Nr 1 (233)
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
JAANUAR 2014
AKADEEMIA ARENDUSPÄEV Akadeemia arengu võluvõti on meie inimesed
Rektor LAURI TABUR: Nädalapäevad tagasi kutsusin akadeemia töötajaid ja kadette osalema meie selleaastasel arenduspäeval. Juba mitmendat aastat peetav arenduspäev on kord aastas meie ühine päev, kus kõigil on võimalus saada ülevaade üksuste tehtust ja planeeritust. Nii ka sel aastal olid videosilla vahendusel arenduspäeval osalemas enam kui 100 töötajat kõigist meie asupaikadest. See oli rõõmustavalt suur hulk meie inimesi, kes said kaasa mõelda ja rääkida, mida ja kuidas me akadeemias teeme. Arenduspäeva avaakordina korraldatud rahuloluuuringu kõrged näitajad kõigi meie protsesside kohta on hinnaline kapital, mida ühiselt peame hoidma. Tänases akadeemilises maailmas, rääkimata avalikust sektorist, on organisatsiooni liikmetelt sellise kõrge tunnustuse saamine meie siseelu eri aspektidele unikaalne nähtus. Ei ole just palju neid organisatsioone, mis sellise kapitali üle uhked võivad olla. Meil akadeemias on see võimalik – oleme jätkuvalt uhked oma akadeemia üle! Kuigi suure suve alguses rääkisin päris mitme akadeemikuga, et viimase paari aasta elutempo on vaatamata ebakindlale tegevuskeskkonnale olnud pööraselt kiire ja väsimus hakkab võimust võtma, oli rõõm näha, et vaatamata kõigele oleme särav ja edumeelne organisatsioon, mille liikmed jõuavad palju. Rõõmu tegi meie üksuste ülevaadetest see, et koostööst meie partneritega on reaalselt hakanud tekkima lisaväärtus kogu
sisejulgeolekualale. Aasta jooksul saime mitmeid uusi koostööpartnereid, kellega koos elu Eestis turvalisemaks teha. Värskeim näide selles loetelus on koostöökokkulepe ASiga Tallinna Sadam, kellega leidsime rea ühiseid huvisid, mida akadeemia laiemat kompetentsi arvestades lähiajal realiseerima hakata. Kuid koostöö teemat käsitledes märkisin arenduspäeval ka seda, et peame üha enam kaaluma, kas järjekordne uus koostööprojekt akadeemiale ka tegelikult lisaväärtus loob või on see lihtsalt vahva teema, millega tegeleda. Iga uus koostööprojekt tekitab kindlasti täiendavat töökoormust palju enamaile inimestele, kui seda vaid projekti vahetud kasusaajad. Rektorina teeb mulle rõõmu see, et arenduspäeval rõhutasid pea kõigi üksuste juhid, et vaatamata suurele töökoormusele on inimestel jätkuvalt säde silmis ja ideedest, kuidas akadeemiat edasi viia, puudu ei ole. Meie inimesed ongi see võluvõti, millega akadeemia arendamisel oleme jõudnud nii kaugele, et saame olla uhked tehtu üle. Möödunud aasta õppejõudude valimiste kõrged konkursinumbrid ja kadetikandidaatide soov õppida akadeemias on selle ilmekaks näiteks. Seepärast panen ka meie juhtidele südamele, et enam märgataks seda, kuidas läheb meie töötajatel. Hoolivus nende suhtes, kes akadeemia käekäigust hoolivad, võiks olla meie igaühe igapäevane töö, millest saab alguse akadeemia edulugu. Sama sooviga – hoiame meie häid inimesi – lõpetasin meie selleaastase arenduspäeva.
13.01. 2 0 14
Arenduspäev arengukava teekaardilt
Teadus- ja arendusprorektor RAMON LOIK: Akadeemia juba tavakohane arenduspäev tõi Siseministeeriumi valitsemisala arengukava (VAAK) vaates esile alljärgnevad olulisemad tööviljad ja teeviidad. Järjest olulisemaks muutub meie jätkusuutlik võimekus võtta efektiivselt kasutusele Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi mobiilsus- ja arendusvahendeid. Peame süvitsi analüüsima organisatsiooni n-ö pudelikaelu ja tegema veelgi täpsemaid ressursipaigutuse valikuid. Vajadusel tuleb kohendada struktuuri ja toestada haldusvõimekust, mille põhisuunad ja -tegevused lepime kokku uuendatavas arengukavas aastani 2020. Viisime edukalt läbi järjekorras juba X rahvusvahelise sisejulgeoleku valdkonna konverentsi „Ühendav Turvalisus“ ja sisekonverentsi „Ühendav Akadeemia“. Tagasiside põhjal saime hästi hakkama. Parimate sisejulgeoleku valdkonna teadustööde kokkuvõtteartiklid said publitseeritud rahvusvahelise toimetuskolleegiumi ja levikuga akadeemia „Toimetistes“, mille järgmine number kannab Eesti teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikaatorit 1.2. Koostöös Soome Vabariigi partneritega viisime ellu Euroopa Komisjoni rahastatavat koostööprojekti Kosovo sisekaitseakadeemia loomiseks. Käsil on koostööprojekt Georgia rahandusministeeriumi avaliku halduse akadeemia loomiseks. Lisaks panustame arengukoostöösse nii Moldovas kui Afganistanis. Valitsemisala prioriteetidele vastava teadus-, aren-
dus- ja loometegevuse (TAL) strateegia võttis akadeemia nõukogu vastu. Suurema tähelepanu alla tuleb tuua uurimisgruppide tegevuse tulemuslikkuse toetamine siseturvalisusele oluliste rakendusuuringute algatamisel ja läbiviimisel rahvusvahelises ning institutsioonide vahelises koostöös. Oleme seadnud eesmärgi saavutada ning hoida magistri- ja doktorikraadiga põhikohaga õppejõudude osakaal kõrgharidusõppes vähemalt 87% tasemel. Meie akadeemilistele ametikohtadele on kehtestatud teadus-, arendus- ja loometegevuse nõuded, mille hindamist ning arvestust õppejõudude valimisel ja perioodilisel atesteerimisel tuleb edasi arendada. 2014. aastal tuleb jätkata meie akadeemilise struktuuri ja koosseisu, sh professorite, dotsentide ja teadurite vajaduse hindamist. Tulenevalt rahvusvahelisel akrediteerimisel saadud tagasisidest oleme võtnud eesmärgi suurendada erialast professuuri ja erialast akadeemilist koosseisu 20%, vastavalt eelarvelistele võimalustele, kaasates ka välisvahendeid. Olulised arengud on seotud akadeemia õppetegevuse rahvusvahelistumisega, olgu selleks nii õppekavade analüüs kui võõrkeelsed valikained õppekavades. Oluliseks tööviljaks tuleb pidada rahvusvahelise mooduli ettevalmistamist ja läbiviimist 28-le välistudengile. Meie õppurite mobiilsuse arengukavaline eesmärk sai eelmise aastaga ületatudki. Järgmise arengutähisena on oluline pikaajalise mobiilsuse ja välispraktikate mahu suurendamine tööandjale vajalikes koostöökompetentsides.
Mida kajastasid meie allüksuste ettekanded Õppeprorektor KRISTA HAAK: Õppetegevus 2013. aastal oli taas edukas, paljudes valdkondades kinnistusid varasemate aastate saavutused. Õppekvaliteet on aastaid olnud keskse tähtsusega, see tagab nõutud oskustega tööjõu sisejulgeoleku ametitele. Mullu hindas SA Innove päästeerialade kutseõppe kvaliteeti ja konkursil osalemine päädis meile 2. auhinnalise kohaga. Osalesime ka VÕTA protsessi välishindamise projektis PRIMUS, kust saime positiivset tagasisidet ja ettepanekuid parendustegevusteks. Kvaliteedi tagamiseks tegime jooksvalt õppetegevuse järelevalvet – õppeprorektor ja õppeosakond vaatlesid nii aineprogrammide kui kalenderplaanide vastavust nõuetele ning osalesid lõputööde kaitsmisel ja sisseastumisvestlustel. Põhjalikult analüüsisime õppeainetele ja praktikatele antud tagasisidet, kolledžite lõikes õppe- ja vastuvõtutulemusi ning akadeemilisi puhkuseid. Õppeprotsessi parendamisel oli kesksel kohal kõrgharidusreform ja sellest tulenevad muudatused, lisaks käivitus sügisperioodil suuremahuline kutseharidusreform. Aasta jooksul sai täiendatud nii õppekorralduse eeskirja kui mitmeid teisi sisemisi regulatsioone. Mahuka arendustegevusena käivitus õppeainete omavaheline integreerimine, ennekõike keeleõppes. Tänavu see teema jätkub ja lisandub erialaainete integreeri-
mine, kus kesksel kohal on õigusained. Jätkusid kohtumised kõigis õppeüksustes ja vestlusringid õppejõududega aktuaalsetel õppetööga seotud teemadel. Õppekava arenduses ühtlustasime õppekavasid nii praktikate, lõputööde kui valikainete osas. Õppekavadesse lisandusid ingliskeelsed õppeained, mis toetab rahvusvahelistumise eesmärki. Koostöös välissuhetega lõime ingliskeelse Erasmus-mooduli, mida hakkame kolme rakenduskõrgkooli koostöös välistudengitele pakkuma. Lõpusirgele jõudsid 2 suurt haridusprojekti – BeSt ja PRIMUS, millest saadud kasu õppeprotsessi toetamisel on märkimisväärne. Edukaks osutus akadeemia esimene Twinning-projekt Kosovos, kus meie eksperdid said kõrgelt tunnustatud. 2014. aastal on ees ootamas 2 rahvusvahelist projekti – üks keeleõppe integreerimise toetamiseks ning teine õppurite ja õppejõudude nõustamissüsteemi koostamiseks.
ÜLIÕPILASESINDUS: Üliõpilasesinduse (ÜE) eelmine koosseis seadis2013. a eesmärkideks: · kandidaatide arvu suurendamine ÜE esinduse valimistel, · ÜE liikmete koolitamine ja motiveerimine, · SKA vilistlaskogu nö käimalükkamine, · SKA sünnipäeva fotokonkurss, · heategevusüritus lastekodulastele. Esimesed neli eesmärki sai täidetud ootuspäraselt hästi. ÜE valimistele seadsid oma kandidaadi näiteks PPKs esimest korda lausa 6 üliõpilast ja esmakordselt küündis ÜE koosseis 10 üliõpilaseni. Vahetult enne 2013.–2014. õppeaasta algust oli ÜE liikmeil võimalus saada Paikusel koolitust. SKA vilistlaskogu asutamiskoosolek oli selle aasta 21. jaanuaril. Akadeemia aastapäevaks laekus mitmeid suurepäraseid fotosid. Aga … kõige viimane ees-
märk jäi kahjuks selle korraldamise keerukuse tõttu saavutamata. Mullu oli üliõpilaste seas edukamaks ürituseks kindlasti veel värskelt meeles olev jõulupidu, samas ootab menuka grillfesti korraldamine meid varsti ees. Kuid ÜE pole unustanud ka oma põhitegevusi, eelmisel aastal said tänu ÜE-le lahenduse mitmed küsimused ja probleemid. ÜE on ka jaganud esmakursuslastele hulga üliõpilaspileteid ja kohe-kohe on algamas teklite tellimise aeg, millele eelneb tänuväärsete kolleegide nimede esitamine ÜE-le, keda SKA aastapäeval meeles pidada. ÜE-l on hea meel, et tudengid on omaks võtnud tudengiveebi. Hiljutisest statistikast selgus, et ÜE veebileht on külastatavuse poolest akadeemias teisel kohal. ÜE on aidanud akadeemia teistel osakondadel korraldada mitmeid teisi toredaid üritusi nagu näiteks SKA tutvumispäevad, aasta- ja sisekonverents, Teeviit jt. Kindlasti oli eelneval aastal veel palju üritusi ja tegevusi, kus ÜE oli edukas koostööpartner akadeemia
tudengielu elavdamisel. 2014. aastaks on ÜE seadnud eesmärkideks: · viia läbi siiani populaarseim ÜE valimine ja edukalt koolitada uusi liikmeid, · tudengite osavõtu suurendamine aasta parimal peol – akadeemia sünnipäeval, · SKA värske vilistlaskogu abistamine ja toetamine, · tegusa koostöö jätkamine akadeemiapere eri osakondade ja üksustega. Üliõpilaskonnalt ootab ÜE üha suurenevad aktiivsust tudengielus. Personalidirektor LY SARI: Pe r s o n a l i are n du s osakonna olulisemad saavutused 2013. aastal: evitasime SIKARO programmi raames õppejõudude projekti; hindasime tugitöötajate ametikohad, mille tulemusena muutusid
töötajate palgad; viisime läbi nii tööandjate kui töötajate rahulolu-uuringu; arendasime edasi siseakadeemiat; personalijuhtimises muutsime suuna töötajakesksemaks; korraldasime suuremahulise õppejõudude konkursi; kevadel osales atesteerimisel 32 õppejõudu (atesteerimise tulemusel kutsus rektor ilma konkursita jätkama 9 õppejõudu). Peamised märksõnad 2014. aastal: • õnnestunud tegevuste „elus hoidmine“ – koormuste planeerimine, nõustamissüsteem, siseakadeemia, arenguvestlused, töötajatele arenguvõimaluste pakkumine; • ebaõnnestunud tegevuste parendamine – kommunikatsioon (ametikohtade hindamise, koormuste, palkade, riskijuhtimise kohta); • SIKARO projekti tegevuste jätkamine koostöös Siseministeeriumi ja ametitega (seaduste ühtlustamine, värbamine, praktika paindlikkus, infopäevad, töövarjundus, tugi mentori näol, rotatsioonitabel jms); • TALi tegevusse panustamine – mitteametliku uurimisgrupi raames 3 artikli kirjutamine, personalivaldkonna uuringute koondamine Intranetti; • jm olulised teemad – SKA struktuuri analüüs koos õppetoolide koormuste kaardistusega, SIMi valitsemisala täienduskoolituse tsentraliseerimisse panustamine, riskijuhtimise funktsiooni taaskäivitamine ja sidumine kvaliteedijuhtimisega, välisrahastuse taotlemine (Erasmus +) töötajate arendamiseks jm. (Järg 2. lk)
2 (Algus 1. lk) Politsei- ja piirivalvekolledži direktor AIVAR TOOMPERE: Mullu lõpetas PPK 92 kadetti, neist 32 kutseõppe. Sel õppeaastal prognoosime lõpetajate arvuks 212, kellest 56 läbivad kutseõppe, – see on läbi aegade suurim lõpetajate arv meie kolledžis. Mullu arendasime rakenduskõrghariduse õppekavasid ja täiendasime piirivalvuri õppekava FRONTEXi CCC 2012 õpiväljunditega. Õppekava piiratud mahu tõttu saime CCC (baaskoolituse ühtne tuumõppekava) väljundid sisse viia vaid osaliselt. See on meile probleem, sest ELi piirivalvuri baaskoolituse ühtse tuumõppekava (CCC) koostalitusvõime hindamise programmi raames testitakse tänavusi piirivalve kutseõppe lõpetajaid, kuna osaleme FRONTEXi koostalitusvõime hindamisel. Meile on see protsess oluline, loodame sellest hindamisest parimat. Täienduskoolitustega oleme saavutanud lae, st meie ressursid ei võimalda enamat – meil napib ööbimis- ja õppekohti ning personal on ülekoormatud. Mullu peeti PPKs kokku üle 140 täienduskoolituse, sh pikemaajalisi KHRi koolitusi. Tänavu täienduskoolituste mahtu enam oluliselt suurendada ei saa. Valikaine „Rahvusvaheline politseitöö“ raames on välismaal kogemusi omandanud 20 kadetti, 2 kadetti osales Erasmus programmiga vahetusüliõpilastena Sloveenias. Vastu oleme võtnud välistudengeid erinevatest politsei ja piirivalve õppeasutustest. Tihedaim koostöö on meil Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Soome politsei ja piirivalve õppeasutustega. Koostöös oleme korraldanud spordivõistlusi, koolitusi ja töökohtumisi. Rahvusvahelistest organisatsioonidest on meile kõige olulisemad partnerid FRONTEX ja CEPOL. CEPOLi puhul oleme Eesti kontaktpunktiks, st meie vahendada on CEPOLi ja Eesti sisejulgeoleku struktuuride koostöö. CEPOLi 61 kursusel, seminaril ja konverentsil osales 87 osavõtjat, sh 9 SKAst. Est–USA lähisuhtevägivalla koostööprojekti raames viidi Gruusias läbi 8 koolitust, osaleti rahvusvahelise konverentsi korraldamisel Tbilisis (Eestist 4 eksperti) ja korraldati Gruusia 15 eksperdi 5päevane õppevisiit Eestisse. Kui eelmisel õppeaastal õppis meil kolledžis 358 kadetti, neist 50 ehk 14% kutseõppes, siis tänavu 361 kadetti, kellest 57 ehk 16% on kutseõppes. Eeloleval kevadsemestril avame veel ühe piirivalve kutseõpperühma, milles hakkab õppima 17 kadetti. 2014. aastal on meie suurimad ootused edu õppejõudude ja kadettide värbamiskonkurssidel, tasemeõppe kvaliteedi kindlustamine ja rakendamine õppeprotsessis ning väliskoostöö edukas jätkamine ja uute kaasaegsete õppevahendite soetamine. Päästekolledži direktor AIN KARAFIN: Te h t u d aastal 2013: Väike-Maarja päästekool osales Eesti kutseõpp easutuste kvaliteediau-
Verbis aut Re hinna konkursil. Assessorite meeskonnale jättis päästekool mulje kui pidevale enesearendamisele keskenduv ja sihikindel ning oma olemasolu olulisust tajuv ja tulevikku vaatav organisatsioon. Koos Päästeameti ja Häirekeskusega koostasime uued kutsestandardid päästja, päästekorraldaja ja päästemeeskonna juhile kutseõppe tasemel ning tuleohutusjärelevalve ja päästetööde juhtimise valdkonnas rakenduskõrgharidusõppele. Kõrgharidusõppes rakendasime õppeprotsessi virtuaalsimulatsiooni ISEE keskkonna. Pidasime rahvusvahelise kutseõppe lõpuharjutuse „Sireen 2013“. Andsime välja hulga õppematerjale. Suurimat heameelt teeb Ando Vainjärve koostatud õpik „Päästejuhised pinnaltpääste töödel“. Valmis sai 6 e-õpiobjekti: põlevgaaside ja -tolmude süttimispiirid, kannatanute päästmine kaldpinnalt, tuletõrjeredelite VMAZ 92 ja ALGO WIBE käsitsemisõpetus, keemiapääste haagis ja varustus, keemiapääste riietumine ja hooldus ning koolimatemaatika e-õpik. Väliskoostöös oleme koolituskvaliteediga jõudnud tasemeni, kus võime õpetada teiste riikide päästetöötajaid. Viisime läbi 2 suuremat koolitusprogrammi. Kolledži ja Päästeameti spetsialistid õpetasid Afganistani päästeteenistuse juhtivtöötajaid, kuidas tegutseda tulekahjude kustutamisel, suitsusukeldumisel ja päästetööde juhtimisel. Moldova tuletõrjujatel ja päästjatel aitasime arendada meditsiinialast koolitussüsteemi. Plaanid aastaks 2014: sügisel alustame kutseõppes uute õppekavadega. Tulenevalt õiguslikest muudatustest haridusmaastikul on õppekavade koostamine suur väljakutse kogu kolledžile. Samuti vaatame üle kõrgharidusõppekava, kuna oleme poolteist aastat uue kolmeaastase õppekava alusel üliõpilasi koolitanud. Nüüd on aeg tööandjate ja üliõpilaste tagaside põhjal õppekavasse muudatused sisse viia. Asjalik koostöö areneb Päästeametiga, et ka kriisireguleerimise ja tuleohutusalast täienduskoolitust hakata läbi viima akadeemias. Suuremahulise projektina käivitame Päästeameti kogu suitsusukeldumise täienduskoolituse päästekoolis. Panustame jätkuvalt õpikute väljaandmisele. Sel aastal valmivad päästejuhised liiklusõnnetustel ning päästekorraldajaile nii meditsiini- kui päästeõpik. Lisaks õppetööle aitame Moldova päästeteenistusel ellu viia suitsusukelduskoolitust ja jätkame Afganistani päästeteenistujate koolitamist. Justiitskolledži direktor ERKKI OSOLAINEN: Järgneval õppeaastal on plaan alustada õppetööd 30 kõrgharidusja 100 kutseõppe kohaga. Liigume jätkuvalt ses suunas, et kaotada järk-järgult ära kogu kaugõpe. Meie hinnangul tagab päevaõpe üldjuhul paremad võimalused erialaste kompetentside saavutamiseks. Mullu sai justiitskolledžil õppekavade arendamisel ring täis. Eri põhivaldkondade –taasühiskonnastamise, järelevalve ja õiguse valdkonna õppeained – ning kogu õppekava proportsioonid on koostöös Justiitsministeeriumiga tänaseks üle vaadatud ja kaasajastatud. Vanglasüsteem on olnud ja on jät-
kuvalt suunatud jõulisele arengule ja tõhususe tõstmisele. Sellistele ootustele vastamine on suur väljakutse ka õppeprotsessile ja sellest johtuvalt on oluline, et justiitskolledž ei õpetaks midagi sellist, millega hilisemal tööandjal midagi peale pole hakata, aga ka see, et õppijale oleks õpingute perioodil tagatud stabiilsus ja ootuspärasus. Mullune oli üsna tormiline aasta ka justiitskolledži inimvarale. Ootused õppeprotsessi kvaliteedi tõusule andsid sisendi õpetamise protsessi ülevaatamiseks, mis omakorda on alati seotud konkreetsete ametikohtade ülesannete ja nende täitjatega. See, et arenevas ja tõhususele suunatud organisatsioonis ka inimesed liiguvad, on paratamatu. Kindlasti oli kolledži mullusteks edulugudeks praktika- ja täiendõppekorralduse tõhususe kasv. Paljud mõtted, mida oleme pidanud mõistlikuks, on kanda kinnitanud või kinnitamas nii teistes struktuuriüksustes kui akadeemias tervikuna. Positiivset tagasisidet oleme Justiitsministeeriumilt saanud mõlemas valdkonnas. Rõhutamist väärib kindlasti see, et kolledž on kaks aastat järjest võitnud vanglateenistuse kutsemeisterlikkuse võistluse, mis näitab meie õppejõudude ja õpilaste erialaste teadmiste taset. Erialase hariduse kogukomplekssuse saavutamiseks oleks kindlasti oluline magistriõppes justiits-suuna avamine. Tegemist oleks spetsiaalselt vanglaametnikele mõeldud õppesuunaga ja sellest saaks tulevikus vanglateenistuse karjäärisüsteemi osa. Tänavused märksõnad on kindlasti ka kutseõppekava ülevaatamine (kutseõppereform) ja lõpueksami formaadi mõningane muutmine. Soov 2014. aastaks oleks leida võimalusi akadeemiaülest koostööd suurendada ja tõhustada. Tegemist ei ole pelgalt huvide/teenuste vahetusega, vaid ühiste eesmärkide realiseerimisega – eesmärk on soovitud tagajärg tulevikus. Oluline on leida võimalused ja lahendused, kus püütakse arvestada kõigi osapoolte huve ja vajadusi, arvestades ka osapoolte erinevustega. Finantskolledži direktor UNO SILBERG, PhD: Kolledži 2013. a olulisemad eesmärgid ja arengutähised, sh olulisemad saavutused ja kordaminekud (ehk mis sai tehtud): finantskolledži esmane ülesanne on õppetöö läbiviimine, praktikate ja lõputööde kaitsmine; uued sisseastujad kõrgharidusreformi võtmes; lõputööde teemade sisukuse ja kvaliteedi tõstmine ning juhendajate kaasamine ja juhendamise kvaliteedi parandamine. Teiseks on koostöö MTAga ja TALi tegevus. Finantskolledžis käib õppetöö maksunduse ja tolli õppesuunal, nii päevases kui kaugõppe vormis (alates 2013. aastast kaugõppesse vastuvõttu ei ole), ja alates 2013 ka nii täis- kui osakoormusega õppes. Mullu lõpetas finantskolledži 40 üliõpilast ja alates 1996. aastast on lõpetajaid kokku 541. Sel aastal õpib kolledžis 165 üliõpilast, kellest 20 on akadeemilisel puhkusel. Esilekerkinud probleemid ja arengutakistused ehk mis jäi (veel) saavutamata:
kolledži arendus ja jätkusuutlikkus on olnud terve möödunud aasta jooksul tähelepanu keskpunktis. Esimest korda ei avatud selleks õppeaastaks kaugõpperühma ja peamine arengutakistus on kolledži jätkusuutlikkus uue kõrgharidusreformi taustal. Kolledži 2014. a olulisemad eesmärgid ja ülesanded, seoses akadeemia arengukavaga: finantskolledži jätkusuutlikkusega on muresid ja eelkõige tuleb meil sellega tegeleda. Täiendamist vajab kogu õppekava, tolli erialale tuleb koostada uus õppekava ja elavdada välissuhtlust. Soov ja ootus on osaleda SJ magistriõppes ning lõpu- ja magistritööde juhendamises, sisukamas koostöös teiste struktuuriüksustega, näiteks koos teiste kolledžitega kirjutada ühisartikleid ning osaleda ühisüritustes töötajate ja üliõpilastega. Finantsdirektor AIN SARI: Finantsv a l d kon n a olulisemad saavutused 2013. aastal: · kõrgharidusreformi rahastamine: 1. septembril rakendunud kõrgharidusreform avaldas SKA eelarve koostamise põhimõtetele üsna suurt mõju – enam pole meil võimalik seni kehtinud alustel avada tasulisi õppegruppe, mis tõi meile kaasa omatulude teenimisvõimaluste vähenemise. Siiski õnnestus meil SKA-le tagada lisarahastus riigieelarvest ja nii jätkub meie eesmärkide rahastamine vajalikus mahus; · põhistipendiumide tõus 150 euroni kuus – kõikidel meie stipendiumiõiguslikel õppuritel tõusis põhistipendium ja suurenesid mõned lisastipendiumid; · 1.04.2013 alates võttis SKA kasutusele e-arved. Seni paberkandjal olnud arveid menetletakse elektrooniliselt, mis lisas arvete käitlemisega seotud protsessidesse paindlikkust ja mugavust; · edukalt tagati SKA välisprojektidele finantstugi. Välisprojektide maht on SKAs aasta-aastalt suurenenud, mis on rahandusosakonnale toonud kaasa olulist lisakoormust; · Vabariigi Valitsuse otsusena hakati alates sellest õppeaastast SKA kutseõppuritele hüvitama sõidukulusid. SKA eelarvet ümber struktureerides õnnestus läinud aasta keskel leida neile lisakohustusele mullusest eelarvest kate. Olulisemad tegevused 2014. aastal: · SAPi – uue finants-, personalija varade arvestuse tarkvara – kasutuselevõtt alates 2015. a algusest. Uus programm asendab SKAs seni kasutuses olnud arvestustarkvarasid. Seoses SAPi kasutuselevõtuga muutuvad osaliselt ka senised arvestuspõhimõtted, vaadatakse üle tugiüksuste funktsioonid ja -protsessid. SAPi rakendamine on meile suur väljakutse, sest SKAle vajaliku funktsionaalsusega SAPi tarkvara hetkel veel ei eksisteeri – see tuleb koostöös Rahandus- , Haridus- ja Teadusning Siseministeeriumiga meie jaoks alles juurutada; · tagada SKA eelarve stabiilsus ja kasv kõrgharidusreformi tingimustes; · kaasata SKA tegevuste rahastamiseks vähemalt senises mahus välisvahendeid. Selle eesmärgi täitmine ei ole lihtne, kuna Euroopa Liidu uue eelarveperioo-
JAANUAR 2014 di vahendid ei avane enne tänavust teist poolaastat või veelgi hiljem; · Siseministeerium on oma valitsemisalas aktiivselt juurutamas teenusepõhist juhtimist. Kulumudeli metoodika koostamisse ja rakendamisse on kaasatud kõik valitsemisala asutused. Tegemist on suure ja ambitsioonika projektiga ning sinna panustamine nõuab märkimisväärset jõupingutust. Turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja ENE PUHM: Ta v a p ä rastele messidele Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus lisandus kutsehariduse suursündmusena mullu esmakordselt kutseharidusmess „Noor meister 2013“, kus võtsid mõõtu 300 kutseõppurit 21 võistlusalal. Akadeemiat esindasid messil pääste-, justiits- ning politsei- ja piirivalvekolledž. Lisaks Tabasalule, Orissaarele ja Kohtla-Järvele pidasime sisejulgeolekupäeva ka Narvas, kus andsime noortele ülevaate nii politsei, piirivalve, pääste, maksu- ja tolliameti kui ka vanglaameti tööst. Kõigil üritusil olid populaarseimad teenistuskoerad, aga uudistajaid jagus ka tehnika ja varustuse väljapanekule. Kõikide tegevuste raames viidi õpilaste hulgas läbi ka sisejulgeolekuteemaline võistlusmäng. koolikülastuste Tavapäraste põnevamaks muutmiseks valmis koostöös InHTKga Siimu mäng. Legendi kohaselt tahab Siim nädalavahetuseks vanaemale rattaga külla sõita, kuid eksib teelt. Vastavalt legendile jagatakse noortele rollid ja algab päästeoperatsioon virtuaalkeskkonnas. Õpilaste sõnul on õppeprotsess huvitav ja kaasahaarav ning annab hea ettekujutuse sellest, mida ja kuidas meie akadeemias õpitakse. Sügisel alustasime uue värbamiskampaania põhimõtete koostamist, koostööpartneriks on loovagentuur Creatum. Uue kampaania läbiv graafiline kujund on 4 teraskilpi kolledži logodega. Modellid on valitud SKA kadettide seast ning stilistilise ühtsuse ja järjepidevuse tagamiseks jätkame eelmise kampaania jõulist stiili. Meie suurim väljakutse on uue kampaaniaga kõnetada võimekamat osa noortest. Detsembris peetud infomessil „Teeviit 2013“ olime väljas juba uue messiboksi kujundusega ja jagasime uusi infoteatmikke. Kuna uue kampaania üks eesmärke on pikendada värbamisperioodi, siis on loodud eraldiseisev minisait, mis aitab tutvustada akadeemias õpetatavaid erialasid noorte jaoks kaasahaaraval viisil. Sel aastal on plaanis toota ka akadeemiat reklaamiv teleklipp. Sisekommunikatsiooni paremaks korraldamiseks alustasime läinud aasta lõpul ja jätkame tänavu siseveebi ehk Intraneti uuenduskuuri. Eesmärk on koostada tõeline teadmusjuhtimise andmebaas, mis oleks efektiivne ja informatiivne, huvitav ja interaktiivne ning pakuks kõigile kasutajaile vajalikku teavet. Püüame jõuda tulemuseni, et Intranet ei ole ainult „kuulutustulp“, vaid kasutajasõbralik koostööplatvorm. 2014. aasta olulisemateks tegevusteks on veel stiiliraamatu uuendus ja akadeemia meenete jaotussüsteemi muutmine.
Õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja-lektor ANNE VALK: 2013. aastat võib nimetada meie keskuse jaoks „koostöö seemnete külvamise“ aastaks. Oleme algatanud mitmeid arutelusid ja vestlusringe kolleegidega kolledžitest ning loodame, et suurest osast neist seemneist tärkab midagi huvitavat, mis rikastab nii akadeemia õppe- kui teadus- ja arendustegevust. Detsembris 2013 korraldasime õigusainete õppejõudude vestlusringe ning kaardistasime nende raames üksteise huvisid ja võimalikke koostöökohti, kevadel aga käisid pooled meie õppejõududest praktikal tööandja asutuses (mullu oli meie fookuses päästepraktika). Koostöös keelekeskusega jätkasime õppeainete integreerimise teemat, tehes üldainete raames koostööd keeleõppejõududega. Ühtlasi oleme arutanud justiitskolledžiga tudengite sisseastumistestide valiidsuse teemat ja kavandame vastavat uuringut. Olenevalt tulemustest võib viimasest välja kasvada akadeemia oma sisseastumistesti koostamine. Meie heaks koostööpartneriks on olnud ka sisejulgeoleku instituut nii magistriõppega seotud kui ühises teadus- ja arendustegevuses (ühisartikkel ÕSKSIJ-PAO). Mullu ilmus meilt 8 publikatsiooni ja valmimas on 7 kõrgema taseme publikatsiooni. Meie õppejõud koostasid 5 e-õpiobjekti. Meil on nüüd värske doktorant Stella Laansoo, kes ühtlasi osaleb oma doktoritööga mainekas rahvusvahelises uurimisprojektis. Aastal 2014 on ÕSKi fookuses õppejõudude mobiilsus ja õppevahendite loomine. Plaanime alustada põhiõpikute koostamist avalikus õiguses ja avaliku halduse üldainetes. Õppejõul Eda Sieberkil on valmimas politseieetika õpik. Akadeemia rahvusvahelistumise võtmes valmistume ühe üldaine (psühholoogia) õpetamiseks inglise keeles ja loodame evitada mullu peetud õigusainete õppejõudude vestlusringide olulisemad väljundid (nt kaasuste portaali ja aineprogrammide arendamine, osalemine päästekolledži erinevates õppetööga seotud tegevustes jms). Kavas on ka õppejõudude jätkupraktika politseiorganisatsioonis, mille esimene osa oli 2012. aastal. Tänavu plaanime esmakordselt ÕSKi konverentsi korraldamist teemal „Halduskorraldus – kaudne riigihaldus“. Loomulikult ootame ühelt poolt meie doktorantide ridade täienemist ja teisalt uute doktorite lisandumist. Õppeosakonna juhataja TIINA KARU: Õppeosakonna töö kvaliteeti saab hinnata õppekorralduse sujuva ja efektiivse toimimise järgi alates vastuvõtust kuni lõpetamiseni. Riiklikke ja akadeemiasiseseid õppekorralduslikke muudatusi on palju ning õppeosakonna üks rollidest on püüda need võimalikult valutult evitada ja toimima panna. Nüüdseks saame juba järeldada, et edukaks on osutunud õppevõlgnevuste likvideerimise graafikute juurutamine, mis on vähendanud eksmatrikuleerimiste ja akadeemiliste puhkuste arvu. Jaanuari lõ(Järg 3. lk)
JAANUAR 2014
Verbis aut Re
olulisemad märksõnad olid pro- keskuse esimest arengupäeva, mil- käisin USPE konverentsil ja esinefessionaalsus, toetav tugi ja koostöö le viisime läbi õppejõult-õppejõule sin posterettekandega taliuniversiaadi konverentsil. SK poster valparanemine; esmakordselt ei olnud formaadis. Alustasime sisukat koostööd mis ka akadeemia konverentsiks. ühtegi hinnangut alla kolme; algapus ootab uue algatusena ees õppe- tatud arendustegevusi hinnati posi- KVÜÕAga testimise valdkonnas Tavakohaselt on üks kõrgeima võlgnevuste likvideerimise nädal,Personaliarendusosakonna kvaliteedijuht SIGRIT LILLESTE: tasemega rahvusvahelisi võistlutiivselt (nt uus konverentsiformaat, ning olime toeks ja abiks Tallinna samuti saab semestri lõpus teha sisekonverents, TALi konkurss, su- Tehnikakõrgkoolile LAKõppe ra- si SELLi mängud. Mullu tõid meie esimesed järeldused kõrghari-2013. aasta lõpus läbi viidud kuuenda personali rahulolu-uuringu vastajate arv ja osalemise protsent jõutõstjad Riiast 2protsent medalit.ning Tänavu kendamisel nende õppeasutuses. vetalveakadeemia, ja õppejõudude osalemise (70%, 202e-arvetele vastajat). Tõusis juht-õppejõudude dusreformi rakendumisest (võlg-olid taasjakõrged läheme 16.–18. maini võistlema Keelekeskuse õppejõud osalesid üleminek jne); vabavastuste konknevusse jäänud ainepunktide eestlanges juhtide, spetsialistide ja muude töötajate osalus. Jälle olid aktiivseimad vastajad Paikusel, kuigi reetsus viitab julgusele aus; tõusis nii Eestisisestel väliskonverentnende osalusprotsent langes.olla Ainsana osalejatekui hulk Väike-Maarjas.Tartusse, sest on Eesti kord neid maksmine jne). sidel, mais korraldasime II rahvus- mänge korraldada. Esimesed võitöökoormust peetakse valdavalt Eelmise aasta märksõnadena dud on juba saadud osas. ka selle aasta piisavaks ja sama palga korral ei vahelise konverentsi LAKõppest. Üldine rahulolu võrreldes eelmise aastaga oli kõrgem, eesmärk saavutati nelja indikaatori võib kindlasti rõhutada tagasisidet võistlustelt ja kalender vahetaks töökohta vastajatest; Rahvusvahelises ulatuses võtsime osas jäi 89% eesmärk saavutamata, samas oli keskmine hinne esmakordselt üle nelja. on sama tihe ja analüüse. Hea meel on tõdeda, etTugiteenuste kui mullu. SELLiturvaline mängudelejalisaks kõrge rahulolu osa Nordplus Contact Seminar’ist arenguvõimalusi pakkuv, põhjaltunnustamise võib väita, jaetpaakadeemia on tööandjana õppurite tagasiside aktiivsus õppe-Tulemuste on 22.–23. tulekul Jõuseoses 2014 Nordplusi toetav taotlusja tunnustav, avatudaugustil ja jõududele ja õppeainetele on suu- kutavate toetusvõimaluste osas; jausaldusväärne, struktuuride spordimängud, kuvoorus osalemisega valdkondade saime Tallin- keskmised töötajasõbralik: hinnangud on renenud, ulatudes 60%ni ja mõEesmärkide saavutamine hu tuleb välja panna võistlejad 13 positiivse osalusprotsent viitab tulemuste nede õpperühmade puhul lausa nas kokkutrendiga; projektipartneritega Arengukava indikaator Eesmärk Tulemus spordialale, rakendamisele kusjuures paljudel 2013 2013 (2012) 100%ni. Lisaks juba aastaid lõpuusaldusväärsusele; akadeemia on inFinnish Naval Academy ja Vilniuspõhiväärtuste Küsitluses osalemise protsent 55% 70% (76%) on arvestusolid ka 40+ tööde juhendamise kohta kogutud hinnangud paranenud; tugiteenustedividuaalaladel olulisemad märksõnad University. Rahulolu akadeemia kui tööandjaga >4,2 4,31 (4,24) vanuserühmas. tagasisidele külastasime mullu esprofessionaalsus, toetav tugi ja koostöö paranemine; Plaanid ja eesmärgid aastaks Rahulolu informatsiooni liikumisega >4,2 4,39 (4,34) Aasta 2014 on kuulutatud Rahulolu üksuste juhtimisega >4,2 4,31 (4,19) makordselt ka lõputööde kaitsmiesmakordselt ei olnud ühtegi hinnangut alla kolme; algatatud lii2014: Rahulolu tugiteenustega >4,2 4,11 (3,98) Meiegi soov on, et si, mille tulemusena kogusime häid positiivselt (nt uus · arendustegevusi jätkame koostöödhinnati KVÜÕA tes- kumisaastaks. kõik endakonkurss, tervist hoides selle praktikaid ja parenduskohti, mida jakamkonverentsiformaat, sisekonverents, TALi suvetijate sektsiooniga keelekeskuse tõsteti esile koostööd üksuste vakolledžitega jagada ning teha ettepaaniaga liituksid. Ärge ainult üle talveakadeemia, e-arvetele üleminek jne); vabavastuste visiooni elluviimiseks – saada hel; üksuse tasandil juhtimise ja panekuid kaitsmisprotsessi ja kaits-konkreetsus viitab julgusele olla aus; töökoormust pingutage! Eestile, akadeemiale sisejulgeolekuala ametnike tes-piisavaks peetakse valdavalt ja sama palga korral ei ja oma töö valdkonna kõik keskmimiskomisjoni töö tõhustamiseks.vahetaks (inglise jajavene teie lähedastele on teid osas; kõiki vaja töökohta 89% vastajatest; kõrgetimiskeskuseks rahulolu tunnustamise pakutavate toetusvõimaluste sed hinded tõusid; juhtimise osas Algatusega läheme kindlasti eda-tõsteti keele tasemetestid), ikka tervetekõik ja rõõmsatena! esile koostööd üksuste vahel; üksuse tasandil juhtimise ja oma töö valdkonna keskmised tõusis enam tööjaotuste selgus ja · jätkame keelekeskuse arengusi ka sel aastal, samuti jätkamehinded tõusid; juhtimise osas tõusis enam tööjaotuste selgus ja akadeemia hoolimine oma töötajatest; Raamatukogu juhataja RAILE akadeemia hoolimine oma töötajapäevaga, tööd lõputööde juhendajatega. tagaside andmine juhilt on positiivse trendiga. Üheks mulluseks märksõnaks test; tagaside andmine juhilt on po- · korraldame aprillis rahvusvahe- REIGO: on trendiga. arenguruumi muudatuste põhjendamisel; otsuste kommunikeerimisel, SKA raa- toetava koostöö sitiivse lise konverentsi keeleõppe meeoli üllatuslikult ka vastuvõtt. LisaksSamas ettepanekuid muudatusi ja ja kadettide kaasamisel: tehti matukogu on Samas ontöökeskkonna arenguruumi parendamisel muutoditest, harjumispärasele vastuvõtuperioo-edendamisel, juhtimisotsuseid enam põhjendada, kommunikeerida (nt ametikohtade hindamine, õppejõudude SJ valdkon· osaleme väliskonverentsidel dile juulis tuli meil teha 3 täienda- datuste põhjendamisel; otsusTALi konkurss); langes olemine; kohati ja bürokraatia na jäikus teabega ningeeskujuks võimalusel Erasmuse õp- liigne te kommunikeerimisel, toe- juhtide vat vastuvõttu. Samuti rõhutaksinkoormused, korraldamisel; töökeskkond on „ajale jalgu jäänud“, palju sõitmist pejõudude vahetusprogrammi hästi üksuste komp- vahel väsitab; märksõnana ka koostööd, sest uuteprotsesside tava koostöö edendamisel, raames Bulgaarias ja Hispaa- õppejõududel rahulolu juhtimisega; lekteeritudon madalaim teemade lisandumisega on õppe-juht-õppejõududel töökeskkonna ja õppejõududel parendami-on madalaim nias, ja tööjaotuste kohta, nt haridustehnoloogi toe osas; ettepanekud erialaraama- koormatus, osakonna koostöövõrgustik laiene-hinnang sel jaTALi kadettide kaasamisel: teh- struktuuri · osaleme märtsis erinevmuudatusi kvaliteet,jaSJI töötajate tööjaotus jne.Nordplusi taot- tukogu, mis nud lisaks õppeüksustele nii SKAõigusteenuse ti ettepanekuid juhlusvoorus, teenindab nii õppejõude, sees kui ka väljaspool. timisotsuseid enam põhjendada, Kokkuvõttes akadeemikutele meeldib nende töö ja erialaõppejõududele nad on rahul, et töötavad akadeemias. Siin on kadette ja · pakume töötajaid kui ka koostööpartneri2014. aastal on õppekorraldu-piisavalt kommunikeerida (nt ametikohtaruumi, aega ja võimalusi ideedekeelelist teostamiseks siis kõik tingimused tuge. – kui endal tahtmist, te esindajaid. Raamatukogu koossega seotud teemade kõrval õp-loodud de hindamine, koorja koolitusõppejõudude toetab. peosakonna suur töölõik ka põhi- mused, TALi konkurss); langes Spordikeskuse juhataja EPP JA- neb neljast eri piirkonnas asuvast kogust. Kõiki raamatukogu pakuja lisastipendiumitega seonduv juhtide eeskujuks olemine; kohati LAKAS: ELEN LAANEMAA: tavaid teenuseid kasutatakse aktiivning uue teemana lisandunud kut-Keelekeskuse juhataja-lektor Akadeeliigne jäikus ja bürokraatia protses2013. aastal olid keeleõppeprotsessi kvaliteedi on siiski traditseõppurite sõidukulude hüvita-Keelekeskuse olulisemad eesmärgidmia selt. Populaarseimad esindaside korraldamisel; töökeskkond ja keeleõppe) arendamine, erialakeele ja – kojulaenutus, mine. Kuna mõlemad protsessidparendamine, LAK-õppe (lõimitud ainesioonilised teenused on „ajale jalgu jäänud“, palju sõit- jad osalesid on uued või muutumises, siis pea-keelekeskuse õppejõudude omavahelise koostöö ning Eestisisese ja kohalkasutus rahvusvahelise ja koostöö e-raamatukogu. mist üksuste vahel väsitab; juht-õp- 2013. aastal me sel aastal oluliseks protsessiedendamine. Raamatukogu vahendusel on akapejõududel ja õppejõududel on rohkem kui sujuvuse tagamist ja ühtsete põ-Lähtuvalt deemia liikmeskonnal võimalus eemärkidest jätkas keelekeskus keeleõppe integreerimist ning selleks uute 60 võistlusel. madalaim rahulolu juhtimisega; himõtete koostamist. kasutada eri teadusandmebaase, võimaluste otsimist ja nende teostamist. Keeleõpet integreeritakse sel õppeaastal 17 Kindlasti on seoses BeSt ja õppejõududel on madalaim hin- Spordikeskunt EbscoHost ja Sage, suurt hulka õppeaines, sellele lisandub sel kevadel inglise keele integreerimine praktikasse sel (SK) on nang TALi toe osas; ettepanekud Primus programmide lõppemisega on-line ajakirju, Keelevara, suurt struktuuri ja tööjaotuste kohta, nt võistlusteks osalemisel olnud infot eesti-inglise-eesti majandussõnauueks väljakutseks e-õppematerja-päästekolledžis. MISA projektide toel nii tegelesime meie üliõpilaste keelekoordineeriv oskuse arendamisega vahendav, ja ettevalharidustehnoloogi koormatus, õi- eesti lide loomise protsess ja korraldusSamuti raamatut jm. Lisaks saime mullu kakui kutseõppes. gusteenuse erinev kvaliteet, SJI töö- mistav roll. Lisaks akadeemiasises- sutada selliseid testandmebaase naning võimaluste leidmine, kuidaskõrgharidustele võistlustele mullu gu tänane õppija teabkorraldas erialastSK piisavalt, siisEBSCODiscovery harisid keeleõppejõud tajate tööjaotus jne. eeldab, et keeleõppejõud jätkata sarnases mahus õppekor-Kuna otsiplatvorm, ka üliõpilaste suusatamise po- Taylor&Francis, raldust puudutavate seminaride/eelmisel Kokkuvõttes akadeemikutele aastal ennast ka erialapõhiselt, st käisime patrullisMV, (jätkame tänavugi), Viru vanglas, Elsevier ja Palgrave koolitustega. meeldib nende töö ja nad on ra- litsei maleturniiri ja politsei lahti- Macmillan Journals. ja häirekeskuses. piiripunktides, kordonis Muudatused õppekorralduses hul, et töötavad akadeemias. Siin sed kick-poksi võistlused ning aitas Korraldasime esmakursuslaste on pidevad ja neid saame teha vaid on piisavalt ruumi, aega ja võima- läbi viia Pirita jüriööjooksu. infopäevi ja kasutajakoolitusi ning koos kõikide asjassepuutuvatega. lusi ideede teostamiseks – kui enSKA 4 kadetti või lõpetajat käis soovijaile infootsingu intensiivkooOotame kõikidega jätkuvat head dal tahtmist, siis kõik tingimused universiaadidel ja 2 kadetti Euroo- litusi. Aktiivsemad rühmad said koostööd, et muudatused saaks sis- loodud ja koolitus toetab. pa politsei MV-l. Medaleid see- koolituse ise tellida. Hoo sai sisse se viia võimalikult sujuvalt ja kõiki kord ei võidetud, aga juba võistlus- ka kadettide ja õppejõudude perKeelekeskuse juhataja-lektor tele pääs oli hea tunnustus senistele osapooli rahuldavalt. sonaalsed nõustamised ning uute treeningutele. EASLi 21-lt kavas ol- töötajate infotunnid. Personaliarendusosakonna ELEN LAANEMAA: Keelekesnud MV-lt saime kokku 5 kulda, 7 kvaliteedijuht SIGRIT LILLESTE: Mullu korraldasime Kase tänakuse olulihõbedat ja 4 pronksi. 2013. a va ja Muraste raamatukogus kokku semad eesSuurimal suvisel üliõpilasspor- 12 näitust erinevatel teemadel, mis lõpus lämärgid 2013. diüritusel – suvemängudel – oli- tutvustasid neis leiduvat kirjandust. bi viidud aastal olid me nii aktiivsuse kui sportlikkuse Emakeelepäeva tähistamise raakuuendaperkeeleõppoolest suurte ülikoolide järel nel- mes algatasime suure luulekonkursonali rahulpeprotsesjandad. Eesti politsei MV kavas ol- si „Kõik, mis südames ja hinges“, olu-uurinsi kvaliteedi nud 12 alast tõid PPK sportlased millest võttis osa 21 luuleharrasgu vastajate arv ja osalemise protsent olid taas parendamine, LAKõppe (lõimitud medaleid 9-lt ja vanglateenistuse tajat. Kokku esitati konkursile 19 kõrged (70%, 202 vastajat). Tõusis aine- ja keeleõppe) arendamine, 11 võistluselt sai JK medaleid 6-lt luuletust, neist üks laul. See näitab, juht-õppejõudude ja õppejõudude erialakeele ja keelekeskuse õppe- võistluselt. Rõõmuga võime tõde- et vaatamata karmidele erialadeosalemise protsent ning langes juh- jõudude omavahelise koostöö ning da, et 2013. aasta parimaks politsei le on meie kadettides siiski peidus tide, spetsialistide ja muude tööta- Eestisisese ja rahvusvahelise koos- naissportlaseks valiti PPK kadett õrn luuletajahing. Oktoobri lõpus peetud traditsioonilisele raamatuKelly Nevolihhin. jate osalus. Jälle olid aktiivseimad töö edendamine. kogupäevade üritusele kutsusime Lähtuvalt eemärkidest jätkas keeKindlasti on SK töös olulised kevastajad Paikusel, kuigi nende osaesinema kirjanik Indrek Hargla ja lekeskus keeleõppe integreerimist halised katsed, sisseastujate teavilusprotsent langes. Ainsana tõusis ning selleks uute võimaluste otsi- tamine, neile eelkatsete võimalu- akadeemia õue peal ootas huvilisi osalejate hulk Väike-Maarjas. mist ja nende teostamist. Keeleõpet se pakkumine ja katsetel osalenud raamatukogubuss Katariina Jee. Üldine rahulolu võrreldes eelMullu uuendasime raamatukogu integreeritakse sel õppeaastal 17 noorte sidumine akadeemiaga, et mise aastaga oli kõrgem, eesmärk kasutamise korda, kus kirjeldasime saavutati nelja indikaatori osas. Tu- õppeaines, sellele lisandub sel ke- nad suvel kindlasti SKAsse kan- juurdepääsupiiranguga üliõpilasdideeriksid, samuti spordistipenvadel inglise keele integreerimine giteenuste osas jäi eesmärk saavudiumite tutvustamine. Teist aastat tööde säilitamise ja kasutamise tintamata, samas oli keskmine hinne praktikasse päästekolledžis. Samuti tegelesime meie üliõpi- järjest tutvustasin kehalisi sisseas- gimusi. Loodud sai ka üliõpilastööesmakordselt üle nelja. de e-arhiiv. laste eesti keele oskuse arendami- tumiskatseid Vikerraadios. Tulemuste põhjal võib väita, et Üks olulisemaid sündmusi SJ Õppetöös viis SK lisaks õppeakadeemia on tööandjana aren- sega MISA projektide toel nii kõrgvaldkonnas oli PPA ja Lääne Prekavajärgsetele ainetele 2013. aasguvõimalusi pakkuv, turvaline haridus- kui kutseõppes. fektuuri raamatukogude likvideeKuna tänane õppija eeldab, et tal läbi ka 2 vabaainet. Vaba- ja va- rimine ja kogude üleandmine SKA ja usaldusväärne, toetav ja tunlikaineid on kavas pakkuda ka nustav, avatud ja töötajasõbra- keeleõppejõud teab erialast piisaraamatukogule. Sellega seoses laietänavu. valt, siis harisid keeleõppejõud eellik: valdkondade keskmised hinnesid kõik raamatukogu pakutavad TALi projektidest esitasime arteenused kõigile koostööpartnerite nangud on positiivse trendiga; misel aastal ennast ka erialapõhitikli Toimetistesse, sügissemesttöötajatele. Kõik nad on oodatud osalusprotsent viitab tulemuste selt, st käisime patrullis (jätkame ril pidasime Murastes PPK sportänavugi), Viru vanglas, piiripunkmeie raamatukokku tutvuma väärt usaldusväärsusele; akadeemia põdi valdkonna seminari, mina kirjandusega. hiväärtuste rakendamisele on hin- tides, kordonis ja häirekeskuses. 6. detsembril pidasime keele- osalesin Mähe liikumisuuringus, nangud paranenud; tugiteenuste (Järg 4. lk) Õppeosakonna juhataja TIINA KARU: (Algus 2. lk)
Tu d e n g i k i r j u t i s e d
3
Hubaseim ühiselamutuba Jane Mölder, ÜE aseesimees turunduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas, FS110
Selle aasta kauneima ühiselamutoa tiitli nimel läksid võitlusesse I ühiselamu 6 tuba. Võidu nimel võeti appi pahtlilabidad, liivapaber, värvipintslid ja -rullid, kunstiandega sõbrad, tapeet, uus mööbel ja palju muud. Tõsi, võidu nimel tasus pingutada, sest mängus oli kodukinosüsteemiga LCD televiisori aastane kasutusõigus. Konkursil said osaleda kõik tudengid, kes elavad Kase tänava ühiselamutes. Hindamisel pandi rõhku toa sisekujundusele, puhtusele ja hubasusele. Hindas 7liikmeline komisjon. Sel aastal tehti žürii töö eriti raskeks, sest kõik olid oma toa kauniks ja hubaseks tegemise nimel palju vaeva näinud. Punktisummasid kokku lüües selgus, et esikolmiku punktisummad erinesid vaid 1 punkti võrra ja siin on järjestus: 1. koht Kertu Tammele oma kauni, elegantse ja minimalistliku toa eest, milleks nähti kujundlikult palju higi ja pisaraid. Kirsiks tordil olid Kertu kursaõe seinale maalitud lilled. 2. koht – Kerli Hindo ja Elina Kanguri tuba jäi meelde põneva mööbli ja värvikoosluse poolest. Suur kellukesekujuline lamp li-
sas toale valgust ja sobis ülejäänud mööbliga kokku, samas lisas toale omapära. Must roosade ja roheliste lilledega tapeet mõjus harmooniliselt samas toonis roosade ja roheliste seintega. 3. koht Kätlin Teedlale ja Katrin Vassarile maitseka lilla-valge kooslusega toa eest. Tuba mõjus valgusküllaselt, puhtalt ja harmooniliselt. Lillad detailid andsid palju juurde. Asukad said eriliselt kiita praktiliste lahenduste eest, mida kasutati ruumi kokkuhoidmise eesmärgil. Sama tuba võitis mullu hubaseima toa tiitli. 4. koht – Geidi Aun ja Kristi Kangur muutsid oma toa naiselikuks buduaariks. Erksad punased seinad koosmõjus kuldsete detailidega mõjusid erksalt ja põnevalt. 5. koht – Kairi Schmidti tuba on vastupidi 4. koha võitjate omale rahulik ja kaunis mustvalgete seintega ruum, kus on hea pärast pikka koolipäeva puhata ja end hästi tunda. Efektne tapeet koosmõjus kaunite valgete kardinatega muutis väikse toa mõnusaks. 6. koht – Rauno Schmeimann ja Mihkel Teder pälvisid erilist kiitust, kuna olid ainsad noormehed, kes osalesid konkursil. Ruumikasutus oli hästi läbi mõeldud ja lausa geniaalne. Tuba oli minimalistlik ja tagasihoidlik, kuid see-eest ilus, puhas ja korras. Oli näha, et vaeva on nähtud.
Konkursi žüriile eesotsas rektori Lauri Taburiga meeldis enim Kerttu Tamme tuba.
Akadeemia kuues “A”? Kerly Simulman, PPK 3. kursuse kadett Sisekaitseakadeemia 5 A-d: Ausus, Austus, Asjatundlikkus, Avatus ja Areng on meil kõigil põhiväärtustena selged?! Sooviksin aga tõstatada arutelu, kas akadeemiaperet ei peaks iseloomustama ka kuues A – Aktiivsus! Mida võiks senisest suurem aktiivsus meile, kadettidele anda? Aktiivne olles laieneb silmaring ja avardub maailmapilt – se-
Liikle turvaliselt Eeva Õun, PPK PtS113 kadett Kuna viimasel ajal on juhtunud palju hukkunutega liiklusõnnetusi just jalakäijatega, kes ei kanna helkureid, käisid politsei- ja piirivalvekolledži 3. kursuse kadetid ja õppedistsipliini vanemspetsialist Kristjan Haljasoks 13. jaanuari õhtupoolikul jalakäijaile helkureid jagamas. Kolme tunni jooksul jagasid kadetid Tabasalus, KeilaJoal ja Keilas helkurita jalakäijaile üle 300 helkiva elupäästja, mis näitab, et hoolimata pimedast ajast ja reklaamkampaaniatest ei teadvusta inimesed helkuri kandmise vajalikkust. Hoolimatute jalakäijate hulgas oli ka palju noorukeid ja lapseealisi, mis tähendab, et kõik lapsevanemad ei muretse eriti selle pärast, kuidas nende võsukesed näiteks kooli ja sealt koju jõuavad. Meie, täiskasvanud, peaksime just nooremale põlvkonnale eeskujuks olema ja järgima liiklusseadust – kõik vastutustundlikud liiklejad on kohustatud kandma helkurit.
da nii osaledes õppetöös kui ka küsides ja kuulates kaaslasi üritustel või vabal ajal. Aktiivne olles saab juurde uusi tutvusi ja sõprussuhteid, samuti võimalusi ja kogemusi, mis võivad tulevikus kasuks tulla. Aktiivsus toob uusi teadmisi ja oskusi, kui proovitakse, katsetakse, juletakse eksida ja sellestki õppida. Lisaks sellele, et aktiivsus viib edasi, aitab see näha rohkem elu enda ümber ning läbi aktiivsuse õpid tegelikult ennast tundma ja ennast leidma. Arvan, et kadetina saab aktiivne olla mitmeti – osaledes õppetöös, spordiüritustel, akadeemia või ametkonna üritustel, lüües vabatahtlikuna kaasa erinevate ürituste korraldamisel ja muudes rollides, mida elu võimaldab. Seega, soovin Sulle armas kaaskadett ja akadeemiapere liige, aktiivset aastat!
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4 Raamatukogu juhataja RAILE REIGO: (Algus 3. lk) 2014. aastal jätkab raamatukogu koostööd nii oma kadettide ja töötajatega kui ka koostööpartneritega ning korraldab vahvaid näituseid ja üritusi. Plaanis on ka soetada juurdepääs EBSCO paketi Central & Eastern European Academic Source andmebaasile ja jätkata akadeemia bibliograafia koostamist. Täiendusõppe keskuse juhataja TANEL OPPI: Kõige olulisem täiendusõppetegevus kogu SKAs oli ka 2013. aastal koolituste läbiviimine. Nende maht mullu võrreldes eelnevaga mõnevõrra tõusis (2013 – 1460 ja 2012 – 1145 koolituspäeva). Täiendusõppe keskusele oli mullune esimene täispikk tegutsemisaasta. Keskuse loomise üks nurgakive oli eesmärk muuta väliskliendile SKA täiendusõppetegevused kvaliteedilt ja vormilt ühtsemaks ning sisemine töökorraldus ladusamaks. Sellest tulenevalt olid ühed olulisemad tegemised SKAülese täienduskoolitusregistri (-kalendri) käivitamine intranetis, eri dokumendivormide koostamine ja aasta teisel poolel täiendusõpet terviklikult käsitleva Avatud Akadeemia kodulehe avamine (www.sisekaitse.ee/avatudakadeemia), sh ka SKA konverentsiks posterettekande koostamine. Eelneva kõrval oli möödunud aasta esimesel poolel tähtsaim SIKARO raames nn juhtide projekti tegevustes osalemine, eelkõige küsitluste läbiviimine, pilootkoolituste korraldamisel osalemine ja panustamine projekti aruandlusse. Kogu aastat läbivaks tegevuseks oli rahvusvahelise twinningprojekti käivitamine Gruusia rahandusministeeriumi akadeemia arendamiseks. Kui mullu jaanuaris tuli EList hea uudis, et Soome-Eesti konsortsium valiti projektipartneriteks, siis esimesel poolaastal algasid läbirääkimised projekti lepingu ja tööplaani üle ning oktoobris ametlikult projekti tegevused. Projekt ise kestab kuni 2015. a aprillini. 2013. a teise poolde jäi ka üks täiendusõppetegevuse viimase aja olulisemaid arenguid. Kui ka juba varem oli arutelusid, kuidas suurendada SKA panust politseiorganisatsiooni täiendusõppesse, siis septembris otsustasid mõlema asutuse juhid, et alustatakse konkreetsete läbirääkimistega eesmärgiga koondada kogu politseitäienduskoolitus SKAsse. Detsembris jõutigi ühisele seisukohale, et selline arengusuund on tulus nii PPA-le kui SKA-le, seetõttu suureneb tänavu SKA osakaal PPA-le täienduskoolituste pakkumises vastavalt ajakavale järk-järgult. PPAga täienduskoolitusalase koostöö suurendamise kõrval algatas Siseministeerium mullu sügisel protsessi kaardistamaks kogu valitsemisala täienduskoolitusalast tegevust. See on sisendiks sellealase tegevuse analüüsiks ja otsusteks, kuidas antud protsessi kõigis valitsemisala asutustes ühtsetel alustel arendada. Suurimad väljakutsed aastal 2014 on PPAga suuremas mahus
täienduskoolitusalase koostöö käivitamine. SIMi valitsemisala täienduskoolituse analüüsi lõpetame eeldatavalt aasta esimeses pooles. Et need protsessid edukalt ja eesmärgipäraselt rakenduksid, on vajalik kindlasti koostöö. SKAs on võimalik kindlasti teha rohkem koolitusi, aga selleks on vajalik senisest veelgi parem infovahetus, ressursside ja protsesside kaardistus ning nende kasutuse optimeerimine. Nõunik PRIIT MÄNNIK: N a g u Verbise lugejad juba teavad, on meie a k ad e e mi a olnud vedavaks mootoriks sisekaitselise eelkoolituse korraldamisel eri gümnaasiumides üle Eesti. Eelkoolituse eesmärk on anda asjast huvitatuile 3 õppeaasta jooksul ettevalmistus, mis vastab abipolitseiniku, abipäästja või piirivalvur 1 õppekavale. Kursuse läbinud õpilased saavad soodustingimustel astuda akadeemiasse õppima. Praegu edeneb õpe 6 Eesti piirkonna 10 gümnaasiumis: Orissaares, Põlvas ja Kohtla-Järvel mõlemas 2es koolis, Narvas 3es koolis, Pärnu Hansagümnaasiumis ja Tabasalu Ühisgümnaasiumis. Sel aastal on politsei, piirivalve ja päästeerialade omandamisega hõivatud juba peaaegu 300 gümnasisti. 2012.–2013. õppeaastal olid meil ka esimesed 13 lõpetajat Orissaare gümnaasiumis, kus oli juba varem alustatud piirivalveõppega ja kuhu meie lülitusime teiste sisekaitseliste erialadega juurde. Tänavu on lõpetajate hulk juba märgatavalt suurem – kokku peaksid kolmeaastase tsükliga ühele poole saama 71 gümnasisti, kellele korraldame ka lõpueksamid. 2014. aastal jätkame koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga Narva ja Kohtla-Järve õpilastele lisaks erialakoolitustele ka erialakeele erikursuste ja keelelaagrite läbiviimist. HTM toetab meie projekti rahaliselt. Keelelaagrid on meie jaoks olulised tagamaks suures enamuses venekeelses keskkonnas elavatele õpilastele võimaluse osaleda eestikeelses õppetöös. Kevadel viime meie partnerkoolides koostöös turundusosakonnaga läbi sisejulgeoleku päevad ja sellal algab ka gümnaasiumite kümnendate klasside baasil uute sisekaitseliste eelkoolituskursuste komplekteerimine. Mai lõpus-juuni algul korraldame VäikeMaarjas ja Paikusel 200 õpilasele kokku 6 kahepäevast erialalaagrit, kus õpilased saavad teoorias omandatut praktikas proovida. Eelkoolitus on meie akadeemia oluline panus siseturvalisuse tõstmisse Eestis. Migratsiooniuuringute keskuse juhataja KERT VALDARU: 2013. a kujunesMUKile tegusaks ja töörohkeks. Euroopa rändevõrgustiku (ERV) tegevuste raames valmis 4 uuringut – „Kolmandate riikide kodanike Euroopa Liidu sisene mobiilsus“, „Inimkaubanduse ohvrite tuvasta-
Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee
mine varjupaigamenetluses“, „Varjupaigataotlejate vastuvõtusüsteem“ ja „Kõrgelt kvalifitseeritud kolmandate riikide kodanike rände soodustamine.“ Koostasime ka iga-aastase rände- ja varjupaigapoliitika aruande ning 2 taustapaberit – „Rändemonitooring – pagulusränne Euroopa Liidus, sh Balti riikides ja Põhjamaades 2012. aastal“ ja „Elamisluba välisinvestorile – investeeringu suurus ja residentsuse kohustus“. Eesti rände-, lõimumis- ja varjupaigavaldkonna arendamiseks ning vastavate valitsusasutuste, erasektori ja kodanikeühenduste vahelise koostöö edendamiseks korraldasime mitu üritust. Kevadel pidasime ERV rändefoorumi „Viisavabadus – vene rulett või jackpot?!“ ning sügisel SKA aastakonverentsi raames töötoad „Ühendav Areng“ ja „Ühendav Migratsioon“. Panustasime Põhja- ja Baltimaade Ministrite nõukogu „Nutika rändepoliitika“ konverentside korraldamisse, mille raames meie töötajad tegid ettekandeid. Koostöös MTÜga Abikeskused viisime läbi Euroopa Pagulasfondi projekti „Varjupaigataotlejatele ja rahvusvahelise kaitse saanud isikutele pakutavate tugiteenuste hindamine“. Samuti osalesime Frontexi Euroopa piirijulgeoleku magistriõppe globaalse konteksti ja põhiõiguste moodulite koostamisel. Läinu aasta lõpus moodustasime MUKi migratsioonipoliitika mõttekoja, mis on oma olemuselt nõuandev kogu, kuhu kuuluvad oma eriala ühiskonna tunnustatud eksperdid. 2014. aastal valmivad MUKis ERV tegevuste raames vähemalt 5 uuringut: · Eesti rände- ja varjupaigapoliitika aruanne 2013; · Ränne ettevõtluse eesmärgil; · Saatjata alaealised varjupaigataotlejad; · Tagasivõtulepingute ja sissesõidukeelu rakendamine; · Ebaseaduslikult riigis viibivate isikute kinnipidamine ja alternatiivid kinnipidamisele. Veel on kavas korraldada juba tavaks kujunenud iga-aastane rändefoorum, mis keskendub konkreetsele rände- või varjupaigateemale, ning PPA ametnikele rahvusvahelise tagasipöördumise teemalise koolitusprojekti. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juht HANNO HANTSON: SMITis registreeritud IKT intsidentide arv meie akadeemias on märgatavalt vähenenud (2011 – 1456, 2012 – 1328 ja 2013. aastal 775 juhtumit), millest võib järeldada, et teenused on hakanud paremini toimima. Rahulolu-uuringu järgi jäädi läinud aastal IKT toega varasemaga võrreldes märksa paremini rahule – 2013. aastal 3,74 palli võrreldes eelnevate aastate 3,24 (2011) ja 3,27ga (2012). Eelmisel aastal alustasime ja selle aasta esimeses pooles jätkame akadeemias kokku enam kui 250 arvuti uue vastu välja vahetamist. Arvestades ka üle-eelmisel, 2012. aastal ligi 200 arvuti väljavahetamist, oleme jõudmas selleni, et akadeemia kõigis allüksustes on
teisest poolaastast peale kasutusel tänapäevased arvutid. 2014. a suurim väljakutse saab olema kadettide e-posti süsteemi nüüdisajastamine. Õppeosakonna arendusjuht MERLE TAMMELA: Õppuri arengut toetava nõustamissüsteemi loomisest akadeemias. Nõust ami ne on protsess – dialoog, partnerlussuhe õppija arengu toetamiseks, tulemuslik dialoog abistaja ja abivajaja vahel, olukorra analüüs, probleemi sõnastamine ja koostöös paremate võimalike lahenduste leidmine, et vähendada õppurite akadeemiast väljalangemist/lahkumist, et arendada õppurite akadeemilises õpikeskkonnas toimetulekuks vajalikke teadmisi ja oskusi (õppima õppimine, teadlik valik, õppija vastutuse suurendamine) ning et kaasata kadette akadeemia arendustegevustesse. Tegevused aastast 2013: · hetkeolukorra kaardistamine – kas, millised, miks ja kuidas toimivad nõustamisprotsessid akadeemias, millised on õppurite, õppereferentide, õppejõudude jt ootused ja vajadused, tagasiside toimivatele nõustamisprotsessidele, akadeemia vajadus ja võimalused jätkata Primus programmi (2008–2013) toel nõustamisalaseid tegevusi; · õppimine teiste kogemusest, koostöövõrgustiku laiendamine – tutvumine Tallinna Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse tööga, osalemine nõustamisalastel koolitustel, sh 80tunnise mentorite koolituse läbimine; · Primus-programmi koordinaatorina seminaride/koolituste korraldamine rühmavanematele, praktikajuhendajatele/-koordinaatoritele/-kuraatoritele, õppereferentidele, õppejõududele jt. Mõtteid aastaks 2014: · õppe- ja karjääri- ning psühholoogilise nõustamise integreerimine õppeprotsessi – vajadus/ võimalused; · vestlusring gümnaasiumilõpetajatega „Õpi- ja sotsiaalsed oskused toimetulekuks kõrgkoolis“; · tudengiakadeemia esmakursuslastele „Kuidas ellu jääda kõrgkoolis?“; · õppejõudude, õppereferentide ja õppurite ühised vestlusringid (nt tagasiside, õpimotivatsioon); · pilootprojekt „Vilistlased kooli“ (vestlusringid, töövarjundus, praktika); · esitada taotlus rahvusvahelise koostööprojekti „Õppuri ja õppejõu arengut toetava karjäärija nõustamissüsteemi ning seda toetava e-rakenduse loomine“ (koostöös PAOga) elluviimiseks. „Aidata saab inimest, kes soovib abi saada, seega MÄRKA INIMEST ENDA KÕRVAL, KUULA JA KUULE TEDA!“ Kutsun teid kaasa mõtlema teemal „Õppe- ja karjäärinõustamise ning psühholoogilise nõustamise integreerimine õppeprotsessi – vajadus/võimalused“. Ootan teie mõttevälgatusi hiljemalt 10. veebruariks oma meilile merle. tammela@sisekaitse.ee, et koos need mõtted/ideed ellu viia. Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
JAANUAR 2014
SÜNDMUSI
VEEBRUARIS
3.02 alustab õppetööd uus päästjate õppegrupp TP36. 7.02 – Eesti politsei spordiliidu 10. aastapäeva tähistamine Saaremaal. 11.02 – doonoripäev Paikuse koolis. 19.02 – Siseministeeriumi valitsemisala personalijuhtide nõupäev SMITis. 24.02 – EV 96. aastapäeva kaitsejõudude paraadil Pärnu keskväljakul osaleb ka PPK paraadrühm 55 kadetiga (44 PPK ja 11 JK kadetti). 27.–28.02 – talveakadeemia ja talvepäevad.
Meie sisesõudjaile kuld ja SPORT 2 hõbedat
25. jaanuaril osalesid akadeemia võistkonnad Tallinna Spordihallis sisesõudevõistlusel Alfa 2014. Akadeemia I naiskond sai kõrgkoolide ja kaitseväe klassis parima ajaga 1.41,0 esikoha ning meie
II naiskond jäi teiseks. SKA meeskond pidi lõpumeetritel leppima napi kaotusega Kaitseväe Peastaabi meeskonnale, seega kuulus neile oma võistlusklassis 2. koht.
Akadeemiat esindasid sel võistlusel: esireas vasakult Eli Viielo, Diana Põri, Egle Sapas, Annika Davõdov ja Emma Bachmann ning tagareas Annika Lall, Kerly Simulman ja Epp Jalakas.
L Ü H I D A LT 7.01. Vanglateenistuse saalijalgpalli MV-el sai 2. koha JK võistkond (Silver Pauk, Jarno Ameerikas, Talis Põllu, Keijo Õunapu, Kevin Kröönström, Cathy Pärnamets, Avely Kuldsalu, Veiko Smolin ja Kert Räis). *** 23.01. Akadeemia meistriteks sisekergejõustikus tulid naistest Merilin Kamenik (FK) 60 m jooksus (8,79), Svea Pohla (PPK) kaugushüppes (4.60) ja kuulitõukes (9.98), Epp Jalakas kõrgushüppes (1.40), Kairi Schmidt (FK) 800 m
jooksus (2.59,9) ja 4x200 m PPK teatevõistkond (Pohla, Kraam, Simulman, Laos). Meestest võitis Michel Ivanov (PPK) 60 m jooksu (7,38) ja kaugushüppe (6.10), Talis Põllu (JK) kuulitõuke (11.36), Martin Meeksa (PPK) 1500 m jooksu (5.12,2), Aleksandr Listov (PPK) kõrgushüppe (1.80) ja PPK I (Kautsaar, Tamm, Rõõm, Ivanov) meeste teatejooksu. Võistkondlik esikoht läks PPKle, teiseks tuli FK ja kolmandaks JK.
TÖÖJUUBILARE 20 aastat tööd akadeemias täitub spordikeskuse juhatajal Epp Jalakal 14. veebruaril. 10 tööaastat SKAs saab täis TKO juhatajal Ene Puhmil 28. veebruaril. 15 tööaastat SKAs täitub köögitöölisel Jana Taburil 7. veebruaril. 5 aastat tööd SKAs saab täis hooldustöölisel Tõnu Sisaskil 1. veebruaril, päästevahendite tehnikul Are Ilvesel 16. veebruaril ja vanemspetsialistil Anneli Leinemannil 25. veebruaril. VA B A K S H E T K E K S Mõistatamiseks kõigile Ajalehe detsembrinumbris päästekolledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli juhataja professor Feliks Angelstoki esitatud küsimuse õige vastus on: Kalle Muuli raamatu „Vabariigi sünnimärgid“ andmetel olevat Kadaka Autoteeninduse töötaja Ülo Mäe saanud rahvarinde idee SKA esimeselt rektorilt Eduard Raskalt, kes sel ajal töötas Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ja tegutses ka lektorina marksismi-leninismi õhtuülikoolis, kuhu Ülo Mäe oli õppima saadetud. Õigesti vastasid Raile Reigo, Edna-Helen Verev ja Jaana Kulbin raamatukogust, vanemvalvur Valdur Talts, 2. kursuse magistrant Elje Tonkson, päästekolledži direktor Ain Karafin ja õppereferent Siret Hobolainen, üldosakonna dokumendihalduse spetsialist Tiina Kopli ning kadetid Kerli Simulman ja Risto Känd. Kõik nimetatud saavad turundus- ja kommunikatsiooniosakonnalt (TKO) auhinnaks täiesti uudse magnetkinnitiga helkuri, millele palume TKOsse ise järele minna. xxx Selle lehenumbri küsimuse esitas õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse lektor Aire Mill: Isa pärandab kolmele pojale 17 kaamelit. Testamendis on kirjas, et need tuleb poegade vahel jagada järgmiselt: esimene poeg saab pooled, teine saab kolmandiku ja kolmas üheksandiku. Seisavad kolm poega nõutult kaamelite juures ega tea, mida teha, sest 17 ei jagu kahe, kolme ega üheksaga. Neist ratsutab kaamelil mööda tark mees ja annab tarka nõu. Mis nõu ta kaamelite jagamise osas neile andis? Vastus tuleb kuni 20. veebruarini vormistada kodulehel → Avalikkusele → Akadeemia ajaleht → Mõistatus.
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee