Nr 10 (222)
SISEKAITSEAKADEEMIA AJALEHT
TEGUDEROHKE T UUT AASTAT! Aasta sportlased on OLAVI ALLASE ja KAIRI SCHMIDT
11. detsembril tudengikorpuses peetud akadeemia aasta sportlase üritusel kuulutati välja parimateks valitud mees- ja naissportlased nii kadettide kui töötajate seas. Paremaid autasustasid rektor Lauri Tabur ning Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Leif Kalev. Kadettide paremiku valis komisjon, kuhu kuulusid rektor, SK õppejõud, kõigi koolide spordiõpetajad ja ÜE liikmed. Parimaks meessportlaseks valiti kergejõustiklane Olavi Allase justiitskolledžist, parimaks naissportlaseks triatleet Kairi Schmidt finantskolledžist. Naiste tublima valimine oli päris pingeline, sest teiseks tulnud PPK kadett Eli Viielo, kes on olnud edukas nii jõutõstmises, athletic finessis kui ka muudel aladel, sai valimistel Kairiga sama palju punkte ja kohtade jagunemise otsustas rohkem kordi pakutud kõrgem koht. Meestest oli valimistel teine jõutõstmisega tegelev Jaano Saar justiitskolledžist. Kolmandatele kohtadele tulid naistest Killu Kaasik PPKst ja meestest Taavi Veelma
JKst. Töötajate osas langetas valiku üliõpilasesindus. Meeste esikolmikusse kuulusid Andres Kutser, Hannes Liivak ja Marek Link ning naistest Epp Jalakas, Annika Lall ja Andra Mankin. Aasta võistkonnaks valisid spordiõpetajad akadeemia korvpallimeeskonna, mille koosseisu kuulub täienisti ka PPK korvpallimees-
kond. Taolist edu nagu selle sügissemestri kolmas koht üliõpilaste meistriliigas ei ole akadeemia korvpallurid varem saavutanud. Aktiivsemate eestvedajatena tunnustati aastalõpuüritusel veel mitmeid kadette: Silver Hanikatti – PPK korvpallimeeskonna kaptenit, Ivo Kitsingut – nii korvpalli kui muu spordi eestvedajat Tallinnas, Ivar Maid – võrkpalli koor-
Akadeemia selle aasta tublimad sportlased. Rektori Lauri Taburi kõrval (vasakul) meie parim meessportlane Olavi Allase.
Päästekooli rammus aasta Imbi Jäetma, PÄKKi õppekorralduskeskuse juhataja Aastad pole vennad. Ja kui rahvatarkuse kohaselt seitsmele lahjale aastale järgneb seitse rammusat, võin nii enda kui kolleegide nimel julgelt väita, et päästekooli perele jääb aasta 2012 just sinna rammusamate aastate poolele. Päästekorralduse õppetooli juhataja Ülle Jõessar: Tänavu lõpetasid meie kooli 20 päästekorraldajat, kes õppisid uuendatud õppekava järgi. Õppekava muudatused on tingitud üleminekust 2014. aastal uuele hädaabinumbrile, millele helistades saab
dineerijat Tallinnas, Liivo Juuli – talijalgpalli meeskonna kaptenit, Sander Kaasikut – Väike-Maarja päästekooli parimat spordimeest, Priit Paakspuud – raskejõustiku jm spordi eestvedajat Murastes. Spordikeskus tänab kõiki kadette ja töötajaid, kes aasta vältel akadeemia sporditegevuses osalesid, soovib rahulikke pühi ja spordilusti järgmiseks aastaks.
abi nii pääste-, meditsiini- kui politseisündmuste korral. Päästekorraldaja õppekavasse lisati politseimoodul ja praktilisse õppesse politsei hädaabiteadete menetlemine. Seoses ühtsele hädaabinumbrile üleminekuga korraldati tänavu päästekorraldajate täienduskoolitusi – kolm 3nädalast politseikoolitust, 4nädalane Häirekeskuse ja päästemooduli ning 4nädalane meditsiinimooduli täienduskoolitus. Päästekorralduse õppetooli, Häirekeskuse ja SMITi koostöö tulemusena sai kool ligipääsu päästekorraldajate praktilises õppes kasutavatele andmebaasidele – po-
litsei hädaabiteadete menetlemise OPIS-, telefoniside SOLIDUS- ja operatiivraadioside DWS-tööprogrammile. Päästetööde õppetooli juhataja Heiki Soodla: Lõppev aasta oli üks produktiivseimaid ajaperioode päästetööde õppetooli haldusalas üldse. Aasta algas tormiliselt läbi eri arendusprojektide ja aktiivse õppetöö. Tagasivaadet võib käsitleda läbi 4 põhilise märksõna: 1. koostöö Päästeametiga – õppetooli õpetajad osalevad iga päev läbi eri töörühmade õppeteenuse tellija arendusprojektides. Siinkohal märgiksin ära head töötulemused Päästeameti päästetöö juhtimi-
MEENUTUSI – 2012 se, varingu-, nööri-, veepääste- ja päästetöö baasteenuste osas. Päästetöö baasteenus saab selle aasta lõpus täiendust modernse tehnoloogia – infrapunakaamera – rakendamise näol päästjate igapäevatöös. Akadeemia 2008. a uuringu kohaselt tõuseb seadme kasutamisel elupäästevõimekus suitsusukeldumisel ligi 10 korda; 2. õppetöö ja õpikeskkonna arendus – likvideerida aastatetagune tühimik kvaliteetsete õppematerjalide ja õpikeskkonna arendamise näol. Töösse on läinud kolm A-tüüpi õpikut. Samuti võib ära märkida arendused e-õppe valdkonnas, kus valminud on 2 järgnevat e-õpiobjekti. Innovaatiliste projektide osas väärib märkimist koostöös haridustehnoloog Vaiko Mäega nööripääste virtuaalsimulaatori eskiisprojekti koostamine päästetööde õppetooli poolt. Projekti lõplik rakendamine tagab õpilastele innovaatilised, huvitavad ja ohu(Järg 2. lk)
DETSEMBER 2012
OLI ÜHINE VÕIMAS AASTA!
REKTORI VEERG
Lauri Tabur, rektor
Aasta viimastel nädalatel suuremaid pöördeid oluliselt maha võtmata lõpeb aasta 2012. Olid järjekordselt võimsad ja teguderohked tosin kuud ning ka korduv rahvusvaheline tunnustus meie tegudele ei jäänud tulemata. Kuigi, nagu mäletate, leppisime kokku, et võtame aasta jooksul pöördeid veidi vähemaks, osutus varasem stardikiirendus sedavõrd võimsaks, et kihutasime läbi aasta sellise tempoga, et nii mõnigi kord tuli kehtivat kuu- või nädalapäeva täpsustades helistada kodustele või kolleegile. See oli meie ühine võimas aasta, mille üle rektorina tunnen ülimat rahulolu. Teguderohkuses ei lasknud me ennast segada ei poliitikamaastiku virvendusest ega juba 20 aastat poliitkoridorides ekslevast jututeemast “kus peaks asuma Sisekaitseakadeemia”. Oma asja ajamise võime on märk meie kõigi professionaalsusest. Oleme ju akadeemia visiooniks kokku leppinud olla lähiaastail parim sisejulgeolekualane õpi-, teadusja arenduskeskus. Me pole selle visiooni realiseerumisest enam kuigi kaugel. Tänavu suutsime akadeemiaellu tuua suure hulga rahvusvahelist tunnustust. Ja mis kõige enam meeliülendav – me ei käinud seda tunnustust küsimas. Nii kümned meie juures arenenud välispartnerite koolitused, käivitunud KOSOVO projekt kui ka esimesed 9 pikaajalist välistudengit tulid meie juurde tänu sellele, et oleme oma väliskolleegide juures väga heas kirjas. Meiega koostöö tegemine valmistab meie partneritele rõõmu ja rahulolu, mis on meile ülimuslik rahvusvahelise tunnustuse väljendus. Kuid sealt peame edasi minema. Juba oleme avanud meie akadeemia tuleva aasta ja veelgi pikema perioodi planeerimise. Suve lõpul peetud suveakadeemiast alguse saanud mõttevahetus meie akadeemia tuleviku uute sihtide teemal on tänaseks jõudnud faasi, kus senise kolme arengueesmärgi kõrvale oleme kokku leppimas neljandatki arengueesmärki. Selleks on saamas midagi, mille poole rahvusvahelisel areenil püüelda. Oleme ju juba täna rahvusvaheline akadeemia, võttes 2013. aasta kevadel vastu enam kui 20 välistudengit, koolitades oma katuse all Euroopa Liidu 27 liikmesriigi politseinikke ja piirivalvureid ning juba lähikuudel alustades virtuaalsimulatsiooni põhist väljaõpet põhjamaade mitmetele kolleegidele. Aga see pole veel kõik. Usun, et meil kõigil on oma tegevuste käigus tekkinud häid kontakte ja ideid, kuidas akadeemia unikaalseid kompetentse rahvusvahelises mõõtmes veelgi tugevdada. Rahvusvahelisus pole kindlasti meile ju eesmärk omaette, vaid võimalus meie ühise töö tulemust veelgi paremaks saada. Seepärast ärge häbenege omi mõtteid neil teemadel väljendamast ja näiteks ka mulle edasi andmast. Rahvusvahelistumise aastasse sisenedes peame aga silmas pidama, et lisaks meie põhitegevusvaldkonnas head olemisele, peame ka oma kultuuris olema sellised, kellega tahetakse koos olla. Akadeemia ootab oma töötajatelt ja kadettidelt kõrgemaid eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi. Oleme need ju ühiselt meie viide Asse valanud. Väärtusmaailm on seepärast kindlasti teema, millega 2013. aastal peame tõsiselt edasi tegutsema. Nagu ametisse asudes oma rektoriprogrammis nimetasin, algab sisejulgeolek just meie akadeemiast. Täpselt sellised, nagu oleme meie, on ka meie riigi elanike ja meie akadeemia külaliste arvamus Eesti riigist. Peame seda meeles pidama igal sammul ja pingutama selle nimel, et väärtustest pidamine oleks siiras ja aus. Usun, et eelseisev aasta saab meile igal juhul põnev olema. Lisaks rahvusvahelistumise toomisele meie põhitegevust toetavate eesmärkide hulka, peame sügisest olema valmis reformitud kõrgharidusmaastikul vähemalt sama head haridust ja TALi loomingut andma ning alustama ettevalmistusi juba lähiaastail meid ees ootavaks järjekordseks õppekavagruppide akrediteerimiseks. Kuid need on kõigest väljakutsed, mida põnevusega vastu võtta. Oleme kahekümne tegevusaasta jooksul arenenud väga tugeva meeskonnaga kõrgkooliks, kelle jaoks ükski arenguetapp pole ületamatu. Pigem oskame juba täna väga edukalt muuta raskusi meie tugevusteks ning iga vähegi keerukama väljakutse pöörata töötama meie eduks. Teeme seda kõike ühiselt ka uuel aastal! Ilusat uut algust!
SÜNDMUSI JAANUARIS 2013
20 aastat tagasi 22. detsembril 1992 andis peapiiskop Kuno Pajula Toomkirikus meie akadeemia lipule oma õnnistuse. Kuni 1998. aastani oli jumalateenistus meie akadeemia iga-aastane ilus tava. Tänavu see tava taastati. 20. detsembril viis Toomkirikus jõulujumalateenistuse ja meie lipu taasõnnistamise läbi abipraost Arho Tuhkru.
7.–20.01 – päästja eriala TP33 õpperühma dokumentide vastuvõtt. Vastuvõtukatsed algavad 22.01 kl 10, õppetöö algab 4.02 kl 10. 11.01 – Eesti Akadeemilise Spordiliidu aastapäeval korraldab spordiliit Pärnu Spordihallis kõrgkoolide töötajate turniiri. Võisteldakse meeste korv- ja võrkpallis, naiste võrkpallis, males, ergomeetrisõudmises, lauatennises ja korvpalli vabavisetes. 14.01 – uue aasta esimene laiendatud rektoraadi koosolek. 16.–18.01 – kestab Väike-Maarjas SKA töötajate talveakadeemia. 17.01 kl 15 algavad Väike-Maarjas SKA meistrivõistluse mängud saalijalgpallis. 18.01 peetakse Väike-Maarjas SKA talvepäev. 21.–24.01 – päästekolledži esindajad külastavad Helsingi Päästekooli ja Kuopio Päästekolledžit. 23.–25.01 – Primuse kõrghariduskonverents „Kõrgharidus – kõrgtasemel õppimine“ Meriton Grand Conference & Spa Hotellis. 23.01 kl 14 algavad Tallinnas Lasnamäe kergejõustikuhallis SKA meistrivõistlused sisekergejõustikus. 29.–30.01 – talvine lõpusõda Väike-Maarja päästekoolis.
2
Verbis aut Re
V
iimasel kahel aastal on õppekavajärgsete praktikate läbiviimises toimunud märkimisväärsed muudatused. Uuendatud on praktikate korraldust puudutavaid regulatsioone ja praktikaprogramme, koostatud ja rakendatud uus tagasisideküsimustik, praktikate paremaks koordineerimiseks loodud e-kursusi ning peetud hulga kohtumisi ja koolitusi nii ametite praktikakoordinaatoritega kui vahetute praktikajuhendajatega. Mis kõige tähtsam, igasse kolledžisse on loodud praktikakuraatori ametikoht, mis on võimaldanud praktikatega seonduvaid arendustegevusi süstematiseerida ja pidevalt parendada. Kui me 2010. aastal alustasime praktikate arendusprojekti, olid õppekavajärgsed praktikad õnnetus seisus – praktikate korraldamine, juhendamine ja tagasisidestamine arenesid suhteliselt kaootiliselt. Erandiks oli politsei eriala, kus praktikatega oldi süsteemselt tegeletud juba aastaid. Siis said arendustegevused kiiresti hoo sisse, loodi kuraatorite ametikohad ja regulaarsed nõupidamised muutusid tavapäraseks. 2011. a suvel esitas akadeemia programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine
DETSEMBER 2012
2008–2013“ raames projektitaotluse praktikajuhendajate koolitamiseks, mille SA Innove ka rahuldas. Sel aastal on projekti raames peetud hulga juhendajate koolitusi. Veebruaris oli 2päevane koolitus meie akadeemia praktikakuraatoritele ja ametite praktikakoordineerijatele, milles osales 27 inimest. Mais korraldasime kaks 2päevast ja novembris veel ühe 2päevase
Kolledžite praktikakuraatorid võtavad 2012. a kokku järgmiselt: Justiitskolledži praktikakuraator Hannes Liivak: Tänavu oli fookus ennekõike suunatud praktikajuhendajate valimisele ja koolitamisele ehk inimestele, kes reaalselt praktikandiga tegelevad. Nii sai koostöös Justiitsministeeriumiga koostatud praktikajuhendaja profiil, valitud konkreet-
aastaks, st oleme lükanud käima mitmeid muutusi ning nüüd on vaja need ka sisuliselt läbi proovida ja rakendada, et saaksime anda tagasiside ja hinnangu ning vajadusel üht teist korrigeerida. Praktika omab erialaste teadmiste ja oskuste omandamisel olulist rolli ning selle tulemuslikust ja õigest rakendamisest on palju võita. Vanglateenistuses on
loota, et paberil reguleeritu ka “päriselus” toimib. PPK praktikakuraatorid Eva Alliksoo ja Tõnis Kaasik: PPK tänavusi praktikaid iseloomustab üleminek senistelt pädevuseksamitelt praktika kaitsmistele. Politseiteenistuse õppekavasse viidi muudatusena sisse tutvumispraktika ja 3 õpperühma on selle juba läbinud. Kadetid rõhutasid kaitsmi-
Krista Haak, õppeprorektor ja Triin Krünberg, haridusprojektide koordinaator
sed juhendajad ja korraldatud neile ka baaskoolitus. Vanglateenistus otsustas motiveerida juhendajaid selle tunnustustvääriva tegevuse eest lisatasu määramisega. Lisaks oleme muutnud praktikajuhendeid ja programme ning piloteerimas justiitskolledžis tervikliku hindamissüsteemiga praktikakorraldust, mis võimaldab praktika ajal intensiivselt õpetada vene keelt nendele kadettidele, kes seda enam vajavad. Ajaga kaasa liikudes sai loodud ka praktikate e-kursus Moodle’i keskkonnas, mis võimaldab õpperühma põhiselt praktikate koondamist ühte keskkonda, kus neid on mugav administreerida ja kadettidel on oma praktikatega seonduvast ka pidev operatiivne ülevaade. Eesootav aasta võiks kujuneda meie ootuses nö kinnistumis-
panustamise vajadust sellesse ja üldiselt tasemeõppe valdkonda mõtestatud järgnevalt: „Panustades niigi piiratud vahendeid praktikantide juhendamistegevuse kvaliteedi tõstmiseks, on tervikorganisatsiooni võit kordades suurem kui kulutada hiljem oluliselt rohkem valesti õpitud töövõtete või suhtumise ümberõppele. Fookus tuleb suunata sinna, kus mõjutada saab enam. Juhendajad on ja peavad olema organisatsioonis eeskujuks igas mõttes.“ Finantskolledži praktikakuraator Kerly Randlane: 2012. a on möödunud märkamatult praktikaid reguleerivate juhendmaterjalide koostamise rütmis. Suurimaks töövõiduks on kindlasti praktikaid toetava e-õppekursuse loomine. Nüüd jääb vaid
sel, et tutvumispraktika on õppekavas väga oluline ning tutvustab kadettidele politsei ja piirivalve erinevaid tööliine. Koostöös tööandjaga on uuendatud praktikatega seonduv dokumentatsioon, eriti võib positiivsena rõhutada akadeemiaülese ühtse praktika tagasisideküsimustiku kasutuselevõttu. Ühtne tagasiside võimaldab analüüsida praktikaasutuse, juhendajate ja kolledži tegevust praktikate korraldamisel ja läbiviimisel. Kindlasti on oluline ka see, et praktikatega seonduv on jälle koondunud e-õppekeskkonda. Varasema IVA asemel oleme kasutusele võtnud Moodle´i keskkonna. Päästekolledži praktikakuraator Kairi Pruul: Päästekolledžil oli see aasta vägagi võidukas. Alustuseks juba see,
Arendustegevused praktikate kvaliteedi tõstmiseks praktikajuhendajate seminari (sisult baaskoolituse), kus osales 96 juhendajat sisejulgeoleku eri valdkondadest. Koolituse ja seminaride järgi võib öelda, et juhendajad on igati valmis ennast arendama ja koostööd tegema, et juhendamisprotsess sujuks võimalikult hästi ja praktikant saaks praktikast maksimumi. Praktikaprojekt ja arendustegevused said kokku võetud praktikakuraatorite ja koordineerijate aastalõpuseminaril 12. detsembril. Üheskoos vaadati aastale tagasi ja peeti tulevikuplaane, arutati praktikajuhendajate tunnustamise võimalusi ja edasisi koolitusi.
Mõtteid sisekonverentsilt Väärtusi kujundavad organisatsioonis inimesed ja teod. Organisatsiooni iga liige on oma käitumise ja eeskujuga väärtuste kandja. Kui sõnumid väärtustest ei moodusta ühtset tervikut, kujundab iga liige oma arusaama, mis jääb kaugele organisatsiooni ühistest püüdlustest. Et nii ei juhtuks kogunesime 22. novembril SKA sisekonverentsile „Meie põhiväärtused – 5 A-d“, et ühise perena mõtiskleda: • millist käitumist põhiväärtuste – Ausus/Austus/Asjatundlikkus/ Avatus/Areng – kontekstis tahame näha või kindlasti taunime? • mis märksõnad seostuvad kadettidel ja töötajatel meie väärtustega? • mida teha akadeemia väärtusmaailma ühtlustamiseks? • kuidas on meie viis A-d seotud käitumispraktikaga? • millist tegu konkreetse sõna taga näeme, tahame näha või kindlasti taunime? Akadeemia töötajate ja õppurite mõtteid väärtustest Ausus • Me käitume ja räägime ausalt – tegude ja sõnade kooskõla (Verbis aut re). • Ausus iseenda vastu: iseendale kindlaks või iseendaks jäämine, enda väärtushinnangutega vastuollu mitte sattumine, enesele kriitikuks/sõbraks olemine, vigade tunnistamine ja parandamine, oma tegevuse mõtestamine, enda piiride tunnetamine ja vajadusel „ei“ ütlemine. • Ausus teiste vastu: vajadusel isikliku või professionaalse hinnanguvaba argumenteeritud arvamuse avaldamine, sekkumisjulgus; sõnapidamine; tubli teo/algatuse/panuse märkamine ja tunnustamine; abivajaja toetamine. Austus • Akadeemia liikmete töö väärtustamine – kõik liikmed on väärtuslikud ja väärikad. • Teiste inimestega arvestamine, eneseväärikuse säilitamine – lugupidav suhtumine enese ja teiste vastu, lugupidava käitumise aktsepteerimine. • Juba lapsepõlvest teame, et austama peame vanemaid, mehi, naisi, lapsi, kolleege jt. Ent kas alati anname enesele aru, et austus on midagi väärtuslikku, mis tuleb meil ENDAL VÄLJA TEENIDA.
Tõnis Elling, maksunduse- ja tolli õppetooli juhataja-lektor
et kolledžisse loodi ja täideti praktikakuraatori ametikoht. On hea, et praktikate teemaga tegeleb üks inimene, kelle poole küsimuste korral pöörduda. Eriti suureks võiduks võib lugeda Päästeameti siirast huvi arendada praktikakorraldust ja tõsta selle kvaliteeti. Päästeametiga on kordi kokku istutud, arutletud, mõtteid vahetatud ja mõnikord ka tuliselt vaieldud teemadel, mida siiski peab praktika sisaldama ning kuidas juhendajaid innustada ja õpetada, et nad juhendada tahaks. Päästeametist on tulnud vaid positiivset tagasisidet praktikajuhendajate koolituste korraldamise kohta, samuti on igati kiidetud paremate praktikajuhendajate tunnustamise ideed ja esmakordset üritust. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et Päästeamet, Häirekeskus ja päästekolledž jätkavad koostööd kindlasti ka järgmisel aastal, et suuta pakkuda meie kadettidele võimalikult sisukat praktikat. Pärast rektoraadi koosolekut 7. jaanuaril 2013 annavad õppeprorektor ja kolledžite praktikakuraatorid ülevaate praktikate arendustegevustest viimase kahe aasta jooksul. Osalema on oodatud kõik õppekavajuhid, õppetoolide juhatajad ja loomulikult kõik huvilised.
Finantskolledži aastakonverents
Maarja-Liisa Maasik, Martin Kreek, 5. detsembril toimus Hotell Vi- nantskolledži põhiülesanne on ja Sigrit Lilleste ja ru konverentsikeskuses järjekor- jääb olema järelkasvu koolitamine Merle Tammela ras juba viies finantskolledži kon- Maksu- ja Tolliametile, leiab küllalt suur osa finantskolledži lõpetajaid verents. Avatus oma tulevase töökoha just audiiErinevalt eelmistest aastatest oli • Seondub eelkõige sõnapaariga tänavune konverents pisut eriline. tor- või advokaadibüroodes. KoosMEESKOND ja KOOSTÖÖ. • Me oleme avatud uuendustele Esmakordselt oli korralduse poo- töö riigi ja erasektori vahel on meie ja teiste inimeste mõtetele, meie lel kaasatud erasektori esindaja- jaoks oluline. Konverentsi avasõnad ütles akana audiitorbüroo Grant Thornton kriitika on vaid konstruktiivne. • Olla avatud kõigile ja kõigele, mõ- Rimess. Hoolimata sellest, et fi- deemia rektor Lauri Tabur. Seejärel tete ja arvamuste erisus on edasiviiv jõud – aruteludes selgub parim lahendus. • Avatus – julgus ja valmidus teha koostööd, uute/parimate võimaluste otsimine. Asjatundlikkus • Teadmiste ja arengute väärtustamine. Professionaalsus (ükskõik mis erialal või valdkonnas) on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis… Meis peab olema pidev valmisolek uute teadmiste omandamiseks ja oskuste arendamiseks. • Juhtides (küll väikest) osakonda ja inimesi seondub asjatundlikkus usaldusega, st oma alluva- Rahajuttu jätkus konverentsi vaheajalegi. te asjatundlikkust tuleb usaldada. Suhtumisega, et mina tean ja oskan kõike kõigist paremini, kuigi kaugele ei jõua. • Me teame, mida teeme, ja me teeme seda hästi. Me oleme kur(Algus 1. lk) klasside komplekteerimine, samusis oma valdkonna uuendustega ning analüüsime nende sobivust tud õpivõimalused iseseisvaks õp- ti õppeprotsessi koordineerimine, parendamine ja osalemine kursuse akadeemiasse ja meie igapäeva- pimiseks nööripääste valdkonnas. Päästetööde õppetooli kutseõpe- läbiviimisel Afganistanis; töösse. • Me ei jää mugavustsooni, oleme tajad kasutasid õppetöös aktiivselt 4. tulevikumõtted õpikeskkonuhked oma töö ja tulemuste üle. akadeemia virtuaalsimulatsiooni- na arenduse osas – virtuaalsimulatAreng klassi infotehnoloogilisi lahendusi. siooni klassi ISEE keskkonna täie• Areng saab alguse meist endist, st Praktiliste õppetundide ja täiendus- mahuline rakendamine õppetöös, iga töötaja ja kadeti isiklikust val- õppe koolituste käigus on saadud samuti peab realiseeruma nöörimisolekust ja panusest. Areneme uus kogemus, mille tulemusena on pääste virtuaalsimulatsioonikeskmeie, areneb ka organisatsioon ja kirjutatud „Juhtimisalaste virtuaal- kond, mille eskiisprojekt on tänavu ainult nii jõuame püstitatud eesmärkide täitmiseni lühemas või harjutuste läbiviimise metoodika“. koostatud. On ka plaan päästeamepikemas perspektiivis, oluline, et See metoodika aitas arendada aka- ti poolt rakendatava GIS 112 proigaüks meist tunnetaks oma osa deemia kvaliteeti, mille peamiseks jekti käivitamisel kasutada maksimainekujundamise märksõnaks on maalselt ära infotehnoloogilisi vaakadeemia arengus. • Kohanemisvõime (ka intelligent- kindlasti Põhja-Euroopa Kvalitee- hendid. Nimetatud projekti kõrval sus) väliskeskkonna muutumi- dijuhtimise Assotsiatsiooni auhind areneb veel „Smart Car“ projekt, sega, uute haridus-, tehnoloogia- „Quality Innovation 2012“; mille eesmärk on päästekooli pääsjms võimalustega ja ka organisat3. välisprojektid – tänavu alus- teautode infotehnoloogiline lahensiooni sisemise muutumise vaja- tasime eeltööd kolmandate riikide dus moderniseerida õpetamisvõiduse tunnetamine Eesti sisejulge- abiprojektiga „Afganistani päästja- melisteks. Kokkuvõttes võib mööolekuvaldkonna haridus-, teadus- te koolitus ja oskusteabe siirdami- duva aasta märksõnadeks nimetaja arendusvõimekuse nimel toine“, kus päästetööde õppetooli üles- da arendustöö, parendatud koosmetades on … tarkuse tunnus. anne on ekspertide töö koordinee- töösuhted päästevaldkonna õppeKaunist aastalõppu ja tegude- rimine, õppematerjalide ja õppeka- teenuse tellija Päästeametiga. Haldustalituse peaspetsialist vade koostamine ja sealsete õpperohket uut aastat!
Päästekooli rammus aasta
said tervituseks sõna Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm ning Grant Thornton Rimessi juhatuse liige Mati Nõmmiste. Konverentsi sisulise poole avas BDO Eesti ASi maksukonsultant Ave Rego, kes rääkis sisendkäibemaksu mahaarvamise kohtupraktikast. Juba mitmendat aastat on finantskolledži konverentsil heaks traditsiooniks saanud, et sõna antakse teiste hulgas finantskolledži vilistlastele. Ave Rego ongi meie kolledži vilistlane, kes kaitses sisendkäibemaksu teemal Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi. Pärast teda sai sõna Maksu- ja Tolliameti jurist Karolin Lorents, kes rääkis kolmanda isiku vastutusest maksuvõla tekkimise eest. Seejärel andis Tartu Ülikooli dotsent Gaabriel Tavits humoorikas laadis ülevaate uue avaliku teenistuse seaduse kitsaskohtadest. Enne lõunapausi sai viimasena sõna Elo Madiste, kes rääkis põgusalt oma magistritöö teemast kolmnurkjuhtu-
mitest maksulepingute puhul. Elo Madiste omandas maksunduse magistrikraadi Rootsis Lundi Ülikoolis. Pärast lõunat oli peatähelepanu all ESMi leping ja selle tähtsus Eesti jaoks. Järgemööda said sõna finantskolledži lektor Paul Tammert, Rahandusministeeriumi asekantsler Martin Põder ja õiguskantsleri büroo vanemnõunik Kaarel Eller. ESMi lepingu teema päädis diskusiooniga ja küsimustele vastamisega. Konverentsipäeva jäid lõpetama finantskolledži lektor Kerly Randlane ja vandeadvokaat Priit Raudsepp. Kerly Randlane rääkis ühtsest riigi nõuete haldamise mõttest ja Priit Raudsepp andis ülevaate huvitavast kohtulahendist maksunduse vallas. Konverentsil osalejad jäid koosviibimisega rahule ja lubasid järgmisel aastal kindlasti kohal olla, et seda meeldivat traditsiooni jätkata.
Avo Kiik on napisõnaline: aasta oli tehnikutele väga töine. Kevadine lõpusõda oli rahvusvaheline ja võimas. Tehnikutele hangiti uus soojak ja sellega paranesid töötingimused. Eelpooltoodule lisan veel mõned tegevused, mis sellest aastast olulisena meelde jäänud. Osalemine
päästeteenistuse eriala rakenduskõrghariduse õppekava reformimise (3aastane õppeaeg) töögrupis. Uus õppekava käivitus sellest õppeaastast. Meie töötajate panus koostööprojektis „Päästjate meditsiinilise koolitussüsteemi väljaarendamine Moldova Vabariigis“. Ja lõpetuseks sünnipäevahõngu – meie maja raamatukogu sai 10aastaseks sel maagilisel kuupäeval 12.12.2012!
MEENUTUSI – 2012
Inimene õpib kogu elu! Aivar Toompere, PPK direktor Viibides sel aastal Tai Kuningriigis, langesin ma seal organiseeritud kuritegevuse ohvriks. Tai Kuningriik oli 10–15 aastat tagasi turvaline maa, kus vargused olid erakordsed. Esimest korda külastasin Taid 1997. aastal, tänavu juba 6. korda, seega olen selle riigi arengut näinud päris pikalt. Mida rohkem käib seal puhkamas lääne turiste, seda enam kasvab ka kuritegevus ja kahjuks annavad tooni just välismaalased.
Tavaliselt olen Tais maksmisel kasutanud võimalikult palju pangakaarti. Kuna tänavakaubanduses kehtib vaid sularaha, siis tuli aeg-ajalt külastada pangaautomaati. Pangaautomaadi järjekordse külastuse järel avastasin ülejärgmisel hommikul, et minu pangakaarti on kasutatud 11el korral ja pangakontolt on kadunud üle 4000 euro. Teavitasin sellest panka, sulgesin kaardi, palusin saata mulle väljavõtte kaardi kasutamise infoga ja koostasin ingliskeelse avalduse politsei(Järg 4. lk)
Kaidi Press, PtS113
Politseikadetid tõotasid
4. detsembril andsid akadeemia politsei- ja piirivalvekolledži 1. ja 2. aasta kadetid ametivande. Kokku tõotasid oma ametile truudust kadetid 7st rühmast – PtS111, PtS112, PtS113, PaS120, PvS120, PtS121 ja PtS122. Ametivande tseremooniale olid Paikusele kohale tulnud siseminister Ken-Marti Vaher, Politsei-ja Piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt, kõikide prefektuuride juhid, akadeemia rektor Lauri Tabur ja kolledžidirektor Aivar Toompere. Lisaks eel-
Jane Mölder, FS110 kadett
3
T uVdeer n bg i si l ae uh te kR üe l g
DETSEMBER 2012
nimetatule osalesid politseivande andmisel külalistena veel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitjad ning teised kõrged politseiametnikud. Vande vastuvõtjad – siseminister Ken-Marti Vaher koos PPA peadirektori Raivo Küüdi ja akadeemia rektori Lauri Taburiga – tõid endi kõnedes esile vande sisu tähtsust. Kõik kadetid tõotasid politseiteenistusse astudes olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest, rakendada temale antud võimu õiglaselt ja erapoo-
letult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi. Ametitõotus on kadeti õppeperioodil olulise tähtsusega, sest tulevased politseiametnikud võtavad omaks Eesti politseile omased väärtused, hoiakud ja kohustused. Et vande andmine oleks võimalikult sujuv, hakkasid kadetid selleks tähtsaks päevaks valmistuma juba nädalaid varem, tehes eelnevaid proove ja harjutades ka rivisammu. Tänu neile ettevalmistustele sujuski vande andmine ladusalt.
Kauneimad ühikatoad
Tavakohane „Kõige ilusama ühikatoa“ konkurss tõi hindamisele koguni 6 kandidaati, kellest 4 olid esimesest ja 2 kolmandast ühiselamust. Trummipõrina saatel kuulutati võitjad välja ja järgnevalt annan ülevaate tubade paremusjärjestusest nende suurimate plussidega: 1) Tuba 309 – imetlusväärne, kui väheste vahenditega on õnnestunud ühikatoast kujundada iga naise paradiis: mööbliasetus ja detailid nagu lähedaste pildid, padjad, küünlad, vaasid, lilled ja isegi kõrvarõngad olid perfektselt ning ülima stiilsusega paigas. Peale selle suur panus esiku, vannitoa ja tualettruumi dekoreerimisse: lipsukesed kapiustel ja vahvad mõtteterad igaks päevaks muutsid tuppa sisenemise eriti armsaks ja kutsuvaks. 2) Tuba 308 – äärmiselt sümmeetriline, tasakaalustatud ja hästi mõjuv tuba. Kõige imetlusväärsem on toa ja esiku tasakaalustatus, detailid, mida oli kasutatud esiku ilusaks muutmisel, olid nähtavad ka toas ning moodustasid seetõttu ilusa tervi-
Esikoha ja kodukino aastase kasutamisõiguse pälvis tuba nr 309, kus elab finantskolledži kadett Kätlin Teedla.
II koha määras žürii toale nr 308.
ku. Ilus ja lihtne lahendus. 3) Tuba 211 – konkursil osalenud ainus 5kohaline tuba. Teatavasti on väikest tuba palju kergem kujundada, nii suures toas peab aga arvestama kõigi sealsete elanike maitse, soovide ja ambitsioonidega. Seetõttu plusspunktid tehtu ja vaeva eest selle toa ilusaks muutmisel, mida ei ole just vähe: tapeet seinas ja korrastatud aknaümbrised sobituvad suurepäraselt sellesse tuppa. Peale selle meeldis, kuivõrd stiilipuhtalt olid asjad paigutatud: voodipesu kõigil vooditel ja voodikõrvased kapid olid terves toas ühtses stiilis. Veel meeldis laua, külmkapi ja riiuli asetus toas. 4) Tuba 305 – tuba nagu väike naiselik buduaar, kuhu on hea tulla ka pärast pikka ja mõnusat nädalavahetust sünnikodus. Seetõttu julgen väita, et algne vastumeelsus kolimiseks sellesse tuppa on täielikult kadunud. Peale toa sooja ja positiivse õhkkonna on selles ka tunda praktilist naisekätt: kõik asjad on täpselt omal kohal ja heas käeulatuses. Plusspunkte saadi suure värvimistöö eest nii toas kui ka esikus. 5) Tuba 323 – totaalse muutumise läbi teinud tuba rabab oma mahedat värvi seinte ja kergelt retrohõngulise sisekujundusega. Toas olevad eri mustrid – triibud, vöödid ja ruudud sobivad paradoksaalselt kokku ning moostutavad koos seintel asetsevate piltidega sobiva terviku. Eriti meeldisid seinale paigutatud eri saavutuste eest teenitud diplomid ja ka mööblipaigutus. 6) Tuba 218A – väike tuba, mis on väga nutikalt sisustatud: olles samaaegselt ideaalne magamistuba ja ka vaba aja veetmise koht. Tuba oli kohaldatud täpselt seal elava neiu vajadustele. Muljet avaldasid mööbli paigutus ja väikesed patriootlikud esemed.
III koha sai tuba nr 211.
Taavi Teder ja Kaidi Press (mõlemad PtS113)
M
AIMU SOOSALU kohta võib vabalt öelda, et ta oleks justkui selle suure koolipere ema, kes hoolitseb, et meil, Paikuse ühiselamus elavatel kadettidel oleks mugav ja võimalikult kodune tunne. Maimu näol on tegemist äärmiselt toreda ja positiivse inimesega, kes on nõus alati kõigi mured ära kuulama ja aitama. Ta suudab igas olukorras leida sellise lahenduse, mis rahuldab kõiki osapooli.
Kadettide kommentaarid Maimu kohta • „Maimu on alati silma paistnud positiivse ellusuhtumisega, teda on peaaegu võimatu näha mitte naeratamas.“ • „Näeb alati väga kaunis välja!“ • „Maimu on üks haruldane naisterahvas, kes on alati rõõmus ja iga kell valmis aitama.“ • „Maimu on märkimisväärselt jutukas naisterahvas. Ei ole harvad need olukorrad, kus sa jõuad loengusse viimasel momendil, olles eelnevalt meie komandandiga vestelnud.“ • „Väga heasüdamlik ja abivalmis. Igati tore inimene.“ • „Väga noortepärane ja moekas!“ • „Alati rõõmsameelne ja hea suhtleja. Ikka leiab asjadele mingi lahenduse ja talle läheb kadettide elu-olu alati korda!“ • „Äärmiselt abivalmis ja sõbralik daam, kes aitab alati kui mingi mure on.“ • „Kõige rõõmsam, toredam ja abivalmim inimene, keda tean. Alati kuulab rahulikult mure ära ja ai-
Meie hea tädi ja asendusema
tab. Ta suudab igas olukorras positiivseks jääda. Midagi halba pole öelda!“ • „Maimu on siin koolis see inimene, kes hoolib kõigist ja kõigest. Ükskõik mis mure sul on, alati suudab Maimu selle kiirelt lahendada.“
Intervjuu Maimuga Kuidas sattusite SKAsse tööle ja kaua te siin juba olnud olete? Olnud juba 5 aastat, sattusin siia siis, kui koht vabanes ja seda mulle pakuti. Kas teile meeldib teie töö ja miks? Töö meeldib väga, sest saan noortega suhelda ja see majutustöö, mida teen, pakub teistele heaolu. Kuidas te suudate alati naeratada ja positiivne olla? Inimesed ise on ümberringi positiivsed ning minusse suhtumine on abivalmis ja hooliv. See kõik annab jõudu ka ise positiivne olla. Te suudate suhtuda kõikidesse võrdselt, kuidas te oskate olla nii tolerantne? Politsei- ja piirivalvekolledžis on kõigile antud võrdne võimalus, seega püüan ka mina suhtuda kõikidesse võrdselt, mis on ka õige. Te olete meile kõigile teise ema eest, kas te ise ka tunnetate seda? Nii ei tunneta küll nagu ema, sest mul on endalgi lapsed olemas. Aga põhimõtteliselt olen teile nagu hea tädi või asendusema. Ma võtan
teid kui noori ning te olete just sellises vanuses, et te ei ole saamatud ja ei pea olema ka kõiketeadjad. Mul on teiega kerge suhelda, sest te järgite distsipliini, ma ei pea teid hindama mingite tulemuste põhjal. Kuidas te olete kadettidega rahul, nende puhtusehoidmise ja abivalmidusega? Viisakuse ja abivalmidusega olen küll rahul. On noormehi, keda näen päeva jooksul kaheksa korda ja nad teretavad iga kord. Samuti ei häbeneta pakkuda oma abi ja seegi teeb rõõmu. Puhtuse kohapealt on igasuguseid – on pedante ja vähem korraarmastajaid, kuid hooletuid ja räpaseid kadette meil ei ole. Kuidas olete rahul võimalustega ja üldse koolieluga, mis meil on? Küll tahaks ühiselamutubadesse uut sisustust ja poiste ühiselamus uuendada tualettruume, aga… Ja omavahel võiksid noored rohkem suhelda ning üritusi korraldada, et lähemalt tuttavaks saada.
Akadeemia korvpallimeeskond oli pronksmedalit väärt Ivo Kitsing, justiitskolledži kadett, ÜE juhatuse aseesimees spordi- ja kultuurivaldkonnas Akadeemia korvpallimeeskond võttis osa raskest Eesti üliõpilaste korvpallimeistrivõistlusest, mis peeti Haapsalus Wiedemanni spordihoones. Kokku osales 6 meeskonda – TTÜ, TTÜ II, TLÜ, TÜ, EMÜ ja SKA. Meeskonnad olid kohale tulnud hirmtugevate nimekirjadega, sealhulgas TTÜ, mis koosnes täielikult Eesti korvpalli meistriliiga mängijatest. Ka teistes võistkondades leidus mängijaid, kes löövad kaasa Eesti meistrivõistluste meistriliigas või I liigas. Meie akadeemia korvpallimeeskond koosnes seevastu pea täielikult harrastajatest ja seetõttu peeti meid turniiri algul autsaideriteks. SKA alagruppi kuulusid TTÜ ja TÜ meeskond. Esimeses män-
TUDENGISPORT gus läksime kohe vastamisi TTÜ esindusmeeskonnaga, minnes algul 7:0 juhtima, millega üllatasime ka vastaseid. Tasapisi hakkasid nad aga järgi tulema ja mängu lõppedes olid konkurendid siiski paremad. Järgmises mängus olime vastamisi TÜ meeskonnaga, kes haaras mängu alguses initsiatiivi ja juhtis kaua. Meie olime aga võidujanu täis ning enne mängu lõppu suutsime vastastest mööduda ja võtta kohustusliku võidu. See kindlustas meile koha poolfinaalis ja vastaseks TTÜ II meeskonna. Poolfinaal algas tasavägiselt ja nii see kestis mängu lõpuni. Viimastel minutitel me aga väsisime ja võtsime vastu rumalaid otsuseid, mida vastasmängijad kohe ära kasutasid. Seega napp kaotus TTÜ IIle ja finaalmängust eemalejäämine. Pronksikohtumises läksime vastamisi EMÜga. Algul olime eelmi-
sest napist kaotusest nördinud ega saanud enda mängu käima. Teisel poolajal sattusime aga hoogu ja lõpuks saime mõnepunktilise võidu EMÜ üle. Finaalis olid vastamisi kaks TTÜ meeskonda. Parem oli TTÜ I. Turniir lõppes siiski ka meie koondmeeskonnale edukalt, sest tegemist oli ju väga tugevate vastastega. Nii õnnestus meil edestada suuri ja tugevaid ülikoole nagu TLÜ ja TÜ, mille koosseisu kuulusid tuntud mängumehed. Meie meeskond oligi turniiri suurim üllataja, teenides sellega palju kiidusõnu. Turniiri paremusjärjestus: 1. TTÜ, 2. TTÜ II, 3. SKA, 4. EMÜ, 5. TLÜ ja 6. TÜ. Meie koondisesse kuulusid Silver Hanikat, Nikita Golovin, Riho Saponenko, Joosep Part, Rait Mölder, Aleksandr Listov, Martin Meeksa, Martin Adamson, Ivo Kitsing, Rauno Tikko ja Jürgen Proosväli (pildil ülal).
Jaga meiega oma mõtteid, ideid ja ettepanekuid: SKA ÜE, esindus@list.sisekaitse.ee, www.sisekaitse.ee/tudengid; ruum B-314
Verbis aut Re
4
Meie akadeemia Eesti suurimal infomessil Marie Kukk, TKO avalike suhete spetsialist Tänavune infomess Teeviit peeti 29. novembrist kuni 1. detsembrini Eesti Näituste messikeskuses. Lisaks suurematele (kõrg)koolidele ja väiksematele organisatsioonidele oli esindatud ka meie akadeemia. Kolme päeva jooksul külastas akadeemia boksi ligi 8000 huvilist. Mida näha sai? Meie boksis olid Teeviidal kohal nii riigiametite esindajad kui ka meie tublid kadetid pääste-, justiits-, finants- ning politsei- ja piirivalvekolledžist. Lisaks neile oli esindatud ka võimas tehnika, mida messikülastaja ise näha ja katsuda sai. Politseikadetid tutvustasid oma ametiga seonduvat atribuutikat, külastajad said proovida kätt fotorobotil ja kriminalistika igapäevatöösse kuuluvas sõrmejälgede uurimises. Piirivalvekadetid näitasid eri versioone võltsitud dokumentidest ja passidest, millega aja jooksul meie riiki sisenejad vahele on jäänud. Justiitskolledž oli püsti pannud ehtsal kujul ja mõõtmetes vanglakambri, mis šokeeris külastajaid, aga samas ka tekitas suurt huvi lähemalt vaatama tulla. Lisaks sai ise proovida, mis tunne on olla käed raudus ja mismoodi tuleks
vangivalvurina tegutseda. Päästekolledži poolel sai katsetada päästja täisvarustust, mille kaal ja selgapanemiseks kuluv maksimaalne aeg üllatas paljusid akadeemiaboksi külastajaid. Kõige suuremateks tõmbenumbriteks olid muidugi Politsei- ja Piirivalveameti välja pandud avariibuss ja mootorratas, päästekolledži päästeauto ning justiitskolledži vangla etapibuss. Messilt ei puudunud ka meie to-
redad maskotid – kadett Kotkas, ilves Illimar, lõvi Leo ja Nublu. Akadeemia televisioonis Kohe messi esimesel päeval demonstreerisid oma oskusi SKA politseikoerad, kes pälvisid pealtvaatajate suure aplausi. Politseikoerte esinemine pääses ka TV3 Seitsmestesse uudistesse. Lisaks TV3-le andsid tublid kadetid intervjuu Kanal 2 uudistesaatele Reporter. Järgmisel aastal jälle Kokkuvõttes võib öelda, et Tee-
viit möödus SKA-le taas edukalt. Kõigil kolmel päeval meie kadettide silmad särasid ja kõik olid aktiivsed oma eriala tutvustama. Nii korraldajad kui kadetid jäid Teeviidaga rahule. Selleks aastaks on Teeviit küll lõppenud, kuid järgmisel aastal oleme taas kohal akadeemiat esindamas! Täname kõiki, kes aitasid meie akadeemiat Teeviidal väärikalt esindada.
Justiitskolledži kadetid näitasid huvilistele vangivalvuri tegutsemist messile seatud vangla näidiskambris.
Lastejõulud 13. detsembril peeti Murastes meie akadeemia töötajate laste jõulupidu. Lapsi rõõmustas lasteteater „Trumm“ oma jõuluetendusega „Nii ja naa“, avatud oli Päkapikukohvik ning piparkookide maalimise töötuba. Saalis sai koos diskori Kristjani ja tantsujuhi Mariega tantsu vihtuda. Loomulikult ei puudunud peolt ka jõuluvana, kuid laste vaieldamatuks lemmikuks kujunes hoopis kadett Kotkas, kes koos lastega Gangnam Style´i tantsis. SPORT Novembri lõpul peeti akadeemia meistrivõistlused ergomeetrisõudmises 500 m distantsil. Võisteldi nii Kase tänaval kui ka koolides, tulemused seati hiljem ühisesse pingeritta. Meeste esikolmik oli Meelis Välk (PPK, aeg 1.23,2), Sander Seilenthal (PÄK, 1.25,2) ja Roland Ruven (PPK, 1.27,0). Naistest kuulus seekord võit PPK kadetile Kerly Simulmanile ajaga 1.38,1, teine oli süüteomenetluse õppetooli dotsent Annika Lall (1.40,5) ja kolmas JK kutseõppe kadett Mariel Mõisavald (1.42,2). Võistkondlikult tuli esikohale päästekolledž, teine oli justiitskolledž ja kolmas PPK.
*** 30. novembril peeti Murastes akadeemia võrkpallimeistrivõistlused. Viie võistkonna konkurentsis riputati kuldmedalid seekord kaela PPK kadettidele (Taavi Roosi, Kristo Lindsalu, Sander Kobolt, Lauri Lillo, Reigo Padar, Andres Alus). 2. koha sai päästekolledži meeskond (Reimo Surri, Ego Kaljuvee, Egon Sumre, Kristjan Mikk, Eduard Mitt, Kalev Kungla, Tõnis Kiis, Andres Sulg) ja kolmandaks tulid töötajad (Marek Link, Maiko Martsik, Elmar Nurmela, Leho Tummeleht, Jevgeni Kljujev, Epp Jalakas). Turniiri parim mängija oli Marek Link.
MEIE JUUBILARE 9. jaanuaril saab PPK Paikuse kooli relvur Hannes Aavik 50aastaseks. TÖ Ö J U U B I L A R E 10 tööaastat akadeemias täitub PPK assistendil Kalmer Krimsesel 2. jaanuaril, PPK lektoril Riina Jõesaarel 3. jaanuaril, PPK laborandil Igor Hallasel 4. jaanuaril, MRO koristajal Erna Merimetsal 6. jaanuaril ja PPK vanemraamatukoguhoidjal Eveliis Jeedasel 18. jaanuaril. 5 aastat tööd SKAs saab PPK autojuhil Jaak Toomeoksal täis 1. jaanuaril, PPK majutusadministraatoril Tiina Lendrel 12. jaanuaril, ÜO dokumendihalduse vanemspetsialistil Airi Saaronil ja PAO spetsialistil Aune Saulil 19. jaanuaril ning finantskolledži direktoril Uno Silbergil 26. jaanuaril. Toimetus: Peatoimetaja Rein Vaher Toimetaja Epp Jalakas
tel 696 5519 / rein.vaher@sisekaitse.ee tel 696 5481 / epp.jalakas@sisekaitse.ee
DETSEMBER 2012
Inimene õpib kogu elu! (Algus 2. lk) le. Kuna politseijaoskond oli lähedal, siis jalutasin sinna. Seal oli teisigi hädalisi, lõpuks pääsesin korrapidaja jutule. Too luges avalduse läbi, vaatas mulle otsa ja ütles, et ta ei saa midagi aru ning suunas mind turismipolitseisse, kus koostasime taikeelse avalduse. Õnneks sain ka vene-tai tõlgi kontaktid, kellel lasin kindluse mõttes enda avalduse tõlkida vene keelde, et olla kindel selle sisus. Edasi suunati mind uude politseijaoskonda. Kohale jõudes selgus, et see oli suletud, aga leidsin tagaukse ja sisenesin – korrapidajaruumis kuulsin norskamist. Mõtlesin, mida teha, kuna probleem tahtis lahendamist – teretasin selge kõva häälega Sawatdee kap (tere). Mehe ehmatus oli suur: ilmselt ei saanud ta aru, kus ta on, kes mina olen ja kuidas ma sinna sain? Kahjuks ei rääkinud see politseinik sõnagi inglise keelt ja minu tai keel piirdub ainult viisakus- ja tervitusväljenditega. Õnneks oli mul taivene tõlgi mobiilinumber olemas, helistasin ja palusin loo tai keeles ära rääkida. Korrapidaja jutust selgus, et nemad avaldusi vastu ei võta ja saatis mind tagasi jaoskonda, kust ma hommikul alustasin. Sinna naastes luges politseinik avalduse läbi ja palus oodata: kohe tulevat inspektor, kes hakkab minuga tegelema. Ootasin pool tunnikest, aga inspektorit polnud kusagil. Asja uurides selgus, et too olevat sündmuskohal ega tea millal tuleb. Jätsin korrapidajale oma kohaliku mobiilinumbri ja palusin helistada, kui inspektor saabub. Ootasin mitu tundi ja mida ei tulnud oli kõne. Läksin uuesti jaoskonda, korrapidajat ei olnud, laua taga istus erariietes mees, kes lahendas ristsõnu ega lasknud end minust segada, isegi pead ei tõstnud. Kui korrapidaja saabus, uurisin asja
MEENUTUSI – 2012 ja selgus, et see erariietes mees ongi inspektor. Minu rõõm oli suur, et nüüd hakkab asi edenema. Inspektor lõpetas vastumeelselt ristsõnade lahendamise, võttis mu avalduse ja muud materjalid. Tutvunud pangaväljavõttega lõi mehe nägu särama, hakkas väljavõttes ridadekaupa joonekesi vedama ning teatas, et need automaadid ei asu tema jaoskonna territooriumil ja ma peaksin avaldusega pöörduma hoopis kuhugi järgmisse jaoskonda. Ma ei uskunud kuuldut, sest olnud päev läbi tegelenud sellega, et politseile avaldus esitada ja nüüd saadetakse jälle ei-tea-kuhu. Ühesõnaga – minu mõõt sai täis, helistasin tõlgile ja palusin politseinikele edastada, et kui kohe minu avaldust vastu ei võeta, siis minu järgmine käik on linna politseiülema manu. Seepeale võeti dokumendid vastu, tehti neist koopiad ja originaalid tagastati. Lisaks pidin andma selgitust, miks ma eestlasena hoian raha Rootsi pangas (Swedbank) ja kas mul on midagi varjata, et ei soovi raha Eesti pangas hoida? Avalduse esitamine politseile kestis terve päeva, aga tehtud sai. Õnneks olen end reisidel piisavalt kindlustanud, nii et seegi kord jäi minu kahjuks ainult närvikulu ja kulutatud ilus rannapäev. Kuigi Tai politsei vintsutas mind tublisti, tunnustan neid hea töö eest, sest see rahvusvaheline kuritegelik grupeering, kes kopeeris pangakaarte ja tühjendas arveid, paljastati ja selle grupeeringu liikmeteks olid ka maarjamaapojad, st eestlased. Ei ole midagi uut siin päikese all, sain korraliku õppetunni ja edaspidi olen tunduvalt tähelepanelikum, et vältida analoogseid ebameeldivusi! Mõnusat jõuluaega kõigile, hoidke end ja oma lähedasi!
Akadeemia ja allüksuste parimad aastal 2012 Tänavu vastas rahulolu-uuringule kokku 208 akadeemia töötajat. Kolleegid esitasid tunnustamiseks 115 töötajat, mis on 42% meie personalist. See on kõnekas fakt selle kohta, et me hindame oma kaastöötajaid nii kolleegide kui professionaalidena. • Aasta sündmuseks valiti: RAHVUSVAHELINE INSTITUTSIONAALNE AKREDITEERIMINE. • Aasta ideeks tunnistati: SISEAKADEEMIA KÄIVITUMINE, sh suve- ja talveakadeemia. • Aasta tulija nominendiks pakuti Tallinnas 15, Paikusel 1 ning Murastes ja Väike-Maarjas 3 töötajat. Aasta tulijaks valiti Tallinnas Veiko Ristissaar, Murastes Kristiina Freirik, Paikusel Rene Murumaa ja Väike-Maarjas Kristjan Mägi. Akadeemia aasta tulijana tunnustati TKO vanemspet-
sialisti VEIKO RISTISSAART. • Professionaalseima tugitöötaja nominendiks esitati Tallinnas 29, Murastes 11 ning Paikusel ja Väike-Maarjas 8 töötajat. Professionaalseimaks tugitöötajaks tunnistati Tallinnas Vaiko Mäe, Murastes Vilve Elhi, Paikusel Eva Alliksoo ja VäikeMaarjas Jaanika Künnapuu. Akadeemia professionaalseimaks tugitöötajaks tunnistati ÕO haridustehnoloog VAIKO MÄE. • Aasta kolleegi nominendid: Tallinnas 36, Murastes 12, Paikusel 11 ja Väike-Maarjas 14 töötajat. Aasta kolleegiks valiti Tallinnas Marek Link, Murastes Ülle Vanaisak, Paikusel Kalju Leppik ja Väike-Maarjas Maila Vink. Akadeemia aasta kolleegiks valiti SJO innovaatiliste haridustehnoloogiate keskuse juht MAREK LINK.
Sisekaitseakadeemia Kase 61, Tallinn 12012
Sarnasusi on!
Esimeste päevade muljeid Veiko Ristissaar, TKO vanemspetsialist akadeemiast
Minu esimeste päevade meenutused akadeemiast on eredad, kuna minu vastuvõtt kollektiivi oli nii sõbralik, et seda ei osanud uneski näha. Pärast paari nädalat töölkäimist tundus nagu oleksin siin juba aastaid tööl olnud, sest kõik tegemised ja toimetused sujusid lenneldes. Kindlasti aitas sellele kaasa inimeste avatus ja koostöömeel. Eriti tuleb tunnustada, et meie akadeemias tehakse reaalselt tööd ja mitte niisama, vaid 110%se pühendumusega. Algul ma ei osanud seda hinnata, aga mida aeg edasi, seda rohkem on mulle selgeks saanud, et see on hädavajalik osa suhtumisest. Seejärel olen minagi püüdnud iga päev anda endast parima. Peale töösse suhtumise meeldib mulle väga ka inimestega arvestamine. Seejuures just nende ar-
vamuste, mõtete ja ettepanekutega arvestamine. Näiteks kui kellelgi on idee ja ta põhjendab selle selgelt ja mõistlikult ära, siis miks mitte proovida, kui kõik on nõus. MEENUTUSI – 2012
Kui olla täiesti aus, siis ega ma esialgu osanudki päris hästi nendest viiest A-st aru saada, aga 3 kuu möödudes hakkas asi iseenesest selginema. Võttis aega enne kui tervikpilt hakkas kujunema, sest alguses ütlesin endale mitmeid kordi, et mul on ju kõik viis A-d olemas, kuid ma polnud veel mõistnud nende sügavamat sisu. Kokkuvõttes olen ülimalt rahul, et esimesed päevad mind kohe ära ei ehmatanud ja et kolleegid on niivõrd positiivse suhtumisega.
Trükk: AS Spin Press / Regati pst. 1 www.spinpress.ee