Tudengiteatmik 2014-2015

Page 1

TUDENGITEATMIK 2014/2015

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Ko o l ,

k u s

õ p i v ad

p a r imad


Lauri Tabur rektor

Krista Haak õppeprorektor

Ramon Loik teadus- ja arendusprorektor

Aivo ViiLol haldusdirektor

Tiina Karu õppeosakonna juhataja

Uno Silberg finantskolledži direktor

Erkki Osolainen justiitskolledži direktor

Aivar Toompere politsei- ja piirivalvekolledži direktor

AIN KARAFIN päästekolledži direktor

Harry Lahtein sisejulgeoleku instituudi juhataja

ELEN LAANEMAA keelekeskuse juhataja

EPP JALAKAS spordikeskuse juhataja

Anne Valk õiguse ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja

Raile Reigo raamatukogu juhataja

KATRIN PIHL välissuhete vanemspetsialist


Nimi

Kolledž

Telefon

e-post

tudengielu

õppimine akadeemias

2014/2015

KALENDER

eluolu akadeemias

TUDENGITEATMIK

Õpperühm

minu akadeemia


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias tudengielu KALENDER 2

SISUKORD REKTORI TERVITUS....................................................................................

3

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS.................................................................

5

MINU AKADEEMIA.....................................................................................

6

Oluliste sündmuste ajalugu............................................................... Huvitavaid fakte................................................................................. Traditsioonid . .................................................................................... Kolledžid............................................................................................. Finantskolledž............................................................................. Justiitskolledž.............................................................................. Politsei- ja piirivalvekolledž....................................................... Päästekolledž.............................................................................. Sisejulgeoleku instituut..............................................................

8 9 10 11 11 11 13 14 15

Veel olulisi kontakte..........................................................................

16

ELUOLU AKADEEMIAS................................................................................ Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks.................................. Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes.............................................. Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel................................................ Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas.........................................

17 18 20 21 23

ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS......................................................... Õppimine ja praktika välismaal........................................................ Nõustamine........................................................................................ Stipendiumid...................................................................................... Raamatukogu..................................................................................... Kasulik teada...................................................................................... Tudengi õigused ja kohustused .......................................................

25 30 31 32 33 35 37

TUDENGIELU............................................................................................... Vaba aeg.............................................................................................

39 45

Eesti Vabariigi hümn...............................................................................

47

Gaudeamus...............................................................................................

48

Magistriõppe 2014/2015 õppeaasta akadeemiline kalender........

50

Rakenduskõrgharidusõppe 2014/2015 õppeaasta akadeemiline kalender....................................................................................................

51

Kutseharidusõppe 2014/2015 õppeaasta akadeemiline kalender

52

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Kuid Meie ühise akadeemia silmapaistvus ei piirdu vaid igapäevase õppetööga. 2012. aasta lõpus pälvisime esimese Eesti organisatsioonina Põhjamaade innovatsioonikvaliteedi peaauhinna meil rakendatud matkekeskkondade eest. Tegemist on õppevahenditega, mis võimaldavad meie operatiivteenistustel harjutada selliste eluliste olukordade lahendamist, mis varem oli väga kallis või isegi võimatu. Meie juures on see võimalik. 2014. aasta esimestel nädalatel tunnustati meie akadeemiat Eesti juhtivate personalibrändide poolt Eesti Unistuste Tööandjaks. See on tiitel, mis annab tunnistust asjaolust, et inimesed, kes seisavad hea teie hariduse eest, teevad oma tööd sellise entusiasmiga, et see jääb silma ka meie majast väljapoole. Oleme oma pere hoidev kool, kus kehtivad tavalistest koolidest rangemad reeglid kõigi meie liikmete – nii õppurite kui ka töötajate suhtes. Teisiti poleks see ka mõeldav, sest valmistame ette spetsialiste ja ohvitsere ühe riigi toimimise kõige keerukama valdkonna – sisejulgeoleku tarbeks. See on eluvaldkond, kus reeglite tundmisest sõltuvad sageli inimsaatused ja isegi elud. Õppige ka teie neid reegleid ruttu tundma, sest inimelude päästmise kriitilistes olukordades, kuhu tulevikus paljud teist kindlasti satuvad, sõltub edu just selles, kuivõrd teie kolleegid saavad teie käitumisega arvestada. Sisejulgeolek ei ole üksikmängijate ala. Seepärast õppige oma õpingute ajal tundma paljusid erinevaid koolikaaslasi nii oma kolledžist kui ka teistest üksustest. Koostöös peitub jõud, ja akadeemia jõud on selles, et meie katuse all õpivad mitmed erinevad teenistused. Püüdleme selle poole, et kooli. lõppedes räägiksid meie lõpetanud sama keelt, osates mõista ka partnerametkonnas oma missiooni täitvaid kolleege. Seepärast kutsun kõiki meie Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias

Tere tulemast parimate sekka! Just nii olen tervitanud kõiki meie õppureid, kes viimastel aastatel akadeemiasse õppima on asunud. Teenistused, mille liikmeks püüdlete, on Eesti inimeste kõrgeima usalduse väärilised, nii on ka Sisekaitseakadeemia Eesti haridusmaastiku üks lipulaevu. Oleme Eesti esimene kõrgkool, mis pälvis 2012. aastal rahvusvahelise institutsionaalse akrediteeringu. Aasta enne seda olime esimene kõrgkool, mille kõik õppekavad said riikliku tunnustuse, ehk siis Eesti ja mitme välisriigi poolt hinnati õppekavad väga heal tasemel olevateks. Sellest tõdemusest kantuna alustame juba 2015. aastal lisaks meie enda magistriprogrammile ka Euroopa Liidu piirivalvejuhtide magistriõpet koostöös mitme Euroopa tuntud kõrgkooliga.

tudengielu

Head kadetid!

KALENDER

TERVITUSED

3


minu akadeemia

Põnevat õpinguperioodi Sisekaitseakadeemias! Lauri Tabur rektor

Üliõpilasesinduse tervitus

Õppimine Sisekaitseakadeemias ei ole ainult auditoorne töö klassiruumis, iseseisev töö pärast õppetööd või praktika tulevase tööandja juures. Kutsun Sind olema aktiivne ja osalema akadeemia erinevatel huvitavatel üritustel. Julgustan Sind ka omapoolseid ideid välja pakkuma, mis muudavad meie õppimisaja värvikamaks. Kuigi vahemaad on kolledžite vahel pikad, pole ühtsustunde mõttes vahet, kas asud Paikusel, Väike-Maarjas, Murastes või Tallinnas – Sisekaitseakadeemia pere on sõbralik ja lähedane. Üliõpilasesindus kannab hoolt selle eest, et Sulle tekiks palju uusi tuttavaid ja sõpru. Oma kogemusest võin öelda, et hiljem sisekaitselisel erialal töötades leiad ametkondadest eest juba tuttavaid koolipere liikmeid. Akadeemias saab Sinust väärikas sisejulgeolekuametnik, kelle tegusid hinnatakse kõrgelt. Sinu töö ja südamekutse on see, mis kaitseb täna ja homme Eesti riiki ja siin elavaid inimesi. Akadeemias saad tegeleda spordi ja muusikaga, olla innovaatiline, kuid ära selle kõige juures unusta õppimist! See on see, mis teeb Sinust austusväärse ja tubli sisejulgeoleku esindaja.

KALENDER

õppimine akadeemias

Tervitan Sind, kes Sa oled valinud enda järgmiseks eluetapiks Sisekaitseakadeemia – just Sinust saab tulevane riigi sisejulgeoleku kaitsja! Üliõpilasesindus aitab hea meelega Sind sellel teekonnal, et saaksid võimalikult hästi väärika ameti esindajaks.

tudengielu

eluolu akadeemias

kadette kasutama võimalust külastada esimesel võimalusel ka Sisekaitseakadeemia teisi õppekomplekse Murastes, Paikusel, Väike-Maarjas või Tallinnas. Enam kui 1000 kadetti, kes akadeemias õpivad ja mitusada mitmekülgset õppejõudu, on reaalne jõud ja väga võimas võrgustik, et sellesse õpingute jooksul eraldi pühenduda.

4

Soovin Sulle edukat õppimisaega ning ausust enda ja teiste suhtes, austust arvamustes, asjatundlikkust otsustes, avatust mõtlemises ja arengut nii koolis kui karjääris. Sisekaitseakadeemia tunnustab parimaid ja kiidab säravaid! Indrek Agar Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


MINU AKADEEMIA S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – K o o l , kus õ p i v ad p a r imad


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias

MINU AKADEEMIA See on kool, kus õpivad parimad! Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulgeoleku valdkonna spetsialistid. Erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud. Sõltuvalt erialadest toimub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tasemel. Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi haldusalasse, täites sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile kehtestatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpetatakse, on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt ka kõrgema riikliku kvaliteedikinnituse. Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud õppejõud ning praktiseerivad tipp-. ametnikud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad akadeemias õppejõud välismaa partnerõppeasutustest. Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendõpet ning tehakse teadus- ja arendustegevust meie riigi arenguks.

Akadeemia missioon

On sisejulgeoleku õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamise kaudu riigi stabiilsuse ning turvalisuse suurendamine.

KALENDER

tudengielu

Meie visioon

6

Aastaks 2020 on olla innovaatiline ning rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeoleku õpi-, teadus- ja arenduskeskus.

Põhiväärtused

Meie missiooni täitmist ja visiooni teostamist toetavad järgnevad põhiväärtused – meie viis A-d:

• Ausus • Austus • Asjatundlikkus • Avatus • Areng S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Sisekaitseakadeemia

• 2001.

aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

• 2003. aasta sügisel loodi finantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja tolli eriala

• 2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool • 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool • 2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistriõppesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga

• 2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolituskeskus (ATAK)

• • 2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool • 2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe • 2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž 2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž

politsei- ja piirivalvekolledži nime all. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, piirivalvekolledži nimeks politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool

KALENDER

• 2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend

minu akadeemia

• 1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks • 1993. aastal avati päästeteenistuse eriala • 1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks

eluolu akadeemias

deemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast

õppimine akadeemias

• 1992. aasta 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Sisekaitse Aka-

tudengielu

OLULISTE SÜNDMUSTE AJALUGU

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

7


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias

Mis on akadeemia sümboolika? 1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia sümboolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, embleem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel. Mida väljendab akadeemia deviis? Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (ld sõna või teoga) tähistab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadeemia esimene rektor õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldise heakskiidu. “Verbis aut Re” nime kannab ka iga kuu väljaantav akadeemia ajaleht. Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol? Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust. Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992. Kes on Siim? Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastamiseks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Kadetid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-hoone I korruse fuajees ning tema juures korraldatakse mitmeid akadeemiale olulisi üritusi. 2012. aasta kevadel sai Siim endale ka Sisekaitseakadeemia tekli.

KALENDER

tudengielu

HUVITAVAID FAKTE

8

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


• •

• • •

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

minu akadeemia eluolu akadeemias

õppimine akadeemias

tudengielu

Igas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutuses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ja lõpeb tamme istutamise tseremoonia ning lõpuaktusega.   Akadeemia avaaktus. Vaatamata sellele, et esimene avaaktus peeti halva ilma tõttu Siimu juures, on kadetid traditsiooniliselt rivistatud üles akadeemia Kase tänava lipuväljakule. Uusi akadeemia õppureid tervitavad siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Pidulikkust lisab aktusele politsei- ja piirivalveorkestri esinemine.   Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünnipäeva, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse allakirjutamise kuupäev. Asutamisaastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktuste, spordivõistluste, ballide ja konverentsidega.   Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Aktusel annavad ametid üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele tudengitele, kaalukaim neist on siseministeeriumi määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.   Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppehoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Iga-aastane tamme istutamise traditsioon sai alguse aga 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend. Samal päeval tunnustatakse Siimu juures ka akadeemia parimaid sportlastudengeid.   Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja töötajad olnud tublid doonorid. 1993. aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvisime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest. Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 tudengit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänasel päeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.   Eduard Raska haua külastamine. Iga aasta 15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja tudengitega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul, et mälestada lahkunut ja meenutada akadeemia ajalugu. Traditsioon sai alguse 2012. aasta kevadel.   Sisekonverents. Igal aastal toimub akadeemiasisene konverents, et ühiselt kõigile olulistel teemadel mõtteid vahetada. Oluline osa on selle konverentsi puhul ka tudengitel, kes saavad üritusel osaleda, et teha kõlavaks kadettide arvamused ja mõtted.   Lõpuaktus. Õppeaasta lõpetab pidulik aktus, kus siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid annavad tublidele, peagi ametisse tööle asuvatele, lõpetajatele üle diplomid.

KALENDER

TRADITSIOONID

9


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias tudengielu KALENDER 10

KOLLEDŽID Sisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: finantskolledž, justiitskolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž. Viiendaks kolledžiks võib lugeda sisejulgeoleku instituuti, kus toimub sisejulgeoleku magistriõppe. Finantskolledž Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud asutamisest peale. Finantskolledži nime all on akadeemias tegutsetud alates 2003. aastast. Tolli ja maksunduse eriala õppeprogramm on koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori finantsvaldkonnas. Tolli ja maksunduse eriala lõpetanu saab finantskolledžist kaasa universaalsed ja laialdased teadmised, et asuda tööle ametnikuna finantsvaldkonnas nii avalikus kui ka erasektoris, kus rakendust leiavad omandatud teadmised ning abiks on õppetöö jooksul sooritatud praktika. Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia magistrantuuris – sisejulgeoleku magistriõppes. Direktor: majandusteaduse doktor Uno Silberg. Asukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-hoone IV korrus. ERIALA

Tolli- ja maksunduse täiskoormusega õppe vormis (kõrgharidusõpe) Õppereferent: Ulvi Lahe Asukoht: Ruum: Telefon: E-post:

Tallinna õppekompleks B-401 696 5470 ulvi.lahe@sisekaitse.ee

Justiitskolledž Justiitskolledž (kuni 2004. aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Justiitskolledžis pakutakse vanglaametniku ja korrektsiooni alase hariduse omandamise võimalust. Täiendusõppes korraldatakse erinevaid koolitusi vanglateenistujatele. Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses, Tartu, Viru, Tallinna või Harku ja Murru vanglas. Eduka teenistuskäiguga on kolledži lõpetanute seast sirgunud palju hinnatud erialaspetsialiste, mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamiseks kootööpartneriks on JustiitsminisS I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Rakenduskõrgharidusõpe ehk korrektsiooni eriala. Õpingute jooksul saab üliõpilane põhjalikud teadmised õigusest, kinnipeetava taasühiskonnastamisega seonduvast (riskihindamine, karistusaja planeerimine), korrektsioonilisest sotsiaaltööst, psühholoogiast, vanglatöö taktikast ja paljudest teistest erialastest valdkondadest. Praktiliste oskustena harjutatakse ka enesekaitset, erivahendite kasutamist ja esmaabi andmist. Korrektsiooni eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne vanemametnik. Õppeaeg on kolm aastat. Korrektsiooni erialal õppides toetab Justiitsministeerium kadetti motiveeriva stipendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on 350 eurot kuus. Vanglaametniku eriala päevaõppe vormi väljastpoolt vanglateenistust õppima asujale makstakse stipendiumit alates 250 eurost kuus ja kindlustatakse tasuta toitlustamine ning majutus. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö. kõrvalt jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes. Direktor: Erkki Osolainen Asukoht ja õppetegevus: Õppekompleks Tallinnas, B-hoone IV korrus. Õppereferendid: Triin Voodla Pille Riin Pettai Asukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-417 Ruum: B-417 Telefon: 696 5417 Telefon: 696 5417 E-post: triin.voodla@sisekaitse.ee E-post: pille.pettai@sisekaitse.ee Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

minu akadeemia eluolu akadeemias

Kutseõpe ehk vanglaametniku eriala. Vanglaametniku erialal kestab õpe ühe aasta, mille käigus omandatakse kutseharidus. Õpingute jooksul saab õpilane ülevaate vangistusseadusest, õigusalastest ainetest, psühholoogiast, kriminoloogiast, tulirelvade ja erivahendite kasutamisest, enesekaitsest ning muudest vanglatöös vajalikest oskustest ja teadmistest. Vanglaametniku eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne nooremametnik. Lõpetaja leiab töökoha vanglasüsteemis valvuri või vanemvalvurina. Kutsekeskhariduse omandanul on võimalus jätkata õpinguid rakendusliku kõrghariduse omandamiseks korrektsiooni erialal. Võimalik on kutseõppes läbitud osa ainete ja praktika ülekandmine. Vanglaametniku eriala päevaõppevormis õppijale kindlustatakse tasuta toitlustus ja majutus, vajadusel pakutakse ka sõidukompensatsiooni. Kõigile lõpetajatele kindlustatakse töökoht vanglateenistuses.

õppimine akadeemias

vanglaametniku eriala päeva- või kaugõppe vormis (kutseõpe)

tudengielu

E R IALAD

korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrgharidusõpe)

KALENDER

teerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jätkata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna.

11


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias tudengielu KALENDER 12

Praktikate kuraator: Hannes Liivak Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-414a Telefon: 696 544 E-post: hannes.liivak@sisekaitse.ee Politsei- ja piirivalvekolledž 1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Politseija piirivalvekolledž on akadeemia suurim õppeüksus. Kolledžis on võimalik omandada nii kõrgharidust (politseiteenistuse eriala õppekava) kui ka kutseharidust (politseiametniku ja piirivalvuri õppekavad). Politseiteenistuse eriala õppekavas on kolm süvaõppesuunda: korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei ja piirivalve. Avaliku konkursi kaudu vastuvõetud üliõpilastel on võimalik õppida korrakaitse suunal, ametkonna poolt suunatud üliõpilased saavad valida õppesuuna vastavalt oma soovile, arvestades tööandja vajadusi. Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes. Kutseharidus on võimalik omandada õppides politseiametniku või piirivalvuri õppekaval. Õppeaeg on 45 nädalat. E R IALAD

politseiteenistuse eriala (kõrgharidusõpe) politseiametniku eriala (kutseõpe) piirivalvuri eriala (kutseõpe) Direktor: politseikolonel Aivar Toompere Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Murastes. Õppetegevus toimub nii Murastes kui ka kolledži Paikuse koolis. Õppereferendid: Maarja Bachmann Asukoht: Muraste PPK õppekompleks Telefon: 670 7430 E-post: maarja.bachmann@sisekaitse.ee

Heli Enns Asukoht: Paikuse kool Telefon: 447 6752 E-post: heli.enns@sisekaitse.ee

Marika Laan Asukoht: Muraste PPK õppekompleks Telefon: 670 7434 E-post: marika.laan@sisekaitse.ee S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Päästekolledži esimene lend alustas oma kooliteed 1. septembril 1993. Päästekolledž ja Väike-Maarjas tegutsenud päästekool ühendati akadeemia ühtseks kolledžiks 1. septembril 2004. aastal. Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvitav töö Päästeameti kiirelt arenevas organisatsioonis ja ühtehoidvas meeskonnas. Heade kutseoskustega lõpetajad on ühiskonna turvatunde tagajateks ja hinnatud abikäed nii ennetustöös kui ka päästesündmuste lahendamisel. Sisekaitseakadeemia päästekolledž koos Väike-Maarjas asuva päästekooliga annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmistuse nii kutsekui kõrghariduse õppesuundadel. Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel. Kõrgharidusõppe kolmandal kursusel saavad kadetid valida spetsialiseerumise ennetus- või operatiivsuunale. Päästekolledži koostööpartneriteks on lisaks Päästeametile ja Häirekeskusele ka kiirabiteenuse pakkujad, päästega seotud koolitusasutused välisriikides ning eraettevõtted. Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida näiteks Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

minu akadeemia eluolu akadeemias

Päästekolledž

õppimine akadeemias

Praktikate kuraatorid: Tõnis Kaasik Eva Alliksoo Asukoht: Muraste PPK õppekompleks Asukoht: Paikuse kool Telefon: 670 7459 Telefon: 447 6763 E-post: tonis.kaasik@sisekaitse.ee E-post: eva.alliksoo@sisekaitse.ee

Päästja eriala (kutseõpe) Direktor: Ain Karafin Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Tallinna õppekompleksis, B-hoone I korrusel. Õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka Väike-Maarja päästekoolis. Praktikad: Päästekolledži õppetöös on praktika olulisel kohal. Selleks, et harjuda kasutama kaitsevarustust ja päästma inimesi kiirelt ning turvaliselt, lahendatakse õnnetusjuhtumeid juba koolis. Õppeaasta kõrghetkeks on rahvusvaheline lõpuharjutus „Sireen“, kus õppijad saavad iseseisvalt näidata oma kutseoskusi. Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

KALENDER

Päästekorraldaja eriala (kutseõpe)

tudengielu

E R IALAD

Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

13


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias tudengielu KALENDER 14

Päästekolledži õppereferendid: Karin Liivaleht Epp Näpp Asukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-119 Ruum: B-127 Telefon: 696 5459 Telefon: 696 5418 E-post: karin.liivaleht@sisekaitse.ee E-post: epp.napp@sisekaitse.ee Päästekooli õppereferent: Praktikate kuraator: Siret Hobolainen Kairi Pruul Asukoht: Väike-Maarja õppekompleks Asukoht: Tallinna õppekompleks Telefon: 322 8455 Ruum: B-123 E-post: siret.hobolainen@sisekaitse.ee Telefon: 696 544 E-post: kairi.pruuli@sisekaitse.ee Sisejulgeoleku instituut Esimene lend sisejulgeoleku magistrante alustas rahvusvahelise õppekava järgi õppetööd 2009. aasta sügisel. Kaheaastane magistriprogramm on koostatud nii, et katta uute teadmistega kõik need sisejulgeolekuvaldkonnad, milles asjakohased organisatsioonid praegu kõige enam tuge vajavad. Magistriõpe annab globaalse ülevaate sisejulgeoleku süsteemist, kuidas see on korraldatud Eestis ja Euroopas ning kuidas toimib erinevate valdkondade koostöö. Sisejulgeoleku magistriõpe on praktilise suunitlusega osaliselt rahvusvaheline õppekava. Selleks, et tagada peamiselt Eesti sisejulgeoleku valdkonna sihtgrupile sobiv õppetase, oleme oma meeskonda koondanud tippspetsialistid Eestist ning partnerkõrgkoolidest ja -asutustest, et võimaldada teemade käsitlemist Euroopa ning kogu maailma praktikast tulenevalt. Õppekava on üles ehitatud nii, et see pakub teadustöö kirjutamist toetavaid ka valdkonnaüleseid juhtimis- ja sisekaitselisi üldaineid. Lisaks on võimalik oma õppekava kujundada, valides endale meelepäraseid valik- ja vabaaineid vastavalt sellele, kas soovitakse end arendada erialaspetsiifiliselt või valdkondadeüleselt. Õppetöö toimub nii eesti kui inglise keeles. Pärast sisejulgeoleku magistriõppe lõpetamist on lõpetajail võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes. E R IALA

Sisejulgeoleku magistriõpe Asukoht ja õppetegevus: Tallinna õppekompleks Ruum: B-201 Telefon: 696 5493; 52 40 829 Magistriõppe programmijuht: Külli Saluste E-post:kylli.saluste@sisekaitse.ee

Õppereferent: Diana Lüütsepp E-post: diana.lyytsepp@sisekaitse.ee

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


minu akadeemia

ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleks Ruum: A-218 Telefon: 696 5487 E-post: tiina.karu@sisekaitse.ee HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS) Tallinna õppekompleks Ruum: A-214 Telefon: 696 5437 E-post: vaiko.mae@sisekaitse.ee RAAMATUKOGU Telefon: E-post: Tallinnas 696 5324 riksweb@sisekaitse.ee Murastes 670 7438 ppraamatukogu@sisekaitse.ee Paikusel 447 6753 ylle.loopre@sisekaitse.ee Väike-Maarjas 322 8469 maire.udekyll@sisekaitse.ee ERASMUS Tallinna õppekompleks Ruum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: katrin.pihl@sisekaitse.ee TURUNDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIOSAKOND Tallinna õppekompleks Ruum: A-117, A-118, A-119 E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee

KALENDER

JURIST Tallinna õppekompleks Ruum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: sirje.asu@sisekaitse.ee PEARAAMATUPIDAJA Tallinna õppekompleks Ruum: A-109 Telefon: 696 5313 E-post: helen.mottus@sisekaitse.ee

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

eluolu akadeemias

ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee

õppimine akadeemias

ÜLDOSAKOND Tallinna õppekompleks Üldtelefon: 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee

tudengielu

VEEL OLULISI KONTAKTE

p a r imad

15


minu akadeemia eluolu akadeemias

ELUOLU AKADEEMIAS õppimine akadeemias

Politsei- ja piirivalvekolledž MURASTES

Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel

KALENDER

tudengielu

PEAHOONE TALLINNAS

16

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

PÄÄSTEKOLLEDŽ VÄIKE-MAARJAS


ELUOLU AKADEEMIAS

A ja B hoone Uuel kadetil on orienteerumine Kase tänava õppekompleksis alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest pärast mõningaid eksirännakuid jõuad ikka õigesse kohta. Kui jääd hätta, aitavad akadeemia töötajad ja kadetid rõõmuga sul õige ruumi üles leida. A-hoone (administratiivhoones) on:

• Juhtkond • Õppeosakond • Üldosakond • Personaliarendusosakond • Rahandusosakond • Turundus- ja kommunikatsiooniosakond • ERASMUS ja DORA programmi koordinaatorid • Majandus- ja remondiosakond • Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus B-hoone (õppehoones) on:

• Raamatukogu • Söökla • Keelekeskus • Loenguruumid • Sisejulgeoleku instituudi, sh magistriprogrammi meeskond • Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskus • Migratsiooniuuringute Keskus • Õigus- ja sotsiaalteaduste keskus Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

õppimine akadeemias

Näiteks: Päästekolledži direktor asub ruumis B-127 ehk õppehoone (B-hoone) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruumides A-216 ja A-217, ehk administratiivhoone (A-hoone) teisel korrusel.

tudengielu

Akadeemia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud hoone tähise ning korruse ja toa numbriga, kus kolmekohalise arvu esimene number näitab ära korruse numbri.

KALENDER

Kuidas Tallinna õppekompleksis orienteeruda? Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia peahoone (Kase 61, Tallinn) B-hoonesse. Juhtkond ja tugipersonal asuvad Kase tänava A-hoones. Neid kahte hoonet ühendab galerii, mis tähise osas kuulub A-hoone alla. Galeriis asuvad täienduskoolitusi korraldava Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskuse (ATAK-i), akadeemia nõuniku ja teadus- ja arendusprorektori ruumid.

eluolu akadeemias

Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks

17


Sissepääs ja parkimine

KALENDER

tudengielu

õppimine akadeemias

eluolu akadeemias

Iga kadett pääseb Kase tänava territooriumile jalgsi või autoga, kasutades akadeemia ID-kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljastavad kaarte majutusadministraatorid, teistele vastava kolledži õppereferent. Kõik kaardid avavad õhtul ja öisel ajal tegumise pääsla ukse (sissepääs Pähkli tänavalt) ja peapääsla uksed, spordisaalide uksed ning ühiselamu kaardid lisaks veel oma ühiselamu välisukse.

18

Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saamiseks tuleb pärast SKA ID-kaardi omandamist täita peapääsla valvuri juures vormikohane avaldus. Akadeemia territoorium on tähistatud liiklusmärgiga „Õueala“, mis lubab parkida vaid selleks ette nähtud kohtades. Kadetid võivad oma autot parkida ainult suurel platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on tähistatud parkimise keelualana. Õppehoone (B-hoone) mõlemad välisuksed ja haldushoone (A-hoone) välisuks lukustuvad automaatselt vastavalt kell 19.00 ja 18.00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need välisuksed lukustatud, samuti A-hoone välisuks laupäevadel. Õppuri põhjendatud vajaduse korral arvutiklassi (B-327) iseseisvaks kasutamiseks õppetöövälisel ajal (19.00–21.00) avavad peapääsla valvurid tööpäevadel ja laupäevadel õppehoonesse sisenemiseks selle välisukse ning arvutiklassi ukse. Spordikeskuse ja pallisaali välisuksed lukustatakse tööpäeviti kell 22.00. Nädalavahetustel ja riigipühadel reeglina suletud spordikeskustesse pääsemiseks tuleb pöörduda peapääsla valvuri poole esitades oma üliõpilaspileti või ühiselamu kaardi. Majutus Kadettidel on võimalus elada ühiselamus. Kase tänaval on ühiselamuid kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Ühiselamutes on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või soovi korral WIFI tugijaama muretseb iga kadett endale ise. Kontaktid: I ühiselamu II ühiselamu Majutusadministraator Elna Saarniit Majutusadministraator Helve Sirge Telefon: 696 5329 Telefon: 696 5330 E-post: elna.saarniit@sisekaitse.ee E-post: helve.sirge@sisekaitse.ee III ühiselamu Majutusadministraator Katrin Salumets Telefon: 696 5339 E-post: katrin.salumets@sisekaitse.ee S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Majutusadministraatori tööruum on igas ühiselamus esimesel korrusel, tööaeg on 8.30 – 17.00.

Sisekaitseakadeemia (Tallinna õppekompleksi) kontaktid: Aadress: Kase 61, 12012 Tallinn Telefon: 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee

Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes Kuidas Murastes orienteeruda? Muraste õppekompleks koosneb kahest osast: Õppekompleksi I osa on õppehoone, mis sisaldab õppekorpust, aulat ja sööklat. Õppekompleksi II osa on administratiiv- ja majutushoone, mis on jaotatud nelja korpusesse: administratiivkorpus ja TKKK (A) majutuskorpus (B) bassein ja meditsiiniline teenindus (B) raamatukogu (C) majutuskorpus (D)

• • • • •

Koolis orienteerumisel abistavad suunaviidad. Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

õppimine akadeemias

Ajalehtede või ajakirjade tellimisel SKA aadressile tuleb sellest üldosakonnale ette teatada (vt „Veel olulisi kontakte“). Vastasel juhul ei pruugi tellimus kohale jõuda.

tudengielu

Posti tellimine Kadettidele saabuv isiklik post võetakse vastu üldosakonnas ja jagatakse kolledžite kaupa peapääslas olevatesse sahtlitesse. Sealt saab kätte ka ühiselamute aadressil Saabunud kirjad. Tähitult saabunud saadetised edastatakse õppereferentidele, kes need kadettidele edastavad.

KALENDER

Toitlustamine Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksis on võimalik süüa sööklas või valmistada ise toitu ühiselamu köögis (ettevaatust - kõrbemalastud toit aktiveerib suitsuanduri, kohale tuleb päästeauto). Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood on Pirita Selver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalutuskäigu kaugusel.

eluolu akadeemias

Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pikemaks perioodiks. Pikemaks perioodiks toa üürimisel tuleb sõlmida üürileping. Täiendava informatsiooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöördu majutusadministraatori poole.

19


KALENDER

tudengielu

õppimine akadeemias

eluolu akadeemias

Eraldi hoonetena on Muraste territooriumil veel teenistuskoerte koolituskeskus (TKKK) ja õppetreeningbaas, kus asuvad täismõõtmetes spordi-, mati- ja jõusaal ning õppelaboratoorium.

20

Sissepääs ja parkimine Kooli territooriumile pääseb auto- või jalgvärava kaudu. Juhul kui värav on suletud, saab tõkkepuu- ja jalgvärava juures asuvate fonolukkude abil korrapidajaga ühendust võtta. Autodele on parkimisvõimalus ühiselamu kõrval asuvas parklas. Kõik pikema perioodi jooksul territooriumil asuvad transpordivahendid peavad olema korrapidaja juures fikseeritud. Majutus Majutusega tegeleb majutusadministraator. Toad on enamasti kahe- ja kolmekohalised. Igal korrusel asub kööginurk ja puhkeruum, kus on võimalik toitu valmistada ja telerit vaadata. Ühiselamu kontakt: Majutusadministraator Tiina Lendre Telefon: 670 7414 Toitlustamine Süüa on võimalik kooli sööklas eelneva registreerimise alusel (registreerida tuleb vähemalt 24 h enne söömist). Tasemeõppele on toitlustus tasuta, teised tasuvad hinnakirja järgi. Tasuda saab nii sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood ja toitlustusettevõte on Tabasalus 6 kilomeetri kaugusel. Ühiselamutes on igal korrusel kööginurk, kus on võimalus toitu valmistada. Korrapidaja telefon on 670 7400, mobiil 5343 5735 ning lühinumber 79400. Muraste politsei- ja piirivalvekolledži kontaktid: Aadress: Tilgu tee 55C, Muraste, 76905 Harjumaa Telefon: 670 7402 E-post: info@_muraste@list.sisekaitse.ee

Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel Kuidas Paikusel orienteeruda? Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli õppekompleks koosneb eraldi asuvatest hoonetest. Territooriumile sissekäigu juures paikneb väiksem kolmekorruseline administratiivhoone, kus asuvad kooli juhtkond, tugipersonal ja e-õppe spetsialist. Vasakut kätt jääb kolmekorruseline õppehoone, kus asub korrapidaja, kellelt saab alati kogu vajaliku informatsiooni. Õppehoones toimub peamine õppetöö ja seal paiknevad: Esimene korrus – korrapidamine, relvastuse klass, raamatukogu, suur auditoorium, spordisaalid, jõusaal, pääs ühiselamusse. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Administratiivhoone taga on kahekorruseline õppehoone, kus paiknevad: Esimene korrus – kriminalistika labor, õppeklassid, õpetajate kabinetid, meditsiinipunkt, duširuumid. Teine korrus

– siselasketiir ja ühiselamutoad.

Eraldi hoonetena on õppetööks veel taktikamaja, välilasketiir ja auto-moto õppeväljak koos õppeklassiga. Taktikamajas lihvivad ja kinnistavad kadetid ning politseinikud enda turvataktikalisi oskusi ja teadmisi. Taktikamajas on klassiruum; õppekorter, kus harjutatakse väljakutsete teenindamist; kinnipidamiskamber; moodulseinadega harjutuspaigad, et treenida ruumides liikumist, sisenemist ja sunni rakendamist. Taktikamajas on tänapäevane õppe- ja videotehnika. Kadettide parkla kõrval asub kahekorruseline IV ühiselamu. Türgi oja ääres paiknevad abihoonetena veel kooli saun, puhkemaja, töö-. kojad ja garaažid. Kõikide töötajate telefoninumbrid ja e-posti aadressid on Sisekaitseakadeemia kodulehel ja Paikuse kooli korrapidajal. Küsimuste või probleemide korral tuleb pöörduda esmajärjekorras õppedistsipliini vanemspetsialistide poole, kes vajaduse suunab õigesse kohta või inimese juurde edasi. Küsimuste lahendamisel saad kindlasti abi ka korrapidaja telefonil 447 6710 või 447 6711. Sissepääs ja parkimine Kooli territooriumile pääseb nii jalgsi kui autoga. Parklana kasutavad kadetid ainult ühiselamu kõrval asuvat parkimisplatsi. Kõigile väljastatakse plastikust uksekiibid, mille abil pääseb ühiselamusse, õppehoonetesse ja saab avada tõkkepuud. Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

eluolu akadeemias

– õppeklassid.

Õppehoonega on kokku ehitatud kahekorruseline söökla, kuhu pääseb hoone teiselt korruselt. Esimesel korrusel on köök ja söökla juhataja kabinet, teisel korrusel söögisaal. Õppehoonega on ühendatud ka kahekorruseline ühiselamu, mille esimesel korrusel on komandandi kabinet ja pesuvahetuse ruum.

õppimine akadeemias

Kolmas korrus

tudengielu

– õppeklassid, arvutiklass, videokonverentsiseadmega konverentsiruum, kooli muuseum, õppedistsipliini vanemspetsialistide tööruum, õpetajate kabinetid, õppepolügoon. Klaasist fuajee kaudu pääseb söögisaali.

KALENDER

Teine korrus

21


KALENDER

tudengielu

õppimine akadeemias

eluolu akadeemias

Kodukord Politsei- ja piirivalvekolledži kodukorra eesmärk on tagada üliõpilaste, õpilaste ja täienduskoolitusel osalevate isikute edukas ja plaanipärane õppetegevus ning õppurite ja kolledži töötajate nõuetekohane käitumine kooli territooriumil. Kodukorrast leiate õppuri päevaplaani.

22

Arvutiklassi, jõusaali ja ühiselamu tubade võtmed saab korrapidamisest, registreerides ennast kasutajaks. Öörahu on 23.00-07.00, mil kõik peavad olema oma tubades. Majutus Õppijatel on võimalik elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis on kahe-, kolme- ja neljakohalised toad. Igas ühiselamus on puhketuba, TV, külmkapp. Ühiselamutes on võimalik pesu pesta. Söögitegemise võimalus on ainult IV ühiselamu keldrikorruse söögitoas. Igas toas on tasuta internetiühendus. Ühiselamu kontakt: Majutusadministraator Maimu Soosalu Asukoht: Ühiselamu 1. korrusel Tööaeg: 8.00 – 16.30 Telefon: 447 6716 või 5346 2716 E-post: maimu.soosalu@sisekaitse.ee Toitlustamine Toitlustus on kooli sööklas viis korda nädalas ja kolm korda päevas kodukorras ettenähtud aegadel. Tasuda saab sularahas ja pangakaardiga. Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kontaktid: Aadress: Kooli tee 12, Paikuse alev, 86602 Pärnumaa Telefon: 447 6700 E-post: info_paikuse@list.sisekaitse.ee Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas Kuidas Väike-Maarja päästekoolis orienteeruda? Päästekooli õppetegevus toimub õppekompleksis Väike-Maarjas, aadressil Jakob Liivi 4 ja 6 ning õppeväljakul, mis asub Vao külas, mõne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast.

• • • • •

Õppekompleks koosneb:

õppehoonest A õppedepoost B õppedepoost ühiselamust söökla-aulast

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Õppehoone on eraldiseisev kahekorruseline hoone, kust leiad õppeklassid, õppereferendi ja õppejõudude tööruumid. A õppedepoos asub päästeautode garaaž, hingamisaparaatide hooldus- ja hoiuruum, kustutusriiete hoiuruum, kadettide riietusruum ning saun.

Sissepääs ja parkimine Päästekooli territooriumile jalgsi või autoga pääsemiseks ID-kaarti vaja ei ole. Kadetid saavad oma auto parkida päästekooli peaukse ette ning õppehoone kõrval asuvatele parkimiskohtadele. Õppehoone välisuks suletakse üldjuhul kell 18.00. Õppeklassidesse pääsemiseks hilisemal ajal tuleb pöörduda valvuri poole. Päästekooli peauks ning pääs ühiselamusse on avatud ööpäevaringselt. Majutus Päästekoolis on kõigil kadettidel võimalik elada ühiselamus. Ühiselamus on renoveeritud kolmekohalised toad, kus kahe toa peale on ka üks duši- ja tualettruum ning esik. Ühiselamus on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Kutseõppe kadettidele on majutamine tasuta. Toitlustamine Süüa on võimalik päästekooli sööklas kolm korda päevas. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Kutseõppe kadettidele on toitlustamine tasuta. Ühiselamu köökides on võimalik süüa teha. Päästekolledži päästekooli kontaktid: Aadress: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja, 46202 Lääne-Virumaa Telefon: 322 8450 E-post: paastekool@sisekaitse.ee

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

õppimine akadeemias

Päästekooli õppeväljak on 26,8 ha suurusel territooriumil ja seal toimuvad praktilised õppetunnid.

tudengielu

Söökla-aula hoonest leiad fuajee, kus asub päästekooli valvur, administratiivruumid, söökla ning aula koos jõusaaliga.

KALENDER

Ühiselamu on neljakorruseline hoone, milles lisaks ühiselamu tubadele asub esimesel korrusel ka raamatukogu.

eluolu akadeemias

B õppedepoos asub päästeautode garaaž, päästevarustuse hooldus- ja hoiuruum ning kadettide riietusruum.

23


ÕPPIMINE AKADEEMIAS


ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS Kuidas toimub õppetöö Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse kadettideks. Õppetöö toimub tunniplaani alusel, mis tähendab, et täiskoormusõppes õppiv kadett peab alustama kõikide ainete õppimist selleks ettenähtud ajal. Kõrgharidusõppes tuleb kadetil tasuta õppe jaoks sooritada positiivselt 100% semestris ette nähtud ainetest ehk 30 EAP semestris. Sisejulgeoleku magistriõppes on võimalik õppida ka osakoormusõppes. Osakoormusõpe on tasuline ning semestris tuleb aineid sooritada vähemalt 15 EAP ulatuses. Kutseõppes õppimine on tasuta.

Kohustuslik aine

on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada Valikaine

on kadeti valitud õppeaine õppekavas määratud valikainete moodulist Vabaaine

on kadeti valitud õppeaine akadeemiast või mõnest muust kõrgkoolist Vaba- ja valikaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppeteenustasu maksmata kuni 6 EAP ulatuses. Õppekava ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumäärade järgi. Registreerumine üleakadeemialistesse vabaainetesse toimub septembris ja jaanuaris õppeinfosüsteemis. Registreerumist korraldab õppeosakond. Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Ainetes osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa. Üks osa õppetöö kvaliteedisüsteemist on kadettide arvamusküsitlused õppetöö korralduse, läbitud ainete, õppejõudude õpetamisoskuse ja muu sellise kohta. Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

tudengielu

Õppeained jagunevad kohustuslikeks aineteks ning valik- ja vabaaineteks.

KALENDER

Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP kõrgharidusõppes ja EKAP kutseõppes) vastab 26 tundi kontaktõppes või iseseisvalt tehtud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP/EKAP.

õppimine akadeemias

Kui kõrgharidusõppes täiskoormusega õppival kadetil on järgmise semestri alguses eelmistest semestritest võlgnevusi ja ette nähtud ained ei ole 100% läbitud, tuleb sooritamata ainepunktide eest tasuda. Ühe EAP hind on 30 eurot. Tasu maksmata jätmisel kadett eksmatrikuleeritakse.

25


Selleks, et kadettide õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, avalda alati oma arvamust küsitlustele vastates! Palju vajalikku infot jõuab õppurini ka e-posti vahendusel, mistõttu on oluline järjepidevalt lugeda akadeemia e-posti. E-posti aadress on eesnimi. perekonnanimi@kad.sisekaitse.ee, meiliaadressi ja parooli saab õppur oma õppereferendilt. E-õpe ja õppeinfosüsteem (ÕIS) Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab kadett veebipõhisest õppeinfosüsteemist (ÕIS). ÕISi esitab õppejõud aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisalugemine jms) ja kalenderplaani, kus on esitatud õppeaine toimumise kava, teemad, kohustuslik ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, mille kasutajal on võimalik õppematerjalide faile õppimise eesmärgil salvestada või välja printida. Õppematerjalide levitamine on keelatud!

KALENDER

tudengielu

õppimine akadeemias

ÕIS-i aadress: https:// sisekaitse.ois.ee/

26

ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipääsuks on vaja kasutaja enne autentida ID-kaardiga. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on võimalik leida õppejõudude konsultatsiooniajad. Õppejõud võib õppetöös kasutada ka e-õppekeskkonda Moodle, kus õppetöö toimub osaliselt veebipõhiselt (e-kursus). Veebikeskkonnas saab esitada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekontrolli ja hindelisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasutamisel lisab õppejõud sinna ka õppematerjalid ning korralduslikud dokumendid. Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid. Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvuda kodulehel: www.sisekaitse.ee/opiobjektid ÕIS-i ja e-õppe keskkondade alaste küsimuste ja probleemide korral aitab haridustehnoloog Vaiko Mäe aadressil vaiko.mae@sisekaitse.ee. Õpperühma kood Ühel kursusel õppivad kadetid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatakse koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Erialade tähised: F – toll ja maksundus K – korrektsioon MSI – sisejulgeoleku magistriõpe Pa – politseiametnik PMJ – päästemeeskonna juht PK – päästekorraldaja

Pt – politseiteenistus Pv – piirivalvur R – päästeteenistus P – päästja V – vanglaametnik

Õppevormi tähised:

Õppetöö eesmärk on õppekava täitmine. Õppetöö toimub kontakttundidena, iseseisva töö ja praktikana. Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogrammis määratud vormis. Kontakttundide maht on kõrgharidusõppes üldjuhul 12–14 akadeemilist tundi ühe EAP kohta, magistriõppes 6–8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kutseõppes on kontakttunde maksimaalselt 20–22 tundi ühe EKAP-i kohta. Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppimine praktilise tegevuse kaudu. Iseseisev töö hõlmab kadeti iseseisvat teadmiste omandamist ning rakendamist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kirjanduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uurimistöö) koostamist ja eksamiks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö. Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt. See nõuab enesedistsipliini ja õpi- ning ajaplaneerimisoskusi, et kõikide ülesannetega tähtaegselt ja nõutaval tasemel toime tulla. Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

tudengielu

Igal õpperühmal on kadettide valitud rühmavanem, kelle põhiülesanne on olla oma õpperühma esindaja, koordinaator, infovahendaja ja nõustaja. Õppetöö vormid

KALENDER

Kolmekohalised numbrid: kaks esimest numbrikohta tähistavad kadettide akadeemiasse astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on “0”. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud kadetid jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kolmandaks numbriks õpperühma järjekorranumber.

õppimine akadeemias

S – avaliku konkursi kaudu vastu võetud või statsionaarses õppes õppivad kadetid K – ametkonna poolt suunatud või mittestatsionaarses õppes õppivad kadetid

27


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias tudengielu KALENDER 28

Hindamissüsteem Hindamine toimub kindlate hindamiskriteeriumite alusel vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Õpiväljundid on kirjeldatud miinimumtasemel ja positiivse hinde saamiseks peab kadett olema omandanud kõik õpiväljundid. Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitteeristav (õppeaine lõpeb arvestusega). Eristava hindamise puhul hinnatakse kõrgharidusõppes õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: „A” „suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; „B” „väga hea” – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine. Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; „C“ „hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; „D“ „rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks; „E“ „kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Kasin hinne on õpingute jätkamiseks või õppe lõpetamiseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud; „F“ „puudulik” – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel. Eristava hindamise puhul hinnatakse kutseharidusõppes õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: Hinne „ – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; Hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; Hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; Hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel. Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätestatakse tase, millele vastavalt või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga „arvestatud” ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga „mittearvestatud”. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Rohkem infot VÕTA taotlemise kohta leiad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/vota

Õppimine ja praktika välismaal Kadettidel on võimalik õppida välismaal: – ahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja kõrgkoolide stipendiaadina; – liõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel; – isiklikul algatusel, leides vajadusel rahastamisvõimalused. ERASMUS+ programm ERASMUS+ programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpingute kestus võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani, praktika kestus kahest kuuks kuni ühe aastani. Kandideerimiseks esitab kadett ERASMUS+ koordinaatorile järgmised dokumendid: avaldus motivatsioonikiri (1–2 lk vabas vormis põhjendusega, miks on soov välismaal ja valitud ülikoolis õppida); väljavõte õpingukaardist; tõend võõrkeeleoskuse kohta (keel, milles kadett soovib välisülikoolis õppida)

• • • •

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

minu akadeemia eluolu akadeemias

VÕTA taotlemine toimub ÕIS-is kahe nädala jooksul sügissemestri algusest ning kahe nädala jooksul jaanuari algusest vastavalt akadeemilisele kalendrile. Taotluse vormistamisel saab nõu vastava kolledži õppereferendilt, erialaspetsiifiliste õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik. Üldise info saamiseks või probleemide korral aitab kadetti õppeosakond.

õppimine akadeemias

VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt aines uut hindamist (eksamit või arvestust) teiste õppuritega samadel tingimustel. VÕTA rakendamisel on kadetil võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vabaaineid kõigi akadeemias pakutavate õppeainete hulgast.

tudengielu

Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse vaba- ja valikaineid, lõputööd ega lõpueksamit.

KALENDER

Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamine (VÕTA) Akadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet.

29


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias tudengielu KALENDER 30

Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta oktoober ja järgnevaks õppeaastaks eelmise õppeaasta aprillikuu. Erasmus programmi raames saab välismaal õppida ja praktikat teha kuni 12 kuud. ERASMUS’e programmi raames saab välismaal nii õppida kui praktikat teha vaid üks kord. Täiendav informatsioon www.sisekaitse.ee/erasmus-programm Sisekaitseakadeemia ERASMUS+ programmi koordinaator: Katrin Pihl Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: katrin.pihl@sisekaitse.ee DoRa programm DoRa pakub toetust magistri- ja doktoriõppe tudengitele, väliskülalisüliõpilastele ja kõrgkoolide töötajatele. DoRa programmi magistrantide õpirände raames on võimalik väliskõrgkoolis õppida üks kuni kuus kuud. Nõutud mahus välismaal sooritatud ained peavad minema arvesse õppekava täitmisel Eestis. Noorteadlaste rahvusvahelises teadmisteringluses toetatakse välismaal toimuval rahvusvahelisel erialasel konverentsil, seminaril või kursusel osalemist ja teisi õppe- ja teadustööga seotud tegevusi. Vaata täpsemalt www.sisekaitse.ee/dora Sisekaitseakadeemia DoRa programmi koordinaator: Kristi Kulu Asukoht: Tallinna õppekompleks Kabinet: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: kristi.kulu@sisekaitse.ee

Nõustamine Akadeemias õppimise käigus võib kadetil tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Selliste olukordade lahendamiseks on kadetil võimalus pöörduda rühmavanema, kolledži direktori, õppetoolide juhatajate, õppejõudude, õppereferentide ning õppeosakonna töötajate ja välissuhete spetsialist poole. Rühmavanem on kaaskadett, kes esindab õpperühma ning aitab lahendada või edastab tekkinud probleemid kolledži töötajatele. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Õppruite arengut ja toimetulekut toetab ja nõustamissüsteemi väljatöötamisega tegeleb õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela. Merle Tammela Kabinet: Tallinna õppekompleks, A-212 Telefon: 523 4289 E-post: merle.tammela@sisekaitse.ee Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osaleda soovivaid kadette õppimisvõimalustest välismaal. Turundus- ja kommunikatsiooniosakond aitab ja koordineerib üliõpilasesinduse tegevusi. Organiseerib üritusi/messe, toetab üliõpilasi, korraldab turundus, kommunikatsiooni, kodulehekülge, sotsiaalmeediat, meeneid ja palju muud.

Stipendiumid Sisekaitseakadeemias õppivale kadetile makstavaid stipendiume on kahte tüüpi – põhistipendium ja lisastipendium. Põhistipendiumi makstakse täiskoormusõppes avaliku konkursi kaudu õppima pääsenud kadetile. Põhistipendiumi makstakse alates õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni õppetööl viibitud aja eest. Stipendium. laekub kadeti arvelduskontole järgneva kuu 20. kuupäevaks. Põhistipendiumi määr on kuni 150 eurot kuus. Õppetöölt puudutud aja eest vähendatakse põhistipendiumi ulatuses, mis vastab puudutud osale. Põhistipendiumi ei vähendata mõjuvatel põhjustel Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

minu akadeemia eluolu akadeemias

Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid kadeti õppimise kohta akadeemias, nõustavad kadetti vastuvõtu ja õppekorralduse küsimustes.

õppimine akadeemias

Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõudude kohta.

tudengielu

Õppejõud nõustab kadetti õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamise küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja kadeti vastastikusel kokkuleppel määratud aegadel.

KALENDER

Õppereferent nõustab tööpäeval kadetti õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumiarvestuse, õppejõudude, õpingutulemuste hindamise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasu küsimustes. Õppereferent väljastab kadeti soovil väljavõtte õpingukaardist. Küsimustes, mis puudutavad kadeti õigusi ja kohustusi ning õppekava, nõustavad kadetti kolledži direktor või tema asetäitjad.

31


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias tudengielu KALENDER 32

puudumise korral. Mõjuvateks põhjusteks on üliõpilase haigestumine, Sisekaitseakadeemia esindamine või avaliku võimu poolt seatud kohustuste täitmine. Lisastipendiumi makstakse ühekordselt kadetile, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös, esindanud Sisekaitseakadeemiat või aidanud muul viisil edukalt kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele. Lisaks makstakse igakuist stipendiumi näiteks rühmavanematele ja ühiselamuvanematele. Lisaks on võimalik taotleda Ida-Virumaa stipendiumit ja spordistipendiumit. Täpsemat infot stipendiumite ja taotluste esitamise kohta leiab akadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/stipendiumi-maksmine

RAAMATUKOGU www.sisekaitse.ee/raamatukogu Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia kadette ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wi-Fi leviala ja head võimalused printimiseks, paljundamiseks, skaneerimiseks ning köitmiseks. Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sularahas või pangakaardiga. Kuidas saab lugejaks? Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja akadeemiaga õiguslikku suhet tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib ID-kaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasutamisel esitada. Lahtiolekuajad: Tallinna õppekompleksi raamatukogu Õppeperioodil 1. september – 30. juuni E – K 8:00 – 17:00 N – R 8:00 – 18:00 L 9:00 – 15:00

• Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R

9:00 – 17:00

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


paarisnädal E – K 8:00 – 16:30 N 8:00 – 18:00 R 8:00 – 13:00 Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R 8:30 – 16:30

minu akadeemia

paaritu E – K N R

nädal 8:00 – 16:30 8:00 – 18:00 8:00 – 17:00

Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogu

• Õppeperioodil 1. september – 30. juuni E – N 12:00 – 20:00 R 8:00 – 15:00 Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R 9:00 – 17:00

Lugeja vastutus

• 0,05 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu või ajakirja eest • kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada E-kataloog Riksweb E-kataloogist on võimalik: otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja, autori, märksõna jms alusel; saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutest; vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutustähtaegu; vaadata uudiskirjanduse nimekirja; E-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida

• • • • •

E-kataloog Rikswebi aadress: riksweb.sisekaitse.ee m-RIKS m-RIKS on nutitelefoni rakendus, mis on mõeldud Windows Phone telefonidele. Rakendus võimaldab sirvida käesolevaid laenutusi, laenutuste ajalugu, raamatukogu uudiskirjanduse nimekirja ning teha otsinguid raamatukogu Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

eluolu akadeemias

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu

• Õppeperioodil 1. september – 30. juuni

õppimine akadeemias

tudengielu

KALENDER

Politsei-ja piirivalvekolledži raamatukogu Õppeperioodil 1. september – 30. juuni E – K 8:30 – 16:30 N – R 8:30 – 18:00 L 9:00 – 15:00 Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R 8:30 – 16:30

33


minu akadeemia eluolu akadeemias õppimine akadeemias tudengielu KALENDER 34

fondist, reserveerida teavikuid otsingutulemustest ning laenutusi pikendada, kui see on raamatukogu poolt lubatud. Sisse saab logida samade tunnuste ja salasõnadega nagu RIKSWEB-s. Rakendus on allalaetav telefoni Marketplace või interneti kaudu tiny.cc/m-riks E-raamatud E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada. E-raamatuid vaata siit: www.sisekaitse.ee/e-raamatud-2/ Juurdepääs infole Kadettidel on võimalik kasutada EBSCOhost Web ja SAGE Journals Online e-ajakirjade täistekstandmebaase. Kasutajakoolituse materjalid: www.sisekaitse.ee/kasutajakoolitus

KASULIK TEADA Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe. Õppe maht on 180 EAP-d, millest vähemalt 15 protsenti moodustab praktika. Praktika suurem osakaal on peamine rakenduskõrghariduse erinevus bakalaureuseõppest. Samas tagavad mõlemad ligipääsu kõrghariduse teisele astmele ehk magistriõppele. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega. Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAP-d. Sisekaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistriõpe koostöös partnerkõrgkoolidega. Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistriõppe lõpetanule: kes on täitnud õppekava täies mahus; kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele ”5” või ”A”; kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppedes on ”4,60” või kõrgem.

• • •

Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Akadeemiline puhkus on kadeti vabastamine õppetöö kohustustest. Akadeemilist puhkust võimaldatakse kadeti omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Kadetil on õigus saada täiendavat akadeemilist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; aja- või asendusteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud seadusest tulenevatel erijuhtudel. Eksmatrikuleerimine on kadeti õppurite nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleerimine toob kaasa õppekulude hüvitamise nõude, mis on sätestatud ”Rakenduskõrgkooli seaduse” paragrahvis 273. Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppetööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seonduvad õigused ja kohustused. Sisekaitseakadeemia õppekorraldust reguleerivad veel ka mitmed teised korrad ja juhendid, millega soovitame tutvuda meie kodulehel.

minu akadeemia KALENDER

ÕKE dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/oppetegevus

eluolu akadeemias

õppimine akadeemias

• • •

tudengielu

Kutseõppes antakse tunnistus kiituskirjaga õpilasele: kes läbis õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika); kes sooritas kõik eksamid hinnetele ”4” või ”5”; sooritas lõpueksami hindele ”5” või mitteeristava hindamisega eksami puhul on eksamikomisjoni protokollis märge eriti silmapaistva soorituse kohta; kelle kaalutud keskmine hinne õpingute vältel oli ”4,50” või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõpu- või kutseeksami hindeid.

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

35


minu akadeemia

TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Õigused: kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, arvutiklasse ja raamatukogu;

• saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kor-

õppimine akadeemias

eluolu akadeemias

ras;

valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusse;

• esitada põhjendatud esildisi õppejõu sobimatuse kohta; • saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingimustel korras;

ning

• saada akadeemialt õppekorraldusalast informatsiooni (sh isikut puuduta-

vatest käskkirjadest teavitamine, näiteks immatrikuleerimine, reimmatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms);

• vaidlustada

akadeemiast eksmatrikuleerimise otsuse nädala jooksul pärast otsuse teatavakstegemist;

• saada stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras;

• mitte hüvitada riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingimustel:

kui ta töötab avalikus teenistuses (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutuses vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja;

• kui ta on oma algatusel vabastatud teenistusest või tööst seoses püsiva hooldamiseks kõrvalabi või järelvalvet;

• kasutada

muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

KALENDER

tudengielu

töövõime kaotusega 40–100 %;

• kui tema perekonnas on puudega või vanaduspensionieas isik, kes vajab

36

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


– – – –

katkestab mõjuva põhjuseta õpingud; eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu; eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu; ei asu lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle avalikku teenistusse (sh piirivalve- või politseiasutuses, Maksu- ja Tolliametis, teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis) või päästeasutusse. Välja arvatud juhul, kui ei pakuta kvalifikatsioonile vastavat töökohta; – vabastatakse avalikust teenistusest või töölt süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; – vabastatakse avalikust teenistusest või töölt distsiplinaarsüüteo eest; – vabastatakse avalikust teenistusest või töölt oma algatusel mõjuva põhjuseta. osaleda rivistustel;

• • anda tagasisidet ainekursustele ja vastata küsimustikele; • täita rühmavanema antud korraldusi. IT-alane tugi

Akadeemias tagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toe Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT. IKT toe tagamiseks kõnekeskust, kaughaldust ja kohapealseid tehnikuid.

minu akadeemia

• • hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui üliõpilane:

eluolu akadeemias

õppimine akadeemias

Kohustused: järgida rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest; teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest;

Kiireloomuliste küsimuste korral on soovitatav helistada, muudel juhtudel on eelistatud suhtlus e-maili teel. Kui kiireloomulist muret ei ole võimalik telefonitsi lahendada, teavitab kõnekeskus kohe kohapealset tehnikut ja saadab ta abi andma. Mõlemad abikanalid on avatud ööpäev läbi ja igal nädalapäeval. Sealjuures on õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel IT-abi mehitatus väiksem. Seetõttu on ka reageerimine aeglasem, kuid ükski kriitiline probleem tähelepanuta ei jää. Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

KALENDER

1. Helista SMIT IT abi kõnekeskusesse telefonil 612 3333 2. Kirjuta SMIT IT abi e-posti aadressile itabi@smit.ee

tudengielu

IKT toe saamiseks pöördu SMIT IT-abi poole. Selleks on kaks võimalust:

37


TUDENGIELU


TUDENGIELU Üliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpilasesindus. Esindusse on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mitmest endisest üliõpilasesindusejuhist on saanud akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilistlased on esindusest kaasa saanud toredaid mälestusi ja väärtuslikke organiseerimiskogemusi. Üks üliõpilasesindusele oluline tegevusvaldkond on tudengite vaba aja sisustamine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tudengite kevad- ja sügispäevade korraldamisse. Akadeemia kadetid osalevad juba õpingute ajal ühiskonna elu turvalisuse tagamises. Päästetudengid on vajaduse korral osalenud metsatulekahjude ja merereostuse likvideerimisel, politseikadetid turvanud suurüritusi. Vajalikku abi on meie tudengitelt saanud suusatamise MK etapi, Tartu maratoni ja muude suurürituste korraldajad.

Üliõpilasesindus Kõik akadeemia kõrgharidusõppe kadetid moodustavad kokku Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna. Kadetid on esindatud kolmel tasandil – kursusevanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus. Kokku moodustub süsteem, mille kaudu kadettide soovid ning mured jõuavad vajalike lahendusteni.

Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Indrek Agar päästekolledžist. Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Hannes Lember politseija piirivalvekolledžist. Aseesimees turunduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas Kätlin Teedla finantskolledžist.

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

KALENDER

Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolmekuni seitsmeliikmeline juhatus. Juhatuse valib ÜE igal aastal. Juhatuse peamine ülesanne on üliõpilaskonna huvide ja õiguste kaitsmine ning esindamine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete ülesanneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga. ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid ja tekleid.

tudengielu

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on Õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused.

39


Üliõpilasesinduse liikmed on: Finantskolledž – Kätlin Teedla, Kristjan Kosemäe Politsei- ja piirivalvekolledž – Hannes Lember, Sten Lõhmus, Stefani Korman Justiitskolledž – Kert Räis, Ardo Õiglane Päästekolledž – Indrek Agar, Sandra Tammiksaar Nii juhatusse kui ka üliõpilasesindusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe kadettidel, kes õpivad kandideerimise ajal Sisekaitseakadeemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu! Kontakt: Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee Koduleht: www.sisekaitse.ee/tudengid

Aktiiv Sisekaitseakadeemia aktiiv on keskmisest kõrgema aktiivsusega tudengeid ühendav list, kuhu ÜE püüab edastada võimalikult palju asjalikku infot, et tudengeid akadeemias toimuvate sündmustega kursis hoida. Samuti ootab Üliõpilasesindus aktiivi e-postile ettepanekuid, arvamusi, kriitikat ning vastukaja erinevate teemade osas. Aktiiv annab kõikidele kadettidele võimaluse anda oma panus SKA tudengielu korraldamisesse, ilma et nad kuuluksid Üliõpilasesindusse. Näiteks on oodatud kõik arvamuslood ja ettepanekud teemadeks iga kuu ilmuva Verbis aut Re tudengileheküljele.

KALENDER

tudengielu

E-post: aktiiv@list.sisekaitse.ee

40

Kuidas tõendada oma üliõpilasstaatust? Üliõpilase staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja ISIC-üliõpilaspilet (ISIC Student), mida on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool kaardihaldussüsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilaskondade Liit. Eesti Üliõpilaspilet on üliõpilasstaatust tõendav dokument, mis väljastatakse Eesti Vabariigis kõrgharidust omandavale isikule. Kaart on kõikidele üliõpilastele tasuta. ISIC-üliõpilaspilet on rahvusvaheline üliõpilasstaatust tõendav dokument. ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card. ISIC-üliõpilaspiletit on kahte tüüpi: a) ISIC-tavakaart b) ISIC-liitkaart, millel on lisaks üliõpilaspileti funktsioonile ka pangakaardi funktsioon. S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Lisaks ISIC-üliõpilaspiletile on veel kaks alaliiki ISIC-kaarte – ISIC Scholar ja ITIC. Esimene neist on keskkooliõpilaste ja teine õpetajate/õppejõudude tunnuskaart. Täpsem info ISIC kaardi soodustuste kohta aadressil www.isic.ee Kuidas üliõpilaspiletit saada? kadett soovib Eesti Üliõpilaspiletit või ISIC-tavakaarti, saab taotluse esitada elektrooniliselt. Kui ISIC-pangakaarti, siis tuleb pöörduda vastava panga poole. Üliõpilaspiletite taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil siseneda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vastavad juhendid. Vajadusel saab abi ja juhendamist ka Sisekaitseakadeemia Üliõpilasesindusest vastuvõtuaegadel. Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ISIC-üliõpilaspilet maksab 6.4 eurot, Eesti Üliõpilaspilet on tasuta. Elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kontrollib andmete korrektsust ning õigust üliõpilaspiletit taotleda. E-posti aadressile, mis on taotlusesse märgitud, saadetakse teavitusi kaardi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täiendada, kui kaart on saabunud kooli jms). Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse.

• Kui • • • • •

Tallinna õppekompleks, B-314 esindus@sisekaitse.ee

Sisekaitseakadeemia tekkel 2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia kadettide ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitseakadeemia tekkel. Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirja „Sisekaitseakadeemia“ ning Sisekaitseakadeemia embleemiga madal nahknokamüts. Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa. Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

KALENDER

Kontakt: Ruum: E-post:

tudengielu

ISIC kaartide väljastamine toimub teisipäeviti ja reedeti kell 12.00–13.00 Sisekaitseakadeemia Üliõpilasesinduse ruumis B-314.

41


Tekli tellimine käib ÜE kodulehe kaudu. Enne tellimist saab kõikides SKA raamatukogudes leida näidiste seast endale kõige paremini päheistuv tekkel. Tekleid väljastatakse kord kvartalis tellimuse alusel. Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info on üleval esinduse kodulehel www.sisekaitse.ee/tudengid/meened/tekli-tellimine Sisekaitseakadeemia maskott Akadeemia maskotiks on kotkas, kes sümboliseerib julgust, vaprust, jõudu ja teotahtelisust meie kadettide seas. Kotka nimeks on Kadett Kotkas. Tudengipost Tudengipost on üle nädala esmaspäeviti ilmuv e-infokiri, mida ÜE koostab koostöös erinevate üksustega. Tudengiposti eesmärk on edastada SKA õppurile ühe kompaktse e-mailiga kõige olulisemat informatsiooni, mille vastu tudengid huvi võiksid tunda, sh õppeinfot, raamatukogu- ja spordiinfot ning teadaandeid konkurssidest, üritustest ja muust põnevast. Tudengileht Tudengileht on iga kuu ilmuva SKA ajalehe „Verbis aut Re“ üks osa, mille sisu üle otsustab Üliõpilasesindus. Leheküljel ilmuvad tudengite arvamuslood päevakajalistel teemadel, artiklid kadettide tegemistest, info eesootavate ürituste kohta ning palju muud põnevat. Üliõpilasesindus ootab kõikidele tudengite ettepanekuid, et tudengilehte veelgi paremaks ja sisukamaks muuta. Oodatud on ka kõigi kirjutised ning joonistused.

TUTVUMISPIDU ESMAKURSUSLASTELE – septembris Tutvumispidu on suurepärane võimalus esmakursuslastele ning vanemate kursuste kadettidele üksteisega tuttavaks saada ning koos lõbusalt aega veeta. REBASTE RISTIMINE – septembris Tegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemisega. Üritust korraldavad vanemate kursuste tudengid koostöös Üliõpilasesindusega.

KALENDER

tudengielu

Üritused

TUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVAD Need on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi.

42

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembris Detsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseerivad Üliõpilasesinduse eestvedamisel õppurid ise. Jõulupidu toimub igal aastal erinevas akadeemia õppekompleksis. SÕBRAPÄEVAPIDU – veebruaris Veebruaris korraldab Üliõpilasesindus kõigile tudengitele vahva sõbrapäevapeo, kus toredad seltskondlikud mängud tujul langeda ei lase. KEVADBALL – aprillis Üheks ilusaimaks traditsiooniks on akadeemia iga-aastane tudengite kevadball, mis toimub aprilli keskel, akadeemia sünnipäeva paiku. Ürituseks valivad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle ülesandeks on õhtu juhtimine ning jooksvate küsimuste lahendamine. Balli korraldab akadeemia üliõpilasesindus. EDUARD RASKA HAUA KÜLASTAMINE – aprillis 15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja tudengitega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul.

KONKURSID Igal aastal kuulutab ÜE välja põnevaid ja huvitavaid konkursse, millest võib osa võtta igaüks. Traditsiooniks on saanud hubaseima ühikatoa konkurss, mis toimub novembris. Korraldatud on ka akadeemia tekli ja maskoti ideekonkursse ning akadeemia 20. Aastapäeva filmikonkurss. LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI!

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

KALENDER

TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunis Enne lõpuaktust on akadeemial kombeks korraldada üritus, mida kutsutakse tamme istutamise tseremooniaks. Tegemist on õppeaasta lõpuüritusega, mille raames tunnustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi. Tseremoonia lõpus istutatakse akadeemia territooriumi äärde tamm, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenutab järgmistele lendudele kõiki eelnevaid lende.

tudengielu

GRILLFEST – mais Enne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia kadettidel komme pidada koos maha väike grillpidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse tudengeid erinevate meeskonnamängudega ning võimalik on ka jalga keerutada. Üritust korraldab akadeemia üliõpilasesindus. Grillfest toimub igal aastal erinevas akadeemia asukohas.

43


VABA AEG SPORT Sisekaitseakadeemia spordivaldkonda koordineerib spordikeskus. Akadeemia kõikides asukohtades on oma spordiõpetajad, kes kehalise ettevalmistuse tunde ja sporditegevusi korraldavad. Kõigi erialade ja õppetasemete kadetid saavad kasutusgraafikute alusel treenida akadeemia spordirajatistes ning võistelda akadeemiasisestel ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu võistlustel, toetatakse ka osalemist üliõpilaste suvemängudel, Tudengipallil ja SELLi mängudel. Tugevamad sportlased võivad kandideerida üliõpilaste EM, MM või universiaadikoondistesse. Lisaks saavad oma ametkondlikel võistlustel osaleda nii justiitskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži kui päästekolledži kadetid. On kavas üleakadeemialine spordipäev, traditsioonilised vastlapäevavõistlused, sportimiskampaaniad elektroonilistes keskkondades ning iga kahe aasta tagant moodustatakse kadettide ja töötajate ühendvõistkonnad jõustruktuuride spordimängudel osalemiseks. Heade sporditulemustega kadetid saavad kandideerida semestri spordistipendiumitele. Spordiinfot edastatakse kodulehel www.sisekaitse.ee/spordikeskus, samuti e-kirjadega ja kuulutustega teadetetahvlitel. Spordikeskus ootab SKA kolledžitevaheliste meistrivõistluste ja teiste spordiürituste kavandamiseks ning korraldamiseks kõigi kursuste spordiaktiivi kaasabi. Kadettide kehaline aktiivsus on väga tähtis, sest see aitab saavutada või säilitada ametkondlikeks katseteks vajalikku kehalist vormi ja hästi lõõgastuda pingelisest õppetööst!

KALENDER

tudengielu

Ole aktiivne, jälgi infot! Huvi või küsimuste korral võta kindlasti ühendust.

44

Kontakt: Epp Jalakas, spordikeskuse juhataja Marje Laar, spordikeskuse õppereferent Asukoht: Tallinna õppekompleks Telefon: 696 5481 E-post: epp.jalakas@sisekaitse.ee või marje.laar@sisekaitse.ee

Lisaks annavad vajalikku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja). Keeleõpe Keelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida vabaainena inglise keele grammatikat, ametikeelt ja eesti keelt venekeelse kooli lõpetanule, samuti inglise ja vene keelt, et omandada erialakeele kursuste läbimiseks S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


vajalik üldkeeleoskus. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekavajärgsed erialakeele kursused. Õpetajad loovad pingevaba ja loova õhkkonna, on toetavad ja julgustavad ning samas ka tähelepanelikud õppijate individuaalsete vajaduste suhtes. Uute kursuste kavandamise aluseks on üliõpilaste tagasiside. Kontakt: Elen Laanemaa Keelekeskuse juhataja Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-224 Telefon: 696 5444 E-post: elen.laanemaa@sisekaitse.ee Ajaleht Sisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on tudengeile tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Ajalehetoimetaja on Rein Vaher, tudengitelehekülje eest vastutab akadeemia üliõpilasesindus. Kontakt: Rein Vaher Asukoht: Tallinna õppekompleks Telefon: 696 5519 E-post: rein.vaher@sisekaitse.ee

Tudengikorpus Tallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu spordikeskuse õppereferent Marje Laar. Kontakt: Marje Laar Asukoht: Tallinna õppekompleks Telefon: 696 5481 E-post: marje.laar@sisekaitse.ee Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

KALENDER

Kontakt: Ene Puhm Asukoht: Tallinna õppekompleks Telefon: 696 5529 E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee

tudengielu

Laulukoor Akadeemias tegutseb ka laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda juba tutvumisnädala käigus turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhatajale.

45


Eesti Vabariigi hümn Muusika: Fredrik Pacius Sõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

KALENDER

tudengielu

Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

46

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


Gaudeamus

Olgem rõõmsad kuni oleme noored. Pärast rõõmsat noorusaega pärast rusuvat vanadust pärib meid muld.

Vivat academia, vivant professores, vivat membrum quodlibet, vivat membra quaelibet, semper sint in fl ore!

Elagu ülikool, elagu õppejõud, elagu iga ülikoolipere liige, elagu kõik akadeemia liikmed õitsegu nad igavesti.

Vivat et respublica et qui illam regit vivat nostra civitas, maecenatum caritas, quae nos hic protegit!

Elagu meie vabariik ja need, kes seda juhivad! Elagu meie linn, Metseenide heldus, kes meid kaitsevad.

Vivat nostra brevis est brevi finietur venit mors velociter rapit nos atrociter nemini parcetur.

Meie elu on lühike, Ta lõpeb ruttu. Surm tuleb kiiresti, haarates meid halastamatult, kedagi säästmata.

Vivant omnes virgines faciles, formosae vivant et mulieres tenerae, amabiles atque laboriosae!

Elagu kõik neiud, meeldivad ja kaunid elagu me naised õrnad, armsad ja töökad. p a r imad

47

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

tudengielu

Gaudeamus igitur Juvenes dum sumus; Post jucundam juventutem, Post molestam senectutem Nos habebit humus!

KALENDER

Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.


2014 JAANUAR E

6 13 20 27

VEEBRUAR

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

APRILL T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

P

JUULI T

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 6 12 13 19 20 26 27

OKTOOBER

KALENDER 48

K

R

L

4 11 18 25

1 5 6 7 8 12 13 14 15 19 20 21 22 26 27 28

E

5 12 19 26

E

4 11 18 25

T

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 3 9 10 16 17 23 24 30 31

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

E

N

R

L

P

E

T

K

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

3 10 17 24

3 10 17 24 31

T

4 11 18 25

K

N

R

L

P

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 2 8 9 15 16 22 23 29 30

JUUNI

6 13 20 27

P

T

5 12 19 26

T

4 11 18 25

E

T

K

N

R

L

P

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

1 8 15 22 29

P

SEPTEMBER K

6 13 20 27

NOVEMBER

T

E

2 9 16 23

AUGUST

E

6 13 20 27

3 10 17 24

MÄRTS N

P

T

MAI

E

E

E

K

5 12 19 26

E

T

K

N

R

L

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 12 19 26

6 7 13 14 20 21 27 28

N

R

L

P

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

7 14 21 28

DETSEMBER

6 13 20 27

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


2015 E

5 12 19 26

T

VEEBRUAR P

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 5 11 12 18 19 25 26

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

6 13 20 27

APRILL E

6 13 20 27

6 13 20 27

5 12 19 26

T

6 13 20 27

2 3 9 10 16 17 23 24

MÄRTS R

L

P

K

N

4 11 18 25

1 5 6 7 8 12 13 14 15 19 20 21 22 26 27 28

E

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 3 9 10 16 17 23 24 30 31

4 11 18 25

E

N

R

L

7 14 21 28

1 2 8 9 15 16 22 23 29 30

3 10 17 24 31

5 12 19 26

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

6 13 20 27

P

T

4 11 18 25

Ko o l ,

E

2 9 16 23 30

T

K

N

R

L

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

1 7 8 14 15 21 22 28 29

K

N

R

L

4 11 18 25

5 12 19 26

6 7 13 14 20 21 27 28

4 11 18 25

T

3 10 17 24

kus

E

T

1 2 3 8 9 10 15 16 17 22 23 24 29 30

P

SEPTEMBER K

5 12 19 26

6 13 20 27

P

NOVEMBER P

P

E

JUUNI T

AUGUST

OKTOOBER E

T

MAI

JUULI E

E

K

4 11 18 25

P

E

T

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 6 12 13 19 20 26 27

DETSEMBER N

5 12 19 26

6 13 20 27

õ p i v ad

E

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

p a r imad

KALENDER

JAANUAR

49


Magistriõppe 2014/2015 õppeaasta akadeemiline kalender 01.06.–04.07.14 Dokumentide vastuvõtt sisejulgeoleku magistriõppe õppekavale 02. ja 04.07.14

Magistriõppesse sisse astuda soovijate inglise keele taseme testimine

14.–18.07.14

Sisseastumisvestlused

04.–07.08.14

Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt

11.–15.08.14

Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused

20.08.14

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

01.09.14

Avaaktus

04.09.14

Infotund MSI140 magistrantidele

04.09.14

Sügissemestri õppetöö algus

15.09.14

Üleakadeemialiste valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg

18.09.14

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

19.09.14

Üleakadeemialine spordipäev

01.11.14

Kevadsemestri vabaainete deklareerimise tähtaeg (MSI140)

17.11.14

Magistritööde talvisele eelkaitsmisele esitamise tähtaeg

19.11.14

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

01.12.14

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

02.–03.12.14

Talviste magistritööde eelkaitsmised

22.12.2014 – 04.01.2015

Jõuluvaheaeg

05.01.15

Köidetud magistritööde esitamine talviseks kaitsmiseks

19.01.15

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

27.–28.01.15

Talviste magistritööde kaitsmised

KALENDER

26.01.–01.02.15 Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

50

30.01.15

Magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamise tähtaeg

01.02.15

Sügissemestri lõpp

05.02.15

Kevadsemestri õppetöö algus

19.03.15

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

08.04.15

Magistritööde esitamine eelkaitsmisele (MSI130)

10.04.15

Magistritööde eelkaitsmise seminar (MSI130)

20.–24.04.15

Magistritööde eelkaitsmine (MSI130) S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


14.05.15

Köidetud magistritööde esitamise tähtaeg Sisejulgeoleku instituuti (MSI130)

29.05.15

Sügissemestri valikainete deklareerimise tähtaeg (MSI140)

08.06.15

Magistritöö teemade kinnitamine (MSI140)

08.–12.06.15

Magistritööde kaitsmised (MSI130)

15.–21.06.15

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

19.06.15

Lõpuaktus

21.06.15

Kevadsemestri lõpp

26.06.–04.07.14

Dokumentide vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele

07.–23.07.14

Vastuvõtukatsed, testimine ning kutsesobivusvestlused

04.–07.08.14

Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt

11.–15.08.14

Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused

20.08.14

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

25.08.14

Õppetöö algus Politsei- ja piirivalvekolledžis

27.–29.08.14

Tutvumispäevad esmakursuslastele

01.09.14

Avaaktus (Tallinn)

02.09.14

Sügissemestri õppetöö algus

15.09.14

Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine

15.09.14

Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg

16.09.14

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

19.09.14

Üleakadeemialine spordipäev

02.10.14

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg (enne 2013/2014. õa vastuvõetud üliõpilastele)

15.11.14

Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg

16.11.14

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

01.12.14

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

22.12.2014 – 04.01.2015

Jõuluvaheaeg Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

KALENDER

Rakenduskõrgharidusõppe 2014/2015. õppeaasta akadeemiline kalender

51


19.01.15

Kevadsemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg

19.01.15

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

31.01.15

Lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg

01.02.15

Sügissemestri lõpp

26.01.–01.02.15

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

02.02.15

Kevadsemestri õppetöö algus

02.03.15

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise tähtaeg (enne 2013/2014. õa vastuvõetud üliõpilastele)

19.03.15

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

25.04.15

Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

17.05.15

Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kolledžisse

18.05.–07.06.15

Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised

29.05.15

Korrektsiooni eriala üliõpilaste lõpueksamile lubamise tähtaeg

15.–21.06.15

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

19.06.15

Lõpuaktus

21.06.15

Kevadsemestri lõpp

KALENDER

Kutseharidusõppe 2014/2015. õppeaasta akadeemiline kalender

52

26.06.–04.07.14

Dokumentide vastuvõtt kutseharidusõppe õppekavadele

07.–23.07.14

Vastuvõtukatsed, testimine ning kutsesobivusvestlused

04.–07.08.14

Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt

11.–15.08.14

Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused

20.08.14

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine õpilastele

25.08.14

Õppetöö algus Politsei- ja piirivalvekolledžis

27.–29.08.14

Tutvumispäevad esmakursuslastele

01.09.14

Avaaktus (Tallinn)

02.09.14

Sügissemestri õppetöö algus

16.09.14

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

19.09.14

Üleakadeemiline spordipäev S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


31.10.14

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (Väike-Maarja) (TP35)

16.11.14

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

01.12.14

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine õpilastele

22.12.2014 – 04.01.2015

Jõuluvaheaeg

19.01.15

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

30.01.15

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (Väike-Maarja) (TP36)

01.02.15

Sügissemestri lõpp

02.02.15

Kevadsemestri õppetöö algus

02.02.15

Õppetöö algus Päästekolledži õpperühmale TP39

06.03.15

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (PvS132)

19.03.15

VÕTA taotluste menetlemise lõpptähtaeg

08.–12.06.15

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpueksamiperiood Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (Tallinn)

18.06.15

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (Väike-Maarja)

21.06.15

Kevadsemestri lõpp

21.08.15

Politsei- ja piirivalvekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (Paikuse) (politseiametniku ja piirivalvuri õppekava)

KALENDER

17.06.15

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

53


VIII

JUULI / AUGUST 28 E

Maasika, Vaarika

29 T

Olev, Olav, Olavi, Olaf

30 K

Kerman, Kermo, Ronald

31 N

Ave, Meevi

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

1 R

Maira, Maire, Mairi, Maris

VI

VII

2/3 L/P

2. aug. Helger, Helgo, Holger, Olger 3. aug. Kalju, Kaljo

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


AUGUST 4 E

VIII

Veera, Veroonika, Veronika

IX

X

5 T

Salme, Salmi

XI

XII

6 K

Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi

I

II

7 N

Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo

III

IV

8 R

Silvia, Silvi, Silva, Silve

V

VI 9. aug. Deboora, Imma, Melita, Mesike

9/10 L/P

10. aug. Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

AUGUST 11 E

Susanna, Suuru, Sanna, Sanne

12 T

Klaara, Klaarika

13 K

Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu

14 N

Gisela, Svea

15 R

Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

16/17 L/P

16. aug. Aurel, Aulis, Kuldar, KullaR 17. aug. Saamuel, Saamo, Saamu

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


AUGUST 18 E

VIII

Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli

IX

X

19 T

Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

XI

XII

20 K Taasiseseisvumispäev Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

I

II

21 N

Sven, Sveno

III

IV

22 R

Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

V

VI 23. aug. Signe, Singe 24. aug. Pärtel, Pärt, Albert, Berta

23/24 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

AUGUST 25 E

Tauno, Tunne

26 T

Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

IX

X

XI

XII

I

27 K

Maimu, Maime, Maimi, Maimo

28 N

August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

29 R

Õnne, Õnnela

II

III

IV

V

VI

VII

30/31 L/P

30. aug. Emil, Mello, Meljo, Miljo 31. aug. Arved, Arvid, Arvi

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


SEPTEMBER 1 E Teadmistepäev

VIII

Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

IX

X

2 T

Maive, Maivi, Taive, Taivi

XI

XII

3 K

Solveig, Veegi

I

II

4 N

Priidika, Priida, Priide

III

IV

5 R

Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu

V

VI 6. september Ingel, Angela, Angelika, Aiki 7. september Regiina, Reina

6/7 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

SEPTEMBER 8 E

Mariann, Marianna, Marianne

9 T

Taima, Taimi, Taidi

IX

X

XI

XII

I

10 K

Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi

11 N

Aleksander, Aleks, Allo, Sander, Sanno, Sass

12 R

Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

13. september Ervin, Ervi, Ervo

13/14 L/P 14. september Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu Vanavanemate p채ev (14. sept.) S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


SEPTEMBER 15 E

VIII

Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo

IX

X

16 T

Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

XI

XII

17 K

Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi

I

II

18 N

Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

III

IV

19 R

Erna, Marna

V

VI 20. september Kaupo, Kaubi 21. september Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert

20/21 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

SEPTEMBER 22 E Vastupanuvõitluse päev

Maurits, Mauri, Maur, Marvo

IX

X

23 T

Tekla, Diana, Dolores

24 K

Alvar, Alver, Alvo

25 N

Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

26 R

Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

27/28 L/P

27. september Elo, Loone, Õrne 28. september Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


SEPTEMBER / OKTOOBER 29 E

VIII

Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku

IX

X

30 T

Kaur, Kauri, Tauri

XI

XII

1 K

Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

I

II

2 N

Leelo, Leela, Leeli

III

IV

3 R

Evald, Eevald, Eevo, Evert

V

VI 4. okt. Randolf, Randel, Rando, Ranno 5. okt. Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi

4/5 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

OKTOOBER 6 E

Bruno, Edmund

7 T

Atso, Ats, Asso, Hasso

8 K

Hilja, Hilje, Hilju

9 N

Riin, Riina, Riine, Mariina

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

10 R

Karmo, Varmo, V천so

VI

VII

11/12 L/P

11. okt. Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo 12. okt. Aare, Aaro, Are

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


OKTOOBER 13 E

VIII

Ebba, Ebe, Epp

IX

X

14 T

Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

XI

XII

15 K

Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi

I

II

16 N

Sirje, Sirja, Siret

III

IV

17 R

Vesta, Veste

V

VI

18/19 L/P Hõimupäev (18. okt.)

18. okt. Luukas, Ludvig, Lui 19. okt. Tähte, Tähti, Stella

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

OKTOOBER 20 E

Kaspar, Kasper, Jasper

21 T

Ursula, Ulla, Ulrika

22 K

Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno

23 N

Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

24 R

Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

25/26 L/P

25. okt. Raivo, Riivo, Viivo, Veevo 26. okt. Amanda, Manda, Aime, Aii, Ami

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


OKTOOBER / NOVEMBER 27 E

VIII

Eila, Eili, Heili, H채ili, H채lli

IX

X

28 T

Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

XI

XII

29 K

Alfred, Alf, Fred, Fredi

I

II

30 N

Urmas, Urmo, Urmet

III

IV

31 R

Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto

V

VI 1. nov. Tiia, Tiiu 2. nov. Hinge, Hingi

1/2 L/P Hingedep채ev

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

NOVEMBER 3 E

Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar

4 T

Herta, Erla, Erle

5 K

Vahur, Vaho, Vahto

6 N

Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

7 R

Kiira, Kiiri, Kirke

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

8/9 L/P Isadep채ev (9. nov.)

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

8. nov. Nele, Nelli, Nella 9. nov. Teo, Teodor, Tuudur


NOVEMBER 10 E

VIII

Martin, Mart, Mardi, Madro, Märten, Märt

IX

X

11 T

Alev, Elev, Elvo

XI

XII

12 K

Konrad, Kuno, Kuuno

I

II

13 N

Kristjan, Krister, Kristo, Risto

III

IV

14 R

Alviine, Alvi, Alve

V

VI

15/16 L/P Taassünnipäev

15. nov. Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki 16. nov. Arnold, Arno, Arne, Aarne

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

NOVEMBER 17 E

Heinar, Einar, Ainari, Aino, Egon, Egil

18 T

Ilo, Ilu

19 K

Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti

20 N

Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

21 R

Pilvi, Pilve

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

22/23 L/P

22. nov. Cecilia, S채sil, Silja, Silje, Sille 23. nov. Kleemet, Leemet, Leemo

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


NOVEMBER 24 E

VIII

Ustav, Ustus

IX

X

25 T

Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kari, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu

XI

XII

26 K

Dagmar, Tamaara, Maara, Maare

I

II

27 N

Asta, Astra, Astrid

III

IV

28 R

Laima, Raima, Niina

V

VI 29. nov. Edgar, Egert 30. nov. Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

29/30 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

DETSEMBER 1 E

Oskar, Osmar, Oss

2 T

Aira, Aire, Airi

3 K

Leiger, Leino

4 N

Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

5 R

Selma, Selme

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

6/7 L/P

6. dets. Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus 7. dets. Sabiine, Piine

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


DETSEMBER 8 E

VIII

Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi

IX

X

9 T

Raido, Raidu, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

XI

XII

10 K

Juudit, Juta

I

II

11 N

Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

III

IV

12 R

Aivar, Aiver, Aivo

V

VI 13. dets. Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise 14. dets. Eho, Hengo, Hingo

13/14 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

DETSEMBER 15 E

Kalli, Kelli, Kulla, Killu

16 T

Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide

17 K

Rahel, Raili

18 N

Neeme, Neemo

19 R

Maarius, Mario, Mairo

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

20/21 L/P

20. dets. P채rja, P채rje 21. dets. Toomas, Toom, Tom, Tommi

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


DETSEMBER 22 E

VIII

Vambola, Vambo

IX

X

23 T

Eugenia, Senna, Senni

XI

XII Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva, Eve, Evi, Ivi, Iivi, Iivika, Eveli, Evelin

24 K Jõululaupäev

I

II

25 N Esimene jõulupüha

Natalie, Neida, Taale, Taali

III

IV

26 R Teine jõulupüha

Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten

V

VI 27. dets. Sulve, Sulvi, Sula 28. dets. Piia, Piiu

27/28 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

DETSEMBER/JAANUAR 29 E

Merle, Merli, Merili, Mirle

30 T

Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

IX

X

XI

XII

I

31

| K

Silvester, Silvar, Silver, Silvo

II

III

1 N Uusaasta

Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

IV

V

2 R

Algi, Esme, Esmi

VI

VII

3/4 L/P

3. jaan. Gerhard, Gert, Keerdo, Kert 4. jaan. Ruth, Rutt

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


jaanuar 5 E

VIII

Lea, Leana, Liia

IX

X

6 T Kolmekuningap채ev

Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap

XI

XII

7 K

Kanut, Nuut, Susi, Hirvo

I

II

8 N

Gunnar, Kunnar, Kunder

III

IV

9 R

Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, V채iko, Venda, Vendo, Venno

V

VI 10. jaan. Talva, Talve, Talvi 11. jaan. Osvald, Ove

10/11 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

JAANUAR 12 E

Antonia Ande, Tooni

13 T

Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo

14 K

Feliks, Õnneleid

15 N

Salve, Salvi, Sõlmi

16 R

Ilmar, Ilmo, Illimar

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

17/18 L/P

17. jaan. Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno 18. jaan. Laura, Lauli

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


JAANUAR 19 E

VIII

Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo

IX

X

20 T

Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

XI

XII

21 K

Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta

I

II

22 N

Luule, Luuli

III

IV

23 R

Rene, Reeno, R채ni

V

VI 24. jaan. Naima, Naimi 25. jaan. Paul, Paavel, Paavo, Paap

24/25 L/P

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VII

VIII


VIII

JAANUAR/VEEBRUAR 26 E

Ulve, Ulvi

27 T

Vilja, Vilje

28 K

Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle

29 N

Valter, Valmo

30 R

Irja, Irje, J端rja, J端rje

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

31/1 L/P

31. jaan. Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland 1. veebr. Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


VEEBRUAR 2 E Tartu rahulepingu aastap채ev

VIII

S채de, Leegi

IX

X

3 T

Hubert, Hugo, Huko

XI

XII

4 K

Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida

I

II

5 N

Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti

III

IV

6 R

Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea

V

VI 7. veebr. Richard, Riho, Riko, Riku 8. veebr. Taalo, Tali, Talis, Talvo

7/8 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

VEEBRUAR 9 E

Mehis, Mehto

IX

X

10 T

Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

11 K

Teri, Terje

12 N

Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

13 R

Eke, Ike, Iko

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

14/15 L/P

14. veebr. Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju 15. veebr. Tiina, Neidi

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


VEEBRUAR 16 E

VIII

Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda

IX

X

17 T

Väino, Väinu, Salmo

XI

XII

18 K

Karme, Karmen, Karita, Rita

I

II

19 N

Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

III

IV

20 R

Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo

V

VI 21. veebr. Aavo, Auvo, Avo 22. veebr. Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, Häli

21/22 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

VEEBRUAR/MÄRTS 23 E

Leho, Lehto, Lehar

IX

X

24 T Iseseisvuspäev

Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu, Mäido

XI

XII

I

25 K

Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi

26 N

Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

27 R

Helbe, Helve, Helvi

II

III

IV

V

VI

VII

28/1 L/P

VIII

28. veebr. Vilmar, Vilmer, Vilmo 1. märts Albo, Albin, Alvin, Armin

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


MÄRTS 2 E

VIII

Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme

IX

X

3 T

Egle, Haili, Halliki, Helliki

XI

XII

4 K

Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

I

II

5 N

Laila, Laili, Leila, Leili

III

IV

6 R

Tarmo, Tarmu

V

VI 7. märts Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul 8. märts Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo

7/8 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

MÄRTS 9 E

Edvin, Heido, Heivo

10 T

Helda, Helde, Heldi

11 K

Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

12 N

Rego, Reio

13 R

Ernst, Ernits, Erni, Erno

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

14/15 L/P Emakeelepäev

14. märts Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde 15. märts Valev, Valvo, Valvik

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


MÄRTS 16 E

VIII

Herbert, Herbi, Heero

IX

X

17 T

Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta

XI

XII

18 K

Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

I

II

19 N

Joosep, Joosu

III

IV

20 R

Malviine, Malvi, Malve

V

VI 21. märts Pent, Pendo, Küllo, Külvo 22. märts Viktor, Viktoria

21/22 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

MÄRTS 23 E

Aksel, Ailo

24 T

Albina, Albi, Albe

25 K

Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo, Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

26 N

Immo, Imand, Imant

27 R

Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

28/29 L/P

28. märts Armas, Armo, Arm, Kallis 29. märts Joonas, Joakim, Kimmo

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


MÄRTS/APRILL 30 E

VIII

Pille, Sibülle

IX

X

31 T

Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

XI

XII

1 K

Harald, Herald, Harri, Harro

I

II

2 N

Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin

III

IV

3 R Suur reede

Uku, Uko

V

VI 4. apr. Ambrus, Arbo, Arp, Arpo 5. apr. Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate

4/5 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

APRILL 6 E

Villem, Villi, Villo, Villu

7 T

Allan, Allo

8 K

Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane

9 N

Kaira, Kaire, Kairi, Iiris

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

10 R

Hindrek, Indrek, Ints, Imre

VI

VII

11/12 L/P

11. apr. Hurme, Hurmi, Urmi 12. apr. Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


APRILL 13 E

VIII

Tarvo, Tarvi

IX

X

14 T

Lehe, Lehte, Lehti

XI

XII

15 K

Verner, Verni, Uljas, Uljo

I

II

16 N

Olivia, Olvi, Olve

III

IV

17 R

Ege, Eike, Hiie

V

VI 18. apr. Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

18/19 L/P

VII

19. apr. Aleksandra, Alli, Aalike, Alli, Andra, Sandra

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

APRILL 20 E

Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe

21 T

Aimar, Aimer, Aimur, Aimo

22 K

Meeri, Meri, Merje, Merike

23 N

Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo

24 R

Vanda, Vaida, Aada, Iida

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

25/26 L/P

25. apr. Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark 26. apr. Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


APRILL/MAI 27 E

VIII

Haldi, Haldja, Halja

IX

X

28 T

Lagle, Luige

XI

XII

29 K

Kalmer, Kalmo

I

II

30 N

Mirjam, Mirja, Mirje, Miia

III

IV

1 R Kevadp체ha

Volber, Valba, Valbe, Valli

V

VI 2. mai Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja 3. mai Endel, Endo

2/3 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

MAI 4 E

Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale

5 T

Loit, Loomet

6 K

Aasa, Aase, Asse

7 N

Helme, Helmi, Helma, Helmeles

8 R

Timmo, Timmu, Timo

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

9/10 L/P Euroopa p채ev (9. mai)

9. mai Otto, Ott, Kahru 10. mai Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike

Emadep채ev (10. mai) VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


MAI 11 E

VIII

Liivar, Liivo, Leevo

IX

X

12 T

Vootele, Võitur, Tapper, Rünno

XI

XII

13 K

Õie, Õile, Õili, Õilme

I

II

14 N

Edith, Eedit, Eede

III

IV

15 R

Sofia, Viia, Viiu

V

VI 16. mai Ester, Esta, Este, Esti 17. mai Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo

16/17 L/P

VII

Ko o l ,

kus

õ p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

MAI 18 E

Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki

19 T

Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli

20 K

Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

21 N

Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel

22 R

Oliver, Leivo

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

23/24 L/P

23. mai Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly 24. mai Alar, Alari, Allar, Aller

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


MAI 25 E

VIII

Urban, Urbo, Urves, Urve

IX

X

26 T

Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna

XI

XII

27 K

Kalvi, Klaudia

I

II

28 N

Roman, Roomet, Roome, Roomo

III

IV

29 R

Laido, Leido, Leidur, Luulik

V

VI 30. mai Argo, Arro 31. mai Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

30/31 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

JUUNI 1 E Lastekaitsepäev

Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin

IX

X

2 T

Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi

3 K

Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

XI

XII

I

II

III

4 N Eesti lipu päev

Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu

IV

V

5 R

Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo

VI

VII

6. juuni Piibe, Pärle 7. juuni Robert, Robi

6/7 L/P

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


juuni 8 E

VIII

Enda, Endla, Enna, Enne

IX

X

9 T

Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar

XI

XII

10 K

Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

I

II

11 N

Imbi, Imme

III

IV

12 R

Eskel, Esko

V

VI

13/14 L/P Leinap채ev (14. juuni)

13. juuni Mooni, Moonika, Monika 14. juuni Leina, Leine, Leini

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

juuni 15 E

Viit, Viido, Guido, Kuido

16 T

P채ive, P채ivi, Heelia

17 K

Eugen, Kenno

18 N

Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika

19 R

Sigrid, Siiri, Siivi

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

20/21 L/P

20 juuni Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota 21. juuni Aht, Ahto

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


juuni 22 E

VIII

Paula, Pauliine, Liina, Liine

IX

X

23 T V천idup체ha

Kalev, Malev, Malvo

XI

XII Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Janek, Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants

24 K Jaanip채ev

I

II

25 N

Linda, Lenna, Inna

III

IV

26 R

Manivald, Vanevald, Vane, Vaane, Vaano, Vaino

V

VI 27. juuni Elviira, Elva, Elve, Elvi, Viire, Elfriide, Elfi 28. juuni Leo, Leopold

27/28 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

juuni/juuli 29 E

Peeter, Peet, Peedo, Peedu, Peep

IX

X

30

| T

P채ivo, P채ivu, Helend

XI

XII

I

1 K

Eha, Ehala, H채marik

2 N

Milvi, Milve

3 R

Arvo, Aulik

II

III

IV

V

VI

VII

4. juuli Virgo, Virmo, Virvo 4. juuli Kaja, Kajar

4/5 L/P

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


juuli 6 E

VIII

Sulev, Sulo

IX

X

7 T

Koidu, Koidula

XI

XII

8 K

Ellinor, Eleonoora, Leonoora, Loora, Loore, Noora, Nora

I

II

9 N

Aive, Aivi

III

IV

10 R

Saima, Saime, Saimi

V

VI 11. juuli Asko, Askur 12. juuli Hermann, Herman, Armand, Hermo, H채rmo, Hrm, H채rmel

11/12 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

juuli 13 E

Margareeta, Margit, Mareta, Maret, Marita, Marge, Mare, Meeta, Greta, Grete, Kreet, Kreeta, Reet, Reeda

14 T

Joel, Joosua

15 K

Ragne, Raina, Raine, Raini

16 N

Reinhold, Rinaldo, Rein, Reino, Reinu, Reinut, Ronald

17 R

Meeme, Meemo

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

18/19 L/P

18. juuli Eerika, Erika 19. juuli Saara, Saare, Saari, Salli

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


juuli 20 E

VIII

Elias, Liias, Erland

IX

X

21 T

Tambet, Tulev

XI

XII

22 K

Magdaleena, Magda, Made, Madli, Malle, Mall, Leen, Leena, Leeni

I

II

23 N

Senta, Saida, Seida, Siina

III

IV

24 R

Kristiina, Kristina, Kristin, Krista, Kristi, Kristel, Kirsti, Kersti, Kerstin, Rista, Riste

V

VI 25. juuli Jakob, Jaagup, Jaak, Jaako, Jako, Jaap, Jass 26. juuli Ann, Anna, Anne, Anni, Anu, Anete, Anita, Anneli, Annika

25/26 L/P

VII

Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VIII


VIII

Juuli/august 27 E

Marta, Marve, Marvi

28 T

Maasika, Vaarika

29 K

Olev, Olav, Olavi, Olaf

IX

X

XI

XII

I

II

III

30 N

Kerman, Kermo, Ronald

IV

V

31 | R

Ave, Meev

VI

VII

1/2 L/P

1. aug. Maira, Maire, Mairi, Maris 2. aug. Helger, Helgo, Holger, Olger

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A


august 3 E

VIII

Kalju, Kaljo

IX

X

4 T

Veera, Veroonika, Veronika

XI

XII

5 K

Salme, Salmi

I

II

6 N

Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi

III

IV

7 R

Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo

V

VI 8. aug. Silvia, Silvi, Silva, Silve 9. aug. Deboora, Imma, Melita, Mesike

8/9 L/P Ko o l ,

kus

천 p i v ad

p a r imad

VII

VIII


M채rkmed

SISEKAITSEAKADEEMIA


M채rkmed Ko o l ,

k u s

천 p i va d

pa r i m a d


M채rkmed

SISEKAITSEAKADEEMIA


M채rkmed Ko o l ,

k u s

천 p i va d

pa r i m a d


J채lgi meie tegemisi! Koduleht www.sisekaitse.ee Facebook www.facebook.com/sisekaitseakadeemia, www.facebook.com/sisekaitse Twitter www.twitter.com/sisekaitse Yo u t u b e www.youtube.com/sisekaitseakadeemia


Muraste TALLINN NARVA

RAKVERE KÄRDLA

Väike-Maarja

HAAPSALU PAIDE

KURESSAARE

PÄRNU

Paikuse

VILJANDI

TARTU

VÕRU

SKA õppehoonete kompleks Tallinnas Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas


AVARDA MAAILMA! Hea SKA kadett! Kasuta v천imalust ja mine v채lismaale 천ppima ning praktikale! Vaata kohe www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.