Nr 10 (232)
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
HEAD AASTAVAHETUST!
DETSEMBER 2013
REKTORI VEERG
Lauri Tabur, rektor
Akadeemia aasta sportlase tiitli pälvisid KRISTJAN KOSKINEN ja VALERIA KOLJUHHINA 16. detsembril tunnustati tudengikorpuses akadeemia lõppeva aasta paremaid õppursportlasi. Aasta meessportlaseks tituleeriti PPK kadett KRISTJAN KOSKINEN, naistest tunnistati parimaks sportlaseks VALERIA KOLJUHHINA finantskolledžist. (Paremate sportlaste auhindamistseremooniast lugege 4. lk-l.)
Akadeemia ja allüksuste parimad aastal 2013 · Aasta sündmuseks valiti: AKADEEMIA X AASTAKONVERENTS „ÜHENDAV TURVALISUS“. · Aasta ideeks tunnistati: INNOVATSIOONIKONKURSS · Aasta kolleegiks valiti: Tallinnas PAO kvaliteedijuht SIGRIT LILLESTE, Murastes PPK korrakaitse õppetooli juhataja-lektor ÜLLE VANAISAK, Paikusel PPK direktori asetäitja MERLE KUTSER ja Väike-Maarjas PÄKi haldustalituse tehnik PAURI PEDO. · Professionaalseimaks tugitöötajaks tunnistati: Tallinnas ÕO haridustehnoloog VAIKO MÄE, Murastes PPK vanemraamatukoguhoidja EVELIIS JEEDAS, Paikusel PPK Paikuse kooli sööklajuhataja EVE ABEL ja VäikeMaarjas PÄKi päästekooli haldustalituse peaspetsialist AVO KIIK. · Aasta tulijad: Tallinnas PAO arendusjuht Sirli Luik, Murastes PPK sekretär-asjaajaja HANA-LOORE TIISLER, Paikusel PPK Paikuse kooli õppedistsipliini vanemspetsialist TRIINU LAOS ja Väike-Maarjas PÄKi päästekooli haldustalituse tehnik Margus Põllu.
Ajakirjanikud harjutasid jääaugust pääsemist Merike Lees, kirjastaja Sisekaitseakadeemia kirjastus korraldas eksperimentaalse ja ekstreemse raamatuesitluse ajakirjanikele, viies nad VäikeMaarja päästekooli harjutusväljaku basseini veepäästeoskusi omandama. Kõik sai alguse tänu päästekooli kutseõpetaja Ando Vainjärvele, kes üllitas raamatu „Päästejuhised veepäästetöödel“. Raamat sai hea ja vääris laiemat tutvustamist. Ando võttis vastu ettepaneku viia ajakirjanikud vette ja tutvustada neile oma raamatu sisu teemakeskkonnas praktilise tegevuse käigus. Nii kogunes rõsketes talvistes
tingimustes ligi paarkümmend inimest seitsmest meediakanalist Väike-Maarjasse, et saada teada, mis ootab ees jääkülmas vees. Vesi ei olnud mitte ainult jääkülm, vaid ka ligi 10 cm paksuse jääga kaetud. Seega oli ajakirjanikel hea võimalus harjutada läbi jää vajunud inimese päästmist ja seda nii iseenda kui ka kaaslase seisukohalt. Kaldalt vaadates tundus, et jääauku kukkumine on küllalt lõbus – ajakirjanikud ilmutasid lapselikku lusti jäisesse vette hüppamisel, enda jää peale vinnamisel ja eemale rullimisel. Veega seostub inimestel esmalt uppumisoht, mida professionaalse päästja juuresolekul ei tähtsustatud. Jääga kaetud veekogus on
Kanal 2 Reporteri saate reporter Imre Kaas filmib veekindla kaameraga, kuidas Ando Vainjärv (vasakul) teleskooppäästeridvaga Ringvaate reporterit Jüri Muttikat jääaugust välja aitab.
lisaks veele ohtlik ka jää. Lõbusas meeleolus seda ei teadvustatud ja nii lõppes uljas vettehüpe ETV reporter Jüri Muttikale murtud ribidega. See tõsiasi selgus alles hiljem ja raamatuesitluselt lahkusid ajakirjanikud rahulolevatena. Õnneks ei pidanud ka vigastatud reporter haiguspuhkusele jääma, vaid sai jätkata oma igapäevatööd. Kirjastaja seisukohalt võis jääda samal õhtul eetris olnud Tallinna TV uudiste ja järgmisel päeval eetrisse lastud ETV Ringvaate ja Kanal 2 Reporteri saatega rahule. Õhtulehe fotoreportaaž ning Maalehe
ja Linnalehe lood andsid samuti värvikalt ja emotsionaalselt teemat edasi. BNSi fotoreportaažist jäävad pildid fotopanka soovijatele edaspidigi kasutada. Kirjastaja jaoks oli tegemist pea ees tundmatus kohas vette hüppamisega. Suur tänu Andole, kes õppuse läbiviimise raskust kandis ja kaasa mängis. Tõsi, pärast ta küll ütles, et kui oleks teadnud, et huvilisi nii palju tuleb, poleks ta nõustunud, aga selleks tõdemuseks oli juba hilja. Kui üritus on välja kuulutatud, siis taganeda enam ei saa. Lõpp hea, kõik hea!
SÜNDMUSI JAANUARIS 2014 6.–24.01 kestab järjekordne EILCi keelekursus, järjekorras 13. ja seejuures viim ane. 7.01 allkirjastab Sisekaitseakadeem ia koostöölepingu Tallinna Sadam aga. 13.01 – akadeem ia arengupäev. 21.01 kl 18 – vilistlaskogu asutam ise koosolek Raska auditoorium is. 23.01 – õpperühm a PtS130 tutvum ispraktika kaitsm ine Paikusel. 29.01 – nõupidam ine praktikate teem al PPA personalibüroo praktikakoordineerijatega. 29.01 kl 15 algab infotund „M uudatused kutseõppes“ (B-232). „VERBIS AUT RE“ järgmises, jaanuarinumbris • Kokkuvõtted 13. jaanuaril 2014 peetava akadeem ia arengupäeva ettekannetest allüksuste kaupa.
MÕTISKLUS MÖÖDUNUST TULEVIKKU
Ajal, mil Eesti poliitikamaastik arutleb selle üle, kes siis ikka võitis kohalikud valimised, ja meie kultuuriavalikkus tegeleb jätkuvalt sisekaemusega ajalehe Sirp kontekstis, oleme meie siin oma akadeemias tasahilju uusi sihte seades mõtisklemas selle üle, millega me lõppeval aastal hakkama saime. Novembri viimastel päevadel suurema osa laiendatud rektoraadi ja teiste akadeemia aktiivsemate peade osalusel peetud akadeemia arengukeskkonna ühine svottimine (SWOT analüüsi tegemine) andis selliseks tagasivaateks hea sisendi. Samas võtmes võtaksin kokku ka omad mõtted mööduva aasta kohta. Nii nagu ma enam kui aasta tagasi 2013. aastat tinglikult nimetasin, kujuneski tänavune akadeemia kindlustamise aastaks. Sai ära tehtud hiigelsuur töö ja astutud edasi mitu võimast sammu. Meie õli ja tuli, mis vastastikku kokkupuutes suure leegi lahvatavad, on meie inimesed. Tundsime aasta jooksul ühist rõõmu selle üle, et huvi ja soov meie juures õppida ja töötada on jätkuvalt kõrge. Üle mitme aasta saime muuhulgas rääkida tegelikust sisulisest konkursist meie õppejõudude valimistel, kui ükski ametikoht ei jäänud ilma mitme kandidaadita. See on tunnustus meile kõigile, et meie hea töö tulemusena on akadeemia oma ala tõeliste professionaalide hulgas arvestatav partner, kelle juurde tasub tulla ja kellega kokkulepped peavad. Ning meie juurde ei tule ainult Eesti parimad. Jõudes vaikselt lõpusirgele Kosovo akadeemia loomise projektiga, saime võimaluse koos Soome partneritega osaleda järgmisel Euroopa Komisjoni võidupakkumisel ja võita võimalus Gruusia Rahandusministeeriumi akadeemia arendamisel. Järjekordne näide sellest, et suudame täna edukalt võistelda Euroopa suurte kategoorias. Tegelikult isegi mitte ainult Euroopas. Nende ridade kirjutamise ajal kestavad läbirääkimised Eesti Välisministeeriumis ja Afganistanis, et meie akadeemia hakkaks vedama aastast projekti Afganistani sisejulgeolekuala koolitajate õpetamiseks. Just selles olemegi tõestanud oma rahvusvahelist suurepärasust, mistõttu usun, et oleme ka seal edukad. Pärast Põhjamaade innovatsioonikvaliteedi peaauhinna võitmist 2012. aastal leppisime kokku, et läheme akadeemiaga iga aasta vastu vähemalt ühele välishindamisele, et hoida meie protsessid mõtestatud ja kvaliteedi kõrge. Nii sai meie seekordseks aastaseks välishindamiseks kutseõppeasutuste kvaliteediauhind, mille kolme auhinnatud nominendi hulka jõudis päästekolledži päästekool. Ka selles protsessis võime uhked olla meie inimeste üle. Just inimesed on need, keda hindajad eriliselt ära märkisid – oled sa Tallinnas või Väike-Maarjas, arusaam sellest, milleks olemas oleme ja püüdlus parimaks saada, olid läbivaks mõttelõngaks kõikides meie keskustes, kus hindajad käisid. Seepärast on mõistetav, kui koostööd meiega on arutamas mitmed need partnerid, kelle jaoks usaldusväärsus ja kvaliteet on eluliselt tähtsad väärtused. Üheks selliseks on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), kellega enam kui aasta tagasi alustasime ülimahukat projekti kodifitseerimaks kõik kaasaegsed ekspertiisiliigid ühtsesse õpikusse. Meie aastakonverentsi raames oligi mul rõõm koos EKEI direktori Üllar Lannoga esitleda akadeemia oma kirjastuse üllitatud väärtteost. Tegemist on Eesti ajaloo mahukaima kriminalistikateemalise teosega, mille välja andmine usaldati meile. Lisaks oleme EKEI rahvaga aktiivselt arutlemas veel mitme ühise arengusuuna üle, millega 2014. aastal kindlasti jõudsalt edasi läheme. Järgmine aasta toob meile lisaks eelnimetatuile veelgi enam väljakutseid, mille vastu võtmist ühiselt kaaluda. Just nimelt kaaluda, sest väljakutsete vähesuse üle me oma heade partnerite arvu üha suurenedes enam kurta ei saa. Ehk siis ka ei pea me tegemisse võtma kõike, mis hetkel vahva või põnev tundub. Kõige tegemiseks lihtsalt pole enam aega. Peame üha enam õppima väljakutsete hulgast valima neid, mis akadeemia eesmärke tegelikult toetavad. Või siis, laiemalt öelduna, aitavad meie akadeemia tegevusvaldkonda lisaväärtust luua. Meid ümbritsev keskkond pakub meile niigi mitmeid võimalusi üha uueneva õigusruumiga ennast pidevalt kohandada. Varasemalt kõrgharidusreform, nüüd kutseharidusreform. Lisaks paratamatud trendid nii rahvastikus kui ka organisatsioonides me ümber, mis ka lähiaastail jätkavad oma (uue) näo otsimist. Kuna oleme ühiselt Eesti rahva ja tema mitmete institutsioonide teenistuses, oleneb meie arengu dünaamika üsna tihti just sellest, kui nutikad on meie partnerite juhid nägemaks ette seda, mis meile akadeemias vahest ilmselge tundub. Seepärast teeme omalt poolt ka saabuval aastal kõik selleks, et meie kodumaised partnerorganisatsioonid saaksid oma arengus olla sama edukad, kui oleme olnud meie. Kas siis seistes selle eest, et õppekavad oleksid parimad või siis selle eest, et suudaksime meid ees ootavaid arenguid ette näha. Oleks ju ääretult uhke, kui sarnaselt meile oleks ka meie partnerite hulgas neid, keda on arvatud Euroopa parimate hulka. Proovime tulevast aastast ennast üha enam mõtestada selleks nutikaks veduriks, mis aitab sisejulgeolekuala vedada väikese Eesti suureks edulooks. Selleks õpime kõigepealt ise selgeks maailma parima praktika ja pakume seda meie partnereile, lootes, et meie edulugu ka neid nakatab. Ilusat aastavahetust!
2
Verbis aut Re
Mentorlus – sünergial põhinev partnerlussuhe Merle Tammela, õppeosakonna arendusjuht Primus programmi raames peetud mentorite võrgustiku seminaril 4. detsembril said meie akadeemias kokku 7 kõrgkooli esindajad. Avatud ja koostööle suunatud õhkkonnas andsid mentorlusega seotud arendustegevustest ja sellega seotud rõõmudest ning muredest ülevaate meie akadeemia (SKA), Eesti Lennuakadeemia (ELA) ja Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor esindajad. Arutelust kõlama jäänud mõtted: • Mentorluse idee kommunikeerimine – kellele vaja, kuidas see toimiks ja milliste kooli eesmärkidega seotud on. • Kõrgkoolides ei ole mentorlus täies mahus rakendunud, sest ei ole leitud vastust küsimusele, miks mentorlust vaja on! • Mentorluse erinevatest vormidest on enam kasutusel klassikaline paarisuhe. • Mentorluse keeruliseim osa on hinnanguvaba tagasiside andmine. • ELA on alustanud õppejõu arengukavaga, mille üks osa on mentorlus. • Mentorlus kui ennetamissüsteem – toetada inimest siis, kui seda on vaja, mitte tegeleda tagajärgedega. • Võtmeisikud on õppetoolide juhatajad, õppejõudude vahetud juhid, kes saavad suunata, kaasa aidata mentorluse kui mõtteviisi arendamisele. • Võtmeteguriks on mentori, mentee ja organisatsiooni valmisolek, soov ja tahe tegeleda mentorlusega. • Väljaõppinud ja pühendunud mentor, pole olemas sündinud mentoreid. • Mentorite/menteede nn „paaride“ moodustamisel rakendada vabatahtlikkuse printsiipi, jätta valikuvõimalus. • Oluline on leida tasakaal mentorluse tasustamise (aeg) ja raamidesse panemise (sisu) vahel. • Kui mentor läheb ära või jääb haigeks, on vaja pakkuda asendusmentorit. • Mentorlus peab olema arengukava osa. Stella Polikarpus ja Evelyn Soidla avardasid meie silmaringi uuringu „Judgementoring and other threats to realizing the potential of school-based mentoring in teacher education” tulemuste valguses. Saime teada, et: • laialt levinud on hindav mentorlus (judgementoring), see pärsib mentee õppimist ja iseseisvumist – mentor peab olema vaba hindaja rollist; • mentorite valik ei ole süsteemne ja läbimõeldud, mentoritel pole aega koolitusteks ega mentee jaoks; mentoritele tuleb anda võimalus läbida asjakohane koolitus. (Hobson. A. J., Malderez. A., Judgementoring and ohter threats to realizing the potential of schoolbased mentoring in teacher education. 2013. International Journal of Mentoring and Coaching in Education Vol. 2 No 2 lk 89–108) Olulisemad mõtted rahvusvaheliselt mentorluse konverentsilt Ateenas tõid meieni Piret Einpaul
ja Helen Jõesaar, kelle esinemisest jäid kõlama kaks mõtet: mentorlus on sünergial põhinev partnerlussuhe ja edu võti on mõista organisatsiooni töötajate väärtushinnanguid. Piret ja Helen soovitasid meile ka uut teemakohast kirjandust, nt Breakthrough (David Carter), The Mentor+Guide, Developing Successful Diversity Mentoring Programmes. Ühisarutelude käigus said osalejad kinnitust mentorluse olulisusest ja vajadusest kõrgkoolis. Koos otsiti lahendusi küsimustele: kuidas teha majasisest selgitustööd mentorluse kasulikkusest? millal võtta mentor organisatsiooni seest/väljast? mis kasu saab mentor mentorsuhtest? millised on mentee ootused mentorile? millised on mentori ootused menteele? millist tuge ikkagi mentor peaks pakkuma menteele – kas lühiajalist nõustamist või elukestva õppe toetust? millal mentor vajab mentorit ja kust ta mentori leiab? millised on mentori ja mentee ootused organisatsioonile? „Igal mentoril peaks olema mentor! Ainult see inimene, kes usub isiklikku arengusse läbi mentorluse, saab olla ise mentoriks! Kui mentor tunneb, et tema mentorit ei vaja, siis kuidas saab ta kedagi teist aidata ilma hinnanguid andmata ning toetada mentee isiklikku arengut.“ /S. Polikarpus/ Viimasena võtsime seminaril fookusesse kõrgkoolide koostöövõimalused mentorluse arendamisel. Tõdesime, et mentorluse kui mõtteviisi toimimiseks on igas kõrgkoolis vaja lahti mõtestada mentorluse mõiste ja määratleda mentorluse vormid ning saavutada juhtkonna toetus. Kuna kõrgkoolid on mentorsüsteemi rakendamise osas eri etappidel ja lõppemas on Primuse programm, siis otsustasime üksteisele edaspidi toeks olla. Leiame võimalusi, et 1–2 korda aastas eri kõrgkoolides kokku saada ja olulistel teemadel mõtteid vahetada, sh mentorite listis mentorid@list. sisekaitse.ee (soovijatel on võimalus liituda). Leppisime kokku, et järgmise kõrgkoolide mentorite võrgustiku võõrustajaks on Eesti Lennuakadeemia. Mõned mõtted/tagasiside seminaril osalejatelt: „ Sain teada, et SKAs nähakse asju teisti, kui mina seda senini näinud olen ja usun, et erinevus rikastab, tõeliseks meeskonnatööks on vajalik mõistetes kokku leppida, et vältida aia ja aiaaugu fenomeni ja saavutada juhtkonna tugi“. „Silmapiir avardus ja päike tuli pilve tagant välja – „oma kivi otsas“ istudes tekkinud mõtted said tuge ja kinnitust ning lisaks uued sihid edasiminekuks, et mitte kulutada aega jalgratta leiutamiseks, sest keegi on selle etapi juba läbinud“. „Äratundmisrõõm – nii mõnigi protsess, mis oma maja sees mitteformaalselt toimib, sai endale konkreetse nime. Väike hirmutunne, et bürokraatia võib olemasolevad õrnad võrsed lämmatada“. „Meeldiv seltskond hingega asja juures olevatest inimestest – oma ala asjatundjatest. Palju huvitavat ja vajalikku infot uuele osalejale“.
Triin Kibar, keelekeskuse lektor Sellest õppeaastast on keelekeskusel uus traditsioon – arengupäev. Mida arengupäev meile tähendada võiks? Käime palju koolitustel, seminaridel ja konverentsidel ning õpime, kogeme uut ja huvitavat. Arengupäev ongi selleks, et teha neist ettevõtmistest kokkuvõte ja jagada oma teadmisi teistega – oleme üks meeskond ja koos on mõnusam areneda. Kindlasti leiab igaüks midagi, mis teda kõnetab ning mõtlema ja tegutsema paneb. Millest me siis arengupäeval rääkisime? Inglise keele lektor Epp Leibur käis Olustveres Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse innovatsioonikeskuse korraldatud seminaril „Tuleviku kool”, kus arutleti selle üle, milline võiks olla 21. sajandi kool. Osalesid üldhariduskoolide õpetajad, rakenduskõrgkoolide
DETSEMBER 2013
Keelekeskuse arengupäev õppejõud ja haridustehnoloogid. Räägiti nii digitaaltehnoloogia kasutamisest õppetöös kui ka projektõppest, ainete lõimimisest jms. Leiti, et digitaaltehnoloogia kasutamise juures on oluline, millist metoodikat õpetaja tehnoloogiat kasutades rakendab, kuidas õppijaid koostööle suunab ja loovuse avaldumist soodustab. Tähtis on inimene, õppija ja õpetaja ning nendevaheline koostöö. Inglise keele lektor Evelyn Soidla võttis osa kollokviumist „Tollipulgaga keelte kallal”, kus mõtiskleti ELi keelepoliitika eesmärkide üle. Uuringute põhjal võib öelda, et Eestis on tunda tugevat seost mitmekeelsuse ja sotsiaalmajandusliku positsiooni vahel. Eesti elanike võõrkeelte oskus on kasvamas, kuid samal ajal on vähenenud ühiskonnas kõneldavate keelte arv. Evelyn andis ülevaate
ka sellest, milleks on vaja keeleoskustasemeid ja kuidas keeleoskust mõõta. Samuti võttis Evelyn osa Vilniuses peetud rahvusvahelisest konverentsist, kus tutvustati uusi lähenemisi keeleõppes. Ühes õpikojas räägiti näiteks, kuidas kõrgtasemel keeleõppijale inglise keele korpuseanalüüsi abil idioome õpetada. Leiti, et selline õpetamisviis annab nii õpetajale kui ka õppijale võimaluse analüüsida keelestruktuuri ja õppida sõnu õiges kohas kasutama. Inglise keele lektor Tiina Meos ja vene keele lektor Jelena Kapura osalesid õppejõudude baaskoolitusel Tallinna Ülikoolis. Nad rääkisid, miks on vaja kokkuleppeid õppejõu ja üliõpilase vahel ning tutvustasid tagasiside funktsioone ja mudeleid. Tagasiside objektiivsuse ja konstruktiivsuse eeldus on eesmärkide selgus, kokkulepped,
tagasiside subjektide kaasamine ning valmisolek suhtlemiseks. Vene keele lektor Jelena Trahtman tutvustas oma uhiuut vene keele e-kursust. Kursus on mõeldud valikainena, et parandada individuaalõppe osakaalu ja tõhusust. Kursus on interaktiivne, sisaldab videot ja grammatikaharjutusi. Allakirjutanu tutvustas keeleõppemängude kogumikku, öeldes, et mängud ei ole mõeldud vaid lastele ja algajatele – neid saab eduliselt kasutada ka näiteks erialakeelt õpetades. Mängud aitavad harjutada keelt tulemusrikkalt ning võimaldavad kaasata vähemmotiveeritud ja keeleliselt nõrgemaid õppijaid. Arengupäeval proovisime ka järele, kuidas saab täringumängu mängides eesti õigekeelt õppida. Arengupäevast jäid kõlama mõtted, millega edasi töötada – tagasiside ja tagasisidestamine, kokkulepped; infotehnoloogia vallutused õpetamises; keeleoskus ja selle osakaal kompetentside kõrval. Arutletu annab sisendi ka keelekeskuse 2014. a tegevuskavale.
Tõnis Elling (vasakul) ja kolledžidirektor Uno Silberg konverentsi juhtimas.
Finantskolledži aastakonverents Tõnis Elling, finantskolledži maksunduse ja tolli õppetooli juhataja
Järjekorras juba 6. finantskolledži aastakonverents peeti 12. detsembril. Aastatega tavaks muutunud konverents on paljudele saanud oluliseks aastalõpu sündmuseks. Selle konverentsi eripäraks võib lugeda seda, et tänavu oli suhteliselt palju osalejaid erasektorist, mis tähendab, et raamatupidajatele on konverentsi olulisus kohale jõudnud. Konverentsi avasõnad lausus rektor Lauri Tabur. Maksu- ja Tolliametist oli tulnud tervitama peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Ta rõhutas, et era- ja avaliku sektori koostöö on oluline ning just sellised ühisüritused annavad parema võimaluse mitteformaalses õhkkonnas omavahel suhelda. MTA-le on alati olnud oluline teada, mida mõtlevad maksumaksjad, kelle soovidega siis püütakse
arvestada. Kuna konverentsi korraldamist toetas juba teist aastat järjest rahvusvaheline audiitorbüroo Grant Thornton Rimess, siis nende poolt ütles tervitussõnu partner ja juhatuse liige Eva Veinberg. Ka tema rõhutas era- ja avaliku sektori koostöö olulisust. Finantskolledž teenib ju oma tegevusega laiemalt ühiskonna huve. Ühelt poolt valmistatakse ette järelkasvu MTA-le, aga teisalt saavad tublisid tudengeid oma ridadesse ka juhtivad audiitorbürood. Ühtlasi lootis Eva Veinberg, et vaatamata konverentsi hästi sisukale ja pingelisele ajakavale leiaksid osalejad aega ka omavahel mõtteid vahetada. Liiga palju teadmisi ei suuda korraga keegi omandada. Konverentsi sisuline osa oli üles ehitatud nii, et käsitletud saaksid nii hetkel olulised maksumuudatused kui ka sellised teemad, mis puudutavad laiemat ühiskonda. Olgu siis selleks alkohol ja liiklus või keskmi-
se töötasu arvestamine. Ka esinejate valik oli traditsiooniliselt selline, et sõna said nii MTA esindajad kui erasektori spetsialistid ja loomulikult ka finantskolledži õppejõud. Pärast tervitussõnavõtte rääkis Karolin Lorents MTAst maksuhalduri prioriteetidest järgmistel aastatel. Dotsent Indrek Saar tutvustas oma uuringut, kus ta jälgib alkoholiaktsiisi tõusu mõju liiklusele. Järgmisena kõneles Grant Thornton Rimess OÜ juriidilise osakonna juhataja Eneli Perolainen keskmise töötasu ja puhkusetasu arvestamisest. Ennelõunase esinejate bloki lõpetas allakirjutanu, kes käsitles hetkel väga aktuaalset käibemaksu teemat – ettevõtte või selle osa ülemineku käibemaksu käsitlust. Pärast toimekat lõunapausi tutvustas kolledži maksunduse ja tolli õppetooli lektor Paul Tammert maksukalkulaatorit, mille abil saab tavainimene vaadata ja arvutada, kui palju ja kuhu tema maksutulu läheb.
Konverentsi kavasse on aastate jooksul kuulunud lahutamatu osana ka sõnavõtud kolledži vilistlastelt, kelle lõputöö on millegi poolest silma paistnud. Nii ka sel aastal. Maarja-Liisa Maasik esitles oma lõputöö teemat, milleks oli kombineeritud käive käibemaksuseaduse tähenduses. Järgmisena rääkis Rahandusministeeriumi esindaja Sirje Pulk kavandatavatest käibemaksuseaduse muudatustest. Kristi Laul MTAst tutvustas uut töötajate registreerimise projekti. Päeva sisulise osa võttis kokku advokaadibüroo Rask maksunõunik Villy Lopman, kes rääkis Riigikohtu olulisematest lahenditest maksuõiguse vallas. Konverentsil osalejate esmase tagasiside kohaselt oli tegemist üle ammu aja ühe sellise üritusega, kus polnud ühtegi igavat ettekannet või mõttetut esinejat. Külalised avaldasid lootust, et järgmises detsembris on jälle põhjust hotelli Viru konverentsikeskusesse minna.
Käimas on õigusainete õppejõudude vestlusringid Triin Roosve, ÕSK lektor Õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse õigusõppejõud on alustanud kolledžite õigusainete õppejõududega vestlusringide sarja eesmärgiga parendada õigusalast õpet tervikuna. Mida õpetada õiguse üldainetes (sissejuhatus õigusesse ja avalik õigus) ning kuidas korraldada õppetööd nii, et õiguse erialaainetes vajalikud õigusalased üldteadmised koheselt varnast võtta oleksid? Õiguse üldained – sissejuhatus õigusesse ja avalik õigus – on mahukad ained ning kandvaks sisendiks erialaainetele. Väljundipõhises õppes on seetõttu oluline kaardistada, mida ja kuidas õpetada. Kui
erialakeskne peaks olema õiguse üldaluste õpetamine? Kas liigne erialakesksus ei tapa üldvaadet? Ja vastupidi – kui erialakesksus minimiseerida, kas ei kao siis seos õpitava erialaga? Kas midagi on siiani kahe silma vahele jäänud, mida oleks oluline enne õiguse erialaainete juurde asumist selgeks õppida? Kui valmis on siiani erialaaineteks olnud üks üldained läbinud õppur? Kuidas õpetada: kas on tarvis suuremat koostööd õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse ning kolledžite vahel erialaste kaasuste loomisel-jagamisel? Arutelud ülalnimetatud küsimustes on peetud juba politsei- ja piirivalve- ning justiitskolledži õppejõududega. Jaanuaris on tulemas vestlusringid pääste- ja finants-
kolledžis. Senistest kokkusaamistest on jäänud kõlama mitu kasulikku ja uut mõtet, mida õppetöös kasutada. Lisaks oleme saanud ka kinnitust senise tegevuse ja õpetamisvõtete vajalikkuses. Kulunud fraasid, kuid siinkohal täiesti asjakohased, on: „Kordamine on tarkuse ema“, „Harjutamine teeb meistriks!“ ja „Kirjutama õpib kirjutades!“ Õiguse teooria, mis juba septembrikuus aines „Sissejuhatuses õigusesse“ esimesena kogu oma ilus ja abstraktsuses esmakursuslase „meeli köidab“, kinnistub paremini läbi pideva kordamise hilisemas kaasusõppes. Milline norm on õiguslikuks aluseks, kuidas see norm eeldusteks ja tagajärjeks lammutada ning mis on sellest tolku elulise juhtumi õiguslikul lahenda-
misel – see kinnistub läbi kaasuste lahendamise ja lahenduste kirja panemise. Materjal, mida õpitakse õiguse teoorias 1. kursusel, on oluline, vajalik ja kasulik teadmine õiguse erialaaines viimasel kursusel – sellist järjepidevust ja seost aitaks toetada õigusainetealase õpimapi pidamine kogu stuudiumi vältel. Nagu öeldud, arutelud jätkuvad. Lõpptulemusena peaks paranema õigusainete õpetamise kvaliteet ning lisaväärtusena ja nö käegakatsutava tulemusena valmima üksikasjalisemad aineprogrammid õiguse üldainetes. Lõpetuseks – kui olete selle artikli läbi lugenud ja teil on tekkinud antud teemaga seoses ettepanekuid ja ideid, võtke julgesti ühendust meiliaadressil triin.roosve@sisekaitse.ee.
Tõotati ustavust ametile Herdo Kala (PaS132) ja Priit Purka (PaS131)
17. detsembril andsid PPK Paikuse koolis ametivande 72 kadetti õpperühmadest PtS130, PvS131, PaS131 ja PaS132. Seaduse kohaselt tuleb noortel tõotada ustavust oma tulevasele ametile ja aadetele enne praktikale minekut ning tõotuse võtab vastu kas siseminister või politseipeadirektor. Seekord oli vannet tulnud vastu võtma politseipeadirektor politseikolonel Elmar Vaher. Tule-
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
DETSEMBER 2013
vasi riigikaitsjaid olid tulnud tervitama veel akadeemia rektor Lauri Tabur, PPK direktor Aivar Toompere, kogu PPA juhtkond ning kolledži õppejõud ja töötajad. Tseremoonia peeti akadeemia lipu all ja oma sõnade kinnituseks andis iga kadett allkirja. Seda signeeritud ametivannet säilitatakse politseiniku teenistuskäiku kajastavas toimikus kogu teenistuse jooksul. Nii politseipeadirektor kui rektor tervitasid värskeid kolleege ja andsid edasi omapoolse soovituse teenida ausalt Eesti riiki, kaitsta
Eesti rahvast ja olla ustav Eesti riigile. Lähiajal saavad neist kadettidest Eesti sisejulgeoleku eest hoolitsejad nii kriminaalpolitseis, korrakaitses kui piirivalves. Politseiametniku vanne: „Astudes politseiteenistusse, annan mina, /…/, vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi.“
Sõpruskohtumine Läti politseikadettidega Martin Meeksa, PtS121 kadett
28. novembril võtsid PPK Paikuse koolis üksteiselt mõõtu Eesti ja Läti politseikadetid. Võisteldi 5 alal: laskmises, alarmsõidus, korvpallis, köieveos ja taktikalises liikumises. Päev algas sissejuhatava loengu ja väikese ringkäiguga koolimajas. Seejärel suunduti autodroomile, kus oli algamas alarmsõit. Võistkond oli 6-liikmeline, kel tuli vigursõidurada läbida võimalikult kiiresti ja täpselt. Eesti võistkond oli võistluseks paremini valmis – enne lätlaste viimast võistlejapaari oli lõunanaabrite üldaeg eestlastest omast juba 3 minutit kehvem. Mainimist väärib, et eelviimane läti paar võttis kurve liialt järsult ja
võistlusauto ei pidanud sellisele pingele lihtsalt vastu ning sõit tuli katkestada. Seejärel suunduti lasketiiru, kus põhiülesanne oli varje tagant tulistamine. Võistkonna 7 liiget tegid kokku 6+6 lasku, see oli laskmine salvevahetusega. Eestlaste sihik oli seekord kordades parem ja võit ülekaalukas. Pärast lõunat ja väikest puhkust suunduti taktikamajja, kus 8-liikmeline võistkond pidi paarides liikuma mööda kottpimedaid ruume (taskulampidega) ja tabama püstolist märklaudu. Võisteldi nii aja kui täpsuse peale. Üldaeg osutus lätlaste kasuks, tuli tunnistada nende paremust. Järel oli veel 2 spordiala – korvpall ja köievedu. Korvpallis jätkus pingeline heitlus lõpusekundite-
ni, võidu vormistasid vabavisetega meie noormehed. Kohe pärast seda algas päeva vast kõige oodatum mõõduvõtt, lätlaste leivanumbriks olev köievedu, kus võistkonnas 8 jõujuurikat. Esimene vedu möödus pikalt ja raskelt, kuid pikema osa köiest said enda poolele eestlased. Murdepunktiks olnud teine vedu läks üllatavalt lihtsalt ja lätlaste kõikuma löödud enesekindlus lubas eestlastele esmakordselt köieveos võidu. Oli huvitav ja meeleolukas päev. Saime Läti kadettidega suhelda ja vahetada nii mõnegi telefoninumbri. Kindlasti on sellelaadne suhtlemine abiks ka tulevikus, kui peame lõunanaabritega tööalaselt koostööd tegema. (Täispikka artiklit lugege kodulehelt.)
PPK võidukas köieveomeeskond ületas ennast ja üllatas vastast.
Koolielust Paikusel Oleg Baranov, PtS130
Tudengite jõulupidu Hannes Lember, PtS121 Tudengite jõulupidu peeti 12. detsembril. Teist aastat järjest valis üliõpilasesindus peokohaks Kase tänava matisaali. Juba saali sisenedes tekkis suur jõulueufooria, kuna saal oli väga ilusasti kaunistatud ja kõige üle troonis jõulukuusk. Oli tunda hapukapsa ja verivorsti lõhna, kaetud oli jõululaud, kust oli võimalus võtta head ja paremat. Osalejad said end koos sõpradega jäädvustada, kuna fotonurgas
tegutses fotograaf. Õhtu esimesteks esinejateks olid meie kaaskadetid – iga kolledž tegi jõulupakkide lunastamiseks etteaste. Kõik said sellega hästi hakkama. Esimesena esinesid magistrandid humoorika tantsuetteastega, siis näitas finantskolledž kaelamurdvaid trikke ja PPK korraldas kaasahaarava võistluse, kust ei puudunud ka auhinnad. Justiitsja päästekolledž pakkusid muusikalisi etteasteid, mis panid nii mõnelgi jala tatsuma. Jõulupeo parimaks osaks võib nimetada akadeemia bändi esine-
Pildil: tudengite jõulupeo toiduvalik oli rikkalik. Kätlin Teedla foto
mist. Nad suutsid oma hurmavate meloodiatega ka kõige rahulikumal inimesel jala meloodia taktis liikuma panna. Kokkuvõtvalt võib öelda, et pidu läks korda, kuna tänavu oli mullusest rohkem osalejaid – kokku 240 kadetti. Loodame järgmisel aastal selle numbri veel kõrgemale viia.
Kurtna kooli õpilaste külaskäik
Sandra Kozlov ja Diina Karpenko, PtS112 kadetid PPK Muraste koolis käisid 26. novembril külas Kurtna kooli 6. klassi õpilased. Kogu tutvustus algas koertekoolist, kus külalistele näidati koerte duširuumi, koerte jaoks mõel-
dud arstikabinetti, õppeklassi ja bokse, kus koerad elavad. Lisaks demonstreeriti lastele neljajalgsete oskusi ja sõnakuulekust. Kõik olid inimeste neljajalgsetest sõpradest vaimustuses. Edasi liikusime peahoonesse, kus näitasime ühiselamutube, raamatukogu, jõusaali ja illuminaatorit. Me koolimaja sai külalistelt kiita, kui ilus see on, mida oli rõõm kuulda. Tutvustusring lõppes spordi-
hoones. Kuna kadett ja sport on tihedalt seotud, siis tahtsime, et ka lapsed spordist osa saaksid. Jagasime nad kahte võistkonda ja nende ülesanne oli kahe minuti jooksul nii palju viskeid korvi saada, kui võimalik. Energiat ja naeru jagus küllaga. Kuna 26. november oli kodanikupäev, siis andsime igale külalisele ka helkuri, et nad kõik oleksid pimedas nähtavad!
Märkamatult on kätte jõudnud detsember koos esimese lumega ja aeg vaadata tagasi meie seni veel lühikesele, kuid tegevusrohkele ajale Paikusel. Selgelt on meeles esimese nädala, isegi kuu ebakindlus ja teadmatus – mis nüüd saama hakkab. Väike hirm on kindlasti veel paljudel hinges, sest pikk maa minna on meil veel ees. Uuel aastal saame me esimest korda proovida ka linnade tänavatel päris politseinikuks olemist. Eks aeg näitab, kes sellele vastu peab ja kes murdub. Meie siin oldud kolme ja poole
kuuga olen tundma õppinud oma kaaslasi ja õppejõude. Ma näen ja usun, et vaatamata raskustele ja mõningatele kõhklustele on meie kõigi sees edasiviiv jõud ja meeletu tahtmine saada politseinikuks või piirivalvuriks. See tahtmine paneb meid pingutama ja vaeva nägema ja on see, mis meist lõpuks head ametnikud teeb. Mind teeb meeletult rõõmsaks teadmine, et me oleme hingega asja juures. Politseiniku töö on kohati tänamatu ja me peame tihti puutuma kokku inimestega, kes ei mõista ja isegi panevad pahaks seda, mida me teeme.
Õnn on inimese enda teha, sünnib tema mõtetest ja teost, elab meeltes, südames ja kehas, võrsub töökast, tahtekindlast peost. Ellen Niit Mis siis, et tegelikult teeme me seda nende heaks. Seetõttu peamegi aru saama, et meie õnn on meie enda teha. Meie tahtmine midagi saavutada ja olla selles head, sõltub ainult meist. Minu jaoks on see hea ja julgust andev mõte. Minu koolikaaslased Paikusel ja ma ise oleme õnnelikud. Me oleme tublid, töökad ja tahtekindlad inimesed, me kõik võime enda üle uhked olla.
Politseikadetid vanglas Eeva Õun ja Taavi Roosi, PPK õpperühm PtS113
2. detsembril külastasid PtS112 ja PtS-113 õpperühmade kadetid koos õppejõu, Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse nõuniku Anu Lepsiga politseijaoskonna üld- ja eripreventsiooni aine raames Harku ja Murru vanglat. Eelmisel õppeaastal külastas osa kadettidest Viru vanglat, mis on mitmeti kaasaegsem kui Harku ja Murru vangla. Samas paljud meie seast tõdesid, et vangide elamistingimused Harkus-Murrus on täiesti inimlikud, sest kinnipeetutele on kõik eluks vajalik tagatud. Paljusid üllatas aga see, et vangid teevad usinalt tööd. Eriti kummastas teadmine, et aastaid tagasi valmistasid vangid just neid lukke, mida kasutati samas vanglas. Kadettidele, kes polnud varem vanglas käinud, meeldis see päev eriti. Nad said ju aimu, millega meie kaaskadetid justiitskolledžist hakkavad oma igapäevatöös tege-
lema ja kokku puutuma. Harku ja Murru vangla asub kahes kohas: üks on Harkus ja teine, avavanglaosakond Rummu alevikus. Ringkäigu eestvedajaks oli Harku ja Murru vangla vangistusosakonna juhataja Kristo Konks, kes on meie kolledži vilistlane.
Harku territoorium
Harku vangistusosakonda paigutatakse nii nais- kui meessoost süüdimõistetud. Harku vangistusosakonnas võivad viibida kuni 4aastased lapsed koos emaga – neile on kohandatud eraldi osakond tänapäevaste ruumidega. Alates 2010. a algusest paigutatakse Harkusse ka eakamaid meesvange. Uimastiprobleemidega vangidele on 8kohaline sõltuvusrehabilitatsiooniosakond, kus saab läbida intensiivprogrammi, mis aitab probleemsetel tulla sõltuvusega toime ja sellest vabaneda. Harkus saab omandada põhi- ja keskharidust ning õmbleja ja aianduse eriala. Alates 2001. aastast korraldab Harku õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus.
Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, köögis ja pesumajas ning territooriumi ja ruumide koristajatena.
Avavanglaosakond
Avavangistuse kohaldamine võimaldab vabanemisprotsessi muuta paindlikumaks ja sujuvamaks ning soodustada vangide resotsialiseerimist. Avavanglas on vang allutatud kontrollile, aga tal lubatakse õppida või töötada väljaspool vanglat. Töötamisest ja õppimisest muul ajal peavad vangid viibima avavangla territooriumil. Tööhõivet koordineerib AS Eesti Vanglatööstus. Enamik vange töötab järelevalveta väljaspool vanglat. Avavanglas on tööga hõivatud 95% vangidest. Lisaks väljaspool vanglat töötamisele tasustatakse vangide tööd territooriumi ja ruumide koristamise eest. Vangide käsutuses on peale eluruumide veel köök, duširuum, spordiväljak ja arvutiruum. Viimane on selleks, et kinnipeetavad saaksid tutvuda õigusaktidega.
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4
Uued tuuled magistriõppes Harry Lahtein, sisejulgeoleku instituudi direktor Sisejulgeoleku magistriõpe avati akadeemias 2009. aastal. Sellest ajast on magistriprogrammi vedanud sisejulgeoleku instituut. 2010. aastal sai magistriõppekava rahvusvahelise akrediteeringu ja tänaseks on magistrikraad omistatud juba kolme kursuse vilistlastele. Aeg on aga edasi läinud ja tööandjate vajadused pole enam päris samad, mis 2009. aastal. Enam pole vaja ainult juhtide koolitust, järjest rohkem vajame kõrgetasemelisi analüüsivõimelisi spetsialiste. Valdkonnaülestele teadmistele lisaks soovitakse süvitsi spetsialiseerumist. Sellest kevadest alates oleme instituudis tegelenud senise magistriõppekava analüüsi ja uue kava kujundamisega. See pole olnud kerge. Tähelepanelikult analüüsisime tööandjate ja üliõpilaste tagasisidet. Vestlesime meie õppejõududega nii kodu- kui välismaalt. Korraldasime ajurünnakuid ja korrastasime mõtteid õppekava seminaridel. Lisaks õppekavale vaatasime üle ja muutsime täpsemaks magistritööde hindamiskriteeriumeid. Nüüd on magistritöö hindamine nii üliõpilasele kui õppejõule lihtsam ja arusaadavam. Esialgsed tulemused kuulati ära magistriõppe nõukojas, kus oma arvamuse said välja öelda nii akadeemia juhtkond, kolledžite esindajad kui ka atsakamad üliõpilased. SiM asekantsleri Erkki Koorti juhtimisel anti meile selged suunised edaspidiseks, millest mõnda huvitavamat aspekti tahangi siinkohal lugejaga jagada. Vaatame kriitilise pilguga üle kogu õppekava. Magistriõpe peab sisult olema seotud eelneva bakalaureuse- ja kutseõppega. Magistriõpe on kõrghariduse teine aste, mille käigus minnakse õppedistsipliinidesse juba süvitsi, st siin ei ole enam kohta sissejuhatavatele ainetele. Lisaks peab meie õppekava olema originaalne ainult sisejulgeoleku valdkonnale omaselt, millega me oleme ka edaspidi konkurentsivõimelised kõrgharidusturul ja millega me ei dubleeri ühegi teise
ülikooli õppekava. Magistriõpe jääb endiselt sisejulgeoleku valdkonna üleseks, kuid vastavalt ametite ja üliõpilaste soovile viime koostöös kolledžitega sisse erialamoodulid. Nende sisu on koostamisel ja nende pakutav hulk alles selgub. Kiiduväärt teerajajaks selles oli justiitskolledž, kes koostöös Justiitsministeeriumiga tuli esimesena välja ettepanekuga erialamooduli loomiseks magistriõppesse. Hinnanguliselt kujuneb erialamooduli mahuks 40–45 ainepunkti, mis koos magistritöö 30 ainepunktiga moodustab üle poole magistriõppekava 120 EAP mahust ja annab meile võimaluse tulevikus välja anda magistrikraadi sisejulgeoleku alal, näiteks korrektsiooni suunal. Sama positiivse tagasiside on andnud ka teised kolledžid. Sisejulgeoleku õppeasutusena ei pääse me rahvusvahelistumisest. Sise- ja välisjulgeolek on omavahel lahutamatult seotud ning meie kodustel tegemistel on alati ka rahvusvaheline mõõde. Samuti osalevad meie sisejulgeoleku spetsialistid järjest enam rahvusvahelises koostöös. Seega, järjest suurem kaal on õppel inglise keeles. Näiteks finantskolledži soovitud Euroopa Liidu tolliväljaõppe moodul on täies mahus planeeritud ingliskeelsena. Järjest rohkem tuleb õppekavasse ka muid selles keeles loetavaid aineid ja nii soovime eraldi luua rahvusvahelise õppemooduli. Tegelikult on täiesti loomulik, et magistrant veedab ühe semestri kuskil Euroopa vennasülikoolis õppides. Tulevikus tahame tõsta inglise keeles kirjutatud magistritööde hulka. Kahtlemata avab inglise keeles kaitstud magister uued karjäärivõimalused kogu Euroopa Liidu alal ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides. Tuleb tõdeda, et moodulipõhisest hindamisest on asi veel kaugel. Siin on vaja veel põhjalikku akadeemilist arutelu, et võtta SKAs omaks mooduli põhine mõtlemine. Töö uue magistriõppekavaga alles käib ja loodame, et uute erialamoodulite järgi saavad magistrandid õppida juba 2015. a sügisest.
TÖÖJUUBILARE 10 tööaastat akadeemias saab täis üldainete keskuse lektoril Riina Kroonbergil ja haldusdirektoril Aivo Viilolil 3. jaanuaril. 5 aastat tööd SKAs täitub täiendusõppe spetsialistil Kristi Päeval 3. jaanuaril. VA B A K S H E T K E K S Mõistatamiseks kõigile Eelmises ajalehenumbris sisejulgeoleku instituudi direktori Harry Lahteina esitatud küsimuse „Mis ühendab menukirjanik Indrek Harglat Sisekaitseakadeemiaga?“ õiged vastused: 1. Indrek Hargla käis hiljuti akadeemia raamatukogus esinemas; 2. Indrek Hargla, kodanikunimega Indrek Sootaki isa, Tartu Ülikooli professor Jaan Sootak on koosseisuväline SKA õppejõud. Korrektselt õigesti vastasid raamatukogu juhataja Raile Reigo ja raamatukoguhoidja Jaana Kulbin, aga mööndustega võib õigeks lugeda ka justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektori Andres Põdra ja PPA Lõuna prefektuuri Luhamaa maanteepiiripunkti piirivalvuri, 2. kursuse magistrandi Elje Tonksoni vastuse. Kõik nimetatud saavad turundus- ja kommunikatsiooniosakonnalt (TKO) auhinnaks puutetundliku pastaka, millele palume TKOsse ise järele tulla. xxx Selle lehenumbri küsimuse esitas päästekolledži inseneriainete ja matemaatika õppetooli juhataja professor Feliks Angelstok: Teatavasti kuulutas E. Savisaar telesaates „Mõtleme veel“ välja Rahvarinde loomise. Kalle Muuli raamatu „Vabariigi sünnimärgid“ andmetel olevat E. Savisaarele selle idee andnud Kadaka Autoteeninduse töötaja Ülo Mäe. Kust/kellelt sai Ülo Mäe rahvarinnetest teada? Vastus tuleb kuni 20. jaanuarini vormistada kodulehel → Avalikkusele → Akadeemia ajaleht → Mõistatus.
Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee
DETSEMBER 2013
Akadeemia aasta sportlase tiitli pälvisid Kristjan Koskinen ja Valeria Koljuhhina 16. detsembril tunnustati tudengikorpuses akadeemia lõppeva aasta paremaid õppursportlasi. Aasta meessportlaseks tituleeriti PPK kadett KRISTJAN KOSKINEN, naistest tunnistati parimaks sportlaseks VALERIA KOLJUHHINA finantskolledžist. Paremateks valitute selle aasta võistluspagasisse jäi teistest kandidaatidest enam rahvusvaheliste võistluste kogemusi. Valeria Koljuhhina püstitas tänavu jaa-
nuaris Swedish Cupi laskevõistlustel õhkrelvast laskmises 398 silmaga Eesti rekordi ja sai suveuniversiaadil Kaasanis tugevas konkurentsis 15. koha. Muuhulgas on ta saanud auhinnakohti ka teistel rahvusvahelistel võistlustel ja võitnud mitmeid laskevõistlusi Eestis. Kristjan Koskinen on kuulunud Eesti noortekoondisesse laskesuusatamises, saanud auhinnakohti nii rahvusvahelistel kui Eesti võistlustel, esindanud akadeemiat ametkondlikel võistlustel ja tulnud politsei meist-
riks krossijooksu teatevõistluses. Akadeemia paremate meessportlaste valimisel saavutas teise koha Eduard Kamenski (tai poks) ja kolmanda Aleksandr Malkov (ujumine). Naistest valiti ülitihedas konkurentsis teiseks Eli Viielo (lamades surumine, jõutõstmine, fitness) ja kolmandaks Kelly Nevolihhin (keskmaajooks). Kõik need neli õpivad PPKs. Aasta parimaks võistkonnaks tituleeriti taas PPK korvpallimeeskond, kes on võitnud nii akadeemia
3 paremat nais- ja meessportlast (vasakult) Valeria Koljuhhina (FK), Eli Viielo, Kelly Nevolihhin, Aleksandr Malkov, Kristjan Koskinen ja Eduard Kamenski (kõik PPKst) koos rektori Lauri Taburiga.
kui politsei korvpalli meistrivõistlused, samuti üliõpilaste korvpalliturniiri Tudengipall 2013. Akadeemia parimate sportlaste tseremoonial tunnustati ka teisi tublisid õppursportlasi nagu tuletõrjespordis rahvusvahelisel tasemel võistlevat Siim Kaaverit, judo üliõpilasmeistrit Tarmo Habe, sprinterit Berit Hromenkovi, triatleeti Kairi Schmidti, jooksuüritustel kokku rohkem kui 330 km läbinud ja fitness 5 võistlustel esikohti võitnud Eveliine Ermi, mitmekülgset pallurit, sisesõudjat ja kergejõustiklast Kerly Simulmani ning ultrajooksjat Kristina Vennikast. Üliõpilasesinduse kaasabil selgitati välja ka paremad töötajatest sportlased: esikolmikusse valiti meestest Andres Kutser, Tõnis Elling ja Hannes Liivak ning naistest Epp Jalakas, Annika Lall ja Triinu Laos. Tunnustused andis piduliku tseremoonial üle rektor Lauri Tabur. Tublisid kadette soovis õnnitlema tulla ka kahekordne maailmameister ja oma õpingute ajal ka akadeemia parimaks sportlaseks valitud Heiki Nabi, kuid paraku pidi ta samal ajal viibima teisel üritusel.
Olulist PPKs 2013. aastal Aivar Toompere, PPK direktor Politsei- ja piirivalvekolledžile oli 2013. a edukas. Parim on see, et õppetööd on läbi viidud heal tasemel ja meie kadetid on akadeemia lõpetamise järel tööturul konkurentsivõimelised. Noored on saanud vajalikke algteadmisi iseseisvaks tööks ja ülejäänu on juba nende enda kätes, et elus edukalt hakkama saada ja karjääri teha. Hea meel on sellest, et tänavune uute õppurite vastuvõtt läks hästi, soovida jättis vaid piirivalve kutseõppesse vähene pürgijate hulk. Tegelikult on ju piiri-
valveametniku elukutse huvitav ja arendav, aga kahjuks pole me suutnud kõike seda positiivset noortele avada. Teisena tooksin esile meie uute õppejõudude värbamise konkursi edu. PPK sai juurde mitu uut õppejõudu – Jan Pulki, Sirvi Pezoneni, Tanel Tiksi ja Andreas Laine. Tänaseks on need õppejõud tõestanud, et nad on oma ala head spetsialistid ja saavad õppetöö läbiviimisega suurepäraselt hakkama. Meie kolledži tugevus on meie kollektiiv ja mul on heameel, et meil on sellised tublid ja teotahtelised kolleegid, kes oskavad teha hästi oma tööd ja ka aktiivselt puhata. Kolmandaks pean oluliseks
meie väliskoostööd. Kui riigi iseseisvumise algusaastatel vaatasime liigkaugele ja unustasime oma lähinaabrid, siis viimastel aastatel oleme järjest tihedamalt hakanud suhtlema ja koostööd tegema just meie lähemate naabritega. Enim praktilisi tegevusi oleme läbi viinud Läti, Leedu, Poola ja Soome politsei ning piirivalve õppeasutustega. Aktiivset koostööd oleme teinud ka Saksa politsei õppeasutustega. Lisaks töötajatele oleme rahvusvahelisele suhtlemisele kaasanud ka kadette. Pea kõikidel kadettidel on võimalik õppeperioodil külastada mõnd koostööpartneri õppeasutust, on see siis ühine spordiüritus, kadettide õppevahetus
või tutvumisvisiit. Aktiivselt osaleme CEPOLi ja FRONTEXi töörühmades, koolitustel ja vahetusprogrammides. Esile tahaks tõsta seda, et meie kolledži töötajad löövad aktiivselt kaasa nii CEPOLi kui FRONTEXi õppekavade koostamises ja kaasajastamises. Järgmisel aastal ootavad meid jälle uued ja huvitavad väljakutsed ning loodan, et nende täitmisega saame edukamalt hakkama. Aastalõpuks soovin kõigile rahulikku ja rõõmsat jõuluaega ning edukat uut aastat! Kindlasti märka kaaskodanikku, kolleegi ja lähedast, sest aeg-ajalt vajame kõik tähelepanu ja head sõna!
Justiitskolledži kiri jõuluvanale Kallis jõuluvana! Meil on mure, kas Sa sel aastal meid ka külastad? Tahame Sulle öelda, et oleme tänavu olnud kindlasti rohkem tublid, kui pahad lapsed. Näiteks oleme palju sportinud ja võitnud mitmeid auhindu – vanglateenistuse meistrivõistlustel saavutasime esikohad lamades surumises, sõudeergomeetril ja fitness 5 võistlustel. Kahjuks jäime korvpallis ja saalijalgpallis napilt kolmandaks, aga krossijooksu meeskondlikus arvestuses tulime tublile teisele kohale. Akadeemia spartakiaadi mitme ala võidukarikad on jälle meie riiulis! Kallis jõuluvana! Me teame, et Sina pole eriline spordisõber, aga, palume, kas Sa saaksid natuke meie sportimisvõimalusi parandada? Ütleme nii, et meie riietusruumides ei ole korralikke kappe ja eriti tüütu on näiteks oma rahakotte ja telefone jõu- või matisaali kaasa tassida. Ka duširuum on meil tegelikult juba üsna väsinud ilmega. Olen näinud spordikeskusi, kus raske treeningu järel on võimalik isegi saunas veidi leili visata ja lihaseid lõõgastada. Nii tore oleks, kui ka meie olmetingimused oleksid veidigi kaasaegsemad. Me ei palugi Sult praegu ja kohe korralikku
spordihalli ja normaalmõõtudes korvpalliväljakut või jooksurada, aga sooviksime, ehk saaksid neid lähemas tulevikus oma plaanidesse võtta! Jah, tunnistame ausalt, et mõnikord me muutume siin õhtuti veidi ülemeelikuks ja siis on meiega tõesti pahandusi olnud. Anna meile, palun, andeks, et mõnikord jätame me ühiselamus oma köögid, toad ja koridorid räpakaks või mõnikord on meie distsipliiniohvitser Hannes pidanud selgitama, kuidas uks või kapp katki läks või kes öösel lärmas ja teiste öörahu häiris. Ausõna, me lubame järgmisel aastal olla palju viisakamad ja teistega arvestavamad. Lubame, et õpime alkoholi targalt tarbima ega lase sel enda mõistust varjutada! Kallis jõuluvana! Tahame Sulle veel kord kinnitada, et oleme olnud tublid. Kas Sa tead, et sel suvel sai meie kolledž teist aastat järjest vanglateenistuse kutsemeisterlikkuse võistlustel esikoha? Tead, see on päris suur asi – seal olid ikkagi võistlemas kõikide Eesti vanglate meeskonnad ja ametnikud, kes teevad sellist tööd iga päev. Meie kolledži võit annab tunnistust, et oleme koolis oma õpetajate käe all hästi õppinud oma tööd õigesti te-
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
gema. Palun too Jürile enesekaitsetundidesse järgmiseks aastaks uus Blackman, keda treeningutel nuiaga kõvemini lüüa saaks. Vanad kaitsmed on juba üsna kulunud ja me näeme, et õpetajal on juba valus seal sees olla. Ja aita Andresel lõpuks Tallinna vanglast kätte saada Sepura raadiosaatjad – vaid nii saame me paremini õppida, kui meil on õppevahenditeks samasugused tööriistad nagu vanglates. Veel oleks õppekambritesse juurde vaja umbes 6 kilpi ja Jürile lisaks kümmekond teleskoopnuia, sest meid on kolledžis juba üsna palju ja kõigile korraga vahendeid lihtsalt ei jätku. Tore oleks saada õppekambrisse dataprojektor ja valvesignalisatsioon ning kusagile õppekambrite juurde üles panna vanglate muuseumieksponaadid. Jõuluvana, ausõna, me lubame Sulle, et õigusainetes oleme järgmisel aastal tublimad. Usume, et päkapikud on Sulle rääkinud, et meil jälle ühes õppeaines terve kursus sai halbu hindeid. Me kohe ei teagi, kuidas nii juhtus. Ka vene keelt lubame järgmisel õppeaastal innukamalt õppida ja iseseisvalt veel lisakski harjutada, sest ega need lõpueksamid tulemata ju jää. Muide, kas Sa, jõuluvana tead, et sel keva-
del oli meie kolledžis vaid 3 lõpueksamitel läbikukkunut – see on päris hea tulemus, eks! Lubame Sulle, et teeme Hannesele korralikumaid praktikaaruandeid ja lubame vanglapraktikatel kõrgel hoida meie akadeemia viit põhiväärtust! Jõuluvana, aga palun tee nii, et kevadel oleksid hindamiskomisjonid lõpueksamitel meie vastu sõbralikud ja mõistvad, pliiz! Meil on üks mure veel. Me oleme kuulnud, et teiste kolledžite kadettidel tõuseb stipendium, aga mingi segaduse tõttu võime meie uuest aastast sellest stipendiumitõusust koguni ilma jääda või saada seda oluliselt hiljem. Palun anna päkapikkudele või muudele asjaomastele korraldus meid siin kohelda teiste kadettidega võrdselt. Me ei unistagi kohe seda, et ka meie söögiraha eest saaks samaväärselt süüa, nagu seda saavad Paikuse, Muraste või Väike-Maarja õpilased, aga Sulle soove ikka võib ju esitada, äkki kunagi järgmistel aastatel saaksid Sa sellegi mure lahendada. Aitäh Sulle, Jõuluvana, et me kirja läbi lugesid. Justiitskolledž soovib Sulle ilusaid jõule ja kõige paremat uuel aastal!
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee