormiriietust jälgides. Eestis on taasühiskonnastamise nimel alustatud üleminekut nõukogude okupatsiooni aegsetelt ühiselamuvanglatelt kaasaegsetele kambervanglatele. Esimest sammu sel teel tähistab 2002. a novembris avatud kambervangla Tartus, 2008. aastal sai valmis Jõhvis samasugune Viru vangla. Kehtivad krimi-
Piret Liba, justiitskolledži lektor
naalpoliitika arengusuunad näevad ette ka teiste laager-tüüpi vanglate sulgemise, mis saab võimalikuks pärast uue Tallinna vangla valmimist. Lätis pole samal ajal ühtki uut vanglat ehitatud, küll on renoveeritud olemasolevaid. Lätis on valdavalt laager-tüüpi vanglad, mis vaieldamatult raskendavad järelevalvet ja julgeoleku tagamist vanglas. Samas tasub positiivse poole pealt märkimist Ilguciemsi naistevanglas nähtud emade ja laste osakond, kus on loodud head võimalused laste kasvamiseks ja arenguks ning puuduvad võimalused kokkupuuteks teiste kinnipeetavatega. Seda peaksime ka meie uue Tallinna vangla planeerimisel silmas pidama. Ametnike väljaõpe Septembris 1992 alustas õppetegevust SKA korrektsioonikolledž, mille esimene lend lõpetas 1996. Seda võib nimetada vanglaametnikkonna uue põlvkonna alguseks. Läti vanglaametnike koolituskeskuse algus ulatub aastasse 1993, mil rajati esimene õppemetoodika keskus Jurmalas. Praegu tegutseb keskus Kinnipidamisasutuste Valitsuse struktuuriüksusena Keskvangla territooriumil. Kui Eestis pakub SKA vanglatööks vajalikku ettevalmistust nii kutse-, kõrgharidus- kui magistriõppe tasemel, siis meie mõistes tasemekoolitust Lätis vanglaametnikele ei pakuta. Nende keskus ei ole akrediteeritud koolitusasutus, kuigi teadus- ja haridusminister on nende õppekavad kinnitanud. Valvurite koolitamiseks loodud õppekava maht on 966 tundi, millest poole moodustab praktika. Need, kel on varasemalt mingil muul erialal kõrgharidus, saavad vanglatööks vajaliku ettevalmistuse 544tunnise õppe läbimisel ja võivad seejärel asuda tööle nooreminspektorina. Ühe õppeaasta jooksul jõutakse välja õpetada neli kuni 20liikmelist õpperühma. Õppekava sisus kardinaalseid erinevusi kahe riigi vahel ei ole, küll mahtudes ja osades rõhuasetustes. Kokkuvõtteks võib öelda, et üldisemas kriminaalpoliitika ja vanglasüsteemi arengu perspektiivis Eestil ilmselt lätlastest palju eeskuju võtta pole. Lätlaste koolituskeskuse suurim väärtus on nende inimesed, kes on suure vanglatöö kogemuste pagasiga, vaatamata tagasihoidlikele töötingimustele entusiastlikud ja teotahtelised ning arendavad järjekindlalt vanglaametnike väljaõppe sisulist poolt. Seetõttu võikski Eesti ja Läti vanglatöötajate koolitusega seonduv koostöö keskenduda edaspidi just aruteludele eelkõige õpetatavate ainete sisu ja õppemetoodika üle.
M. Vainer ja T. Kull reservohvitseriks
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves andis oma 16. veebruari 2012. a käskkirjaga kahele meie akadeemia töötajale, õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse assistendile Miiko Vainerile ja päästekolledži peaspetsialistile Tarmo Kullile reservohvitseri auastme „lipnik“. Kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse järgi võib nimetatud nooremohvitseri auastme anda isikule, kel on Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas
kõrgharidus ja kes on läbinud vastava sõjalise väljaõppe. Nii Miiko Vainer kui Tarmo Kull on akadeemia vilistlased. Sõjalise väljaõppe said nad Eesti Reservohvitseride Kogu korraldatud vabatahtlike reservohvitseride 8 nädalat kestnud kursustel KVÜÕA lahingukoolis. Reservohvitseride baaskursuse põhieesmärk on kursuslastele teadmiste, oskuste ja vilumuste
andmine sellisel tasemel, mis võimaldaks kursuse lõpetanutel täita reservõppekogunemistel ja sõja ajal erialaohvitseri ülesandeid. Neljal moodulil keskenduti nende eesmärkide täitmiseks nii klassitundides kui maastikul sõduri baasoskuste, teooriaõppe, rünnaku- ja kaitseoskuste lihvimisel. Muuhulgas tuli kursuslastel edukalt läbida mitmed testid, sh üldfüüsiline test.
tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee
REKTORI VEERG (Algus 1. lk) Ühiskonna teenimise peatükis leidis maksimaalses „tunnustust väärivas“ kategoorias ära märkimist meie tegevus sisekaitselise hariduse ja mõttelaadi populariseerimisel avalikkuses. Samuti toonitati meie eelkutseõppe alast initsiatiivi ja iga-aastase teaduskonverentsi rolli sisekaitsealase maailmapildi levitamisel. Samas on aruandes ka paar kitKROONIKA 21. veebruaril korraldas PPA Salme Kultuurikeskuses Eesti Vabariigi 94. aastapäevale pühendatud kontsertaktuse, kus peadirektor Raivo Küüt tunnustas teenistusristiga „20aastat laitmatut teenistust“ PPK täiendõppe vanemspetsialisti Kalmer Krimsest, korrakaitse õppetooli lektorit Andres Kutserit ja assistenti Germo Kukke ning tasemeõppe vanemspetsialisti Tõnis Kaasikut, teenistusristiga „15 aastat laitmatut teenistust“ PPK direktorit Aivar Toompere, ristiga „10 aastat laitmatut teenistust“ korrakaitse õppetooli assistente Raimo Kivestet ja Enn Kooskora ning õppedistsipliini vanemspetsialisti Jaan Varterit. SPORT Jaanuari lõpus Kõrvekülas peetud politsei auhinnavõistlustel jõutõstmises kuulus seekord üldvõit meie akadeemiale. Kuni 83 kg meeste seas saavutasid akadeemia võistlejad kolmikvõidu. Esikoht läks Priit Paakspuule (kogusumma 600; kokku 404.04 Wilksi punkti), teiseks tuli Jaano Saar (510; 340.94) ja kolmandaks Tanel Volmer (455; 307.99). Kehakaalus –93 kg oli teine Enriko Laanemäe (555; 349.37) ja –105 kg Erki Sloog (620; 371.38). Naistest sai absoluutarvestuses teise koha Elerin Vunder (217,5; 263,31) ja kolmanda Eli Viielo (230; 258.08). *** 3. veebruaril peeti Tartus Eesti politsei saalijalgpalli meistrivõistlus. PPK mehed tegid ajalugu ja võitsid meistritiitli. Meeskonnas mängisid TimoTubli, Kristo Jõks, Kunnar Püvi, Genes-Deivid Pikani, Maksim Rozgonjuk, Marek Pello, Keith Maiste, Toomas Aas ja Ervin Stüf. Esimest korda võistlesid saalijalgpallis ka naiskonnad ja üllatuslikult tulid võitjaks samuti PPK kadetid koosseisus Merilin Maarits, Eli Viielo, Killu Kaasik, Jekaterina Petrojeva, Küllike Vask, Reet Truverk, Triinu Õras, Kerly Simulman ja Elerin Vunder.
VEEBRUAR 2012
saskohta, millele eksperdid tähelepanu juhtisid. Üldistatuna puudutasid need ATAKi rolli ebaselgust SKA üldises organisatsioonipildis ja meie professuuri tagasihoidlikku arvukust. Oleme nimetatud valdkondi tegelikult juba enam kui aasta tagasi valminud arengukava raames ka ise teadvustanud ja teeme tublit tööd, et saaksime neis valdkondades samuti parimateks. Lähiajal oleme kindlasti veel valmis vastama nii SA
Archimedese juures koguneva hindamisnõukogu kui ka teiste asjaosaliste ametnike täiendavatele küsimustele, et kuskil märtsikuus oma esimesele istungile kogunev hindamisnõukogu saaks langetada võimalikult kvaliteetse ja õiglase otsuse. Just sellise, millest saaksime oma 20aastase ajaloo käigus saavutatu kohta objektiivse pildi, millega omakorda järgmistele väljakutsetele vastu minna.
*** Siseministeeriumi teenistusastmete tõstmise komisjon tegi siseministrile ettepaneku omistada PPK direktori asetäitjale Maiko Martsikule piirivalvekolonelleitnandi, Germo Kukele politseikapteni, Jaan Varterile politseileitnandi ning kriminoloogia ja kriminalistika õppetooli juhatajale-dotsendile Annika Lallile erandkorras politseikolonelleitnandi teenistusaste. *** Rektori Lauri Taburi käskkirjaga on alates 24.02 omistatud PPK täiendõppe vanemspetsialistile Malle Tiirussonile komissari ja teenistuskoerte koolituskeskuse instruktorile Andres Suurkülale üleminspektori teenistusaste.
*** Uusi töötajaid: 1. jaanuarist – Alar Just, PÄKi inseneriainete ja matemaatika õppetooli dotsent, 6. jaanuarist – Maaja Eero, PPK haldustalituse köögitööline ja 16. veebruarist – Jaanika Künnapuu, PÄKi päästekooli haldustalituse juhataja asendaja.
*** Akadeemia meistriteks suusatamises tulid 9. veebruaril Liia Laas (FS110), kes läbis 3,2 km ajaga 18.41, ja Taavi Veelmaa (KS100), kel kulus 6,4 km läbimiseks aega 19.10. Nii naiste kui meeste esikolmikusse jõudsid ka 2 töötajat, vastavalt Epp Jalakas ja Karin Liivaleht ning Alar Just ja Enn Kooskora. Võistkondlikult said esikoha töötajad, järgnesid justiits- ja finantskolledž. *** 14. veebruaril võistles justiitskolledži esindus edukalt Kõrvemaal vanglateenistuse suusatamise meistrivõistlustel. Noorema vanuserühma võitjaks tuli Taavi Veelmaa ja kolmanda koha sai Argo Kruusmaa. 36+ vanuserühma esikoht kuulus Hannes Liivakule. Esikoha sai ka teatevõistkond, kus lisaks Taavile ja Argole sõitsid Ranno Rentik ja Epp Jalakas. Pikka aega otsiti naisvõistlejat kolledži kadettide seast, aga kahjuks ei ole otsingud kahel aastal edu toonud. *** 17. veebruaril said justiitskolledži kadetid 2. koha Tartu vangla saalijalgpalliturniiril. Võistkonnas mängisid Ranno Rentik, Argo Kruusmaa, Eigo Loorius, Jarno Ameerikas, Verner Palli, Hendrik Jaanre ja Taavi Laul.
Ujujad said üliõpilasvõistlustel medaleid 26. veebruaril Tartus peetud üliõpilaste ujumismeistrivõistlustel tunnistati parimaks naisujujaks Julia Kurbat PPKst, kes võitis 50 m vabaltujumise (aeg 29,06) ja 50 m liblikujumise (32,00). Meestest tuli PPK kadett Mark Lutsevits 50 m seliliujumises hõbemedalile (30.30). Akadeemia 50 m vabalt teateujumise nelik (Nikolskaja, Pedder, Kurbat, Lutsevits) sai ajaga 1:53,99 samuti 2. koha, kaotades vaid 0,78 sekundiga Tartu Ülikoolile.
MEIE JUUBILARE MÄRTSIS JA APRILLIS 2. märtsil peab PPK haldustalituse köögitööline Maaja Eero 70. ning 30. märtsil karistus- ja menetlusõiguse õppetooli lektor Riina Jõesaar 60. juubelisünnipäeva. 13. aprillil saavad PÄKi päästekooli raamatukoguhoidja Maire Udeküll ja 16. aprillil IT vanemspetsialist Peeter Täheväli 50aastaseks. 20. aprillil täitub PPK Paikuse kooli haldustalituse koristajal Marja Lehel 55 ja 27. aprillil köögitöölisel Irena Krasjukil 50 eluaastat. TÖÖJUUBILARE VEEBRUARIS JA MÄRTSIS 20 tööaastat SKAs sai Väike-Maarja päästekooli sööklajuhatajal Anne-Ly Nilbel täis 29. veebruaril. 15 tööaastat täitus koristajal Maie Lällil 2. veebruaril. 10 aastat tööd sai täis lektoril Triin Roosvel 15. veebruaril ja täitub Paikuse kooli raamatupidajal Reesi Popilenkovil 10. märtsil. 5 aastat on SKAs töötanud projektijuht Eike Luik 24. veebruariks ja ATAKi kliendisuhete juht Katrin Uukaadu 17. märtsiks.
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
*** Töölt lahkujad: 5.02 – Kersti Toodu, PPK haldustalituse söökla juhataja, 29.02 – Kaili Lendre, PPK haldustalituse valvur.
Registreerumine üliõpilaste suvemängudele on alanud Eesti üliõpilaste suvemängud peetakse sel aastal 29.06–1.07 Käärikul. Kavas on 20 kõrgkoolidevahelist punktiala, hulk meelelahutusalasid ja koolitusi ning toredad õhtused ühispeod. Soodushinnaga (27 eurot) saab registreeruda märtsikuu lõpuni. Osalemistasu sisaldab kohta telklaagris, toidukordi ja õigust osaleda kõigis suvemängude programmis olevates üritustes. Osalema oodatakse nii tudengeid, kõrgkoolide vilistlasi kui ka töötajaid. Täpsem info www.suvemängud.ee. Teeme seekordsetel suvemängudel akadeemia 20. aastapäeva suvise kokkutuleku! Meie lugejaile! Verbis aut Re tavakohast märtsinumbrit ei ilmu, sest aprilli algul näeb ilmavalgust Sisekaitseakadeemia 20. aastapäeva erinumber. Veaparandus Vähese info tõttu ajalehetoimetajale saadetud meilis sattus jaanuarinumbrisse viga: ajalehe 4. küljel avaldatud artikli „Lõpusõda“ autor on tegelikult RS110 kadett Kristina Vennikas. Toimetuse ja lugejate tänu kadetile sisuka ülevaate eest lõpusõjast ning vabandus esinenud vea pärast! Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee